DOCSLIB.ORG

52. Muhu Väina Regatt Eesti Meistrivõistlused Avamerepurjetamises Purjetamisjuhised

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
52. Muhu Väina Regatt Eesti Meistrivõistlused Avamerepurjetamises Purjetamisjuhised 52. MUHU VÄINA REGATT EESTI MEISTRIVÕISTLUSED AVAMEREPURJETAMISES PURJETAMISJUHISED 1. Reeglid 1.1 Võistlused peetakse ISAF purjetamise võistlusmäärustes 2009–2012 esitatud reeglite järgi. 1.2 Kell 23.00 – 4.00 kehtivad „Rahvusvahelised laevade kokkupõrke vältimise reeglid” ning ettenähtud tulede kandmine on kõikidel jahtidel kohustuslik. PVR osa 2 reeglid nimetatud ajavahemikus ei kehti. 1.4 Muud võistlust juhtivad dokumendid: ORCi määrused; ORCi sisustusmäärused; LYS määrused; ISAF avamerevõistluste ohutusmäärused, kategooria 4; võistlusteade; purjetamisjuhised. 2. Teated võistlejatele 2.1 Teated võistlejatele pannakse välja regati tähistusega ametlikule teadetetahvlile. 2.2 Kõiki ametlikule teadetetahvlile pandud teateid tõlgendatakse kui ametlikult igale võistlejale teada antud teateid ja võistleja kohustus on regulaarselt kontrollida ametlikku teadetetahvlit. 3. Purjetamisjuhiste muudatused 3.1 Muudatused purjetamisjuhistes pannakse välja mitte hiljem kui 2 tundi enne selle etapi esimese stardi hoiatussignaali, mille kohta need kehtivad. 3.2 Antud päeva sõitude ajakava muudatused pannakse välja hiljemalt eelmise päeva õhtul kell 20:00. 4. Kaldal antavad signaalid 4.1 Kaldal antavad signaalid heisatakse lipumasti, mis asub võistlusbüroo lähedal. 4.2 Kui lipp AP heisatakse kaldal, on võistlussignaalides AP „1 minut” asendatud tekstiga „mitte vähem kui 30 minutit”. 4.3 Signaallipp L tähendab: “Võistlejatele on välja pandud teade.” 5. Ajakava Pühapäev 12. juuli 09.00 - 20.00 mõõtmine ja kontroll 12.00 - 20.00 registreerimine 19.00 võistluste avamine Esmaspäev 13. juuli 09.00 - 11.00 registreerimine ja mõõtmine 14.00* start Pärnu - Kihnu Teisipäev 14. juuli 10.00* start Kihnu - Roomassaare Kolmapäev 15. juuli 13.00* start Roomassaare - Sõru Neljapäev 16. juuli puhkepäev Reede 17. juuli 10.00* start Sõru – Lehtma Laupäev 18. juuli 10.00* start Lehtma - Dirhami 18.00 võistluste lõpetamine *Esimene start Peavõistlusjuhil on õigus teha vajadusel muudatusi võistluste ajakavas. 6. Klassilipud, arvestusgrupid, stardijärjekord 1. grupp IMS GPH 610,0 ≥ koodivimpel nr 1 2. grupp IMS GPH 610,1 kuni 650,0 koodivimpel nr 2 3. grupp IMS GPH 650,1 j≤ koodivimpel nr 3 4. grupp LYS koodivimpel nr 4 8. Start 8.1. Võistlussõitude stardid toimuvad PVR reegli 26 järgi. Gruppide startide vahe on 5 minutit. 8.2. Kõikidel etappidel on stardiliin üldkursi suunas piiratud paremalt poolt punase kolmnurgaga kohtunikelaeval ja vasakult poolt kollase poiga. 8.3. Jahid, kellele hoiatussignaali pole veel antud, peavad selgelt hoiduma eemale stardiliinist ja hoiatussignaali saanud jahtidest. 8.4 Kui stardikaatril on heisatud lipp O, siis on kasutusel lisamärk (oranž poi), mis pannakse välja u 0,5 NM kaugusele stardiliinist vastutuule kursile. Stardikaatrile heisatud lipp O ja roheline kolmnurk tähendab - lisapoi tuleb jätta paremale. Stardikaatrile heistatud lipp O ja punane ristkülik tähendab - lisapoi tuleb jätta vasakule. 1 8.5. Start suletakse 10 minutit peale viimase grupi starti. 8.6. Valesti startinud jahtide nimed teatatakse raadioside teel kanalil 72 vahetult pärast starti. 9. Finiš Finišiliin on üldkursi suunas piiratud paremalt poolt punase kolmnurgaga kohtunike laeval ja vasakult poolt oranži poiga või muulil asetseva punase kolmnurgaga ja teiselt poolt oranži poiga. 10. Karistused 10.1 PVR 2. osa reeglite rikkumise puhul rakendatakse muudetud reeglit, 44.1 ja 44.2 karistuse kandmiseks nõutakse ühte 360° pööret. 10.2. Muude rikkumiste puhul kohaldatakse ajatrahvi 1–5% distantsi parandatud ajast või kohakaristust. 10.3. Mõõdukirja mittevastavust tegelikele andmetele karistatakse diskvalifitseerimisega kogu võistluseks. 11. Kontrollaeg Finiš on arvestusgrupile avatud 30% antud grupis esimesena finišeerinud jahi distantsi läbimise tegelikust ajast. Arvestusgruppide muutmisel, vajadusel kontrollaega korrigeeritakse. 12. Protestid 12.1 Protestivormid on saadaval võistlusbüroos. Protestid ja heastamise või uuestiavamise taotlused tuleb esitada võistlusbüroosse protestiaja piires. 12.2 PVR reegel 61 kehtib koos alljärgneva muudatusega: Paat peab informeerima võistluskomiteed oma kavatsusest protestida teise paadi vastu, vahetult peale seda, kui ta finišeerib või katkestab võistlussõidu. See muudab PVR reeglit 61.1(a). 12.3 Proteste võetakse vastu ühe tunni jooksul kohtunikelaeva sildumisest. 12.4 Juhul kui finiš võetakse vastu sadamas, võib proteste esitada ühe tunni jooksul antud arvestusgrupi viimase jahi finišeerimisest. 13. Punktiarvestus 13.1 Kasutatakse ORC punktiarvestussüsteemi. 13.2 Regatt loetakse toimunuks, kui peetud on vähemalt neli võistlussõitu. 13.4 Halvima võistlussõidu tulemust maha ei arvestata. 14. Ohutuseeskirjad Paat, mis katkestab võistlussõidu, peab teavitama võistluskomiteed nii ruttu kui võimalik. 15. Meeskonna või varustuse vahetamine 15.1 Kahjustatud või kaotatud varustuse asendamine on lubatud peamõõtja või peavõistlusjuhi loal. 15.2 Meeskonna liikmete vahetamine on lubatud peamõõtja või peavõistlusjuhi loal. 15.3 Vahetamise taotlused peab esitama esimesel mõistlikul võimalusel. 16. Varustuse kontroll ja kontrollmõõtmised Paadi või varustuse vastavust klassireeglitele või purjetamisjuhistele võib kontrollida igal ajal. 17. Reklaam Paadid peavad kandma korraldajalt saadud reklaami. 18. Autasustamine Autasustamisele kuuluvad 1. arvestusgrupis kuni 10, 2. arvestusgrupis kuni 7, 3. arvestusgrupis kuni 6 ning 4. arvestusgrupis kuni 6 meeskonnaliiget. Sama meeskondade suurust arvestatakse ka registreerimisel meenete jagamisel. 19. Muud 16.1. Vaieldavatel juhtudel kinnitab jahi võistlusväärtuse regati peamõõtja jahijuhi kirjaliku avalduse alusel. 16.2. Pimedal ajal finišeerides on jahi meeskond kohustatud valgustama purje numbrit või teavitama võistlusametnikke sidevahendite kaudu. Head pärituult 52. Muhu väina regatil! Peavõistlusjuht Aivar Laus 50 92676 Võistlusametnik Tiina Mõtuste 51 78534 2 7. Võistlusrajad I etapp Pärnu – Kihnu Start ~ 0,8 NM muulidest S (vt. Start 8.4) 1. grupp ~ 31,8 miili 861 Sorgu idapoi Lat 58°07.200' Lon 24°13.880' paremale 2175 Kihnu madala lõunatooder Lat 58°03.340' Lon 23°58.166' paremale 2174 Kihnu madala idatooder Lat 58°06.063' Lon 24°03.450' vasakule 845 Kihnu teljepoi Lat 58°08.500' Lon 24°02.760' vasakule 2.grupp ~ 26,9 miili 861 Sorgu idapoi Lat 58°07.200' Lon 24°13.880' paremale 845 Kihnu teljepoi Lat 58°08.500' Lon 24°02.760' vasakule 2174 Kihnu madala idatooder Lat 58°06.063' Lon 24°03.450' paremale 845 Kihnu teljepoi Lat 58°08.500' Lon 24°02.760' vasakule 3.grupp ~ 22,1 miili 861 Sorgu idapoi Lat 58°07.200' Lon 24°13.880' paremale 845 Kihnu teljepoi Lat 58°08.500' Lon 24°02.760' vasakule 4. grupp ~ 19,2 miili 864 Kihnu väina laevatee vasaku külje poi K38 Lat 58°14.491' Lon 24°20.415' paremale 845 Kihnu teljepoi Lat 58°08.500' Lon 24°02.760' paremale Finiš ~ 0,4 NM sadamast E II etapp Kihnu – Roomassaare Start ~ 1 NM sadamast ESE (vt. Start 8.4) 1. grupp ~ 72,6 miili 2174 Kihnu madala idatooder Lat 58°06.063' Lon 24°03.450' paremale 3208 Väike Tulpe S tooder Lat 58°09.720' Lon 22°35.960' paremale 959 Roomassaare teljepoi Nr.2 Lat 58°11.967' Lon 22°30.783' vasakule 3188 Leeltserahu E tooder Lat 58°03.990' Lon 22°20.680' paremale 2. grupp ~ 65,6 miili 2174 Kihnu madala idatooder Lat 58°06.063' Lon 24°03.450' paremale 3208 Väike Tulpe S tooder Lat 58°09.720' Lon 22°35.960' paremale 959 Roomassaare teljepoi Nr.2 Lat 58°11.967' Lon 22°30.783' vasakule 3190 Vahase pinnasepuiste W tooder Lat 58°06.638' Lon 22°24.816' paremale 3. grupp ~ 58,2 miili 2174 Kihnu madala idatooder Lat 58°06.063' Lon 24°03.450' paremale 3 3215 Allirahu N tooder Lat 58°10.270' Lon 22°47.120' vasakule 3213 Kirjurahu E tooder Lat 58°05.920' Lon 22°35.560' paremale 959 Roomassaare teljepoi Nr.2 Lat 58°11.967' Lon 22°30.783' paremale 4. grupp ~ 53,6 2174 Kihnu madala idatooder Lat 58°06.063' Lon 24°03.450' paremale 3208 Väike Tulpe S tooder Lat 58°09.720' Lon 22°35.960' paremale 959 Roomassaare teljepoi Nr.2 Lat 58°11.967' Lon 22°30.783' paremale Finiš ~ Roomassaare sadama kail nr 1 asetseva punase kolmnurga ja oranži poi vahel. III etapp Roomassaare - Sõru Start ~ 0,7 NM Roomassaare sadamast S (vt. Start 8.4) 1. grupp ~103,3 miili 3209 Faarvaatrite lõikumispaiga teljetooder Lat 58°09.340' Lon 22°35.580' paremale 959 Roomassaare teljepoi Nr.2 Lat 58°11.967' Lon 22°30.783' vasakule 3193 Kuressaare madala S tooder Lat 58°11.280' Lon 22°27.000' vasakule 3190 Vahase pinnasepuiste W tooder Lat 58°06.638' Lon 22°24.816' vasakule 3189 Kirjurahu madala W tooder Lat 58°04.590' Lon 22°29.320' vasakule 829 Paatsalu läänepoi Lat 58°29.68' Lon 23°30.38' vasakule 805 Kessu vasaku külje poi Lat 58°38.833' Lon 23°22.201' vasakule 737 Kumari ohupoi Lat 58°46.432' Lon 23°13.929' vasakule 746 Hiiu väina laevatee teljepoi Lat 58°42.039' Lon 23°12.753' paremale 708 Hiiu väina laevatee teljepoi Lat 58°39.528' Lon 22°35.150' paremale 2. grupp ~ 93,9 miili 3209 Faarvaatrite lõikumispaiga teljetooder Lat 58°09.340' Lon 22°35.580' paremale 959 Roomassaare teljepoi Nr.2 Lat 58°11.967' Lon 22°30.783' vasakule 3193 Kuressaare madala S tooder Lat 58°11.280' Lon 22°27.000' vasakule 3190 Vahase pinnasepuiste W tooder Lat 58°06.638' Lon 22°24.816' vasakule 829 Paatsalu läänepoi Lat 58°29.68' Lon 23°30.38' vasakule 746 Hiiu väina laevatee teljepoi Lat 58°42.039' Lon 23°12.753' vasakule 708 Hiiu väina laevatee teljepoi Lat 58°39.528' Lon 22°35.150' paremale 3. grupp ~ 81,2 miili 3209 Faarvaatrite lõikumispaiga teljetooder Lat 58°09.340' Lon 22°35.580' paremale 959 Roomassaare teljepoi Nr.2 Lat 58°11.967' Lon 22°30.783' vasakule 4 3208 Väike Tulpe S tooder Lat 58°09.720' Lon 22°35.960' vasakule 746 Hiiu väina laevatee teljepoi Lat 58°42.039' Lon 23°12.753' vasakule 708 Hiiu väina laevatee teljepoi Lat 58°39.528' Lon 22°35.150' paremale 4. grupp ~ 73,8 miili 3208 Väike Tulpe S tooder Lat 58°09.720' Lon 22°35.960' vasakule 746 Hiiu väina laevatee teljepoi Lat 58°42.039' Lon 23°12.753' vasakule 708 Hiiu väina laevatee teljepoi Lat 58°39.528' Lon 22°35.150' paremale Finiš ~ 1,4 NM sadamast SE IV etapp Sõru – Lehtma Distantsid pannakse välja võistluspäeva hommikul VARIANT 1 Start ~ 1,5 NM sadamast W Finiš ~ 0,5 NM sadamast E VARIANT 2 Start ~ 3 NM sadamast SE Finiš ~ 0,5 NM sadamast E V etapp Lehtma - Dirhami Start ~ 0,6 NM sadamast E (vt.
Load more

Recommended publications
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Estonian Maritime Spatial Plan Impact Assessment Report 1
    Estonian Maritime Spatial Plan Impact Assessment Report 1 Version 03.07.2020 /// Work296718 No: 296718, for public display Estonian Maritime Spatial Plan Draft Impact Assessment Report, FOR PUBLIC DISPLAY Work No: 296718 Tallinn-Tartu Riin Kutsar Lead expert on impact assessment 2 Estonian Maritime Area Planning Impact Assessment Report Table of Contents INTRODUCTION ........................................................................................................ 4 1 PURPOSE AND NATURE OF THE ESTONIAN MARITIME SPATIAL PLAN ....... 5 2 IMPACT ASSESSMENT METHODOLOGY ............................................................ 6 2.1 THE ECOSYSTEM-BASED APPROACH ......................................................................................... 6 2.2 FOCUS ON ASSESSING THE RELEVANT IMPACT OF THE MARITIME SPATIAL PLAN ........... 9 2.3 TAKING INTO ACCOUNT ENVIRONMENTAL CONSIDERATIONS IN THE DEVELOPMENT OF THE MSP ............................................................................................................................................... 10 3 RELATIONSHIP OF THE MARITIME SPATIAL PLAN TO STRATEGIC PLANNING DOCUMENTS AND ENVIRONMENTAL POLICY ................................ 15 3.1 RELATIONSHIP TO RELEVANT PLANNING DOCUMENTS ........................................................ 15 3.2 COMPLIANCE WITH ENVIRONMENTAL OBJECTIVES ............................................................... 17 4 DESCRIPTION OF THE ENVIRONMENT AFFECTED AND THE IMPACT OF IMPLEMENTING THE PLAN ..................................................................................
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Saare Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Töö number 2015-0212 Tellija Saare Maavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 9.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. HEAKSKIIDETUD 28.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Versioon 3 [Heakskiidetud] Kuupäev 9.11.2016 Koostanud: Veronika Verš, Kristiina Ehapalu, Raimo Pajula, Esta Rahno Kontrollinud: Saare Maavalitsus Projekti nr 2015-0212 Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ (Lalli küla, Muhu vald, juuni 2016) SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 63 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Sisukord 1. ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ............................................................................. 4 2. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 9 3. SAARE MAAKONNA RUUMILISE ARENGU EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED .............. 10 4. HINNANG EELDATAVA MÕJU KOHTA ............................................................... 11 4.1. Maakonnaplaneeringu ülesanded, mõjuala suurus ja kirjeldus .................................. 11 4.2. Maakonnaplaneeringu seos teiste strateegliste planeerimisdokumentidega ................ 11 4.3. Hindamise aluseks olevad nõuded ja põhimõtted .................................................... 11 4.4.
    [Show full text]
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
    [Show full text]
  • National Report of Estonia
    23rd BSHC Conference 27-29 August 2018 Aalborg, Denmark NATIONAL REPORT OF ESTONIA Executive summary This report summarizes the activities of the Estonian Maritime Administration in the field of hydrography since the Baltic Sea Hydrographic Commission 22nd Conference in 2017. 1. Hydrographic service The service in the field of hydrography is generally provided mainly by two departments and partly by Fleet Department of the Hydrography and Aids to Navigation Division (head Mrs. Kaidi Katus) of the Estonian Maritime Administration: 1) Hydrography Department (head Mr. Peeter Väling), 2) Cartography Department (head Mr. Olavi Heinlo) Altogether about 35 specialists are occupied in those two departments and partly 18 seafarers from Fleet Department. Survey vessels The Hydrography Department (13 officers) deals with surveying (data collecting and post-processing). For surveys the following hydrographic vessels are used: 1) JAKOB PREI (crew 8 person) – 25 m SWATH type survey vessel for open sea; 2) EVA-320 (crew 4 person) – 18 m twin-hull survey vessel for coastal areas; 3) KAJA (crew 1 person) – Operates since April 2016. 7.3 m twin-hull survey-boat on rivers and shallow coastal areas. Building was partly financed by FAMOS. 4) EVA-301 (crew 5 person) – 20 m twin-hull multipurpose vessel for survey in inland waters and for maintenance of the aids to navigation. Hydrographic survey In 2017 hydrographic survey in Estonian waters was carried out as follows: 1) 2487 km² – on HELCOM routes in the Gulf of Finland, Gulf of Riga and the Northern Baltic (CAT II). 2) 50 km² – Lake Peipsi; 3) 5 km² – Harbor areas (surveyed by private companies).
    [Show full text]
  • IOTA References Réf
    IOTA_References List of IOTA References Réf. DXCC Description of IOTA Reference Coordonates AFRICA AF-001 3B6 Agalega Islands (=North, South) 10º00–10º45S - 056º15–057º00E Amsterdam & St Paul Islands (=Amsterdam, Deux Freres, Milieu, Nord, Ouest, AF-002 FT*Z 37º45–39º00S - 077º15–077º45E Phoques, Quille, St Paul) AF-003 ZD8 Ascension Island (=Ascension, Boatswain-bird) 07º45–08º00S - 014º15–014º30W Canary Islands (=Alegranza, Fuerteventura, Gomera, Graciosa, Gran Canaria, AF-004 EA8 Hierro, Lanzarote, La Palma, Lobos, Montana Clara, Tenerife and satellite islands) 27º30–29º30N - 013º15–018º15W Cape Verde - Leeward Islands (aka SOTAVENTO) (=Brava, Fogo, Maio, Sao Tiago AF-005 D4 14º30–15º45N - 022º00–026º00W and satellite islands) AF-006 VQ9 Diego Garcia Island 35º00–36º35N - 002º13W–001º37E Comoro Islands (=Mwali [aka Moheli], Njazidja [aka Grande Comore], Nzwani [aka AF-007 D6 11º15–12º30S - 043º00–044º45E Anjouan]) AF-008 FT*W Crozet Islands (=Apotres Isls, Cochons, Est, Pingouins, Possession) 45º45–46º45S - 050º00–052º30E AF-009 FR/E Europa Island 22º15–22º30S - 040º15–040º30E AF-010 3C Bioco (Fernando Poo) Island 03º00–04º00N - 008º15–009º00E AF-011 FR/G Glorioso Islands (=Glorieuse, Lys, Vertes) 11º15–11º45S - 047º00–047º30E AF-012 FR/J Juan De Nova Island 16º50–17º10S - 042º30–043º00E AF-013 5R Madagascar (main island and coastal islands not qualifying for other groups) 11º45–26º00S - 043º00–051º00E AF-014 CT3 Madeira Archipelago (=Madeira, Porto Santo and satellite islands) 32º35–33º15N - 016º00–017º30W Saint Brandon Islands (aka
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • MART JÜSSI Living on an Edge: Land-Locked Seals in Changing Climate
    DISSERTATIONES MART JÜSSI BIOLOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 231 Living onanedge:land-lockedsealsinchangingclimate MART JÜSSI Living on an edge: land-locked seals in changing climate Tartu 2012 ISSN 1024–6479 ISBN 978–9949–32–178–0 DISSERTATIONES BIOLOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 231 DISSERTATIONES BIOLOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 231 MART JÜSSI Living on an edge: land-locked seals in changing climate Department of Zoology, Institute of Ecology and Earth Sciences, Faculty of Science and Technology, University of Tartu, Estonia Dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor philosophiae in animal ecology at the University of Tartu on October 22, 2012 by the Scientific Council of the Institute of Ecology and Earth Sciences. Supervisors: Dr. Tero Härkönen, Swedish Museum of Natural History, Sweden Prof. Alar Karis, University of Tartu, Estonia Opponent: Prof. Rune Dietz, University of Aarhus, Denmark Commencement: Room 301, 46 Vanemuise Street, Tartu, on 12.12.12 at 10:00 ISSN 1024–6479 ISBN 978–9949–32–178–0 (print) ISBN 978–9949–32–179–7 (pdf) Copyright: Mart Jüssi, 2012 University of Tartu Press www.tyk.ee Order No 575 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ........................................................ 6 1. INTRODUCTION ...................................................................................... 7 1.1. Note on evolution of seals – shifts in time and space ........................ 8 1.2. The study ...........................................................................................
    [Show full text]