DOCSLIB.ORG

MÕISAKÜLAS PEETI KAHE- KÜMNENDAID KODUKANDIPÄEVI Tänavu 4.–6

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
MÕISAKÜLAS PEETI KAHE- KÜMNENDAID KODUKANDIPÄEVI Tänavu 4.–6 Noored korrastasid töölaagris kodupaika Koolinoored Abjast ja Kamaralt osalesid juunis Abja valla organiseeritud töölaagris, mis lõppes augustis kokkutulekuga. Juunikuus kaks nädalat väldanud töölaagris osales Abjas 15 ja Kamaral 10 koolinoort vanuses 12–15 aastat. Nad tegid 4 tundi päevas heakorra- töid ja said seejärel tasuta lõunasöögi – Abja lapsed kooli sööklas, Kamara lapsed sealses noortetoas. Vald tasus noortele ka töötasu miinimumpalga ulatuses. Abja laagri juhendaja Mikola Misjuk ütles, et korrastati lasteaia ümbrust, Jaama tänava võrkpalliplatse, laste mänguväljakuid Tikuti tänaval, gümnaa- siumi õpilaskodu ümbrust ja Postimaja parki. Kamara laagri juhendaja Liia Laarmanni sõnul koristasid sealsed lapsed maanteeservi, bussijaama ümbrust, keskasula haljasala ja majaümbrusi. Samuti külarahva populaarse ujumiskoha Tiru järve äärset. Järve kaldale ehitati uus hüppesild ja parandati olemasolevat. Abja valla lapsed käisid maakondlikul töölaagrite avamisel Viljandis, samuti laagri lõpetanud kokkutulekul 8. augustil Võrtsjärve ääres Ulgel. INTERREG z Pika ja südamliku eeskavaga üllatasid Suvesumina publikut suveaias mõisakülalasi jõulupakkide eest III programmi raames korraldatud laagrite kokkutulekul osales lisaks 165 tänades Väikemõisa lastekodu mudilased. MEELIS SÕERDI foto Viljandimaa noorele veerandsada nende eakaaslast Lätist. Meelis Sõerd MÕISAKÜLAS PEETI KAHE- KÜMNENDAID KODUKANDIPÄEVI Tänavu 4.–6. augustini toimunud tervitanud Riigikogu liige Helir-Val- ansamblite saatel jne. Mõisaküla 20. kodukandipäevad dor Seeder rõhutas kodu ja koduko- Linnavolikogu kultuurikomisjoni olid pühendatud asulat läbinud ha väärtust. eestvõttel korraldati kodukandipäe- Pärnu-Valga kitsarööpmelise raudtee Pärast kodukandipäevade avamist vade laada ajal heategevuslik oksjon 110. ja Mõisaküla tuletõrje 105. aas- sõitis linna esindus Mõisaküla kal- Mõisaküla ajaloolise luteri-kiriku tapäevale. mistule, kus asetati pärg ja süüdati taastamise heaks. Juba suve algul kut- küünlad 1941. aasta juulis Mõisakü- suti kohalikke käsitöömeistreid üles Muuseum rõõmustas la lähistel Saksa sõjaväe poolt Oma- annetama oksjonile oma tooteid. näitustega kaitse kaasabil ilma kohtuotsuseta Kahekümnendate kodukandipäe- mõrvatud 113 inimese mälestuseks. vade lõpetamisel suveaias tunnustas Traditsiooniliselt said kaheküm- Linnapea Ervin Tamberg meenutas linnapea kokku enam kui paariküm- nendadki kodukandipäevad sis- sündmusi 65 aastat tagasi. Linnavo- met Mõisaküla kodu ja asutust, mis sejuhatuse Mõisaküla Muuseumis likogu esimees Jorma Õigus avaldas seekordse “Kauni kodu” ülevaatuse avatud näitustega. Näitusi tutvus- lootust, et mälestus massimõrvaohv- hindajaile silma hakkasid. Loosiõnne tanud muuseumi varahoidja Anu reist jääb kestma. tahtel said neist linnavalitsuse poolt Laarmann meenutas, et 110 aastat välja pandud Viljandis asuva Nurga Äri 1000-kroonise kinkekaardi oma- z Kamara töölaagris osalenud lapsed asulakeskuse haljasala korrasta- tagasi läks käiku kitsarööpmeline Üllatus lastekodulastelt raudteeliin Pärnu ja Valga vahel, te- nikuks Merike Andruško, Alo Kiri- mas. MEELIS SÕERDI foto hes põgusa tagasivaate raudtee tek- Aastaid on kodukandipäevade kal ja Lea Moorats ning Mõisaküla kele Mõisakülas. Raudtee-teemalisel kavva kuulunud taidlejate kontsert lasteaed. Päigistelased kohtusid Rehemäel näitusel muuseumis sai näha fotosid Suvesumin. Nii ka tänavu puhkpil- Meelis Sõerd raudteejaamadest kitsarööpmelise Päigiste teisel külapäeval juuli keskel Kariste järve ääres Rehemäel raudtee aegu. Nii oli näitus seotud küla endisel jaanituleplatsil osales kokku ligi sada praegust ja endist kü- tänavu septembris toimuvate Euroo- laelanikku. pa muinsuskaitsepäevadega, mille Külapäevale tuldi nii autodega Tallinnast, Pärnust, Viljandist kui ka Mulgi- teemaks on “Saabumise ja lahkumise maalt, samuti jalgsi, kohtumisootus lapsepõlvepaikade ja vanade tuttavatega paigad”. hinges ning piknikukorv näpuotsas. Teine näitus muuseumis kajastas Külapäeva avas tervitussõnadega kokkutulnuile Päigistes elav Halliste 1901. aastal Petruska talus loodud vallavanem Andres Rõigas, kes püstitas ka kaasa toodud küla lipu. Värskelt Mõisaküla Tuletõrjeühingu arengut. valminud ümarpalkidest katusealuses laudade taga keskusteldi ja kinnitati Tuletõrje ajaloost Mõisakülas rääkis keha ning kustutati janu piknikukorvidest väljakraamitu ning kohapeal sel päeval 80-aastaseks saanud en- avatud puhvetist ostetuga. dine tuletõrjuja Helmut Kull, linna Tallinnas elav Laine Kiil (Aareloo) mängis oma lapsepõlvepaigas akordioni, tänasest tuletõrjeüksusest meeskon- ärgitades rahvast kaasa laulma. Õhtul sai kuulata mulgi kuues Karksi valla na vanem Roman Elblaus. Lisaks lõõtsamehe Julius Vilumetsa mängitud viise ja nende saatel tantsidagi. Helmut Kullile olid sel puhul saanud Kolmas Päigiste külapäev on kavas kahe aasta pärast samas paigas. kutse tulla muuseumi linnapealt tä- Rõõmustav on, et paar eakamat memme on asunud kirja panema oma nukirja vastu võtma veel 16 tuletõr- mälestusi külaelust. Nii on lootust saada kokku Päigiste küla kroonika. jeveterani. Marvi Reimann Anu Laarmann tundis erilist hea- meelt Mõisaküla Tulekaitse Seltsi z Tuletõrjeveteran Helmut Kull võttis näituse avamisel Mõisaküla Muu- käsikirjalise protokolliraamatu üle, seumis lisaks tänukirjale linnapea Ervin Tambergilt vastu õnnesoove ja mille kodukandipäevade aegu tõi lilli 80. sünnipäeva puhul. MEELIS SÕERDI foto muuseumile Mõisakülast pärit Tar- tu Ülikooli õppejõud Elmar Sakkov. liorkestri hommikus äratusmängu- Sporditulemused Käsikiri on kuus sentimeetrit paks ja ga alanud kodukandipäevade teise kannab pealkirja “Abja-Mõisaküla Wa- päeva ennelõunal. Suveaia laval Tuletõrje hüdropuldi käsitsemine batahtlise Tulekaitse Seltsi Üleüldiste teenisid publiku aplausi kohaliku Mehed: 1. Aimar Sepa ja Tanel koosolekute protokolliraamat”. kultuurimaja ja lasteaia laululapsed Tobre, 2. Jaanus Ermits ja Janno Ühes vitriinis oli eksponeeritud ja lauljad-pillimehed, Karksi-Nuia Jents, 3. Ott ja Indrek Varik. Naised: uuem väljapanek Mõisaküla Apostli- line-tantsijad, Halliste tantsurühm 1. Katre Veski ja Elis Elblaus, 2. Liivi ku Õigeusu kiriku ajaloost. Aerodünaamilised ja sügisel 40-aasta- Elblaus ja Liia Puusepp, 3. Tiina Varik Üldse vaatas kodukandipäeva- seks saav naisansambel Viisivakk. ja Marje Piigi. Noored: 1. Ants Karpa de ajal muuseumis näitusi 222 ini- Tõeliseks rosinaks Suvesumina ja Ott Varik, 2. Ants Karpa ja Kaspar mest, sealhulgas esindaja Ameerika kavas oli vahvates kostüümides esi- Merivälja, 3. Jaanus-Hugo Ermits ja mandrilt. Muuseumile väärtkirjan- nenud Väikemõisa lastekodu laste Remy Raheste. duse ostuks üles pandud annetuste- pikk ja hästi selgeks õpitud vaheldus- Saapaheide karpi kogunes kahe päevaga kokku rikas etteaste. Nad õpetasid ka pin- 753 krooni. giridade vahele püsti palutud publi- Mehed: 1. Ahti Muhu, 2. Paul Siht, kule seljasirutuseks selgeks ühe lihtsa 3. Riho Raid. Naised: 1. Liivi Elblaus, Mälestati 1941. aastal tantsu. Koos juhataja Ilona Eesalu ja 2. Marge Piigi, 3. Elo Matsi. z Päigiste külapäevalised Kariste järve kõrgel kaldal Rehemäel. mõrvatuid kasvatajatega tänasid lastekodulap- Jalgpall vahus MEELIS SÕERDI foto sed sel moel mõisakülalasi viimaste Muuseumi-haldushoone ja bus- annetatud ja EKNK Mõisaküla kogu- 1. Võistkond koosseisus Ants Kar- sijaama vahelist haljasala kaunistab duse ning linnavalitsuse koostegevu- pa, Kaspar Merivälja, Karl Õigus, Mulkide suvekool sinna juba enne pidustusi seatud sti- ses lastekodusse kohale toimetatud Timo Reinvald ja Sander Rebane. liseeritud väike metallist rong, mille jõulupakkide eest. Võistkondlik dresiiniralli 14.–15. juulini oli Helme vallas Ala külas mulkide suvekool (mulke veduri järel olevad kolm vagunit täi- Mõisaküla lasteaia hoovis said õpe- suvekuul), millest võtsid osa Halliste Põhikooli 2. klassi tantsurühm, Abja davad kenasti lillekastide otstarvet. tajate Tiina, Riina ja Pirje juhendami- Täiskasvanud: 1. Uus Kaie. Lapsed: ja Lilli lapsed. Mulgi suvekooli olid tulnud ka lapsevanemad. Raudtee aastapäeva tähistas süm- sel murumänge mängida ja võistel- 1. Punnvõrr. Pärast suvekooli avamist oli kavas keeletund, mille juhatas sisse Asta boolselt ka Edelaraudtee kaasabil da kohalikud pisemad ja suuremad Võrkpall Jaaksoo, laule õpetas Milvi Kallaste. Edasi oli kõigil võimalik osa võtta eri- traditsiooniline osalejaterohke võist- lapsed. Külla saabus ja mänguhoo- Mehed: 1. Vana-Kaie (Ahti Muhu, nevatest töötubadest: keelekamber (juhendaja Hillevi Kärt Muska), kandle kondlik dresiiniralli endise raudtee- gu lisas salapärane külaline nimega Riho Raid, Rein Raid ja Martin õppimine (Lilio Võsu), parmupilli õppimine (Kalle Gaston), paelapunumine jaama perroni esisel allesoleval rööp- Triibu. Iga laps sai ka põske midagi Krapp). 2. Vova. 3. Halliste. Naised: (Marju Võsu), viltimine (Ade Laande), tikkimine (Elvi Võsu) ja puutöö tege- mepaaril. Lisaks näitusele olnust magusat ja pihku tänukaardi. 1. Hille Jersolav, Katrin Möldre ja mine (Harri Laande). Tutvustati ka uut mulgimurdelist Halliste kihelkonna peeti tuletõrjevõistlusi kooli spordi- Keskväljakul said mudilased sõi- Kristiina Oissar. raamatut ning kuulutati välja kirjavõistlus ja kirjutamine. Õhtul mängiti ja väljakul, kus sai ka tuletõrjujariietust ta ATV-dega, poni seljas ratsutada, tantsiti. selga proovida. teha batuudihüppeid ja sportida. Laste šokolaadijooks Teisel päeval käidi Ala kirikus ja Taagepera külas. Tutvuti töökambrites Kodukandipäevade avamisel Kohalikud noormehed pidasid pöid- Võitjad alates noorematest: (3–4- õpituga ja autasustati paremate kirjutiste autoreid. Tubli kirjutaja
Load more

Recommended publications
  • Commission Implementing Decision (Eu) 2017
    L 50/82 EN Official Journal of the European Union 28.2.2017 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2017/351 of 24 February 2017 amending the Annex to Implementing Decision 2014/709/EU concerning animal health control measures relating to African swine fever in certain Member States (notified under document C(2017) 1261) (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 89/662/EEC of 11 December 1989 concerning veterinary checks in intra- Community trade with a view to the completion of the internal market (1), and in particular Article 9(4) thereof, Having regard to Council Directive 90/425/EEC of 26 June 1990 concerning veterinary and zootechnical checks applicable in intra-Community trade in certain live animals and products with a view to the completion of the internal market (2), and in particular Article 10(4) thereof, Having regard to Council Directive 2002/99/EC of 16 December 2002 laying down the animal health rules governing the production, processing, distribution and introduction of products of animal origin for human consumption (3), and in particular Article 4(3) thereof, Whereas: (1) Commission Implementing Decision 2014/709/EU (4) lays down animal health control measures in relation to African swine fever in certain Member States. The Annex to that Implementing Decision demarcates and lists certain areas of those Member States in Parts I, II, III and IV thereof differentiated by the level of risk based on the epidemiological situation. That list includes, amongst others, certain areas of Latvia and Lithuania.
    [Show full text]
  • Prioriteetsete Ohtlike Ainete Allikaanalüüs Halliste Jões Abja- Paluoja Piirkonnas Reostusallika Kindlaks Määramiseks Ning Reostuse Lõpetamiseks
    Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja- Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Aruanne Tallinn 2014 Töö nimetus: Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja-Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Töö autorid: Mailis Laht, Vallo Kõrgmaa, Katri Vooro Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 3-2_11/150-7/2012 Töö valmimisaeg: 01.03.2014 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Sisukord 1. Eessõna ............................................................................................................................................ 5 2. Olemasolev olukord ........................................................................................................................ 6 2.1. Reostuse poolt ohustatud ala iseloomustus ............................................................................ 6 3. Uuritavad ained ............................................................................................................................... 8 3.1. Ftalaadid ehk ftaalhappe estrid ............................................................................................... 8 3.2. Di-(2-etüülheksüül)ftalaat - DEHP ......................................................................................... 12 3.3. Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-d) ...............................................................................
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • (26.08.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu
    Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (26.08.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 67, lisaks 2 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 24 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud/ettepaneku teinud/saanud omavalitsuste arv: 187 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.01.2016 Harjumaa Saue vald 10 451, Saue vald 4 km2, Saue linn 5867, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2040, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus kinnitatud. Nissi 2884 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 242 Kokku 639 km2 Paldiski linn tegi ettepaneku jaan 2016. Paldiski 3886, Paldiski 60 km2, Padise vald nõustus. Padise vald peab läbirääkimisi Vasalemma 2. Paldiski linn, Padise Padise 1733 Padise 367 km2 ja Nõva vallaga. vald NB! puudub ühine piir. Padise vald tõi Mõlemad nõustusid Keila valla Kokku 5619 Kokku 427 km2 nõustumisotsuses välja vajaduse tegeleda ettepanekuga. ühise piiri otsimise võimalustega. Aegviidu 718, Aegviidu 12 km2, 3. Aegviidu vald, Anija Anija 5618 Anija 521 km2 Aegviidu vald tegi ettepaneku jaan 2016. vald Anija vald nõustus. Kokku 6336 Kokku 533 km2 Keila linn tegi 31.05.2016 ettepaneku Harku valla Kumna küla ja Tutermaa küla, Keila valla Karjaküla alevik, Kulna küla, Valkse küla ja Lehola küla ning Saue valla Valingu küla, Aila küla ja Tuula küla ühendamiseks Keila linnaga. Saue, Keila vald ja Harku vald keeldusid. NB! Piiride muutmise ettepanek. Kuusalu 6597, Kuusalu 708 km2, 4. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2746 Loksa 4 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku 29.06.2016.
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Siim Antso ETNODIALEKTOLOOGILINE UURIMUS EESTI MURDEALADEST Magistritöö Juhendajad professor Karl Pajusalu ja vanemteadur Kadri Koreinik TARTU 2015 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Etnodialektoloogia mõiste ............................................................................................ 6 1.1 Kujutluskaartide meetod ....................................................................................... 7 1.2 GIS ja etnodialektoloogia .................................................................................... 10 2. Keelevälised tegurid varasemates murdeliigendustes ................................................ 12 3. 2011. aasta rahvaloenduse murdeküsimuse analüüs .................................................. 18 3.1 Murded ................................................................................................................ 19 3.2 Murrakud ja muud kohalikud keelekujud ........................................................... 23 4. Etnodialektoloogiline murdealade analüüs ................................................................ 30 4.1 Kuressaare vastused ............................................................................................ 30 4.2 Jõhvi vastused ..................................................................................................... 34 4.3 Pärnu-Jaagupi vastused
    [Show full text]
  • Halliste ÜVK Kava 2012-2025
    HALLISTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2012–2025 Halliste 2012 SISUKORD I OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................... 4 1. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ................................................. 5 1.1. Õiguslik baas .................................................................................................. 5 1.2. Halliste valla arengukava 2008-2018 ................................................................. 8 1.3 Planeeringud ................................................................................................... 9 1.4. Halliste valla üldplaneering............................................................................. 10 1.5. Veemajanduse uuringud ................................................................................. 11 1.6. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava ........................................................... 11 1.7. Vee erikasutusluba ......................................................................................... 11 2. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad ......................................................... 13 2.1 Keskkond ..................................................................................................... 13 2.1.1 Asukoht ..................................................................................................... 13 2.1.2 Põhjavesi ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Official Journal L 35 of the European Union
    Official Journal L 35 of the European Union ★ ★ ★ ★ ★ ★ ★ ★ ★ ★ ★ ★ Volume 59 English edition Legislation 11 February 2016 Contents II Non-legislative acts REGULATIONS ★ Commission Implementing Regulation (EU) 2016/177 of 10 February 2016 approving the active substance benzovindiflupyr, as a candidate for substitution, in accordance with Regulation (EC) No 1107/2009 of the European Parliament and of the Council concerning the placing of plant protection products on the market, and amending the Annex to Implementing Regulation (EU) No 540/2011 (1) ........................................................................................ 1 ★ Commission Regulation (EU) 2016/178 of 10 February 2016 amending Annex I to Regulation (EC) No 1334/2008 of the European Parliament and of the Council as regards removal from the Union list of certain flavouring substances (1) ................................................................ 6 Commission Implementing Regulation (EU) 2016/179 of 10 February 2016 establishing the standard import values for determining the entry price of certain fruit and vegetables .................................. 9 DECISIONS ★ Commission Implementing Decision (EU) 2016/180 of 9 February 2016 amending the Annex to Implementing Decision 2014/709/EU concerning animal health control measures relating to African swine fever in certain Member States, as regards the entries for Estonia, Lithuania and Poland (notified under document C(2016) 686) (1) ....................................................................... 12 (1)
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • 49C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    49C buss sõiduplaan & liini kaart 49C Abja-Paluoja - Õisu - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 49C buss liinil (Abja-Paluoja - Õisu - Viljandi) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Abja-Paluoja: 15:30 - 16:35 (2) Viljandi Bussijaam: 14:10 - 17:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 49C buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 49C buss saabub. Suund: Abja-Paluoja 49C buss sõiduplaan 31 peatust Abja-Paluoja marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:30 - 16:35 teisipäev 15:30 - 16:35 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 15:30 - 16:35 Vabaduse Plats neljapäev 15:30 - 16:35 4 Vaksali, Viljandi reede 15:30 - 16:35 Reinu Tee laupäev Ei sõida 16a Riia mnt, Viljandi pühapäev Ei sõida Huntaugu 30a Riia mnt, Viljandi Männimäe 42 Riia Maantee, Viljandi 49C buss info Suund: Abja-Paluoja Jakobsoni Kool Peatust: 31 52b Riia Maantee, Viljandi Reisi kestus: 47 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Orika Reinu Tee, Huntaugu, Männimäe, Jakobsoni Kool, 2 Orika tee, Estonia Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Sultsi, Paistu Kool, Oru, Kaera, Variku, Õisu Kolmeõue Järv, Õisu, Pärna, Kaarli, Ülemõisa, Karuküla, Raadi, Halliste, Kulla, Kuksi, Kirju, Ruubli, Abja-Paluoja Urmi 2 Vahe tee, Estonia Kondi Loodi Kauplus Loodi Kahu Sultsi Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Paistu Kool Oru Kaera Variku Õisu Järv Õisu Pärna Kaarli Ülemõisa Sultsi — Abja-Paluoja, Estonia Karuküla Raadi Halliste 9 Viljandi Maantee, Estonia Kulla Kuksi Kirju Ruubli 41 Viljandi Tee, Estonia
    [Show full text]