SEPTEMBERSEPTEMBER 20112011

KOSEOSE VALALLA INFOLEHTINFOLEHT

Foto: A. Kilk

HEA SÕNA. Pole kerge laua taga Eest kõik ära silkavad, uhiuue aabitsaga! plikatirtsu pilkavad. Nägu mossis, ninal kirts, Lõpuks, pusis laps mis pusis, vaeva näeb üks plikatirts. Välja tuli sõna USIN. Küll need tähed on vast pahad, sõnaks muutuda ei taha. Heiki Vilep

ILUSAT JA TARKUST TÄIS KOOLIAASTAT SOOVIDES

KOSE VALLAVOLIKOGU KOSE VALLAVALITSUS

1. septembril alustab Kose vallas oma esimest kooliaastat 62 last 2 KOSE TEATAJA september

SÜNNIPÄEVAD 85 LAINE NETTAN, LEMBIT SAADI 80 MEETA MALMILA, ANNA PROMMI, JAAN RANNAP, JOHANNES RISTMAA 75 ELGA-ANNE KALDMÄE, MALLE LIIRA, ASTA-ADELE TEPP 70 JAAN KIVISTIK, VALMI KURIKS, ARTUR MÕSOVSKI, ALBERT MÕTT, ASTA SAARUM, REIN VAU 65 AVO ALJAS, VALODI BALITSKI, ÕILME NOOR 60 MARE AAVASALU, MAIT ELTS, HELLE HEIN, HELJA MARKUS, ATS MATLA, JÜRI MATVEI, ANTON TAMM SÜNNID JOOSEP PREDE, RIKO TALAS, HENRI TUTTELBERG, SVEN KOOSKORA , ROMET KRINDAL

ÕNNITLEME!

KOSE VALLA KINGITUS 1. KLASSI ÕPILASELE

Kose Vallavalitsus eraldab 2011/2012 õppeaastal 1.klassi minevale õpilasele koolitoetust 64 €. Toetust makstakse Kose vallas elavale lapsevanemale, kelle laps on rahvastikuregistri andmetel Kose valla elanik ja on kantud 1. klassi õpilasena Kose valla kooli nimekirja. Toetus kantakse lapsevanema arveldusarvele. Selleks tuleb lapsevanemal 1. septembriks esitada koolile järgmised andmed: lapsevanema nimi, isikukood, arveldusarve number. Nimetatud toetust makstakse ka juhul, kui laps on kantud 1.klassi õpilasena väljaspool valda asuva muukeelse õppekeelega või eriva- jadustega kooli 1. klassi nimekirja /lapsevanem esitab Kose Vallavalitsusele koolitõendi/.

Usinat tarkusekogumist ja rohkelt koolirõõme soovides Liivi Siht, haridus- ja kultuurinõunik

PENSIONÄRIDE SOODUSSÕIDUKAART Pensionäridele väljastatud soodussõidukaarti pikendatakse vallamajas 31.12.2012.

ÕHTUÕPE 1.oktoobrist 2011 käivitub Kose Gümnaasiumis õhtuõpe. 17.-aastaste ja vanemate õppida soovijate avaldusi 8.-12.klassi astumiseks võetakse vastu kooli kantseleis 22.08-16.09.2011. Info telefonil 6036181, 55515763 september KOSE TEATAJA 3

Kose Vallavalitsus K O R R A L D U S

Kose 15. august 2011 nr 266

Kohanime määramine Aluseks võttes kohanimeseaduse § 4, § 5 lõike 4, § 6 lõike 1, 2 ja 8, § 8 punktid 1 ja 2, Kose Vallavolikogu 22.02.2006 määruse nr 19 „Kose valla kohanimede määramise korra“ punkti 4, Kose Vallavolikogu 16.06.2011 otsuse nr 99 „Detailplaneeringu kehtestamine“, Põldoja kinnistu omaniku Ceroly Tõll 22.07.2011 avalduse nr 15-5/1347, Tõldoja kinnistu omaniku Magda Oeselg 28.07.2011 avalduse nr 7-1.2/1365 ning arvestades seda, et 29.07 – 12.08.2011 avalikustamisel vastuväiteid ei esitatud, annab Kose Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Määrata Kose vallas Kose alevikus Põldoja kinnistu detailplaneeringu koostamisel tekkinud liikluspinna nimeks Põldoja tänav (asendiplaan Lisa 1). 2. Käesolev korraldus teha teatavaks riikliku kohanimeregistri vastutavale ja volitatud töötajale. 3. Käesoleva korralduse peale võib kaevata halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemi- sest arvates. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Vello Jõgisoo, vallavanem Kätlin Iljin, vallasekretär

MÕTTEID SEOSES EESTI RIIGI TAASTAMISE 20. AASTAPÄEVAGA

Kose vallas on juba traditsiooniks kujunenud, et Eesti tähtsamate tähtpäevade puhul tullakse kokku Eesti vabaduse eest võidelnute auks püstitatud mälestussamba juurde. Nii on see olnud 24. veebruaril – iseseisvus- päeval, 23. juunil - võidupühal ja 20. augustil – taasiseseisvumispäeval. Ühtlasi kannab see mälestussammas endas mälestust erinevatest ajajärkudest ja riigikordadest ning ka taasiseseisvumisajal toimunud kodanikual- gatusest. See on austuseavaldus meie rahva ajaloole ja meie omakandi inimestele, kes sillutasid teed meile kaasaegsetele, et saaksime elada vabas Eestis. 20 aastat ei ole pikk aeg riigi jaoks, kuid kahekümne aasta jooksul on üks põlvkond saanud täiskasvanuks ja tegelikult tuleb küsima nendelt, kuidas edasi? Nendel noortel inimestel puudub võrdlusvõimalus ja kogemus eelmisest riigikorrast, kuid suurenenud on võimalused maailmaga avatult lävida ning see annab kindlasti laiema pildi ning arusaamise. Nendelt küsides saaksime teada, millises riigis nemad tahaksid elada ja teadmine annaks suunised edaspidiseks. Eestile tõi vabaduse kodanike julgus seista vastu ebaõiglusele. Eesti iseseisvus ja kodanikuühiskond on olnud tugevad just seetõttu, et nende algatus tuli rahva poolt. 1991. aasta 20. augusti sündmused ei oleks sündinud ilma Rahvarinde ja Kodanike Komiteeta. Selle kokkuleppe poolt hääletades täitsid tolleaegse Ülemnõukogu liikmed oma kohuse Eesti riigi ja rahva ees, sest rahvas tahtis seda. Vabadus vajab hoidmist ja kaitsmist iga päev. Me elame väga keerulisel ajal ja kiiresti muutuvas maailmas. See tähendab, et meil tuleb tegelda olulisega ja mitte lasta end eksitada ebaolulisest. Riik ei ole midagi - ilma selles riigis elavate inimesteta. Meie endi otsustest oleneb meie ja meie riigi edu rohkem, kui me vahel tahame seda uskuda. Et püsiks inimeste vabadus, peame märkama ka teisi inimesi enda kõrval. Igapäevased hoolivad küsimused peaks kõlama sagedamini kui seni. Meil igaühel on oma arusaamised, lootused ja ootused oma riigi suhtes. Me võime mõnikord olla kriitilised ja mitte rahul mingite otsustega, kuid on ka põhjust siiralt rõõmu tunda sellest, mis on hästi ja mis on olemas. Ja iseseisvuse taastamine on kindlasti kõige olulisem sündmus, mille üle saame rõõmustada. Öeldakse, et minevikku tundmata ei saa üles ehitada tulevikku. Kurb on see, et aasta-aastalt jääb vähemaks neid inimesi, kes mäletavad ja oskavad rääkida 1919. ning ka 1941. aasta sündmustest ja meie tuleviku eest võidelnud meie oma kandi inimestest. Et meie rikas ajalugu ja läbi sajandite ning erinevate riigikordade eestlust kandnud inimesed ei jääks lihtsalt nimedeks mälestussambal on vaja järjepidevust põlvkonnalt põlvkonnale nende sündmuste edasi andmisel. 4 KOSE TEATAJA september

Loodan, et juba järgmistel tähtsatel tähtpäevadel osalevad nendel üritustel lisaks Kaitseliidule ja Naiskodukait- sele ka Noored Kotkad, Kodutütred ja palju vanemaid ning nooremaid inimesi, keda huvitab meie ajalugu. Ja küllap ka ajaloo, ühiskonna- või kodanikuõpetuse tunnid on need, kus lisaks õpikutarkusele õpitakse tundma ka oma kodukoha ajalugu, inimesi ja mälestusmärke. R. Ruutsoo on öelnud: „Vaimselt suureks saamata pole meie olemasolul eestlastena lihtsalt mõtet.“

Astrid Ojasoon Kose Vallavolikogu esimees

STATISTIKAAMET HAKKAB RAHVALOENDUSEKS TÖÖTAJAID OTSIMA

Statistikaamet palkab aasta lõpus algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks üle 2400 inimese. Suuremahulised värbamiskonkursid kuulutatakse välja sügisel. Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elan- ikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. Rahvaloenduse käigus selgub, kui palju on Eestis püsivalt elavaid inimesi, kuidas rahvastik üle Eesti paikneb ning millised on selle elamistingimused. Loendustulemused annavad ülevaate ka sellest, kuidas on Eesti rahvastik muutunud viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendiga. Selle jooksul on ju toimunud Eestile suured muutused nagu liitumine Euroopa Liiduga, kinnisvarabuumiga seotud siseränne, majanduslangus ja sellest tingitud tööotsingud välismaal. Palgatakse üle 2400 inimese Kuigi esmakordselt on võimalik inimestel täita rahvaloenduse loendusküsimustik ise interneti teel, tuleb suur osa elanikkonnast küsitleda endiselt rahvaloendajate abiga. Kokku on Statistikaametil loenduse läbiviimiseks plaanis värvata üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti ja 90 andmetöötluse operaatorit. Huvist töötada rahvaloendusel saab märku anda www.REL2011.ee rubriigis „Vabad töökohad”. Veebivormil saab märkida huvipakkuva töökoha, tööpiirkonna ja enda kontaktandmed. Konkursi väljakuulutamisel saade- takse registreerunutele e-posti teel meeldetuletus. Samast leiab ka töökohtade täpsemad kirjeldused ja töökonkursside väljakuulutamise ajad. Praeguseks on end tööhuvilisena pannud kirja juba üle 3900 inimese. 2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimu- vad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Statistikaamet

UURING, MIS TAHAB MUUTA MAAILMA

Augustis algab kõige laiaulatuslikum täiskasvanute oskusi mõõtev uuring, mis maailmas seni tehtud. Eesti jaoks on see uuring esmakordne ja samas ka suurim isikuuuring, mis Statistikaamet on läbi viinud. TEAN ja OSKAN uurib 25 riigis, kuidas 16-65 aastaste inimeste haridus, töökogemus ja tehnoloogiakasutus mõjutavad nende elu, kui head on inimeste oskused ning kuidas oskuste taset hoida ja tõsta. Eestis saavad kaheksa kuu jooksul kutse uuringus osalemiseks 13000 inimest. Kose vallas on osalejaid 57. Eriline ja huvitav TEAN ja OSKAN uuringut ei tee eriliseks mitte ainult tema suurus: osalevate riikide ja inimeste arv, vaid ka see, et varem pole täiskasvanute oskusi arvuti abil uuritud. Kaasaegsed igapäevaelus ette tulevad ülesanded, mis nõuavad probleemide lahendamist internetis, teevad uuringus osalemise ka vastajale põnevaks. Ülesanneteks on nt raamatu otsing elektroonsest kataloogist, vajaliku info leidmine spordivõistluse kohta, koosolekuaja broneerimine, hindade võrdlemine jne. Kui vastaja pole varem arvutit kasutanud või tunneb ennast seejuures ebakindlalt, siis saab ülesandeid lahendada paberil. Küsimustele saab vastata nii eesti kui vene keeles. Oskused ja haridus Möödunud aasta suvel viidi läbi sama uuringu prooviküsitlus, mis näitas, et oskuste mõõtmine annab haridus- september KOSE TEATAJA 5 taseme kõrval olulist lisateavet ennustamaks erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi nii riigisiseselt kui riikide vahel. Näiteks on riigiti erinev see, kuivõrd väärtustatakse palga maksmisel oskusi, kuivõrd haridust. Ja kuigi muude teguritega võrreldes (vanemate sotsiaal-majanduslik staatus, vanus, koolitused) ennustavad koolis käidud aastad oskuste taset kõige paremini, väheneb see seos vanuse kasvades nullilähedaseks. Vanemate inimeste puhul sõltuvad nende oskused ilmselgelt enam tehtud tööst ja muust elukogemusest ning koolitustest. Need on vaid mõned näited vastustest, mida antud uuring võimaldab anda. Mitterepresentatiivsete valimite ja katseta- misjärgus uurimisvahendite tõttu ei saa prooviküsitluse tulemuste põhjal teha usaldusväärseid järeldusi. Tuleb oodata lõplikke tulemusi, Kose vallas viib uuringut läbi Statistika- mis valmi- ameti küsitleja Ingrid Põder vad 2 aasta pärast. Naabrist parem? Ehkki küsimusi, millele antud uuring vastata võimaldab on sadu, on neist kõige põletavam kindlasti, mis „koha“ me riikidevahelises võrdluses saame - kui targad me siis ikkagi oleme. Kuna meil on head PISA tulemused, üsna kõrge keskmine haridustase võrreldes paljude riikidega ning viimastel aastatel on kasvanud ka osalus täiskasvanute koolituses, siis võiks ju loota häid tulemusi ka selles uuringus. Samas on meil kõrge töötus ja paljud inimesed töötavad ametikohtadel, milles nad ei saa oma omandatud haridust kasutada – see aga tähendab, et omandatud oskused käivad alla. Seega on meie „kohta“ väga raske ennustada. Olulisem siiski kui pingerida, on antud uuringu puhul õppetunnid selle kohta, kuidas oskusi arendada, kellele ja milliseid koolitusi pakkuda, kuidas haridussüsteemi efektiivsemaks muuta. Praktiline Eestis on oma valmisolekut uuringutulemusi poliitikakujundamises arvestada näidanud 3 uuringu nõukokku kuuluvat ministeeriumi: haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikat- siooniministeerium, lisaks riigikantselei, täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras, Kutsekoda jt. Seega panustavad kõik vastajad veidi ka sellesse, et muuta meie laste haridus, meie kõigi koolitusvõimalused ja laiemalt meie riigi tulevik veidi paremaks. 13000 On liiga kallis ja ajamahukas küsitleda kõiki Eesti täiskasvanuid. Seetõttu kasutame me statistilisi meetodeid, et valida välja esinduslik juhuvalim. Sellises valimis esindab iga inimene ligi sadat endasarnast. Kuid ainult inimesed, kes on sattunud valimisse, võivad uuringus osaleda. Seetõttu ei saa valimisse sattunud inimesi asen- dada. Kõigile vastajatele saadetakse koju kiri palvega osaleda. On väga oluline, et kõik kirja saajad leiaksid aega küsimustele vastata. Vastajatele on ette nähtud ka kingitus. TEAN ja OSKAN rahvusvaheline nimi on PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Com- petences) ning see on osa OECD oskuste strateegiast. Eestis viib uuringut läbi Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga, seda finantseerib Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi PIAAC - Eesti raames.

Aune Valk

VALLA KÜLADE PÄEV

Augustikuu esimesel laupäeval toimus järjekordne Kose valla külade päev. Seekord oli läbiviijaks Karla küla. Kohale saabusid kuue küla ja vallavalitsuse esindused ning hulgaliselt pealtvaatajaid – kaasaelajaid kogu vallast, aga isegi ka Tartust ning Tallinnast. Päev algas retkega läbi küla, mis andis osalistele ettekujutuse Karla küla elust-olust. Tutvuti kohaliku tööstuspi- irkonnaga, külas asuvate aiandustaludega, looduskeskonna ja ka selle puhtuse tagamise probleemidega. Seejärel saadi kokku külaplatsil ja lõunast alustasid omavahelisi poolsportlikke jõukatsumisi külade esindused. Kohalike reeglite ning kerge rannapalliga mängitud jalgpallis oli leidlikkust ja hasarti sama palju nagu oleksid siin kuumaverelised brasiillased kohal olnud. Parimas vormis oli ja võiduauhinnaks olnud ehtsa jalgpalli pälvis Kose-Uuemõisa esindus. Et käsitööoskused Eestimaalt kadunud pole, seda näitas järgnenud heegeldamisvõistlus, kus isegi üks vapper 6 KOSE TEATAJA september meesheegeldaja naistele konkurentsi pakkus. Paraku võitjaks osutus ikkagi naisvõistleja esindusest. Kõva kätt ning selget silma eeldanud murukeeglis suutis täpsem ning kiirem olla ja Greentec Houses OÜ poolt väljapandud auhinnad koju jätta korraldajate Karla küla esindus. Lisaks kiirusele ka jõudu, taibukust, aga ka võistlusõnne eeldanud teatevõistluse suutis kiireima ajaga läbida jällegi Kose-Uuemõisa. Kindlama sammu ning hea ajaplaneerimisoskusega külavanemaks osutus täpsusjooksuvõistluse põhjal Viskla esindaja ja jõukatsumised lõpetanud viktoriinis olid samuti taiplikumad ning targimad Viskla esindajad. Peale ühist supisöömist ja ekskursiooni Roogoja aiandustallu toimunud autasustamisel osutusid kolmeks edukamaks Viskla, Palvere ja Kose-Uuemõisa esindused, kelle kõigil liikmetel oli võimalus valida endale auhin- naks Karla küla aiandustalude poolt väljapandud istikute seast meelepärasemad. Lisaks võitja-aule sai Viskla küla esindus kaasa võtta ühe igatpidi kena mehe Karla külast – korraldajate poolt väljapandud rändauhinna Küla Karla. Muidugi lasub nüüd Viskla naistel ka kohustus teda aasta jooksul hästi hoida, hellitada ja lõbustada. Kõige tublimad ja vastupidavamad osalejad said seejärel päeva lõpetada ansambli Rahvastepall meeleoluka tantsumuusika saatel. Loodame küladepäeva toreda traditsiooni jätkumist ja esialgse kokkuleppe kohaselt on järgmisel aastal valmis Kose valla külade päeva korraldama Kose-Uuemõisa. Lõpetuseks tahan korraldajate ja kogu Karla küla nimel tänada aktiivse ning meeleoluka kaasalöömise eest kõiki osalejaid ja „auhinnalaua katmise“ eest Sadevälja, Roogoja, Roosoja ja Vedka talusid, Tõnise Puukooli ning Greentec Houses OÜ-d. Suured tänud ka Kose Vallavalitsusele, Ida-Harju Koostöökojale ja PRIA-le, kes aitasid katta päeva läbiviimiseks vajalikud kulutused.

Jüri Järvik Karla külavanem

VISKLA TANTSUÕHTU

Laupäeval, 13. augustil oli Viskla külas tantsuõhtu. Tantsuõhtu korraldati ikka selleks, et õnneloosi ja kohvikust tuleva tulugu toetada jälle natuke meie külakeskuse ehitamist, mis juba kerkimas. Meil käis seal ansambel „Talent” ja meile meeldis see väga. Tantsuõhtul osales 157 inimest. Siis oli meil väike kohvik, kuhu küpsetasid kooke, pizzasid, muffineid ja tegid salateid Viskla inimesed. Ruth Aguraiuja tegi lastele näomaalinguid ja lapsed said võistelda mängudes, mida tegid Jana Vain ja Ants Agurajaja. Ühe lauluga esimesime mina ja Oto - Ben Karajamaa. Kellel õhtul külm hakkas sai autosaunas leili visata ja pärast tünni hüpata. Öösel laulsime külarahvaga karaoket, kõik laulsid, kes oskasid. Pidu kestis kella kuueni hommikul. Täname Peeba, Puustmaja, Kõrtsu, Suurekivi, Kassi, Sarapiku, Trulli, Soeri talu inimesi, tüdrukuid – Kärolini ja Christynat ning Tarvo Jõgisuud ürituse korda minemisel. Suur tänu ka kõikidele, kes oma kohalolekuga toetasid meie küla ja loodetavasti nautisid õhtut sama palju nagu meie ise!

Rebeca Kadapik Viskla külast september KOSE TEATAJA 7

MUDILASKOORI SUVEFESTIVAL

Koolilastel on aeg suvevaheajale joon alla tõmmata. Kose Gümnaasiumi mudilaskoori 22 lauljale jääb 2011. aasta juulikuu nädal suve üheks eredamaks sündmuseks. Nad said osaleda Pärnus rahvusvahelisel laste- ja noortekooride festivalil Europa Cantat junior 6. Kuid miks mitte, kui paljurahvuseline seltskond ja professionaalne laulukoolitus tuleb koju kätte. Meie lapsed olid festivali noorimad ja osalesid kahes töötoas: Aafrika muusikas ja veemuusikas. Festivali töökeeleks oli inglise keel, kuid töötubade repertuaar oli ka suahiili- ja prantsusekeelne. Laulud ja lavaliikumine omandati mängleva kergusega. Nädalase harjutamise tulem kanti ette lõppkontsertidel Pärnu kontserdimajas. Pärnu jäi lastele eelkõige meelde mõjusate emotsioonidega, aga väga väärtuslik on ka osasaamise kogemus. Mudilaskoori juht Anne Kruuse pidas just viimast sirguvale koorilauljale oluliseks. Pille: „Europa Cantatil sai palju uusi sõpru, see oli kõige toredam. Mulle meeldisid igaõhtused kontserdid. Paar korda sai ka ennast rannas karastada, et nii palav ei oleks. See oli väga vahva, tahaksin sinna kindlasti veel minna!” Miia: “Meie dirigent Ken oli selline lahe. Laulud on hästi meeles, tahaks nendega veel esineda. Mulle meeldis näpunukkude meisterdamine pärastlõunal. Koos oli vahva olla.” Rebeca: „Kontserdid olid vägevad. Tahaks, et see veelkord toimuks.“ Suur tänu mudilastele, kes nii hästi ja vapralt oma kooli esindasid, lastevanematele, kes nii andekaid ja viisakaid lapsi kasvatavad, kolleegidele-saatjatele Dianale ja Kristelile, kes laste eest hoolitsesid, ja kõige rohkem õpetaja Annele – mudilaskoori hingele! Festivali kohta saab lugeda http://www.kooriyhing.ee/est/1723/europa-cantat-junior-6

Kaja Sarapuu koorifestivalide fänn

Fotod Kaja Sarapuu: Kose mudilased festivali avamisel ja lavaproovis

TERE, MOSKOVIJA

Lugu sai alguse sellest, kui vene keele õpetaja Jelena Münter helistas mu emale ja teatas võimalusest mul osa võtta Moskva lähedasest vene keele laagrist „Moskovija“. Kuna laagrissesaamise võimalus avanes ootamatult, tuli otsustada väga kiiresti. Pidime arvestama sellega, et endal tuleb maksta rongipilet ja viisa. Ülejäänud laagrisoleku eest maksis Venemaa valitsus. Eestis oli laagri koordinaatoriks Puškini Instituut Selline ettepanek tundus väga põnev ja olime kohe nõus. Teele asusime 5.juuli õhtul. Eestist oli õpilasi kokku 11. Moskvasse jõudsime 6. juuli hommikul ja sealt alates olime turvalisuse tõttu pideva miilitsa järelvalve all. Kusagile ei lubatud meid omapead. Koht, kuhu sõitsime, asus Moskvast 30 km kaugusel. Laagriala oli väga ilus ja korralik. Esimene päev oli ehmatav ja tekkis mõte, miks ma siia üldse tulin, kuna kõik olid võõrad ja keelt ei osanud ka just kõige paremini. Kõigepealt jagati meid 20- liikmelistesse gruppidesse, kuhu kuulusid erinevatest riikidest noored. Esimesed päevad kulusid rohkem tutvumisele ja teise keelega harjumisele. Suhtlemisel oli abiks ka inglise keel. Edaspidised päevad olid kõik väga ära sisustatud ja vaba aega oli väga vähe. Põhiliselt tegelesid meiega grupijuhid, kes mõtlesid välja igasuguseid huvitavaid mänge. Samuti saime kasutada palliplatse ja spordikompleksi. 8 KOSE TEATAJA september

Iga päev oli 3,5 tundi vene keelt, mis ei olnud üldsegi nii raske, kui tunduda võib. Tunnid olid lõbusad ja tegevust jätkus alati, samuti oli õpetaja väga sõbralik ja tore. Peale tunde olime kogu aeg oma grupiga koos, kas siis harjutades mõneks etteasteks või niisama koos olles ja aega veetes. Igapäevaselt saime ka paar tundi eestlastega koos olla, mida nimetati delegatsiooni ajaks, kus pidime harjutama festivaliks, mis toimus laagri lõpu poole, kus esindasid kõik osalejad mingil moel oma riiki. Laagri kogupikkus oli 23 päeva, mille sisse mahtus kaks Moskva ekskursiooni, mis kestsid hommikust õhtuni. Külastasime väga mitmeid muuseume ja tuntuid paiku, millest osad olid vägagi põnevad ja huvitavad. Viimane nädal kujunes väga emotsiooniderikkaks, kuna lähenes kojusõidu aeg ning oma grupp oli kõigile juba nagu teine perekond. Lahkumise hetkel ei suutnud me kuidagi uskuda, et peame oma grupiga lõplikult hüvasti jätma. Ometi tundsime kõik ka koduigatsust, et taas näha tuttavaid ja sõpru. Kui saabus ärasaatmisaeg, olid paljudel pisarad silmas ja paljud nutsid päris kõvasti. Samas olid kõik ääretult õnnelikud, et olid osa saanud sellisest imelisest laagrist. See laager jääb veel kauaks meelde kui väga hea kogemus ja enese proovile panek, et saada hakkama võõras keskkonnas, võõra keelega pika aja jooksul. Muidugi oli ka huvitav näha ja rohkem tutvuda teiste maade kultuuridega. Laagris kokku oli 33 erinevat riiki ja kokku oli õpilasi üle 300. Olen väga tänulik oma vene keele õpetajale ja ka oma vanematele, tänu kellele mul oli võimalus osa saada sellest imetoredast vene keele laagrist. Nüüd saan aru ka sellest, kui oluline on õppida teisi keeli ja kui väga neid tegelikult vaja läheb. See aitab leida uusi sõpru teistest maadest ja nendest aru saada.

Tiia Reinik Oru Põhikooli lõpetaja 2011

KRISTLIK KULTUURILUGU LASTEAIAS

Alates 1996 aastast on Oru Lasteaias Mesimumm olnud võimalus lähemalt teadmisi ammutada Kristlikust kultuuriloost. Järjepidevus ja rahulik koostöö koguduse aktiivsete liikmete ja kirikuõpetaja Mare Palgiga on andnud lasteaia õpetajale, Eda Reinikule, võimaluse avardada koolieelikute rühma laste silmaringi ja teadmisi kristlikust kultuuriloost. Lastel on põnev avastada maailma alustades kõigepealt kodust, kodukandist. Teadasaamise himu paneb tegutsema, küsima, uurima. Mis torniga maja see on keset küla ja mida seal tehakse? Millised ilusad kellahelid vahetevahel sealt tornist kaugele kõlavad? Kus kohast Jõuluvanad tulevad ja kes nad on? Miks Lihavõttepühade ajal mune värvitakse ja miks pühapäeviti inimesed ja vanaemad kirikusse lähevad? Miks televiisoris onud ja riigionud ütlevad – Jumal? Need ja paljud küsimused veelgi, on laste esitatud. Lastepäraselt ja eakohaselt püüab meie lasteaiaõpetaja Eda nendele küsimustele selgitusi anda. Huvilised kuulavad lugusid ja saavad vaadata pilte, joonistada ja meisterdada Kristliku kultuuriloo tunnis. Sel suvel, 9. ja 10. juulil oli lastel koos peredega ja lasteaia töötajatel võimalus sõita külla Asikkala kogudusele Soomes. Meid võttis lahkelt vastu Kirikuhärra Õpetaja Heikki Heinola. Maalilise järve kaldal, lihtsalt kujundatud Kinnismajas veetsime toreda nädalavahetuse. Maitsev toit, vahvalt sisustatud õhtu, vee atraktsioonid, tutvumine kohaliku ümbruskonnaga, rahulik ja sõbralik õhkkond. Pühapäeva hommikul laulsid meie lasteaia lapsed Asikkala Kirikus Jumalateenistusel. Lapsed: „ Kirikus on pühalik tunne, kaunis ja suur häälekõla.“ Täname Tuhala kogudust, Arvo ja Liina Rodit, kirikuõpetajat Mare Palgit, et selline reis koos peredega teoks sai.

Evelin Hall Oru Lasteaed Mesimumm direktor

JÜRI MARI LASTEHOID OOTAB UUSI LAPSI! Asume Rae vallas,Jüri alevikus,Kasemäe 5-1. INFO:www.jyrimari.ee , [email protected] VÕI telefon:55575966 september KOSE TEATAJA 9

ORU VÕRKPALLIPOISTE SUVISED TEGEMISED

Oru võrkpallipoiste treeninglaager toimus 07.08-14.08.2011 Saaremaal Kihelkonnal. Peatuspaigaks Kihel- konna põhikool. Laager toimus seal juba teist korda ja mõlemast korrast on ainult väga toredad mälestused. Päevagraafik oli meil iga päev enam-vähem ühesugune. Kell kaheksa rivistus, peale rivistust hommikujooks, mille pikkus umbes kolm kilomeetrit, hommikujooksu lõpp-punkt oli mere ääres. Treener kehtestas sel aastal reegli, et kes ujuma ei lähe, siis see päeva jooksul poodi ka minna ei saa. Algul arvasid paljud, et tegu on naljaga, aga võta näpust, treener oli järeleandmatu. Peale jooksmist oli kell üheksa hommikusöök. Kihelkonna kooli kokad on superhead ja tegid meile ikka väga suurepäraseid toite! Peale hommikusööki alustasime trenniga, esmalt teooriaga. Teemadeks olid rünnak, kaitsemäng, blokk, serv, meeskonnatöö, tahe jne. Treener seletas, kuidas on kõige targem midagi teha ja seda, et kui on tahtmist, siis saab korda saata väga palju. Peale teooriat oli kuni kella poole kaheni pallitrenn. Esialgu lühike soojendus, seejärel teooriatrenni teemal harjutused ja siis pallimäng. Peale lõunat oli meil puhkeaeg, mõned mängisid kaarte, käisid poes või puhkasid niisama. Kella neljast õhtul algas jõutrenn. Kõige raskem osa päevast! Tegime erinevatele lihastele jõuharjutusi, eelkõige oli rõhk kätel ja jalgadel. Peale õhtusööki läksime tegema nii osavus- kui ka jõukatseid (täpsusserv, kätekõverdused, hüppevõime jne). Peale katseid algas õhtune vaba aeg, mille tihtipeale kasutasime ära kohalikega jalgpalli mängides. Kell 22.30 oli rivistus, kus katsete võitjad said auhinnad ning 23.00 algas öörahu. Väga põnev oli ühel õhtul toimunud maastikumäng ja läbi nädala kestnud Eesti mälumäng. Mainimata ei saa jätta ka ööhäiret, mille õnge algajad laagripoisid läksid ja vahva oli ka lauatennisevõistlus trennipoisid vs treener. Kui vähemalt üks poistest treenerit võidab, siis viimase laagripäeva hommikul hommikujooksust pääsetakse. Treener oli aga alistamatu. Ei ole võimalik, et meie treener nii hea pinksimängija on! Veel eelviimasel õhtul kell 23.00 toimus korduslahing meie parima mängija Madise ja treeneri vahel. Ei mäletagi, et meie tiimi poisid kunagi nii toetavad oleksid olnud. Igatahes napi võidu Madis võttis ja hommikujooks jäi sinnapaika. Laagri kokkuvõttes olid parimad: jõus Madis Kesküla, osavuses Ermo Jõgi. Üldarvestuses oli esikolmik järgmine: I Ermo Jõgi, II Madis Kesküla, III Norman-Harly Heinsaar. Lühidalt ka Oru võrkpallipoiste edukast suvehooajast. Juunis ja juulis toimunud Credit24 SuveVollel oli Oru võrkpallipoistest mõni (Teet Kants, Kaspar Kaljurand, Madis Kesküla, Ott Väli) pea igal etapil esikolmikus. Norman-Harly ja Ott saavutasid U-16 vanuseklassis Eesti rannavolle karikavõistlustel II koha (osalejaid kokku 28) ja Eesti Meistrivõistlustel IV koha. U-18 vanuse karikavõistlused lõpetas Teet kokkuvõttes V, Madis XI ja Ott XII kohaga (osalejaid 31). Ott on saanud kutse asuda sügisest treenima Audentese Võrkpalliklubi juures. Septembri algusest ootame trenni kõiki spordihuvilisi poisse-tüdrukuid alates esimesest klassist! Jälgi infot ja ole meiega, sest võrkpall on intelligentne pallimäng!

Madis Kesküla ja Teet Kants trennipoisid

HEIDI SIIMUMÄE – KOSE OMA EUROOPA MEISTER

Olgu suvi, sügis või kevad, staadionile vaadates võime sealt tihti leida Heidi trenni tegemas. Vähesed aga teavad, et see visa naine on 2010. aasta veteranide Euroopa meister raskusheites ja kolmas heidete mitmevõistluses. Lisaks oli naine samal aastal ka maailma edetabeli juht raskusheites. Samuti kuuluvad Heidile Eesti rekordid 35- ja 40-aastaste naiste seas. „Raskusheitevahend meenutab vasarat ning seda ka heidetakse kas vasaraheiteringis või kettaheiteringis,“ selgitab naine spordiala. Tavaliselt on tehnika sama, mis vasaraheites, kuid Heidi kasutab kettaheitetehnikat, et oma jõudu maksimaalselt ära kasutada. Spordi juurde jõudis naine juba 8. klassis, kui soov paremaks saada ajendas teda trenni minema. „Noorena olin jooksja. 7. klassis jooksin rajooni rekordi 60 meetris,“ räägib naine oma saavutustest noores eas. Kuid peagi tuli sporditegemisse sisse 12-aastane paus. „Kui ma sain 33, siis üks naine naiskodukaitsest ütles mulle, et 35ndast eluaastast algab veteranide klass ja kas ma ei tahaks võistelda,“ räägib Heidi, kuidas ta spordi juurde tagasi tuli. 34-aastaselt alustas naine taas vaikselt treenimist. „Ühel päeval astusid mu juurde Ando Algre ja Moonika Kallas, kes küsisid, kas ma ei tahaks hakata trenni tegema, et nemad võivad mind treenima hakata.“ Heidi haaras sellest pakkumisest kinni ning võistles 35-aastaselt juba veteranide klassis. Noorena saadud reievigastus, mis aeg-ajalt tunda andis, ei lubanud naisel enam oma lemmikala, jooksmisega, tegeleda. Raskusheiteni jõudis naine üsna kogemata: „Nägin ühel võistlusel raskusheidet esimest korda ning 10 KOSE TEATAJA september proovisin seal kohapeal paigalt ning sain 11 meetrit kirja. Tol ajal oli Eesti rekord 11.99.“ Soovist Eesti rekord enda nimele saada teatas Heidi treenerile, et tal on plaanis tehnika korralikult selgeks saada. „Lootsin oma tulemusele paar sentimeetrit juurde saada, kuid sain kohe 13.51. Tahtsin 12 meetrit täis saada, ei teadnud, et lendab kohe 13 ja pool,“ teatab naine naerulsui. Sama tulemus on ka hetkel 35-aastaste naiste Eesti rekord. 2010. aastal saadud medal tuli Heidile ehmatusena ja naine ei osanud sellest õieti rõõmugi tunda. „Ma arvan, et ma tundsin isegi 3. kohast heidete mitmevõistlusel rohkem rõõmu, sest selle medali nimel nägin ma ka rohkem vaeva,“ räägib naine Ungaris peetud Euroopa meistrivõistlustest. Spordipisik on tabanud ka naise kahte tütart Pauliinat ja Leannet. „Ma arvan, et see on sellest, kui lapsed näevad, mida vanemad teevad,“ arvab naine, miks leidsid ka lapsed tee staadionile. Kui vanem tüdruk tegeleb rohkem tehniliste aladega, siis Leanne tahab olla nagu ema - jooksja. „Kui mina jätan pooleli, siis tüdrukud ütlevad, et nemad ka enam trenni ei tee,“ teatab naine naerdes, miks ta ei saa veel sporditegemist lõpetada. „Ma tunnen, et ma ei ole veel heitnud maksimumtulemust,“ ütleb naine, mis on tema suurimaks motivatsiooniks. „Nii kaua, kui mu tulemused paranevad, nii kaua tegelen veel alaga edasi,“ teatab Heidi lõpetuseks.

Laura Jõgisoo

NAISKODUKAITSE KOSE JAOSKOND TÄHISTAS 10. JUUBELIT JALGRATTAMATKAGA

Naiskodukaitse Harju ringkonna Kose jaoskond tähistas 23.-24. juulil 2011 oma 10. tegutsemisaastat ühise jalgrattamatka ja koosviibimisega. Kokku võttis mõnusast juubeliüritusest osa 28 osalejat, kellest suurem osa olid vaprad ja väntasid kohale jalgratta seljas. Harju ringkonna Kose jaoskond asutati 19. juulil 2001. aastal tollase esinaise Rita Loel´i eestvedamisel ning jaoskonna esinaise vastutusrikka ülesande võttis enda õlule Aime Pekki. Üsna kiiresti liitus organisatsiooniga ligi 20 Kose naist, kellest paraku kõik aktiivseks liikmeks ei jäänud. Täna on alustajatest meie ridades tubli 7 naist. Rõõm on tõdeda, et ka Kose jaoskonna asutaja- ja alustajaliikmed Kaja-Marit Mander, Aime Pekki, Jane Aljasmäe, Moonika Kull – olid kenasti juubelit tähistamas ja vanu aegu meenutamas. Tänaseks on Kose jaoskond kasvanud 27 liikmeliseks, kelle hulgas on nii vabatahtlikke instruktoreid, erialagrupi juhte, Kodutütarde ja Noorkotkaste kohalikke juhte, spordisõpru ja muid tublisid, entusiastlikke ja aktiivseid naisi. Kokku saadakse iga kuu ning erinevaid üritusi, õppuseid, kursuseid on aasta ringi pea iga nädal. Juubeli jalgrattamatka alustati 23. juuli hommikul Kose alevikust. Ilm soosis mõnusat tervisesporti, meel oli ülev ning jalgrattas oli valmis läbima ca 30 km. Meie tee kulges Koselt Paunküla suunas. Sealt edasi Kroonu Klubi territooriumile, kus peeti maha lustlik ja adrenaliinirikas paintballi lahing, mida aitas ette valmistada ja läbi viia Kaitseliidu Harju Maleva Kose malevkonna pealik Toomas Kutsar. Turgutuseks mõned võileivad ning algas tagasisõit Paunküla Puhkekeskusesse, kus meid ootas mõnus parvsaun. Ühiselt valmistati ette juubelilaud maitsvate snäkkidega ning tõsteti pokaalid Kose jaoskonna terviseks. Nii vesteldi, nauditi veemõnusid ja saunatati hommikutundideni. Naiskodukaitses osalemine on kõige parem viis naistel olla kaasatud ja panustada riigikaitsesse. Naiskodukaitse organisatsioon tõstab esile isamaalisi aateid ja traditsioonide hoidmise ning aitab kaasa kaitsetahte kasvatamisele, kodanike julgeoleku kindlustamisele, enesearendamisele, ühiskondliku tegevuse ja tervislike eluviiside harrastamisele. Nii on toimetanud ka Kose jaoskond selle 10 tegutsemisaasta jooksul – toetanud oma tegevusega Kaitseliitu osaledes formeerimisel, tagades esmaabi ja toitlustamise meeste õppustel; kasvatanud ja õpetanud järelekasvu Noorkotkaste ja Kodutütarde näol; tegelenud tervislike eluviiside propageerimisega osaledes jalgsi- ja jalgrattamatkadel ning sportlikel, -militaarsetel võistlustel; tegelenud eneseharimisega ja teiste õpetamisega läbides vajalikud baasväljaõpped, erialakursused ja jagades teistega õpitut-kogetut ning tehes palju muudki. Rõõmuga saab öelda, et Kose jaoskond on selle 10 aastaga kasvanud veelgi tugevamaks, vapramaks ning tegutsemishimulisemaks. Entusiastlikke, ühtehoidvaid ja isamaad armastavaid naisi on meie ridades palju ning kindlasti lisandub meie hulka neid veelgi. Meie 10. juubel läks igati korda ning jääb loota vaid järgmistele väljakutsetpakkuvatele aastatele Kaitseliidu eriorganisatsioonina.

Ave Nael NKK Harju Ringkond, Kose jaoskond september KOSE TEATAJA 11

SEPTEMBER 2011 KOSE VALLAS TOIMUVAD

SÜNDMUSED

09.09 16.00 Avalik loeng „Pavel Belikovi mälestades“ Kose-Uuemõisa Külakeskus 10.09 17.00 Maheda muusika õhtu Kose Noortelava 10.09 18.00 Mälestusteõhtu In Memoriam E. Väli Kose Pastoraat 13.09 15.00 Inkotuba Kose Päevakeskus 17.09 17.00 Maheda muusika õhtu Kose Noortelava 23.09 15.00 Kohtume ja tervitame sügise algust. / Osavõtust Kose Päevakeskus teatada hiljemalt 20. sept./ 24.09 17.00 Maheda muusika õhtu Kose Noortelava 25.09 17.00 Maheda muusika õhtu Kose Noortelava NÄITUSED 01.09 – 01.10.2011 Pavel Belikov -100 Kose-Uuemõisa Külakeskus 09.08 – 30.09.2011 Kose Kunstikooli VI lennu lõputööd Kose Raamatukogu

KOSE KUNSTIKOOLIS ALGAB TÖÖ

Kunstikoolis algab 11-s tööaasta, kool avab uksed 12.septembril. Kas suvel ka midagi toimus? Tavapärase kolme suvise kunstipraktika asemel piirdusime sel suvel kahega. Juunis toimus 5-päevane algklasside kunstilaager Ravila Noortekeskuses (suur tänu Ruth Aguraiujale) ja juulis täiskasvanute maalilaager ühes savikrohvi koolitusega Peipsi ääres Lohusuus. Väga oluline sündmus kunstikoolile ol juuli alguses toimunud Laulu – ja tantsupidu: teostasime Harju maakonna rongkäigu kujunduse ja üldrongkäigu pea kujunduse (azuursed rahvusmustrites lilled, mis kanti rongkäigus ning suur lill, mis ehtis dirigendipulti). Lisaks osalesime 4 päeva Ehtekojas, kus oli töös u.50 töötuba – huvi oli uskumatult suur, tihti seisid lapsed töötubades järjekorras. Laulu- ja tantsupeo erinevatel konkurssidel saavutasid auhinnalisi kohti ja leidsid äramärkimist 24 kunstikooli õpilast. 23. augustil korraldasime täiendkoolituspäeva Harju maakonna kunsti-ja käsitööõpetajatele. Osales 31 õpetajat, jäädi väga rahule, uus koolitus telliti juba oktoobri koolivaheajaks. 4 kunstikooli vilistlast jätkasid kunstiõpinguid: Kunstiakadeemia riigieelarvelisse statsionaarõppesse astusid Laura Paulus ja Kati Stimmer, kes läbisid väga suure konkursi: Laura astus arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialale, kus konkurss oli 103 õpilast 11 kohale ning Kati astus moekunsti, kus konkurss 80 õpilast 5 kohale. Väga tublid! 9. klassi lõpetajatest Reelika Reinsalu jätkab õppimist Õismäe Kunstigümnaasiumis ja Säde Matiisen Kuressaare Ametikoolis tekstiilidisaini erialal. Reelika ja Säde olid ka sellekevadised 6. lennu lõpetajad. Uus õppeaasta algab avaaktusega 12.09. kell 16.00. Võtame vastu uusi õpilasi 1. kursusele (alates 5. klass) ning algklasside gruppi (1.-4. klass). Algklasside tund toimub 1 kord nädalas kestvusega 2x45 min., 1. kursuse tunnid toimuvad kahel päeval nädalas, õppeained on maal, joonistamine, kompositsioon ja vormiõpetus. Algklasside õppemaks on 13 eurot ja 1. kursusel 23 eurot kuus. Eelkooli tunnid toimuvad traditsiooniliselt laupäeval, kell 11.00-12.30, esimene tund on 17.09. Ka siia kutsume uusi lapsi osalema. Täiesti uue õppeainenena alustab keraamikakursus, kuhu võtame vastu gümnaasiumiõpilasi. See aine on plaanis siduda gümnaasiumi õppekavaga ning ainepunktid saab sel juhul kanda üle gümnaasiumi õppekava arvestusse. Registreeruda saab telefonil 56953915 või e-mail: [email protected]. Uusi õpilasi võtame vastu septembrikuu jooksul. Täiskasvanute kursused: 1. Traditsiooniline maali-ja joonistamiskursus jätkub esmaspäeviti. Sel õppeaastal minnakse üle tsükliõppele, mis toimub erinevate tehnikate ja teemade kaupa. Esimene kokkutulemine ja tsüklite esitlus on 03.10. kell 18.30. 12 KOSE TEATAJA september

2. Keraamikakursus: 2 korda kuus laupäeviti, töö toimub moodulite kaupa, igale moodulile on vajalik eraldi registreeruda, kohtade arv on väga piiratud. 3. Arvutikursused: sel õppeaastal toimub 2 kursust – Fototöötlus 08.-15.10 ja Veebilehe loomine Wix programmis 05.-11.11. Rohkem infot nii kunstikooli kui täiskasvanute kursuste kohta leiab meie kodulehel: www.kosekunstikeskus.edu.ee

Tiia Rodi

HARJUMAA ETTEVÕTLUSPÄEV 2011

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) kutsub kõiki Harju maakonna ettevõtlushuvilisi 20. septembril 2011 toimuvale Harjumaa Ettevõtluspäevale. Sel aastal on ettevõtluspäeva kandvaks mõtteks äriideede genereerimine ja enesekindluse ning motivatsiooni leidmine ettevõtlusega alustamiseks või selle jätkamiseks. Ettevõtluspäeval räägivad oma ettevõtluse senisest teekonnast, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest erinevas tegutsemisjärgus olevad ettevõtjad, kelle kogemustest oma äri alustamiseks on kindlasti praktilist ja kasulikku õppida. Oma loo räägivad kõlaritootja, turismiettevõtja ning kalandusettevõtja, kes kõik tegutsevad erinevates Harjumaa piirkondades. Päeva raames toimuvad töötoad, kus töötatakse erinevate ettevõtluse oluliste teemade kallal nagu turundus ja konkurentsieelis, eksport ja ekspordi kavandamine ning arutletakse ettevõtluskultuuri ja maine olulisuse üle. Töötubasid viivad läbi kogenud professionaalid ja praktikud, nagu Artur Talvik, Henrik Aavik ja Jakob Saks. Oodatud on kõik Harju maakonna ettevõtjad, eriti kasulik on see alustavatele ettevõtjatele ning potentsiaalsetele kasvuettevõtjatele. Ettevõtluspäeval osalemine annab ka hea võimaluse teiste kohalike ettevõtjatega kohtumiseks, kogemuste jagamiseks ning näpunäidete vahetamiseks. Üritus on osalejatele tasuta. Lisainfo ja päevakava on meie kodulehel www.heak.ee. Samast saab üritusele end ka registreerida. Üritus toimub Harju Omavalitsusmajas, aadressil Sirge 2, Tallinn. Piirkondlik ettevõtluspäev saab teoks HEAKi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöös, Euroopa Sotsiaalfondi abiga.

Simo Veikolainen, ettevõtluskonsultant Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Sirge 2, Tallinn 10618; tel 656 6641, [email protected]

POLITSEINIKE VASTUVÕTUAJAD

Piirkonnavanem vanemkomissar Margo Väina, telefon 612 46 50, [email protected]. Vastuvõtt: E 10.00-12.00. Jüri alevik, Aaviku tee 1, II korrus.

Piirkonnapolitseinik ülemkonstaabel Marje Langerpaur, vastuvõtt K 16.00-18.00, telefon 612 46 58, [email protected] Kose vald, Kose, Hariduse 2.

Noorsoopolitseinik vanemkonstaabel Kristo Tamsalu, telefon 61 246 58, [email protected]. Vastuvõtt K 16.00 - 18.00 Kose vald, Kose, Hariduse 2.

Noorsooteenistuse vanem vanemkomissar Tiiu Karner, telefon: 612 46 71, [email protected]. Vastuvõtt: E 15.00 -17.00 Jüri alevik, Aaviku tee 1, II korrus.

ÕNNITLEME! Austatud Jaan Rannap! Soovime tugevat tervist ja pikka iga. Kose Vallavalitsus september KOSE TEATAJA 13

26.09. – 23.10.2011 toimub Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ ja selle keskonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek

Harju maavanem võttis 24.08.2011 korraldusega nr 1584-k vastu Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“.

Teemaplaneeringu eesmärk on maakonna kergliiklusteede võrgustiku planeerimine läbi teekoridoride määratlemise ning selle võrgustiku sidumine teiste infrastruktuuridega. Planeeringualaks on kogu Harju maakond, välja arvatud Tallinna linn.

Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja planeeringukaardist. Planeeringus analüüsitakse Harju maakonna kergliiklusteede paiknemist ning tehakse ettepanekud kergliiklusteede võrgustiku täiustamiseks.

Kuna kergliiklusteede rajamisel ja arendamisel on lisaks kohalike omavalitsuste rahalistele vahenditele kasutuses ka riiklikud ja Euroopa Liidu ressursid, siis on antud teemaplaneeringut üheks aluseks kergliiklusteede rajamise rahastamisel.

Planeeringu avalik väljapanek toimub kõikides Harjumaa omavalitsuste keskustes ja Harju Maavalitsuses ajavahemikul 26.09. – 23.10.2011. aastal. Koos planeeringuga avalikustatakse ka teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne (KSH). Planeeringu ja selle KSH materjalidega on võimalik tutvuda tööpäevadel asutuste tööaja jooksul.

Koos avaliku väljapanekuga avaldatakse teemaplaneering ja selle KSH Harju Maavalitsue veebilehel www.harju.ee.

Avalikud arutelud toimuvad 02.11.2011 algusega kell 17.00 Maardu Linnavalitsuses (Kallasmaa 1, Maardu), 03.11.2011 algusega kell 17.00 Keila Linnavalitsuses (Keskväljak 11, Keila) ja 04.11.2011 algusega kell 13.00 Harju Maavalitsuses (Roosikrantsi 12, Tallinn).

Informatsiooni teemaplaneeringu avaliku väljapaneku kohta on võimalik saada Harju Maavalitsuse arengutalitusest (Roosikrantsi 12, Tallinn), tel 611 8789, e-post [email protected], või tel 611 8790, e-post [email protected].

KUIDAS VALMISTADA KARTULITOITE

Pane tähele!

Noori värskeid kartuleid on kergem puhastada, kui asetada need enne 10–15 minutiks külma soolasesse vette. Pane idudeta (sügisesed) kartulid keema keevasse vette, idanenud (kevadised) kartulid koori ja pane külma veega keema. Kartulid ei tumene keetmisel ja maitsevad paremini, kui lisada keeduvette veidi piima. Kartulite maitset saab parandada, kui keeta neid enne ühes vees, valada see ära ja asendada uuega. Keedetud kartul on maitsvam, kui lisada keeduvette tillivarsi, paar küüslauguküünt ja väike tükike loorber- ilehest. Et praekartul oleks krõbeda koorikuga, tasub neid pärast koorimist külmas vees pesta, puhta rätikuga kuiv- atada ja kuumas rasvaines praadida. Vett olgu kartulite keetmisel nii palju, et see neid vaevalt kataks. Keetmise aeg on 20–25 minutit. Kurna pärast keetmist (kui ei ole võimalik aurutada) kartulid ja aseta peale kokkupandud puhas käterätt, siis kastrulikaas. Kastrulist väljuv aur läheb rätikusse ja kartulid jäävad kuivaks. Enne vaagnale asetamist raputa kartuleid potis. 14 KOSE TEATAJA september

Külmunud kartulite magus maitse väheneb, kui hoida neid enne tarvitamist 5–7 päeva toatemperatuuril. Kartulipudrule ei lisata külma piima, see muudab pudru halliks. Kartulikotletid tulevad õhulisemad, kui neile pisut soodat lisada. Et koorega kartul keetmisel ei lõheneks, lisatakse keeduvette soola või äädikat.

Kuidas kartuleid õigesti keeta

Kõige tähtsam reegel: keedukartulid tuleb korralikult kurnata, kaaneta pott paar minutit kuumal pliidil hoida, et keeduvesi mugulatest välja auraks. Kui see pisisasi meelest lasta, jõuab ka kõige tahedam toidukartul lauale vesise plönnina. Ilma kaaneta kuumutades jäävad aga kartulid muredad. Levinuim rahvatarkus on, et varased kartulid pannakse keeva vette ja vanad külma. Pärast omal nahal katseta- mist soovitab Rosenberg panna siiski mõlemad keevasse vette. Ainult kui kartul on väga murenev, võiks panna külma vette, sest siis soojenevad mugulad koos veega aegamisi. Perenaiste esimene viga tulevat sellest, et potti pannakse liiga palju vett. Kui siis potitäis keema läheb, hakkab vesi üle pritsima ja perenaine keerab tule vaiksemaks. Kartulit peab keetma kiiresti ja ägedal tulel. Mida aeglasemalt kartulid keevad, seda enam lähevad nad vesiseks. Soola võiks panna pigem natuke rohkem kui vähem, umbes 7-8 g ühe liitri kohta. Kartul sisaldab keskmiselt 75% vett, 1,2% valku, 0,16% rasva, 20,7% süsivesikuid ja 0,8% tselluloosi ning jääkaineid. Peale selle sisaldab kartulimahl sidrun- ja piimhapet, mitmesuguseid soolasid (peamiselt kaaliumi- soolasid). Kartulis on palju tärklist (12–17%). Tärklis on kasulik soolestikule, sest selle lagunemisel erinevate soolebakter- ite mõjul tekib võihape, mis aitab võidelda mitmete soolehaigustega, sealhulgas ka jämesoolevähiga. Kartul ületab kalorsuselt tunduvalt teisi köögivilju. Valku on vähe (1–1,5%), aminohappelise koostise poolest on kartuli valk lähedane loomsele valgule. Kartul sisaldab mineraalaineid ja vitamiine, mille hulgas on tähtsamad kaalium ja C-vitamiin. Värske kartul sisaldab keskmiselt 30 mg C-vitamiini ja ületab selle poolest näiteks viinamarju kuni kümnekordselt. 200 grammi toorest kartulit sisaldab päevase C-vitamiini normi. Hilised kartulisordid on vitamiinirikkamad. Keeda kuumas vees. Suured vitamiinikaod tekivad siis, kui hoiame kartuleid toatemperatuuril. Keetmisel saab C-vitamiini kadu tunduvalt vähendada, kui panna kartul keema kuuma vette. Hästi säilivad vitamiinid aurutamisel ja praadimisel. Valguse käes hoitud kartulis tekib solaniin, mis võib põhjustada mürgitust. Toore kartuli mahla on aegade jooksul kasutatud mitmete haiguste ravimiseks, nagu näiteks haavandtõbi, kõhukinnisus, mitmesugused nahahaigused. Peale mitteroheliste mugulate on kartuli kõik muud taimeosad mürgised. Rohkete idudega või päikese käes roheliseks muutunud kartul sisaldab palju soloniini, mis väikeses koguses on põletikuvastane, kuid suuremas koguses toksiline.

GATESYSTEM OÜ • Kummroomik ekskavaatori rent juhiga • Vee-ja kanalisatsioonitorude paigaldus teie aias • Kaablitrassid ja kaevetööd ka kitsastes oludes KARATEKLUBI DAIGO • Basseinid, vundamendi kraavid OOTAB KÕIKI VANU JA UUSI ÕPILASI SÕLTUMATA VANUSEST JA SOOST • Puldiga väravad, uksemootorid, liugväravad TREENINGUD TOIMUVAD KOSE GÜMNAASIU- • Kraana ja tagaluuktõstukiga madelauto MIS MANEEŽIS • Kraanaga väikeveok TEISIPÄEVAL JA NELJPÄEVAL 5 - 11 aastased kell 17:30 12 aastased ja vanemad kell 18:30 Asukoht: Kose kickboxing alates 14. a. 20:15 [email protected] MAKSUMUS: 15.-€ kuus www.gatesystem.ee info telefonil 52 76 350 Olga Pallo, 50 35 793 Rein Rebane 56477005, 56938008 www.daigo.ee september KOSE TEATAJA 15

BUSSIDE SÕIDUPLAANID ALATES 1. 09. 2011

Nr. K1 (koolipäevadel) Kose - Kose-Uuemõisa - Sepa - Oru - Tuhala

Nr. Peatus Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis 01 03 05 07 09 11 13 15

1 Kose 07:20 07:50 13:10 14:00 16:00 17:35 18:45 19:45 2 Tindimägi 07:22 07:52 13:14 14:03 16:02 17:37 18:47 19:47 3 Kuivajõe 07:54 13:16 14:05 16:04 17:39 18:49 19:49 4 Krei 07:56 13:18 14:07 16:06 17:41 18:51 19:51 5 Kose-Uuemõisa 07:58 13:21 14:10 16:08 17:43 18:53 19:53 6 Krei 08:01 13:24 14:12 16:11 17:46 18:55 19:55 7 *Kuivajõe 13:26 16:12 17:47 8 *Karla 07:29 13:33 16:17 17:52 9 Kuivajõe 08:02 14:14 16:22 18:56 19:56 10 Sepa 08:04 14:16 11 Kurena 08:07 14:19 16:25 18:59 19:59 12 Kolu 08:09 14:22 16:27 19:01 20:01 13 Sepiku 08:11 14:24 16:29 19:03 20:03 14 Oru 08:14 14:27 16:33 19:06 20:06 15 Kata 14:29 20:07 16 Pärtlimäe 14:30 20:08 17 Nõmme 14:31 20:09 18 Metsaküla 14:32 20:10 19 Tuhala 14:34 20:11

Nr. K1 (koolipäevadel) Tuhala - Oru - Kose-Uuemõisa - Kose

Nr. Peatus Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis 02 04 06 08 10 12 14 16 18

1 Tuhala 15:00 20:15 2 Metsaküla 15:02 20:16 3 Nõmme 15:04 20:17 4 Pärtlimäe 15:05 20:18 5 Kata 07:15 15:07 20:19 6 Oru 07:17 08:20 15:10 17:05 19:25 20:21 7 Sepiku 07:19 08:23 15:13 17:08 19:28 20:24 8 Kolu 07:21 08:25 15:15 17:10 19:30 20:26 9 Kurena 08:28 20:28 10 *Sepa 07:26 15:20 17:15 19:35 11 Kuivajõe 07:28 08:31 15:22 17:17 19:37 20:31 12 *Karla 07:30 13:33 15:28 17:55 13 *Kuivajõe 07:35 14 *Liivaküla 07:31 15 *Kose-Risti 07:34 16 *Kalmistu 07:36 17 Krei 07:37 08:32 15:34 20:33 18 Kose-Uuemõisa 07:39 08:35 15:36 20:35 19 Krei 07:42 08:37 15:39 20:37 20 Kuivajõe 07:43 08:39 15:40 20:38 21 Tindimägi 07:45 08:40 13:40 15:41 17:19 18:02 19:39 20:40 22 Kose 07:38 07:48 08:43 13:42 15:44 17:22 18:04 19:42 20:42

16 KOSE TEATAJA september

Nr. K2 (koolipäevadel) Kose - Ravila - Palvere - Vilamaa

Nr. Peatus Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis 01 03 05 07 09 11 13 15

1 Kose 06:55 08:00 12:10 14:05 15:00 16:15 17:20 19:25 2 Sanatooriumi 06:57 08:02 12:12 14:07 15:02 16:17 17:22 19:27 3 Kuusiku 06:58 08:03 12:13 14:08 15:03 16:18 17:23 19:28 4 Ravila 07:01 08:06 12:16 14:11 15:06 16:21 17:26 19:31 5 *Vardja 08:09 12:19 14:14 15:09 16:24 17:29 19:34 6 Palvere 07:08 12:28 14:23 15:18 16:33 19:43 7 07:11 12:31 14:26 15:21 16:36

Nr. K2 (koolipäevadel) Vilamaa - Palvere - Ravila - Kose

Nr. Peatus Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis 02 04 06 08 10 12 14 16

1 *Vardja 08:10 17:30 2 Vilama 07:12 12:33 14:33 15:28 16:40 3 Palvere 07:15 12:36 14:36 15:31 16:43 19:46 4 Ravila 07:22 08:13 12:43 14:43 15:38 16:50 17:33 19:53 5 Kuusiku 07:25 08:15 12:46 14:46 15:41 16:53 17:35 19:55 6 Sanatooriumi 07:26 08:16 12:47 14:47 15:42 16:54 17:36 19:56 7 Kose 07:28 08:18 12:49 14:49 15:44 16:56 17:38 19:58

Nr. K4 (koolipäevadel) Kose - Viskla

Nr. Peatus Reis Reis Reis Reis 01 03 05 07

1 Kose Gümn 07:15 12:50 14:50 16:50 2 Kose 07:17 12:52 14:52 16:52 3 07:19 12:56 14:56 16:56 4 Pikavere tee 07:20 12:58 14:58 16:59 5 Viskla õpilased 07:30 13:05 15:05 6 Viskla2 17:05

Nr. K4 (koolipäevadel) Viskla - Kose

Nr. Peatus Reis Reis Reis Reis 02 04 06 08

1 Viskla2 17:05 2 Viskla õpilased 07:30 13:05 15:05 3 Pikavere tee 07:35 13:14 15:14 17:09 4 Ahisilla 07:37 13:16 15:16 17:12 5 *Kose 13:19 15:19 17:18 6 Kose Gümn 07:40 13:20 15:20 17:20 september KOSE TEATAJA 17

Nr. K5 (koolipäevadel) Kose - /Kolu - - Sepiku - Oru

Nr. Peatus Reis Reis Reis 01 03 05

1 Kose Gümnaasium 07:40 13:20 15:30 2 Kose 07:42 13:21 15:31 3 *Kose-Risti 07:46 4 *Habaja 07:57 5 * 08:02 6 Tindimägi 13:24 15:35 7 Kuivajõe 13:26 15:37 8 Kurena 13:29 15:41 9 Kolu 13:32 15:45 10 Kanavere 08:11 13:36 15:49 11 Sepiku 08:16 13:42 15:56 12 Oru 08:19 13:45 16:00

Nr. K5 (koolipäevadel) Oru - Sepiku - Kanavere - Kolu/Habaja - Kose

Nr. Peatus Reis Reis Reis 02 04 06

1 Oru 06:46 13:46 16:16 2 Sepiku 06:51 13:50 16:19 3 Kanavere 06:56 13:56 16:24 4 *Alansi 16:34 5 *Habaja 16:39 6 * 16:43 7 *Kose-Risti 16:49 8 Kolu 06:59 13:59 9 Kurena 07:03 14:02 10 Kuivajõe 07:07 14:05 11 Tindimägi 07:09 14:07 12 Kose Gümnaasium 07:12 14:10 16:51

Märkused Liini teenindamine ainult koolipäevadel Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes ja Kose Vallav- alitsuse, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse ning aktsiaselts Harjumaa Liinid vahel kokku lepitud peatu- miskohtades

FOTOJÄÄDVUSTUSED 2011

Konkursiga kutsume üles kõiki Kose valla kodanikuühendusi jäädvustama parimaid hetki oma üritustest - koosolemisi ja koostegemisi Kose valla külades, seltsides, ühingutes. (Pilt ei tohiks olla ainult portree, vaid üldine melu üritusest). • Üks autor võib esitada konkursile ühest üritusest kuni 6 fotot. • Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31.oktoober 2011. Kõigi konkursile esitatud fotode autoriõigused jäävad nende autoritele ent konkursil osalemisega antakse korraldajale õigus tasuta kasutada konkursil osalenud fotosid konkursi tulemuste avalikustamiseks, trükiväl- jaannetes (näiteks valla lehe esikülje pilt), näitustel ja internetis. • Digitaalne töötlus on lubatud ainult vähesel määral heleduse/tumeduse ja kontrastsuse parandamiseks. • Pildid võivad olla tehtud ka 2010. aastal. 18 KOSE TEATAJA september

• Fotod tuleb esitada JPG/JPEG formaadis. Piltide minimaalne laius võib olla 2000 x 1700 pikselit (või 5 mlj pikselit) Fotod esitada digitaalsel kujul (CD plaadil) raamatukogudesse või noortekeskustesse. Iga pildi juurde lisada ka selgitus, kus ja millal, millisel üritusel ja kelle poolt pilt on tehtud (word-dokumendiga plaadil lisaks või väljatrükituna plaadiga kaasas). Kindlasti ära märkida ka kodanikuühenduse nimi, kelle poolt antud üritus on korraldatud. Piltide juurde palume lisada ka ülevaate oma ühenduse tegemistest, praegusest elust ja traditsioonidest ning suurematest saavutustest (reklaam oma ühendusele). Ühendus peab olema registreeritud Kose vallas. Vanuselisi piiranguid ei ole. Pilte hindab zürii. Hindamine toimub 1. – 10. november 2011. Tulemustest teavitatakse 2011 aasta detsembri valla lehes. Parimatest parimad pildid avaldatakse 2012 aasta Kose valla kalendris / või almanahhis (mis tutvustab Kose valla kodanikuühendusi). Parimatest piltidest korraldatakse rändnäitus Kose valla piires (raamatukogud, koolid, noortekeskused). Konkursi korraldaja on Kose Noorsootöö koostöös Kose-Uuemõisa Arendamise Seltsiga Tähelepanelikku silma ja õnnestunud hetki pildistamisel!

NAISKOOR MEELIKA ALUSTAB UUT HOOAEGA

Suvi on möödas, õhtud muutuvad pimedamaks ja naiskoor Meelika alustab taas oma hooaega. Eelmisele, klassikalise koorilaulu ja kirikukontsertidega alanud hooajale pani värvika punkti Rakvere punklaulupidu. Aitäh Ede Markusele, et ta meid sealt osa võtma ärgitas! Kuigi kava oli enamjaolt inglisekeelne ja väga tempokas, oli põnev oma koolitatud hääled unustada ja täiest kõrist laval karjuda –punk on lahe! Naiskoorile omaselt sai muidugi ka välimusele rõhku pandud – tulemus on juuresolevalt pildilt näha. Tänud ka Mareks Lobele ja tema kooridele, kellega koos pungilaagris sai harjutatud! Uuel algaval lauluaastal oleme taas soliidsemad – oleme võtnud sihiks osaleda Ester Mägi 90.sünnipäevale pühendatud koorikonkursil. Aga kindlasti mahub sinna ka lustakamaid ettevõtmisi. Seega ootame huvilisi meie koori ridadesse! Lähem info telefonidel 51 68 208 (koorivanem) või 6 751 201 (dirigent V.Kübar)

Koorivanem Eha Sepp september KOSE TEATAJA 19

AS K.U. Mell Ostan kasvavana küttepuud, metsakuiva müüb puud, tuulemurdu, sihtide, kraavide puhas- Kruusa tamine võsast, metsast Liiva pargi kujundamine. Killustikku ehitus- ja remonditööd Sõelutud mulda Tel.5031019 Aare Möls eramute ehitus katuste ja fassaadide Transpordivõimalus ehitus ja remont san. tehnilised tööd 09.septembril kell 15.00- Täpsemalt tel. 18 m noolega auto- 17.00 toimub 56483838 Kose Päevakeskuses korvtõstuki rent ja kodulehelt (Hariduse 2) Eesti-Soome www.mell.ee jalatsivabriku naturaalna- hast sügisjalatsite müük.

Väga soodsad hinnad!

AS Kose Agro Sügiseks müüb AS Kose Agro toidukartulit pakub tööd trak- Laura, Folva, Vineta, toristile ja abit- Sava, Flavia, Monaco. öölisele SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK Uute sortidena (kartulikoristus, sorteerimine ja Madeleine ja Rosa- 9. september 2011. a. gold. pakendamine). KELLA 10:00-st KOSE SPORDIMAJAS Tutvu sordikirjeldust- Info tel. 5066529 ega internetis meie või 53469092 INFO ja etteregistreer- kodulehel imine www.koseagro.ee telefonil: 6464614; 5023290

Müüa Pakun 2- toaline ahjuküttega Müüa korter raamatupidamis- toidukartulit Kuivajõel - Sepal, Orus. 60,4 m2, rõdu . teenust

Info tel. 56950190 Tel. 53861452 Tel 5056993 20 KOSE TEATAJA september

KOSEL, Hariduse 2a, 1 KORRUSEL 6-st septembrist alustab taas beebikool Kerli juhendamisel, palume ette registreerida [email protected]

Laste sünnipäevadeks ruumid veelgi soodsamalt E-N 30.-EUR JA R-P 45.-EUR

TEL 53415465 EVELYN [email protected]

www.karumomm.ee TULGE MÄNGIMA!

Ütleme suured tänud Oxforell Puhkekeskusele kosutava kõhutäie eest treeninglaagris veedetud aja jooksul ning lõõgastava kanuusõidu eest laagri lõppedes! Võimlemisklubi Janika Tallinn rühm „Säde“ treener Urve Uudemetsaga.

In Memoriam Laupäeval, 10. septembril kell 18.00 Kose pastoraadis: Mälestusteõhtu In memoriam Endel Väli. Vaatame üheskoos filmi sellest legendaarsest Kose mehest, kes saanuks tänavu 8. septembril 90. aastaseks. Endel Väli käis poisikesena uurimas kiriku katakombe ja küpses eas oli pastoraadi taastamise eestvedaja. Sinna vahele mahtus tegus ja värvikirev elu. Pärast filmivaatamist jätkub mälestuste jagamise õhtu.

Mare Palgi

Avaldame kaastunnet Avaldame sügavat kaastunnet Pillele abikaasa Heldur Püvi Toivo Kullasepa lastele ja lähedastele kalli surma puhul inimese lahkumise puhul

KÜ Männioja Perekond Ismerin

Avaldame kaastunnet Ragnar Raidele Mälestame ootamatult lahkunud isa Marko Pugal` it. surma puhul. Avaldame kaastunnet omastele

Kolleegid KÜ Ravila 5

VÄLJAANDJA KOSE VALLAVALITSUS Toimetaja: S. Bärg, tel. 6 751 279. Toimetuse liikmed: K. Bakradze, E. Sepp, I. Väli Kose Teatajasse minev info saada iga kuu 22. kuupäevaks meiliaadressile [email protected] või helista telefonil 6 751 279. Kujundus: OÜ Digimap, trükk AS Printon Trükikoda. Hind üksikmüügis 0.32 EUR