LAW of the SEA (National Legislation
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Ruhnu Arengukava 2020-2030
Kinnitatud Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a. määrusega nr. 1 RUHNU VALLA ARENGUKAVA 2020 -2030 2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 3. RUHNU VISIOON 2030 .......................................................................................................... 5 4. VALLA JUHTIMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 5 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2020-2030 .......................................... 6 6. SEOSED MAAKONDLIKU ARENGUSTRATEEGIA, SAARE LEADER STRATEEGIA JA RUHNU VALLA ÜLDPLANEERINGUGA ............................................................................ 13 6.1 Seosed Saare maakonna arengustrateegiaga ..................................................................... 13 6.2 Seosed MTÜ Saarte Koostöökogu arengustrateegiaga ..................................................... 13 6.3 Seos Ruhnu valla üldplaneeringuga .................................................................................. 15 7. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, JÄLGIMINE, MUUDATUSTE TEGEMINE ................ 15 8. RISKIJUHTIMINE .................................................................................................................. 15 külastajatega, sh välisriikidest. ........................................................................................................ 15 9. RUHNU SAARE OLUKORD JA KIRJELDUS .................................................................... -
Report on Coronavirus Pandemic
Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad. -
Väikesaarte Rõõmud Ja Mured 2019
Väikesaarte rõõmud ja mured Maa-ameti andmetel on Eestis üle 2000 saare. Enamik saartest on pindalalt aga niivõrd väikesed, et elatakse vaid üksikutel. Püsielanikega asustatud saared jagunevad kuue maakonna vahel. Meie riik eristab saartega suhtlemisel suursaari ja püsiasustusega väikesaari, kellele on kehtestatud teatud erisusi. Tänane ettekanne on koostatud just nende poolt kirja- pandu alusel. Koostas Linda Tikk [email protected] Abruka Saaremaa vald, Saaremaa Suurus: 8,8 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused • SAAREVAHT olemas • Keskkonnakaitselisi probleeme pole eriti olnud,nüüd ILVES • Elekter - merekaabel Saaremaaga, • taastuvenergia - vaja päikesepaneelid • Püsiühendus Abruka-Roomassaare toimib, kuid talvise liikluskorralduse jaoks oleks vaja • Sadam kaasaegne • puudub seade kauba laadimiseks • . • • vaja kaatrile radar, öövaatlusseadmed Päästeteeistus toimib, kaater, 12 jne vabatahtlikku päästjat • Külateed tolmuvabaks • Teehooldus korras, • Internet kohe valmib • Haridus- kool ,lasteaed puudub • Pood puudub • • Kaladus 1 kutseline kalur, igas talus Perspektiivi oleks kutselistele kaluritele hobikalurid • Turismiga tegeleb 2 talu • Põllumajandus 250 veist pluss 100 Sisuliselt puudub veiste äraveo võimalus, lammast, 375 ha maad, PLK müük raskendatud hooldus • Toitlustus ja ehitus Aegna Tallinna kesklinna linnaosa, Harjumaa Suurus: 3,01 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused Põhiline eluks vajalik saarel olemas Pääste puudulik, vajalik aastaringne päästevõimekus Heinlaid Hiiumaa vald, Hiiumaa Suurus: 1,62 km2 Soovid ja vajadused Vaja kommunikatsioone, -
Ruhnu Arengukava 2020-2030
Kinnitatud Ruhnu Vallavolikogu ..................määrusega nr. ..... RUHNU VALLA ARENGUKAVA 2020 -2030 2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 3. RUHNU VISIOON 2030 .......................................................................................................... 5 4. VALLA JUHTIMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 5 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2020-2030 .......................................... 6 6. SEOSED MAAKONDLIKU ARENGUSTRATEEGIA, SAARE LEADER STRATEEGIA JA RUHNU VALLA ÜLDPLANEERINGUGA ............................................................................ 13 6.1 Seosed Saare maakonna arengustrateegiaga ..................................................................... 13 6.2 Seosed MTÜ Saarte Koostöökogu arengustrateegiaga ..................................................... 13 6.3 Seos Ruhnu valla üldplaneeringuga .................................................................................. 15 7. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, JÄLGIMINE, MUUDATUSTE TEGEMINE ................ 15 8. RISKIJUHTIMINE .................................................................................................................. 15 külastajatega, sh välisriikidest. ........................................................................................................ 15 9. RUHNU SAARE OLUKORD JA KIRJELDUS .................................................................... -
Integrating Cultural Heritage Into Maritime Spatial Planning in the BSR
Integrating Cultural Heritage into Maritime Spatial Planning in the BSR Final publication of the Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management Project 2017-2020 Integrating cultural heritage into maritime spatial planning in the BSR Final publication of the Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management Project (BalticRIM) 2017-2020 Editors: Marianne Lehtimäki, Sallamaria Tikkanen and Riikka Tevali, Finnish Heritage Agency Authors in bold and contributors: Susanne Altvater, Robert Aps, Leyla Bashirova, Nerijus Blazauskas, Larisa Danilova, Kristjan Herkl, Krista Karro, Krzysztof Kurzyk, Liisi Lees, Marianne Lehtimäki, Paweł Litwinienko, Matthias Maluck, Magdalena Matczak, Joanna Pardus, Iwona Pomian, Janusz Rżycki, Mailis Roio, Lise Schrøder, Laura Seesmeri, Łukasz Szydłowski, Riikka Tevali, Sallamaria Tikkanen, Jakub Turski, Joanna Witkowska, Kamila Zalesiak, Jacek Zaucha, Vladas Zulkus, Daniel Zwick. Layout and graphic design: Mainostoimisto KMG Turku Cover photo: Wreck of Korpostrm Alf, Parainen, Finland. Photo: Maija Huttunen Contact persons for the BalticRIM project: Matthias Maluck, Lead Partner State Archaeology Department of Schleswig-Holstein and Coordinator Susanne Altvater, s.Pro Contact person for cultural heritage: Sallamaria Tikkanen, Finnish Heritage Agency Contact person for MSP: Jacek Zaucha, University of Gdańsk Contact person for BalticRIM Data Portal: Lise Schrder, Aalborg University Disclaimer: The publication is a result of the project “BalticRIM– Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management” (2017–2020). Part-financed by the European Union (European Regional Development Fund). Report content is the sole responsibility of the authors and can in no way be taken to reflect the views of the European Union. Foreword Water connects us, and culture unites. This Council coastal cultural heritage combined their expertise of Baltic Sea States’ motto can be applied as an with the Submariner Network for Blue Growth overall theme for the BalticRIM approach, too. -
Permanently Inhabited Small Islands Act
Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island. -
Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo -
'Raamatupidamine Ja Maksud 2016'
TELLIJATELE Nädalavahetus Metsamajandus september 2015 | nr 9 (20) Nord Varaliising OÜ Tel 607 7070 [email protected] www.varaliising.ee | Reede, 25. september 2015 | nr 171 (5298) | 3 eurot SEE UUS RAAMATUPIDAMISE 28.–29. oktoobril 2015 SEADUS PÖÖRAB IKKA KÕIK Swissôtel Tallinn PEA PEALE... konverentsikeskuses AGA MULLE SEE AUSALT ÖELDES MEELDIB, KALLIS! Eesti sisukaim raamatupidamiskonverents ‘Raamatupidamine ja maksud 2016’ Kui Sa arvasid, et raamatupidamise ja maksunduse valdkonnas hetkel midagi t Kas pakendiaruandluse audit jätkub? Tulises paneeldiskussioonis põnevat ei toimu, oled sügavasti eksinud. Kohe-kohe on jõustumas uus oponeerivad ettevõtjate, regulaatori ning audiitorite esindajad. raamatupidamise seadus, mis keerab pea peale senised nõuded ettevõtete aruandlusele. Maksuametil on Sulle varuks nii mitmeidki (loodetavasti t Kuidas toime tulla andmevarguste ja küberrünnakutega? Mart positiivseid!) üllatusi. Ja isegi selline konservatiivne dokument nagu audiitori Mäe jagab näpunäiteid turvariskide juhtimiseks. aruanne on saamas täiesti uut nägu... PwC konverentsil anname põhjaliku ülevaate nii nendest kui muudest eelseisvatest muudatusest ja jagame praktilisi t Maksu- ja Tolliamet teelahkmel. Maksuameti juht Marek Helm soovitusi, kuidas nendega kõige paremini toime tulla. räägib EMTA senistest õppetundidest ja tulevikuvisioonist saada maksude kogujast ettevõtja toetajaks. Olge valmis üllatusteks! Teemade hulgas: t Uus raamatupidamise seadus on jõustumas! Põhjaliku ja praktilise t Uuenev e-Maksuamet ja muud muudatused maksukorralduses. -
Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R
Text below is updated version of the chapter in book: Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R. (2013). The Baltic States - Estonia, Latvia and Lithuania. Panzini, E. and Williams, A. (Toim.). Coastal erosion and protection in Europe (47 - 80). UK, US and Canada: Routledge. More can be found: Kont, A.; Endjärv, E.; Jaagus, J.; Lode, E.; Orviku, K.; Ratas, U.; Rivis, R.; Suursaar, Ü.; Tõnisson, H. (2007). Impact of climate change on Estonian coastal and inland wetlands — a summary with new results. Boreal Environment Research, 12, 653 - 671. It is also available online: http://www.borenv.net/BER/pdfs/ber12/ber12-653.pdf Introduction Estonia is located in a transition zone between regions having a maritime climate in the west and continental climate in the east and is a relatively small country (45,227 km2), but its geographical location between the Fenno-scandian Shield and East European Platform and comparatively long coastline (over 4000 km) due to numerous peninsulas, bays and islands (>1,500 island), results in a variety of shore types and ecosystems. The western coast is exposed to waves generated by prevailing westerly winds, with NW waves dominant along the north-facing segment beside the Gulf of Finland, contrasting with southern relatively sheltered sectors located on the inner coasts of islands and along the Gulf of Livonia (Riga). The coastline classification is based on the concept of wave processes straightening initial irregular outlines via erosion of Capes/bay deposition, or a combination (Orviku, 1974, Orviku and Granö, 1992, Gudelis, 1967). Much coast (77%) is irregular with the geological composition of Capes and bays being either hard bedrock or unconsolidated Quaternary deposits, notably glacial drift. -
Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................ -
Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ................................................................................................................... -
Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.