Nr 1 jaanuar 2005 Hind 25.90

Eesti kontserdielu ehitaja Aivar Mäe Giacinto Scelsi, suursugune helisse ka e viija Vana kala, milles on konks?

6 E Fm Gm E6 Fm Fm Gm A6 Va - na, va - na, va - na ka - la, va - na ka - la ah - oi; va - na, va - na, va - na ka - la, va - na ka - la ah - oi; UJf US Г i LT LT 6 wmm7 В? A5 E В? F B5 Mil - les on konks? Mil-les on konks? Va - na ka - la, mil - les on konks? Mil - les on konks? Mil- les, mil - les on konks?

OI - la , oi - la va - na ka - la koi -ges! Va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka - la koi - ges!

OI - la, oi - la va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka -la kõi-ges! Jee! Intro 1/2005 д1ДЛ\& Algav aasta toob kaasa uut jõudu. UUES on maagiat - soe vana taak langeb maha, ees on puhas lehekülg, mida täit­ 2 Toomas Velmet. Tööd tuleb teha! Intervjuu Aivar Mäega ma hakata. AARIA Aivar Mäe, seekordne SOOLO-persoon, Eesti kont­ 7 Rein Vahisalu. Kaks etüüdi Eduard Ojast serdielu üks juhtfiguure, on nelja tegutsemisaasta jooksul BAG ID palju saavutanud. Intervjuust ilmneb, milles peitub tema 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast edu saladus. IOON] 10 Lembi Mets. Sempre con brio - ikka Selles numbris tuleb juttu kahest kummalisest juubila­ tulega. "Con brio" 2004 rist, mõtteviisilt irreaalsed ja jõulised nagu UFOd inimes­ 11 Joosep Sang. Juurtemuusika taevatähed 12 Lauri Sommer. Indoskisoidne õhtupoo­ te maailmas. Võib-olla oli paralleelaastail 1905 ja 2005 lik. Kontsert "Eksootiline India" Vanemuise mingi omapärane tähtede seis. kontserdimajas 13 Malle Maltis. Eesti interpreedid Tallinna raekojas 14 la Remmel. Niguliste aastapäevakontsert la Remmel koondus oreli ümber JUBIL/ 15 Mees metsa ja vete varjust. Eduard Oja 100 RüBATO 20 Tarmo Johannes. Giacinto Scelsi 100 - teekond heli südamesse Peatoimetaja la Remmel [email protected] MODULATSIOON Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 22 Alo Põldmäe. Muusikaline kiri Lübeckist Toimetaja Mirjam Tally [email protected] TECHNE Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] 24 Margus Kiis. Unustage Kraftwerk - Keeletoimetaja Kulla Sisask alguses oli Raymond Scott! MEDITATSIOON Rahastaja EV Kultuuriministeerium 26 Piret Väinmaa. Elava ettekande nimel. Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht Intervjuu Stephen Kovacevichiga Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus HOMMAGE 28 Ene Pilliroog. Ühe perekonna saatusest. Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 Juhan Aaviku perekonna lugu Kodulehekülg: muusika.kul.ee POP & ROCK Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas 30 Margus Kiis. Eesti 2004. aasta trendid ja ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu suundumused BAGATELLID 32 Uudiseid Eestist Tellimine: AS Express Post MELOMAAN Tel 6662535, www.tellimine.ee 36 Heliplaatide tutvustus Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number COLLAGE 3 numbrit 63 krooni 38 Valik jaanuarikuu muusikasündmusi 6 numbrit 126 krooni Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. METAFOORID Välismaale tellimisel lisandub postikulu. 39 Jüri Reinvere. Teema

muusika 1/05 1 avar Mae et karda ette võtta ka kõige utoopilisemaid projekte. Õhulossideks ei jää neist ükski - kontserdielu toimib ladusalt ja lootusrikkalt, valminud on Pärnu kontserdimaja, tulekul • • •• on kontserdimaja Jõhvis. Viimane Tööd Mäe tuult tiibadesse saanud projekt tuleb teha! on Peterburi Eesti Intervjuu Aivar Mäega kultuurikeskuse loomine Peterburi TOOMAS VELMET Jaani kirikusse.

2 muusika 1/05 Lugupeetud Aivar Mäe, teen ettepaneku, et räägime täna Eesti valida nn laia profiiliga muusiku eriala, st MP (muusikapeda- muusikaelust üldisemalt ja Eesti Kontserdist nii vähe kui või­ googika), ja sinna ma ka sain. malik. Olete nõus? Kui olin vastu võetud, siis sain teada, et need Leningradi Jah. poisid ei tulnudki eksamitele. Aga valik oli tehtud.

Kuid alustame hoopis teie muusikuks kujunemisest. Alguses Kuidas kulges tudengielu MPs? oli perekond? Nagu tudengielu ikka, oma seltsielu rõõmude ja sessidest tule­ Olen proletaarset päritolu ja esimene huvi oli ikkagi sport. Et nevate muredega. Meist pidid saama tublid kooliõpetajad, kes ei ma viisi pidasin, seda märkas minu laulmisõpetaja Eevi Kõrre jää jänni ei koori- ega orkestrijuhtimisega ega ka bändi tegemi­ Pärnus Koidula-nimelises koolis. Kuni häälemurdeni tegeles ta sega. Põhiline eriala osa oli muidugi koorijuhtimine; see oli kõ­ minuga väga intensiivselt kui solistiga ning minust pidi saama va kool, esiteks Valdar Viirese ja siis professor Ants Söödi käe vähemalt eesti "Robertino Loretti". Ei saanud, sest murdsin en­ all. Muide, ka siin kohtusin jälle Ilmar Tõnissoniga, kes õpetas ne hääle ja ega ma eriti ei püüdnud ka - poistel ikka reeglina klarnetit ja orkestridirigeerimist. muud huvid. Kuid tõsi on, et kui see laulmine lõppes, siis tekkis Minu probleemid olid teistsugused. Pidin ise ennast majan­ nagu muusikaline vaakum ja otsustasin, et tahan mingit instru­ dama ja see oli võimalik läbi kõrtsipillimehe ameti. Öine töö menti õppida. Selleks instrumendiks osutus klarnet ja õpetajaks koos kõigi sellest tulenevate probleemidega. Ega hommikul Pärnu Lastemuusikakoolis Ilmar Tõnisson. Algus oli tehtud. loengusse või individuaaltundi ei jõudnud küll. Teine, vahest veel suurem õnnetus olid nn poliitikaained ja täieliku absurdi­ Algus tehtud, mis sai edasi? na sõjaline õpetus, mis nõudis laupäeviti nelja tunni elust maha- Ma õppisin klarnetit Pärnus mõne aasta ja siis soovitati mul kriipsutamist. proovida edasi minna Tallinna ning ei vähem ega rohkem kui Muusikakeskkooli. Kuidas lahendasite need elulised probleemid? Lõppkokkuvõttes rabelesin välja. Väljaviskamise situatsioone oli Loogiline rida? umbes paarikümne ringis, mõni neist äärmiselt tõsine. Ükskord Võib-olla, kui ma oleksin lastekoolis kauem õppinud. Aga läks vaja abi isegi psühhoneuroloogiast. Välja kirjutatud table­ probleem ei olnud mitte niivõrd erialas, kuivõrd näiteks hoo­ tid viskasin loomulikult minema ja siis tuli tohtrile üles tunnis­ pis solfedžos. Minu tase oli siis ühehäälsed diktaadid, aga tada, et eksmat on ilma vastava tõendita vältimatu. Tohter oli Muusikakeskkooli katsed nõudsid kolmehäälseid diktaate, ja mõistev ja veerand tundi enne nõukogu koosolekut jõudsin ses­ siiani mäletan, et nendega pidi hakkama saama kümne minutiga sist vabastava tõendiga kohale. Ükskord läks asi ka näljastreigini ning maksimaalselt mängiti neid kuus korda. - see oli seoses sõjalise õppega. Sulgesime poistega ennast ühika sauna ja olime seal terve nädala. Ega me siis väga ei nälginud, Saite hakkama? käisime ikka akna kaudu väljas ka. Sellest suurt jäma ei tulnud­ Sain, aga selleks tuli meeletut tööd teha. Head inimesed muidu­ ki, keegi ju ei soovinud nii tõsist asja suure kella külge riputada, gi aitasid. Solfiõpetaja Tiina Laur ja direktor Silvi Baradinskas me ikka osaliselt saime ka järeleandmisi. Probleemid poliitikaai- Pärnus otsisid välja ja salvestasid mulle sada diktaati ning mina netega said lahendatud nii, et mina küll ühtegi vastavat õpikut terve suve harjutasin, st kirjutasin neid makilt maha hullu järje­ ega konspekti lahti ei teinud. Sümpaatsed mehed olid ühiskon­ kindlusega. Muide, alguses ikka tegin sohki ka - lasin rohkem naõpetuse kateedris, konjakiga sai asjad ära lahendada. kui kuus korda ja kella ka ei vaadanud. Kuid suve lõpuks mah­ Kui erialas olid probleemid, siis ikka seoses minu tegema- tusin raamidesse ja sügisel sain Muusikakeskkooli sisse. tajätmistega, ajapuuduse ja konservatooriumivälise tegevusega. Professor Söödil oli siingi oma meetod ja küllap need viisteist Ma saan aru, et nüüd oli tulevikusuund selge? Kes oli eriala väljaviskamise ähvardust ikka mõjusid ka. Ma arvan, et ma lõ­ õpetaja? petasin vist päris hästi selle eriala. Ma arvan küll, et Muusikakeskkooli sissesaamine oli otsustav ning ega sealt ju eriti teist teed ei ole kui pea ees profiks. Eriala Mulle on meelde jäänud, et teie suunamine oli tol ajal selle eri­ õpetas mulle siis muide Enno Mattisen, hilisem ülemus ja kol­ ala kohta üsna pretsedenditu. leeg Eesti Kontserdis. Seda küll. Muusikapedagoogika eriala lõpetajatel oli üldiselt valida, kas Uduvere või Mehikoorma kooli vahel. Mind nõu­ Kuhu siis klarnet kadus? dis Eesti Riiklik Filharmoonia tema koosseisus oleva ansambli Mui on üks halb iseloomujoon. Ma ei oska või ei taha mida­ Vitamiin solistiks. Et see nõudmine tuli kultuuriministri allkirja­ gi teha keskpäraselt. Pillimängus on ju ainult üks variant, kuidas ga, siis raskelt, aga see nõudmine rahuldati. heaks saada - muudkui harjuta, see pidi meistriks tegema. Ma harjutasin kui hull. Isegi kuus ja kaheksa tundi päevas (puhkpil­ Koolid läbi, käed sügelesid, mis toimus edasi? li!). Tulemus ei olnud see, mida ootasin. Tulemuseks olin ennast Kolm aastat Vitamiiniga mööda suurt ja laia Nõukogude Liitu. üle mänginud. Kuigi mitte katastroofiliselt, sest lõpetamise jä­ rel kaalusin ikka varianti, et konservatooriumis samal erialal jät­ Fantastiline kool ja kogemus? kata, seal olid ju siis sellised bossid pedagoogideks nagu Hannes Tõsi. Elukool ja lavakogemus. Elukool tipnes ööpäevaga miilit­ Altrov ja Rein Karin. Viimasel hetkel lõin kõhklema, sest levis sa arestikambris, aga lava- ja suhtlemiskogemus ja silmaring, mis kumu, et Leningradist tuleb kolm kihvti klarnetisti, ja ma ei ar­ avardus Kamtšatkani, on hindamatu väärtusega. Seda idasuunda vanud üldse, et suudan nendega konkureerida. Otsustasin siis nüüd ju keegi enam ei ekspluateeri.

3 Mis miilitsaga juh­ Te olete ka USAs tus? õppinud. Mida te Ma ei kanna­ seal õppisite ja ta üldiselt amet­ kuidas sinna sat­ nike nõmedusi. tusite? Lennujaamas, vist Ameerikasse sattu­ Tšitaas, puistas mine oli absoluut­ miilits mu kohv­ selt juhuslik. Mui reid, laotas kogu oli Niguliste kiri­ sisu mööda lau­ kus kontsert, pä­ da laiali ja siis tea­ rast kontserti tu­ tas, et võite min­ li üks jänki mind na. Mina vastu, et õnnitlema ja küsis kui puistasid laia­ muuseas, kas ma li, siis paki kokku ei tahaks Portlandi ka. Ja oligi kõik. ülikoolis edasi õp­ Tulemuseks oli, et pida, et nemad viidi miilitsasse, maksavad kinni. jäin lennukist ma­ Ma ei kõhelnud ha ja hea, et hom­ ja andsin jaatava mikul tulema sain. vastuse. Õppisin Kerkib Pärnu kontserdimaja. dirigeerimist ja Kuidas publik FOTO PRIIT SIMSON/EESTI PÄEVALEHT mänedžmenti. Vitamiini vastu võt­ tis? Miks ainult ühe Vene publik on ju aasta? fantastiline, aga kui sa oled näiteks üheksakümmend päeva rei­ Sellel on mitu põhjust ja üks konkreetne ajend. Põhjused on sil ja iga päev on kontsert ning laupäeval ja pühapäeval kaks või järgmised: esiteks oli mulle sealne elu absoluutselt vastuvõtmatu kolm, siis see tapab. Lisaks veel teile endalegi tuttav olukord, et ja teiseks ei olnud mul seal midagi õppida. Siinkohal tuleb tun­ kui kontserdireis läbi, siis sa oled unustatud. Koju vaata, kuidas nistada, et meie tase siin, vähemalt minu erialal (dirigeerimine), ise saad. Hea külg oli see, et hotellid olid võimalikest parimad on ikka väga kõva sealsega võrreldes. Aga otsene põhjus oli putš ning tühje päevi oli minimaalselt. Meil selliseid kurioosumeid ei Venemaal ja tankid Tallinnas. Ma mõtlesin, et mida ma siin teen esinenud nagu mõnel orelimängijal, kellele näiteks raudteejaa­ ja molutan, kui pere on Eestis ja keegi ei tea, mis saab edasi. mas ütles kohalik "admin", et ärge maha tulge, meil ei ole orelit käepärast. Aga kontsert läks kirja ikka. Aga kultuurikeskkond, kontserdielu, kontaktid? Midagi kasu­ likku ikka omandasite? Miks te Vitamiini maha jätsite? Kultuurikeskkond on seal täiesti vastuvõtmatu ja kontserdielu, See rändav eluviis oli tappev - ei sobinud enam. Lõpp oli ka üs­ kui meiega võrrelda, puudub. Tõsi - keele jõudsin omandada nagi katastroofiliste asjaoludega seotud. Me lõpetasime viima­ ning negatiivne kogemus on ka väärtuslik. se gastrolli enne suvepuhkust Kamtšatkal ja siis tuli telegramm, et enne puhkusele ei saa, kui oleme veel teinud kuus kontserti Teie koht Eesti muusikaelus kohustab teid omama seisu­ Ukrainas, Kiievi oblastis. Aastanumber oli muide 1986. Meil oli kohta ka küsimustes, mis otseselt ei piirne teie ametiga. pilt selge - see on Tšernobõl. Mina tulin kohe Eestisse ja läk­ Vestleme pisut Eesti muusikaharidusest. Vene ajal koos­ sin Pärnusse koju pakku. Komissariaadi poisid said ikka jälile nes algharidus lastemuusikakoolidest, järgnes keskerihari­ ning võtsid mu kinni, vaatamata minu katsetele läbi ja üle aeda­ dus ja kõrgharidus konservatooriumist. Siis veel üks selline de putku panna. Pandi lihtsa valiku ette: kas nädal aega lauluga nähtus nagu Muusikakeskkool Tallinnas. Nüüd on meil riigis või kuus kuud labidaga samal aadressil. Loomulikult valisin esi­ umbes 80 muusikakooli huvikooli staatuses, kaks muusika­ mese pakkumise. kooli kutsehariduse raamides, ei tea, mis staatuses TMKK ja kõrgkool Eesti Muusikaakadeemia. Nüüdseks veel Viljandi Kas tervis on korras? Kultuuriakadeemia, kus ka muusikalist kõrgharidust jagatakse. Seni ei kurda. Kuidas kommenteerite? Viljandis akadeemia? Ma saan aru, et kan­ Vitamiiniga ühel pool, mis sai edasi? nelt on vaja nii õppida kui ka mängida, aga Tegemist jätkus. Tabasalus organiseeri­ mis siia puutub akadeemia? Ei saa ju ühe mütsi alla panna erialasid, mida õpetatakse sin jazzifestivali, koori tegin, kooriühin­ Mui on üks halb iseloomu Eesti Muusikaakadeemias või Viljandis. Siit gus töötasin. Ja veel oli selline asutus na­ koorub ka välja üks põhihäda meie muusi­ gu Rahvaloomingu Maja. Siis olid kombeks joon. Ma ei oska või ei kahariduses ja -elus. Oma asja aetakse hoo­ igasuguste ansamblite iga-aastased tarifitsee­ lega, kuid üldine koordineerimine puudub. rimised ning mina pidin nendega tegelema. taha midagi teha keskpäraselt. Mina saan seda kommenteerida eelkõi-

4 muusika 1/05 ge kui professionaalsete muusikute tööand­ ja. Ütlen kohe välja, et sellest seisukohast Kutseharidusega tegeleb endine EMA õp­ ma ei saa rahul olla. Olen pragmaatik ja pe- ja teadusprorektor Andres Pung. ütlen, et EMAs on mõned erialad heäl tase­ See ei puuduta ju liiga otseselt muusikaha- mel, esmalt meenuvad pianistid ja osaliselt ridust. Muide, täiesti lahendamata on ko­ ka puhkpillid. Ülejäänud osas ei rahulda ei gu süsteemis investeeringud, jälle pusib iga­ kvantiteet ega kvaliteet. üks kuidagi omaette ning suures osas tulu­ tult. Nii võib asi ju lõpuks kolinal kokku Huvitav kuulda, eriti mis puudutab kvanti­ variseda. teeti. Ma olen viimati nimetatud kõrgkoo­ Tahan öelda ühte: Eesti riik ei ole enam li õppejõud olnud kakskümmend seitse vaene ega kerjus, raha ei ole maa pealt ka­ aastat ja kogu selle aja ma olen kuulnud dunud. Ma arvan, et muusikaharidussüs­ ainult ühte juttu, et meil on muusikute üle­ teemi on võimalik üles ehitada ja korrasta­ tootmine, seda nii nõukogude ajal kui ka da nii, et see tulemuslikult funktsioneeriks iseseisvas Eesti riigis. ja perspektiivselt areneks. Näiteks selleks, See on jäma. Meie muusikud töötavad kõik et allutada haridussüsteem tellijale (Kuku Tehtuga on põhjust rahul olla mitmel kohal - kuidas seda tõsiasja siduda FOTO KAUPO KIKKAS uriministeeriumile) - minu kogemus lubab ületootmisega? Teine asi on aga kvaliteet. mul nii arvata -, on vaja üks aasta tööd. Lihtsad faktid: Tallinna Kammerorkester Pidevat ning sihikindlat tööd päevast päe­ kuulutas välja avatud konkursi keelpillimängijatele. Kohale tu­ va. Teiseks tuleks rohkem riskeerida, kaalutletult riskeerida iga­ li kakskümmend soovijat, tase lubas võtta ühe ja see oli Lätist. päevases töös, s.o nii kaadri- kui finantspoliitikas. Mulle ei an­ Vanemuises kuulutasime välja konkursi kaheteistkümnele kohale na rahu tunne, et liiga palju, tingituna küll tekkinud olukorrast, - ma saatsin kohe teate välja ka Lätti. Mui on vaja oboemängi- hoitakse kohast kinni ja lepitakse situatsiooniga. See ei tõota jat, kuskilt ei ole võtta. On ju midagi mäda. Mis nüüd puudutab head. Kuid liigsesse pessimismi ei tohi ka langeda. Ma võin öel­ muusikaharidussüsteemi kui tervikut, siis ilma diskussiooni alus- da, kui see kedagi lohutab, et naabritel Lätis ja Leedus läheb tamatagi on selge, et vene süsteem oli ja on parim. Me andsime veel halvemini. niinimetatud huvikoolid (muusikakoolid) omavalitsuste finant­ seerida ja nad virelevad. Teiseks, mis huvikoolid nad on, seal ju Meil on ka põhjapoolne naaber. suur osa õpib riikliku õppekava järgi, vähemalt selles osas peaks Suurepärane eeskuju. ju riik kui tellija finantseerima. Vahemärkusena tahan öelda, et ma tean, mis on huvikool, mul on neid kolm, aga me ei kasva­ Nimetaksin veel objektiivseid, meist sõltumatuid hädaoh­ ta seal ju professionaale. Hea on, et Tallinna Muusikakeskkooli te, nagu näiteks eesti rahva demograafiline hääbumine. ei ole likvideeritud, see veel päästab midagi, kuigi tundub, et Taastootmiseks oleks vaja, et laste arv peres oleks 2,1, praegu algsest ideest (kool kõrgkooli juures) on tänaseks vähe säilinud, on see 1,3. Teiseks, muusiku elukutse maine langus peaaegu katkenud on otsene side EMAga ja kooli juhtimine on pikka ae­ alumise piirini seoses ikka veel leviva mentaliteediga, et sel­ ga kuidagi inertne olnud. Üldse olen ma veendunud, et muusi- lest palgast ei ela ju ära. kaõppeasutusi ei peaks juhtima muusikud, vaid tugevad mäned­ Mina olen mõlemal puhul optimist. Nii kaua kui mina mäle­ žerid. See selleks. tan, on räägitud eesti rahva ja mitte ainult, kiirest hääbumisest. Millegipärast ei ole seda juhtunud. Mis puudutab teist asjaolu, Meil on kodanikuühiskond, kes muusikaharidusega peaks te­ siis oli küll aeg, kui parimad lahkusid, aga panete ju tähele, et gelema? enamik on tagasi tulnud. Ei ole seda tõo­ Eks me põe suures osas kõik ühte haigust tatud maad kuskil. Kui vaadata, et palga­ ja töötame iseenda nimel või heäl juhul numbritel on, noh ütleme, viie-kuuekord- oma asutuse nimel. On vaja laiemalt mõtle­ ne vahe, siis pange sinna kõrvale ka elukal­ vaid inimesi. Mui on kahju, et üldiselt hea Tahan öelda ühte: Eesti liduse number ja selgub, et tulu on olema­ idee ühendada mitu Tallinna muusikaõp- tu või siis nii väike, et see kuidagi ei kom­ peasutust - Muusikakeskkool, Õtsa kool ja riik ei ole enam vaene ega penseeri võõrast keskkonda ja olusid ega EMA - kuidagi hädiselt sumbub. Või on läbilöögiks kuluvat kasutut energiakadu. see veel päevakorral? kerjus, raha ei ole maa Teiseks, üldjuhul tuleb ju töötada nõrge­ pealt kadunud. Ma arvan, mates kunstilistes kollektiivides kui kodus, Kui riik on tellija, siis millise ministeeriumi ja see ei soodusta professionaalset arengut kaudu? et muusikaharidussüsteemi mitte mingil juhul. Kuid kätt ette panna ei Praegu Teadus- ja Haridusministeeriumi saa ja inimesed kipuvad ikka õppima iseen­ kaudu. Aga kuna tarbija on ikka­ on võimalik üles da vigadest. Samas ei välista, et noored tu­ gi Kultuuriministeerium, siis oleks ju ehitada ja korrastada gevad professionaalid ei peaks laia maail­ loogiline, et kogu süsteemi valdaks ma kogema. Kindlasti äärmiselt vajalik asi see ministeerium. Kes seal Teadus- ja nii, et see tulemuslikult teatud ajal. Haridusministeeriumis üldse muusikaga te­ funktsioneeriks ja geleb? On seal mingi osakond või nõunik Puudutame nüüd mõnevõrra teile lähemat või kasvõi üks asja tundev spetsialist? perspektiivselt areneks. teemat ehk muusikaelu ja -kultuuri Eestis.

muusika 1/05 5 Kuidas hindate? Esimest klaverikontserti ning äärmiselt harva tuleb ette, et saad Hinnangu andmisel on oluline lähtepunkt või võrdlustasand. esitada seda, mida ise soovid või vajalikuks pead. See-eest maks­ Selles valdkonnas objektiivsed tootmisnäitajad puuduvad. Kui takse hästi. Jumal tänatud, et meil sellist raha võimu ei ole, loo­ ma Eesti Kontserti tulin, siis oli olukord väga halb. Keskmine minguline vabadus on garanteeritud. Mulle küll ei meenu, et kontserdi külastatavus oli nelikümmend kuulajat. See olukord Eesti Kontsert oleks kunagi, ükskõik kellele dikteerinud esita­ tuli lõpetada. Ükskõik kui kõrge kunstilise tasemega kontser­ tavat kava. Teisest küljest on meil tohutu pikk maa käia, et väl­ te me ei korraldaks, on see mõttetu tegevus, kui keegi neid ja kannatada võrdlust kas või Soomega, rääkimata Saksamaast; ei kuula. Mulle on ette heidetud, et Eesti Kontserdis puudus kuid ütlen ette, et kuidas me ka ei unistaks, maailma muusika- kunstiline juhtimine. Ma olen tänaseni veendunud, et ainuisi­ metropoliks saamine jääbki helesiniseks unistuseks. kulist kunstilist juhtimist ei ole vaja. Vaadake, on ju nii, et kui kunstiline juht on pianist, siis domineerib kavades pianism, Ma arvan, et nende argumentidega tõestate nii mõndagi. või kui ta on näiteks tšellist, siis on tähelepanu all tšellokunst- Mina soovin nüüd ühes küsimuses ennast kontrollida. Pean nikud. Produktsioon on alati produtsendi nägu ja see on hea. end, vähemalt muusikalisest küljest, üsnagi tolerantseks ini­ Eesti Kontserdis on palju häid ja erinevaid produtsente ja ma meseks ning ei ole varem täheldanud erilist konfliktsituat­ olen veendunud, et meie haare on sellest ainult võitnud, eelkõi­ siooni erinevate žanrite, üldisemalt siis nn levi- ja süvamuu­ ge oleme endale võitnud kuulaja. Teiseks, meil on ikkagi täiesti sika tegijate vahel, seda enam, et paljudel puhkudel on vahe olemas nii kunstinõukogu kui ka loomenõukogu, ilma nendeta tegemine üsna keerukas ja mõttetu. Aga olen selgelt tajunud ei juhtu mitte midagi. vahetegemist meedias ja teataval määral väärtushinnangu­ Kui võrrelda Eestit muu maailmaga, siis selgub ka mitu po­ tes. Kuskilt on tekkinud terve hulk "klassikuid" ja maailmaval- laarselt erinevat tulemust. Ameerikaga ma ei võrdleks ega muide lutajaid, teisalt jälle ei jätku tähelepanu tegelikele tegijatele. Tundub, et teilgi, vaatamata kunagisele kergemale taustale, ka mitte Jaapaniga. Nendes maades dikteerib absoluutselt kõi­ tekkis probleeme, kui sai teatavaks, et Eesti Kontsert toob ke raha. Tõsi, seda raha on seal kirjeldamatult rohkem kui meil maale "Mamma mia". Kõlas etteheiteid, miks trügite muusikali siin. Aga meil ei ole hetkekski tekkinud, ja loodan südamest, et maailma? kunagi ka ei teki, olukorda, kus raha dikteerib näiteks esitatavat Eesti Kontserdi põhikiri ei näe ette žanrilisi kitsendusi. Eesti repertuaari. Neeme Järvigi kurdab, et Jaapanis peab ta ikka ja Kontsert on täna võimeline võtma 14-miljonilist riski ja seda jälle mängima Beethoveni Üheksandat sümfooniat ja Tšaikovski riski ka kindlustama ning mind isiklikult ei häiri ajakirjanduse

Ilmar Tõnisson, Liider on ta alati olnud: kui poisid, hiljem noormehed, mida­ Aivar Mäe õpetaja Pärnu Lastemuusikakoolis gi korraldasid, siis kambajuht oli alati Aivar. Ning tallegi kor­ raldati üht-teist. Konservatooriumi lõpuaktuse ajal olid kursu­ ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis: sekaaslased tema "sapaka" tõstnud kontserdisaali administrat­ Aivar Mäe alustas Pärnus minu juures klarnetiõpinguid üle siooni ukse ette (neli-viis trepiastet üles), küllap nad juba tead­ kolmekümne aasta tagasi. Ta oli muusikast huvitatud noor­ sid, kuhu Aivar lõpuks maandub. mees, hea koduse kasvatusega. Meie kontakt piirdus paari aastaga, siis suundus ta Tallinna Muusikakeskkooli edasi õp­ Eesti Muusikaakadeemia professor pima ja minagi Tallinna õpetama. 1972. aastal organiseeri­ Ants Sööt: ti Eesti noorte puhkpilliorkester ja sealgi kohtusin Aivariga. 1976. aastal toimunud orkestri kogunemiselt Vinnis on ole­ Aivar Mäe on vaieldamatult üks minu parimaid õpilasi. mas tore foto, kus Aivari lopsakas parukas ja suur kasv torkab Andekad inimesed on isiksused, aga see ei ole kunagi õppejõu­ kaaslaste seast silma. Uuesti kohtusime Konservatooriumis, le lihtne. Kuid oluline on lõpptulemus ja see oli suurepärane. mina olin tema klarneti- ja orkestridirigeerimise õppejõud. Loomulikult oli tal nagu teistelgi ühiselamu poistel oma elu Muusikapedagoogika eriala üliõpilased pidid valdama ka inst­ korraldamisega igasuguseid probleeme, aga ta tuli võitjana väl­ rumenti ja hakkama saama orkestri juhatamisega. Peab ütle­ ja. Kui ta ütleb, et ma alalõpmata teda välja viskasin, eks ta ik­ ma, et Aivaril oli hea vormiline tervikutunnetus, aga viimist­ ka liialdab ka, aga küllap ma olin aeg-ajalt sunnitud tal ka nel­ luse ja peenema töö tarvis ei jätkunud alati püsivust. Eriti tu­ ja jalaga seljas elama, kuidas need noored mehed ikka muidu gev külg oli tema organiseerimisvõime. Kuna tol ajal ei olnud tööle saab. Aivar oskas tööd teha ja teha seda lõpuni. Ma mä­ Konservatooriumis võimalusi praktikaorkestri ülalpidamiseks, letan täpselt aga seda, et ükskord päästsin ma ta ainuisikuliselt siis juhatati eksameid ja arvestusi ikka klaveri toel. Aivar aga kindlast eksmatist. ilmus eksamile kammerorkestriga, mille ta oli komplekteeri- Ma ei tea, kellest on mul rohkem kahju, kas Aivar Mäest nud Muusikakeskkooli õpilastest, ning Mozarti Serenaad kõ­ või eesti koorimuusikast. Kui Aivar Mäe tegeleks aktiivselt las tõeliselt ehedal kujul. Ta on arenenud julgeks ja läbilöögi­ koorijuhtimisega, ei peaks me oma profikooridele otsima diri­ võimeliseks, selliseks nagu me täna tunneme Eesti Kontserdi gente laiast maailmast ja laulupidugi oleks kindlasti ühe isiksu­ direktorit ja Vanemuise teatrijuhti, eredat isiksust Aivar Mäed. se võrra rikkam. Peale professionaalse võimekuse on tal diri­ See on seda hinnatavam, et just sellistest inimestest, kes julgelt gendile nii vajalikud omadused nagu suhtlemisoskus, sugestiiv­ ja targalt tegelevad üldsuse ja ühiskonna huvides, tundub meie sus ja isiksuse aura. Jõudu talle seitsmes tänases ametis! riigis olevat tõeline põud. Aivari endise pedagoogina on mul ainult üks hirm - et Aivar endale liiga ei teeks.

6 muusika 1/05 reaktsioon mitte hetkekski. AARIA

Mujal maailmas reageerivad endast lu­ gupidavad päevalehed ka tõsise muu­ sika sündmustele operatiivselt ja adek­ Kaks etüüdi vaatselt, hoides palgal tõsiselt võetavaid kriitikuid. Kas Eesti riigis on sellesarnast Eduard praktikat vara või juba hilja loota? Ma arvan, et vara. Ei tasu loota meie lapsajakirjanikele, mõnes süvenemist va­ REIN VAHISALU javas temaatikas nad lihtsalt ei julge piik- südamearst satada. Ning peatoimetajad kaalutlevad, mis müüb ja mis ei müü, kuigi ma arvan, duard Ojal on "Aeliita süit". Selle kõik osad erinevad üksteisest nagu öö ja et eesti rahvas ei ole nii rumal, kui aja­ päev. Esimeses osas kostab idamaist. Teine osa on "Magri haud". Efektsed kirjandus arvab. Mis aga puudutab tõsi­ Ealgushelid juhatavad lausa kättpidi pildi juurde. Kolmas osa on tants. Siis se muusika reklaami, siis selles me oleme Klaverikvintett - hästi liikuv muusika, meeleolude kaleidoskoop, mis kaasa haa­ fantastiliselt kõval tasemel. Sellist mee­ rab, sest ei tea, milline üllatus järgmise nurga taha valmis on pandud. Totaalselt diareklaami ei jõua Euroopas ükski kont- mittepõhjamaine muusika, ugrirõhumisest prii, Elleri-Tubina liinilt kõrvale kaldu­ serdiorganisatsioon kinni maksta. Eesti nud. Kontsert võib sellega kolleege Euroopas Eduard Oja koolivenna ja eakaaslase Eduard Tubina helitöödes ei pääse valgus­ ainult kadedaks teha. Teine küsimus on kiired paksust ümbrisest kuidagi läbi, siin aga on nad järsku kõik keset saali laia­ selle reklaami efektiivsus. Üldiselt on nii, li. Imelik, sa ei tea ju muusikast kuigi palju, ometi tundub korraga, et see on ilus, et tõsise muusika publikut kas on või ei midagi su hinges nagu liigutab ja kogu ümbrus lööb isemoodi kaunilt särama. Sa ole, palja reklaamiga teda eriti juurde ei mõistad - see on tõeline vaimustus. See on ehtne, võltsimatu ela­ tekita. mus, mida võivad pakkuda ainult puhtad ja ausad tööd. Just Eesti Kontsert ei kurda publiku vähe­ nende helilooja sõnade toel leidsin end ühel kontserdil ah­ suse üle ei Tallinnas, Tartus ega Pärnus. nelt laval toimuvat jälgimas. Mida edasi lõpu poole, se­ Kui me Pärnusse ehitama hakkasime, oli da rohkem läks ka autori ülejäänud tekst täppi: sa massiliselt neid, kes hoiatasid õtse või tunned vaid mingit seletamatut ilu hetkelist välga­ hõõrusid seljataga käsi, et publikuga sa tust hinges, mingi arusaamatu õndsus täidab ko­ kõrbed. Elu näitab, et ei kõrbenud ja ei gu su olemuse ja sa tõendad veel kord endale, kavatse ka. Ühte tahan küll kõigile öelda, et pole olemas midagi suuremat kui headus. nii lugejatele, kuulajatele kui muusikute­ Heameeleseisund tuttavast poollagunenud le: ei maksa loota, et kunagi tuleb tagasi majast, tolmunud laua ja klaveriga sopilisest see aeg, mis oli aastakümneid tagasi, kui katusekambrist, imeliselt ilusast päikesest ja hooaja jooksul esinesid Estonia kontser­ õhtuhämarusest. Sumbunud toakeses täitub disaali laval üsna tihedalt maailma tippdi- lehekülg lehekülje järel, kuni hommikuni rigendid ja -solistid. Selline võimalus oli välja, ja siis jõuab kohale arusaamine esiteks siis meist sõltumata, täna me lihtsalt ei kordasaadetust ja teiseks sellest, milleks sa ole võimelised sellist olukorda tekitama. üldse elad. Niisugustel hetkedel 1935. aastal täitusidki Eduard Ojal noodipaberid, kuni sai Punkt? kirja pandud kvinteti viimane noot. Punkt! Eduard Tubin on maailma sümfonistide pe­ res kohal, mis talle kuulub. Tubina festivali peal­ Pean siinkohal kommenteerima ja tõde­ kiri "Tubin ja tema aeg" on võimaldanud Vardo ma, et Aivar Mäe oma viimases vastu­ Rumessenil oma ratta taha tuulde võtta ka Eduard ses eksis või alahindas oma asutuse tööd. Oja. Ta on teda juba kümneid ja kümneid aastaid veda­ Minu vestlus temaga toimus 20. novemb­ nud, mille näitena kas või artikkel "Unustatud šedööver" ril ja 21. novembril sain Eesti Kontserdi (Sirp ja Vasar 5.12.1975) ja lausa iga-aastased üleskutsed eesti korraldatud Tokyo String Quarteti, maail­ muusika-asjameestele see helilooja laiale publikule teatavaks teha. Suur ma selle žanri valitseja kontserdilt Estonia töö on ära tehtud, Eduard Oja on endiselt hoos ja püsib vapralt tuules, kuid ot­ kontserdisaalis elamuse, mis kustutas mi­ sustav väljaspurt on ikkagi tegemata. Ainuüksi toosama šedööver, Klaverikvintett, nus küll nostalgia ammuste aegade järele. väärib seda. Jaanuaris täitub helilooja sünnist sada aastat. Tõstame oma suurmehe poodiumile! Lõpetuseks üks tulevikunägemus. Augustiõhtu. 2010. aastal toimub klaveri- kvintetifestival, mis kannab Eduard Oja nime. Kontsert avaras kammersaalis sai just läbi ja rahvas valgub muusikamajast välja. Õues ootab väljujaid vapustav tule­ de mäng. Mitmed kõnniteed mändide vahel viivad mereranda. Astun kiirustamata. Ahmin sumedat suveööd. Lasen helide lummusel endas toimida.

7 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD *Pianist Ramin Bahrami triumfid *Tšellist David Loew üürib endale terve Royal Albert Halli * Sergei Rahmaninovi partituur läheb oksjonihaamri alla

• Pianist Ramin Bahrami (s 1976, Teheran) insenerist isa, ke­ • 4. detsembril kuulutati Pariisis välja Marguerite Longi/Jacques da süüdistati ajatolla Homeini režiimi õõnestamises, suri vang­ Thibaud' nimelise pianistide konkursi laureaadid. Kuuekümne las; tänini pole teada, kus ja kuidas ta kustus, kuhu on maetud. esimest korda toimunud võistlusel osales 37 pianisti 13 rii­ Seitsme vangistusaasta jooksul läkitas ta pojale kirju, vannutades gist, esimest korda konkursi ajaloos läks peapreemia hiinlase­ teda Bachi mängima, sest "tema ei hülga sind eales". Vaimne le. Zürii, mida juhtis dirigent Marek Janowski, kuulutas võit­ testament isalt, kes teadis, et temale pole antud poja samme jaks 23-aastase Sihen Songi. Song on õppinud Shanghais, aastast suunata. 2002 täiendab end Pariisis; lisaks grand prix'le pälvis ta eripree­ Ühes ema ja noorema vennaga emigreerus Bahrami Itaaliasse mia parima klaverikontserdi ja parima soolokava eest. Teise ko­ ning hakkas õppima Milano konservatooriumis klaverit ja kom­ ha võitis 25-aastane itaallane Alberto Nose; kolmanda koha sai positsiooni. 1990ndate lõpul oli selge: noorukesel iraanlasel on noorim finalist, 17-aastane prantslane Jean-Frederic Neuburger. imehead oskused, et vormistada see eritabane poeesia, mida tema, Neuburger pärjati ka publikupreemiaga, Prantsuse raadio pree­ Lääne kultuuripärandist eemal sündinu, hoomab Bachi muusikas. miaga ning tunnistati parimaks kohustusliku teose esitajaks Ja seda, et Ramin Bahrami on sirgunud, kandmaks loorberipärga, (Richard Dubugnoni sulest). tajus publik niipea, kui Bahrami hakkas osalema festivalidel, pü­ hendus- ja tänuõhtuil. Kuidas reageeritakse tolle mahehäälse noor­ • Esimene eraisik, kes oma "kulu ja kirjadega" üürib Royal mehe mängule, kes siis, kui avab suu, jätab mulje, et ta mõtted Albert Halli, on tšellist David Loew (s 1949); kontsert plaa­ tulevad minevikust, kusjuures mitte ühe-kahe, vaid kuue ja seits­ nitakse 23. märtsile 2005. Üürimine läheb Loew'le maksma me aastatuhande tagant, ja kes siis, kui istub klaveri taga, näib ke­ 15 000 naelsterlingit (ca 22 000 eurot), lisaks spetsiifilised hastavat tõetruudust, hingestatust, vaimukust ja puhkevat poee­ kontsertetenduse kulud (ca 60 000 eurot). Kui summa jagada siat ennast? Üks näide, kuidas reageeritakse: 1998. aastal kuuluta­ piletihinnaga, siis selgub, et kulude katteks peaks Loew müüma ti Bahrami Catanias linna aukodanikuks - sedavõrd pimestav oli 3700 pääset. Ja uskumatu küll, aga Royal Albert Hallis ollak­ noorukese pianisti triumf. Ja ei maksa arvata, et ah, spontaansete ja se veendunud, et Loewil see ka õnnestub - vastasel juhul poleks kee väliste sitsiillaste asi... kuningliku saali juhtkond väljakutsega nõustunud. Kultusisikuks Pealispindne kriitika tituleerib iraanlase Glenn Gouldi mant­ kujuneva Loew'i austajaskond ulatub Inglismaal mitmete küm­ lipärijaks, analüütilisemad arvajad tõdevad, et Gould, Bahrami nete tuhandeteni. David Loew on põlisest "muusikupuust", sün­ iidol varases lapsepõlves (kuueaastaselt avastas Bachi Partiita dinud Keenias ja kasvanud Austraalias, kümmekond aastat on ta e-moll Gouldi esituses), on kahtlemata mõjutanud uustulnuka star­ oma tšelloga Inglismaal ringi rännanud ning esinenud igas vähe­ ti, kuid mida pole, see on kopeerpaber. Bahrami on suhelnud ka gi mõeldavas paigas. Loew'i põhimõtteks on end proovile pan­ "müütiliste bachistidega", manala teed läinute ja elavate legen­ na, olla self-made man mitte sõnades, vaid tegudes. Sest pole didega. Rosalyn Tureck, Bachi hardaim preestrinna, olevat teda midagi toredamat, kui võid öelda: ma tegin seda omal algatusel kuulates tunnistanud: "Mina olen seda muusikat uurinud kahek­ ja oma vaimujõuga ning jagasin seda teistega ja see läks teistele sakümmend aastat, sina aga tuled ja mängid, nagu oleks see sinu korda. kirjutatud." Stiili- ja maitseküsimustes mõõtuandev Andras Schiff Seni on ta omal kael välja andnud kolm albumit: "Safari in on Bahramit suunanud mõtisklema interpreedi eetika üle. "Bachi Music" 1, 2, 3. Muusikaliselt on Loew omnivoor, eklektik, kel­ tekst nõuab alandlikkust," on kinnitanud Schiff. Tureckit ja Schiffi le repertuaar ulatub Vivaldist Granadoseni ja Beach Boysi lugu­ peab Bahrami oma kaitseingleiks, ja nagu paljudel "noortel muu­ deni, klassikast rocki, popi ja džässini. Plaadifirmadesse suhtub sikutel", on temagi suurimaks sooviks mängida tulevikus koos di­ Loew kriitiliselt, heites neile ette jäikust, üleolevat "küll meie rigent Claudio Abbadoga. Novembri esimesel poolel esines prae­ juba teame, mis publikule meeldib"-suhtumist ning tõsiasja, et gu Saksamaal elav Bahrami Milanos, Roomas, Bolognas, Modenas, plaaditööstuse esmaseks parameetriks on kujunemas: noor-ilus- Firenzes... Bahrami on Bachi muusikas leidnud vaimse vabaduse. seksikas. Ta senised plaadistused on põhiliselt ilmunud Aura Music fir­ mamärgi all: "Ramin Bahrami plays Bach", "Ramin Bahrami Iive • New York Times ristib toimuva Taaveti ja Koljati võitluseks. in Catania", Bach ja Mussorgski; "Ramin Bahrami plays Bach Taavetiks oleks prantsuse viiuldaja Olivier Foures, Koljatiks ing­ Partitas No 1, 3, 6", hiljuti salvestas Deccale Bachi "Goldbergi va­ lise muusikateadlane Michael Talbot. Foures ja Talbot sõdivad riatsioonid". Veneetsia konservatooriumi raamatukogust leitud anonüüm-

8 se partituuri "Andromeda Liberata" pärast, ei muretsenud selle pärast, kuidas oma loo­ mis on loodud kardinal Ottoboni, poliitili­ mingut kompaktse ja allkirjastatuna järel­ se pagulase ja kunstide patrooni naasmise põlvedele postitada - see oli viimane, mil­ puhuks Veneetsiasse. Foures peab Perseuse lele ta mõtles. müüdile tuginevat oopust šedöövriks, Talbot soperdiseks. Asjaarmastajast muu- • Aastal 1908 valmis toona Dresdenis vii­ sikaekspert Foures väidab, et veneetsia se­ binud Sergei Rahmaninovil Teine sümfoo­ renaadi autor on Antonio Vivaldi; Talbot, nia. Samal aastal üllitati Moskvas ka editio suurim Vivaldi spetsialist elavate hul­ princeps, käsikiri ühes variantidega aga ka­ gas, kes hiljaaegu kaevas kusagilt Lõuna- dus - jäljetult nagu tavaliselt. Tänavu no­ Inglismaa lossist välja kaheksa kadunuks vembri algul teatas oksjonimaja Sotheby's, peetud aariat Vivaldi kuulsast "Il Trionfo millest ammuilma on kujunenud leiubü­ della costanza sulPamore e 1'odio'st", leiab roo, et keegi anonüümne Euroopa kol­ jällegi, et "Andromeda" pole muud kui kol­ lektsionäär olevat oksjonile toimetanud lektiivne vusserdis, kus Punase Preestri su­ Rahmaninovi Teise Sümfoonia autograafi. lest vaid üksainus aaria. Seega kaks sei­ 7. detsembril pannakse 320-leheküljeline nast seina ekspertarvamust. Sama elevil kui käsikiri Londonis enampakkumisele alghin­ Foures, ollakse ka plaadimajas Deutsche naga 550 000 dollarit. Grammophon: salvestusleping sai käh­ ku kirja ning Veneetsia Barokkorkester • Nüüd on vahejuhtum ka videolindil, Andrea Marconi juhatamisel on teose juba Pianist Ramin Bahrami süveneb Bachi ülesvõtjaks Iisraeli sõltumatu ajakirjandu­ plaati mänginud. Peale selle võttis Andrea helide maailma. se esindaja. Suvel, kui analoogne seik es­ Marcon anonüümse leidlapse orkestri pü- makordselt ajakirjanduse orbiiti kerkis, sikavva ja viis ta novembri lõpul pika­ soikus teema asitõendite puudumise tõt­ le Ameerika turneele. Las publik otsus­ tu. Jutt käib omalaadsest muusikalisest mõ­ tab! Talbot, kes kompaniid tungivalt palus nitusest, mida Iisraeli sõdurid harrastavad salvestusest loobuda, süüdistab Deutsche Jeruusalemma kontrollpunktides. Nii mõni­ Grammophoni "pettuses" ja Fouresi "eba­ gi palestiinlasest eraisik, kes juhtumisi muu­ kompetentsuses", selgitades, et tegu on sik ja õnnetuseks viiuldaja, on pidanud pilli partituuriga, mis temale jäi Veneetsia ar­ kastist välja võtma (seal võib peituda lõhke­ hiivis silma juba kümmekond aastat taga­ keha) ning sadade järjekorras seisjate ja ir­ si, ent mille ta kui väärtusetu välja praakis. vitavate sõdurite ees oma oskusi demonst­ Foures ja Marcon julgevad arvata, et spet­ reerima. Tahad läbi pääseda? Palun, ole sialist eksis ega soostu tunnistama, et on lahke, aga enne mängi meile viiulit! Iisraeli pärlit pidanud võltsinguks. armee ametlik pressiesindaja on öelnud, et Märksa tasakaalukam kui muusiku­ põhjuseks on terrorism, eneseõhkijad jne. te vaidlus on ajaloolaste-arhivaaride seisu­ Ent teisi alandades ei pääse keegi Tõotatud koht. Veneetsia arhiivides päev päeva kõr­ Maale, kui, siis vaid ajutiselt. val töötavad inimesed teavad, kui meeletult palju on läbi uurimata materjali. Vivaldi oli erakordselt viljakas, tänapäeval tuntak­ Sergei Rahmaninovi partituur pannakse se ta loomingust vaid tillukest osa. Vivaldi oksjonile. FOTOD INTERNETIST

1, 1 Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid jaanuaris 2005 22. jaanuar kell 12.00 23. jaanuar kell 12.00 29. jaanuar kell 18.00 EMA kammersaal EMA kammersaal Kadrioru loss Maigi Pakri klaveriklassi Jaan Kapp (klaver) Mart Laas (tšello) õpilased Ada Kuuseoksa klaveri­ Signe Hiis (klaver) klassist Pille Prans (viiul)

muusika 1/05 9 IMPRESSIOONID Sempre con brio - ikka tulega LEMBI METS

Tugevalt juurdunud Muusikakooli klaveri erialal. Kamalova Mõnel hetkel tõded hämmastunult: tea­ õpib praegu laulmist EMAs Anu Kaalu tud muusikasündmus on märkamatult ku­ juures; 2002-2003 õppis ta Sibeliuse junenud nii tugevaks traditsiooniks, et Akadeemias A. Välkki juures. Saripova selleta oleks edaspidist kultuurielu raske jätkab klaveriõpinguid EMAs Aleksandra ettegi kujutada. Juozapenaite-Eesmaa juhendamisel. Selle Kaheaastase intervalliga toimuv ees­ duo võlu seisneb siiruses, eheduses, veen­ ti noorte interpreetide konkurssfestival vas stiilitajus. Lauljannale ei oska ka vo­ "Con brio" toimus tänavu sügisel juba kaalselt midagi ette heita, arvestades eriti kaheksandat korda. Ürituse ajalugu al­ tema noorust. gas aastal 1991. Et üleriigilised võistlu­ Festivali ülekaalukas võitja Mihkel sed erinevates instrumendiliikides toimu­ Poll on oma noorusele vaatamata väga vad harva või üldse mitte (näiteks keel- kogenud esineja. Tema konkursside loe­ pillimängijail oli viimane selline aastal telus on üle kümne nimetuse ja hulk lau- 1987!), on üks festivali ülesandeid täita reaaditiitleid, neist kaalukaim tänavu ok­ vastavat tühimikku. Samas annab esineja­ toobris saadud esikoht Rina Sala Gallo te endi valitud pooletunnine kava ja va­ konkursil Monzas. Polli esinemine "Con ba esituskoosseis võimaluse üles astuda briol" jättis kustumatu mulje: noor ja va­ kõigil noortel muusikutel (vanusepiiriks hetu, kuid vilunud ja veendunud, tohutu on 30 eluaastat). Omapära annab ürituse­ energiaga. Poil sai Eesti Kontserdi auhin­ le pikk auhinnalaud. Peaaegu kõik arves­ na (25 000 krooni ja esinemised), ETV tatavad muusikainstitutsioonid panevad auhinna (kontsertsaade), ERSO auhinna välja oma auhinnad, enamasti loomingu­ (esinemine ERSOga), ERi auhinna (sal­ list laadi - esinemis- ja salvestusvõima- vestus koos esitusega Bratislava fooru­ lused, rahasummad edasiõppimiseks või mil "New talent 2005") ja publikuauhin­ kontserdireisiks. na (väljapanija EMT). Poll on Tallinna Muusikakeskkooli õpilane, õppejõudu­ Palju konkursse ja festival omadele deks Maigi Pakri ja professor Ivari Ilja. Võistlusi toimub meie ümber tegelikult Festivali žürii koosseisus Rene Ees­ palju. Kel tahtmist, hakkamist ja oskust pere (esimees), Andres Uibo (Eesti Kont­ Tänavused auhinnasaajad raha leida, võib kas või permanentselt sert), Madis Kolk (Eesti Kontsert), Pee­ kerkisid lõppvooru jõudnute seast esile mööda rahvusvahelisi jõukatsumisi tiiru- ter Sarapuu (ERSO), Tiiä Teder (Eesti sajaprotsendilise veendumusega oma et­ tada. Väikeses Eestiski on mitu rahvus­ Raadio), Kristel Eeroja (Vanemuise süm­ tekandeis. Kahest viiuldajast pälvis au­ vahelist konkurssi, eeskätt küll õppivai- fooniaorkester), Heidi Pruuli (Eesti Tele­ hindu Andres Kaljuste, kelle mängu voo­ le noortele. Seda väärtuslikum on festival visioon) ning Peep Lassmann ja Margus rusteks tuleb pidada peent, "hingavat" "Con brio", üritus juba väljakujunenud Pärtlas (Eesti Muusikaakadeemia) tundis toonikäsitlust ja erilist kuulamisoskust eesti muusikuile. "Ülevaatenäitusena" ko­ heameelt üksmeele üle otsuse sünnil. Ka (on hämmastav, kuidas kuulamisprotsess haliku noorema põlvkonna esituskunstist publik oli oma lemmiku valimisel üsna ise võib ettekandel kuuldavaks saada). on ta hindamatu; nii produtsentide kui ühel meelel, ehkki häältelugemiskomis- Tehniliselt teostuselt see kava veel päris ka muusikakollektiivide ja meediaorgani­ joni kuulununa veendusin, et päris välja valmis polnud. Kaljuste sai õiguse esine­ satsioonide seisukohalt. ei jäänud sellest valikust ükski lõppvoo­ da ERSO ja Vanemuise sümfooniaorkest­ Noored muusikud on seda võimalust ru jõudnu. riga. Noormees on lõpetanud Tallinna osavõtuga hinnanud. Osalejate arvult oli Muusikakeskkooli, praegu õpib ja töötab Siinkohal tooksin ära ka teiste fina­ tipp 1998. aastal, mil esinejaid oli 35 (nii Stockholmis. listide nimed: klaveriduo Ebe Müntel - solist kui ka ansambel on esineja). Jorma Toots; PaukenfEST Duo (Vambola Duo Alfia Kamalova - Naily Saripova Sageli kerkib osavõtjate seast esi­ Krigul - Anto Õnnis) ja viiuldaja sai EMA auhinna (10 000 krooni õp- le keegi, kes tühjendab lõviosa auhinna­ Annemari Ainomäe. peraha) ja ERi auhinna (salvestusõi- lauast, 1998. aastal näiteks Äge Juurikas, gus koos esitamisega EBU, UNESCO ja Seekordsel festivalil oli tavapärasest 2000. aastal Silver Ainomäe, tänavu Rahvusvahelise Muusikanõukogu noor­ vähem esinejaid - ainult 13. See-eest oli Mihkel Poll. On olnud ka silmapaistvaid te interpreetide foorumil "New talent mõnelgi lõppvooru jõudnul tuld, et soo­ ansambleid, mis on jäänud meie kultuuri­ 2005" Bratislavas). Neiud on mõlemad jendada saalitäit kuulajaid. Elagu "Con piiri, näiteks Uus Tallinna Trio. lõpetanud G. Õtsa nimelise Tallinna brio"!

10 muusika 1/05 IMPRESSIOONID Juurtemuusika taevatähed JOOSEP SANG ovembri algul esinesid üksteisele üsna lähestikku päevadel Tallinnas portugali fado uus täht Mariza ning särava kuu­ Nna Buenos Airese tangotaevasse tõusnud lauljatar Sandra Luna. Väike ajaline distants võimaldab kaht lauljatari kõrvutada, leida neis nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni. Fado ja tango on oma olemuselt mitmeti sarnased: siin on purskuvaid tundeid ja lõõmavat kirge, kuid sageli ka endasse sul­ gumist ja sisekaemust, eriti fado's. Mariza ja Sandra Luna muusika ning esinemise sarnastest joontest saab koostada pika nimistu: mõ­ lemad esindavad elusat ja jõulist traditsiooni, millel on oma maa kultuuris väga selge koht; nad pööravad ülisuurt tähelepanu teks­ tidele ja neis peituva tõlgendamisele; mõlemat iseloomustab vääri­ kas ja väljapeetud lavaline olek ning muusikaliste kujundite plasti­ line väljendamine. Nii Mariza kui ka Luna on rahvusvahelisel aree­ nil uued, kuid kiiresti kõrgele tõusnud lauljad, Mariza oma kahe ning Luna ühe kõikjal maailmas leviva albumiga. Puhtmuusikaliselt võttes torkab siiski silma ka rida erinevu­ si, näiteks meloodiakaunistustes ja hääle värvingus - Mariza hääl on kristallselge, Luna oma lopsakam ja kandvam. Mõlemad laul­ sid omamoodi kammeransambli saatel: Mariza taustal domineeris kaunikõlaline portugali kitarr, Sandra Luna muusikas aga tangost lahutamatu bandoneon. Ja loomulikult torkas lahknevustest kõige kiiremini kõrva erinevus rütmimudelites, mis Luna esitatavas tan­ go cancion'is pole küll nii ranged kui tantsuorkestrite muusikas. Seega: olemuselt sarnased, vormilt erinevad. Mariza vastas pressi­ konverentsil küsimusele fado hingesugulaste kohta, et fado4e igi­ omast nukrusetunnet (saudade) peidavad endas ka bossa nova, fla­ menco ja cabo verde morna. Sandra Luna hingekriipivad tangolau- lud kinnitasid, et sama tunnet on ka tema maa muusikas. Nii Mariza kui ka Sandra Luna pakkusid suure elamuse. Nad on sellised lauljad, kes elavad esitatavat isiklikult läbi ja mõjuvad seetõttu ülimalt siiralt. Tänu väljapeetud poosidele ja uhketele kos­ tüümidele mõjusid mõlemad kontserdid paiguti ka vägagi teatraal­ selt. Kompaktsema mulje jättis Luna etendus Draamateatris - teat­ risaali punane interjöör ja intiimne atmosfäär lõid erilise tähele­ panu soodustava õhustiku, kus iga tundevarjund kuulajani jõudis. Mariza laulis "sümfooniliste" mõõtmetega Estonia kontserdisaalis Sandra Luna ja Mariza (ta on ka Sandra Lunast oluliselt suurem staar), kus kontakt kuu­ kunst sünnib ilust ja valust. lajaga polnud nii hea. Siiski suutis ka tema kogu fado ilu ja valu FOTO LEENDERT MULDER (LUNA) kuulaja ees laiali laotada. Mõlemad kontserdid kinnitasid, et sellis­ FOTO ROBERT DEVIAN (MARIZA) tel imehetkedel võib ka võõras keeles ja kaugelt maalt pärit muusi­ ka arusaadavaks ja omaseks saada.

Fado's ja tangos leidub purskuvaid tun­ deid ning lõõmaval kirge, kuid sageli ka endasse sulgumist ja sisekaemust.

11 IMPRESSIOONID Indoskisoidne õhtupoolik LAURI SOMMER

Kontsert "Eksootiline India. Klassika, demänguga", millega pillimehed aas­ te suuruste Kapoori, Burmani ja Kishore džäss, bollywood". tasadu õukondlikku publikut köitnud. tundetõde asendasid pop-poisi Asif Ali Ansambel Sargam 17. novembril Varajase muusika jaod olid kõrgtasemel läilad paisutused. Syntesaatori käima Vanemuise kontserdimajas. ja muu koosseis täitis oma statistiosi häs­ unustatud rytmide tuimad bassid mängi­ ti. Kui aga tõsimeelne ansamblijuht la­ sid mõneski loos täiesti omapäi ja mööda. ri suundi sisaldava kontserdi pu­ valt lahkus, hakkas bändi tegevus meenu­ Mõistatuseks jäi ka kitarristi osa. Kuulda hul on kysimus kindlasti stilistiliste tama yksi koju jäänud ulakate jõnglaste teda polnud ja tihti puudus sel saatepil­ Emõõtkavade sobitumises. Tundub, ettevõtmisi. Ragale järgnes kohe syldilik lil ka ajalooline põhjendus. Yldpilti pa­ et kõrg-, rahvaliku ja popkultuuri suhe kolmeduurilugu ning seejärel asuti rappi­ randas siin-seal peen tablasaade, usuta­ on Indias hoopis teine - yleminekud on ma šlaagreid. Bollywood ehk india filmi­ vam naisvokaal (Imran Khan) ning mõ­ voolavamad kui siin. Kas teie kujutaksi- muusika on mulle lapsest saati põnev ol­ ned bbangra-käigud. Ja hindustani ver­ te ette kontserti, kus ühte õhtusse on ma­ nud. Lennukad viisid võimendasid yle- sioon "Pyhast ööst" oli sama rikastav kui hutatud Cyrillus Kreek, "Õllepruulija", elusuuruseid tundeid ja võõramaist võlu. sakslaste Cani oma. Tundub, et kuula­ Tyyr ja veel pisut Anne Veskit? Mina eri­ Suuremana hakkasin neis nägema kordu­ jad jagunesid meelelahutuslikuks ja me­ ti mitte. Kuid midagi sellist too klišeeli- matut sulamit, kus rahvamuusika gruuv ditatiivseks leeriks. Enamik publikut oligi kult "eksootikale" rõhuva nimega kava kohtus euroopa minoorse-mažoorse po­ vist tulnud lustima ning suhtus lauljatari igatahes pakkus. Intro järel ilmus lavale pi mõjudega. Olen sel teemal yhe DJ-se- õhutatud kaasaplaksutamisse algul kõhk­ viiuldaja Johar Ali Khan. Muusikute su­ tigi teinud. Nagu aastakymnete eest, nii levalt, sulades aga varsti yles. Õhus vir­ guvõsast pärit, sygava traditsioonitunde- on bollywood tänagi osake India töörah­ vendas midagi peaaegu slaavilikku. Kui ga väärikas instrumentalist lummas ko­ va puhkeajast - sisust pooleldi sõltuma­ Khan lavale tagasi tuli, kuulis taas arhai­ he esimese, aeglase introga raga ajal. tult saavad menukaks filmid, kus on haa­ lisemaid kõlasid. Poplugudes ta peaaegu Kurviline, pool- ja veerandnootidel, äki­ ravaid ja kaasalauldavaid duette ja hit­ ei osalenud. Lisapalana kõlas yks tuntu­ liste kiirete puhangute (taow'idega) yles- te. Kuid midagi on ka teisiti. Minu kuu- maid india klassikapalu "Raga Kirvani". alla sõitev stiil vaheldus rahulikuma laa­ lamiskogemus ytleb, et elektroonika ka­ Oijah, tasakaalu tahaks. Kas meiegi kuna­ diga. Meistriga pidas sammu nooruke, sutamisel pole kodumaal elavad hindud gistele kinokylastajatele tugeva nostalgia- nõtke mängustiiliga tablamees Parvez just eriti maitsekad. Iseasi, kui siirdutakse potentsiaaliga hollywoodi kraami ei võiks Hussain. Just nende kahe vahel hõljus eksiili - briti bhangra õitseng on lootust­ esitada omaette kavana, kus lauldu sõnu­ see kytkestav teineteisemõistmine ja pi­ andev fakt. Paraku koosnes enamik sel mit võimendaksid ka stseenid filmidest? dev improvisatoorne dialoog. Soleerimise õhtul esitatust renegaatlikust n-ö uuest Praegune kontsert meenutas Kessu-raa- kiirus võis saada eesmärgiks omaette, aga bollywoodist, kus juba figureeris magusa­ matu toidumasina "Supramakk" toodet tegu oli suurepärase võistlusliku "kuul­ te sound'idega syntesaator ning kunagis­ "vahukoor lambarasvaga".

Sargam yhendas india vastandlikke muusikastiile. FOTO MARKO MUMM/EESTI PÄEVALEHT

12 muusika 1/05 IMPRESSIOONID

Muusikast viidud. Virgo Veldi Sarmikas klavessiiniduo Ene Nael (ees) ja FOTO KAUPO KIKKAS Kristiina Are. FOTO LOIT JÕEKALDA Eesti interpreedid Tallinna raekojas MALLE MALT IS /^ /"V novembril astusid kontser- teosest ja kujuneb sageli omaette väärtu­ sasarve tämbrile. Virgo Veldi on mitme­ /II disarjas "Eesti interpree- seks, annab pigem vihje teosele või selle külgne saksofonist, kelle mängus on peale ^н^ \^f • did" üles Virgo Veldi (sak­ loomisega seotud allikatele. Kõne all ole­ Olavi Kasemaa klassikalise saksofonikooli sofon) ja Kai Ratassepp (klaver). Nagu vast teosest ei leia klassikalisele sonaa­ traditsioonide tunda ka jazz- ja popmuu­ kavaleht teatas, oli repertuaar laiahaarde­ divormile omaseid jooni rohkem kui ai­ sika interpretatsioonimõjutusi ning nii line - Bachist Krigulini, sest klassikaline nult kaheplaanilisuse printsiip: solo-duo, väga oleksin tahtnud teda kuulda ka sop­ saksofon nõuab ka klassikalist repertuaa­ piano-forte, kõrge ja madal register ning ran- või tenorsaksofoni mängimas. ri. Peale Bachi, Debussy ja Dermessemani teose kaheosaline ülesehitus. Lisaks mik- Viimase loona enne lisapala kõlas oli kavas ka kahe eesti helilooja looming rointervallikale ja ülemhelikobarate vär­ Jules Dermessemani "Fantaasia", mille - saksofonimängijate poolt armastatud vilisele kõlale jäid "Solost" meelde kiired puhul tahaksin märkida, et mitte ainult Hillar Kareva sonaat nr 2 "Värvilised registrivahetused ja avara skaalaga dünaa­ klaver, vaid ka saksofon nõuab mängi­ vahtralehed" ning esiettekandena esime­ mika, palju sündmusi leidis aset kuulmis- jalt näpuosavust, ja natuke huumorit tu­ ne osa Ulo Kriguli sonaadist saksofonile piiril. leb romantiliste lugude esitusele ainult ja klaverile. Saali arvestades oleks võinud sakso­ kasuks. Kava uurides ja laval toimuvat jäl­ foni sooloteoseid rohkemgi kõlada, sest 27. novembri kontserdi "A Due" gides tekkis üks küsimus: miks klaver ruum näis ilmselgelt eelistavat klaverit su- esimeses pooles mängis klavessiiniduo Kriguli teoses midagi ei mänginud, kui medakõlalisele saksofonile. Nii mõnele­ Kristiina Are ja Ene Nael W F. Bachi ometi oli välja kuulutatud sonaat klave­ gi loole oleks kasuks tulnud kinnine või ja J. S. Bachi muusikat. Kontsert pak­ rile ja saksofonile? Tegelikult kõlas ka­ poollahtine klaverikaas, Kai Ratassepa kus küllaga naudingut nii kõrvale kui heosalisest teosest seekord vaid esimene energiline, täpne mäng ei oleks ka selli­ ka silmale, sest lisaks suurepärasele mu­ osa pealkirjaga "Solo". See on teos, mil­ sel juhul tähelepanuta jäänud. Või hoi­ sitseerimisele moodustasid mängijad ka lega Ulo Krigul on auväärselt ühte ritta dis ehk Virgo Veldi end tagasi, vaid aeg­ omamoodi visuaalse harmoonia: daam astunud Hillar Kareva, Eduard Tubina ja ajalt pisut oma instrumendi dünaamika- pruunis kleidis mängis oranžil klaves­ teiste eesti heliloojatega, kes seni on sak- maailma ust praotades ja avalikustades, siinil ja daam mustas musta värvi pillil. sofonisonaate kirjutanud. Pealkirja järgi missugust forte't teeb tema saksofon, Samamoodi nagu mängijad ise, köitsid otsustades jätkab teos klassikalise vormi kui vaja. Kontrollitud vibraato ja tämb- tähelepanu klavessiinide erinevad tämb­ traditsiooni, kuid sellesse tuleks suhtuda rirohke toon toimisid eriti hästi Debussy rid ja ebatavaline häälestus, samuti hak­ ettevaatlikult, sest nüüdisaja heliloojatel "Rapsoodias", kus Veldi tõi osavalt esi­ kasid kõrva kummalised ebakõlad, mille ei ole kombeks panna pealkirja, mis teose le oma pillile ainuomaseid tämbrinüans- põhjuseks olid tõenäoliselt mõned pisut sisu otsesõnu avaks. Pealkiri, mis on osa se, kohati lähendades saksofoni kõla met­ häälest ära keeled. Klavessiin on hääles-

13 IMPRESSIOONID tüse poolest tõrges pill ning kuidas ta reageerib novembrikuisele transpor­ Niguliste aastapäevakontsert timisele ja pikale ootamisele jahedas raekoja saalis, võib mängija ainult ole­ tada. Klavessiin kuulub selliste pillide koondus oreli ümber hulka, mis nõuavad mängijalt tavali­ IA REMMEL sest suuremat meisterlikkust dünaami­ ka kujundamisel. Ettekujutuse piano'st iguliste muuseum-kontserdisaal tähistas aasta lõpupoole oma 20. tegutsemis- või forte'st peab mängija kuulajale aastapäeva. Niguliste, omaaegne linna uhkeim kirik, suurejoonelise Hermen looma artikulatsiooni abil. Niisiis on NRode altariga, on läbi elanud raskeid aegu. Teise maailmasõja järel vareme­ heäl klavessiinimängijal tõenäoliselt tes seisnud kirik taastati 1984. aastal. Osakest kiriku ajalugu illustreerisidki kontser­ teistsugune ettekujutus dünaamikast di teises pooles demonstreeritud filmikatkendid 1937., 1944., 1981. ja 1983. aastast. ja rikkalik artikulatsioonivõtete pagas. 1937. aastal seisab kirik veel oma täies hiilguses, 1944. aastal inspekteerib toonane Vaatamata pillile omasele pseudodü- Baltimaade kindralkomissar Litzmann kirikuvaremeid. Hilisemad võtted esitavad res­ naamikale, oli raekojas kõlav klaves- taureerimist ja valminud kirikut. siinimuusika täis nüansse, hästi liigen­ 21. novembri pidulikul kontserdil kõlas Nigulistes Henry Purcelli Süit pikolotrom- datud aeglased osad panid end kuula­ petile, esitajaiks duo Jüri Leiten - Andres Uibo, Erkki-Sven Tüüri "Spectrum" I ja II, ma ning ka kiiretes ja energilistes osa­ esitajaiks Andres Uibo, Jüri Leiten ja Kristjan Mäeots ning Andres Uibo teos "Then I des leidsid mängijad aega muusikali­ saw...", esitajaiks autor ja gregoriaani ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatu­ seks graatsiaks. sel. Oli advendiaeg - Raekoja platsil Trompet ja orel on barokiajastul olnud koosseis, mis annab edasi sära, pidulikkust, seisis suur kuusk ning selle ümber ki­ jubilatsiooni ning kaunistab pidulikke sündmusi. Purcelli Süit kuulub duo Jüri Leiten has jõululaat. Kummalisel kombel ei - Andres Uibo esindusrepertuaari. vähendanud väljast kostev rõõmus kä­ Erkki-Sven Tüüri "Spectrumitele" on Niguliste olnud esmaettekande paigaks. ratsemine muusika lummust, vaid su­ 1989. aastal kirjutatud "Spectrum I" kannab minimalistlikke katkestatud perpetuum las muusikasse, saades osaks sellest ja mobile kujundeid. Dramaatika lisandumist märgivad klastrid. Teos on meeleolult ran­ veelgi süvendades jõulueelset meele­ ge, kuid dünaamikalt lopsakas. "Spectrum II" jätkab esimese "Spectrumi" eksponeeri­ olu. Ainuke miinus Kristiina Are ja tud ideede ringi, arendatum materjal on jaotatud peale oreli veel trompetile ja löökpil­ Ene Naela etteaste juures oli see, et lidele. nad nii vähe mängisid. Nad oleksid Õhtu kõige ulatuslikumaks teoseks kujunes Andres Uibo liturgiline sümfoo­ pidanud andma terve omaette kont­ nia "Then I saw...". Andres Uibo: "Teose idee on mul peas olnud küllaltki kaua. serdi. Lübeckis õppides kirjutasin kolm koraalimeditatsiooni, sel ajal lugesin palju piiblit. Ilmutusraamat ja 21. salm sealt jäid mõtteisse kumisema ja tekkis soov sellest kunagi Õhtu teises pooles mängisid Helen midagi kirjutada." Normet ja Ardo Västrik, luues eelne­ vast täiesti erineva maailma ja mõju­ Tsükli aluseks on intervallinne sümboolika. Oreli staatilised meditatsioonid põimu­ des kuidagi saabumisena karmi reaal­ vad gregoriaani ansambli retsitatii­ susse. Kõlasid Haydni Duo viiulile videga Ilmutusraamatust, teose osi ja tšellole D-duur, Mihkel Keremi ühendavad antifoon, ofertoorium, Neli pala viiulile ja tšellole ning Ervin graduaal ja hümn "Urbs Jerusalem". Schulhoffi Duo viiulile ja tšellole. See tähendab: selles muusikas on Kolmeteistkümneaastase Keremi kirju­ alati kohal tekst; tekst ja muusika tatud Neli pala viiulile ja tšellole lask­ kulgevad paralleelselt. Autori sõ­ sid pillidel kõlada oma kõige magusa­ nul ongi tekst, mõtte edasiandmine mates registrites ning kompositsioon siin väga oluline, muusika on teatud tõi esile tõsiasja, et noor muusikalooja määral illustratiivne. Eriti tähendus­ ja viiulimängija tunneb oma pilli või­ rikkalt mõjuvad teose esimene ja vii­ malusi suurepäraselt. Kontsert pakkus mane osa, "Then I saw..." ja "The ka muusikaloolist avastusrõõmu ja New Jerusalem", oma kumisevate seda kavasse võetud Ervin Schulhoffi fikseeritud orelpunktide- ja dünaa- teosest. 20. sajandi esimesel poolel mikatõusude mõjukusega ning ida elanud heliloojana oli juudi-saksa pä­ kristlikust kirikust inspireeritud me­ ritolu Schulhoff üks paljudest, kel­ loodikaga. le heliloojakarjäär jäi jalgu Esimesele maailmasõjale, ning tema teoseid ei ole, vähemalt Eestis, palju mängitud.

Andres Uibo ajatu "Then I saw.. FOTO SCANPIX

14 muusika 1/05 JUBILATE Mees metsa ja vete varjust

Tuult jalge alla, taeva tuult ja mõtetele kotkatiibu, maa poripritsmed pühi suult ja julgelt päikse külge liibu, too taevast alla tulikosk, mis eostaks johtuvaid maailmu. (Heiti Talvik)

Friedebert Tuglas kirjutab 1944. aastal: Eduard Oja (1905 - 1950) sündis "Kui ihuüksi võib inimene enese vahel Palupõhja külas Vana-Põltsamaa vallas. tunda. Kes teab, vahest vajab mind aasta­ 1927-1932 õppis ta Tartu Kõrgemas kümnete pärast jälle keegi, keda huvitab Muusikakoolis Heino Elleri juures mu saatus, ta jälgib liigutatuna mu teid. kompositsiooni. 1935-1941 töötas sa­ Kuid mis teab temagi minu tõelisest ole­ mas õppeasutuses teooria õppejõu ja masolust. Oleme nagu rändtähed avaru­ orkestriklassi juhatajana, 1941. aas­ ses, kes iialgi üksteist ei kohta. Tajume tast oli vabakutseline helilooja. Oja te­ vaid aimlemisi üksteise melanhooliat ning gutses ka muusikaõpetajana koolides kaome siis jälle tühjusse." - 1924-1925 Tamsal ja 1925-1930 Just nimelt Oja ja Oja-taolised heli­ Elvas, koorijuhina (Pangodi mees- loojad on need, kes inimese üksindust lä­ ja segakoor, Elva segakoor, Tartu bi aegade kunstis on väljendanud, kunsti Naistelaulu Seltsi koor, Tartu haridus­ kaudu inimesteni tagasi toonud, igas ajas seltsi Edu koor) ja muusikaarvustajana omamoodi. Oja on kord öelnud luuleta­ 1934-1938 ajalehe Postimees juures. jast sõbrale Sumakovile: "Ah, muusikat Teoseid: ooper "Lunastatud van­ ei ole kellelegi vaja!" Me võiksime arva­ ne" (1939-1940); orkestriteosed - ta, et Oja, kes ütles need sõnad, oli me­ Sümfoonia (1939-1947), "Uupoeem" lanhoolik või tegutsemisvõimetu inimene. (1930), "Müsteeriumid" (1941), Vastupidi. Kui me mõtleme sellele, milli­ "Mere laul" (1942); kammermuusi­ ne oli Oja 30. aastatel, siis näeme, et ta ka - Klaverikvintett (1935, EAHSi oli uus, novaatorlik, isikupärane ja terav. I auhind), Ballaad tšellole ja harfi­ Tänaseks on need teravused mahenenud, Oja aastal 1928, mil sündis "Põhjamaa le (1943), "Aja triloogia" (1934), me oleme harjunud helikeeles palju suu­ lapsed" "Melanhoolsed öökullid" vioolale ja rema teravusega. Uudsus võib ajas kadu­ FOTO VARDO RUMESSENI ERAKOGUST klaverile (1937), "Aeliita süit" viiuli­ da, aga kandvus, sisukus, kaalukus ei kao, le ja klaverile (1932-1936), "Vaikivad õieti see ongi ju ajaproov, mille me kõik meeleolud" (1930) ja "Sugestioonid" peame nii või naa läbi tegema. äärmiselt suletud koht, samal ajal äärmi­ klaverile (1929-1932), kvartett selt teatraalne koht. "Talveöine" sopranile, klaverile, viiu­ Me oleme selles mõttes rikkad, et meil Laeva sood, hõredavõitu asustus, lile ja tšellole, soololaulud, koorilau­ on lisaks uudisloomingule pidevalt avas­ kehv tee, lohkudesse kohati kive veetud. lud jm. tada oma heliloojate seni tundmata ja Laukad, muraka- ja mustikarohked met­ kuulmata teoseid, enamasti tänu eeskuu- sad, ussid; Oja õde Eili Scheller on siin lajale, eestvõitlejale Vardo Rumessenile. ussilt nõelatagi saanud. Tihti on need just eriti kaalukate ja tõ­ Seal on kolmest küljest vana sügav siste suurteoste hulgast, nagu Tobiase mets ja siis avaneb jõekäär - Emajõgi on "Joonase lähetamine". seal eriti poeetiline oma pajude ja valgete Oja on eesti muusika suur boheemla­ vesiroosidega. Tundub, nagu hakkaks jogi ne. Kirjutanud ei ole ta mitte vähe. Kahju silme ees kauguses ringe tegema. See on on, et suhteliselt vähe on ta kirjutanud vana asula, esimene allikmärge ühe talu päris pikka muusikat, ja kahju on ka, et järgi pärineb aastast 1406. seda pikka muusikat oleme kõige vähem kuulda saanud. Lai luht elab, hingab ja õitseb, annab toi­ tu lindudele-loomadele - seal sündis Oja. Oja sünnikoht Tartumaal Palupõhjas on Isa Jaan Oja töötas Palupõhjas järjepanu

:•

15 52 aastat metsavahina. Igal keva­ del käis ta metsa hoolega üle - see Oja oli uskumatult puhta kõrvaga pidi kui park välja nägema. Oja mees selles mõttes, et tal ei olnud õde Eili Scheller ütleb: "Isa oli vä­ lapsepõlves mingeid muusikalisi ko­ ga aus mees. Seotud tööga, aina gemusi. Meil on praegu seda ise­ metsas. Oli hea meie vastu küll." gi raske ette kujutada heliuputuses, Tõsise, vaikse isa kõrval oli ela­ mis meid ümbritseb. Ta sai puudu­ vam, kunstiannete ja lahtiste käte­ tada külaviiulit ja leidis sealt üles ga ema Anu, isast tunduvalt noo­ kõla. Ta sai kuulda natuke koorilau­ rem. Eili Scheller: "Ema laulis vist lu, natuke külakõõrutamist, natuke küll hommikust õhtuni. Oli laulu- küla pillimängu. See tähendas tulla tundja, solist laulukooris, ilus sop­ muusikasse täiesti puhtalt ja samas ran." olla täis linnulaulu, metsakohinat, On teateid, et talus oli enne põ­ jõge, mis häälitses iga kord isemoo­ lemist olnud ka vana klaver. Eili di. Kõneldakse, et Oja olevat tihti Scheller mäletab ema seal istuvat, Aeliitaga. ära kadunud, ise pärast seletanud: laulmas "Ma tulen taevast üle­ "oli üks imelik lind". Öeldi, et valt". "Ema oli haruldaselt musi­ Ojal olevat "nõia käsi", et ta saab kaalne. Kui korra laulu kuulis, oli tal see meeles, mängis klaveri kõik kätte, mis tahab, olgu need marjad, seened või kalad. järele. Ema isa olnudki rahvapillimees." Ma olen järjest rohkem hakanud mõtlema, et see, mida me en­ Eili Scheller: "Eedi armastas laulu päris pisikesena. Ema üt­ daga kaasa saame sealt kuskilt teadmata aegadest, on meile ehk les: sellest tuleb laulumees, vaata, kuidas ta kuulab! Ta oli hi­ tähtsam kui mitmed hilisemad muljed. Väga tugev ajatunne, aja lise arenguga laps, 5. eluaastani ei rääkinud. Eks ta oli isekas, voolamine, aja erineva pulsi tunne Oja loomingus on seotud keskmine vend oli seitse aastat vanem, sellest oli ta üle, oli juh­ aastaaegade vaheldumisega, jõe kulgemise ja ootamatustega. tiv jõud." Tee kujund on tema jaoks väga oluline. Suvel oli jogi ainus tee, talvetee avas Palupõhja ka kaugemalt tulijaile. Poisikese jaoks Oja peret saadavad rasked sündmused. Tema eel sureb ta vend, oli see müstiline romantika, kui öösiti saabuti regedega ja jäädi hiljem sureb Oja enda palavalt armastatud poeg. Kodutalu põ­ metsavahitallu end soojendama. Tartusse sõideti läbi öö kõrge leb täiesti ootamatult, hirmsasti maha, siis kui pererahvas on taeva all, tõrvik põlemas lootsiku ninal. Nõnda jõudis nooruke metsa taga teises talus matustel. Oja Tartu Õpetajate Seminari. kas seda kirjutama juba koolipõl­ ves ja valis seal imeliku põhimõt­ Seminaris puutus ta kokku te, umbes sama, mis Skrjabin tegi Tubinaga. "Oja oli väga lahtise pea­ oma "Prometheuses", aga natuke ga ja arenes kiiresti, seda ta oli elu­ läks Schönbergi juurde ka. Ellerile aeg, ta taipas otsekohe... Ta oli vä­ kangesti meeldis see süsteem, mille ga hea ka teistes õppeainetes, ta oli Oja oli täiesti iseseisvalt välja mõ­ fantastiliselt andekas." telnud." Tubin lisab, et "ta läks na­ tuke välja sinna geniaalsuse pii­ Tubin meenutab, kuidas Oja lapsi ri sisse". õpetas: vaimukalt, elavalt, lastepä­ raselt. Nooditundmist ja muusika­ Tollal kui Tubin ja Oja koos Elleri teooriat tegi ta neile selgeks tünni- juures õppisid, ütles Eller Oja koh­ keste kaudu, mis asusid noodijoo­ ta: "Ojal hing laulab, Ojal on suur nestikul. Olid siis poolikud ja täis meloodiline anne, minul seda ei tünnid, niimoodi ta lähenes muu- OJa 40- aastatel. ole... Ta on rahutu hing, tema elu sikale elupraktika kaudu. Umbes on lakkamatu põlemine, vahel olen samal ajal kirjutas Oja varjunime koguni kartnud, et ta liiga kiires­ Albre all solfedžoõpikut. Muidugi oli kavas õpik välja anda. Oja ti põleb. Ometi on ta väga andekas ja produktiivne. Kahju, et ta läinud siis tolleaegse "kroonimata kuninganna" Miina Härma majanduslikust heaolust nii vähe hoolib. Sellega seoses olevad juurde kinnitust saama. Härma aga ei olnud nõus: "Sellest ei tu­ raskused vajutavad aga ka loomingule oma pitseri. Hindan kõr­ le midagi välja," ütles ta ja nii oli asjal kriips peäl. gelt tema suurepärast vormitunnet ja fantaasiat."

Siis meenutab Tubin veel, kuidas Oja tutvus Elvas suvitava Els Kaks rahvalaulude kogumise ekspeditsiooni 20. aastatel Vaarmaniga, kauni, andeka, võluvaga, ja kuidas temast sai Oja Lihulasse ja Lõuna-Eestisse, näitavad meile jälle Oja väga ela­ jaoks suur romantiline paleus. Imetlusest haaratud, kirjutas ta valt. Ta läheb sinna ja ütleb: "Ma ei saa midagi aru, mida nad oma esimese suure romansi "Põhjamaa lapsed", olles sel ajal ka siin laulavad!" Ja siis äkki lähevad ta kõrvad lahti ja ta on na­ ise, nagu Linda Saul rääkis: "imeilus, säravsilmne, lokkispäine, gu hull: ta laulab teistega teed käies (seda on rääkinud Tampere, väga sugestiivne, väga-väga kaasakiskuv". seda on rääkinud Laugaste). Oja talletatud rahvaviisikogu hin­ natakse Kirjandusmuuseumis kõrgelt. Tubin kirjutab veel Oja klaverikvinteti valmimisest: "Ta hak­ Oja oli tuline koorijuht. Nii mõnigi kord ajas ta teda jumaldava JÜRI REINVERE naiskoori hinge täis. Aga nad rääkisid veel vanas eas, et neil ei ole sõnu Oja hukkamõistmiseks, mida ta ka ei teinud. Nad said Mis on anne? aru tema eluraskustest ja kannatustest. Koik rõhutavad, et Oja Anne nagu jumalatu sügavik, inimelu välgatus, kihina pa­ oli distsiplineeritud, väga täpselt kohal, väga hea sõnaga, väga berile talletatud, - hetkeline ja ajatu. Anne, millist peaaegu kannatlik, üldse mitte äge, nagu oleks võinud temast arvata. üldse ei kohta. Jälestav, õudne andekus. Sellele vastukaaluks suur ja kaootiline looming, igasse Ta oli hea arvustaja. Tubin ütleb: "Oja kirjutab väga häid arvus­ kaarde laiali viskunud: lühifragmente, pikki kaari, esitamata tusi. Ausaid, tõsiseid." Ta julges otsekoheselt välja öelda, mi­ ooper, tase vaheldub nagu enamikul tolleaegsetest eesti heli­ da ta mõtles. 1936. aastal ta kirjutab: "Muusikat asutakse õppi­ loojatest: nelja hea töö kohta üks, mis poleks nagu üldse selle ma peamiselt armastusest muusika vastu, vaevalt puhtpraktilis­ inimese loodud. tel kaalutlustel nii raskele, eeldusi nõudvale alale minnakse." Ja Ei jõua Oja teosed mitte kuidagi eesti muusika südamikku, jätkab siis: "Kõige täbaram on helilooja elu - need peavad han­ ei leia oma eemalseisvat lahtritki. Tema parimad momendid kima sissetulekuid põhitöö kõrvalt. Ka õpetamine on väga suur on kaugel eemal soome-ugri kultuuriruumist, tema halvimad energia raiskamine... Kultuuriline looming pole mitte mingi kä­ momendid on karikatuur iseendast. Enamik momentidest on sitöö, mida teed siis, kui jääb vaba tunnikene, komponeerimine esimesest kategooriast, eksaktsed, kaemuslikud, sissepoole on suur ja problemaatiline filosoofia." pöördunud, nii sissepoole pöördunud, kuniks kogu ümbritsev maailm on pimenenud, muutunud valgu­ se ja varjuta ähvardavaks massiks. Peab olema Ojaga nõus, kui ta ütleb: "Minu mõistus algab sealt, kus teis­ Oleks Ojal kolmandikkugi Tubina tel lõpeb." Abikaasa arvates oli talle hu­ järjepidevusest, võinuks see ehk päästa katuseks, et ta selle lausega ringi käis. nii tema kui ka ta lähedaste elu. Oleks Loomingulises maailmas ja üldse elus oli Ojal kolmandikkugi Pärdi julgusest, ta üksinda, see oli tema traagika. Kuigi oleks ta hüpanud ajas viiskümmend aas­ sõpru oli palju. tat ette. Andest temal puudust ei olnud, - ja ikkagi distantsi pealt näed sa ta elus Oja tütar Vaike, Põlva muusikakoo­ ainult tammilt maha jooksnud rööpaid, li kauaaegne klaveriõpetaja, meenutab: mõnda suurepärast kaadrit enne katast­ "Isal oli vajadus ilu järele, millegi ta­ roofi. Oleks talle keegi õpetanud, kui­ valisest elust erineva järele. Kui elasi­ das andega hakkama saada, olnuks kõik me Tartus Kesk tänaval, tuli ta kord hil­ võib-olla teisiti. jem koju ja viis meid välja äikest imetle­ Noored riigid kipuvad ettekujutus­ ma. Sähvatused rebestasid taevast, igaüks test joobuma, - need on võimsamad kui mõtles oma mõtteid... Kuidas mind vai­ reaalsus -, nii ühiskonna kui üksikisi­ mustas isa rõõm: see oli lõkendavalt sä­ ku tasandil. Samuti ka värske Eesti riik. rav. Kuidas ta jagas minuga heameelt ja Ühed, kellel on piisavalt annet olla hoo­ vabadust, kui rangelt suletud ukse taga limatu, saavad sellest tuult tiibadesse, kirjutatud teos oli valminud." teised upuvad ümbritsevasse vaesuses­ se, vabanemata millestki. Tühjus, täielik Oja oli päikese kummardaja. Ta tu­ tühjus, mille peäl inimene peab elama. li Tartus Kesk tänaval sõpradega välja ja Sügavad juured, 1905. aasta vari, alko­ sundis neid päikese ees kummardama. holi vari. Määratu loodus ümberringi. Päikesetõusu ajal mööda maanteed käies Ja samas see vabadus: kirikulaadi- ütles Oja: "Kui ma saaksin, ma kirjutak­ de vaheldumine nagu tuul mere ko­ Mets kasvab sisse. Palupõhja aastal 1996. sin päikesesümfoonia." hal, faktuuri jõhker helenemine, disso­ FOTO JÜRI REINVERE nantsid klaasistuvad konsonantsideks. 1930. aastal kirjutas ta "Ilupoeemi", aga Perekondlik vägivald - isegi tema iseloo- haridust tal veel õieti polnudki, ent kohe mukaaslane Sibelius mõjub ta kõrval lapsukesena. on korralik orkestratsioon, vormiosad tasakaalus. Tema võimatu iseloom kindlasti hävitas lihtsalt kõik ta ümbert, jätmata ruumi suurimatele avarustele. Ometi oli see­ Uskumatult head on Oja laulude tekstivalikud. On tunda, kui­ sama hävitusvõime arvatavasti pöördvõrdeline osa tema an­ das ta tunneb seda, millest kirjutab, mida ta sealt välja loeb. dest: tema suurim innustaja, sütitaja, edasitõukaja, tema esi­ Iseäranis lähedane on talle Juhan Liiv (laul "Ma ei näe enam"). mene käima lükkaja. Eesti muusikas on mõned juhtromansid: Artur Kapi Ja samas kõige parem, mis tal oli. Tema sügavaim ja tõe­ "Metsateel", Juhan Aaviku "Kojuigatsus" ja ka Oja "Põhjamaa lisim, tema kõige ainsam. Kui palju on neid, kellel pole niigi lapsed". Selle kirjutamise ajal on ta 20. aastates, põhjamaa mehe palju isegi mitte seda tõelist osa iseendast. kohta ikka väga noor. Aga lehitsedes Oja laulude kogu, näemegi Ning sellest edasi? Ajaloo kustunud jälg, nagu vari esikus. suuri, uhkeid, tundetugevaid romansse üksteise kõrval.

18 muusika 1/05 Oja kui noor Vanemuine oma nais­ koori keskel. FOTOD TMMi ARHIIVIST

Oja muutub aina huvitavamaks, kui juba tema muusikat tun­ ned. Aga inimene seal taga on veelgi huvitavam. Võiks ju mõel­ da, et muusika teeb õnnelikuks ja nii andekas mees, nagu tema, peaks olema taevani õnnelik. Tegelikult on loojana iseendast kirjutada suur risk. Tema riskis ja hukkus.

Oja saatus on olnud õige ränk ja seda sugugi mitte välistel põh­ justel. Kahtlemata on põhjuseks olnud tema nõrk närvisüs­ L 22. jaanuar kell 18 Tallinna raekoda teem, tema haprus. Thomas Mannil on üks väga põnev artik­ kel Dostojevskist, kus ta Nietzschele toetudes arutleb selle üm­ Talveöine Klaverikvintett ber, et võib-olla suur inimene peabki haige olema, võib-olla see Kvartett "Talveöine" on ohver, kohutav ohver muidugi, inimese elu hinna ohver, et Ajatriloogia tšellole ja klaverile ongi vaja erandseisukorda. Ja et see õnnejoobumus, need lai­ Eduard Oja 100 ned, mis üle tema pea käivad, see elujõudude kontsentratsioon, Ballaad tšellole ja harfile see loomisvõime ei ole tegelikult mitte see, mida me nimetame Soololaulud normaalseks. Karmen Puis (sopran), Janika Rand-Sirp (klaver), Oja on tulnud oma teostega just nagu välguvalgusel. Nad mõ­ Pille Taniloo (klaver), Eda Peäske (harf), juvad tänini praegu sündinud improvisatsioonina, inimese üli­ Kristel Eeroja-Pöldoja (viiul), Kadri Sepalaan (viiul), mate elatud hetkede kajastamise või talletamisena. Ta on olnud suur fantasöör ja oma ajaga vastamisi. Kadri Rehemaa (vioola), Indrek Leivategija (tšello), Oja koht eesti muusikas on aga suuresti paika panemata, te­ Aare Tammesalu (tšello) ma haarde ulatus ja sügavus on ikkagi väga suur. Kui üritame seda teha, siis näeme, kui tihe on eesti muusika ajaloosündmus- Kontserdiga tähistatakse meie XX sajandi esimese poole ühe andekama tik, mida tähendab viis aastat, kümme aastat. helilooja Eduard Oja 100. sünniaastapäeva. Oja suurem saavutus ongi tema vägev, sümfoonilise kaaluga kammermuusika. Koostööpartnerid: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool SA Festivitas Canens Vestlustest Helju Taugiga valinud p R i к E la Remmel Hooajapeasp„uor ИЙШвЮ W ^"ff Q^tV www.concert.ee

muusika 1/05 19 RÜBATO Giacinto Scelsi 100 Teekond heli südamesse TARMO JOHANNES

Cf "ТГ TTeli on sfääriline, ta on üm- õpetust). Genfis tutvustas Egon Koehler peaaegu täiesti järele mõtlemata." I I märgune. Selle asemel kuul- talle Skrjabini kompositsioonisüstee- Kliinikutes, mis olid loomulikult luk­ JL JL dakse teda alati kestvuse mi, mis Scelsit sügavalt võlus. Viinis õp­ suslikud, oli Scelsi üksjagu tülikas pat­ ja helikõrgusena. Kõigel, mis on sfäärili­ pis ta Schönbergi õpilase Walter Kleini sient; ta lihtsalt ei lasknud end ravida ne, on keskpunkt. Vaja on jõuda heli sü­ käest kaksteisthelitehnikat. Scelsi oli esi­ ning keeldus kõikidest süstidest, elekt- damesse, ainult siis ollakse muusik, mui­ mene itaalia helilooja, kes kasutas dode­ rišokkidest jms. Ravi, millega ta kriisist du aga käsitööline. Muusikakäsitööline kafooniat, ning ühtlasi esimene, kes sel­ pääses, leidis ta endale ise: ta istus tundi­ väärib lugupidamist, kuid ta pole tõeline lest loobus. 1930. aastatel kirjutas ta juba de kaupa klaveri taga ja mängis üht noo­ muusik ega tõeline kunstnik." muusikat, mida kandsid ette väljapaist­ ti C...C...C..., mille peale öeldi: "See seal Nii ütles oma elu lõpuaastatel krahv vad interpreedid, põhiliselt Prantsusmaal on veel rohkem hull kui meie." Selle kau­ Giacinto Maria Scelsi d'Ayala Valva, üks (dirigent Pierre Monteaux, pianistid du leidis ta tasakaalu, sest "ühest helist 20. sajandi erandlikumaid heliloojaid, Alfred Cortot, Nikita Magaloff; vii­ leiab kogu universumi". Ühtlasi avastas kelle sünnist möödub 8. jaanuaril 2005 mane mängis 1930ndate alguses tema Scelsi sellisel moel enda jaoks täiesti uue täpselt sada aastat. Eriline on Scelsi1 ju­ kaksteisthelitehnikas teoseid). Küllatki muusikalise maailma. ba oma siniverelise sünniseisuse poolest populaarseks ja mängituks kujunes Scelsi 1940. aastate lõpupoole veetis Scelsi - Euroopa viimase saja aasta tippheliloo­ teos "Rotative" (1930) kahele klaveri­ palju aega Pariisis, rändas Lähis-Idas ja jate seas pole just palju aadlikke. Ühtlasi le (või "Coitus Mechanicus", nagu Scelsi Indias. 1952 naasis ta Itaaliasse, kus asus oli Scelsi muusika uskumatult oma ajast seda enda sõnul tegelikult nimetada tah­ elama Rooma, tagasihoidlikku korteris­ ees, tema tõekspidamised ja komponee- tis) . se Forum Romanumi vastas. Ta oli seotud rimisviis olid niivõrd kokkusobimatud 1940. aastate algul elas Scelsi läbi sü­ rühmitusega Nuova Consonanza, mille üldtunnustatud kaasaegse helilooja mu­ gava psüühilise kollapsi ning pidi veetma eesmärk oli uurida just kõla kui iseseis­ deliga, et tema muusikat õpiti mõistma ja umbes neli aastat Šveitsi kliinikutes. Scelsi va väljendusvahendi kasutamist muusikas. hidama alles 1980. aastatel. Tundub ise­ ise väitis, et see juhtus dodekafooniateh- Roomas valmis suurem osa Scelsi loomin­ gi, et Scelsi ideed ja mõttemaailm võivad nika tõttu: "Loomulikult, see oli täiesti gust. Avalikke esitusi tema muusikast oli laiemale publikule "kohale jõuda" alles normaalne tagajärg. Kui keegi võib istu­ ülivähe, samuti nägid tema vähesesed sel nüüd, 21. sajandil. Kui sedagi. da tundide kaupa klaveri taga, teadmata, ajal kirjastatud teosed trükivalgust Scelsi mida ta teeb, ometigi midagi korda saa­ enda kulul. Ta koondas enda ümber tipp­ Giacinto Scelsi lapsepõlv möödus pere­ tes, siis tähendab see, et teda hingestavad klassi muusikuid, kes tema teoste kallal konna lossis, ühel saarel Sitsiilia lähedal. ebaloomulikud jõud, mis temast läbi voo­ töötasid, ja korraldas oma majas privaat- Talle sai osaks suhteliselt "keskaegne" lavad. Kui need aga blokeeruvad, kuna ta ettekandeid. kasvatus, kus preestrist koduõpetaja ja peab mõtlema kontrapunkti, septimila- Scelsi "tõus" laiema avalikkuse ette kasvatajannad õpetasid talle vehklemist, henduse või muu säärase jäma peale, siis algas alles 1970. aastate lõpul, kui ta ise malet ja ladina keelt. on see tegevus mõttetu, nii ei jõua kuhu­ oli juba üle seitsmekümne. See juhtus, Scelsi jõudis muusikani väga varakult. gi. See tegi mind haigeks, neljaks aastaks. kui Frans van Rossum Hollandi raadiost Kui ta oli umbes nelja-aastane, hakkas Ma mõtlesin liiga palju järele. Sellest pea­ pani kokku neljatunnise programmi Scelsi ta klaveril improviseerima. Ka rusikate le pole ma enam kunagi järele mõelnud. muusikast raadioülekanneteks. Seejärel ja isegi jalgadega. Keegi ei takistanud te­ Kogu minu muusika ja luule on sündinud hakkasid teda mängima ka Saksa raadio­ da peale ühe kasvatajanna, kellele Scelsi jaamad. 1982. aastal oli Scelsi muusika siis kepiga nii kõvasti pähe lõi, et see pi­ ühe teemana käsitlusel Darmstadti su­ di tükk aega haiglas lamama. Scelsi ise oli vekursustel, 1986 mängiti mitmeid te­ sellest hiljem sügavas šokis. "Ma ei tead­ ma teoseid "Holland Festivalil". Suur lä­ nud üldse, mida ma tegin. Ma olin tran­ Scelsi ideed ja mõtte­ bimurre toimus 1987. aastal Kölnis, kus sis, väljaspool ennast." maailm võivad laiemale ISCMi (rahvusvahelise kaasaegse muusika Noorukina omandas Scelsi silmapaist­ ühingu) muusikapäevadel kanti ülimenu­ valt hea muusikalise hariduse, ta õppis publikule "kohale jõuda" kalt ette tema suuremad orkestriteosed. ühe tolle aja hinnatuma itaalia õpetaja Scelsi teoseid hakkas kirjastama Editions Giacinto Sallustio juures Roomas (aka­ alles nüüd, 21. sajandil Salabert, mis on nüüdseks välja andnud deemilist harmooniat ja kontrapunkti- Kui sedagi. enamiku Scelsi muusikast (osa teoseid on

20 muusika 1/05 ilmunud ka Schirmeri ja Bärenreiteri fir­ Ma ei ole komponist. Komponeerima tä­ mamärgi all). hendab "kokku panema". Comporre, se­ da ma ei tee." Nii olidki tema teoste alu­ "Ma pean märkima, et klassikaline õh­ seks spontaansed improvisatsioonid. Ühe tumaade muusika on pühendanud pea­ Scelsiga tihedalt koos töötanud muusiku, aegu kogu oma tähelepanu muusikaliste­ tšellist Frances-Marie Uitti sõnul kulus tal le raamidele, nn muusikalisele vormile. nädalaid või kuid ilma muusikalise tege­ On unustatud uurida kõlaenergia seadu­ vuseta, kuid siis äkki oli teos kohal, ko­ si, mõista muusikat kui energiat, mis on hutava intensiivsusega: "Ta oli uskuma­ seotud elu enesega," ütleb Scelsi oma raa­ tu improviseerija. Ta võis istuda maha, matus "Son et musique" ("Heli ja muusi­ lülitada sisse magnetofoni ning alustada. ka"). Tema muusika tähtsaim element on Muusika arenes uskumatute proportsioo­ kõla. Meloodia, harmoonia ja klassikaline nideni ning võis peatuda just õigel ajal, vormiehitus on praktiliselt kõrvale heide­ moodustades tervikliku vormi. Iial ei tek­ tud. Muusika liigub tihti ühe noodi üm­ kinud tunnet, nagu peaaegu kõigi impro­ ber, seda värvides, süvendades, avades. viseerijate juures, et mängija otsib mater­ Seepärast võib Scelsi muusika traditsioo­ jali. Ta teadis, mida tahtis teha." nilistes "Euroopa kõrvades" tihtipeale Scelsi improviseeris erinevatel instru­ esile kutsuda hämmingut ja kommentaa­ mentidel: klaveril, kitarril, löökpillidel. re: "Häh, sellise asja võiks igaüks kokku Kõige enam kasutas ta ondiolincCt (teatud keerata!" Samas on Scelsi diletantlusest tüüpi varane elektrooniline klahvpill), väga kaugel, kui mõelda kas või tema mille ulatus oli kuus või seitse oktavit, muusikalise hariduse peale. Tema muusi­ Ainus teada olev foto Scelsist, kes ei lask­ sellega sai teha glissando\ ja vibraatot kas toimivad lihtsalt hoopis teistsugused nud end muidu kunagi pildistada. ning mängida veerandtoone. Salvestatud FOTO INTERNETIST jõud, mille avastamise saladus on kuulata improvisatsioonidest valiti sobiv mater­ kõla kui esmast väljendusvahendit, tunne­ jal välja, mis läks edasi transkribeerimi- tada jõudu, mis peitub noodi sees. "Kui sele assistentide kätte. Aadlikuna Scelsi üht nooti mängida väga kaua, siis see kas­ ise vaevarikast ja "musta" nootide üles­ vab. Ta saab nii suureks, et võib kuulda kirjutamise tööd ei teinud, selleks olid tal palju enam ülemtoone, ja tema sisemus teks "Igghur", "Coelcanth", "Kshara", palgatud abilised, Scelsi tegevuse jooksul avardub. Kõla mähib kuulaja endasse. "Ko-lho", "Khoom". Tihti on neil nime­ kokku umbes 10-12. Ma kinnitan teile, et see on midagi täies­ del seos iidsete Idamaade kultuuridega Orkestriteoste puhul improviseeris ti teistsugust. Ühes toonis võib avasta­ (Vana-Egiptus, inkad, India), vahel aga ei Scelsi ondiolincf\ esmalt ühe ühehäälse da terve universumi, ülemtoonidega, mi­ tähenda need mitte midagi, nad on vali­ liini, mis salvestati. Edasi improviseeris ta da muidu tavaliselt ei kuule. Heli täidab tud ainult oma kõla pärast. järgmised liinid eelmiste peale. Siis läks ruumi, milles kuulaja asub, ta ümbritseb töö transkriptorite kätte. Kui kolmest ku­ teda, kuulaja ujub temas. Kuulaja muutub Täiesti ebatavaline on, kuidas Scelsi teo­ ni neljast liinist koosnevad ülesvõtted üheks osaks sellest toonist. Järk-järgult sed sündisid. Scelsi mõtteviisi kõige põh­ olid nooditekstina kirja pandud, kont­ neelab see heli ta alla ning tal pole vaja­ japanevamaks aluseks oli tõdemus, et rollis Scelsi selle üle. Sinna juurde andis dust järgmise noodi järele." "kõik asjad on ülalt ette seatud. Mõned ta juhtnööre kõlavärvide ja instrumen­ Loomulikult pole kõik Scelsi teosed inimesed teavad, et nad on vahendajad. tatsiooni kohta. Viimase sammuna läks ainult ühe-noodi-muusika, kuid kõla kui Ka nemad on marionetid, kuid nad tead­ Scelsi üle vaadatud materjal jälle taga­ energia on seal alati võtmepositsioonil: vustavad seda." Sarnaselt pidas ta en­ si transkriptorite kätte ning valmis teose "Kõla võib vaadelda kui kosmilist jõu­ nast meist sõltumatult eksisteeriva muusi­ partituur. Kui ta tulemusega rahul ei ol­ du, mis peitub kõikide asjade aluses." ka vahendajaks: "Olen ainult vahendaja. nud, läks see jällegi muutmisele või võttis Tihti kasutab ta mikrotoone ja mikroin- ta selle tagasi. Ansambliteoste puhul toi­ tervallilisi kooskõlasid, et tekitada helis musid tihti privaatettekanded, mille juu­ tuiklemist, tungida tõhusamalt heli sise­ res tegi Scelsi veelgi muudatusi ning pa­ musse. Iseäranis meelsasti kasutab Scelsi randusi partituuridesse. madalaid pille (nt "Trilogia", "Voyages" Selle protsessi pinnalt tekitas väga tšellole, "Nuits", "Mantram" kontrabas­ Ravi, millega Scelsi palju poleemikat intervjuu ühe Scelsi sile, "Maknongan" madalale instrumen­ andekama assistendi Vieri Tosattiga. dile, "Okanagon" harfile, tamtammile psüühilisest kriisist pääses, Artikkel ilmus aastal 1989, veidi pärast ja kontrabassile). Samas on Scelsi loo­ leidis ta endale ise: ta istus Scelsi surma ajakirjas II Giornale della ming väga mitmekesine, selles on teo­ Muska. See kandis pealkirja "Giacinto seid orkestrile, koorile, häälele, paljude­ tundide kaupa klaveri taga Scelsi - c'est moi!" (G. S. - see olen mi­ le soolopillidele, klaverile ning viis keel­ na!), kus Tosatti annab mõista, et Scelsi pillikvartetti. Erilised ja küllaltki müsti­ ja mängis üht nooti C... muusika taga on tegelikult tema ja tei­ lised on ka tema teoste pealkirjad, näi- C...C... sed palgatud "variheliloojad". Siit tekkis

21 MODULATSIOON Muusikaline kiri Lübeckist ALO PÕLDMÄE

li novembri algus, kui saabusin Scelsit saadab alati teatud salapära. Lübecki, ja kogu kuu osutus hu­ Oma foto asemel kasutas ta tavaliselt vitavaks ajaks, sest linn kandi­ kõrval olevat sümbolit, mida on tõlgen­ O deeris Euroopa kultuuripealinnaks aas­ datud kui zen-budismi tõusva päikese tal 2010. Peale selle valmistuti juba ak­ sümbolit, kui nooti ja vaikust jpm. Scelsi ise ei ole aga selle kohta iial tiivselt jõuludeks ja see pani erilise pit­ täpset seletust andnud. seri ka muusikamajades ning pühakoda­ des kõlavale muusikale. Külastasin põ­ hiliselt Maria ja Jacobi kirikus toimu­ nud suurvormide esitusi ning nautisin kahtlus, kas Scelsi teoseid võib üldse te­ Scelsit sügavalt. Ta sai palju tuge sellis­ nende kirikute suurejoonelisi oreleid. ma omadeks pidada. Tosatti väide on telt heliloojatelt nagu Morton Feldman Tavapäraste n-ö jõuluteoste kõrval (Bachi aga ilmne tõe moonutamine, sest vaata­ või John Cage, kes mõlemad imetlesid "Jõuluoratoorium", Mozarti "Reekviem") mata mitmete assistentide vahetumisele tema töid. Kord olevat György Ligeti sai kuulda selliseidki, mis lausa uudiseks, pole tema muusikas mitte mingisugust öelnud Scelsile: "Teie muusika on mind näiteks Bruchi oratoorium "Mooses". murrangut märgata. Tosatti ise töötas tugevalt mõjutanud," mille peale Scelsi Lübecki Linnateatris nägin Verdi ooperit koos Scelsiga 1940ndate lõpust kuni vastanud: "Jah, aga teie teete seda pa­ "Röövlid" ja väga heäl tasemel tehtud la­ aastani 1968. Tosatti avalduse põhju­ remini." vastust Humperdincki muinasjuttooperist seks võib olla kibestumine - ta jäi pi­ "Hansuke ja Greteke". Kohtumisel teat­ medaks ning tema enda heliloojakarjäär Kui Scelsi oli 83-aastane, tundis ta ri peaintendandi Mare Adamiga väljen­ ei jõudnud kuigi kaugele. Oletatavasti Frances-Marie Uitti sõnul, et tema üles­ das too lootust tuua see lavastus kunagi seisid Tosatti artikli taga teisedki kon­ anne on täidetud - ta oli kuulnud kõla­ Tallinna lavalaudadele. servatiivsemad kaasaegsed, kes soovisid mas enamikku talle tähtsatest teostest; Olin "hansalinnade emaks" hüütud Scelsi mainet kahjustada. ta oli saanud korda oma partituurid, Lübeckis sealse ühingu Gemeinnützige oli juhendanud ja suunanud mitmeid stipendiaadi ja Bürgergasfma, eesmär­ Kuigi Scelsi elas mõnes mõttes avali­ inimesi ning tema mõtteviis oli selleks giks uute kultuurikontaktide loomine kust muusikamaailmast väljaspool, ei ajaks kahtlemata juba paljusid mõjuta­ ning olemasolevate arendamine. Esimene saa mingil juhul väita, et ta oleks olnud nud. Scelsi sündis 8. jaanuaril. Kaheksa asi, mis Tallinna ja Lübeckiga seoses isoleeritud erak, kes istub oma kongis, oli tema jaoks maagiline arv. 9. augus­ meenub, on muidugi Lübecki linnaõigu­ pühendunud ainuüksi oma muusikale. til Scelsi suri, kuid ta langes koomasse se kehtestamine Tallinnas 1248. aastal. Ta oli suurepäraselt kursis sellega, mis päev varem - 8. 8. 88. Kas oli see juhus Aastasadadega tekkinud majandusside­ toimus kaasaegses muusikas. Scelsi ma­ või teatud idamaade tehnika lõpetada med põimusid kultuurilistega. Üheks te- jas olid teretulnud mitmed noored heli­ oma keha tegevus tahte abil, jääb üheks gevussuunaks Lübeckis valisingi hansa­ loojad, nende hulgas üks spektraalmuu- paljudest lahendamatutest saladustest, linnade muusikasidemete uurimise; selle sika - mis oma olemuselt pole kui­ mis Scelsit lahutamatult saadavad. tulemusena toimub 2005. aasta oktoob­ gi kaugel Scelsi mõtlemisest - loojaid, ris Tallinnas muusikateaduslik konve­ Tristan Murail. * Nime ligikaudne hääldus: diia'tsinto 'šelsi rents "Lübecki ja Eesti muusikasuhted". Ei saa ka öelda, et Scelsi oleks ol­ Kohtumisel linna kultuuriameti juhataja nud kitsarinnaline. Näiteks hindas ta dr Ingeburg Klattiga ja projekti "Lübeck väga kõrgelt Xenakise muusikat, pidas Euroopa kultuuripealinnaks" juhi hr Wal- seda geniaalseks, olgugi et nende loo- Kui üht nooti mängida teriga tekkis mõte laiendada muusikasu- memeetodid kardinaalselt erinesid. hete teemat ka teistele Baltikumi hansa­ Samuti polnud Scelsi teistele tipp- väga kaua, siis see linnadele, Riiale ja Klaipedale. Nii kuju­ heliloojatele teadmata. Nii avaldas näi­ neks tulevane muusikaüritus laiemat kul­ teks Elliott Carter soovi, et võimalu­ kasvab. Ühes toonis tuuriruumi ja nelja riigi muusikuid haa­ se korral kantaks tema kaks kvartetti võib avastada terve ravaks ettevõtmiseks. Konverentsi muusi­ ette koos Scelsi omadega, ning mainis kaprogrammiga haakuks hästi ka Lübecki ühtlasi, et ka Darius Milhaud austas universumi. noorteorkestri Junges Kammerorchester

22 Lübecki Gemeinnützige 215. aastapäe­ va vastuvõtul. Vasakult: ühin­ gu praegune direktor Helmut Wischmeyer, eks­ direktor Renate Menken, TMMi muusikaosakon­ na juhataja Alo Põldmäe ning juha­ tuse liige Ekkehard Danckwardt. FOTO ERAKOGUST

Lübeck (dirigent Britta von der Lippe) Tallinna külastanud Mme Tilly ooperi- töötasid pärast sõda Lübeckis. Kohtusin plaanitav kontserdireis. Orkestri Tallinna trupp. Pärast külalisetendusi jäi osa trupi Tiltingi abikaasa Ljuba Tiltingiga, kellelt kontserdi kava sisaldaks eesti, läti ja lee­ liikmeid Tallinna ja nende baasil moodus­ sain ka vajalikku arhiivimaterjali tema du ning Lübecki heliloojate loomingut. tus siin uus, meie oludes esimene ooperi- abikaasa kohta. trupp. Veel üks huvitav teema eesti muu­ Siduvat Eesti ja Lübecki lainel Lübecki organisti ja helilooja Hein­ sika ja Lübecki seostest on sõjapõgeni- Kokkupuuteid Lübecki ja Eesti vahel oli rich Stiehli (1829-1886) viimased elu­ kest muusikutegrupi "Eesti kunstnikud juba 17. sajandil. Lübeckis tegutsenud he­ aastad möödusid Tallinnas. Ta oli 1880- Lübeckis" kontserttegevus linnas ja selle lilooja ja organisti Dietrich Buxtehude 1886 Oleviste kiriku organist ja ühingu ümbruses aastail 1945-1946. Truppi juh­ (1637-1707) kaks õpilast, Ludwig ja Revaler Singakademie dirigent. Tema ju­ tis dirigent ja vioolamängija Endel Kalam Christian Busbetzky tegutsesid mõle­ hatusel toimus 17. märtsil 1883 Tallinnas (1915-1985). Aktiivsemad liikmed olid mad hiljem Eestis - Ludwig organisti ja J. S. Bachi "Matteuse passiooni" esiette­ lauljad Naan Põld, Andrei Christiansen ja heliloojana Narvas, Christian organistina kanne tolleaegses Vene impeeriumis. Lydia Aadre, viiuldaja Carmen Prii, pia­ Tallinna kirikuis. Organisti ametit õppis Stiehl oma isalt, nistid Erika Kalam ja Lea Lesta, helilooja Tallinnas tegutsenud saksa helilooja Lübecki Jacobi kiriku organistilt Johann Paul Tammeveski, meeskvartett "Heli-4" Johann Valentin Meder (1649-1719) Stiehlilt. Stiehl oli väga viljakas helilooja, jt- oli samuti seotud Lübeckiga, aga ka tema loomingu hulka kuulub 172 oopu- Ka orelite ja orelimuusika vallas teiste Läänemere-äärsete kaubalinnade­ senumbriga helitööd ja veel hulk oopuse- on Tallinnal ja Lübeckil palju ühist. ga, sh Riiaga. Kohtumised Buxtehudega numbrita palu. Edukamad olid tema ka­ Barokieelsed ja -aegsed kontaktid käi­ jätsid talle sügava loomingulise jäl­ rakteersete pealkirjadega klaveritsüklid. sidki eelkõige organistide ja nende esita­ je. Muusikaloolise tähtsuse omandas Lübeckiga on tihedalt seotud mit­ tava muusika kaudu. Põhjalikumalt sain Mederi ooperi-smgsp/e/'i "Kindlameelne mete väljapaistvate baltisaksa muusiku­ tutvuda Püha Maria kiriku ja Jacobi ki­ Argenia" esiettekanne 1680. aastal te tegevus. Neist tuntumad on eesti rah­ riku suurte orelitega, nende kirikute or­ Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi vusliku viiulikoolkonna rajaja, Tallinna ganistide Ernst-Erich Stenderi ja Armin esitajatega. Meder oli oluline isiksus Konservatooriumi professor Johannes Schoofiga. Viimasega leppisime kokku Läänemere maade kultuuriloos. Tema te­ Paulsen, viiulisolist ja pedagoog Alfred ka võimaliku osalemise eespool mainitud gevus ja looming on hea näide ühte kul­ Papmehl, esimene eesti naisprofessor, konverentsi üritustel. tuuriruumi kuuluvate sadamalinnade kul­ pianist Sigrid Antropoff-Hoerschelmann tuurilisest lähedusest ja tihedast läbikäi­ ja pianist, Tartu Kõrgema Muusikakooli misest. õpetaja Wilhelm Tilting. Nad kõik lah­ Lübeckist pärines ka 1795. aastal kusid Eestist 1939. aastal ning elasid ja

muusika, 1/05 23 TECHNE Unustage Kraftwerk - alguses oli Raymond Scott! MARGUS KIIS

ii muusika kui tehnika ajalugu on täis leiutajate ja loojate nimesid, Nkes on olnud esimesed, pionee­ rid, geeniused, kuid kelle nimed on erine­ vatel põhjustel hiljem unustatud ning kel­ le ideid edasi arendades on kuulsaks saa­ nud ja algataja staatuse omandanud hoo­ pis teised inimesed. Elektroonilise muu­ sika vallas vaieldakse senini, kes tegi se­ da ja toda esimesena. Me kõik teame, et süntesaatori leiutas Robert Moog ja tehnokraatlikud helid tõi popmuusikas­ se ansambel Kraftwerk. Tegelikult ole­ me eksiteel. Mõlema valdkonna pioneer on hoopis tagasihoidlik härrasmees New Jersey'st, USAst, jazzbändijuht nimega Raymond Scott. Raymond Scott oli esimene, kes hu­ vitus tööstushelide ja -rütmide toomi­ sest muusikasse. Ta oli üks esimesi muu­ sikuid, kes oli nii tugev insener kui ka elektroonik. Hoopis tema tõi esimesena muusikasse termini "süntesaator" ja leiu­ tas analoogsüntesaatori põhielemendi Bändijuht ja muusik Raymond Scott oli muuu hulgas ka paljude elektrooniliste pillide isa. sekventseri, programmeeritava muusika­ instrumendi ja elektroonilise rütmimasi­ na. Ta andis esimesena välja heliplaate, "Simpsonid". 1940ndatel hakkaski Scott kus minimalistlikud elektroonilised he­ järjest rohkem kirjutama muusikat anima- lid moodustasid popmuusikaga sarnane­ ja ka tavalistele filmidele, Broadway eten­ vaid kompositsioone. Muu hulgas jõudis dustele ning ballettidele (üks neist kandis Raymond Scott välja õpetada tema elekt- nime "Peep show"). Samuti oli tal raadios roonikalaboris nikerdava noormehe, kelle omanimeline show. Filmimuusika loojana nimi on Robert Moog. tegutses ta 1960ndate lõpuni. 1946. aastast alates hakkas Scott jär­ Raymond Scott oli sündinud jest rohkem pühenduma oma teisele ki­ 10. septembril 1908. aastal New Yorgis. rele, elektroonikale. Ta ehitas oma maja Erilistest kõladest huvitus ta juba teisme­ keldrisse avara elektroonikalabori, mille lisena, kuid esialgu läks tema muusikutee nimetas Manhattan Research Inc. Scott tavapärasemat rada. Ta õppis klassika­ täiendas seda pidevalt, nii et lõpuks mee­ list klaverit, ent suundus jazzmuusikasse. nutas see rohkem tolleaegset elektronar­ Viieteistkümneaastaselt komponeeris ta vutit kui muusikastuudiot. Kohe paten­ oma esimese pala "Portrait of a Cow" teeris ta oma esimese elektromehaanilise ("Ühe lehma portree"). 1930. aastatel instrumendi nimega The Orchestra töötas ta CBSi raadios ja sai hiljem sel­ Scott ja clavivox. Machine. 1948. aastal patenteeris ta mü- le muusikadirektoriks. Ta asutas raadio FOTOD INTERNETIST rageneraatoril baseeruva heliefektimasina juurde oma bändi ja andis sellega välja Karloff, millega sai tekitada näiteks tuult, hittplaadi "Christmas Night in Harlem", meosaline tsükkel, kus mõned osad on raginat, susinat, plärinat vms. 1949. aas­ mille Louis Armstrongi esitus hiljem veel­ dünaamilised, teised aga mehaanilised, tal ehitas ta kõlageneraatori, mille nime­ gi kuulsamaks tegi. "tööstuslikud". "Powerhouse'i" elemen­ tas süntesaatoriks. 1936. aastal kirjutas ta ühe oma tun­ te on hiljem kasutatud mitmetes multi­ 1950. aastal asus Scott tööle CBSi te- tuma teose "Powerhouse". See on mit- filmisarjades, tuntuim neist on näiteks

24 muusika 1/05 levisiooniosakonda; seal juurutas ta, tõe­ muusikariist, mille kõla oli küll veidi pri­ muti leiutas ta rütmimasinaga sünkroonis näoliselt esmakordselt maailmas, meeto­ mitiivne ja masinlik. mängiva elektroonilise bassi ja rütmisekt- di, kus instrumentaaltaust on lindistatud 1960. aastal asutas Scott elektrooni­ siooni, mis on tänapäeval elektrooniliste ja laulja laulab sellele TV-stuudios ot­ lise muusika firma World of Sound ning klahvpillide tavavarustuses. se "peale". hakkas oma keldristuudiot välja renti­ 1960ndate teisel poolel asutas Scott 1952. aastal ehitas ta ühed maailma ma. Seal peitusid imed, mida tookord ei elektroonikafirma The Electronium esimesed mitmerealised (esimesel 7, tei­ osatud eriti hinnata. Samal ajal täiendas Corporation of America Inc, mis tegeles sel eksemplaril 14 kanalit) magnetofonid, Scott oluliselt muusikaprogrammeerimis- põhiliselt sünteetiliste signaalide loomi­ 1953. aastal aga esimese helisekventseri, süsteeme ja valmis sai ka esimene rütmi- sega laiatarbeseadmetele (telefonid, kal­ mis tehniliselt baseerus vanal telefoni­ süntesaator, mis ei kõlanud küll nagu pä­ kulaatorid jms) ja mänguasjadele. Samuti keskjaamal. ris trummid, vaid hoopis isepäraselt. tegeles ta mittemuusikaliste elektronsead­ 1954. aastal kohtus ta esmakord­ 1962-1963 lindistas Scott oma kolm mete arendamisega, näiteks kasutatakse selt naabripoisi Robert Moogiga, kellega kuulsaimat plaati seeriast "Soothing ühte tema leiutist tänapäeval laialdaselt koos hakati keldris nokitsema. Moogist Sounds for Baby" ("Rahustavad helid skännerites ja faksiaparaatides. saigi Seotti õpilane ja ideede edasiaren­ beebile"). Kolm LPd olid mõeldud spet­ 1970ndatel asus Scott tööle elektroo- daja. Nende sõprus ja koostöö kestis ku­ siaalselt kuulamiseks lastele vanuses 1-18 nikaarendusjuhina souPi viljelevas muu- ni 1960ndate lõpuni. Ülikooliharidusega kuud. Tõenäoliselt on tegemist esimes­ sikafirmas Motown. Halvenev tervis ei insener Moogi ülesandeks oli peamiselt te täiselektrooniliste popmuusikaplaati- lubanud seal siiski suuri saavutusi. 1977. Seotti näpunäidete järgi elektronseadmete dega. Lihtsaid meloodiaid esitatakse ko­ aastal läks Scott pensionile, kuid jätkas ehitamine ja kokkupanemine. hati üliminimalistlike (piiksud, klõpsud oma kodus leiutamist ja muusika loomist. 1956. aastal patenteeris Scott täis- jms), kohati kosmiliste sünteetiliste he­ Viimased helindid kirjutas ja salvestas ta elektroonilise portatiivse klahvpilli lidega. Rütme toksib algeline rütmima- 1987. aastal. Raymond Scott suri 1994 elavivox, kus lainegeneraatori signaale sin. Üks lugu kestab kümneid minuteid. 85-aastaselt. lasti läbi muundurite. Tekkisid kummali­ Kümme aastat hiljem hakkasid samu kõ­ Raymond Scott jõudis palju, tema ni­ sed ja enneolematud kõlad, sünteetilised lasid ja kompositsioonivõtteid kasutama mel on rohkesti patente, tema leiutistel kurinad, kulinad, põrinad. Kraftwerk, Brian Eno jt. baseerub suur osa tänapäeva muusikat. 195 Ondate lõpul loobus Scott tervise­ Rütmimasinat täiendas Scott kordu­ Paradoksaalsel kombel on ta läinud aja­ probleemide tõttu aktiivsest televisiooni- valt. Ühele oma rütmimasina versiooni­ lukku rohkem laste- ja multifilmimuusika tööst ja pühendus rohkem elektroonikale. le pani ta nimeks "Bandito the Bongo loojana kui "tehnoisana". Kes aga tahab Valmis esimene electronium - ilma klavia­ Artist". Tema aktivasse käib ka idee lisa­ Raymond Scottist rohkem teada, vaadaku tuurita programmeeritav elektrooniline da rütmimasin laiatarbeklahvpillidele, sa­ www. raymondscott.com. Eesti Muusikaakadeemia kontserdid jaanuaris 2005

4. jaanuar kell 18.00 9. jaanuar kell 13.00 16. jaanuar kell 15.00 EMA kammersaal EMA orelisaal EMA kammersaal STRING-KVARTETT orelitund külaliskontsert koosseisus MELBOURNE'! Pille Prans (viiul) 9. jaanuar kell 15.00 KEELPILUORKESTER Helen Normet (viiul) EMA kammersaal Kristiina Olev (vioola) magistri kontsert 23. jaanuar kell 13.00 Margus Uus (tšello) ÕNNE-ANN ROOSVEE EMA orelisaal (kooridirigeerimine) orelitund 8. jaanuar kell 17.00 kaastegevad Eesti EMA kammersaal Koorijuhtide Naiskoor, URSULA SAAL (saksofon) Tallinna Tehnikaülikooli klaveril Diana Kiivit Akadeemiline Naiskoor Camerata Vocale

muusika 1/05 25 MEDITATSIOON Elava ettekande nimel b^g^^õh/i:.^--.^ ВЬ-фт^х ¥jyv-n,oevi.clüifd, 'viimase k.'i,^v^:d- fest:VvB--j i.H^r:^UJi;:^ga; vi.ktcobri!, сшл-я s. PIRET VÄINMAA

Tere tulemast Tallinna. le sellele. Võib-olla ma hoian selle jaoks Aitäh. Viibin siin esimest korda. Teile meeldib mängida üliraskeid teo­ mingit erilist kõlavärvi... seid? Aga Schubertis näiteks tegelikult po­ Teie juured on Horvaatias? Mõnikord... Teate, see ajab muidugi se­ legi minu arvates mingit keset, see lihtsalt Jah, Kovacevich on horvaadi nimi, mu gadusse, kui öelda: mulle meeldib pole seda sorti struktuur. Mõnikord kuu­ isa oli horvaat. Mu ema on sündinud mängida "Hammerklavieri". Tegelikult ei len esitust, kus tunnen, et pianist kalku­ Californias, kuid tema perekond on pä­ meeldi kellelegi seda mängida. See on vä­ leerib liiga palju - see kulminatsioon on rit Triestest, Itaaliast. Austria-itaalia pere­ ga põnev, väga ohtlik teos, ka kuulajale, siin, too kõrgpunkt seal jne. Mulle tun­ kond tegelikult. ja igatahes mitte mugav. Seda kuulates ei dub see surnud ettekandena. Ma ei tööta saa end lõdvaks lasta ega nätsu mäluda, niiviisi. Olen teadlik teose ülesehitusest, Olete plaadistanud kõik Beethoveni so­ kui nii võiks öelda. Fuuga on väga raske kuid see on mu teadvuses tagaplaanil. naadid. Kas olete mänginud neid tsükli­ ja aeglane osa on nii sügav, et peab tõesti na ka kontserdi korras? olema tähelepanelik. Kas uurite erinevaid väljaandeid? Ei, ei ole. Jah, ikka mõnikord. Henle on väga hea. Üks kriitik on tõstnud esile just teie mo­ Universal Edition Wien samuti. Kuid eri­ Kas eelistaksite sonaate mängida krono­ raalset julgust "Hammerklavieri" esita­ nevused on nii väikesed. Mulle meeldib loogilises järjekorras? des. alati vaadata ka Schnabeli redaktsiooni, Ei. Neid on kronoloogilises järjekorras Jah, ta mõtles seda, et mängin üsna kii­ kuna seal on nii palju ideid, kas või sõr­ imetore kuulata, aga see pole hädavajalik. res tempos, et see pole n-ö turvaline et­ mestuse osas. Ja kuna ma nagunii ei mängigi neid avali­ tekanne. kult tsüklina, siis... Kas pianistil on näiteks eri redaktsioone Kuidas te alustate tööd teosega? Kas uurides oht liialt detailidesse laskuda? Miks? mõtlete peateemale, teose põhiideele, Ma arvan, et ei ole. Mõned ideed võ­ Ei tea, mõned sonaadid õppisin ma näi­ konstruktsioonile? tad omaks, mõned mitte. Ma ju kuulan teks üsna hiljuti, viimase seitsme-kahek- Mitte kunagi. Ma lihtsalt hakkan seda ka, kuidas teised mängivad. Mind ei aja sa aasta jooksul. Olen huvitatud ka teis­ õppima. Ma mängin seda nii palju, et lõ­ need asjad segadusse, see kõik on loomu­ te heliloojate teoste omandamisest, mida puks kogu arhitektuur on loomulikul teel lik protsess. avalikult esitada, mõned Beethoveni so­ olemas. Näiteks tänaõhtune "Tormi"-so- naadid isegi ei meeldi mulle sel määral, et naat (op 31, nr 2) - kus on siin kulminat­ Te olete juhatanud ja mänginud neid kontserdiks ette valmistada. sioon? Hea küll, lõpus, aga ma ei mõt- Beethoveni viit klaverikontserti. Kas on keeruline üheaegselt mängida ja juha­ Beethoveni stiil muutub tema eluaja tada? jooksul; kas teile on lähedasemad tema Esimesed kaks aastat, kui sellega alusta­ hilised või varasemad sonaadid? Mõnikord kuulen esitust, da, on väga rasked. Ei suuda keskendu­ Nüüdseks - see kõlab nagu poliitiku da, ei suuda mängida ega juhatada. Minu suust - meeldivad nad mulle kõik. Kõige kus tunnen, et pianist esimesed sellised ettekanded olid hal­ intensiivsem ja pingelisem on hilise pe­ kalkuleerib liiga palju - see vad, ma ei suutnud mängida lihtsaimat- rioodi muusika, oopused 101, 106, 109, ki käigukest, sest olin niivõrd mures or­ 110, 111, Diabelli-variatsioonid ja hilised kulminatsioon on siin, kestri pärast. Praegu on hoopis teine asi. bagatellid. See on kõige suurema kujut­ Ma istun orkestri keskel, viiulid õtse mi­ lusvõimega loodud muusika - intensiiv­ too kõrgpunkt seal jne. nu ees. Puupillid istuvad mulle peaaegu seim, fantastiline muusika. Mulle tundub see surnud sama lähedal kui teie praegu. Nad kuule­ vad mind, see on peamine. Nad muidu­ On teil sonaatide hulgas absoluutseid ettekandena. Olen teadlik gi kardavad, eriti siis, kui pole niimoo­ lemmikuid? di varem esinenud - otseselt mängimise Näiteks need, mida täna mängin - op 109 teose ülesehitusest, kuid ajal ma ju siiski neile märguandeid anda ja "Hammerklavier"-sonaat. Viimane ar­ see on mu teadvuses taga­ ei saa, eks ole. vatavasti sellepärast, et ta on nii raske. plaanil. Milline on siinse orkestri tase?

26 Tase tõuseb kogu aeg, eelmine kunstili­ ne juht tegi suure töö. Praegune peadiri­ gent on ka hea. See on tore, ma ei tea siinsetest oludest midagi.

Kas te räägiksite veidi oma õpetajast Myra Hessist? Myra Hess oli eriti hea hilise Beethoveni spetsialist, samuti Schuberti, Brahmsi ja Mozarti loomingu suurepärane tundja. Omal ajal oli mul võimalus minna õppi­ ma New Yorki Mme Lhevinne'i (Rosina Levina, legendaarne vene päritolu klave­ ripedagoog) või Londonisse Myra Hessi juurde. Myra Hess oli suur kunstnik, ja just need eespool nimetatud heliloojad olid ka minu suur armastus. Juilliardis meeldis mulle ka Chopin, Rahmaninov ja Liszt, kuid mu loomusele on rohkem omane Beethoven ja Brahms ning ma va­ lisin Myra Hessi. Laulev toon on oluline, ütleb Stephen Kovacevich. FOTO LAURI VÄ1NMAA Mida võite öelda tema kui legendaarse isiku ja õpetaja kohta? Õpetan praegu rohkem kui kunagi va­ Kui ma ainult teaksin. Ma loodan eelkõi­ Ainsad tehnikaga seotud nõuanded, mi­ rem. Näiteks homme (meistriklass Eesti ge, et neid mängitakse. Arvan, et pigem da ta andis, puudutasid kõla. Ta oli vä­ Muusikaakadeemias). Suviti teen seda on olemas mingid perioodid, nagu prae­ ga huvitatud kõlast kui sellisest ja sellest, rohkem, suvekursustel. Mui on ka üks gu, kus inimesed on suhteliselt külmad. et suuta mängida imekauni kõla ja suure õpilane, horvaatia neiu, keda ma nõustu­ Vahest kolmekümne aasta pärast on esi­ väljendusrikkusega mitte ainult valjus dü­ sin regulaarselt kahe aasta jooksul kord plaanil palju romantilisem, subjektiivsem naamikas, vaid ka pehmelt, vaikselt... kuus kuulama. Alati võin anda ka ühe­ mäng. Minu ajal polnud see Ameerikas väga kordset konsultatsiooni. Ei, see ei saa olla väga erinev. Arvan, üldine. Tulin Londonisse ja mu kõla mee­ et see on nagu mingi pendel. Muidugi, nutas kirjutusmasinat, oli pisut metalne. Kuidas jagate oma aega soolomängu, kui ma kuulan Schnabelit - ma ei usu, et On olemas vali kõlamaailm, ent on ole­ kammermuusika, juhatamise jm vahel? ta oleks tänapäeval edukas. Aga ma ar­ mas ka õrn. Vähesed pianistid ja orkest­ Põhilisel kohal on ikka soolomäng, siis van, et me tüdineme varsti sellest, kuidas rid mõistavad seda. Ja veel. Kui olin al­ kammermuusika, peamiselt suviti, kuigi mängitakse - takatakataka... 20-30 aas­ les poiss, ei pööranud ma partituurile nii näiteks kolme nädala pärast mängin Truls ta pärast oleks Schnabel geenius, mida ta palju tähelepanu, kui oleks pidanud, Hess Morkiga kuus kontserti Euroopas - mul­ ju ongi. sundis mind aga väga põhjalikult parti­ le kohutavalt meeldib temaga koostööd Näiteks CD-d on teinud inimesed tuuri tundma õppima. Kõiki esitusnõu- teha. Ja seejärel dirigeerimine. Muide, tehniliselt nii teadlikuks, nad ootavad deid on vaja teada, kuigi neile ei pea alati mind on kutsutud 2006. aastal juhatama kontserdilt eksimatut esitust, aga kont­ 100-protsendiliselt alluma. "Cosi fan tuttet" Genfis, kas te kujutate serdil juhtub ikka midagi. Publik on aga ette. Nad juba teavad mind dirigendina, kuulanud sinu plaati ja ootab seda, mi­ Kas teie kaunis laulev toon on tema õpe­ sealne mänedžer kutsus mind. Tuleb juha­ da pole olemas. Tähendab, tegelikult on, tuse või teie koostöö tulemus? tada kümmet etendust. Vahva! kuid selleks, et seda kontserdil saavutada, Jah, ikka meie kahe. (Naerab.) Kuid mit­ oled sunnitud end tugevalt kontrollima, te kõigil tänapäeva pianistidel pole soo­ Paljud pianistid hakkavad lõpuks diri­ aga see muudab ettekande igavaks. See vi laulda. gentideks, kas pianistiharidus on selleks hind on kõrge. lihtsalt hea ettevalmistus või on seal mi­ Laulev toon on teie jaoks klaverimängus dagi muud, mis pianistidel meeles mõl­ Millised kontserdid seisavad teil ees sel oluline? gub? hooajal? Mitte ainult laulev toon, on olemas ka Pianistiharidus tuleb kasuks. Koik vajalik Nagu juba öeldud, Truls Morkiga kuus perkussiivne, brutaalne jne, need kõik on seal olemas. Kui oled hea pianist, on kontserti, siis teos, mida ma polegi varem on olulised. Ent cantabile pole tänapäe­ alati võimalus, et oled ka hea dirigent. mänginud - Bachi kontsert d-moll; see­ val väga üldine norm. Tänapäeval on täh­ järel on mul Brahmsi kontsert, sooloõh- tis mängida kiiresti, puhtalt ja mitte nii­ Mida arvate, mis saab klassikalisest tud Ameerikas, Euroopas, Uus-Meremaal võrd laulvalt. muusikast tulevikus? Kas Beethovenit ja Austraalias. või Brahmsi mängitakse saja aasta pä­ Kuidas on teie suhted õpetamisega? rast teisiti?

muusika i/05 27 HOMMAGE Uhe perekonna saatusest ENE PILLIROOG

lgava aasta 29. jaanuaril möödub Perekonnast 121 aastat dirigendi, helilooja ja Juhan ja Alma Aaviku peres kasvas kolm A muusikategelase Juhan Aaviku sün• last: Karl (sünd. 25. mail 1913), Juhan nist. Õnneks on nüüdseks tema kodumaal (sünd. 24. mail 1916) ja Linda (sünd. ja Rootsis asunud arhiivid jõudnud Teatri- 13. augustil 1918). Võiks eeldada, et juba ja Muusikamuuseumi ühistele riiulitele. Ma varakult olid lapsed suunatud klassikalise ei hakka siinjuures sügavuti meenutama muusika õpiradadele ja nende päevakavas Juhan Aaviku tegusid ja teeneid Eesti kul­ tunda isa karmi suunavat kätt. tuuripõllul, hõlmab ju see neliteist aastat Karl: "Kodune õhkkond oli tõesti täis Tartu ja üheksateist aastat Tallinna teatri-, muusikat, aga ma ei oskagi seda tagantjä­ muusika- ja muusikaõpetuse elu ning kolm­ rele öelda, kuidas isa asja nii korraldas, et kümmend kaheksa aastat paguluses, mil meil kõigil oli vabadust ja ruumi oma hu­ hetkekski ei ununenud kodumaa. Põgus ta­ vialadega tegelda, ja kui me muusikasse gasipilk loomingule: "Kojuigatsus" on ol­ ka läksime, siis oli see kõik justkui täiesti nud nii siin- kui ka sealpool vett üks laul­ omal soovil. Minul on pikad vibajad nä­ davamaid soololaule eesti muusikas; koo­ pud, Erika Franzi juures klaveritundides rilaul "Hoia, Jumal, Eestit!", omamoodi ludistasin sellistes tempodes, et hoia ja hümn, mis meid tugevana hoidnud ka siis, keela. Ega mulle see klaverimäng tegeli­ kui tundus, et enam ei jõua; poistekoorilaul kult ikka ei istunud, õnneks ei tekkinud "Püha, põline ja üllas" ja segakoorilau­ kodus seepärast mitte mingisugust sõna­ lud "Laulu võim" ning "Teretus" on kõla­ sõda, kui asi pooleli jäi. Juhan näiteks va­ nud korduvalt üldlaulupidudel võimsa lau­ Alma ja Juhan Aavik koos lastega 1919. lis tšello, temal oli kohe õige pill käes. lukaare all. Küllap on paljud pisipõnnid aastal: süles Linda, keskel Juhan juunior, Mäletan, et nii Raymond Bööcke kui vii­ kordki elus jõuluvanale laulnud "Läbi sa­ paremal Karl. mati ka August Karjus olid vägagi rahul hiseva lume", kevaditi "Piiri, pääri, pääsu• tema edasijõudmisega. Linda muusika­ kest" või "Karjapoissi". Tema mitmete koo- ga ei tegelenud. Aga siis, kui andsin ko­ lilaulikute seast on üks enim kasutusel ol­ dus teada oma huvist saksofoni vastu, sõ­ nutest "Kooli Leelo" (1936), mis koostatud nas isa, et alustada tuleb siiski klarnetist koos Voldemar Tammaniga. Tänaseni ajan kui tunnustatud klassikalisest instrumen­ näpuga järge Juhan Aaviku "Eesti muusi­ dist. Õige muidugi! Klarnetimängus an­ ka ajaloo" raamatute neljast osast (ilmunud dis algõpetust Aleksander Kirikal, hiljem Stockholmis - 1-Е 1965, II-PV 1969) ja ko­ konservatooriumi pedagoog Bernhard he kindlasti siis, kui otsin või täpsustan va­ Lukk, kuid muusikaõpingud jäid väga nema põlvkonna eesti interpreetide nimesid. mitmel põhjusel pooleli. Kui selleks aeg Esimestel Rootsi aastatel valminud Esimene tuli, oli just isa see, kes aitas mul muret­ sümfoonia (1946) pälvis Frankfurdi süm- seda altsaksofoni, mis oli mu elu unistus. foonikute esituses Roman Toi tunnistust Mängisin tantsu- ja restoraniorkestrites, mööda väga hea kriitika. Väliseestlaste seas üks esimesi oli Raekoja platsil asuv resto­ oli Aavik kõrgelt hinnatud kultuuritegela­ ran Marcelle, seejärel tuli juba ise juhen­ ne, kes väsimatu aktiivsusega hoidis eest­ dada restoraniorkestrit Viru. Sattusin kii­ laste vaimsust üleval ka võõrsil: moodus­ resti n-ö laine peale ja mängimisi lisandus tas Juhan Aaviku Segakoori, juhatas laulu­ mitmel pool: Dancing Travellers, Bi-Ba- pidusid, kirjutas muusikat ja uurimusi. Üks Bo, Kuldne 7, Merry Pipers, Haapsalu ja viimaseid teoseid, mis noodipaberile jäi, oli Pärnu kuursaalides ning rannasalongides, soololaul "Rändaja, kus on su kodu". Pirita rannasalongis ja bussijaamas." Täna tahan kirjutada Juhan Aaviku pe­ rekonnast, sest see lehekülg eesti muusika­ Esimene reetmine ajaloos puudub. Selleks ajaks, kui kuue aas­ 1925. aastal tuli Juhan Aaviku pere­ takümne tagune sügis lahutas tuhanded ees­ Juhan juunior (tšelloga) ja Karl 1938. aasta kond Tallinna. Estonia teatri muusikaju­ ti pered, olid nende perekonnas pöörduma• paiku Haapsalus pere suvekodu aias. hi ja dirigendina, sümfooniakontsertide tud muutused juba toimunud. FOTOD KARL AAVIKU ERAKOGUST ja EMO segakoori dirigendina, Tallinna Konservatooriumi õppejõuna (aastast

28 muusika i/05 1928 professor, 1933-1940 ja 1941- seks, mida ka tegin ilma, et oleksin saa­ 1944 direktor), Eesti Lauljate Liidu ja nud seda lugeda. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtka­ Relvi meie pojal mingisuguseid ei ol­ pitali esimehena, Muusikalehe toimeta­ nud ja meie teada polnud ta millegis süü• ja ja üldlaulupidude üldjuhina oli Juhan di. Aavikul väga suur tutvus- ja suhtlusring- Siis nad hakkasid minema ja võtsid kond. Nende kodus olid sageli külalis­ poja kaasa. Tuba pitseeriti kinni. Mulle teks muusikud, kirjamehed ja teised kul­ öeldi karmilt, et ma sellest stseenist kelle­ tuuritegelased, arutleti nii muusika kui ka legi ei tohi rääkida ähvardusega, et muidu maailmavaateliste probleemide üle, mu­ võib mul halvasti minna. Nõnda kadus sitseeriti; lahke pererahva uksed olid ot­ meie poeg ja meie ei julgenud tema saa­ se loomulikult avatud ka laste sõpradele. tuse üle kuskilt ametiasutusest järele pä• Selleks olid olemas kõik võimalused, sest rida, kartes, et meid endid võidakse are- perekonna korter asus praeguse Teatri- ja teerida. Saatsime pojale katseks Tallinna Muusikamuuseumi eksponaatide saalis ja keskvanglasse raha. Esimene saadetis läks tornitoas neljandal korrusel. Ehituslikult nähtavasti talle kätte, kuna teine tuli ta­ oli see tookord küll veidi teistsuguse pla­ gasi märkusega, et adressaati ei ole sääl. neeringuga. See, millised olid perekonna Sellaseid inimeste kadumisi oli tihti, tõekspidamised, nende isamaaline ja reli­ nagu kuulsime juba eelmisest talvest ala­ gioosne maailmavaade, polnud väga pal­ tes. Meie ei ole oma pojast, pääle tema judele inimestele mingisugune saladus. äraviimist, midagi kuulnud ja tänapäeva• 1940. aasta pöördelistes sündmustes Karl Aavik 2003. aastal. ni on teadmata tema areteerimise põhju­ FOTO ARNOLD RAMMO hakkasid aktiivselt toimetama need ini­ sed ja saatus üldse. mesed, kes lootsid uutes tingimustes saa­ vutada ametiredelil seda, milleks tiivad Miks? varem lihtsalt ei kandnud. Muudatusteks Sellele küsimusele pole ka aeg vas­ võimukoridorides oli vaja kaasaaitajaid. tust andnud, kuigi palju aastaid hiljem Oli see nüüd mõni kindlustusseltsi amet­ (22. märtsil 1990) tuli Karl Aavikule ki­ nik ja tulevane rahvakirjanik või hoopiski ri ENSV Prokuratuurilt, et vastavalt hilisem tunnustatud muusik, kuid kellegi ma toas oli liikumist, ei lastud mind ko­ "Lisaabinõudest õigluse jaluleseadmiseks käsi oli kindlasti mängus selles, et Juhan he sisse. Alles mitmekordse energilise ko­ 1930.-40. aastatel ja 1950. aastate al­ Aavik ei võinud enam jätkata konserva­ listamise pääle avati uks ja mind võttis gul toime pandud repressioonide ohvri­ tooriumi direktorina, pere pidi vabastama vastu erariides isik, käratades mulle vene te suhtes" paragrahvile 1 on vend täieli­ korteri Müürivahe tänavas ning sellest keeles: "Mis teie siit otsite!" Punaarmee kult rehabiliteeritud. Vanemad seda pabe­ hetkest hakkas saatusekell nende kõigi sõdur seisis püssiga seespool ukse juures. rit enam ei näinud. jaoks halastamatult tiksuma. Kui ma ütlesin, et olen Juhan Aaviku ema Mõni aeg tagasi kohtusin Roman ja tulin teda sööma kutsuma, lausus ta Toiga, kes oli Juhan juunioriga, nagu ta Teine reetmine kurjalt: "Kes teile ütles, et siin läbiotsimi• sõnab, hea sõber. Ka tema küsib jätku­ 5. juunil 1941 arreteerisid nõukogude ne on?" Siis pandi mind kaugemale toa valt, valu hääles: "Miks? Miks? Miks? Ta funktsionäärid teadmata põhjustel Juhan nurka istuma ja mul ei lubatud oma po­ oli nii heatahtlik, sõbralik ja romantiline Aavik juuniori, kes õppis tol ajal Tartu jaga mitte sõnagi vahetada. Läbiotsimine noormees. Kadus jäljetult." Ülikoolis majandust. Tsiteerin siinko­ oli nähtavasti alganud juba mõne tunni Mine tea, ehk ei pruugi siin suuri hal Alma Aaviku kirja (Kersteni komis­ eest ja minu sinna jõudmise ajal juba lõ­ maailmavaatelisi erimeelsusi taga ollagi, jonile 29. septembril 1953 Stockholm- pule jõudnud ning seda olid toimetanud vahest lihtsalt mingi noortevaheline asi. Sturebys), mis kirjeldab hommikut, mil mitu isikut. Üks fanaatilise ilmega kõhna Fantaseerin - ehk mõne kena neiu pärast ema oma nooremat poega viimast kor­ kahvatu näoga ja hõreda habemega mees näiteks? Sel ajal võis aga mõtlematult pil­ da nägi. paistis nende juht olevat, teine mees kor­ latud sõna maksta inimelu. Kui see vaid Juhan (...) elas meist eraldi omaet­ raldas asju, kolmas kirjutas protokolli. võimalik oleks, siis esitaksin sama küsi­ te toas Tallinnas Gonsiori tänaval, meile Need kõik rääkisid omavahel vene keelt ja muse ühele tollasele noormehele, Narvast üleõue olevas vastasmajas, alumisel kor­ neljas oli tõlk. Laua pääle olid laotud po­ pärit orkestrijuhi pojale, kes samuti Ju­ rusel [Gonsiori 58-11. - E. P.]. Elasime ja raamatud, kirjavahetus, fotosid ja muid haniga rohkem kokku puutus. siis Gonsiori tän. vist nr. 54, kuna olime pabereid, mida läbiotsijad kõik kaasa võt­ Neid reetmise lugusid palun võtta kui olnud sunnitud Tallinna konservatooriu­ sid. Pääle selle olid sääl veel tema elekt- palvet, et me suudaksime õppida eelneva­ mi majast, kus oli mu abikaasa ametikor­ rihabemeajamise aparaat, 3 uuri ja muud, te põlvkondade ja omaenese igapäevaelu ter, välja kolima. Poeg käis hommikuti en­ mis ka kaasa võeti. vigadest. ne ametisseminekut meie juures söömas. Ülekuulamist minu sääloleku ajal Sel hommikul ei tulnud ta. Läksin tema enam ei olnud, kuna see oli arvatavas­ Tee seda, millesse sa usud juure, et asja selgitada. See oli umbes kell ti juba enne toimunud. Mulle anti mingi ... ja usu seda, mida sa teed, siis ei pea Уг 8 hommikul. Kuigi aknast nägin, et te- pikalt täiskirjutatud paber allakirjutami­ keegi sind motiveerima. Karl on väga tä-

muusika 1/05 29 nulik oma isale, et ta tema džässihar- POP JA ROCK rastust ei alavääristanud, vaid hoopis innustas, vaatamata täiesti teist laadi isiklikele eelistustele ja huvidele. Nii džässi kui ka saksofoniga on Eestis Eesti 2004. aasta muidugi igasuguseid aegu olnud, ise­ gi selliseid, mida on võrreldud riigi­ reetmisega. trendid ja Karl: "Kui minult on küsitud, siis olen alati ausalt vastanud, kes ma olen, mida teen või olen teinud. Ja suundumused taevale tänu - siin ma olen. Ka mu­

sitseerimisel olen truuks jäänud oma t Z.i .-"'k.i tõekspidamistele. Muidu räägitavat, et pidin aeglase loomuga olema. Võib­ MARGUS KIIS olla küll - naise võtsin ka alles kuue­ kümneselt. Unistaja olen aga tänase 2004. aasta kommertsiaalse popmuu­ Raadio 2s oli vastav saade alates 1994. päevani." sika kandepind Eestis kahanes veel­ aastast, esialgu ainult CD-tabelina, hiljem gi. Kui 2003. aastal sai veel rääkida näi­ Kui lisaks eespool kirjutatule ha­ hakati arvestama ka MC-kassette. 1998 teks nn süldimuusika suurest buumist kata üles lugema kõiki orkestreid, kus hakati eraldi tabelis arvestama välismaa ja ja edust, siis nüüd võis mingist peatee- Karl Aavik on mänginud, siis olen kohalikke plaate, veidi hiljem lõpetati ar­ voolust rääkida peamiselt vaid tüdru­ kindel, et midagi võib välja jääda: vestus teistest kõvasti rohkem müüvate kutebändide väikese laine puhul. Pärast Mickey's, Uno Naissoo Swing Club, nn 99-krooniste plaatide üle. Üks arves­ Nexuse üsnagi suurt populaarsust teki­ Eesti Raadio estraadiorkester, bigbänd tamise lõpetamise peamisi põhjusi oli aga tati ridamisi naistest-tüdrukutest grupi- Kalev, mitmed tantsu-, kohviku- ja müüginumbrite eneste drastiline vähene­ kesi: Ice Cream, Dynamint, JZ Belle jt. restoraniorkestrid. Karli vitaalsus on mine, mis on muide ülemaailmne prob­ Samas on see küll üsna hale jäänuk kuri­ imetlust väärt, aastatele vaatamata lä­ leem. Noored ei taha enam eriti plaa­ kuulsatest "tümakaaegadest". Tõsi, vas­ heb ta tänaseni teisipäeviti Kaitseliidu te osta, kuna netist saab ka tasuta, vane­ tukaaluks on mõned Eesti n-ö produtsen­ puhkpilliorkestri proovi. Mõnikord mad inimesed sageli ei osta arvestuse al­ did korraldanud "casting'uid" uute ra- käivat pea nii ringi, et minna on ras­ la käivatest poodidest. Seega hakkab väl­ haprojektide loomiseks. Näiteks Mayor ke, aga seitsme aastakümnega oma­ ja kujunenud kommertsmuusika struktuur Arts Organization reklaamis septembris seks saanud pillimäng ja muusika hääbuma. Mis asemele tuleb? projekti "FenoMen", kuhu konkursi kor­ rütm loovad taas hingamisse korra. ras otsiti andekaid laulu- ja tantsupoisse. Ta kodusel raamaturiiulil on koguni Äärealade jätkuv tõus Esinduslikust žüriist (Lauri Pihlap, Reno kahes reas maailmakuulsate saksofo- Samas on hakanud kõvasti pead tõstma Hekkonens, Zoja Hertz, Timo Vendt ja nimängijate pildid; muusika ongi see, igasugused alternatiivsused, muutudes isegi Vaiko Eplik!) hoolimata polnud hil­ kus saavad kokku minevik, olevik ja järjest aktiivsemaks ka meedia vallas. Tõsi jem asjast midagi kuulda. Plikadepundi tulevik. küll, raadio ei armasta endiselt "teistsu­ konkursi kuulutas umbes samal ajal väl­ guseid". Nii kostab enamikest siinsetest Vaatan üht pilti, kus Karl ja Lin­ ja ka Caateri ninamees Kalle Kukk. Asja raadiojaamadest endiselt 1980-1990nda- da seisavad kõrvuti isa-ema haual krooniks pani telesaade "Koosolek" te lääget popijura ning sedagi imporditu- Stockholmi kalmistu mändide all. kokku ansambli pensionäridest (Edele na. Ka internetis on eesti muusikat suhte­ Tean, et puudub kolmas. Meie hilju­ Rõuk, Erna Mäe, Silvi Saar, Eve Jänes ja liselt vähe üleval, seega peale plaatide po­ tisel kohtumisel rääkis Karl oma ven­ Madis Tomson), millele kirjutasid lau­ legi eriti muid võimalusi kodumaist kraa­ nast olevikus, justkui ta oleks elus. le Ivar Must ja sotsiaalminister Marko mi kuulata. Aga võib-olla ongi? Pomerants, stiliseeris Gerli Tinn ja pro­ Aga plaate teevad mõnuga ning tõus­ dutseeris Arne Valmis. vas gradatsioonis ääremängijad. Pärast Eesti kommertspopi veteranid, an­ 2003. aasta (Tartust saadud) kikstarti samblid 2 Quick Start ja Jam said oma on eesti hip-hop kõrgseisus. Oluliseks dekaadipikkust aktiivset tegevust rahu­ räpilinnaks on saanud Rakvere (eesotsas meeli pühitseda, kuna eriti keegi ei pöö­ TommyBoy ja Def Rääduga), Tartus on ranud sellele suurt tähelepanu. О tempo­ Chalice saavutamas peavoolustaari posit­ ra о mores. siooni, Tallinnas tegi 2004. aastal eduka tagasituleku Toe Tag leidliku ja mitme­ Viimase korralikuma külgse plaadiga "Legendaarne". Lisaks plaadimüügitabeli kadu neile on Eestis kümneid, kui mitte sadu Raadio 2 lõpetas augustis plaatide ja kas­ igasuguste nimedega rapi- ja hopipunte, settide müüginumbrite üle arvepidami­ kes on küll suuresti erinevad oma "inst- se, kuna kedagi ei paistnud see huvitavat, rumentaalpõhjade" poolest. Kuna Eestis kuid tööd kokkupanemisega oli küllaga. pole õnneks getokultuuri, siis räpipuntide

30 muusika 1/05 Tartus on räppar Chalice saavutamas peavoolustaari positsiooni. FOTO PRIIT SIMSON/EESTI PÄEVALEHT

tekstid on enamasti kas ropumat sorti he­ kaga plaadi andis välja Kohvirecords sel! Ja muidugi ka kuuldel. donismist või püherdavad lihtsalt klišee­ Õunaviks. des. Tavapärasema rocki (Genialistid jt) Vanad lahkuvad riburadapidi, kuulsus 2004. aasta tugev tõusja on metal- väljaandja on ikka plaadifirma Elwood. jääb scene, pikajuukselised pealoopijad on Üldiselt ei looda alternatiivfirmad mingit 2004. aasta oli "rikas" igaveseks lahku­ jõudnud isegi kodumaistesse mobiiltele­ erilist kasumit ning töötavad peamiselt nud eesti rocki/popilegendide poolest. fone sahkerdavatesse telereklaamidesse. entusiasmil. Võimsaks avapauguks suri suvel ootama­ Meta/'i-kultuuri tõusu on soodustanud ka tult üks suurimaid ja teenekamaid koha­ jätkuv üldrahvalik huvi okultismi, maa­ Vanilla Ninja saaga jätkub likke rockimehi Gunnar Graps. Hiiumaal usu vastu (Metsatöll, Raudants jt), kuid 2004. aastal sai Vanilla Ninjast esimene uppus tuntud luuletaja ja tekstimeister ka rahvuslike meeleolude tõus (Loits). Eesti päritolu muusikakollektiiv, millel Ott Arder. Nädal Arderist hiljem suri hai­ Seda, et industrial on Eestis popp, näi­ on kusagil teises riigis singel tipp lOnes. guse tagajärjel teenekas laulutekstimeis- tab ka Ida-Saksa pundi Rammstein popu­ Hiljem, sügisel sai sellest esimene Eesti ter Henno Käo. Sügise alguses vana koo­ laarsus, kuigi kohalik No Big Silence po­ päritolu punt, millel Eestist väljaspool al­ li levilaulja Kalmer Tennosaar. Teeneline le suutnud nendega eriti oma tegemistes bumite müügitabelis album tipp 3s (sep­ suveniir Olev Vestmann jõudis saada vaid sammu pidada. tembris Saksamaal). VNi singlid ja albu­ kuuekümneaastaseks. Omapäraseid talente otsib endiselt mid olid tipp 20s veel Austrias ja Šveitsis. Pärast sellist usinat vikatitööd pidi Umblu Records. Kummalisi, peamiselt Järgmisel aastal esindab bänd Euro­ eesti rockirahvas midagi ette võtma. küll elektroonikaga mässavaid tegela­ visioonil just Šveitsi. Kõige selle eest tu­ Novembris 2004 avati Tallinna Rock si leiab ning nende plaate väljastab endi­ leb Eesti neidudel muidugi tänada Saksa Cafe seinal mälestustahvel Gunnar Grapsi selt Kohvirecords, samuti Ulmeplaadid. lääge popi kunni David Brandest, kes nimega. Samas asutati lõpuks ometi Eesti Asutud on ka seni pigem veidrikeks pee­ 1980ndatel oli Bad Boys Blue produtsent, Rocki Kuulsuste Hall, mille esimene liige tud muusikute püüdmisele. Näiteks võib mis samuti oli immigrantidest koosnev on GG. Kes on järgmine? tuua Tartu kuulsuse Erkki Hyva, kel­ punt. Järgmiseks lubavad ninjad vallutada le, pehmelt öeldes, omapärase muusi­ muidugi Ameerika. Nii et püsige lugemi­

muusika 1/05 31 BAGATELLID*EESTI Muusikapäevad - Hugo Lepnurm 90 IA REMMEL 26. - 31. oktoobrini toimusid mit­ meid Eesti piirkondi hõlmavad muusi­ kapäevad, teemaks Hugo Lepnurm 90. Sündmused haarasid erinevaid muu- sikavaldkondi: Tallinnas, Viljandis, Raplas ja Kuusalus kõlas kontserti­ del Hugo Lepnurme looming kõrvu­ ti Peeter Süda ja Rudolf Tobiase loodu­ ga; Viljandis toimus Lepnurme õpilase Ines Maidre meistrikursus, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis peeti mälestusõh- tu, kus musitseeriti ka professori kodu­ orelil. Raplas toimus Hugo Lepnurme mälestusseminar teemal "Peatükke kul- tusmuusika ajaloost", Viljandis kon­ verents, kus ettekandeid pidasid Ines Maidre ja Anzori Barkalaja. Eesti Orelisõprade Ühingu väljasõidupäe- val külastati professor Lepnurmega seo­ tud paiku Tapal, Käsmus, Loksal, Leesil ja Tsitres. Muusikapäevadeks valmis ka Hugo Lepnurme mälestusteraamat Eesti Muusika Infokeskuselt. Muusikapäevadel toimunust kõnele­ Organistid-korraldajad Lepnurme tütarde Urve Aulise ja Virve Soodega. vad Andres Uibo ja Toomas Siitan. FOTO AIME KALLIKORM Andres Uibo: "Koik päevadel toimuv oli omamoodi huvitav. Oli ju väga eri­ nevaid üritusi, kuna Lepnurm oligi vä­ lid korda. Tänu tema targale asjaajamise­ Mart Jaanson käsitles instrumen­ ga mitmekülgne inimene: organist, suur le elati see aeg suhteliselt hästi üle." taalmuusika kasutamist kirikus. See on muusikaajaloo tundja, helilooja ja ka jut­ põnev, kuid keerukas teema. Siin ei lustaja vennastekoguduses. Osavõtjaid Mälestusseminaril Raplas "Peatükke ole otsustamiseks selliseid otseseid kri­ kogunes väga palju - umbes 4000-5000; kultusmuusika ajaloost" pidasid ettekan­ teeriume nagu vokaalmuusikas tekst. sellel peab mingi põhjus olema, miks rah­ de Toomas Siitan ja Mart Jaanson. Vaba Lõppjärelduseks oligi pisut paradoksaalne vas niimoodi kokku tuleb. klaverisaate kujundamisest rääkis Olav tõdemus, et instrumentaalmuusikas võib Väga oluline oli kindlasti tema raa­ Ehala. olla vaimulik kõik, mida kirik vaimuli­ matu esitlus. Siis mälestusõhtu Teatri ja Toomas Siitan: "Minu teema oli arut­ kuks tunnistab." Muusikamuuseumis, väljasõit Lepnurme lus muusika kiriklikust ettekandelaadist Kokkupuuteist Lepnurmega meenu­ kodukanti. Suured kirikukontserdid. ja sellest, kust need kriteeriumid on pä­ tab Siitan, et kuigi tal õnnestus Lepnurme Rapla päevast räägiti vaimustusega, kui rit. Me arvame, et toetume vanale, pea­ muusikaloo loenguid kuulda alles viien­ hästi see õnnestus. aegu tuhandeaastasele kirikumuusika dal kursusel, mitte esimesel, nagu olnuks Lepnurm ei olnud küll eesti orelimuu­ traditsioonile, aga meie ettekujutus n-ö õppeplaani järgi loomulik, jäi neist just sika algataja, küll aga hoidis ta eesti ore- kiriklikust muusikaesteetikast on kuju­ seepärast sügav mulje, sest ta oli selleks likultuuri alal läbi pikkade aastate, kui asi nenud pigem alles 19. sajandil. Siis pöör­ ajaks juba ise paar aastat töötanud muu­ ähvardas päris ära kustuda. Ta jäi igal ajal duti ajaloo poole, hakati sellest idealisee­ sikaajaloo õpetajana. "Olin põhikursuse oma elupõhimõtete juurde. Sellepärast ritult mõtlema ning vastandama kaasaega enda jaoks selgeks teinud ja seepärast ma vallandati teda mitu korda konservatoo­ ja möödanikku. Samuti tekkisid alles siis tõeliselt nautisin tema loenguid. Seal oli riumist, siis töötas ta Raplas või Tapal ja ettekujutused laulmisviisist, mis kirikusse alati palju vihjeid kirjandusele, üldajaloo- tegi oma tööd väga täpselt ja hoolikalt. sobib - see pidi olema vastandlik ilmali­ le ja kui sa ei tundnud end selles mater­ Ja ta algatas tollal isegi võimatuna tundu­ kule musitseerimisele. Sinnamaani oli ki­ jalis kodus, siis sattusid raskustesse. Iga va ettevõtmise: 1973. aastal ilmus esime­ rikus alati kaasaegset muusikat ette kan­ niisugune väike vihje või nali lisas vürt­ ne heliplaat "Eesti orelid". Hiljem hak­ tud ja kirik käis 19. sajandi alguseni hästi si sellele, mida sa juba teadsid. Ta mõtles kas kogu Euroopa selliseid sarju tootma. sünkroonis omaaegse üldise muusikalise väga huvitavalt ja tundis põhjalikult oma Lepnurm kaardistas kõik orelid ja selle väljendusega - võiks öelda, et ühel hetkel valdkonda." plaaditegemise varjus tehti isegi Eesti ore- kirikumuusika võõrdus sellest.

32 muusika 1/05 Klaveriloomad soovitavad

elle aasta klaveriõpetajate päeva­ le, kes soovivad lugusid õppida iseseis­ del Nõmme muusikakoolis tutvusta­ valt. Olgu siis muusikakoolis õppivad või Sti üht uut, lõbusat ja kutsuvalt vär­ selle juba lõpetanud lapsed. Esmapilgul vikat noodiraamatut. Noodi autoriks on kohati ehk veidi keerulises rütmipildis Katri Hallik-Rebane, Tallinna Vanalinna orienteerumiseks või noodivigade paran­ muusikakooli klaveriõpetaja. damiseks peaks olema abiks CD, millele Katri Hallik-Rebane: Idee noot välja on lindistatud kõik kümme lugu. anda tekkis tunduvalt hiljem kui enamik Teiseks on mul kammermuusika sõb­ ) kuulamiseks ja kaasa mängimiseks selles leiduvaid lugusid. Kuna ühel het­ rana kahju neist usinatest klaveriõpi- kel polnud mul võimalust noodist män­ lastest, kellel muusikakooli program­ gida, hakkasin ajaviiteks ise lugusid mõt­ mis puudub võimalus ansamblit mängi­ lema. Kui neid oli kogunenud juba üksja­ da. (Põhjusi on siin mitmeid: ruumi-, gu, pakkusin mõnda mängimiseks õpilas­ aja-, õpetajate, finants- jm probleemid.) tele. Minu suureks rõõmuks vaimustusid Ansamblimäng annab aga harjutamisele nad neist ja küsisid uusi juurde. Noodid hoopis teise tähenduse ja motivatsiooni. hakkasid levima käest kätte ning üks laps Mõte arranžeerida pop-bändile ja kla­ moodustas isegi sõpradest bändi, et neid verile tuli soovist ühendada muusikakoo­ lugusid mängida. Arvasin, et neile lastele lis viljeldavat klassikalist ning tänapäevast võiks mu noot rõõmu teha, ja siit ka mõ­ noortemuusikat. Eks ole ju paljude täna­ te lood noodina-plaadina välja anda. päeva laste unistuseks saada lauljaks või Kuna sihtrühmaks on muusikakoolis rockmuusikuks. Plaadil on juba tuttavast õppivad ja ka selle lõpetanud klaverimän­ viiest loost seaded klaverile ja popbän­ gijad, kujutlesin end tagasi muusikakoo­ Vana raudvara, Mozartit, Beethovenit, dile. Plaadi lõpust leiab needsamad lood lis õppimise aega. Meenus soov tõsise, Tšaikovskit, Griegi jpt on mängitud ja veel kord, siis juba ilma klaverita. Selliselt auväärse repertuaari kõrvale mängida ka mängitakse alati suure rõõmuga. saab harjutada ühtaegu nii ansamblimän­ muretumat-lõbusamat-kergemat muusi­ Eesti muusikast rääkides meeldisid gu kui ka fantaseerida end hetkeks la­ kat. Sellist, mis ei nõuaks õppimisel tohu­ mulle lapsena ja meeldivad ka minu prae­ vale prožektorite valgusse bändi solis­ tuid jõupingutusi ja süvenemist kõikvõi­ gustele õpilastele Rein Rannapi klaveri­ tiks. Arranžeeringud tegi plaadile Peeter malikesse artikulatsiooni-pedalisatsiooni palad. Ehk just oma rõõmsa, humoorika Rebane. jm probleemidesse. Puudus oli lugudest, oleku tõttu. Sest kui meie ümber on iga Peaaegu kõik noodis leiduvad lood on mida mängida lõbusamatel juhtudel, näi­ päev nii palju tõsidust, halbu uudiseid ja järele proovitud minu enda ja mu kollee­ teks kas või sugulaste sünnipäevadel, kui halli olekut, mõjub lausa vitamiinina, kui gide õpilaste peäl. Vastukajad on olnud palutakse, et "mängi ometi meile mida­ keegi julgeb olla rõõmsalt lapsemeelne ja väga soojad. Lood on olnud lastele aru­ gi...". Paraku polnud enamasti midagi so­ õnnelik oma muusikas. saadavad ja tehniliselt hästi omandatavad. bivat mängida. Kohe alguses oli mul kindel teadmine, Tänu just õpilaste innukusele ja rõõmsale Samuti meenusid ilmetud must-val- et noot peab välja nägema rõõmus ning elevusele leidsingi endas julgust pakkuda ged luitunud noodid ning kadedusetunne, värviline. Noodis toimetavatele klaveri- neid lugusid mängimiseks ka teistele, mi­ vaadates esimese klassi laste värvilisi noo­ loomadele andis kuju minu õde Kerstin nuga samal lainel elavatele inimestele. diraamatuid. Hallik. Miskipärast on uusi ja huvitavaid Noodi juurde plaadi tegemisel olid noote meie kaubandusest raske leida. tähtsad kaks mõtet. Esiteks mõtlesin nei­

üliõpilase suurvõit Muusikaakadeemia kompositsiooniüliõpilane Malle Maltis võitis oma teosega "Res" "International Electroacoustic Music Competition MUSICA NOVA 2004" raames peetud konkursil esimese preemia. Malle Maltis saavutas esikoha akustilise instrumendi/hääle/ansambli ja elektroakustilis­ te teoste kategoorias. Züriisse kuulusid Rainer Burck, Lenka Dohnalova, Juraj Duris, Võidukas Pavel Kopecky, Rudolf Ruzicka. Kokku võistles 121 teost 29 riigist. MUSICA NOVA Malle Maltis. FOTO 2004 toimus Prahas 7. novembril. Rohem infot konkursi kohta on saadaval võrguaad­ ERAKOGUST ressil http://www.musica.cz/musnova.

muusika, 1/05 33 BAGATELLID*EESTI Omaloomingu Laulsid noorte meeskoorid päev pakatas ENN OJA värsketest /^k ^^T novembril kogunes Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) algatusel Pärnu ideedest / / kontserdimajja enam kui 300 noort laulumeest, et kontserdiga ^шЫ / • tähistada seltsi noorte meeskooride tegutsemise viiendat aastapäe­ PILLE KANGUR va. Kontsert pakkus ülevaate noorte meeskooride senistest tegemistest, praegusest tasemest ja tulevikusuundumustest. st s^ novembril toimus Kuna noormeeste koore üksikutes koolides enamasti pole võimalik moodusta­ -^ Tallinnas, Lasnamäe da, esitas tuntud poistekooride dirigent Hirvo Surva EMLSis mõtte koondada hää- -JL s^y • Muusikakoolis IV muusi­ lemurde läbinud noormehed koolivälistesse, maakondlikesse kollektiividesse. Nii ka- ja kunstikoolide õpilaste omaloomin­ asutati 1999. aasta sügisel Tallinnas, Pärnus ja Virumaal esimesed noorte meeskoo­ gu päev. Ürituse algatajate-korraldajate, rid. Peatselt alustasid noormehed ühistes ridades laulmist Raplamaal, Saaremaal, Lasnamäe Muusikakooli õpetajate Luule Põlvamaal, Viljandimaal, Hiiumaal, Elvas, Tartus ja mujal. Käesoleval ajal tegutse­ Jõelehe ja Tiina Vurma idee on pakku­ vad noorte meeskoorid enamikus Eesti maakondades, kogunedes erinevatest kooli­ da väljundit loomingu ja improvisatsioo­ dest paar korda kuus ühislaulmisele või esinemisele. Nendega töötavad entusiastli­ niga tegelevatele lastele ja nende õpetaja­ kud pedagoogid-koorijuhid. Koos samalaadsete poistekooridega on nad arvestata­ tele. Kuna laste loovuse arendamisel on vaks lauluväeks laulupidudel-laulupäevadel. suur osa õpetajal, siis on omaloomingu Õnnestunud kontserdi korraldamisel oli väljapaistev osa Pärnu Noorte päev muusikaõpetajatele oluline sündmus Meeskoori dirigendil Maimu Muttikul. Kontserdi kuulajale hakkas aga silma-kõr- saamaks innustust, enesekindlust ja uusi va asjaolu, et heliloojad on käesoleval ajal noortekooride ees suured võlglased. ideid. Loominguline tegevus meie muu­ Noortele ei ole tänapäevast ja eakohast repertuaari. sikakoolides toob traditsioonilisse ja vei­ Üsna sageli on üldsuses juttu noorte vaba aja sisustamise vajalikkusest. Küllalt di rutiinsesse õpetusse - heliredelid, klas­ kallite spordiprojektide kõrval vajavad kindlasti suuremat tähelepanu ka noorte sikalise muusika nooditruu esitus - va­ huvialakollektiivid, nende hulgas nii orkestrid kui koorid. Üks elujõulisi võimalu­ heldust ja põnevust. Õpetaja osaks on si ongi noormeeste koondumine meeskooridesse. Seda kõike mõistes on EMLSi siin avada laste fantaasia, näidata erine­ juhatus ja tema esimees Jaan Ots suunanud oma teravdatud tähelepanu poiste ja vaid võimalusi näiteks tuntud lastelaulude noormeeste kooriliikumisele. Koik poistekooride ja noorte meeskooride lauljad tõlgitsemisel, samuti ärgitada andekaid on seltsi liikmed ja igal aastal saavad teoks poiste- ja noorte meeskooride laulu­ noori ise muusikateoseid looma. laagrid ja ühislaulmised. Koik need lauljad võtavad osa üleriigilistest ja kohalikest Konkursil osalesid noored muusi­ laulupäevadest. EMLS tegutseb selle nimel, et ka tulevikus laulaksid Eestis mees­ kud üle Eesti - Tarvastu, Tartu 1., Tartu koorid. Elleri-nimelise, Viljandi, Saku, Tallinna, Nõmme, Vanalinna, Lasnamäe ja Kiili muusikakoolist. Omaloomingut hindas žürii koosseisus Olav Ehala, Tuule Kann, Inga Lehto, Külli Kaats ja Malle Makis. Esmakordselt olid kaasatud ka Tallinna Kunstikooli õpilased Riste Laasbergi et­ tevõtmisel ja Katrin Tukmanni ning Eve Kase juhatamisel. Omaloomingu päev koosnes mitmest voorust. Alustuseks kuulati improvisat­ sioone tuntud lastelaulude "Hiir hüppas", "Vares vaga linnukene" ja "Meie kiisul kriimud silmad" teemadel. Siin paist­ sid leidlikkuse ja humoorikusega silma Lasnamäe Muusikakooli rahvapilliorkes­ ter, Pärtel Toompere, Evelin Kuuskla, Lily ja Laili Leppik. Päeva teises osas, heliloo­ mingu voorus, esitasid noored muusikud oma kompositsioone, millest inspiratsioo­ ni saades maalisid kunstikooli õpilased kauneid taieseid. Sellest voorust võttis osa üle kolmekümne õpilase, põnevaima­ Meestevägi Pärnu kontserdimaja laval. te teoste autoriteks Matis Leima Sakust, FOTO ANTS NILSON

34 muusika 1/05 Muusika ja arhitektuur avad 2005 GERHARD LOCK uusika ja arhitektuuri seo­ dernistliku kunsti grand old man arhi­ seid on kirjeldatud või uuri­ tekt Leonhard Lapin ning eesti muusi­ Mtud mitmel viisil, sealhulgas kateadlased Mart Humal, Jaan Ross ja ühiskondlikena (Tonon), matemaatilis- Toomas Siitan. geomeetrilistena (Haase) või analoogi- Georges Foliot' koostatud näi­ de-metafooride kaudu (Rihm). Sellele li­ tus "Iannis Xenakis: helilooja ja arhi­ sanduvad (multimeedia)installatsioonid, tekt" tutvustab Xenakise loomingut nn ruumikompositsioonid või nn sound- (10. 01.-10. 02. 2005 Pärnu Endla Omaloomingu päeval otsiti muusika ja scapes (kõlamaastikud). Sammassaalis, 18. 02.-11. 03. 2005 kunsti seoseid. Üks üritusel sündinud pil­ Muusika ja arhitektuuri temaa­ Helsingi raudteejaamas). Festivali raa­ tidest, Tallinna Kunstikooli õpilase Laive tikat käsitlevad ka selle aasta Pärnu mes toimub ka Nicholas Cooki ees­ Kovalenko "Värvid tulevad päikesest". Nüüdismuusika Päevad (PNP), mis toi­ ti keelde tõlgitud raamatu "Muusika. FOTO RISTE LAASBERG muvad ajavahemikul 19. - 23. jaanuar. Kujutlus. Kultuur" esitlus. Muusika ja arhitektuuri puutepunkte PNP üritused toimuvad Pärnu Liina Vilgats Nõmmelt, Priidik Kant leiame juba Bachi ja Dufay muusikas, Endla saalides, Pärnu Uue Kunsti kes­ Viljandist ja Elisabeth Haamer Tarvastu aga varemgi. Modernistlikus muusikas kuses, Pärnu raekojas ja Agape kesku­ Muusikakoolist. Omaloomingu päeva lõ­ esindab arhitektuurilist mõtlemist ees­ ses. Festivali korraldajal Eesti Arnold puosa improvisatsioonis ammutasid noo­ kätt rumeenia päritolu kreeka heliloo­ Schönbergi Ühingul valmis 2004. aas­ red muusikud inspiratsiooni kunstikooli ja ja arhitekt in persona Iannis Xenakis ta lõpul võrgukoduleht, mis tutvus­ õpilaste teostest, mida publik võis muusi­ (1922-2001) - seekordse festivali tee- tab ühingu tegevust nii eelmisest sajan­ ka kõlamise ajal näha ekraanile projitsee­ mahelilooja. Samas olid ka uus-viini dist kui ka selle aasta festivalil toimuvat rituna. Siin helindasid meeldejäävaimaid koolkonnal sidemed oma aja uuendusli­ (www.schoenberg.ee). fantaasiapilte Madis Kukk Nõmmelt ning ke arhitektide ja nende mõttemaailma­ Tiina Tubli ja Katharine Toomik Viljandi ga. Modernistliku helikeele ja arhitek­ Muusikakoolist. toonilise mõtlemise seoseid leiame ka Zürii ülesanne oli eeskätt tutvuda las­ Erkki-Sven Tüüri muusikast. te loominguga ja ergutada neid edasise­ PNP kontserdikavades kajastub ko­ le loometegevusele. Olav Ehala hindas gu eespool nimetatud temaatika, esi­ loomingupäeva väga positiivseks, mär­ nejateks eesti uue muusika parimad in­ kides ära rohket osavõtjate arvu, samu­ terpreedid NYYD Ensemble, Ansambel ti võistlusel antud vabadust instrumenti­ U:, Küberstuudio jt, kontsertide hulgas de koosluse ja žanrite valikul. Meeldivaks ka Toivo Tulevi autorikontsert Tallinna kogemuseks oli ideede värskus ja terav­ Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste ju­ meelsus, ning tore oli tõdeda, et meil on hatusel. Huvi pakub teadusdraama häid õpetajaid, kes väärtustavad loovust "Kaitsmine", Pärnu Kunstide Maja luu­ ja innustavad lapsi fantaasiat arendama. leteatri esitus Xenakise doktorikraadi Uudne ja huvitav idee oli kujutava ja heli­ kaitsmise protokolli põhjal. kunsti ühendamine. Festivali raames toimub konverents Läbi aastate on aktiivseimad osavõt­ teemal "Muusika ja arhitektuur" rah­ jad olnud Eugenia Kirsi õpilased Saku vusvaheliste külalistega: Saksamaalt Muusikakoolist ja Inga Lehto õpilased Ludwig Holtmeier, Schönbergi-uuri- Nõmme Muusikakoolist; vilgas loomin­ ja, ajakirja "Musik & Ästhetik" kaas- guline tegevus käib ka Viljandis õpetaja väljaandja ja samanimelise ühingu Marge Loigu eestvedamisel. president ning saksa Gesellschaft für Traditsiooniliselt anti sellel aastal väl­ Musiktheorie asepresident, Freiburgi ja ka kogumik laste loodud teostest, mis Hochschule für Musik professor; täiendab meie erialaõpetajate pedagoogi­ Inglismaalt kognitiivse muusikateaduse list repertuaari. Kindlasti on ka õpilastel esindaja Nicholas Cook, Londoni üli­ põnev mängida oma eakaaslaste loodud kooli Royal Holloway professor, ning muusikat. Prantsusmaalt Frangois-Bernard Mäche, \x\ •л\\1т%\\\1 \ helilooja, Academie des Beaux-Arts lii­ Schönbergi-uurija Ludwig Holtmeier tuleb ge ja Iannis Xenakise Ühingu president. Eestisse Pärnu Nüüdismuusika Päevade Soomest liitub Mats Lillhannus (Abo külalisena. Akadeemia). Kutsutud on ka eesti mo­ FOTO ERAKOGUST

muusika 1/05 35 MELOMAA

LEPGSUMEHÄ autori tšellokontserdid, need on motoorika on virtuoossem väik­ telt. Sarnaselt eelmise plaadi­ Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja sema koosseisu puhul. Võib­ ga, on sellelgi rõhumärk ees­ Lepo Sumera teosed. Kõige ula­ olla oleks mõttekas neid varian­ ti loomingul, pakkudes kuula­ tuslikuma geograafiaga nii esi­ te kombineerida, materjal või­ miseks Urmas Sisaski Viit lau­ tajate, esituste kui ka salvestus­ maldaks seda, ilma et kuulajas lu tsüklist "Gloria Patri" ja te poolest on Pärdi teos, aga tal tekiks kahtlus suure koosseisu Toivo Tulevi teost "And then in on ka selle positsiooni saavuta­ virtuooslikes võimetes. silence there with me be only miseks kolmkümmend kaheksa Kuid ERSO keelpillirühma You". Lisaks veel ukraina/ees­ aastat aega olnud. Lepo Sumera muljet avaldavat suutlikkust ti helilooja Galina Grigorjeva teos on neist vormilt kindlas­ demonstreerib seegi salvestis. teos "On Leaving", taani ti kõige ulatuslikum ning sellele Lepo Sumera. Symphony No Kuues sümfoonia on plaadi tõe­ autori Per Norgärdi "Winter vaatamata ennustan talle Pärdi 6, Cello Concerto, Musica line finaal. Ma ei oska või täp­ Hymn" ja vene/saksa helilooja kontserdiga võrdset edu maail­ profana. David Geringas, semalt ei tea Lepo Sumera kõr­ Alfred Schnittke "Three Sacred mas. Soliidne start on igatahes Estonian National Symphony vale seada ühtegi teist heliloojat, Hymns". Seejuures on Tulevi tehtud. Kontserdi üldist meele­ Orchestra, Paavo Järvi. kes suudaks kuulajat kaksküm­ ja Grigorjeva teoste puhul tegu olu rõhutavad nii osade helis­ BISCD-1360 mend viis minutit tardunud, ise­ nende esmasalvestusega. tikud (esimene a-mollis, tei­ gi külmunud muusikaga pinges Nagu koori dirigent plaa- ne e-mollis, kolmas g-mollis) hoida. Siinkohal tuleb meenu­ Praegu on meil õues jaanuar dibukletis märgib, iseloomus­ kui ka autori remark kontser­ tada, et teos on autori viimane 2005. Heliplaat on aga salves­ tab Läänemere-äärseid alasid di kvintessentsi ehk kolmanda pöördumine kuulajate poole. tatud rohkem kui kolm aas­ ühelt poolt Ida ja Lääne kul­ osa soolokadentsi juures: rubato Hästi täpne on Merike Vaitmaa, tat tagasi ehk oktoobris 2001 tuuriilmingute ühtesulamine moltissimo, molto poetico. öeldes: "...mõistatuslik, ängis­ Estonia kontserdisaalis; kol­ ning teiselt poolt tolerants nen­ Komale järgnevat võib võtta tav, traagiliselt meditatiivne". mes ametis, s.o helirežissööri, de kõrvuti asetsemise suhtes. kui kontserdi üldist alapealkir­ Samuti on ta täpne, kui kasutab produtsendi ja digimonteerija Plaadi kava on koostatud vai­ ja. Salvestuse tugevad küljed on sümfoonia esimese osa iseloo­ rollis Maido Maadik. BISi fir­ mulikest teostest, mis kuuluvad suure orkestri kõlamassiivide mustuses ingliskeelset väljendit mal tundub olevat hea kom­ kolme erinevasse ristiusu tra­ selektiivsus - partituuriga kuu­ "freeze". Loodan, et Vaitmaa ei me maksimaalselt infot jaga­ ditsiooni: katoliiklikku (Sisaski lates võib iga instrumenti hästi pahanda, kui arvan, et eelnevad da, mitte ainult salvestatud ja Tulevi looming), õigeusk­ jälgida - ning teise osa pinge­ teosed kannatavad võrdlusena teoste ja esitajate kohta, vaid likku (Grigorjeva ja Schnittke) liselt kulgevad, metronoomi- välja väljendi "antifriissed". ka tehnilisi üksikasju. Näiteks ning protestantlikku (Norgärd). lise täpsusega välja mõõdetud Toomas Velmet saame teada, et kasutatud on Küsimusse nende traditsiooni­ "stop'id" (M. Vaitmaa väljend) Schoepsi mikreid, Yamaha 02R de erinevusest ja omavahelisest kui Sumera dramaturgiline võte. pulti ja salvestatud Sony PCM sobivusest võib ju mitmeti suh­ Esimene teos plaadil on nagu 7010-ga. Väga kena komme. tuda, kuid selle plaadi raamides firmamärk, mis tekitab suurt Annotatsioon, mis puudutab leiavad esitajad neile mingi ühi­ huvi ka järgmiste vastu. Lepo Sumerat, on informatiiv­ se nimetaja, mille alla need nii ne ja hästi loetav nagu selle "Musica profana" ("Ilmalik erineva alusteksti ja helikeelega autori, Merike Vaitmaa puhul muusika") keelpillidele on äär­ lood koondada. Üheks võluva­ tavaks, ning tõuseb energiliselt miselt efektne, üldmõistetava ja maks omaduseks selle salvestise esile David Geringase, ERSO ja vaimuka helikeelga virtuoosne puhul on hästi diferentseeritud Paavo Järvi sõna-sõnalt ja aas­ lugu, mida võib võrdselt häs­ ja mitmekesine dünaamika (mis tast aastasse korduvatest anno­ ti esitada nii kammerkoossei- ei sunni samas kordagi helitu- tatsioonidest. Aeg läheb ning su kui ka suure keelpilliorkest- gevusnuppu kruttima). Kestva inimesed ja nende koht maa­ riga. Kumba eelistada, ei oska piano üheks kaunimaks näiteks Baltic Voices 2. Estonian on kindlasti Sisaski "Oremus", ilmas muutuvad, kauaks siis seisukohta võtta. Sellel plaadil Philharmonic Chamber Choir Paavo Järvi ikka nooreks ja tundub koosseis olevat lausa mis kõlab ometi nii intensiivselt, / Paul Hillier. et ei lase mõtteniidil hetkekski ainult oma generatsiooni nõu­ tohutu - kahtlustan, et Maido Harmonia Mündi HMU 907331 tavaimaks dirigendiks jääb. Maadik on seda ettekujutust katkeda. Äärmiselt suurt aktiiv­ ka tehnika abil soodustanud. sust ja keskendumist kuulajalt Vaatamata sellele on kolmekeel­ Sel sügisel ilmus Eesti Filhar­ Mõlemal variandil on oma eeli- nõuab Tulevi teos "And then...", ne (inglise, saksa ja prantsuse) moonia Kammerkoori teine buklett sisult huvipakkuv. sed. Vertikaalne aeglane muu­ mille vokaalikasutus on ühtla­ heliplaat sarjast "Baltic Voices", sika eelistab kindlasti suurt si vahest plaadi mitmekülgseim Eesti muusikas on rahvusva­ mille laulud on üles korjatud koosseisu ning horisontaalne ja nõudlikem. Tulevi teoseid ei helise rajajoone ületanud kolme Läänemere erinevatelt kallas­

36 muusika 1/05 saa kunagi esitada "valmis ole­ Mõlemad on andekad muusi­ ronmuusika stuudio maa alt väl­ vatena", vaid ikka peab nende kud: Erdmanni ilusa tooniga ja tulnud. fiOTI ettekandes osalema ka kuulaja, saksofon kõlab kõige paremi­ Stuudio juhi Märgo Kõlari mis loodu väärtust minu arva­ ni ballaadlikes palades, Sooääre teos "Obscurus" pole mitte ..- ••*, tes vaid suurendab. Plaadi kõi­ mäng kinnitab mitmekülgsust, niivõrd ähmane, kuivõrd just ge lüürilisem ning "heakõlali­ mida peegeldavad tema arvukad kompromissitult segane ja WW seni" teos on Norgärdi "Winter projektid-ansamblid nii siin kui võib-olla isegi ülekomponeeri- Hymn", mille tekst pärineb taa­ ka kaugemal. tud pala, mis ei tunnista min­ ni luuletaja Ole Sarvingilt ning Siiski on raske pidada plaa­ geid stiili, meloodia, meeleolu '"' s * *- mille alatoon on just nii palju ti "Peer Gynt & Other Stories" vms piiranguid. Malle Makis religioosne, kui see avaldub ühe eredaks ja muljet avaldavaks. loob kvaasimeloodilise ja - "keskmise luterlase" igapäevate- Sooääre ja Erdmanni free happy ambienfse, aeglaselt lainetava gemistes. jazz (nii iseloomustavad nad elektrivälja, Kaido Suss män­ Salvestise ajaline, ja mul­ oma väljenduslaadi ise) on sage­ gib elektroonika ja orgaaniliste Davenport. Rüki. le näib, et ka sisuline raskus­ li üsna free, kuid hoopis harve­ helidega (täpsemalt pudelitega). Tiskotown punkt on Grigorjeva teos "On mini happy. Tegemist on muu­ Liis Jürgens on teinud midagi Leaving", mille muusikas kohtu­ sikaga, kus on palju septimeid, päris imelikku - pannud "palju Manage silme ette pilt met­ vad "ülev" ja "oma". Seda sorti noone ja sekundeid ning pai­ õnne!" korduma erinevate kii­ sas ringi uitavast noormehest, meeleolu, justkui tuleks iseen­ guti "vaba" (pahatihti mitte ruste, rõhkude ja lausujate suu kes muusat otsides meeleolu­ da tajumiseks sirutuda maailma midagi väljendavat) ludistamist, läbi, lõpetades oma pala jälle kat meloodiat jõmiseb. See on ääreni, otsida oma hinge ja usku kuid hoopis vähem kujundlik­ kilistamisega millelgi pudelitao- Mihkel Kasemaa alias Rüki, kel­ kusagilt kaugelt. Viimase numb­ kust, väljajoonistatud vorme lisel. Mirjam Tally teoses "Koik le kahe aasta jooksul kogutud rina kõlab Schnittke "Three ja sisulist arendust. Plaadil on maastikud on vahast" adun emotsioonid ja loominguline Sacred Hymns", mis on sel­ napis ülekaalus ansambli liikme­ seost kohaliku progepärandiga, innustus ilmus debüütalbumina, le plaadi kontekstis üldistava ja te omalooming - lühilood, kus ehkki kompositsioon on rõhu­ mille nimeks "Davenport". Rüki eespool öeldut kinnitava loo­ on vähe meeldejäävat, kui ees­ tatult erraatiline ja hõre. Hans- on Aphex Twini rikkumata, süü­ muga. pool mainitud tooni kvaliteet ja Gunter Lock töötleb hermee- tu ja rõõmsameelne järeltulija, mängutehniline suutlikkus välja tiliste tulemustega keelpillihe- Kuigi plaadil kõlavad teo­ kelle lapselikult naiivsed meloo­ jätta. Siin tulevad appi Edvard li - lugu muutub lõpupoole sed on karakterilt ja helikeelelt diad toovad meelde pildike­ Grieg ning sellised nostalgiakil- päris tontlikuks ja kummasta­ erinevad, järgnevad need üks­ si minevikust. Muusikaliselt on lud nagu "Goluboi Vagon" ning vaks. Janar Paeglise "Kordion" teisele sujuvalt, andes kuulaja­ see kombinatsioon laisklevast "Lambada". Norra klassiku üht­ teeb umbes sama akordioniga, le piisavalt aega viimati mõel­ lounge-muusikast, elektroonilis­ aegu isikupärane ja eksimatult kuid väiksema kõlalise vahel­ dud mõttega ühele poole jõuda. test keerdkäikudest ja lõdvesta- põhjamaine harmoonia- ning dusrikkusega. Pille Kangur val­ Plaat on nimetatud ka selle aas­ vast ambien f ist, mis on osavasti meloodiakujundus on oivali­ mistab ainsa löögipõhise kom­ ta Grammy heliplaadi auhinna põimitud lihtsa ja optimistliku ne materjal ka jazzmuusikutele positsiooni, Lauri-Dag Tüüri nominendiks. Pidulik auhinna- meloodia ümber. Malbed viisi­ ning Peer Gynti numbrites, veel­ "Tsütogenees" on kole ja disso­ tseremoonia toimub 13. veeb­ jupid moodustavad justkui mee­ gi rohkem aga Potsataja sinise nantne ambient, millest gene­ ruaril Los Angeleses, nii et loo­ leolupiltide mosaiigi, mida saa­ vaguni loos ja eilse päeva menu- reeritav rakk on esmalt kako- dame ilusaimat. dab mahe gruuv. Anu Veenre tantsus lööb parimatel hetkedel fooniline, seejärel minimalistlik. tõesti kõlama jazz, mis on nii Plaadi lõpetab Rauno Remme Te ei pruugi "Davenporti" vaba kui ka rõõmus. oma haige kompositsiooniga, kuulates seda isegi tähele panna, Joosep Sang mis saab koos Malle Maltise aga kui ta lõpeb, hakkate otsima Erdmann/Sooäär Dessert Time ja Hans-Gunter Locki omaga neid kadunud viisikesi, mis teie minult hindeks "viie", ülejäänud kõrva paitasid. "Davenport" ei "kolme" või "nelja". ole tavaline "kommerts"-album, E-STUUDIO Erkki Luuk see on pigem eneseväljendus- lik eksperiment: mis juhtub, kui olla lihtsalt muusikaliselt leidlik. Viimasel ajal on üsna harv juhus komistada värske downtempo- Peer Gynt & Other Stories Muusika detsembrinumb­ albumi õtsa. "Davenportilt" ris puuduvad lk 16 ja 19 võib aga leida saaremaalik­ Peer Gynt & Other Stories. Electronic Music St Erdmann/Sooäär Dessert Estonian Academy i autorite nimed. Artiklite ku puhtust ja rikkumatust, mis Time. autorid on Urmo Kohv ja annab plaadile palju juurde ja AVA Muusika 001 Elena Lass. eristab seda teistest. E-Stuudio. Eesti Muusika­ Seda kauamängivat peaks Duos Dessert Time saavad kok­ akadeemia elektronmuusika Lk 30 on vahetusse läinud kuulama tervikuna, sest nii on ku 1999. aastal Euroopa Noorte stuudio looming. Erinevad Timo Steineri foto autor - see kõige mõjuvam. Kõrghetked Jazzorkestris tutvunud saksa esinejad. autor on Harri Rospu. on "Salted Water", "God Eesti Muusikaakadeemia saksofonist Daniel Erdmann Toimetus vabandab. Inspiration" ja "Jalutuskäik val­ ning eesti kitarrist Jaak Sooäär. lidel". Parim plaat üksi olles! Lõpuks ometi on EMA elekt­ Jürgen Tamme

muusika i/05 37 COLLAGE 15. 01 kell 19 Verdi ooper "La 29. 01 kell 19 Weberi ooper kino": Vanemuise sümfooniaor­ traviata" Rahvusooperis Estonia "Nõidkütt" Rahvusooperis Estonia kester, lastekoor Maarjalill, Anu 15. 01 kell 19 Meu Brasil / Minu 30. 01 kell 19 Verdi ooper Tali (dirigent) Vanemuise kontser­ Jaanuar Brasiilia: Trio de Janeiro raekojas "Nabucco" Rahvusooperis Estonia dimajas 16. 01 kell 17 Hortus Musicus 28. 01 - 6. 02 Festival Tallinnas Kadrioru lossis Tartus "opeNBaroque" 16. ja 17. 01 kell 19 Vanemuise 30. 01 kell 16 Kalmani operett I. 01 kell 18 Uusaastakontsert: teatri külalisetendus: Bocki 9. 01 kell 16 Hoia vahel aken "Krahvinna Mariza" Vanemuise ERSO, Opera Ebony solistid muusikal "Viiuldaja katusel" lahti!: Alina Sakalouskaja (man­ suures majas (USA), Vello Pahn (dirigent) Rahvusooperis Estonia doliin), Vello Jürna (tenor), Estonia kontserdisaalis 19. 01 kell 19 Kohtumised: Vox Heiki Mätlik (klassikaline kitarr) 4. 01 kell 18 String-kvartett Eesti Pärnus Clamantis, Jaan-Eik Tulve (diri­ Linnamuuseumis Muusikaakadeemias gent), Ensemble Voces Musicales, 3. 01 kell 19 Uue aasta tervitus­ 8. 01 kell 18 Ajaloo ilu: Barokk­ 6. 01 kell 19 Maailmast ja muusi­ Risto Joost (dirigent) Niguliste kontsert: Tartu Junior Big Band, ansambel Corelli Consort, Risto kast: Kristi Mühling (kannel), Tarmo kirikus Jazzkoor HaleBopp Singers, Joost (kontratenor), Peeter Johannes (flööt), Tõnu Mikiver 19. 01 kell 19 J. Straussi operett Silvi Vrait, Sofia Rubina, Peeter Sarapuu (barokkfagott), Mail (tekst) Estonia Talveaias "Viini veri" Rahvusooperis Estonia Volkonski, Hardi Volmer, Lembit Sildos (barokkviiul), Imbi Tarum 7. 01 kell 18 Heategevuskontsert 20. 01 kell 19 Lehäri operett Saarsalu (solistid); Loit Lepalaan, (klavessiin) Ammende villas "Kingime lastele rõõmu": Trio "Lõbus lesk" Rahvusooperis Lauri Breede (dirigendid) 14. 01 kell 19 R. Straussi melo­ Romanss, Alina Sakalouskaja Estonia Vanemuise teatris draama "Enoch Arden": Peep (mandoliin), Tiit Peterson (kitarr) 21. 01 kell 19 Toivo Tulevi 11. 01 kell 19 Puccini ooper Lassmann (klaver), Tõnu Mikiver Estonia Talveaias autorikontsert "Deux": Tallinna "Madame Butterfly" Vanemuise (tekst) Pärnu kontserdimajas 7. 01 kell 19 Tšaikovski ballett Kammerorkester, Monika Mattiesen väikeses majas 19.-23. 01 Pärnu Nüüdismuusika "Pähklipureja" Rahvusooperis (flööt), Tõnu Kaljuste (dirigent) 12. 01 kell 18 Kalmani operett Päevad Estonia Niguliste kirikus "Krahvinna Mariza" Vanemuise 20. 01 kell 19 Toivo Tulevi 8. 01 kell 12 Orelipooltund: Tiit 21. 01 kell 19 ERSO, Marianna suures majas autorikontsert "Deux": Tallinna Kiik toomkirikus Tarassova (metsosopran), Nikolai 13. 01 kell 18 Tšaikovski ballett Kammerorkester, Monika Mattiesen 8. 01 kell 17 Ursula Saal (sak­ Aleksejev (dirigent) Estonia kont­ "Pähklipureja" Vanemuise suures (flööt), Tõnu Kaljuste (dirigent) sofon), Diana Kiivit (klaver) Eesti serdisaalis majas Agape keskuses Muusikaakadeemias 21. 01 kell 19 Tšaikovski ooper 14. 01 kell 19 Verdi ooper "La 21. 01 kell 19 Duke Ellingtoni 8. 01 kell 19 Bizef ooper "Padaemand" Rahvusooperis traviata" Vanemuise väikeses muusikat: Eve Cornelius (vokaal), "Carmen" Rahvusooperis Estonia Estonia majas Chip Crawford (klaver), Lembit 9. 01 kell 12 Tšaikovski ballett 22. 01 kell 12 Orelipooltund: Elke 15. 01 kell 19 Bocki muusikal Saarsalu (saksofonid), Taavo "Pähklipureja" Rahvusooperis Unt toomkirikus "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ Remmel (kontrabass), Toomas Rull Estonia 22. 01 kell 18 Eduard Oja 100. res majas (löökpillid), Vanemuise sümfoo­ 9. 01 kell 15 Magistrikontsert: sünniaastapäeva kontsert raekojas 15. 01 kell 19 R. Straussi melo­ niaorkester, Peeter Saul (dirigent) Õnne-Ann Roosvee (kooridirigeeri- 22.01 kell 19 Duke Ellingtoni draama "Enoch Arden": Peep Pärnu kontserdimajas mine) Eesti Muusikaakadeemias muusikat: Eve Cornelius (vokaal), Lassmann (klaver), Tõnu Mikiver 28. 01 - 6. 02 Festival 9. 01 kell 17 Tallinna Saksofo­ Chip Crawford (klaver), Lembit (tekst) Tartu Ülikooli ajaloo muu­ "opeNBaroque" nikvartett, Eesti Rahvusmeeskoor, Saarsalu (saksofonid), Taavo seumis Andres Heinapuu (dirigent) Remmel (kontrabass), Toomas Rull 17. 01 kell 19 Rahvusooperi Metodisti kirikus Kõikjal üle Eesti (löökpillid), Vanemuise sümfoo­ Estonia külalisetendus: Tšaikovski 9. 01 kell 17 Akadeemiline kam­ niaorkester, Peeter Saul (dirigent) ballett "Pähklipureja" Vanemuise 7. 01 kell 19.30 Kuldne Viini mermuusika Kadrioru lossis: Estonia kontserdisaalis suures majas operett: Tiiu Laur (sopran), Urmas Jelena Laas (viiul), Nata-Ly Sakkos Põldma (tenor), Siim Selis (klaver) 22. 01 kell 19 Balletiõhtu "Armas­ 19.01 kell 19 Meistrite Aka­ (klaver) Jõhvi gümnaasiumis tuse ja kirega" Rahvusooperis deemia: Toomas Vavilov (klarnet), II. 01 kell 19 Noored pianistid: Estonia Ivo Sillamaa (klaver) Tartu Ülikooli 8. 01 kell 16 Hingemuusika: Kadri-Ann Sumera Estonia kont­ 23. 01 kell 18 Akadeemiline aulas Urve Tauts (metsosopran), Kadri serdisaalis kammermuusika Kadrioru lossis: 19. 01 kell 19 Puccini ooper Ploompuu (orel) Tapa Jakobi 12. 01 kell 19 Lehäri operett Liliana Tamm-Maaten (viiul), la "Madame Butterfly" Vanemuise kirikus "Lõbus lesk" Rahvusooperis Remmel (klaver), Ott Maaten väikeses majas 19. 01 kell 19 Strauss orkester, Estonia (klarnet) 20. 01 kell 19 Duke Ellingtoni Maano Männi (priimas) Põlva kul­ 13. 01 kell 15 Lõunamuusika. 23. ja 28. 01 kell 19 J. Straussi muusikat: Eve Cornelius (vokaal), tuurikeskuses R. Straussi melodraama "Enoch operett "Öö Veneetsias" Rahvus­ Chip Crawford (klaver), Lembit 20. 01 kell 18 Akordionialbum: Arden": Peep Lassmann (klaver), ooperis Estonia Saarsalu (saksofonid), Taavo Henn Rebane Kuressaare kultuuri­ Tõnu Mikiver (tekst) Estonia kont­ 26. ja 27. 01 kell 18 Menotti Remmel (kontrabass), Toomas Rull keskuses serdisaalis lühiooper "Vanatüdruk ja varas" (löökpillid), Vanemuise sümfoo­ 23. 01 kell 16 Tallinna Sakso­ 13. 01 kell 19 J. Straussi operett Estonia Talveaias niaorkester, Peeter Saul (dirigent) fonikvartett, Eesti Rahvusmees­ "Öö Veneetsias" Rahvusooperis 26. 01 kell 19 Tšaikovski ballett Vanemuise kontserdimajas koor, Andres Heinapuu (dirigent) Estonia "Luikede järv" Rahvusooperis 23. 01 kell 12 Tšaikovski ballett Nõo kultuurimajas 14. 01 kell 19 Ooperigala: ERSO, Estonia "Pähklipureja" Vanemuise suures 25. 01 kell 18 Akordionialbum: Galina Gortšakova (sopran), Fabio Henn Rebane Valga muusikakoolis 27. 01 kell 19 Verdi ooper "La majas Andreotti (tenor), Dario Lucantoni traviata" Rahvusooperis Estonia 23. 01 kell 16 Verdi ooper "La 26. 01 kell 18 Meistrite Aka­ (dirigent) Estonia kontserdisaalis 28. 01 kell 19 Kangelase elu: traviata" Vanemuise väikeses deemia: Toomas Vavilov (klarnet), 14. ja 17. 01 kell 19 Tšaikovski ERSO, Boriss Brovtsõn (viiul), Arvo majas Ivo Sillamaa (klaver) Viljandi ballett "Luikede järv" Rahvus­ Volmer (dirigent) Estonia kontser­ 26., 27. ja 29. 01 kell 19 Kallose Pauluse kirikus ooperis Estonia disaalis ballett "Pulmareis" Vanemuise suu­ 15. 01 kell 12 Orelipooltund: Kadri 28. 01 - 6. 02 Festival res majas Ploompuu toomkirikus "opeNBaroque" 28. 01 kell 14 Lastekontsert "Eesti Andmed on kontrollitud 17. detsembril. Veebruarikuu kontserdiinfot COLLAGE'is avaldamiseks ootame hiljemalt 10. jaanuariks aadressil [email protected]

38 muusika 1/05 *

METAFOORID Y Teema JÜRI REINVERE t

Oota, kuni on täiesti jahe, oota, kuni neid on palju, kuni tõu­ mas, ajatusse kadumas juba enne, kui lõppakord on kõlanud. seb koivalge - siis näed, kuidas nad tulevad kõik, harmoonias ja Sümboleid, mis koosnevad koridoridest nagu meekärjed. ilus, tasamõõdus ja geomeetrias, kuidas vasak muutub paremaks ja parem vasakuks, kuidas eelmine päev tardub uue ees, paind­ Või nagu raudteejaamad, mis mustrina maapinnal põhjenda­ likuks nagu lennuki tiib, liitekohtades õrnalt nagisedes. Kuidas vad mõtet rongide vajalikkusest: raudteejaamade varikatu­ vihm aurustub kasteks, kuidas taevas paisub uuesti kummi, kui­ seid, piletimüüjaid, kiirustamist, inimeste väsimust perroonidel. das läbi aasa, läbi udu, tantsiskleb rivi haldjaid, sekundite tilku­ Väljasurutust, lõpuks valju, heledat, siidist kahinat, tähenduse­ mises, aja kogunedes määratuks järveks hommiku ees, nii nagu ni jõudmist. koguneb vesi sildade ümber. Nagu kogunevad sõnad teemadeks: oota, nii, nagu. Ootamine on nii keskne osa teemast, et ta on peaaegu olulisem­ gi - õrritamine, peitmine, salgamine. Täielik vastand: suurte lu­ Ootad nagunii. badustega mittemidagitähendamine, ning ikkagi - ilma ootami­ seta tõmbub kõik kokku mingiks üheks hiiglaslikuks sekundiks, Kuskil mujal ei andnud Pythagoras nii allaandmatut pärandit kõik abielluks kõigiga, rongid sagiksid läbisegi, kõik oleks kätte­ muusikaajalukku kui teema olemasolus: idees jumalate täiuslik­ saadav siin ja praegu, kuid see sai juba läbi. kusest, heksa-, tetra-, oktomeetrites mööda helisid, üksikud ele­ mendid nagu tahud; teema ilmnemist, piisavalt tihti, et määrata Teema on nähtav ja nähtamatu. Nähtavad on elemendid, nähta­ kogu teose olemus. Pärlmutterkaevandusi, ainult selleks et massi matud on nende vahed, nähtamatu on mõtteline vaikus, arusaa­ tihendada ülemaks ideeks: tervikuks. Tervikuks, kus teema väl­ matu kokkukuuluvus. Nähtav teema armastab halbu heliloojaid, jendab kõike endast suuremat ja kõike endast väiksemat, nii na­ head heliloojad armastavad nähtamatust. Lasta end ära petta gu liivatera oleks jumal. teema välisest kujust, nii nagu koolis on õpetatud, on piisavalt rumal, et seda järjekindlalt jätkata. Kujundite omavahelised suh­ Minuti tasandil on kõik liiga väike, et inimene suudaks seda ta­ ted teostes on keerulisemad ja kättesaamatumad, - kõik aja sees juda, inimene ei näe argipäeva terve eluna, - valgusaasta ta­ toimuv allub pidevale muutusele; teemade kollektsioonid teoses sandil on inimesele kõik liiga suur, et näha end osana sellest. teisenevad nagu liblikad, kes iga hetk oma pildiraamidest lendu Inimese pärisosaks on teema, see põgus ajaühik, - see hetk ja võivad tõusta, - ja siis kui on varahommik, krabiseva voona raa­ täielikkusega identne ehitusmaterjal, - kõik vajalik, mis ei koor­ maturiiuli vahele kaduda. ma sajanditest arusaamisega. Mitte liblikad, mitte liblikate tantsisklemine - teema on nende Tervik elemendis: fuugade DNA-ahelaid, maskuliinseid ja fe­ liigutustest õhku jäänud siluett, mälestus, kujundiline mälestus, miniinseid figuure sümfoonias, kokku põimumas ja poegi­ - kuid praegu on veel liiga vara.

39 4.jaanuaril kell 19 Estonia kontse OOPERI GALA Galina Gortšakova (sopran, Venemaa) Fabio Andreotti (tenor, Itaalia) Dirigent: Dario Lucantoni (Itaalia) Piletid 300.-, 200.-Д 00.-

21.jaanuaril kell 19 Estonia kontserdisaalis Metsosopran MARIANNA TARASSOVA i Gortšakova Faho Andrcotti ja dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV Haydn, Mahler, Beethoven Piletid: 150.-, 100.- (60.-)

28.jaanuaril kell 19 Estonia kontserdisaalis KANGELASE ELU Viiuldaja Boriss Brovtsõn (Venemaa) Drigent Arvo Volmer Williams, Elgar, R.Strauss Piletid 150.-, 100.-, (60.-)

ER UFOONIA0RKESTER

jaanuar- Kontserdisari Weizenbergi 37

mai 2005 . . • »•• Шж •• i Akadeemiline Kammermuusika lj tunniajased kontserdid Kadrioru I 16. jaanuar kellf^ 9. jaanuar Leena Laas viiul Nata-Ly Sakkos klaver Sergei Prokofjev EMA kä mm e reaal Liliana Tamm-Maaten viiul la Remmel klaver Ott Maaten klarnet Francis Poulenc, Heitor Villa-Lobos, Hillar Kareva, Darius Milhaud

Aare-Paul Lattik orel Villu Veski altsaksofon MELBOURNE^ Duke Ellington

Tobiase Keelpillikvartett Maano Männi viiul Sigrid Kuulmann viiul KEELPILLI Toomas Nestor vioola Aare Tammesalu tšello Aleksandr Borodin, Bedrich Smetana j Ardo Västrik tšello Lea Leiten klaver Claude Debussy, Leos Janacek, Arthur Honegger Dirigent ChrisSilj ЩШ Pille Lill sopran ja Tallinna Saksofonikvartett: Olavi Kasemaa sopransaksofon Villu Veski altsaksofon Valdur Neumann tenorsaksofon Hendrik Nagla baritonsaksofon Johann Sebastian Bach, Tõnu Kõrvits, Lepo Sumera, Aaro Pertmanni uudisteos, Antonio Vivaldi

10. aprill Klaveriduo Kai Ratassepp ja Mati Mi Wolfgang Amadeus Mozart, Claude Debussy, Felix Mendelssohn

Ene Nael klavessiin Kristiina Are klavessiin Tarmo Song tekstid Kella kuue tee. Inglise varajane 16. ja I7.saj klahvpillimuusika; tekstid: Thomas Lodge ja William Shakespeare

La Opera. Benedetto Carulli, Antonio Pasculli, Ferenc Liszt / Giuseppe Verdi, Giuseppe Verdi / Anna Masetti Bassi. Hyacinthe Eleonore / Vincenzo Bellini Rävala pst 16 Tallinna Keelpillikvartett Urmas Vulp viiul Olga Voronova viiul Toomas Nestor vioola Henry-David Varema tšello Info 667 57 58 Heino Eller, Paul Kletzki

40 muusika 1/05 Rahvusvaheline Tubina Ühing Eesti Muusikaakadeemia KONKURSS Illlilllllllllllll ED п ЯIJI Uil И 1С KLAVER SOOLOLAUL VIIUL 16. aprill 2005 EMA kammersaal, algus kell 12 Preemia 50 000 SEK

Konkursi preemia 50 000 SEK antakse üle rahvusvahelisel festivalil "Tubin ja tema aeg' Osavõtu tingimused: Konkursist võivad osa võtta Eesti kodanikud ja Eestis elamisluba omavad isikud, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1975 *Iga osavõtja esitab minimaalselt 30 minutit kestva kava *Kava koosneb ainult Eduard Tubina heliteostest *Kava peab sisaldama kummastki valikurühmast vähemalt ühte teost 'Kava esitatakse peast

KLAVER: VIIUL: SOOLOLAUL Grupp 1: Grupp 1: Prelüüdid ETW 30, 33, 46 Kaks pala ETW 48 "Kesk laotusi" (E. Enno) ETW 72 Ballaad Mart Saare teemale Capriccio nr. 1 ETW 50 "Drengi laul jääliustikul" (J. V. Jensen) ETW 40 Capriccio nr. 2 ETW 55 ETW 73 Variatsioonid eesti rahvaviisile ETW41 Meditatsioon ETW 51 Kaks laulu J. Liivi sõnadele ETW 74 Neli rahvaviisi minu kodumaalt ETW 42 Ballaad ETW 52 ("Sügise päikene", "Punane õunapuu õis") Süit eesti kaijaseviisidest ETW45 Süit eesti tantsuviisidest ETW 53 Taevas on valge ja sinine ("Kanteletar") Prelüüd ETW 54 ETW 76 Kuke tants balletist "Kratt" Kolm laulu M. Underi sõnadele ETW 78 Sonaat-allegro E-duur ETW 31-1 ETW 111B ("Õnne ootel", "Tulease", "Ingel lindu­ Sonatiin d-moll ETW 39 dega") Sonaat nr. 2 ("Virmaliste sonaat") ETW' Sonaat nr л ETW 49 "Suvine öö" (H. Visnapuu) ETW 79 44 Sonaat nr.2 (Früügia laadis) ETW 56 "Epiloog" (K. Merilaas) ETW 80

Osavõtuks saab registreeruda kuni 01. 04. 2005.: Eesti Muusikaakadeemia klaveriosakonnas: [email protected] Eesti Muusikaakadeemia keelpilliosakonnas: [email protected] Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonnas: [email protected] Rävala pst. 16, Tallinn 10143 Kontaktja info: tel. 667 57 23 ning Eesti Muusikaakadeemia A K A D E E M I kodulehel www.ema.edu.ee

Praegu on parim aeg tellida ajakiri Muusika uusaastakingituste saajateks Muusika aastaks 2005. Ajakirja saab tellida internetist www.tellimine.ee, Eda Anton - raamat "Gustav Ernesaks" sarjast aadressil ia@ ma.edu.ee, telefonidel "Eesti muusikaklassika" ja või Eesti Posti Peeter Piik - CD "Soo-Roo" postkontorites. (Rothenberg, Wieczorek, Jürjendal) Lydia Rahula - raamat "Hugo Lepnurm" sarjast Otsekorraldus 21 krooni, kuus numbrit "Eesti muusikaklassika" 126 krooni, aastatellimus 230 krooni Andres Rämmi - Mirjam Tally autoriplaat Muusikaõpetajad ja -õppijad saavad Maria Kallaste - CD Dallas "Delay Lama" Muusika koju tellida soodushinnaga Tiina-Mai Pooman - raamat "Cyrillus Kreek" 180 krooni aastas. Palun lisage telli- sarjast "Eesti muusikaklassika" missoovile oma kooli nimi. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusika­ Palju õnne! Auhinnasaajatel palun võtta õpetajatele. ühendust toimetusega 6675788, 5556188 Tallinna Filharmoonia kontserdisari gixej^

*0/ |01*9^

BRAUISSimü! 00 •"ivw.filhavw KEUADEL2005

17. UEEBRUAR 19.00 : MUSTPEADE MAJA TALLINNA KAMMERORKESTER Solist ARVO LEIBUR viul Dirigent DANIEL RÄISKIN Holland li Janacek Suite for Strings В. Martinu Concerto da Camera for Violin and Orchestra A. Dvorak Serenade for Strings

2. APRILL 19.00 mUSTPEADE MAJA TALLINNA KAMMERORKESTER Solist JARI VALO viiul, Soome Dirigent JUHA KANGAS Soome U. Klami Hommage a Händel A. Schnittke Sonaat, MozArt a la Haydn WA Mozart Zwei Kadrillen KV463 J. Haydn Sümfoonia ПГ. 104 Dudelsack

so. mm 19.00 METODISTI KIRIK TALLINNA KAMMERORKESTER Solist ARTO NORAS tšello Soome Dirigent ANDRES MUSTONEN R.Schumann

Tallinna Filharmoonia Toompuiestee 2010149 Tallinn Tel 6613 757/Fax 6613 758 *^Ш Щ KLASSIKA»