Riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu Km 0,0-5,0 Mäeküla

Riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekt Töö nr 007-18, Lisa 1 – Keskkonnamõju eelhinnang

(18.12.2018)

Töövõtja: OÜ Tuulekaru, registrikood 12310533 Hiireotsa tee 1, Viimsi vald, 74009 Harjumaa Projektijuht: Jaanus Laanes tel +372 502 5245 e-post: [email protected]

KMH eelhinnangu koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098)

2018

2 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1. KAVANDATAV TEGEVUS JA ASUKOHT ...... 5 1.1 Asukoht, tegevuse iseloom ja maht ...... 5 1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ...... 5 1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ...... 6 1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ...... 6 1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus...... 7 1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ...... 7 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ...... 8 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 8 2.2 Vesi ja pinnas ...... 8 2.3 Loodusväärtused...... 9 2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ...... 10 3. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA SOOVITUSED EBASOODSATE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS ...... 12 3.1 Keskkonnamõju eelhinnangu alused ja mõjuala ulatus...... 12 3.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 aladele ja metsloomade liikumisele 13 3.3 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ...... 14 3.4 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud...... 16 3.5 Mõju õhukvaliteedile...... 18 3.6 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele...... 19 3.7 Sotsiaalsed aspektid...... 19 3.8 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) ...... 20 KOKKUVÕTE, KMH VAJALIKKUS JA SEISUKOHTADE KÜSIMISE SUUNISED ...... 21 OLULISEMAD KASUTATUD ALLIKAD ...... 23 Lisa 1. Kavandatava jalg- ja jalgrattatee eskiislahendus (Sweco Projekt AS, 2015)

3 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojektile (edaspidi nimetatud ka projektala). Seejuures selgitatakse eelhinnangu käigus, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib: ✓ eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust; ✓ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; ✓ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Antud tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 10 „infrastruktuuri ehitamine või kasutamine“ alla, mille korral tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusega võib kaasneda eeldatavalt oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22). Kavandataval tegevusel on seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 p 8 (tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Käesolev KMH eelhinnang on koostatud lähtuvalt määruses esitatud nõuetest. Lisaks on aluseks võetud kaks juhendmaterjali: ✓ Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine; ✓ Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend.

KMHEH tellijaks ja põhiprojekti koostajaks on OÜ Tuulekaru. KMH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnakonsultant Tanel Esperk.

4 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel 1. KAVANDATAV TEGEVUS JA ASUKOHT

1.1 Asukoht, tegevuse iseloom ja maht

KMH eelhinnangu objektiks on riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekt. Vaadeldav lõik (joonis 1.1) jääb Järva maakonda Paide linna haldusterritooriumile. Vastavalt projekti lähteülesandele on kavandatava tegevuse eesmärgiks kõnealuste maanteelõikude liiklusohutuse parandamine, sh jalakäijatel Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee ohutu ületamine ja Mäeküla-Koeru-Kapu maantee äärde jalg- ja jalgrattatee (lõigul 0,0-1,9 km; Sargvere küla keskuse ühendamine Mäeküla küla) kavandamine. Tegemist on olemasolevate maanteedega ehk uusi õgvendusi või maantee laiendamist ei kavandata. Kavandatava jalg- ja jalgrattatee eskiislahendus on esitatud lisas 1.

Joonis 1.1. Projektala asukoht. Aluskaart: Maa-amet, 2018.

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Laial kanaliseeritud Mäeküla ristmikul puudub jalakäijatel konkreetne koht ohutuks maantee ületamiseks ja seda tehakse kus juhtub. Samas on piirkonnas intensiivse kasutusega bussipeatused ja mitu söögikohta. Puudub jalakäijate ohutu ligipääs bussipeatustele. Söögikohtadest üle tee asub 5 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel ka põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega tegelev ettevõte, mille kliendid on samuti igapäevased toitlustuskohtade külastajad. Mäekülast u 2 km kaugusel Koeru suunas paikneb Sargvere küla, mis on üks ümbruskonna suurimaid külasid. Sealt käiakse samuti Mäekülas söögikohtades ning liinibussidele.

Paide valla üldplaneeringuga (2011) on Mäeküla-Koeru-Kapu maantee äärde alates Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maanteest kuni Sargvere küla keskuseni ette nähtud jalg- ja jalgrattatee rajamine. Samuti on jalg- ja jalgratta tee vaadeldaval maanteelõigul ette nähtud Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee äärde.

Järva maakonnaplaneeringuga 2030+ (2017) nähakse samuti ette Paide valla üldplaneeringus toodud asukohtades jalg- ja jalgrattateede rajamine. Lisaks nähakse väljaspool käesolevat projektala ette uue Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee trassikoridori rajamine olemasolevast maanteest lääne suunas. Maakonnaplaneeringu alusel ei jää projektala väärtusliku maastiku ega rohevõrgustiku koosseisu. Küll aga on projektala äärsed põllumaad suures osas määratud väärtuslikuks põllumaaks. Samas tõdetakse maakonnaplaneeringus, et joonisel näidatud väärtuslikud põllumajandusmaad on informatiivse tähendusega ning väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad üldpõhimõtted täpsustatakse üldplaneeringutega.

1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Loodusvaradest kasutatakse teede ehitusel eelkõige täitepinnasena liiva, kruusa ja lubjakivi killustikku. Osaliselt on võimalik kasutada ka olemasoleva maanteetammi täitepinnast. Lisaks on loodusvarasid kasutatud ka teekattematerjalide valmistamisel. Samuti kaasneb nafta ja bensiini kasutamine tee-ehitusmasinate töötamisel.

Jalg- ja jalgrattatee rajamisel eemaldatakse looduslik kattepinnas, mis ladustatakse teemaa piires või võõrandatakse vastavate kokkulepete alusel.

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke

Maantee remondi ja kasutamisega kaasneb müra, vibratsiooni ja õhusaaste teke. Samuti tuleb arvestada maanteelt formeeruva sademeveega.

Valgustuse ümberkorraldust ja rajamist nähakse ette vaid vajadusel, eelkõige olulisemate teeületuskohtade juures.

Ehitustegevuse ajal kaasneb paratamatult ka energiakasutus ja teatud määral jäätmeteke.

Maantee remondi ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid soojuse, kiirguse või lõhna teket.

6 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel 1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevuse peamine eesmärk on liiklusohutuse tõstmine. Seega aitab kavandatava tegevuse ellu viimine vähendada võimalikke avariide ja õnnetuste esinemise tõenäosust. Ehitustegevuse ajal aset leidvate avariide esinemise tõenäosus on väike, kuna töötsoonis on kiirus piiratud ning liikluskorraldus tagatud vastavate märkide abil.

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

Kavandatava tegevusega kaasneb liiklusohutuse suurendamine vaadeldaval lõigul. Seega vähendab kavandatav tegevus võimalike suurõnnetuste ohu esinemise tõenäosust.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste ohu (tormikahjud, üleujutused jms) tõenäosus vaadeldaval lõigul on väike.

7 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND

Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus ei ole eelduslikult laiem kui 300 m maanteest (ulatuse määramisel on arvestatud käesoleva töö koostaja kogemust, asjaolu, et tegemist on olemasolevate maanteedega ning varasemalt kehtinud maantee sanitaarkaitsevööndi suurimat ulatust). Seega on olemasoleva olukorra kirjeldamisel lähtutud vastavast tsoonist.

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Vaadeldav lõik piirneb valdavas osas põllumaade ja maatulundusmaa kinnistutega. Elamuid paikneb maantee ääres tihedamalt eelkõige Sargvere ja Suurpalu küla keskustes või nende lähialal. Ärimaa kinnistud jäävad kahe kõnealuse maantee ristumiskoha lähedale Mäeküla külas. Ristmiku lähedale jäävad piirkonna söögikohad, kauplus ja ka bussipeatused. Seetõttu toimub intensiivsem inimeste liikumine nende kohtade ja nt Sargvere küla vahel.

Paide valla üldplaneeringuga (2011) olulist maakasutuse muutust võrreldes olemasoleva olukorraga vaadeldava lõigu ääres ette ei nähta. Suurim perspektiivne muudatus piirkonnas on seotud uue Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee trassikoridori kavandamisega olemasolevast maanteest lääne suunas. Uue trassikoridori rajamisel muutub senine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee trass kogujateeks. Teisalt ei ole hetkel teada, millal uue trassi rajamine võiks toimuda.

2.2 Vesi ja pinnas

Suuremaid pinnaveekogusid vaadeldava lõigu äärde ei jää. Küll aga piirnevad maanteega (eelkõige Sargvere ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahelisel lõigul) mitmed maaparandussüsteemid.

REIB OÜ (2015) alusel asub vaadeldav ala moreentasandikul, kus pinnakate moodustub täitest, mullast, liivadest ning savi ja moreenpinnastest. Aluspõhja moodustavad teelõigul Alam-Siluri Raikküla lademe lubjakivid (minimaalselt u 1,7 m sügavuse maapinnast), milleni REIB OÜ geoloogilised uuringud ulatusid vaid üksikutes uuringupunktides. Olulisi märgalasid projektala lähedusse ei jää.

Projektala läbib kaitsmata (alvarid; pinnase moreenikihi paksus alla 2 m) ja nõrgalt (pinnase moreenikihi paksus 2-10 m, savi või liivsavi <2 m) ning väikeses mahus ka keskmiselt kaitstud (pinnase moreenikihi paksus 10-20 m, savi või liivsavi 2-5 m põhjaveega alasid (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001; joonis 2.1). EELISe (20.06.2018) andmetel jääb vaadeldav maanteelõik Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale.

REIB OÜ (2015) alusel levib piirkonnas vabapinnaline pinnasevee horisont. Pinnasevesi toitub peamiselt sademetest ja lume sulamise veest. Veetasemed mõõdeti 2015 a jaanuaris ning pinnasevesi asus valdavalt uuringusügavusest sügavamal. Uuringupunktides, kus veetaset mõõta õnnestus asus veetase maapinnast 1,5 m sügavusel. Prognoositavalt võib pinnaseveetase, võrreldes uuringute aegse tasemega, maksimaalselt tõusta kuni 0,5 m.

8 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel Maardlaid ega pinnase jääkreostust projektala lähipiirkonnas teadaolevalt ei esine.

Joonis 2.1. Põhjavee kaitstus vaadeldava maanteelõigu piirkonnas. Tume roosa ala – kaitsmata, roosa – nõrgalt kaitstud ja kollane – keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Alus: Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001.

Vaadeldava maanteelõigu 300 m tsooni jäävad puurkaevud on esitatud joonisel 2.2. Joonisel on toodud ka puurkaevude sanitaarkaitsealade piirid (üldiselt 50 m, kohati vähendatud 10 m-le).

Joonis 2.2. Vaadeldava maanteelõigu 300 m tsooni jäävad puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega. Joonisel selgelt eristuva sanitaarkaitseala ulatuseks on 50 m. Puurkaevudel, mille sanitaarkaitseala ei ole jooniselt koheselt tuvastatav (sanitaarkaitseala piir jääb tingmärgile) on sanitaarkaitseala ulatust vähendatud 10 m-le. Kaks puurkaevu (Mäekülas ja Sargveres), mis joonisel visuaalselt paiknevad maantee peal, asuvad tegelikult maantee lähedal paikneva hoone juures. Alus: EELIS, 2018 ja Maa-amet, 2018. 9 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel 2.3 Loodusväärtused

EELISe (20.06.2018) andmetel jäävad vaadeldava maanteelõigu 300 m tsooni järgmised kaitstavad loodusobjektid (joonis 2.3):

✓ Sargvere mõisa park (KLO1200510), mis piirneb projekteeritava maanteelõiguga; ✓ Sargvere saar (KLO4000878) – üksikobjekt (puu), mis paikneb Sargvere mõisa pargis.

Lähim Natura 2000 ala – Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) paikneb projektalast u 2 km kaugusel lääne suunas.

Joonis 2.3. Kaitstavad loodusobjektid maantee 300 m vööndis. Joonisel on esitatud ka pärandkultuuriobjektid. Alus: EELIS, 20.06.2018 ja Maa-amet, 2018.

2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Nii Järva maakonnaplaneeringu 2030+ (2017) kui ka Paide valla üldplaneeringu (2011) alusel ei jää vaadeldav lõik väärtuslike maastike koosseisu. Küll aga paiknevad projektala läheduses Sargvere mõisakompleksiga seotud kultuurimälestised (joonis 2.4): Sargvere mõisa peahoone (15084), Sargvere mõisa tööriistakuur (15087), Sargvere mõisa pargi piirdemüürid (15086) ja Sargvere mõisa park (15085) koos kaitsevööndiga.

Lisaks paikneb vaadelava maanteelõigu läheduses mitmeid pärandkultuuriobjekte (joonis 2.3 ptk 2.3; alus: EELIS, 2018).

10 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel

Joonis 2.4. Kultuurimälestiste paiknemine projektala läheduses. Alus: Maa-amet, 2018.

11 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel 3. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA SOOVITUSED EBASOODSATE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS

3.1 Keskkonnamõju eelhinnangu alused ja mõjuala ulatus

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 10 „infrastruktuuri ehitamine või kasutamine“ alla, mille korral tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusega võib kaasneda eeldatavalt oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22). Kavandataval tegevusel on seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 p 8 (tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Määruse § 4 alusel, tuleb eelhinnangus hinnata, kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju, arvestades: 1) mõju suurust; 2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; 3) mõju ilmnemise tõenäosust; 4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust; 5) mõju piiriülesust; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi.

Lisaks eelnevale tuleb hinnangu andmisel lähtuda mõjutatava keskkonna vastupanuvõimest, loodusvarade kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest ning inimeste (elanikkonna) heaolu ja tervist puudutavatest aspektidest.

Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole ette näha (riigi)piiriülese olulise keskkonnamõju esinemist. Seejuures sõltub mõjuala ulatus konkreetsest mõjuvaldkonnast, olles valdkonniti erinev. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjudest jäävad teemaa piiridesse. Samas võib (nt müra korral) mõjuala ulatus olla laiem. Siiski ei ole ette näha, et mõjuala ulatus oleks suurem kui 300 m lähtuvalt maanteest.

12 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel Järgnevalt käsitletakse mõjutatava keskkonna ja kavandatava tegevuse kirjelduse põhjal ilmnenud asjaolusid ja nendega kaasneda võivat võimalikku olulist keskkonnamõju. Ettepanekud ebasoodsate mõjude minimeerimiseks on toodud järgnevates peatükkides allajoonitud kirjas.

3.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 aladele ja metsloomade liikumisele

Sargvere mõisa park on kaitse all olev loodusobjekt, kus kehtiv kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrusega nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutuse ja arendamise suunamisega. Pargi valitsejaks on looduskaitseseaduse § 21 lg 1 alusel Keskkonnaamet.

Sargvere mõisapargis kasvab kaitsealune looduse üksikobjekt – Sargvere saar, mille ümber on määratud 50 m laiune kaitsevöönd. Seejuures ulatub kaitsevööndi piir maanteepoolses küljes Sargvere mõisapargi piirini. Seega puu kaitsevöönd maanteeni ei ulatu.

Kavandatava tegevusega nähakse ette Mäekülast Sargvere küla keskuseni jalg- ja jalgrattatee rajamine. Kaitsealuse pargiga piirnevas lõigus kavandatakse kõnnitee rajamist, mis ühendaks jalg- ja jalgrattatee olemasolevate bussipeatustega. Kõnnitee on võimalik mahutada olemasoleva maantee ja pargi piirdeaia vahelisele alale. Seega ei minda kõnnitee rajamisega otseselt pargi territooriumile. Küll aga võib liiklusohutuse tõstmiseks (teeületuskoht, bussipeatuse lähedus) osutuda vajalikuks tänavavalgustuse paigaldamine kõnnitee äärde. Arvestades piiratud maa-ala, siis võib osutuda vajalikuks valgustuspostide paigaldamine osaliselt pargi territooriumile. Samas on nimetatud tegevus võimalik ilma puid maha võtmata. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kaitsealuse pargi kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstava looduse üksikobjekti säilimisele. Projekt tuleb kooskõlastada pargi valitseja – Keskkonnaametiga.

Arvestades tegevuse iseloomu ja lähima Natura 2000 ala – Pärnu jõe loodusala kaugust (u 2 km), siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju Natura ala soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele. Seega ei ole vajalik ka läbi viia vormikohast Natura asjakohast hindamist.

Projektala piirkond ei kattu rohevõrgustiku alaga (vt ptk 1.2). Samuti ei kajastu kõnealune lõik 2018. a valminud uuringus Ulukiohtlikud teelõigud. Ulukiõnnetuste koondumiskohtade tehniline analüüs (Rewild OÜ, 2017-2018). Piirkonnas on valdavalt levinud majapidamistega vahelduvad avatud maastikud (põllumaad). Ulukite sattumine maanteele ei ole küll välistatud, kuid puuduvad selged liikumist suunavad ja metsloomade liikumistihedust koondavad maastikuelemendid. Arvestades, et kavandatakse olemasolevate maanteede remonti võib kavandatava tegevusega kaasnevat mõju metsloomade liikumisele pidada väheoluliseks.

13 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel 3.3 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele)

Peatüki 2.2 alusel piirneb olemasoleva maantee teemaa maaparandussüsteemidega kaetud aladega. Vältida tuleb ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist.

Teedelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Seejuures sõltub sademevee koostis peamiselt liiklussagedusest. Maanteelt ärajuhitav sademevesi peab enne suublasse juhtimist vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed esitatud normidele.

AS Maves (2013) alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldava maanteelõigu liiklussagedused olid 2017. a 9189 a/ööp (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee) ja 791 a/ööp (Mäeküla-Koeru-Kapu maantee). Kuigi perspektiivis võib eeldada liiklussageduse teatavat kasvu, jäävad liiklussagedused eelduslikult ka perspektiivis tunduvalt madalamaks eelnimetatud sademevee käitlusega seotud liiklussagedustest. Arvestades eelnevat ning kavandatava tegevuse iseloomu ei ole olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele ette näha.

Vaadeldava maanteelõigu lähistele jäävad mitmed puurkaevud (vt ptk 2.2), mille sanitaarkaitsealad ulatuvad kohati (Keskkonnaregistri andmete alusel kahe puurkaevu puhul) ka maantee alale. Üks nimetatud puurkaevudest (katastrinumbriga 17229) asub Sargvere külas Sargvere mõisapargi läheduses. Keskkonnaregistri (2018) andmetel jääb puurkaev vahetult maantee äärde (joonis 3.1). Antud asukoht ei ole aga korrektne. Käesoleva töö käigus suheldi lähedusse jääva kinnistu (Koeru tee 6; 56504:002:0054) omanikuga ning selgus, et reaalselt asub puurkaev kinnistu elamu juures (joonis 3.1). Seega ei jää puurkaev ega selle sanitaarkaitseala (50 m) reaalselt maantee ja kavandatava jalg- ja jalgrattatee maa-alale ning kavandatavast tegevusest lähtuv oluline ebasoodne mõju puurkaevu seisundile või veekvaliteedi muutuseks puudub.

Teine puurkaev, mille sanitaarkaitseala ulatub maanteele, paikneb Mäekülas (joonis 3.2). Tegemist on 7,8 m sügavuse Mäeküla kõrtsi hoonet joogiveega varustava puurkaevuga (katastrinumbriga 18741), mis sisuliselt paikneb kõrtsihoone ja maantee vahel, u 3 m kaugusel maanteest. Sisuliselt puudub puurkaevul igasugune nõuetele vastav sanitaarkaitseala. Millistel asjaoludel on sellistes tingimustes puurkaev endiselt kasutusel, ei ole käesoleva eelhinnangu koostajal teada. Küll aga on teada, et Terviseamet teostab nimetatud puurkaevu vee kvaliteedi iga-aastast seiret (alates 2012; http://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=1005&active_tab_id=JV) ning seniste seireandmete alusel ei ole vastavaid veekvaliteedi näitajate piirnorme ületatud. Käesoleva projekti mahus ei nähta puurkaevu ja selle sanitaarkaitseala (50 m) ulatuses ette töid, mis eeldaksid maantee tammi avamist ning mille käigus võiks kahjustada saada puurkaevu toru või halveneda puurkaevu veekvaliteet. Antud asukohas nähakse ette sisuliselt vaid liikluskorralduslikud muudatused (nt ohutussaare rajamine, vasakpöörde lisaraja markeerimine olemasolevale teemaale). Seega ei ole ette näha otsest ebasoodsat mõju puurkaevu seisundi ja veekvaliteedi muutuseks. Kaudse mõju minimeerimiseks on oluline, et maanteega seonduvate ehitustööde ajal ei teostataks puurkaevu

14 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel sanitaarkaitsealal ehitusmasinate pesu või keskkonnaohtlike materjalide ladustamist. Vaatamata eelnevale ei ole puurkaevu asukohas tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala. Seega tuleks puurkaev antud asukohas tamponeerida ning rajada kinnistu tarbeks uus puurkaev koos nõuetekohase sanitaarkaitsealaga. Viimati nimetatud tegevus ei ole aga käesoleva projekti ülesanne vaid konkreetse puurkaevu omaniku kohustus.

Joonis 3.1. Puurkaevu (katastrinumbriga 17229) tegelik paiknemine (kinnistu omaniku andmetel) ning asukoht Keskkonnaregistri (2018) alusel. Alus: Maa-amet, 2018, EELIS, 01.12.2018.

15 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel

Joonis 3.2. Puurkaevu (katastrinumbriga 18741) paiknemine. Alus: Maa-amet, 2018, EELIS, 01.12.2018.

3.4 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud

Projekteeritava maanteelõigu äärde või lähedusse jäävad mitmed majapidamised, mis on mõjutatud maanteelt lähtuvast mürast. Vaadeldava maanteelõigu liiklussagedused olid 2017. a 9189 a/ööp (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee) ja 791 a/ööp (Mäeküla-Koeru-Kapu maantee). Projektalal on kiirusepiirang (70 km/h) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vaadeldaval lõigul ning Mäeküla-Koeru-Kapu maantee Sargvere külakeskust läbival lõigul. Liiklusmüra normeerimise aluseks on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Tuginedes Paide valla üldplaneeringule (2011) ja olemasolevale maakasutusele tuleb projektala liiklusmüra normeerimisel arvestada, et ✓ Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee projekteeritavat lõiku tuleks käsitleda kui määruse kohast III kategooria ala (keskuse maa-alad; mh piirkonnas mitmed ärimaa kinnistud), kus lähimate majapidamiste juures rakendub müra piirväärtus päevasel ajal 65 dB (maanteepoolsel küljel 70 dB) ja öisel ajal 55 dB (maanteepoolsel küljel 60 dB); ✓ Mäeküla-Koeru-Kapu maantee projekteeritavat lõiku aga kui määruse kohast II kategooria ala (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad; mh piirkonnas elamud, rohealad), kus rakendub maanteele lähimate

16 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel majapidamiste juures II kategooria ala müra piirväärtus päevasel ajal 60 dB (maanteepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55 dB (maanteepoolsel küljel 60 dB).

Siinkohal saab mõlema projektalale jääva maanteelõigu liiklussagedust arvestades tuua näiteid teiste analoogsete liiklussagedustega maanteede ääres läbiviidud müra modelleerimise tulemustest. Tulemused ei ole küll üks üheselt kohandatavad käesoleva töö objektile, kuid ilmestavad siiski võimalikku müraleviku kaugust (nö suurusjärku) vastava liiklussageduse ja kiiruspiirangu korral. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee projekteeritava lõigu liiklussageduse ja kiirusepiiranguga sarnane lõik modelleeriti OÜ Alkranel (2014) töös E 265 Tallinna ringtee (T11) Kanama-Keila teelõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonnamõju leevendusmeetmete eelprojekt. Töös modelleeritud Tallinna ringtee Kanama-Keila teelõigu liiklussagedus oli vahemikus 8110-10630 s/ööpäevas ning kiiruse piiranguks kõnealusel lõigul 70 km/h. Modelleerimine näitas, et päevase aja piirväärtus (65 dB) saavutatakse sellistel tingimustel maanteeservast vastavalt 85-100 m kaugusel ning öise aja piirväärtus (55 dB) vastavalt 65-75 m kaugusel maanteeservast. Hoonete maanteepoolsel küljel on lubatud müratase päevasel ajal 70 dB, mis saavutatakse maanteeservast vastavalt 50-60 m kaugusel ning öise aja piirväärtus (55 dB) hoonete maateepoolse külje juures vastavalt 35-40 m kaugusel maanteeservast. Arvestades, et käesoleva projektiga hõlmatava Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelõigu 2017. a liiklussagedus jääb näites esitatud liiklussageduse vahemikku võib eeldada, et müra piirväärtus on ületatud maanteele lähimate majapidamiste (Kõrre ja Nurga kinnistud) juures. Samas on käesoleva projekti eesmärk Mäeküla ristmiku kui liiklusohtliku koha likvideerimine ja katte uuendamine, mille käigus liikluskiirust ja teeklassi ei muudeta. Sellest tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega praegusega võrreldes ümbritsevate alade müraolukorra muutust ning müraolukorra täpsem hindamine ja võimalik leevendamine väljuvad antud projekti mahust. Mürataseme väljaselgitamisega ja leevendamisega on planeeritud tegevused siis, kui perspektiivis alustatakse Jõgeva, Järva ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0 (2012) järgse Mäeküla ristmiku põhiprojekti koostamisega. Lisaks saab siinkohal välja tuua, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel tuleb välisõhu strateegiline mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava koostada nende põhimaanteede kohta, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas (ehk keskmiselt üle 8200 sõiduki/ööpäevas). Vaadeldava maanteelõigu 2017. a liiklussageduse alusel oli vastav tingimus täidetud ning vastava lõigu kohta tuleb käesolevast projektis eraldiseisvana koostada välisõhu strateegiline mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava.

Mäeküla-Koeru-Kapu maantee projekteeritava lõigu müraolukorra iseloomustamiseks võib näitena tuua Alkranel OÜ (2009) töö Tikmani maaüksusele (51301:013:0018) ja selle lähialale jõudva liiklusmüra modelleerimine. Aruande kohaselt oli Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tugimaantee liiklussagedus 1081 a/ööpäevas ning kiirusepiirang modelleeritavas lõigus 90 km/h. Müra modelleerimine näitas, et päevasel ajal ulatub 65 dB müratase u 4 m kaugusele maanteeservast, öise aja piirväärtusele (55 dB) vastav müratase ulatub maanteeservast u 6 m kaugusele. Projektala Mäeküla-Koeru-Kapu lõigul jääb vaid ühe kinnistu (Kirsiaia) majapidamine maanteele lähemale kui 6 m. Samas tuleb siinkohal mainida, et eluhoone maanteepoolsel küljel kehtib leebem müranorm (nt öisel ajal 60 dB), millele vastav müratase jääb aga maantee alale. Lisaks on näites toodud maantee liiklussagedus mõnevõrra suurem võrreldes vaadeldava Mäeküla- Koeru-Kapu maantee lõiguga. Seega eelnevat arvestades ei ole ette näha Mäeküla-Koeru-Kapu

17 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel maantee vaadeldava lõigu elamute juures müra piirväärtuste ületamist ning olulise mõju eeldus puudub.

Maantee remondi ning jalg- ja jalgrattatee rajamisega seotud müra on lühiajaline ja lokaalne ega põhjusta olulist ebasoodsat mõju.

Töödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige katte freesimistööd ja aluspinnase tihendamine. Nimetatud töödest põhjustatud vibratsioon on häiriv, samas on tegemist vibratsiooniga, mis on lokaalne ja lühiajaline. Selline vibratsioon ei põhjusta teadaolevalt lühiajalist olulist mõju, samuti pole ette näha pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid. Vibratsioonitasemete normeerimise aluseks on sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

3.5 Mõju õhukvaliteedile

Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus. Liiklusest pärinevateks primaarseteks saasteaineteks on CO, NOx ja PM10 (ka PM2,5, sest mootorist pärit heitmete põlemisosakesed jäävad diameetrilt tavaliselt alla 2,5 μm). Õhusaaste koormus võib omada ebasoodsat mõju inimeste heaolule ja tervisele.

Kuigi pikas perspektiivis liiklussagedus kasvab, ei saa selle põhjal siiski teha lõplikke järeldusi välisõhku paisatavate heitgaaside ehk õhu saastamise kohta. Kui sõidutee seisukord on laitmatu ning liikluskorraldus soosib head liiklussujuvust, siis on sõidukite poolt õhku paisatavate heitgaaside kogused ka suure liiklussagedusega teel oluliselt väiksemad ning elualadele väiksema mõjuga kui ummikute või ebaühtlase liikumiskiiruse korral.

Kuigi liiklusega kaasneb õhusaaste, jäävad tekkivad saastetasemed siiski lubatud piirväärtustest madalamaks. Viimane lähtub mh asjaolust, et ka suuremates linnades (Tallinn, Tartu) tehtud õhusaaste mõõtmised (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2001…2015) ja modelleerimised (Alkranel OÜ, 2009-2010) on näidanud, et tänavate äärsed (ka magistraaltänavate) liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid jäävad lubatud piirväärtustest väiksemaks. Seejuures on magistraaltänavate liiklus kordades suurem võrreldes käesolevas töös vaadeldava maanteelõiguga. Lisaks on antud juhul piirkonnas suhteliselt avatud maastik, mis tagab head hajumistingimused.

Täiendavalt saab siinkohal tuua järgneva näite. Aruande Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva liiklussageduse (olenevalt lõigust 3580 - 7350 sõidukit/ööp) ja hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035 õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste hindamisel võeti aluseks keskkonnaministri määrus nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tulemused näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine (PM10, CO, NOx, NO2 ja SO2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektalal ei toimunud, suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv oli kaugel allpool piirväärtusi. Käesoleval hetkel reguleerib liikluse poolt tekitatud õhusaaste tasemeid

18 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Kehtiv määrus nimetatud piirväärtuseid muutnud ei ole. Seega eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist.

3.6 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele

Ehitustööde ajal seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud nagu näiteks liikluskorralduslikud muudatused. Antud mõju on lühiajaline ning ajutine, seega võib pidada seda väheoluliseks.

Maastikuilmele avaldatakse mõju ehitustegevuse käigus. Ehitustööd ei too maastikuilmele kaasa mõjutusi, mis võiks olla kestva ning pöördumatu iseloomuga.

Ptk 2.4 alusel jäävad piirkonda Sargvere mõisakompleksiga seotud kultuurimälestised ning lisaks ka mitmed pärandkultuuriobjektid. Kavandatava tegevusega nähakse ette Mäekülast Sargvere küla keskuseni jalg- ja jalgrattatee rajamine. Kaitsealuse pargiga piirnevas lõigus kavandatakse kõnnitee rajamist, mis ühendaks jalg- ja jalgrattatee olemasolevate bussipeatustega. Kõnnitee on võimalik mahutada olemasoleva maantee ja pargi piirdeaia vahelisele alale. Seega ei minda kõnnitee rajamisega otseselt pargi territooriumile. Küll aga võib liiklusohutuse tõstmiseks (teeületuskoht, bussipeatuse lähedus) osutuda vajalikuks tänavavalgustuse paigaldamine kõnnitee äärde. Arvestades piiratud maa-ala, siis võib osutuda vajalikuks valgustuspostide paigaldamine osaliselt pargi territooriumile. Siinkohal on oluline, et maanteepoolse mõisapargi piirina on osaliselt säilinud kultuurimälestisena arvel olev kivist Sargvere mõisa pargi piirdemüür (15086). Kõnnitee rajamise ja maantee remonttööde käigus tuleb tagada piirdemüüri stabiilsus. Tegevus tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Lisaks muinsuskaitse all olevale Sargvere mõisakompleksile jäävad projektala lähedusse mitmed pärandkultuuriobjektid. Samuti on ajalooline asustusstruktuur ja ehitised osa kohalikust (maakondlik, kihelkondlik, valla) kultuuripärandist. Aladel, kuhu ei ulatu kultuurimälestis või selle kaitsevöönd, kuid tegu on üldiselt arheoloogiamälestiste poolest rikka piirkonnaga, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseaduse § 30-33 ja 41 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kokkuvõtvalt ei ole leevendavaid meetmeid arvestades olulise ebasooda mõju ilmnemist ette näha.

3.7 Sotsiaalsed aspektid

Inimeste heaolu ja tervist mõjutavaid maanteega seotud müra, vibratsiooni ja õhukvaliteedi teemasid on käsitletud eeltoodud peatükkides.

Vastavalt peatükile 1 on kavandatava tegevuse eesmärk tõsta vaadeldava lõigu üldist liiklusohutust. Kavandatava tegevuse elluviimisel paranevad piirkonnas jalgsi ja jalgrattaga liikumise tingimused ning muutub ohutumaks põhimaantee ületamine. Seega on tegemist soodsa mõjuga.

19 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel 3.8 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)

Ehitustööde käigus kasutatakse looduslikke ressursse. Ehitusmasinate kütuseks kasutatakse fossiilset kütust. Maantee rekonstrueerimisel ning jalg- ja jalgrattatee ehitusel kasutatakse liiva ja kruusa ning killustikku. Loodusvarasid kasutatakse vajalikul määral ning sellisel moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju. Tööde teostamisel kasutatavad seadmed vastavad standarditele ning nende energiakulu on optimaalne.

Rekonstrueerimistööde käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida. Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sortida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel jäätmetekkel oluline mõju puudub.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid seoses, soojuse, kiirguse või lõhnaga. Valgustuse ümberkorraldust ja rajamist nähakse ette vaid vajadusel, eelkõige olulisemate teeületuskohtade juures. Seejuures kasutatakse tavapärast valgustust ehk olulist valgusreostust tegevusega ei kaasne (vt ka ptk 3.2).

Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha olulist mõju keskkonnale. Maantee rekonstrueerimise järgselt väheneb õnnetuste risk liikluses, kuna parandatakse liiklusohutust.

Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis on kumuleeruva mõjuga teistele praegustele ja planeeritavatele tegevustele. Seega võimalikud koosmõjud teiste sarnaste tegevustega puuduvad, kuna olulisi sarnaseid tegevusi teadaolevalt piirkonnas ei toimu. Suuremad liikluskorralduslikud muudatused piirkonnas leiavad aset olukorras, kui perspektiivis kavandatakse Mäeküla möödasõit ehk uue Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee trassikoridori rajamine olemasolevast maanteest lääne suunas. Samas ei ole teada, millal uue trassi rajamine realiseeruda võiks. Seega lähitulevikus oluline seos kavandatava tegevuse ja perspektiivse trassikoridori vahel puudub.

20 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel KOKKUVÕTE, KMH VAJALIKKUS JA SEISUKOHTADE KÜSIMISE SUUNISED

Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojektile. Eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ja kas on vajalik algatada täismahus KMH.

Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade kavandatavast tegevusest ning analüüsiti eelhinnangu nõuetele vastavalt tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi mõjusid ja nende olulisust. Arvestades võimalike oluliste keskkonnamõjude osas teostatud analüüsi (ptk 3) ei avalda kavandatav tegevus eeldatavat olulist ebasoodsat mõju vaadeldud keskkonna- ja sotsiaalvaldkondadele, mille tõttu ei näe eelhinnangu koostaja vajadust põhiprojektile KMH algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel. Siiski on projekti teostamisel oluline lähtuda alljärgnevatest tingimustest:

✓ Olemasoleva maantee teemaa piirneb maaparandussüsteemidega kaetud aladega. Vältida tuleb ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist; ✓ Kaudse mõju minimeerimiseks on oluline, et maanteega seonduvate ehitustööde ajal ei teostataks puurkaevu (katastrinumbriga 18741) sanitaarkaitsealal ehitusmasinate pesu või keskkonnaohtlike materjalide ladustamist. Vaatamata eelnevale ei ole puurkaevu asukohas tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala. Seega tuleks puurkaev antud asukohas tamponeerida ning rajada kinnistu tarbeks uus puurkaev koos nõuetekohase sanitaarkaitsealaga. Viimati nimetatud tegevus ei ole aga käesoleva projekti ülesanne vaid konkreetse puurkaevu omaniku kohustus (vt täpsemalt teema käsitlust peatükis 3.3); ✓ Kaitsealuse Sargvere mõisapargiga piirnevas lõigus kavandatakse kõnnitee rajamist. Põhiprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga; ✓ Maanteepoolse Sargvere mõisapargi piirina on osaliselt säilinud kultuurimälestisena arvel olev kivist Sargvere mõisa pargi piirdemüür (15086). Kõnnitee rajamise ja maantee remonttööde käigus tuleb tagada piirdemüüri stabiilsus; ✓ Lisaks muinsuskaitse all olevale Sargvere mõisakompleksile jäävad projektala lähedusse mitmed pärandkultuuriobjektid. Aladel, kuhu ei ulatu kultuurimälestis või selle kaitsevöönd, kuid tegu on üldiselt arheoloogiamälestiste poolest rikka piirkonnaga, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseaduse § 30-33 ja 41 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 11 ja 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 11 lg 22) ehk antud töö põhjal vähemalt Keskkonnaametilt, Muinsuskaitseametilt ja Põllumajandusametilt.

21 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel Seisukohtade küsimisel edastab otsustaja (Maanteeamet) ametkondadele koos eelhinnanguga vastava otsuse eelnõu. Tagamaks osapoolte igakülgset informeeritust ja arvestades ka käesoleva töö ülesehitust, siis tuleb seisukohtade küsimisel dokumentatsioonile kaasa panna ka vastavaks ajaks valminud projektlahendus (seletuskiri ja joonised).

22 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel OLULISEMAD KASUTATUD ALLIKAD

✓ Alkranel OÜ, 2014. E 265 Tallinna ringtee (T11) Kanama-Keila teelõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonnamõju leevendusmeetmete eelprojekt;

✓ Alkranel OÜ, 2009 – 2010. Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;

✓ Alkranel OÜ, 2009. Tikmani maaüksusele (51301:013:0018) ja selle lähialale jõudva liiklusmüra modelleerimine.

✓ EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 20.06.2018, 01.12.2018);

✓ Maves AS, 2013. Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring;

✓ REIB OÜ, 2015. Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Tugimaantee 25 Mäeküla-Koeru- Kapu km 0,0-25,29. Järva maakond, Paide vald, Koeru vald. Töö nr GE-1775;

✓ Rewild OÜ, 2017-2018. Ulukiohtlikud teelõigud. Ulukiõnnetuste koondumiskohtade tehniline analüüs.

23 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel Lisa 1. Kavandatava jalg- ja jalgrattatee eskiislahendus (Sweco Projekt AS, 2015)

24 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 Mäeküla – Suurpalu lõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Alkranel

P 0

I +

L : 2 1 B 0 2 : +7 L= 9 75 . 2 90 D I R

0 13

6 °

+ 4

0 9' 2 40

. 9

0 W

P 4

T +

L : 0 B: 20 2 L +2 =5 0 9. 84 5 DI M R=

id N

LB : 0 1

: 1 0 2°

9 + L 0 2

= +7 7

5 0 2 ' 2

9. 1.

0 6

84 1

5 8 "

0 W

D +

I 9

L R

1 B

M =

0 0 N

C 1 P

+ R

6 2 :

L 5 C

2 ° .

= 0 B

P 0

0 : .

9 2 R 3 T

+ 7

0 ' 1 +

6 2

L =

. 5

1 1

0 R5. 00

1 .

5 0 0

+ 4

0 6

6 0

8 P 1

2 " 0 +

6 C

9 W

. B

. :

D C

9 1

0 2

0 1 I 0

0 : 9 0

0 R +

L =

N 0

= 4

6 . .

1 0 R 0

3 0

6 .

= 0 0 5 0

° 3

+ . .

. 0

1 0

0 3

N 0 . 0 0

P 0

3 0 0

6 0 1

2 T 9

0 0

9 + 0 0

6 L

1 R5. 00

7 3 +

° 2 : L

5 + : 0 2

M 1 =

2 1

3 - 8 0 9

. L L

9 0 i + 9

0 d = 1

3 B 5 ' . 0

1 : 6

9 + : 9

5 2

9 1 8

+ 1 6

1 . + 4 k E 4

. p L 0

T 8 8

3 I = 8

M + Ö

1 p 6 1 M

A 3 0 Ö

" ü 1

A 4

+ ü D E

N .

A t 6

A i I

N E T 0

T n R

E E T 8

0 =

U o E R

1 io 1 N D S 1 1

E . 2

s 0

B 0

E t C

+ T 5

M D 1

k S P 8 8 C

O M °

u S I + I R

I r S 3

: . Ä

N t 1 R 4

E K D s : 3 1 2 = .

n : 4 0 Ü 5 0

I _ R 8 8 N

o 1 ' 3.

L 1 0 0

+ k L + + 0 0 0

4 . A i R

0 7 20 1 5

R = 1

d 5 . K - 8

n + 2 ° . 50 0

B 1 2 . 0 O

0 e + 4 4

2 t 7 0 R E P 5

a 1 0 1 L U 5

I : 0 0

+ K 5 "E B -

2 .

: A '

A K R : 1 7 5. 00

1 = 0 0 4

P +

0 0 5 2 6

U L 1 7 .2

+ 7 0

+ 6

+ = 5 2 4 1 1 7 L R15

1 0 .4 " 00.

2 + 4 = E

. 1 9 5 00 0 2 4 5 1 7

2 0 9 2. 62

. + 7

+ . 6 3 L 1 6 0 6

0 =

6 + R

3 1

0 2 T

2 4

6 5 0 Ö

J 1

0 3 1

8 . M L A + M Ö

+ 5 59 A

G Ä D 5. M M

8 6 1 A A . . R 1 0 0

E 6 0 T H A I

+ 0 A N Ü

K M

A 0 T Ö

0 R

L Ä N TE

T T

3 J

6 3 U Ö

A 1 = 0 L E TE E

A A

4 0

D T

+ 0 0 KÜ M

- E 2

- G + 3

E . Ö L AH

S R 5

0 R 0

J N

6 0 A

1 0 Ö T E

A 2 A M J

+ - I R I 2 M U

G 1 T M Ä A

0 . S D 7 0 AH O 3

V EK

5 0 A G

L 1 0 AR

1 T E N Ü E 0 ° 0 -

T +

. G P KRUNDI PIIR

U D 0 L + R JA

0 D V IR 2 I A

E 5 J E 1 0 E

8 2 E A -K

+ P R 4 2 O

0 LG . E 3 5 5 IR ER 1 0 ' 0 T

+ 6 E U

+ E - 4 5 2 1 0 1 KA 4 0 PROJEKT ASFALTKATTE SERV

+ . . P 0

0 U 3 3 1 5 0

+ 5 2

+ " . 5

. 71 0

6 4 0 4

1 0 E

K 0 3 4 PROJEKT TUGIPEENAR 0

a 1 8

+ R

1 2

t +

e 0 8 4 0 0

n 1 6 . +

d 0 2

0 i 4 1 4 0 0. k 4

o + PROJEKT PÕRKEPIIRE

n + 4

s 0 1 2 0 +

t 0 r 4 3 u 1 0 0 00

+ 2. R5.

k 0 0

+ PROJ JALG- JA JALGRATTATEE

t 2

1 0 R

s 8 8

+ .

i 0

o 0

3 o 4 1 0

n + 6

i + 3 4 PERSP JALG- JA JALGRATTATEE 1 0

tü + 4

6. 15

ü 0 1 0

4 3

p . 1 0

0 2

0 +

I +

6 1 0 p 2

. + 5

k 0

0 PROJEKT LIIKLUSMÄRGI POST 2 0 4 1 0

+ + 8

5 + 2 8 0 0 1 6

- 0 2 5 5 1 0 4

+ +

5 + OLEV LIIKLUSMÄRK 2 0 0

0 1 2 221* +

0 1 5 0

1 0

+ 1

2 1 8 0

0 1 5 1 0 PROJEKT LIIKLUSMÄRK

+ 42 1

1 1 0 4 4

0 1

5 1 2 0

+ 1 0 0

6 + 0 0 1 0 0

5 K at + 8

+ en d 1 0 0 8 i k 6

onstr + 0 u

k 0 1 0 6 ts 1 io 4 0 + o .

n 0

i t 0

+ ü ü 0 0 0 p I 2

I p + 2

k .

S 9

5 5

0 + 0

5 0 S

6 0 0

T -

05 9 + 3.

S + Märkused:

0 9

+ 8

_ 0

L :

S 9 0

R L 6

T R

6 . B B

+ 0

: 9 0 0 4

+ 4

: R5 : 1.K asutatud geodeetiline plaan koostatud Rakendusgeodeesia ja E hitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ poolt

. 0 4 9 0

8 A +

L 9 0

+ 2 0

B =

6 2

S C +

8 8 0 8

+ 2014.-2015. a (töö nr TT-3658)

7 0 C

S 3

9 C M

6 S :

. 2

4 0 : S 8

R 6 8 0

4 S .

i d 4. 0 6

R 8

5 _ : 6 +

. + : _

0 = 8 0

3 6

0 8 S 7 0

7 S 2

L + R

R 8

9 4 + . = R 0 0

0 8 0 0

8 4

+ R

0 7 8

. B

0 0

. 4 D

0 5 3 B

R . 8 +

0 0

7 :

0 2 I 8

0 7 :

7 0

0 A

2 + R

0 +

0 0 0 =

0 + +

0 8 =

0 =

6 0

2 N

L .

2 8

. 0

5 0 8 0 0 0 2

= 9 0

9 7 9

. M U U D ATU S M U U D ATUSE KIR JELD U S TEO STAS KU U PÄEV

. °

4 .

4 0

8 4

7 3 9

L 6 ' TÖÖ NR KÖITE N R STAAD IU M O BJEKTI N R PRO JEKTI OSA - JO O N ISE N R M Õ Õ TKAVA

L PRO JEKTIJUH T 5 H. Toom 18.02.2015

00 = 6 R5. = 1 0

4 . . 4 0

0 0 R 0 2

5 . . 0 . 6 2 0 -

0 . 14420-0035 02 ES 1:2000 KON TR O LLIJA 0 " 5

0 AS-002 0 V. Juud as 18.02.2015 E

0 0 0 TELLI JA

2. 66 PR O JEKTEERIJA K. Vanamölder 18.02.2015

8 MAANTEEAMET .

2 0 R

. 5.

5 0 0 0 TÖÖ N IM ETUS 3. 86 Riigimaanteede 25 Mäeküla-K oeru-K apu 0,0-25,29 ja FAI L 14420-0035E S -A S 002.dwg 11125 P erila-Jäneda km 24,12-34,97 uuringute ja teeprojektide koostamine Sweco Projek t AS JOO N ISE NIM ETU S M eistri tn 22, 13517 Tallinn Maanteenr 25 km 0,0 kuni 2,1 Tel +372 674 4000 Faks +372 674 4001 Maantee plaan e-post sweco@sweco ee SWECO PROJEKT