DOCSLIB.ORG

Tirman 506 8501

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tirman 506 8501 13. september 2019 KUULUTUSED Sakala Kuulutuste vastuvõtt ER 917 (lõuna 1313.30) Tartu 8, Viljandi (Sakala ärihoone I korrus) | Tel 433 0062, e-post: [email protected] | Kuulutuste tellimine internetist: kuulutus.ajaleht.ee Saunavooder 6 €/m² ja lava- KINNISVARA lauad 1,40 €/m. Tel 5645 2170, TEENUSED Kinnisvara haldusteenus. pakkpuit.ee. Ehitustööd, eramuehitus. Tel www.voord.ee, tel 525 9646. Toores lepp, kask, saar. Tel 527 8197. Õnne suurt ja sügavat, Võtke vastu Oleme maakodu otsingutel Vil- 5563 8552. Katuse-, fassaadi- ja üldehitus- tervist head ja tugevat, meie ühine õnnesoov - jandimaal. Soovime keskmises Müüa toidukartuleid ja kuivi tööd Lõuna-Eestis. Tel rõõme kõige suuremaid, 5866 8999, verdex.info@gmail. olgu elu seisukorras talu, kus oleksid kaminapuid võrgus. Tel eluaastaid pikemaid! com. Teil särav ja kommunikatsioonid (kaev, elek- 5620 8897. ter ja hea ligipääs) ja mis asuks õnnetoov! Kinnisvara haldusteenus. privaatses kohas. Maa suurus Otse tootjalt pakitud kandiline Ly ja Heinar www.voord.ee, tel 525 9646. Senni rohkem kui 3 ha. Tel 5307 1900. puidubrikett (kask, al 170 €), pakitud turbabrikett (al 135 €), Korstnaotsa ladumine. Tel Mirka Ostan maja või majaosa linnas Ilme ja Madi 6 ja 8 mm pelletid (al 195 €), ki- 5636 2658. Mängli või linna lähedal. Tel 5688 6800. visüsi (25 kg kotis, 235 €/t), klot- Õnnitlused Vanade ja mittevajalike asjade Ostan maamaja. Tel 5825 8315. sid võrgus (2,50 €). Vedu. Tel äravedu, utiliseerimine. Tel 50. pulma-aastapäevaks! Tirman 506 8501. 5555 8120. 95 Õnnitlevad Õnnitlused Müüa suures valikus SÕIDUKID saemater- Korstnapühkimine ja pottse- Vaike, Endel ja poeg Heino perega, 50. pulma-aastapäevaks! jali (talad, lauad, kuivatatud patööd. Tel 515 0511. Inga perega Marek, Moonika ja Ostame 1990.–2011. a autosid. materjal) Viljandis Pärnu mnt Greete peredega Tel 5555 8120. 37. Tel 520 4487. Korstnate ehitus ja remont. Tel 5618 9517, [email protected]. MÜÜK OST Ohtlike puude raie/hooldus. Tel 5686 6157. Tütred peredega 50 cm kuiv lepp, 45 €/rm. Tel Galerii Vernissage võtab vastu 527 6954. kunstiteoseid oksjonile. Tel. Pottsepatööd. Tel 5885 5578. Ohtlike puude lõikus ja hekki- 11.45 Anikatsi, 12 Sudiste, 12.15 6544 940, 522 2732, Raietööd ja väljavedu. Tel LOOMAD Kuiv lepp, kask, saar. Tel de pügamine. Tel 5662 2071. Karksi, 12.30 Karksi-Nuia, 13 Ab- [email protected]. 5982 1772. 502 9596. Mahelamba kevadised talled ja-Paluoja, 13.15 Halliste, 13.30 Salvkaevude kaevamine ja pu- Must lepp ja hall lepp, 30 cm, PÕLLUNDUS nii lihaks kui eluks. Saadaval Õisu, 13.45 Sultsi, 14 Loodi, 14.15 MUUD hastamine. Tel 5679 3951. 40 l võrgus. Tel 5782 7770. pesemata lambavill. Tel Ramsi, 14.30 Heimtali, 14.45 Pä- Päidre Puukool müüb vilja- 529 3478. Ostan kokku igasuguseid auto- Üldehitus- ja paigaldustööd. ri. Info tel 326 1353, 5664 1153, Toores lepp, kuiv lepp, saar. Tel puuistikuid L, 14. sept Viljandi sid ja romusid, võtan arvelt ma- www.marman.ee, tel 5884 0052. Äntu Mõis müüb 15. sept 3-kuu- ringil 5664 3113, www.antumois. 5301 8317. turul ja Sürgavere laadal, P, 15. ha. Tulen ise järele. Paku oma ee. Kaardid ennustavad. Tel sept Võhma Juurikal. seid pruune Lohmann Browni Kuiv ja märg lepp. Tel 502 3686. sõiduk mulle! Tel 5366 8668. 900 1727. ja 8 kuud munenud Lohmann Hobuse kõdusõnnik. Al 20 ko- Browni mahekanu järgmistes Torutööd. Tel 5344 4694. TEADE Teatame kurbusega, et on Südamlik kaastunne kallile tist tasuta vedu. Tel 5351 2654. Viljandimaa bussipeatustes: kl lahkunud meie kallis abikaasa, Maiele abikaasa Sõiduautode ja kaubikute pleki- 7.30 Kolga-Jaani, 7.45 Lalsi, 8 Kallid kliendid! Viljandi Avoni vend ja onu esindus asub uuel aadressil: TOIVO MOOSESE tööd, kerevenitustööd, maalri- ÄRA ANDA Leie, 8.15 Oiu, 8.30 Tänassilma, UUNO SEPPA . Kasko- ja kindlustusjuhtu- 8.45 Vana-Võidu, 9 Viljandi turg, Tallinna t 19/21, Mainori maja III kaotuse puhul. tööd 10. V 1954 – 11. IX 2019 mid. Asendusauto. Viljandis. Ära anda kaks kassipoega 9.45 Holstre, 10.15 Mustla, 10.30 korrus. Oleme avatud TR kella Leinavad lähedased. Anne Tel 520 4487. (3-kuused). Tel 5698 5236. Soe, 11 Suislepa, 11.30 Kärstna, 1017, L kl 1115. Lahkus vaikselt meie armas Avaldame siirast kaastunnet Mälestame unustamatut sõpra Sügav kaastunne kõigile Joh. 5:28, 29 isa, vend, onu, vanaisa ja Maiele poegadega kalli abikaasa, Kallist õekest ja peretuttavat lähedastele kalli Armas Silvi! vanavanaisa isa ja vanaisa JAAN MARKSI Meie siiras kaastunne sulle ja AITA ARNEKI KALJU KUUSMIK TOIVO MOOSESE MILVI UDSOT Tunneme kaasa tütardele Tiiule lähedastele 17. II 1931 – 11. IX 2019 ja Annele ning nende peredele ASTA SCHVEDE kaotuse puhul. kaotuse puhul. Ärasaatmine 15. septembril kell 11 mälestavad vend ja vennanaine. kalli papa kaotuse puhul. kaotuse puhul. Viljandi Metsakalmistul. Tiiu, Maret, Elli ja Nikolai Malli ja Valve Lii ja ristipoeg Peetri pere Sõbrad Võhma kogudusest Mälestame Mälestame meile kallist tädi Kallis Anne! Südamlik kaastunne omastele Meie siiras kaastunne Svetale On hinges värelemas tühjus Siiras kaastunne sulle ja su kalli kalli ema ja süda valust hell. TOIVO MOOSEST MILVI UDSOT perele kalli isa ja vanaisa Sind igatseb ta, AITA ARNEKI LUSINA TRUDNOVA ja avaldame kaastunnet Elvile ja avaldame südamlikku JAAN MARKSI kaotuse puhul. kaotuse puhul. trotsib mõistmast veel, lähedastega. kaastunnet lähedastele. et läksid teed, kaotuse puhul. Kalmer, Signe ja Silver Töökaaslased konservitehase kust tagasi ei tulda. Tantsurühm Kadri Maire perega Riina ja Eve peredega peredega aegadest Avaldame kaastunnet Maiele lastega ja Elvile kalli Tuul puude ladvus tasa kiigub, Üks tee on lõpuni käidud ... Iga teelesaatmine on kurb … Avaldame südamlikku Mälestame head naabrit me vaikses leinas langetame pea ... Mälestame kauaaegset Mälestame kaastunnet Marele lähedastega TOIVO MOOSESE ENDLA LEPALOT TOIVO MOOSES majaelanikku JAAN MARKSI kalli MILVI UDSOT Avaldame siirast kaastunnet ANATOLI JUHALU kaotuse puhul. Mälestame ja avaldame Südamlik kaastunne Avaldame kaastunnet tütardele peredega. kaotuse puhul. kaastunnet omastele. lähedastele. Toomas laste peredega ja Leili lähedastele. Mare, Jüri, Enn, Tiiu, Töökaaslased endisest Viljandi Tiina ja Merike perega Pihlaka tänav 12 elanikud Tiit ja Aare peredega Vana-Apteegist Mare, Vello Üks tee on lõpuni käidud ... Mälestame kallist tädi, Kallis Maie! Südamlik kaastunne Maiele, Mälestame Südamlik kaastunne Mälestame kauaaegset head vanatädi ja vanavanatädi Tunnen südamest kaasa sulle poegadele peredega ja kõigile MARGUS KUUSIKUT abikaasale ja poegadele kalli sõpra HILDA LUIKE ja su lähedastele kalli lähedastele Südamlik kaastunne KALJO LILLEVERET ANATOLI JUHALU Avaldame kaastunnet Viivile TOIVO MOOSESE TOIVO MOOSESE lähedastele. Südamlik kaastunne lastele ja Jaagule. kaotuse puhul. kaotuse puhul. lahkumise puhul. peredega. Perekonnad Arba ja Elve, Harry, Tarmo, Anu Milvi ja Mati Vello, Erme, Jaan Sangernebo Perekond Arumaa Romet ja Kelly Südamlik kaastunne Maiele TOIVO MOOSES Mälestame Südamlik kaastunne Robertile Mälestame Südamlik kaastunne Virvele poegadega ja Elvile armsa Avaldame kaastunnet Maie kalli poja lähedastega kalli KALJO LILLEVERET VOLDEMAR KÄGOT TOIVO MOOSESE Moosesele abikaasa kaotuse MARGUS KUUSIKU HELMI SEPA puhul. ja avaldame siirast kaastunnet lahkumise puhul. Kaastunne lähedastele. kaotuse puhul. omastele. kaotuse puhul. Karksi-Nuia lasteaia Luule perega Mõmmide rühm Jüri, Valve ja Imbi Sultsi talu pere Terje perega Marika, Marge, Reet Südamlik kaastunne Maiele Mälestame armast tädi Avaldame sügavat kaastunnet Avaldame kaastunnet Artale Südamlik kaastunne Silvile, Avaldame kaastunnet Mirja abikaasa Aivarile kalli isa kalli poja ja Hannesele ning Ileni ja Ramoni peredele kalli Murumaale ema MILVI UDSOT Heimarile venna abikaasa, isa, vanaisa ja äia TOIVO MOOSESE KALJO LILLEVERE TIINA PALLASE ja avaldame lähedastele siirast MARGUS KUUSIKU PAUL KAJU kaotuse puhul. kaastunnet. kaotuse puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul. Abja lasteaia kollektiiv Malle perega Viljandi JK Tulevik Mati ja Virve Sirje ja Lembo perega AS Viljandi Aken ja Uks Mõni hetk on elus väga-väga valus ... Siiras kaastunne Maiele, Mälestame kauaaegset Kauaaegset head sõpra ja Avaldame kaastunnet Leo Südamlik kaastunne Sügav kaastunne Hillele Martinile ja Joosepile kalli tuttavat ja head sõpra naabripoissi Arnekile abikaasa Toomasele isa abikaasa, isa ja vanaisa MILVI UDSOT perega kalli õe, tädi ja vanatädi JAAN TAMMIKU KALJO LILLEVERET AITA ARNEKI ÜLLE RUUSI TOIVO MOOSESE Südamlik kaastunne kaotuse puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul. omastele. mälestab ja avaldab kaastunnet kaotuse puhul. Töökaaslased Kärstna Anneli, Taivo, Anu, Tarmo, Tiia, omastele naabritüdruk Vilma. Raido perega Ellen, Roosi ja Valter Kolga-Jaani kooli pere hooldekodust Kalev, Heli, Arne, Kadri.
Load more

Recommended publications
  • Lisa 1 Kasutusse Jäävad Ühissõidukipeatuste Kohanimed Ja
    Lisa 1 Viljandi Vallavalitsuse …….......
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • 43A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    43A buss sõiduplaan & liini kaart 43A Kärstna Vaata Veebilehe Režiimis 43A buss liinil (Kärstna) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärstna: 7:25 - 13:50 (2) Pahuvere: 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 43A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 43A buss saabub. Suund: Kärstna 43A buss sõiduplaan 24 peatust Kärstna marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 - 13:50 teisipäev 7:25 - 13:50 Pahuvere kolmapäev 7:25 - 13:50 Tamme neljapäev 7:25 - 13:50 Kullessa reede 7:25 - 13:50 Kuivati laupäev Ei sõida Anikatsi pühapäev Ei sõida Jürimatsi Kabelimäe 43A buss info Kärstna Suund: Kärstna Peatust: 24 Reisi kestus: 22 min Raassilla Tee Liini kokkuvõte: Pahuvere, Tamme, Kullessa, Kuivati, Mustla — Kärstna, Estonia Anikatsi, Jürimatsi, Kabelimäe, Kärstna, Raassilla Tee, Vaga, Magatsi, Kiltsi Tee, Mäe Tänav, Tarvastu Vaga Gümnaasium, Mustla, Ämmuste Kool, Roti, Matu, Mõru, Mustlase, Miku-Peetri, Nahkle, Raassilla Tee, Magatsi Kärstna Kiltsi Tee Mäe Tänav Mäe, Estonia Tarvastu Gümnaasium 1 Kevade, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Ämmuste Kool Roti Matu Mõru Mustlase Miku-Peetri Nahkle Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia Kärstna Suund: Pahuvere 43A buss sõiduplaan 25 peatust Pahuvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:30 teisipäev 16:30 Kärstna kolmapäev 16:30 Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia neljapäev 16:30 Nahkle reede 16:30 laupäev Ei sõida Miku-Peetri pühapäev Ei sõida Mustlase Mõru Matu 43A buss info Suund: Pahuvere Roti Peatust: 25 Reisi kestus: 62 min Liini
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 16.03.2016.A Määruse Nr 24 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisa (majandus- ja taristuministri 16.03.2016.a määruse nr 24 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Sellest riigitee Marsruudi Jrk Tee Aadress Tee liik ja nimetus pikkus nr nr Pikkus km Algus Lõpp km km km 1 2 3 4 5 6 7 1. Põhimaanteed 1.1.1 E20 1 Tallinn–Narva* 212,640 9,240 209,153 200,012 1.1.2 212,541 212,640 1.2.1 E263 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa* 287,841 5,505 287,841 282,336 1.3.1 E264 3 Jõhvi–Tartu–Valga* 219,671 0,000 0,527 1.3.2 1,864 2,411 209,843 1.3.3 3,574 130,347 1.3.4 137,675 219,671 1.4.1 E67 4 Tallinn–Pärnu–Ikla* 192,250 13,040 191,790 178,750 1.5.1 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru* 184,553 1,663 184,553 182,890 1.6.1 6 Valga–Uulu* 124,759 1,419 124,759 123,340 1.7.1 E77 7 Riia–Pihkva* 21,965 195,565 216,918 21,353 1.8.1 8 Tallinn–Paldiski* 47,167 11,300 47,167 35,867 1.9.1 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla* 81,022 0,000 70,505 77,657 1.9.2 73,660 80,812 Risti–Virtsu–Kuivastu– 1.10.1 10 143,728 0,000 67,450 Kuressaare* 140,788 1.10.2 68,102 141,440 1.11.1 E265 11 Tallinna ringtee* 38,167 0,000 38,167 38,167 1.12.1 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme* 122,783 0,000 71,056 117,623 1.12.2 76,216 122,783 2.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Tarvastus Pandi Olümpiasangar Martin Klein Kätel Käima Etsembrikuu 19
    Nr 1 2018 · lk 3 • · lk 4 • · lk 5 • · lk 8 Lumekoristus erateedel Ene Saare uus amet Ramsi lasteaed Taruke 50 Vana foto Jaanuar Tarvastus pandi olümpiasangar Martin Klein kätel käima etsembrikuu 19. päeval oli Martin oli teiste hulgas osavaim, Tarvastu inimeste jaoks leeripäeval läks ta Tarvastu kiri- Dkauaoodatud võimalus ku kellatorni kätel. Suur spordi- tunnustada 105 aastat tagasi huvi viis ta lõpuks Stockholmi Eestile esimese olümpiamedali olümpiamängudele, kus Eesti toonud maadlejat Martin Kleini. esimene olümpiamedal tuli Mustla bussijaama esisel Kleini Guinnessi rekordite raamatus- platsil eemaldasid olümpiasan- se kantud 11 tundi ja 40 minutit gar Martin Kleini lapselaps Mar- väldanud maratonmaadlusest. tin Klein, Viljandi vallavanem Martin Kleini tähtsusest ja tä- Alar Karu, skulptuuri autor Mati hendusest Eesti olümpiaajaloos Karmin ja Viljandi Maadlusklubi ning noorte maadluse hetkeolu- Tulevik president Valdeko Kal- korrast rääkisid Eesti Maadlusve- ma katte Tarvastust pärit Eesti teranide Ühenduse esindaja Loit esimese olümpiamedalivõitja Part ja Viljandi Maadlusklubi Tu- Martin Kleini auks valminud levik president Valdeko Kalma. pronksskulptuurilt “Poiss kätel“. Spordi tähenduse kohta on Skulptor Mati Karmin sai olümpiasangar ise lausunud skulptuuri idee Martin Kleini järgmised sõnad: “Mis on sport? kaasaegsete mälestustest, mille See on tervis, jõud ja ilu. Kui ini- põhjal olid Kleini poisid kõik mene on tugev ja terve, siis on ta kõvad hundiratast viskama, hei- ka õnnelik ja rõõmus.“ naküünis turnima ja kätel käi- Maive Feldmann, ma. Karja järel kätel käimine oli Viljandi valla haridus- ja külas ikka tugevate poiste trikk. kultuurinõunik KOMMENTAARID ternaatkoolis maadluse eriala. Martin Klein, Olen mitu korda oma vanaisa olümpia- mälestusvõistlustel medali kaela sangar saanud. See oli uhke tunne. Martin Kleini See on väga ilus kuju, tore on lapselaps näha oma vanaisa poisina kätel kõndimas.
    [Show full text]