Järvamaal, Väätsa vallas Röa külas Vikermäe kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LÕPPARUANNE

TÖÖ NR 11-2008

Jargo Jürgens, KMH 0114 OÜ RealEnviron Kurekella 4, Tõrvandi Ülenurme vald 61715 Tartumaa Tel. 5214263, e-mail: [email protected]

TARTU 2008-2009 Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Sisukord Sissejuhatus...... 3 Kokkuvõte ...... 5 1 Planeeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus...... 8 1.1 Detailplaneeringu eesmärk ja ulatus...... 8 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus...... 9 2 Planeeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega...... 10 2.1 Järvamaa arengustrateegia ja maakonnaplaneering...... 10 2.2 Süda-Järvamaa ruumilise arengu strateegia aastani 2015 ...... 12 2.3 Väätsa valla arengukava ja üldplaneering ...... 12 3 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus...... 15 3.1 Ülevaade planeeringulahendusest ...... 15 3.2 Alternatiivsed planeeringulahendused ...... 16 4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus...... 17 4.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus...... 17 4.2 Piirkonna geoloogilised tingimused ...... 18 4.3 Piirkonna mullatikutingimused...... 19 4.4 Piirkonna pinna- ja põhjavesi ...... 20 4.5 Piirkonna maavarad ...... 22 4.6 Klimaatilised tingimused, õhusaaste ja müra ...... 23 5 Planeeringu rakendamisega kaasnevad keskkonnamõjud ning leevendavad meetmed ...... 24 5.1 Eelhindamise tulemused...... 24 5.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodika...... 24 5.3 Veekeskkonnast tingitud keskkonnamõjud...... 25 5.4 Välisõhukvaliteedist tingitud keskkonnamõjud...... 29 5.5 Piirkonna elustikust ja ökosüsteemidest tingitud keskkonnamõjud...... 33 5.6 Maastiku ilme muutustest tingitud keskkonnamõjud ...... 34 5.7 Üldisest sotsiaal-majanduslikust keskkonnast tingitud keskkonnamõjud ...... 34 5.8 Jäätmemajanduslikud aspektid...... 35 6 Leevendatavate meetmete rakendamine ...... 36 7 Hindamistulemuste kokkuvõte...... 41 8 Seiremeetmete määratlemine...... 45 9 Lisad ...... 46 9.1 Planeeringu ja KSH algatamise otsus, KKT seisukoht ning AT kuulutus...... 46 9.2 KSH programmile laekunud seisukohad ...... 50 9.3 KSH programmi avalikustamise kuulutused...... 52 9.4 KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri ...... 54 9.5 KSH programm ja selle kinnitamisotsus ...... 56 9.6 Keskkonnaameti seisukoht KSH aruande kohta (planeeringu kooskõlastamisel)...... 63 9.7 Selgitused Keskkonnaameti seisukohtade arvestamise kohta ...... 66 9.8 KSH aruande avalikustamise kuulutused...... 67 9.9 KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri ...... 68 9.10 Eelhindamise tulemused...... 70

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 2/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Väätsa vallas Röa külas asuva Vikermäe katastriüksuse (tunnus 93701:005:0121) detailplaneering, mis algatati Väätsa Vallavalitsuse 22. augusti 2007.a. otsusega nr 187.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Vikermäe kinnistu jagamine 9 elamukrundiks, 1 transpordimaaks ja 1 kergliiklusmaaks ning 1 tehnovõrkude maa. Planeeritav elamulaad on pereelamu. Hetkel on maa-ala maakasutus metsamaa (teostatud hiljuti harvendusraie, planeeringuga nähakse ette raadamine). Planeeritavad tehnovõrgud: vesi kohalikust puurkaevust (Keskkonnaminister on andnud loa puurkaevu kaitsevööndi vähendamiseks 10 m-le), ööpäevane tarve ca 4 m3, tulevikus on planeeritud liita Paide vallas asuva Viraksaare elamupiirkonna veetrassiga. Tekkiva olmereovee kogumine ja juhtimine on planeeritud lahendada krundisiseselt kogumismahutitega, igale majapidamisele oma. Samuti on planeeritud paigaldada tuletõrjevee mahutid. Sadeveesüsteeme ei ole planeeritud rajada.

KSH läbiviimise täpsustavateks eesmärkideks on planeeritava ala keskkonnatingimuste kirjeldamine, alternatiivsete planeeringulahenduste kirjeldamine ja võrdlemine, planeeringuala keskkonnakaitseliste tingimuste kindlaks määramine, võimalike leevendavate meetmete rakendamise tingimuste määramine ning keskkonnaseire üldtingimuste kindlaks määramine.

KSH programmiga oli võimalik tutvuda Väätsa valla koduleheküljel www.jarva.ee/vaatsa ning OÜ Aarens Projekt www.aarens.ee ajavahemikul 28.07 – 10.08.2008.a. ning avalik arutelu toimus Väätsa vallamajas (Kooli 10, Väätsa alevik). Avalikustamise käigus KSH programmile täiendavaid küsimusi, ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. KSH programm kiideti Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt vastavalt 13.10.2008 nr 34-11-4/30895 kirjale.

KSH aruande avalik väljapanek kestis 11 – 31.05.2009.a. Avalikustamise perioodil oli võimalik aruandega tutvuda Väätsa valla koduleheküljel www.jarva.ee/vaatsa ning OÜ Aarens Projekt www.aarens.ee . Aruande avalik arutelu toimus Väätsa vallamajas 01.06.2009.a. Avalikustamise perioodil aruande kohta ei esitatud kirjalikke küsimusi, vastuväiteid ega ettepanekuid. Detailplaneeringu kooskõlastamise käigus esitas omapoolsed seisukohad Keskkonnameti Harju-Järva- Rapla regioon, milledega arvestati KSH lõpparuande koostamisel.

KSH menetlusosalised Arendaja ja planeeringust huvitatud isik on Vikermäe kinnistu omanik Arved Talviste.

Otsustajad: Väätsa Vallavalitsus , planeeringu koostamise Väätsa Vallavolikogu , kehtestab planeeringu korraldaja Postiaadress: Kooli 10, Väätsa alevik Järvamaa Postiaadress: Kooli 10, Väätsa alevik Järvamaa Telefon: 38 44020 Faks: 38 44021 e-post: [email protected] Kontaktisik: Ülle Raava, maanõunik

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 3/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Planeerija: Ekspert: OÜ Aarens Projekt , koostab detailplaneeringut OÜ RealEnviron , viib läbi KSH koostamist Postiaadress: Pärnu tn 58, Paide linn, Järvamaa Postiaadress: Kurekella 4, Tõrvandi, Tartumaa Telefon/fax: 38 51 050 Telefon: 52 14 263 e-post: [email protected] e-post: [email protected] Kontaktisik: Eiki Ilves, juhataja. Tel. 51 13 837, e- Kontaktisik: Jargo Jürgens, juhataja (KMH mail: [email protected] litsents: KMH0114)

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 4/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Kokkuvõte Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on prognoosida ja hinnata olulist keskkonnamõju, mis võiks Väätsa Vallavolikogu 22.08.2007.a. otsusega nr 187 algatatud Väätsa vallas Röa külas Vikermäe katastriüksuse (tunnus 93701:005:0121) detailplaneeringu rakendamisega kaasneda.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Vikermäe kinnistu jagamine 9 elamukrundiks, 1 transpordimaaks ja 1 kergliiklusmaaks ning 1 tehnovõrkude maa. Planeeritav elamulaad on pereelamu.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise täpsustavaks eesmärgiks on anda Arendajale ja Otsustajatele piisavalt informatsiooni planeeringu rakendamisega Alternatiiv 1 – elamuala rajamisel (arendaja eelisvariant) järgi kaasnevatest keskkonnamõjudest. Kui klassikalise keskkonnamõju hindamise põhiküsimuseks on: „Kuidas planeeritav tegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda?”, siis käesoleva hindamise puhul tuleb arvestada, et inimeste elukeskkond (eluruum) on paljude erinevate välismõjude (müra, välisõhu kvaliteet, liiklusohutus jne) suhtes vastuvõtja mitte mõjutaja.

KSH programmiga oli võimalik tutvuda Väätsa valla koduleheküljel www.jarva.ee/vaatsa ning OÜ Aarens Projekt www.aarens.ee ajavahemikul 28.07 – 10.08.2008.a. ning avalik arutelu toimus Väätsa vallamajas (Kooli 10, Väätsa alevik). Avalikustamise käigus KSH programmile täiendavaid küsimusi, ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. KSH programm kiideti Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt vastavalt 13.10.2008 nr 34-11-4/30895 kirjale.

Detailplaneering on seotud mitmete teiste, eelnevalt kehtestatud või menetluses olevate, strateegiliste planeeringutega: 1. Järvamaa arengustrateegia ja maakonnaplaneering. • Planeeritav tegevus läheb põhimõtteliselt kokku arengustrateegias olulisena märgitud „haakimisstrateegia” osana kohalikul tasandil (kuigi sellele ei ole strateegias olulist tähelepanu pööratud). See võiks tähendada Paide linna ümbruses olevate elamualade arendamist ning sidumist („haakimist”) linnaga kui piirkonna keskusega. • Kuna maakonnaplaneeringuga ettenähtud kergliiklustee läbib ka planeeringuala, peab planeeringulahendus võimaldama kergliiklustee ehitust planeeritavate elamukruntide ja Paide-Nahkmetsa maantee vahelisele alale. • Teemaplaneeringu Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud” kohaselt ei asu planeeringualal ning sellega ei piirne maakondlikus tähenduses väärtuslikke maastike, millede säilimise võiks planeeritav tegevus ohtu seada. Lähimaks väärtuslikuks alaks on planeeringus märgitud ala nr 28. VÄÄTSA MAASTIK, mis hõlmab Väätsa valla Väätsa alevikku ning selle lähiümbrust Aasuvälja, Röa ja Ülejõe külas. Ala keskpunktiks on Väätsa alevik ning selle ja Reopalu jõe vahelisele alale jäävad põllumassiivid. • Teemaplaneeringu Lisa 2 „Järvamaa roheline võrgustik” eesmärgiks on eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine. Käesoleva KSH objektiks olev planeeringuala ei jää maakonnaplaneeringus märgitud rohelise võrgustiku alale. Lähimaks alaks on alast läänepoole jääv rohelise võrgustiku koridoriala, mis ühendab Saueaugu-Eivere ning Kirna-Poaka tuumalasid.

2. Süda-Järvamaa ruumilise arengu strateegia aastani 2015. • Planeeringuala jääb arengustrateegiaga märgitud Tarbja-Viraksaare-Röa piirkonna perspektiivsele elamualale ning seega tuleb lugeda planeeritavat tegevust Süda-Järvamaa arengustrateegiat toetavaks rakendustegevuseks.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 5/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

3. Väätsa valla arengukava ja üldplaneering. • Vikermäe elamuala väljaarendamine on kooskõlas Väätsa valla üldplaneeringu eelnõu ning Väätsa valla arengukavaga. Tegemist oleks üldplaneeringuga ettenähtava Väätsa valla uue küla – Jõekääru küla – teiseks väljaarenduse etapiks Aiamaa elamuala kõrval. Nimetatud küla väljaarendamine toetab ka Paide vallas asuva Viraksaare küla infrastruktuuride ühendamist Paide linnaga ning uute tarbijate näol tehtavatele investeeringutele lisandväärtuse.

Kuna planeeringuga ei määrata kindlaks täpsest majanduse tegevusala vaid ainult maa kasutusotstarve, on käesolevas KSH-s püstitatud planeeritava tegevuse suhtes kolm reaalset alternatiivi: • Null alternatiiv – planeeritavat tegevust ei viida ellu; • Alternatiiv 1 – elamuala rajamine; • Alternatiiv 2 – ettevõtlusala rajamine.

Null alternatiiv tähendab antud planeeringu kontekstis planeeritavate tegevuste mitte elluviimist ning senise maakasutuse säilimist. Alternatiiv 1 tähendab planeeringualale elamuala planeerimist. Tegemist on arendaja jaoks prioriteetse ja soovitava lahendusega. Alternatiiv 2 leidmisel on arvestades krundi asukohta ja suurust ning arendaja majanduslikku huvi, on valitud võrdlevaks maakasutuseks ettevõtlusala rajamine.

Planeeringu alternatiivide rakendamisega kaasnevad olulisemad keskkonnamõjud: 1. Veekeskkonnast tingitud keskkonnamõjud • Veetarbimise seisukohalt ei too elamuala rajamine ei too kaasa olulist mõju piirkonna veevarudele, kuna eeldatav veetarve jääb alla 5 m3/d. Seetõttu on vähendatud ka rajatava puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m-lt 10 m-le. Seevastu ettevõtlusala rajamisel on hetkel raske hinnata mõju veetarbimise seisukohast, kuna see sõltub ettevõtlusvaldkonnast. Seetõttu tuleks eeldada, et ettevõtluseks vajalik veevajadus on elamualast suurem ning võib kaasa tuua olulisema mõju. • Kehtivad arengukavad Väätsa ja Paide valla ning Paide linna ühisveevärgi- ja kanalitsiooni arengukavad hetkel Viraksaare küla ÜVK süsteemide ühendamist Paide linnaga ette ei näe. • Juhul kui lähiaastatel on plaanis Viraksaare küla ühendada Paide linna veevõrguga, mis annaks ka Vikermäe kinnistule võimaluse liituda ühisveevõrguga, oleks oluline selle võimalusega arvestada juba käesoleva detailplaneeringu tasandil. • Hetkel tuleks veetorustik projekteerida sellise arvestusega, et tulevikus saab krundid ühendada ühisesse veevõrku. • Peale tsentraalse veevõrgu väljaehitamist tuleks rajatav puurkaev tamponeerida. • Arvestades joogiveekäitlejale pandud nõudeid, tuleks kaaluda rajatava joogiveesüsteemide (puurkaev ning veetrasside) haldamise üleandmist piirkonnas tegutsevale veeettevõttele.

2. Välisõhukvaliteedist tingitud keskkonnamõjud • Elamuala rajamisel on kindlasti otsene mõju läbi soojusenergia tootmise piirkonna välisõhukvaliteedile. Samas ei ületa see tavapärast elamualadele iseloomulikku taset ning ei halvenda oluliselt elamuala elukeskkonnatingimusi. Leevendatavate meetmetena tuleks kindlasti vältida kivisöe ja põlevkivi kasutamist, mis võivad mitme majapidamise koosmõjul kaasa tuua märgatava tahkete osakeste emissiooni. Ettevõtlusala rajamine võib kaasa tuua olulisemad mõjud ning mõjud võivad väljuda ka planeeringualalt ja hakata mõjutama maakasutust naaberaladel, kus on või kuhu planeeritakse rajada elamualasid. • Transpordi keskkonnamõjudest tulenevalt saab eristada planeeritava tegevuse alternatiive järgmiselt: 1) elamuala rajamisel on planeeringuala mõjutava rollis; 2) ettevõtlusala rajamisel on tõenäoliselt

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 6/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

planeeringuala mõjutaja rollis. Elamuala rajamisel mõjutab ala elukeskkonna tingimusi liiklus Paide – Nahkmetsa teel. Arvestades, et liiklustihedus on alla 200 sõiduki ööpäevas, ei mõjuta see oluliselt õhukvaliteeti tulevasel elamualal. Leevendava meetmena tuleks jätta maantee äärde alles võimalikult palju kõrghaljastust. Ettevõtlusala rajamisel suureneks kindlasti transpordikoormus Paide-Nahkmetsa teel.

3. Piirkonna elustikust ja ökosüsteemidest tingitud keskkonnamõjud • Elamuala rajamine toob kaasa suurema osa olemasoleva taimestiku hävimise. Hilisema haljastuse käigus on võimalik luua uus „roheline keskkond”, kuid kindlasti ei looda sellega samasuguseid elutingimusi näiteks lindudele ja loomadele. Elamuala rajamisel tuleks säilitada võimalikult palju olemasolevast kõrghaljastusest. • Ettevõtlusala rajamine toob kaasa kindlasti kaasa suurema osa olemasoleva elustiku hävinemise ning selle taastamine või uue loomine on suhteliselt ebatõenäoline.

4. Maastiku ilme muutustest tingitud keskkonnamõjud • Väljakujunenud maastikupilti on võimalik säilitada, säilitades maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Planeeritav elamuala võiks kujundada rohke kõrg-haljastusega (kus on valdavalt tüüpilised metsapuud, mitte ilupuud) parkmetsa elamupiirkonnaks. • Ettevõtlusala puhul on Väljakujunenud maastikupilti on üsna raske säilitada.

5. Üldisest sotsiaal-majanduslikust keskkonnast tingitud keskkonnamõjud • Elamuala arendamine loob piirkonda uusi elukohti. • Elamuala arendamine loob täiendava võimaluse ning vajaduse Viraksaare ja Paide linna vaheliste infrastruktuuride arendamisele. • Märksõnaks on püstitatud elukeskkonna kvaliteet (kõrghaljastatud parkmetsa elamuala) on oluline planeeritava elamuala arendamisel, mis võiks eristada seda teistest piirkonna arendustest. • Ettevõtlusala rajamisel luuakse piirkonda uus mõjur elanikkonna jaoks. Leevendavate meetmete (eelkõige müra ja välisõhukvaliteedi osas) rakendamine oleks äärmiselt vajalik.

6. Jäätmemajanduslikud aspektid • Antud alale tuleb kindlasti laiendada piirkonna korraldatud jäätmevedu ning teha vajalikud muudatused jäätmevedu reguleerivates dokumentides. • Planeeringuga võiks elamuala puhul ette näha jäätmete liigitikogumise koha, kuhu oleks võimalik paigalda konteinerid pakendile, biolagunevatele jäätmetele, klaasile jne.

7. Leevendatavate meetmete rakendamine Otsene leevendavate meetmete rakendamine Alternatiiv 1 (elamuala rajamine) rakendamisel ei ole otseselt vajalik. Samas tuleks elamuala rajamisel võtta suund kõrge kvaliteediga elukeskkonna pakkumine tulevastele elanikele. Kõrge kvaliteediga elukeskkonda iseloomustaks Vikermäe kinnistu puhul oleks rohke kõrghaljastusega elamuala. Tihedam kõrghaljastus võiks piiritleda elamuala lääneosas, mis võiks täita ka eelmises peatükis iseloomustatud kaitsehaljastuse funktsiooni, leevendades näiteks intensiivse põllumajandusega kaasnevaid mõjusid välisõhukvaliteedile. Alternatiiv 2 puhul on eeltoodud leevendavate meetmete rakendamine äärmiselt vajalik, seda just leevendamaks ettevõtlusalalt endalt tulenevate keskkonnamõjude – õhusaaste, müra, maastikupildi muutused jne osas. Oluline on, et kogu piirkonda nähakse üldiste strateegiliste dokumentidega ette elamupiirkonnana.

Lõppjäreldus: arvestades planeeringuala asukohta, suurust, piirkonna kohta koostatud ja koostamisel olevaid strateegilisi planeerimisdokumente, mis näeb ette piirkonnas kvaliteetse elamupiirkonna arendamist ning eelnevates peatükkides toodud keskkonnamõjude prognoose, on parimaks alternatiiviks hetke maakasutusele Alternatiiv nr 1 – elamuala rajamine.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 7/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

1 Planeeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus

1.1 Detailplaneeringu eesmärk ja ulatus Detailplaneeringu eesmärgiks on Vikermäe kinnistu jagamine 9 elamukrundiks, 1 transpordimaaks ja 1 kergliiklusmaaks ning 1 tehnovõrkude maa. Planeeritav elamulaad on pereelamu. Planeeringu ulatuseks on Vikermäe kinnistu ja selle lähiala.

Planeeringu käigus määratakse kindlaks: • maa-ala kruntideks jaotamine; • kruntidele ehitusõigus (sh maa kasutamise otstarbe, hoonete arvu ja ehitusaluse pindala ja kõrgus); • ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; • haljastuse põhimõtted; • avalikult kasutatavate tänavate maa-alade, parkimise ja liikluskorralduse põhimõtted; • tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; • moodustavatele kruntidele avalikult teelt juurdepääsu asukoht; • servituutide vajadus; • kujad; • keskkonnatingimused.

Joonis 1.1-1. Planeeringuala ning Vikermäe kinnistu üldandmed

Planeeringuala naaberkinnistusteks on Maasika (93701:005:0101), Kuusiku (93701:005:0100), Roo (93701:005:0137), Viraksaare I (93701:005:0015), Valguta (93701:005:0240) ning Paide-Nahkmetsa mnt T- 15176 (93701:005:0066).

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 8/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on KSH üldiseks eesmärgiks: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise täpsustavaks eesmärgiks on anda Arendajale ja Otsustajatele piisavalt informatsiooni planeeringu rakendamisega Alternatiiv 1 – elamuala rajamisel (arendaja eelisvariant) järgi kaasnevatest keskkonnamõjudest. Kui klassikalise keskkonnamõju hindamise põhiküsimuseks on: „Kuidas planeeritav tegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda?”, siis käesoleva hindamise puhul tuleb arvestada, et inimeste elukeskkond (eluruum) on paljude erinevate välismõjude (müra, välisõhu kvaliteet, liiklusohutus jne) suhtes vastuvõtja mitte mõjutaja.

Arvestades eeltoodut on KSH eesmärk, lähtuvalt seda puudutavatest keskkonnamõjudest, jagatud kaheks: 1. hinnata planeeringuga kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid; 2. hinnata planeeringut mõjutavaid olulisi keskkonnamõjusid.

KSH läbiviimise täpsustavateks eesmärkideks on muuhulgas:

planeeritava ala keskkonnatingimuste kirjeldamine;
alternatiivsete planeeringulahenduste kirjeldamine ja võrdlemine;
planeeringuala keskkonnakaitseliste tingimuste kindlaks määramine, sh: - sademe- ja reovee kanalisatsiooni rajamise ning sademe- ja reovee käitlemistingimuste kindlaks määramine; - kruntide veevarustuse rajamise tingimused; - saasteainete välisõhku suunamise tingimuste kindlaks määramine, sh. soojusenergia tootmise tingimused;
võimalike leevendavate meetmete rakendamise tingimuste määramine;
keskkonnaseire üldtingimuste kindlaks määramine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuseks on Joonisel 1.1-1 toodud planeeringu ala ning kaugus, kus asuvad keskkonnakaitseliselt olulisemad objektid, mis võivad või milliseid võivad mõjutada planeeritav tegevus. Tähelepanuväärivad objektid on toodud aruande erinevatel joonistel.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 9/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

2 Planeeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Keskkonnamõju strateegilise hindamise üheks ülesandeks anda hinnang planeeritava tegevuse vastavusele teiste strateegiliste planeerimisdokumenti suhtes, püüdes leida vastust järgmistele küsimusele: kas planeeritav tegevus aitab täita teiste dokumentidega seatud eesmärke. Vaadeldavateks strateegilisteks dokumentideks on eelkõige Järva maakonna ja Väätsa valla poolt hetkel koostatavad ja juba kehtestatud arengukavad, -strateegiad ning planeeringud.

2.1 Järvamaa arengustrateegia ja maakonnaplaneering Järvamaa arengustrateegia on kinnitatud Järva maavanema 06.04.2001.a. korraldusega nr 460 ning muudetud 01.04.2004.a. korraldusega nr 412 ja 22.07.2004.a. korraldusega nr 490. Järvamaa arengustrateegia eesmärgiks on teadvustada Järvamaa probleemid, arengusuunad, arengueeldused ja investeerimissuunad maakonna kõikidele piirkondadele ja elanikele; võimalda kõige otstarbekamalt arenguks suunata suhteliselt napid ressursid; võimaldada eri huvigruppide koondamist ühiste kokkulepete sõlmimiseks ja otsuste tegemiseks.

Järvamaa arengustrateegia kohaselt on oluline:  "Haakimisstrateegia": uuselamuehituse soodustamine Järvamaa põhjaosas ja piki Tallinn-Tartu maanteekoridori alates Paidest. See peab tagama Järvamaa majandusliku (sh tööalase ja teenindusliku) seotuse Tallinnaga, parandades maakonna strateegilist asendit, ning ühtlasi looma võimaluse rahvastiku rändeks Järvamaale kui Tallinna kaugtagamaale.  Perspektiivsed kohad tööstusparkide rajamiseks Järvamaal on Aravete, Imavere, Koeru, Mäo, Paide ja Türi.  Järvamaad läbiva Tallinn-Tartu maantee äärse ala kujundamine atraktiivseks nii maastikuliselt kui tehisobjektide osas.

KSH järeldus : planeeritav tegevus läheb põhimõtteliselt kokku arengustrateegias olulisena märgitud „haakimisstrateegia” osana kohalikul tasandil (kuigi sellele ei ole strateegias olulist tähelepanu pööratud). See võiks tähendada Paide linna ümbruses olevate elamualade arendamist ning sidumist („haakimist”) linnaga kui piirkonna keskusega.

Järva maavanema 28. 12. 1998. a korraldusega nr 1817 kehtestatud Järvamaa maakonnaplaneering näeb ette maakonna turismiinfrastruktuuri väljaarendamist, mille raames on vaja muuhulgas parandada maanteede võrku, teedeäärset infrastruktuuri, rajada turvalised jalgrattateed ja vastava tähistusega varustatud ülesõidukohad.

Teemaplaneeringu „Järvamaa jalgrattateede võrgustik” kohaselt on esimeses järjekorras väljaehitamisele kuuluvad kergliiklusteed: • Nr 17. Paide-Nahkmetsa maantee (T-15176) Paide ringtee ja Viraksaare vaheline lõik 3,82 km (Viraksaare küla lõpuni) - Teelõiku, liiklussagedusega 524 liiklusvahendit ööpäevas, kasutavad Viraksaares elavad inimesed Paidesse tööle, kooli, lasteaeda, kauplusesse jm käimiseks ning suveperioodil ka Viraksaares suvemaja omavad Paide linna või selle lähiümbruse elanikud. Kergliiklustee suurendab liiklusohutust ning laiendab jalgratta kasutamise võimalust.

KSH järeldus: kuna maakonnaplaneeringuga ettenähtud kergliiklustee läbib ka planeeringuala, peab planeeringulahendus võimaldama kergliiklustee ehitust planeeritavate elamukruntide ja Paide-Nahkmetsa maantee vahelisele alale.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 10/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Järva maakonna keskkonnatingimusi , mis mõjutavad asustuse ja maakasutuse planeerimist on analüüsitud maakonna planeeringut täpsustavas teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ja selle lisades: LISA 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud”, LISA 2 „Järvamaa roheline võrgustik”. Teemaplaneeringus on toodud tähtsamad objektid ja alad, milledega tuleb kindlasti arvestada omavalitsuste üldplaneeringute ja arengukavade koostamisel. Planeeringuga on ära nimetatud maakonna maastikukaitsealad, looduskaitsealused pargid, Ramsari alad (tähtsamad märgalad), NATURA 2000 alad, kaitsmata põhjaveega alad, suuremad pinnaveekogud, poollooduslikud kooslused, maakondlik metsakaitsealade võrgustik, kõrge puhkeväärtusega alad. Samuti on antud maakonnaplaneeringuga kasutustingimused ja soovitused asustuse ja maakasutuse suunamiseks kõrge viljakusega põllumaade, väärtuslike maastike, rohelise võrgustiku osas.

Joonis 2.1-1. Piirkonna roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud Roheline võrgustik Väärtuslikud maastikud

KSH järeldused: • Teemaplaneeringu Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud” kohaselt ei asu planeeringualal ning sellega ei piirne maakondlikus tähenduses väärtuslikke maastike, millede säilimise võiks planeeritav tegevus ohtu seada. Lähimaks väärtuslikuks alaks on planeeringus märgitud ala nr 28. VÄÄTSA MAASTIK, mis hõlmab Väätsa valla Väätsa alevikku ning selle lähiümbrust Aasuvälja, Röa ja Ülejõe külas. Ala keskpunktiks on Väätsa alevik ning selle ja Reopalu jõe vahelisele alale jäävad põllumassiivid.

• Teemaplaneeringu Lisa 2 „Järvamaa roheline võrgustik” eesmärgiks on eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine. Käesoleva KSH objektiks olev planeeringuala ei jää maakonnaplaneeringus märgitud rohelise võrgustiku alale. Lähimaks alaks on alast läänepoole jääv rohelise võrgustiku koridoriala, mis ühendab Saueaugu-Eivere ning Kirna-Poaka tuumalasid.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 11/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

2.2 Süda-Järvamaa ruumilise arengu strateegia aastani 2015 Arengustrateegia väljatöötamise eesmärgiks on luua ühtsed tingimused/eesmärgid/suunad Süda- Järvamaa Koigi, Kareda, Imavere, Paide, Roosna-Alliku ja Väätsa valla ning Paide linna) ruumilise arengu planeerimiseks ning omavahelise koostöö tugevdamiseks. Strateegia väljatöötamisel keskenduti piirkonna arengupotentsiaali välja selgitamisele, selge visiooni loomisele ning seda täitavate arendustetegevuste määratlemisele. Südamaa kui planeerimisregiooni ruumilise arengu seisukohast olulisemad valdkonnad on transpordikoridorid, investeeringute planeerimine, kinnisvaraarendus , turismivõrgustikud.

Planeerimisel tuleb silmas pidada järgmisi põhimõtteid: • Südamaa piirkondade, kantide ja külade identiteedi säilitamine ja tugevdamine. • Keskuste võrgu ühine arendamine. • Ettevõtlus- ja elamupiirkondade arengu toetamine infrastruktuuride rajamise ning soodsa hinnaga kruntide pakkumise abil.

Joonis 2.2-2. Arengustrateegia soovitused majandustegevuse suunamiseks

KSH järeldused : planeeringuala jääb arengustrateegiaga märgitud Tarbja-Viraksaare-Röa piirkonna perspektiivsele elamualale ning seega tuleb lugeda planeeritavat tegevust Süda-Järvamaa arengustrateegiat toetavaks rakendustegevuseks.

2.3 Väätsa valla arengukava ja üldplaneering Süda-Järvamaa ruumilise arengu strateegia elluviimise „tööriistadeks” on Väätsa valla üldplaneering ja arengukava.

Väätsa valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt moodustatakse Väätsa valla arengukava elluviimise eesmärgil valla idaserva Paide vallas asuvate Prääma ja Viraksaare vahele uue külana Jõekääru küla. Tulevikus peaks küla moodustama kompaktse asustusega eramutest koosnev elamuala, kuhu on välja ehitatud kvaliteetset elukeskkonda iseloomustavad infrastruktuurid: ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 12/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

süsteemid, elektri- ja sidevõrgud ning kergliiklusteed, mis ühendavad küla Paide vallas asuvate Viraksaare ja Präämaga ning Paide linnaga.

Joonis 2.3-1 Väljavõte Väätsa valla üldplaneeringu eelnõust

KSH järeldus : kuna käesolev Vikermäe detailplaneeringut toetab koostatav Väätsa valla üldplaneering, tuleks planeerimisel kindlasti arvestada üldplaneeringuga sätestatavaid tingimusi järgnevate detailplaneeringute koostamiseks. Järgnevalt toodud üldtingimusi tuleb järgida ning detailplaneeringu koostamisel kui ka elamuala edasisel väljaarendamisel, just elamute projekteerimise osas.

Üldplaneeringuga planeeritakse seade järgmised tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaade planeerimiseks: • Elamumaal on lubatud kõrvalfunktsioon hoone põrandapinnast kuni 40%. Kõrvalfunktsioonina on soovituslik kas ärimaa või sotsiaalmaa - tingimusel, kui see ei too kaasa liigset müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, samuti ei tohi autoliiklus oluliselt suureneda kõrvalfunktsiooni tulemusena ning parkimine lahendada omal krundil. • Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peaks eelistama naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk katus). • Elamute projekteerimisel on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid (näiteks korraga 45°, 30° ja 0°). Vältida tuleks kõrvuti rajatavate majade puhul väga väikese katusekalde erinevusi (näiteks 45° ja 50° või 20° ja 25° või veelgi väiksemad vahed), sest see jätab läbimõtlemata ja korrapäratu üldilme. • Maakasutuse sihtotstarve on väikeelamumaa (EE). • Väikeelamute krundi minimaalne suurus on 1500 m² ja täisehituse protsent maksimaalselt 30. • Väikeelamu korruselisus 1-2. • Parkimisvajadus lahendada krundil. • Planeeringu kohustusega alast väljaspool võib väikseim moodustatav elamukrunt olla 3000 m 2.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 13/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Väätsa valla arengukava 2007 - 2013 Joonis 2.3-2 Aiamaa elamukrundid Arengukava kohaselt on Väätsa valla üheks tähtsamaks arenguprioriteediks elamu-arendus, milleläbi tuleks tagada valla rahvaarvu säilimine ja järkjärguline suurenemine. Eesmärgiks on pakkuda maapiirkondades elamist väärtustavatele inimestele kvaliteetset elukeskkonda. Arengu seisukohalt on vallas leitud, et tähelepanu tuleks pöörata just Väätsa valla idaosas olevale Röa küla ning Paide vallas asuvate Viraksaare ja Prääma küla vahelisele alele, kuna seal on võimalik koostöös Paide valla ja linnaga välja kujundada ühtne elamuala koos kaasaegse infrastruktuuriga. Plaani toetavaks tegevuseks on juba kehtestatud Aiamaa detailplaneering, millega on planeeritud 19 uut elamukrunti ning kuhu on juba välja arendatud infrastruktuurid ja kahele krundile ehitatud ka elamud.

KSH järeldus : Vikermäe elamuala väljaarendamine on kooskõlas Väätsa valla üldplaneeringu eelnõu ning Väätsa valla arengukavaga. Tegemist oleks üldplaneeringuga ettenähtava Väätsa valla uue küla – Jõekääru küla – teiseks väljaarenduse etapiks Aiamaa elamuala kõrval. Nimetatud küla väljaarendamine toetab ka Paide vallas asuva Viraksaare küla infrastruktuuride ühendamist Paide linnaga ning uute tarbijate näol tehtavatele investeeringutele lisandväärtuse.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 14/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

3 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

3.1 Ülevaade planeeringulahendusest 1 Planeeritav ala asub Järva maakonnas, Väätsa vallas, Röa külas. Väätsa valla üldplaneeringu eelnõuga planeeritakse valda moodustada uus küla, Jõekääru küla, mis koondaks endas Paide vallas asuva Prääma ja Viraksaare külade vahele jääva Väätsa valda jääva piirkonna.

Joonis 1. Väljatöötatud planeeringulahendus

Väljatöötatud planeeringulahendusega on elamualale ettenähtud 9 erineva suuruse ja kujuga pereelamukrunti, väiksem krunt on 1568 m 2 ning suurim 3085 m 2. Sellega on loodud võimalus soetada endale elamukoht erineva vajaduste ja soovidega perel. Elamualale juurdepääsuks on planeeritud Paide-Nahkmetsa teelt üks mahasõit, mis jaotab tulevase elamuala kaheks. Planeeritud elamukrundid asuvad mõlemal pool tänavat. Sellega on tagatud lihtne juurdepääs kõikidel kruntidele. Elektrienergiaga varustatakse nähakse ette 10 kV õhuliini planeeringualani ning sealt edasi maakaablina Paide-Nahkmetsa tee äärde rajatava alajaamani. Elamualasisene elektrivõrk lahendatakse alajaamast maakaabliga kruntide piiril asuvatesse liitumiskilpidesse. Veevarustuseks on planeeritud rajada ühine puurkaev, kust edasi peaks rajatama veetorustik kõikidele elamukruntidele. Reovee kogumiseks on ettenähtud kogumismahutid igale krundile. Tuleohutuse tagamiseks on planeeringualale ettenähtud tuletõrjeveemahutid mahutavusega vähemalt 72 m 3 .

1 Ülevaade antakse planeeringu lahenduse eelnõust, mis on küll kooskõlastamise valmis, kuid kuhu ei ole sisse viidud käesoleva KSH aruande ettepanekuid. Ettepanekud viiakse planeeringusse sisse pärast KSH aruande heakskiitmist.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 15/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

3.2 Alternatiivsed planeeringulahendused Kuna planeeringuga ei määrata kindlaks täpsest majanduse tegevusala vaid ainult maa kasutusotstarve, on planeeritavalt tegevusel kolm reaalset alternatiivi: 1. Null alternatiiv – planeeritavat tegevust ei viida ellu; 2. Alternatiiv 1 – elamuala rajamine; 3. Alternatiiv 2 – ettevõtlusala rajamine.

Kuna planeeritav tegevus põhineb maaomaniku huvil, erinevaid asukohaalternatiive detailplaneeringu ning käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei analüüsita ning võrrelda.

3.2.1 0-alternatiiv Null alternatiiv tähendab antud planeeringu kontekstis planeeritavate tegevuste mitte elluviimist ning senise maakasutuse säilimist. Kuna alal on eelnevalt teostatud eelnevalt harvendusraie, tuleks senise maakasutuse jätkumise korral tagada puistu uuenemine ning teostada seda toetavaid hooldustegevusi. Käesoleva planeeringu kontekstis on oluline, et maaomanik ei tulevikus kinnistut ette metsamaana ning seetõttu on KSH aruandes loobutud 0-alternatiivi lisamist võrdlustabelitesse.

3.2.2 Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 tähendab planeeringualale elamuala planeerimist. Tegemist on arendaja jaoks prioriteetse ja soovitava lahendusega.

3.2.3 Alternatiiv 2 Alternatiiv 2 tähendaks olemasolevale maakasutusele ja Alternatiiv 1-le erinevat maakasutust. Arvestades krundi asukohta ja suurust ning arendaja majanduslikku huvi, on valitud võrdlevaks maakasutuseks ettevõtlusala rajamine.

Võimalik ettevõtlusala peaks olema keskendunud väikeettevõtlusele, mis on tingitud Vikermäe kinnistu suurusest. Teostavaks ettevõtlustegevuseks võiks jaguneda kaheks: 1) teeninduse ja turismindus (n. puhke- ja majutustegevus), 2) väikses mahus töötlev tööstus või neid teenindavad tegevused (toiduainete tootmine, puidutöötlemine, mööblitootmine, metallitootmine, masinate ja seadmete remont ja hooldus jne). Välistada tuleks juba esmalt kemikaalide tootmine, põllumajanduslikud tegevused, n. loomakasvatus, plasti- ja kummitoodete tootmine, jäätmekäitlusega seotud tegevused, v.a. endal tekkivate jäätmete kogumine).

Alternatiivi kohta ei ole välja töötatud täpset planeeringulahendust ning taotletud täpseid planeeringu lähtetingimusi, kuna esmaselt on alternatiivide võrdluse eesmärk on välja selgitada elamuala rajamise võimalikkus. Juhul kui alternatiiv 2 osutub parimaks, töötatakse välja uus planeeringulahendus või loobutakse käesolevast planeeringust.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 16/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus Hetkel on planeeritava ala puhul tegemist metsamaaga, kus on teostatud harvendusraie. Hetkel on kasvav puistu ala põhjaosas suhteliselt hõre – peamiselt suuremad kased ja kuused. Lõunaosas ja Paide-Nahkmetsa tee ääres on puistu tihedam, valdava osa moodustavad lehtpuud (nt haab, lepp, paju).

Pilt 4.1 Hetkeolukord planeeringualal (detsember 2008)

Planeeritava ala maapind Joonis 4-1. Planeeritava ala kõrgusjooned langeb Paide-Nahkmetsa teepoolsest osast läänesuunas, kogu ala lõikes ca 8 meetrit (suhtelise kõrguse muutus 89,0 meetrilt 81,0 meetrini).

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 17/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

4.2 Piirkonna geoloogilised tingimused Planeeringuala geoloogilist ehitust ilmestab eelkõige selle paiknemine Balti kilbi lõunanõlval Põhja- Eesti platoo keskosas. Piirkonna geoloogilises ehituses võib eristada kolme üksteise peal lasuvat litoloogiliselt ja geneesilt erinevat kihtkonda: 1. tard- ja moondekivimitest koosnev kristalne aluskord; 2. settekivimitest koosnev pealiskord; 3. pudedatest kvaternaarsetest setetest koosnev pinnakate – Balti jääjärvesetted, moreen ning madalsooturvas.

1) Jääaja ja jääajajärgsete pinnastete all olevad kõvad aluspõhja kivimid jagunevad kaheks struktuurseks korruseks. Sügavama, aluskorra moodustavad vanad, kurdudeks surutunud tard- ja moondekivimid ehk nn. kristallkivimid. Pealiskorra aga moodustavad rõhtsa lasumusega settekivimid (liiva-, savi-, lubja- ja dolokivimid).

2) Eesti settekivimitest pealiskorra moodustavad mitmesugused liiva- ja savikivimid, ning lubja- ja dolokivimid ehk paas. Pealiskorra lademetest jäävad Järvamaale seitsme lademe avamused. Planeeritav ala paikneb Raikküla lademe avamusel, kus on valdavaks mitmed dolokivi erimid. Kusjuures leidub primaarset, settelist dolokivi kui ka sekundaarset, magneesiumirikaste vete mõjul ümberkujunenud lubisetteid ja kivimeid. Raikküla lademe keskmised kihid avanevad Paide-Türi-Koigi ümbruses. Selles piirkonnas on mitmeid kvaliteetse ehituspae leiukohti.

3) Jääjärve setted kujunesid viimase Weichseli jäätumise liustiku taandumisel tekkinud ulatuslikus jääjärvelises basseinis Balti mere nõos (savi, viirsavi, aleuriit, liiv). Peale jääjärvesetete on Pleistotseeni mandrijäätumiste aegsetest setetest esindatud moreen – sorteerimata liustiku poolt kokkusurutud või liustikust väljasulanud purdmaterjal, mis koosneb saviosakestest kuni munakate rahnudeni. Pleistotseeni setteid katab kohati trassi idapoolsemas osas Holotseeni madalsooturvas (puu-, pilliroo- ja sambla-), mis on levinuim Eestimaa soode turbaliik.

Konkreetsema ülevaate saamiseks piirkonnas valitsevates geoloogilistest tingimustest, on kasutatud kahe põhjavee puurkaevu andmeid, millest üks asub planeeringualast põhjapool Viraksaare külas ning teine planeeringualast lõuna pool Paide piimakombinaadi territooriumil.

Tabel 4.2-1. Piirkonna põhjaveekaevude geoloogiline läbilõige • Puurkaevu aadress – Paide vald, Prääma küla, Paide piimakombinaadi territoorium • Koordinaadid – x: 6529389, y: 589132 Jrk.nr. Litoloogiline kirjeldus Geoloogilin K i h i e indeks algus, m lõpp, m 1 muld QIV 0,0 0,5 2 turvas bQIV 0,5 3,0 3 saviliiv veerisega gQIII 3,0 4,5 4 tihe lubjakivi S1rk 4,5 23,0 5 tihe lubjakivi S1jr 23,0 51,0 6 dolomiit O3pr 51,0 59,0 7 savikas lubjakivi mergli vahekihtidega O3prg 59,0 113,0 8 lubjakivi mergli vahekihtidega O3vr 113,0 124,0 9 lubjakivi mergli vahekihtidega O2-3nb 124,0 142,0 10 lubjakivi mergli vahekihtidega O2rk 142,0 155,0 11 lubjakivi O2kl-on 155,0 170,0

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 18/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

• Puurkaevu aadress – Paide vald, Viraksaare küla, Kaurits 25 m/ük • Koordinaadid – x: 6531121, y: 587896 Jrk.nr. Litoloogiline kirjeldus Geoloogilin K i h i e indeks algus, m lõpp, m 1 saviliiv veerisega gQIII 0,0 9,0 2 dolomiit mergli vahekihtidega S1rk 9,0 17,0

4.3 Piirkonna mullatikutingimused Järvamaa kuulub valdavalt Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade läänepoolse osa aga Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade piirkonda. Piirkonna mullastik on väga vahelduv, kus domineerivad gleistunud leetjaid mullad (KIg), leostunud gleimullad (Go), leetjad(KI) ning soomuldadest raba- (R) ja madalsoomullad (M).

KIg (gleistunud leetjas muld). Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Neid muldasid võib vähesel planeeritava ala idapoolsemas osas.

KI (leetjas muld) . Leostunud kui ka leetjate muldade puhul algab kihisemine Bhorisondi kesk- või ülaosas, tingimata aga lähtekivimis, enamasti 30-100 cm sügavusel. Reaktsioon (pH) on haritava maa mulla ülemistes horisontides neutraalne kuni nõrgalt happeline, metsades nõrgalt kuni keskmiselt happeline. Leetumistunnused puuduvad või esinevad nõrgalt. Metsakõdu puudub või esineb kuni 2 cm paksuse kihina. Leostunud ja leetjad saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on vabariigi parimateks põllumuldadeks. Go (leostunud gleimullad). Alaliselt (keskmiselt) liigniisked mullad, kus liigniiskus on tingitud pidevalt mullaprofiili ulatuvast põhjaveest. Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Korese sisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. Leostunud gleimuldi leidub ala lääneosas.

M (madalsoomuld). Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Piirkonnas on levinud sügavad madalsoomullad, milledel turba sügavus on üle 100cm.

R (Rabamullad). Toitainetevaesed (oligotroofsed) ja atmosfäärse toitumisega. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari. Piirkonnas on suures osas sügavad rabamullad, mille turba sügavus on üle 100 cm.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 19/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Joonis 4.3-1. Piirkonna mullastikutingimused (Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis ).

4.4 Piirkonna pinna- ja põhjavesi Pinnavesi Planeeritav ala jääb Pärnu alamvesikonna territooriumile, Pärnu jõe ja selle lisajõe Reopalu jõe valgalale. Pärnu jõgi ja Reopalu jõgi kuuluvad vastavalt keskkonnaministri määrusele „Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” (16. novembri 1998. a määrus nr 65) reostustundlike veekogude nimekirja, mida tuleb kindlasti arvestada kasutamaks neid võimalike heitveesuublana.

Vee üldise kvaliteedi järgi kuulub Pärnu jõe ülemjooks, sh Reopalu jõgi kvaliteediklassi I, mis tähendab looduslikku vett (Keskkonnaministri määrusega „Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord”, 22. juuni 2001. a määrus nr 33). Orgaanilist reostust näitav parameeter vee biokeemiline hapnikutarve (BHT7) jääb Pärnu jõe ülemjooksul alla 3 mg O2/l. Ka lämmastiku sisalduse järgi kuulub Pärnu jõe ülemjooks väga heasse kvaliteediklassi. Pärnu jõe ülemjooksu suurimaks probleemiks on suur fosfori sisaldus, mistõttu kuulub jõgi halba kvaliteediklassi. Pärnu jõgi kuulub ka lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse. Vastavalt Keskkonnaministri määrusele „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” (15. juuni 2004. a määrus nr 73) ja vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 51 lõikele 1 on sel keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Lisaks eeltoodule kuulub Pärnu jõgi oluliste lõheliste ja karpkalalaste elupaigana kaitstavate veekogude hulka (Keskkonnaministri määrus “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 20/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”, 9. oktoobri 2002. a määrus nr 58).

Põhjavesi Planeeritav ala jääb Pandivere põhjavee alamvesikonna vahetusse-lähedusse ning seega formeerub piirkonnas kasutatav põhjavesi Pandivere kõrgustikul. Nii nagu Pandivere piirkonnale iseloomulikult on ka planeeritaval alal põhjavett kaitsva pinnakatte paksus suhteliselt õhuke ning koosneb peamiselt hästi vett läbilaskvatest kivimitest. Üldise põhjavee kaitstuse sisukohalt loetakse planeeritavat ala nõrgalt kaitstuks, mis tuleneb õhema kui 2 m, peamiselt liivsavist koosnevast pinnakattest, mistõttu tuleb lugeda ala kõrge reostustundlikkusega alaks.

Joonis 5.1-1. Piirkonna põhjaveekaitstus

Piirkonnas kasutatakse peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekihtide põhjavett, mis levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis.

Joogivee tarbeks puuritud põhjavee puurkaevude andmetel on üldine põhjaveekvaliteet järgmine: • Puurkaevu nimi: Prääma küla, Paide piimakombinaat • Puurkaevu asukoht: 58°53'40,1"; 25°32'46,6" • Puurimise ja veeanalüüsi teostamise aeg: 1975.a. • Puurkaevu sügavus: 170,00 m • Staatiline veetase: 6,00 m • Kasutatav veekompleks: O • Veekvaliteedi näitajad: Läbipaistvus, Hapendatavus, Kuivjääk, Karedus, Cl -, mg/l SO 42-, HCO 3-, Ca 2+ , Mg 2+ , Na ++K +, Fe üld , cm mgO 2/l mg/l mg-ekv/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l >50 3,4 297 4,49 15 10 341,7 42 29,1 40 0,3 • Puurkaevu nimi: Prääma külast 400 m kagus • Puurkaevu asukoht: 58°53'29,1"; 25°32'29,9" • Puurimise ja veeanalüüsi teostamise aeg: 160,00 m • Puurkaevu sügavus: 1973.a.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 21/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

• Staatiline veetase: 1,86 m • Kasutatav veekompleks: S-O • Veekvaliteedi näitajad: Läbipaistvus, Hapendatavus, Kuivjääk, Karedus, Cl -, mg/l SO 42-, HCO 3-, Ca 2+ , Mg 2+ , Na ++K +, Fe üld , cm mgO 2/l mg/l mg-ekv/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l >30 1,1 295 3,79 21,6 15,6 274,6 25,7 30,5 39,4 0,9 Värvus, ° pH CO 3-, NO 3-, NO 2-, NH 4+, mg/l mg/l mg/l mg/l 5 7,4 12 1 0,15 0,1 • Puurkaevu nimi: Väätsa vald, Röa küla • Puurkaevu asukoht: 58°53'26,8"; 25°29'17,3" • Puurimise ja veeanalüüsi teostamise aeg: 1967.a. • Puurkaevu sügavus: 90,00 m • Staatiline veetase: 8,5 m • Kasutatav veekompleks: O • Veekvaliteedi näitajad: Läbipaistvus, Hapendatavus, pH Karedus, Cl -, mg/l SO 42-, HCO 3-, Ca 2+ , Mg 2+ , Na ++K +, Fe üld , cm mgO 2/l mg-ekv/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l >50 2,8 8 5,3 15,8 10 366,1 46 36,5 31,3 • Puurkaevu nimi: Viraksaare küla, Kaurits 25 m/ük • Puurkaevu asukoht: 58°54’37,0”; 25°31’31,9” • Puurimise ja veeanalüüsi teostamise aeg: 2006.a. • Puurkaevu sügavus: 17,00 m • Staatiline veetase: 2,90 m • Kasutatav veekompleks: S • Veekvaliteedi näitajad: Läbipaistvus, Hapendatavus, Kuivjääk, Karedus, Cl -, mg/l SO 42-, HCO 3-, Ca 2+ , Mg 2+ , Na +, mg/l Fe üld , cm mgO 2/l mg/l mg-ekv/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l >30 2 469 7,61 20,2 64,3 402,6 103 30 6,9 0,13 Värvus, ° pH CO 3-, NO 3-, NO 2-, NH 4+, CO 2 vaba, SiO 22-, K+, mg/l Na ++K +, mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l 5 7,1 <6 <0,4 <0,004 <0,07 30,8 14,7 2 8,9

4.5 Piirkonna maavarad Piirkonna tähtsamateks maavaradeks on Joonis 4.5-1. Piirkonna kaevandatavad maavarad Epu-Kakerdi maardla turvas (joonisel märgitud kollasega), mis on suuremas osas aktiivses tarbevarus (joonisel märgitud punasega) ning aktiivses kasutuses AS Prelvex poolt.

Kaevandatava mäeeraldise kogupindala on ca 375 ha ning kus on registreeritud aktiivseks tarbevaruks 335 tuh. tonni vähelagunenud ja 1495 tuh. tonni hästilagunenud turvast. Passiivseteks varudeks on hinnatud vastavalt 1170 tuh. tonni vähelagunenud ja 335 tuh. tonni hästilagunenud turvast. Senise kaevandaja kasutuses peaks raba olema kuni 2020 aastani ning aastaseks kaevandamismahuks on kuni 30 tuh. tonni.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 22/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

4.6 Klimaatilised tingimused, õhusaaste ja müra Planeeritav ala jääb parasvöötme atlantiskontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Türi meteoroloogiajaama andmetel jääb aasta keskmine õhutemperatuur 4 ja 6 0 vahele, keskmine sademete hulk on 650-750 mm/aastas.

Tabel 4.6-1. Piirkonna tuultekiirused

Joonis 4.6-2. Piirkonna tuulteroosid Veebruar Mai August November

Joonis 4.6-2. Keskmine õhutemperatuur ja sademetehulk

Õhukvaliteet Piirkonna välisõhukvaliteeti tuleb lugeda maapiirkonnale iseloomulikult heaks, kuna läheduses puuduvad olulised välisõhu saasteallikad. Tähtsamaks mõjutavaks tegevuseks võib lugeda piirkonna intensiivset põllumajandust, millest olulisemad on sõnniku laotamine OÜ Väätsa Agro põldudele ning Röa sigalakompleks.

Müra Suuremaid müraallikaid piirkonnas ei ole. Ainukeseks müra tekitavaks objektiks on liiklus Paide- Nahkmetsa teel. Maanteeameti andmetel on liiklussagedus Paide linnast kuni Prääma mõisani 1000 – 3000 autot ööpäevas ning Prääma mõisast Viraksaareni kuni 200 autot ööpäevas.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 23/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

5 Planeeringu rakendamisega kaasnevad keskkonnamõjud ning leevendavad meetmed

5.1 Eelhindamise tulemused Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimeses etapis määratleti detailplaneeringute rakendamisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud 2 ning nende analüüsimise käigus valis ekspert välja olulised keskkonnamõjud 3, milliseid käsitletakse käesolevas keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis põhjalikumalt.

Olulise keskkonnamõju määratlemise aluseks on võetud käesoleva KSH aruande Lisas 9.7 toodud eelhinnangu küsimustik, mille alusel määratleti detailplaneeringu eesmärgist ja iseloomust ning planeeringuala asukohast tulenevalt võimalikud olulisemad keskkonnamõjud, mis võivad avalduda planeeringu rakendamisel.

Tabel 5-1. Planeeringu rakendamisega kaasneva olulise keskkonnamõju määratlemine Keskkonnaaspekt Olulisus 4 Mõju põhja- ja Planeeringu rakendamisega kaasneb põhjavee tarbimine ja olmereovee tekkimine ning pinnaveele käitlemine – OLULINE. Mõju õhukvaliteedile Planeeringu Rakendamisega kaasneb soojusenergia tarbimine ning tõenäoliselt fossiilsete kütuste põletamine – OLULINE. Mõju elustikule ja Planeeringu rakendamisega kaasneb olemasoleva ökosüsteemi muutmine – OLULINE. ökosüsteemidele Maastiku ilme muutused Planeeringu rakendamisega muudetakse väljakujunenud maastikupilti – OLULINE. Mõju maakasutusele Planeeringu rakendamisega muudetakse olemasolevat maakasutust – OLULINE. Mõju inimeste heaolule Planeeringu rakendamine ei too kaasa ohtu piirkonna elanike tervisele ja heaolule – ja tervisele VÄHEOLULINE. Sotsiaal-majanduslikud Planeeringu rakendamisega luuakse võimalused küll 20-30 uue elaniku lisandumiseks mõjud piirkonda ning võimalused edasisteks elamuarendusteks – OLULINE. Muinsus- ja looduskaitse Planeeringuala vahetusse lähedusse ei jää kaitsealuseid muinsus- ja looduskaitsealuseid objekte ning –alasid – VÄHEOLULINE.

5.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodika KSH protsessis kasutati erinevate meetodite kombinatsiooni ja erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga oli tegemist. Näited mõlemasse kategooriasse kuuluvate hindamismeetodite kohta on toodud alljärgnevalt: • ekspertarvamus – vahend, millega määratletakse ja hinnatakse otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid keskkonnamõjusid; • ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldab määratleda ja hinnata võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja välja tuua piirkonnad, kus mõjud võivad olla kõige olulisemad; • võrgustiku ja süsteemi analüüs – erinevate keskkonnaelementide vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning kui ühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis see toob endaga kaasa temaga seotud teiste keskkonnaelementide mõjutamise;

2 Keskkonnamõju - on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 3 Oluline keskkonnamõju – keskkonnamõju, mis võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 4 Kas käsitletakse edaspidi põhjalikumalt või mitte?

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 24/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

• taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad künnised (taluvuspiirid); kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna taluvusvõime või kindlaksmääratud piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus teiste tegevustega.

Hindamaks planeeritava tegevuse alternatiividega kaasnevat prognoositavat keskkonnamõju ning võimaldamaks teha nende vahel selget valikut kasutatakse järgmist kaalutud intervallskaala meetodit: 0 mõju puudub -1 väheoluline negatiivne mõju 1 väheoluline positiivne mõju -2 nõrgalt oluline negatiivne mõju 2 nõrgalt oluline positiivne mõju -3 mõõdukalt oluline negatiivne mõju 3 mõõdukalt oluline positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju 4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju 5 väga oluline positiivne mõju

5.3 Veekeskkonnast tingitud keskkonnamõjud KSH eesmärgid:
Vee tarbimise ja puhastisse juhitava reovee hulga vähendamine
Sademevee maksimaalne kohapealne käitlemine
Vältida reovee ja reoveepuhastite heitveest tingitud põhja- ja pinnaveereostust
Tagada toimiv ja jätkusuutlik veevarustus reovee kogumine ja puhastamine
Vältida toksiliste ja keskkonnaohtlike ainete sattumist reovee hulka, kui need võivad häirida reovee hilisemat puhastusprotsessi ning reoveesette edasist kasutamist
Vältida odavamaid kuid lühiajalisi investeeringuid, mis võivad lähiaastatel muutuda ebaotstarbekaks

KSH seisukohast olulised järgmised küsimused: • Kuidas tagada, et tarbijate arvu suurenedes tagataks seaduste normide täitmine? • Milline on kogu planeeritava uue Jõekääru küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide areng? • Kuidas arendatakse edaspidi Paide linna ja Viraksaare küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteeme?

Veevarustus . Alternatiiv 1 järgi planeeritud elamukruntide veega varustamiseks on ettenähtud puurkaev pos 10-le. Arvestades, et planeeritav elamuala on on veetarbijate arvu seisukohalt väike, arvestades ühe inimese keskmiseks veetarbeks 120 l/d ning planeeritava 9 elamukrundi elanike arvuks ca 40 elanikku, võib hinnata veetarbeks ning tekkiva reovee koguseks ca 5 m3/d. Eelnimetatud andmete alusel peaks vee erikasutuseks taotlema luba ning väljaehitatav joogiveesüsteem kuulub ”Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse reguleerimisalasse”. Eelnimetatud regulatsiooni järgi on vastavad piirmäärad põhjaveekasutamine üle 5 m 3/d ning ühisvärgi tarbijate arve üle 50 inimese. Rajatava puurkaevu sanitaarkaitsealaks on määratud 10 m. Puurkaevu kaitseala vähendamiseks 50 meetrilt 10 meetrile on tehtud vastavasisuline taotlus Järvamaa Keskkonnateenistusele. Keskkonnaministri 07. mai 2007.a kirjaga nr 11-1-5/16329-3 on taotlus rahuldatud. Puurkaevu kaitsevöönd on 10 m kuni veetarbimine ühes ööpäevas ei ületa 10 m 3. Puurkaevust on kavandatud veetorustik elamukruntideni. Arvestades, eeltoodud prognoositavat veetarvet kuni 5 m 3/d (arvest. kesk. leibkonna suuruseks kuni 4 inimest), ei tohiks olla ohtu, et veetarve ületab määratud kriteeriumi ning puurkaevu kaitsevööndi suurendamiseks ei vajadust ka tulevikus.

Alternatiiv 2 järgi sõltuks veetarbimine paljuski sellest millise ettevõtlusvaldkonnaga tegemist on. Alternatiiv 2-1 puhul sõltuks veetarbimine teenindus- ja turisminduse valdkonnast. Veetarbimise

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 25/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

seisukohalt olulisemad on toitlustuse- ja majutusega seotud tegevused. Tõenäoliselt ei ületaks siiski võimalik veetarve üle 10 m 3/d. Töötleva tööstuse ja neid teenindavate tegevuste puhul võib veerve olla väga väike (kui vett tootmistegevuseks ei tarbita ning kasutatav vesi on seotud ainult tööliste olmetingimuste loomisega). Samas, näiteks toiduainete tööstuse, autopesula jne tegevuste puhul kus vesi moodustab olulise ”tooraine” ettevõtluse teostamiseks, võib veetarve olla oluliselt suurem ning ületada 10 m 3/d. Sellisel juhul peaks rajatav puurkaev olema piisava tootlikkusega ning puurkaevu kaitsevöönd peaks olema 50 m.

Antud planeeringu kontekstis on oluline kuidas näevad piirkonna veevarustuse arengut ette Väätsa valla, Paide valla ja Paide linna vastavad strateegilised planeerimisdokumendid ning kas tulevikus nähakse ette piirkonnas ühtset ÜVK-süsteemi väljaehitamist. • „Väätsa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2018” kohaselt ei ole käesoleva planeeringuala piirkonnas ÜVK süsteemide arendamist ette nähtud. Arvestades, et valla üldplaneeringu eelnõuga nähakse ette uue külana Jõekääru küla, tuleks ÜVK arendamise kava selles valguses üle vaadata ning näha ette piirkonna arendusperspektiivid. Oluline on, et see arvestaks juba kehtestatud ning teostatavate planeeringutega ettenähtut ning oleks kooskõlas Paide linna ja valla nägemustega. Väätsa valla üldplaneeringu eelnõu järgi tuleks moodustavas Jõekääru külas välja ehitada ühtne ÜVK-süsteemidega kaetud ala. • „Paide valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2009-2021” kohaselt käivad ettevalmistustööd Põltsamaa-Pedja jõe valgalade veemajandusprojekti rahataotluse koostamiseks, mille käigus renoveeritakse ja laiendatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteeme Anna, Viraksaare, Tarbja ning Sargvere külas. Viraksaare külas on planeeritud senise kolme erineva veevarustussüsteemi ühendamine ühte süsteemi, rekonstrueerida veetorustik ning välja ehitada ühine kanalisatsioonisüsteem, mis hetkel külas puudub. Paide valla üldplaneeringu eelnõu järgi nähakse külas ette ehitada uus reoveepuhasti. • „Paide linna arengukava, visioon aastani 2035, tegevuskava 2007-2013” kohaselt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni laiendust Prääma piirkonnas ette ei nähta. Samuti ei kata antud ala arendust Paide vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise projekt aastatel 2008-2009.

KSH järeldused ja hinnang: • Veetarbimise seisukohalt ei too elamuala rajamine ei too kaasa olulist mõju piirkonna veevarudele, kuna eeldatav veetarve jääb ca 5 m 3/d. Seetõttu on vähendatud ka rajatava puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m-lt 10 m-le. Seevastu ettevõtlusala rajamisel on hetkel raske hinnata mõju veetarbimise seisukohast, kuna see sõltub ettevõtlusvaldkonnast. Seetõttu tuleks eeldada, et ettevõtluseks vajalik veevajadus on elamualast suurem ning võib kaasa tuua olulisema mõju. • Kehtivad arengukavad Väätsa ja Paide valla ning Paide linna ühisveevärgi- ja kanalitsiooni arengukavad hetkel Viraksaare küla ÜVK süsteemide ühendamist Paide linnaga ette ei näe. • Juhul kui tulevikus on plaanis Viraksaare küla ühendada Paide linna veevõrguga, mis annaks ka Vikermäe kinnistule võimaluse liituda ühisveevõrguga, oleks oluline selle võimalusega arvestada juba käesoleva detailplaneeringu tasandil. • Hetkel tuleks veetorustik projekteerida sellise arvestusega, et tulevikus saab krundid ühendada ühisesse veevõrku. • Peale tsentraalse veevõrgu väljaehitamist tuleks rajatav puurkaev tamponeerida.

KSH märkus : kuna planeeringu rakendamisega ehitatakse välja tsentraalne joogiveesüsteem, tuleb selle opereerimisel järgida Veeseaduses toodud nõudeid. Vastavalt seadusele loetakse isikut, kes korraldab joogivee kättesaadavust tarbijatele (nii tasu eest kui ka tasuta) joogivee käitlejaks (v.a. individuaalsest veevõtukohast alla

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 26/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

10 m3/d veevõtu või alla 50 inimese tarbeks veevõtu korral, kui tagamist ei ole majandustegevusega). Kuna oletuslik elanike arv alal saaks olema ca 40 inimest, muutub oluliseks kas neile antakse vett edaspidi tasuta või mitte. Tõenäoline on, et joogiveega ala varustamine saab tulevikus olema majandustegevus ning selle korraldaja saab olema joogivee käitleja ning seda ka ilma vee-erikasutusloa nõudeta. Seetõttu tuleb joogivee varustajal arvestada järgmiste nõuetega: 1) koostab joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks ning kooskõlastab kava Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutusega; 2) esitab Tervisekaitseinspektsioonile joogivee kontrolli kava täitmise andmed ja järelevalveametniku nõudel katseprotokollide koopiad või andmebaasist väljavõttena uuringuandmed üks kord kvartalis kirjalikult või digitaalselt; 3) teeb järelevalveametniku nõudel lisauuringuid joogivee reostumise või reostumise kahtluse korral; 4) uurib joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi, rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab puudustest viivitamatult tarbijat ja käitlemise asukohajärgset Tervisekaitseinspektsiooni kohalikku asutust; 5) edastab tarbijaile ja järelevalveametnikele teavet käideldava joogivee nõuetekohasuse kohta avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 6) teavitab Tervisekaitseinspektsiooni joogivee reostumise või vee andmise katkestamise igast juhtumist, mis ületab 24 tundi; 7) korraldab mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate uuringuid akrediteeritud laboris.

KSH järeldus ja ettepanek : arvestades eeltoodud nõudeid, tuleks kaaluda rajatava joogiveesüsteemide (puurkaev ning veetrasside) haldamise üleandmist piirkonnas tegutsevale veeettevõttele.

Reostuskoormus Keskkonnamõju strateegilise hindamise raames kaalutavate erinevate alternatiivide puhul on ka tekkivad reovee vooluhulgad ning reostuskoormused erinevad.

Perspektiivse elamuala elanike poolt tekitatud reoveekoguste arvutamisel on võetud ühe elaniku poolt tarbitava vee koguseks 120 l/d. Inimekvivalendiks loetakse ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühikut. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Heljumi, üldlämmastiku ning üldfosfori reostuskoormuse puhul on arvestatud, et ühe inimekvivalendi (ie) poolt tekitatava ööpäevase reostuskoormus on vastavalt 60 g/ööp, 12 g/ööp ja 2 g/ööp.

Tabel 5.4.-3 Arvutuslikud reostuskoormused Alternatiiv 1 puhul. Elanike arv Arvutuslik reostuskoormus Vooluhulk, BHT 7, R = ie x Heljum SS = ie x Nüld = ie x 0,012 Püld = ie x 0,002 Q (m 3/d) allmärkus 5 0,06 (kg/d) allmärkus 6 0,036 (kg/d) (kg/d) (kg/d) 40 elanikku 4,8 m 3/d 2,4 kg/d 1,44 kg/d 0,48 kg/d 0,08 kg/d

Alternatiiv 2-1 puhul võib erinevuse väljendamise aluseks võtta OÜ Alkranel ..., kus on iseloomustatud toitluse- ja majutusega seotud puhkekeskuse (maksimaalne klientide arv 200 inimest) rajamisega kaasnevat reostuskoormust järgmiselt: (KSH aruanne lk 31 ja 31) Toitlustuskohas on 100 lauakohta, sest mõeldud on ka turismibussidega tulevatele külastajatele, kuna paikkond on atraktiivne rekreatsiooni alana (sh. suurendatakse keskuse majanduslikku suutlikust) ning küla inimestele (asupaik uue ja vana küla vahel). Ühe lauakoha arvestuslik veetarve 125 l/ööp, maks. 12,5 m3/ööp (4500 m3/a). Puhkekeskuse

5 Ühe elaniku keskmiseks veetarbeks on arvestatud 120 l/d 6 Ühe ie reostuskoormuseks on arvestatud 60 g BHT7/d

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 27/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

külastajad (100 inimest aktiivsel ja 33 inimest vähemaktiivsel perioodil) saavad tarbida vett nii peamajas kui ka kämpingute kööginurkades, pesuruumides ning WC-des (a’ 110 l/ööp) järgnevalt: aktiivsel perioodil 11 m3/ööp (1980 m3) ja vähemaktiivsel perioodil 3,6 m3/ööp (653,4 m3). Kokku on puhkekompleksi arvestuslik aastane veevajadus 7133,4 m3. Puhkekeskuse arvutuslikud reostuskoormused:

Teiste ettevõtlusalade reovee koostisele on väga raske hinnangut anda, kuna see sõltub väga millist majandustegevust viljeletakse. Olulisemaks tegevuseks tuleb kindlasti lugeda toiduainete tööstust .

Reovee kogumine ja puhastamine Järgnevalt ei ole tehtud analüüsi reovee puhastamiseks kasutatava tehnoloogia osas, kuna see tuleks lahendada eraldi projekteerimisega. Järgneva eesmärgiks on analüüsida reovee kogumise ja käitlemise üldist strateegilist suunda, et rakendatavad lahendused oleks igati kooskõlas piirkonna üldise arenguga ning tehtavad investeeringud oleks põhjendatud.

Arvestades planeeringuala suurust ning asukohta, võib välja tuua järgmised „all”alternatiivid: • Alternatiiv 5.4-1 – reovee kogumine kogumismahutitega – kogumismahutitega reovee kogumisel on kaks võimalust: 1) kogumismahutid rajatakse iga krundi kohta, mis mahutaks ühe elamu reoveed; 2) rajatakse üldine ja ühtne kogumismahuti kogu ala kohta, mis peaks mahutama kogu ala reoveed. Ettevõtlusala rajamisel tuleks otsustada kogumismahuti suurus vastavalt tekkivale reoveekogusele, arvestades viljelevat majandustegevust. Iga majapidamise kogumismahuti kasutamisel on esialgsed investeeringud kõige väiksemad. Teisalt tuleb arvestada, et planeeringulahendusega nähakse ette Viraksaare elamuala ühendamist Paide linna kanalisatsioonisüsteemiga. Seetõttu tuleks kindlasti kaaluda ka juba elamuala rajamise esimeses etapis tsentraalse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist, kuna veetrasside rajamine toimub niikuinii. Hiljem on juba väljaehitatud elamualal kanalisatsioonitrasside väljaehitamine juba oluliselt kallim. Samas kui juba tsentraalne kanalisatsioonisüsteem on juba väljaehitatud, võiks reoveed koguda ka juba ühtsesse mahutisse ning selle haldamine üle anda piirkonna veeettevõttele.

KSH märkus : lähtuvalt 01.06.2009.a. toimunud KSH aruande avaliku arutelu otsusest, et majanduslik põhjustel ei ehitata planeeringualal kohe esimeses etapis välja ühtset kanalisatsioonisüsteemi. Tõenäoliselt ei ehitata kogu planeeringuala korraga välja ning seetõttu oleks esialgne investeering arendaja jaoks liiga suur. Samuti ei ole täpselt teada Paide linna plaanid oma ÜVK süsteemide laiendamisel.

• Alternatiiv 5.4-2 – tsentraalse kanalisatsioonisüsteemi rajamine ning reovee puhastamine lokaalses puhastis – lokaalse puhasti väljaehitamiseks on vajalik piisav maaala, kuna puhasti ümber peab jääma piisav kaitsevöönd, sõltuvalt tehnoloogiast 50 – 100 meetrit ning samuti heitvee suublasse juhtimise võimalus. Reoveepuhasti rajamisel oleks tõenäoliseks suublaks Reopalu jõgi. Alternatiivi rakendamine tähendaks suurema osa Vikermäe kinnistust reserveerimist reoveepuhasti kaitsevööndiks, kuhu ei tohiks hooneid ehitada. Samuti tuleks rajada trass kuni Reopalu jõkke suunduva peakraavini. Arvestades elamuala väiksust ei oleks selle alternatiivi rakendamiseks tehtavad kulutused mõistlikud.

• Alternatiiv 5.4-3 – tsentraalse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine ning reovee juhtimine näiteks Paide linna kanalisatsioonisüsteemi – tegemist on väga reaalse alternatiiviga, mida toetab alternatiivi 5.4-

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 28/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

1 analüüsi lõpus toodud järeldused. Samas tuleb arvestada, et reovee juhtimine Paide linna kanalisatsioonisüsteemi, ei sõltu ainult käesolevast planeeringust, vaid eelkõige Paide linnast.

Tabel 5.4.-4. Hinnang eesmärkide täitmisele erinevate alternatiivide puhul KSH eesmärgid Elamuala rajamine Ettevõtlusala rajamine

Vee tarbimise ja puhastisse juhitava Veetarbimise vähendamine on teostatav Veetarbimine sõltub maj. Tegevusest reovee hulga vähendamine läbi majandusvee kasutamise ning samuti ka veetarbimise vähendamise, n. kastmisveeks sademevee vähendamine. Rakendada tuleks kasutamine jne. Planeeringu tasandil kindlasti tootmises kasutatava vee rakendatavad meetmed puuduvad. täistsükli rakendamine. Sademevee maksimaalne kohapealne Vt. eelmist punkti. Sademevee puhul tuleks rakendada käitlemine vajadusel eelpuhastust ning sademevee pinnasesse kohapealne immutamine. Vältida reovee ja reoveepuhastite Välja tuleks ehitada reovee kogumisvõimalused. Kohapealse reoveepuhasti heitveest tingitud põhja- ja väljaehitamine ei ole tõenäoliselt majanduslikult otstarbekas. pinnaveereostust Tagada toimiv ja jätkusuutlik Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide Ettevõtlusala rajamisel sõltub veevarustus, reovee kogumine ja jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks jätkusuutlikkus ettevõtte enda puhastamine esimeses etapis anda süsteemide majandustegevuse jätkusuutlikkusest haldamine juba piirkonnas tegutsevale ning planeeringutasandil on raske veeettevõttele. spetsiaalseid meetmeid rakendada. Vältida toksiliste ja keskkonnaohtlike Tõenäoliselt ei ole elamuala rajamisest Sõltuvalt maj.tegevusest tuleks ainete sattumist reovee hulka, kui need ohtu reovee hilisema reovee rakendada reovee eelpuhastust, et mitte võivad häirida reovee hilisemat puhastamisvõimalusele. ohustada üldist puhastusprotsessi ning reoveesette reoveepuhastusprotsessi. edasist kasutamist Vältida odavamaid kuid lühiajalisi Arvestades piirkonna üldist arengut, Investeeringute otstarbekus sõltub investeeringuid, mis võivad tuleks planeeringu rakendamisel koheselt ettevõtlusala äriplaanist ning hetke lähiaastatel muutuda ebaotstarbekaks välja ehitada kahesüsteemne ÜVK planeeringuetapis on raske spetsiaalseid süsteem, mis sisaldab nii vee- kui meetmeid rakendada. kanalisatsioonitrasse (mis on koheselt ehitades odavam) ning reovesi koguda ühtsesse kogumismahutisse. Sellega loodaks võimalus liituda Viraksaare ja Paide linna vahelise süsteemiga tulevikus. Sellisel juhul tuleks loobuda majapidamispõhiste reoveekogumismahutitest.

5.4 Välisõhukvaliteedist tingitud keskkonnamõjud KSH eesmärgid:
Vältida õhu saastumist määral, mis võiks kahjustada keskkonda
Vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni
Vähendada vajadust autoga liikumiseks
Leevendada elamualale väljapoolt tulenevaid välisõhu kvaliteeti halvendavaid mõjusid

Mõjud loodusressursside kasutamisele

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 29/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Peamiseks välisõhku mõjutavaks teguriks on soojusenergia tootmine läbi erinevate kütuste põletamise. Sõltuvalt põletatava kütuse liigist ja selle omadustest (saasteainete eriheide, kütuse kütteväärtus) on ka selle põletamise mõju välisõhule erinev. Näiteks erinevad tahkete osakeste eriheitmed erinevate kütteliikide osas 30-120 korda ning kütteväärtus kuni 6 korda.

Graafik 5.4-1. Saasteainete eriheide (tahkete osakeste) ja kütteväärtus sõltuvalt kütteliigist.

Graafikust selgub, et 45000 kütteväärtuse ja tahkete 40000 35000 osakeste omavaheline suhe on 30000 kõige parem kütteõlil. See 25000

20000 Eriheide tähendab, et kindla hulga 15000 Kütteväärtus soojuse tootmiseks 10000 suunatakse kõige vähem 5000 0 tahkeid osakesi välisõhku Põlevkivi Puiduküte kõige vähem. Järgmisel kohal KÜTTELIIK on selgelt puiduküte.

Elamuala rajamisel (alternatiiv 1) on potentsiaalseteks välisõhu saasteallikateks elamutes kasutatavad ahjud, keskküttekatlad, kaminad ning saunaahjud. Eramute puhul loetakse keskmiseks soojusenergia võimsustarbeks ca 50 W/m 2, mis teeb ca 180 m 2 elamu puhul vajalikuks soojusvõimsuseks seega 13,5 kW ning tarbitavaks soojushulgaks 33750 kWh. Eelnimetatud soojushulga saamiseks tuleks põletada ühe eramu kohta vastavalt põlevkivi 37 t/a, kivisütt 11 t/a, puitu 22 t/a ning kütteõli 6 t/a.

Energiatootmise välisõhukvaliteedile Mõju välisõhukvaliteedile väljendub eelnimetatud kütteainete põletamisest välisõhku suunatud erinevate saasteainete kogustes, sellest tekkivas kontsentratsioonis ning maksimaalse kontsentratsiooni levikauguses. Arvestades, et energia tootmine ainult läbi kütuste põletamise ei ole majanduslikult otstarbekas, kombineeritakse elamutes erinevaid soojusenergia saamise lahendusi ning loetelusse lisanduvad välisõhku mittekoormavad energialahendused, nagu maa- ja õhksoojuspumbad ning päikese- ja elektrienergia kasutamine jne. Samuti tuleks soojusenergia tootmisel vältida põlevkivi ja kivisöe kasutamist, mille mõju välisõhukvaliteedile on võrreldes puu-, gaasi- ja õliküttega kordades suurem. Mõju erinevus avaldub eelkõige tahkete osakeste heitkogustes (vt. Graafik 5.4-2). Sellega väheneb ka elamuala summaarne mõju välisõhule.

Graafik 5.4-2. Saasteainete eriheitmed sõltuvalt kütteliigist. Graafikust selgub, et saasteainete eriheitmed on keskmiselt kõige

30 väiksemad õlikütte puhu. Samuti 25 puidukütte puhul. Kuigi puiduküttel 20 Lämmastikoksiid tekib märkimisväärselt süsinikoksiidi, Süsinikoksiid 15 loetakse seda loodusliku Tahked osakesed 10 LOÜ ühendid süsinikuringluse osaks. 5

0 Põlevkivi Kivisüsi Puiduküte Kütteõli

KÜTTELIIK

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 30/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Ettevõtlusala rajamisel sõltub soojusenergia tarbimine ning selle tootmiseks kasutatava ressurssi liik ning maht sõltub paljuski viljelevast majandustegevuse liigist ja mahust. Teatud ettevõtlusharu arendamine võib kaasa tuua väga üsnagi suures mahus energiavajaduse (toidu-, puidu-, metallitööstus). Samas näiteks turismindus ja puhkekeskuse arendamise energiavajadus oleks täiesti võrreldav elamualaga. Energiatootmise üldine mõju erinevused erinevate kütteliikide kasutamisest tulenevalt iseloomustavad samuti Graafikutel 5.4-1 ja 5.4-2 toodud trendid.

Lisaks saasteainete üldisele tekkimisele, on välisõhukvaliteedi seisukohast oluline kui kaugele ulatub saasteainete maksimaalne kontsentratsioon, mis on mõjutatud järgmistest teguritest: välisõhu temperatuurist mida madalam on välistemperatuur, seda paremad on saasteainete levimistingimused ning seda kaugemale levivad saasteained. saasteainete kiirusest mida suurem on saasteainete kiirus, seda kaugemale saasteained levivad. Saasteainete kiirus sõltub omakorda saasteallika suudme kõrgusest ja väljuvate saasteainete temperatuurist. Mida kõrgemad on eelnimetatud näitajad, seda kaugemale saasteained levivad. suitsugaaside mida kõrgem on suitsugaaside temperatuur, seda kaugemale saasteained levivad. temperatuurist saasteallika kõrgusest mida kõrgem on saasteallikas, seda suurem on saasteainete joonkiirus ning kaugemale saasteained levivad ning seda kaugemal tekib maksimaalne saasteainete kontsentratsioon.

Graafik 5.4-3. Maapinnalähedases õhukihis (kuni 10 m) maksimaalse saasteainete kontsentratsiooni tekkekaugus sõltuvalt saasteallika kõrgusest (näidisgraafik). Graafikust selgub, et tavalise Maksimaalse mõju tekkekaugus, m elumaja korstnast tekkiv 160 maksimaalne saasteainete 150 140 kontsentratsioon tekib kuni 30 m 130 kaugusel. Samas ettevõtlusala puhul 120 110 võivad ulatuda saasteallikate 100 90 kõrgused 20-30 m kõrguseks ja 80 maksimaalne kontsentratsioon võib 70 60 tekkida kuni 160 m kaugusel ning 50 jääda väljapoole planeeringu ja 40 30 mõjutada ka ümbritsevate alade 20 10 maakasutust edaspidi. 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112131415161718192021222324252627 SAASTEALLIKA KÕRGUS, m

KSH järeldused: elamuala rajamisel on kindlasti otsene mõju läbi soojusenergia tootmise piirkonna välisõhukvaliteedile. Samas ei ületa see tavapärast elamualadele iseloomulikku taset ning ei halvenda oluliselt elamuala elukeskkonnatingimusi. Leevendatavate meetmetena tuleks kindlasti vältida kivisöe ja põlevkivi kasutamist, mis võivad mitme majapidamise koosmõjul kaasa tuua märgatava tahkete osakeste emissiooni. Ettevõtlusala rajamine võib kaasa tuua olulisemad mõjud ning mõjud võivad väljuda ka planeeringualalt ja hakata mõjutama maakasutust naaberaladel, kus on või kuhu planeeritakse rajada elamualasid.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 31/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Transpordiga seotud mõjud välisõhukvaliteedile , sõltub peamiselt järgmistest faktoritest: transpordi koormusest Lokaalsel tasandil mõjutavad keskkonda ja inimeste tervist autokütuse põletamisest põhjustatud vingugaasi (CO), lämmastikoksiidide (NOx), osooni (O3), lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC), polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH), plii ning aerosoolosakeste heitmed. Mida suurem on transpordikoormus seda suurem on selle mõju piirkonna välisõhukvaliteedile. transpordi liigist Eeltoodud saasteainete heitkogused sõltuvad väga palju transpordi liigist. Autode saastekoormuse gruppide klassifitseerimise aluseks on arvestussüsteemi nimega PPEmission Mod Est (kohandatud Eesti tingimustele Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudis). Autode arvestuslik kiirus on 40 km/h.

Tabel 5.4-1. Erinevate autogruppide heitenormid, g/km

Transpordi liik CO NO x TO bensiinikütusega sõiduauto 12 1,5 0,025 diiselkütusega sõiduauto 1,2 1,5 0,5 bensiinikütusega pakiauto 35 2,9 0,045 diiselkütusega pakiauto 1,5 1,9 0,6 bensiinikütusega buss 120 6 0,2 diiselkütusega buss 5 8 0,9 diiselkütusega veoauto 7 10 1,2

KSH järeldused: transpordi keskkonnamõjudest tulenevalt saab eristada planeeritava tegevuse alternatiive järgmiselt: 1) elamuala rajamisel on planeeringuala mõjutava rollis; 2) ettevõtlusala rajamisel on tõenäoliselt planeeringuala mõjutaja rollis. Elamuala rajamisel mõjutab ala elukeskkonna tingimusi liiklus Paide –Nahkmetsa teel. Arvestades, et liiklustihedus on alla 200 sõiduki ööpäevas, ei mõjuta see oluliselt õhukvaliteeti tulevasel elamualal. Leevendava meetmena tuleks jätta maantee äärde alles võimalikult palju kõrghaljastust. Ettevõtlusala rajamisel suureneks kindlasti transpordikoormus Paide-Nahkmetsa teel. Koormuse suurenemine sõltub ettevõtlusala kasutusest, kuid arvestada tuleb, et suureneda võib just suuemate veoautode osakaal, millede mõjud on oluliselt suuremad (vt. Tabelit 5.4-1).

Tabel 5.4-1 Hinnang eesmärkide täitmisele erinevate alternatiivide puhul KSH eesmärgid Elamuala rajamine Ettevõtlusala rajamine

Vältida õhu saastumist määral, mis Elamuala rajamine ei tohiks kaasa tuua Mõjud sõltuvad ettevõtlusvaldkonnast. võiks kahjustada keskkonda välisõhu saastumist olulisel määral. Soojusenergia tootmiseks tuleks kasutada võimalikult vähe fossiilsete kütuste põletamist. Vähendada kasvuhoonegaaside Kasutata tuleks mitmekülgseid Vt. eelmist küsimust. emissiooni energiatootmisvõimalusi, n. erinevad soojuspumpade lahendused ning vältida eelkõige kivisöe ja põlevkivi kasutamist. Vähendada vajadust autoga Autoga liiklemise vähendamist toetab Planeeringu tasandil meetmed liikumiseks Paide linna ja Viraksaare vahelise puuduvad. kergliiklustee rajamine. Leevendada elamualale väljapoolt Planeeringualal tuleks säilitada ja rajada - tulenevaid välisõhu kvaliteeti võimalikul palju kõrghaljastust. halvendavaid mõjusid

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 32/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

5.5 Piirkonna elustikust ja ökosüsteemidest tingitud keskkonnamõjud KSH eesmärgid:
Säilitada bioloogilist mitmekesisust
Tagada toimiv rohevõrgustik.

Mõlemate planeeringulahenduste alternatiivi rakendamine toob kaasa ehitustegevuse tagajärjel olemasoleva ökosüsteemide hävinemise. Olulisemaks tegevuseks tuleb lugeda olemasoleva metsala raadamist 7 ning edasist täitmist, kuna ala langeb oluliselt Paide-Nahkmetsa teelt lääne suunas. Planeeringu seisukohast on oluline, et planeeringualal ei paikne ega ela teadaolevalt looduskaitse seisukohast olulisi ökosüsteemide elukooslusi.

Tabel 5.5-1. Hinnang eesmärkide täitmisele erinevate alternatiivide puhul KSH eesmärgid Elamuala rajamine Ettevõtlusala rajamine

Säilitada bioloogilist Elamuala rajamine toob kaasa suurema osa olemasoleva Ettevõtlusala rajamine toob kaasa mitmekesisust taimestiku hävimise. Hilisema haljastuse käigus on või- kindlasti kaasa suurema osa malik luua uus „roheline keskkond”, kuid kindlasti ei olemasoleva elustiku hävinemise looda sellega samasuguseid elutingimusi näiteks lindu- ning selle taastamine või uue dele ja loomadele. Elamuala rajamisel tuleks säilitada loomine on suhteliselt võimalikult palju olemasolevast kõrghaljastusest. ebatõenäoline. Tagada toimiv Planeeringuala ei jää piirkonnas kindlaks määratud rohelise võrgustiku alale (vt. Joonis 5.5-1). rohevõrgustik

Joonis 5.5-1. Piirkonna roheline võrgustik

7 On raie, mis tehakse puudest vabanemiseks, võimaldamaks maa kasutamist mingil muul otstarbel kui metsa kasvatamiseks (hoonete ehitamiseks, sideliinide rajamiseks, teede ehituseks, põllumajanduslikuks kasutamiseks jne.). Raadamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse luba. Loata võib sisse raiuda kuni 2 meetri laiusi piirisihte ja kraavitrasse.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 33/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

5.6 Maastiku ilme muutustest tingitud keskkonnamõjud KSH eesmärgid:
Maksimaalselt säilitada väljakujunenud maastikupilt.

Planeeringu alternatiivide rakendamine toob kaasa uute hoonete ja infrastruktuuride ehitamise. Sellega muudetakse väljakujunenud metsa- ja põlluala. Võimalikku maastikupildi muutust iseloomustab piltidel 5.6-1 ja 5.6-2 toodud muutused, seoses elamute rajamisega. Muudatused oleks veelgi suuremad ettevõtlusala loomisel, kuna ehitavad hooned oleksid tõenäoliselt suuremad ning suurema osa alast kataks laadimis- ja parkimisplatsid.

Pilt 5.6-1. Vikermäe kinnistu hetkeolukord Pilt 5.6-2. Uuselamurajoon Pärnumaal

Tabel 5.6-1. Hinnang eesmärkide täitmisele erinevate alternatiivide puhul KSH eesmärgid Elamuala rajamine Ettevõtlusala rajamine

Maksimaalselt Väljakujunenud maastikupilti on võimalik säilitada, säilitades Väljakujunenud väljakujunenud maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Planeeritav maastikupilti on üsna raske maastikupildi säilimine elamuala võiks kujundada rohke kõrg-haljastusega (kus on säilitada. valdavalt tüüpilised metsapuud, mitte ilupuud) parkmetsa elamupiirkonnaks.

5.7 Üldisest sotsiaal-majanduslikust keskkonnast tingitud keskkonnamõjud KSH eesmärgid:
Tagada elanikkonna arvu säilimine ning suurenemine piirkonnas
Tõsta piirkonna elukvaliteeti ning muuta seda mitmekülgsemaks
Vältida (vähendada) keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimeste tervisele
Tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile
Arendada olemasolevat infrastruktuuri

Piirkonna üldist sotsiaal-majanduslikku keskkonda iseloomustab nii elanike arvu vähenemine ning töökohtade puudus ning seetõttu on mõlema planeeringulahenduse alternatiivi rakendamine vajalik. Seetõttu tuleb arvestada planeeringuala asukohta ning piirkonna üldiste strateegiliste dokumentidega ettenähtud piirkondlikke arenguid, mis näevad ette eelkõige elamupiirkonna arendamist Viraksaare ja Prääma vahelisel alal.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 34/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Tabel 5.7-1. Hinnang eesmärkide täitmisele erinevate alternatiivide puhul KSH eesmärgid Elamuala rajamine Ettevõtlusala rajamine

Tagada elanikkonna arvu Elamuala arendamine loob piirkonda uusi Ettevõtlusala rajamine loob piirkonda uusi säilimine ning elukohti. töökohti ning loob kaudsemalt võimalust ka suurenemine piirkonnas piirkonna elanikkonna arvu suuremiseks. Tõsta piirkonna Just elukeskkonna kvaliteet (kõrghaljas-tatud Ettevõtlusala rajamine pigem alandab elukvaliteeti ning muuta parkmetsa elamuala) on oluline planeeritava piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. seda mitmekülgsemaks elamuala arendamisel, mis võiks eristada seda teistest piirkonna arendustest. Vältida (vähendada) Elamuala rajamine ei too kaasa olulisi mõjusid Ettevõtlusala rajamisel luuakse piirkonda uus keskkonnasaaste, müra ja elanikkonnale. Väliste mõjude vähendamiseks mõjur elanikkonna jaoks. Leevendavate vibratsiooni mõjusid tuleks kasutada peatükis 6 toodud leevendavaid meetmete (eelkõige müra ja välisõhukvaliteedi inimeste tervisele meetmeid. osas) rakendamine oleks äärmiselt vajalik Tagada avalike teenuste Avalike teenuste kättesaadavus on tagatud väikesele kaugusele Paide linnale. Jäätmekäitluse, kättesaadavus kõigile päästeteenuste jm autotranspordiga seotud teenuste osutamise võimalikkus tuleb tagada piisava juurdepääsu tagamisega. Arendada olemasolevat Elamuala arendamine loob täiendava võimaluse Olemasoleva infrastruktuuri sobivus ja infrastruktuuri ning vajaduse Viraksaare ja Paide linna arendamise vajadus sõltub arendavast vaheliste infrastruktuuride arendamisele. ettevõtlusvaldkonnast.

5.8 Jäätmemajanduslikud aspektid KSH eesmärgid: jäätmehoolduse planeerimisel on tähtsaim käitlustoimingute hierarhia järgmine, mille eesmärgiks on vähendada jäätmete teket ning suurendada jäätmete taaskasutust:
Jäätmetekke vältimine
Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine
Jäätmete taaskasutamise laiendamine  otseses ringluses (korduvkasutamine)  materjaliringluses  bioloogilistes protsessides (kompostimine)  energeetiliseks otstarbeks (põletamine)
Keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine
Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine (n. ladestamine)

Tabel 5.8-1. Hinnang eesmärkide täitmisele erinevate alternatiivide puhul KSH eesmärgid Elamuala rajamine Ettevõtlusala rajamine

Tagada kaasaegse ja nõuetekohase Elamuala rajamisel ühilduvad Ettevõtlusega seotud jäätmete liigid ja jäätmekäitluse toimimine, mis järgib jäätmemajanduslikud vajadusel mahud sõltuvad majandusvaldkonnast. eeltoodud jäätmekäitlushierarhiat väljakujunenud jäätmekäitlusega ning Kindlasti tuleks arendamisel arvestada antud alale tuleb kindlasti laiendada piirkonnast tegutsevate ettevõtete, piirkonna korraldatud jäätmevedu ning näiteks AS Väätsa Prügila, jäätmete teha vajalikud muudatused jäätmevedu käitlusvõimalustega ning vältida reguleerivates dokumentides. tootmisjäätmete tekkimist millistele ei Planeeringulahendusega võiks ette näha ole reaalseid käitlusvõimalusi. jäätmete liigitikogumise koha, näiteks Probleemseks võib osutuda näiteks pakendijäätmetele. keemiatööstusega seotud jäätmete käitlemine.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 35/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

6 Leevendatavate meetmete rakendamine Leevendavate meetmete rakendamine peaks tagama kvaliteetse elukeskkonna planeeritaval elamuala või vähendama tekkivad keskkonnamõjusid planeeritaval ettevõtlusalal. Olulisemaks leevendamist vajavaks keskkonnamõjuks on müra. Selleks tuleks rajada alljärgnevad keskkonna-kaitserajatised ja/või säilitada olemasolevad keskkonnamõjude leevendamisfunktsiooni täitvad objektid. Keskkonna- kaitserajatised on rajatud või olemasolevad objektid, mille eesmärk on keskkonnamõjude vältimine ja/või leevendamine. Käesolevas KSH käsitletakse kahte tüüpi keskkonna-kaitserajatisi: 1) kaitsehaljastus, mis on multifunktsionaalse eesmärgiga ning 2) müratõkkerajatis, mille eesmärk on ainult müramõjude vähendamine.

1. Kaitsehaljastus on haljastus, mille põhifunktsiooniks on keskkonnakaitseline kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine; jaotatakse kas kahjustava teguri alusel: tuul, müra vms; või kaitstava objekti alusel: põllu, tee- ja jõeäärsed alad, asulad vms.

2. Müratõkkerajatis elukeskkonna kaitselisel otstarbel müra tekitava objekti äärde kavandatud tehnilist või looduslikku laadi rajatis (piire, sein, kaitsehaljastus jms), mis leevendab müra kahjulikku mõju või vähendab lubatud tasemeni

6.1.1 Müratõkke planeerimine Väljatöötatud planeeringulahendusega nähakse ette müratõkke rajamine elamuala ning Paide- Nahkmetsa tee vahelisele alale. Kindlasti tuleb arvestada, et Paide-Nahkmetsa teel on hinnatud liiklussageduseks alla 200 sõiduki ööpäevas (va 8 sõidukit tunnis). Tõenäoliselt ei kaasne sellega väga olulist mürataset. Vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 42, 04.03.2002 “Müra normtasemed elu ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” §5, p5, punkt 2 on kehtestatud järgmised mürataseme normväärtused: päeval öösel – I kategooria (looduslikud puhkealad ja rahvuspargid) 50 dB 40 dB – II kategooria (elamualad, puhkealad) 55 dB 40 dB – III kategooria (segaala: elamud ja tootmisettevõtted) 60 dB 45 dB – IV kategooria (tööstusala) 65 dB 55 dB

Vastavalt Tervisekaitsenormidele ei tohi müratase ületada: Päeval 6–18 Õhtul 18–22 Öösel 22–6 Väline müratase: – Elamualal, lasteasutuse ümbruses: 55 dB 50 dB 45 dB – Koolimaja ja raamatukogu ümbruses: 55 dB 55 dB 55 dB – Mikrorajoonis, puhkekodu ümbruses: 45 dB 45 dB 45 dB – Tööstusalal: 80 dB 80 dB 80 dB Sisemine müratase: – Elu- ja magamistoas: 40 dB 35 dB 30 dB – Haiglas: 30 dB 30 dB 30 dB – Klassiruumis: 40 dB 40 dB 40 dB

Saasteallikast kindlal kaugusel mürataseme hindamiseks kasutatakse järgmist valemit: Lr = Lp-20 * log10 r – 8 dB, kus

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 36/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Lp- müratase müraallikas, dB r- kaugus müraallikast, m 8 - sumbumiskoefitsient õhus. Tabel 6.1.1-1. Liiklusmüra prognoos Saasteallika Müratase saasteallikast, dB müratase 10 m 20 m 30 m 40 m 50 m 90 62 56 52 50 48 80 52 46 42 40 38 70 42 36 32 30 28 60 32 26 22 20 18

KSH järeldusel : arvestades keskmiseks liiklusest tulenevaks müratasemeks ca 70 dB, võib järeldada, et müratase on enne esimese elamukrundini jõudmist iseenesest vähenenud kehtestatud normväärtuseni ning müratõkke rajamine ei ole esialgu vajalik. Samas tuleb arvestada, et liiklussagedus võib lähiaastatel oluliselt suureneda. Seetõttu tuleks planeeringulahendusega ette näha müratõkke rajamiseks reserveeritud ala.

Müratõkete rajamine on vajalikum kindlasti ettevõtlusala rajamisel, kui viljelevaks majandustegevuseks saab olema tööstusega seotud tegevused, näiteks metalli- või puidutööstus, millega võib kaasneda oluline müratase.

Peamiste tootmistegevustega kaasnev maksimaalne müratase 8: – Paberitööstus 95 dB – Puidutööstus 91 dB – Toidu- ja maitseainetööstus 90 dB – Tekstiilitööstus 85-97 dB – Põllumajandus, ratastraktorid 92-100 dB

Graafik 6.1.1-1. Prognoositav müra levimine ettevõtlusalal

Maksimaalse mürataseme levimine NB! Arvestatud ei ole müra levikut takistavate objektidega, kuna planeeringuala täisehitamise järjekord ei ole teada.

120

M 105 Ü R 90 A

T 75 U G 60 E V 45 U S 30

dB 15

0 0 25 50 75 100 125 150 175 200 225 250 275 300 325 350 375 400 425 450 475 500

MÜRAALLIKA KAUGUS MÕJUTATAVAST OBJEKTIST, m

8 Tegelik müratase sõltub tootmise planeerimisest, hoonete konstruktsioonidest ning väljaspool hooneid läbiviidavatest tegevustest.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 37/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

KSH järeldused : arvestades Tabelis 6.1.1-1 ja Graafikus 6.1.1-1 toodud tööstusega seotud müra tekkimise ja levimise trende, on müratõkete rajamine ettevõtlusala rajamisel vajalik.

Müratõkke planeerimisel tuleb silmas pidada, et tõkke kasutamine on otstarbekam müraallika või mõjutatava objekti lähedal, mitte näiteks nende võrdsel vahekaugusel (vt. Joonis 6.1-1).

Müratõkkeks võib kasutada müravalle, tihedat kõrghaljastust, puidust tarasid jne. Kuna müraallikaks on tootmistegevus, siis tuleks eelkõige müratõkestamisele tähelepanu pöörata tootmismaadele detailplaneeringu koostamise käigus. Samuti ei kaasne tootmismaale rajatud müratõkkega niivõrd esteetilisi tingimusi (müratõke peaks olema piisavalt kõrge ja läbipaistmatu) ning kõikidel juhtudel ei sobi need elamukruntide piireteks.

Seega oleks eelistatum Joonisel 6.1.1-1 toodud müratõkke asukohavõimalustest VARIANT 1.

Joonis 6.1.1-1. Müratõkke asukoht

Lisaks müratõkke asukohale on oluline müratõkke kõrgus, kuna sellest sõltub ka tema leevendusefektiivsus.

Tabel 6.1.1-2. Müratase erineval kaugusel mürabarjäärist Barjääri tüüp Kaugus müraallikast 30 m 38 m 60 m 90 m 120 m Ilma barjäärita 80 dB 79 dB 75 dB 72 dB 70 dB 1,8 m barjääriga 70 dB 69 dB 66 dB 64 dB 51 dB 3,7 m barjääriga 65 dB 65 dB 64 dB 61 dB 55 dB

6.1.2 Kaitsehaljastuse planeerimine Kaitsehaljastuse rajamisel tuleb arvestada, et saadav tulemus täidaks ka algeesmärki: haljastus vähendaks/leevendaks piisavalt keskkonnamõjusid. Kaitsehaljastusena tuleks kasutada igihaljaid vorme, et tagada kaitseefekt ka talvisel perioodil. Rajatav haljastus ei tohiks olla liiga hõre. Võib juhtuda olukorras, kui ei soovita elamupiirkonnas päikese varjata või vaadet piirata. Samas ei taga hõre kaitsehaljastus piisavat keskkonnamõjude leevendust.

Ridadena istutatakse puiesteid, hekke ja kaitseistandikke: Puiestee e allee – (tavaliselt mõlemalt poolt) korrapärase puudereaga ääristatud tee. Hekk e elavtara – tihe, ühtlaste vahedega istutatud ja maapinnani ulatuvate okstega põõsaste või puude rida. Tavaliselt on hekid üherealised, kaherealised hekid istutatakse kohtadesse, kus on vaja

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 38/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

tugevat tuulekaitset, sel juhul kasutatakse puid või kõrgeid põõsaid. Vabakujulisi hekke ei pöeta, neil lastakse vabalt kasvada. Pöetavad hekid hoitakse regulaarse pügamisega kindlas vormis ja kõrguses.

Hekkide liigitus kõrguse järgi: • Kääbushekk ehk bordüür – kõrgus madalam kui 0,5 m (kasutatakse vaid dekoratiivhekina nt piiratakse lille-või roosipeenart või kasutatakse kõrgema heki ees). Sobivad nt harilik pukspuu, ligustri- ja lumimarjasordid. Taimede vahekaugus 15-20 cm. • Madal hekk – kõrgus 0,5-1 m (kasutatakse teede ääres, muru piirdeks, iluaias). Sobivad nt läikiv tuhkpuu, harilik liguster, mage sõstar, taraenelas jt. Taimede vahekaugus 25-30cm. • Keskmise kõrgusega hekk – kõrgus 1-1,5 m (tüüpiline tänavaäärne hekk). Sobivad nt kuusk, elupuu, läikiv tuhkpuu, harilik ebajasmiin, harilik liguster, ungari sirel, viirpuud jt. Taimede vahekaugus 30-40cm. • Kõrge hekk – kõrgus 1,5-2 m (kasutatakse piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele). Sobivad nt kuusk, elupuu, pärn, viirpuud, ungari sirel jt. Taimede vahekaugus 50-80 cm. • Elavmüür – kõrgus üle 2 m. (kasutatakse ruumilise piirdena, millest inimene üle ei näe). Tänapäeval rajatakse meie tingimustes harva, nende korrashoid (pügamine) on kallis ja tülikas. Meie tingimustes peetakse tänapäeval elavmüüriks vabakujulisi kõrgeks kasvanud kuuskede ja elupuude ridu. Sobivad ka lehis, pärn, viirpuud jt. Taimede vahekaugus 60-80 cm.

Hekid aitavad kaasa soodsama mikrokliima loomisele: suurendavad õhuniiskust, tõkestavad tuuli, kaitsevad tolmu ja saasteainete eest, summutavad müra.

• Tuulekaitse. Efektiivseks tuulekaitseks on 2-3 m kõrgused vabakujulised hekid ning puud ja põõsad vabakujuliste rühmadena aia ümber. Aiad vajavad tuulekaitset peamiselt põhjast, kirdest ja idast, kust puhuvad talvel tugevad tuuled. Kaitseheki tuulttakistav mõju ulatub maapinnalähedases õhukihis umbes heki kõrguse 20-kordsele kaugusele. • Lumekaitse. Maanteede ja raudteede ääres koguneb lumi kaitseheki lähedale ja teed püsivad paksema lumeta. Hekid rajatakse teega rööbiti ja sellest kuni 20 m kaugusele. Kaitseheki mõju ulatub umbes heki kõrguse 10-kordsele kaugusele. Kui tee asub süvendis või nõos, rajatakse kaitsehekk kalda ülaserva. Kui tee asub kõrgel seljandikul, ei ole kaitsehekk vajalik. Enamasti rajatakse 2-2,5 m kõrgused kuusehekid. Sobib ka paju, suur läätspuu jt. • Tolmukaitse. Tihe kõrge hekk toimib tolmufiltrina, kaitstes nt kruusakattega teede ääres asuvaid hooneid ja aedu. Hekid tõkestavad ka autode heitgaasides sisalduvate mürgiste raskmetallide levikut maanteedest kaugemale. Tööstuspiirkonda ümbritsevad kaitsehekid ja puud vähendavad mürgiste gaaside ja tolmu levikut elurajoonidesse. • Mürakaitse. Kõrgemad hekid on mõningal määral ka müratõkkeks, summutades ja peegeldades müra.

Tootmisaladel komplitseerib lahendusi tavaliselt tootmisest tulenev ratsionaalne ruumijaotus, mis jätab vähe võimalusi haljastusele. Asulasisesed tootmisterritooriumid on sageli niivõrd kokkusurutud aladel, et haljastusest saab juttu olla vaid vartikaal-, konteiner- või katushaljastuse tasemel. Kuigi kaasaegne tööstus ei vaja enam üldjuhul massiivseid haljasribasid tootmishoonete ümber ümbruskonnale mõjuva saastekoormuse vähendamiseks, tuleb püüda tootmisalasid siduda haljastuse abil ümbritseva maastikuga ja luua tootmisalal viibijatele meeldivamad tingimused.

Tööstusobjekti ümbruse haljastus peab täitma põhiliselt järgnevaid eesmärke: • Siduma hoonestuse maastikuga;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 39/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

• Eraldama territooriumil erineva funktsiooniga alad üksteisest; • Elustama monotoonset tootmiskeskkonda; • Pakkuma päikesevarju (nt laoplatside ääres, tehnika hoiuplatsidel jne); • Kaitsma tootmistsoonis töötavaid inimesi peamiselt külgtuule ja tuisklume eest ning pakkuma päikesevarju (vahel ka müra ja võimaliku tolmu jms eest) • Kaitsma tootmisterritooriumit tuule, tuisklume ning ümbruskonnast tuulega edasikanduva tolmu, tahma jms eest); • Looma mugavad puhkevõimalused väljaspool hooneid; • Kaitsma ümbruskonda peamiselt müra eest.

Tabel 6.1.2-1. Kaitsehaljastuse efektiivsus müratõkkena. Kaitseistutuse iseloomustus Kaitseriba Leevendus laius, m 9 efektiivsus 1 realine lehtpuuistutus koos põõsastikuga 10,0 4 dB 3-realine lehtpuuridaistutus koos põõsastikuga 10,0 8 dB 4-realine lehtpuuridaistutus koos kaherindelise põõsastikuga 15,0 9 dB 4-realine okaspuuridaistutus koos kaherindelise põõsastikuga 15,0 17 dB 5-realine lehtpuuridaistutus koos kaherindelise põõsastikuga 20,0 10 dB 5-realine okaspuuridaistutus koos kaherindelise põõsastikuga 20,0 18 dB 6-realine lehtpuuridaistutus koos kaherindelise põõsastikuga 25,0 11 dB 7-8 realine lehtpuuridaistutus koos kaherindelise põõsastikuga 30,0 11 dB

Kaitsehaljastuse rajamisel tuleb eelkõige arvestada meteoroloogilisi tingimusi, saasteallika kõrgust, maksimaalse võimaliku kontsentratsiooni tekkekauguse ja mõjutatava objekti omavahelist kaugust. Arvestades, et planeeringuga nähakse ette tootmisalade ja elamualade vahelist kaitsehaljastust, tuleb silmas pidada, et selle kaitseefekt väljendub labiilsete ja neutraalsete saasteainete hajumistingimuste korral, mil saasteained on surutud rohkem maapinnalähedale. Talvistes ning madalate temperatuuride ja väikse tuulega tingimustes kaitsehaljastusest tõenäoliselt kasu ei ole.

KSH hinnang leevendatavatele meetmetele: otsene leevendavate meetmete rakendamine Alternatiiv 1 (elamuala rajamine) rakendamisel ei ole otseselt vajalik. Samas tuleks elamuala rajamisel võtta suund kõrge kvaliteediga elukeskkonna pakkumine tulevastele elanikele. Kõrge kvaliteediga elukeskkonda iseloomustaks Vikermäe kinnitu puhul oleks rohke kõrghaljastusega elamuala. Tihedam kõrghaljastus võiks piiritleda elamuala lääneosas, mis võiks täita ka eelmises peatükis iseloomustatud kaitsehaljastuse funktsiooni, leevendades näiteks intensiivse põllumajandusega kaasnevaid mõjusid välisõhukvaliteedile. Alternatiiv 2 puhul on eeltoodud leevendavate meetmete rakendamine äärmiselt vajalik, seda just leevendamaks ettevõtlusalalt endalt tulenevate keskkonnamõjude – õhusaaste, müra, maastikupildi muutused jne osas. Oluline on, et kogu piirkonda nähakse üldiste strateegiliste dokumentidega ette elamupiirkonnana.

9 Kaitseriba on kogu vahemaa müra algallika ning mõjutatava objekti vahel, mis sisaldab endas kaitsehekki ning näiteks haljasala.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 40/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

7 Hindamistulemuste kokkuvõte Lähtuvalt eelnevates peatükkides toodud planeeringu rakendamisest tulenevate mõjude analüüsile võib anda KSH eelhindamise käigus kasutatud küsimustele 10 , millega määrati eeldatavalt olulised keskkonnamõjud, sisulised vastused. Vastused on toodud tabelis 7-1.

Tabel 7-1. Vastused eelhindamisel kasutatud küsimustele Küsimused mida tuleks arvestada Mõju olulisus KSH ulatuse ja olulise Elamuala Ettevõtlusala keskkonnamõju määramisel 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)? 1.1 Alalised või ajutised muutused Elamuala rajamine toob kaasa alalise Ettevõtlusala rajamine toob kaasa maakasutuses, maakattes või maakasutuse muutuse ning alalised alalise maakasutuse muutuse ning topograafias, sh. maakasutuse muutused maastikupildis. alalised muutused maastikupildis. intensiivsuse kasv? 1.2 Olemasoleva maa, taimestiku ja Elamute ja infrastruktuuri rajamisega Ettevõtlusala rajamine toob kaasa hoonete kõrvaldamine? kõrvaldatakse olemasolevat suurema osa olemasoleva taimestikku. DP tingimuseks seatakse taimestiku kõrvaldamise. olemasoleva kõrghaljastuse Tõenäoliselt on selle osaline maksimaalne säilitamine. säilitamine seoses suurema ehitusmahuga (suuremad hooned, platsid jne) raskendatud. 1.3 Uue maakasutuse loomine? Uueks maakasutuseks saaks peamiselt Uueks maakasutuseks saaks ELAMUMAA TOOTMIS- JA ÄRIMAA 1.15 Rajatised kaupade või materjalide Elamuala rajamisel ei nähta ette olulisi Ettevõtlusala rajamine toob ladustamiseks? rajatisi kaupade või materjalide tõenäoliselt kaasa laopindade ladustamiseks, v.a. väikeehitised (n. rajamise, kuid tõenäoliselt ei oleks puukuur). tegemist oluliselt suurte ehitistega. 1.21 Uued või ümbersuunatud Planeeringu rakendamine toob kaasa uute elektri- ja vee- edasikandeliinid või torustikud? kanalisatsioonisüsteemide rajamise. Kindlasti tuleb arvestada kanalisatsiooni rajamisel, et elamuala oleks võimalik siduda Viraksaare elamuala Paide linna kanalisatsioonisüsteemi ühendamisega. 1.24 Vee eraldamine või siire põhja- või Elamuala rajamiseks on vajalik Ettevõtlusalal veetarbimis- pinnaveest? põhjavee puurkaevu rajamine. võimaluse loomine on kindlasti Eelduslikult jääb põhjavee tarbimine vajalik, kuid hetkel on raske alla 5 m3 ööpäevas. hinnata selle mahtu. 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist? 2.1 Tühermaa, metsa- või Nii elamu- kui ettevõtlusala rajamine toob kaasa olemasoleva metsamaa põllumajanduslik maa? alalise muutmise. Mõlemal juhul tuleb teostada metsamaa raadamine. 2.2 Vesi? Vt. punkt 1.24 Vt. punkt 1.24 2.4 Mets ja puit? Puidu kasutamine sõltub tulevikus kasutatavast soojusenergia tootmise viisist. Eelduslikult kasutatakse rohkem puitu elamuala rajamisel. 2.5 Energia, sh elekter ja kütus? Elamuala rajamine toob kaasa nii elektri Ettevõtlusala rajamine toob kui kütuse pideva tarbimise. Tarbimise kindlasti kaasa energia ja kütuse maht on prognoositav ning ei ületa suurema tarbimise kui elamuala.

10 Toodud on ainult need küsimused, millele eelhindamise käigus anti vastus „oluline”, mis tähendas, et antud küsimust käsitletakse KSH aruandes põhjalikumalt. Tabelis 7-1. toodud küsimuste numbrit on jäetud samaks eelhindamise küsimustikuga.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 41/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

piirkonna keskmist tarbimistaset. Tarbimismaht sõltub paljuski ettevõtlusalast. 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? 4.1 Jääkpinnas, katend või Ehitustööde käigus eemaldatakse seoses metsaala raadamistöödega kaevandusjäätmed? olemasolevat pinnast. Ehitusperioodil kooritakse teede ja hoonete alusest pinnasest ning see asendatakse ehituslike täitepinnastega. Ulatuslikuma pinnaseteisaldamistööd on vajalikud kindlasti ettevõtlusala rajamisel. 4.2 Olmejäätmed (majapidamis- ja Olmejäätmete teke on seotud elamuala Jäätmete tekkimine ettevõtlusala kaubandusjäätmed)? elanike igapäevaeluga. Tekkivate rajamisel on raskesti prognoositav. jäätmete kogus ning koostis ei erine Jäätmete kogus ning koostis sõltub piirkonnas tekkivatest olmejäätmetest paljuski teostatavast ning nende käitlemine ei vaja majandustegevusest. eritingimusi. 4.3 Ohtlikud või toksilised jäätmed (sh Elamualal tekib väikses koguses Vt. eelmist küsimust. radioaktiivsed jäätmed)? enamlevinud ohtlikke jäätmeid – patareid, akud, värvid jne. Tekkimise üldkogus jääb tõenäoliselt 1-2% piiresse tekkivate olmejäätmete üldkogusest. 4.7 Ehitus- või lammutusjäätmed? Planeeringu rakendamise toob kaasa erinevate ehitusjäätmete tekkimise. Peamiseks tingimuseks peaks olema ehitusjäätmete liigiti kogumine juba ehitusplatsidel. Tähelepanu tuleks pöörata just värvi, liimide, hermeetikute, makroflexi jääkide ning pakendite eraldikogumisele ning jäätmekäitlejale üleandmisele. Eelnimetatud tingimus tuleks sätestada ka väljastatavatele ehituslubadele. 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid? 5.1 Heitmed fossiilkütuste põlemisest, Elamuala rajamine toob kaasa Fossiilsete kütuste põletamine ning paiksest või liikuvast allikast? tõenäoliselt fossiilsete kütuste sellest tulenevate heitmete põletamise isegi juhul kui kasutatakse tekkimine sõltub paljuski teostavast keskkonnasäästlike energialahendusi – majandus-valdkonnast. Hetkel on n. soojuspumbad. Fossiilsete kütuste konkreetsetele mõjudele hinnangu põletamise ei too kaasa olulist mõju andmine raske ning seetõttu tuleb piirkonna välisõhu-kvaliteedile, kuid lugeda võimalikke mõjusid samas tuleb vältida suure oluliseks. keskkonnamõjuga kütuseliikide, kivisüsi ja põlevkivi, kasutamist. 6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisil laineid? 6.1 Seadmete kasutamisest, nt mootorid, Elamuala rajamisel tekkivad Ettevõtlusala rajamine võib kaasa ventilatsioon, purustid? müraallikad on seotud igapäevase tuua märgatavat mürataseme tõusu ekspluatatsiooniga: muruniidukid, piirkonnas. Suuremateks mootorsaed, autoliiklus ning samuti ka müraallikateks võib olla soojuspumbad. Müraprobleemide ventilatsiooniseadmed, materjalide vältimiseks tuleks selliseid seadmeid transport ja laadimine, kasutada päevasel ajal ning puidupurustid jne. Mürale tuleb statsionaarsed seadmed paigaldada kindlasti Alternatiiv 2 rakendamisel elamute tagaküljele. tähelepanu pöörata. 6.3 Ehitusest või lammutamisest? Tegemist on normaalse Arvestades, et hetkel ei teostata 6.5 Ehitustranspordist või projekti ehitustegevusega seotud mõjudega. naaberaladel arendusi, mistõttu ei tegevuse transpordist? Häirivaks võib ehitustegevus muutuda too ehitustegevus kaasa olulist kui elamuala arendatakse välja väga mõju naaberaladel. pika aja vältel, mil osadel kruntidel on

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 42/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

juba püsielanikud. 6.6 Valgustus- või jahutussüsteemist? Elamuala ei too kaasa olulist müra Ettevõtlusala rajamine võib tuua jahutussüsteemidest, kuna elamute kaasa võimsate jahutussüsteemide hajutussüsteemide müratase ei ole vajaduse. kõrge. Võimalusel tuleks vastavad seadmed paigaldada maja tagaküljele. 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski? 7.2 Kanalisatsiooni või muu reovee Korrektse kanalisatsioonisüsteemi Lähtuvalt majandustegevuse heitest (nii töödeldud kui töötlemata) väljaehitamine ning iseloomust ning tekkivate reovete vette või pinnasesse? reoveekogumismahuti rajamine koostisest, tuleks spetsiifilise reovee vähendab oluliselt reostumise riski. 11 tekkimisel eelistada reovee eelpuhastuse rakendamist, ettevõtlusala omapuhasti rajamisele. Reovee kogumisel võiks kasutada kogumismahutit. 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? 9.1 Muutused elanikkonna suuruses, Eelduslikult toob elamuala valda juurde Ettevõtlusala pakub uusi töökohti vanuses, struktuuris, sotsiaalses grupis just nooremapoolseid elanikke. ning on suunatud just tööealisele jne? elanikkonnale. 9.3 Uute elanike sisserände või uute Elamuala loob selge võimaluse uute Ettevõtlusala rajamine uusi kogukondade loomise kaudu? elanikkonna sisserändeks Väätsa valda. elanikke tõenäoliselt juurde ei too. 9.4 Esitades suurenenud nõudmisi Elamuala rajamine nõuab avalike Ettevõtlusala ei too otseselt kaasa kohalikele rajatistele või teenustele, nt teenuste osutamisel nimetatud alaga suurenenud nõudmisi. hoonestus, haridus, tervishoid? arvestamise. Samuti suureneb vajadus kanalisatsioonisüsteemide arendamist Viraksaare ja Paide linna vahel. 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? 10.1 Kas kavandatav tegevus viib Elamuala arendamine ei too kaasa Ettevõtlusala rajamine pigem võiks surveni järgnevatele arengutele, mis survet, vaid on üheks osaks üldiste takistada teiste strateegiliste võivad omada olulist mõju keskkonnale, strateegiliste planeeringute planeeringute rakendamist. nt rohkem elamuid, uusi teid, uusi rakendamisest. toetavaid tööstusi või vahendeid jne? 10.2 Kas kavandatav tegevus viib Elamuala rajamine pigem toetab ja loob toetavate rajatiste arenguni, teeninduse lisaväärtust Viraksaare ja Paide linna arenguni või arenguteni, mis saavad vahelise infrastruktuuri arendamisele – alguse projektist ja millel võib olla mõju kanalisatsioonisüsteemid, keskkonnale, nt: · toetav infrastruktuur kergliiklustee, ühistransport jne. (teed, elektrivarustus, jäätme- või reoveetöötlus jne) · elamuehituse areng · kaevandustööstused · varustustööstus · muu?

Alternatiivide omavaheliseks hindamiseks on antud igale KSH aruandes kajastatud keskkonnaaspektidele, lähtuvalt planeeringualternatiivide rakendamisega prognoositavalt tulenevatest keskkonnamõjudest, numbriline hinnang. Numbriliste hinnangute summeerimisel on leitud parim planeeringualternatiiv. Võrdsete punktisummade puhul võetakse aluseks maaomaniku/arendaja huvi oma omandi kasutamisel.

11 Reovesi, mis ei vasta piirkonna teiste reoveepuhastite, näiteks Paide linna reoveepuhasti, vastuvõtutingimustele.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 43/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

Tabel 7-2. Mõjude olulisuse hindamise skaala 0 Oluline mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 väheoluline negatiivne mõju 1 väheoluline positiivne mõju -2 nõrgalt oluline negatiivne mõju 2 nõrgalt oluline positiivne mõju -3 mõõdukalt oluline negatiivne mõju 3 mõõdukalt oluline positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju 4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju 5 väga oluline positiivne mõju

Tabel 7-3. Prognoositava keskkonnamõju strateegilise hindamistulemuste kokkuvõte Küsimused mida tuleks arvestada KSH ulatuse ja O-alternatiiv Elamuala Ettevõtlusala olulise keskkonnamõju määramisel rajamine rajamine Vastavus teistele strateegilistele dokumentidele -1,00 2,00 -4,00 Mõju loodusressursside kasutamisele 0,00 0,00 0,00 Mõju veekeskkonnale 0,00 0,00 -1,00 Mõju välisõhukvaliteedile 0,00 -1,00 -3,00 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, rohelisele 3,00 -1,00 -3,00 võrgustikule, looduskaitseliste eesmärkide täitmisele Mõju elanikkonna tervisele ja heaolule 0,00 0,00 -1,00 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 0,00 3,00 5,00 Mõju jäätmetekkele 0,00 -1,00 -2,00 TULEMUSED: 2,00 2,00 -10,00

Olulisemad järeldused: • Arvestades planeeringuala asukohta, suurust, piirkonna kohta koostatud ja koostamisel olevaid strateegilisi planeerimisdokumente, mis näeb ette piirkonnas kvaliteetse elamupiirkonna arendamist ning eelnevates peatükkides toodud keskkonnamõjude prognoose, on parimaks alternatiiviks hetke maakasutusele Alternatiiv nr 1 – elamuala rajamine. • Planeeringulahendusega on ettenähtud elamuala ÜVK süsteemide ühendamine tulevikus Paide linna vastavate süsteemidega 12 . KSH aruande koostamisel jõuti järeldusele, et hetkel Paide linna ja valla vastavad arengukavad Paide linna ja Paide vallas asuva Viraksaare küla ÜVK süsteemide ühendamist ette ei näe. Paide linna ÜVK süsteemide laiendamine Viraksaare küla suunas on oluline ka Väätsa valda planeeritava Jõekääru küla, kuhu kuulub ka Vikermäe kinnistu, arenguseisukohast oluline. Sellega loodaks küla väljaarendamiseks selge tõuge. Tõenäoliselt vajaks Paide linna ÜVK süsteemide arendamine omavalitsuste tihedat koostööd. • Planeeritavad ÜVK infrastruktuurid tuleks opereerimiseks üle anda piirkonnas tegutseval vee- ettevõttele. • Planeeritav elamuala võiks kujundada rohke kõrghaljastusega park-metsaks, mis säilitaks olemasolev maastikupilti ning pakuks teistsugust elukeskkonda kui tüüpilised uuselamuarendused. • Antud planeeringulahenduse elluviimisest loobumisel, tuleks kindlasti teostada antud alal metsamajanduslikult vajalikke tegevusi puistu uuendamiseks ning hooldamiseks.

12 Seda juhul kui Paide linna ÜVK süsteemide laiendus välja ehitatakse.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 44/ 75

Töö nimetus: VIKERMÄE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KSH ARUANNE Töö nr: 11-2008

8 Seiremeetmete määratlemine Kuna planeeringulahendusena elamuala rajamine ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid, ei ole vaja antud alal teostada ka keskkonnaseiret. Samuti ei haaku planeeritav tegevus otseselt hetkel teostavate riiklike seireprogrammidega, mille laiendamist oleks vaja antud ala osas kaaluda.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee ; e-mail: [email protected] ; tel: 52 14 263 Lk 45/ 75