OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 520 9928 | [email protected] www.novel.ee Kiisa tn 8 Tallinn, 11313

Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne heakskiitmiseks

Tallinn 2009 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

SISUKORD 1 SISSEJUHATUS...... 3 2 PLANEERINGU EESMÄRGID JA SISU ...... 6 3 SEOS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE NING RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ...... 7 3.1 SEOS ASJAKOHASTE PLANEERIMIS - JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ...... 7 3.2 PLANEERIMISDOKUMENDI SEOS RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ...... 11 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 11 4.1 ALUSPÕHI , PÕHJA - JA PINNAVESI ...... 11 4.2 MAAKASUTUS ...... 15 4.3 ROHEVÕRGUSTIK , TAIMESTIK JA LOOMASTIK ...... 16 4.3.1 Tuumalad ...... 17 4.3.2 Koridorid ...... 19 4.4 LOODUSKAITSEOBJEKTID ...... 22 4.4.1 Kaitsealad ...... 22 4.4.2 Looduskaitse üksikobjektid ...... 24 4.4.3 Natura 2000 ...... 24 4.5 LOODUSVARAD ...... 25 4.6 MAASTIK , MILJÖÖVÄÄRTUSED JA KULTUURIPÄRAND ...... 27 4.7 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK KESKKOND ...... 27 4.8 INFRASTRUKTUUR JA JÄÄTMEMAJANDUS ...... 29 5 VÕIMALIK OLULINE KESKKONNAMÕJU JA ARENGUSTSENAARIUMID ...... 31 KESKKONNAMÕJU PROGNOOS, HINNANG NING MÕJU NATURA 2000 ALA TERVIKLIKKUSELE JA KAITSE-EESMÄRKIDELE ...... 33 5.1 MÕJU MAAKASUTUSELE ...... 33 5.2 MÕJU PINNA - JA PÕHJAVEELE ...... 33 5.3 MÕJU TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE ...... 36 5.4 MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE ...... 40 5.4.1 Tuumalad ...... 41 5.4.2 Koridorid ...... 42 5.5 MÕJU KAITSEALUSTELE ALADELE , KAITSTAVATELE LOODUSE ÜKSIKOBJEKTIDELE NING KAITSEALUSTELE LIIKIDELE ...... 45 5.6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE ...... 47 5.6.1 Hindamise põhimõtted...... 47 5.6.2 Üldplaneeringuga kavandatava mõju Natura aladele ...... 48 5.7 MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE ...... 49 5.8 MAAVARAD NING NENDE KASUTAMINE ...... 50 5.9 MÕJU MAASTIKULE , MILJÖÖVÄÄRTUSTELE JA KULTUURIPÄRANDILE ...... 51 5.10 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK MÕJU ...... 53 5.11 MÕJU INIMESE TERVISELE ...... 54 5.12 MUUD TEEMAD ...... 54 5.12.1 Jäätmeteke ...... 54 5.12.2 Tootmisalad ...... 54 5.12.3 Heitveekanalisatsiooniga seonduv ...... 55 6 SEIRE ...... 56 7 PARIMA STSENAARIUMI LEIDMISE VIIS JA PÕHJENDUS ...... 57 8 PROTSESSI JA AVALIKKUSE KAASAMISE ÜLEVAADE ...... 59 9 ÜLEVAADE KSH KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSTEST ...... 62 10 KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED JA LEEVENDUSMEETMED ...... 63 11 KASUTATUD MATERJALID ...... 69 12 LISAD ...... 71

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 2 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

1 Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viidi läbi Kose valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneeringu) koostamise käigus, seejuures oli hindamine põimitud planeerimisprotsessi ning toimus sellega samaaegselt. Üldplaneering ja KSH algatati Kose Vallavolikogu 26. oktoobri 2006.a otsusega nr 70.

KSH eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine parima võimaliku planeerimislahenduse leidmisel. Oluliseks eesmärgiks on ka avalikkuse tõhusam kaasamine planeerimisprotsessi ning protsessi avatumaks ja läbipaistvamaks muutmine. Keskkonnamõju hindamine on oli seega osa planeerimise protsessist ning kulges sellega samaaegselt.

Vastavalt planeerimisseadusele on Kose valla üldplaneeringu eesmärgiks valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võiva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise mõju ning looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine.

Lisaks on tulenevalt planeerimisseadusest üldplaneeringu eesmärgiks • maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; • detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; • maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; • miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; • rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; • teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; • vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; • põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; • puhke- ja virgestusalade määramine; • ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; • vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; • vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; • üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; • ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; • muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus. Täpsem üldplaneeringu lähteülesanne on KSH aruandele lisatud. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli keskkonnakaalutlustega arvestamine, leidmaks parimad lahendused nimetatud üldplaneeringu eesmärkide täitmiseks. Seejuures keskenduti hindamisel eelkõige

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 3 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

üldplaneeringuga kavandatava maakasutuse muudatustega kaasnevatele keskkonnamuutustele. Samuti kavandatati KSH tulemusena üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate negatiivse mõju leevendamise meetmed.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ( RT I 2005, 15, 87 ) ning planeerimisseadusest (RT I 2002, 99, 579 ).

KSH ruumiliseks ulatuseks oli suurem osa Kose valla haldusterritooriumist. KSH ei käsitle Kata, Tammiku ja Tuhala külade administratiivpiiridesse jäävat ala, sest need kolm küla vajavad oma rohkete kultuurimälestiste ja looduskaitseobjektide, ning ulatuslike miljöö- ja maastikukaitsealade, samuti maavaraleiukohtade ja erinevate huvigruppide arendamissoovide arvestamise vajaduse tõttu täpsemat teemaplaneeringut. Kose valla pindala on 237,33 km², KSH ulatuse pindala ilma kolme külata on 207,80 km 2.

Joonis 1: Kose valla kaart (Allikas: Kose valla koduleht)

Kose vald asub Harjumaa kaguosas, Tallinnast umbes 40 km kaugusel. Vald piirneb Harjumaa Kõue, Anija, Raasiku, Rae, Saku ja Kiili valdade ning Raplamaa Kohila ja Juuru valdadega. Valla territooriumi suurus on 237 km², olles pindala poolest Harjumaal kuues kohaliku omavalitsuse üksus. Umbes pool valla territooriumist on kaetud metsaga. Valda poolitab loode- kagu suunaliselt Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee. Kose vallas elas 1. jaanuril 2007. aastal valla rahvastikuregistri andmetel 5692 inimest.

Üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kose Vallavolikogu KSH koostamise korraldajaks on Kose Vallavalitsus

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 4 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Planeeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija on Arhitektuuribüroo Novel OÜ KSH järelevalvaja on Harju-Järva-Rapla regiooni Keskkonnaamet

Arhitektuuribüroo Novel poolt osalesid üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise töögrupis:

Kärt Mae – üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise spetsialist Hele Möllits – maastikuarhitekt Tiina Vilberg – juhatuse esimees Piret Kiiss – planeeringute osakonna juhataja Inge-Ly Ansip – planeerimisarhitekt Raido Valdmaa – planeerimisspetsialist Aadu Niidas – planeerimisspetsialist

Rohevõrgustikku puudutavas osas osalesid KSH koostamisel Eestimaa Looduse Fondi (edaspidi ELF) spetsialistid Kaja Riiberg, Mari Kaisel ja Kaupo Kohv. ELFi panus on eraldi ning põhjalikumalt leitav KSH töös „Kose valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring”. ELFi spetsialistide tööd on kasutatud ka olemasoleva olukorra kirjeldamise ning pinna- ja põhjaveele ning looduskeskkonnale avalduva mõju hindamise peatükkides.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 5 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

2 Planeeringu eesmärgid ja sisu

Üldplaneeringu koostamise aluseks on Kose Vallavolikogu 26.10.2006 otsus nr 70 „Kose valla üldplaneeringu koostamise algatamine” ning Kose Vallavalitsuse ja Arhitektuuribüroo Novel OÜ vahel 16.02.2007.a sõlmitud leping. Töö koostamisel on lähtutud Kose Vallavolikogu lähteseisukohtadest valla üldplaneeringu koostamiseks. Valla üldplaneering on koostatud valla haldusterritooriumi kohta, välja on jäetud Kata, Tammiku ja Tuhala külade administratiivpiiridesse jääv ala ning selle koostamise aluseks on Kose valla arengukava 2006 - 2013 ja kehtestatud Harju maakonnaplaneering. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel ning detailplaneeringute koostamiseks, samuti detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Üldplaneering on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (teenuste kättesaadavus, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendused jms).

Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on oluline silmas pidada sellise hindamise erinevust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisest. Ruumilisel planeerimisel on keskkonnamõju hindamise eesmärk eelkõige parima planeerimislahenduse leidmine, pidades silmas võimalikke arenguid tulevikus. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole võimalik täpselt ennustada konkreetset kaasnevat keskkonnamõju sarnaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisele. Seetõttu käsitletakse üldplaneeringuga määratud maakasutusest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju tulevikus. Selline keskkonnamõju kaalutlemine on üldplaneeringule omase üldistusastmega ning edasiseks hindamiseks suunda andev. Keskkonnamõju on vastavalt KeHJS-le oluline kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine toimus üldplaneeringu koostamisega samal ajal ning selle tihedalt seotud osana. Planeeringu koostamise käigus kaaluti ning hinnati jooksvalt planeeritavate tegevuste mõju.

Üldplaneeringuga kavandatava mõju hinnati, lähtudes olemasolevatest andmestikest, aruannetest ja uuringutest. Lisaks viidi läbi rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring, täpsustamaks valla rohevõrgustiku piire. Mõju hindamiseks kasutati konsulteerimist ametiasutustega, avalikke arutelusid, kohtumisi ekspertidega ning vestlusi kohalikega. Planeeritava maakasutuse mõju hindamiseks kasutati kaardianalüüsi.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 6 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3 Seos teiste planeerimisdokumentide ning rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega

3.1 Seos asjakohaste planeerimis- ja arengudokumentidega Üldplaneeringu koostamisel ja selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuleb arvestada planeerimisdokumentidega Euroopa Liidu, Eesti, Harju maakonna ning valla enda tasandil. Kose valla üldplaneeringu otsesemateks lähtekohtadeks on Harju maakonnaplaneering ning Kose valla arengukava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise seisukohalt on vajalik arvestada Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” toodud põhimõtete ja arendustingimustega. Vallas on kehtestatud 4 üldplaneeringut: Kose valla üldplaneering, Kose aleviku üldplaneering, Kose – Uuemõisa aleviku üldplaneering ja Ravila aleviku üldplaneering. Aastatel 1999 – 2006 on Kose piirkonnas kehtestatud 26 detailplaneeringut ja moodustatud 162 elamukrunti. Kose valla arengut on seni suunanud 2006. a koostatud “Kose valla arengukava 2006-2013”. Piirkondlikest arengukavadest on olemas 1997. aastal valminud “Kose valla Oru piirkonna arenguplaan”. Kose vallal on olemas ka jäätmekava ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.

Kose valla arengukavas sõnastatud Kose valla arengu visioon aastaks 2013 näeb ette, et Kose vald on konkurentsisuutlik, positiivse imago ja tasakaalustatud arenguga haritust, ettevõtlikkust, kultuuri- ja looduspärandit ning sisukat vaba aja veetmist väärtustav keskkonnasõbralik kohaliku omavalitsuse üksus Harjumaal. Mainekas elamis-, ettevõtlus- ning puhkepiirkond, mis loob elanikele ja külalistele kindlust paremaks tulevikuks.

Vastavalt arengukavale lähtutakse valla arendustegevuses järgmistest põhimõtetest: • Austus looduse ja kultuuripärandi vastu – elamisväärne elukeskkond, kus on tagatud looduse iseregulatsiooni säilimine ja põlvkondade poolt loodud väärtuste kestmine; • Asjatundlikkus – lähenemisviiside ja tegevuste rakendamine, mis põhinevad kontrollitud teadmistel ja parimal praktikal ning kaalutletud tagajärgede arvestamisel; • Ettevõtlikkus – soositakse eneseteostust ja selle suunatust ühiskonna teenimisele, uute töökohtade loomist ja mitmekesistamist ning innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu; • Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori vastastikku rikastav ühistöö kõigi vallaelanike eneseväärikuse, toimetuleku, omaalgatuse ja ühtekuuluvuse toetamiseks ning valla kui terviku haldusvõimekuse suurendamiseks.

Kose valla visiooni saavutamiseks tuleb töötada järgmistes prioriteetsetes suundades: • Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine, tasakaalustatud asustussüsteemi koos hästi toimiva polüfunktsionaalse vallakeskuse ja lõimitud kohalike keskuste võrguga, Kose valla rolli suurendamine Harjumaal. Kose vald on osa kiiresti arenevast Tallinn linnastust, arengupiirkond Tallinnast Tartusse viival suunal. Valla majanduslik kandepind suureneb sõltuvalt ettevõtluse laienemisest ja elanike ümberasumisest Tallinna tagamaale. Investeeringuid pealinnast kaugematesse piirkondadesse loovad maal uusi töökohti ja tegevusalasid, pakuvad inimestele paremat sissetulekut ning tekitavad kohtadel nõudlust tarbimisele. Puhkajate ja turistide arvu kasv stimuleerib tingimuste loomist vaba aja sisustamiseks. Kasvab huvi sportimisvõimaluste ja kultuurisündmuste vastu. Üldhariduse, sotsiaalhoolekande ja terviseteenuste edendamine, ettevõtluskliima parendamine, elamuehituse soodustamine, noorte perede toetamine ja paikkonna miljööväärtusele suurema

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 7 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine tähelepanu pööramine stimuleerivad inimeste jäämist kodupaika ning elanike arvukuse kasvu sisserände teel. Investeeringute suurenemine võimaldab osutada paremaid teenuseid ka naaberomavalitsuste elanikele - kaubandus ja teenindus, haridus, sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kultuur. Oluline on vähendada erisusi vallasiseses arengutasemetes. Valla tasakaalustatud arengu huvides on Kose, Kose-Uuemõisa, Ravila ja Oru piirkonnakeskuste arengu stimuleerimine. Valla hea ruumiline kättesaadavus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uute saavutuste rakendamine loovad eeldused kaugtöö laiendamiseks, mis omakorda võimaldab suurendada Kose atraktiivsust elamispaigana Tallinna linnastus.

• Avalike teenuste kvaliteedi parendamine, teenuste mitmekesisuse ja kättesaadavuse suurendamine ning elanike toimetuleku parem tagamine. Eelkõige on tegevused suunatud laste haridusvõimaluste suurendamisele, elanike põhivajadusi rahuldavate teenuste kvaliteedile ja tervist väärtustava vaba aja sisustamisele. Kuna laste tegevus muutub iseseisvamaks, siis tuleb arendada noorsootööd. Kõigile elanike rühmadele pakkuda võimalusi huvitegevuseks, täiend- ja ümberõppeks ning sisukaks vaba aja rakendamiseks. Rahvastiku vananemine eeldab ka senisest enam avaliku sektori tööd eakatega, et toetada nende toimetulekut, meditsiinilist teenindamist ning põlvkondade sidusust. Oluline on suurendada külaliikumist, pakkudes elanikele võimalusi kohapeal osaleda kogukonna arendamises. Märgatavalt tuleb suurendada investeeringuid infrastruktuuridesse (teed, energiavarustus, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, infotehnoloogia). Üldiseks huviks on turvalisuse tagamine ja elanike otsustusprotsessi kaasamine. Inimeste kasvava mobiilsuse rahuldamiseks on vajalik ühistranspordi ladus korraldus kaugemal paiknevate piirkondade vahel ja keskasulast kiire ühendus Tallinnasse. Suurendada partnerlust avaliku, era- ja mittetulundussektor vahel. Korrastada valla haridusasutuste, spordi- ja kultuuri infrastruktuur. Oluline on Kosejõe Kooli peahoone renoveerimine ja mõisapargi kordategemine. Kose– Uuemõisa mõis on üks vanemaid Eestis, mistõttu on tegemist muinsuskaitselise tähtsusega hoonega, mida ümbritseb miljööväärtuslik mõisapark. Mõisahoone kordategemisel paranevad oluliselt tingimused erivajadustega laste õppe-ja kasvatustöö läbiviimiseks ning võimalused laste majutamiseks. Pargi heakorrastamine parandab ümbruskonna miljööväärtust ja suurendab tema tähtsust külastuse sihtkohana. Mõisakooli ja parki saab kasutada ka kohaliku kogukonna huviringide tööks ja mittetulunduslikuks tegevuseks, millega suurendatakse ka koolis õppivate laste lõimitust kogukonna tegevustega. Mõisahoone renoveerimisega paranevad Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumi töötingimused ja ekspositsiooni saab paremini kasutada õppetöös ning tutvustada mõisakultuuri ja kohalikku ajalugu ka kaugemalt tulnud külalistele. Arendada sotsiaalteenuseid, eriti vanurite hooldust ja riskirühmade toimetulekut ning lõimitust ühiskonda. Rakendada töökorralduse uusi meetodeid (avahoolduse arendamine, IT lahendused jms) ning avaliku-, era- ja mittetulundussektori efektiivset tööjaotust. Abivajajate toetamine konkreetsetest vajadustest ja lähimusprintsiibist lähtuvalt.

• Miljööväärtusliku elukeskkonna kujundamine ja looduskeskkonna jätkusuutlik majandamine. Suurendada tähelepanu avalikus kasutuses oleva ruumi kvaliteedile. Nõuda elanikelt ja ettevõtetelt looduse austamist ja tegevustes looduskeskkonna jätkusuutliku majandamise arvestamist. Tõhustada kontrolli ja järelvalvet ning vajadusel rakendada sanktsioone miljööväärtuse tagamiseks. Elamualade arendajatelt nõuda planeeringulahendustes hoonete sobivust looduskeskkonda ning säästlike tehnoloogiate kasutamist. Likvideerida keskkonnareostus, arendada jäätmemajandust, säilitada rohevõrgustik, korrastada looduskaitse ja

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 8 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine turismiobjektid ning luua uusi loodus- ja kultuuriturismi tooteid nii kohalikele elanikele kui külalistele. Korrastada Pirita jõe äärne ala ning arendada karstialade väärtust turismiobjektina. Turvalise liikumise tarvis ehitada jalgrattateede võrk. Rajada avalikke puhkealasid, mille majandamine arvestab looduse taluvusvõimet. Ettevõtluse arendamisel soosida keskkonnasäästlike ja teadmistemahukate lähenduste rakendamist tootmises. Aidata kaasa tootmisalade kujundamisele, kus ettevõtluse areng põhineb mastaabiefektil ja kohapeal võimalikult suure lisandväärtuse loomisel keskkonda kahjustamata. Valla elamuehituse arendamiseks koostada planeeringulahendused, mis arvestavad parimal viisil kooskõla loodusega, toetavad väärt arhitektuuri ning inimsõbraliku keskkonna kujundamist. Prioriteet on seotud avaliku sektori võimekusega tagada planeeringutega avaliku ruumi selline kasutamine, mis vastab vallaelanike huvidele ja lähtub tulevikku suunatud keskkonnakasutusest. Eeldab valla üldplaneeringu kaasajastamist ja arendajate, ettevõtjate ning kõigi asjaosaliste keskkonnateadlikku käitumist ja säästva keskkonnakasutuse põhimõtete rakendamist. Oluline on keskkonnariskide maandamine ja üldise turvalisuse suurendamine vallas.

• Tugeva kohaliku identiteedi ja omapära olemasolu, elanike laialdane omaalgatuse toetamine ja valla haldussuutlikkuse suurendamine. Toetada vallaelanike ühistegevust, seltsiliikumist ja kohalikul keskkonnateadvusel põhinevat kultuuritegevust. Oluline on tagada vallas huvirühmade sidusus. Soodustada külaliikumise arengut ja piirkondlike keskuste elujõulisuse kasvu, mis ühtlasi väärtustaks kohalikku elulaadi ja kultuuritraditsioone. Kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamine, koduloo uurimise elavdamine, seltsiliikumine - kõik need tegevused suurendavad kodukoha armastust ja huvi minevikupärandi arendamiseks.

Harju maakonnaplaneeringus sõnastatud visiooni järgi on Harju maakond aastaks 2010 terviklikult ja tasakaalustatult arenev, keskkonnasõbralik, kultuuripärandit hoidev, väljaarenenud sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga, perspektiivikas ja atraktiivne ning turismi- ja puhkevõimalusi pakkuv maakond. Maakonnaplaneering nimetab maakonna arengu strateegilised eesmärgid valdkondade lõikes:

Üldeesmärgid: • Rahvusvahelisse koostöösse integreeritud ja EL nõudeid sobivalt arvestav maakond. • Terviklikult ja tasakaalustatult arenenud maakond. Sotsiaalne infrastruktuur: • Turvalise elukeskkonnaga maakond. • Haritud ja tööjõuturul konkurentsivõimelised elanikud. • Sotsiaalselt kaitstud elanikud. • Tervist väärtustavad, sportliku tegevusega haaratud elanikud. • Noorte enesealgatust ja positiivset ellusuhtumist toetav koostööaldis Harjumaa. • Hea tervisega elanikud – haiguste ennetamise, tervise edendamise ning kvaliteetse, efektiivse ja kättesaadava arstiabi kaudu. • Rahvuskultuuritraditsioone, ajalugu ja kultuuripärandit tundvad ning väärtustavad elanikud. Tehniline infrastruktuur : • Keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele vastav jäätmemajandus. • Puhas ja ehe looduskeskkond ning loodussõbralikud puhketingimused. • Kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur. • Majanduslikult põhjendatud kulutuste ja säästlikult kasutatud ressursside baasil ökonoomselt elektri- ja soojusenergiaga varustatud asumid. • Kaasaegne kogu maakonda hõlmav infosüsteem. Kõigile kättesaadav tõepärane teave. • Elekter- ja postiside teenuste kiire kättesaadavus maakonna igas asustatud punktis.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 9 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

• Kogu maakonda hõlmav, hästi toimiv ja keskkonnasõbralik transpordisüsteem. • Puhas, nõutava kvaliteediga vesi. Majandus : • Tervislik elukeskkond ja säästlikult arenev asustus. • Loodusressursside ratsionaalsel ja säästlikul kasutamisel põhinev majandus. • Rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliste kaupade tootmine ja teenuste pakkumine maksimaalse lisaväärtuse loomisega kohapeal. • Soodne investeerimiskliima ja arenev ettevõtlus. • Efektiivselt toodetud kvaliteetsed ja tervislikud eestimaised toiduained. • Metsa- ja põllumajandusliku maa optimaalne kasutamine nii, et säiliks Eestile iseloomulik maastik ja maakodud. • Efektiivselt rakendatud sadamad, teed, lennuväljad. • Maaelu, kui elustiil.

Harju maakonnaplaneering toob samuti välja, et üheks Harjumaa arengut väga oluliselt mõjutavaks teguriks on maakonna hüdrogeoloogilised tingimused. Piiratud põhjavee ressurss ning õhuke pinnasekiht paeklindil ei taga küllaldast põhjavee kaitset. Harjumaal paikneb Tallinna linna veehaardesüsteemi ligi 2000 km² valgalast 95%. See seab piiranguid nii Rae, Raasiku kui ka Kose valla tegevusele.

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” loob eeldused loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks Harjumaal. Teemaplaneeringuga on määratletud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike alad ning seatud vajalikud tingimused nende säilitamiseks. Teemaplaneering seab rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Tugialadel ja koridoridel väljaspool rohelise vööndi piiri võib majandustegevus jätkuda ja areneda tavapärasel viisil, kuid tegevustes tuleb siiski rohelise võrgustiku tingimustega arvestada. Oluline on ka säilitada tugialad võimalikult looduslikena, et tagada tuumalade toimimine. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb teemaplaneeringu kohaselt kooskõlastada maavalitsuse ja keskkonnateenistusega ning nende keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada rohevõrgustiku funktsioneerimisega. Teemaplaneeringuga on määratletud asustuse laienemise tingimused ning väärtuslikud maastikud. Teemaplaneering osutab soovitavad asukohad asustuse laiendamise ja arendamissoovi rahuldamiseks Harjumaal. Soovitav asustuse laienemise piirkond tähendab, et piirkonna areng pole vastuolus säästva arengu põhimõtetega ega lõhu olemasolevat või planeeritavat rohevõrgustikku. Ettepanek ei tähenda automaatselt elamuala rajamist. Valiku tegemisel on eelistatud linnalähedasi piirkondi tagamaks efektiivsemat maakasutust, ning Tallinnast väljuvate magistraalteede äärseid alasid, kus asustuse teke ei too kaasa konflikti rohevõrgustiku toimimisega või säästva arengu printsiipidega.

Kose vallas on elamuehituse laiendamiseks ettenähtud piirkonnad Kose, Kose-Uuemõisa, Oru, Kuivajõe ja Ravila.

Koostatav Kose valla üldplaneering peab lähtuma ülaltoodud strateegilistest dokumentidest ning kaasa aitama nende eesmärkide täitmisele. Nende strateegiliste dokumentide, sh Kose valla arengukava põhimõtteid on võetud arvesse hindamise kriteeriumitena.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 10 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3.2 Planeerimisdokumendi seos rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega Euroopa Liidu tasandi ruumilist arengut suunavatest baasdokumentidest on olulisemad Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiivi (European Spatial Development Perspective - ESDP) ja "Visioonid ja Strateegiad Läänemere regioonis 2010" ("Visions and Strategies around the Baltic 2010/ VASAB 2010"). ESDP sõnastab Euroopa Liidu ruumilise arengu peamised suunad. Läänemeremaade visioon ja strateegiad aastani 2010 (VASAB 2010) (Visions and Strategies Around the Baltic 2010) on regiooni riikide ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite ühisprojekt, kuhu on kaasatud kõikide Läänemere valgala riikide esindajad. Projekti eesmärk on läänemere piirkonna tugevdamine ning ruumiliste struktuuride väljatöötamine, parandamaks regiooni konkurentsivõimet. Läänemere eluruum on VASABi alusel jaotatud kolme põhielemendi vahel, milleks olid linnade ja asulate süsteem (nööbid - pearls), neid ühendav infrastruktuurielemendid (niidid - strings) ja eritüübilised maakasutused maalistes piirkondades (lapid - patches). Kose valla üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda ka Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud Natura 2000 võrgustiku säilitamise põhimõtetest. Natura 2000 on loodus- ja linnualade võrgustik, mille eesmärk on säilitada ohustatud liike ja elupaiku Euroopa Liidu tasandil. Iga riigi kohustus on võtta kasutusele abinõud, mis tagaksid nimetatud alade kaitse ja hoiaksid ära nendel aladel asuvate loodusväärtuste seisundi halvenemise. Natura 2000 aladel ei ole majandustegevus keelatud, küll aga peab igasugune inimtegevus nendel aladel olema kooskõlas ala kaitse- eesmärgiga. Euroopa Liidu säästva ruumilise arengu põhimõtted kajastuvad ka strateegias Säästev Eesti 21. Eesti jätkusuutliku arengu saavutamiseks tuuakse seal välja neli peamist eesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise tasakaalu saavutamise kolm eesmärki on: • Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu • Saastumise vähendamine • Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine Toodud alusdokumendid ja põhimõtted on kriteeriumiteks ka Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.

4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1 Aluspõhi, põhja- ja pinnavesi Valla arengut väga oluliselt mõjutavaks teguriks on tema hüdrogeoloogilised tingimused. Kose valla geoloogilisele ehitusele on iseloomulik karstialade ulatuslik levik. Geoloogilisest ehitusest tingitult on suurel osal valla territooriumist põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud 1 või kaitsmata 2. Suuremad kaitsmata põhjaveega alad asuvad valla lääneosas Oru - Tuhala piirkonnas.

Tuhala karstiala (188 ha) asub Kose vallas Kata külas Tuhala jõe alamjooksul. Tuhala karstiala on Eesti suurim karstiala ning sellel on suur karstoloogiline, maastikuline, veekaitseline ja kultuurilooline tähtsus.

1 Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 210 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01 ę0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001 ę0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20 ę40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1 ę5 meetrit ööpäevas. (Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” ( RT I 2001, 69, 424 ). 2 Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01ę0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1 ę5 meetrit ööpäevas(Samas).

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 11 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Ülem-Ordoviitsiumi Vormsi lademe lubjakive katab siin 1-8 meetri paksune moreenikiht ja arvukad karstivormid on kujunenud jääajaeelsete karstivormide baasil. Tuhala karstialal voolab Tuhala jõgi, mis on Pirita jõe vasakpoolne lisajõgi, 6 km maa all. Jõgi kaob maa alla Ämmaaugu pugemites ja väljub uuesti Veetõusme allikana. Tuhala karstiala toiteala on happelise veega Mahtra soostik.

Joonis 2: Veetõusme allikas

Karstivälja pikkus on 1,5 km ja laius 1,2 km. Maa-aluse jõe kohal on üle 30 languslehtri ja 2 langatusorgu. Suurvee ajal, mil koguvooluhulk ületab 5000 l/s, neeldub vesi 80 neelukohas. Tõusuallikatest on tuntud Nõiakaev. Karstiala on Tuhala maastikukaitsealana ka kaitse all. Tuhala kaitseala on loodushoiualana ka Natura 2000 alade nimekirjas. On leitud, et karstinähtused ulatuvad Tuhala piirkonnas aga tunduvalt suuremale alale, kus kõikjal on näha erineva suuruse ja kujuga karstivorme. Karstivormide ulatuslikku levikut kinnitavad Raukase (2007) järgi ka TA Geoloogia Instituudi poolt Ülo Heinsalu juhtimisel 1980. ndatel läbiviidud elektromeetrilised uuringud. Anto Raukase 2007 aastal läbiviidud uuringus „Keskkonnatingimused Tuhala karstiala ja Männimäe elamurajooni vahelisel alal” on kirjeldatud mitut, kohati ka lähestikku paiknevat karstinõgu. Möödunud sajandil tehtud maaparanduse käigus tasandati mitmeid kordi karstinõgusid ja paigaldati drenaaže, mille tulemusena kadus näiteks Loigu talu juures paiknenud karstijärvik. Kuivajõe karstiala asub Kuivajõe küla ja Kose-Uuemõisa vahel, kus Kuivajõgi kaob veevaesel ajal täielikult maa alla. Ordoviitsiumi Nabala ja Vormsi lademe avamusel paikneva karstihäilu veeneelamisvõime on 800-900 l/s. Kuivajõgi avaneb uuesti 2,0- 2,5 km kaugusel allikatena Kose-Uuemõisa külje all. Avaneva salajõe vooluhulk ulatub 3000 l/s. Kuivajõe, mis on samuti Pirita jõe vasakpoolne lisajõgi, suurveeaegne voolhulk ulatub 8000 l/s. Kuivajõe tasandiku paesel karstialal avanevad arvukad tektoonilised lõhed. Karstialal on karstoloogiline, maastikuline ja veekaitseline tähtsus. Kuivajõe säng on kaitse all looduskaitse üksikobjektina. Hundikuristik, umbes 50 m pikk, 30 lai ja 4 m sügav järsuveeruline kurisu, asub Risti-Juuru maanteest 100 m lääne pool. Hundikuristikku suubub sälkorg, kus voolab suurevee ajal vesi. Kurisu neelamisvõime on 50 l/s, suurema vooluhulga puhul moodustub ajutine järvik. Hundikuristikul on karstoloogiline, maastikuline ja veekaitseline tähtsus.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 12 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Allikatest asuvad Kose vallas Siniallikad, Kose Kirikuallikad, Krei allikad, Tammemäe ehk Nõmme allikad ja Toomingmäe allikad. Siniallikate pindala ulatub 700 ruutmeetrini ja koguvooluhulk 20-30 l/s. Allikad koosnevad kolmest ojaga ühendatud osast, mis kõrgete kallaste vahel moodustavad ahela. Allikatest algab Pirita jõkke suubuv Sinialliku oja. Siniallikaid toidab surveline põhjavesi, mis jõuab maapinnale tektooniliste lõhede kaudu kuni 50 m sügavuselt. Allikavesi on lubjarikas. Juba alates II aastatuhandest eKr on Siniallikaid kasutatud ohvriallikatena ning nad on kaitse all nii arheoloogiamälestisena kui looduse üksikobjektina. Allikatel on hüdrogeoloogiline, geoloogiline, arheoloogiline, maastikuline ja ökoloogiline tähtsus. Kose Kirikuallikad asuvad Kose kiriku lähedal Pirita jõe vasakul kaldal. Kolme allika koguvooluhulk on 10 l/s. Kose allikatel on arheoloogiline, hüdrogeoloogiline, maastikuline, ökoloogiline ja veekaitseline tähtsus. Kaitse all looduse üksikobjektina. Krei allikad asuvad Krei küla läbivas Pirita jõe vasakpoolses lisaorus. Oru põhjas on 0,3 ha suurune allikaala, kus avaneb seitse alalist allikat koguvooluhulgaga 7-25 l/s. Orus on hulgaliselt ajutiste allikate väljavoolukohti. Krei allikad on maa-aluste vooluteede kaudu seotud Kuivajõe karstialaga. Allikatel on hüdroloogiline, maastikuline ja veekaitseline tähtsus. Krei allikad on üksikobjektina looduskaitse all. Tammemäe (Nõmme) allikad asuvad Tammiku asulast pool kilomeetrit kirde pool. Allikasoos avanevad kaks suuremat ja arvukalt väiksemaid allikaid. Allikaalal leidub kuni poole meetrise kihina allika- ja järvelupja. Väljuv allikavesi pärineb osaliselt Tuhala karstiala maa-alustest vooluteedest. Allikaalal moodustuv oja voolab läbi Übina soo ja suubub Tuhala jõkke. Alal kasvab mitmeid haruldasi taimeliike. Tammemäe allikatel on hüdrogeoloogiline, karstoloogiline, ökoloogiline ja veekaitseline tähtsus. Allikad asuvad Tammiku looduskaitsealal, mis on kantud ka Natura 2000 alade nimekirja. Toomingmäe allikad asuvad Võlle külas Pirita jõeoru vasakul veerul. Üks allikatest toitub jõe-, teine põhjaveest. Allikavesi toidab arvukaid allikaojakesi Kämbla looduskaitsealal. Allikatel on hüdrogeoloogiline, maastikuline ja veekaitseline tähtsus. Toomingmäe allikad on looduskaitse üksikobjektina kaitse all, Kämbla looduskaitseala kuulub Natura 2000 alade koosseisu.

Hüdroloogilise, maastikulise, veekaitseline ja botaanilise tähtsusega on veeobjektidest ka Leva raba, mis asub Oru asulast lõuna pool. Lauka- ja älverabas asub ka Leva järv. Soosetted paksusega kuni 9 meetrit lasuvad liival ja moreenil. Soo toitub sademetest ja põhjaveest, eesvooluks on Kuivajõe ja Tuhala karstialad.

Kose valla piirkonnas on peamiselt levinud neli põhjaveekompleksi: kvaternaari, ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veekompleksid. Peamiselt kasutatakse piirkonnas ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, v.a Oru alevik, kus ühisveevarustuses on kasutusel ordoviitsium-kambriumi veekompleksi põhjavesi. Vett pumbatakse hajali asuvatest puurkaevudest. Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud põhjaveevarud Kose vallala ordoviitsium-kambriumi veekompleksist on 500 m 3/d. Lähtudes seni tarbitud veekogustest, üksikute piirkondade arengust, elanike arvu juurdekasvust ja seni kehtestatud detailplaneeringutest on vallale kuni aastani 2030 kinnitatud põhjaveevarud (ordoviitsium-kambriumi). Kehtestatud veevarud Kose vallale tervikuna ordoviitsiumi veekompleksist puuduvad. Tõenäoliselt on põhjuseks asjaolu, et asumid paiknevad üksteisest piisavalt kaugel ning eraldi võetuna ei moodusta veevõtt ühegi asula veehaardesüsteemist üle 500 m 3/d. Põhjaveevarud peavad olema aga kinnitatud pumpamisel alates 500 m3/d.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 13 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vastavalt 28. mail 2008. a keskkonnaministri käskkirjaga nr. 635 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna veemajanduskavale on ordoviitsium-kambriumi põhjaveekogum heas seisundis. Samas on ordoviitsiumi põhjaveekogum, millest saab ka Kose vald põhilise põhjavee riski all NH 4+ kontsentratsiooni tõttu. Sama on olukord ka pestitsiidide kontsentratsiooniga ordoviitsiumi põhjaveekogumis. Lisaks on Kose valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava kohaselt probleeme on pinnavee vee sattumisega põhjavette seoses karstialadega.

Kose vald on rikas pinnavee allikate poolest. Valda läbib Pirita jõgi ja mitmed väiksemad jõed nagu Tuhala ning Kuivajõe. Samuti jäävad Kose valla piiridesse mitmed tuntud allikad.

Pirita jõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Pikkus 105 km, valgala 799 ruutkilomeetrit. Paunküla veehoidla läänekaldal on jõele kaevatud kunstlik säng, kuid allpool veehoidlat - Paunküla, Sõmeru, Ravila, Kose ja Saula ümbruses voolab jõgi juba looduslikus sängis, on käänuline ja kõrgete kallastega. Tuhala kohal pöördub jõgi põhja ja kõrged kaldad asenduvad madalatega.

Joonis 3: Pirita jõgi Kose ja Kose-Uuemõisa vahel (Allikas: Maa-amet)

Kesk- ja alamjooksul on jõe ümbrus enamasti tiheda asustusega. Suurematest asulatest paiknevad jõe kallastel või läheduses. Kose vallas kolm valla neljast suuremast asulast - Ravila, Kose ja Kose-Uuemõisa. Kalanduslikult kuulub Pirita jõe keskjooks enamikus haugijõe ja kärestikuline alamjooks forellijõe tüüpi. Jõe kalanduslikku väärtust vähendab ülemjooksul reostus ja keskjooksul veetaseme ulatuslik ebaregulaarne kõikumine. Pirita jõgi koos sinna suubuvate Tuhala ja Kuivajõega on põhiliseks eelvooluks Kose valla heitveele. Harju alamvesikonna veemajanduskava kohaselt on Harjumaa jõgedest kõige enam reoveepuhasteid, mille heitvesi ei vasta nõuetele Pirita jõel Ardust Jürini (Pirita jõel on väljalaskmeid 23, nõuetele ei vasta 20). Harju alavesikonna veemajanduskavas on Pirita jõe seisund on hinnatud enamjaolt kesiseks . Selle põhjustajateks on kõrgenenud BHT 5 ja fosfori sisaldus, mis viitavad ilmsele reovee mõjule. Jõe seisund on hinnatud heaks lõigul Kuivajõe suudmest Vaskjala-Ülemiste kanalini. Kuigi valglal olevates reoveepuhastites puhastatakse 97% reoveest, puudub veemajanduskava kohaselt keemiline puhastus ja see tingib liigse fosforikoguse sattumise keskkonda, millega loodus enam ise toime ei tule. Pirita valgla on Tallinna valgasustuse olulise mõju all: väikeasulad ja intensiivne põllumajandus koos kaasneva hajureostusega mõjutab oluliselt pinnavee kvaliteeti.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 14 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kuivajõgi on Pirita jõe keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Algab Ardu külast 10,5 km edela pool ja suubub Pirita jõkke 58,1 km kaugusel suudmest; pikkus 31 km ja valgala 167 ruutkilomeetrit. Jõgi voolab ülekaalus kultuurmaastikus, läbides Kose vallas Karla ja Kuivajõe küla ning suubudes Pirita jõkke Kose-Uuemõisa aleviku all. Jõe maa-aluse voolusängi (Salajõe) pikkus on umbes 2,5 km ja selle kohal jätkub ka jõe maapealne säng (Kuivajõe org), mis täitub vaid suurvee ajal. Jõe maa-aluse sängi kohal leidub langatuslehtreid. Katsepüükidel 1991. a. leiti kahest uurimislõigust kokku kaheksat liiki kalu. Alamjooksul Kose- Uuemõisas oli Kuivajõgi tüüpiline külmaveeline, liigivaese kalastikuga forellijõgi. Arvatavasti on Kuivajõe alamjooks ka jõeforelli Pirita jões elunevate isendite tähtsaks sigimispaigaks. Harju alamvesikonna veemajanduskavas on koondhinnang Kuivajõe seisundile kesine .

Tuhala jõgi on samuti Pirita jõe vasakpoolne lisajõgi. Algab Kirivalla külast 6 km lõunaedela pool ja suubub Pirita jõkke 39,4 km kaugusel suudmest; pikkus 26 km, valgala 112 ruutkilomeetrit. Jõe lähe asub Mahtra soo idaservas. Ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas kuni Kata külani voolab jõgi asustamata soises maastikus (läbi Mahtra ja Järlepa soo). Kata külas oleval karstialal käändub jõgi kirdesse ja kaob 0,5 km pärast seda kahe suure kurisu (Ämmaauk ja Püksireite org) kaudu maa alla ning tuleb 1,5 km kirde pool (Veetõusme augus) uuesti maapinnale. Maa-aluse jõelõigu kohal asub üle 30 langatuslehtri ja kaks langatusorgu, millest üks (Vanakubja org) on üle 0,5 km pikkune. Edasi voolab jõgi mööda endisest Tuhala mõisast ja suubub Pirita jõkke 100 m ülalpool Angerja oja suuet. Ka Tuhala jõe seisund on veemajanduskavas hinnatud kesiseks .

Pirita jõgi koos lisajõgedega kuulub Tallinna linna pinnaveehaarde süsteemi. See seab omaette tingimused nende jõgede veekvaliteedi säilitamiseks. On toodud välja, et Pirita jõele ning kogu pinnaveehaarde valgalale peaks koostatama veehaarde valgala veekaitse ja kasutuse kava, mis näeb ette detailse tööplaani vee kvaliteedi säilitamise joogiveeallikana kasutamiseks ja ökoloogilise seisundi võimalikult hea seisundi saavutamise.

4.2 Maakasutus Kose valla pindala on 23733 ha (KSHga hõlmatav pindala ilma Tuhala, Kata ja Tammiku küladeta on 20780 ha). Valla maakasutusest ca 1/3 moodustab põllumajandusmaa. Mullad on pisut suurema viljakusega kui Eesti keskmine näitaja: haritavate maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on 45 hindepunkti (riigi keskmine 42, maakonna keskmine 43). Põllumaana on kasutuses peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid. Suuremad põllumassiivid paiknevad Palvere, Oru, Kuivajõe ja Ravila ümbruses ning Kose aleviku edelaosas. Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaažkuivendus. Valla metsasus on 56 %, Eesti keskmine eri allikate andmetel 44–48%. Suuremad metsad ja sootasandikud paiknevad valla äärealadel. Valla territooriumil on kaks metskonda: Paunküla ja Vahastu. Haljasalasid hooldatakse Kosel, Kose-Uuemõisas, Orus ja Ravilas. Ehitustegevus on vallas erinevalt paljudest teistest Harjumaa valdadest olnud seni tagasihoidlik. Ehitus- ja arendussoov on plahvatuslikult kasvanud viimastel aastatel. Geoloogilisest ehitusest tingitult on suurel osal valla territooriumist põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Valdavas osas vallast on pinnakatte paksus kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire, samuti on tegemist aluspõhjakivimite avamusalaga, mis on laialdaselt karstunud ja kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette. Vallas ei ole küll suuri paikseid saasteallikaid, kuid samas näitab olukorra tõsidust valla vooluveekogude veekvaliteet, mida on hinnatud kesiseks. See viitab tugevale hajusreostuse survele ja vajadusele korrigeerida keskkonnakasutustingimusi nii põllumajanduses kui asustuses.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 15 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4.3 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik Kose valla metsad on suhteliselt hästi säilinud ja kuuluvad Harjumaa rohevõrgustikku. Valla territooriumil asuvaid riigimetsi haldavad RMK metskonnad, erametsadega tegeleb Harju-Järva- Rapla regiooni Keskkonnaameti piirkondlik metsanduse spetsialist. Valla territooriumil olevatest ja perspektiivsetest kaitstavatest loodusobjektidest ning kultuurimälestistest annab ülevaate Looduskaitseliste ja arheoloogiliste kitsenduste ja piirangute kaart. Kose valla rohevõrgustiku põhjalik planeerimine on väga oluline, kuna valla looduslike alade protsent on juba selgelt loodusmaastiku killustumise mõju oluliseks muutumise piiril. Olukorda leevendab mõnevõrra riigi rohevõrgustiku selgrooks oleva Vahe-Eesti metsadevöö suhteline lähedus. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega vallas on rohevõrgustiku üheks funktsiooniks stabiilse keskkonnaseisundi tagamine ja saaste neutraliseerimine. Vallale on iseloomulik, et suuremad metsad ja sootasandikud paiknevad valla äärealadel, kusjuures enamasti on need osa suurtest loodusmassiividest (nt Kõrvemaa, Paunküla, Mahtra, Tammiku ning Saula-Nõmbra tuumalad), mis ulatuvad vallast väljapoole – seega tuleb nende käsitlemisel arvestada ka naabervaldadega. Tuumalade sisekeskkond on valla piires üldiselt heas seisundis ja mitmel pool kattuv kaitsealuste aladega. Halvem on olukord koridoridega, mis kulgevad kultuurmaastikus (nt Kuivajõe ja Tuhala koridorid) ja/või ristuvad Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega või selle kavandata uue trassiga (koridorid Saula, Vardja ja Sõmeru külas). Suurimat mõju rohevõrgustiku toimimisele vallas avaldabki valda läbiv Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee, mis koos pealinna lähedusega on ka teise olulise mõjufaktori – kasvava elamuehitussurve – põhjustajaks. Riigi tasandi tuumalasid (T6) ei asu Kose vallas tervikuna ühtegi kuid valla idaosasse ulatub väike osa Kõrvemaa tuumalast. Piirkondliku/maakondliku tasandi suured tuumalad (T8) Kose vallas on Mahtra tuumala, Tammiku tuumala, Saula-Nõmbra tuumala ja Paunküla tuumala. Kõik neli asuvad Kose vallas osaliselt. Neid tuumalasid ühendavad piirkondliku/maakondliku tasandi suured koridorid (K8), mida on valla piires eristatud 7. Need on Pahkla-Mahtra koridor, Pahkla-Tammiku koridor, Tammiku-Kämbla koridor, Pirita jõe koridor, Nõmbra-Kõrvemaa koridor, Kõrvemaa-Paunküla koridor, Mahtra-Paunküla koridor. Piirkondliku (maakondliku) tasandi väiksed tuumalad (T9) Kose vallas on Pahkla tuumala, Kämbla tuumala, Kose tuumala, Vardja tuumala ja Palvere tuumala. Piirkondliku (maakondliku) tasandi väikeste koridoridena (K9) on eristatud 10 koridori. Nendeks on Tuhala jõe koridor, Kolu põdrakoridor, Kuivajõe ja Kirivalla oja koridor, Kose tuumala Ahisilla koridor, Palvere-Nõmbra koridor, Palvere-Kõrvemaa koridor, Kose-Uuemõisa koridor, Kose koridor, Vardja-Kõrvemaa koridor, Vardja-Paunküla koridor. Kohaliku tasandi tuumalana (T10) on ELFi Kose valla rohevõrgustikku käsitleva tööga määratletud Palvere põllu tuumala.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 16 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 4: Kose valla rohevõrgustik (ELF, 2007)

4.3.1 Tuumalad

Riigi tasandi tuumalad (T6)

Kõrvemaa tuumala Ainsa riikliku tähtsusega tuumalana (K6) ulatub valla idapiiril Kose valda Kõrvemaa tuumala. Tuumala on osa üle-Eestilise tähtsusega Vahe-Eesti metsade ja soode vööndist. Tuumala tähtsust ja kvaliteeti iseloomustab hästi tuumala vahetus läheduses Sõmeru külas (Kõrvemaa-Paunküla koridoris) kohatud II kategooria kaitsealune linnuliik valgeselg-kirjurähn, kes on looduskaitseliselt väärtuslike vanade lehtmetsade indikaatorliik. Tuumalas asub Kose jahiseltsi ulukite söödaplats, kus kokkuleppeliselt jahti ei peeta – seeläbi moodustub jahiulukitele turvalist keskkonda pakkuv pelgupaik.

Piirkondliku/maakondliku tasandi suured tuumalad (T8)

Mahtra tuumala Mahtra tuumala on suuruselt teine Kose valla tuumala. Tuumala moodustab Mahtra soostik (60% ulatuses madalsood) koos ümbritseva metsade vööndiga. Tuumala hõlmav Mahtra looduskaitseala (Kose vallas ligikaudu ¼ kaitseala pindalast) on asutatud soode, poollooduslike koosluste, metsade ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Tuumala on väga hea kvaliteediga (vähese asustus- ja kasutusmõjuga, suhteliselt looduslikus seisundis ja liigirikas), suure tagamaaga ja tugevalt seotud üle-Eestilise tähtsusega Vahe-Eesti metsade ja soode vööndiga. Valla piires jäävad tuumalasse Tuhala jõgi, Leva järv (10,1 ha), Landja raba, Põlendraba, Naisteraba, mitmed vääriselupaigad ja hulgaliselt käpaliste kasvukohti – eriti

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 17 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine arvukas ja laialdane on II kategooria kaitsealuse taimeliigi kauni kuldkinga levik. Teada on kanaliste (metsis, teder) arvukas esinemine. Tuumalast saavad alguse Tuhala jõe koridor ja Kolu põdrakoridor. Mahtra tuumala on oluline kogu valla idaosa veevaru hoidjana ja põhjavee režiimi tasakaalustajana. Oma puutumatu looduse ja suure pindalaga pakub Mahtra tuumala elupaiku roheliste massiivide stabiilset sisekeskkonda vajavatele liikidele ja elupaiku ning varjumisvõimalust suurt koduterritooriumit vajavatele liikidele, samuti toimib see levimispunktina liikidele loodusmassiivist väljaspool.

Saula-Nõmbra tuumala Saula-Nõmbra tuumala on suurim Kose valla rohevõrgustiku element. Tuumala kulgeb ligikaudu 15 km pikkuse ja 2-3 km laiuse vööndina lääne-ida suunaliselt valla põhjapiiril ja hõlmab oma lääneosas Pirita jõe orgu ja selle ümbrust. Tuumala on kõrge pinnaveetasemega ja kaetud liigniiskete segametsadega, kirdeosas leidub ka rabalaike. Tuumalasse jäävad Pirita jõe org, Leivajõe ülemjooks (3 km lõiguna), Ahisilla oja (pikkus 3,3 km), Maademäe oja (3 km lõiguna) ning mitmed väiksemad vooluveekogud kuivenduskraavide ja ojade näol. Tuumalal avanevad survelisest põhjaveest toituvad Saula Siniallikad, mille ümbrus on määratletud vääriselupaigana. Kuna ala on soine ja osaliselt raskesti ligipääsetav (nt Kimaküla soo), siis pakub see häid varjumisvõimalusi ning elupaiku mitmetele inimpelglikele liikidele, näiteks must-toonekurele. Esku soos tuumala kirdeosas on metsise püsielupaik. Massiiv on sobiv kõigile meie metsade suurimetajatele. Tuumala metsad on pea ülepinnaliselt kuivendusmõjulised ja tulundusmetsadele omaselt on neile suhteliselt tugev raiesurve nii riigi- kui erametsade lõikes. Piirkonna langid on valdavalt hea loodusliku uuendusega, ent kuusikud kipuvad uuenema lehtpuuenamusega puistuga, mis pakub head toitumisala mitmetele rohusööjatele; kogu massiivi ulatuses on teateid põdrakahjustuste kohta puistutes. Tegemist on tugeva tõmbekeskusega suurulukitele, kus peetakse aktiivselt ka jahti, mitmesse kohta tuumalal on kohalike jahiseltside poolt rajatud põtrade ja metssigade söödapõllud. Hoolimata aktiivsest metsamajandusest on ala siiski piisavalt suur, et toimida ühtse tervikliku loodusmassiivina.

Paunküla tuumala Paunküla tuumala asub valla kagunurgas Sõmeru külas ja ulatub Kose valda vaid osaliselt. Paunküla tuumala oma mitmekesise maastikuga on oluline elustiku tõmbekeskus, mis on seotud Eesti riigi rohevõrgustiku selgrooks oleva Vahe-Eesti metsade ja soode vööga. Tuumala keskmes asub Paunküla maastikukaitseala (Kose valla piires on ka sihtkaitsevööndi lahustükk), mille kaitse-eesmärk on Paunküla ooside ja nendevaheliste järvede ning kaitsealuste liikide kaitse (nt erinevad käpalised, valge vesiroos). Kose valla piires asuvad tuumalal: mitmed vääriselupaigad, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Vardja oja ülemjooks.

Piirkondliku (maakondliku) tasandi väiksed tuumalad (T9)

Kämbla tuumala Tuumala südameks on Kämbla looduskaitseala (171 ha), mis on asutatud haruldaste taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks (käpalised, lendorav, tõenäoliselt ka konnakotka ning must-toonekure pesapaigad). Tuumalal on levinud liigirikkad madalsood, mis kunagi on olnud kasutusel kuivendatud sooheinamaadena ja praegu võsastuvad. Tuumalale väljaspoole looduskaitseala jäävad ekspertide poolt Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kriteeriumitele vastavaks hinnatud looduskaitselise väärtusega alad - Kämbla kaitseala lääneosa laiendus ja lahustükk kaitsealast lõunas, millel hetkel kaitsestaatus puudub (nn Natura 2000 varialad). Tuumala territooriumit läbiv Pirita jõgi on elupaigaks lõhelistele, võldasele, jõevähile, jäälinnule

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 18 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ja toimib nii tuumala kui ka koridorina. Tuumala hõlmab palju erinevaid lähestikku asuvaid elupaiku, mis on olulised mitmeelupaigalise eluviisiga liikidele. Tuumalasse jääb looduskaitseala vahetus läheduses Otti ja Metsaka kinnisvaraarendusala Pirita jõe ääres. Tuumala peamiseks funktsiooniks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, pinna- ja põhjavee kvaliteedi kaitse.

Kose tuumala Kose tuumala asub Pirita jõe Kose-Uuemõisa ja Kose vahelises lõigus. Tuumala iseloomu kujundab Pirita jõgi, mis voolab paljude lisaharudega järsukaldalises uhtorus. Maastik on valdavalt metsane ja uhtorgude tõttu raskesti läbitav, leidub soiseid alasid ja vääriselupaigalaadse ilmega puistuosi. Jõe vahetus läheduses on avatuna säilinud tänaseks küll kasutusest välja jäänud ja võsastuv lamminiitude vöönd. Raskendatud väljaveotingimuste tõttu on majanduslik surve metsadele mõõdukas. Suurimetajate püsiva elupaigana on ala vähese tähtsusega. Tuumala läbivat Pirita jõge asustavad ja kasutavad koridorina veelise eluviisiga liigid. Tuumala oluliseks funktsiooniks on saarelise elemendina tasakaalustada ümbritsevat ulatuslike põllualadega kultuurmaastikku ning pakkuda segamatut elupaika mitmeelupaigalise eluviisiga liikidele ja elustiku liikumisvõimalusi. Tähtis on ka pinna- ja põhjavee kvaliteedi kaitse funktsioon ja asustusega seotud keskkonnasaaste sidumine.

Vardja tuumala Vardja tuumala ulatub Kose ja Ravila joonelt valla lõunapiirile. Tuumala läbib koridorina toimiv Pirita jõgi ja sinna suubuv Vardja oja. Loomade liikumist Vardja tuumala ja lõunas asuva Paunküla tuumala vahel märgivad sagedased loomaõnnetused kahes kohas Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maanteel (Kose-Ristist 1 km Tartu pool ja Raveliku küla juures). Tuumalal asuvad vääriselupaigad, Toomingmäe allikad. Tõestatud on kanakulli kui äärmiselt inimpelgliku liigi pesitsemine tuumala servas Kose aleviku lähedal. Tuumala funktsiooniks on elustiku toetamine, põhjavee ja Pirita jõe veekvaliteedi hoidmine ning puhke- ja virgestusvõimaluste pakkumine Kose asula vahetus läheduses.

Palvere tuumala Palvere tuumala koosneb osaliselt liigniisketest metsadest ja kasutusest välja jäänud võsastuvatest rohumaadest. Palvere tuumala funktsiooniks on pakkuda varje ja elupaika kultuurmaistu ja ökotoniliikidele; ning toimida suurulukite ajutise elupaigana ja alternatiivse liikumisteena Saula-Nõmbra tuumalalt Kõrvemaa tuumalale.

Kohaliku tasandi tuumalad (T10)

Palvere põllu tuumala Palvere külas keset põllumajandusliku kasutusega massiivi asuva väikese tuumala (50 ha) funktsiooniks on toetada kultuurmaastiku elustikku ja pakkuda nn astmelauana levikuvõimalusi pelglikumatele linnu- ja loomaliikidele.

4.3.2 Koridorid

Piirkondliku/maakondliku tasandi suured koridorid (K8)

Pirita jõe koridor Pirita jõgi on suurim Kose valda läbiv vooluveekogu. Koridor kulgeb Kose vallas loode-kagu suunaliselt moodustades 25 km pikkuse ja 0,2-1 km laiuse rohelise lineaarstruktuuri. Pirita jõe koridor kulgeb osaliselt tuumalade koosseisus ning on hästi ühendatud jõest põhja pool asuvate

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 19 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine tuumaladega (tiheda liiklusega teed puuduvad, asustus on hõre). Ravilast ülesvoolu voolab jõgi ligikaudu 3 km jooksul avatud maastikus palistatuna kitsast puuderibast. Kose-Uuemõisa ja Kose vahelise jõelõigu omapäraks on paljude lisaharudega järsukaldaline uhtorg. Pirita jõe koridor koos põhja pool asuvate ulatuslike tuumaladega on kõige olulisem lineaarne rohevõrgustiku element Kose vallas. Koridori funktsiooniks on veekogude ja põhjavee kvaliteedi kaitse (jõe vett kasutatakse Tallinna linna joogiveega varustamisel), bioloogilise mitmekesisuse tagamine elupaikade kompleksi ja levimisvõimaluste pakkumise näol. Pirita jõgi on Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel ka lõheliste elupaik ja kudejõgi. Pirita jõe ürgoru settelistel liivadel leidub kohati üsna ürgse ilmega segametsi. Pirita jõe oru lamminiitude vöös asub ka haruldane laialehine luhaniit, mis koos ümbritseva alaga on ekspertide poolt hinnatud Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kriteeriumidele vastavaks (nt on niidult leitud 12 orhideeliiki), kuid kahjuks pole kaitsealaks vormistatud (hetkel nn varialade nimekirjas).

Tammiku-Kämbla koridor Tammiku kämbla koridori funktsiooniks on ühendada sarnaseid elupaiku pakkuvaid Tammiku tuumala ja Kämbla tuumala ning tagada pinna- ja põhjavee kvaliteedi kaitse karstialal. Mõlemale tuumalale on iseloomulik rikkalik lubjalembeste kaitsealuste taimeliikide (käpalised jt) esinemine. Selle koridori kaudu on kõrge looduskaitseväärtusega Kämbla looduskaitseala seotud suurte lääne pool asuvate vallast välja ulatuvate loodusmassiividega.

Nõmbra-Kõrvemaa koridor Nõmbra-Kõrvemaa koridor asub Kose ja Anija valla piiril ning ühendab Kõrvemaa riikliku tähtsusega tuumala (T6) ja Saula-Nõmbra tuumala. Koridor ühendab suuri massiive, on lühike (ligikaudu 1 km) ning asub kõrvalises paigas. Koridor on sobiv ka suurimetajatele.

Kõrvemaa-Paunküla koridor Kõrvemaa-Paunküla koridor ületab Kose ja Kõue valla piiril Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed. Koridori funktsiooniks on ühendada Kõrvemaa riikliku tähtsusega tuumala (T6) ja Paunküla tuumala. Koridori kasutamisest loomade poolt annavad tunnistust loomaõnnetused maanteel valla piiril. Tegemist on loomastiku jaoks olulise, kuid suure liiklusintensiivsuse tõttu ohtliku rohekoridoriga. Kuna koridor on lühike, st alternatiivne liikumistee praktiliselt puudub, ja mõlemad tuumalad on suured ja väga hea kvaliteediga ei ole koridori kasutamist ilmselt võimalik vähendada või koridori sulgeda. Kose valla piires Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega ristuvatest koridoridest on antud koridor Pirita jõe Saula koridori järel tähtsuselt teine.

Mahtra-Paunküla koridor Mahtra-Paunküla koridor paikneb lääne-ida suunaliselt valla lõunapiiril. Koridor on ligikaudu 9 km pikkune ja asub osaliselt Kose, osaliselt Kõue vallas. Koridori funktsiooniks on kindlustada ühendus Paunküla tuumala ja ulatusliku Mahtra tuumala vahel. Koridor kulgeb ligikaudu 1 km laiuse katkematu metsase alana pakkudes segamatut liikumisvõimalust teiste hulgas ka massiiviliikidele. Koridor on ühendatud Kuivajõe ja Kirivalla oja koridoridega ning Vardja tuumalaga. Tegemist on loomade liikumisteena väga hästi toimiva koridoriga, mille suhtelist pikkust kompenseerib piisav laius ja paiknemine väga hõredalt asustatud maastikus.

Pahkla-Mahtra koridor Pahkla-Mahtra koridor asub osaliselt Kose ja osaliselt Kohila vallas ning seob omavahel Pahkla tuumala ja suurt Mahtra tuumala. Koridor on lühike (ligikaudu 1 km) ning asub kõrvalises paigas. Koridor on kasutatav suurulukite poolt.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 20 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Piirkondliku (maakondliku) tasandi väiksed koridorid (K9)

Kolu põdrakoridor Kolu põdrakoridor kahe alternatiivse liikumisteega on määratud põtrade ajalooliselt väljakujunenud rändetee säilimiseks. Koridor ühendab Mahtra tuumala Saula-Nõmbra tuumalaga. Põdrad rändavad septembris-oktoobris lõunast põhja poole ning pöörduvad novembris sama teed kasutades tagasi lõunasse. Muul ajal võivad rada kasutada reviirilaiendusretkel noorisendid. Loomulikult on rada sobiv liikumiseks ja maanteeületuseks ka teistele loomadele, kes liiguvad kultuurmaastikus.

Kuivajõe ja Kirivalla oja koridor Kuivajõe ja Kirivalla oja koridor paikneb põhja-lõuna suunaliselt valla tiheda asustusega keskosas. Kuivajõgi (pikkus 31 km, valgala 167 km²) on Pirita jõe vasakpoolne lisajõgi, mis suubub Pirita jõkke Kose-Uuemõisas ja algab Pususoost Ardu lähedalt. Karstiala piires voolab jõgi maapinnal vaid kevadise suurvee ajal. Kirivalla oja on Kuivajõe haru, mis liitub koridoriga Kuivajõe asulas. Koridor on valla lõunapiiril seotud Mahtra-Nõrava tuumala ja Paunküla tuumala ühendava koridoriga ning Kuivajõe suubumisel Pirita jõe koridoriga. Koridor läbib Karla ja Kuivajõe külasid, Kose-Uuemõisa asulat ja ristub Tallinn-Narva maanteega. Kuivajõgi on osaliselt kaitse all lõhe ja võldase kudemisjõena, mis esitab täiendavaid tingimusi veekvaliteedile. Iseloomulikult kitsastele avamaastiku vooluveekogude koridoridele on ka Kuivajõe ja Kirivalla oja koridori peamiseks funktsiooniks veekvaliteedi kaitse ja elustiku toetamine kultuurmaastikus. Koridor ei ole sobiv suurimetajatele. Koridori peamisteks kasutajateks on klassikalised koridori- ja ökotoniliigid, kultuurmaistu liigid ja inimkaaslejad.

Kose tuumala Ahisilla koridor Koridor asub Ahisilla külas ja suundub Kose tuumalalt põhja poole. Tegemist on lühikese koridoriga (ligikaudu 1 km), mis võimaldab elustiku liikumist Kose tuumala (sh Pirita jõgi) ja massiivse Saula-Nõmbra tuumala vahel. Koridoris liiguvad tõenäoliselt ka Kose tuumala ajutise elupaigana kasutavad suurimetajad.

Kose-Uuemõisa koridor Pirita jõel asuv Kose-Uuemõisa koridor (ligikaudne pikkus 1,8 km, laius 500 m) võimaldab elustiku liikumist massiivse Saula-Nõmbra tuumala ja Kose tuumala vahel. Koridor hõlmab Pirita jõge ja selle paremat kallast ja suunab koridori kasutajad mööda Kose-Uuemõisa asulast. Koridor asub valdavalt metsasel üksikute lagedamate lammirohumaadega alal, ristub mitmete uhtorgude ja Ahisilla ojaga, mis pakub alternatiivset teed siirdumiseks Saula-Nõmbra massiivi. Koridor sobib kasutamiseks ka suurimetajatele.

Kose koridor Pirita jõel asuv Kose koridor on kahe liikumisteega koridor, mis ühendab omavahel Kose tuumala ja Vardja tuumala. Üks koridoriharu möödub Kose alevikust põhja poolt selle vahetus läheduses, teine järgib Pirita jõe voolusängi läbi Kose aleviku keskuse. Esimene neist kulgeb kavandatavas puhkemetsas (laius 300 m, pikkus 1 km) ja pakub läbipääsuvõimalust liikidele, kelle jaoks koridori läbimine Kose aleviku keskelt on liiga stressirohke. Asulat läbiv koridor sobib vaid veelise eluviisiga liikidele, kes ei kasuta kallasrada – jõe kallastel pidev puistaimedega puhverriba. Koridori kumbki haru ei ole sobiv suurimetajatele. Koridori peamine funktsioon on vee-elulise eluviisiga liikidele ja väiksematele imetajatele liikumisvõimaluse

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 21 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine pakkumine, tiheasustusalalt lähtuvate veekvaliteeti kahjustavate mõjude puhverdamine ning asulalähedase puhkevõimaluse pakkumine.

Vardja-Kõrvemaa koridor Koridor ühendab Vardja tuumala ja riigi tasandi Kõrvemaa tuumala. Koridor ei paku kuigi häid liikumisvõimalusi suurematele imetajatele, kuid nende sattumist koridori (eelkõige Kõrvemaa tuumala poolt) ei ole põhjust välistada. Planeeritud koridor hõlmab Pirita jõe voolusängi ning on sobiv kasutamiseks koridori- ja ökotoniliikidele, kultuurmaistu liikidele ja inimkaaslejaile.

Palvere-Nõmbra koridor Palvere-Nõmbra koridori funktsiooniks on ühendada Palvere tuumala massiivse Saula-Nõmbra tuumalaga. Koridor on lühike (ligikaudu 1 km) ning asub kõrvalises paigas. Koridor on sobiv suurimetajatele.

Palvere-Kõrvemaa koridor Palvere-Kõrvemaa koridor (ligikaudu 1 km) paikneb Kose valla idapiiril. Koridor ühendab Palvere tuumala riigi tasandi Kõrvemaa tuumalaga. Koridor on kasutatav suurulukite poolt. Palvere tuumalast ja sellega seotud koridoridest moodustub alternatiivne ühendustee Saula- Nõmbra ja Kõrvemaa massiivide vahel.

4.4 Looduskaitseobjektid

4.4.1 Kaitsealad Vallas paiknevad Kämbla, Mahtra ja Tammiku looduskaitsealad, Tuhala ja Paunküla maastikukaitseala, mitmed looduskaitsealused pargid ja kaitstavad loodusobjektid.

Mahtra looduskaitseala moodustamise eesmärgiks oli kaitsta Mahtra soostiku sookooslusi, soosaartel paiknevaid vääriselupaiku, Natura 2000 elupaiku ning seal esinevaid looduskaitsealuseid liike aga samuti piirkonnale olulist veeressurssi. Mahtra looduskaitsealal paiknevad osaliselt Kose vallas Järlepa ja Leva sihtkaitsevööndid. Sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning Leva sihtkaitsevööndis ka jahipidamine 1. veebruarist kuni 31. maini. Mahtra piiranguvööndis ehk sihtkaitsevöönditest välja jääval kaitseala territooriumil on keelatud maavara kaevandamine; uue maaparandusüsteemi rajamine; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel ning puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitse ja piiranguvööndis lubatud tegevused on kehtestatud kaitse-eeskirjas.

Tammiku looduskaitseala asub Kahe lahustükina Harjumaal Kose ning Saku vallas ning osaliselt ka Raplamaal Kohila vallas (Tammiku looduskaitseala jääb KSHga hõlmatavast alast välja). Tammiku külast loodes on säilinud 4 allikasood, kus kasvab mitmeid haruldasi liike. Kaitseala on loodud 1991 aastal haruldaste taimeliikide (harilik sügislill, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo- neiuvaip, tumepunane neiuvaip – kõik III kat, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, eesti soojumikas – II kat) ning nende kasvukohtade kaitseks. Kaitseala pindala on 92 ha. Tammiku looduskaitsealal paikneb Kose vallas Allikasoo sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Tammiku piiranguvööndis ehk

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 22 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine sihtkaitsevööndist välja jääval alal on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus, puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel, uute veekogude rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, maavara kaevandamine, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine ja uute maaparandussüsteemide rajamine.

Kämbla looduskaitseala loodi 1991. aastal Oti botaanilis-zooloogilise kaitsealana. Kämbla looduskaitseala nime sai kaitseala 1998. aastal. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta sealseid haruldaste loomade, nagu I kategooriasse kuuluva lendorav, elupaiku ja kaitstavate taimeliikide (kaunis kuldking, eesti soojumikas ja mitmete käpaliste) kasvukohti. Kaitseala metsi läbivad mitmed lubjarikaste allikatega soonikud. Kaitseala pindala on 164 ha. Kämbla looduskaitsealal asub Oravasoone sihtkaitsevöönd, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud kaitse-eeskirjas nimetatud koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused. Kämbla piiranguvööndis ehk sihtkaitsevööndist välja jääval kaitseala territooriumil on keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat ja jäätmete ladustamine.

Tuhala maastikukaitseala on loodud 1989 aastal karstivormiderikka maastiku kaitseks. 26 km pikkune Pirita jõe lisajõgi, Tuhala jõgi, voolab maa all ligi 1,5 km. Jõe neeldumisalal asub suur sopiline ja mitmeharuline 80 vee neeldumiskohaga 500 m pikkune karstiorg. Suurvee ajal on suurimad neeldumiskohad Ämmaauk, Kihu kurisu, Virulase org, Kirstu auk. Tavalise veeseisu korral neeldub vesi vaid Ämmaaugu kaudu ning tõuseb uuesti maapinnale Veetõusme allikatest. Unikaalne on tuntud sessoonne tõusuallikas 2,4 m sügavune Nõiakaev, mis võib vett väljastada kuni 100 l/s. Kaitsealal asub Eesti pikim koobas – Virulase koobas. Kaitseala pindala on 188 ha. Tuhala maastikukaitsealal on keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine; veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine; maavarade ja maa-ainese kaevandamine; jäätmete ladustamine; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal ning lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevused on kehtestatud kaitse-eeskirjas. Tuhala maastikukaitseala jääb KSHga hõlmatavast alast välja.

Suures osas Kõue valda jäävat Paunküla maastikukaitseala iseloomustab maastikuline mitmekesisus: ürgilmelised metsad, puutumatud sood, metsajärved. Paunküla maastikukaitsealal paikneb osaliselt Kose vallas Paunküla sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste rajamine kaitseala tarbeks. Paunküla piiranguvööndis ehk sihtkaitsekaitsevööndist välja jääval alal on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uue veekogu ja maaparandussüsteemi rajamine; maavara kaevandamine; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

Looduskaitse all on ka Kose-Uuemõisa park, Ravila park, Tammiku parkmets (tammik) ja Tuhala park.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 23 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4.4.2 Looduskaitse üksikobjektid

Kaitsealused looduse üksikobjektid Kose vallas on:

• Kataveski kadakas Kata külas (piiranguvöönd 30 m) • Jürihansu kask Tuhala külas (piiranguvöönd 30 m) • Kooli pärnad Oru külas (30 m) • Kurena pärnad Kanavere külas (30 m) • Kõlli-Tooma tamm Kose-Uuemõisas (30 m) • Lendermaa ussikuusk Nõmbra külas • Saula siniallikad Saula külas (50 m) • Krei allikad Krei külas (15 m) • Tomingmäe allikad Vardja külas (15 m) • Kose allikad Kosel (15 m) ja • Kuivajõe säng Tade külas 3 km ulatuses Kuivajõe neeldumiskohast (30 m).

Kose vallas paiknevad kaitsealuste liikide elupaigad:

I kategooria liikidest lendorava elupaik. II kategooria liikidest metsise, nahkhiirte (suurkõrv, põhja-nahkhiir, veelendlane) ja rohunepi elupaigad. III kategooria liikidest võldase elupaik.

Lisaks on kaardil märgitud mitmeid vääriselupaiku, mis on kajastud KSH lisas toodud kaardil. Vallas on mitmeid kaitsealuste taimede kasvukohti. Kose vallas on loetletud, peamiselt Oru- Tuhala piirkonnas, looduskaitsealuste taimeliikide (käpalise) 52 kasvukohta. Esindatud on 27 liiki (kaunis kuldking, kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul sõrmkäpp, kõrbesõis, harilik käoraamat, suur käopõll, kaheleheline käokeel, täpiline sõrmkäpp, soo-neiuvaip, hall käpp, kuradi sõrmkäpp, tumepunane neiuvaip, harilik sookäpp, eesti soojumikas, pruunikas pesajuur, russovi sõrmkäpp, roheks käokeel, ainulehine sookäpp, lõhnav käoraamat, koldjas selaginell, harilik sügislill, balti sõrmkäpp). Haruldastest, kuid mitte kaitsealustest, taimedest saab mainida veel kevadkrookust ja püstlinalehikut. Kaitsealuste liikide täpsed asukohad on salastatud, kuna avalikustamise tagajärjel võib objekt sattuda ohtu.

4.4.3 Natura 2000 Tuhala loodusala on loodud loodusala Harju maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 188 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: karstijärved ja - järvikud (3180), nõrglubja-allikad (7220), plaatlood (8240), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Tammiku loodusala on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 385 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: sinihelmikakooslused (6410), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), püst- linalehik (Thesium ebracteatum).

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 24 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kämbla loodusala on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 163 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik lendorav (Pteromys volans); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Mahtra loodusala on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 7893 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0), lammi-lodumetsad (91E0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik võldas (Cottus gobio); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), madal unilook (Sisymbrium supinum).

Paunküla loodusala on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 617 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii).

Esialgses Natura 2000 loodusalade nimekirjas oli ka Kuivajõe loodusala loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liigi elupaiga kaitseks, pikkus 1 km. Kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), nõrglubja-allikad (7220). Liik, kelle elupaika kaitstakse: harilik võldas (Cottus gobio). Kuivajõel kehtisid alates 2004. aastast ajutised piirangud, mis 1. maist 2007 on oma kehtivuse kaotanud. Hetkel on kaitse all ainult see osa jõest, nimelt see osa mis on arvel kaitsealuse üksikobjektina - Kuivajõe säng.

4.5 Loodusvarad Valla territooriumil leidub lubjakivi, kruusa, liiva, turvast ja viirsavi. Liiva ja kruusa looduslik kvaliteet on kesine. Liiva tuuakse tavaliselt Kiiult. Kruusa leidub oosidena, põhiliselt Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee läheduses, olles kohati veeriseline, kohati savine. Turvast leidub kõigis rabades valla äärealadel. Kaevandatavateks maavaradeks on vallas liiv, kruus ja turvas. Leiduvatest maavaradest on Nabala lubjakivivaru tunnistatud üleriikliku tähtsusega varuks, teiste maardlate varud on kohaliku tähtsusega.

Nõmme kruusamaardla (maardla registrikaart nr 204): Kohaliku tähtsusega, pindala 26 ha, Maardla paikneb fluvioglatsiaalse tekkega mõhnastikul abs kõrgusega 67.81m (loodeosas) kuni 71.56m (keskosas). Maavara on muutliku lõimisega. Kihi paksus on väljapeetud (4-6m). Maardla ida- ja lõunaosas on varu veetasemest kõrgemal, loodeosas on veetase maapinna lähedal. Maardlast ~0.5km lõunas on Kose-Kehra tee. Kasutamisel tuleb säilitada juurdepääsuteed maardlast põhja- ja idapool asuvatele taludele. Kruus purustatult ja fraktsioneeritult teede ehituseks ning ehitussegudesse Kehtiv kaevandamisluba kuni 2014. aasta. ATI GRUPP OÜ. Ettenähtud rekultiveerida metsamaaks.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 25 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Mahtra turbamaardla (maardla registrikaart nr 304): Kohaliku tähtsusega, pindala 6326,28 ha, Maardlal asub suures Mahtra looduskaitseala. Maardlal paikneb Mahtra (Kolgu) raba kaitseala (434.83ha) ja Örde allika kaitseala (1.98ha). Kaitsetsoonid on eraldatud Kirivalla järve ümber (39.83ha), Atla jõele (5.00ha) ja Tuhala jõele (10.59ha) ) Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas – kütteturbana. Kaasnevad maavarad järvemuda põlluväetiseks ja järvelubi (järvekriit), järvemuda põlluväetiseks ja järvelubi lupjamiseks Kehtiv kaevandamisluba kuni 2029. aasta. AS Tootsi turvas. Ettenähtud rekultiveerida metsamaaks.

Kose-Risti liiva- ja kruusamaardla (maardla registrikaart nr 450): Kohaliku tähtsusega pindala 9,05 ha. Mäetehnilised tingimused soodsad: kasulik kiht on kogu mahus pinnasevee tasemest kõrgemal, kattekihi paksus väike. Kasuliku kihi lõimis on muutlik. Maardla piirkonda jääb 2 vääriselupaika (5, 8 plokk). Kehtiv kaevandusluba kuni 2015 aasta AS K. U. Mell. Rekultiveerida metsamaaks.

Nõrava kruusamaardla (maardla registrikaart nr 456): Kohaliku tähtsusega, pindala 6,69 ha. Kaevandamise mäetehnilised tingimused on soodsad. Kasulik kiht jääb veetasemest kõrgemale, kattekihi paksus väike. 1982.a uuringualast (8.1 ha) on prügila alla võetud 1.1ha. Maardla asub prügila ja vana rekultiveeritud karjääri vahel. Varualal okasmets. Kasutusala - kruus purustatult teedeehituses

Liivaaugu turbamaardla (maardla registrikaart nr 512): Kohaliku tähtsusega, pindala 1354,99 ha. Kaevandamisel tuleb maardlat läbivale kõrgepingeliinile eraldada vastav kaitsetsoon. Vastavalt maardlate registri andmetele kasutuseks keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole. Tegelikkuses asub turbamaardla alal Perila-Esku metsise püsielupaik. Hästilagunenud turvas, kasutusala kütteturbana.

Nabala maardla (maardla registrikaart nr 189): Nabala üleriigilise tähtsusega lubjakivimaardla pindala on 859,76 ha. Maardla mäetehnilised tingimused on küllalt keerulised. Kogu kasulik kiht paikneb allpool põhjavee taset, kattekiht on küllaltki paks, maardla põhjaosa läbib Vireži-Tallinna gaasitrass, lõunaossa jääb selle kaitsetsoon. Nõmmküla uuringualal vastab lubjakivikillustik purunemiskindluse järgi III klassi, külmakindluse järgi I-II klassi nõuetele. Tagadi uuringualal (13-16 plokid) vastab lubjakivi killustik purunemiskindluse järgi III klassi nõuetele. Maardla 3-ndale plokile ja prognoosalale jääb Rahaaugu loodushoiuala. Prognoosalale jäävad veel Tammiku loodushoiuala, musta toonekure elupaik ja paljude kaitse all olevate taimede kasvupaigad.

Maardlate aktiiv- ja passiivvarude piirid on tähistatud KSH lisaks oleval kaardil. Valla kõige tähtsam loodusressurss on põllumaad. Valla maakasutusest moodustab ca 1/3 põllumajandusmaa. Põllumajanduslik potentsiaal on keskmine, põllumajandusmaade osatähtsus on ca 30%, keskmine haritava maa viljelusväärtus on 45-46. Põllumaana on kasutuses peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid. Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaažkuivendus. Viljakad põllumaad on samuti leitavad KSH kaartidel.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 26 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 5: Põld Kata külas (Foto: Hele Möllits)

4.6 Maastik, miljööväärtused ja kultuuripärand

Kose vald asub maastikuliselt Harju lavamaa ja Kõrvemaa vahelisel üleminekualal. Suuremad metsad ja sootasandikud paiknevad valla äärealadel, olles enamjaolt osa suurtest loodusmassiividest, mis ulatuvad ka vallast väljapoole. Valla metsasus on ligikaudu 56 % (riigi keskmine eri allikate andmetel 44–48%). Lisades metsale muud looduslikus seisus või olulise otsese inimasustuseta alad (nt massiivides asuvad põllud, maaparandusobjektid) on hõlmatud ligikaudu 45 % (106 km²) valla territooriumist. Kose valla keskosa moodustub Harju lavamaale iseloomulikust kultuurmaastikust. Valla maakasutusest ca 1/3 moodustab põllumajandusmaa. Enamus põllumaadest on parandatud ja kuivendatud ning liidetud massiivideks. Valla kirdeosas (Viskla, Palvere, Nõmbra, Vilama) on valdav traditsioonilise hajaasustusega põllumajandusmaastik. Samasugusena väärib väljatoomist ka Kanavere ja osati Karla ning Nõrava piirkond. Ülejäänud vallas vahelduvad kompaktsed keskused suuremate looduslike aladega.

Kose vald on äärmiselt rikas kultuurimälestiste poolest. Vallas leidub mitmeid arheoloogiamälestisi - vanu asulakohti ja kivikalmeid, kultusekive ja ohvriallikaid. Lisaks on arhitektuurimälestistena kaitse all mõisakomplekside hooned. Pika ajalooga on näiteks Tuhala- Kata piirkond, kus oli juba Muinas-Eesti ajal tihe asustus, mida tõendavad arvukad arheoloogilised mälestised. Tuhala on arheoloogia andmeil ligi 3000 aastat vana ja selle läheduses on kindlaks tehtud 11 muistset asulakohta, 30 väikeselohulist kultusekivi ja kolm kivikalmet. Muinaseestlaste pühapaikadeks olid hiied, ohvriallikad ja –kivid. Kose vallas olid pühapaikadeks Kataveski Hiiekadakas ja Kurena Hiiepärnad. Esimesed piirkonna mõisad pärinevad XIV sajandist ning esimesed kirikud-kabelid rajati muinaseestlaste pühapaikadesse. Nii rajati XIII sajandi lõpus kabel Tuhala kivikalmete juurde.

Vallas võib leida küllalt hästi säilinud miljööga mõisakeskusi. Samuti võivad tulevikus saada omamoodi miljööväärtusteks mõned ajastutruu ilme säilitanud kolhoosiasumid.

4.7 Sotsiaal-majanduslik keskkond Valla territooriumil on 22 küla ja 3 alevikku. Rahvastik paikneb valla territooriumil suhteliselt ebaühtlaselt. Üle 1/3 valla rahvastikust elab Kose alevikus, 1/6 Kose-Uuemõisa alevikus, 1/12 Ravila alevikus, 1/12 Oru külas ning 1/3 elab ülejäänud vallas hajali. Valla elanikke arv on 01.01.2008 seisuga 5 712. Valla elanike arv püsib viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena - kuigi alates aastast 2000 on Kose valla rahvaarv pidevalt veidi vähenenud, kokku 156 inimese võrra , suurenes 2007. aastal valla elanike arv 20 inimese võrra. .

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 27 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

2007. aasta seisuga on Kose vald Harjumaa valdadest rahvaarvult 8. kohal. Valla elanike asustustihedus on 24,1 in/km 2.

Kose alevik on suhteliselt arenenud infrastruktuuriga asula, kus pakutakse erinevaid teenuseid. Soodne asend Tallinna linna suhtes soodustab aktiivset töömigratsiooni Tallinna suunas, väljastpoolt valda töölkäijate arv on tunduvalt väiksem – töökohad on põhiliselt Kose alevikus.

Kose valla kantideks, ehk paikkondadeks,jagunemisest annab pildi Joonis 6. Vallas on neli kanti – Kose, Kose-Uuemõisa, Oru ja Ravila kant.

Joonis 6: Kose valla kandid

Valla rahvastiku soolis-vanuseline koosseis sarnaneb teistele Harjumaa valdadele selle poolest, et kõige nooremad rahvastikurühmad (0-10) jäävad neile eelnenud vanusrühmadele oluliselt alla. Erinevalt Harjumaa valdade rahvastiku üldisest jaotusest ületab valla kooliealiste laste arv aga oluliselt noorte (20-30 aastaste) elanike arvukust. See tunnus lähendab Kose valla rahvastiku soolis-vanuselise struktuuri alusel Eesti valdadele. Sündide arv vallas on viimastel aastatel püsinud üsna samal tasemel, kõikudes 48-59 lapse juures aastas.Langenud on surmade arv, mille tulemusena jõudis 2003. a. loomulik iive plussi. Kuni sinnani oli see püsivalt 23-48 inimese võrra miinuses. 2002. aastal oli Kose vald Tallinna linna järel madalaima absoluutse loomuliku iibega omavalitsus Harjumaal. Kuni 2004. aastani saabus valda aastas ca 24-66 inimest rohkem kui lahkus. Viimastel aastatel on suurenenud lahkunute arv, mistõttu rändesaldo oli 2004. aastal viimase kümnendi jooksul esmakordselt null. 2005. a. oli rändesaldo taas positiivne. Üldine positiivne rändesaldo on tasakaalustanud negatiivset loomulikku iivet, mille tulemusena ongi elanike arv vallas püsinud suhteliselt muutumatuna.

Kõige enam Kose valla ettevõtteid, üle 50%, tegutseb teenindus- ja kaubandussektoris. Võrreldes 2002.a. on taolisi ettevõtteid valda lisandunud üle 50. Kasvanud on ka tööstusettevõtete arv (2002.a. – 36; 2006.a. alguses 63). Primaarsektoris tegutsevate ettevõtete osakaal on aastate

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 28 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jooksul langenud, kuid võrrelduna Harjumaa (ilma Tallinnata) üldise jaotusega on põllumajanduse- ja metsanduse ettevõtete osakaal vallas jätkuvalt suhteliselt suur.

4.8 Infrastruktuur ja jäätmemajandus

Maanteed Kose valda oluliselt mõjutavaks riiklikuks infrastruktuuriobjektiks on Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee liiklusintensiivsus on viimase 10 aasta jooksul mitmekordistunud. Hetkel on käimas maantee rekonstrueerimine ning koostamisel Kose valda puudutavate teelõikude rekonstrueerimise eelprojektid. Maantee jagab valla kaheks tükiks ning mõjutab oluliselt ka valla elukeskkonda. Vastavalt Aruvalla-Kose teelõigu renoveerimise projekti keskkonnamõju hindamise aruandele esineb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lähedal heitmeid mootorite heitgaasidest nagu raskemetallid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), lämmastikoksiidid (NOx), vingugaas (CO), süsihappegaas (CO2), peened osakesed (PM) ja teelt tolm, jäätõrje soolad jne. Heitmetest osa hajub õhus ja osa ladestub teel ja külgneval alal. Aruvalla-Kose teelõigu KMH kohaselt on suurem osa senisest pliireostusest (ca 70%) pärit autodest. Kusjuures mootori heitgaasidest lendub ligikaudu 70 % pliist, millest 30 % sadestub teekattele ja 40% kuni 50 m kauguseni teest. Plii on eriti ohtlik lastele. Raskemetallide (plii, kaadmiumi, tsingi, vase) saastumiskoormus ja sisaldus teeäärsetes taimedes väheneb eksponentselt kauguse suurenedes teeservast, kusjuures saastatuim ala ulatub 20...30 m kaugusele teeservast. Teeäärsed hekid vähendavad teelõigu KMH aruande järgi saastumist hekitagusel põllul kuni 50% võrreldes lageda põlluga. Aruande kohaselt väheneb metsas saastumiskoormus kohaliku fooniväärtuseni 10..20 m kaugusel teeservast. Intensiivse liiklusega ristmikel suletud tuulevaiksel alal on õhus vingugaasi (CO) üleküllus. Vingugaas põhjustab sissehingamisel ja verre lahustudes organismis hapnikuvaegust. Tavaliselt jalakäiad ei viibi ristmikel pikka aega, et saada tervisele ohtlikus annuses õhusaastet. Tee läheduses õhus esineb liiklusvahendite heitmeid mootorite heitgaasidest nagu raskemetallid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), lämmastikoksiidid (NOx), vingugaas (CO), süsihappegaas (CO2), peened osakesed (PM) ja teelt tolm, jäätõrje soolad jne. Heitmetest osa hajub õhus ja osa ladestub teel ja külgneval alal. Aruvalla-Kose teelõigu KMH toob välja, et üks olulisi mõjureid õhusaaste hajumises on tuul. Lähtudes EMHI andmetest on piirkonna aasta keskmine tuulekiirus 4 m/s. Valdav osa aasta tuultest ca 70% puhub läänekaartest ehk tee lähedal teest valdavalt paremal asuvate elamute alalt tee suunas. Aruvalla-Kose teelõik asub valdavalt tuultele avatud maastikul. Seetõttu hajuvad teelt pärinevad õhuheitmed kiiresti ümbruskonda. Metsade vahel kulgevad teelõigud on praegu kitsad, suletumad teega risti puhuvatele tuultele ja õhuheitmed hajuvad seal aeglasemalt Samas ei ole tee ääres elamuid. Teiste valla teede osas on teede ehitamise ja rekonstrueerimise käigus on tänavaid ja maanteede lõike hajaasustuses, kus on tihedam elamute paiknemine, muudetud tolmuvabaks. Kohalikke teid on vallas 329,9 km, ehk 1,39 km kohalikke teid ühe ruutkilomeetri kohta, mis ületab Harjumaa valdade keskmist näitajat. Kohalikud teed on rahuldavas, kohati ebarahuldavas seisus. Suviseid hooldetöid tehakse minimaalses ulatuses, omavahendid kuluvad valdavalt lumetõrjeks.

Vesi, kanalisatsioon ja küte Ühisveevärgiga on hõlmatud alad Kosel, Kose-Uuemõisas ja Ravilas, Vardja, Palvere, Karla, Kuivajõe-Sepa ja Oru külades. Ühisveevärki on ühendatud üle poole valla majapidamistest,

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 29 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine suuremates asulates 60-90% majapidamisest. Kose vallal on olemas ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise seisukohalt on oluline Harju alamvesikonna veemajanduskavas antud hinnang valla territooriumile jäävatele veekogudele, mis saavad olema valla heitvee eelvooludeks. See võib tähendada vajadust seada heitvee väljalaskudele tulevikus karmimad nõuded kui tänase päeva seisuga on kehtestatud. Valdav osa kanalisatsioonivõrgustikust on amortiseerunud ja vajab renoveerimist. Kanalisatsioonivõrgustikud on olemas järgmistes asulates ja külades: Kosel, Kose-Uuemõisas, Ravilas, Orus, Palveres, Sepal, Vardjal ja Karlas. Vallas on 3 kaugküttepiirkonda – Kosel, Kose-Uuemõisas ja Ravilas. Soojatrasside kogupikkus on 4845 m. Küttena kasutatakse Kose piirkonnas valdavalt põlevkiviõli. Väiksemates asulates kasutatakse korterelamutes lokaalkatlamajasid – lokaalvõrgud on Orus ja Vardjas. Gaasivõrgud vallas puuduvad. Vallal on olemas ka energiamajanduse arengukava.

Jäätmemajandus Olmejäätmete veoga tegeleb korraldatud olmejäätmete veo konkursi tulemusena Radix Hoolduse OÜ. Keskkonnakaitse kulud vallaeelarves on väikesed ja neist valdav osa kulub haljastusele. Olmejäätmete ladustamiseks kasutatakse Oru lähedal asuvat Nõrava prügilat (kuni 01.07.2009), samuti Jõelähtme ja Väätsa prügilat. Seisuga 01.11.2007 oli Kose vallas korraldatud jäätmeveoga liitunud 740 klienti (sh paljud kaaskasutajad). Viimaste aastate jooksul Kose vallast OÜ Radix poolt Nõrava prügilasse ladestatud jäätmekogustest annab ülevaate Tabel 1.

Tabel 1: Nõrava prügilasse ladestatud jäätmed Radix Hoolduse OÜ andmetel (tonnides)

Aasta Olmeprügi Muud jäätmed 2007 (I-III kvartal) 787 199 2006 1056 246 2005 1219 288 2004 1289 610 2003 1145 350

Vallas on töösse rakendatud süsteem ohtlike jäätmete kogumiseks elanikkonnalt – keskne kogumisjaam asub Kose bensiinijaamas ning kogumispunktid veel neljas kohas. Kauplustes ja koolides on vanade patareide kogumiskonteinerid. Suuregabariidilisi jäätmeid viiakse ära kampaania korras. Lisaks püsielanike poolt tekitatud jäätmetele on prügiallikaks ka valda läbiv Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Maanteeäärse prügi kogumisega tegeleb OÜ Üle.

Muu Vallas ei ole suuri paikseid saasteallikaid. Valla territooriumil on kaks kasutuses olevat kalmistut. Valla territooriumil on mitmeid potentsiaalseid keskkonnaohtlikke objekte, nt. Nõrava väikeprügila. Likvideerida tuleb Kosel, Kose-Uuemõisas ja Ravilas korruselamute juures kasutuseta seisvad vedelgaasi hoidlad. Likvideerimisele kuuluvad ka Kose ja Kose-Uuemõisa masuudihoidlad, nn. Pigipaas Kose-Ristil jt. omanikuta lagunemisohtlikud rajatised.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 30 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5 Võimalik oluline keskkonnamõju ja arengustsenaariumid

Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta nii majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist kui looduskeskkonnale avalduvat mõju, määramaks jätkusuutliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused.

Vastavalt Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt heakskiidetud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile, vaadeldi hindamise võimalikku keskkonnamõju:

• Kaitsealustele aladele ning kaitstavatele looduse üksikobjektidele, arvestades nende kaitse-eeskirjadest tulenevate piirangutega • Natura 2000 aladele • Rohevõrgustikule, taimestikule ja metsadele • Loomastikule • Pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse kaitsmata põhjaveega alasid planeeritavas piirkonnas • Välisõhu kvaliteedile • Valla territooriumil ja selle lähipiirkonnas paiknevatele maavaradele, võttes arvesse nende kaevandamisega seotud keskkonnaküsimusi • Maakasutusele • Piirkonna miljööväärtustele, sh väärtuslikele maastikele ning maastikupildile • Mõju inimese liikumisteedele ja valla osade ühendatusele • Mõju inimese tervisele ja varale • Mõju kultuuripärandile • Mõju tööhõivele, haridusele ja kohaliku kogukonna arengule

Seejuures käsitletakse • Tootmisalade mõju ümbritsevale • Jäätmetekkega seotud küsimusi • Heitveekanalisatsiooniga seotud küsimusi • Olemasolevate maardlate kasutamisega seotud küsimusi, sh rohevõrgustiku ja kaitsealuste liikide püsielupaikadega seonduvat.

Hindamisel võeti arvesse T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose lõigu rekonstrueerimise projekti lahendust ning keskkonnamõju, toetudes läbiviidava keskkonnamõju hindamise tulemustele.

Üldplaneeringu koostamise juures kaaluti keskkonnamõju tulenevalt mõjuteguritest ja mõjuvaldkondadest, mis ülal loetletud kõikide kogu planeerimisprotsessi vältel. Samas eraldusid teistest küsimused, mille puhul võis eeldada, et lahendusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Seetõttu võeti üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise juures erinevate alternatiividena arutlusena reaalselt planeerimisel üleskerkinud küsimused, mille osas tuli otsustada ühe või teise lahenduse kasuks.

Programmi koostamisel toodi välja järgmised võimalikud alternatiivsed arengustsenaariumid, mille osas oli tarvis kaaluda keskkonnaalast otstarbekust.

• Tuhala ja Tammiku piirkonnas alustatud detailplaneeringute (Karimäe, Jõeääre ja Metsaka) jätkamist või mittejätkamist ning jätkamise tingimusi (KSH ei käsitle Kata, Tammiku ja Tuhala külade administratiivpiiridesse jäävat ala, sest need kolm küla

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 31 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

vajavad oma rohkete kultuurimälestiste ja looduskaitseobjektide, ning ulatuslike miljöö- ja maastikukaitsealade, samuti maavaraleiukohtade ja erinevate huvigruppide arendamissoovide arvestamise vajaduse tõttu täpsemat teemaplaneeringut). • Oru piirkonnas olemasoleva tiheasustusala vähendamist asula loodenurgas Tuhala looduskaitsealaga piirneval alal, säilitamist olemasolevas suuruses või laiendamist Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee suunal. • Saula silla juures olevale alale arendamisel keskkonnamõju hindamise kohustuse määramise vajadust. • Rekonstrueeritava T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee trassi liiklussõlmedega piirnevatele aladele arendustingimuste seadmise vajadust. • Olemasoleva rohevõrgustiku täpsustamise vajadust, kaaludes Kolu kandi rohekoridori ümberplaneerimist ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 38. kilomeetrile rohekoridori määramise vajadust ning Ravilast ida suunas rohekoridori täpsustamise vajadust. • Kose-Uuemõisa-Tade piirkonnas olemasoleva tiheasustusala laiendamist juba kehtestatud detailplaneeringute võrra või edasist laiendamist piki Kuivajõe sängi ning Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee suunas. • Kose ümbersõidu võimalusi raskeveokite suunamiseks alevikust eemale.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 32 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju prognoos, hinnang ning mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele 5.1 Mõju maakasutusele

Kose vallas on metsaste alade osatähtsus veidi üle poole valla üldpindalast. Säilitamaks väärtuslikke metsakooslusi ei tohiks edaspidises arenduses enam uusi metsaalasid elamu- või tootmisaladena kasutusse võtta. Seetõttu on üldplaneerimisel jäetud kõrvale arendussoovid, mis puudutasid metsamassiividel paiknevate maatulundusmaade muutmist elamualadeks. Uued elamualad on ettenähtud eelkõige olemasolevate keskuste (Kose, Kose-Risti, Oru) läheduses.

Lisaks metsamaade säilitamisele, tuleb elamualade planeerimisel arvestada ka viljaka mulla kui loodusressursi säilitamisega. Üldplaneeringus viljakate muldadega alasid üldjuhul elamualadena planeeritud ei ole. Mõningasel määral jääb viljaka mullaga alasid Oru arenduse ja Kose- Uuemõisa laienemise alla.

Kose valla üldplaneering ning edasine elamualade arendus vallas lähtub põhimõttest, et tiheasustusalad laieneksid tiheasustusega alade ümber ning külades säiliks maaline hajaasustusega muster. Suuremate arenduste koondamine olemasolevate tiheasustusalade ümber kergendab infrastruktuuride rajamist ja teenuste pakkumist, vähendades sellega nii majanduslikku survet vallale kui võimalikku reostust keskkonnale. Samas ei tohiks kaduda külade elujõulisus, kus peaks pigem toetama traditsioonilist keskkonda säilitada aitavat elulaadi.

Oluline muutus maakasutuses on seotud I klassi maantee tekkimisega ning selle äärde ettenähtud aladega tootmiseks, äriks ja teeninduseks. Äri- ja tootmistsoonina on ettenähtud mitmed senised põllumaad. Samas ei ole maanteede sanitaarkaitsevööndisse jäävatel aladel üldjuhul lubatud elamuehitus ning põllumajandus on soovitatav vaid teatud juhtudel. Valla üldplaneeringu koostamisel on järgitud põhimõtet, et maanteede sanitaarkaitsevööndit oleks kõikjal arvestatud. See on muutnud seniseid maakasutuspõhimõtteid ka I klassi maanteest kaugemal.

5.2 Mõju pinna- ja põhjaveele

Üldiseks põhjavee kaitse eesmärgiks on vastavalt Harju alavesikonna veemajanduskavale säilitada põhjavee looduslik või looduslähedane koostis. See tähendab, et põhjavesi (põhjaveekogum) peab kuuluma heasse veeklassi. Veepoliitika raamdirektiiv ja veeseadus püstitab eesmärgi kogu põhjavee hea seisundi saavutamiseks, reostamise ning liigvähendamise vältimiseks. Eelkõige tuleb kaitsta põhjaveevaru, mida kasutatakse või on perspektiivne kasutada joogiveevarustuseks. Mõju põhjaveele on Kose valla üldplaneeringu koostamise käigus küsimuseks samuti elamuehituse laiendamisel kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 33 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Elamualade laiendamine, mis puudutab tugevalt nõrgalt kaitstud, kohati kaitsmata põhjaveega alasid, on märkimisväärne Tuhala-Oru ümbruses. Sellistele aladele elamuehituse arendamisel tuleb põhjavee reostuse eest kaitsmiseks jälgida arendamisel nõudeid, mis tagavad veekvaliteeti säilimise. Vastavalt Harju alamvesikonna veemajandus- kavale tuleb tagada kaitsmata põhjaveega alade tõhus kaitse eelkõige veehuviga piirkondades, alustades põhjaveehaarete toitealadest. Kaitsmata põhjavesi ei ole joogiveena kasutamiseks perspektiivne tööstusaladel, tiheasustuse aladel ja intensiivse põllumajandusega aladel. Kaitsmata põhjaveega aladel on oluline, et tiheasustusalal oleks välja ehitatud vettpidav olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsioon. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti. Heitvee puhastamise nõuded on soovitatav läbi vaadata iga heitvee pinnasesse või ka otselasuna põhjavette juhtimise juhul eraldi. Joonis 7: Põhjavee kaitstus laieneval Oru tiheasustusalal, tumeroosaga on märgitud kaitsmata, roosaga nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, punktiiriga on tähistatud laieneva tiheasustuse piir)

Üldise veekvaliteedi parandamiseks tuleks vallas tervikuna rangemalt järgida (ja kontrollida) põllumajanduslikke keskkonnanõudeid – nt väetiste- ja taimekaitsevahendite õige kasutamine, sõnniku ladustamise ja laotamise tingimuste täitmine, muldade tuulekande vältimine avamaastikus loodusliku taimestikuga puhverribade abil, vooluveekogude kaitse toitainete vette sattumise vähendamiseks (loodusliku taimestikuga puhverribade jätmisega ja vajadusel ka rajamisega), loomapidamistingimuste järgimine, pinnasereostuse vältimine jm. Samuti vajab tähelepanu reovee- ja jäätmekäitluse nõuete täitmine ja kontroll, seda nii tihe- kui hajaasustuses (eriti karstialadel). Välistada tuleks reovee imbkaevude rajamine. Unustada ei tohi, et tegemist on sesoonsete üleujutuste esinemise alaga, mis muudab veekvaliteedi veelgi haavatavamaks. Põhjavee ja vooluveekogude veekvaliteedi edasise halvenemise vältimiseks ja inimkoormuse vähendamiseks tuleks hajaasustuses lisaks minimaalse krundi suuruse (pindala) määramisele sätestada ka majapidamiste minimaalne vahekaugus. Vahekauguse määramisel on soovitatav aluseks võtta küla hajaasustusega osas väljakujunenud majapidamiste keskmine omavaheline kaugus.

Oluline oht veekvaliteedile seondub looduslike alade vähenemisega , millega kaasneb piirkondlikult oluliste infiltratsioonialade kadumine, mis halvendab nii põhjavee, kui pinnaveekogude vee kvaliteeti. Veekogude dünaamikat mõjutavad ümbritsevad rohealad otseselt, toimides vooluhulkade stabilisaatoritena ja infiltratsioonialadena. Veekogude puhul ja eriti vooluveekogude puhul on oluline silmas pidada, et mida suurem osa veekogu kaldast on avatud, st puudub looduslik lopsakas rohttaimestik, põõsad ja puud, seda enam langeb vee kvaliteet. Nimelt tõuseb vee temperatuur, hapnikusisaldus väheneb, toksiinide ja toitainete tase tõuseb, kaldad muutuvad ebakindlaks. See kõik mõjutab omakorda vetikate vohamist ja vee- elustiku elujõulisust ning vee üldist kvaliteeti.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 34 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Karstialade osas on Raukas (2007) Kose valla Tuhala piirkonda uurides leidnud, et kohtades, kus põhjaveetase on alanenud, tuleb kasutada kõiki võimalusi vee juhtimiseks kurisutesse ja teistesse vett neelavatesse karstivormidesse, et suurendada sel viisil põhjavett. Seejuures tuleb kindlustada, et pinnavesi ei reosta põhjavett. Pinna- ja põhjavee segunemisel kujuneva vee koostise prognoosimisel tuleb arvestada maa all voolava vee kvaliteeti, mis Raukase (2007) sõnul ehitustegevuse ja rajatavate kinnistute tõttu kindlasti halveneb. Raukase (2007) andmetel on põhjaveevaru puhta veega täiendamise vajadusest soovitatud karstunud alasid metsastada, mille tulemusena põhjavee toitumine lumeveest suureneks. Karstunud alasid ei tohi hoonestada. Karstikoobaste ja maa-aluste jõgede kohal on varinguoht, mis võib tekitada arvestatavat materiaalset kahju. Raukas (2007) leiab, et ehituspiirkonda võib geolooglisi faktoreid arvestades laiendada ka Saula ja Nõrava suunas. Karstialadele elamuarendamise laiendamine ei pruugi olla võimalike maapinna vajumiste tõttu olla ohutu, kuid kindlasti tuleb silmas pidada veereostuse ohtu. Kuna karstialad on avatud, jõuab igasugune reostus kergesti põhjavette. Raukas rõhutab, et karstivormid on samas olulised ka põhjaveevarude täiendamise seisukohalt. Ka kurisud, mille veeneelamisvõime ei ole kuigi suur, toidavad seal, kus pinnavee juurdevool kestab kevaditi mitu nädalat, oluliselt põhjavett.

Kokkuvõtvalt võib üldiste põhimõtete kohta öelda, et tuleb tagada selline maakasutus, et põhjavesi ei reostu. Eelkõige on see vajalik seal, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks. Põllumajanduslik maakasutus peab toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega. Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Tuleb täiendada olemasolevat andmestikku allikate ja karstialade kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seni peaaegu inimtegevusest mõjutamata allikate säilitamisele looduslikuna. Vanad ja kasutusest väljas olevad puurkaevud tuleb nõuetekohaselt likvideerida. Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjavett võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride rekultiveerimisel. Looduskaitseseadus annab võimaluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks teatud tingimustel (traditsiooniline ehitusjoon jm). Kose vallas ei ole kehva veekvaliteedi ja kaitsmata põhjavee tõttu soovitatav vähendamist rakendada.

Mõju pinna- ja põhjaveele on küsimuseks ka Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee rekonstrueerimise kontekstis. Vastavalt Kose-Aruvalla teelõigu eelprojekti KMH-le on peamine maanteelt tulenev oht veekogudele on liiklusõnnetused keskkonnaohtlike ainetega nagu õli, kemikaalid jne ja nendega kaasnevad heitmed, mis võivad sattuda lahtise kuivendusvõrgu (kraav, neelukaevudega sajuveetorustik) kaudu eesvoolu. Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekti KMH kohaselt tuleb vältida teelt kogutava vee juhtimist otse suublasse – Pirita jõkke ja Kuivajõkke. Kuivendust mittevajavatel teelõikudel veekogudest eemal oleks aruande põhjal otstarbekas teekatte sajuvee hajutamine üle poorse teepeenra ja muldenõlva tee roheribale, kus vesi puhastub. Sama aruande hinnangul on suhteliselt väikese liiklustihedusega (kuni 10...15 tuhande a/d) maanteel on hooldatud teekattelt (tolmuta, sile) valguvas sajuvees naftasaaduste ja heljuvaine sisaldus üldiselt alla piirnormi. Teeperve rohttaimestik ja pinnas peab kinni võimaliku heljuva aine, õlijäägid ja PAH-id , mis lagunevad keskkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul seal. Jõe läheduses, kus tee vesi võib voolata otse jõkke kui kaitseabinõusid pole rakendatud, võib see mõjustada veekogu. Sillalt peab sajuvee eemale juhtima piki kõrgendatud silla äärist ja läbi kogumismahuti.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 35 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5.3 Mõju taimestikule ja loomastikule

Mõju taimestikule ja loomastikule on valla üldplaneeringu perspektiivide seadmisel seotud elamu- ja tootmisalade laienemise ning maantee lainemisega, eelkõige uue I klassi maanteetrassi tekkimisega Paunküla metsamassiivi aladel.

Maakasutuse muutuste mõju Kose vallas on metsaste alade osatähtsus üle poole valla üldpindalast. Metsakoosluste säilitamise seisukohast ei tohiks edaspidises arenduses uusi metsaalasid elamu- või tootmisaladena kasutusse võtta. Ulatuslike ilma kõrghaljastuseta alade tekkimisel suureneb seal tuule kiirus, mis omakorda viib mulla kiirema kuivamiseni ja madalamate temperatuuride esinemisele. Aine- ja energiaringe seisukohast on suured rohealade massiivid olulised stabilisaatorid, infiltratsioonialad, erineva saaste puhverdajad ning selle leviku tõkestajad. Kitsad puhverribad ja massiivide servad toimivad antropogeensest maastikust lähtuva saaste ja reostuse akumulaatoritena e. sidudes need stabiilsematesse ühenditesse ja struktuuridesse. Samuti toimivad ribastruktuurid keskkonnatingimuste stabilisaatoritena, pidurdades tuule kiirust ja hoides ära muldade kiirema kuivamise, väga madalate temperatuuride tekke ja õhusaaste leviku.

Just tiheasustusalade ja suurte puudeta maastikumassiivide puhul on oluline võimalikult paljude kõrghaljastusega servakoosluste olemasolu, olgu nendeks siis võsastunud kraaviservad, metsatukad, põlispuude alleed vms. Mida heterogeensem on maastik, seda turvalisem ja stabiilsem see tiheasustusaladel on.

Enamus taimi levib seemnetena kasutades selleks loomi, tuult, vett vm. levikuvektorit. Seemnelevi tuulega on kõige efektiivsem avatud maastikus. Liigendatud maastikul on tuule turbulents küllalt suur ja seetõttu levivad ka seemned maastikul suhteliselt laiguliselt ja sageli mitte väga kaugele oma tekkekohast. Vähesed liigid levivad tuulega sadade meetrite kaugusele. Üldiselt, mida heterogeensem maastik, seda väiksem on seemnete levimiskaugus.

Paljud taimed levitavad oma seemneid loomade abiga, sõltudes seega loomade liikumisteedest ja puhkepaikadest. Lindudega levivate liikide puhul on seetõttu avatud maastikul seemnete leviku seisukohast olulised üksikud puud ja puudesalud, mis meelitavad linde sh ka seemneid levitavaid. Selliste loodusliku taimestikuga laikude kaudu levivate taimeliikide puhul on näiteks leitud, et alates 2 hektarist suudavad metsalaigud toetada olulist osa metsataimestikust. Seega võiks 2 ha olla taimestiku jaoks efektiivse astmelaua piirväärtus. Pidevaid koridore vajavad eelkõige vegetatiivselt või maad pidi liikuvate loomade abiga levivad taimed. Seejuures on nende taimede ellujäämiseks oluline, et servaefektist tingitud klimaatilised tingimused ja kõrgem herbivooria surve ei oleks liiga ekstreemsed. Teaduskirjanduses pakutakse, et metsataimede jaoks on servaefekti mõjuulatus kuni 12-60 m ja hinnatakse, et metsataimed suudavad levida ja püsida ligikaudu 100 m laiustes koridorides.

Suure koduterritooriumiga loomadest enamus vajavad oma elutegevuseks väga erinevaid elupaiku. Näiteks suured sõralised (siga, põder, metskits), kelle poegimiskohad, toitumiskohad ja varjepaigad asuvad erinevates kooslustes. Samuti eelistavad loomad teatud eluetappidel ja sõltuvalt aastaajast erinevaid elupaiku. Seega on suuremate selgroogsete puhul asurkondade vahelise lävimise kõrval samavõrd tähtis ka elupaikade vaheline liikumine. Suurte selgroogsete puhul on tavaline, et need liigid on suhteliselt tolerantsed ja kõigesööjad. Nende liikumiskoridoride puhul on oluline, et seal oleks säilinud varje- ja põgenemisvõimalused häiringute eest. Teisisõnu on oluline, et koridorid oleks piisavalt laiad, et vanaloomad saaksid

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 36 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine selle oma järglastega läbida ilma, et antropogeensete infrastruktuuride (teed, tiheasustused ja üksikud majapidamised) mõjud ei oleks liiga stressitekitavad. Nende liikide jaoks on kõige sobilikumad koridorid pidevad loodusliku taimestikuga alad. Näiteks põtrade puhul on zooloog Lauri Klein hinnanud, et ajaloolise loomaraja olemasolu korral vajaksid põdrad seal turvalise liikumise tagamiseks 200 m laiust katkematut loodusliku taimestikuga koridori. Kuid siin on oluline rõhutada, et antud hinnang kehtib vaid põtrade kohta ja eeldab ajaloolise loomaraja olemasolu. Juhul kui ajaloolist loomarada pole, siis vajab koridoris ebakindlalt liikuv loom ka laiemat puhvrit väliskeskkonna mõju eest.

Putukad moodustavad ökosüsteemis biomassi poolest äärmiselt suure osa ja on kogu toiduahela toimimise seisukohast oluline loomarühm. Lendavad putukad sõltuvad oma levikust sarnaselt selgroogsetele elupaiga kvaliteedist, elupaikade ruumilisest paigutusest ja pindalast. Kehvema levimisvõimega putukatele võivad nt jõed ja teed olla täielikeks barjäärideks, samas toimivad metsaservad jällegi heade levimisjuhtidena. Eestis on näiteks uuritud II kategooria kaitsealuse liblikaliigi mustlaik-apollo levimisökoloogiat, millest ilmnes selgelt, et väiksed veekogudeäärsed niidulaigud toimivad selle liigi jaoks kriitiliste koridoridena. Teadlased on ka uuringutele tuginedes leidnud, et liblikate jaoks oleksid kõige sobilikumad 250 m laiused levikukoridorid.

Lindude ja imetajate puhul tuleb liikumiskoridoride miinimumväärtuste määratlemiseks võtta eesmärgiks see, et koridor peab toetama inimpelglike metsasisestele elupaikadele kohastunud liikide levikut. Seega on siingi äärmiselt oluline servaefekti ulatuse määratlemine. Põld-mets servaefekti puhul on näiteks leitud, et pesakisklus on servaefekti mõjul massiivi foonist kõrgem veel kuni 600 m kauguseni metsaservast. Soomes on uuritud sellist metsamassiividele iseloomulikku liiki nagu porr ja leiti, et pesitsemisel on kõige olulisem tsoon pesast kuni 200 m kauguseni. Uurijad on leidnud, et lindude puhul on servaefekt kindlasti täheldatav kuni 50 m kauguseni servast, Kanada rohealade planeerijad on servaefekti keskmiseks mõjuulatuseks metsalindudele arvestanud 200 meetrit. Koridoride määramisel on jõutud järeldusele, et linnustiku puhul peaksid koridorid olema vähemalt 100 m laiused ja et toetada inimpelglikke liike, siis peaks koridor olema vähemalt 300 m lai.

Eesti imetajate liikumiskoridoride eelistustest ja vajadustest ning planeeringulistest soovitustest on koostanud esindusliku loendi zooloog Lauri Klein. Maismaad mööda liikuvate imetajate jaoks on parimad võimalikult homogeensed ilma ristuvate antropogeensete infrastruktuurideta koridorid. Juhul kui rohekoridorid koosnevad põllumajanduslikus maastikus paiknevatest metsalaikudest, siis tasub võtta arvesse, et näiteks lindude ja kahepaiksete liikide loomade arvukus langeb järsult kui laikude pindala on alla 4 ha.

Põllumajandusmaastiku mõju elustikule on sageli nii positiivne kui negatiivne ning seetõttu võiks seda Kose valla olusid arvestades pidada neutraalseks. Reeglina on üldiselt positiivne ekstensiivse põllumajanduse mõju, mille käigus luuakse ka looduslikule elustikule ahvatlev elupaik niidetavate või karjatatavate poollooduslike koosluste näol. Intensiivse põllumajanduse, eriti taimekasvatuse puhul on maastike strukturaalne ja liigiline vaesumine (mehaaniliste ja keemiliste maaharimisvõtete tõttu), toitainete ärakanne erosiooni ja leostumise mõjul üldlevinud.

Teede mõju Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Aruvalla–Kose lõigu rekonstrueerimisega kaasnevad taimestikule vastavalt teelõigu eelprojekti KMH-le suurimad muutused Pirita jõe ümbruses, kus on vaja teha suuremahulisi raieid looduslähedases olekus puistutes. Väheneb nii koosluste biomass kui muutub liigiline koosseis. Tee serva jäävad kuused muutuvad tormihellaks. Raiete

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 37 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine mahu vähendamiseks tuleks võimaluste piires kasutada praegust teemaad, samuti kõrval kulgevaid teid (k.a. vana Tartu maanteed) ja kraavitrasse. Kõige hävitavam rekonstrueerimise mõju on teemaal paiknevad suhteliselt tugevat inimmõjuga rohttaimede kooslustele, kuid need kooslused on võimelised tulevikus ise taastuma. Teemaa taimestiku mitmekesisust vähendavad rekonstrueerimisega kaasnevad puude ja põõsaste raied. Need raied muudavad ka teemaastiku ilmet. Eriti silmatorkavad muutused toob kaasa kuusehekkide likvideerimine. Sobivatesse kohtadesse teemaal (lähtuvalt liiklusohutusest) võiks kompensatsiooniks juurde istutada põõsaste rühmi, üksikuid puid ning kuusehekke. Teataval määral väheneb põllumajanduslike kõlvikute pindala ja osa neist killustub. Piiratud kasutusvõimalustega põllumaa tuleks võimalusel kas metsastada või istutada sellele põõsad.

Teatud liiklustihedusest osutuvad maanteed maismaad mööda liikuva elustiku jaoks oluliseks barjääriks. Esimese klassi maanteed on suurulukite jaoks praktiliselt ületamatud tõkked. Maanteede puhul on suurulukitele oluliseks barjääriks teed, kus ööpäevane keskmine sõidukite arv ületab 6000 piiri. Kahepaiksete hukkumise tõenäosuseks maanteel liiklustihedusega 3207 autot päevas leidsid uurijad Hels ja Buchwald 0.34-0.61, I klassi maanteel oli selleks aga lausa 0.89-0.98. Samad uurijad leidsid, et läheduses asuvate (250 m raadiuses) populatsioonide täiskasvanud isenditest hukkus teedel 10%.

Maakondliku rohealade teemaplaneeringu metoodilises juhendis kirjutab Lauri Klein järgmist: „Üldine reegel on, et tehisinfrastruktuuridest on kõige väiksema negatiivse mõjuga (mitmetel juhtudel isegi positiivse mõjuga) väikese intensiivsusega metsateed, mis on peamiselt kas pinnasteed või kruusateed. Neid võib loomade (v.a linnud) jaoks võrdsustada metsasihtide ja elektriliinidega (v.a kõrgepinge liinid). Samas on siingi erandeid. Üldreeglina on ka raudtee tunduvalt väiksema negatiivse mõjuga kui maantee (siin esineb aga just otsene sõltuvus liiklusintensiivsusest ja kompensatsioonikonstruktsioonide olemasolust)“. Näiteks on hinnatud maanteeliikluse otsest häireulatust metsalindude jaoks teest kuni 150 m kaugusele; avamaastiku lindudele madala intensiivsusega tee puhul 200-1000 m ja kõrge intensiivsuse maantee puhul üle 1000 m; metsade suurulukitele on servaefekti ulatuseks hinnatud kuni 200 m. Taimede puhul leidsid Ameerika uurijad, et kruusakattega teede mõjuulatus ulatub 15 meetrini.

Matkaradade ja teiste kitsaste virgestusliku funktsiooniga radade otsene mõjuulatus metsaelustiku jaoks on marginaalne. Veidi suuremaks võib seda lugeda, kui rajad on ööpäev läbi valgustatud, kuid ka valgusreostus ei levi metsas väga kaugele. Radade ja metsateede mõju tiheda asustusega piirkondades seisneb eelkõige intensiivses kiskluses ja häirimises, mis tuleneb hulkuvate kodukasside ja -koerte kõrgest arvukusest. Uuringud on näidanud, et metsloomad kasutavad liikumiseks matkaradasid, kuni neil ei liigu regulaarselt kodukoerad. Briti uurijad on öösorri puhul teinud kindlaks, et nende pesitsusedukus on negatiivselt seotud teede ja radade lähedusega kuni 225 m kauguseni matkarajast. Seejuures tegid uurijad kaameraid kasutades selgeks, et üheks peamiseks lindude rahu häirivaks teguriks olid koerad. Ornitoloogid on samuti täheldanud, et näiteks rüüt on oma pesitsusajal inimeste suhtes tundlik ligi 200 m raadiuses ning läheb pesalt lendu kiiremini kui inimesega on kaasas ka koer. See kõik võtab lindudelt ja nende järeltulijatelt palju energiat ning mitmed uuritud linnud liikusid neilt aladelt ära.

Tiheasustusalade mõju Tiheasustusalade mõju elustikule on vähe uuritud. Uuringud tiheasustuste mõjust linnustikule on näidanud, et tiheasustusalade ümbruses olevates rohekoridorides on äärmiselt kõrge pesakiskluse määr, mis langeb alles siis, kui koridori laius ulatub üle 200 meetri.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 38 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Mitmed uuringud viitavad tiheasustusega seotud spetsiifilisele loomastikule ja linnustikule (kassid, koerad, vareslased jne), kellega reeglina kaasneb kõrgem pesakisklus ja häirimine, mis tundlikumale osale elustikust (eelkõige avamaastikul ja maaspesitsejad linnud) avaldab äärmiselt suurt negatiivset mõju. Nagu ka varem öeldud, on leitud, et pesakiskluse suuremat survet linnustikule on registreeritud isegi 600 m kaugusel metsaservast. Pesitsemisedukuse langus on seotud eelkõige pesade hülgamisega ning munade ja poegade söömisega. Kasside mõju elusloodusele on rohkem uuritud Suurbritannias, kus on keskmiselt 320-330 kassi iga tuhande majapidamise kohta. Üldiselt ollakse arvamusel, et kassid mõjutavad populatsioonide arvukust lokaalselt, kuid reeglina ei kahjusta populatsiooni tervikuna. Kasside liikumisulatuse uuringute puhul on leitud, et isaskasside keskmine liikumisulatus on ligikaudu 1100 ja emaskassidel 800 meetrit. Koerte mõju elustikule käsitlevad uuringud pärinevad eelkõige Suurbritanniast. Koerte mõju seisneb eelkõige lindude häirimises, metsloomade jälitamises, vee-elustiku häirimises ning isegi väljaheidetega mulla toitainetega rikastamisel. Pärnu linna rohevõrgustikku planeerides on hinnatud, et inimestel on kõige mugavam kasutada loodust eelkõige enda koduümbruses ligikaudu 500 m raadiuses. Tegelik kasutatavus ligipääsetavusest ja looduse enda iseloomust, kuid on selge, et just selles 500 m laiuses vööndis on surve looduskooslustele kõige suurem.

Majapidamiste mõju Üksikute majapidamiste mõju elustikule on raskem hinnata. Kindlasti on majapidamiste kaugemale ulatuv mõju elustikule seotud sarnaselt tiheasustusaladele koduloomadega ning mitte niivõrd müra ja lõhnadega. Ornitoloog Jaanus Elts hindas ühe majapidamise mõju maksimaalseks võimalikuks ulatuseks 500 m (personaalne kommentaar), pidades kõige olulisemaks mõjuteguriks just nimelt kodukoerte ja -kasside mõju. Nahkhiirte ekspert Lauri Lutsar (2005) on avaldanud eksperdina arvamust, et nahkhiirte seisukohast oleks hea, kui nende olulistes lennukoridorides oleks majadevaheline kaugus vähemalt 200 meetrit. Seega võib arvata, et üksikute majapidamiste maksimaalne mõjuulatus on ligikaudu 500 meetrit, kuid otsene tugev mõju maastikul jääb kuni 200 m raadiusse. St, et näiteks metsamaastikus paiknevate koridoride puhul peaks kahe maja vaheline roheala, mis ei ole tarastatud ja kust metsa alumist rinnet ei ole kõrvaldatud, olema vähemalt 400 m lai, et inimpelglikumad selgroogsed ja keskkonnatingimuste suhtes vähemtolerantsed ning aeglaselt levivad liigid suudaksid selle kaudu jätkusuutlikult levida.

Tabel 2: Infrastruktuuride ja maakasutuse mõjuulatus eluta- ja eluskeskkonna suhtes

Piirnev maakasutus Servaefekti oluline mõjuulatus metsakooslusele Põllumajandus 100-200 m (metsas)

V klassi maantee (tee servast, sõltub 200 m metsaelustikule loomulikult ka liiklustihedusest, kuid need andmed hetkel puuduvad.) kuni 1000 m avamaastiku linnustikule Tiheasustus (ala piirist) 500 m (metsale) Majapidamine 200 m (metsale)

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 39 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5.4 Mõju rohevõrgustikule

Kose valla üldplaneeringu koostamisel lähtuti Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” sõnastatud vajadusest rohevõrgustikku üldplaneeringuga täpsustada. Rohevõrgustiku täpsustamisel ei olnud eesmärgiks muuta rohevõrgustiku määratlemise põhiprintsiipe, mida kasutati maakondliku tasandi rohevõrgustiku määratlemisel. Töös avati uuesti rohelise võrgustiku funktsioonid ökoloogilisest aspektist ja koondatud teaduslikul informatsioon, mis toetab valla tasandi rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride parameetrite määratlemist ja planeerimisega seotud taktikaliste otsuste tegemist. Samuti täpsustati lähtuvalt mõõtkavast rohevõrgustiku piirid ja viidi need vastavusse reaalselt looduses eksisteerivate tingimuste ja väärtustega. Kohati tähendas see maakondliku tasandi teemaplaneeringu lahenduste olulist ümber vaatamist. Rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uurimistöö tulemused baseeruvad täielikult olemasoleval informatsioonil ja just info lünklikus on kohati mõjutanud ka tulemuste täpsust. Sellistes situatsioonides lähtusid töö autorid oma soovitustes eelkõige nn ettevaatusprintsiibist.

Kose valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring on täies mahus lisatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele. Käesolevas aruandes on lühidalt toodud peamised järeldused olulisemate mõjutuste osas. Rohevõrgustiku osade ning nende funktsioonide kirjeldused on toodud aruande peatükis 4.3.

Arvestades 1) kaitsmata põhjavett, 2) halba kuni mitterahuldavat vooluveekogude veekvaliteeti ja 3) olukorda, kus põllumajandusmaastiku puhul on tegemist massiivsete põllualadega ja suhteliselt madala maakasutusliku ja maastikulise mitmekesisusega, on oluline kõigi suuremate metsamassiivide säilitamine võimalikult suurel pindalal kogu valla ulatuses. Sellest lähtuvalt on ELFi poolt koostatud töös tuumaalad ja koridorid piiritletud järgides väljakujunenud looduslike alade ja põllumajandusmaastiku piire. Kõlvikupiiride järgimisel on püütud jääda üldplaneeringu tasandile ning vajadusel piirjooni lihtsustatud. Servaalade ja ökotoniliikide, samuti kultuurmaistu liikide ja mitmeelupaigalise eluviisiga liikide toetamiseks on rohevõrgustiku piiresse arvatud ka kultuur- ja loodusmaastiku piiril asuvaid looduslikke rohumaid ja ka põlde. Kuna looduslike alade osakaal vallas on langenud alla 50 % nende võimalikust looduslikust foonist, siis tuleb erilist tähelepanu pöörata tuumalasid ühendavate koridoride sidususe kindlustamisele. Seetõttu on sarnasel põhimõttel piiritletud ka koridorid (maastikus väljakujunenud piirides). Rohevõrgustiku koosseisu on haaratud kaitsealad, kaitsealuste liikide elupaigad, vääriselupaigad (VEP) ja teised kõrge loodusliku väärtusega objektid (nt allikad). Arvestatud on ka seni kaitseta kõrge looduskaitselise väärtusega Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kriteeriumidele vastavaid alasid (Natura 2000 varialad) ja looduskaitseliselt väärtuslikke pool-looduslikke kooslusi (Pärandkoosluste Kaitse Ühingu niitude andmebaasi alusel).

Tuumalade kaitsealadega kattuvas ulatuses on kasutustingimused määratud kaitse-eeskirjaga, ranna ja kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi maakasutuslikud tingimused on määratud Looduskaitseseadusega (2004) – neid tuleks ka eranditeta järgida. Nende tuumalade puhul, mis ei ühti täielikult kaitsealadega, tuleks lähtuda printsiibist, et looduslike alade osakaal ei tohiks tuumalal langeda alla 90%. Tuumalade sisse jäävatel põllumaadel peaks ehitustegevust käsitlema samadest alustest lähtuvalt kui terves tuumalas. Elamuehitus peaks eelkõige kasutama väheviljakamat põllumaad ja kindlasti vältima metsadesse tiheasustusalade planeerimist ja rajamist. Tuumalas on võimalik hajaasustuse täiendamine ja selleks sobivates paikades ka uute hajaasustuslike alade planeerimine. Selle rangeks eelduseks on, et tuumalale rajatavate elamute

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 40 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

õuealade või kruntidele rajatavate aedade vaheline kaugus oleks vähemalt 500 m - et tagada inimpelglikele liikidele soodsad pesitsus- ja liikumistingimused.

Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja minimaalselt 400 m laiust koridori. Sellistes koridorides ei tohiks majade õuealad või kruntidele rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 400 m. Avamaastikku läbiva koridori korral peaks traditsioonilist kõlvikujaotust ja maakasutust säilitama laiemates piirides, nt põtrade rändekoridori puhul 500 m ulatuses. Koridoride laiuse piiritlemisel tuleb arvestada asjaolu, et üldjuhul ei ole võimalik täpset loomaradade asukohta ilma vastavate pikaajaliste vaatluste ja eriuuringuteta määrata. Tegelikud laiused sõltuvad seega enim väljakujunenud looduslikest tingimustest, koridori koosluste iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku suhtes.

Rohevõrgustiku uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liikidele suunatud koridoride puhul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast, millest vähemalt 50 m laiune riba on katkematu. Lisaks peavad koridori rajatud majade õuealade või kruntidele tehtud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 meetrit.

Rohevõrgustiku osana on käsitletud ka nn sinivõrgustikku. Suure valgalaga jõgede (üle 25 km2) puhul tuleb loodusliku taimestikuga puhverala määratlemisel minimaalselt lähtuda Looduskaitseseaduses (2004) määratletud ranna- ja kaldakaitse piiranguvööndi (100 m) ja ehituskeeluvööndi laiusest (50 m, metsamaal 100 m). Vöönd võib olla laiem, kui see on seotud mingi konkreetse maastikuelemendiga, nt jõeoru laius vms. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kuni 25 km2 valgalaga jõgede puhul on piisava loodusliku taimestikuga puhverala laiuseks arvatud Looduskaitseseadusega määratud ranna- ja kalda piiranguvöönd (50 m) ja ehituskeeluvöönd (25 m, metsamaal 50 m). Väikeste kraavide ja ojade puhverribade laius võiks olla ideaalis vähemalt 30 m, kuid kindlasti ei tohiks see olla väiksem kui Veeseadusest (1994) tulenev veekaitsevöönd - 10 m.

Rohevõrgustiku alade puhul on tarvis silmas pidada, et oluline on ka võrgustiku servade säilitamine. Servade lõikamisega või survega servadele rohevõrgustikuga piirnevalt alalt kaasneb samuti rohevõrgustiku pindala vähenemine. Seetõttu tuleb kavandatava tegevuse või kavandatava planeeringuga rohevõrgustikule kaasnevat mõju kaaluda ka nende planeeringute ja arenduste juures, mis ei paikne otseselt rohevõrgustiku alal, vaid vahetult selle kõrval. Sellistel juhtudel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

5.4.1 Tuumalad

Mahtra tuumala põhja poolt piiraval hajaasustusega kultuurmaastikul on hetkel juba tuntav kinnisvara-arenduse surve. Peamiseks soovituseks on säilitada tuumalaga piirnevas avamaastikus sealsele piirkonnale omane hajaasustuslik maastikumuster. Seejuures tuleks eriti vältida kruntimist ja tihedate asumite kujundamist tuumala serva ja avamaastiku piirile. Kaitsealuste taimede huvides peaks raietööd toimuma kontrollitult ja vaid kõva pinnasega kas kuival ajal või külmunud pinnasega.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 41 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Saula-Nõmbra tuumala on suurim Kose valla rohevõrgustiku element. Hoolimata aktiivsest metsamajandusest on ala siiski piisavalt suur, et toimida ühtse tervikliku loodusmassiivina. Võimaluse korral tuleks metsa majandamisel vältida kogu kinnistu ülepinnalisi raieid ja üle kahe hektari suuruseid lageraielanke, mis soodustavad fragmenteerumist. Tuumala piires (nt Saula külas) on olemas arvestatav huvi ehitada metsamaale (peamiselt endistel heinamaadel, mis nüüdseks on metsastunud). Metsamaale ehitamine tähendab märkimisväärset muutust ala iseloomus, peamiselt tekitab seda infrastruktuuride loomisest tulenev koormus (kuivendusvajadus, ligipääsu rajamine tekitab täiendava inimkoormuse, rajatiste ehitamise ja hooldamise maksumuse vähendamiseks suurendatakse tavaliselt arendussurvet) – seega tuleks taolist tendentsi, eriti tuumala sisemuses, püüda ennetada ja vältida. Traditsioonilise hajaasustuse täiendamine tuumalast lõunas asuvates külades viisil, mis arvestab senist asustusstruktuuri ja toetab põllumajanduslikku maakasutust, ei mõjuta tuumala kuigivõrd.

Paunküla tuumala ohustab enim planeeritav Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uus trass. Maantee valmimisel lõikab see Paunküla tuumala kaheks tükiks ja lõhub tuumala terviklikkuse. Suur osa Paunküla maastikukaitsealast jääb kahe maantee vahele ning eraldatakse seeläbi ümbritsevatest maastikest. Ühtlasi katkestab kavandatav I klassi maantee Eesti tasandil edelast loodesse kulgeva Vahe-Eesti metsade ja märgalade vööndi järjepidevuse. Kuna iseseisva tuumalana on Paunküla tuumala võrreldes naabruses asuvate tuumaladega (Mahtra, Kõrvemaa) ulatuselt ja vanade metsade pindalalt väiksem, siis on ta tugevas sõltuvuses ühendusest naaberaladega. Seega on ülimalt vajalik korraliku (ka suurimetajate vajadustele sobiva) loomade läbipääsu rajamine Paunküla tuumala läbivale uuele maanteelõigule. Rohevõrgustiku toimimise seisukohast oleks soovitatav maanteetrassi nihutamine veidi lääne poole, kaitsealast ja tuumalast eemale. Samuti on soovitatav, et Paunküla maastikukaitsealast möödumisel ei kavandataks uuele maanteetrassile maha- ega pealesõite - see aitaks ära hoida muidu paratamatult suurenevat inimkoormust. Peale- ja mahasõitude järgi puudub ka tõsine vajadus, sest olulist asustust tuumalal pole.

Kose tuumala mõõdukas kasutamine puhkeotstarbel ei ole taunitav. Ala tuumalana toimimise ja terviklikkuse tagamiseks tuleks säilitada tuumala pindala ja mitte rajada metsamaale ja Pirita jõe kallastele uusi elamuid.

Vardja tuumala terviklikkust killustab Pirita jõe vasakkaldale kavandatav arendustegevus Ravilast edela suunas.

Palvere tuumalal tuleb silmas pidada, et suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja, et majade õuealad või kruntidele rajatud aiad ei oleks üksteisele lähemal kui 400 m.

Palvere külas keset põllumajandusliku kasutusega massiivi asuv tuumala tuleks säilitada metsamaana, samuti ei ole soovitav tuumala lähima ümbruse hoonestamine. Võimalike hoonete minimaalseks omavaheliseks kauguseks peaks jääma 200-300 m.

5.4.2 Koridorid

Pirita jõe koridoris liikujaid mõjutab enim Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, mis ristudes koridori ja jõega moodustab raskestiületatava tõkke. Praeguse seisuga on selles kohas tegemist siiski kõige parema Kose valla piires asuva loomade teeületuskohaga. Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maanteel – seda tänu koridori suhtelisele laiusele (ligikaudu 2 km) ja Saula silla aluse

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 42 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kasutatavusele läbipääsuna teatud osale liikidest. Suurem osa loomi ületab maantee põhja pool Saula silda. Pärast I klassi maantee, uute sildade (kokku 4 erinevat) ja mitmetasandilise liiklussõlme valmimist muutub tõke oluliselt laiemaks ja elustikule veelgi tõsisemaks leviku- ja liikumistakistuseks. Seniseid läbipääsuvõimalusi vähendab kohalike teede planeerimine paralleelselt jõe kallastega uue silla alla. Rohevõrgustiku seisukohast oleks soovitav püüda liiklussõlm lahendada elustikule hetkel kavandatust paremini läbitaval viisil. Pirita jõe koridori mõjutab jõest lõuna pool asuv tihedalt asustatud valla keskosa – mõju avaldub kõige selgemalt Pirita jõe mitterahuldavaks hinnatud veekvaliteedis. Jõe vahetus läheduses asuvate asulate (Kose-Uuemõisa, Kose, Ravila) vahel paiknevates lõikudes on jõekoridor looduslikus seisus ja madala inimmõjuga – koridori funktsionaalsuse ja tiheasustuse tasakaalustamise eesmärgil tuleks senine olukord säilitada ka edaspidi. Ohtu jõekoridorile ja sellega seotud tuumaladele kujutab asulate laienemine jõe kallastele, misläbi tekib täiendav surve veekvaliteedile, jõeäärsetele looduslikele aladele ja neilt lähtuvatele (eriti lõuna poole suunduvatele) rohevõrgustiku elementidele. Seetõttu tuleks igati vältida valla suuremate asulate perspektiivset omavahel kokku kasvamist ja lausalise tiheasustusega ala tekkimist. Samuti tuleks mööndusteta ja rangelt looduslikuna säilitada ranna ja kalda piiranguvöönd metsas 100 m ulatuses ja avamaastikul vähemalt 50 m ulatuses.

Tammiku-Kämbla koridori kaudu on kõrge looduskaitseväärtusega Kämbla looduskaitseala seotud suurte lääne pool asuvate vallast välja ulatuvate loodusmassiividega. Et koridor ei ole pideva metsakattega ja läbib Tuhala maastikukaitsealaga piirnevas osas kultuurmaastikku, on oluline eriti selles osas tagada senise maakasutuse säilimine ja elamuehituse võimalusel täielik vältimine avamaastiku parema läbitavuse eesmärgil. Tänane maakasutus (põllumajandus) ei kahjusta koridori funktsionaalsust, kui majandamisel järgitakse keskkonnanõudeid. Võimalike ehitiste rajamisel ei tohiks majade õuealade ja kruntidele rajatavate aedade vahekaugus olla alla 400 m.

Nõmbra-Kõrvemaa koridori kasutatavuse jätkumiseks tuleks säilitada senist maakasutust ning mitte seda intensiivistada täiendavate elamute rajamisega. Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikide on vaja, et majade õuealad või kruntidele rajatud aiad ei oleks üksteisele lähemal kui 400 m.

Kõrvemaa-Paunküla koridori kasutamisest loomade poolt annavad tunnistust loomaõnnetused maanteel valla piiril. Tegemist on loomastiku jaoks olulise, kuid suure liiklusintensiivsuse tõttu ohtliku rohekoridoriga. Kuna koridor on lühike, st alternatiivne liikumistee praktiliselt puudub, ja mõlemad tuumalad on suured ja väga hea kvaliteediga ei ole koridori kasutamist ilmselt võimalik vähendada või koridori sulgeda. Kose valla piires Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega ristuvatest koridoridest on antud koridor Pirita jõe Saula koridori järel tähtsuselt teine. Koridori funktsioneerimise tagamiseks tuleks koridori piires vältida Pirita jõe kallaste hoonestamist ja säilitada senist maakasutust. Ohutuma teeületusvõimaluse loomiseks tuleks ristumine rohekoridoriga märgistada liiklusmärkidega ning vähemalt väikeimetajatele, kahepaiksetele ja roomajatele rajada sobiv tunnel maantee alla. Uusehitiste rajamise korral on vajalik tagada, et majade õuealad või kruntidele rajatud aiad ei oleks üksteisele lähemal kui 400 m.

Mahtra-Paunküla koridori uute elamute rajamise puhul koridori või koridori serva tuleb jälgida, et rohekoridori laius elamute või aedade vahel ei vähene alla 400 m. Koridori läbiv Kose-Juuru maantee (ristumine koridoriga asub väljaspool Kose valda) ei ole senise liiklusintensiivsuse juures koridoris liikuvatele loomadele takistuseks kui teeületuskohta ei rajata täiendavalt uusi majapidamisi ja koridor säilib väljakujunenud laiuses.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 43 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koridori toimimist hakkab tulevikus tõsiselt mõjutama kavandatav Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa uus maantee, mis läbides Paunküla tuumala lõikab ühtlasi läbi ühenduse kahe elustiku jaoks olulise suure massiivi vahel. Liikumistee olulisuse tõttu tuleks elustiku läbipääsuvõimalus piirkonnas lahendada ökoduktiga (kattub Paunküla tuumala juures toodud soovitusega). Rohevõrgustiku parema toimimise seisukohalt oleks soovitatav uue maanteetrassi nihutamine lõuna (edela) poole.

Pahkla-Mahtra koridoris tuleks säilitada senist maakasutust ning vältida koridori piires uute majapidamiste rajamist. Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja, et majade õuealad või kruntidele rajatud aiad ei oleks üksteisele lähemal kui 400 m.

Kolu põdrakoridor kahe alternatiivse liikumisteega on määratud põtrade ajalooliselt väljakujunenud rändetee säilimiseks. Põdrad on oma rändetee kasutamisel väga järjekindlad ja konservatiivsed ning ei ole teadaolevalt altid seda muutma - nt metsa asendumine põllumajandusmaaga ei pane neid valima teist teed, samuti üritavad nad visalt ületada takistusi – piirdeid, teid, isegi õuealasid. Lähtudes põdraekspertide arvamusest peaks metsas kulgeva teadaoleva liikumisraja puhul piisama 200 m läbimõõduga koridorist. Avamaastikku läbiva koridori korral peaks traditsioonilist kõlvikujaotust ja maakasutust säilitama laiemates piirides, nt põtrade rändekoridori puhul 500 m ulatuses (teadaoleva raja korral). Käesolevas töös soovitatud koridori laius on tingitud asjaolust, et ränderada ei ole täpselt teada ning on piiritletud kohalike elanike, jahimeeste ja ekspertide kogemuse ja arvamuse alusel. Suhteliselt täpselt on teada vaid koht, kus ületatakse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Sinna on maantee kavandatava rekonstrueerimise ja I klassi maantee rajamise käigus kavas rajada ökodukt (maantee viiakse tunnelisse). Ökodukti rajamisega tehtavad kulutused on õigustatud vaid juhul, kui loomi ökoduktile suunav rändetee püsib loomadele läbipääsetavana ja säilib. Selleks on vajalik, et üldplaneeringuga määratletav maakasutus toetaks rändetee säilimist ja soodustaks turvalise maanteeületuskoha kasutamist ka teiste loomade poolt. Ka maanteel liiklejate turvalisust saab tagada vaid nii – juhuslikus kohas teed ületama sunnitud loomad ohustavad liiklust ja inimelusid. Arvatavasti on põtrade liikumine piirkonnas seotud oosiseljandikuga, mis kunagi on olnud kaetud metsaga. Põdrad liiguvad segamatute olude korral ka metsateedel. Tänaseks on lausaline mets asendunud metsatukkade ja avamaastikuga. Väga oluline on edaspidi viia läbi täiendavad pikaajalised eriuuringud, et täpsustada rändekoridori asukohta ja laiust. Samas ei maksa koridori laiuse vähendamisega kiirustada, sest koridor võib osutuda tänasest olulisemaks, kuna mitmed täna loomade poolt maantee ületamiseks kasutatavad kohad muutuvad pärast I klassi maantee rajamist tõenäoliselt ületamatuteks. Koridori piires tuleb säilitada olemasolev maakasutus – mosaiikne maastik hajaasustusega, kuna vastasel korral võib muutuda koridori asetus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee suhtes. Koridori hoonestamist elamute ja muude rajatistega tuleb igati vältida.

Kuivajõe ja Kirivalla oja koridori peamiseks funktsiooniks on iseloomulikult kitsastele avamaastiku vooluveekogude koridoridele veekvaliteedi kaitse ja elustiku toetamine kultuurmaastikus. Kuna Kuivajõe veekvaliteeti on hinnatud kesiseks ja jõe kaldad on juba praegu küllaltki tiheda asustusega, ei tohiks kavandada uute elamute rajamist Kuivajõe ääres. Veekvaliteedi kaitseks on oluline ranna ja kalda kaitse piiranguvööndis (100 m) loodusliku taimestiku säilitamine, kus on lubatud vaid sanitaarraie. Põldude ja jõe kalda vahel peaks säilima vähemalt 20-30 m loodusliku taimestikuga riba.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 44 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kose tuumala Ahisilla koridori toimimist praegune maakasutus ei takista. Hoonete rajamist koridori tuleks vältida.

Kose-Uuemõisa koridoris , mis võimaldab elustiku liikumist massiivse Saula-Nõmbra tuumala ja Kose tuumala vahel, tuleks vältida uute hoonete rajamist koridori.

Kose koridor on planeeritud roheala ja puhkemetsana. Koridori põhjapoolse haru toimimine on otseselt sõltuv metsa säilimisest ja täiendava arendussurve välistamisest koridori piires. Soovitatav on mitte planeerida koridori põhjapoolsele harule väga aktiivse kasutusega puhkeotstarbelisi radu, mis ristuvad koridoriga (või on pimedal ajal valgustatud) ning vältida metsa põõsarinde raiet.

Palvere-Nõmbra koridoris tuleks säilitada senist maakasutust ning vältida koridori piires uute majapidamiste rajamist. Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja, et majade õuealad või kruntidele rajatud aiad ei oleks üksteisele lähemal kui 300-400 m.

Palvere-Kõrvemaa koridor tuleks säilitada tuleks senist maakasutust, vältida koridori piires uute majapidamiste rajamist. Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja, et majade õuealad või kruntidele rajatud aiad ei oleks üksteisele lähemal kui 300-400 m.

5.5 Mõju kaitsealustele aladele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele ning kaitsealustele liikidele

Kaitsealused alad Kose valla üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel võiks esialgse hinnangu kohaselt kaasneda otsene negatiivne mõju vallas asuvatele kaitsealadele. Kaudselt võivad kaitsealad surve alla sattuda järgmiste tegevuste tulemusena: • Kämbla looduskaitseala külje alla on enne üldplaneeringu koostamist kehtestatud uue elamuala üldplaneering. Üldplaneeringu koostamisel oli arutlusel elamuala täiendav laiendamine. Kuna ala piirneb vahetult looduskaitsealaga ning asub Kämbla rohevõrgustiku tuumaalal (lähemalt peatükkides 4.3.1 ja 5.4.1), ei peetud elamuala laiendamist üldplaneeringu koostamisel mõttekaks. Lisanduvat tiheasustusaladega kaasnevat mõju ei tohiks seega alale üldplaneeringuga määratust tuleneda. Küll aga tuleb Kämbla looduskaitsealale avalduvat mõju võtta arvesse, kui arendatakse Saula silla piirkonda, mis üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu kohustusega piirkonnaks. Tegemist on piirkonnaga, millel on potentsiaali kujuneda uue I klassi maantee teenindusalaks, kuivõrd sinna on hetkeseisuga kavandatud I klassi maanteelt mahasõidud. Saula silla piirkonna detailplaneeringute koostamisel tuleb kogu ala käsitleda tervikuna, võttes arvesse nii Kämbla tuumala, Kämbla-Nõmbra tuumala kui Kämbla looduskaitseala kaitse-eesmärke ja terviklikkust. • Mahtra looduskaitseala läheduses ei ole planeeringuga ettenähtud maakasutuse muudatusi. Üldplaneeringu käigus laekus ettepanekuid Mahtra looduskaitseala ümbritsevatel Mahtra tuumala maadel maakasutuse muutmiseks kohati elamualaks. Sellised arengud ei ole piirkonnas kindlasti põhjendatud, omavad negatiivset mõju Mahtra loodusmassiivile ning üldplaneeringuga neid ettenähtud ei ole. Küll aga on Mahtra looduskaitsealal hetkel korraga nii kaardil nii riiklik kaitseala kui riiklikult määratud Mahtra maardla turbavarud. Looduskaitsealal leidub nii tarbe- kui reservvaru, mis on kirjas aktiivse varuna. Nende

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 45 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

varude kasutamine ilma Mahtra looduskaitseala ja Mahtra hoiuala terviklikkust ja kaitse- eesmärki kahjustamata ei ole ole võimalik. Seetõttu tuleks Mahtra looduskaitsealale olulise mõju vältimiseks kaaluda kaitsealal paiknevate turbavarude tunnistamist passiivseteks. • Paunküla maastikukaitseala mõjutab enim uue I klassi maanteeniidi rajamine Kose-Ristist Tartu poole. Teemat on juba käsitletud peatükis 5.4.1, milles rohevõrgustiku Paunküla tuumalale avalduva mõju analüüsis on põhjendatud, miks oleks soovitav trassi nihutamine maasikukaitsealast eemale.

Kaitsealused pargid ja looduse üksikobjektid Üldplaneeringuga kavandatava läbi on Kose valla looduse üksikobjektidest senisest suurema surve all Saula siniallikad ning Kuivajõe säng. • Saula Siniallikate piirkonda on kujunemas I klassi maantee teeninduskeskus. Samal ajal on tegemist nii kaitstava üksikobjekti, seda ümbritseva vääriselupaiga kui ka rohelise võrgustiku alaga. Lisaks kavandatavale mahasõidule, mis loob eeldused teeninduskeskuse kujunemiseks, mis omakorda kujutab endast kaudselt võimaliku negatiivse mõju allikat, kavandatakse üldplaneeringuga piirkonda detailplaneeringu kohustusega ala. Ala arendamisel detailplaneeringute läbi tuleb arvesse võtta mõju Siniallikatele, vääriselupaigale nr 158175 ja rohevõrgustikule. Detailplaneeringu kohustusega ala määramine on vahend leevendamaks arendusega kaasnevat survet. Edasised otsused ala kaitseks peavad tulenema konkreetse detailplaneeringuga määratavast, mis võtab arvesse nimetatud asjaolusid. • Kuivajõe säng on kaitse alla võetud kui geoloogiline objekt piiranguvööndiga 30 meetrit. Lisaks on planeeringuga kavandatud Kuivajõe piiranguvööndi ehk 100 m ulatuses Kuivajõe ja Kirivalla oja rohekoridor. Nagu on nimetatud peatükis 5.4.2, on Kuivajõe koridori peamiseks veekvaliteedi kaitse ja elustiku toetamine kultuurmaastikus. Kuna Kuivajõe veekvaliteeti on hinnatud kesiseks ja jõe kaldad on juba praegu küllaltki tiheda asustusega, ei tohiks kavandada uute elamute rajamist Kuivajõe ääres. Hetkel on planeeringuga siiski ettenähtud elamuala laiendamine väljaspool piiranguvööndit. Kuna Kuivajõe ääres on põhjavesi kaitsmata laiemalt kui hetkel piiratud koridori ulatuses, tuleb elamuala laiendamise soovi puhul ehitada välja ühiskanalisatsioon ning vajadusel rakendada lisameetmeid põhjavee kaitsmiseks.

Joonis 8: Põhjavee kaitstus Kuivajõe piirkonnas. Tumeroosaga on tähistatud kaitsmata ja heleroosaga nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. All on sinise joonega tähistatud planeeritav rekonstrueeritud Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa maantee ning ülal planeeritava tiheasustusala piir

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 46 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Üldplaneeringuga kavandataval ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju kaitsealustele parkidele. Kuna üldplaneeringuga nähakse ette miljööalade määramine ja nendel maakasutuse- ja ehitamise tingimused ajalooliste mõisasüdamete juurde, võib, vastupidi, eeldada, et planeeringul on parkide kaitsmisele positiivne mõju.

Kaitsealused liigid I kategooria liikidest lendorava elupaika üldplaneeringuga muudatusi ei kavandata ning planeeringust tulenevat mõju ei ole ette näha. II kategooria liikidest leiduvad Kose vallas metsise, nahkhiirte (suurkõrv, põhja-nahkhiir, veelendlane) ja rohunepi elupaigad. Nahkhiirte elupaigad Kose vallas ei tohiks üldplaneeringuga kavandatavast oluliselt mõjutatud olla. Hetkel ei kavandata muid muudatust peale kaitsealustesse parkidesse miljööväärtuslikuks alaks määramise. Kui tulevikus on kavas võtta ette suuremaid muudatusi elupaikades (nt nagu Ravila pargis), tuleb kindlasti kaaluda mõju nahkhiirte elupaigale. III kategooria liigi võldase elupaik on Kuivajõe alamjooksul, ulatudes peaaegu Kose-Uuemõisa lõunaservast jõe suudmeni. Harilik võldas (Cottus gobio) on tüüpiline põhjaeluviisiga kala, kes asustab veekogudes reeglina kivise põhjaga alasid. Võldast ohustavad eelkõige veekogude reostumine ja eutrofeerumine, jõgede kraavitamine, süvendamine ja paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud jõgedes. Kuna Kuivajõe veekvaliteedi seisundit on hinnatud kesiseks (vt peatükk 4.1) ning üldplaneeringuga suureneb surve Kuivajõe kallastel, tuleb võldase elupaiga säilimiseks hoolitseda Kuivajõe veekvaliteedi parandamise eest, mida on eelnevalt juba kajastatud peatükkides 4.1, 4.4.2 ja 5.5. Teisi võldase elupaika ohustavaid maakasutuse muudatusi üldplaneeringuga ei kavandata. Üldplaneeringuga kavandatavad maakasutuse muudatused ei mõjuta negatiivselt ka teadaolevaid kaitsealuste taimeliikide kasvukohti.

Vääriselupaigad Vääriselupaiku mõjutab eelkõige kavandatav I klassi maantee. Lisaks eelpool käsitletud vääriselupaigale nr 158175 Saula Siniallikate piirkonnas, asuvad I klassi maanteetrassi vahetusse mõjualasse ka vääriselupaigad nr 158151, 158152 ja 158153. Nendele elupaikadele avalduvat mõju teeehituse kaudu tuleb hinnata juba teeprojekti koostamise käigus kui kaalutakse erinevaid trassivariante.

5.6 Mõju Natura 2000 aladele

5.6.1 Hindamise põhimõtted Võimaliku mõju hindamine Natura 2000 alale viiakse vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele läbi tavapärase keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Planeeringu mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku alale tuleb lähtuda nimetatud seaduse paragrahvist 45. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse-eesmärki. Lisaks tuleb strateegilise hindamise aruanne saata nimetatud ala valitsejale kooskõlastamiseks. Strateegilise planeerimisdokumendi võib seaduse kohaselt kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 ala kaitsekord ning dokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 ala võrgustiku terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 47 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Käesolevas töös on hindamisel lähtutud lisaks ka Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised” (edaspidi Natura 2000 juhend ) ja juhendist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis” (koostaja Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut 2006) (edaspidi Eesti Natura 2000 juhend ). Natura 2000 juhend rõhutab, et kuigi Natura hindamise võib viia läbi tavapärase keskkonnamõju hindamise käigus, peab see olema aruandes selgelt eristuv osa. Seetõttu on käesolevas peatükis eraldi esitatud Natura hindamise põhimõtted ja järeldused.

Vastavalt Eesti Natura 2000 juhendile (Peterson, K., SEI Tallinn 2006) tuleb hindamisel lähtuda järgmistest arusaamadest: • Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis. • Elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik leviala ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. • Liigi seisund loetakse soodsaks kui, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade jõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. • Ala kaitse-eesmärgid on määratud liikide ja elupaikade järgi, kelle kaitseks vastav ala on määratud. • Ala terviklikkuse mõiste on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest, ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala on terviklik ja vastupidi. Natura hindamisel tuleb seejuures silmas pidada, et kuigi esmaseks otsustuse aluseks on looduskaitselised kaalutlused ning kompromissid sotsiaal-majanduslike kaalutlustega on lubatud vaid vastavalt Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni nõusolekul, ei ole Natura 2000 raames kaitse all olevatel aladel majandustegevus automaatselt keelatud. Natura alad sisaldavad lisaks kaitstavate liikide elupaikadele ka nn puhveralasid, millel tegutsemine, olenevalt selle tegevuse iseloomust, ei pruugi ala terviklikust ja kaitse-eesmärke oluliselt mõjutada. Seega peab Natura hindamisel, nii üldplaneeringu kui hiljem detailplaneeringute juures, lähtuma eelkõige ülal loetletud arusaamadest ala kaitse-eesmärkide, liikide soodsa seisundi, elupaikade soodsa seisundi ja ala terviklikkuse kaitsmise kohta.

5.6.2 Üldplaneeringuga kavandatava mõju Natura aladele Kose valla Natura 2000 alad on kõik kaitsealad, millele mõju on eelnevalt juba käsitletud (peatükk 5.5). Natura hindamise metoodika alusel saab lisada järgmist: • Võttes arvesse liike ja elupaiku, mille kaitsmiseks Mahtra loodusala on loodud, ei ole loodusala kaitse-eesmärgi saavutamiseks ja terviklikkuse säilitamiseks kaevandamistegevus võimalik ning maavaravaru säilimine aktiivvaruna ei ole seetõttu kooskõlas Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega. • Mõju Kämbla loodusala kaitse-eesmärkide ja terviklikkusele tuleb eriliselt silmas pidada Saula sillaga kaasnevate arenguala juures. Detailplaneeringute koostamisel Kämbla loodusala läheduses tuleb hinnata mõju Natura 2000 alale, lähtudes esmajoones looduskaitselistest kriteeriumitest. Kuigi tegemist on I klassi maantee mahasõidu tõttu meelitava arendustsooniga, tuleb siiski lähtuda Natura hindamise reeglitest. Üldplaneeringuga kavandatava mõju Natura 2000 alale sõltub nende reeglite edasisest järgmisest detailplaneerimise käigus. Reeglite järgimisel olulist mõju Kämbla loodusalale ei kaasne.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 48 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

• Sarnaseid kaalutlusi tuleb silmas pidada ka Paunküla loodusalale mõju hindamisel. Uue Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteetrassi mõju Natura 2000 alale tuleb selgitada trassi projekti koostamise ja selle keskkonnamõju hindamise käigus.

5.7 Mõju välisõhu kvaliteedile

Suurem muutus välisõhu kvaliteedis tulenevalt üldplaneeringuga kavandatavast on seotud eelkõige autoliiklusega. Prognoositav tihedam liiklus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel toob kaasa suurema õhusaaste ja müra. Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine põhineb liiklussageduse arvutustel, milles aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2007.a ja eeldatav kasv 2030.a. on põhimaanteel E263 järgmine: ⇒ Aruvallast Kuivajõe ristmikuni (km 26,7-37,2) 10100 kuni 26000 autoni ööpäevas. ⇒ Peale Kuivajõe ristmikku (km. 37,2-40,0) 7400 kuni 19000 autoni ööpäevas. 2030 aastaks prognoositakse liiklussageduse suurenemist seega ca 2,6 korda, milles raskeveokite ja autorongide osakaal liikluses on 10...13%. Liiklussageduse kasvuga suureneb ka liiklusõnnetuste võimalus. Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekti juurde koostatud müraprognoos annab põhjaliku ülevaate maantee rekonstrueerimise järel prognoositavast müra kasvust. Kose-Aruvalla teeprojekti keskkonnamõju hindamise järgi on hetkel arvutuslik liiklusmüra teeäärsete elamute juures üle Eestis kehtestatud piirtaseme (60 dB) ulatudes 74 dB. Tulevikus aastaks 2030 võib müratase tõusta ca 2..3 dB võrra, arvestades liiklussageduse kasvuga üle 2 korra ning arvestamata liiklusvahendite mürataseme vähenemist. Üldplaneeringule on kantud nii I klassi maantee kui teiste suuremate teede sanitaarkaitsevööndid, lähtudes maanteede projekteerimisnormidest. Sanitaarkaitsevööndiks loetakse ala, millel õhusaaste ületab perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni, pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada lubatud piirkontsentratsiooni ja maastik on tunduvalt muutunud. Selles vööndis elamist ja puhkamist peetakse inimese tervisele ohtlikuks. Tootmisobjekte on tsooni lubatud rajada kooskõlas sanitaarnormidega. Osaliselt on lubatud ka põllundus (v.a vilja- ja marjaistandikud, juurviljade kasvatamine). Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärde on üldplaneeringuga kavandatud äri-ja tootmismaad. Teetsooni jäävate tootmis- ja ärihoonete juures tuleb tähelepanu pöörata, et siseruumides oleks tagatud tervisekaitse eeskirjadega sätestatud müratase. Seega on üldplaneeringuga nähtud ette meetmed teedega seotud välisõhu kvaliteedi langusest tuleneva mõju leevendamiseks. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tulevase I klassi maantee ääres tuleks samas edasisel arendamisel pidada silmas ülalviidatud määrusega sätestatud mõjuvööndit, mida üldplaneeringu koostamisel otseselt kaardile kantud ei ole. Mõjuvööndis võib esineda õhusaastefooni ületamise üksikjuhtumeid, hüdroloogia, mikrokliima üksikute näitajate muutumist nagu taimestiku ja loomastiku muudatused. Põhimõtteliselt sobib mõjuvöönd juba elamiseks, kuid arvestada tuleb elukeskkonna taseme langemisega. I klassi maantee mõjuvööndis on piiratud võimalused puhke-, ravi- ja kultuuriasutuste paigutamiseks. Võrreldes olemasoleva olukorraga, kus mitmed majad on rajatud otse teede äärde ning vajavad nüüd maantee rekonstrueerimise käigus müratõkete ehitamist, on üldplaneeringuga ettenähtud vööndid kindlasti positiivne mõju elukeskkonnale.

Autoliiklusest tulenev mõju ei ole seotud ainult I klassi maantee liiklustiheduse kasvuga. Elamualade märgatav laienemine toob kaasa liiklustiheduse suurenemise ka kohalikel teedel. Uute elamualade planeerimisel väljaspool tiheasustusala tuleb üldplaneeringus samuti järgida teede kaitsevööndite säilitamise põhimõtet. Samuti tuleb uute elamualade, võimalusel ka olemasolevate juures ette näha kaitsehaljastuse ribad vähemalt teekaitsevööndi ulatuses.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 49 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tabel 3:Maanteeäärsete vööndite ulatus (Allikas: Maanteede projekteerimisnormid)

Vööndi nimi Vööndi piiri horisontaalkaugus sõidutee servast, m Maantee klass 3 Kiirtee ja I II III IV ja V A. Tehnoloogiline vöönd 30 20 12 6 B. Sanitaarkaitse vöönd 300 200 200 60 C. Mõjuvöönd 3000 2000 1500 300

Lisaks on üldplaneeringus ettenähtud kaitsehaljastus tootmisalade ümber, mis moodustaks puhvri elamualadel ning leevendamaks nendelt tulenevat negatiivset mõju elukeskkonnale. Arvestades Kose valla keskkonnatingimusi tuleks eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, seda eriti elamualade läheduses või keskel (nt Kose-Uuemõisa) asuvatel tootmisaladel. Keskkonnakahjulikku tootmist ei tohi lubada tundlikesse piirkondadesse (veekogude äärde, kaitsmata põhjaveega alale jms). Konkreetse tootmistegevuse sobivus planeeritavasse piirkonda tuleb vajadusel selgitada keskkonnamõju (strateegilise) hindamise käigus.

Asulates ja ka mujal paiknevate tootmisalade puhul tuleb silmas pidada, et erilist tähelepanu vajavad ja nendesse piirkondadesse ei sobi sellised tegevused, mille puhul negatiivne mõju (müra, õhusaaste, lõhn) ulatub tootmishoonest või rajatisest väljapoole ning mille puhul ei ole võimalik seesugust negatiivset mõju rohelise puhvri abil leevendada.

Müra ja lõhnale tuleks pöörata tähelepanu ka juhtudel kui seadus otseselt ei nõua keskkonnamõju (strateegilise) hindamise protsessi läbiviimist. Uute rajatiste, näiteks tootmishoonete, kuid ka alajaamade rajamisel kohtadesse, kus see võib häirida seal elavaid või töötavaid inimesi (nii elamu-, tootmis/äri- kui sotsiaalalade läheduses) tuleks arendajalt kindlasti nõuda sõltumatu mürauuring tellimist, millega kaardistatakse müra levik ja leitakse sobivad leevendusmeetmed. Vajadusel tuleks algatada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

5.8 Maavarad ning nende kasutamine

Käesoleva keskkonnamõju hindamise aruande eelnevates peatükkides on juba juhitud tähelepanu maardlate kasutamisega seotud probleemidele (vt peatükkidest 5.5 ja 5.6.2). Mitme maardla kasutamist piirab nende maa-alade paiknemine looduskaitsealadel või püsielupaikadel.

3 Maantee klassid vastavalt maanteede projekteerimisnormidele

Maantee klass Eeldatav keskmine liiklussagedus Füüsiline Taandatud sõiduautole AKÖL, a/ööp. AKÖL, sa/ööp. TTL, sa/h Kiirtee (KT) üle 8000 üle 11 000 1000 I üle 6000 üle 8000 1000 II 3000–8000 4000–11 000 500 III 1000–4000 1300–5200 IV 200–1500 300–2000 V alla 200 alla 300

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 50 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5.9 Mõju maastikule, miljööväärtustele ja kultuuripärandile

Peamisi maastikumuutusi põhjustab maapiirkondade elanikkonna kahanemine ja vananemine ning põllumajandusliku maakasutuse vähenemine. Arendusega kaasnev noorte inimeste sissevool pidurdaks küll rahvastiku vananemise antud piirkonnas, kuid põllumajandusmaastiku maakasutus halveneks endiselt. Võsastumine ja metsastumine ohustab näiteks põllumajandusala selliseid väärtusi nagu maastiku avatus ning ilusad vaated ning kindlasti ka osa bioloogilisest mitmekesisusest. Ohuks võivad olla ka ulatuslikud raied, mida tehakse uutes arenduspiirkondades. Arendusega seoses kaoksid ehk mahajäetud talupidamised, kuid samas võivad kogu vaate rikkuda sobimatud uusehitised. Arendustega kaasnev metsade raiumine ning põldude täisehitamine on pigem negatiivne kui positiivne. Väärtused (mets, avatud vaated, kasutuses olevad põllumaad, mis mõjuvad visuaalselt positiivselt), millega meelitatakse uusi elanikke kinnistuid ostma, kaovad koos arenduse väljaehitamisega. Uusehitised mõjutavad olemasolevat külamiljööväärtust.

Sihitu elamuehitus raiskab väärtuslikku loodusressurssi, viljakat mulda. Kõrge boniteediga mullad tuleks säilitada põllumajandustoomise tarvis. Üldplaneeringuga uute perspektiivsete hoonestusalade määramisel on vajalik loodusressursside raiskamise vältimise ja kõrge põllumajandusliku väärtusega maade säästliku kasutamise eesmärgil suunata elamuehitussurve eelisjärjekorras väheviljakatele aladele säilitades kõrge põllumajandusliku potentsiaaliga maid. Suure tõenäosusega osutub säästva arengu põhimõtteid eirav viljakate alade kergekäeline täisehitamine pikemas perspektiivis ka majanduslikus mõttes lühinägelikuks. Sarnaselt kinnisvaraarenduse vältimisele tuleb välistada kõrge boniteediga põllumaade metsastamine. Nende soovituste järgimine aitab hoida ka valla turismipotentsiaali, kuna viljakad alad on ajalooliselt kasutusele võetud kõige varem ning neil on tihti kujunenud kultuuri- ja ajaloopärandirikas maastik (miljööväärtuslikud alad). Kose valla üldplaneeringuga kavandatakse arendustegevust väärtuslikul põllumaal Oru piirkonnas. Leevendava asjaoluna saab välja tuua, et tegemist on kompaktse asula kasvamisega. Kohati olid väärtuslikud põllumaad jäänud perspektiivse elamuala alla ka Ravilast ida suunas ning Kuivajõe ääres, kus Kose-Uuemõisa alevi laienemiseks soovitakse ettenäha elamuala asulast teisel pool jõge. Ravilast ida suunas on keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena soovitatud säilitada detailplaneeringu kohustusega ala, mis välistaks juhusliku arendamise, määramata sealjuures elamuala juhtfunktsiooni.

Ka väljaspool rohevõrgustikuna määratletud ala piire tuleks avamaastikus säilitada elustikku toetavate ja maastikulist mitmekesisust loovate väikeelementidena metsatukad, looduslikud rohumaad, niiskemad alad ja väikeveekogud, kraavide ja väikeste ojade kaldapuistud või põõsastikud, hekid, alleed, üksikpuud ja puude grupid, kivid, kiviaiad, maaharimise käigus tekkinud kiviaunad ja -kangrud, uudismaadel ka maaparanduse käigus tekkinud raadamisjääkide (kännud), kivide või pinnase kuhjatised jms.

Kavandatavatel uutel elamualadel on soovitatav võimalikult suures ulatuses säilitada looduslik taimestik, reljeef ja kõrghaljastus. See on vajalik lisaks kriitilise bioloogilise mitmekesisuse tagamisele ja pinnasetööde tõttu toitainete leostumise vältimisele ka maastikuilme ja looduslähedase elukeskkonna säilitamiseks.

Asulate laienemise kõrval tuleks tähtsustada traditsioonilist hajaasustust. Traditsiooniline hajaasustusega põllumajandusmaastik on selgelt eristuv Vilama, Palvere, Võlle, Viskla ja

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 51 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kanavere külades, kus hajaasustuse talukompleksid või eluasemed vahelduvad põldude ja metsatukkadega. Üldplaneering säilitab piirkonnas praeguse maakasutuse. Sama tuleks jätkata ka edaspidi. Nende piirkondade maastiku võib tulenevalt väärtuslike maastike metodoloogiast nimetada samuti traditsiooniliseks põllumajandusmaastikuks, mis väärib säilitamist. Kindlasti ei tohiks sellistes piirkondades olemasolevat maakasutust segada uusarendustega. Palvere, Viskla, Vilama, Nõmbra, Kanavere ja Karla külades leidub ka laialdaselt viljakatel muldadel paiknevaid väärtuslike põllumaid. Ajalookontsentraadiga alasid võib Kose vallas leida mitmeid. Endised mõisasüdamed hoonetega on põimunud hilisemast ajast pärit hoonetega. Kõige rohkem on ajaloo erinevate aegade segunemist tunda Tuhala külas, kus on nii muistne asulakoht, mõisahoone, nõukogude perioodile sobivaks kohandatud külakeskus ning tänapäevased hooned. Sellist ajalookontsentraati, kus üksteise kõrval leidub erinevates aegadest pärinevaid struktuure ja elemente tuleks väärtustada, kui nad on hästi säilinud ning pakuvad visuaalset naudingut.

Üldplaneeringuga tehakse ka ettepanek moodustada Ravila mõisa miljööväärtuslik ala ja esitatakse selle kaitse- ja kasutustingimused. Nõukogude ajal sobimatute juurdeehituste läbi küll veidi räsitud Ravila mõisakompleks on tähelepanuväärne just säilinud tervikliku hooneteansambli poolest. Üldplaneeringuga ettenähtud kasutustingimused toetavad miljööväärtuse säilimist Ravila mõisakeskuses.

Kokkuvõtvalt on üldplaneeringuga kavandatava mõju erinevate mälestiste liikide lõikes järgmine: Arheoloogiamälestised Kõige rikkalikumalt on Kose vallas arheoloogiamälestisi, millest mitmed satuvad ka üldplaneeringus uue funktsiooni saavatele aladele. Oru asula elamualade lainemise aladel on mitmeid kaitse all olevaid kultusekive. Kultusekive leidub ka Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee-äärde planeeritud tööstus- ja ärimaadel. Ravilast ida suunas detailplaneeringu kohustusega aladel leidub nii asulakoht kui kultusekive, kuid samuti ka teiste, olemasolevate külade lähistel. Edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb ette näha meetmed nende säilimiseks. Seda eriti uute elamualade arendamisel Oru ümber, kuid ma mujal uutel nimetatud arendusaladel. Ehitisi ei tohi kavandada ka arheoloogiamälestiste kaitsevööndeisse. Kui neid nõudmisi järgitakse, ei kaasne planeeringuga olulist negatiivset mõju arheoloogiamälestistele. Arhitektuurimälestised Arhitektuurimälestiste osas on olulisemad muutused üldplaneeringuga seotud Kose-Uuemõisa ja Ravila mõisasüdamete miljööalaks määramisega. Sellega kaasnev kompleksi kui terviku väärtustamine on positiivse mõjuga, aidates säilitada ajaloolist arhitektuuri tema algupärases ansamblis. Üldplaneeringuga ei kaasne muudatusi Kose kirikuaia kompleksi mälestiste osas. Planeeringus tehakse ettepanek koostada eraldi teemaplaneering Tuhala-Kata-Tammiku piirkonnale. Selles planeeringus tuleks näha ette täiendavad meetmed, säilitamaks vaateid Tuhala kirikule. Praeguse üldplaneeringuga Tuhala kirikule olulist negatiivset mõju ei kaasne. Ajaloomälestised Ajaloomälestisena kaitse all olev Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli hoone Kuivajõe külas on uue üldplaneeringu kohaselt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärde ettenähtava äri- tootmistsooni alal. Edasise detailplaneerimise ja projekteerimise käigus tuleb ette näha meetmed kooli kui ajalooväärtuse säilimiseks. Kui ala edasisel kujundamisel võetakse Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli hoone säilitamiseks Kuivajõel ette vajalikud meetmed, siis teiste ajaloomälestiste osas üldplaneeringuga olulist mõju ei kaasne.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 52 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5.10 Sotsiaal-majanduslik mõju

Üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutuse muudatustest hakkab tulevikus valla elu tõenäoliselt oluliselt mõjutama kavandatava I klassi maantee, mis lõikab valla pooleks. I klassi maantee lõikab nii Kose-Uuemõisa kui Kose kanti. Kose kandis eraldab I klassi maantee Karla ja Kuivajõe külad Kose alevist, mis on paikkonna keskuseks. Ometi ei peaks sellest saama häiritud senised liikumisteed ja ühendatus, kuivõrd sinna on kavandatud ristmik ning kogujateed. Pigem muutub senine keskust ja külasid ühendanud ristmik turvalisemaks ning pigem suurendab kui vähendab sidusust valla osade vahel. Mõningase negatiivse mõju, mis seisneb teeületuse kohatises raskenemises, kuna teed saab tulevikus ületada ainult suurte ristmikeni viivate kogujateede abil, kaalub tõenäoliselt üles liiklusohu vähenemine kohtades, kus praegu ristud transiit- ning kohaliku tee funktsioon. Tulevikus on selgelt eristatud kohalike ühenduste ülesannet kandvad väikesed teed ning suur I klassi maantee, mille funktsiooniks on transiit kaugemate punktide vahel. See vähendab potentsiaalsete liiklusõnnetuste ohtu.

Tõenäoliselt kujuneb suuremaks muutuseks valla elus aga elamualade ulatuslik laienemine mõnede asulate ümber. I klassi maantee toob Kose valla asulad ajaliselt Tallinnale lähemale, mis meelitab Kosele uusi elanikke, kelle tööelu on seotud pealinnaga. Kuigi Tallinna suhteline lähedus ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee plaanitavad arendused soodustavad ka maantee äärse ettevõtluse arengut, on potentsiaalsetest uute elanike arv hetkel nii suur, et tõenäoliselt suureneb tulevikus esialgu siiski eelkõige igapäevase pendelrände osakaal. Elamuarenduse mõju on suurim tõenäoliselt Oru külas, kus on olemas ulatuslikud plaanid elamuala laiendamiseks.

Elanikkonna kiire kasv tekitab piirkonnale mitmeid probleeme. Tõenäoliselt ei saa Oru asula või Kose-Uuemõisa puhul küsimuseks transpordisõlmede ja ühendusteede mittevastavus, kuid sellest võib kujuneda probleem Ravila ümbruse aladel, millel planeerimise käigus sooviti näha elamualade laienemist, kuid keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus erinevate asjaolude (rohevõrk, viljakad mullad, põhjavesi, infrastruktuuride puudumine) kaalumise tulemusena hetkel ettenähtud lihtsalt detailplaneeringu kohustusega ala. Üldiselt ei peaks tootmisala vahetusse lähedusse elamuala planeerima, seetõttu on üldplaneeringus selliste olemasolevate juhtude puhul ettenähtud kaitsehaljastusribad. Sellegipoolest tuleb näiteks Ravila detailplaneeringu kohustusega ala edasisel planeerimisel tootmisega põhjalikult arvestada, et vältida konflikte ja rahulolematust tulevikus.

Ulatusliku elanike arvu kasvuga kaasneb ka avalike teenuste puudujäägi oht, seda nii põhiteenuste (kool, lasteaed, arst) kui tugiteenuste (sportimisvõimalused, kultuur) osas. Vastavate alade edasisel planeerimisel tuleks vallal aegsasti kalkuleerida teenuste kasvavat nõudlust ja nende piisavust. Näiteks Oru külas on üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse muudatusega elamualade laienemiseks ette näha elanikkonna vähemalt kolmekordistumist. Seesugune kiire kasv esitab väljakutse nii kohalikule kogukonnale kui omavalitsusele. Ohuks on kogukondliku ühtekuuluvuse nõrkus, mida kindlasti suurendab see, kui avalikke teenuseid, olgu selleks kas kool või sportimisvõimalus, ei ole ole võimalik koha peal tarbida. Jätkusuutliku arengu eesmärk peaks olema rahuldada elanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult lähedal kodule, mis ühtlasi tähendab võimalikult väikest otsest ja kaudse energia- ja materjalikulu ning otstarbekat maakasutust.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 53 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Uute ja vanade elanike eristumisel on kerge tekkima olukord, kus uutel elanikel puudub tugev seos uue kodupaigaga ning samas kahaneb kohalike inimeste identiteeditunne. Elanikkonna kiire kasvu ning sotsiaalse kontrolli nõrgenemisega võib kasvada ka kuritegevus, väheneda kohalike kultuuri- ja loodusväärtuste hoidmine. Ohuks võib pidada olemasolevate külade struktuuri ja ehitustavade eiramist. Uuselanike liitmine valla kogukonda on eeldus piirkonna jätkusuutlikule arengule ning planeeringu tegelikule rakendumisele. Tähtis on järk-järgult lisanduvaid uuselanike „meie”- hulka liita. Selles osas peaks oma nägemuse kujundama nii vallavalitsus kui kohalik külaliikumine.

5.11 Mõju inimese tervisele

Üldplaneeringuga kavandatav võib omada mõju inimese tervisele eelkõige nii otseselt autoliiklusega seotud õhusaaste ja müra, tootmisalade planeerimise ning põhja- ja pinnavee kaitstust tagavate meetmete kaudu kui ka kaudselt rohelise elukeskkonna ja looduslike alade elujõulisuse säilitamise läbi. Kõiki neid teemasid on juba eelnevalt käsitletud peatükkides „Mõju pinna- ja põhjaveele (5.2), „Mõju välisõhule” (5.7), kuid ka peatükis „Mõju rohevõrgustikule” (5.4). Kokkuvõttes võib öelda, et üldplaneeringuga kavandatava on inimese tervisele kas otseselt positiivse mõjuga (näiteks ühiskanalisatsiooni nõudmised) või on planeeringuga ettenähtud meetmed mõju leevendamiseks (teede sanitaarkaitsevööndite järgmine, kaitsehaljastuse planeerimine, haljasribade planeerimine, mürakaitse planeerimine).

5.12 Muud teemad

5.12.1 Jäätmeteke Üldplaneeringuga lisanduvad uued tiheasustusalad (Otiveski, Krei küla suvilad) ning laienevad olemasolevad kõikide asulate ümber. Sellega seoses tuleks pöörata tähelepanu jäätmete kogumise süsteemi tõhustamisele. Sorteeritud jäätmete nagu pakendijäätmed, papp ja paber või klaas, konteinerid peaksid olema võimaldatud mõnesaja meetri kaugusel igast tiheasustusalal paiknevast kodust. Seetõttu tuleks uutel elamualadel detailplaneeringute koostamise käigus näha ette jäätmepunktid konteinerite paigutamiseks. Kose valla jäätmekava on koostatud aastal 2005. Jäätmekava kohaselt tuleks kava uuendada aastal 2009, mil suletakse ka hetkel Kose valda teenindav Nõrava prügila. Uue jäätmekava koostamisel saab juba arvestada üldplaneeringuga kavandatud elamualade laienemisest tulenevalt jäätmetekke kasvu ning kaaluda lisaks jäätmejaama vajadust. Peale Nõrava prügila sulgemist on Kose vallale lähim nõuetele vastav prügila Tallinna prügila Jõelähtmes, mis asub valla keskusest 55 km kaugusel.

5.12.2 Tootmisalad Tootmisalade mõju ümbritsevale on käsitletud juba müra ja välisõhu kvaliteeti käsitlevas peatükis, siin on toodud uuesti välja olulisemad põhimõtted. Kindlasti tuleks uusi tööstuspiirkondi arendada terviklikult, tehes selleks suuremat ala käsitlevaid detailplaneeringuid, millega käiks soovitavalt paralleelselt kaasas keskkonnamõju strateegiline hindamine. Arvestades Kose valla keskkonnatingimusi tuleks eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, seda eriti elamualade läheduses või keskel (nt Kose-Uuemõisa) asuvatel tootmisaladel. Keskkonnakahjulikku tootmist ei tohi lubada tundlikesse piirkondadesse (veekogude äärde,

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 54 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kaitsmata põhjaveega alale jms). Konkreetse tootmistegevuse sobivus planeeritavasse piirkonda tuleb vajadusel selgitada keskkonnamõju (strateegilise) hindamise käigus. Asulates ja ka mujal paiknevate tootmisalade puhul tuleb silmas pidada, et erilist tähelepanu vajavad ja nendesse piirkondadesse ei sobi sellised tegevused, mille puhul negatiivne mõju (müra, õhusaaste, lõhn) ulatub tootmishoonest või rajatisest väljapoole ning mille puhul ei ole võimalik seesugust negatiivset mõju rohelise puhvri abil leevendada.

Müra ja lõhnale tuleks pöörata tähelepanu ka juhtudel kui seadus otseselt ei nõua keskkonnamõju (strateegilise) hindamise protsessi läbiviimist. Uute rajatiste, näiteks tootmishoonete, kuid ka alajaamade rajamisel kohtadesse, kus see võib häirida seal elavaid või töötavaid inimesi (nii elamu-, tootmis/äri- kui sotsiaalalade läheduses) tuleks arendajalt kindlasti nõuda sõltumatu mürauuring tellimist, millega kaardistatakse müra levik ja leitakse sobivad leevendusmeetmed. Vajadusel tuleks algatada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

Nii Ravila ümbruses kui Orul asuvad nõukogude ajast pärit tootmisalad asulate keskel või äärtes, mis nüüd jäävad asula keskele. Orul näiteks vana kuivati, Ravilast ida suunas laudakompleks. Selliste alade edasisel planeerimisel tuleb kindlasti näha ette võimalused nende funktsioonide võimalike konfliktide leevendamiseks. Asulate keskelt tühjana seisvate ja amortiseerunud tootmishoonete tulevane kasutus võiks olla kas pigem äri- ja teenindussfääris või siis keskkonnasõbralik tootmine, mis ei koorma omakorda õhku, vett ega elukeskkonda üldiselt. Nagu öeldud tuleb näiteks Ravila detailplaneeringu kohustusega ala edasisel planeerimisel tootmisega põhjalikult arvestada, et vältida konflikte ja rahulolematust tulevikus.

5.12.3 Heitveekanalisatsiooniga seonduv Eelnevalt on aruandes juba käsitletud pinna- ja põhjaveele avalduva mõju hindamisel, et elamualade laiendamisel tuleb põhjavee reostuse eest kaitsmiseks jälgida arendamisel nõudeid, mis tagavad veekvaliteeti säilimise. Kaitsmata põhjaveega aladel on oluline, et tiheasustusalal oleks välja ehitatud vettpidav olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsioon. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti. Heitvee puhastamise nõuded on soovitatav läbi vaadata iga heitvee pinnasesse või ka otselasuna põhjavette juhtimise juhul eraldi. Tähelepanu vajab reovee- ja jäätmekäitluse nõuete täitmine ja kontroll, seda nii tihe- kui hajaasustuses (eriti karstialadel). Välistada tuleks reovee imbkaevude rajamine. Põhjavee ja vooluveekogude veekvaliteedi edasise halvenemise vältimiseks ja inimkoormuse vähendamiseks võiks hajaasustuses lisaks minimaalse krundi suuruse (pindala) määramisele tõsiselt kaaluda ka majapidamiste minimaalsete vahekauguste sätestamist. Konkreetselt üldplaneeringuga kavandatavatest uutest elamualadest tuleb reovee edasise käitlemise küsimusi tõsiselt kaaluda Oru asulas. Inimmõju eest vajab kindlustamist ja puhvrit Kose-Uuemõisa laiendus Kuivajõe kallastel. Võttes arvesse hetkel kehtivas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavas soovitatud ja üldplaneeringuga kavandatud olulisi muudatusi elamu- ja tootmisalade mahus, tuleks vallal tõenäoliselt koostada uus valdkonna arengukava, mis võtaks arvesse üldplaneeringus ettenähtut. Sellega seoses oleks võimalik uuesti ümber vaadata tulevaste piirkondlike reoveepuhastite rekonstrueerimist või uute rajamist puudutavad kaalutlused.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 55 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

6 Seire

Planeeringuga kavandatud tegevuste reaalse keskkonnamõju hindamiseks on vajalik perioodiliselt läbi viia keskkonnakomponentide kvaliteedi seire. Rakendatavad seireprogrammid on seiremeetmete rakendamiseks vajalike kulutuste vähendamiseks otstarbekas siduda toimiva riikliku seireprogrammiga. Kogutud seireandmed tuleb perioodiliselt koondada ning võrrelda neid varem kogutud andmetega. Kui seireandmete analüüsil ilmneb mõne keskkonnakomponendi kvaliteedi oluline halvenemine võrreldes eelnevate perioodidega, tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada vastavad meetmed negatiivse mõju vältimiseks või leevendamiseks.

Looduskomponentide kvaliteedi hindamiseks on oluline perioodiliselt läbi viia põhjavee-, õhu-, ja pinnasekvaliteedi seire. Ühisveevärgiks kasutatavate puurkaevude vee kvaliteedi seiret teostavad vee erikasutusluba omavad ettevõtted, välisõhu seiret teostavad välisõhu saasteluba omavad ettevõtted vastavalt lubades sätestatud nõuetele. Ülenormatiivsete näitajate korral tuleb teha ettekirjutused ning võtta tarvitusele vastavad meetmed olukorra parandamiseks. Üldplaneeringu realiseerudes on oluline jälgida ka olemasolevate metsade ja rohealade säilimist.

Valla üldiste ruumilise arengusuundade kaasajastamiseks on oluline üldplaneeringu igaaastane ülevaatus. Juhul kui arengusuunad on oluliselt muutunud, on vajalik algatada üldplaneeringu muutmine.

Et hinnata valla elanike rahulolu elukeskkonnaga on soovitav teostada ka elukeskkonna kvaliteedi seiret, viies läbi küsitlusi ja uuringuid, et teada saada elanike arvamust ja eelistusi valla arengu suhte. Samuti jälgida elanike juurde- või äravoolu vallast.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 56 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

7 Parima stsenaariumi leidmise viis ja põhjendus

Programmi koostamisel toodi välja järgmised võimalikud alternatiivsed arengustsenaariumid, mille osas oli tarvis kaaluda keskkonnaalast otstarbekust.

• Tuhala ja Tammiku piirkonnas alustatud detailplaneeringute (Karimäe, Jõeääre ja Metsaka) jätkamist või mittejätkamist ning jätkamise tingimusi. Tuhala-Tammiku-Oru piirkonna osas teeb üldplaneering ettepaneku koostada valla osa üldplaneering, mis käsitleks eraldi nimetatud piirkonna kultuuri-, maastiku- ja miljööväärtusi. Karimäe, Jõeääare ja Metsaka planeeringutega seonduv seetõttu hinnatavas üldplaneeringus ei kajastu.

• Oru piirkonnas olemasoleva tiheasustusala vähendamist asula loodenurgas Tuhala looduskaitsealaga piirneval alal, säilitamist olemasolevas suuruses või laiendamist Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee suunal. Oru piirkonnas tuleb arendamisel arvesse võtta piirkonna kaitsmata põhjavett ning karstialasid. Tugeva arendussurve tõttu on vajalik piirkonna elamualade laiendamisel rakendada rangeid tingimusi ühisveevärgi- ning kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Vältida tuleb juhuslikku arendamist. Üldplaneeringus laieneb Oru tiheasustusala Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee suunas, mis järgib arendussoove piirkonnas. Kui seejuures järgitakse KSH järeldustes ning leevendustes nimetatud ettekirjutusi, siis ei kaasne arendusega muud olulist keskkonnamõju peale maastikulise muutuse ning sotsiaal-majandusliku keskkonna olulise muutumise, mida on pikemalt käsitletud sotsiaal-majandusliku mõju peatükis.

• Saula silla juures olevale alale arendamisel keskkonnamõju hindamise kohustuse määramise vajadust. Saula silda ümbritsevale alale on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustus. Silla piirkond on loodusväärtuste osas rikas (käsitletud pikemalt eelpool aruandes) ning seetõttu on vajalik arendamisel lähtuda terviklikust arusaamast, kuidas neid väärtusi ja elupaiku säilitada. Seetõttu peeti keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena vajalikuks määrata alale detailplaneeringu koostamise kohustus.

• Rekonstrueeritava T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee trassi liiklussõlmedega piirnevatele aladele arendustingimuste seadmise vajadust. Rekonstrueeritud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kui I klassi maantee sanitaarkaitsevöönd saab olema 300 meetrit. Selles tsoonis kehtivad piirangud tulenevalt mõjust tervisele ja looduskeskkonnale. Lisaks nendele tingimustele leiti kaalutlemise käigus, et ka liiklussõlmede ümbrused vajavad läbimõeldud planeerimist kui olulised tootmis- ja ärikeskused, mistõttu on ka need alad määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks.

• Olemasoleva rohevõrgustiku täpsustamise vajadust, kaaludes Kolu kandi rohekoridori ümberplaneerimist ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 38. kilomeetrile rohekoridori määramise vajadust ning Ravilast ida suunas rohekoridori täpsustamise vajadust. Üldplaneeringu käigus vaadati kompaktselt üle kogu Kose valla rohevõrgustik. Seejuures tugevdati erinevalt algsest arusaamast just Kolu rohekoridori ning täpsustati ka kaht teist nimetatud rohekoridori osa. Lisaks sellele määrati täpset kasutustingimused tervele rohevõrgule. Rohevõrgustiku ülevaatamise tulemuste põhjendused on erinevad iga rohevõrgu elemendi juures ja on pikemalt kirjas mõlemas rohevõrku puudutavas peatükis.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 57 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

• Kose-Uuemõisa-Tade piirkonnas olemasoleva tiheasustusala laiendamist juba kehtestatud detailplaneeringute võrra või edasist laiendamist piki Kuivajõe sängi ning Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee suunas. Kose-Uuemõisa-Tade piirkonnas Kuivajõe ääres on arendamist piiravateks asjaoludeks Kuivajõe rohekoridor, veekvaliteedi kesine seis, kaitsmata põhjavesi ning kohati viljakad põllumaad. Võttes arvesse käesolevaks hetkeks toimunud ehitustegevusi peeti planeerimise käigus mõistlikuks: 1) mitte laiendada tiheasustusala nii suurel määral lääne suunas kui esialgu arendussoovina kirja pandi, võttes arvesse väärtuslikke põllumaid, 2) keelata ehitustegevus Kuivajõe piiranguvööndis, säilitades kogu piiranguvööndi ulatuses loodusliku taimestiku, tagamaks Kuivajõe-Kirivalla rohekoridori säilimise ja 3) laiendada tiheasustusala üle olemasolevate uute majade ning kruntide, tagamaks ühtseid nõudeid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ühinemiseks, haarates alasse sisse ka mõned põllualad, mille osas valitses ilmne laienemissoov. Puhtalt looduskaitselistel kaalutlustel ei peetud asustuse laienemist teisele poole jõge soovitavaks. Kohaliku kogukonna soovi korral ning võttes arvesse, et sellega kaasneb olemasolevatele majapidamistele ühtsete nõuete sätestamine, võib seda siiski aktsepteeritavaks pidada. Alal ehitamisel tuleb sellegipoolest võtta tõsiselt arvesse piirkonna kaitsmata põhjavett. Vajalik on rakendada elamualade laiendamisel rangeid tingimusi ühisveevärgi- ning kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Vältida tuleb juhuslikku arendamist. Kuna Kuivajõe veekvaliteeti on peetud kesiseks, tuleks lisaks kanalisatsioonisüsteemide kohustuslikkusega tõenäoliselt näha ette ka sademevee kogumist tootmisaladelt.

• Kose ümbersõidu võimalusi raskeveokite suunamiseks alevikust eemale. Kose alevikku läbivad veokid kujutavad endast turvalisuseriski, reostavad õhku alevikus ning lõhuvad asula keskust kui mõnusat ja kompaktset elukeskkonda. Üldplaneeringu kaardile on kantud kaks alternatiivset ümbersõidu trassi. Läänepoolsem neist lõikab läbi mitmeid rohealasid ning nõuab pikemas ulatuses uute teede väljaehitamist. Idapoolne trass järgib enam olemasolevaid teid ning ei haki metsamassiive, kuid möödub üsna lähedalt Ravila alevikust. Kuna tegemist on kaugesse tulevikku suunatud plaaniga, leiti keskkonnamõju hindamisel, et on otstarbekas reserveerida üldplaneeringuga mõlema trassi variandid.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 58 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

8 Protsessi ja avalikkuse kaasamise ülevaade

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine toimus 5. septembrist kuni 27. septembrini. KSH programmiga oli võimalik tutvuda 5. septembrist kuni 19. septembrini 2007.a Kose Vallavalitsuses, vallavalitsuse kodulehel, Arhitektuuribüroo Novel OÜ-s ja büroo veebilehel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmi kohta sai kuni 19. septembrini 2007. a kaasaarvatud esitada Kose vallavalitsusele või KSH koostajale ning aruteludel koha peal. Arvesse on võetud ka kõik väljaspool nimetatud aega esitatud kirjalikud märkused, mis laekusid enne programmi järelevalvajale heakskiitmiseks esitamist. Üldplaneeringu eskiisi ja KSH programmi avalikud arutelud toimusid 20. septembril 2007. a kell 17.00. Kose Gümnaasiumi saalis ning 27. septembril kell 17.00 Oru külakeskuses. Avaliku arutelude protokollid on toodud lisas. Programmi avaliku väljapaneku jooksul laekus seisukoht Paekivitoodete Tehase OÜ-lt, Karla Külaarendamise Seltsilt ning Riigimetsamajandamise Keskuselt. Avalikustamise käigus anti üle ka kirjalik märkus Maanteeametilt. Kirjade ning vastuskirjade koopiad märkuste arvestamise või mittearvestamise põhjendustega on lisatud programmile.

Harju Keskkonnateenistus kiitis keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heaks 12.12.2007 kirjaga nr 30-12-1/49752-4.

KSH aruandega oli võimalik tutvuda 27. juulist 24.augustini 2009. a Kose Vallavalitsuses, Arhitektuuribüroo Novel OÜ-s ja büroo ning vallavalitsuse veebilehel.

KSH aruande avalikud arutelud toimusid 8. septembril kell 17.00 Kose Vallavalitsuses ning 10. septembril kell 17.00 Oru külakeskuses. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH aruande kohta sai kuni 24. augustini 2009. a kaasa arvatud esitada KSH koostajale. Avaliku arutelu protokoll ja tehtud ettepanekud on leitavad aruande lisades. Kokkuvõte avalikustamise käigus laekunud ettepanekutest on toodud allpool.

Esitaja Ettepanek/Märkus Kommentaar Maanteeamet Üldplaneeringu KSH koostamisel Üldplaneeringu KSH koosta- on arvestatud E263 Tallinn-Tartu- misel tutvuti ja arvestati ka Võru-Luhamaa Aruvalla-Kose Kose-Mäo KMH tulemustega. teelõigu KMH ja selle tulemustega, kuid puudub viide selle kohta, et hindamisel oleks arvestatud ka järgneva maanteelõigu, Kose-Mäo KMH tulemustega. E263 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee Kose- Võõbu ja Võõbu-Mäo teelõikude eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti 08.04.2009 kirjaga nr 6-7/6949-2. Rohelise võrgustiku maakasutus- Teemat on käsitletud tingimuste määramisel nn Kolu peatükkides: rohevõrgustik, põdrakoridoris on määratud taimestik loomastik ning mõju

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 59 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

tingimusteks olemasoleva rohevõrgustikule. maakasutuse säilimine. Seejuures Üldplaneeringu määratletav on toonitatud koridori ulatuse ja maakasutus toetab rändetee mosaiiksuse säilitamise vajadust, säilimist ning tuleb jälgida, et kuna vastasel korral võib koridori metsakorralduskavade koosta- asetus Tallinn-Tartu-Võru- misel arvestataks Luhamaa maantee suhtes üldplaneeringuga. muutuda ning km-le 33,8 kavandatud ökodukt osutuda mittetoimivaks. Seetõttu soovi- tame kaaluda Kolu põdrakoridori maakasutustingimuste karmis- tamist maantee ja ökoduktiga vahetult piirnevatel aladel ning keelata (lage)raied, tagamaks rohekoridori kitsaskoha võima- likult loodusliku ja väljakuju- nenud ilme säilimine. Üldplaneeringu ja KSH Riigimaanteede nimed on seletuskirjas esineb maanteede parandatud nimetamisel erinevaid modifikat- sioone (nt E263 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee). Soovi- tame seletuskirjades kasutada maanteede täpseid nimetusi koos teenumbriga vastavalt riigi- maanteede nimekirjale. Riigimetsa Majandamise KSH lk 41. Metsade Märkusega arvestatud ning Keskus majandamine tähendab metsade sõnastus muudetud vastavalt uuendamist, metsakaitsetöid jne, ettepanekule. mida ei ole võimalik külmunud pinnase ja lumikattega teha. Sellest tulenevalt ettepanek – täpsustada sõnastust, sest ilmselt peetakse silmas vaid raietöid: lubada raietöid teostada kõvadel pinnastel ka kuival ajal või külmunud pinnasega. KSH lk 42. Üldplaneeringu KSH ekspertide hinnangul dokumentidega ei peaks peaks siiski Saula-Nõmbra põhjendamatult muutma tuumalal selle iseloomust metsaseadusega juba kehtestatud tulenevalt võimalusel vältima regulatsioone rangemaks ega kogu kinnistut hõlmavaid leebemaks. Põhjendamatud ülepinnalisi raieid ja suuri bürokraatlikud ja lageraielagendikke. topeltregulatsioonid takistavad tasakaalustatud metsade kaitset, kasvatamist ning hooldamist. KSH lk 44 esineb Kuivajõe ja Kuivajõe ja Kirivalla oja Kirivalla oja koridori tekstis koridori tekstis probleemne

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 60 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

probleemne soovitus, mis välistab soovitus parandatud, ning igasugused raietööd. lubatud on ka sanitaarraie. KSH lk 45 täpsustada kasutatud Tekst parandatud ning termineid, sest ilmselt räägitakse alustaimestiku raie asendatud alusmetsa või põõsarinde raiest. põõsarinde raie sõnaga.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 61 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

9 Ülevaade KSH koostamisel ilmnenud raskustest

Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamisel osutus põhiliseks raskuseks ajakohase info hankimine. Näiteks ei olnud võimalik ligi aasta aega pärast väidetavat maavaravaru kinnitamist endiselt saada selle varu kohta teavet keskkonnaregistri maardlate nimistust. Samuti oli probleeme keskkonnalubade kohta teabe saamisega, kuna KLISis leiduvad andmed ei ole tihtipeale ajakohased ning keskkonnalubade kohta tehtud teabenõue ei osutunud tulemuslikuks. Teiseks raskuseks kujunes samaaegselt kulgevate protsessidega ühildumine, näiteks Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee eelprojektide keskkonnamõju hindamiste tulemuste ootamine jms. Mitmed hindamised ja uuringud, mis Kose valla territooriumi puudutavate objektide suhtes hetkel käimas, on pakkunud hulgaliselt informatsiooni, kuid samas muutunud ka keerukamaks hindamise protseduuri, kuivõrd olukord, mida arvesse võtta, on pidevalt muutumises.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 62 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

10 Kokkuvõte, järeldused ja leevendusmeetmed

Üldised kaalutlused ja leevendusmeetmed üldplaneeringus sätestamiseks ning planeeringu rakendamisel järgimiseks

Kose vallas on metsaste alade osatähtsus veidi üle poole valla üldpindalast, metsaalade säilitamise seisukohast ei peaks uus metsaalasid tootmis- või elamualadena kasutusse võtma. Üldplaneerimisel on seetõttu jäetud kõrvale arendussoovid, mis puudutasid metsamassiividel paiknevate maatulundusmaade muutmist elamualadeks.

Elamu- ja tootmisalade määramisel tuleb silmas pidada väärtusliku põllumaa kui loodusvara säilitamist. Kose valla üldplaneeringuga kavandatakse arendustegevust väärtuslikul põllumaal Oru piirkonnas. Leevendava asjaoluna saab välja tuua, et tegemist on kompaktse asula kasvamisega. Kohati olid väärtuslikud põllumaad jäänud perspektiivse elamuala alla ka Ravilast ida suunas ning Kuivajõe ääres, kus Kose- Uuemõisa alevi laienemiseks soovitakse ettenäha elamuala asulast teisel pool jõge. Ravilast ida suunas on keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena soovitatud mitte ette näha elamuala, kuid säilitada detailplaneeringu kohustusega ala, mis välistaks juhusliku arendamise.

Asustuse suunamisel on järgitud põhimõtet, et tiheasustusalad laieneksid tiheasustusega alade ümber ning külades säiliks maaline hajaasustusega muster. See kergendab nii teenuste pakkumist kui säilitab maastiku mitmekesisust.

Elamualade laiendamine, mis puudutab tugevalt nõrgalt kaitstud, kohati kaitsmata põhjaveega alasid, on märkimisväärne Tuhala-Oru ümbruses. Sellistele aladele elamuehituse arendamisel tuleb põhjavee reostuse eest kaitsmiseks jälgida arendamisel nõudeid, mis tagavad veekvaliteeti säilimise.

Oluline muutus maakasutuses on seotud I klassi maantee tekkimisega ning selle äärde ettenähtud aladega tootmiseks, äriks ja teeninduseks.

Kaitsmata põhjavesi ei ole joogiveena kasutamiseks perspektiivne tööstusaladel, tiheasustuse aladel ja intensiivse põllumajandusega aladel. Kaitsmata põhjaveega aladel on oluline, et tiheasustusalal oleks välja ehitatud olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsioon. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti. Heitvee puhastamise nõuded on soovitatav läbi vaadata iga heitvee pinnasesse või ka otselasuna põhjavette juhtimise juhul eraldi.

Üldise veekvaliteedi parandamiseks tuleks vallas tervikuna rangemalt järgida (ja kontrollida) põllumajanduslikke keskkonnanõudeid – nt väetiste- ja taimekaitsevahendite õige kasutamine, sõnniku ladustamise ja laotamise tingimuste täitmine, muldade tuulekande vältimine avamaastikus loodusliku taimestikuga puhverribade abil, vooluveekogude kaitse toitainete vette sattumise vähendamiseks (loodusliku taimestikuga puhverribade jätmisega ja vajadusel ka rajamisega), loomapidamistingimuste järgimine, pinnasereostuse vältimine jm. Samuti vajab tähelepanu reovee- ja jäätmekäitluse nõuete täitmine ja kontroll, seda nii tihe- kui hajaasustuses (eriti karstialadel). Välistada tuleks reovee imbkaevude rajamine.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 63 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena.

Suure koduterritooriumiga loomadest enamus vajavad oma elutegevuseks väga erinevaid elupaiku. Seega on suuremate selgroogsete puhul asurkondade vahelise lävimise kõrval samavõrd tähtis ka elupaikade vaheline liikumine. Nende liikumiskoridoride puhul on oluline, et seal oleks säilinud varje- ja põgenemisvõimalused häiringute eest. Teisisõnu on oluline, et koridorid oleks piisavalt laiad, et vanaloomad saaksid selle oma järglastega läbida ilma, et antropogeensete infrastruktuuride (teed, tiheasustused ja üksikud majapidamised) mõjud ei oleks liiga stressitekitavad.

Nii tiheasustusalad, üksikmajapidamised, põllumajandus kui maanteed mõjutavad eluta ja elusloodust ulatuses, mille umbkaudne suurus on keskkonnamõju hindamises väljatoodud. Detailplaneeringute koostamisel tuleks selliseid kaalutlusi samuti arvesse võtta.

Arvestades 1) kaitsmata põhjavett, 2) halba kuni mitterahuldavat vooluveekogude veekvaliteeti ja 3) olukorda, kus põllumajandusmaastiku puhul on tegemist massiivsete põllualadega ja suhteliselt madala maakasutusliku ja maastikulise mitmekesisusega, on oluline kõigi suuremate metsamassiivide säilitamine võimalikult suurel pindalal kogu valla ulatuses.

Sellest lähtuvalt on ELFi poolt koostatud töös tuumaalad ja koridorid piiritletud järgides väljakujunenud looduslike alade ja põllumajandusmaastiku piire. Kõlvikupiiride järgimisel on püütud jääda üldplaneeringu tasandile ning vajadusel piirjooni lihtsustatud.

Rohevõrgustiku koosseisu on haaratud kaitsealad, kaitsealuste liikide elupaigad, vääriselupaigad (VEP) ja teised kõrge loodusliku väärtusega objektid (nt allikad). Arvestatud on ka seni kaitseta kõrge looduskaitselise väärtusega Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kriteeriumidele vastavaid alasid (Natura 2000 varialad) ja looduskaitseliselt väärtuslikke pool-looduslikke kooslusi (Pärandkoosluste Kaitse Ühingu niitude andmebaasi alusel).

Tuumalas on võimalik hajaasustuse täiendamine ja selleks sobivates paikades ka uute hajaasustuslike alade planeerimine. Selle rangeks eelduseks on, et tuumalale rajatavate elamute õuealade või kruntidele rajatavate aedade vaheline kaugus oleks vähemalt 500 m - et tagada inimpelglikele liikidele soodsad pesitsus- ja liikumistingimused. Täpsemad tingimused on üldplaneeringus ja hindamises toodud tuumala kaupa.

Koridoride laiuse piiritlemisel tuleb arvestada asjaolu, et üldjuhul ei ole võimalik täpset loomaradade asukohta ilma vastavate pikaajaliste vaatluste ja eriuuringuteta määrata. Tegelikud laiused sõltuvad seega enim väljakujunenud looduslikest tingimustest, koridori koosluste iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku suhtes. Täpsemad tingimused on üldplaneeringus ja hindamises toodud koridori kaupa.

Rohevõrgustiku alade puhul on tarvis silmas pidada, et oluline on ka võrgustiku servade säilitamine. Servade lõikamisega või survega servadele rohevõrgustikuga piirnevalt alalt kaasneb samuti rohevõrgustiku pindala vähenemine. Seetõttu tuleb kavandatava tegevuse või kavandatava planeeringuga rohevõrgustikule kaasnevat mõju kaaluda ka nende planeeringute ja arenduste juures, mis ei paikne otseselt rohevõrgustiku alal, vaid vahetult

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 64 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

selle kõrval. Sellistel juhtudel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

Ka väljaspool rohevõrgustikuna määratletud ala piire tuleks avamaastikus säilitada elustikku toetavate ja maastikulist mitmekesisust loovate väikeelementidena metsatukad, looduslikud rohumaad, niiskemad alad ja väikeveekogud, kraavide ja väikeste ojade kaldapuistud või põõsastikud, hekid, alleed, üksikpuud ja puude grupid, kivid, kiviaiad, maaharimise käigus tekkinud kiviaunad ja -kangrud, uudismaadel ka maaparanduse käigus tekkinud raadamisjääkide (kännud), kivide või pinnase kuhjatised jms.

Just tiheasustusalade ja suurte puudeta maastikumassiivide puhul on oluline võimalikult paljude kõrghaljastusega servakoosluste olemasolu, olgu nendeks siis võsastunud kraaviservad, metsatukad, põlispuude alleed vms. Mida heterogeensem on maastik, seda turvalisem ja stabiilsem see tiheasustusaladel on.

Looduskaitseseadus annab võimaluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks teatud tingimustel (traditsiooniline ehitusjoon jm). Kose vallas ei ole kehva veekvaliteedi ja kaitsmata põhjavee tõttu soovitatav vähendamist rakendada.

Kose valla üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel võiks esialgse hinnangu kohaselt kaasneda otsene negatiivne mõju vallas asuvatele kaitsealadele. Kaudselt võivad kaitsealad surve alla sattuda kinnisvaraarenduse tegevuse tulemusena: Saula silla piirkonna surve Kämblas; võimalik loodusmassiivi lõhkumine uue I klassi maanteeniidiga Paunkülas.

Üksikobjektidest on üldplaneeringuga kavandatava läbi suurema surve all Kuivajõgi ja Saula siniallikad.

Üldplaneeringuga kavandataval ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju kaitsealustele parkidele. Kuna üldplaneeringuga nähakse ette miljööalade määramine ja nendel maakasutuse- ja ehitamise tingimused ajalooliste mõisasüdamete juurde, võib vastupidi eeldada, et planeeringul on parkide kaitsmisele positiivne mõju.

Vääriselupaiku mõjutab eelkõige kavandatav I klassi maantee. Lisaks pikalt käsitletud vääriselupaigale nr 158175 Saula Siniallikate piirkonnas, asuvad I klassi maanteetrassi vahetusse mõjualasse ka vääriselupaigad nr 158151, 158152 ja 158153. Nendele elupaikadele avalduvat mõju teeehituse kaudu tuleb hinnata juba teeprojekti koostamise käigus kui kaalutakse erinevaid trassivariante.

Üldplaneeringus on ettenähtud kaitsehaljastus tootmisalade ümber, mis moodustaks puhvri elamualadele ning leevendaks nendelt tulenevat negatiivset mõju elukeskkonnale. Arvestades Kose valla keskkonnatingimusi tuleks eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, seda eriti elamualade läheduses või keskel (nt Kose-Uuemõisa) asuvatel tootmisaladel. Keskkonnakahjulikku tootmist ei tohi lubada tundlikesse piirkondadesse (veekogude äärde, kaitsmata põhjaveega alale jms).

Asulates ja ka mujal paiknevate tootmisalade puhul tuleb silmas pidada, et erilist tähelepanu vajavad ja nendesse piirkondadesse ei sobi sellised tegevused, mille puhul negatiivne mõju (müra, õhusaaste, lõhn) ulatub tootmishoonest või rajatisest väljapoole

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 65 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ning mille puhul ei ole võimalik seesugust negatiivset mõju rohelise puhvri abil leevendada.

Uusi tööstuspiirkondi tuleks arendada terviklikult, tehes selleks suuremat ala käsitlevaid detailplaneeringuid, millega käiks soovitavalt paralleelselt kaasas keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Müra ja lõhnale tuleks pöörata tähelepanu ka juhtudel kui seadus otseselt ei nõua keskkonnamõju (strateegilise) hindamise protsessi läbiviimist. Uute rajatiste, näiteks tootmishoonete, kuid ka alajaamade rajamisel kohtadesse, kus see võib häirida seal elavaid või töötavaid inimesi (nii elamu-, tootmis/äri- kui sotsiaalalade läheduses) tuleks arendajalt kindlasti nõuda sõltumatu mürauuringu tellimist, millega kaardistatakse müra levik ja leitakse sobivad leevendusmeetmed. Vajadusel tuleks algatada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

Maanteede sanitaarkaitsevööndiks loetakse ala, millel õhusaaste ületab perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni, pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada lubatud piirkontsentratsiooni ja maastik on tunduvalt muutunud. Selles vööndis elamist ja puhkamist peetakse inimese tervisele ohtlikuks. Tootmisobjekte on tsooni lubatud rajada kooskõlas sanitaarnormidega. Osaliselt on lubatud ka põllundus (v.a vilja- ja marjaistandikud, juurviljade kasvatamine). Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärde on üldplaneeringuga kavandatud äri-ja tootmismaad. Teetsooni jäävate tootmis- ja ärihoonete juures tuleb tähelepanu pöörata, et siseruumides oleks tagatud tervisekaitse eeskirjadega sätestatud müratase.

Uute elamualade planeerimisel väljaspool tiheasustusala tuleb üldplaneeringus samuti järgida teede kaitsevööndite säilitamise põhimõtet. Samuti tuleb uute elamualade, võimalusel ka olemasolevate juures ette näha kaitsehaljastuse ribad vähemalt teekaitsevööndi ulatuses.

Kavandatavatel uutel elamualadel on soovitatav võimalikult suures ulatuses säilitada looduslik taimestik, reljeef ja kõrghaljastus. See on vajalik lisaks kriitilise bioloogilise mitmekesisuse tagamisele ja pinnasetööde tõttu toitainete leostumise vältimisele ka maastikuilme ja looduslähedase elukeskkonna säilitamiseks.

Asulate laienemise kõrval tuleks tähtsustada traditsioonilist hajaasustust. Traditsiooniline hajaasustusega põllumajandusmaastik on selgelt eristuv Vilama, Palvere, Võlle, Viskla ja Kanavere külades, kus hajaasustuse talukompleksid või eluasemed vahelduvad põldude ja metsatukkadega. Üldplaneering säilitab piirkonnas praeguse maakasutuse. Nende piirkondade maastiku võib tulenevalt väärtuslike maastike metodoloogiast nimetada samuti traditsiooniliseks põllumajandusmaastikuks, mis väärib säilitamist. Kindlasti ei tohiks sellistes piirkondades olemasolevat maakasutust segada uusarendustega.

Ajalookontsentraadiga alasid võib Kose vallas leida mitmeid. Endised mõisasüdamed hoonetega on põimunud hilisemast ajast pärit hoonetega. Kõige rohkem on ajaloo erinevate aegade segunemist tunda Tuhala külas, kus on nii muistne asulakoht, mõisahoone, nõukogude perioodile sobivaks kohandatud külakeskus ning tänapäevased hooned. Sellist ajalookontsentraati, kus üksteise kõrval leidub erinevates aegadest pärinevaid struktuure ja elemente tuleks väärtustada, kui nad on hästi säilinud ning pakuvad visuaalset naudingut.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 66 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Üldplaneeringus tehakse ettepanek Tuhala-Kata-Tammiku piirkonnale eraldi täiendava planeeringu koostamine. Selle ajaloolise piirkonna edasisel planeerimisel tuleks kindlasti pöörata erinevate ajaperioodide kultuuripärandi kihistustele ja nende väärtusele. Samuti tuleks uurida edaspidi võimalikke arheoloogiliselt väärtuslikke alasid, kuna Kose piirkonnas on leitud palju arheoloogilisi leide.

Üldplaneeringuga tehakse ka ettepanek moodustada Ravila mõisa miljööväärtuslik ala ja esitatakse selle kaitse- ja kasutustingimused. Nõukogude ajal sobimatute juurdeehituste läbi küll veidi räsitud Ravila mõisakompleks on tähelepanuväärne just säilinud tervikliku hooneteansambli poolest. Üldplaneeringuga ettenähtud kasutustingimused toetavad miljööväärtuse säilimist Ravila mõisakeskuses.

Kõige rikkalikumalt on Kose vallas arheoloogiamälestisi, millest mitmed satuvad ka üldplaneeringus uue funktsiooni saavatele aladele. Edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb ette näha meetmed nende säilimiseks. Ehitisi ei tohi kavandada ka arheoloogiamälestiste kaitsevööndeisse.

Arhitektuurimälestiste osas on olulisemad muutused üldplaneeringuga seotud Kose- Uuemõisa ja Ravila mõisasüdamete miljööalaks määramisega. Sellega kaasnev kompleksi kui terviku väärtustamine on positiivse mõjuga, aidates säilitada ajaloolist arhitektuuri tema algupärases ansamblis. Planeeringus tehakse ettepanek koostada eraldi teemaplaneering Tuhala-Kata-Tammiku piirkonnale. Selles planeeringus tuleks näha ette täiendavad meetmed, säilitamaks vaateid Tuhala kirikule. Praeguse üldplaneeringuga Tuhala kirikule olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Ajaloomälestisena kaitse all olev Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli hoone Kuivajõe külas on uue üldplaneeringu kohaselt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärde ettenähtava äri-tootmistsooni alal. Edasise detailplaneerimise ja projekteerimise käigus tuleb ette näha meetmed kooli kui ajalooväärtuse säilimiseks. Kui ala edasisel kujundamisel võetakse Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli hoone säilitamiseks Kuivajõel ette vajalikud meetmed, siis teiste ajaloomälestiste osas üldplaneeringuga olulist mõju ei kaasne.

Mõningase negatiivse mõju, mis seisneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa I klassi maantee ületuse kohatises raskenemises, kuna teed saab tulevikus ületada ainult suurte ristmikeni viivate kogujateede abil, kaalub tõenäoliselt üles liiklusohu vähenemine kohtades, kus praegu ristud transiit- ning kohaliku tee funktsioon. Tulevikus on selgelt eristatud kohalike ühenduste ülesannet kandvad väikesed teed ning suur I klassi maantee, mille funktsiooniks on transiit kaugemate punktide vahel. See vähendab potentsiaalsete liiklusõnnetuste ohtu.

Üldplaneeringuga kavandatav on inimese tervisele kas otseselt positiivse mõjuga (näiteks ühiskanalisatsiooni nõudmised) või on planeeringuga ettenähtud meetmed mõju leevendamiseks (teede sanitaarkaitsevööndite järgmine, kaitsehaljastuse planeerimine, haljasribade planeerimine, mürakaitse planeerimine).

Ulatusliku elanike arvu kasvuga kaasneb avalike teenuste puudujäägi oht, seda nii põhiteenuste (kool, lasteaed, arst) kui tugiteenuste (sportimisvõimalused, kultuur) osas.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 67 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vastavate alade edasisel planeerimisel tuleks vallal aegsasti kalkuleerida teenuste kasvavat nõudlust ja nende piisavust.

Ohuks on kogukondliku ühtekuuluvuse nõrkus, mida kindlasti suurendab see, kui avalikke teenuseid, olgu selleks kas kool või sportimisvõimalus, ei ole ole võimalik koha peal tarbida. Jätkusuutliku arengu eesmärk peaks olema rahuldada elanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult lähedal kodule, mis ühtlasi tähendab võimalikult väikest otsest ja kaudse energia- ja materjalikulu ning otstarbekat maakasutust.

Uute ja vanade elanike eristumisel on kerge tekkima olukord, kus uutel elanikel puudub tugev seos uue kodupaigaga ning samas kahaneb kohalike inimeste identiteeditunne. Elanikkonna kiire kasvu ning sotsiaalse kontrolli nõrgenemisega võib kasvada ka kuritegevus, väheneda kohalike kultuuri- ja loodusväärtuste hoidmine. Ohuks võib pidada olemasolevate külade struktuuri ja ehitustavade eiramist.

Keskkonnaseisundi ja -käitumise parandamiseks on oluline kohaliku elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine. Ka kohaliku looduse eripära, kultuuripärandi ja loodusväärtuste tutvustamine aitab keskkonna ja looduse kasutamise kultuuri parandada.

Uutel elamualadel tuleks detailplaneeringute koostamise käigus näha ette jäätmepunktid/platsid konteinerite paigutamiseks.

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 68 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

11 Kasutatud materjalid

E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõigu (km 26,6-40,0) eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne

E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu (km 40,0-68,0) ja Võõbu-Mäo (km 68,0-85,0) teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne

Eksperthinnang Rahkvälja kaitseala moodustamise kohta, Piret Kiristaja 2007

Harju maakonnaplaneering. I etapp, kehtestatud 1999

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kehtestatud 2003

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ metoodika, töömaterjalid

Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2010, Geomedia 2006

Harjumaa uuselamuehituse ja uute elamualade juurdepääsu analüüs, Hendrikson & Ko 2006

Keskkonnatingimused Tuhala karstiala ja Männimäe elamurajooni vahelisel alal, TTÜ Geoloogia Instituut 2007

Kose valla üldplaneering, 1996

Kose valla üldplaneering, 2008 (koostamisel)

Kose aleviku üldplaneering, 2000

Kose valla arengukava 2006-2013, 2008

Kose valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava, 2008

Kose valla jäätmekava, 2007

Kose valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring, ELF 2007

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks, Lauri Klein, Val Rajasaar 2005

Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna veemajanduskava, 2008

Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu võimalik mõju Harju alamvesikonna vee seisundile, Maves 2007

Roheline võrgustik, Kalev Sepp 2002

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 69 Kose valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Soovitusi planeerimisprotsessi ülesehitamiseks, Siseministeerium 2004 Sosiaalisten vaikutusten arviointi kaavoituksessa. Avauksia sisaältöön ja menetelmiin. Ympäristöministeriö 2005

Spatial planning for sustainable development in the Baltic Sea reagion. A VASAB contribution to Baltic 21, CSD/BSR 1998

Strateegiliste lähtekohtade väljatöötamine uuringule „Ettevõtluse mõjud ja võimalused valglinnastumise piirkondades“ Harku, Saue, Saku ja Kiili valla geograafilisel territooriumil, SEI Tallinn

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose (km 26,6-39,9) teelõigu aruanne. Autoliiklusest tingitud müratasemete arvutus ja hinnang, Akukon 2008

Uuselamuehitusest tulenevate rahvaarvu muutuste ja teeninduskeskuste analüüs, Hendrikson & Ko 2004

EELIS info, kaardid, keskkonnaregistri info, keskkonnalubade info, maardlate nimistu teave

September 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 70