DOCSLIB.ORG

Läänemaa – Turvaline Pesapaik SISUKORD Martna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Läänemaa – Turvaline Pesapaik SISUKORD Martna EST Läänemaa – turvaline pesapaik SISUKORD Martna ................................... 16 Ridala .................................... 17-18 HAAPSALU LÄÄNEMAA Vormsi ................................... 18-19 Oru ........................................ 19 Haapsalu kaart ....................... 3 Taebla ................................... 12 Noarootsi .............................. 20-21 Jalutuskäik Haapsalus ........... 4 Risti ........................................ 12-13 Nõva ..................................... 21 Keskaegne Haapsalu ............. 6-7 Kullamaa ................................ 13 Kuurortlinn Haapsalu ............. 8-9 Lihula ..................................... 14 Läänemaa kaart ................... 22 Kultuurilinn Haapsalu ............. 10-11 Hanila ..................................... 15 Läänemaast ......................... 23 1. Jahtklubi 16. Jaani kirik (1500) 30. Läänemaa haigla, de la 2. Rannarootsi Muuseum 17. Läänemaa muuseum, Gardie loss (1830) 3. Vasikaholmi rand endine raekoda (1775) ja 31. Metodisti kirik 4. Cyrillus Kreegi mälestus- Ilon Wiklandi muuseum 32. Paralepa rand sammas ja muuseum 18. Vabadussõja 33. Thalasso SPA Hotell Fra 5. Baltic Hotel Promenaadi monument Mare 6. Tšaikovski pink 19. Piiskopilinnus, Toom- 34. Baptisti kirik 7. Spa Hotell Laine kirik, kellatorn ja 35. Ernst Enno 8. Haapsalu Neuroloogiline muuseum mälestusmärk Rehabilitatsioonikeskus 20. Rootsituru väljak ja 36. Haapsalu Linnavalitsus 9. Carl Abraham Hunniuse skulptuur “Poiss kalaga” 37. Postkontor monument 21. Wiedemanni 38. Turismiinfo 10. Kuursaal, promenaad Gümnaasium 39. Alexander Nevski ja kõlakoda 22. Wiedemanni spordisaal Ortodoksi kirik 11. Päikesekell 23. Lääne Maavalitsus 40. Vana kalmistu 12. Rudolf Tobiase 24. Päeva Villa hotell 41. Turg mälestusmärk 25. Jalgrattalaenutus 42. Raudteemuuseum, 13. Maarja Magdaleena 26. Evald Okase Muuseum raudteejaam ja bussijaam kirik 27. Hotell Kongo 43. Haapsalu Veekeskus, 14. Tenniseväljakud 28. Haapsalu Hotell spordihoone ja staadion 15. Politsei 29. Kultuurikeskus ja 44. Võllamägi Linnagalerii 45. Sidemuuseum Aleksander I. jalutusteed. Veekogu vastaskaldal JALUTUSKÄIK paistab helilooja Cyrillus Kreegi HAAPSALUS Mere poole jalutades jõuame mere- mälestussammas (4) (1889-1962), äärsele jalutusteele Suurele Prome- mis asub helilooja kunagise kodumaja Jalutuskäik Haapsalus algab piiskopi- naadile, mis kuni II maailmasõjani oli ees. Nüüd tegutseb majas tema linnusest (19), mis on üks paremini Haapsalu suvituselu keskus. Prome- kortermuuseum. säilinud linnuseid Eestis. 13. sajandi naad, mis algab kunagise tähtsaima lõpust 1559. aastani asus siin Saare- ujumispaiga Aafrika rannaga, on Väikese viigi kaldal möödume Bern- Lääne piiskopkonna keskus. Linnuse- rajatud merre 19. sajandi keskel. hard Laipmani mälestussambast. õue ümbritseb 803 m pikkune ring- Promenaadil asub skulptor Roman Laipman oli 1905. aasta rahutuste ajal müür. Linnuse vanimad osad on 1270. Haavamäe loodud mälestusmärk Eesti talumeeste eestkostjaks vaidlustes aastatel valminud väike linnus ja väga esimesele professionaalsele helilooja- mõisnikega ja teenis selle eest surma- hea akustikaga toomkirik. le Rudolf Tobiasele (12) (1873-1918) nuhtluse. ja sama autori tehtud päikesekell (11). Kiriku ristimiskabeli aknale ilmub täis- Viigi äärest pöörame Ehte tänavale ja kuu ajal valge naisekuju - Valge Daam. Promenaadil paikneb ka suverestoran sealt Wiedemanni tänavale, mis on Legendi järgi on Valge Daam kloostri- Kuursaal (10) koos kõlakojaga. 1898. nime saanud seal elanud keeleteadla- seaduse rikkumise tõttu kabeliseina aastal valminud puitpitsiline kuursaal se Ferdinand Johann Wiedemanni müüritud neiu. Linnuse kellatornist tegutseb tänapäevalgi restoranina. (1805-1887) järgi. avaneb parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Linnuses tegutseb Kuursaali lähedal on Haapsalu kuuror- Samal tänaval, lasteraamatukogu hoo- muuseum ja kohvik, seal korraldatakse di rajaja Carl Abraham Hunniuse (9) vil, asub Ilon Wiklandi järgi nime saa- kontserte ja etendusi. (1797-1851) mälestusmärk. Maakon- nud laste mänguväljak Iloni aed. naarstina töötanud Hunnius oli esime- Hoonelt leiame aga Venemaa välis- Linnuseesine plats oli linna kunagine ne, kes märkas, et kohalikud elanikud ministri ja riigikantsleri Aleksander turuplats, kust saavad alguse linna va- kasutavad oma tervisehädade leeven- Gortšakovi mälestustahvli, kes olevat nimad tänavad. Turuplatsi juures asub damiseks meremuda, ja hakkas muda seal 1798. aastal sündinud. 18. sajandil ehitatud linna raekoda omadusi teaduslikult uurima. 1825. (17). Praegu asub raekojas Läänemaa aastal rajati Hunniuse eestvõtmisel Möödume Wiedemanni gümnaasiu- muuseum. Muuseumi taga paistab Haapsallu esimene mudaravila. mi (21) hoonest, kus on kooli peetud Haapsalu linnakirik - Jaani kirik (16). 200 aastat. Kooli vanim, Kalda tänava 15. sajandil kaubaaidast ümber ehita- Suur Promenaad läheb üle Šokolaadi poolne osa, on ehitatud 18. sajandi tud kirik eristub teistest oma põhja- Promenaadiks, mis lõpeb helilooja lõpus, uusim, Wiedemanni tänava lõuna suunalise asendi poolest. Kiriku Pjotr Tšaikovski mälestuspingiga poolne, aga 1928. aastal. Mõne aasta sisustusest väärivad tähelepanu 5 (6). 1867. aasta suvel Haapsalus eest sai koolimaja juurdeehitise - meetri kõrgune kivialtar (1630) ja puust puhanud helilooja armastanud pingi spordisaali, mis on üks moodsamaid kantsel (1707). Altariesist põrandat asukohas imetleda päikesetõusu. spordirajatisi linnas. katavad hauaplaadid. Mälestuspink asub Haapsalu Neuro- Tänava lõpus paistab taas meri ja jalu- Raekoja juurest jätkub jalutuskäik loogilise Rehabilitatsioonikeskuse tuskäik jätkub mööda Õhtu kallast. Kal- mööda Linda tänavat. Linda ja Rüütli (8) kõrval, millest üle tee paikneb üks dapealsel on Haapsalus elanud luule- tänava ristil asub Peetri maja, kus Haapsalu mudaravilatest - tervisekes- taja Ernst Enno (35) nimeline park ja olevat 1715. aastal peatunud vene kus Laine (7). Tervisekeskuse ees, mälestussammas. tsaar Peeter I. Selle külaskäiguga on Väikese viigi kaldal, on Juhan Raud- seotud mitu legendi, mis elavad haap- sepa skulptuur Kepimurdja, mis Luuletaja mälestussamba juurest juba sallase mälus edasi. sümboliseerib Haapsalus tervenenud paistab üks Haapsalu pärlitest - raud- haiget, kes murrab pooleks talle tarbe- teejaam (42). 1907. aastal valminud Väike kollane maja Peetri maja kõrval tuks muutunud kepi. esinduslik jaamahoone ehitati tsaari- on kunstnik Ilon Wiklandi lapse- perekonna vastuvõtuks ja oli ehitamise põlvekodu. Ilon Wikland on tuntuks Mööda Sadama tänavat edasi jaluta- ajal Põhja-Euroopa pikima katuse- saanud oma illustratsioonidega enam des möödume kunagisest sanatooriu- aluse perrooniga (216 m). Raudteejaa- kui kolmekümnele Astrid Lindgreni mihoonest ja jõuame päris tänava lõ- mas asub ka Eesti Raudteemuu- raamatule. Kunstnik oli lapsepõlves pus asuva Rannarootsi Muuseumini seum. Raudteejaamast võib edasi sageli Haapsalus vanavanemate (2). Enne II maailmasõda oli Haap-salu jalutada Paralepa metsa ja randa juures, 1944. aastal lahkus ta 14-aas- rannarootslaste pealinn. (32), kus asub ka tervisekeskus Fra tasena siit Rootsi. Iloni lapsepõlvekodu Mare (33), või suunduda mööda Jaa- kõrvale jääb Maarja Magdaleena kirik Väikese viigi äärde tagasi jõudes jät- ma tänavat tänasesse linnakesku- (13), mille avamisel viibis ka Tsaar kame jalutuskäiku mööda viigiäärset sesse. Haapsalus võite mõnuleda möödunud tuuriellu ja loovad päev-päevalt uusi KALLIS KÜLALINE sajandi alguse kõrgseltskonnakuu- sündmusi. rordis. Siin saab Põhjamaade suuri- Kutsume Sind Eesti romantilisemasse mas ühelöövilises kirikus nautida Läänemaa liivased rannad ning ranna- paika, puutumatu loodusega mereäär- maailmatasemel klassikalist muusikat ja puisniidud köidavad üksinduse ja sele maale - Läänemaale ja Haap- või võimsate müüride vahel kogeda looduseilu nautijaid. Matsalu rikkalik sallu, kus vanad legendid ja sügav etenduste ja kontsertide erilist atmos- linnuriik meelitab aga linnuhuvilisi üle ajaloopärand kohtuvad tänapäevaga. fääri. Noorte jaoks on tähtsaim see, et maailma - siin on Euroopa suurim ja Haapsalu on Eesti päikesepaistelise- liigirikkaim rändlindude pesitsus- ja Haapsalu üllatab - kord võtab ta oma maid ja soojema mereveega paiku. peatuskoht. Läänemaa samblased külalised vastu hubase kuurortlinna- Tundub nagu kütaksid seda romanti- männimetsad pakuvad aga kopsule na, siis laseb vana piiskopilinnuse kute hõõguvad südamed. kosutust ja seenekorvi täidet. Aarde- müüride vahel sattuda tagasi kesk- laegas on Läänemaa vanade kirikute aega, seejärel kutsub rännakule vene Haapsalusse on lihtne armuda: vaik- ja mõisate näol olemas ka ajaloohuvi- tsaari Peeter I-ga seotud radadele, siis sed käänulised merega lõppevad tä- listele. näitab eestirootslaste kultuuri ja viib navad, puitpitsiliste majadega vana- Astrid Lindgreni juttude maailma. linn ning augusti täiskuuöödel linnuse- Läänemaa on tuntud ka eestirootslaste Kunstnik Ilon Wikland on oma lapse- kabeli aknale ilmuv müstiline Valge kunagise kodukandina. 13. sajandist põlvekodu Haapsalu maalinud Astrid Daam ei lase kord siia sattunut enam 1944. aastani kuulis Noarootsis ja Lindgreni raamatutesse - seal näeb oma haardest lahti. Haapsalu ja Lää- Vormsis peamiselt rootsi keelt. joonistusi, mis Haapsalu maaliliste nemaa on enda jaoks avastanud nii Eestirootslaste jäljed on Läänemaal puitmajade, lossimüüri ja raudtee- Eesti kui ka teiste maade kirjanikud, selgelt näha - kõige ehedamalt aga jaamaga üheselt kokku klapivad. kunstnikud, heliloojad ja muusikud, Vormsi saarel, mille kalmistul on Röövlitütar Ronja
Load more

Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • International Geological Congress, XXVII Session, Estonian Soviet Socialist Republic, Excursions: 027, 028 Guidebook
    INTERNATIONAL GEOLOGICAL CONGRESS XXVII SESSION ESTONIAN SOVIET SOCIAL1ST REPUBLIC Excursions: 027, 028 Guidebook 021 A +e \ \ �� Dz \ _(,/ \ POCCHHCKAR Ct/JCP\ RUSsiAN SFSR \ y n] Dt (. - � v$&.1/ATBHHCKA f1 CCP LATV/AN SSR 02 • 3 INTERNATIONAL GEOLOGICAL CONGRESS XXVII SESSION USSR MOSCOW 1984 ESTONIAN SOVIET SOCIAL1ST REPUBLIC Excursions: 027 Hydrogeology of the Baltic 028 Geology and minerai deposits of Lower Palaeozoic of the Eastern Baltic area Guidebook Tallinn, 1984 552 G89 Prepared for the press by Institute of Geology, Academy of Sciences of the Estonian SSR and Board of Geology of the Estonian SSR Editorial board: D. Kaljo, E. Mustjõgi and I. Zekcer Authors of the guide: A. Freimanis, ü. Heinsalu, L. Hints, P. Jõgar, D. Kaljo, V. Karise, H. Kink, E. Klaamann, 0. Morozov, E. Mustjõgi, S. Mägi, H. Nestor, Y. Nikolaev, J. Nõlvak, E. Pirrus, L. Põlma, L. Savitsky, L. Vallner, V. Vanchugov Перевод с русского Титул оригинала: Эстонская советехая сочиалистичесхая Республика. Экскурсии: 027, 028. Сводный путеводителъ. Таллии, 1984. © Academy of Sciences of the Estonian SSR, 1984 INTRODUCTION The geology of the Estonian Soviet Socialist Republic (Estonia) has become the object of excursions of the International Geo­ logical Congress for the second time. It happened first in 1897 when the excursion of IGC visited North Estonia (and the ter­ ritory of the present Leningrad District) under the guidance of Academician F. Schmidt. Such recurrent interest is justi­ fied in view of the classical development of the Lower Pa­ laeozoic in our region and the results of investigations ohtained by geological institutions of the republic. The excursions of the 27th IGC are designed, firstly, to provide a review of the stratigraphy, palaeontology and lithology of the Estonian Early Palaeozoic and associated useful minerals in the light of recent investigations (excursion 028), and, secondly, to give a survey of the problerus and some results of hydrogeology in a mare extensive area of the northwestern part of the Soviet Union (excursion 027).
    [Show full text]
  • Omavalitsuse Nimi Maakond Omavalitsus Asula Elva
    Omavalitsuse nimi Maakond Omavalitsus Asula Elva Vallavalitsus Tartumaa Elva vald Käärdi alevik Elva Vallavalitsus Tartumaa Elva vald Valguta küla Elva Vallavalitsus Tartumaa Elva vald Elva linn Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Herjava küla Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Kiltsi küla Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Paralepa alevik Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Uuemõisa alevik Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Uuemõisa küla Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Valgevälja küla Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Loo alevik Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Maardu küla Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Neeme küla Jõgeva Vallavalitsus Jõgevamaa Jõgeva vald Jõgeva linn Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Uusküla Jõhvi Vallavalitsus Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi vallasisene linn Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Külitse alevik Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Reola küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Tõrvandi alevik Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Ülenurme alevik Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Uhti küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Laane küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Lemmatsi küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Räni alevik Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Soinaste küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja
    [Show full text]
  • Soovitused Nime Määramiseks Navigatsioonimärkide Katastriüksustel
    Soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustel Seoses Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusega nr 251 kehtestatud Aadressandmete süsteemiga ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083 ) on vajadus muuta navigatsioonimärkide katastriüksuste nime määramise põhimõtteid. 1. Katastriüksuste nimed (lähiaadressidena) ei ole kohanimed, kuid nende määramisel peab järgima keelereegleid ning üldjuhul täitma ka kohanimenõudeid. 2. Liigisõnale (tuletorn, tulepaak jne) võib vahetult järgneda number. 3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne). Soovituslikult esitame navigatsioonimärkide katastriüksuse nime kuju (parempoolses tulbas): Korrastatud katastriüksuse Navigatsioonimärgi nimi nimi Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn 1 Narva jõe liitsihi alumine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 15 Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 16 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 20 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 201 Sillamäe sadama idamuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 21 Valaste tulepaak Valaste tulepaak 25 Moldova tulepaak Moldova tulepaak 30 Letipea tuletorn Letipea tuletorn 40 Uhtju tulepaak Uhtju tulepaak 42 Vaindloo tuletorn Vaindloo tuletorn 45 Kunda sadamakai tulepaak Kunda tulepaak 59 Kunda sadama paadikai tulepaak Kunda tulepaak 60 Kunda liitsihi alumine tulepaak Kunda tulepaak
    [Show full text]
  • Settlement Region Types and Clusters
    METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Until 2018, Statistics Estonia used settlement unit type as the basis for establishing rural and urban population. Due to rapid suburbanisation such distribution has not justified itself for years. The population of settlement units near cities had multiplied, but they were still considered rural population. The time of the administrative reform in 2017 was appropriate to change this approach. The regional statistics working party, which convened in 2017 at the Ministry of Finance, decided to adopt an international methodology based on clusters of similar population density for establishing rural and urban population. However, internationally used criteria for establishing rural and urban regions do not satisfy Estonian needs, as the thresholds are too high. Consequently, the working party developed thresholds suitable for Estonia: settlement units are classified into city (type 1), town (type 2) and rural (type 3) types. Outcomes Figure 1. City, town and rural type settlement units METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Table 1. City-type settlement units (EHAK 2017v3) by population figures of clusters, 01.01.2018 Settlement Settlement unit name Population Type unit code City cluster Town cluster Rural cluster Totala 0120 Ahtme city district 15 730 113 650 16 493 1 0176 Haabersti city district 39 681 3 773 189 43 643 1 1675 Haabneeme small town 5 553 238 52 5 843 1 1692 Haapsalu city 9 079 825 51 9 955
    [Show full text]
  • Haapsalu – Uuemõisa the Most Popular Resort in Estonia - Haapsalu
    DAY 48 Rohuküla – Haapsalu – Uuemõisa The Most Popular Resort in Estonia - Haapsalu A multifarious section of the Baltic Coastal Hiking Route. The first three kilometres of the itinerary go along the former Haapsalu – Rohuküla broad-gauge railway line, takes you on a stroll along Haapsalu Bay through Pullapää cape, crosses coastal forests, which contain health trails, and continues via coastal promenades and small streets around Haapsalu Town. After crossing a small wetland beyond the town, this section of the trail ends in the beautiful Uuemõisa Park. 11 USEFUL INFORMATION 22 km Roads covered in asphalt and The town bus connecting gravel, former broad-gauge Haapsalu and Rohuküla runs railway line, forest roads > 11 times per day, there 7–9 h and trails, overgrown coastal is constant traffic between trails. Haapsalu and Uuemõisa Rohuküla Port, paid (timetable: www.peatus.ee, Medium www.tpilet.ee). Uuemõisa, nearby None. The itinerary can be shortened by 6-7 km by not going to Rohuküla – Pullapää – Cape Pullapää, but instead Be careful when walking along Haapsalu – Uuemõisa continuing the hike along the small country and village the former railway line up to roads, as well as along the Haapsalu railway station. It is motor road and ensure safety. worth devoting at least half a Pedestrian sidewalks and day to visiting the town. coastal promenades have to be used in the town. I 118 I COASTALHIKING.EU Gulf of Finland POLAND WORTH SEEING! 7 Peetri kivi. A cultural SERVICES heritage object and the place where Ungru lossi varemed. Accommodations 1 Czar Peter I had a small accident One of the most impressive Neo-baroque 1.
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters
    Sailing Directions for Estonian Waters part 2 Väinameri 2.2 N part of Väinameri Updated 01.05.2021 © Estonian Transport Administration Maritime and Waterways Division Fourth release April 2020 (first release May 2013) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html
    [Show full text]
  • 300-999 Elanikuga Asustusüksused1, 01.01.2016 Seisuga Maakond
    300-999 elanikuga asustusüksused1, 01.01.2016 seisuga Maakond/omavalitsus Asula Harju maakond Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Alavere küla Anija vald Lehtmetsa küla Harku vald Harku alevik Harku vald Harkujärve küla Harku vald Ilmandu küla Harku vald Liikva küla Harku vald Rannamõisa küla Harku vald Suurupi küla Harku vald Tiskre küla Harku vald Türisalu küla Harku vald Viti küla Harku vald Vääna-Jõesuu küla Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme vald Kostivere alevik Jõelähtme vald Uusküla Keila vald Keila-Joa alevik Keila vald Klooga alevik Keila vald Laulasmaa küla Keila vald Lehola küla Keila vald Tuulna küla Kernu vald Haiba küla Kernu vald Kaasiku küla Kernu vald Laitse küla Kiili vald Kangru alevik Kiili vald Lähtse küla Kiili vald Vaela küla Kose vald Ardu alevik Kose vald Habaja alevik Kose vald Kose-Uuemõisa alevik Kose vald Oru küla Kuusalu vald Kiiu alevik Kuusalu vald Kolga alevik Kuusalu vald Valkla küla Nissi vald Riisipere alevik Nissi vald Turba alevik 1 Rahvastikuregistri andmed, 2016. Padise vald Harju-Risti küla Padise vald Padise küla Rae vald Assaku alevik Rae vald Karla küla Rae vald Kopli küla Rae vald Lagedi alevik Rae vald Patika küla Rae vald Rae küla Rae vald Vaida alevik Rae vald Vaskjala küla Saku vald Juuliku küla Saku vald Kiisa alevik Saku vald Metsanurme küla Saku vald Roobuka küla Saku vald Üksnurme küla Saue vald Hüüru küla Saue vald Koidu küla Saue vald Vanamõisa küla Saue vald Ääsmäe küla Vasalemma vald Rummu alevik Vasalemma vald Vasalemma alevik Vasalemma vald Ämari alevik Viimsi vald Kelvingi
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]
  • Public Goods”
    THE LIGHTHOUSE IN ESTONIA: THE PROVISION MECHANISM OF “PUBLIC GOODS” Kaire Põder Tallinn University of Technology Abstract The purpose of this paper is to discuss the incentive structure or the mechanism that defines the private and public provision of public goods. Analytic narratives are used based on historical studies of the provision of lighthouse services in Estonia. The latter allows a theoretical discussion over the boundaries of private initiatives in public good provision and also allows a dialogue with Coasean principles. Findings show that there is no clear-cut division between private and public provision, rather throughout history there have been some combinations of private and public provision. Private agents are only able to provide lighthouses with the aid of supportive institutions – rewards for lighthouse owners and credible threat of punishments to the ship owners. Rewards must be at least as big as costs of exclusion, e.g. central collection of light dues; punishment of the ships that shrink in payment; provision of information about light dues and technical matters. Keywords: public goods, analytic narrative, history of public economics JEL Classification: C72, H41, N4 1. Introduction The purpose of this paper is to discuss the incentive structure or the mechanism that defines private and public provision of public goods. The hypothesis tested states – can pure public goods be privately provided under a publicly provided institutional system? This institutional system may differ, but it is a combination of property rights, legal order and financial support. Methodologically, analytic narratives are used based on historical studies of the provision of lighthouse services in Estonia.
    [Show full text]
  • Estonian Road Administration
    ESTONIAN ROAD ADMINISTRATION ANNUAL REPORT 2011 DEAR READER While for the whole of Estonia the most memorable thing in 2011 was switching to euro, what the ERA remembered most was the extraordinarily long winter. That winter allowed us to use six ice roads during the second half of March – earlier, such opportunity has never been granted us by weather conditions. By that time the last stage of building Pärnu bypass was finally reached, which had been a worrisome site for about a year. Namely, on March 16 the ERA submitted to the representatives of Latvian company SIA Binders and Estonian company AS KOGER & PARNERID the application for the termination of their contracts concerning the 1st and 2nd stage of the construction. With the new builder which was made up of Lemminkäinen Eesti AS, AS TREF and AS Teede REV-2 consortium a contract was concluded at the beginning of September for the completion of the object and the construction work continued in autumn. In the middle of April another long process was solved: the ERA concluded a design and construction contract with the representatives of Nordecon AS and Ramboll Eesti AS for the design and construction of Aruvalla–Kose section, which had not been achieved so far for about two years. The reason for this was a dispute which lately has become quite a fad of a business. In May, the ERA succeeded in two pretty different areas that vividly describe the extent of work of the administration. On May 9 the representatives of Lemminkäinen Eesti AS and AS Teede Tehnokeskus the design and construction contract for Haljala separate-grade junction was concluded with which it was agreed that together with the junction another section of Tallinn–Narva road that meets the requirements if class I will be built.
    [Show full text]
  • Riisipere-Haapsalu-Rohuküla Raudteetrassi Koridori Asukoha Määramine
    Planeeringu koostaja: Lääne Maavalitsus Lahe 8 90503 Haapsalu Tel 472 5600, www.laane.maavalitsus.ee Lääne maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering RIISIPERE-HAAPSALU-ROHUKÜLA RAUDTEETRASSI KORIDORI ASUKOHA MÄÄRAMINE Teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ Algatatud: 26.11.2012 Vastu võetud: 29.07.2016 Kehtestatud: 13.10.2017 Koostamise 13.10.2017 kuupäev 2 Teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ SISUKORD I TEEMAPLANEERING SELETUSKIRI SISUKORD ....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 6 Planeeringu ja KSH menetlemine ............................................................................................ 6 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ...................................................... 9 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk .................................................................................... 9 1.1.2. Raudteetrass Harju maakonnas ............................................................................. 10 1.2. Planeeringuala ................................................................................................................ 10 1.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 10 1.4. Planeeringu koostamise alused
    [Show full text]