Tallinna Keskkonnaamet Aastaraamat 2018 1 Tallinna Keskkonnaamet 2018 Sisukord Tallinna Keskkonnaameti veebileht 5 1. Keskkonnahoid 7 1.1 Looduskaitse 8 1.2 Veekaitse 8 1.3 Välisõhu kvaliteet ja müra 9 2. Haljastus 11 2.1 Kogukondlik linnaaiandus 12 2.2 Tallinna haljas- ja rohealad 13 3. Heakord 17 3.1 Lemmikloomad linnas 18 3.2 Avalikud mänguväljakud Tallinnas 19 3.3 Tallinna kalmistud 19 4. Jäätmed 23 4.1 Jäätmehooldus 24 4.2 Tallinna Jäätmekeskus 25 5. Keskkonnateadlikkus 27 5.1 Heakorrakuu kampaania 28 5.2 Keskkonnasõbraliku liikumise kuu 28 5.3 Keskkonnateadlikkuse suurendamine 29 5.4 Euroopa Liidu keskkonnaprojektid 32 6. Tallinna Botaanikaaed 35 7. Tallinna Energiaagentuur 39 2 3 Tallinna Keskkonnaameti veebileht Tallinna Keskkonnaamet 2018 Tallinna Keskkonnaameti veebileht Tallinna Keskkonnaametil valmis 2018. aastal uus veebileht – Tallinna keskkonnaveeb tallinn.ee/keskkond Uue veebilehe loomise tingis vajadus hõlbustada keskkonnateabe leitavust ning koondada keskkonna- teemad ühtsete põhimõtete alusel. Lisaks andmete korrastamisele võeti kasutusele Tallinna linna ühtne visuaalne identiteet, mis aitab linnaelanikel, sidusrühmadel ja koostööpartneritel tajuda linna tegevust tervikuna. Veebilehe uuendamisega muudeti hõlpsamini leitavaks ja ajakohastati teave Tallinna linnas aktuaalsete keskkonnateemade, näiteks looduskaitse, haljastuse, jäätmete ja keskkonnakampaaniate kohta. Eraldi valdkonna alla on nüüdsest koondatud Tallinna Keskkonna- ameti osakondade loodud ja väljaantud trükised ja teabematerjalid. Oluline muudatus on see, et kasutajad leiavad senisest kergemini üles vajaliku spetsialisti kontaktandmed. Samuti kuvatakse veebilehel valdkonna uudised ning teemalehed ja andmebaasid. Mugavat kasutamist! 4 5 Keskkonnahoid Tallinna Keskkonnaamet 2018 1. Keskkonnahoid Tallinna siseveekogude kvaliteet on viimasel kümnendil paranenud. Pildil Mustjõe oja 6 7 Keskkonnahoid Tallinna Keskkonnaamet 2018 tumepunane neiuvaip, suur käopõll ja vööthuul-sõrmkäpp. Mustjõe avatud säng kaldaerosiooni eest loodusliku kindlus- 1.1 Looduskaitse 2019. aasta näitab, kuidas taimed ümberasustamisega koha- tusega. Sellega loodetakse parandada Mustjõe veekvaliteeti 1.3 Välisõhu kvaliteet nesid. Taimed asustas ümber MTÜ Käoraamat. hinnangute kohaselt 15%. Tallinna seisuveekogudest on suurimad Ülemiste järv ja müra Looduskaitse valdkonda jääb 2018. aastast meenutama eel- (940,9 ha), Raku järv (196,9 ha), Harku järv (163,3 ha), Män- kõige šoti mägiveiste jõudmine Paljassaare hoiualale, aga ka niku järv (105,3 ha) ja Männiku Väikejärv (18,8 ha). Ülejäänute 2018. aastal koostati Tallinna välisõhus leviva müra vähenda- kaitstavate taimede ulatuslik ümberasustamine Õismäe raba Harku metsa kaitse pindala jääb alla 10 ha. Nendest võib nimetada Lasnamäe (Pae) mise tegevuskava. Selle koostamise vajadus ja kohustus tu- terviseradade ehitamise käigus ning Harku metsa kaitse alla karjääri, Pumbajärve, Snelli tiiki, Tooma järve ja Väike-Õismäe lenes välisõhu kaitse seadusega üle võetud keskkonnamüra võtmise taas päevakorda kerkimine. Üle kümne aasta on tehtud ettepanekuid võtta Harku mets tiiki. Avalikult kasutatavad veekogud on Männiku järv ja Harku hindamist ja kontrollimist käsitlevast Euroopa Parlamendi ja kaitse alla, eelkõige lähtudes hirmust, et võidakse ellu viia Tal- järv. nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ (hõlmab linnastuid, kus elab linna üldplaneeringus kavandatud nn Pääsküla möödasõidu- Ülemiste järve seisund on kesine, selle põhjuseks on fü- vähemalt 100 000 elanikku). tee. toplanktoni biomassi suur sisaldus. Teatavasti saab Tallinn Tegevuskava on koostatud linna mürakaardi alusel. Te- Šoti mägiveised Paljassaares Harku metsa näol ei ole tegemist kogu Eesti mõistes ha- 85% joogiveest Ülemiste järvest. Linlastel pole siiski põhjust gevuskava põhilised eesmärgid on keskkonnamüra vältimine, ruldase kooslusega, mis vajaks ilmtingimata riigi tasandil kait- muretseda, sest Tallinna veepuhastusjaamast väljastatava vee ennetamine ja vähendamine ning madala mürataseme korral Suured rohusööjad toodi linna eelkõige eesmärgiga aidata set. Sellisele seisukohale on asunud ka riigi Keskkonnaamet. kvaliteet vastab kõigile sotsiaalministri 31. juuli 2001 määruses olukorra säilitamine. Tegevuskavas on nimetatud üle 50 meet- kaasa Paljassaare roostuvate rannaniitude taastamisele. Plaa- Eksperdid on aga leidnud, et selle metsanurga kohaliku oma- nr 82 sätestatud joogivee parameetritele ja Euroopa Liidu joo- me, mida järgnevate aastate jooksul rakendatakse: osa meet- ni loomad linna tuua oli peetud mitu aastat. Selleks oli valmis valitsuse tasandil kaitse alla võtmise eeldused on täidetud. giveedirektiivi nõuetele. 2018. aastal tarbijate juurest võetud meid on eelmistest aastatest juba kasutusel ning osa alles ha- vaadatud ning inventeeritud umbes 30 hektari suurune endine Põhimõtteliselt on Harku metsa võimalik kaitsta ka planeeri- joogivee proovid vastasid 99,9% ulatuses kehtivatele kvalitee- katakse rakendama. Tulevikus pööratakse rohkem tähelepanu rannaniit, mis viimased aastakümned oli roostiku alla mattu- misprotsessi kaudu, eriti praegu, kui koostatavas Nõmme lin- dinõuetele. Väike osa veeproove ei vastanud kvaliteedinõuetele näiteks lennuliiklusest tuleneva müra probleemile: võetakse nud. Eelmise aasta lõpus alustati Paljassaares esimest korda naosa üldplaneeringus on sisuliselt loobutud metsa läbiva ma- piirmäärast suurema rauasisalduse ja/või hägususe tõttu, mis kasutusele lennukoridoride kaart ja teavitatakse võimalikust roo niitmisega. Taastatavast niidualast umbes pool on liigniis- gistraaltänava rajamisest. Tänavakoridor on planeeringus küll oli tingitud korrodeerunud ja amortiseerunud veetorustikest. häiringust arendajaid, kes soovivad lennukoridoride piirkonda ke, kuna tekkinud rannavallid takistavad vee äravoolu alalt, säilitatud, kuid üldplaneering soovitab selle kasutusele võtta Pärast veetorustike hooldust võetud kordusproovid vastasid elamuid rajada. Samuti on tegevuskava järgi plaanis regulee- mida meri varem regulaarselt üle ujutas. Teine pool alast on kergliiklusteena. Selle lahendusega loodetakse leida kompro- kvaliteedinõuetele. rida lehepuhurite kasutamist, et vähendada sellest tingitud tahedama pinnasega ning lisaks roostikule kasvab seal kurdle- miss eri osaliste huvide vahel. Tallinna keskkonnakaitse arengukavas 2013–2018 seatud müra ja õhusaastet. hine roos, mis võimust võttes ei jäta samuti niidutaimedele ruu- peamine eesmärk on parandada Tallinna suuremate veekogu- Mürakaardi järgi on Tallinna linnas peamine müra tekitaja mi. Kuna taastatav niiduala on erineva veerežiimiga, tuli soovi- Looduskaitsevaldkonna veebileht: de ökoloogilist ja füüsikalis-keemilist seisundit ehk saavutada ülekaalukalt autoliiklus, kuid seda on väga keeruline tõrjuda. matute taimede tõrjumiseks kõigepealt kohale tuua masinad tallinn.ee/est/keskkond/looduskaitse hea ökoloogiline seisund ning säilitada ja parandada pinnavee- Peamised leevendusmeetmed on müraemissiooni vähendami- – üks kuival maal niitmiseks ja teine väiksem ujuv niiduk. Kuigi kogude looduslikku mitmekesisust. ne, müra levikutee takistamine ja müratundlike objektide kaits- loomadele piisaks ka elektrikarjusest, on inimeste ohjamiseks mine. Täpne lahendus valitakse konkreetsest müraolukorrast vaja võimsat füüsilist tõket. Nii ehitatigi valmis karjaaed, mille lähtudes, eelistades meetmeid, millega välditakse või vähen- külge paigaldati ka elektrikarjus. Juuni alguses Paljassaarde 1.2 Veekaitse Tabel 1. Tallinna vooluveekogud datakse müraemissiooni, sellele järgneb müra leviku takistami- jõudnud loomad olid esmalt pelglikud ja hoidsid pigem võsa ne. Vajaduse korral tuleb müratundlikke objekte kaitsta. Tihti varju, kuid sügiseks oli neid nähtud juba kogu taastatava ala Veekogu Pikkus km Valgala km² on parim kombineeritud lahendus, kus võetakse meetmeid nii ulatuses ringi liikumas. Tallinna vetevõrk on küllaltki tihe. Keskkonnaregistri järgi müratekke vähendamiseks, leviku takistamiseks kui ka objek- Loomade tulek Paljassaarde võttis kahjuks oodatust (7. novembri 2018. a seisuga) paikneb Tallinna territooriumil Pirita jõgi 113,1 807,8 tide kaitsmiseks. kauem aega ja nii jõudsid veised kohale alles siis, kui noor 18 seisuveekogu (looduslikud järved, tehisjärved ja tiigid) ja roostik hakkas juba kõrgustesse sirutuma ega olnud looma- linnas voolab 16 vooluveekogu (Tabel 1.), lisaks väiksemad ojad Harku oja 15,7 30,5 dele söödana enam kuigi ahvatlev. Kokku oli suvel Paljassaa- ja kraavid. Peamised traditsioonilised müra vähendamise meetmed, Pääsküla jõgi 12,7 41,2 res 30 eri suuruses mägiveist, kellest mõni sündis juba Pal- Vooluveekogudest on avalikult kasutatavad Pirita jõgi (v.a mida tuleks rakendada alltoodud järjekorras, on järgmised: jassaares kohapeal. Kuivemal ja madalama taimestikuga alal jahisadama ja botaanikaaia alal) ja Pääsküla jõgi ning Tiskre, Vaskjala-Ülemiste kanal 10,8 28,6 • planeerimine tegid loomad tõhusat tööd ja need alad, mida oli tulnud varem Harku ja Kurna oja (v.a Ülemiste järve sanitaaralas). Kui pike- • hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad niita, olid kenasti hooldatud. Üllatav oli, et mägiveised piirasid mad ja suurema valgalaga vooluveekogud (Pirita ja Pääsküla Kurna oja 10,8 44 ehituslikud ja tehnilised abinõud edukalt ka kurdlehise roosi kasvu. Ka roostikuservas, vahetult jõgi ning Harku oja) koguvad suurema osa oma veest Tallinna • liikluskorraldus, teede ehitus ja hooldus mere piiril, oli pilt varasemate aastatega võrreldes muutunud lähivaldadest, siis väiksemate veekogude valgalad jäävad linna Tiskre oja 4,7 50 • müratõkked ning kurvitsad olid kindlasti