SEPTEMBERSEPTEMBER 20112011 KOSEOSE VALALLA INFOLEHTINFOLEHT Foto: A. Kilk HEA SÕNA. Pole kerge laua taga Eest kõik ära silkavad, uhiuue aabitsaga! plikatirtsu pilkavad. Nägu mossis, ninal kirts, Lõpuks, pusis laps mis pusis, vaeva näeb üks plikatirts. Välja tuli sõna USIN. Küll need tähed on vast pahad, sõnaks muutuda ei taha. Heiki Vilep ILUSAT JA TARKUST TÄIS KOOLIAASTAT SOOVIDES KOSE VALLAVOLIKOGU KOSE VALLAVALITSUS 1. septembril alustab Kose vallas oma esimest kooliaastat 62 last 2 KOSE TEATAJA september SÜNNIPÄEVAD 85 LAINE NETTAN, LEMBIT SAADI 80 MEETA MALMILA, ANNA PROMMI, JAAN RANNAP, JOHANNES RISTMAA 75 ELGA-ANNE KALDMÄE, MALLE LIIRA, ASTA-ADELE TEPP 70 JAAN KIVISTIK, VALMI KURIKS, ARTUR MÕSOVSKI, ALBERT MÕTT, ASTA SAARUM, REIN VAU 65 AVO ALJAS, VALODI BALITSKI, ÕILME NOOR 60 MARE AAVASALU, MAIT ELTS, HELLE HEIN, HELJA MARKUS, ATS MATLA, JÜRI MATVEI, ANTON TAMM SÜNNID JOOSEP PREDE, RIKO TALAS, HENRI TUTTELBERG, SVEN KOOSKORA , ROMET KRINDAL ÕNNITLEME! KOSE VALLA KINGITUS 1. KLASSI ÕPILASELE Kose Vallavalitsus eraldab 2011/2012 õppeaastal 1.klassi minevale õpilasele koolitoetust 64 €. Toetust makstakse Kose vallas elavale lapsevanemale, kelle laps on rahvastikuregistri andmetel Kose valla elanik ja on kantud 1. klassi õpilasena Kose valla kooli nimekirja. Toetus kantakse lapsevanema arveldusarvele. Selleks tuleb lapsevanemal 1. septembriks esitada koolile järgmised andmed: lapsevanema nimi, isikukood, arveldusarve number. Nimetatud toetust makstakse ka juhul, kui laps on kantud 1.klassi õpilasena väljaspool valda asuva muukeelse õppekeelega või eriva- jadustega kooli 1. klassi nimekirja /lapsevanem esitab Kose Vallavalitsusele koolitõendi/. Usinat tarkusekogumist ja rohkelt koolirõõme soovides Liivi Siht, haridus- ja kultuurinõunik PENSIONÄRIDE SOODUSSÕIDUKAART Pensionäridele väljastatud soodussõidukaarti pikendatakse vallamajas 31.12.2012. ÕHTUÕPE 1.oktoobrist 2011 käivitub Kose Gümnaasiumis õhtuõpe. 17.-aastaste ja vanemate õppida soovijate avaldusi 8.-12.klassi astumiseks võetakse vastu kooli kantseleis 22.08-16.09.2011. Info telefonil 6036181, 55515763 september KOSE TEATAJA 3 Kose Vallavalitsus K O R R A L D U S Kose 15. august 2011 nr 266 Kohanime määramine Aluseks võttes kohanimeseaduse § 4, § 5 lõike 4, § 6 lõike 1, 2 ja 8, § 8 punktid 1 ja 2, Kose Vallavolikogu 22.02.2006 määruse nr 19 „Kose valla kohanimede määramise korra“ punkti 4, Kose Vallavolikogu 16.06.2011 otsuse nr 99 „Detailplaneeringu kehtestamine“, Põldoja kinnistu omaniku Ceroly Tõll 22.07.2011 avalduse nr 15-5/1347, Tõldoja kinnistu omaniku Magda Oeselg 28.07.2011 avalduse nr 7-1.2/1365 ning arvestades seda, et 29.07 – 12.08.2011 avalikustamisel vastuväiteid ei esitatud, annab Kose Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Määrata Kose vallas Kose alevikus Põldoja kinnistu detailplaneeringu koostamisel tekkinud liikluspinna nimeks Põldoja tänav (asendiplaan Lisa 1). 2. Käesolev korraldus teha teatavaks riikliku kohanimeregistri vastutavale ja volitatud töötajale. 3. Käesoleva korralduse peale võib kaevata halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemi- sest arvates. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Vello Jõgisoo, vallavanem Kätlin Iljin, vallasekretär MÕTTEID SEOSES EESTI RIIGI TAASTAMISE 20. AASTAPÄEVAGA Kose vallas on juba traditsiooniks kujunenud, et Eesti tähtsamate tähtpäevade puhul tullakse kokku Eesti vabaduse eest võidelnute auks püstitatud mälestussamba juurde. Nii on see olnud 24. veebruaril – iseseisvus- päeval, 23. juunil - võidupühal ja 20. augustil – taasiseseisvumispäeval. Ühtlasi kannab see mälestussammas endas mälestust erinevatest ajajärkudest ja riigikordadest ning ka taasiseseisvumisajal toimunud kodanikual- gatusest. See on austuseavaldus meie rahva ajaloole ja meie omakandi inimestele, kes sillutasid teed meile kaasaegsetele, et saaksime elada vabas Eestis. 20 aastat ei ole pikk aeg riigi jaoks, kuid kahekümne aasta jooksul on üks põlvkond saanud täiskasvanuks ja tegelikult tuleb küsima nendelt, kuidas edasi? Nendel noortel inimestel puudub võrdlusvõimalus ja kogemus eelmisest riigikorrast, kuid suurenenud on võimalused maailmaga avatult lävida ning see annab kindlasti laiema pildi ning arusaamise. Nendelt küsides saaksime teada, millises riigis nemad tahaksid elada ja teadmine annaks suunised edaspidiseks. Eestile tõi vabaduse kodanike julgus seista vastu ebaõiglusele. Eesti iseseisvus ja kodanikuühiskond on olnud tugevad just seetõttu, et nende algatus tuli rahva poolt. 1991. aasta 20. augusti sündmused ei oleks sündinud ilma Rahvarinde ja Kodanike Komiteeta. Selle kokkuleppe poolt hääletades täitsid tolleaegse Ülemnõukogu liikmed oma kohuse Eesti riigi ja rahva ees, sest rahvas tahtis seda. Vabadus vajab hoidmist ja kaitsmist iga päev. Me elame väga keerulisel ajal ja kiiresti muutuvas maailmas. See tähendab, et meil tuleb tegelda olulisega ja mitte lasta end eksitada ebaolulisest. Riik ei ole midagi - ilma selles riigis elavate inimesteta. Meie endi otsustest oleneb meie ja meie riigi edu rohkem, kui me vahel tahame seda uskuda. Et püsiks inimeste vabadus, peame märkama ka teisi inimesi enda kõrval. Igapäevased hoolivad küsimused peaks kõlama sagedamini kui seni. Meil igaühel on oma arusaamised, lootused ja ootused oma riigi suhtes. Me võime mõnikord olla kriitilised ja mitte rahul mingite otsustega, kuid on ka põhjust siiralt rõõmu tunda sellest, mis on hästi ja mis on olemas. Ja iseseisvuse taastamine on kindlasti kõige olulisem sündmus, mille üle saame rõõmustada. Öeldakse, et minevikku tundmata ei saa üles ehitada tulevikku. Kurb on see, et aasta-aastalt jääb vähemaks neid inimesi, kes mäletavad ja oskavad rääkida 1919. ning ka 1941. aasta sündmustest ja meie tuleviku eest võidelnud meie oma kandi inimestest. Et meie rikas ajalugu ja läbi sajandite ning erinevate riigikordade eestlust kandnud inimesed ei jääks lihtsalt nimedeks mälestussambal on vaja järjepidevust põlvkonnalt põlvkonnale nende sündmuste edasi andmisel. 4 KOSE TEATAJA september Loodan, et juba järgmistel tähtsatel tähtpäevadel osalevad nendel üritustel lisaks Kaitseliidule ja Naiskodukait- sele ka Noored Kotkad, Kodutütred ja palju vanemaid ning nooremaid inimesi, keda huvitab meie ajalugu. Ja küllap ka ajaloo, ühiskonna- või kodanikuõpetuse tunnid on need, kus lisaks õpikutarkusele õpitakse tundma ka oma kodukoha ajalugu, inimesi ja mälestusmärke. R. Ruutsoo on öelnud: „Vaimselt suureks saamata pole meie olemasolul eestlastena lihtsalt mõtet.“ Astrid Ojasoon Kose Vallavolikogu esimees STATISTIKAAMET HAKKAB RAHVALOENDUSEKS TÖÖTAJAID OTSIMA Statistikaamet palkab aasta lõpus algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks üle 2400 inimese. Suuremahulised värbamiskonkursid kuulutatakse välja sügisel. Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elan- ikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. Rahvaloenduse käigus selgub, kui palju on Eestis püsivalt elavaid inimesi, kuidas rahvastik üle Eesti paikneb ning millised on selle elamistingimused. Loendustulemused annavad ülevaate ka sellest, kuidas on Eesti rahvastik muutunud viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendiga. Selle jooksul on ju toimunud Eestile suured muutused nagu liitumine Euroopa Liiduga, kinnisvarabuumiga seotud siseränne, majanduslangus ja sellest tingitud tööotsingud välismaal. Palgatakse üle 2400 inimese Kuigi esmakordselt on võimalik inimestel täita rahvaloenduse loendusküsimustik ise interneti teel, tuleb suur osa elanikkonnast küsitleda endiselt rahvaloendajate abiga. Kokku on Statistikaametil loenduse läbiviimiseks plaanis värvata üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti ja 90 andmetöötluse operaatorit. Huvist töötada rahvaloendusel saab märku anda www.REL2011.ee rubriigis „Vabad töökohad”. Veebivormil saab märkida huvipakkuva töökoha, tööpiirkonna ja enda kontaktandmed. Konkursi väljakuulutamisel saade- takse registreerunutele e-posti teel meeldetuletus. Samast leiab ka töökohtade täpsemad kirjeldused ja töökonkursside väljakuulutamise ajad. Praeguseks on end tööhuvilisena pannud kirja juba üle 3900 inimese. 2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimu- vad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides. Statistikaamet UURING, MIS TAHAB MUUTA MAAILMA Augustis algab kõige laiaulatuslikum täiskasvanute oskusi mõõtev uuring, mis maailmas seni tehtud. Eesti jaoks on see uuring esmakordne ja samas ka suurim isikuuuring, mis Statistikaamet on läbi viinud. TEAN ja OSKAN uurib 25 riigis, kuidas 16-65 aastaste inimeste haridus, töökogemus ja tehnoloogiakasutus mõjutavad nende elu, kui head on inimeste oskused ning kuidas oskuste taset hoida ja tõsta. Eestis saavad kaheksa kuu jooksul kutse uuringus osalemiseks 13000 inimest. Kose vallas on osalejaid 57. Eriline ja huvitav TEAN ja OSKAN uuringut ei tee eriliseks mitte ainult tema suurus: osalevate riikide ja inimeste arv, vaid ka see, et varem pole täiskasvanute oskusi arvuti abil uuritud. Kaasaegsed igapäevaelus ette tulevad ülesanded, mis nõuavad probleemide lahendamist internetis, teevad uuringus osalemise ka vastajale põnevaks. Ülesanneteks on nt raamatu otsing elektroonsest kataloogist, vajaliku info leidmine spordivõistluse kohta,