EST

Läänemaa – turvaline pesapaik SISUKORD Martna ...... 16 Ridala ...... 17-18 HAAPSALU LÄÄNEMAA Vormsi ...... 18-19 Oru ...... 19 Haapsalu kaart ...... 3 ...... 12 Noarootsi ...... 20-21 Jalutuskäik Haapsalus ...... 4 Risti ...... 12-13 Nõva ...... 21 Keskaegne Haapsalu ...... 6-7 Kullamaa ...... 13 Kuurortlinn Haapsalu ...... 8-9 Lihula ...... 14 Läänemaa kaart ...... 22 Kultuurilinn Haapsalu ...... 10-11 Hanila ...... 15 Läänemaast ...... 23 1. Jahtklubi 16. Jaani kirik (1500) 30. Läänemaa haigla, de la 2. Rannarootsi Muuseum 17. Läänemaa muuseum, Gardie loss (1830) 3. Vasikaholmi rand endine raekoda (1775) ja 31. Metodisti kirik 4. Cyrillus Kreegi mälestus- Ilon Wiklandi muuseum 32. Paralepa rand sammas ja muuseum 18. Vabadussõja 33. Thalasso SPA Hotell Fra 5. Baltic Hotel Promenaadi monument Mare 6. Tšaikovski pink 19. Piiskopilinnus, Toom- 34. Baptisti kirik 7. Spa Hotell Laine kirik, kellatorn ja 35. Ernst Enno 8. Haapsalu Neuroloogiline muuseum mälestusmärk Rehabilitatsioonikeskus 20. Rootsituru väljak ja 36. Haapsalu Linnavalitsus 9. Carl Abraham Hunniuse skulptuur “Poiss kalaga” 37. Postkontor monument 21. Wiedemanni 38. Turismiinfo 10. Kuursaal, promenaad Gümnaasium 39. Alexander Nevski ja kõlakoda 22. Wiedemanni spordisaal Ortodoksi kirik 11. Päikesekell 23. Lääne Maavalitsus 40. Vana kalmistu 12. Rudolf Tobiase 24. Päeva Villa hotell 41. Turg mälestusmärk 25. Jalgrattalaenutus 42. Raudteemuuseum, 13. Maarja Magdaleena 26. Evald Okase Muuseum raudteejaam ja bussijaam kirik 27. Hotell Kongo 43. Haapsalu Veekeskus, 14. Tenniseväljakud 28. Haapsalu Hotell spordihoone ja staadion 15. Politsei 29. Kultuurikeskus ja 44. Võllamägi Linnagalerii 45. Sidemuuseum Aleksander I. jalutusteed. Veekogu vastaskaldal JALUTUSKÄIK paistab helilooja Cyrillus Kreegi HAAPSALUS Mere poole jalutades jõuame mere- mälestussammas (4) (1889-1962), äärsele jalutusteele Suurele Prome- mis asub helilooja kunagise kodumaja Jalutuskäik Haapsalus algab piiskopi- naadile, mis kuni II maailmasõjani oli ees. Nüüd tegutseb majas tema linnusest (19), mis on üks paremini Haapsalu suvituselu keskus. Prome- kortermuuseum. säilinud linnuseid Eestis. 13. sajandi naad, mis algab kunagise tähtsaima lõpust 1559. aastani asus siin Saare- ujumispaiga Aafrika rannaga, on Väikese viigi kaldal möödume Bern- Lääne piiskopkonna keskus. Linnuse- rajatud merre 19. sajandi keskel. hard Laipmani mälestussambast. õue ümbritseb 803 m pikkune ring- Promenaadil asub skulptor Roman Laipman oli 1905. aasta rahutuste ajal müür. Linnuse vanimad osad on 1270. Haavamäe loodud mälestusmärk Eesti talumeeste eestkostjaks vaidlustes aastatel valminud väike linnus ja väga esimesele professionaalsele helilooja- mõisnikega ja teenis selle eest surma- hea akustikaga toomkirik. le Rudolf Tobiasele (12) (1873-1918) nuhtluse. ja sama autori tehtud päikesekell (11). Kiriku ristimiskabeli aknale ilmub täis- Viigi äärest pöörame Ehte tänavale ja kuu ajal valge naisekuju - Valge Daam. Promenaadil paikneb ka suverestoran sealt Wiedemanni tänavale, mis on Legendi järgi on Valge Daam kloostri- Kuursaal (10) koos kõlakojaga. 1898. nime saanud seal elanud keeleteadla- seaduse rikkumise tõttu kabeliseina aastal valminud puitpitsiline kuursaal se Ferdinand Johann Wiedemanni müüritud neiu. Linnuse kellatornist tegutseb tänapäevalgi restoranina. (1805-1887) järgi. avaneb parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Linnuses tegutseb Kuursaali lähedal on Haapsalu kuuror- Samal tänaval, lasteraamatukogu hoo- muuseum ja kohvik, seal korraldatakse di rajaja Carl Abraham Hunniuse (9) vil, asub Ilon Wiklandi järgi nime saa- kontserte ja etendusi. (1797-1851) mälestusmärk. Maakon- nud laste mänguväljak Iloni aed. naarstina töötanud Hunnius oli esime- Hoonelt leiame aga Venemaa välis- Linnuseesine plats oli linna kunagine ne, kes märkas, et kohalikud elanikud ministri ja riigikantsleri Aleksander turuplats, kust saavad alguse linna va- kasutavad oma tervisehädade leeven- Gortšakovi mälestustahvli, kes olevat nimad tänavad. Turuplatsi juures asub damiseks meremuda, ja hakkas muda seal 1798. aastal sündinud. 18. sajandil ehitatud linna raekoda omadusi teaduslikult uurima. 1825. (17). Praegu asub raekojas Läänemaa aastal rajati Hunniuse eestvõtmisel Möödume Wiedemanni gümnaasiu- muuseum. Muuseumi taga paistab Haapsallu esimene mudaravila. mi (21) hoonest, kus on kooli peetud Haapsalu linnakirik - Jaani kirik (16). 200 aastat. Kooli vanim, Kalda tänava 15. sajandil kaubaaidast ümber ehita- Suur Promenaad läheb üle Šokolaadi poolne osa, on ehitatud 18. sajandi tud kirik eristub teistest oma põhja- Promenaadiks, mis lõpeb helilooja lõpus, uusim, Wiedemanni tänava lõuna suunalise asendi poolest. Kiriku Pjotr Tšaikovski mälestuspingiga poolne, aga 1928. aastal. Mõne aasta sisustusest väärivad tähelepanu 5 (6). 1867. aasta suvel Haapsalus eest sai koolimaja juurdeehitise - meetri kõrgune kivialtar (1630) ja puust puhanud helilooja armastanud pingi spordisaali, mis on üks moodsamaid kantsel (1707). Altariesist põrandat asukohas imetleda päikesetõusu. spordirajatisi linnas. katavad hauaplaadid. Mälestuspink asub Haapsalu Neuro- Tänava lõpus paistab taas meri ja jalu- Raekoja juurest jätkub jalutuskäik loogilise Rehabilitatsioonikeskuse tuskäik jätkub mööda Õhtu kallast. Kal- mööda Linda tänavat. Linda ja Rüütli (8) kõrval, millest üle tee paikneb üks dapealsel on Haapsalus elanud luule- tänava ristil asub maja, kus Haapsalu mudaravilatest - tervisekes- taja Ernst Enno (35) nimeline park ja olevat 1715. aastal peatunud vene kus Laine (7). Tervisekeskuse ees, mälestussammas. tsaar Peeter I. Selle külaskäiguga on Väikese viigi kaldal, on Juhan Raud- seotud mitu legendi, mis elavad haap- sepa skulptuur Kepimurdja, mis Luuletaja mälestussamba juurest juba sallase mälus edasi. sümboliseerib Haapsalus tervenenud paistab üks Haapsalu pärlitest - raud- haiget, kes murrab pooleks talle tarbe- teejaam (42). 1907. aastal valminud Väike kollane maja Peetri maja kõrval tuks muutunud kepi. esinduslik jaamahoone ehitati tsaari- on kunstnik Ilon Wiklandi lapse- perekonna vastuvõtuks ja oli ehitamise põlvekodu. Ilon Wikland on tuntuks Mööda Sadama tänavat edasi jaluta- ajal Põhja-Euroopa pikima katuse- saanud oma illustratsioonidega enam des möödume kunagisest sanatooriu- aluse perrooniga (216 m). Raudteejaa- kui kolmekümnele Astrid Lindgreni mihoonest ja jõuame päris tänava lõ- mas asub ka Eesti Raudteemuu- raamatule. Kunstnik oli lapsepõlves pus asuva Rannarootsi Muuseumini seum. Raudteejaamast võib edasi sageli Haapsalus vanavanemate (2). Enne II maailmasõda oli Haap-salu jalutada Paralepa metsa ja randa juures, 1944. aastal lahkus ta 14-aas- rannarootslaste pealinn. (32), kus asub ka tervisekeskus Fra tasena siit Rootsi. Iloni lapsepõlvekodu Mare (33), või suunduda mööda Jaa- kõrvale jääb Maarja Magdaleena kirik Väikese viigi äärde tagasi jõudes jät- ma tänavat tänasesse linnakesku- (13), mille avamisel viibis ka Tsaar kame jalutuskäiku mööda viigiäärset sesse. Haapsalus võite mõnuleda möödunud tuuriellu ja loovad päev-päevalt uusi KALLIS KÜLALINE sajandi alguse kõrgseltskonnakuu- sündmusi. rordis. Siin saab Põhjamaade suuri- Kutsume Sind Eesti romantilisemasse mas ühelöövilises kirikus nautida Läänemaa liivased rannad ning ranna- paika, puutumatu loodusega mereäär- maailmatasemel klassikalist muusikat ja puisniidud köidavad üksinduse ja sele maale - Läänemaale ja Haap- või võimsate müüride vahel kogeda looduseilu nautijaid. Matsalu rikkalik sallu, kus vanad legendid ja sügav etenduste ja kontsertide erilist atmos- linnuriik meelitab aga linnuhuvilisi üle ajaloopärand kohtuvad tänapäevaga. fääri. Noorte jaoks on tähtsaim see, et maailma - siin on Euroopa suurim ja Haapsalu on Eesti päikesepaistelise- liigirikkaim rändlindude pesitsus- ja Haapsalu üllatab - kord võtab ta oma maid ja soojema mereveega paiku. peatuskoht. Läänemaa samblased külalised vastu hubase kuurortlinna- Tundub nagu kütaksid seda romanti- männimetsad pakuvad aga kopsule na, siis laseb vana piiskopilinnuse kute hõõguvad südamed. kosutust ja seenekorvi täidet. Aarde- müüride vahel sattuda tagasi kesk- laegas on Läänemaa vanade kirikute aega, seejärel kutsub rännakule vene Haapsalusse on lihtne armuda: vaik- ja mõisate näol olemas ka ajaloohuvi- tsaari Peeter I-ga seotud radadele, siis sed käänulised merega lõppevad tä- listele. näitab eestirootslaste kultuuri ja viib navad, puitpitsiliste majadega vana- Astrid Lindgreni juttude maailma. linn ning augusti täiskuuöödel linnuse- Läänemaa on tuntud ka eestirootslaste Kunstnik Ilon Wikland on oma lapse- kabeli aknale ilmuv müstiline Valge kunagise kodukandina. 13. sajandist põlvekodu Haapsalu maalinud Astrid Daam ei lase kord siia sattunut enam 1944. aastani kuulis Noarootsis ja Lindgreni raamatutesse - seal näeb oma haardest lahti. Haapsalu ja Lää- Vormsis peamiselt rootsi keelt. joonistusi, mis Haapsalu maaliliste nemaa on enda jaoks avastanud nii Eestirootslaste jäljed on Läänemaal puitmajade, lossimüüri ja raudtee- Eesti kui ka teiste maade kirjanikud, selgelt näha - kõige ehedamalt aga jaamaga üheselt kokku klapivad. kunstnikud, heliloojad ja muusikud, Vormsi saarel, mille kalmistul on Röövlitütar Ronja loss on seesama kes jätavad oma jälje siinsesse kul- maailma suurim rõngasristide kogu. vana Haapsalu piiskopilinnus. 2006. aastal avati Haapsalus Läänemaa Muuseumi juures Ilon Wiklandi loomin- gut tutvustav Iloni Imedemaa. Legend Valgest Daamist ilmutab ta end oma surematu armastu- rahvaid toomhärrade elupaika Haap- se märgiks igal aastal korra sellesama salu piiskopilinnuses. Reeglites oli Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub kabeli aknal. sõna-sõnalt kirjas: "… ja mitte ühegi Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli naisterahva jalg ei tohi astuda üle aknale naise kujutis - Valge Daam. kloostri läve." Legendi järgi riietanud üks toomhärra- Kuningatoa legend dest oma armastatud neiu kooripoisiks Õpetatud toomhärrad asusid reeglite ning toonud ta linnusesse, kuhu naise 1351. aastal saabus Rootsi kuningas kallal pead murdma. Ja leidsidki lahen- jalg iial astuda ei võinud. Kooripoisi Magnus Smek Haapsallu piiskopiga duse - kuningapaari saabudes asetati kaunis hele hääl pälvis tähelepanu, läbirääkimistele. Kuningale olid ette kuninganna kandetooli ja tassiti üle kuid peagi tuli päevavalgele seaduse- valmistatud uhked ruumid, kuid oota- läve. Nii ei astunudki kuninganna jalg rikkumine - kooripoisi riietega varjas matult ilmnes ettearvamatu takistus - üle kloostri läve. end neiu. Vaene tüdruk müüriti elusana kuningas saabus koos kuningannaga. kabelimüüri. Nagu tookord tõotatud, Kloostrireeglid ei lubanud aga naiste-

6 Haapsalu oma linnaõigust tõestada poliitilise ja majandusliku tähtsuse. HAAPSALU - LINN täpse aasta ja asutamisürikuga, mille KESKAJAST andis välja Saare-Lääne piiskop 1628. aastal ostis linnuse ja linna en- Hermann I (Buxhövden). Järgmisel dale De la Gardie'de perekond, kes Keskaegne Haapsalu oli piiskopi, vai- kolmel sajandil oli Haapsalu Saare- kavatses Väikese linnuse ümber ehita- mulike, kauplejate, sõdalaste, käsitöö- Lääne piiskopiriigi keskuseks. Kor- da moodsaks renessansslossiks. Töö liste, kalurite ja meresõitjate linn. Kesk- duvatele rüüsteretkedele ja tulekahju- katkestas 1688. a tulekahju. Väike aja süda - vana piiskopilinnus - laiutab dele vaatamata meenutab neid aegu linnus jäi varemeisse, taastati vaid keset linna, ümbritsetud linna loomise piiskopilinnus, mille vanimate osade- toomkirik. Vahitorni veeti kirikukellad, ajast pärit tänavavõrgustikust, puitpit- na on säilinud Põhjamaade suurim sest vana kellatorn oli maha põlenud. silistest möödunud sajandi alguse puit- ühelööviline kirik ja selle külge raja- majadest ning tänapäevasest linna- tud kastell - Väike linnus. 14. sajandil Linnus peidab endas Eesti suurimat le- südamest. Paaril korral aastas võtab ehitati toomkiriku juurde haruldane gendi ja saladust - salapärane ja nõi- osa Haapsalu tänaseid elanikke kapist ümmarguse kujuga ristimiskabel, duslik Haapsalu Valge Daam näitab enda, abikaasa ja laste jaoks valmis- milliseid esineb veel vaid Itaalias. Just ennast augusti täiskuuöödel linnuse tatud keskaegsed rõivad. Need pan- selle kabeli keskmisel aknal ilmutab ristimiskabeli aknal. nakse selga ja veedetakse päev-paar end Valge Daam. Haapsalu keskajapeol vanade linnuse- Linnuse kapiitlihoone läänetiivas asub müüride vahel keskaja kombeid ja elu- 16. sajandi algul piiskop Johannes IV linnusemuuseum, kellatornis saab rütmi järgides. Kieveli valitsemisajal (1515-1527) näha kahte suurt kella, mille helin igal laiendati linnust - valmis suure õue täistunnil üle linna aega kuulutab. Ühe Haapsalu on rajatud merre ulatuvale ümber olev kivist ringmüür koos kella viskasid vandaalid 1950. a tornist maaribale, mis alles mõnesaja aasta väravaesise suure kahuritorniga. alla. Kell oli nii raske, et vajus sügavale eest moodustus kümnetest saarekes- Linnuse peavärava esine plats kujunes maasse ja röövlid ei jaksanud seda test. 13. sajandist tänaseni on maapind linna keskuseks, millelt suundusid välja kangutada. Kellatornist avaneb Haapsalu juures kerkinud ligi kolm tänavad mere ja sadama poole. See suurepärane panoraamvaade linnale. meetrit. Arvatakse, et ka HAAPSALU keskaegne tänavavõrk on säilinud Suviti tegutseb Väikese linnuse terras- nimi tähendas paadisaart - kohta, kus peaaegu muutumatuna tänaseni. sil restoran, kus pakutakse keskaja siinsetel eestlastel asus paadisadam. 1775. aastal ehitati platsi äärde linna retseptide järgi valmistatud hõrke toite. Haapsalu esimesed asustusjäljed päri- raekoda. Väikese linnuse õu ja suur hoov on nevad 13. sajandi algusest, esimeste vabaõhuürituste päralt. elanike tegevus oli seotud sadamaga. 1558. a alanud Liivi sõjas sai linnus rängalt kannatada. Uuenduslikuna ra- Iga aasta juulikuu esimesel nädalal 1279. aastal, mil Haapsalu Toomkirik jati küll rootslaste poolt linnusesisene kõlab Haapsalu Toomkirikus vana- oli valmis saanud ning väike linnus muldbastionite ja vallikraavide ning muusika, juuli viimasel nädalal aga kenasti kerkimas, tõstis piiskop Haap- võlvkäikude võrk, mis on ainulaadne keelpillimuusika. Augustis, täiskuu salu linna seisusesse. Teistest sama kogu Baltikumis, kuid piiskopkonna ajal, elustub legend Valgest Daamist. vanadest linnadest erinevalt saab kadumisel kaotas linnus oma senise

7 Haapsalu rätik osast: peenekirjalisest keskosast koos meistrite poolt edasi antud ning bordüüriga ja eraldi kootud ning külge tänapäeval saab rätikut soetada suve- Möödunud sajandil kujunes üheks õmmeldud äärepitsist. Rätik kootakse niirikauplustest ja galeriidest ning Haapsalu sümboliks imepeen naiste- peenest villasest lõngast, eelistatavalt mustreid õppida käsitöökodades. rahva sõrmusest läbi mahtuv peen- tallevillast, puuvarrastel nr 3-4. Valmis Omamustrilise Haapsalu rätiku on kin- villasest lõngast Haapsalu rätik, mis oli rätt pestakse soojas seebivees kergelt giks saanud Rootsi kroonprints, Rootsi väga hinnatud kõrgseltskonna daami- muljudes, loputatakse ja raamitakse kuninganna Silvia ja Greta Garbo. de hulgas. kohe keskmise pingega. Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik. Traditsiooniline Haapsalu rätik on nelinurkne ja suurusega 100x100 kuni Haapsalu rätiku kudumise oskusi ja 150x150 cm. Rätik koosneb kolmest traditsiooni on põlvest põlve Haapsalu

8 katusealuse perrooniga raudtee- viimasest külaskäigust Haapsallu KUURORTLINN jaam, kus praegu asub raudtee- pärinevad tuntud teosed “Merede HAAPSALU muuseum. taga on suured maad” ja “Varjaagi motiiv”. Haapsalus on ka praegu tunda möödu- Kuursaal koos kõlakoja, Suure Pro- nud sajandi kõrgseltskonnakuurordi menaadi ja Aafrika rannaga oli siis ja Vene keisrite jälgi leiab Haapsalust hõngu. Vanad uhked puitpitsilised ma- on ka praegu Haapsalu suveelu kesk- juba 1715. aastast, mil Peeter I käis jad, kaunis promenaad ja suvituslinna punkt. Kuursaalis töötab suviti endisi Haapsalus oma sõjasadamale kohta rahulik elurütm pajatavad aastasada- aegu meenutav restoran, kus suve- otsimas. See külastus on maha jätnud de pikkusest mudaravikogemust ning õhtutel saab muusikat kuulata ja tant- hulgaliselt legende. Juulikuu eelviima- sajanditetaguse kõrgseltskonna ar- sida, päeval aga hõljub maja ümber sel nädalavahetusel võib kohata Haap- mastusest. Siiani ehitakse end möödu- roosiaia aroom. Rannapromenaadi salu linnatänavail nii tsaari ennast kui nud sajandi suurmoe - sõrmusest läbi ääres ootab uhke luigepaar maiuspalu. ka tema suurt saatjaskonda. SEE tea- mahtuva pitsivahuse Haapsalu räti- ter on otsustanud maha mängida kõik kuga. Alates Nikolai I valitsemisaja lõpust on Peeter I seotud legendid ja tuttavaks Haapsalus suvitanud ja mudavanne teha tema külaskäiguga seotud pai- Arst Carl Abraham Hunniuse avas- võtnud enamus Venemaa keisreid ku- gad. tus, et Haapsalu meremuda toob lee- ni Nikolai II-ni välja. Haapsalus on vendust tervisehädadele, vallandas suvitanud helilooja Pjotr Tšaikovski Eesti Vabariigi ajal (1918-1940) suvi- mudaravilate rajamise ning keiserliku (1867), kunstnik Nikolai Roerich tasid Haapsalus paljud Eesti riigi- ja õukonna ja Vene eliidi saabumise (1880, 1910), professor Nikolai Piro- kultuuritegelased: Aino Kallas, Frie- Haapsalusse. Esimene mudaravila gov (1853), polaaruurija Eduard von debert Tuglas, Villem Grünthal-Ri- avati 1825. aastal, peagi juba järgmi- Toll (1898) jpt. dala, Oskar Luts, Jakob Liiv jt. sed kolm. Tšaikovski pingil istudes kuuleb Tänasel päeval on Haapsalu aasta Haapsallu kerkis puitpitsiline Kuursaal muusikat - pink laulab fragmenti Pjotr läbi puhkajate ja terviseparandajate ja uhke rannapromenaad, mis peagi Tšaikovski 6. sümfooniast, mille üks lemmik - Laine ja Fra Mare tervise- sai endale kaunistuseks skulptor Haa- motiiv on eesti rahvaviis „Kallis Mari”. keskustes saab end turgutada nii vamäe suursugused skulptuurid. Tänu Siin on valminud ka osa Tšaikovski muda- kui ka mitmete teiste protseduu- keiser Nikolai II toetusele valmis 1905. esimesest ooperist “Vojevood” ja ridega. Raviprotseduuride kõrval ko- aastal Tallinn-Haapsalu raudtee ning instrumentaalpalade tsükkel “Mäles- guvad populaarsust hooldused ja aasta hiljem Euroopa pikima (216 m) tusi Haapsalust”. Nikolai Roerichi lõõgastusvõimalused.

9

tutvustav Iloni Imedemaa, sisse saab Haapsalu ja Läänemaa köidavad - siia KULTUURILINN astuda käsitöökodadesse, õppida on end elama seadnud paljud Eesti HAAPSALU kangastelgedel kudumist või kuulsa kunstnikud, muusikud ja kirjanikud. Haapsalu rätiku mustreid. Siin on Eesti tuntuima maalikunstniku Haapsalu väärikas ajalugu, vaiksete Evald Okase muuseum. Haapsalu on merre suubuvate tänavate salapära, Kaks Haapsalus tegutsevat teatrit - koduks moekunstnik Liivia Leškinile tihe sündmustekalender ja põnev Randlane ja SEE teater - pakuvad ja tema abikaasale Siggile, nende seltskond seovad linnaga üha uusi rikkalikku etendustemenüüd. Kuursaa- ateljee uksed on kõigile valla. Siin inimesi. Alguses meelitab linn üha lis, linnuseõues ja kultuurikeskuses armastavad puhata kunstnik Epp-Ma- tihedamini tagasi, hiljem seob juba toimuvad kontserdid ja etendused. ria Kokamägi, kirjanik Mihkel Mutt ja jäädavalt. Õhtuti saab aega veeta ja tänavamelu teised Eesti tuntud kultuuritegelased. kaeda peatänavat palistavates kohvi- Haapsalus saab aega veeta mitmel kutes. moel. Siin saab visata pilgu minevikku Raudtee- ja linnusemuuseumis, Igal aastal saabub Haapsallu kultuuri- Rannarootsi ja Läänemaa Muuseu- huvilisi, et saada osa kõrgetaseme- mis. Suvel võib mõnuleda rannas, lisest vanamuusikafestivalist, klaa- külmemal ajal spaades või veekes- sipäevadest ja Promenaadi Sümfo- kuses. Spordisõpru ootavad tennise- nietist, teatraalsest jalutuskäigust väljakud ja golfirada, jõusaalid ja Peeter I-ga, keelpillimuusikafestivalist bowling. Kunstihuvilistele on valla Viiulimängud ja Valge Daami ajast, mitmete galeriide ja kunstnike Haapsalu salli päevast, Augusti- ateljeede uksed linna peatänava bluusist ja keskajafestivalist Solem- ümbruses, avatud on Ilon Wiklandi töid nitas Hapsaliensis.

11 kunstnik Ants Laikmaa majamuuseum

TAEBLA Kadarpiku külas, laulutrepi ja laulu- RISTI tammega rahvapidude ja jaanitulede Taebla vald asub Läänemaa südames. paik Kuliste aas, vana linnusekoht Risti vald on teede ristumispunkt ning Läänemaa valdadest ainukesena saab Hallimägi ja Koela talumuuseum. värav Läänemaale ja saartele. Kaunis ta uhkeldada suusamäe ja Vaatamist väärivad ka Palivere mõisa- loodus ja rabad, mis näitavad oma ilu suusahüppetorniga. Vallas asub mit- hoone ja park. maanteele välja, on saanud paljude meid kultuurisõprade meeliskohti – loodusenautijate meelispaigaks.

Tiir Lõuna- Tallinna maanteed mööda edasi sõites Risti lähistel on Haapsalu-Tallinna paistab pärast Taeblat teele Lääne- maanteelt võimalik imetleda silmapiiri- Läänemaale Nigula kiriku (2) torn. Kiriku ligidal on ni ulatuvat Marimetsa raba (6). Kaitse- Uuetoa tallu rajatud Koela talumuu- alune raba on Eesti üks vanemaid Lõunaring Läänemaal viib meid kõige- seum (3), mis tutvustab talumajapida- rabakooslusi ja terviklikumaid lage- pealt Haapsalust Risti poole ja sealt mist ja vanu tarberiistu. rabasid oma väljakujunenud laugaste edasi Lihulasse ja Virtsusse ning läbi süsteemiga. Rabas pesitsevad soo- Martna ja Ridala tagasi Haapsallu. Edasi sõites püüab Võntkülas teevee- loorkull, hiireviu, kaljukotkas. Raba- Enne Taeblat juhatab teeviit paremale - rel pilku värviliste lintidega post (4), servadel on metsiste ja tetrede kunstnik Ants Laikmaa majamuu- mille otsas on kurepesa. Värvilised lin- mängukohad. Taimharuldustest kas- seumisse (1), mis soojemal ajal on did on posti külge sidunud peigmehed vab tume neiuvaip, soohiilakas ja soositud piknikupaik. 1932. aastal kolis oma pulmapäeval, tellides sel moel porss. Marimetsa rabaga pääseb tut- kunstnik Taeblasse, kus hakkas oma lasteõnne: mida kõrgemale peigmees vuma Risti- maanteelt, Rõumast. ideaalide väljendusena ehitama Eestis lindi seob, seda rohkem olevat perre Rabale on rajatud 5,5 km pikkune ainulaadset rahvusromantilises stiilis lapsi oodata. laudtee koos linnuvaatlustornide ja kunstnikumaja. 1942. aastal maeti infotahvlitega. kunstnik tema enda poolt rajatud 7 ha Ristile sisse pöörates seisab raudtee- suurusesse parki. Liigirohkes pargis jaama juures omapärane mälestus- Risti-Virtsu maantee 12. kilomeetril on säilinud kunstniku poolt istutatud märk küüditatutele (5) - raudtee- paistab teele Koluvere kunagine piis- puid ja teda külastanud Eesti kirjanike- rööbastest rist “Raudteerööpad mäle- kopilinnus (7). Esimese linnuse rajas le (Marie Under, Friedebert Tuglas, tavad”. Siitkaudu küüditati kokku ligi Koluverre tõenäoliselt 13. sajandil piis- Gustav Suits jt) pühendatud üheksa 3000 Lääne-Eesti inimest. kopi vasall, perekond Lode. 14. sajandi nimelist tamme. algul rajati nelinurkse plaaniga tornlin-

12 sündinud või kasvanud mitmed Eesti ja KULLAMAA maailma kultuuriloos olulised inimesed - Eesti esimene professionaalne Kullamaa on pika kultuurilooga kant. helilooja Rudolf Tobias (1873-1918), Tänaseni õitseb siin puhkpilli- ja koori- Gustav Hirsch (1828-1907), kellest sai laulumuusika ning laulupidudekultuur. viimaste Vene keisrite Aleksander III ja Siinsetel kirikuõpetajatel on olnud eesti Nikolai II ihuarst. keele arengus oluline roll ning siin on

nus, 14.-15. sajandil konvendihoone- Venemaa keiser Paul I Koluvere ratasrist. Ristile on raiutud aastaarv laadne linnus ja 16. sajandil ümar mõisakompleksi feldmarssal Buxhoev- 1621 ja kiri „Sitta Kodt Matz”. Legendi suurtükitorn. Jüriöö ülestõusu ajal denile, kelle perekonna valduses oli järgi olevat Matz käinud suure kotiga (1343) piirasid ülestõusnud talupojad mõis 1917. aastani. Hiljem on hoones külateel, korjanud hobusepabulaid ja ka Koluvere linnust. 1439. aastast sai tegutsenud poiste kasvatusasutus väetanud sellega põldu. Hobuse- lossist Saare-Lääne piiskopi üks ning hooldekodu, nüüd on hoone era- pabulatega väetatud põllul kasvanud residentse. Linnusel oli oluline roll Liivi valduses. vägev rukis ja temast saanud rikas sõjas (1558-1583), kui selle juures mees. Kullamaa rahvas teab, et varem käisid lahingud mässuliste talupoega- Koluverest viib tee meid Kullamaale, asus seal kandis tõepoolest Sita Koti dega ja hiljem Poola, Rootsi ja Vene mille vanim ehitis on 13. sajandi lõpul Matsi talu. Rootsi keele asjatundjad vägede vahel. 17. sajandil, perekond ehitatud kirik (8). Algselt torni ja aga väidavad, et kivile on kirjutatud Lövenite ajal, kujundati linnus ümber kooriruumita ühelööviline kindluskirik rannarootslaste murdes: SITTA KODT mõisaansambliks. 1771. aastal ostis on hiljem korduvalt ümber ehitatud. MATZ , st siin on Jumala rahus Matz. Koluvere lossi Venemaa keisrinna Kiriku sisustusest väärivad tähelepanu Katariina II ning kinkis selle oma renessansskantsel (1626), võidukaare Kalmistu kõrval on Kullamaa Rohumäe armukesele vürst Grigori Orlovile. barokne Kolgata grupp (1682) ja nime kandev linnamägi. 2000 m² 1780. aastail saatis Katariina II esimesena eesti keelereeglid kirja pindalaga linnust on muistsed eestla- Koluverre pagendusse Württembergi pannud pastor Heinrich Gösekeni epi- sed kasutanud 11.-12. sajandil. printsessi Augusta Carolina. Printsessi taaf (1628). Kiriku põrandas on viis viibimine Koluveres ja tema surm 16. hauaplaati 17. sajandist ja Württem- septembril 1788 on kaetud saladuse- bergi printsessi haud. Kullamaa kirik- looriga. 18. sajandi lõpul kinkis aias, kiriku lähedal, asub Eesti vanim

13 LIHULA

Lihula on Lõuna-Läänemaa keskus nii ajalooliselt kui ka tänapäeval. Ligikaudu 1500 elanikuga Lihula on suuruselt Läänemaa teine linn. Lihula vallas asub suur osa haruldasest linnuriigist - Matsalu Rahvuspargist, mis toob siia linnuhuvilisi üle maailma ning köidab kanuumatkajaid ja loodusesõpru.

Risti-Virtsu maanteed mööda sõitu asus Lihula linnusemäel (11). 1220. kultuurimaja (1989). Tallinna maantee jätkates jõuame Läänemaa suurima, aastal vallutasid selle rootslased, kuid äärde koondunud Lihula tuumik on 19. 112 km pikkuse Kasari jõeni (9). sama aasta 8. augustil ründas linnust sajandi alevi hea näide, kus domi- Kasari luht (4000 ha) on Põhja-Euroo- saarlaste vägi ja 500 rootslast tapeti. neerivad kõrge viil- või poolkelp- pa suurim lageluht ja suurvee ajal üle Lihulas asus ka 1228. aastal moodus- katusega puumajad. Peatänava ääres ujutatud, siin peatuvad tuhanded tatud Saare-Lääne piiskopkonna esi- väärivad tähelepanu Elisabethi kirik luiged, haned ja pardid. Hiljuti restau- mene keskus. Eestlaste mahapõlenud (1876-78) ja endine Jaani kõrts. reeritud Kasari vana sild (1904) oli linnuse asemele rajati 1238-1242 valmimisajal maailma pikim raud- kivilinnus. Tegemist on ühe unikaalse- Virtsu poole edasi sõites jõuame betoonist sild (308 m pikk ja 7 m lai). ma 13. sajandi kaitserajatisega Balti- Karuse kirikuni (12), mis on ehitatud maades - kivilinnust rajades sobitasid 13. sajandi II poolel ühelöövilise ja ilma Edasi sõites jääb paremat kätt 16. ehitusmeistrid uuemad ehituslikud tornita kindluskirikuna. Sisustuses sajandi alguses ehitatud Kirbla kirik põhimõtted ja sõjanduslikud uuendu- väärib tähelepanu gotlandi tüüpi (10). Legendi järgi polevat kiriku ehita- sed eestlaste linnuse põhiplaaniga. ristimiskivi, mis on sama vana kui kirik misel suudetud kohas kokku leppida ja Kindluseruumid jagati Saare-Lääne ise, ja kantsel (1697). Karuse kirikusse paluti, et taevas selleks märku annaks. piiskopi ja Liivi ordu vahel ning see võis on tõenäoliselt maetud Liivi ordu Ootamatult kerkis taevasse must olla üks põhjus, miks piiskop otsustas ordumeister Otto von Lutterberg. 1270. kõuepilv. Kirbla mäe kohal kostis pil- 13. sajandi keskel viia piiskopkonna aastal tegid leedulased ulatusliku vest kõuekärgatus, siis aga lakkas äike keskuse Vana-Pärnusse. Liivi sõja ajal sõjaretke Saaremaale. Rohke saagiga silmapilkselt. Mõistes, et see oligi palu- (1558-1583) olid linnuse omanikeks nii tagasi pöörduvaid leedulasi ründas tud taevane märguanne, rutati Kirbla taanlased, rootslased, sakslased kui Karuse lähedal merejääl orduvägi ja mäele ja nähti, et pikne oli seal tükki- venelased. Pärast Liivi sõda kaotas ordumeister sai lahingus surma. deks purustanud paraja sauna suuru- linnus oma tähtsuse nagu ka asula, Lutterbergi hauaplaadiks peetakse se ohvrikivi. Sellele kohale rajatigi mis linnuse ümbrusesse oli tekkinud. relvis sõjamehe kujutisega poolikut kirik. Kirbla mägi on Lääne-Eestile trapetsikujulist hauaplaati. Kirikaias on iseloomulik paeastang, siit avaneb Lihula mõis rajati 13. sajandil piiskopi- veel kolm trapetsiaalset hauaplaati, vaade suurele osale Kasari luhast. ja ordumõisana. Praegune klassitsist- neist ühte kutsutakse Karuse kuninga lik häärber ehitati 1840. aasta paiku hauaks. Virtsu-Tallinna maanteed pidi edasi Wistinghausenite perekonna poolt. sõites hakkab vasakul paistma Lihula mõisas asub muuseum linna ja Karuselt pöörab maantee Vatla poole. linnamägi ja Lihula linn. Muinaslääne- selle ümbruse ajaloost ning arheoloo- Linnuse küla seljakul on Vatla maalinn maa kihelkonnakeskust Lihulat (Leal) gilistest leidudest, turismiinfopunkt ja (13). Linnuseõue ümbritses kahe- mainitakse esmakordselt 1211. aastal. loodusturismile spetsialiseerunud kolmemeetrine vall, mille väliskülg Juba siis määras Riia peapiiskop reisibüroo, kust saab teavet kogu Eesti liitus seljaku 8-9 meetrit kõrge nõlvaga. Albert Lihula Eestimaa piiskopkonna loodusturismi kohta. Linnusemäel on keskuseks. Muinaseestlaste linnus ka Lihula laululava ning teisel pool teed Vatla keskuses väärib tähelepanu

14 HANILA

Hanila vald on oma kaunisse rüppe elama või puhkama meelitanud hulga- liselt kultuuritegelasi. Siin on merevä- rav Saare- ja Muhumaale. Külastajale pakub Hanila vald imetlemiseks suure- päraseid keskaegseid kirikuid ning va- heldusrikast loodust. Siin asuvad Puh- tu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealad.

mõisaansambel (14). 1807. aastal moodustab terviku lähedal asuva olnud ka linnus, mida kasutati tõenäo- Otto Von Roseni valdusesse läinud Nehatu kaitsealaga. Kaitseala, mis liselt esimesel aastatuhandel enne mõisa hooned on ühed esindusliku- hõlmab Virtsu ümbruse rannikuala, Kristust. Praegu katab seljandikku mad Läänemaal. Haruldane on triumfi- iseloomustavad rikkalik linnustik, liigirikas tamme-segamets, panga all teemaline hallides toonides friis saalis liigirikkad pool-looduslikud rohumaa- kasvab aga haruldane salumets. Siin ning mantelkorstnas asuv grotilaadne kooslused haruldaste taimeliikidega, tunneb end hästi Eesti suurim mais- mõisahärra magamistuba eksootilisi metsad ja sood ning pikk rannajoon. maatigu - viinamäetigu. Pangalõhedes lõunamaiseid taimi kujutavate seina- talvituvad nastikud, rästikud ja vask- maalingutega. Praegu asuvad pea- Virtsu asulasse sisse sõites jõuame ussid. Panga idaseinast voolab välja hoones Vatla Põhikool ja raamatu- sadamani (16), mille kaudu käib püha silmaallikas, mis teeb silmad kogu. Ovaalikujulist esiõue piiravad praamiühendus Saaremaaga. Kesk- terveks ja pesija nooremaks. Salevere kaarjas ait ja tall. Legendi järgi olevat ajal kuulus Virtsu Uexküllide pere- Salumäel on 1,5 kilomeetri pikkune Vatla mõisahärra naabermõisa omani- konnale, kes rajas 1430. aastail mere matkarada. kuga kihla vedanud, et ehitab hoone, kaldale ruudukujulise põhiplaaniga mille ühest nurgast teine nurk kätte ei vasallilinnuse, millest nüüdseks on Enne Lihulat suunab teeviit meid paista. Ja tõepoolest, kõvera hoone jäänud vaid varemed. paremale - Matsalu rahvuspargi ühest nurgast teist ei näe. keskusesse Penijõele (20). Matsalu Tagasi Lihula poole suundudes on rahvuspark kaitseb Väinamere väike- Tagasi Risti-Virtsu maanteele pöördu- Risti-Virtsu maantee ääres Kõmsi vene saarte, Matsalu lahe ja selle roostiku, des jääb maanteest mõnesaja meetri õigeusu kiriku lähedal üle 2000 aasta ranna-, luha- ja puisniitude mitme- kaugusele Hanila küla (15) koos kiriku vanad tarandkalmed (17). Üks kalme- kesist linnustikku ning säilitab linnusti- ja muuseumiga. 13. sajandi II poolel test on pärast läbiuurimist lahti jäetud kule soodsaid pesitsus-, toitumis-, sul- rajatud Hanila kiriku kohta räägitakse, ja teine rekonstrueeritud. Avatud kalme gimis- ja rändepeatuspaiku. Kaitsealal et ehitusmeistrid müürinud tüdruku koosneb ligi paarikümnest tarandist, on registreeritud 275 linnuliiki, pesit- asemel kiriku seina sisse hane, sellest millest vanimad ja suurimad asuvad sevaid liike on 162. tulnud ka Hanila nimi. Hanila Pauluse kalme keskel. Rikkalikest leidudest olid kirikus on säilinud algsed paarisaknad, kõige väärtuslikumad Volga-Okaa 2000. aastal renoveeriti rahvuspargi kiriku võidukaar on ebatavaliselt kitsas ülemjooksult pärit ehted. keskuseks Penijõe mõis, kus asub ja kõrge. Kirikus on 13 haruldast tra- Matsalu loodust tutvustav muuseum. petsikujulist hauaplaati. Kiriku lähedal Kõmsilt Kukeranna (18) poole sõites Külastajatele on rahvuspargiga tutvu- endises koolimajas asub Hanila muu- või Risti-Virtsu maanteelt teeviida järgi miseks rajatud vaatetorne ja matka- seum, kus eksponeeritakse vanu töö- alla pöörates jõuame Salevere Salu- radasid: Kloostri vaatetornist (a) ja tarbeesemeid. mäele (19). Salumägi on umbes 20 avaneb vaade Kasari jõe luhaniidule, meetrit üle merepinna ulatuv seljandik, Penijõe tornist (b) roostikule, Suitsu Virtsu poole edasi sõites jõuame mille loodekülg on järsk paesein. Hiljuti tornist (c) (Matsalu kõrgeim - 21 m) Puhtu-Laelatu kaitsealani, mis avastasid arheoloogid, et Salumäel on maalilisele Matsalu metsale, roosti-

15 MARTNA

Martna vallas tegutseb suviti ainulaad- ne teatritalu - Saueaugu teatritalu. Siin asub ka esimene ratastooliga ligipää- setav linnuvaatlustorn. Ajaloohuvilistel on põnev läbi astuda Suure-Lähtru mõisast, käia Martna kirikus ja Keskvere mõisa juures.

kule, rannaniitudele ning Keemu see aga veelgi varasemaid, 17. sajan- muuseumi ja korraldavad vastuvõtte, tornist (d) Matsalu lahele, saartele dist pärit mõisahooneid. kontserte jms. ning roostikule. Matsalu lahe põhja- kalda tornidest avaneb ainsana kald- Kureverest edasi sõites juhatab Laiküla-Haapsalu maanteele tagasi teega varustatud Rannajõe vaate- Haapsalu-Laiküla maanteelt teeviit jõudes juhatavad teeviidad Haeskas- platvormilt (e) vaade luhaniidule, Martnasse (22). 16. sajandi alguses se (24), Matsalu lahe põhjakaldale. 10 Haeska tornist (f) Matsalu lahele ja ehitatud Püha Martini kirik Martnas on meetri kõrgusest Haeska vaatlus- linnurikkale rannaniidule, ühelööviliste kirikute kohta harva- tornis (f) avaneb vaade madalale platvormilt (g) Matsalu lahele ning esinevalt lai. Kiriku ehitanud piiskop lahele ja lagedatele rannaniitudele. Jugassaare tornist (h) pool- Orgase vapikilpi näeb kiriku põhja- Haeska vaatlustorni on peetud Põhja- saarest põhja jäävatele saartele. portaali kohal. Kiriku sisustuses on Euroopa parimaks linnutorniks. 1997. Matsalu loodusega saab lähemalt vanim Gotlandipärase kujundusega aasta mais peetud rahvusvahelisel sõbraks matkaradadel - Penijõe, ristimiskivi (u 1500). Altarisein valmis linnuvaatlusvõistlusel nähti Haeska Salevere Salumäe matkarajal, Suitsu 1700. aasta paiku, ampiirstiilis kantsel tornist 24 tunni jooksul 128 liiki linde. ja Kiideva-Puise loodusõpperajal ning 1820. aastal. Martna kiriku 17.-18. Haeska vaatetorni kõrval asub 1805. Näärikivide rannaniidu ja Keemu sajandi vappepitaafide kogu on suu- aastal ehitatud klassitsitlikus stiilis taimetarga õpperajal. Parim aeg ruse poolest Tallinna toomkiriku ja Haeska mõisahoone, mis on aga linnuhuvilisele Matsalu külastamiseks Niguliste kiriku järel kolmas. Konser- ümberehituste tõttu oma esialgse on kevadine ja sügisene lindude veeritud on 10 vappi. väljanägemise kaotanud. rändeperiood. Martna keskusest viie kilomeetri kau- Kümmekond kilomeetrit enne Haapsa- Haapsalu-Laiküla maanteele keerates gusel asub varaklassitsistlik Suure- lut juhatab Laiküla-Haapsalu maan- viib Kureverest tee Keskverre. Mantel- Lähtru mõis (23). Mõisahoone ehitas teelt teeviit Puisesse (25) ja Kiide- korstna ja algselt rookatusega 18. aastatel 1775-1778 Karl Gustav von vasse (26). Teelahkmel paremale pöö- sajandil ehitatud barokkstiilis puust Baranoff oma abiellunud vanemale rates jõuame Puise ninale, mis eraldab Keskvere mõisahoone (21) meenu- pojale Heinrichile. Praegu on mõis era- Matsalu lahe loodeosa Väinamerest. tab rohkem talumaja. Tüübilt esindab valduses, omanikud on avanud seal Looderanniku läheduses asuvad kõik

16 RIDALA

Ridala vald - kunagine kuulus Rotalia või Rotelewichi muinaskihelkond - pii- rab Haapsalu linna igast küljest ning võib uhke olla oma tugeva külaliikumi- se ja aktiivse kultuurielu üle. Ta ulatub looduskaitsealuse Matsalu lahe põhja- kaldani ning pakub elamusi vanadest kirikutest-lossidest ja uhkest linnurii- gist kuni endise sõjaväeosa ja lennu- välja šokeerivate ehitisteni.

siinsed meresaared, neist suuremad Tagasi Laiküla-Haapsalu maanteele Altariga ühevanune on võidukaare- on Tauksi, Krimmi, Laekarahu ja pöördudes jõuame õige pea Ridala grupp, ka kantsel on 17. sajandist. Kakrarahu. Tauksist loodes asuvad kirikuni (27). Ridala Maarja-Magda- Ridala kirikaias on kõige väärtusliku- Liia ja Sõmeri saared. Puise külanina leena kirik on Eesti üks vanemaid ja mad päikeseratta ja elupuumotiiviga on olnud 17.-18. saj rootslaste huvitavamaid sakraalehitisi. Paksude trapetsikujulised hauatähised, mis (Vormsi) kalapüügikoht. Püügi ajal kivimüüride ja kitsaste akendega arvatakse pärinevat 13. sajandist. elasid nad külanina mäel kivide vahele hoone 13. sajandist on teiste Lääne- Väga vanad on ka kaks massiivset kaevatud koobastes. Eesti kirikutega sarnaselt ühelööviline kiviristi kiriku peasissepääsu lähedal. ja oli algselt ilma tornita. Torn püstitati Ridala oli Muinas-Läänemaa sama- Puiset ja Kiidevat ühendab matkarada, 15.-16. sajandil. Kui tavaliselt ehitati nimelise keskus. Kirikust mille alguses asub looduskaitsealune tornid peasissekäigu ette, siis Ridalas jääb mõne kilomeetri kaugusele Lõpre tamm. Kiideva on Läänemaal paikneb torn küljesissepääsu juures. muinaslinnuse ase Tubrilinn. Arheo- üks vähestest tõelistest kaluriküladest, Tänu sellele on ka peaportaal suure- loogid on Tubrilinna ümbruses välja kus väikesed kalurimajad ligistikku päraselt säilinud. Gooti stiilis portaali selgitanud 14 muistset külaaset ja selle asetsevad. Kiideva küla jaguneb kahte kohal asub nišš kiriku kaitsepühaku põhjal võib Ridalat pidada tihedaima ossa: mõisa (esmakordselt mainitud Maarja-Magdaleena kujuga. See kuju- asustusega kihelkonnakeskuseks 1614) ümber kujunenud Kiideva küla ke on Eesti üks vanimaid skulptuuri- muinasaja lõpu Läänemaal. Ilmselt (Hoff Kiedepee) ja randa rajatud figuure. Kooriruumi seintel on säilinud seetõttu on Rotala nime kasutatud kaluriküla – Kiideva Kalaküla. Kiideva freskode fragmendid. Kiriku sisustu- kogu Läänemaa tähenduses. nimega on seotud üks vanemaid sest väärib eelkõige tähelepanu altar. kirjalikke ülestähendusi Eestist. Islandi Altarilaud arvatakse olevat keskaegne saaga jutustab Rootsi kuninga Ingvari ning 1678. aastal on sellele lisatud Tiir läände ja sõjaretkest eesti hõimude vastu 600. barokne, rikkalike figuuridega altari- saartele aasta paiku. Väidetavalt Kiideva all (at sein. 1995. aastal varastatud 19. Steini) kuningas langes ja olevat sajandi altarimaali alt tuli päevavalgele Haapsalust Rohuküla poole sõites viib maetud sinnasamasse päris mere veelgi väärtuslikum püha õhtusööma- Paralepa parkmetsast tee Pullapääle lähedale. aega kujutav 17. sajandi puugravüür. (28). Vaheldusrikka maastikuga loo-

17 duspark on sobiv jalgrattamatkaks. meetri paksused müürid ja piginukid vana peahoonet, mis on tänaseks Pullapää võlu avastati 19. sajandil, mil sissepääsu kohal. Keskaegset torn- hävinud. Lossi hakkas 1893. aastal see oli supelsakste piknikuväljasõitude elamut on hiljem ümber ehitatud. Mõi- ehitama krahv Ewald von Ungern- meeliskoht. Pullapää neemel asub sa 17. sajandist renessanssportaali on Sternberg. Romantiline legend räägib tsaar Aleksander III-le püstitatud sõjaväelased halliks võõbanud. Nõu- sellest, kuidas krahvi armastatu lubas mälestussammas. Rahvas teab rääki- kogude armee kasutas mõisahoonet temaga abielluda vaid siis, kui mees da, et Aleksander olla seal lõkkes laona ning varemetesse jäi see pärast ehitab talle samasuguse lossi, nagu on kartuleid küpsetanud ja joonud oma 1996. aasta tulekahju. Saksamaal Merseburgis. See abielu ei lemmikjooki imperatorskoje't (võrdses saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja koguses viina ja šampanjat). Pullapää Rohuküla maantee ääres köidavad lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. sobib ka šokiturismiks, sest teravaid tähelepanu Ungru lossi (30) varemed. Praegu on lossivaremed eravalduses. elamusi pakuvad Nõukogude sõjaväe- Ungru mõisa on kuulsaks teinud Vene baaside jäänused. lennuvälja tsaari Peeter I ootamatu külaskäik Edasi sõites jõuame Rohuküla (29) rajamist alustati 1939. aastal, 1715. aastal. Toonasest külaskäigust sadamasse (31), mis rajati I maailma- pärast sõjaväebaaside lepingu sõlmi- räägitakse siiani mitmeid lugusid. Üks sõja eel sõjasadamana. Siit pääseb mist Eesti ja Venemaa vahel. Lennu- neist pajatab, et laua ääres istudes praamiga Hiiumaale ja Vormsi saarele, välja betoonkattega raja pikkus on märkas tsaar ukse kohal tühja pildi- siin on ka külalissadam jahtidele. kaks ja pool kilomeetrit ja laius 40 raami. Ringi vaadates leidis ta ahju meetrit. Lennukite tarbeks on lennuväl- tagant Karl XII pildi, mis oli nähtavasti Kolmveerandtunni laevasõidu kaugu- jal 28 betoonangaari. Kiltsi sõjaväe- tsaari saabumisel kiiresti sinna peide- sel on Vormsi saar. Vormsi on suuru- linnaku territooriumil on ka Kiltsi mõisa tud. “Ahjaa, vend Karl!” hüüdis ta. selt Eesti neljas saar (93 km²), mis varemed. Mõisat on esmakordselt “Nüüd pead sina pugema ahju taha! kerkis merest arvatavasti umbes 1800 mainitud 1323. aastal Alba Curia nime Vahest oleks vaja ainult üht lahingut, et aastat enne Kristust. Vormsi nime all. Keskajast, tõenäoliselt 15. sajan- ma ise peaksin minema sinna!” Nende kohta jutustab legend, et saar on nime dist, pärineb mõisahoone vanim osa, sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale saanud Islandi viikingi Ormi järgi, teise arvatav kindluselamu. Keskaegsest tagasi. Keiser ei külastanud siiski prae- legendi kohaselt on see aga “usside elamust annavad tunnistust poolteise gu varemetes Ungru lossi, vaid mõisa saar” (r.k. Ormsö). Ürikutes on Vormsit

18 VORMSI

Vormsi on Läänemaa suurim saar, kus on tugevalt juurdunud vana ranna- rootslaste kultuur. Vormsi kalmistul on maailma suurim rõngasristide kogu. Saar pakub avastusrõõmu - siin on mitmekesine loodus, haruldane tai- mestik, omapärased kultuuritradit- sioonid (Olavipäev), iseloomulikud ehi- tised. Kõigis külades saarel on väike- sed punased prügimajakesed (saarel on rakendatud jäätmete sorteeritud kogumise süsteem). Kevadrändel pea- tub siinses rannikumeres kümneid tuhandeid merivarte ja aule, lahesoppi- del tuhandeid parte, rannaniitudel valgepõsklaglesid ja kurvitsaid. Kõige mõnusam on omapärase saarega tutvust teha jalgratastel.

esmakordselt mainitud 1391. aastal. on Püha Olavile pühitsetud Vormsi koos vana mõisapargiga. Kuni 1944. aastani olid Vormsi asu- kirik (34). Esimene kirik Vormsil oli kateks rannarootslased, kelle esivane- puukirik. 14. sajandil ehitati kivist hoo- Lääneringi lõpus enne Hullot paremale mad saabusid saarele ilmselt 13.-14. ne, mis on praeguse kiriku kooriosa. pöörates jõuame Rumpo poolsaarele sajandil Lõuna-Soomest ja Rootsi ida- Altariruumi laes on näha vanu laemaa- (36). Romp tähendab rootsi keeles aladelt. 1938. aastal elas saarel ligi- linguid. 17. sajandil sai kirik kivist oma- saba, mida merre minev kitsas maa- kaudu 2600 inimest, kellest suurem pärase ruudukujulise põhiplaaniga riba meenutab. Siin asub Rumpo tai- osa lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. pikihoone. Pärast rootslaste põgene- mestiku kaitseala. Rumpo poolsaarel Praegu elab Vormsil ligi 330 inimest. mist jäi kirik tühjaks ja rüüstati. 1980- kasvab harilik tundra samblik (ainuke Maanteed moodustavad saarel kahek- ndatel algas restaureerimine ning leiukoht Eestis) ja lumitundra samblik. sa ja neid nimetatakse ida- ja lääne- 1990. aasta olavipäeval (29. juuli) kirik ringiks. Parima pildi saarest saab taasõnnistati. Kirikaia värava juures Rumpolt tagasi sõites suundume jalgrattal matkates. seisab üks väheseid kogu nõukogude saare keskusesse Hullosse (37), mis aja omal kohal asetsenud Eesti oli üks Vormsi jõukamaid külasid. Teest Saare Idaringi külad on Lääneringi vabadussambaid. Kirikaia kõrval on paremal on venestamisajal 1889. küladest paremini säilinud ning siin maailma suurima ratasristide kogu aastal ehitatud vene õigeusu kirik. kohtab tüüpilisi klaasrõdudega Vormsi poolest kuulus Vormsi kalmistu. Rõn- Varem jagati Hullo kaheks: omainimes- maju. Veidi enne Norrby küla (32) gasristide kasutamine Vormsil algas te ja suvitajate pooleks. Suvitajate pöörab tee vasakule tuletorni juurde. Rootsi ajal 18. saj. poolel on tee ääres 1930. aastatel 1935. aastal ehitatud tuletorni juurest ehitatud pansionaadid ja 1938. aastal üle Voosi kurgu vaadates näeb Noa- Jätkates sõitu mööda Lääneringi ehitatud karskusseltsi hoone, mida on rootsi poolsaart, neeme. Ida- jõuame Saxby külla (35). Saxby on kasutatud rahvamajana. Rahvamaja ringi küladest on paremini säilinud tuntud tänu majakale, mis on vanim vastast algab metsatee, mis viib Paru- Diby ja Rälby (33). Rälbyt, mille malmosadest monteeritud tuletorn nikivi juurde. Parunikivi on rändrahn, esmaasukad olevat pärit Tallinnast, on Eesti rannikul. Edasi sõites jõuame millele on raiutud saksakeelne Vormsi peetud Vormsi üheks jõukamaks Suuremõisa, kus asuvad kunagise viimase paruni von Stackelbergiga külaks. Ida– ja lääneringi ristumiskohal mõisa (rootsi k. Magnushof) varemed seostatav tekst.

19 NOAROOTSI

Vana eestirootslaste asuala Noarootsi vald üllatab siia tulijaid kakskeelsete kohanimede, kauni liivaranna ja männimetsaga. Rootslased saabusid eesti rannikualale ja saartele 13. sajan- dil, erinevalt eesti talupoegadest elasid rannarootslased nn rootsi õiguse järgi ja olid isiklikult vabad. Neil arenes välja täiesti omanäoline kultuur ja säilis ORU arhailine keel. Sõja ajal lahkuma sunni- tute järeltulijad avastavad esivanema- Oru vald on värav Läänemaa muinas- te kaunist lapsepõlvemaad ja rajavad jutuliselt kauni loodusega põhjaossa. tagasisaadud maadele oma suveko- Siit saab alguse Silma looduskaitseala dusid. Noarootsi ja Nõva kant on ka kalakoelmute, rannaniitude ja rikkaliku eestlaste seas armastatud suvitus- linnuriigiga. piirkond.

Tiir Põhja-Läänemaal kokku kasvas. Veel 18. sajandi alguses asub Noarootsi Gümnaasium, kus olevat Peeter I maismaa ja saare va- õpetatakse rootsi keelt ning Põhja- Põhjapoolse Läänemaa ning iidsete helt läbi Haapsallu purjetanud. maade ajalugu ja kultuuri. Gümnaasiu- rannarootsi aladega tutvumiseks mi kasutada on ka Pürksi vanim hoone sõidame Haapsalust Keila poole. Edasi sõites jõuame Noarootsi kiriku - 17. sajandil ehitatud Pürksi mõis. Peagi jõuame Silma looduskaitseala ja pastoraadini (41). Hilisgooti stiilis 1920.-1943. aastal tegutses mõisas (38) lähedusse, mis hõlmab Haapsalu Noarootsi Püha Katariina kirik on ehita- rootsikeelne Pürksi rahvaülikool. Tagalahte ja selle vahetut ümbrust ning tud 1500. aasta paiku. Paest ja maa- Mõisa pargis kasvab Eestis haruldane Noarootsi poolsaare kaldaalasid koos kivist seintega kirikuhoone täitis kesk- valge pöök. Pürksist edasi sõites jäänukjärvedega. Ala väärtustavad ajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisus- jõuame idakülla, ehk Österbysse (44), kalakoelmud ja rannaniidud, kus pesit- tusest väärivad tähelepanu ristimiskivi mille kaudu peeti omal ajal paadiühen- seb 206 liiki linde. Nende hulgas harul- (u 1500), barokk-kantsel, paekivist dust Haapsaluga. Talviti viib Österbyst dased meri- ja kalakotkas. Looduskait- barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Haapsallu aga jäätee. Sadamamuulilt seala keskuseni jõudmiseks tuleb sõita Winterile (1630). Sissepääsu kõrval ni- avaneb kaunis Haapsalu panoraam. Saunja bussipeatuseni ja sealt pöörata šis on Rootsi kuninga Carl XVI Gustavi Österbys asub ka ujumisrand. Saunja külla viivale teele ning sõita autogrammiga kivi, kes külastas Noa- mereni välja. rootsi kirikut 1992. aastal. Kirikust üle Noarootsi poolsaarelt põhja poole tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, suundudes jõuame Riguldisse. Riguldi Haapsalu-Keila maanteed pidi edasi 17. sajandist pärit pastoraadihoone. moodustab naabruses asuva Nõvaga sõites jõuame Linnamäele (39), kus ühtse loodusliku terviku. See kant möödume 1927. aastal ehitatud Linna- Vahetult enne Pürksit pöörab tee Saa- peaks huvi pakkuma eelkõige neile, mäe alajaamast, mis on üks vanemaid re mõisa ja Lyckholmi muuseumi kes armastavad looduses liikuda ja Eestis. Linnamäelt pöörame Noarootsi (42) poole. Saare mõis (rajatud 1662, rannamõnusid nautida. 70 protsenti poole. Jõe bussipeatuse juures jääb rootsi keelse nimega Lyckholm) kuulus piirkonnast moodustavad mustika-, maanteest paremale matkarada ja Põhjasõjast peale Rosenite suguvõsa- pohla- ja seenerikkad metsad ning Salajõe neeldumisala (40), kus jõgi le. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sood. Puhkajate seas on kõrgelt hin- kaob karstilehtrisse. Väikesest Rootsi ostis viimase omaniku poeg Gustav natud Riguldi-Nõva liivased rannad ja küla soojärvest algav 12 kilomeetri von Rosen mõisavaremed tagasi. liivaluited. Lisaks merele ja metsale pikkune jõgi kaob vahepeal maa alla. Mõisahoone taastati, mõisa tallis avati pakuvad huvi siinsed jäänukjärved, Salajõelt suundume edasi Noarootsi kohalikku ajalugu ning tarbeesemeid jõed ja rändrahnud. poolsaarele ja ületame Atlandiks tutvustav muuseum. Saare mõisa juu- kutsutava madala ala Noarootsi pool- rest algab üks Silma looduskaitseala Maanteelt Dirhami poole keerates saare ja mandri vahel. Noarootsi oli matkaradasid. jõuame Roosta Puhkeküla ja kauni algselt saar, mis aja jooksul maakerke Roosta rannani (45). Roosta puhke- (ca 2-3 mm aastas) tõttu maismaaga Noarootsi keskuses, Pürksis (43), külast mõne kilomeetri kaugusel on 20 NÕVA

Läänemaa põhjaosas asuv Nõva vald on oma marja- ja seenerikaste männi- metsade ja kaunite randadega loodus- puhkuse nautija ja metsaandide varuja meelispaik. Nõva liivastel randadel on end sisse seadnud surfihuvilised. Nõ- va kandi ulatuslikes puutumatutes männimetsas pesitsevad mitmed ha- ruldased linnud, siin asuvad Nõva maastikukaitseala, Läänemaa Suur- soo maastikukaitseala ja Leidissoo looduskaitseala.

Rooslepa kalmistu ja kabel (46). nud Skandinaavia peajumala Odini jär- valge vesiroos ning Mandri-Eestis 1835. aastal ehitatud kivikabelist teab gi, kes legendi kohaselt olevat saarele haruldane Lääne mõõkrohi. Perakülas rahvas rääkida, et kabeli olla oma kulu maetud. Enne II maailmasõda elasid tasub läbi astuda Põllotsa tallu rajatud ja kirjadega ehitanud Rooslepa külast Osmussaarel eestirootslased. 130 eramuuseumist, mis tutvustab tallu- pärit Mathias Roesler, kes pidas osmussaarlast pidi kodu maha jätma majapidamisse aegade jooksul kogu- kirjutaja ametit Riguldi mõisas. Hoopis 1940. aasta suvel, kui saarele rajati nenud tarberiistu. kuulsam on aga Rooslepa 17. sajandi Nõukogude armee baas. Sõjaväelaste puukabel, mis kõigepealt viidi Sutleppa rajatud võimsad maa-alused kaitseehi- Nõva kiriku (51) leiab Nõval üles torni ja sealt Eesti vabaõhumuuseumisse tised on saarel tänini. Vaatamist on järgi. Legendi järgi olevat laevamehed Rocca al Mares. 1932 aastal külastas väärt veel tuletorn (1954.a.) ja 1766. udu sees merehätta sattudes tõota- kabelit Rootsi kroonprints Gustav VI aastal ehitatud kivikabeli varemed. nud, et kuhu nad kaldale saavad, sinna Adolf. Tema majesteedi külaskäiku Omapärane on kuni kaheksa meetrit ehitavad tänuks pääsemise eest juma- meenutab kabeli seina müüritud auto- kõrge pankrannik. Eesti suurimad lakoja. Läbi udu kuulsid nad kuke laulu grammiga kivi. Varemeis Rooslepa klibuvallialad saare edela- ja kaguosas ja selles suunas sõites jõudsid kün- kivikabel renoveeriti hiljuti. ning gneisbretšarahnud. Hästi on säili- kani, kus oli mõisa tuuleveski. Sinna nud rannaniidud. Mõne aasta inimtüh- ehitatigi jumalakoda, mille katusele Rooslepast edasi sõites jõuame jana seisnud saarel elab nüüd üks pandi kuke kuju. Puust Nõva Olevi kirik Dirhamisse (47). Dirhami on ainus perekond. Osmussaarele saab sõita on ehitatud arvatavasti 18. sajandil. Lääne-Eesti jäävaba sadam ning seal- Dirhamist ettetellitud paadiga. Osmus- Oma mõõtmetelt on see üks Eesti väik- ses lahesopis talvitub kümneid tuhan- saare lähistel asub Neugrundi madal, semaid kirikuid. Ainulaadsed on kiriku deid sõtkaid ja aule. Dirhamist ida pool mis on ligi 540 miljonit aastat tagasi akendel vitraaže imiteerivad pärga- paistab Põõsaspea neem (48), mis on tekkinud meteoriidikraater. mentmaalingud (arvat 1836). Nõva oluline orientiir rändlindudele. Siin kirikaias jalutades tasub lähemalt lahkneb lindude rändetee: osa linde Mõni kilomeeter enne Nõvat juhatab uurida sealseid raudriste - kohalike suundub Ahvenamaa poole, teised jät- teeviit Perakülla (50). Peraküla lähe- seppade loomingut. kavad teed piki Eesti rannikut. Põõsas- dal algab I maailmasõja eelne muna- pea neemel asub rahvusvaheliselt tun- kivitee, mis viib allikaterohke Allika- Nõva külje all asuvat Keibu ja Liivane nustatud linnuvaatlusjaam. Šokiturismi järve juurde, mida kutsutakse ka lahe äärset ala peetakse Eesti pari- sõpradele pakub avastamisrõõmu Tantsujärveks. Peraküla ümbruses on maks liivarannaks, mis on kuulus oma Nõukogude armeest jäänud militaar- teisigi väikesi järvi, mida ümbritsevad luidete, laulva liiva ja maarjakaskede maastik. Ilusa ilma korral paistab nii keskmiselt viiemeetrised rannaluited. poolest. Nõvalt Variku poole liikudes Dirhami sadamast kui Põõsaspea nee- Peraküla soost algab Uuejõe oja, mille möödume 4500 aastat tagasi merest melt 4,8 km² suurune Osmussaar (49) suue muutub pidevalt – vesi uuristab eraldunud Veskijärvest (52). Järve (suuruselt Eesti 14. saar). Oma rootsi- endale liiva sees järjest uusi voolu- ümbritsevad kuni kümnemeetrised keelse nime Odensholm on saar saa- sänge. Nii järvedel kui Uuejõel kasvab liivanõlvad, mis suvel on tulikuumad. 1 Kunstnik A. Laikmaa majamuuseum LÄÄNEMAA Looduskaitsealad 2 Lääne-Nigula kirik 49 3 Koela talumuuseum 4 Võntküla lindipost 38 Silma looduskaitseala 1 Osmussaare maastikukaitseala 9 Mari- 5 Küüditatute mälestusmärk keskus 2 Nõva maastikukaitseala metsa looduskaitseala Ristil 39 Linnamäe vana alajaam 3 Läänemaa Suursoo 10 Lihula 6 Marimetsa raba 40 Salajõe neeldumisala looduskaitseala maastikukaitseala 7 Koluvere linnus 41 Noarootsi kirik ja pastoraat 4 Küremaa looduskaitseala 11 Matsalu Rahvuspark 8 Kullamaa kirik ja Rohumägi 42 Saare mõis ja Lyckholmi 48 5 Silma looduskaitseala 12 Laelatu-Puhtu 9 Kasari vana sild muuseum 51 6 Salajõe looduskaitseala looduskaitseala 47 10 Kirbla kirik ja astang 43 Noarootsi keskus Pürksi 50 7 Rumpo looduskaitseala 13 Nehatu 11 Lihula piiskopilinnuse 44 Österby küla 8 Lääne-Eesti Saarestiku biosfääri looduskaitseala varemed, mõis, park, 45 Roosta rand ja puhkeküla kaitseala 14 Tuhu maastikukaitseala muuseum ja infopunkt 46 Rooslepa kalmistu ja kabel 46 12 Karuse kirik 47 Dirhami sadam 13 Vatla maalinn 48 Spithami, Põõsaspea neem 45 52 14 Vatla mõis ja rändrahn 15 Hanila kirik ja muuseum 49 Osmussaar - pankkallas, 16 Virtsu sadam tuletorn, kaitseehitised, 17 Kõmsi tarandkalmed kabeli varemed 18 Kukeranna pankkallas ja 50 Peraküla muuseum Uisu pank 51 Nõva kirik 19 Salevere salumägi ja allikas 52 Veskijärv 20 Matsalu Rahvuspargi keskus ja muuseum 21 Keskvere mõis 22 Martna kirik 23 Suure-Lähtru mõis

41 35 40 33 32 42

34 43 37 5 38 39 3 6 44 4 2 36 1 24 Haeska vaatlustorn 28 25 Puise nina 9 26 Kiideva muuseum 27 30 Ridala kirik 29 28 Pullapää 31 7 29 Endine vene sõjaväe lennuväli 23 8 30 Tooraku Ungru loss Mäeküla 31 Rohuküla sadam 27 32 Norrby küla 33 Diby ja Rälby küla 22 34 Vormsi kirik 35 Saxby majakas 36 Rumpo poolsaar ja kaitseala 21 37 Hullo küla

Roostik Soo, raba 24 e Haigla f 26 g Sadam h 25 Muuseum a d Rand 10 9 Majutuskoht b c 20 Söögikoht Pank 19 Jahisadam 11 Arheoloogiamälestis 18 Ehitusmälestis Kirik Majakas 12 17 Linnutorn Telkimiskoht 15 13 Mälestusmärk Rändrahn 16 Astang, mägi 14 Põlispuu maale. Põnevad on kiviristkalmed nemad kirikud on gooti stiilis, ühe- LÄÄNEMAA - Kasekülas ning tarandkalmed Kõmsil löövilised ja algselt olid nad ilma tor- LINDUDE ja ja Poanses. Suursugusena mõjuvad nita. Ühelööviline tornita kirikuhoone ka muistsete maalinnade asemed vastas selle aja kirikuelus laialt mõju PUUTUMATU Vatlas, Kullamaal ja Hallimäel. omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunsti nõudmistele. Kirikutega LOODUSE MAA 13. sajandil asustasid rootslased Noa- on seotud paljud legendid, mille tekki- rootsi, Osmussaare ja Vormsi saare. mist on soodustanud kirikute suur- Läänemaa on madal kadakane rohke- Tänapäevani on seal säilinud rootsi- sugusus ja salapära. te lahtede ja saartega maa. Maakonna keelsed kohanimed ja rannarootsi rikkus on pikk ajalugu ja puutumatu kultuur. Ehedamail kujul leiab eesti- Ridala ja Karuse kirikaias näeb Eestis loodus. Läänemaale on iseloomulikud rootsi kultuuri eest Vormsi saarel ja haruldasi trapetsikujulisi hauakive. haruldaste käpalistega puis- ja ranna- Noarootsi poolsaarel, kuhu talviti saab Vormsi surnuaias on maailma suurim niidud, rannakadastikud ja roosti- Haapsalust üle jäätee. rõngasristide kogu. kud. Läänemaal on ka kõrgemaid koh- ti: Osmussaare ja Kukeranna pankran- Piiskoppide aega Läänemaal mee- Vaatamisväärsed on Läänemaa mõi- nik, Salevere Salumägi, Kirbla ja Pulla- nutavad Haapsalu piiskopilinnus ja sahooned Keskveres, Suure-Lähtrus, pää astang pakuvad meeldejäävaid Lihula linnusevaremed. Lihulas, Vatlas, Pürksis ja mujal. Täna- elamusi. Suvitajaid meelitavad Lääne- päeval on Läänemaa eestlaste seas maa liivarannad, seenelisi aga Nõva Läänemaa pärlid on keskajast säili- hinnatud suvituskoht. Noarootsis Pas- männimetsad. nud kirikud. Juba 13. sajandi lõpus lepas on Eesti presidendi suveresi- valmisid kirikud Ridalas, Lääne-Nigu- dents. Kõik linnuhuvilised tunnevad Matsalu las ja Kullamaal. Maakirikutest on Rahvusparki, mis on Euroopa suurim keskajast veel Kirbla, Martna, Noa- Läänemaal on 12 omavalitsusüksust, ja liigirikkaim rändlindude pesitsemis- rootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse igaüks omamoodi, kutsuv ja põnev. ja peatuskoht (kokku 250 liiki linde). kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika Läänemaa keskuseks on kuurortlinn olid Läänemaal püstitatud kõik täht- Haapsalu, mis peidab iidse piiskopi- Läänemaa ajalugu ulatub tagasi kivi- samad kihelkonnakirikud. Kirikute ehi- linnuse müüride vahel Eestimaa kuul- aega, mil mere taganedes asusid esi- tamist lihtsustas hästitöödeldav koha- saimat legendi. mesed inimesed elama veest kerkinud lik ehitusmaterjal - dolomiit. Kõik va-