Soomepoisid Lahingutes Ning Soome Ja Eesti Ajaloos Täpsusrelvade Kaliibritest Ii Kaitseliitlaste Varustusest Uuel Aastal Vabadu

KKAITSEAITSE

VABADUSRISTI KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 8 U(76/522) 2007! LLUGUUGU

SOOMEPOISID LAHINGUTES NING SOOME JA EESTI AJALOOS TTÄPSUSRELVADEÄPSUSRELVADE KALIIBRITESTKALIIBRITEST IIII KKAITSELIITLASTEAITSELIITLASTE VARUSTUSESTVARUSTUSEST UUELUUEL AASTALAASTAL EESTI VABARIIK 90: JAANUAR – VABADUSSÕJA KUU

SISUKORD KAITSE KODU! 8’ 2007 (76/522) VABADUSRISTI LUGU Vabadussõja võidusamba rajamisega kaasnevad arutelud näitavad, et pole ülearune meenutada Vabadusristi ajalugu ...... 8 NIMED, MIDA POLE RAIUTUD MARMORTAHVLILE II Major Riho Ühtegi jätkab Kaitseliidu taasasutamisloo meenutamist jutuga mehest, kelle juhtimise ajal viidi Kaitseliit kaitsejõudude koosseisu ...... 18 12 KAITSELIITLASTE VARUSTUSEST UUEL AASTAL Sakala naiskodukaitsjad tähistasid ringkonna 2008. aastal eraldatakse riigikaitsekulutustes rohkem aastapäeva raha kaitseliitlaste ja reservväelaste varustamiseks ...... 30

Head juubeliaastat meile kõigile! ...... 6 Alutaguse kaitseliitlased Kymenlaakso reservistide juubelil ...... 6 Demokraadist kindral diktaatori nahas ...... 7 Soomepoisid lahingutes ning Eesti ja Soome ajaloos ...... 10 15 Sakala naiskodukaitsjad tähistasid ringkonna aastapäeva ...... 12 Mäletame kaitseliitlastest suurmehi: Hiiumaa Kaitseliidu meretagused tegemised ...... 13 Martin Müür 100 Mäletame kaitseliitlastest suurmehi: Martin Müür 100 ...... 15 Valmisolek väärikaks lahkumiseks ...... 22 Täpsusrelvade kaliibritest II ...... 23 Õppuselkäinu mure varustuse pärast ...... 29 Vabatahtlikult oma raha eest riiki kaitsma? ...... 29 Kaitseliidu Tartu maleva aastaõppus “Hundilõks” täitis eesmärgi ...... 34 16 30 Eve Täht – noore hingega noortejuht ...... 36 Kaitseliitlaste varustusest uuel aastal Sügisvaheaeg telklaagris Võru linnas ...... 37 Lauri Pääslase mälestusmatk – kas uus traditsioon? ...... 38

VAHELEHED: Eesti Vabariik 90: Jaanuar 2008 – Vabadussõja kuu Tagavaravägi nr 27

1638 Lauri Pääslase mälestusmatk KAITSELIIDU TARTU MALEVA – kas uus traditsioon? AASTAÕPPUS “HUNDILÕKS” TÄITIS EESMÄRGI KK! KAITSELIIT ARVUDES Kaitseliidu vaim pole surnud. Seda tões- Vabadussõja mäles- tas Kaitseliidu Tartu malevas suhteliselt lühikese etteteatamisajaga korraldatud tusmärgile asetab suurõppus “Hundilõks”, mis pakkus igale Kaitseliit koos koha- kohale tulnud kaitseliitlasele vanas heas like omavalitsustega vaimus kaasalöömislusti ja täitis ka maleva 33 ootused uue õppuseformaadi leidmisel. jaanuarikuus pärja, meenutamaks Loe ka lk 34–35. Vabadussõja pöördelahinguid.

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 3 PEATOIMETAJA VEERG

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925

VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. Ivar Jõesaar, kapten PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar TEGEVTOIMETAJA: Kaitseliitlane ja tema Taive Kuuse MAKETT JA KÜLJENDUS: võitlusvalmidus Matis Karu REKLAAM JA LEVI: aitseliitlasi on mitut masti – vabatahtliku riigikaitseasja ajamisele Virgo Tamm rohkem või vähem pühendunuid. Eks igaüks ise tea paremini, kui [email protected] Ktihti riigikaitsmise soov teda soojast kodust välja õppusele ajab. Lii- kumapanevaks jõuks võib olla isamaa-armastus, seiklusvaim, hea selts- TOIMETUS: kond, soov ennast proovile panna või lihtsalt sõjapüssi laskmas käimise Riia 12, Tartu 51013 isu jms. Aga lisaks kõigele sellele on ühes aktiivses kaitseliitlases ka roh- Telefon 717 9155 Faks 717 9150 kem või vähem sõjameheedevust – soov olla hea ja väljapaistev sõjamees. Toimetuse e-mail: Ning see sunnib pingutama: uurima erialakirjandust, panema ennast kir- [email protected] ja eriala- ja juhikursustele, täiustama oma sõjameheoskusi ja -varustust. Ning polegi tähtis, kas eeskujuks on Rambo või Rebane. Oluline on, et Trükitud ASi Printall trükikojas Eesti kaitsmise oma südameasjaks võtnud inimesed on ennast hästi ette valmistanud ja suudavad strateegilise sõdurina leida õigeid lahendusi Toimetus kaastöid ei igas kriisiolukorras. retsenseeri ega tagasta. KAITSELIIT INTERNETIS: Kui palju keegi enda ettevalmistamisele panustab, on selgelt näha õppu- www.kaitseliit.ee sele mineku rivistusel. Kuigi kaitsevägi lubab süstemaatilisele Kaitseliidu www.alutaguse.ee varustamisele keskenduda alles 2008. aastast, on kõvemad sõjamehed www.jogevamalev.ee leidnud endale võimaluse õnnetute Rootsi rakmete ja “kuningakuubede” laane.kaitseliit.ee asemele kas Eesti kaitseväe või siis mõne suurriigi välivormid ja rakmed toompea.kaitseliit.ee hankida. Samuti on panustatud tabelvarustusse mittekuuluvate, kuid sõ- www.hot.ee/parnukl durielu mugavust loovate lampide, sallide, kinnaste, põlve- ja küünarnu- polva.kaitseliit.ee kikaitsete jne hankimisele. rapla.kaitseliit.ee tallinn.kaitseliit.ee Kuigi heaks tooniks on kujunenud relvastuses oleva AK 4 kirumine ja www.meredivisjon.ee õndsate Hiina Kalašnikovide taganutmine, suudavad kõvemad mehed ka www.hot.ee/laanemk selle relva piisavalt headest laskeomadustest tiirus mõnu tunda. Kui nüüd yhend.kaitseliit.ee tõesti viiakse täide kõik plaanid, mis Kaitseliidu varustamiseks on tehtud, www.virumalev.ee saavad Kaitseliidu üksused järgmisest aastast alates vaid võitlusvõimeli- tartu.kaitseliit.ee semateks muutuda. Siiski ei maksa unustada, et kaitseväega ühtne varus- www.ut.ee/akmk tus ega 21. sajandile omaste lisadega tuunitud relv ei tee kaitseliitlasest valgamaa.kaitseliit.ee veel efektiivset sõjameest, keda karu kardaks. Lõpuks on kõik ikka igaühe peas kinni – nii, kuidas mees mõtleb, nii ta ka sõdib ja kriise lahendab. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 Seega – jõulurahu ajaks verivorstide ja glöggi kõrvale – mõelgem sellele, Tallinnas Toompea 8, mis maailmas toimub ja kuidas me oleme valmis leidma parimaid lahen- tel 717 9027 dusi enda ja Eesti jaoks. KK!

4 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 UUDISED Pealinna Naiskodukaitse sai lipu TUNNUSTAMISI

aiskodukaitse Tallinna ring- mekunn ning Kaitseliidu Tallinna KODANIKUPÄEVA AUMÄRK KOLMELE kond tähistas 2. detsembril maleva pealik major Eduard Nik- KAITSELIIDU NOORTEJUHTILE Noma 80. aastapäeva lipu õn- kari. Lipu õnnistas kirikuõpetaja el aastal anti kodanikupäeva puhul au- nistamisega Tallinna Pühavaimu Gustav Piir. Smärk 17 aktiivsele kodanikule, kellest kirikus. Tseremooniale kirikus kolm on Kaitseliidu noortejuhid. järgnes pidulik vastuvõtt Vanalin- Naiskodukaitse tähistab tänavu Vastavalt kodanikupäeva aumärgi and- na Muusikamajas. oma 80. juubelit mitmete üritus- mise komisjoni otsusele tunnustati järg- tega üle Eesti. Aktiivsete naiste misi Kaitseliidu aktiviste: Kodutütarde ja Lipu annetas Tallinna ringkonna- organisatsioon koondab oma Naiskodukaitse arendajat, kodutütarde le Kaitseliidu Tallinna malev. Lipu ridadesse üle tuhande isamaali- ja noorkotkaste õppelaagrite korraldajat naelutasid Naiskodukaitse esinai- se naise. 140-liikmeline Tallinna ning rahvakultuuri edendajat, Kaitseliidu ne Airi Neve, Tallinna ringkonna ringkond on üks organisatsioo- Põlva maleva instruktor-noortejuhti Aile üks taasasutajatest Merle Sikka, ni suuremaid ja korraldab aastas Valsi, Noorte Kotkaste Tartu maleva inst- ringkonna esinaine Kersti Tam- umbes sada üritust. KK! ruktor-noortejuhti, Noorte Kotkaste organisatsiooni arendajat ja jätkusuutlikkuse tõstjat Martin Erstut ning Tornimäe põhi- kooli direktorit, pikaajalise noorte isamaa- Noortejuhid koolitasid end targemaks lise kasvatuse eestvedajat ja Kaitseliidu noortega tegelejat Raili Nõgu. Tekst: HELI MAASLIEB, Kodutütarde põhikirja ja kodu- Võrumaa vabatahtlik noortejuht korda Angelika Naris. Kuulati ka Kodanikupäeva tähistatakse 26. no- loenguid riigikaitsest ja kaitse- vembril, mis on ühtlasi ka Eesti kodani- ahel sügisesel nädalavahetu- jõudude struktuurist, tutvusta- ke dokumenteerimise alguskuupäevaks. sel õppisd Võrumaa, Põlva- ti noorsootöö kontseptsiooni ja Sel aastal tähistati kodanikupäeva juba Kmaa, Järvamaa, Viljandimaa, lastekaitseseadust. Turvalisusest kümnendat korda ning tänavune koda- Harjumaa, Tartumaa ja Raplamaa väliüritustel rääkis Lõuna Politsei- nikupäev kandis juhtmõtet: “Eesti riik on vabatahtlikud noortejuhid, kuidas prefektuuri korrakaitseosakonna minu üle uhke.” KK! noortega töötada. Koolituse pea- preventsiooniosakonna juhtiv- mised läbiviijad olid Võru maleva konstaabel Peeter Pau. Toomas AASTA VABATAHTLIKEKS VALITI VIIS instruktor Eve Täht ja Põlva male- Songi teemaks oli laagri kavanda- KAITSELIIDUGA SEOTUD INIMEST va noortejuht Aile Vals. mine, järgnes praktiline tegevus. ahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril kuulutati välja Eesti aasta Õpiti koostama rühma tööplaani Iga osaleja peab saadud tead- R vabatahtlikud 2007. Sel aastal tunnusta- ja tegema ürituse rahalist kalku- mistele tuginedes oma rühmas ti ennekõike vabatahtlikke eestvedajaid, latsiooni, viidi läbi töökoondus, läbi viima koonduse ja välilaag- kes on innustanud ja kaasanud teisi osa- saadi teada, mida peab silmas pi- ri. Kursuslane koostab praktika- lema. dama laagri kavandamisel ning mapi, mis läheb ülevaatamiseks kuidas tagada turvalisus väliüri- peastaapi ja alles seejärel saavad Nende 50 seas, kellele 9. detsembril tusel. Noorte Kotkaste põhikirja ja osalejad tõendi, et on koolituse Mustpeade Majas korraldatud tunnusta- kodukorda tutvustas Silver Tamm, edukalt läbinud. KK! misüritusel anti ülei aukiri ja rinnamärk, oli viis Kaitseliiduga seotud inimest: Viivi Jõgisu, Püünsi Kodutütarde rühma vanem, Tallinna ringkonna aktiivseimaid rühmajuhte; Leevi Nagel, Kaitseliidu Saaremaa maleva noortejuht, kes on korraldanud Kärla valla ja Saare maakonna kodutütarde ja noorkotkaste üritusi; Aire Pahapill, kes on juhtinud Mustjala, Võh- ma ja Kuressaare Kodutütarde rühma- de tööd, olnud Kodutütarde Saaremaa ringkonna vanem ja lööb aktiivselt kaasa Saaremaa Naiskodukaitse töös; Aive Soolepp, Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna taasasutajaliige ja esimene esinaine, ning Tarmo Tammus, Päästeskautide juhendaja, Kaitseliidu noortejuht, Rapla Noorte Nõukogu liige, kes juhendas ka tugikeskuses Vahtra vaimupuuete ja psüü- Laagrikavade koostamine ja tutvustamine teistele: Kaitseliidu Võrumaa maleva instruk- hikahäiretega noori. KK! tor-noortejuht Eve Täht, Tiina Türk Sakalast ja Toomas Duvin Valgast. KAITSE KODU! NR 8’ 2007 5 ÜLEMA VEERG

Tekst: RAIVO LUMISTE, kolonelleitnant Head juubeliaastat meile kõigile!

ustatud Kaitseliidu pere – kaitseliitlased, naisko- Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmed on dukaitsjad, noored kotkad ja kodutütred! Tänan võib-olla pisut enam Eesti Vabariigi kodanikud kui Ateid tehtu eest ja soovin edu edaspidiseks! enamik teisi. Seda sellepärast, et kaitseliitlased teevad alati veidi rohkem kui hädapärast tarvilik, nad ei mõtle Suur tänu ka kõigi teie perekondadele, lähedastele ja ainult iseendale ja oma perele, vaid ka meie riigile ja sõpradele, sest kogu rahva ühine toetus oli lõppeval rahvale, olles valmis neid alati ja kõikjal hädas aitama. aastal meile kõigile väga oluline. Iga lahkuv aasta toob Võtkem siis jõulude ja aastavahetuse ajal korraks aeg kaasa uue ja ilusama. Saabuv 2008. aasta pole üksnes maha, et vaadata rahulikult tagasi tehtule ning mõel- Eesti Vabariigi juubeliaasta, vaid ka Kaitseliit saab 11. da kodutanumast kaugemale ulatuvatest asjadest. Sest novembril 90-aastaseks. Kaitseliit, mis tänavu april- suure ja avanenud maailma sees on meil oma riik, likuus näitas kindlat valmisolekut ja missioonitead- mida tuleb hoida ja vajadusel ka kaitsta. Ärgem unus- likkust, astub koos oma eriorganisatsioonidega vastu tagem, et meil on Kaitseliit, mis vaid meie ühisel jõul sündmusterohkele juubeliaastale. On ju Kaitseliit see saab muutuda tugevamaks ja tegusamaks ka 2008. aas- institutsioon, mis saab aidata eesti rahvale meelde tu- tal ja kõigil järgnevatel aastatel. letada, kuidas ja kus Vabadussõja lahingutes sai kind- lustatud Eesti Vabariik. Rahulikke jõule ja ilusat juubeliaastat kõigile! KK!

Alutaguse kaitseliitlased Kymenlaakso reservistide juubelil Tekst: ARNO KODU, major

ktoobrikuu viimasel nädalavahetusel viibisid Alutaguse maleva kaitseliitlased Soome Reservistide Liidu Kymenlaakso piir- Okonna kutsel Kotkas ja selle lähiümbruses, sest Kymenlaakso piirkond tähistas 50. aastapäeva. Sel puhul olid Alutaguselt külla kutsutud maleva juhatuse liige vanemseersant Kalev Naur, Jõhvi malevkonna pealik nooremveebel Einar Juuse, Avinurme malevkonna pealik nooremseersant Taavo Pillesaar, Lüganuse malevkonna pealik nooremseersant Indrek Strauch, Narva malevkonna pealik kapten Eduard Vinkler ja al- lakirjutanu. Soome Reservistide Liit ühendab inimesi, kes ei pea paljuks oma aja ja raha kulutamist vabatahtliku sõjalise riigikaitse edendamisel. Niisiis midagi Kaitseliidu-laadset. Enne Teist maa- ilmasõda oli Soomes ka Kaitseliidu-sarnane organisatsioon, mis suleti Nõukogude Liidu nõudmisel 1944. aastal. Meeliülendav oli viibida pidulikul aastapäevaüritusel. Võeti vastu tervitusi, autasustati aktiivsemaid tegijaid ja peeti pidulik kõne- koosolek, mis lõppes hümni laulmisega. Kõned olid asjalikud ja in- nustavad, teemadeks ajalugu, tänapäev ja tulevikuplaanid. Märgiti ära ka Eesti relvavendade kohalviibimine. Kaitseliidu Alutaguse Hamina Reservohvitseride Kooli hoovil olev mälestussammas maleva ja Soome Reservistide Liidu Kymenlaakso piirkonna koos- on püstitati Talve- ja Järkusõjas langenud Soome ohvitseride töö eesmärk on vabatahtliku riigikaitselise oskusteabe edasta- mälestuseks. Pildil: Alutaguse maleva kaitseliitlased Eduard mine, osalemine teineteise väljaõppe- ja spordiüritustel ning Vinkler, Indrek Strauch, Arno Kodu, Einar Juuse, Taavo Pillesaar lihtsalt kahe vennasrahva suhtlemine. KK! ja Kalev Naur. Foto: Heikki Kirotar

6 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 MAAILMAPILK

Tekst: MIHKEL MUTT

Demokraadist kindral diktaatori nahas

aljude sõjaväelaste peas on aegajalt tekitanud Teine asjaolu on see, et kui ta pole ka ainus, siis ilma tülgastust poliitikud ja üldse “tsivilistid”. Ole- temata ei saa ka kuidagi. Teised juhid, nagu Benazir Ptame, et on olukord, kus täiesti ilmselt tuleks Buttho ja Nawaz Sharif on minevikus olnud igatahes mingi reform või muu asi üldrahvalikuks hüvan- palju korrumpeerunumad ja miski ei osuta, et nad guks ära teha, aga poliitikud ei jõua kuidagi kok- oleksid olemuslikult muutunud. Ükskõik, kuidas ka ei kuleppele, kuidas seda täpselt teha ja kes peab te- vaata, head lahendust ei paista. Pakistan on tuumariik, gema, rääkimata sellest, kes saab pärast endale au mitte nagu Iraan, kes alles pürib selles suunas. Seega ja kuulsuse. on reaalne oht, et need relvad võivad sattuda islami- äärmuslaste kätte. Ja see on USA ja üldse Lääne tipp- Siis tekibki kindralis või kolonelis mõte, et teeks ise prioriteet Pakistaniga asjaajamises. Pakistan ei ole küll ära. Pakistanis on juba mõnda aega olnud põhimõt- veel päris kaoses, aga palju pole sellest ka puudu. Ja kui teliselt niisugune situatsioon. Riik on kaua aega ol- jõuga demokraatiat taotlev kindral kõrvale lükatakse, nud ebastabiilne. President Pervez Musharraf, kes on (vähemalt arvamusküsitluste järgi) tõenäoline, et tuli võimule veretu riigipöördega juba kaheksa aastat demokraatlikul moel kehtestatakse Pakistanis ebade- tagasi, on kindral ja tänini niihästi president kui ka mokraatlik riigikord, võib-olla isegi šariaat. armee ülemjuhataja. Selline kaksikroll ei lähe aga de- mokraatliku riigi olemusega kuidagi kokku. Tõsi, ta Mida võiks ja peaks Musharrafile soovitama? Üsna lubas viimasest ametist loobuda, kui on uuesti pre- kummalisel kombel on toodud talle eeskujuks Prant- sidendiks valitud. Ent nüüd on ta välja kuulutanud suse sõjaväelast ja riigimeest Charles de Gaulle’i eriolukorra. Seejuures on ta eesmärk just äärmus- (1890–1970). Too oli ihult ja hingelt sõjaväelaslik laste talitsemine ja rahuliku õhkkonna loomine, et 6. isik, sealjuures vägagi autoritaarne. Ta pani mundri jaanuaril valimised korraldada. Selleks, et tagada de- varna juba 1946. aastal, kui taandus aktiivsest polii- mokraatiat, on ta keelanud põhiseadusega lubatud tikast. Põhjuseks oli see, et neljanda vabariigi konsti- demokraatlikud vabadused. See paneb tema kaits- tutsioon ei meeldinud talle, sest see jättis liiga suure jad-poolehoidjad, eelkõige USA presidendi raskesse võimu parlamendile. Seal aga domineerisid parteide olukorda. lõdvad ja varieeruvad liidud, mis kindrali meelest ei võimaldanud ellu viia järjekindlat poliitikat. Nii ta Olukorda komplitseerib vähemalt kaks asjaolu. Maa- kirjutaski Colombey-les-Deux-Églises’i maakodus ilmas eri aegadel võimu haaranud sõjaväelaste hul- memuaare ja ootas oma tundi. Ja kui Prantsusmaa gas on mitmesuguseid. Mõni kindral loodab siiralt, oli 1958. aastal kriisis (alandav kaotus Indo-Hiinas), et kui kord on majas, siis ta taandub. On neid, kellele mässu algus Alžeerias jne, paluti teda etteotsa asuda. korralagedus on vaid ettekääne võimu haaramiseks. Ta asuski kindlakäeliselt juhtima. Aga mitte enam Nii on see ilmselt praegu Birmas, kus tosinast kind- kui kindral de Gaulle, vaid kui tsiviilisik. Kusjuures ralist on tekkinud kõige ehtsam oligarhia – nad ela- viienda vabariigi presidendiks valiti ta korduvalt. vad nagu naftašeigid, seda ka olmehüvede mõttes. Musharrafi ei ole kerge liigitada, ent enam-vähem Armee on Pakistanis traditsiooniliselt väga tähtis. üksmeelne arvamus maailmas on, et ta ei ole türann, Ja seotus sellega annab Musharrafile kindlustunnet vaid demokraat diktaatorinahas. Ta on üsna hu- – tulgu mis tuleb, armee on tema käsutuses. Ent kee- maanne isik, kes rakendab karme meetmeid, tahtes gi maailmas ei võta tõsiselt valimisi, mis on korral- teha Pakistanist senisest demokraatlikumat riiki. Ta datud kindrali kehtestatud eriolukorra tingimustes. on kindel, et ainult tema on selleks võimeline. Maailmaparandaja peab valima vahendeid. KK!

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 7 KAITSETAHE Vabadusristi lugu

Tekst: ALEKS KIVINUK III liik kodanliste ehk tsiviilteene- da, ka olid neil soodustused kõigis te eest. Iga liik jagunes omakorda riigi üldkasutatavates liiklusva- abadussõja algusest möödus kolmeks järguks, mida kirjapildis hendites. Vabadusristi kavalerid 28. novembril 89 aastat. Ühele märgitakse liiki tähistava rooma ja nende pojad said eelisõigusi Vriigile ei ole seda palju, kuid numbri järel oleva kaldkriipsu taga sõjakooli astumisel. Kavaleride inimelu seisukohalt on tegemist asetseva araabia numbriga (nt I/1 nime järel kasutati lühendit VR pika ajaga. On möödunud paar või II/3). I ja II liigi risti keskplaa- koos selle isikule antud risti liigi inimpõlve, mille jooksul on üle di aversil on Eestit sümboliseeriv ja järgu numbriga. Vabadusris- elatud Teine maailmasõda ja poo- täht E, mida kaitseb soomusrüüs ti sümboolikat (E ja seda kaitsev le sajandi pikkune okupatsioon. kõverdatud käsi sirge mõõgaga. käsi mõõgaga) peeti sõdurivapru- Kõik see on jätnud oma jälje ka Mõõka hoidev käsi moodustab se võrdkujuks, seda kandsid oma meie rahva ajaloolisesse mällu. vabariiki tähistava V tähe. III liigi mundril ka Teises maailmasõjas Kui paljud noored ja isegi vane- Vabadusristi aversil on vaid täht E. Soome ja Saksa vägedes võidelnud mad inimesed teavad midagi Ees- Et tegemist oli tsiviilteenete eest Eesti sõdurid. ti kõrgeimast sõjalisest ordenist? saadava autasuga, siis käsi mõõ- Mida on sellest räägitud meile gaga puudub. Vabadusristi taga- Tuntumatest Vabadusristi kavale- koolipõlves või andnud edasi meie küljel on selle asutamise daatum ridest nimetagem hilisemat Eesti vanemad? Kui jälgida diskusioone 24. II 1919. I liigi põhivärv on val- Vabariigi esimest presidenti Kons- Vabadussõja võidusamba ümber, ge, II liigil must ja III liigil sinine. tantin Pätsi VR I/1 ja III/1, kind- siis pole seda teadmist ilmselt pii- Kõikide liikide 3. järgul on välisäär ralleitnant Johan Laidoneri VR I/1 savalt. must, 2. järgul hõbedane ja 1. järgul ja III/1, Vabadussõja kangelast kuldne. Risti ja selle lintide kujun- Julius Kuperjanovit VR I/2, II/2 ja VABADUSE RISTI AJALOOST damisel on kasutatud eesti rahvus- II/3 ning Soome vabatahtlike Põh- värve sinist, musta ja valget. Üksnes ja Poegade rügemendi eestlasest Vajadus sõjalise aumärgi järele II liigi südamik on verepunane, tä- ülemat Hans Kalmu VR I/1 ja II/3. tekkis 28. novembril 1918 alanud histamaks kodumaa eest valatud Vabadusristiga on autasustatud ka Eesti Vabadussõja tõttu. Juba järg- verd. Sellest tuleneb seda liiki ristile Prantsuse kangelaslinna Verduni mise aasta jaanuaris võttis Eesti antud hüüdnimi Vererist. VR I/1, Suurbritannia Ühendku- Ajutine Valitsus vastu põhimõtte- ningriigi riigipead Tema Majesteet lise otsuse asutada Eesti sõjaline Esimesed Vabadusristid annetati kuningast Georg V VR I/1, Rootsi orden. Seejärel moodustati komis- 1919. aasta augustis, suurem osa kuningat Gustav V VR I/1, Itaalia jon, kuhu kuulusid teiste hulgas aga järgmisel aastal. Viimast korda peaministrit Benito Mussolinit ka sõja-, sise- ja kohtuminister. annetati ordenit 1925. aastal, mh VR III/1 ja veel paljusid riigijuhte. Komisjoni töö tulemusena võeti ka 1924. aasta 1. detsembri mäs- Kokku annetati riste 3224, neist 16. aprillil 1919 vastu seadus Eesti sukatse mahasurumisel osalenud Eesti kodanikele 2151 ja 17 välis- Vabaduse Risti (nagu nimetati or- sõjaväelastele ja politseinikele. riigi kodanikule 1073 risti. denit tollases kõnepruugis) asu- 1925. aasta 19. juuni seadusega lõ- tamise asjus, mille 1. punkt ütleb: petas Riigikogu Vabadusristi väl- Ülevaate Vabadusristide anneta- “Eesti Vabaduse Rist on asutatud jaandmise, lugedes omariikluse misest annab järgnev tabel. Eesti Vabariigi väljakuulutamise rajamisel silma paistnud isikute aastapäeval 24. veebruaril 1919. teened hinnatuks. Uuesti võis Va- ANNETATUD VABADUSRISTID aastal autasu tähena andmiseks badusristiga autasustada üksnes I liik II liik III liik Kokku neile, kes on üles näidanud Eesti sõja puhkemisel välisvaenlasega. iseseisva vabariigi loomisel silma- 1. järk 43 – 111 154 paistvaid ja kasulikke teeneid nii TÕELISE VAPRUSE MÄRK 2. järk 135 29 41 205 sõjalises kui ka kodanlises tege- 3. järk 581 2249 35 2865 vuses.” Ordeni kujundas kunstnik Ordeni tähtsust rõhutab ka see, et Nikolai Triik ja näidiseksemplarid I ja II liigi kavalerid said vabariigi Kokku 759 2278 187 3224 valmistati Joseph Kopfi kullasse- valitsuse otsusel normaaltalu ja patöökojas Tallinnas. ühekordse toetusraha. Oli ka muid II liigi 1. järk jäi välja andmata, soodustusi. Vabadusristi kavalerid sest selle liigi puhul kehtis reegel, Orden jagunes kolme liiki: I liik, olid eesõigustatud riigiteenistusse et eelnevalt pidi risti kavaler ole- mida annetati sõjaliste teenete astumisel, võisid omandada riigi ma autasustatud II liigi 3. ja 2. jär- eest, II liik isikliku vapruse eest ja kulul elukutse ja ennast täienda- guga.

8 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 KAITSETAHE

2008. aasta 28. novembril Tallinnas Harjumäel avatav Va- badussõja võidusam- mas kujutabki endast Vabadusristi II liigi 1. järku, millega 90 aastat hiljem tahetakse esile tõsta just kogu rahvast ja tema kan- gelaslikkust neis ras- ketes võitlustes aastatel 1918–1920. KK! I liik, 1. järk II liik, 1. järk III liik, 1. järk KIRJANDUST Traksmaa, August & Päts, Voldemar & Laats, Artur- Johannes & Toomsar, Ju- han & Villemi, Paul & Tul- nola, Hengo (koostajad). Eesti Vabadusristi kavalerid. Tallinn: Vabadusristi Vendade Ühenduse keskjuhatus 1935. Traksmann, August & Päts, Voldemar & Laats, Artur (koostajad). Eesti Vaba- dusristi kavalerid. Kordus- trükk. Stockholm: Välis- Eesti & EMP 1984. Walter, Hannes. Eesti tee- netemärgid = Estonian orders and decorations. Tal- linn: Miniplast Pluss 1998. Walter, Hannes & Luhtein, Paul & Rebane, Ivo Manf- I liik, 2. järk II liik, 2. järk III liik, 2. järk red (teksti autorid). Eesti riiklikud teenetemärgid: [album] = The Estonian state decorations = Les decorations nationales de l’Estonie. Tallinn: SE & JS 1998. Strauss, Mati & Pihlak, Jaak & Krillo, Ain. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register. Viljandi: Viljandi Muuseum 2004. Kivinuk, Aleks (koostaja). Eesti sõjalised autasud ja rinnamärgid 1918–1940 = Estonian military awards and decorations. Tallinn: A. Kivinuk 2005.

I liik, 3. järk II liik, 3. järk III liik, 3. järk

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 9 SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST! Soomepoisid lahingutes ning Soome ja Eesti ajaloos

Tekst: UNO JÄRVELA, ja nende likvideerimiseks tuli eest- kutse tulla tagasi kodumaale. 12. Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse lastel astuda lahingusse. Lahingutes augustil viidi rügement rindelt ta- esimees Soomes langes ligi 200 soomepoissi, galasse ja 16. augustil kirjutas mars- kes enamikus on maetud Helsingis- sal Mannerheim alla rügemendi oome Jätkusõjas osales teada- se Malmi kangelaskalmistule. likvideerimise käskkirjale. Järgmisel olevatel andmetel 3344 Eesti päeval saatis ta soomepoistele läki- SVabariigi kodanikust vabataht- Arvestades Eesti rinnetel tekkinud tuse, milles tänas neid Karjala kan- likku. Ligi 400 neist jõudis Soome kriitilist olukorda, oli paljudel soo- nasel tõrjelahinguis üles näidatud 1943. aasta kevadel ja nad teenisid mepoistel tekkinud soov pääseda tubliduse eest, soovis kõigile edu jalaväerügementides JR-6 ja JR-47 tagasi kodumaale ja kahetses, et pole Karjala kannasel. Sügisel ja talvel ja võidelda seal. ahingutes Soomes langes võimalik saata rüge- mehi lisandus ja need olid koolitu- Loodeti, et sakslas- Lligi 200 soomepoissi, kes menti Eestisse Soome sel Käkösenpääl, Jokelas, Porokyläs te lahkumise järel enamikus on maetud Helsingis- relvadega. ja Taavettis. (mis oli juba tõe- se Malmi kangelaskalmistule. näoline) õnnestub 19. augusti hommikul SOOMEPOISID KARJALA KANNASEL kaasa aidata Eesti saabus Saksa laeva- Vabariigi taastamisele. Pikkade lä- ga Wartheland 1752 soomepoissi 8. veebruaril kirjutas marssal Carl birääkimiste tulemusena soomlaste Hankost Paldiski sadamasse, kust Gustaf Emil Mannerheim alla ja sakslaste vahel saavutati kokkule- nad siirdusid edasi Männiku sõja- päevakäsule, millega moodustati pe meeste tagasituleku osas Eestis- väelaagrisse. Varsti jagati rügement eestlastest koosnev jalaväerüge- se. Sakslased andsid soomepoistele kaheks eri kohas tegutsevaks pa- ment JR-200, mis jagunes kaheks täieliku amnestia. taljoniks. I pataljon suunati Tartu pataljoniks. I pataljon asus Karjala rindele, II pataljon Kehra õppelaag- kannasel Jalkala õppelaagris, II pa- LAHINGUD EESTIMAA PINNAL risse, kust mitmed võitlejad suuna- taljon Taavetti koolituskeskuses. ti hiljem teistesse väeosadesse. 80 Rügementi kuulusid veel miinipil- 2. augustil saabus soomepoiste- meest saadeti täienduseks Narva duja-, tankitõrje- ja staabikompa- le Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rindele. Soome sõjakooli lõpeta- niid, ohvitseride ja allohvitseride koolid. Soomes lõpetas ohvitseride kooli 147 ja allohvitseride kooli 206 meest. 400 meest teenis Soome me- reväes ja oli väljaõppel Turus.

10. juunil algas Nõukogude vägede suurpealetung Karjala kannasel. I pataljon võttis osa raskeist tõrje- lahinguist ja taganes ülekaaluka vaenlase eest kuni Viiburini. 20. juunil saabus Taavettist rindele II pataljon. Sel päeval vallutasid pu- naarmeelased Viiburi. Viiburi rin- gelõigus püüdsid venelased mitmete rünnakutega vallutada eestlaste kaitsta antud saari, kuid kõik need rünnakud löödi tagasi. 15. juulil sai rügement käsu loovutada oma po- sitsioonid Viiburi lähedal ja 18. juu- Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse juhatus 2005. aastast (vasakult; esimeses reas): vai- lil anti soomepoistele uus rindelõik muliku töö toimkonna esimees Paul Saar, esimehe asetäitja Elret Epner, esimees Uno Järvela, Vuoksi jõe ääres. See lõik oli suhteli- esimehe I asetäitja Villem Ahas, mälestusmärkide toimkonna esimees Lembit Neidre ning sot- selt rahulikum ja tulevahetus vaen- siaal- ja tervishoiutoimkonna esimees Arvi Sillam; (teises reas): Tallinna piirkonna esimees lasega oli enamasti häirimistule ise- Edgar Sinisalu, Lääne-Viru piirkonna esimees Hans Leuska, Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna esi- loomuga. Küll katsusid venelased mees Evald Mäepalu, praeguseks juba manalamees Vadim Palm (25.11.1923–1.02.2007) ning oma luuresalku üle Vuoksi jõe tuua raamatupidaja Mati Blumfeldt.

10 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST! nud ohvitserid viidi Kloogale ja osa Ülikooli vanasse kohvikusse. Kokku viie aasta pärast raamat “Vabaduse neistki hiljem Narva rindele. tuli 88 soomepoissi. Teine kokku- eest”, millesse oli koondatud 3333 tulek oli samuti Tartus sama aasta soomepoisi eluloolised andmed. I pataljon alustas sõjategevust Tartu sügisel, seal oli osavõtjaid oli juba rindel 28. augustil, rünnates Joora üle saja. Otsustati hakata koosta- Kinnistusid sidemed Soome Sõja- talu ja Pupastvere küla, mis valluta- ma Eestis veel elavate soomepoiste veteranide Liiduga. Kogemuste va- ti. Kolme päeva jooksul, mil lahin- nimekirja. Teada saadi üle 250 soo- hetamiseks on korraldatud alates gud kestsid, löödi vaenlane Emajõe mepoisi nime. 1993. aastast Soome Sõjaveteranide taha. Ta jättis maha hulga raskerel- Liidu ja SSEÜ ühisseminare. vastust ja voorid. Nendes lahingu- 6. aprillil 1990 peeti Tartu Ülikooli tes langes meie poolel 34 meest ja peahoones Elias Lönnroti Seltsi ju- Pupastvere ja Pilka lahingupaika- haavatuid oli 140. Pataljoni julge ja hatuse koosolek, millest paluti osa desse püstitati mälestuskivid. 1994. edukas tegutsemine pälvis rinde- võtma ka soomepoiste esindajad. aastal korraldati Tallinnas ülemaa- juhatuse tähe- Seal otsustati ilmne soomepoiste kokkutulek, lepanu. Divii- upastvere lahingul oli oluline tähtsus luua Elias Lönn- Muuksi linnamäel avati Põhjatähe siülem kindral Pkogu sõjategevusele Eestis: hoiti roti Seltsi juur- mälestusmärk ja soomepoiste aja- Mauritz von ära Narva rindel võitlevate väeosade de soomepoiste lugu käsitlev näitus Eesti Vabadus- Stachwitz pani ümberpiiramine ja stabiliseeriti Tartu sektsioon. Sel- võitluse Muuseumis Lagedil. Järg- 44 soomepoisi- rinne. See võimaldas paljudel inimes- lega loodi ajuti- nes Metsakalmistule soomepoiste matmispaiga rajamine, kuhu paigu- le ülesnäidatud tel pageda Rootsi või Saksamaale. ne soomepoiste vapruse eest organisatsioo- tati samuti mälestusmärk. Võeti osa rinda Raudristi. niline keskus. Seli tervisekeskuse vesiravila raja- Pupastvere lahingul oli oluline täht- Sektsiooni esimeheks sai Tartu üli- mise töödest ja avati mälestusmärk sus kogu sõjategevusele Eestis: hoiti kooli soome-ugri keelte professor soomepoistele Paldiskis, kuhu nad ära Narva rindel võitlevate väeosa- Paul Alvre. olid saabunud Soomest 1944. aas- de ümberpiiramine ja stabiliseeriti ta augustikuus. 1992. aastal valmis Tartu rinne. See võimaldas paljudel Laiemalt asuti soomepoisse tead- Tartu valla toel Äksis Soomepoiste inimestel pageda Rootsi või Saksa- vustama ka Soomes, milleks andis Muuseum, mille avamisel olid ko- maale. Kodumaale jäämine oleks innustust Hannu Karpo esinemine hal ka Soome Vabariigi peaminister tähendanud neile pikki aastaid Si- 6. detsembril 1990 Soome Televi- Paavo Lipponen ja Eesti Vabariigi beri vangilaagris või koguni maha- sioonis, Kouvola Lions-klubi eest- peaminister Siim Kallas. laskmist. võttel mälestusmärgi püstitamine JR-200 auks Luumäele ja Kauhava Tihedad on olnud sidemed vaba- 17. septembriks, kui algas Punaar- Lions-klubi korjandus soomepoiste dusvõitlejate organisatsioonidega. mee suurrünnak, oli Saksa väejuha- tervistuseks Här- Traditsiooniks on tus teinud otsuse Eesti maha jätta. mä tervisekesku- lias Lönnroti Seltsi juhatuse kujunenud kiriku- Raskerelvastust oli asutud ära viima ses. Selle perioodi Ekoosolekul 6. aprillil 1990 otsus- pühade tähistami- juba 14. septembrist. I pataljon taan- tipphetkeks oligi tati luua seltsi juurde soomepoiste ne koos Vabadus- dus Lõuna-Eestisse, kus sai käsu JR-200 mälestus- sektsioon. Soome Sõjaveteranide võitlejate Tallinna siirduda Lätimaale. See käsk jäeti samba avamine Eesti Ühenduse asutamiskoos- Ühendusega, seal täitmata. Mehed siirdusid väikestes 19. augustil 1991, mälestatakse eel- olek peeti 26. aprillil 1992. gruppides kes kodu poole, kes otsi- millest võttis osa mise aasta jooksul ma võimalust pääsemiseks paadiga mitusada soome- lahkunud relva- Soome või Rootsi. Eestisse jäänu- poissi nii Eestist kui ka välismaalt. vendi. Praegu on soomepoisse Ees- test saatis Nõukogude võim hiljem tis elus veel 238, nende keskmine sunnitöölaagrisse ligi 500 soome- Eesti taasiseseisvumise järel loodi vanus on 83 aastat. Liikmete kõrge poissi, kus neist suri üle saja. Oma juba ametlikud sidemed Soome sõ- ea tõttu on suurenenud ühenduse elu kaotas kas lahingutes langenu- javeteranidega, mille tulemusena sotsiaal- ja tervishoiutoimkonna na, metsavennana maha lastuna asutati Soome Sõjaveteranide Eesti töökoormus. Oleme senini suutnud või vangilaagris surnuna iga kuues Ühendus (SSEÜ), mis hakkas kuu- abistada haigestunud relvavendi soomepoiss. luma Helsingi ümbruse piirkonna Soome organisatsioonidelt saada- liikmena Soome Sõjaveteranide vate toetuste abil. SOOME SÕJAVETERANIDE EESTI ÜHENDUSE Liitu. Ühenduse asutamiskoosolek LOOMINE peeti 26. aprillil 1992 ja SSEÜ liik- SSEÜ kõrvale on loodud Soome- meskonda hakkas kuuluma üle 500 poiste Pärimusühing, kuju kuulu- Mõte mehed kokku kutsuda tekkis soomepoisi. Ühenduse töö hõlbus- vad soomepoiste järglased – pojad Tartus tegutsevas Elias Lönnroti tamiseks moodustati toimkonnad. ja tütred. Nemad jätkavad edas- Seltsis, mille eesmärk oli Soome ja pidi meie tööd, andes tulevastele Eesti kultuuri- ja ajaloosidemete JÄLG JÄÄB AJALUKKU põlvedele teada oma isade lahin- hoidmine ja arendamine. Esimest guteedest Teises maailmasõjas ja korda kogunesid soomepoisid pä- Ajalootoimkonna (esimees Raul nende saatusest Siberi sunnitöö- rast sõda 23. märtsil 1989 Tartu Kuutma) töö tulemusena ilmus laagrites. KK!

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 11 NAISKODUKAITSE Sakala naiskodukaitsjad tähistasid ringkonna aastapäeva

Tekst: LEMBE LAHTMAA, Naiskodukaitse Sakala ringkond

äikesepaistelisel 24. novembril kogunesid Sakala naiskodujad Ptähistama oma ringkonna 80. aastapäeva. Avasõnadele ja hümni- le järgnes Kaitseliidu Sakala maleva kaplani nooremleitnant Raivo Asu- küla isamaalist meelsust toonitav tervituskõne.

SAKALA LIPP OLI ESIMENE RINGKONNALIPP

Maakonna naiskodukaitsjate vii- maste aastate tegevusest andis üle- vaate Sakala ringkonna esinaine Malle Lohk. Ta pidas väga oluliseks, et esimesena Eestis valmis Sakala Pidupäeva pidulikumaid hetki: tõotust annab neli uut Naiskodukaitse liiget. ringkonnal oma lipp, mis õnnistati Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veeb- Naiskodukaitse ja Kaitseliidu laske- dutütarde ja noorkotkaste suve- ja ruaril 2007 Viljandi Pauluse kirikus. võistlustel, huvilistele korraldatakse talvelaagrite korraldamisel. Nen- Lipp valmistati liikmemaksudena staabis lasketreeninguid. Naisko- dega koos on peetud vastlapäevi ja kogutud raha eest, õla panid alla ka dukaitsjad on aktiivselt osa võtnud korraldatud muid üritusi. Käesole- Suure-Jaani ja Viiratsi vallavalitsus kriisiabi, instruktorite ja staabias- va aasta 1. septembril aitasid Sakala ning Kaitseliidu Sakala maleva ju- sistentide ning avaliku esinemise naiskodukaitsjad politseid koolilas- hatus. kursusest jm koolitustest. Erinevalt te turvamisel ülekäiguradadel. teistest Naiskodukaitse ringkonda- “Sakala ringkonna naised tegut- dest läbivad Sakala uued naisko- PIDUPÄEVANE VAADE TEHTULE sevad enamasti toitlustamise ja dukaitsjad algkoolituse ehk sõduri meditsiini erialarühmades. Kõige baasväljaõppekursuse koos Sakala Huvitavaks ja emotsionaalselt haa- enam on väljaspool oma ringkon- maleva kaitseliitlastega. Lisaks teoo- ravaks kujunes Naiskodukaitse da ja malevat leidnud rakendust riatundidele staabis tehakse kaasa ühe taasasutaja Dagmar Mattiiseni toitlustusgrupp, mille liikmed on ka väljaõpe Väluste välilaagris, mis meenutus 1991. aasta suvest, mil osalenud mitmesugustel maakon- on enamasti naistele füüsiliselt põ- Tartus üle-eestiline organisatsioon na üritustel,” sõnas esinaine. “Sel nev katsumus. asutati. Kaitseliidu Sakala male- suvel toitlustasime kodutütarde ja va pealik major Ülar Vomm nentis noorkotkaste laagris Nuustakul, Malle Lohk rõhutas, et naised on oma tervituskõnes, et Naiskodu- Saarepeedi ja Viiratsi külapäeval, sportlikud. “Näiteks üleriigilises kaitse on Kaitseliidule nagu noorem Ulge noortelaagris. Meie toitlustus- Naiskodukaitse spordilaagris Ulgel, õde. Naiskodukaitse esinaine Airi rühma liikmed on välikatlaga val- kus võisteldi Neve kirjeldas, mistanud toitu mitmetel üritustel: mitmetel spor- õige enam on väljaspool oma ring- millisena Sakala Kevadtormil, Erna retkel, maakait- dialadel, osaleti Kkonda ja malevat leidnud rakendust ringkond kau- sepäevadel ja heakorrapäevadel. viktoriinis ja esi- toitlustusgrupp, mille liikmed on osale- gemalt vaada- Traditsiooniliseks on muutunud neti võimlemis- nud mitmesugustel maakonna üritustel. tes paistab. Ta pannkookide küpsetamine Viljandi kavaga, saime tõdes, kui olu- lastele lastekaitsepäeval.” üldarvestuses esikoha. Aeg-ajalt on line on olnud ringkonna lipu val- meie liikmed pannud end proovi- mistamise idee teostamine ja see, Meditsiinirühma liikmed on osale koormusmatkadel, traditsioo- et Sakala eeskuju innustas teisigi lenud esmaabitreeningutel, abis- nilistel Laidoneri marsil ja Rebase ringkondi. 2007. aasta lõpu seisuga tanud laagrites, reservõppekogu- retkel.” Hästi on sujunud koostöö on oma lipud ka Alutaguse, Jõgeva, nemistel ja laskepäevadel ning Kodutütarde, politsei, Päästeameti Järva, Viru ja Tallinna ringkonnal. laskurid on võistelnud üleriigilistel ja Kaitseliiduga. Abiks on oldud ko- Naiskodukaitse esinaine kiitis Sa- 12 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 RELVASTATUD RAHVAS kala ringkonna esinaist Malle Loh- NAISKODUKAITSE SAKALA RINGKOND jonis ja olnud jaoskonna esinaine. ku, kes on kuus aastat selles ametis Keskjuhatuse ja Sakala maleva tä- tublit tööd teinud. Naiskodukaitse Saksal ringkond nukirjadega tunnustati tublimaid asutati 27. novembril 1927 ja ringkonna liikmeid. Juubelitervituse Kodutütardelt an- taasasutati 8. juunil 1995. dis edasi kohaliku ringkonna vanem Pidulikule tseremooniale järgnes Naiskodukaitse Sakala ringkond Tiina Türk koos kodutütrega. Noor- nelja uue liikme vastuvõtmine. Pä- tegutseb Kaitseliidu Sakala mate Kotkaste tervitused ütles nende rast autasustamisi ja tõotuse and- leva juures, mille staap on Saare- Sakala maleva pealik Rünno Johan- mist jätkus peoõhtu tervitusjoogi ja peedi vallas Viljandist 2 km Tal- son, tema noorkotkast lapselaps suupistete maitsmisega. Kohvilaual linna poole. esitas austusavaldusena kitarripala. ilutses Naiskodukaitse sümboolika- Tervitama olid tulnud ka Naiskodu- 24. novembri 2007 seisuga on ga kaunistatud tort. kaitse Lõuna piirkonna vanem Liisa Naiskodukaitse Sakala ringkon- Aru, Valga ringkonna esinaine Hei- nas 66 liiget. Tantsuklubi Linavästrik väikesed li Mets ja Võru ringkonna esinaine peotantsijad tantsisid nii ladi- Merlit Maask. Naiste näod läksid PIDULIKUD JA LUSTLIKUD HETKED naameerika kui ka standardtant- aga lausa naerule, kui Sakala male- se. Silmailu ja laulurõõmu pakkus va endine noorkotkaste instruktor Airi Neve pani Sakala ringkonna Vastemõisa meesansambel Pan- Priit Silla kandis ette omatehtud naiskodukaitsjatele Kaja Raidmale gepoisid. Peo lõpupoole haarasid piduliku ja pisut lustaka luuletuse. ja Tiina Otile rinda Liiliaristi V klassi kohalekutsud Ramsi Vabaajakes- Pidulike tervituskõnedega esinesid teenetemärgi. Kaja Raidma on sil- kuse line-tantsijad pärast etteas- ka Viljandi maavanem Kalle Küttis, ma paistnud ääretu kohusetunde tet kohalviibijad tantsuringi, et endine maavanem Helin-Valdor ja õppimisvõimega. Tiina Ott on ühiselt line-tantsusamme proovi- Seeder ja Suure-Jaani vallavanem aastaid osalenud Naiskodukaitse da. Tantsuks mängis Evald Raid- Maie Käba. Sakala ringkonna revisjonikomis- ma. KK! Hiiumaa Kaitseliidu meretagused tegemised

Tekst: URMAS SELIRAND, sustes 266 meest (Kõrgessaares 51, abiks. Takistada võivad pealegi veel leitnant, Kaitseliidu Hiiumaa Emmastes 50, Käinas 47, Suure- tormid-tuuled ja talvine jääkate. malevkonna pealik mõisas 45, Kärdlas 42 ja Kõpus 31). Nii et praegu on meil veel omajagu Oleme olemas oma saare kaitseks äheneb Kaitseliidu 89. aasta- arenguruumi. ja tegeleme saare asjadega. Samas päev, aga ka Kaitseliidu Hiiu- hingame üheskoos Lääne maleva Lmaa organisatsiooni taasloomi- Meretagune asi on siiski pisut teist- ja kogu Kaitseliiduga, lähtudes üld- se 16. aasta (Hiiumaa malevkond moodi kui mandril ja sellest johtu- kehtivatest reeglitest ja suunistest. moodustati 16. mai 1992). vad ka meie iseärasused. Oleme küll Kõike saab alati teha rohkem ja pa- Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa remini, ent Kaitseliit on vabatahtlik MALEVATA MAAKOND malevkond, ent saareline asend organisatsioon ja vabatahtlikud pa- teeb omi korrektiive nii olemis- nustavad selle töösse lähtuvalt oma Hiiumaa Kaitseliidu taastamist se kui ka tegevustesse. Enne sõda võimalustest. alustati 1992. aastal 14 mehega ja olime malevkond maleva õigustes ametlik käskkiri anti Kaitseliidu ja nii sai ka taastatud, ent poliitili- MERETAGUSED ASJAD peastaabis välja sama aasta 30. sed käigud võtsid meilt need õigu- juulil. Taastami- sed ära ja nõnda on Põhirõhk meie töös on Hiiumaa se hing ja tegija oli uuremad propaganda- Hiiumaa Eesti ainuke kaitseliitlaste tegevusel saarel ja praegune malevkon- Settevõtmised on seotud maakond, kus pole võimalusel ka enese arendamisel na auliige, hiljaaegu Hiiumaa ja saare rannakait- Kaitseliidu malevat. väljaspool, ehkki need võimalused oma 75. sünnipäeva serajatiste tutvustamisega. kipuvad järjest kitsenema nii üleveo- pidanud Ülo Tuisk. Mandrilt on Hiiu- hindade kui ka parvlaevade graafiku Tänaseks on meid kaitseliitlaste- maale 12-meremiiline parvlaeva- tõttu. Ühepäevasel mandriüritusel na kirjas üle 150 mehe ja naise, teekond, mille läbimine võtab üld- käimine võtab meilt kaks, vahel ka kuid palka saab ainult üks töötaja juhul aega 1,5 tundi. See on pikk kolm päeva. Oma tegevussuunad – instruktor vanemseersant Tai- aeg ja määrab nii saareelanike kui on meil aga paigas ja toimivad: re- mo Juhe. Noorteorganisatsiooni- ka saarele pürgijate tegevuse(tuse). gulaarselt korraldatakse laskehar- des on ligi 300 ja Naiskodukaitses Meie abi Mandri-Eestile on enam jutusi, vähemalt kaks korda aastas poolsada tegijat. Võrdluseks: 1935. kui küsitav, samuti on sealt vaja- harjutame suuremalt linnalahingut aastal oli Kaitseliidu Hiiumaa ük- dusel raske jõuda õigeaegselt meile ja sissitegevust, osaleme võimalust

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 13 RELVASTATUD RAHVAS mööda “Valgel laeval” ja “Sügistor- mil” ning teeme ise “Tihu retke”. Kui mingi rahvusvaheline harjutus plaanitakse Hiiumaale, oleme alati aktiivselt kaasa löönud ja löömas.

Meil on kauaaegsed tihedad sidemed Soome hõimuveljedega, millele sel aastal tuli lisa Soome kõige järjepide- vamast reservistide organisatsioonist – alustasime koostööd Savonlinna reservistidega, kes tähistasid möödu- nud aastal oma organisatsiooni pideva tegevuse 70. aastapäeva. Nendega koos harjutasime practical-laskmist ja saime sellealast koolitust. Praktical-laskmine koos Savonlinna reservistidega 2007. aastal.

Suuremad propagandaettevõtmised kandvat õppust, mis seekord hõl- suitsu, aga ühe jao otsustav tegutse- on seotud Hiiumaa ja saare rannakait- mas suurt osa kogu saarest. Hiiumaa mine tabas nad liikurisse minemi- serajatiste tutvustamisega. Oktoobris Kaitseliit on saare identiteedi üks sel ja hävitas. Selgeks sai ka see, kui käisime vaatamas Pallinina patareid, osa ja täidab oma rolli kindlalt. Seda lihtsalt võib maastikul, eriti metsas juba traditsioonilise emadepäeva rat- tõendas järjekordselt ka seekordsest kaotada silmside ja mõnigi patrull- taretke korraldasime Tahkuna ranna- õppusest osavõtt – üle 30 mehe-nai- lahingupaar lausa haihtus mõneks patareide alal. Euroopa muinsuskait- se-noore. Saime osalejad tegutsema ajaks maastikku. Aga nii tulevadki sepäevade raames tegime väljasõidu kahes rühmas, kummaski neli kol- kogemused. Hiiumaal paiknenud võimsaimale meliikmelist patrulli. Sellise jaotuse patareile nr 316, kus 1941. aastal oli panid ette Soome koolitajad veebel TUBLIDUS VÄÄRIB TÄNUSÕNU kaks 180 mm kaksiksuurtükitorni, ja Esa Piisilä, leitnant Jari Myntti, seer- väisasime Eesti uusimat muuseumi sant Anu Köngäs ja allohvitser Pauli Õppus lõppes pika ja ägeda värvi- – 9. augustil avatud ja MTÜ Hiiumaa Pelli. Kaks neist on õpetanud hiidla- kuulilahinguga uues linnakus, kus Militaarajaloo Seltsi asutatud Hiiu- si juba ligi kümme aastat, Köngäs oli kaotusi oli mõlemal poolel. Saadud maa Militaarmuuseumi. Militaaraja- saarel esmakordselt. kogemus oli taas teadmine, kuidas loo selts tahab muuseumi baasil ra- adrenaliini täis õhkkonnas ununeb jada Hiiumaa militaarajaloo keskuse, Seekordne õppus sai planeeritud eelnevalt õpitu ja harjutatu. Nii kus korraldatakse temaatilisi retki, väga täpselt ja ajaplaan klappis lau- võitleski lõpuks igaüks enda eest ja laagreid jms. Laagreid on tegelikult sa suurepäraselt. Alustasime staa- suvalise vastase vastu. Kogemusi korraldatud juba mõned aastad. bis lühikese kordustunniga, seejärel tuli kuhjaga ja kui järgmise õppuse- siirdusime esimesele objektile, kus ni ei lähe liiga palju aega, arendame Hiidlased peavad toimetulekuks ja vaatasime veel kord läbi linnala- oma oskusi edasi. Piirid seab aga tasuva töö saamiseks tihti oma väi- hingu ABC. Vaenlane võttis sisse värvikuulimängu varustuse hind. keselt saarelt ära käima, see tingib kaitse ja rühmad asusid neid välja teinekord mõnest ettevõtmisest ke- suitsetama. Peab tunnistama, et te- Tagasisidega tõdeti, et selliseid õp- sisema osavõtu. Kaitseliitlaste kiitu- gelikus olukorras, teades ette 80% pusi on väga vaja ja kui KVMi (loe: seks olgu öeldud, et õppustel käiak- ründajate langemist, oleks ilmselt kaitseväelist molutamist) on vä- se nii mandrilt kui ka lausa Soomest tegutsetud veelgi ettevaatlikumalt, hem, sujub kõik paremini. Saime ja kaugemaltki. Kogu töö käib koos aga praegugi saime hakkama üsna kiita ka koolitajatelt, kes eriti rõhu- Naiskodukaitse ja noortega. Nii on hästi. Tegutsemine suitsu täis ma- tasid hiidlaste tahtmist ja innukust, korraldatud mitmeid laagreid ja jas on kordi raskem, ent ka ründa- oluliselt oli paranenud distsipliin. aidatud kaasa saare suurematel et- jale soodsam. Trepikoda ja esimene Kedagi väga kiita on alati ülejäänu- tevõtmistel – luurekool Tahkunas, korrus said kiiresti võetud, ülakor- te suhtes pisut ebaõiglane, aga siiski militaarkohvik. Kohvikuprojektis ja rusega oli keerulisem, aga ka sellega tõstan esile meie naisi (Anne Kaa- mujalgi on meie tublid naised kõi- tuldi toime. sik, Aili Sinimäe ja Krista Leisberg), gele lisaks maitsvat süüa teinud. noori (Marek Väli, Madis Kõmmus, Meie tublid naised-noored osalevad Seekordne lõuna tuli süüa rännaku- Henry Soobik, Riho Vahtras ja Ma- oma juhtide Ulvi Kargu ja Anu Too- tingimustes bussisõidu ajal ja mõ- rio Sepp) ning “vanu” tegijaid (Ain de vedamisel aktiivselt ka mandril nelgi jäi pool saiakest söömata, sest Runin, Alar Sinimäe, Avo Träder, korraldatavatel õppustel-üritustel. metsa vahel peatati buss ja teatati Lembit Saar ja Uku Liive). Põhitegi- vaenlase tugipunktist. Osa läks oma jaks on aga alati meie malevkonna HIIUMAA OMA “SÜGISTORM” luurajate järel ümber haarama, osa instruktor vanemseersant Taimo oma luurepatrulli järel eest võtma. Juhe, kes ka sellel õppusel oli A ja Hiiumaa “Sügistormiks” võib jul- Vaenlane kasutas avastamise jä- O. Hiiumaa Kaitseliit on ja jääb oma gelt nimetada “Linnalahing 2” nime rel lahingust taandumiseks ohtralt kodu, oma saare kaitsjaks. KK!

14 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 MÄLU Mäletame kaitseliitlastest suurmehi: Martin Müür 100

Tekst: PRIIT SILLA võitis Matsiga kokku 97 auhinda last, Lätist ja Leedust. Hinnalisimad nii takistussõidus, voltižeerimises, olid Matsi hõbenaastudega valjad õjaeelse Kaitseliidu Sakala ma- mõõgaraiumises kui ka hobuse järel ja Märdi hõbemonogrammiga ni- leva Tarvastu eskadroni peali- suusavõidusõidus. Takkaotsa õpe- meline ratsaväemõõk. Karikatest oli Sku abi, kuulus ratsasportlane tas Martin talle igasugu vigureid, suurim ja uhkeim Poolas võidetu. Martin Müür sündis 17. detsembril nagu istumine, jala tõstmine, noo- 1907. Viljandimaal Suislepa vallas gutades tänamine, koos ratsaniku- JUHT, PILLIMEES, VÄRSISEPP Kivilõppe külas Matsimärdi talus. ga läbi põleva rõnga hüppamine ja Tema isa Jaan ja ema Kadri olid täielik kuuletumine. Martin Müür oli loomult juht. Mis Matsimärdi talu omanikud seits- tahes olukorras hakkasid kaaslased mendat põlve. Seega saame rääkida Kui Martinilt küsiti, kuidas ta selle teda kohe usaldama ja lükkasid ette. põlistalust, kus tööd ei põlatud ja saavutas, vastas mees, et endal peab Ta oli mõnusa huumorisoonega hoiti au sees talukultuuri. rohkem kannatust mees, kes mängis ka olema kui hobusel. artin Müür oli loomult pilli ja sepitses vem- LAPSEPÕLVEST HOBUSEGA Arvukate Kaitseliidu Mjuht. Mis tahes olukorras malvärsse. Pole ime, ratsavõistlustel saa- hakkasid kaaslased teda kohe et nii alluvad kui ka Matsimärdi talu paikneb Võrtsjär- dud esikohtade kõr- usaldama ja lükkasid ette. teised kaaslased teda ve ääres. Siin kasvades ja kooliteed val said Märt (rahvas austasid. alustades kujunes noores Martinis hüüdis oma lemmik- kaks erilist kiindumust: Kaitseliit ja ratsanikku Martinit mulgipäraselt Seda kinnitab Martini ja Leida lau- hobused. Ta kuulas huviga isa jutte Märdiks) ja Mats auhindu ka Poo- latus, kuhu noorpaari saatis pa- Vabadussõjast, mille kangelasi raadmundris ja ehitud ratsude- nägi nooruk kaitseliitlastes. Võ- ga auvahtkond. Pärast laulatust lutult jälgis ta Kaitseliidu ratsa- rivistusid kaitseliitlased kahele mehi, kel mõõgad vööl. Lähedal poole altaritee vaipa, tõstsid pal- asuvast Nälgu talust sai Martin jastatud mõõgad noorpaari ko- endale sõbra kogu eluks – Jo- hale ning Martinil ja tema noorel hannes Lepiku. Nende naabru- naisel tuli kõndida mööda lille- sest Simmilt pärines helilooja dega kaunistatud vaipa ristatud Juhan Simm. mõõkade spaleeri vahelt läbi. Kiriku ees võttis noorpaari vas- Ajateenistuse alguses Eesti sõ- tu ratsameeste eskort, kes saatis javäes määrati Martin Müür nad pulmamajja. See sündmus Viljandi jalaväerügementi, tema pakkus rahvale kauaks jutuainet. aga igatses teenida ratsarü- Perre sündisid lapsed Rein, Kad- gemendis ega jätnud otsusta- ri ja Märt. vat tegutsemist enne, kui saigi Tartu ratsarügementi. Seal tegi MÜÜR JA OMAKAITSE sportlik ja tugev noormees läbi allohvitseride kooli ning teenis Martin Müür kui endine Kait- rügemendis allohvitserina. seliidu kohaliku üksuse pealik määrati 1941. aasta novembris Pärast sõjaväeteenistust kas- Viljandimaa Omakaitse Suislepa vatas Martin endale hobuse ja kompanii ülemaks Johannes Le- treenis teda hiilgavate tulemus- piku asemele. (Lepik võeti maha teni. Hobune, kes oli inglise tõenäoliselt selle eest, et kinni- puhtaverelise ja tori tõu ristand, pidamiskohast oli põgenenud sai nimeks Mats. Loom oli jää- kolm sõjavangi.) Sellel kohal oli nud varsana ilma emata ning ta kuni Eesti taasokupeerimiseni Martin söötis-lutitas ja poputas Pere 1938. aastal Pühajärvel Leida Müüri (tagareas va- 1944. aasta sügisel. teda igati, nii et varss lonkis tal sakule abikaasa Martini kõrval) sünnikodus Luiga talus. pidevalt sabas, tulles pereme- Istuvad Leida ema Alma Kõiv ja kasuisa Karl Kõiv, kes Paljuski sai kohalik Omakait- hele isegi kööki järele. Martin küüditati 1941. aastal ja surid esimesel Siberi-talvel. se talitada talupoegliku tarkuse

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 15 MÄLU kohaselt: vältida julmusi ja pi- 23.50 ja lõpuks 7.30. Pinniti, kus gistada üks silm kinni Saksa või- ja kellega olid koos haarangutel. mude käskude täitmisel. Martin Sama püüti Müüri kohta välja Müüri tunti kui leebet pealikut, pressida ka paarikümnelt tun- kes 1941. aastal punaväest maha nistajalt, kuid peale ühe erandi jäänud ja vahistatud neljal sõdu- ei saadud neilt midagi teada. ril oma talus kõigepealt kõhud See üks ütles, et Müür sundis täis söötis ja alles siis Viljandisse teda astuma Omakaitsesse, äh- saatis. Ta vabastas mitu kinni- vardades muidu arreteerida kui peetud inimest, sest ei pidanud kommunisti. Ju oli mehel jänes neid ohtlikuks. Ta hoiatas Sak- püksis. Tunnistajad püüdsid sa mobilisatsiooni eest kõrva- hoopis Müüri kaitsta, tuues esi- lehoidjaid haarangute eest ega le tema pehmekäelist tegevust korraldanud ise haaranguid. Ta Omakaitses. Lõpptulemus oli päästis Pukasse rongile saatmi- aga niigi ette teada – sõjatribu- sest õeksed-vennaksed Koršu- nal mõistis 25+5 aastat. novid, tõmmates nad vahistatute nimekirjast maha. (Koršunovid Teekond sunnitöö algas Pata- jäidki sinnakanti elama ja neist reist ja kulges edasi Lasnamäe said toredad mulgimaalased.) jaotusvanglasse ja Leningra- di Krestõ vanglasse. Sealt vii- Taas võimule saanud Vene oku- di kolm metsavenda, üks neist pandid aga süüdistasid Martin Martin Müür, erivaguni, nn Müüri vähemalt nelja inimese Stolõpiniga ida poole. Vahe- arreteerimises, kuigi need olid peatused tehti Kirovi vanglas pätid, kelle Nõukogude võim oli ja Sverdlovski jaotusvanglas. Müüri vahistamise ajaks juba ise Martin Müür 1928. aastal Tartu ratsarügemendis ho- Lõpuks jõuti Karaganda erire- jõudnud trellide taha pista. busega trikitamas. žiimiga kaevanduslaagriteni. Martin Müüri abikaasa Leida 1944. aasta augustis oli Martin Müür tosina mehe vastu paremat lootagi. küüditati koos lastega Siberisse, määratud Omakaitse lahingurüh- Martin Müür pandi lahtises veoau- kus ta lahutati lastest ja mõisteti ma komandöriks (uurimistoimi- tokastis istuma oma langenud sõbra sunnitöölaagrisse. Lapsed pandi kute väljend) ja saadetud rindele surnukehale, sõdurid istusid kahel Siberi lastekodusse. Võrtsjärve lõu- pool pinkidel. Kui naosas. Vahe- aas võimule saanud Vene okupan- auto teel Mustlast Martin Müür vabanes 1956. aas- tult enne Eesti Tdid aga süüdistasid Martin Müüri Viljandisse Laidu ta amnestia alusel, kuid jäeti Ka- täielikku val- vähemalt nelja inimese arreteerimises, kurvi jõudis, vis- raganda oblasti Sarani piirkonda lutamist Vene kuigi need olid pätid, kelle Nõukogu- kus Martin Müür tähtajata asumisele. See ala oli vägede poolt de võim oli Müüri vahistamise ajaks saltohüppega üle sundasustatud tšetšeenidega juba kutsuti Martin juba ise jõudnud trellide taha pista. tagaluugi maha Teise maailmasõja päevil. Need Müür Tallinna ja pistis mööda eestlased, kes sinna asumisele lähedale, kus järsakut jooksu. määrati, pidid seal olema seni, admiral Johan Pitka esindaja ja Kuulid vihisesid üle põgeneja pea, kuni nende protestikirjad Moskvas Otto Tiefi valitsuse volinik keeli- kuni üks tabas jalga. Kukkunut oli läbi vaadati. Eluaegsele asumisele tasid teda jääma Eestisse ning or- juba lihtne kinni võtta. Siis pandi jäämise korral olid nad määratud ganiseerima nende volinikuna va- Martinile püstol otsaette, kuid sur- Semipalatinski tuumakatsetus- bariigi väljakuulutamist ja kaitset malasku ei tehtud – vist lootsid või- te polügooni piirkonda. Moskva Viljandimaal. Et sellest ei tulnud mumehed, et vangilt võib mingit peaprokuröri asetäitja amnes- midagi välja, said Martin Müürist teavet välja pressida. teerimise alal tühistas asumisele ja tema lähematest kaaslastest määramise otsused nende osas, metsavennad. Algas paljudele tuntud teekond: kes olid amnesteeritud 1954. aasta kohalik vang- septembrikuu SAATUSLIK HAARANG JA 25+5 la, NKVD kuri- aljuski sai kohalik Omakaitse tali- määrusega. kuulus Pagari Ptada talupoegliku tarkuse kohaselt: 1956. aasta mais 11. oktoobril 1949 piiras NKVD haa- kelder ja sealt vältida julmusi ja pigistada üks silm algas Martini rangugrupp ümber Johani talu, kus Patarei 7. osa- kinni Saksa võimude käskude täitmisel. Müüri kauaoo- olid parajasti metsavennnad Martin kond. Järgne- datud kojusõit. Müür ja Hans Liiv. Haarang oli se- nud ülekuulamistel selgus, et isegi Temaga koos sai Eestisse tagasi ka davõrd ootamatu, et Liiv jõudis küll vilunud töötlejad ei saanud Müü- Olev Tatar, kelle sõjaväljad ulatu- püstoli taskust välja tõmmata, kuid rilt mingeid teateid. Ülekuulamis- sid Saksamaale, Tšehhi põrgusse, ta lasti kohe maha. Martinile hüppas tele viidi ta öösel, ühel protokollil Eesti metsadesse ja sealt Karagan- mitu meest kallale. Kahekesi polnud on näiteks alguseks märgitud kell dasse. (Leitnant Tatar teenis Saka- 16 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 MÄLU la malevas staabikompanii peali- maks kaasaeg: kuidas võiks Eesti insuldi. Teda opereerinud professor kuna kuni surmani 2005. aastal.) taas vabaks võidelda, mida annaks Ernst Raudam ütles avameelselt, et teha poliitiliste vahenditega, kuidas kirstulauad tuleb valmis panna. PERE JÄLLE KOOS inspireerida Lääne suurriike appi Professor andis Martin Müürile veel tulema, millal oleks õige aeg relvad kolm aastat, eksis aga tervelt kolm- Märt Müür, noorim Martini lastest kätte võtta? Need olid üdini ava- ekümne aastaga. Tugev, treenitud kirjutab: meelsed jutud, keegi ei hoidnud en- ja karastatud mees taastus, kuid nast tagasi ega piilunud vargsi üle- sai kaasa tõsise kõnehäire. Aastate Oli 1956. aasta 15. juuli. Autobuss õla – äkki keegi soovimatu kuulab jooksul muutus küll kõneleminegi läheneb Valma ui auto teel Mustlast Viljandisse pealt. Nad tead- paremaks. peatusele. Möö- sid, et nende hul- da teed jookse- Kjõudis Laidu kurvi, viskus Martin gas koputajaid Oma seitsme põlve vanuse talu pe- vad bussile vastu Müür saltohüppega üle tagaluugi pole. Poeg Märdi- remeheks Martin Müür ei saanudki. naine ja mees. maha ja pistis mööda järsakut jooksu. le olid nende ju- Okupatsiooniaastate lõpul pakkus Me õega vaatame tud sama tähtsad kolhoosi esimees talle kord võimalu- neid: naises tunneme ära ema, ju kui Kreutzwaldile noorena kuuldud se asuda üürnikuna kolhoosile kuu- siis on mees meie isa. Nii ongi. Olen Kalevipoja lood. Nad laulsid keela- luvasse Matsimärdi elumajja, mille 14 aastat ja 3 päeva vana, kui esma- tud laule, rääkisid anekdoote Vene kõrvalhooned olid täis kolhoosi kordselt näen oma isa. Ma ei mäle- valitsusest, mängisid pilli ja viskasid loomi, kuid sellest alandusest Mar- ta temast mitte midagi, sest kui ta krõbedat nalja. tin Müür keeldus. Ta 1944. aasta sügisel metsa läks, olin üüri taasühinenud peret ei suri 22. veebruaril ma kõigest kaheaastane. Meid õega VEEL VALUSAID Mlastud muidugi tagasi Matsi- 1990 ja on maetud toodi Eestisse Siberi lastekodust, isa KANNATUSI märdile. See oli antud kohalikule Tarvastu kalmistule ja ema olid mõni nädal varem jõud- kolhoosile ja täis kolhoosi töölisi. abikaasa Leida kõr- nud tagasi vangilaagrist, isa Kara- 1957. aastal tabas vale. Matsimärdi, nii gandast, ema Kingirist. peret uus valus hoop. Nimelt tegid palju kui talust veel võimud Müüridele korralduse Si- järel oli, ostis tagasi nende noorim Ma kiindusin temasse meeletult. berisse tagasi sõita. Kas oli põhjus laps, poeg Märt Müür. KK! Mõelda vaid, lastekodu “orvul” on selles, et Martin Müür taotles luba jälle ema ja isa. Isa! Isa! Isa! Aga meie oma vanema poja Reinu tagasipöör- suhtlemisel oli üks tõsine takistus dumiseks Eestisse (noormees õppis Sakala maleva algatusel ja Tar- – ma ei mõistnud enam sõnakestki tollal Novosibirski tööpingiehituse vastu valla toel paigaldatakse 21. eesti keelt, isa vene keel oli väga vi- tehnikumis) või milleski muus, näi- detsembril Matsimärdile suure letsa õpilase kehva hinnet väärt. Aga teks Martini mõjus rahvale? Loo- rändrahnu külge Märt Müüri mä- küllap see kiindumus ja vajadus su- mulikult hakkas pereisa tegutse- lestusplaat, vaadatakse koos Märt helda isaga innustas mind emakeel ma selle korralduse tühistamiseks. Müüri vändatud filmi elust Siberi- võimalikult kiiresti jälle suhu saada. Võitlus oli üsna meeleheitlik ja pin- maal ja arutatakse, kes need meie Ma ei mäleta oma edusamme, aga ge tagajärjel sai Martin Müür raske kangelased siis on. mu ristiema kinnitab, et ma olevat juba jõuludeks rääkinud perfektselt eesti keelt.

Müüri taasühinenud peret ei lastud muidugi tagasi Matsimärdile. See oli antud kohalikule kolhoosile ja täis kolhoosi töölisi. Neil õnnestus kanda kinnitada Valmas, kus Martin Müür sai tööd kalurikolhoosi brigadirina ja hakkas talle loomuomaselt elavalt tegutsema. Temas taastus kohe ka ratsamees – brigadirina võis ta liiklusvahendiks valida ratsu ja sadulas tundis ta end uuesti noore mehena. 1956. aasta detsembris sai ta ju alles 49-aastaseks.

Tal käis külas palju inimesi. Ta- valiselt olid need endised sõbrad Kaitseliidu ja Omakaitse päevilt, kunagised metsavennad ja vangi- laagrikaaslased. Meenutati mine- Karaganda vangilaagritest jõudsid 1956. aastal teiste seas tagasi koju ka Olev Tatar (vasakult vikku, kuid peamiselt oli jututee- esimene) ja Martin Müür (tema kõrval).

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 17 KAITSELIIDU LUGU Nimed, mida pole raiutud marmortahvlile II

Tekst: RIHO ÜHTEGI kogemusteta ja kinni kohalikes probleemides. Teised keskjuhatuse liikmed polnud suutelised Kasepõllu- elmine kord kirjutasin Kaitseliidu sünnist Kalle El- ga konkureerima, sest Tamme malevkonna taustaga leri juhtimisel (vt Kaitse Kodu! 7/2007, lk 21–24), Lusmäel ja Kruuvil puudus organisatsiooni juhtimise Eseekord tuleb juttu põhiliselt sellest, kuidas Kaitse- kompetents, pealegi poleks nad olnud vastuvõetavad liit edasi arenes ja malevate tegevuse toel tugevamaks ligi poolele organisatsioonile. Säre kandidatuur ei oleks muutus. Periood, mis algas 1990. aasta suurkoguga ja omakorda sobinud Tamme malevkonnale ja selle poo- lõppes 1992. aastaga, oli minu arvates Kaitseliidu aren- lehoidjatele. Hannes Toomsalu oli aga organisatsioonis gu seisukohalt äärmiselt oluline, sest sel ajal kujunesid suhteliselt tundmatu, sest 1990. aasta sügiseni oli Pärnu välja malevad, töötati välja rida korralduslikke doku- malev hoidnud ülejäänud Kaitseliidust lahku, pealegi mente, organisatsioon legaliseeriti ja võeti Eesti kaitse- oli Toomsalu ise jõudnud lühikese aja jooksul tekitada jõudude koosseisu. Tagantjärele on raske öelda, kas ja teatud ringkondades umbusku. Ainuke kõigile enam- kui kiiresti oleks see kõik läinud, kui Kaitseliitu oleksid vähem sobiv kandidaat oligi seega rahvamees Manivald sel ajal juhtinud teised mehed ja kui malevatel oleks ol- Kasepõld. nud vähem iseseisvust. Seepärast ongi seekordne pea- tegelane Manivald Kasepõld. MANIVALD KASEPÕLLU AEG

PÄRAST 10. NOVEMBRI SUURKOGU Aeg, mil Kasepõld Kaitseliidu etteotsa tõusis, oli äär- miselt keeruline. Eriarvamuste tõttu Kaitseliidu kohast Pärast 1990. aasta sügisesi lahkhelisid 10. novembril Eesti poliitilisel maastikul, mis oli põhiliselt alguse saa- kokku tulnud Kaitseliidu suurkogul muudeti Kaitselii- nud Lenini kuju mahavõtmisest 1990. aasta suvel, ja du juhtimist. Üheisikuline juhtimine asendati kollek- sama aasta septembris korraldatud piiriaktsiooni pä- tiivse organi – Kaitseliidu keskjuhatusega. Esile kerkis rast oli poliitiliste ringkondade toetus organisatsioonile uus favoriit, kelleks oli keskjuhatusse valitud Manivald peaaegu olematu. Veelgi enam, septembrikuisel Ülem- Kasepõld. Ta oli üks neist 125 mehest-naisest, kes olid nõukogu presiidiumi istungil räägiti mh võimalustest sama aasta 17. veebruaril 1990 Järvakanti kogunenud, Kaitseliit laiali saata või selle liikmeid karistada. Arutati et taasluua Kaitseliit. Tema mehed olid väljas nii 1990. ka valitsuse lubadust kasutada edaspidi siseministee- aasta mais kui ka kõigil hilisematel Kaitseliidu aktsioo- riumi üksusi, et Kaitseliidu üritused jõuga peatada. Tu- nidel. Samas oli ta enamikule teistele kuni suurkoguni leb avaldada tunnustust Arnold Rüütlile, kes manitses vaid üks paljudest meeskonnapealikest, kes oskas mh osavõtjaid sõnadega, et koosoleku eesmärk pole kedagi kõhurääkimist ja viskas mõnusat nalja. karistada. Samas mööndi, et tegelikkuses puudub jõud, millega rahva omaalgatust Kaitseliidu või mõne muu Pärast suurkogu asjad muutusid. Kollektiivne juhtimis- organisatsiooni vormis maha suruda. organ, nagu valitud keskjuhatus oli, võis küll suunata Kaitseliidu tegevust, Lisaks sisemisele lõhenemisele ja kuid juhtimiseks oli vaja ülemat. Poo- poliitilise toetuse puudumisele oli le aasta jooksul ei suutnud keskjuha- Kaitseliidule tekkinud tõsine kon- tus aga isegi mitte suunata. Sel ajal ei kurent Kodukaitse. Pole kahtlust, käidud õieti kooski, rääkimata organi- et Kodukaitse loomise üks eesmär- satsiooni juhtimisest. Keskjuhatusse ke oli Kaitseliidu kui ebamugava ja peale Kasepõllu valitud Meelis Säre, allumatu rahvaalgatusliku organi- Hannes Toomsalu, Andres Lusmägi ja satsiooni väljasuretamine. Seetõttu Hando Kruuv polnud omavahel just rakendatigi Kodukaitse maineku- parimates suhetes, pealegi lahutasid junduse vankri ette kõik vahendid juhatuse liikmeid pikad vahemaad. Et – selle organisatsiooni tegusid ülis- Rapla malev oli tol hetkel üks stabiil- tati, seda rahastati ja kajastati pide- semaid Kaitseliidu organisatsioone ja valt positiivselt ajakirjanduses. Kui Kasepõld oli ka Elleri eelistus mantli- vaadata näiteks 1991. aasta augus- pärijana, otsustas mees haarata 1991. tiputši kroonikakaadreid, ei hakka aasta kevadel ohjad enda kätte. kusagil silma kaitseliitlasi, kõikjal aga jäävad kaadrisse kodukaitsjad. Ja ega talle olnudki tol hetkel konku- Ometi oli Tallinn kaitseliitlasi täis, renti, sest enamik Kaitseliidust vaev- Manivald Kasepõld – juht, kes viis Kaitseliidu neid jätkus tele- ja raadiomaja juur- les alles kasvuraskustes, pealikud olid kaitsejõudude koosseisu. de ning Toompealegi. Ma ei taha 18 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 KAITSELIIDU LUGU siinkohal kuidagi halvustada eesti meeste aateid ja te- üleminekuperiood, lõpetati suurkogul valitud keskju- gusid, kes olid ennast sidunud Kodukaitsega. Lihtsalt hatuse volitused ja valiti Kaitseliidu ülem, kelle kandi- aeg oli selline, mil Kaitseliit oli valitsuse silmis ebameel- datuur esitati eksiilvalitsusele kinnitamiseks. Vähem div nähtus, mille rolli ühiskonnas püüti eirata ja täht- kui kahe kuu pärast, 12. juulil kehtestati Raplas 1934. sust Eesti taasiseseisvumisele olematuks muuta. aasta kodukord. Eller taandus ametlikult Kaitseliidust ja asus tegutsema enda loodud Rahvuslikus Kaitsealga- Sellises olukorras oli Manivald Kasepõld omamoodi tuskeskuses. päästerõngaks nii Kaitseliidule kui ka toonasele Ees- ti valitsusele. Tänu miilitsakarjäärile Augustini 1991 lasi Kasepõld vastu võt- oli Kasepõllul vajalikke sidemeid ja heisikuline juhtimine asendati ta mitu olulist otsust, mis suurendasid süsteem, millele Kaitseliit suurimat Ükollektiivse organi – Kaitseliidu Kaitseliidu elujõudu. Just nimelt lasi, peavalu tegi, oli talle teataval määral keskjuhatusega. Esile kerkis uus sest ise ta erilist initsiatiivi üles ei näi- “oma”. Probleemse organisatsiooni favoriit, kelleks oli keskjuhatus- danud, kuid toetas tänu olukorra ana- eesotsas ei seisnud enam dissidentlik se valitud Manivald Kasepõld. lüüsi oskusele positiivseid arenguid. ja põikpäine Kalle Eller, vaid mees, kes Üheks selliseks positiivseks nähtuseks tänu varasematele töökogemustele pidi suutma leida oli keskkogude korraldamine väljasõiduistungitena, kompromisse. Võib arvata, et Kaitseliidu vastased oo- mis algselt Kasepõllule ei meeldinud, kuid üsna pea sai tasid Kasepõllult algul organisatsiooni lammutamist, ta aru, et see on kasulik. kuid selles osas tuli neil pettuda – Kasepõld nägi Kaitse- liidus oma võimalust ega jätnud seda kasutamata. Kui Eller oli loomult põikpäine ja kompromissitu, siis Kasepõld paistis silma sootuks vastupidise käitumise- TEGEVUS KESKENDUS KOHTADELE ga. Kuigi ta juhtimisstiil sarnanes Elleri omaga ja temagi laskis alttuleval initsiatiivil vohada nii kaugele, kuni see Kaitseliidu seisukohalt oli Manivald Kasepõlf atraktiiv- ei ohustanud tema positsiooni, oli tema organisatsioone tänu samadele omadustele. 1990. aasta lõpuks oli nisisene käitumine teistsugune. Ta vältis igasuguseid noor organisatsioon konfliktidest väsinud ja oli vaja ot- konflikte. Olles suurepärane kombinaator, suutis ta sida kompromisse. Lisaks sellele oli Kasepõllul mõnin- koondada organisatsiooni ühe mütsi alla, ja kuigi see gane juhtimiskogemus, mis tõstis teda organisatsioonis ühtsus oli esialgu pigem formaalne, ei tekkinud vähe- esile. Ilmselt oli see ka põhjuseks, miks Eller nimetas malt algul suuremaid sisetülisid, mis oleksid sarnane- oma mantlipärijaks just Kasepõllu. Elleri enda arvates nud 1990. aasta omadele. oli Kaitseliit muutumas liialt “pehmeks” ja seepärast oli tema arvates Kasepõld kui pehme juhtimisstiiliga liider Kindlasti oli kõiges selles oma osa ka Kasepõllu per- igati sobiv organisatsiooni juhtima. Ilmselt lootis Eller, sonalipoliitikal: lähimate abilistena kasutas ta sarna- et jätkuv Kaitseliidu areng tagab pii- selt Ellerile vaid neid inimesi, keda sava järelkasvu tunduvalt “karmima- ole kahtlust, et Kodukaitse loomise ta hästi tundis ja usaldas, kuid pillas le” kaitsealgatuskeskusele. Püks eesmärke oli Kaitseliidu kui kergekäeliselt austusi ja auväärseid ebamugava ja allumatu rahvaalgatus- ameteid ka kõigile teistele, kes vähegi Nagu juba mainisin, saabus pärast liku organisatsiooni väljasuretamine. soovi avaldasid ja üritusele ustavust 1990. aasta suurkogu ajutine vaikuse- ilmutasid. periood, mil jäi mulje, nagu oleks Kait- seliit ülemaalise organisatsioonina hääbunud. Keskset AUASTMED JA PÄEVAKÄSUD juhtimist ei olnud, kuid kohtadel arenesid allorganisatsioonid usinasti. Kaitseliidu allorganisatsioonid kasvasid Kui Eller kauples eksiilvalitsuselt välja ohvitseriauast- ja muutusid tänu põhikirjade registreerimisele legaalse- me 13 kaitseliitlasele, siis Kasepõld suutis auastme saa- teks. Mitmetes piirkondades tekkisid kohaliku omavalit- da veel paarikümnele. Auastmeküsimus oli toona olu- suse ja Kaitseliidu allorganisatsiooni tihedad sidemed ja line, seda peamiselt sümboolses tähenduses, et Vene seal rakendati organisatsiooni avaliku korra kaitsmisel. armees saadud pagunitele oleks võimalik vastandada Eesti Vabariigi peaministri presidendi ülesannetes (ek- Üritustest vabal ajal tehti kõvasti trenni ja käidi kõne- siilis) allkirjastatud helesinised ohvitserisertifikaadid. koosolekutel, mehed muutusid julgemaks, pööningu- Need auastmesertifikaadid olid tol hetkel sama väärtu- telt otsiti välja vanad püssid, mida siis õhtuti vaikselt sega nagu hiljem Eesti Vabariigi sinised passid. putitati. Aeg-ajalt käidi ka teistes Eestimaa nurkades vaikselt nõu pidamas. Tihti viisid sõidud mehi Raplas- Kasepõld kirjutas alla päevakäskudele, millega määras se, kus räägiti juttu Kasepõllu ja tema lähima abilise endale mitu asetäitjat. Kuigi nende päevakäskude init- Heldur Toometiga. siatiiv ei tulnud temalt, lasi ta sellel sündida. Olid need ju kõlavad ametid, millega ei kaasnenud ometigi reaal- RAPLA KESKKOGU OTSUSED set võimu ega vastutust. Asetäitjaid oli vahepeal kokku lausa neli, kuid asju valitsustega (nii eksiilvalitsuse kui Kasepõld sondeeris pinda ja pidas koosolekuid, kuni ka Ülemnõukoguga) eelistas Kasepõld ajada üksi või lõpuks näis aeg talle soodne. 25. mail 1991 kogunes koos oma lähima kaaslase Heldur Toometiga, kes oli Raplasse keskkogu, mis võttis vastu murrangulised 1991. aasta suveks tõusnud Kaitseliidu peastaabi üle- otsused. Kinnitati 1931. aasta põhikiri, kuulutati välja maks.

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 19 KAITSELIIDU LUGU

Tuleb tunnistada, et selline auväärsete ametite jaga- tiitleid, mis võimaldas neil esineda erinevatel fooru- mine võimaldas tegelda laiemapõhjaliselt Kaitseliidu mitel Kaitseliidu juhtkonna nimel, kusjuures alati ei propageerimise ja üldsuse ette kergitamisega ning or- läinud nende jutt kokku Kaitseliidu ametliku seisuko- ganisatsiooni sisemise arendamisega. Keskkogud välja- haga. Nii suutis toonane propagandapealik Jaak Mosin sõiduistungitena võimaldasid kas otseselt või näiliselt Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei suurkogul tekitada Kaitseliidu juhtimises kaasa lüüa ka kohalikel reakaitse- paraja tormi veeklaasis. Teiselt poolt jätkas Kasepõld liitlastel, kes olid nendel koosoleku- ärast 1990. aasta suurkogu saabus läbirääkimisi võimukoridorides üksi, tel teretulnud. Võeti vastu hulgaliselt mistõttu teda hakati süüdistama sa- ajutine vaikuseperiood, mil jäi pöördumisi, koostati määrustikke P latsemises ja võimetuses midagi saa- ja reorganiseeriti struktuure. Tek- mulje, nagu oleks Kaitseliit ülemaalise vutada. kis tunne, et inimesed on olulised. organisatsioonina hääbunud. Kesk- Kõik see ja keeruliseks muutunud set juhtimist ei olnud, kuid kohtadel Kuna formaalne volituste üleand- olukord Eestis omakorda viis Kaitse- arenesid allorganisatsioonid usinasti. mine venis, Ülemnõukogus aga oli liidu riikliku tunnustamiseni 1991. valmimas kaitseseaduse eelnõu, mis aasta sügisel. ähvardas Kaitseliidu jälle “ukse taha” jätta, pingestus 1991. aasta septembriks olukord sedavõrd, et Kasepõllu AUGUSTIPUTŠ TÕI MUUTUSED usaldatavus kahanes kiiremini kui kevadine lumi. Õn- neks sekkus protsessi Jüri Toomepuu, kes tol hetkel oli Kuni 1991. aasta augustini ei tahetud riiklikul tasandil eksiilvalitsuse sõjaminister. Toomepuu suutis kiiresti Kaitseliidust suurt midagi teada, kuigi piirkondlikul läheneda Rüütlile ja motiveerida ka Kasepõldu. Tüli, tasandil Kaitseliidu ja eri struktuuride koostöö sujus mis oli paisumas Kasepõllu ja mõnede teiste Kaitseliidu – kohati oli isegi raske teha vahet Kodukaitsel ja Kait- liidrite vahel, otsustati ühise eesmärgi nimel unustada. seliidul. Ometi ei suutnud Kasepõld ennast riiklikul tasandil maksma panna. Andrus Öövel, kes varemalt Septembri esimestel päevadel peeti rida läbirääkimisi oli korduvalt osalenud ka Kaitseliidu üritustel, arendas ja Kaitseliit esitas taotluse tühistada 1940. aastal vastu oma Kodukaitset edasi piiriteenistuseks ja näis, et järg- võetud otsus organisatsioon laiali saata. Vastu lubati, mise sammuna saab sellest ka Eesti kaitsevägi. et allutakse Eesti Vabariigi kaitsenõukogule. Nii saigi võimalikuks, et Ülemnõukogu presiidium võttis 4. sep- Putšisündmused 1991. aasta augustis muutsid suhtu- tembril vastu otsuse lugeda Kaitseliidu õigused juriidili- mist aga oluliselt. Kaitseliit näitas ennast vankumatust se isikuna taastatuks ja tema juhtimine kaitsenõukogule küljest nii võõrvägedevastastes akt- ui Eller oli oma loomult põik- allutatuks. Kahtlemata oli see suur võit. sioonides kui ka KGB ja NLKP hoonete Paraku polnud selline seisukoht kõigile päine ja kompromissitu, siis ülevõtmisel. Kaitseliitlaste osa vabarii- K aktsepteeritav, sest Ülemnõukogu pol- gi kaitsmisel püüti küll maha vaikida, Kasepõld paistis silma sootuks nud valitud Eesti Vabariigi põhiseaduse kuid Ülemnõukogus hakati üha enam ja vastupidise käitumisega. järgi. Probleem lahenes lõplikult alles enam arutama kaitsejõudude taasloo- esimeste Riigikogu valimistega 1992. mise temaatikat ja seda, milline on Kaitseliidu koht rii- aastal. Sama aasta 28. aprillil arvati Kaitseliit kaitsejõu- gikaitsesüsteemis. Viis rahvuslikku erakonda tegid 1991. dude koosseisu. aasta septembris avalduse, milles taotlesid Kaitseliidu tunnustamist riigikaitsestruktuurina ja tema riiklikku PIDU JA PARADOKSID finantseerimist. Isegi toonane Ülemnõukogu riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kass oli sunnitud nentima, Kaitseliidu tunnustamise kinnituseks korraldati 14. sep- et ta peab revideerima arvamust Kaitseliidust, sest ühel tembril Kadrioru lossis tseremoonia, kus esimest korda hetkel raadiomaja juures rahvast vallanud paanikas üle 50 aasta autasustati kuut Kaitseliidu juhti Eesti Va- suutis vaid Kaitseliit säilitada rahu ja distsipliini. bariigi teenetemärgi – Kotkaristiga. On kahetsusväär- ne, et need teenetemärgid ja teenetemärkide kavalerid Riigikaitsekomisjon kohtus nii Kasepõllu kui ka Ants pole leidnud hiljem kajastamist kogumikus “Eesti tä- Laaneotsaga ja 30. augustil jõuti esimese katseni kait- nab”. (Olgu siinkohal Kaitse Kodu! toimetuse märkuse sejõud taasluua. Paraku oli olukord endiselt keeruli- kujul need nimed siiski ära toodud: Manivald Kasepõl- ne, sest Kaitseliit oli järjepidevalt keeldunud allumast du autasustati Kotkaristi II klassi teenetemärgi ning Ülo Ülemnõukogule ja kuulutanud ennast eksiilvalitsuse Tamret, Riho Ühtegit, Avo Kadarikku, Lembit Kuubenit otsalluvuses olevaks. Mõlemad pooled olid keerulises ja Heimo Randalat V klassi teenetemärgiga.) olukorras, millest välja tulla oli veelgi keerulisem. Olu- korda tõotas selgust tuua 28. augustil 1991 eksiilvalitsu- Kaitseliidul tuli maksta lõivu muuski osas. Varade ta- se peaministri Heinrich Margi deklaratsioon, milles ta gasisaamine kujunes pikaks ja vaevanõudvaks prot- lubas anda oma volitused üle seaduslikule Eesti valitsu- sessiks. Mõnes maakonnas käis see suhteliselt kiiresti sele, kui okupatsioon Eestis lõpeb. ja valutult, teises aga venis aastatepikkuseks. Näiteks Kaitseliidu Tartu hoone tagastati kaitseministeeriumile KAITSELIIDU TUNNUSTAMINE (mitte Kaitseliidule) alles 1995. aastal pärast probleemi- le äärmuslike meetmetega tähelepanu juhtimist. Prae- Siin osutus Kasepõllu juhtimispoliitika aga vigaseks. gu kasutab Tartu malev selle hoone Võru tänava poolse Ühelt poolt oli ta jaganud paljudele alluvatele kõrgeid tiiva esimest korrust.

20 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 KAITSELIIDU LUGU

Taastatud Eesti Vabariik ei tahtnud tunnistada Kait- KOLLEKTIIVJUHTIMISE LÕPP seliidu ohvitserkonda. Eriti teravalt oli seda tunda 1991. aasta lõpul ja 1992. aasta alguses, kui Kaitselii- Uutele ülematele tegi peavalu ka Kaitseliidu kollek- tu asus ohjama vastloodud kaitsejõudude peastaabi tiivjuhtimine. Inimesed, kes olid harjunud sõjaväelise ülem Ants Laaneots, kes ei tahtnud midagi kuulda sub ordinatsiooniga, ei suutnud mõista, et nende antud eksiilvalitsuse antud auastmetest. Eksiilvalitsuse käsule võib “vee peale tõmmata” mingisugune kollek- tiivorgan nimega keskjuhatus. Paljud jäi- “liialt kõrgete” auastmete kohta esines eed auastmesertifikaa- korduvalt mõnitavate märkustega ka gad sõjaväestamise põhimõtted tekitasid did olid tol hetkel sama toonane kaitseministeeriumi nõunik N Kaitseliidus aga vastuseisu ning alt ja üle- Hannes Walter. väärtusega nagu hiljem Eesti valt tulev pressing põrkas kokku keskel, Vabariigi sinised passid. Kaitseliidu ülema staabis. Põhjendusteks toodi nii seda, et sõjaväe- lised auastmed on antud meestele, kellel puudub sõ- 1992. aasta oli Kaitseliidule administratiivselt üldse sel- jaline ettevalmistus, kui ka seda, et tulevased sõjalise ginemisaasta, sest siis tekkisid Kaitseliidus palgalised haridusega ohvitserid ei taha kindlasti alluda haridu- ametikohad ja nende täitmine motiveeris seni isepäiselt seta ülematele. Kaitseliidu ülem Manivalt Kasepõld, tegutsevaid Kaitseliidu üksusi liituma malevateks. Raha kelle eksiilvalitsus oli tõstnud koloneli auastmesse, tekkimine ühelt poolt korrastas Kaitseliidu struktuuri, pidi hiljem leppima vaid majoriks olemisega, sedagi kuid teiselt poolt hakkas see pärssima senist alttulevat üksnes tänu asjaolule, et oli kandnud majoripaguneid initsiatiivi. Kaitseliitlaste jagunemine palgalisteks ja va- miilitsavormil. Probleemi lahendust nähti 1992. aasta batahtlikeks kutsus esile passiivsuse vabatahtlike seas, ohvitseride täiendõppekursustes, mille lõpetamisel kus üha enam hakati ütlema: “Mina selle eest palka ei said mitmed kaptenid ja leitnandid peale ... lipniku- saa, las need mõtlevad ja teevad, kes on palgal.” Vaba- pagunid. tahtlikke tuli meelitada teiste vahenditega, milleks olid

KAITSELIIDU SUUREMAD AKTSIOONID MANIVALD KASEPÕLLU JUHTIMISE AJAL

1991. aasta august oli keeruline aeg kogu Eestile. Augus- umbes 260 meest, kes võtsid sisuliselt kogu valve hoo- tiputš sundis radikaalsemalt tegutsema ka Eesti NSV nete juures üle. Vastavalt kokkuleppele oldi vahipostil Ülemnõukogu, kes võttis 20. augustil vastu otsuse Eesti kuni järgmise päeva õhtuni, mil valve võttis üle polit- riiklikust iseseisvusest. Samal ajal sisenesid Eestisse sei. Selle ühe ööpäeva jooksul toimus ka paar intsidenti. Vene relvajõudude üksused ja liikusid Tallinna peale. KGB hoonest murdis välja üks julgeolekutöötaja, kes tu- Kaitseliidu ja Kodukaitse juhid korraldasid 19. augustil lirelvaga relvastamata kaitseliitlasi tõrjudes sisenes au- nõupidamise, kus lepiti kokku kaitseliitlaste osalemises tosse ja kihutas minema. Teine intsident leidis aset EKP raadio- ja telemaja kaitsmisel. 20. augusti hommikul keskkomitee hoone juures, mis jäi öösel ootamatult po- võttis valve nende hoonete juures enda kanda Kaitse- litseivalveta ning võeti seetõttu vastavalt Kaitseliidu ja liidu Viru malev. Lähenemisteed blokeeriti ja hooned Kodukaitse ülema kokkuleppele hommikuni kaitseliit- ümbritseti inimkilbiga. Samal ajal jälgisid Kaitseliidu laste tugevdatud valve alla, kusjuures hommikul tööle kohalikud üksused Vene vägede liikumist, kuid vasta- tulnud parteifunktsionääre ei lastud lihtsalt hoonesse valt valitsuse palvele ei võetud selle vastu midagi ette. sisse. 21. augusti hommikul, kui asi läks kriitiliseks teletorni 1992. aastal osales Kaitseliit aktiivselt Vene sõjaväeva- juures, palus toonane Ülemnõukogu esimees Arnold rade ülevõtmisel, täites toonase Ülemnõukogu vastavat Rüütel Kaitseliidu ülemal saata Toompea kaitsele veel otsust. Mitmel korral tekkis ka relvastatud vastasseis mõned Kaitseliidu üksused. Manivald Kasepõld saatis Vene vägede või mafﬁ agrupeeringutega, kuid tõsise- sinna Elva malevkonna, millele hiljem lisandus Tamme maks konﬂ iktiks ei läinud. Ajakirjanduses enim kajas- malevkond. Keskpäevaks oli tele- ja raadiomaja juures tatud kokkupõrge okupatsioonivägedega leidis aset 10. ligi 700 ning Toompeal peaaegu sada kaitseliitlast. Ot- juulil 1992 Ellamaal, kus Vene sõjaväelased ründasid sene kokkupõrge jäi küll ära, kuigi paaril korral oli see kaitseliitlasi, kes olid eelmisel päeval arestinud ühe puhkemas. Valitsus jõudis Vene relvajõudude esindaja- Vene sõjaväe maasturi. Tulevahetus vaibus siis, kui üks tega kokkuleppele ja sama päeva õhtul lahkusid nende kaitseliitlastest ootamatult püsti tõusis ja venelaste- väeüksused linnast. Tähistamaks meelekindlust ja saa- le ütles, et tema tulistada ei taha ja et nemad võivad vutatud võitu korraldas Kaitseliit öösel marsi Vabaduse lasta, kui tahavad. Selline ootamatu käitumine üllatas platsile, kus Kaitseliidu ülem Manivald Kasepõld ja Ko- vastaspoolt ja olukord lahenes. Varsti jõudis kohale ka dukaitse ülem Andrus Öövel mehi tänasid. Kaitseliidu ülem, kes vastasseisu lahendas. Juba paar päeva hiljem oli Kaitseliit taas aktsioonis. 25. Üsna palju kõneainet tekitas Kaitseliidu Tartu maleva augustil alustas Kodukaitse operatsiooni, mille käigus tegevus, kes korduvalt võttis üle Vene vägede poolt väl- pidi üle võetama Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) javeetavat vara. keskkomitee hoone ja Eesti KGB hoone Tallinnas. Et Kodukaitsel jõudu nappis, paluti abi Kaitseliidult. Ööl 1992. aastal osales Kaitseliit ka mitmes kuritegevust vastu 26. augustit võeti mõlemad hooned valve alla. 26. ohjeldavates operatsioonides nii Tallinnas kui ka Ida- augusti õhtuks oli Kaitseliidu poolt Tallinna suunatud Virumaal.

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 21 KAITSELIIDU LUGU huvitavad üritused ja kindlasti relvad, mis anti Kaitselii- vate tugevnemine ja suhteliselt iseseisev tegutsemine dule 1992. aastal. võimaldas organisatsiooni propageerida. Mõnel pool, näiteks Tartus ja Tartumaal, ei jõutud seetõttu kunagi Koos riigipoolse finantseerimisega jõudis Kaitseliitu Kodukaitse reaalse loomiseni, seda isegi vaatamata as- uus kriis. Palgalistele vastutavatele ametikohtadele asu- jaolule, et Kodukaitse loomiseks olid olemas vahendid ja sid seni organisatsioonis tundmatud näod, kelle suhtes riiklik heakskiit. Kasepõllu ülemaks oleku aja lõpuks oli polnud alati selget usaldust ega lugupidamist. Siin ilm- Eesti kaetud Kaitseliidu organisatsioonidega, mis funkt- nes Manivald Kasepõllu “pehme” juhtimisstiili nõrkus sioneerisid ja mida ei saanud enam kuidagi eirata. – ta ei suutnud kriise lahendada ja lasi sisekonfliktil vohada. Sellega kaotas ta nii alluvate kui ka ülemate Kasepõllu juhtimise ajal toodi Kaitseliit kaitsejõudude usalduse. Mitmed malevate vastasseisud juhtkonnaga koosseisu, kinnitati organisatsiooni juriidiline järje- ja sisekonfliktid lähendasid osa malevaid hoopis Elleri pidevus, mis, arvestades toonast olukorda, oli ülimalt juhitavale kaitsealgatuskeskusele ning 1992. aasta sügi- suur saavutus. Tõsi, tema ametist lahkumisel jäi maha seks oli Kaitseliit taas lõhestunud. Olukorra lappimisele lõhestunud ja mässuline Kaitseliit, kuid vastasseisu kulus peaaegu aasta. põhjused olid rohkem isiklikku laadi, mitte enam orga- nisatsioonilised. Kõik see viis Kasepõllu ametist vabastamiseni ja Johan- nes Kerdi Kaitseliidu ülemaks määramiseni 1993. aasta Kes teab, võib-olla oleks mõne teise juhi käe all olnud jaanuaris. Sellega lõppes Kaitseliidus valitavate ülema- organisatsiooni areng valutum ja vähemate probleemi- te ajajärk. dega. Kuid samahästi oleks mõni teine juht võinud viia Kaitseliidu hoopis kaosesse. Seetõttu arvan, et Mani- KASEPÕLLU TEENED vald Kasepõldu tuleb hinnata tema julguse eest organisatsiooni juhtimine keerulisel 1991. aastal enda kätte Toon välja olulisema, mis sai Kaitseliidus teoks Mani- võtta ja viia organisatsioon kaitsejõudude koosseisu. vald Kasepõllu juhtimise ajal. Tema juhtimise ajal suu- 1992. aasta lõpuks oli tema missioon lihtsalt lõppenud. renes oluliselt Kaitseliidu liikmeskond. Kuigi otseselt Oli vaja uut juhti, kes suudab organisatsiooni nõutavas tema isikul polnud sellega pistmist, võimaldas sellist suunas edasi viia. See, kui hästi või halvasti järgmised arengut tema juhtimisstiil. Ta laskis malevatel areneda juhid sellega hakkama said, ei kuulu minu artiklite arut- ja tugevneda, mistõttu Kaitseliit saavutas sellise liik- lusorbiiti, sest olen lubanud kirjutada valikuliselt vaid meskonna suuruse, mida tal pole isegi praegu. Male- neist, kes olid 17. veebruaril 1990 koos Järvakandis. KK! Valmisolek väärikaks lahkumiseks

Tekst: GUSTAV KUTSAR

lusse Kaitseliidu Kooli kogunesid 7.–9. novembrini Kaitseliidu ja kaitsejõudude kaplanid, et koos külalislek- Atori, Soome õhuväe peakaplani Sauli Keskeneni ja teiste toetavate struktuuridega (meditsiini-, psühholoogia-, proto- kolli- ja juriidiliste teenistustega) läbi arutada langenud kait- seväelase auks korraldatavad tseremooniad ja talitused. Lektorid (kapten Karin Sarapuu kaitsejõudude peastaabi meditsiiniteenitusest ja nooremleitnant Tanel Kapper Kaitseväe Logistikakeskusest) andsid ülevaate sellest, mida tugiteenistused korraldavad juhtumil, kui missioonil, väeosas või Kaitseliidu malevas langeb kaasvõitleja tee- nistusülesannete täitmisel või muul viisil ja kuidas teda väärikal viisil saata viimsel teekonnal. ne esindab riiki ja mis tahes juhtumi korral on teavitusosa- Peastaabi jurist Aivar Kalle tõi välja juriidilised kitsasko- kond kohustatud avalikkust informeerima. had, millele nad koos meditsiiniteenistusega on reageeri- Järgmise koolituspäeva hommikul jõuti läbi arutada leina nud ja seaduseandjale parandusettepanekuid esitanud. ja haavatute hingehoiu teemad ning rääkida sellest, kuidas Pika ja tihe koolituspäeva õhtupoolikul said osavõtjad esi- Kaitseliidu ja tegevteenistuse kaplanid saavad teha koos- tada küsimusi kaitsejõudude peastaabi protokollijaoskon- tööd langenud kaitseväelaste perekondade hooldamisel na esindajale veebel Jaanus Viirlole ja läbi arutada tsere- (külastamised, mälestuspäevade pidamine). mooniate kavad koos Eesti kaitseväe orkestri juhi major Kaitseliidu kaplan lipnik Peeter Paenurm Kaitseliidu Tartu Peeter Saaniga. Ka leitnant Ingrid Mühling, kes tutvustas malevast mainis koolituse tagasisides, et “tõesti, täiend- teavitamisskeeme ja meedia köögipoolt, soovitas langenu kursusel on tunda, et mõeldakse ajas ettepoole ega tegel- pereliikmetega suhtlemisel arvestada avaliku teabe sea- da tulekahju kustutamisega siis, kui need asjad ootamatult duse ja avalikkuse õigustatud huviga, sest iga kaitseväela- juhtuvad.” KK!

22 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 Tagavaravägi

Meie siht on Eesti tulevik!

Nr 27 Eesti Reservohvitseride Kogu väljaanne detsember 2007

Väeosa lipp on üksuse pühade Ohvitserid reservis! Kohe on aasta 2007 saamas ajalooks ning jäänud vaid loetud päevad, traditsioonide sümbol et millegi positiivse ja meeldejäävaga lõppevat aastat tuleviku jaoks markeerida. Detsembrikuu on kokkuvõtete tegemise aeg ning hea ANDRE LILLELEHT, kapten, EROK peasekretär võimalus veel kord esile tuua möödunud aasta positiivset poolt. Läinud aastat saab iseloomustada mõnegi EROK-le väga Alates MTÜ Eesti Reservohvitseride Kogu asutamisest 1997. aastal on kogu liikmetel olnud olulise ürituse ja eduka tulemusega. Üritustest on esikohal tavaks aeg-ajalt toetada Eesti kaitsevõimet lippude kui võitlustahte sümbolite annetamise- kindlasti organisatsiooni 10. aastapäeva tähistamine, tulega väeosadele ning militaarse taustaga asutustele ja organisatsioonidele. EROK enda lipp mustest väärib aga märkimist meie militaarsportlaste saa- pühitseti 5. detsembril 1998, seega juba aasta pärast organisatsiooni asutamist. vutus – esikoht nii Erna retkel kui ka Swiss Raid Commando Esimese EROK liikmete annetatud lipu andsid VROK-8 kursuse lõpetanud üle missioonifaasi arvestuses. Need tulemused räägivad ise enda Kaitseväe Lahingukoolile 1999. aastal. Vanemleitnant Toomas Peegi algatusel anne- eest. tas EROK 2001. aastal lipu MTÜ Eesti Eruohvitseride Kogule. Tema vahendusel on Möödunud aastat saab pidada EROK-le rekordiliseks ka annetanud ka lipud Miinilaevade divisjonile (2003), Kaitseliidule (2005) ja Mere- liikmete lisandumise poolest. Nii palju, üle 40 uue liikme, väebaasile (2005). EROK annetas 17. augustil 2005 Maaväele väeliigi lipu, mis kuni pole kunagi varem ühe aastaga juurde tulnud, kui välja arvata 2007. aasta novembrikuuni oli ka viimane “meie” lippude auväärses rivis. organisatsiooni asutamise aeg, st esimesed tegevusaastad. Käesoleva aasta eripäraks on see, et on lisandunud ka neid reservohvitsere, kes pole VROKde lõpetajad. See on väga po- Lipp Tapa Väljaõppekeskusele sitiivne sõnum ja annab lootust organisatsiooni kujunemiseks 2007. aastal sai EROK kümne aasta vanuseks ja meil oli hea tahe alustada oma laiapõhjaliseks kõiki reservis olevaid ohvitseride koondavaks juubeliüritusi kohe aasta alguses veel ühe lipu annetamisega. Tapa Väljaõppekeskus esindusorganisatsiooniks. (VÕK) on viimastel aastatel meid toetanud mitmete ürituste läbiviimisel, millest Traditsiooniliselt peeti 7. detsembril Laidoneri Muuseumis suurim oli Baltic Talks 2006 – Läänemeremaade reservohvitseride seminar. See seos EROK vanematekogu aastalõpukoosolek. Lisaks aastalõpule vääris EROK liikmete arvates äramärkimist Tapa VÕK-le lipu annetamisega. Selleks omastele teemadele oli väga sisukas arutelu riigikaitsekor- vajalik raha korjati reservohvitseride annetustena kokku mõne nädalaga juba 2006. ralduse muudatuste teemadel, ajendatuna Riigikogus me- aasta sügisel. Lipp sai valmis 2007. aasta veebruaris. Kavas oli korraldada 2007. aasta netletavast põhiseaduse muutmise seaduse eelnõust. EROK maikuus pidulik üritus, kus Eesti Vabariigi president annab üle lipu kui EROK liikmete on alati olnud väga ühiskonnatundlik neis küsimustes, mis tunnustuse Tapa Väljaõppekeskusele. Seni oli ju väeosade lipud üldjuhul andnud üle puudutavad Eesti riigikaitset ja riigikaitsekorraldust. Seetõttu riigikaitse kõrgeim juht. oleme just nüüd sunnitud veel kord rõhutama, et enne, kui Kahjuks ei leidnud pre- kiirustatakse põhiseadust muutma, peaks olema detailideni sident aega lipu üleandmi- selge, millisena soovitakse edaspidi näha riigikaitsekorraldust seks ja vahepeal tekkis olu- ja kas selleks on nii erinevad erakonnad kui ka ühiskond ter- kord, kus EROK oli valmis vikuna valmis. lippu annetama ja õppe- Vaadates tulevasse aastasse, on eelöeldugi põhjal selge, keskus oli valmis lippu vas- et nii meie organisatsioon tervi- tu võtma, aga puudus lipu kuna kui iga reservohvitser eraldi auväärne üleandja. Õnneks peab olema valmis oma erialaste oli kaitseminister Jaak Aa- oskuste rakendamiseks ja sõna- viksoo rõõmuga nõus olema ga seismiseks Eesti riigikaitselis- lipu üleandjaks. te huvide eest. Käesoleva aasta 16. no- Soovin kõigile kauneid jõulu- vembril seisidki kõik kolm pühi ja edukat uut aastat! Tapa VÕK väeosa täies koosseisus riviplatsil. Kok- ku 624 kaitseväelast ühel VELLO VÄINSALU, pool ja vähesed külalised leitnant, EROK nende vastas. Ülev pilt juhatuse esimees Â

ARVAMUS ISAMAA EEST ISAMAA EEST Millega tegelevad reservohvitserid- Reservohvitser saab paremaks Tartu on ikka heade mõtete juristid? Lk 2–3 ohvitseriks kaitseväe huvides Lk 3 linn Lk 4 KOOSTÖÖ/ARVAMUS Tagavaravägi – detsember 2007 avanes nende küaliste seas seistes: väeosade toetusüksuste väljaõppekeskus Tapal on Eesti et ilma selleta väeosa justkui polekski. Kui lipp lipud lehvisid tuisus ja lipusaaturite mõõgad kaitseväe struktuurides kesksel kohal mitte kaotatakse või vaenlased saavad selle kätte, helkisid karges talves. Tapal on kõigil väeosadel ainult asukoha, vaid ka ülesannete poolest kuulub terve väeosa laialisaatmisele. Seepärast Eesti Vabariigi ohvitserimõõkade täiskomplekt – silmapaistev on olnud Tapal väljaõppe saa- kaitstaksegi lippu kõige rohkem,” rääkis kolo- koos lisadega. nud kaitseväelaste osalemine rahvusvahelistel nel Roosimägi. Ta lisas: “Ma olen alati öelnud, “Kõik see, mida me näeme täna siin, Tapa missioonidel,” ütles Aaviksoo. Kaitseminister et väeosa peab oma lipu välja teenima. Ja me Väljaõppekeskuses, on loodud tühjale kohale. avaldas ka heameelt, et Eestil on vabatahtlik- oleme seda teinud: suurtükiväel olid eelmisel Valge paberileht on sageli olnud väeosa ülemale kusel põhinev reservohvitsere ühendav kogu, aastal esimesed laskmised, õhutõrjeväed la- parimaks inspiratsiooniallikaks. See pakkus oma- mis tegeleb riigikaitseliste küsimustega kuni sevad Soomes alati perfektselt, oleme andnud korda väljakutseid, mida hilisemad juhid enam selleni, et kannab hoolt kaitseväeliste sümbo- suure panuse Afganistani.” kogeda ei saa. Ka lippu kui sümbolit annetatakse lite eest. “Täna läheb Eesti Reservohvitseride Pärast lipu üleandmist oli võimalus kohtuda vaid korra,” tõi oma kõnes välja reservohvitseride Kogu annetatud lipp kindlatesse kätesse,” sõ- Tapa VÕK teenistujatega ja väikese kohvilaua kogu esimees leitnant Vello Väinsalu. nas minister lippu Tapa väeosa ülemale kolonel taga vahetada mõtteid tehtust ja arutada tule- Urmas Roosimäele andes. vikuplaanide üle. Õhus on tunda muudatuste Tähtsad sümbolid lahingulipp ja pitsat Tapa väljaõppekeskuse ülem omakorda ootust ja ka Tapal paiknevaid väeosi ootavad Kaitseminister Jaak Aaviksoo märkis, et rõhutas, et igal väeosal peab olema kaks süm- uued väljakutsed ja uued ülesanded. Reservoh- 2004. aastal loodud Tapa väljaõppekeskuse bolit: lahingulipp ja pitsat. Pitsat on Tapa väe- vitserid on valmis nende muudatustega kaasas areng on olnud märkimisväärne. “Lahingu- osal 2004. aastast. “Lahingulipp on nii tähtis, käima ja koostööd igati süvendama.

Millega tegelevad reservohvitserid-juristid?

KAIDO PIHLAKAS, oktoobri 2007 töökoosolekul arutati põhisea- KVKS peab Riigikogusse jõudma enne aasta kapten, EROK juristohvitseride sektsiooni duse muutmise seaduse eelnõu ja KVKSiga lõppu. Vaid siis on reaalne võimalus põhi- seonduvaid probleeme. Koosolek tegi EROK seaduse muutmise seaduse kiireloomulisena esimees juhatusele motiveeritud ettepaneku laienda- vastuvõtmiseks. tud juhatuse kokkukutsumiseks, kaasates li- Teisalt tõdeti ka seda, et kaitseväe juhti- Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) juristoh- saks juristohvitseride sektsiooni esindajatele mine peaks olema selgem, kuid samas peab vitseride sektsioon asutati 18. septembril 2006 ka Riigikogu asjaomaste komisjonide liikmeid põhiseaduse muutmisel olema tagatud selgus ja asutamine kooskõlastati EROK juhatuse 1. no- ja reservohvitsere. Töökoosolek tõdes, et va- selles, kuidas korraldatakse riigikaitse juhtimi- vembri 2006 otsusega. Vastavalt juristohvitseride jame lisateavet põhiseaduse muutmise seadu- ne, ja kaitseväe arengu stabiilsus. Kuigi kait- sektsiooni kodukorrale võib selle liikmeks astuda se eelnõu, KVKS ja teiste nendega seonduvate sevägi ei ole tsiviilstruktuur, peab toimima riigikaitseliste seaduste kohta, et aidata kaasa selle tsiviiljuhtimine, mis aga ei või muutuda EROKsse kuuluv kõrgharidusega jurist, kuid sekt- vajalike seadusemuudatuse realiseerimisele ja kaitseväe sõjalise ainujuhtimise põhimõtte siooni toetajaliikmeks võib olla ka reservohvitser, sellega EROK põhikirjaliste kohustuste täitmi- eiramiseks. kellel juristidiplomit pole. sele, riigikaitse parandamisele ja rahva kaitse- Sektsioon peab regulaarseid töökoosole- tahte suurendamisele. Põhiseaduse muutmisest kuid, mille otsusega kavandatakse ja kinnita- EROK juhatus nõustus juristohvitseride et- 2. novembril 2007 kutsuti EROK juhatuse, takse arutatavate küsimuste ring ning uute tepanekuga ja kutsus 31. oktoobril 2007 kokku vanematekogu ja juristohvitseride sektsiooni liikmete ja toetajaliikmete liitumine, ka aval- nn ümarlaua (see korraldati Kaitseliidu pea- esindajad nõupidamisele Eesti Vabariigi pre- datakse ja tehakse EROK juhatusele ettepane- staabi saalis), millisest lisaks EROK juhatuse ja sidendi juurde, kus osalesid ka mitmed presi- kuid aktuaalsetes riigikaitselistes küsimustes. vanematekogu ning juristohvitseride sektsiooni dendi nõunikud. Arutelul selgitati ja põhistati, Töökoosolekute vahel suhtlevad sektsiooni esindajatele võtsid osa Riigikogu põhiseadus- miks tuleks põhiseaduse muutmise seaduse liikmed elektroonilise siselehe vahendusel, komisjoni ja riigikaitsekomisjoni esimehed ning eelnõu menetluses oleval kujul Riigikogus kii- kus avaldatakse omi põhistatud seisukohti ja Eesti Vabariigi presidendi nõunikud. reloomulise menetlusega vastu võtta ja kait- tehakse ettepanekuid töökoosoleku otsuse Ümarlaual selgitati, et kehtivas põhiseadu- seväe juhataja (ka ülemjuhataja) nimetamine formulatsiooni või põhistuse osas. ses olla kaitseväe juhatajale antud põhjenda- tervikuna põhiseadusest välja jätta. Selgitati, Sektsiooni tegevuse üheks prioriteediks matult eriline staatus, sest teda nimetab vaba- et kehtivas põhiseaduses sätestatud kaitseväe on leida võimalusi ja osutada kaasabi jurist- riigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu, juhataja ametisse nimetamise kord ei ole parla- ohvitseri sõjalis-erialase kvaliﬁ katsiooni tõst- kuid samas jäetud reguleerimata ja hägusaks mentaarsele riigikorraldusele kohane ja selline miseks. 2007. aasta maist on juristohvitseride kaitseväe juhataja vastutusala. Selline olukord kord ei ole omane ka teistele parlamentaarsele sektsioon rahvusvahelise kriminaalkohtu eest põhiseaduses aga tingivat vajaduse viia kaitse- riikidele. võitleva koalitsiooni (Coalition for the Internatio- väe juhataja staatus kooskõlla üldtunnustatud Teisalt tõusetus ka küsimus KVKS kiire val- nal Criminal Court = CICC) liige, mis andis meile parlamentaarse riigi ülesehitusega ja kaitseväe mimise võimalusest ja kooskõlastuste läbimise võimalusi saada informatsiooni kriminaalkohtu juhataja (ka ülemjuhataja) nimetamine olevat vajadusest, samuti teiste põhiseaduse muut- praktikast ja ülevaate juristohvitseride koolitu- vaja tervikuna põhiseadusest välja jätta, liiati misese seadusega seonduvate seaduseelnõu- se võimalustest, samuti kriminaalkohtu paku- kui teiste parlamentaarsete riikide põhiseadu- de valmimist, sest see oleks üheks põhiseaduse tavatest töökohtadest. sed ei nimeta üldse kaitseväe juhatajat. Eestis kiire muutmise eelduseks. Samas aga tõdeti, on kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude pea- et põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Kaitseväe juhataja nimetamisest staabi vahel olnud aastaid sellel pinnal vastu- seonduvate teiste seaduseelnõude menetle- Sektioon otsustas oma esimesel töökoos- olud ja mittevajalik konkureerimine. Sellise olu- mine Riigikogus olla välistatud, sest need olla olekul võtta 2007. aasta tööplaani kaitseväe korra lõpetamise eelduseks oleks põhiseaduse vastuolus kehtiva põhiseadusega ja neid saavat korralduse seaduse (KVKS) temaatika. 15. muutmine ja KVKS kiire valmimine, kusjuures Riigikogu menetleda alles pärast põhiseaduse

2 Eesti Vabariik 90

UUTRIATRIA – DESSANTDESSANT JAJA TAASESITATUDTAASESITATUD VAATEMÄNGVAATEMÄNG

URMAS REITELMANN‚ meenutamiseks ajaloolistele sündmustele toetu- Tartu ning kapten Gustav Jonsoni operatiivgrupp kaitseliitlane, Erna Selts va suurejoonelise sõjalise vaatemängu, mis leiab 10. jaanuaril Rakke asula. Ratsavägi tungis välja aset 11. jaanuaril 2008 algusega kell 10 Tallinna– Iisakuni ja jõudis 12. jaanuaril Kuremäele, olles aanuariks 1919 oli Eesti Vabadussõda kestnud Narva-Jõesuu maantee 195. kilomeetril Merikülas. nädalaga läbinud umbes 100 km. Samal päeval Jjuba ligi poolteist kuud. Eesti sõjaväe ülemju- Dessandi läbimängimine publiku osalusel võimal- taandusid punaste 6. diviisi vasakpoolse kolonni hatus oli teinud pidevat tööd sõjaväe ülesehita- dab kõikidel sõjaajaloohuvilistel, kooliõpilastel ja väeosad omavoliliselt Vasknarva juures üle Narva miseks, selle koosseis oli kasvanud umbes 6100 laiemal üldsusel saada aimu Vabadussõja käigust jõe, jättes sellega diviisi peajõud tagala katteta. võitlejani, kelle relvastuses oli 26 suurtükki, 166 Utria dessandi paigas. 12. jaanuaril võeti tagasi Rakvere ja 17. jaanuaril kuulipildujat ja neli soomusrongi. Abi jõudis Vaatemängu raames esitletakse pealtvaatajaile ka vabastati Jõhvi. kohale ka mujalt maailmast: Tallinna reidile oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse juures asuva Vastase 6. diviisi põhjatiiva haaras Eesti merevägi saabunud Briti eskaader admiral Walter Cowani matkekeskuse poolt koostatud Utria dessandi tollal veel kapteni auastmes olnud Johan Pitka juhtimisel ja appi oli tulnud 600 Soome vabataht- imitatsiooni. Samas on võimalik uudistada Eesti juhtimisel. Eesti laevastiku põhijõu moodustasid likku. Punaarmeel oli Eesti rinnetel umbes 8000 Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri muuseumi laevad Lembit ja Lennuk, lisaks rida väiksemaid võitlejat. ekspositsiooni Vabadussõjast. aluseid. Nende aluste abil sooritas kapten Pitka Vaatemängu territoorium on üsna ulatuslik: hulgaliselt dessante Punaarmee tagalasse. Kõige Vabadussõja teetähise mälestuseks suuremal maa-alal on huvilistel võimalik jälgida ka õnnestunum neist oli Utria dessant, mille tulemu- Eesti Vabadussõja üks olulisimaid teetähiseid, ülesannete täitmist patrullvõistluse Utria dessant sena vallutati Narva. ajalooline Utria (Udria) dessant leidis aset 2008 kontrollpunktides. Dessant läks liikvele Kundast 17. jaanuaril kell 17.–19. jaanuarini 1919. Kapten Johan Pitka Võistluskohast veidi eemal on üles seatud telklin- 3.15. Dessandis osales kuus Eesti mereväe alust juhtimisel läbi viidud dessandil osalenud nak, kus asuvad toitlustus- ja näitusekompleks, eesotsas suurtükilaevaga Lembitu. Dessantük- merejalaväelased ja Soome vabatahtlike pa- matkekeskus ja pressitelk. suse moodustasid dessantpataljon (umbes 400 taljoni 600 võitlejat kandsid olulist osa Narva Platsi kolmandas osas on pealtvaatajail võimalik meest) ja 1. Soome vabatahtlike salk (umbes vabastamisel. jälgida lavastust Vabadussõja-aegset tulevahe- 600 meest). Vastasel olid antud piirkonnas 6. Utria dessant oli Vabadussõjas Eesti mereväe kõi- tusest dessantüksuse ja punaste patrulli vahel. ja 10. kütidiviisi üksused, kokku umbes 1500 ge suurem dessantoperatsioon, mille eesmärgiks meest. oli toetada maavägede liikumist Narva suunas Utria dessandi eellugu ja käik Dessant maabus Utrias kahes osas: 17. jaanuaril ning vallutada Narva-Jõesuu ja Narva linn. Kapten Karl Partsi juhitud soomusrongide läbi- kell 13.30–18.40 kuni 250 meest ja ülejäänud 17. Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise ürituste murdel Tallinna-Narva suunal vabastati 9. jaanua- jaanuari hilisõhtust kella 23st kuni 18. jaanuari sarjas korraldavad Erna Selts, kaitseministee- ril 1919 Tapa linn. Tapa vabastamisega katkestati hommikul kella 11ni. rium ja Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri raudteeühendus Põhja- ja Lõuna-Eestis operee- Utria dessandi tulemusena vabastati 18. jaanuaril muuseum koostöös sõjaajaloo klubiga Front Line rivate punaste väeosade vahel. 14. jaanuaril va- kell 11 Narva-Jõesuu ja 19. jaanuari hommikul Ida-Virumaal selle Vabadussõja tähtsündmuse bastasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid kella 9ks ka Narva. KK! TTARTUARTU AJALOOLISESAJALOOLISES SSÕJAVÄELINNAKUSÕJAVÄELINNAKUS TTEHAKSEEHAKSE AAJALUGUJALUGU

TÕNIS ASSON, mida kasutavad paljud riigid. Programm Kogemus õpetab kolonelleitnant, Kaitseväe Ühendatud võimaldab integreerida erinevaid madalama ja Kuigi Utria dessandi kohta on täpset materjali Õppeastutuste matkekeskuse ülem kõrgema taseme imitatsioonisüsteeme, hinnata suhteliselt vähe ja kirjeldused on kohati vastu- koosseisutabeleid, toetada hankeid ja teha olulised ning häid skeeme ei leia, on võimalik aitseväe Ühendatud Õppeasutuste õp- ajalooliste sündmuste analüüsi või ülevaateid. vastavad andmebaasid luua ja sündmused läbi Kpeosakonna taktika õppetooli matkekeskus Kui staapide õpet on toetatud juba mitmel imi- mängida. Keskuses on ette valmistatud vastava loodi ametlikult aprillis 2006 (algul nimega tatsiooniõppusel, siis ajaloolise analüüsi osas piirkonna digitaalne kaart (koos merealaga), et simulatsioonikeskus) ja sisulise tööga alustati on astumisel esimene samm. Eesti Vabariigi 90. näidata ühendoperatsiooni raames tegutsevat veebruaris 2007. Matkekeskuse ülesanne on aastapäeva tähistavate ürituste sarjas on kavas laevastikku ja maabunud üksuste hilisemat toetada interaktiivseid ja ajakohaseid arvu- JCATSi abil läbi mängida Utria dessant, mille tegevust. Keskuses kohapeal koostatud sündmus- tiimitatsioone kasutades üksuste ülemate ja tulemusel vabastati 1919. aasta jaanuaris Narva. te kronoloogia ja kiledele joonistatud skeemide staapide väljaõpet ning luua eeldused kaitse- Admiral Pitka juhtimisel sügavale vaenlase selja põhjal järgneb üksuste ja aluste süsteemi sisesta- väe modelleerimise ja matketegevuse (inglise taha kiiresti ettevalmistatud, improviseeritud mine, millega hetkel on algust tehtud. Vastavalt k modelling and simulating = M&S) keskuse ja lihtsate vahenditega teostatud operatiiv- ajakavale tuleb detsembrikuu keskel materjalid loomiseks. taktikalise dessandi mõju osutus suuremaks kui läbi mängida ja hiljem erinevatel kiirustel taasesi- Keskus asub Puiestee tänava ajaloolises militaar- oodata osati. Koostöös rindelt pealetungivate tada, et kontrollida sündmuste vastavust ajaloo- linnakus, kus Teise maailmasõja eel paiknes Tartu väeosadega suruti vaenlane Viru väerinde piir- lisele tõele ning osalenud laevastiku ja üksuste ratsarügement, nõukogude ajal aga tegutsesid konnas Eesti pinnalt välja. liikumise sünkroonsust. kaugpommitajate ja transpordilennuväe polgud. Ajaloomuuseumist saadud lahingukirjeldusele ja Jaanuaris 2008 saab tulemust demonstreerida Matkekeskus võimaldab arvutipõhiseid inter- muudele käepärastele materjalidele tuginedes ja hinnata saadud kogemust edasiste sama- aktiivseid matkesüsteeme kasutades toetada asus keskuse väikesearvuline personal olukor- laadsete ajalooliste projektide korraldamiseks. taktikalise ja operatiivtasandi juhtide, samuti da hindama ja planeerima oma tegevust Utria Lisaks ajalooliste sündmuste taasesitamisele staapide väljaõpet ning arendada kaitseväe M&S dessandi jäädvustamiseks. JCATSi kasutamiseks (replay), on võimalik tähtsamaid lahinguid võimekust. Lühidalt öeldes, matkida lahingujuhti- sellel eesmärgil tuleb süsteemi sisestada omade vastavate andmebaaside alusel läbi mängides mist või kriisireguleerimist erinevatel tasanditel ja ja vastase üksuste ja relvastuse parameetrid and- otsida vastuseid küsimusele, mis oleks võinud erinevates olukordades. mebaaside loomiseks, et võimaldada lahingute lä- juhtuda, kui teistsugune otsus oleks tehtud või bimängimist. Salvestatud tulemuse taasesitamine liigutud üksustega teisel suunal. Matkekeskuse Ajaloolise analüüsi katse ehk näitamine nn replayna dessandi aastapäeva logol on kiri EXPERIENTIA DOCET (kogemus Praegu on keskuses kasutusel USA päritolu tähistamiseks korraldatava patrullvõistluse ava- õpetab) ja vastavalt motole tegutsedes õpib konstruktiivne staabiimitatsiooniprogramm misel ja võistluse ajal korraldataval näidisesitlusel süsteemi paremini tundma, et pakkuda pari- Joint Conflict And Tactical Simulation (JCATS), ongi antud projekti eesmärk. maid lahendusi. KK! JJAANUARAANUAR 20082008 – VABVABADUSSÕJAADUSSÕJA KUUKUU Kasutatud on vähendatud katket AS Regio, Eesti Sõjamuuseumi, kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu koostöös valminud Vabadussõja kaardist.

Neljapäev, 3. jaanuar Hommikul ilmuvad tänavapilti Tallinnas, Tartus jm suured reklaamplakatid Eesti Vabariigi 90. juubeli logoga. Kell 10.30 vaikuseminut Tallinnas, aupaugud haubitsatest Harjumäel, ka raadioeetrites vaikus. Pärjapanek Valkla pöördelahingu mälestus- märgile (korraldab Kuusalu vald).

Reede, 4. jaanuar Pärjapanek Kehra pöördelahingu mälestus- märgile Vikipalu jaama juures (korraldab Anija vald). Pärjapanek Aidu pöördelahingu mälestusmär- gile (korraldab Pajusi vald). Reede, 11. jaanuar Utria dessandi etendus (tegelik dessant leidis Laupäev, 5. jaanuar aset 17. jaanuaril 1919 ja Laagna lahing peeti Pärjapanek Vetla pöördelahingu mälestusmär- 18. jaanuaril 1919). Kell 11 vaatajatele avatud gile (korraldab Anija vald). komplekspunkt, kell 14 avalik näidislahing Pärjapanek Voose pöördelahingu mälestus- Utria rannal ja kell 16 lahingupunkt Laagna märgile (korraldab Anija vald). mõisas. Pärjapanek Saduküla pöördelahingu mäles- Pärjapanek Kunda dessandi auks Vabadussõja tusmärgile (korraldab Puurmani vald). sambale Viru-Nigula kiriku ees (korraldab Viru- Nigula vald). Pärjapanek Haljala vabastamise auks Vaba- Pühapäev, 6. jaanuar dussõja sambale Haljala Kakumäe kalmistul Pärjapanek Anija-Priske pöördelahingu mäles- (korraldab Haljala vald). tusmärgile (korraldab Anija vald). Pärjapanek Ardu pöördelahingu mälestus- märgile (korraldab Kõue vald). Pärjapanek Kärstna pöördelahingu mälestus- Laupäev, 12. jaanuar märgile (korraldab Tarvastu vald). Pärjapanek Rakvere vabastamise auks Pärjapanek Halliste Vabadussõja ausambale. Vabadussõja sambale linna keskel (korraldab See on pidulik talitus kogu Karksi-Halliste Rakvere linn). piirkonnale. (6. jaanuaril 1919 tegi 5. rood Pärjapanek Kadrina vabastamise auks Vaba- ägeda kallaletungi Abja all, Karksi piirkonnast dussõja sambale Kadrina kiriku ees (korraldab juhiti kogu jaanuari kestnud rindehoidmist ja Kadrina vald). edasitungi Tõrva suunas.) Pärjapanek Väike-Maarja vabastamise auks Va- badussõja sambale Väike-Maarja kiriku esisel platsil (korraldab Väike-Maarja vald). Teisipäev, 8. jaanuar Pärjapanek Loksa dessandi auks Vabadussõja sambale Kuusalu kalmistul (korraldab Kuusalu vald).

Kolmapäev, 9. jaanuar Pärjapanek Tapa vabastamise auks Vabadussõ- ja sambale Ambla kirikuaias (korraldab Ambla vald). Pärjapanek Jõgeva vabastamise auks Vaba- dussõja sambale Laiuse kalmistul (korraldab Jõgeva vald). Pärjapanek Aravete ja Järva-Madise vabastamise auks Vabadussõja sambale Järva-Madise kirikuaias (korraldab Albu vald).

Neljapäev, 10. jaanuar Pärjapanek Koeru vabastamise auks Vabadus- sõja sambale Koeru kiriku juures (korraldab Koeru vald). Kolmapäev, 16. jaanuar Pärjapanek Kohtla-Järve vabastamise auks Kohtla, Käva ja Järve lahingute käigus Vabadussõja sambale (nn Kalevi malevlaste sammas) (korraldab Kohtla-Järve linn).

Laupäev, 19. jaanuar Pärjapanek Narva vabastamise auks Vaba- dussõja sambale Siivertsi kangelaskalmistul (korraldab Narva linn).

Reede, 25. jaanuar Pärjapanek Otepää vabastamise auks Rõngu ja Puka lahingute käigus Vabadussõja sambale Otepää kiriku vastas (korraldab Otepää vald).

Pühapäev, 27. jaanuar Pärjapanek Räpina vabastamise auks Vaba- Pühapäev, 13. jaanuar dussõja sambale Räpinas (korraldab Räpina Pärjapanek Puurmanist sõjateele läinud Ku- vald). perjanovi pataljoni auks Vabadussõja sambale Kursi kiriku juures (korraldab Puurmani vald). Aktus ja pärjapanek Voldi soomusrongide Teisipäev, 29. jaanuar lahingu auks Vabadussõja sambale Äksi kiriku Pärjapanek Põlva vabastamise auks Põlva ja juures (korraldab Tabivere vald). Kanepi lahingute käigus Vabadussõja sambale Põlva kiriku juures (korraldab Põlva linn). Esmaspäev, 14. jaanuar Pärjapanek Kanepi vabastamise auks Põlva ja Pärjapanek Tartu vabastamise auks Vabadus- Kanepi lahingute käigus Vabadussõja sambale sõja sambale Emajõe ääres (korraldab Tartu Kanepi kiriku juures (korraldab Kanepi vald). linn). Pärjapanek Iisaku vabastamise auks 38 nimega Vabadussõja mälestustahvlil Iisaku kirikus Neljapäev, 31. jaanuar (korraldab Iisaku vald). Pärjapanek Vastseliina vabastamise auks Orava Pärjapanek Kiviõli vabastamise auks Maidla mõisa lahingus Vabadussõja sambale Vastselii- ja Uniküla lahingute käigus Vabadussõja na Vabaduseplatsil (korraldab Vastseliina vald). sambale Lüganuse kiriku juures (korraldab Pärjapanek Petseri vabastamise auks Värska Lüganuse vald). Põhjalaagri mälestusmärgile (korraldab Värska vald). KAITSERESSURSSIDE AMET Kaitseressursside Amet on Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. 2008. aasta jaanuarist alustab Kaitseressursside Ameti koosseisus tööd värbamiskeskus asukohaga Tallinnas ja Tartus. Värbamiskeskuse põhiülesandeks on personali värbamine kaitseväele ja Kaitseliidule ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppimisvõimaluste tutvustamine.

OTSIME OMA MEESKONDA VÄRBAMISKESKUSE PEASPETSIALISTI (VÄRBAMISSPETSIALISTI) Tööülesanded • Kavakohaste värbamisprojektide ja ürituste planeerimine ning läbiviimine • Sobivate kandidaatide leidmine erinevate värbamiskanalite kaudu • Sooviavalduste analüüs, vastamine ja kandidaatide eelvalik • Tööintervjuude läbiviimine • Suhtlemine soovitajatega, esitatud dokumentide kontroll • Sobivate kandidaatide esitlemine tööandjale

Nõudmised kandidaadile • Teadmised personali värbamisest • Väga hea suhtlemisoskus • Korrektsus • Stabiilsus ja pingetaluvus • Koostöövalmidus • Valmisolek viibida teenistuslähetustes

Kasuks tuleb • Eelnev töökogemus kaitseväes või Kaitseliidus, välismissioonidel osalemine • Autojuhilubade olemasolu

Omalt poolt pakume Asukoht: TALLINN, TARTU • Huvitavat ja vastutusrikast tööd Saada oma CV: Maneeži 3, Tallinn • Eneseteostusvõimalusi Kontaktisik: Lauri Kurvits, värbamiskeskuse juhataja Lisateave telefonidel: 717 0821, 508 6355 • Täiendkoolitust Kodulehekülg: http://www.kra.ee • Konkurentsivõimelist töötasu Tagavaravägi – detsember 2007 ARVAMUS/ISAMAA EEST muutmise seaduse jõustumist ja sellest tin- see põhjendus, et kaitseväe juhataja ame- ja võimalusi ning põhjustas paljude ohvitseride gituna jõustuksid need tavalisest pikema aja tisse nimetamise kord tuleb viia vastavusse loobumise teenistusest kaitseväes. jooksul. parlamentaarse riigikorra põhimõtetega, ei Juristohvitseride sektsioon tõdes puudusi Seoses sellega, et 20. novembril 2007 saa- ole tõsiseltvõetav. Tegelikkuses saavutatakse KVKS eelnõus: piisava konkreetsusega pole deti kooskõlastusringile KVKSi eelnõu, arutas vähemsoovitud tulemus, sest Riigikogu ase- suudetud reguleerida kaitseväe juhtimist, juristohvitseride sektsioon oma 26. novembri mel, kes teeb otsuseid koos opositsiooniga, samuti tsiviiljuhtimist ja -kontrolli. KVKSi eel- 2007 töökoosolekul põhiseaduse muutmise hakkab kaitseväe juhatajat ametisse nimetama nõu muudab kaitseväe sõjaväeliselt korralda- seaduse eelnõu ja KVKSi eelnõu problemaati- valitsus omaministrite kaudu, seega tegelikult tud valitsusasutuseks, kus kaitseväe juhataja kat. Juristohvitseride sektsioon leidis jätkuvalt, valimised võitnud erakond või erakondade koa- allub vahetult kaitseministrile, kellel rahuaja vaatamata (eespool nimetatud) aruteludele, litsioon. riigikaitse seaduse kohaselt on õigus tunnis- et põhiseaduse muutmise eelnõu seletuskirja Kaitseväe juhataja ametisse määramise tada kehtetuks kaitseväe juhataja käskkiri või seisukohad ei ole piisavalt arusaadavad ja põh- uus kord aga võib luua eeldused tema ametis- toiming. KVKSi eelnõus pole piiavalt arusaada- jendatud selles osas, miks kaitseväe juhataja se määramise politiseerimiseks ja päevapolii- valt ja konkreetselt sätestatud ministri pädevus (ka ülemjuhataja) nimetamine tervikuna tuleb tiliste eesmärkide realiseerimiseks kaitseväe tsiviilkontrolli teostamisel ja õigus sekkuda sõ- põhiseaduse tekstist välja jätta. Leiame, et see juhtimisel, milliste eelduste loomine ei ole jalis-operatiivse juhtimise küsimustesse. ei ole otseselt seotud ega tingitud kaitseväe aga kindlasti seadusandja tahe. Mõne poliiti- Juristohvitseride sektsiooni viimasel üle teostatava efektiivsema tsiviiljuhtimise ja ku või erakonna päevapoliitilised eesmärgid, töökoosolekul 26. novembril 2007 otsustati -kontrolli vajadusest ega möödapääsmatult nagu kinnitasid lähiminevikus tehtud katsed esitada EROK juhatusele ja vanematekogule seotud kaitseväe juhataja ametisse nimeta- ajateenistuse lõpetamiseks eesmärgiga asen- motiveeritud taotlus selleks, et EROK avaldaks misega Riigikogu poolt. dada see nn palgaarmeega, “unustades” see- oma seisukoha põhiseaduse muutmise seadu- juures juba ajateenistuses väljaõppe saanud se eelnõu, tema kiireloomulise menetlemise, Kaitseväe politiseerimise oht reservväelased, aeglustades ja kahjustades KVKSi eelnõu ja teiste nendega seonduvate Põhiseaduse muutmist põhistati ka va- meie kaitseväe kiiremat arengut, nõrgestasid eelnõude kohta, esitades oma seisukohad as- jadusega korrastada riigikaitse juhtimist ja juba niigi rahva kaitsetahet, mis tervikuna mini- jaomastele ministeeriumidele ning Riigikogu tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Kuid meeris riigi esmase iseseisva kaitsevõime taset komisjonidele.

Reservohvitser saab paremaks ohvitseriks kaitseväe huvides

KRISTA VEEVO, ja Eesti kaitseväelased sobituvad justkui üheks mavad tegevust nii oma osakonna piires kui lipnik, EROK Tartu osakonna aseesimees meeskonnaks, kes on tulnud nautima hästikor- ka Eesti Reservohvitseride Kogu koosseisus. raldatud võistlust ja sõbralikku konkurentsi. Pean tunnistama, et mulle on kõik veel uus ja Aasta hakkab lõppema ja tavaks on teha kokkuvõt- Reservohvitseride kursuse läbinutele on vajab harjumist. Üks asi on käia metsas vaen- teid. Milline oli EROK aasta minu pilgu läbi? Tege- hea võimalus meelde tuletada ja rakendada last mängimas, hoopis teine olla reservohvit- likult saan küll rääkida vaid oma esimesest pool- oma militaarteadmisi ja -oskusi mitmetel õp- seride kogu arengu vahetu tunnistaja ja pideva aastast, sest reservohvitseride kogusse võeti mind pustel vastutegutsejatena. See annab võima- liikumisega kaasa minna. luse kohtuda n-ö vanade olijatega ja heita pilk Ometi jään kindlaks seisukohale: et olla vastu maikuus, esialgu toetajaliikmena. Kuu aega tulevastele reservohvitseridele, aga ka kaad- parem reservohvitser, tuleb ennast aeg-ajalt hiljem sain mina koos mitme kaaslasega VROK42st rikaitseväelastele väljaõppeasutustes. Seega täiendada ja korrata omandatut. Kasuks tuleb lipniku auastme. EROK tegemistega olen aga kok- kujuneb ülevaatlikum pilt Eesti sõjaväelisest osalemine õppustel (nt Kevadtorm), võistlus- ku puutunud varemgi: laskevõistlus 2006. aastal ja süsteemist. Kõiki teadmisi saab omakorda tel (laskevõistlused, sõjalis-sportlikud retked rännakud mööda Eestimaa kauneid paiku. kasutada Eesti kaitseväe huvides ja anda oma jm) ning miks mitte ka “vaenlase mängimine”. panus reservohvitseride eesmärkide täitmi- EROKga seostubki kõige rohkem vast võimalus Ka lõppeval aastal osalesime oma VROK- seks. võtta osa erinevatest üritustest, kogeda uut ja naiskonnaga EROK Shooting Cup’il. Selle võist- Teatavasti allub EROK juhatusele viis osa- huvitavat ning saada seeläbi paremaks ohvit- luse parim osa on õhustik. Mitmete välisriikide konda. Tartu allüksuse edasised plaanid hõl- seriks.

VROK42 võitlejad Nur- sipalus vastutegevuseks ettevalmistusi tegemas.

3 ISAMAA EEST Tagavaravägi – detsember 2007 Tartu reservohvitserid vahetasid Mikkelis kogemusi

JANNO SIMM, leitnant nant Arvo Sagur, leitnant Janno Simm ja lipnik Lisaks tavapärastele Eesti-Soome kultuu- Guido Paes) viibis 7.–9. detsembrini Soome risidemete tihendamise üritustele tutvustati Eesti Reservohvitseride Kogu Tartu osakonna reservohvitseride kohaliku osakonna kutsel teineteisele vastavate osakondade tegemisi ja liikmete delegatsioon (kapten Kalev Muru, leit- Mikkelis. võeti mõõtu käsirelvadest laskmises. Külasta- ti Soome õhujõudude teemalist eramuuseumi ning Soome jalaväe muuseumi. Loomulikult tutvuti ka Mikkeliga – linnaga, kus alates 1. jaanuarist 2008 hakkab paiknema Soome maavägede staap. Soome sõprade huvi Eesti kolleegide tege- mistes osalemise vastu oli üsna suur. Sestap said Mikkeli reservohvitserid kutse osaleda veebruari lõpul Eesti Reservohvitseride Kogu talvelaagris ning arvata võib, et kahe maa si- semaalinnade reservistide sidemed süvenevad edaspidi veelgi.

EESTI RESERVOHVITSERIDE KOGU JUHATUS Hea tava kohaselt võtsid Tartu ja Mik- keli reservohvitserid kokkusaamise käigus üksteiselt mõõtu ka lasketiirus Valitud EROK üldkoosolekul erinevatest relvadest täpsust lastes. 7. märtsil 2007 Juhatuse esimees leitnant Vello Väinsalu ([email protected], tel 504 7916)

Aseesimees kapten Andre Lilleleht ([email protected], tel 501 6178)

Tartu on ikka heade mõtete linn Väljaõppetoimkond nooremleitnant Tanel Järvet ANNE MUST, lipnik des pidas 22. novembril üle pika aja üldkoosoleku ([email protected], tel 517 3798) Tartu osakond. Koosolekul valiti osakonna uueks Lõppevat aastat võib EROK personalitoimkonna esimeheks kapten Neinar Seli, abiesimeesteks Välissuhete toimkond perspektiivist pidada edukaks. Kogu liikmeskond on nooremleitnant Kuido Külm ja lipnik Krista Vee- nooremleitnant Kuno Peek aastaga kasvanud 43 inimese võrra, mis on rohkem vo. Üks järgmise aasta eesmärke on toetada ka ([email protected], tel 554 3210) kui ühelgi varasemal aastal. Praegu kuulub meie teiste osakondade sisemise sidususe taastamist, Teabe- ja tavanditoimkond ridadesse 269 liiget, kellest 17 on toetajaliikmed. kuivõrd erinevatel asjaoludel on mitme osakonna tegevus aja jooksul soiku jäänud. lipnik Hannes Võrno Viiest piirkondlikust osakonnast arvukaim on Tallin- Teiseks tulevikuprioriteediks on eriala- ([email protected], tel 516 6001) na oma, mis koondab endas ligi kaks kolmandikku sektsioonide asutamine, mille eesmärgiks liikmeskonnast. Administreerimise hõlbustamiseks on koondada kogu liikmeid Personalitoimkond asutati 7. detsembril ka Virumaa kitsamate huvivaldkondade lipnik Anne Must osakond, seega on kogul nüüd- piires, kontsentreerimaks ([email protected], tel 5661 7816) seks kuus osakonda. oskusteavet ja vahendamaks erialaväljaõpet. Praeguseks Koolitustoimkond Kordaminekuks võib pida- on tööle rakendunud jurist- leitnant Priit Heinsalu da sedagi, et 19. augusti vane- ohvitseride sektsioon, jõudu ([email protected], tel 509 2102) matekogu koosolekul sai vastu on kogumas meditsiiniohvit- võetud EROK sektsiooni kodu- seride sektsioon. EROK postiaadress: kord ja uus versioon osakon- Kindlasti on personali- Narva mnt 8, 10117 Tallinn dade kodukorrast. Viimases toimkonnal ka järgmistel aastatel hea meel arvukate uute sisalduvad uuendused seisne- Eesti Reservohvitseride Kogu infoleht liikmete üle, võttes arvesse vad osakonna funktsioonide ja Tagavaravägi ilmub ajakirja Kaitse Kodu! asjaolu, et meie praegune liik- juhtimisprintsiipide täpsusta- vahelehena. mete hulk moodustab vähem mises ning osakonna esimehe Toimetaja lipnik Hannes Võrno kui veerandi Eesti reservohvit- ametiaja kestuse paikapane- ([email protected], tel 516 6001) kus. Uut kodukorda rakenda- Kapten Neinar Seli. serkonnast.

4 SÕJARAUD Täpsusrelvade kaliibritest II Algus Kaitse Kodu! 7/2007, lk 29–33.

Tekst: HEIKKI KIROTAR, titaani ja alumiiniumi sulameid. läbib seda isegi mitmesaja meetri Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi Kui kaitseplaat saab tabamusest kauguselt. Ka kaitsevestide küljed malevkond vigastada, tuleb see kindlasti vahe- on halvemini kaitstud. Alakeha ja tada, sest selle tugevus on oluliselt jalgade kaitse on tavaliselt nõrgem eekord vaatame lähemalt ka- vähenenud. (kui seda üldse kasutatakse), see liibreid 7,62x51, 7,62x54R, meenutab pehmest kaitsematerja- S7,62x67, 8,6x70 ja 12,7x99 ning Täpsuslaskur peab vastase rivist list põlle. Kaitsevesti kaitseklass on jõuame lõpuks suurima seeriatoot- välja viimiseks tabama piirkonda, arvestatud täisnurga all lähedalt las- mises oleva täpsuspüssi kaliibrini, mis ei ole kaitsevesti või vähemalt tud kuulide peatamiseks, seega on milleks on 20x102 mm. See ei ole lisaplaatidega kaitstud. Iraagis on võimalik, et väga kaugelt või lauge trükiviga – Lõuna-Aafrika Vabarii- teada juhuseid, kus vastaste täpsus- nurga alt lastud püssikuuli peatab gi korporatsioon Denel valmistab laskur on tabanud Ameerika sõduri ka kaitsevahendil, mille klass seda täpsuspüssi NTW 20, millest saab kaitsevesti lisaplaati, mille peale ta- ametlikult peatama ei peaks. tulistada 14,5x114 mm raskekuuli- batu on ehmatusest võpatanud ja pilduja padrunite ja 20 mm kahuri avanud kohe automaadist täpsus- Soomustatud on ka paljud armee mürskudega. laskuri suunas vastutule. Filmides sõidukid. Jalaväesoomukite, näiteks lendaks tabatud sõdur mitu meet- Pasi või BTRi kaitseklass on tavali- SOOMUSE JA KUULI IGAVENE VÕISTLUS rit õhus ja langeks siis õhku ahmi- selt piisav ainult lähedalt lastud 7,62 des maha. See on eriefekt. Reaalses kuuli ja mürsukildude peatamiseks. Käib pidev võidujooks soomuse ja elus, kus kehtivad füüsikaseadused, Raskemad jalaväelahingumasinad kuuli vahel, kuid selle teema juur- ei viska tavalise kuuli tabamus ke- suudavad lisasoomusega peatada de loodan põhjalikumalt tagasi tul- dagi kohe pikali, siis lööks sama rel- isegi tankitõrjegranaadiheitja taba- la mõnes 2008. aasta Kaitse Kodu! va tagasilöök jalust ka laskuri. muse. Seega on soomukite ründa- numbris. Siinkohal asjast vaid lü- mine ainult automaatide või kuuli- hidalt, niipalju, kui see on oluline Hea, kuigi väike ja kiiresti liikuv siht- pildujate tulega enesetapp. artikli mõistmiseks. märk on pea, mida tavaliselt katab teras- või kevlarkiiver, mille kaitse- 7,62x51 (7,62 NATO, TSIVIILIS 308 Win) Tänapäeva lahinguväljadel on võit- klass on harva üle II klassi. Selline lejate kaitsmine kiivrite ja kuulives- kiiver suudab peatada püstolikuuli See on kõikidele kaitseliitlastele tidega pigem reegel kui erand. Ar- või granaadikillu, kuid püssikuul tuntud kaliiber, automaadi AK 4, mees kasutatakse peamiselt raskeid III ja IV klassi kuuliveste, mis kaaluvad 8–15 kg ja kaitsevad kuni 7,62 NATO kaliibriga soomustläbistava kuuli tabamuse eest mõne meetri kauguselt. Kuulivest koosneb tavaliselt kolmest osast. Esimene on väli- ne kest, see on tavaliselt kaitsevärvi ümbris, mille sisse pannakse peh- med ja kõvad kaitseplaadid. Peh- me kaitseplaat on kevlari või mõne muu tugeva materjali kihtidest, mis peatab näiteks püstolikuuli ja miinikillud ning jagab tabamuse löögienergia suurele pinnale, vä- hendades sisemise vigastuse ohtu. Kiirete vintpüssikuulide peatamiseks ja elutähtsate organite kaitseks kasutatakse kõvu lisakaitseplaate, mis on tavaliselt võitleja rinnal ja seljal asuvates kaitsevesti taskutes. Vene 7,62x53R padrunid vasakult paremale: Tšehhi Sellier & Belloti raske täpsuskuul, Tšehhi Lisaplaadid võivad olla terasest, hõbedase otsaga terassüdamikuga kerge kuul, Ungari hõbe-kollane terassüdamikuga raske kuid eelistatakse kergemaid ja tu- kuul, Wolfi Goldi poolmantelkuul, NSV Liidu aastast 1986 pärinev terassüdamikuga kerge gevamaid materjale, metallidest nt kuul, Jugoslaavia täismantelkuul, NSV Liidu 1940. aastate kerge täismantliga tinakuul.

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 23 SÕJARAUD kuulipildujate KSP 58 ja M G3 ning lised kaugused võimalikuks ainult kümnendil elanud oma teist tule- täpsuspüsside Galil Snaiper ja M 14 kuulipilduritele või snaipritele. mist. Peamiselt idabloki automaa- TP laskemoon. Padrun võeti kasu- turite titaanplaatidega kuulivestide tusele NATO esimese käsirelvade 1999. aastal olin ühisõppusel USA läbipuurimiseks mõeldud 5,56 mm standardkaliibrina 1950. aastatel. Rahvuskaardiga, kus toimus laske- kuul ei ole eriti efektiivne Afganis- Tekkis vajadus ühtlustada seni liik- harjutus automaatidest M16 kuni tani ega Iraagi lahingutes, kus vas- mesriikides kasutusel olnud erine- 300 m kaugusele tõusvate märkleh- tased asuvad kaugel või varjuvad vaid kaliibreid ja sellega lihtsustada tede pihta, kuid vähesed ameerikla- majade ja kiviaedade taha. 5,56 NATO logistikat. Teine põhjus oli sed suutsid tabada kaugemale kui kuul puruneb tabamusel kuni 150 luua USA armee poolautomaatpüs- 200 m, sest nad polnud harjunud m hästi, kuid Afganistanis hoiduvad sile M 14, mis oli Teise maailmasõ- kaugele laskma. sissid koalitsioonivägedest võima- ja ja Korea sõja lahingud läbinud likult kaugele, kus jalaväe tuli on M 1 edasiarendus, kergem padrun, Kaitseliiduski ei saa paljud mehed jõuetu ja ebatäpne. Lihtsamalt öel- kui seda oli alates 1906. aastast ka- 300 m kauguselt sihtmärgile pihta, des teeb 7,62 NATO suurema augu sutusel olnud 30-06 (mõõtmetega sest enamik laskeharjutusi tehakse ja lendab kaugemale kui 5,56 NATO 7,62x63 mm). 50–150 m kaugusele, mis on tegeli- ning on efektiivsem varjete, näiteks kult täiesti piisav kaugus automaa- majaseina läbimisel. Ameeriklased Uus laskemoon oli kergem ja ka diga laskurile. Nagu äsja Iraagi mis- kaevasid ladudest välja 7,62 NATO relvad olid kergemad ning relvade sioonilt saabunud eestlane tabavalt kaliibriga M 21 snaipripüssid ja ja padrunikestade valmistamiseks ültles: “Galili automaadist on küll alustasid M 14 vintpüsside ümber- kulus vähem metalli, mis on väga võimalik anda jao koondtuld 500 m ehitamist jao täpsuslaskurite relva- oluline argument, kui räägitakse peale, kui keegi näitab, millise maja deks. Sama teed on läinud ka Eesti padrunist, mida kasutavad miljonid pihta on vaja lasta.” jalaväekompanii Afganistanis, kus püssid ja sajad tuhanded kuulipil- igas jaos on täpsuslaskur M 14 TPga, dujad. Samas oli uuema püssirohu KALIIBRI 7,62 NATO UUS TULEMINE mille on kümnekordse suurenduse- laeng piisav, et anda kuulile sama ga sihik, sest sõdur suudab tabada energia, mis oli padrunil 30-06. Kõik uus on hästi unustatud vana ja ainult seda, mida ta näeb. Vietnami sõja kogemused viisid aastakümneid peamiselt kuulipil- püssid M 14 ebasoosingusse, sest dujate ja täpsuspüsside moonana Alltoodud tabelis on arvutuste alu- džunglis võideldes olid vahemaad kasutatud 7,62 NATO on viimasel seks Rootsi automaat AK 4, sulgu- väiksemad kui Korea poolsaare kae- desse lisatud täpsuspüsside Galil vikutes ning 5,56 NATO kaliiber või- Snaiper ja M 14 TP andmed, sest maldas valmistada kergemaid relvi teemaks on kaliibri sobivus täpsus- ja sõdurid jaksasid kanda kaasas laskmiseks. See on hea näide, kui rohkem padruneid. palju sama laskemoona kasutades relvaraua pikkuse erinevus 5 ja 10 Tagantjärele on raske uskuda selle cm mõjutab kuuli energiat ja tuu- otsuse odavust, sest kui paanikas sõ- lest tingitud kõrvalekallet. dur tulistab kramplikult päästikut pi- gistades poolautomaadist ühe lasu, Töötati välja 1950. aastatel siis automaattulel kulub terve pad- USAs. runisalv. Ameeriklaste selleaegne Algkiirus (raua pikkus 450, 508 taktika oli tulistada esimese krabina ja 558 mm) vastavalt 790, 815 peale kõik relvad džunglisse tühjaks või 853 m/s. ja hakata siis uurima, kas keegi näeb Energia raua suudmes (raua pik- ka vastast. Tulemuseks keskmiselt kus 450, 508 ja 558 mm) vasta- 50 000 kulutatud padrunit iga huk- valt 2952, 3142 või 3442 J. kunud vastase võitleja kohta. Energia 600 m kaugusel 966, 1041 või 1164 J. Euroopa riigid säilitasid vana ka- Täpsusmoona areng läänemaailmas (vasa- liibri kuni 1980. aastateni, mil leiti, kult paremale): 7,62x51, 7,62x67 ja 8,59x70. Kõrvalekalle 100 m kaugusel et seoses taktika muutusega ei vaja Esimene on hetkel veel levinuim täpsuspüssi (küljetuul 4 m/s) 2 või 2, 2 cm. jalaväelane enam relva, mis suudab kaliiber NATO riikides, kui vaadata relvade Kõrvalekalle 300 m kaugusel täpselt tulistada kuni 500 m kaugu- arvu, kuid paljude riikide snaiprid ehk kõr- (küljetuul 4 m/s) 22, 21 või 19 sele. Enamik kontakte toimus palju gema kategooria täpsuslaskurid lähevad cm. lähemalt ja võitis see, kes suutis või- järjest üle suuremale padrunile, mis tagab Kõrvalekalle 600 m kaugusel malikult kiiresti rohkem kuule vasta- eelise 7,62x54R kasutava vastase suhtes ja (küljetuul 4 m/s) 100, 95 või 89 se pihta tulistada. USA merejalaväe- soomusvestide ajastul nii tähtsa läbistavuse. cm. le olid näiteks 1950. ja 1960. aastatel Kui 8,59x70 soomustläbistav kuul läbib 800 m Efektiivne laskekaugus 300 m normiks laskeharjutused 500 jardi kauguselt 10 mm terasplaati, nagu näiteks (täpsuspüssidel 600 m sihitud ehk 460 m kaugusele. Pärast 5,56 soomusauto külg, siis 7,62 AP moon M995 lä- ja 900 m häiriv tuli). NATOle üleminekut muutusid sel- bistab 500 m kauguselt vaid 7 mm terast.

24 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 SÕJARAUD

Teises tabelis on toodud võrdlu- oli soomusplaadist pehmem, lasti seks, kui palju erineb sama kaliibri 100 m kauguselt M855 kuulidega, ei täpsusmoona võimsus tavalisest la- läbinud ükski lask plaati, kuulide te- hingupadrunist. Aluseks on Lapua rassüdamikud olid nagu siili okkad padrunitehase kodulehel avaldatud plaadis kinni. Jalaväesoomuki BTR tabel 11-grammise täpsusmoona vraki pihta lasti 100 m kauguselt kohta, mille Lock Base’i kuuli kood 7,62 NATO moonaga, mis seda ei on B476. See selgitab ka konkreet- läbistanud. Kuigi küljepaksus on ai- selt, miks poltlukuga snaipripüs- nult 8 mm, jäid tabamuste märgiks sist tulistatud kuul on efektiivsem soomusesse ainult väikesed lohud. paar-kolmsada meetrit kaugemale Rootsi 9 Para püstolkuulipilduja kui poolautomaatse püssi kuul. Iga M 45B moon on tugeva laenguga sentimeeter raua pikkust lisab kuu- ja selle kerge, 6-grammine kuul on lile kiirust ja energiat ning poltluku- pehme südamikuga, kuid läbivuse ga püssil ei lähe osa püssirohugaase parandamiseks paksu terasmantli- kaduma relva ümberlaadimiseks. ga. Tsiviilkasutuses on sama kaliibriga püstolikuul pehmema vasesu- Algkiirus (raua pikkus 660 mm) lamist mantliga ja oluliselt nõrgema 860 m/s. löögijõuga. 5 m kauguselt lasti püs- Energia raua suudmes (raua pik- tolist Rootsi päritolu 9 Para kuuliga, kus 660 mm) 4074 J. Vasakult paremale: 50 BMG Raufoss Multi- mille algkiirus on üle 400 m/s ja see Energia 600 m kaugusel 1671 J. purpose, soomustläbistav lõhke-süütekuul, läbis Rootsi teraskiivri, kuid kiiruse- mis läbib 1200 m kauguselt pool tolli ehk 11 ga 350 m/s ja pehme tinasüdami- Energia 900 m kaugusel: 1017 J (see on rohkem, kui AK 4-l 600 mm soomusterast ning seejärel detoneerub; kuga püstolikuuli tabamusele pidas m kauguselt). .338 Lapua Magnum ehk täpsusmoon kaliib- kiiver vastu, selle pinnale jäid vaid riga 8,59x70 mm ja 308 Win ehk 7,62x51 mm kerged mõlgid. Kõrvalekalle 100 m kaugusel täpsusmoon. (küljetuul 4 m/s) 2 cm (ka AK 4-l Ameerika päritolu 7,62 NATO moo- on see 2 cm). M855 moona läbivus on hoolimata na M80 täismantelkuul, mis on Kõrvalekalle 300 m kaugusel kuulis olevast terasest läbistajast mõeldud M 14st laskmiseks, on (küljetuul 4 m/s) 15 (22) cm. piisav ainult kiivri ja killuvesti läbis- terasmantliga ja kuulile vajaliku Kõrvalekalle 600 m kaugusel tamiseks, mitte soomukitega võitle- 9,45-grammise raskuse andmiseks (küljetuul 4 m/s) 70 (100) cm. miseks. valmistatakse selle südamik pliisu- lamist. Kuul läbib 300 m kauguselt Kõrvalekalle 900 m kaugusel Ei saa ka tõsiselt võtta jutte, et auto- (küljetuul 4 m/s) 177 (255) cm. 4 mm paksuse ja 500 m kauguselt maadivalanguga on lastud läbi soo- 3 mm paksuse karastatud terasest Snaipripüssidest kaliibriga musauto või jalaväelahingumasina plaadi. Seega on tema löögijõud pii- 7,62x51 on kuni 800 m kauguse- soomuse. Kui 10 mm terasplaati, mis sav enamiku kiivrite, kuid mitte ras- le võimalik sihitud ja kuni 1000 m kaugusele häiriv tuli.

Siit tuleb välja lihtne tõsiasi: raskem ja suurema algkiirusega kuul lendab kaugemale ja on vähem mõjutatav küljetuulest. Kui AK 4st lastud kuul kaldub 4 m/s puhuva küljetuulega 600 m kaugusel sihtmärgist kõrvale 1 m, siis snaipripüssi kuulil on kõr- valekallet 30 cm vähem. See võib olla aga erinevus tabamuse ja möö- dalasu vahel.

5,56 NATO JA 7,62 NATO KUULIDE LÄBIVUS

Nüüd vaatame lahingupadrunite kõige olulisemat omadust, läbivust. Meenutan, et 5,56 NATO M955 soo- mustläbistav laskemoon läbistab Kõige tuntum 12,7 kaliibriga täpsuspüss on kindlasti ameeriklaste Barrett, mida lisaks USA tootja andmetel 100 m kaugusel 12 armeele kasutavad Saksa, Rootsi, Norra, Soome ja paljude teiste riikide kaitsejõud. Poolau- mm terasplaati. Seda moona aga tomaatne püss oma kümnelasulise salvega on ideaalne tuletoetusrelv, mille “löök” purustab Eestis eriti ei liigu, kasutatakse ta- nii soomusautosid kui ka seinu. Ka kasutatakse seda vastase tulepunktide ja täpsuslaskurite valist M855 ja trasseerivat moona. hävitamiseks.

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 25 SÕJARAUD

täpne ja mõjus ning moona jagus. Snaiper, kellel lõppes täpsusmoon, sai laenata teistelt laskuritelt või kuulipilduritelt tavalist laskemoona ja sai tegutseda pärast relva normaaljooksu sättimist kergema- le ja kiiremale kuulile edasi. Sellest hoolimata on uuemad snaipripüs- sid teiste, suuremate ja võimsama- te kaliibritega. Milleks? Vastus on tegelikult väga lihtne. Võimsamad kaliibrid on vajalikud peamiselt selleks, et nende kuulide trajektoor on lamedam ja hajuvus küljetuule tõttu väiksem, lasud on seega täp- semad ja suurema kineetilise ener- Serbia firma Zastava suurekaliibrilist täpsuspüssi M 93 Black Arrow (Must Nool) valmistatakse ka- giaga kuul läbib paremini vastase liibritega 50 BMG ehk 12,7x99 ja 12,7x108. Endise Jugoslaavia alal peetud sõdades kasutati seda pal- soomust pikkadel kaugustel. Väga ju. Relvaga käib kaasas kaheksakordne optiline sihik, millele on sihtimispunktid kuni 1800 meetrini. oluliseks tuleb pidada ka seda, et suuremad kaliibrid annavad snaip- kete kuulivestide ja soomusplaatide Töötati välja 1880. aastatel Ve- rile olulise eelise 7,62x54R kaliibriga läbistamiseks. Võrdluseks: sama ka- nemaal. liibriga soomustläbistav kuul M61 relvi kasutava vastase ees. Vasta- Algkiirus (raua pikkus 620 mm) läbib 300 m kauguselt 7 mm paksuse täpsuslaskurit on võimalik lasta 830 m/s. se ja 500 m kauguselt 5 mm paksuse enne ise ohualasse sattumist, kui karastatud terasest plaadi. Energia raua suudmes (raua pik- sinu käes on tõhusam relv. kus 620 mm) 3348 J. Selle kaliibriga on ehitatud pal- Energia 300 m kaugusel 1879 J. 7,62x67 mm (300 WINCHESTER MAGNUM) ju snaipripüsse, tuntumad ilmselt Energia 600 m kaugusel 985 J. USA armee M 24 ja merejalaväe Esimene nendest uutest kaliibritest Kõrvalekalle 300 m kaugusel M 40, mis mõlemad olid Remington on 7,62x67 mm (300 Winchester (küljetuul 4 m/s) 22 cm. 700 osadest relvurite poolt snaipri- Magnum). 1963. aastal Winchesteri püssiks ümber ehitatud. Samuti ka- Kõrvalekalle 600 m kaugusel firma poolt müüki paisatud padrun sutab sellist kaliibrit Suurbritannia (küljetuul 4 m/s) 105 cm. on 308 Win võimsam, kuigi kastu- vana snaipripüss Accuracy Interna- SVDst on kuni 600 m kaugusele tab sama kuuli. Kasutatakse peami- tional L 96A1. Sama relv on ka Root- võimalik sihitud ja kuni 900 m selt pika maa täpsusmoonana, näi- si kaitsejõududes kasutatav PSG 90 kaugusele häiriv tuli. teks on osa USA armee snaipripüsse ja Austraalia SR 98. M 24 selle kaliibriga. Teistest riiki- Sõnaga: sirgem trajektoor, väiksem dest kasutab seda kaliibrit peamise 7,62x54R tundlikus tuulele, pikem efektiivne snaiprirelvade kaliibrina Saksamaa, laskekaugus ja läbistus. vähemal määral on see kasutusel ka Aastal 1891 Venemaal kasutuse- Norra armee eriüksustes. Kui 7,62 le võetud padrun on ilmselt kõige Aastakümneid kasutati lääneriiki- NATO tagasilöök on igale laskuri- vanem siiani kasutusel olev vint- des peamise snaiprimoonana 7,62 le talutav, siis suurema laenguga püssi laskemoon. Et see artikkel NATO kaliibrit, sest see oli piisavalt 7,62x67 mm relvadel on tungivalt keskendub täpsuspüssidele, on soovitav kasutada suudmepidurit järgneva tabeli arvutuste aluseks või summutit tagasilöögi vähenda- 1963. aastal kasutusele võetud SVD miseks talutavale tasemele. Tabeli ehk Dragunovi täpsuspüss. SVD on kalkulatsioonid põhinevad Saksa siiani Venemaa ning paljude en- armee snaipripüssil G 22, mis on diste idabloki riikide armeede ja valmistatud Suurbritannia firmas sisekaitseüksuste peamine täpsus- Accuracy International. Sama ka- püss. Omadustelt on täpsuspüssi- dele toodetud kuul 7N14 väga sar- Pildil on võrdluseks 20x102 mm kahurimürsk, nane 7,62 NATO kuulidega. SVDst millega laseb maailma suurima kaliibriga täp- oli varasemas artiklis pikemalt suspüss, Lõuna-Aafrikas valmistatud Denel juttu. Relva tehniline täpsus kvali- NTW 20 50 BMG padrunite keskel. See soomu- teetmoonaga on 2 MOA läheduses, kite ja laskepesade hävitamiseks ehitatud relv seega peaksid kõik kuulid 500 m on tõeline koljat, 30 kg kaaluvat relva kannab kauguselt tabama 30 cm läbimõõ- kaheliikmeline meeskond kahes 15-kiloses duga ringi. Relva praktiline laske- seljakotis. Relvasüsteemiga on kaasas kaks kaugus on 600 m, nagu ka näiteks rauda, vastavalt vajadusele saab kasutada nii Galil Snaiperil. 20x102 kui ka 14,5x114 mm laskemoona. 26 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 SÕJARAUD liibriga täpsuspüssi TRG valmistab soomusplaadi. Samalt kauguselt letolliseks, sest 12,7 mm on ½ tolli) ka Soome relvatehas Sako. 7,62 NATO soomustläbistav moon padrun võeti kasutusele 20. sajandi ainult kriimustaks soomust. Järgnev teisel aastakümnel, kui USA relva- Töötati 1960. aastatel USAs. tabel põhineb sellel relval. konstruktor John Moses Browning Algkiirus (raua pikkus 660 mm) leiutas temalt nime saanud raske- 900 m/s. Töötati välja 1980. aastatel kuulipilduja, mis võeti USA armee USAs, tootma hakati Soomes Energia raua suudmes (raua pik- standardiks aastal 1921. Sama kuu- Lapua padrunitehases. kus 660 mm) 4855 J. lipilduja moderniseeritud mudeleid Algkiirus (raua pikkus 690 mm) kannavad Eesti kaitsejõudude soo- Energia 600 m kaugusel 2012 J. 905 m/s. musautod Pasi ja jalaväepataljonide Energia 900 m kaugusel 1224 J. Energia raua suudmes (raua pik- raskekuulipildujarühmad. Algselt Kõrvalekalle 300 m kaugusel kus 690 mm) 6634 J (seega 2,5 lennukite ja soomukite tõrjeks leiuta- (küljetuul 4 m/s) 15 cm. korda rohkem kui Galil Snaiperil). tud kaliiber on tänapäeval kasutusel ka raskete täpsuspüsside laskemoo- Kõrvalekalle 600 m kaugusel Energia 600 m kaugusel 3373 J (küljetuul 4 m/s) 65cm. nana. Raskete täpsuspüsside tarbeks (seega sama palju kui M14 TP valmistatakse kõrgekvaliteedilist täp- Kõrvalekalle 900 m kaugusel raua suudmes). susmoona, kuid vajadusel saab ka- (küljetuul 4 m/s) 167 cm. Energia 900 m kaugusel 2311 J. sutada ka tavalist raskekuulipilduja Snaipripüssidest kaliibriga Energia 1200 m kaugusel 1556 J. laskemoona, mis küll oluliselt piirab 7,62x67 on kuni 1000 m kaugu- relva täpsust suurematel kaugustel. Kõrvalekalle 300 m kaugusel sele võimalik sihitud ja 1200 m (küljetuul 4 m/s) 11 cm. 12,7 mm täpsuspüsse kasutatakse kaugusele häiriv tuli. tavaliselt kohtades, kus väiksem ka- Kõrvalekalle 600 m kaugusel liiber ei ole piisavalt tõhus. Näiteks (küljetuul 4 m/s) 49 cm. 8,6x70 mm (338 LAPUA MAGNUM) vastase hävitamiseks suurtelt kau- Kõrvalekalle 900 m kaugusel guselt, laagrite perimeetri kaitseks, Selle padruni arendamist alustas (küljetuul 4 m/s) 121 cm. kergelt soomustatud ja soomusta- 1983. aastal Research Armament Kõrvalekalle 1200 m kaugusel mata sihtmärkide purustamiseks, Co USAs, eesmärgiks oli leida USA (küljetuul 4 m/s) 236 cm nt laskudega mootorisse peatatakse armeele uus, tõhusam snaipri- lõhkeainega täidetud auto enne, kui Snaipripüssidest kaliibriga moon, mille 16,2-grammine kuul see jõuab sihtmärgini. 8,6x70 mm on kuni 1200 m kau- suudaks 1000 m kauguselt läbista- gusele võimalik sihitud ja 1500 da kuulivesti. Sama kaliibriga on Esimesi raskeid täpsuspüsse püüti m kaugusele häiriv tuli. ka Eesti kaitsejõudude snaipritele ehitada kommunistidelt sõjasaagiks hiljuti Soomest ostetud püssid Sako saadud 14,5 mm tankitõrjepüsside TRG 42. Lapua padrunitehases val- 12,7x99 mm NATO baasil juba Korea sõja päevil, kuid mistatakse sellele kaliibrile ka kõr- (.50 BMG = Browning Machine Gun) probleemiks olid optilised sihikud, gekvaliteedilist soomustläbistavat mis ei pidanud relva tagasilöögile vas- laskemoona, mis suudab läbistada Pooletolline (selle kaliibriga relvi tu. Tänapäeval on optilise sihiku kõr- 800 m kauguselt 10 mm paksuse nimetatakse tihti kaliibri tõttu poo- ge kvaliteedi tunnuseks valmistajate- hase kinnitus, et seda võib kasutada ka 12,7 mm püssil. Siinkohal lükkan ümber rahvajutu, et raskete täpsus- püsside võimas tagasilöök purustab nõrgemate laskurite luid. Püssid on ikkagi mõeldud tavalistele laskuritele, mitte purunematutele terminaatori- tele. Õige laskeasendi korral ei juhtu midagi sellist. Suudmepidur, pehmest kummist plaat kaba küljes ja relva Just selle Mcmillan Tac 50 raske snaipripüssiga lasid Kanada snaiprid Afganistanis uue maa- enda kaal, mis on keskmiselt 15 kg, ilmarekordi. 2002. aastal tabas kapral Rob Furlong Shah-i-Koti orus 2430 m kauguselt kolman- muudavad laskmise täiesti talutavaks. da lasuga vastase võitlejat. Kindlasti tuleb kanda kõrvatroppe ja kaitseprille, sest lasu hetkel suudmepidurist 45-kraadise nurga alla tagasi lendavad püssirohugaasid tõstavad maast lahti nii tolmu kui kive.

Pooletolliseid täpsuspüsse tooda- vad paljud relvatehased, esimene

Sakslased kasutavad Inglismaal valmistatud Accuracy Internationali snaipripüssi G 22 kaliibriga 7,62x67 mm. KAITSE KODU! NR 8’ 2007 27 SÕJARAUD

Briti kaitseväe Energia 1500 m kaugusel 2927 J ametnik Kieren (sama palju kui automaadil AK 4 Macmahon testib raua suudmes). Inglise uut snaipri- Kõrvalekalle 300 m kaugusel püssi Accuracy In- (küljetuul 4 m/s) 11 cm. ternational, mille Kõrvalekalle 600 m kaugusel kaliiber on 8,59x70 (küljetuul 4 m/s) 48 cm. mm. Varem kasu- Kõrvalekalle 900 m kaugusel tati sama firma (küljetuul 4 m/s) 116 cm. ehitatud püssi kaliibriga 7,62x51. Kõrvalekalle 1200 m kaugusel (küljetuul 4 m/s) 225 cm. laiemalt tuntud oli USAs valmista- dalasku. Näiteks tuulega 4 m/s on Kõrvalekalle 1500 m kaugusel tud Barrett M 82, mis valmis 1982. kuuli kõrvalekalle 2 kilomeetri kau- (küljetuul 4 m/s) 385 cm. aastal ja esimesena ostis 100 püssi gusel 7,6 meetrit, kuid 3,5 m/s puhul Snaipripüssidest kaliibriga oma kaitsejõududele Rootsi 1989. 1 meeter vähem. 12,7x99 mm on kuni 1500 m kau- aastal. Rootsi pioneerid kasutavad guselt võimalik sihitud ja 2000 relva löögijõudu lõhkekehade hä- Pooletollist laskemoona on tavali- m kauguselt häiriv tuli. vitamiseks turvaliselt kauguselt. sest täismantelkuulist soomustlä- 1990. aastal ostis relvi USA armee bistava lõhke-süütekuulini, seega on PÜSSIST KÄSIKAHURIKS ning need osutusid väga kasulikuks ka väga raske anda täpseid andmeid Kuveidi vabastamisel ja Iraagi val- laskemoona läbistavuse kohta. Näi- Kahurimoon algab 20 mm kaliibrist. lutamisel. Näiteks hävitasid USA teks USA armee trasseeriv soomust- Enamik raskeid täpsuspüsse lääne- sõdurid 12,7 mm täpsete laskudega läbistav süütekuul, mida kasutavad riikides on kaliibriga 12,7x99 mm, iraaklaste SCUD-rakette ja kerge- jänkide täpsuslaskurid, suudab 500 samas on Venemaal valmistatud väi- mat soomustehnikat. Sõjakogemu- m kauguselt läbistada 21 ja 1200 m keste partiidena (peamiselt eriüksus- sele järgnes 12,7 mm täpsuspüsside kauguselt 11 mm paksust terasplaa- tele) ka 12,7x108 ja 14,5x114 mm täp- buum ja Barretti tehas on tänaseks ti. Artikli ilmumise ajaks peaksid ole- suspüsse, mis kasutavad sealkandis müünud üle 5000 M82 ja selle mo- ma Eestisse saabunud ka kaitsejõu- standardset raskekuulipilduja moo- difikatsiooni USA armeele, lisaks dude esimesed keskmised ja rasked na. Serbia firma Zastava suurekaliib- paljudele teistele riikidele. snaipripüssid: Soomest Sako TRG 42 rilist täpsuspüssi M 93 Black Arrow kaliibriga 8,6x70 ja Prantsusmaalt (Must Nool) valmistatakse kaliibri- Maailma kõige kaugem snaiprilask on PGM Hecate II kaliibriga 12,7x99. tega 12,7x99 ja 12,7x108. Sellised rel- sooritatud samuti kaliibriga 12,7x99 Järgneva tabeli kalkulatsioonide alu- vad kaaluvad tavaliselt 15–20 kg ja on mm. Mcmillan Tac 50 raske snaipri- seks ongi PGM Hecate II. 1,5 meetrit pikad ning selle kandjaks püssiga lasid Kanada snaiprid Afga- peab olema tugev mees, sest lisaks nistanis maailmarekordi. 2002. aastal Töötati välja 20. sajandi teisel püssile ja padrunitele (mis kaaluvad tabas kapral Rob Furlong Shah-i-Koti aastakümnel USAs. üle 100 g) on vaja kaasas kanda ka orus 2430 meetri kauguselt kolmanda Algkiirus (raua pikkus 700 mm) sama palju isiklikku varustust. lasuga vastase võitlejat. Ülipikkade 887 m/s. 1 vahemaade puhul on /3 tabamusest Energia raua suudmes (raua pik- Lõpetuseks raskest täpsuspüssist, 2 oskus ja /3 õnn. Nii sihtmärgi kaugust kus 700 mm) 16494 J (seega 2,5 mis isegi teiste omasuguste hulgas on kui ka tuult ja teisi muutujaid püütak- korda rohkem kui TRG 42-l ja 5,5 koljat. Lõuna-Aafrika Vabariigi relva- se mõõta ja arvestada ballistilise kal- korda enam kui Galil Snaiperil). firma Denel valmistab täpsuspüssi, kulaatoriga võimalikult täpselt, kuid millest saab rauda vahetades lasta Energia 600 m kaugusel 8682 J. sellest hoolimata ei saa tabamust nii 20 mm kahurimürsu kui ka Vene garanteerida. 2 km kaugusele lendab Energia 900 m kaugusel 6075 J. päritolu 14,5x114 mm padruniga kuul 4 sekundit ja väiksemgi viga või Energia 1200 m kaugusel 4184 J. (sama kaliibriga raskekuulipilduja on muutuv tuulesuund tähendab möö- näiteks soomukil BTR). 30 kg kaaluv 2 m pikkune relvasüsteem on Denel NTW 20 lasu hetkel. To- pakitud kahte 15 kg kaaluvas- pelt kuulmekaitsed ja kaitse- se seljakotti, mida kannavad prillid on kohustuslikud, sest laskur ja vaatleja. Positsioonil lasu hetkel suudmepidurist 45 pannakse relv minutiga kok- kraadi all tagasi lendav gaasi- ku. Ilmselt on tegemist suuri- juga tõstab üles suure tolmu- ma seeriatootmises oleva täp- ja prahipilve. Suurekaliibriliste susrelvaga. täpsuspüsside peamine häda ongi see, et lasu hetkel tekkiv Eesti kaitsejõudude täpsus- tolmupilv näitab vastasele täp- püssidest ja täpsuslaskmise selt snaipri asukohta. tulevikust täpsemalt mõnes ajakirja järgmises numbris. KK!

28 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 SÕJARAUD Õppuselkäinu mure varustuse pärast

Tekst: TÕNU ADRIK, sejõud küll panevad Kaitseliidule Kui ühe taseme tegelased ei anna, Kaitseliidu Tallinna malev kohustuse korraldada RÕK ning tuleb minna nende ülemate poole, küsimise peale lubatakse varustuse ja minu poolest kas või kaitseväe ärtsis, aprillis ja augustis osas toetada. Kui aga on vaja reaal- juhataja kindralmajor Ants Laane- 2007 korraldati Kaitseliidu selt midagi meestele välja jagada, otsani välja. Oleks vaid mehi, kes MTallinna malevas staabi- ütlevat kaitsejõud, et sorry, katsuge mindud saaksid. Kellelegi ju Kait- kompanii reservõppekogunemine ise omavahendite arvelt. Selga sai- seliit selle eest palka maksab. Kuigi (RÕK). Väljaõpe oli hea ja instruk- me õhukese välivormi (hoolimata riigistruktuuril pole meestele varus- torid asjalikud. Tõsiselt soovida 0 kraadi lähedasest ilmast ja lört- tuse põhikomponente (rakmed-sel- jättis aga varustus. Kutsel oli kirjas, sisegusest vihmasajust, kusjuures jakotid) välja anda, on need samal et tegemist on reservõppekogune- jagajad ütlesid talvevormi küsimise ajal vabalt müügil militaarvarustuse misega, mis tähendab, et asjasse on peale vaid naeratades, et väljas on kauplustes. Seljakott maksab 2000 segatud kaitsevägi ja see pole Kait- ju kevad), saapad (jagus vaid kiire- krooni, rakmed 2000 krooni... seliidu nädalavahetuselaager, kus matele), miski õhukese sviitri ning osalemine-asjatamine vabatahtlik. kopitanud, ilmselt Rootsi päritolu Deformeerimisel öeldi, et järgmine Varustuse kohta oli lisatud: kaasa kitlitaolise rohelise jope. Seltskond, RÕK on kolm päeva metsalaagrit võtta isiklikud hügieenivahendid. kes pärast formeerimist Lauliku ja soovitati kaasa võtta oma ma- Teades Kaitseliidu varustatust, olek- baasi õuel seisis, nägi välja nagu gamiskott ja -alus, oma seljakott ja sin ma Kaitseliidu õppustele minnes tööliste-talupoegade armee vahe- rakmed, oma see ja teine. Mis ma te- võtnud kaasa kogu maise vara, mida tult pärast Talvepalee vallutamist. gema pean? Leidma kusagilt 10 000 mul seal arvatavalt vaja võiks olla, krooni ja ostma varustuse, mille väl- sest sellisel juhul saabki loota vaid Kui küsisin seljakoti, rakmete jms jajagamine on riigi kohustus? Mul ei endale. Aga RÕK – see on ju kaitse- kohta, öeldi, et ei ole ja ei tule. Kõ- ole neid laigulisi asju jm varustust vägi. Kaitsevägi peaks aga tähenda- lab mitteusutavalt. Ise olen suhte- vaja isiklikuks tarbeks, neid vajan ma 2% sisemaisest kogutoodangust. liselt otsese ütlemisega ja arvan, et vaid siis, kui asi läheb tõsiseks ja on pigem on konks Kaitseliidu võime- vaja sõtta minna. Ja siis, kui on välja Kui kohale jõudsin, selgus, et ek- tuses oma meestele varustust väl- kuulutatud õppekogunemine kait- sisin sügavalt. Sain teada, et kait- ja ajada. Mis tähendab, et ei anta? sejõudude koolitusplaani alusel. KK! Vabatahtlikult oma raha eest riiki kaitsma?

Tekst: MIHKEL RABA, olude sunnil ostetakse althõlma Eesti – hankimine kas või Kaitseliidu oma- Kaitseliidu Tallinna malev vorm või mingi muu riigi vorm Interne- vahendite arvelt suurendaks meeste tist või militaarpoest. motivatsiooni ja tahtmist kuuluda ma- Õppustel osalemiseks peavad ole- leva lahinguüksustesse. Kolmas varus- heks probleemiks Kaitseliidus on ma vähemalt vorm, kiiver, rakmed ja tuse komponent on võitleja omal kulul võitleja varustus. seljakott. Kiivritest on olemas Saksa ostetavad esemed: soe pesu, kindad, ÜEnamiku kaitseliitlaste arvates on kolmepunktikinnitusega kiivrid (kait- sokid, puss, lambid jms. loomulik, kui vormirõivad, mida poes ei sejõududel on üle 15 000 kiivri), kuid Kes veel aru ei saanud, siis neid ak- müüdagi, annab Kaitseliit, et võitleja ei kahe aasta jooksul pole need Kait- tiviste, kes Kaitseliidu mainet üleval sahkerdaks neid endale kuskilt nurga seliidu reavõitlejateni jõudnud. See- hoiavad, karistatakse sellega, et nende tagant (ega rikuks seadust). Tegelik olu- ga on võitlejal ainuke võimalus osta varustus kulub eriti kiiresti. Aktiivsed kord on aga selline, et keskmist mõõtu ise suvalise riigi rakmed ja kott (nii kaitseliitlased on süsteemi kiuste alles inimesele vormi saada ei ole enamasti hoiab raha kokku, sest Eesti omad on ja ostavad endale oma raha eest varus- võimalik. Kurb on see, et need, kes saa- kallimad). Et vorm on ühtsustunde tust, millest enamik on piiratud kasutu- vad Kaitseliidus palka ja peaksid sellis- tekitamisel oluline, oleks õigem osta seaga, kasutusea pikkus aga pöördvõr- te asjade eest vastutama, leiavad palga kodumaist varustust. Eesti rakmed delises seoses võitleja aktiivsusega. eest vabandusi, mitte vorme. maksavad 2000, kott 2000 ja kiiver Eesti võib uhke olla, et tema kaitsekulu- Kinnitan, et suvevormiga lumes –27 1000 krooni. Tegelikult peaks ka see tused ei ole mitte 2% sisemaisest kogu- kraadi juures oli pehmelt öeldes jahe. osa varustusest olema võitlejale väl- toodangust, vaid tegelikult koguni 4%. Sõjaajal, kui see on ellujäämise ainus jastatud (ühtekuuluvustunde tekita- Nimetatud lisa 2% tuleb vabatahtlike võimalus, inimesed mõistagi ei virise. miseks ja standardiseerimiseks, mis arvelt. Aktiivsete vabatahtlike võitlejate Aga rahuajal vähendab see kindlasti on kriisisituatsioonis oluline). Ka teise moraal on piisavalt kõrge, et sellistest motivatsiooni ja igaühe tervis ei pruu- osa varustusest – kateloki, labida, põl- asjadest üle olla. Ning panus kodumaa gi vastu pidada. Jõuamegi selleni, miks vekaitsmete, magamiskoti, kompassi kaitseks antakse nurisemata. KK!

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 29 SÕJARAUD Kaitseliitlase varustusest uuel aastal

Tekst: IVAR JÕESAAR, kapten Raivo Tamm möönab, et kaitseliit- hinguvälja. Aastatel 2008–2010 oli- lasi pole seni varustatud piisavalt, gi plaanis keskenduda reservide ja aitseliitlaste omavaheliste vest- kuid rõhutab, et kaitseväe logisti- Kaitseliidu varustamisele. Nüüd on luste lemmikteemasid on sõjava- kakeskus ei tegele üksiku kaitseliit- see aeg käes ning alustatakse indivi- Krustus, õigemini selle puudumi- lase, vaid Kaitseliidu kui tervikuga. duaalvarustusest ja relvastusest. Ja ne. Õppustel pole näha, et keegi oleks Kaitsevägi teeb aktiivselt koostööd eks aprillisündmusedki andnud sel- tulnud vanas tsiviilpintsakus ja dres- Kaitseliidu peastaabiga, et paran- le kiiremaks ja mahukamaks alusta- sipükstes. Küll on aga näha erinevate dada Kaitseliidu varustuse olukor- miseks oma tõuke. riikide väga erinevalt kombineeritud da, hankida transpordivahendeid ja vormi- ja muu varustuse elemente. korrastada ladustamine. Käesoleva RELVAOSTUDEKS ON TEGELIKULT VAID Miks näevad kaitseliitlased välja nagu aasta sügisest on Kaitseliidu pea- PEENRAHA “õnnesõdurid” (solders of fortune) staap ja Kaitseväe Logistikakeskus mõnes Hollywoodi palgasõdurifil- asunud järgmiste aastate hankeid See Eesti mõistes üsna suur raha, mis? Kaitseväe arvestades kok- mida riigikaitse kasutada saab, on logistikud aga aitsejõudude peastaabi logistikaosa- ku leppima, maailma militaarvarustuse turul ajavad oma ta- Kkonna ülem kolonelleitnant Raivo Tamm mida ja millal, vaid peenraha, millega midagi uut belites näpuga möönab, et kaitseliitlasi pole seni varus- kellele ja kuidas ja moodsat ostma minnes võib ühte järge ja ilmneb, tatud piisavalt, kuid rõhutab, et kaitseväe ning mis alus- relvasüsteemi kinni maksma jää- et kaitseliit- logistikakeskus ei tegele üksiku kaitse- tel on vaja välja dagi. Seetõttu on Eesti püüdnud lastele on sel liitlase, vaid Kaitseliidu kui tervikuga. anda ning kui ära kasutada külma sõja järgset rel- sajandil välja pika ajavahe- vajõudude transformatsiooni ehk antud umbes miku järel välja vahetada. sõjavarude vähendamist Euroopas samas suurusjärgus vormikomplek- ja ostnud kasutatud sõjatehnikat. te, kui on organisatsioonil aktiivselt Kolonelleitnant Tamm soovitab Meil on renoveeritud sõjalaevad, õppustel käivaid liikmeid… meenutada, et Eesti riigikaitse alus- reservis hoitud autod ja soomukid, tas kuusteist aastat tagasi sisuliselt mis pole küll tehnika viimane sõna, KUST ON SAADUD KAITSELIITLASTE nullist ja on tänaseks algusaastate kuid mis on teiste riikide armeedes VORMIRÕIVAD? sissiarmeest, mille kasutada oli vaid täna kasutuses ning mida on palju varustus, mida igamees kaasas suutis toodetud ja seetõttu odavam üleval Lõpututel varustusejuttudel on pal- tassida (á la automaat ja kolm salve), pidada. Sama kehtib ka käsitulirel- ju põhjusi. Kaitseliidu liiget kohus- muutunud kaitsejõududeks, milles vade kohta. Kasutame vanemaid ja tatakse oma tõsist kaasalöömishuvi on arendatud kõiki peamisi relva- levinud mudeleid, millele on või- tõestama sellega, et ta soetab endale liike. Riigikaitse pikaajalise arengu malik saada tasuta laskemoona. ise suvise välivormi. Muud vormiele- plaan (KSAP 2010) aastast 2004 on mendid ja varustuse saab ta hiljem ette näinud, et sel kümnendil aren- Kolonelleitnant Tamm rõhutab, et malevast. Et seni pole olnud ühe- datakse uusi võimekusi ja seda plaani vana kaitseliitlasena ta on piisavalt selt mõistetavat kanalit, mille kaudu on ka täidetud. Mereväel on laevad, hästi kursis juttudega, mida mehed kaitseliitlane saaks endale legaal- õhuvägi suudab vastu võtta õhutoe- õppustel räägivad. Loomulikult võis selt välivormi soetada, on kasutatud tust ja jälgida õhuruumi, maaväel on väljavahetatud Hiina Kalašnikov vormirõivaste hankimisel tuttavaid autod ja soomu- olla üksikvõitleja kaitseväelasi ja muid kõveraid teid. kid ning suurtü- ui väga suurte, tarkade ja kallite seisukohalt mu- Seadusliku kanalina on alles hilju- kiväel haubitsad. Krelvade kasutamine välja arvata, gavam kui AK 4. ti tekkinud võimalus osta varustust On loodud tan- käib lahinguväljal suur osa olulist te- Kergem relv, Eesti Reservohvitseride Kogu asuta- kitõrje- ja õhu- gevust umbes 2 km distantsil. Kui palju mahukam salv, tud OÜ Armamendi militaarvarustu- tõrjesuutlikkus, me sellel alal oma lahtise sihikuga kergem moon, se kauplusest Kaitseliidu Tallina ma- pioneerid saavad Kalašnikoviga ära teha suudaksime? kokkukäiv kaba, leva Männiku lasketiirus. Kui nüüd hakkama mitme- lisaks lihtsam pu- malevast mingil erakorralisel puhul suguste pinnasetööde ja logistikud hastada, lollikindlam kasutada. Aga vorme jagatakse, on aktiivsemal kait- veostega, toimivad side- ja meditsii- ta soovitas meestel ka oma laske- seliitlasel mulje, et ta on ka need as- niteenistus jne. pesast veidi avarama pilguga välja jad endale ise välja sebinud, ning ta vaadata ja püüda mõista, mis tervel küsib peagi juurde. Et kaitseliitlaste Kolonelleitnant Tamme sõnul oli lahinguväljal toimub. agarus varustuselemente küsida on suures plaanis esmatähtsaks üles- erinev, ongi pilt jätkuvalt kirju. andeks luua tingimused erinevate Kui väga suurte, tarkade ja kallite relva- ja väeliikide tegevuse käivi- relvade kasutamine välja arvata, Kaitsejõudude peastaabi logisti- tamiseks ja hankida relvasüsteeme, käib lahinguväljal suur osa olulist kaosakonna ülem kolonelleitnant mis kataksid suuremas ulatuses la- tegevust umbes 2 km distantsil. Kui

30 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 SÕJARAUD palju me sellel alal oma lahtise sihikuga Kalašnikoviga ära teha suudaksime? Üks asi on lasta 150–300 meetri peale päevasel ajal tiirus, teine asi videvikus lahinguväljal ringi roomates. Loomulikult oleks võinud teha lätlaste eeskujul ja osta kogu raha eest võitlejatele in- dividuaalrelvaks H&K G 36. Kõigile meeldib, kui on kasutada hea, kerge ja moodne relv. Kuid kahekilo- meetrist vahemaad lahinguruumis ei kata ka väga heade käsitulirel- vadega. Vaja on relvasüsteemide kompleksi. Vaja on ka nägemis- seadmeid hämaraks ja pimedaks ajaks. Vaja on standardmoona nii brigaadi kui ka territoriaalüksus- te relvadele. Mõistlik on kasutada raha esmalt kriitiliste või puudu- vate võimekuste loomiseks ja see- järel olemasoleva parendamiseks. Kolonelleitnant Tamm näitab joo- nisel kümmet punast vektorit, mis kujutavad erinevate relvade tõhu- sust meid huvitaval lähilahingu- alal. Kui aasta lõpul jõuavad kohale 1,5-kilomeetrise tegevusulatusega pikamaa snaiprirelvad, on Eestis olemas midagi igale distantsile.

MITTE RELVA, VAID RELVASÜSTEEMI NIMEL

Kolonelleitnant Tamme sõnul pole mingi saladus, et kaitseväes AK 4 relvastusse võtmine oli pragmaatili- ne otsus, mis arvestas mitte niivõrd takse ja raha üle kantakse, jääb vaid saraha leidmisel püütakse protsessi üksikvõitleja mugavust, kuivõrd kokku leppida aeg järgmise aasta al- kiirendada, et need sihikud jõuak- süsteemi terviklikkust. Kaitsevägi ja gul, mil kabad saab välja vahetada. sid peagi iga kaitseliitlaseni. Kaitseliit on viidud ühele relvastan- Kabadega koos tuleb kasutusele ka dardile ja ühele kaliibrile. See tähen- taktikaline rihm. Sihikute kinnitamiseks AK 4 ja M 14 dab, et sõjas saad moona vahetada relvalaele lisatava nn Picatinny sii- kõigiga ja igal ajal. Relvi on piisavalt Käsirelvade kasutamisel on kõige ni ehk liitsu (Picatinny rail mount) ka reservväelaste relvastamiseks suurem mure, et me ei näe öösse. tootmise vastu on näidanud huvi ning Rootsist saadi tasuta kaasa nii Pool meie ajast on hämar või pime. Eesti firmad, kes on näidised juba harjutusmoon kui ka sõjaaja laske- Kui suudaksime varustada kõik rel- valmis teinud. See võimaldaks neid moonavaru. Kui oleks tegu mingi vad hologrammsihikutega ja võtta odavamalt kätte saada. Esialgu peaks muu kaliibriga, kuluks igal aastal kasutusele helendavate ristikute- Kaitseliidu igas malevas olema vähe- umbes 120 miljoni krooni ainuüksi ga optika täpsusrelvadel, oleksime malt väljaõppekomplekt (30–60 tk) selleks, et hankida väljaõppeks va- valmis korralikult laskma kolmvee- selliseid sihikuid, et mehed saaksid jalik laskemoon. Lisaks tulnuks aga randi ajast. Kui lisada ülikallid öö- hämaras ja öösel laskmisel holo- soetada sõjaaja varu. vaatlusseadmed, oleksime igal ajal grammsihiku kasutamise kogemu- vastulöögivõimelised. Kolonelleit- se kätte. Kuid umbes 7000 krooni Uue relva ja uue moona soetamise nant Tamme sõnul on järgmise aas- maksva sihiku, kokkukäiva kaba ja asemel tuleks pigem mõelda, kui- ta hankeplaanis 1600 hologramm- Picatinny siini relvale seadistamine das vanast relvasüsteemist rohkem sihikut ning 2011. aastal veel kolm toob mõistagi kaasa ka materiaalse välja pigistada. Nii ongi lähiajal korda samapalju. Esialgu läheb suur vastutuse suurenemise, mis eeldab kavas vahetada välja kohmakad osa neist missiooniüksuste Galilide- üksikvõitlejatelt hoopis hoolsamat plastmasskabad, mille järgi AK 4 le, kuid ülejäänute osas peavad maa- suhtumist oma varustusse. ka aeruks kutsutakse. Saksamaal vägi ja Kaitseliit kokku leppima, kui on juba ootamas 5000 kokkukäivat palju antakse väljaõppeks ajateeni- Hoopis eraldi teema on kolman- kaba ning kohe, kui hange otsusta- jatele, kui palju kaitseliitlastele. Li- da põlvkonna öövaatlusseadmete

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 31 SÕJARAUD toomine igapäevasesse väljaõp- MODERNISEERITUD AK-4 pesse ka Kaitseliidus. Hetkel saab MAKSIMUMVERSIOON neid vaid USAst, kuid ameeriklased HOLOGRAMMSIHIK peavad oma uusi öövaatlussead- SIHIKU KINNITUS TAKTIKALINE meid strateegiliseks kaubaks, mida 3x OPTILINE PICATINNY SIINIGA LAMP+IR-filter ei anta igaühele. Ka nõuavad nad SUURENDUS nende kasutajatelt paar korda aastas aruannet, kus ja millises seisus varustus on. Kolmanda põlvkonna KERGSULAMIST LAESÄÄR seadmed ei rikne 5–6 aastaga nagu 3 PICATINNY SIINIGA senised esimese ja teise põlvkonna seadmed ning elavad üle ka päike- LISAKÄEPIDE HARKJALAGA sevalguse kätte jäämise. Eesti kaitse- KOKKUKÄIV KABA TAKTIKALINE RIHM väelased on neid seni kasutanud vä- MIINUMUMVERSIOON lismissioonidel. Nüüd on aeg kanda saadud kogemused üle ka kodustele harjutusväljakutele, kuid siin võib RELVAKAPP anda tagasilöögi iga intsident, mis seotud öövaatlusseadmetega loha- ka ümberkäimisega. Kolonelleitnant Tamm rõhutab, et varustamisega tegelevad inimesed püüavad viia ük- sikvõitleja varustuse uuele tasandile, kuid selleks on vaja, et ka varustuse kasutaja suhtumises tekiks uus kva- liteet.

KAITSELIIDU VARUSTUSEST 2008. AASTAL

Kolonelleitnant Raivo Tamme sõnul on kaitseväegi valmis Kaitseliidule üle andma hulga üksikvõitleja- ja üksuse varustust, kui Kaitseliit saab kokku tervikliku vajaduste loetelu ning tagab varustuse ladustamise ja arvepidamise. Võitlejate indivi- duaalvarustust on kavas võimalikult palju meestele koju anda, et mitte suse kaitseliitlane peab olema va- on igal mehel koos muu erivarus- ladusid koormata. rustatud täpselt nagu reservõppe- tusega kodus. kogunemise võitleja. Kaitseliit otsib Ladustamisvõimekuse parandami- koostöös kaitseväe ja kaitseminis- 2008. aasta septembriks on kavas seks valmistub kaitsevägi Kaitse- teeriumiga seadusliku lahendit ka Kaitseliidule üle anda vähemalt liidule üle andma ja n-ö ukse ette sõjaaja üksustesse mittekuuluvate 1500 komplekti võitleja täisvarus- tooma iga kompanii kohta 1–2 me- kaitseliitlaste ja näiteks kaitseväe tust, mille hulgas on ka välimaju- rekonteinerit, mis vajavad valvata- objekte valvavate Kaitseliidu valvu- tus- ja kandesüsteemid ehk ma- vat territooriumi, kuhu need panna. rite varustamiseks. gamiskotid, seljakotid ja rakmed. Ka Rootsi betoonpunkrite kohale- Kuidas Kaitseliit need välja jagab, toomiseks vajalike vundamentide Kohe aasta algul alustab logisti- on organisatsiooni enda otsustada. ehitamisega alustatakse 2008. aas- kakeskus Kaitseliidu ümbervarus- Järgnevatel aastatel jätkub Kaitselii- tal. Kaitseliidul on selleks oma plaa- tamist Saksa kiivritega pruugitud du varustamine samas mahus vas- nid tehtud ja raha olemas. USA ja Rootsi kiivrite vastu. Siis tavalt Kaitseliidu taotlusele. näeksid kaitseliitlased kaitseväe- ÜKSIKVÕITLEJA VARUSTUSEST lastega ühtemoodi välja. Saksa Kuid uued kiivrid ja seljakotid üksi kiivrid on kilo kergemad ja kolme- ei aita üksusel tänapäevastele ohtu- Oluline tegur, mis tõstab mees- punktikinnitusega, mis tagab nendele vastu seista. Kaitseväel on Kait- te motivatsiooni ja parandab ka de parema peaspüsimise nt jooks- seliidu tarbeks olemas ka poolteist ühiskonna suhtumist, on võitlejate misel. Ka aprillisündmuste ajal tuhat kuulivesti. Paraku pole neil väljanägemise ühtlustamine ja va- õigustasid Saksa kiivrid end täie- veel keraamilisi plaate sees, sest rustuse tänapäevastamine. Paraku likult. USA kiivrid jääksid edaspidi plaatide hange on kavas alles 2008. pole veel lõplikult kinnitatud kait- mobilisatsioonireservile ja Rootsi aastal. Kuid hiljemalt 2009. aasta seliitlase varustuse nimekiri. Küll omad täiendusreservile. Kiiver lä- kevadeks on komplektsed vestid on aga kokku lepitud, et sõjaaja ük- heb kaitseliitlase kaardile kirja ja Kaitseliidul käes. Sellele lisaks on

32 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 SÕJARAUD kohe võimalik välja anda piisavas INDIVIDUAALVARUSTUS ALATES laele kinnituva Picatinny siini han- koguses killuveste. kimisele. Kuid relva saab tuunida ka 2008. AASTAST laesäärele Picatinny siini lisamise- ga, mille külge saab panna lambi ja RELVAD KOJU Alates 2008. aastast on Kaitselii- lisakäepideme või harkjala. Esialgu dule planeeritud igal aastal 1500 Kolonelleitnant Tamm meenutab pole riigil selleks raha, kuid et Eesti komplekti, milles on: kirgi põhjustanud kaitseväe püs- tootjail on prototüüp valmis, võib alusmatt tolivahetusprotsessi, kui hulk PMi, edaspidi loodetavasti iga malev või aluspüksid (2 paari) TT ja Colti 1911A1 püstoleid lasti ka üksikkaitseliitlane neid eelnime- auastmetunnused välivormile läbi purustaja. Kiruti, et selle suure tatud Männikul asuva militaarva- (3 komplekti) hulga häid relvi oleks võinud pigem rustuse kaupluse kaudu tellida. kaitseliitlastele müüa. Pole saladus, ﬂ iis froteesokid et püstolite hakkmasinasse saatmi- Et meestele varustuse ja relvade koju hügieenitarvete kott se eest sai kaitsevägi teostada püs- andmise projekt täielik oleks, aru- individuaalne esmaabipakk tolihanke odavamalt. Euroopas on tatakse koos kaitseministeeriumiga jalakuivatus- ja käterätik fondid, mis toetavad tavarelvastuse suurema koguse miinimumnõuetele jalaväelabidas hävitamist ja mille kaudu sai kaitse- vastavate relvakappide hanget. See jalaväerakmed vägi uue relvastuse odavamalt kät- oleks suur samm Kaitseliidu lahin- joogipudel te. Kaitseväel oli ennegi püstoleid guvalmiduse arendamisel. Loomu- katelok piisavalt, kuid neil olid valed ka- likult eeldab see ennekõike malev- kiiver liibrid. Kohutavalt tülikas oli veda- kondade pealikelt tõhusat kontrolli kiivrialune müts da igale poole missioonidele kaasa ja läbikäimist oma võitlejatega ning kiivrikate oma moona, sest PMi, TT ega Colti sobivate meeste väljavalimist. Ise- labakindad moona polnud kelleltki laenata. enesest peaks see ju lihtne olema, magamiskott sest kuidas saab eeldada, et kaitse- poolsaapad ja sisetallad Kolonelleitnant Tamme sõnul on liitlane abistab riiki kriisi korral, kui puuvillased, poolvillased ja villa- kaitseministeeriumile tehtud et- me talle relva koju ei usalda. tepanek osa laos olevaid relvi kait- sed sokid (á 2 paari) seljakott seliitlasele maha müüa. Kui minis- VEEL ERIVARUSTUST teerium võtab vastu otsuse riigivara skautmüts võõrandamiseks, on võimalik müüa sooja aluspesu komplekt Kolonelleitnant Raivo Tamme sõnul neid relvi kaitseliitlasele üsna sood- suvine kiivrialune müts on kaitseväel võimalik anda Kaitselii- salt. Planeeritud on realiseerida sviiter du suuremate malevate kasutusse ka püsse M 14 ja SKY ning püstoleid sõrmkindad mõnisada komplekti massirahutus- PM ja Colt. Sellisel moel saab säili- söögiriistade komplekt te ohjamise varustust. Tänaseks on tada ka erinevate relvade käsitlemi- talvekummikud (sh sisetallad ja mitu malevat oma taotlused esitanud se oskuse ja toetada laskesporti ning viltsussid) ning kaitseliitlastest abipolitseinikud loomulikult suurendab relvastuse talvise maskeerimisülikonna saavad peagi koostöös sõjaväepolit- hajutamine kaitseliitlaste kodudes- komplekt seinike ja tsiviilpolitseiga hakata har- se ka riigi julgeolekut. talvise välivormi komplekt jutama nende kasutamist. telkmantel Kaitseväel on huvi tuua osa stan- T-särk Et piisavalt hästi varustatud Kaitse- dardmoona kasutavad püssid M 14 varustuskott liidu üksused saaksid olla ka liiku- taas kasutusse ka üksustes. Amee- vihmaülikonna komplekt misvõimelised, jõuab suvel Eestisse riklased on optika ja tugijalgadega vormihoolduskomplekt 100 neljatonnist Hollandi sõjaväes varustatud M 14 võtnud täpsuspüs- välivormi komplektid kasutusel olevat DAF-veokit. Kolo- sina kasutusele Iraagis ja see on en- nelleitnant Tamme sõnul on nende nast õigustanud. Täpsuspüsse (mit- se. Sama sihiku saab panna ka AK 4 sõidukite puhul hinna ja kvaliteedi te segi ajada snaipripüssiga), mis Picatinny siinile. suhe ülihea. Niisama head peaksid oleks parima laskuri relv, võiks olla olema ka Kaitseliidus neid autosid igas jaos vähemalt üks. Kaitseväel Kuivõrd tegu on kalli tippklassi si- hooldama määratud 20 meest, kes on kavas varustada püssid Picatin- hikuga, millega varustavad oma uue aasta alguses DAF 4440 tüübi- ny siini abil kinnitatava Shmidt & relvi ka USA merejalaväelased, on koolitusele kogunevad. Benderi helendava ristikuga optili- hankeplaanis neid esialgu 250 tük- se sihikuga, mis moodustaks põhi- ki. 2008. aasta lõpul võiks kaitsevägi Kolonelleitnant Tamme sõnul on või- osa relva täiustamise maksumusest. need Kaitseliidule välja anda. Enne, malik läbi rääkida veel mitmesuguse Lisandub laesääresiin, mis võimal- kui konkreetne täpsuslaskur relva üksuste ja tagalatoetusvarustuse üle- dab kasutada kõiki lisaseadmeid kätte saab, peab ta aga snaiprite andmise teemal. Tema sõnul peaksid ja harkjalga. Nii saab relvast mini- koolis kursuse läbi tegema. Kaitseliidu mobiilsed üksused olema maalsete lisandite abil täpsuspüss, 2010. aastaks korralikult riides ja rel- mis võimaldab lasta ka hämaras Kaitseväe logistikud panustavad vadega varustatud. Täpselt nii, nagu ning saavutada suurema tuleulatu- AK 4 uuendamisel esialgu vaid relva KSAP 2010 ette nägi. KK!

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 33 HARITUD SÕDUR Kaitseliidu Tartu maleva aastaõppus “Hundilõks” täitis eesmärgi

Tekst: TANEL MEIEL, tava, millel on võimalus osaleda igal Pärast õppust ongi meil olemas and- leitnant, Kaitseliidu Tartu maleva malevlasel. Vaid nii saab tekkida med, mis võimaldavad analüüsida vaneminstruktor tunne, et ta on vajalik maleva tege- üksuste taktikalisi võimekusi. vuses, olenemata vanusest ja tervis- ajadus taastada tava, et kord likust seisundist. Kaitseliit on alati KRIITILINE ENESEHINNANG aastas koguneb kogu malev ja püüdnud ära kasutada oma liikme- Vviib läbi taktikalise harjutu- te erinevaid tsiviil- ja militaaroskusi Juba allohvitseriks õppides sisenda- se, selgus selle aasta septembriks. ning saavutada koostöös sünergia ti kõigile, et kui midagi juhtub välja- Ajendiks Kaitseliidule antud suunis eesmärgi täitmiseks. õppeprotsessis, suuna pilk eelkõige pöörduda tagasi “juurte” juurde. endasse ja vaata, kas viga polnud Vastavalt uutele juhistele tuleb anda Teiseks eesmärgiks oli soov kujun- mitte sinus. Tulebki möönda, et tegevust maleva kõigile liikmetele dada suurõppustele mobiilsem ja maleva instruktorkonna ja õppu- uudsem vorm, kont- se staabi eksimused ja leida väljundid oma võimekuste luline eesmärk oli saa- kasvatamiseks. sentreerides hulga- olid järgnevad: esi- liselt tegevust piira- Oda selgust allüksuste teks polnud õppuse hetkevõimekusest. ettevalmistamiseks KONTROLLIDA JA SUUNATA AEGA tud aja sisse. Õppus algas reede õhtul ja planeeritud aeg pii- 23. ja 24. novembril 2007 viidi Kait- lõppes laupäeval, jättes osalejate- sav. Vabatahtlike kaasamisel tuleb seliidu Tartu malevas läbi suurõp- le pühapäeva vabaks. Väga oluline arvestada pikema ajaga kui kolm pus “Hundilõks”. Õppuse formaadi eesmärk oli saada selgust allüksuste nädalat. Käskude vormistamisel on kirjeldusel ja planeerimisel võeti hetkevõimekustest. Maleval oli vaja vaja rohkem kaasata vabataktlik- sihiks mahutada suhteliselt piira- saada ülevaade aktiivsest koossei- ke pealikuid ja juhenda neid tege- tud aja sisse palju tegevust. Õppu- sust, mida kirjeldada maleva struk- vuste sünkroniseerimisel. Teiseks, se läbiviimisel püüdsime lähtuda tuuri reorganiseerimisel vastavalt formeerimisel ja deformeerimisel põhimõttest: suudame kontrollida kaitseväe juhataja püstitatud üles- annab tunda eelneva väljaõppe ja suunata aega. Lähtuvalt sellest andele, sh kui palju on alles eelneval vajakajäämine ning vähene täiend- koostati täpne ajakava ja selle sünk- perioodil moodustatud allüksustest õpe. Paariaastane paus formeeri- roniseerimisel tegevusplaaniga (eelkõige sellistest, mis läbinud re- misüksuste kasutamisel on viinud moodustus õppuse maatriks. Õp- servõppekogunemise) ja kui suur on stagnatsioonini. Tehnilised nüansid puse kestuseks planeeriti 24 tundi. Kaitseliidu Tartu maleva võimekus on ununenud ja see hakkab varjuta- territoriaalallüksuste (taas)loomisel. ma teostuse üldpilt. Enne õppuse algust oli kolmenäda- lane planeerimisfaas, mille käigus vormistati ja kooskõlastati õppu- se dokumentatsioon, eelkäsud ja operatsioonikäsud. Et õppus sujuks ja plaan toimiks, kasutati käskude vormistamisel õppusel osalevate allüksuste ülemaid. Õppuse taktika- lised elemendid olid: formeerimine, rännak (lisaks sattumine varitsuse- le), paiknemine, pealetung ja de- formeerimine. Peale allüksuste oli väljas ka maakaitsepataljoni staabi vähendatud koosseis, et värsken- dada nende inimeste staabiprotse- duurioskusi. Maleva aastaõppusel oli seega kokku 232 osalejat. Lisaks kaitseliitlastele oli nende seas ka 30 Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni luurerühma võitlejat.

Õppuse esmaseks eesmärgiks võin “Hundilõks” oli lahinguristseks Kaitseliidu Koolis kompaniiülema kursused lõpetanud lipnik pidada soovi taastada suurõppuste Margus Klaisile, kes selgitab pildil allüksuste ülematele oma lahinguideed. 34 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 HARITUD SÕDUR

Suurem ja sügavam probleem, võib harjutatud kolonni- ja maastikusõi- miseks. Tuleb arvestada ka reserv- öelda, et kogu Kaitseliidu murelaps tu. ohvitseride erinevat taset. on reaallogistika tagamine ja lahin- gutoetusteenistuse (LTT) piiratud MEELDIVAD ÜLLATUSED Planeerimisfaasis tuleb veelgi enam võimekus. Eelkõige on see seotud rõhuda maastikuluure tähtsusele vahendite ja laopindade puudu- Meeldiva poole pealt üllatas esiteks ja seda mitmeti korrata. Enne tege- sega. Kuid ettevalmistavas faasis suur osalus. Arvestades vahepealse vuse algust peavad kõik jaoülemad saaks täpse planeerimise ja instruk- aja suhtelist vaikelu on 232 osalejat tutvuma maastikuga, samuti pea- torite otsustava sekkumisega siiski suhteliselt vähese etteteatamisega vad kõik tutvuma õppuse käskudes üsna palju ära teha. hea tulemus. Teiseks rohke tegevus sätestatud piirangute ja “mängu- õppustel. Taktika- uba allohvitseriks õppides reeglitega”. Vajalik on erialaõpete Omaette problee- liste elementide täiendkoolitus enne õppust, samuti miks muutub ka Jsisendati kõigile, et kui midagi rohkus tingis ka ti- kuulipilduja- ja tankitõrjemeeskon- väljastpoolt male- juhtub väljaõppeprotsessis, suuna heda ajagraafiku ja dade koostöö ning ohutustehnika vat kaasatud ük- pilk eelkõige endasse ja vaata, selle täitmine tagas ülekordamine. suste kasutamine kas viga polnud mitte sinus. allüksuste suure õppusel. Paraku ei hõivatuse ülesanne- Õppus näitas ilmekalt ka teabeoh- peetud esialgsetest kokkulepetest te täitmisel. Mingit järjekordset kait- vitseri ja tsiviil-militaarkoostöö (ci- tegevuse koordineerimisel kinni ja seväelist molutamist ehk rahvakeeli vil-military cooperation = CIMIC) et- see rikkus ajakava. Jätkuvalt on mu- KVMi polnud. Kolmandaks, hoolima- tevalmistusega malevlase kaasamise reks vaatlejate ja hindajate kaasata tehnilise soorituse rabedusest, jär- vajalikkust. Ajakirjanikega oskab mine ning nende kompetentsus ja giti ülema lahinguideed ja taktikali- korrektselt suhelda eelkõige ajakirja- käitumisreeglitest kinnipidamine. sed elemendid sooritati hästi. nik. CIMIC-ohvitser tagab vajadusel Õppusel, kus on üle 200 osaleja, on kokkulepped ning võimaldab õppu- hindajatel vajalik väga täpne lahin- Neljandaks jäi silma allüksuste üle- sestaabil segamatult jälgida planee- gutegevuse reeglite (rules of engage- mate ja võitlejate väga kõrge moti- ritud ajaplaani ja tegevust. ment = ROE) olemasolu ja nendest vatsioon erinevate, sh ka rutiinsete kinni pidamine. Samuti on vaja ülesannete täitmisel. Ning viiendaks Kaitseliidu Tartu maleva suurõp- eraldi “mängujuhti”. said erinevad jõust- pusele julgen anda ruktuurid koostöö- ärgmine kompaniiõppus positiivne hinnangu. Analüüsides oma eksimusi ja lähtu- kogemuse. Kohaliku Jtuleb keskendada eelkõige Õppusele esitatud des tagasisidest saab anda hinnan- politsei kaasamine rühma tasemele ja suunata jõu- tingimused ja kirjel- gu ka allüksuste tegevusele. Esi- tagas liiklusohutuse pingutused tegevuse ühtsus- datud eesmärgid olid teks ei suutnud allüksuste ülemad rännakul. Kaitseväe tatud toimingute täitmisele. suuremad, kui seda hoida kinni kehtestatud ajakavast Ühendatud Õppe- oleks lubanud all- ja õppuse raamidest. Kui õppuse asutused toetasid õppust oma au- üksuste esialgne hinnang. Õppuse plaan poleks olnud paindlik, oleks todega. kõik eesmärgid said täidetud, ning ajagraafiku rikkumine toonud kaa- mis kõige tähtsam, maleval on nüüd sa teostuse nurjumise. Ka varem JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTTE alus anda hinnang oma üksuste kasutamiseks kokkulepitud maa- võimekusele. Tartu malevas on jät- aladest mittekinnipidamine tõi Vajalik on allüksuste taseme üht- kuvalt olemas motiveeritud ja hea kaasa ühe vahejuhtumi, mis või- lustamine. Seega tuleb järgmine väljaõppebaasiga lahingukompanii nuks olemata olla. kompaniiõppus keskendada eelkõi- ning staabikompanii. Ka on olemas ge rühma tasemele ja suunata jõu- hea alus üles ehitada territoriaal- Õppusel tuli ilmsiks, et allüksuste pingutused tegevuse ühtsustatud kaitse allüksused. Õppuse läbiviimi- ülemad ei suuda tegelikult korrekt- toimingute täitmisele. Ilmselgelt ne näitas kätte kitsaskohad ja selge selt täita ka lihtsamaid LTT nõu- on mõttekas jätkata 24-tunniste õp- suuna väljaõppe planeerimiseks. deid (toitlustamine, moona järel- pustega. Rohke tegevus versus täp- vedu jne). Ning mis veel halvem, ne ajakava on ennast õigustanud. Kinnitan, et on hea üle hulga aja oldi lohakad isegi tegevuse ühtsus- Eelkõige meeldis osalejatele õppuse näha suhteliselt suurt ja teovõime- tatud toimingute (Standard Ope- ajaline planeering: õppus algas ree- list meestehulka. Kui ohvitseride rating Procedure = SOP) täitmisel. del ja lõppes laupäeval. Pühapäev täiendõppe läbiviimisel on juba ha- Laagrirutiini kehtestamine lonkas, jäi osalejatele puhkuseks. katud harjuma virtuaalallüksuste ja ei hoitud kinni valguse ja hääle ka- kastide joonistamisega, siis otsene sutamise piirangutest, koostöö all- Saime kogemuse, et järgnevate väl- kontakt kompaniisuuruse allüksu- üksuste (jaod) vahel oli puudulik, jaõppeürituste läbiviimisel tuleb lo- sega raputab sind korralikult läbi. info liikumine häiritud, tunnussõ- gistiline toetus täpsemalt planeeri- Ning loomulikult on harukordne nade vahetumisel ei edastatud neid da ja teostada. Samuti sai selgeks, et see tunne, kui sinu planeeritud kõigile ja täheldati ka side-eeskirja enne suurõppuse algust on vajalik ideed leiavad teiste teostatuna mõ- rikkumisi. Ning mis eriti oluline jä- vähemalt kahekuuline ajavaru pla- testatud vormi ja see annab sulle reldus: õppus näitas, et autojuhtide neerimiseks ning allüksuste (jao- ja veelgi suurema tahte teha midagi pädevus on kiire kaduma, kui pole rühma-)ülemate taseme ühtlusta- rohkemat kui seni. KK!

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 35 Eve Täht – noore hingega noortejuht

Tekst: MARI-ANNE LEHT, Võrumaa malev Täht ütleb keerutamata, et talle juures või?”, “Kuulsid nende juttu meeldib lastega tegelda, sest nad pealt?”) tagarääkimised lõpetab. aitseliidu Võrumaa maleva annavad energiat, pidurdavad va- instruktor-noortejuht Eve Täht nanemist ja oskavad olla tänulikud. Eve Täht tunnistab samas, et ei jäta ütleb, et noortega sobivad töö- K Samas tunnistab ta, et mõned täna- halba meelde, sest negatiivse en- tama sõbralikud, arusaajad, au- sed väärtushinnangud teevad teda das kandmine pärsib edasiminekut. sad, teotahtelised, usaldusväärsed, murelikuks, eelkõige raha jumalda- Tema hääletoon muutub, kui küsin, noorte soovidega arvestavad ja hin- mine. Tihti maksavad vanemad ra- kas miski teda ei ärritagi. “Ärritavad gelt noored naised-mehed. haga kinni selle, et neil napib aega need, kes ei pea sõna ega teata, kui lastega tegelda. nad ei saa mõnele üritusele tulla,” IKKA KOOS LASTEGA tunnistab ta. Aasta lõpus korraldavad “Oleme tükk aega laulnud, teeme Maleva staabitöötajatel on meeles, Võrumaa maleva noortejuhid tubli- vahelduseks ühe liikumismängu,” kuidas Eve näitas suvel kõigile Amee- matele lastele teatrissesõidu. Male- pakub Võru maleva instruktor- rikast saadetud kaarti. Lugu ise algas vas mäletatakse, et mõnelgi aastal on noortejuht Eve Täht laagris olevatele veidi varem, siis, kui peastaap palus Eve väljasõidu eel sõna otseses mõt- maakonna koolilastele. Koos lastega esitada ühe tubli lapse ringkonnast tes rippunud telefoni otsas, et leida mängides paistab ta nendega sama- Ameerikas korraldatavasse skautide lapsi, kellel on võimalik viimasel het- ealine, kuigi on teinud üle 40 ringi ja gaidide laagrisse saatmiseks. Eve kel loobunute asemel kaasa tulla. ümber päikese. esitas Rõuge tüdruku Merle Piisko- pi, kes põhikooli lõpuaastatel juhtis EI SOBI PEREINIMESEKS Laste sõnul on lahe, kui juhendaja koolirühma. “Mul oli hea meel, et kõike nendega koos teeb. Tüdrukud tulin Merlele seal kaugel meelde,” ei Laagritest naasmise järel heidab Eve näitavad käsivarrel olevat sõbrapaela. varja noortejuht rõõmu. reeglina kohe magama, olenemata Eve õpetas seda pu- sellest, kas kell näitab pärastlõunat numa, ta tegi sedagi üdrukud näitavad käsivarrel Pärimisele, kuidas ta või õhtut, ja võib alles hommikul är- meiega koos, lausu- Tolevat sõbrapaela. Eve õpe- lahendab laste aru- gata. “Ükski pereisa ei kannataks sel- vad nad. “Mängin ja tas seda punuma, ta tegi sedagi saamatused, lausub lise elustiiliga naist kuigi kaua enda teen kõiki asju koos meiega koos, lausuvad nad. Eve pikemalt mõtle- kõrval,” naerab ta. Ta on ürituste lastega, sest see on mata, et kuulab ra- tõttu palju kodunt ära. Novembri- mu loomuses,” tunnistab ligi kahek- hulikult mõlemad pooled ära ja see- kuu ühel nädalal oli ta kodus vaid sa aastat Kaitseliidu Võrumaa male- järel pakub lepitust. Keerulisemate päeva, sest nädal algas Eestimaa tei- vas noori juhendanud Eve Täht. arusaamatuste puhul kutsub kohale ses otsas Kodutütarde keskjuhatuse spetsialisti. koosolekuga, millele järgnesid kaks Aadu Rästa on olnud ligi kaheküm- koolituspäeva, siis laagriettevalmis- nes tema korraldatud laagris. “Eve Ühel lasteüritusel ei saanud Eve tused ja reede õhtupoolikust laupäe- manitseb üleannetuid vahel küll kõ- kuidagi plaadimängijaga hakkama. va keskpäevani kestev laager. “Pais- vema häälega, kuid on ta abivalmis Askeldanud selle ees veidi aega, üt- tab, et mulle on töö perest olulisem,” ja arvestab kõigi lastega.” Aadul on les ta, et ei saa aparaadiga sõbraks. tunnistab Eve Täht. meeles, kui ta ei saanud laagri lõp- Kui lapsed kuulevad, et juhendaja pedes millegagi Võrust 20 km kau- julgeb oma vigu tunnistada, julge- Kuid see ei tähenda, et tal sõpru ja gusele koju. “Eve viis mu oma pisut vad seda ka nemad ja nii leiavad tuttavaid ei ole. Isiklikke probleeme streikiva autoga maale,” ütleb ta. nad tekkinud kitsaskohale kiiremini ei rutta ta kuigi paljudega jagama. abi. Teisalt ei kujuta ta ette elu usaldus- Meedikust kaitseliitlane Hille Vaht väärse sõbrata. “Ma ei taha hal- ütleb, et kui Eve palub teda lastele OTSEKOHESUS JA SÕNAPIDAMINE ba endasse jätta. Eelistan murede esmaabist rääkima, on raske keeldu- unustamist või jagamist kauase sõb- da, sest ta hindab kutsuja entusiasmi. “Hindan endasuguseid: konkreet- ranna Alega,” ütleb Eve, keda seob “Ta leiab kiiresti lastega ühise keele, seid ja otsekoheseid inimesi. Kui Võrumaal Varstus elava koolijuhist sest omab imetabast võimet panna räägin lastele, et endast nõrgemaid pereema Ale Sprengiga enam kui nad tetutsema nii, nagu nad olek- tuleb alati aidata, sest see on kodu- 20 aastat kestev sõprus. Nad võivad sid nad ise sed teha tahtnud. Kui aga tütarde ja noorkotkaste kohus ning helistada teineteisele ükskõik millal, keegi veidikesekski tagaplaanile jääb, on hea, kui aastakümnete pärast ka kas või öösel. kaasab Eve temagi tegevusse,” räägib sind aidatakse, mõistavad nad, et nii paljudes laagrites osalenud Vaht. tuleb teha,” kõneleb Täht. Siinkir- NOORTEJUHIKS KUULUTUSE PEALE jutaja on Võrumaa maleva staabis Tartu Pedagoogilisest Koolist alg- kuulnud, kuidas Eve Täht lühikes- Kuigi Eve Täht töötas nõukogude aja klassiõpetaja diplomi saanud Eve te ja tabavate küsimustega (“Olid lõpul kolm aastat pioneerijuhina,

36 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 Toona Eve kasuks otsustanud ei ole valikut kahetsenud. Võrumaa malevas tegeldakse noortega aktiivselt. Kui Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste tegi mullu oma esimese visiidi Võrumaale, tunnustas temagi Võru noortejuhtide tublit tööd. Sama meelt on ka Kodutütarde peavanem pidav Angelika Naris: “Eve Täht on üks paremaid noortejuhte.”

Eve on noorte kaasamise nimel käi- nud läbi kõik maakoolid. Lõppeval aastal on maakonnaorganisatsioo- nis üle 800 8–17-aastase noore. Eve Täht oletab, et tema töötamise ajal on seal oma aega sisustanuid üle 4000. “Ülekaalus on maalapsed, sest Eve Täht (vasakul) tundub tänu särtsakusele noorte seltsis nendega üheealine. neil on vaba aja veetmise võimalusi vähem kui linnalastel,” täpsustab ta. tuli tal elukohavahetuse tõttu laste- Laugult esimestel pioneerijuhiaas- Tubli noortejuht soovib, et malev ga töötamises pikk vahe. See oli Eve tatel saadud teadmised ja lastega saaks juurde ühe palgalise noorteinst- Tähele üheksas tööaasta Võru bensii- töötamise kogemused, pedagoogili- ruktori koha. Võrumaa malevas on nijaama operaatorina, kui ta märkas ne haridus ja soov noortega tegelda üle 300 kaitseliitlase, keda juhendab maakonnalehes kuulutust, et kohalik andsid mulle julguse minna kandi- kolm instruktorit, enam kui 800 noo- Kaitseliidu malev vajab noortejuht- deerima,” meenutab ta 2000. aasta rega tegeleb aga vaid kaks instrukto- instruktorit. Pikemalt mõtlemata veebruari, kui astus esimest korda rit. “Noored vajavad eriharidusega läks ta väljakuulutatud päeval staapi. Kaitseliidu maleva staabi uksest sis- militaarinstruktorit, sest kasvatame ju Sünnilinnas Valgas eelkäijajalt Eldi se. tulevasi kaitseliitlasi,” ütleb ta KK! Sügisvaheaeg telklaagris Võru linnas Tekst: HELI MAASLIEB, himeest Toomas Kauni ja sõbrustati paarilisega. Keegi ei katkestanud ja Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Võrusoo tema taksikoera Brendaga. vihma trotsides jõuti tagasi laagris- rühma juht se, kus ootas soe supp. Kahe päeva Uus päev tõi kaasa vihma ja mat- jooksul jäädvustas kõik objektiivi ügisesel koolivaheajal korralda- kamängu. Kontrollpunktides ole- ette jäänud põnevad hetked noor- sid Võrumaa maleva Võrusoo ja vad ülesanded tuli lahendada koos kotkas Priidik Pung. KK! SKreutzwaldi rühma noorkotkad ja kodutütred sügislaagri ööbimi- sega köetavates telkides. Laagripai- gaks oli Kaitseliidu Võrumaa maleva staabi hoov. Esimesel päeval käidi orienteerumas Kubja metsas. Juhendaja Toomas Piirman ütles, et enne, kui orienteerumise selgeks saad, tuleb metsa eksida. Aga seda järele ei proovitud. Õhtueine eel sai igaüks kateloki ja paki kuivsuppi ning kaitseliitlase Toivo Lõhmuse juhendamisel valmisid eined.

Tutvustati militaartehnikat ja tehti riviõppust, korrati sõlmi ja esmaabi. Kõike õpitut pidid lapsed rakenda- ma järgmisel päeval matkamängul. Õhtul tulid külla Tallinna noorkot- Sõlmi õpetasid laagrilistele Võrusoo rühma vanemad noorkotkad Ainar Sadonski, Ardo kad. Koos kuulati kaitseliitlasest ja- Kuus ja Rauno Kaiv. KAITSE KODU! NR 8’ 2007 37 Lauri Pääslase mälestusmatk – kas uus traditsioon?

Tekst: MIKK TARRASTE, LEGENDAARSE NOORTEINSTRUKTORI matka marsruudi. Eelmise aasta lõ- Noorte Kotkaste Tallinna maleva Mere MÄLESTUS pul kutsusin kokku sellesama kuna- rühma pealik gise noorkotkaste rühma ja me käi- Eelmisel aastal lahkus kahjuks meie sime selle tee läbi täpselt nii, nagu elle aasta Lauri Pääslase mä- hulgast noorteinstruktor Lauri kunagi koos koos Lauriga. Et see oli lestusmatk on ajalooks saanud. Pääslane – mees, kes oleks pidanud kustumatu elamus, otsustasin tava S12.–14. oktoobrini matkasid olema igavene. Tal oli omapära- jätkata. marsruudil Kehra-Palmaspõhja- ne võime sööbida inimeste mällu. Pikaveski-Kiruoja-Vetla-Kautla Teda teati igal pool, temast räägiti Tänavuse matka ettevalmistust memoriaal Tallinna maleva mitme igal pool. Paljude, ka siinkirjutaja alustasin eelmise rännaku info lä- rühma noorkot- silmis oli ta suur bitöötamisest ja teekonna valikust. elmise aasta lõpul kutsusin kad. Aga kõigepealt juht, tark inime- Selgeks sai, et sel aastal tuleb rada pisut selle tradit- Ekokku meie kunagise noorkot- ne, omapäraselt ümber pöörata ja pikemaks veni- sioonilise ürituse kaste rühma ja käisime läbi oma kirju minevikuga tada. Et käes oli suur sügis, pidin kujunemisloost. esimese matka rajad täpselt nii, ääretult isamaali- arvestama ka päikeseloojangute ja nagu kunagi koos Lauri Pääslasega. ne mees, paljude- -tõusudega. Otsustasin, et retk saab Kõik hakkas peale isa eeskuju. Ta alguse Kehrast, kust marsitakse rivi- le 2004. aasta alguses, kui tollane armastas üle kõige metsa ja met- sammul Palmaspõhjale ja sealt Vet- Kaitseliidu noorteinstruktor Lauri sas käimist. Kõik tema korraldatud la kaudu Kautla memoriaalini. Pääslane korraldas äsja formeeritud laagrid olid seotud metsa, tihti ka Mere rühmale, kuhu kuulus ka siin- rabadega. PLAANID JA ETTEVALMISTUSED kirjutaja, matka, mis kulges Kehra ja Kautla vahelisel alal Vooselt Keh- Pärast Lauri Pääslase lahkumist oli Et matkalised pidid kohale jõud- rasse. Teel õpiti orienteeruma, oja kindel, et tema mälestus tuleb kui- ma pimedas, tekkis idee kasutada ületama, jaotelki püstitama, lõket dagi jäädvustada. Nii sündiski mõte eelgruppi, mis püstitaks telklaag- tegema jpm. Ööbimised olid Vetlas hakata korraldama mälestusmatka. ri enne matkajate saabumist. Eel- ja Palmaspõhjal. Matkarajaks valisime oma esimese grupi panin kokku endistest Lauri

Sügisene matk ei ole naljaasi. See sunnib endast kõike välja panema nii pisemal kui ka suuremal, arendab rühma- vaimu ja rahuldab seiklusvajadust.

38 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 rühma noorkotkastest, praegustest Enne rongi saabumist sõidutati ke nõu pidada. Samal ajal panid kaitseliitlastest. Järgnes kogu mat- mind Kehrasse, kus pidin matka- noored üles kaks jaotelki ja hak- karaja läbitöötamine ja maastiku listele selgitama ohutust ja rääki- kasid metsast kuivi puud tassima. kompamine kaardil. Otsustasin, et ma üldistest plaanidest. See sujus Nad kandsid need suureks lõk- eelgrupi kasutamine peab jätku- hästi ja noored alustasid teekonda keks. Kaks poissi kaevasid latriini. ma ka järgmistel kordadel. Vaja oli Palmaspõhja poole. Mina aga sõit- Kasutades tehnilist piiritust, sai- ehitada sild üle Kiruoja ja püstita- sin kibekähku tagasi laagriplatsile me lõpuks ka lõkke “käima”. Pä- da teise päeva õhtuks telklaager ettevalmistustöid jätkama. Suures rast seda mängisime lipumängu Käpa järve äärde. Ette oli nähtud pimedas jõudsid lapsed kohale, ja kes tahtis, jäi lõkke äärde juttu raadioside eelgrupi, minu ja trans- väsinud ja nõrkenud. Pakkusime puhuma. Kell 23 sättisime end pordijuhi vahel. neile sooja teed ja magama. aar päeva enne starti kut- süüa. Järgnes mat- Plaanid minutilise Psusin kokku matkal osale- ka tutvustus, mille EI SAA ÜLE... KRAAVIDEST täpsusega paberile vate juhtide koosoleku ja me viis läbi Martin. Ta pandud, pöördusin mängisime kogu tegevuse läbi. rääkis Laurist, tema Hommikul oli äratus kavandatud noorteinstruktor minevikust ja tema hilisemaks, sest oli matka viima- Maritana Kala poo- tegemistest. Järgnes ne päev ja käia kõigest 5 km. See le, kes ideed toetas. Tema nõuan- telkidesse minek ja öörahu. oli saatuslik viga. Eeltöö käigus del tegime plaani mõned olulised olin otsustanud juhtida noored parandused. Ta muretses ka kogu TEINE PÄEV JA ESIMENE “LANGENU” Kautla juures üle oja mööda kop- varustuse ja koostas menüü. Järg- ratammi. Tammi teadsin olevat nes rühmapealike teavitamine mat- Järgmisel päeval viis transpordijuht puutumatu, sest kevadel sai seda kast ja üleskutse, et kõik noored on eelgrupi Kiruojale silda valmista- kasutatud ühel teisel üritusel oodatud rännakule. Registreerus 29 ma. Samal ajal startisime ka meie kontrollpunktina. Tammi juurest noort ja kümme juhti, neist kuus matkale. Olime käinud vaevalt paar pidanuks me poole tunniga jõud- juhti kuulus eelgruppi. kilomeetrit, kui oli esimene “lan- ma Kautla memoriaalini. Aga al- genu” – ühe kümneaastase poisi gasid hoopis retke suurimad kat- Paar päeva enne starti kutsusin kok- jõud ütles üles. Kutsusin raadio teel sumused. ku matkal osalevate juhtide koos- transpordijuhi ja laps viidi koju va- oleku ja me mängisime kogu tege- nemate juurde. Olgu mainitud, et Sest tammi polnud. Õigemini: vuse läbi. Juhtide koostöö laabus transpordijuht Sten Pertel pidi üle tammi juurde ei saanud. Usinad hästi. Võtsin ühendust ka Martin elama tõsiseid katsumusi: viies väi- maaparandajad olid ühest kraavist Kuivallikuga, kelle maadel lootsime kemeest koju, pidi ta ka puid juurde kaks teinud ja need kolme meet- ööbida. Lauri vana sõbra ja aktiiv- tooma ning mahutama kogu kraa- ri laiusteks kaevanud. Hakkasime se kaitseliitlasena oli ta kohe nõus mi autosse ja väiksesse järelhaagi- nuputama, kuidas ojast üle minna. ning pakkus igakülgset abi. sesse. Ja üle me läksime, ainult paaril lap- sel said jalad märjaks. Tänada tuleb VIHMASAJUS RAJALE Ülejäänud tee- Rinaldo Vahtelit, kond möödus ammi juurest pidanuks me poole kes pea üksinda Stardipäeva hommikul kallas vih- rahulikult ja lõu- Ttunniga jõudma Kautla memo- korraldas kogu ma ojadena. Eelgrupp koos minuga naks jõudsime riaalini. Aga algasid hoopis retke ojaületuse. kogunes tagalas, laadisime asjad Vetlasse, kus sõi- suurimad katsumused. Tammi polnud. autosse ja startisime Palmaspõhja me ja tegime star- Õigemini: tammi juurde ei saanud. Memoriaali juur- suunas. Ootasime ärevalt “rinde- diplaane. Oli ette de jõudsime poo- teateid” Balti jaamast. Lõpuks tuli nähtud, et eelgrupp viiakse laagri- letunnise hilinemisega. Buss oli kõne: “Kohal 17 noort.” Juhtidega platsile laagrit rajama ja kaks juhti juba ees. Käskisin asjad bussi pan- kokku oli meid 25. jäävad lastega matkama. Otsustasin na ja rivistasime lapsed üles ning ühineda eelgrupiga, et vaadata üle marssisime memoriaali ette. Pida- Alguses olin nördinud. Nii vähe Martini soovitatud uus laagripaik sin väikese kõne, panin pärja ja te- matkajaid! Pärast tuju siiski pa- (algselt pidime ööbima Käpa järve gime minutilise mälestusseisaku. ranes. Alustasime eelgrupiga telk- ääres, kuid tuli välja, et seal on tõ- Lapsed läksid bussi ja nendele oli laagri püstitamist Palmaspõhjal. sine soo, mida polnud kaardile kan- üritus läbi. Vaja oli panna üles kolm jaotelki, tud). Sidepidamises jäime lootma latriin jne. Kohe tuli telke ka küt- ICOMi autojaamale ja see õigustas Meil aga tuleb hakata planeerima ma hakata, et need matkajate saa- end täielikult. uut mälestusmatka. Tänan kõiki budes soojad oleksid. Meie suur juhte, kes loobusid vabast nädala- abiline Martin Kuivallik tõi kuuma Laagripaika jõudnud, hakkasime vahetusest ja otsustasid selle veeta vett tee valmistamiseks, organi- telke püstitama. Saime vaevalt märjas metsas. Tänan ka kõiki noo- seeris hulgaliselt lõkkematerjali ja laagri püsti, kui juba saabusid ri, kes otsustasid tulla halvast ilmast seadis laagrisse üles akutoitel val- matkajad. Andsin juhtimise üle ja hoolimata matkale ja veeta nädala- gustuse. otsustasin transpordijuhiga vähe- vahetus looduse rüpes. KK! KAITSE KODU! NR 8’ 2007 39 VIKTORIIN: VIIS KÜSIMUST MÄNGUNURK Tähelepanu keskendamine keerulistes 1. Pildil on üks 19. sajandi eesti rahvusliku ärkamisaja tegelane. Ta sün- tingimustes ehk samaaegselt tegutse- dis 1841. aastal Tartumaal ja suri 1924. aastal Viljandis. Pärast Tartu misega on oluline oskus igale kaitseliit- Õpetajate Seminari lõpetamist töötas algul koduõpetajana Lätimaal, lasele. Seekordne mäng aitab treenida seejärel kuni 1895. aastani Viljandi poeglaste elementaarkoolis, kus tähelepanuvõimet ning sunnib kiirelt sai peagi koolijuhatajaks. Tagandati sellest ametist venestusajal rii- reageerima ja mõtlema samal ajal, kui gikeele oskamatuse pärast. Pärast seda tegeles ta vaba literaadina käed-jalad on tööd-tegemist täis. Ka on peamiselt pseudomütoloogiliste uurimuste ja luuletuste kirjutamise- ga. Viimast tegi ta tihti Villi Andi nime all. Üldtuntud on tema sõnad selle mängu abil võimalik õppida uute lauludele “Kui Kungla rahvas kuldsel a’al” ja “Teele, teele, kurekesed”. kaaslaste nimesid. Kes oli see mees? 2. Peagi pärast Talvesõja algust PANE TÄHELE! ja Nõukogude vägede Soome tungimist, 1. detsembril Ettevalmistus: Mängijad seisavad ringis 1939 moodustati vallutatud maa-alal ka Soome De- külg külje kõrval nägu sissepoole. mokraatlik Vabariik (Suomen Kansanvaltainen Tasaval- Mängu käik: Kõigepealt tuleb liikuma ta) ja selle nõukogudemeelne nukuvalitsus eesotsas panna rütm. Selleks teevad kõik koos Otto Ville Kuusineniga. Seda valitsust hakati nimeta- (soovitavalt mängujuhi dikteerimisel) ma ühe kohanime järgi (pildil on sealne aastatel 1990– kõigepealt kätega plaksu, seejärel kohe 1908 rajatud kirik, mis pärast enam kui sajandit kino põlvedel patsu ja siis sõrmenipsu pare- Pobedana on 1998. aasta jõuludest taas ingeri luteri koguduse kasutada), millega on ta ka ajalukku läinud. ma ja kohe ka sõrmenipsu vasaku käega. Kuidas nimeti Kuusineni nukuvalitsust? Kõike seda tuleb teha järjest ja kõik män- 3. Pildil on üks neljast gijad sooritavad neid liigutusi korraga. eestlastest, kes sai Seega siis üheaegne käeplaks, põlvepats, Teise maailmasõja ajal parema käe sõrmenips ja vasaku käe sõr- Rüütliristi. Pildil olev menips. isik sündis 1913. aastal Kui rütm on selge, lisame tähelepanu. Kärknas. Ta vend lan- Mängujuht, kelle nimi on mängult Mari, ges Vabadussõjas. Küsitav ise lõpetas 1934. aastal Tartu ütleb samal ajal, kui ta teeb parema Poeglaste Gümnaasiumi elektrotehnika haru. Teises maa- käega sõrmenipsu: “Tere, Mari!” Kiirelt ilmasõjas sõdis ta nii Nõukogude Liidu kui ka Saksamaa peab ta mõttes valima ka uue mängija, poolel. Põgenes 1941. aasta suvel Punaarmeest. Teise maail- masõja lõpus oli ta 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi 45. kelle poole pöörduda. Olgu selleks näi- rügemendi ülem. Suri Tšehhimaal kas 9. või 10. mail 1945. teks mängija Jüri. Seejärel teeb ta kohe Tõenäolised poosid tšehhi partisanid ta omakohtu otsusel (hoides rütmi) vasaku käega sõrmenipsu üles. Kellest on jutt? ja ütleb: “Tere, Jüri!”. Jüri peab nüüd 4. Eesti rahvakalendris on see detsembrikuu lõpu kiriklik täht- kiirelt reageerima ja kohe, kui on tehtud päev päev osa jõuludest. Sel päeval tööd ei tehtud, eriti olid käteplaks ja põlvepats ning tulnud uuesti keelatud ketrustööd. Kiriklikus kalendris kuulub see päev õn- parema käega sõrmenipsu tegemise kord, netute hulka – sel päeval sündinud lastel polevat õnne. Sellele sellega samal ajal ütlema: “Tere, Mari!” uskumusele on põhjust andnud üks kuningas Herodese (kelle Ning kohe vasaku käega nipsu tehes te- saabumist Jeruusalemma 36. aastal eKr on kujutatud kõrval- retama järgmist vabalt valitud mängijat, oleval Jean Fouquet’ 1470. aastate esimesest poolest pärine- näiteks Peetrit. Peetril on nüüd käeplaksu val miniatuuril) käsk meie ajaarvamise algusest. Mis päevast ja põlvepatsu ajal aega end koguda. Ent on jutt ja kuidas on sellega seotud kuningas Herodes? sel ajal, kui ta teeb juba parema käega nipsu, peab ta teretama ka Jürit. Ning ol- 5. Vaatamata oma lühikesele elu- le (eluaastad 1889–1918) on pildil les juba valinud uue ringis oleva mängija, koos abikaasa Marie Oberstiga olev mees jätnud kustumatu jälje näiteks Kati, teretab teda samal ajal, kui Eesti poliitika ajalukku. Ta kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, teeb vasaku käega nipsu. Jne. mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. Saksa okupatsiooni alguses Oluline on hoida kogu aeg ühtlast plak- 1918. aastal lahkus ta Soome, lootes asuda korraldama Eesti Va- sutamise, patsutamise ja nipsutamise bariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kadu- rütmi. Kui kuulete oma nime, tuleb käsi ma. Kõige tuntuma versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kokku lüües ja põlvedele patsutades juba kätte vangi ja hukati Helsingis. Jaan Kross on kirjutanud tema ruttu mõelda uue mängija peale ning sa- elukäigu ainetel romaani “Tabamatus”. Kellest on jutt? mal ajal, kui on vaja teha parema käega nipsu, teid teretanud inimest vastu te- KÜSIMUSED KOOSTAS ÜLIÕPILASTE MÄLUMÄNGU KLUBI

retada ja vasaku käega nipsutades uuele mängijale tere saata. Esialgu läheb kõik VASTUSED Vilms. Jüri 5. si).

sassi, kuid harjutamine teeb meistriks ja lap- hukatud käsul Herodese kuningas meeles peetakse päevaga selle detsember; (28. buri läänis, praeguses Leningradi oblastis Venemaal). 3. Paul Maitla. 4. Süütalastepäev Süütalastepäev 4. Maitla. Paul 3. Venemaal). oblastis Leningradi praeguses läänis, buri

tähelepanelikuks ning osavaks. Vii- Soome endises kannasel Karjala asub linnake mereäärne asuv loodes km 50 linnast Lõbusat mängimist! KK! kesk- Peterburi Zelenogrosk), (praegu (Terijoki valitsus Terijoe 2. Kuhlbars. Friedrich 1.

40 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 RISTSÕNA

KAITSE KODU! NR 8’ 2007 41 VARIA

RETSEPTID SUMMARY

RETSEPTE NAISKODUKAITSE PEOLAUA KATMISE KURSUSELT STORY OF THE ESTONIAN ORDER OF THE (ÕPETAJA ANU PARKONEN) CROSS OF LIBERTY ÕUNA-PIPARMÜNDIJOOK (1 PORTSJON = 200 G) The Order of the Cross of Liberty is an Esto- nian military order founded on the 24th of Koostisained 1 portsjon 10 portsjonit 100 portsjonit February 1919. The order was divided into three divisions: the 1st division was given for military Piparmünditee 50 g 500 g 5 l merits; the 2nd division was given for personal Õunamahl 150 g 1,5 l 15 l bravery in the combat and the 3rd division was given for civilian services. Each division was Suhkur 30 g 300 g 3 kg divided into three ranks. The fi rst Crosses of Liberty were given in August 1919 and the last Liköör Vana Tallinn 20 g 200 g 2 l – in 1925. Delivery of Estonian Cross of Liberty was terminated by the law of the 19th of June Valmistamine 1925 of the Parliament of Estonia. 3224 orders were given in total. There was no order of the Valmista kange piparmünditee. Kurna tee, lisa õunamahl ja 2nd division of the 1st rank given to anybody kuumuta keemiseni. Vajadusel maitsesta suhkruga. Vala se- because it could only have been given to a per- gamisnõu, serveerimisnõu, pokaali või glögitassi põhja son who had already got orders of the 2nd di- Vana Tallinn või mõni muu ürdiliköör ning lisa vision of 3rd and 2nd ranks. The Liberty Statue will be open on Harjumägi in Tallinn on the 28th soe tee ja mahla segu. Serveeri kuumalt näi- of November 2008, at the 90th anniversary of teks veini asemel. the beginning of the Independence War. It has a shape of Estonian Cross of Liberty of the 2nd Näpunäited division of the 1st rank and it is created in order Sobib suurepäraselt aastavahetuse ja vabariigi to stress heroic fi ghts in 1918–1920. Pp. 9–10. aastapäeva vastuvõtulauale. Jook on väga hea ka ilma alkoholita. ABOUT CALIBERS OF PRECISION WEAPONS II VALGE ŠOKOLAADI ja TOORJUUSTU TRÜHVLID Heikki Kirotar, member of subunit Kalev of Tal- linn unit of Kaitseliit, continues a review about Koostisained 1 portsjon 10 portsjonit 100 portsjonit the calibers of ammunition of precision weapons. This time he introduces calibers 7,62x51, Toorjuust 20 g 200 g 2 kg 7,62x54R, 7,62x67, 8,6x70 and 12,7x99 up to Valge šokolaad 45 g 450 g 4,5 kg the biggest caliber of a precision gun that is 20x102 mm, caliber of the precision gun NTW Metspähklid 10 g 100 g 1 kg 20, produced by corporation Denel of the Re- public of South Africa. It is possible to shoot Valmistamine with both cartridges of heavy machine guns of 1 14,5x114 mm and projectiles of 20 mm by this Kaalu toorained. Sulata /3 valgest šokolaadist ja sega toasooja toorjuustuga. Kui gun. As a bullet proof vest on the battlefi eld is mass on ühtlane, tõsta see pritsikotti ja pritsi küpsetuspaberile umbes 10–12- rather a rule than exception, it is also impor- grammised kuhjakesed. Aseta need plaadiga külmikusse (vajadusel sügavkülmi- tant for the bullets of precision guns through kusse). Sulata ülejäänud valge šokolaad ja kasta kuhjakesed ükshaaval šokolaadi. how thick bullet proof vest they can be shot. Pp. 23–28. Puista üle röstitud ja hakitud metspähklitega. Lase trühvlitel hanguda ja serveeri.

KAITSE KODU! TOIMETUS SOOVITAB PÜHADELAUALE UTRIA – LANDING AND REPLAY POLGU PIPARKOOK Landing of Utria, one of the most important events of Estonian Independence War, took Pühadelauale võib küpsetada suure place on the 17–19th of January, 1919. Mari- plaadipiparkoogi. nes and 600 members of Finnish battalion Koostisained (üks ahjuplaaditäis) of volunteers acting under the conduction of Captain Johan Pitka played an important role 1 kg piparkoogitainast at the deliberation of Narva. In the framework 0,5 liitrit (soovitavalt hapukat) pak- of the 90th anniversary of Estonian Republic, semat moosi a huge military spectacle will be organized by 1 lahtiklopitud muna määrimiseks Erna Society, Ministry of Defense and Estonian War Museum in cooperation with Front Line, Kaunistamiseks piparkoogiglasuuri club of war history. The spectacle is based on historic events and it will take place on the 11th Valmistamine of January, 2008 in Meriküla. Jaga piparkoogitaigen kahte pisut ebavõrdsesse ossa. Puista lauale pisut jahu ja Specialists of the Simulation Center of Estonian rulli sellel suurem osa taignast ahjupannist veidi suuremaks mitte väga õhuke- National Defense College will play the landing seks koogipõhjaks ja paiguta pannile. Määri põhjale moos. Nüüd rulli teine osa of Utria by the Joint Conﬂ ict and Tactical Simu- lation originating from USA. The replay of the tainast samuti ristkülikuks ja kata piparkook sellega. Tõsta koogialuse servad simulation can be seen at the patrolling contest selle peale, et moos vahel välja ei jookseks. Lase pisut kerkida, siis määri kook named after the landing of Utria. Until now the lahtiklopitud munaga ja küpseta nii, et piparkook on küps, kui pehme. Kaunista Simulation Center has performed simulation piparkoogiglasuuriga. Pärast jahtumist lõik kook ristjoontega ristküliku- või dia- trainings. This is the ﬁ rst attempt of historical analysis. (See the inset.) gonaaljoontega rombikujulisteks sobiva suurusega küpsisteks.

42 KAITSE KODU! NR 8’ 2007 Grenader Kirjastus soovib kõigile Kaitse Kodu lugejatele rõõmsaid jõulupühi ja tegusat uut aastat!

Head jõulukingid leiad Grenader Kirjastuse raamatute hulgast

Koostaja Mart Laar Hanno Ojalo SÕJAKIRJASAATJAD VARJUD MERES. SAKSA ARMEES II MAAILMASÕJAS ALLVEESÕDA LÄÄNEMEREL 1914–1919 JA 1939–1945 Kõva köide Kõva köide 368 lk 128 lk

Hoidmaks Teises maailmasõjas ära sõjaväe moraali kokku- Raamat annab lühiülevaate allveesõja sündmustest Lää- varisemist, loodi Saksa armees eraldiseisvad ajakirjanikest nemerel mõlemas maailmasõjas ja Vabadussõjas. koosnevad sõjakirjasaatjate üksused. Nende ülesandeks Võrreldes mastaapsete võitlustega maailmameredel ja oli levitada uudiseid sõjas saavutatud triumfi dest. Esimest ookeanidel on sõjategevus Läänemerel alati tundunud rähk- korda rakendati sõjakirjasaatjaid 1936. aasta märtsis, lemisena tagahoovis ja üldiselt ei kipu ingliskeelsed teosed mil Saksa väed hõivasid vastupanu kohtamata Reinimaa siinset sebimist märkamagi. Tingimused allveesõjaks Lääne- demilitariseeritud tsooni. Sõjakirjasaatjate tehtud pildid aitasid levitada sõnumit Hitleri või- merel olid ookeanidega võrreldes samuti rasked – madal vesi, miinid, madalikud, talvel jääkate. dukusest üle kogu maailma. Saavutatud edust innustatuna astuti looma propagandakompa- Allveesõda puudutas otseselt ka Eestit ja eestlasi. Mõlemas maailmasõjas kasutati Eesti niisid. Otsus üksuste moodustamise kohta võeti vastu 1939. aasta mais. sadamaid, uputati Eesti laevu ja eestlasi oli nii allveelaevnike kui ka allveelaevarünnakute Sõjakirjasaatjate tegevus ei piirdunud üksnes kirjatööga. Tihti sattusid nad lahingutesse, ohvrite hulgas. said surma või haavata, sooritasid kangelastegusid. Teises maailmasõjas läkitasid allveelaevad Läänemere põhja üle saja laeva. Surmakülva- Omad sõjakirjasaatjad tegutsesid ka Eesti idapataljonide ning hiljem piirikaitserügemen- vaid allveelaevu endid uputati samuti sadakond. tide juures. Eestis avaldati sõjakirjasaatjate kirjutisi peamiselt Rindelehes, aga ka Eesti Sõnas, Legendide ja müütide hulk, mis allveesõda Läänemerel ümbritseb, on suur ja põhitee- Virumaa Teatajas ning teistes kohalikes lehtedes. ne on selles Nõukogude propagandal, mis lõi valelikku ilupilti Punalaevastiku allveelaevade Kogumikku on paigutatud ajakirjanduses avaldatud artiklid ja luuletused. Pildimaterjali vägitegudest. „Varjud meres” eesmärgiks on anda lugejale tõesem pilt möödunud sajandil hulgas on mitmeid haruldasi fotosid sõjakirjasaatjatest ning sõjakirjasaatjate joonistusi. Läänemere vetes toimunust.

Aja lood „Aja lood” on sari, mis koondab Eesti inimeste isiklikke mälestusi 20. sajandi esimesel poolel Eestit tabanud sõdadest, okupatsioonidest ning nende mõjudest. Meenutatakse näiteks sündmusi Eesti Poliitilises Politseis, koostööd riikide luurega, Venemaa vangilaagreid, võitlust punaväe ridades, 36. pataljonis, Eesti Leegioni 45. rügemendi 4. kompaniis ja Eesti Diviisi 45. rügemendis. Sarja senini ainuke naisautor Valve Mäesalu esitab avameelse pildi eesti naise elust Eesti Vabariigis, hilisematel sõja- ja nõukogude okupatsiooni aastatel ning taasiseseisvunud Eestis.

ILMUMAS: Mart Laar EESTI LEEGION: 20. Eesti Relva-SS Diviis sõnas ja pildis Mahukas pildialbum, mis annab ülevaate Eesti Leegioni tegevusest selle loomisest 1942. a kuni sõja lõpuni ning leegionäride saatusest peale sõda. Raamatut illustreerib hulk seniavaldamata ja haruldasi pilte.

www.military.ee Militaarmärklehed Kaitseväele ja Kaitseliidule, IPSC ja ISSF märklehed sportlaskuritele, laske- päevikud, militaarraamatud, relvakapid.