Vene Eksporditoll Lõpetab Töö Paikuse Saeveskis, Selliseid Uudiseid Võib Tulla Tänavu Veel. 4–5, 22

USD SEK Euribor ÄP indeks -2,01% 11,06 EEK 1,64 EEK 5,175 1292,38 Kriis vaatab kurjalt uutele maksudele

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis on uute maksude kehtestamise vastu. “Kui on mõned miljardid puudu, võiksid eelkõi- ge paremerakonnad peeglisse vaadata ning küsida, kas viimasel tunnil valimislubaduste ümber kemplemine on ikka riigi arengu sei- PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT 2007 sukohalt mõistlik,” ütles ta intervjuus. 6

| Neljapäev, 11. september 2008 | nr 163 (3649) | 22 kr | ARVAMUS

Sotsiaal- maksule Eksporditoll suleb kolme Eesti keskmise palga suuruse ülempiiri seadmine riivaks kindlas- suure saetööstuse ti ühiskonna õiglustun- Vene eksporditoll lõpetab töö Paikuse saeveskis, net. selliseid uudiseid võib tulla tänavu veel. 4–5, 22 Marika Tuus, riigikogu liige, Kesk- erakond 23

INVESTOR 80% kukkumise järel on Arco Vara atraktiivsemaks muutunud. Kindlamat pööret paremuse- le ja tõusu ooda- takse aga Tallinna börsilt alles tuleva aasta teises poo- les. 14–15

LISAKS

TÖÖSTUS 20 Ettevõtjad panevad TTÜs insene- riõppele õla alla. LISAKS

Suurim töökuulutuste leht Eestis: tiraaž 100 000, levib üle Eesti TÖÖKUULUTUSED

| Neljapäev, 11. september 2008 | nr 37 (180) | tasuta |

Kartmatu esineja Tiina Jantson Sixtina tantsu- ja modellistuudio juhataja sõnul peab kollektiivis valitsema sõprus, samas peab juhil

alla olema töötajatega distants, alluvatega s Kr dra

: An ei saa olla igapäevasõber. 3 Foto

Rait ettevõtete grupp võtab tööle TOOTMISDIREKTORI PUITTOODETE EKSPORDIJUHI

kelle ülesandeks on puidust aiatooteid ja höövelmaterjali kelle tegevusvaldkond on eelkõige puidust tootvate ning viimistlevate ettevõtete tootmiste ühine aiatoodete, aga ka sae- ja höövelmaterjali müük juhtimine ja arendamine. peamiselt Euroopa riikides. Kandidaadilt eeldame: Põhiülesanneteks on uute klientide leidmine, - kõrgharidust (soovitavalt puidutehnoloogia või metsanduse kliendisuhete hoidmine ja arendamine, tootegrupi ja valdkonnas) sihtturu müügi planeerimine ning toodete müük. Rait ettevõtete grupp on ehitus- ja viimistluspui- - kogemust (eelistatavalt puittoodete) tootmise juhtimises - usaldusväärsust ja koostöövõimet Kandidaadilt eeldame: du ning puidust aiatoodete tootja ning turustaja, - analüütilisust, sihikindlust - kõrgharidust (soovitavalt puidutehnoloogia või metsanduse kel kogemust aastast 1991. Ettevõtte tootmis- ja - strateegilist mõtlemist valdkonnas) - inglise ja vene keele oskust - kogemust puidu või ehitusmaterjalide ekspordis müügiüksused paiknevad Tallinnas, Aegviidus, - võimet efektiivselt töötada ettevõtte IT-lahendustega - väga head inglise keele oskust Reolas, Viiratsis, Kaunases ning Riias, andes tööd - head ärivaistu, analüütilisust ja läbirääkimisoskust - aktiivsust ja sihikindlust 250 inimesele. Tooteid turustatakse koduturgudel - võimet efektiivselt töötada ettevõtte IT-lahendustega Baltimaades, Euroopa ja Kaug-Ida riikides. Töö eeldab orienteeritust meeskonnale ning valmisolekut komandeeringuteks. Eile pärastlõunal Paikuse saeveskis. Hommikul said töötajad teada, et nende senine tööandja paneb Paikusel pillid kotti. Foto: Andres Haabu k k k kk d j h d id k li i l l k k i i li i i

Uus eelnõu päästab Energiatsaar silub Majanduslangus võlausaldajate küüsist suhteid OPECiga toidab pandimaju Euro leevendas Täna arutab valitsus saneeri- Venemaa läkitas Naftat Eks- Hommikune järjekord pandi- misseaduse eelnõu, mis kait- portivate Riikide Organisat- maja ukse taga pole majandus- IT-mulli lõhkemist seb raskustes ﬁrmat sanee- siooni koosolekule Viinis ener- languse tõttu sugugi harulda- rimise ajal halvima ehk pank- giatsaari enda, asepeaminister ne. Pensionäride, SMS-laenu- Eile Eesti Pangas euro teemal majanduskeskkonna tagamist. roti eest. Pankrotihaldur Uno Igor Setšini, et seniseid pigem võlglaste ja sõltlaste kõrval sa- loengu pidanud Soome Pan- Soomel aitas ühisraha kerge- Feldschmidt sõnul on seda pingelisi suhteid koostöö laine- tub pandimajja ka rahahädas Soome Panga president ga president pidas euro suuri- mini üle elada IT-mulli lõhkemi- seadust kindlasti vaja. 8 le häälestada. 9 väikeettevõtjaid. 12–13 Erkki Liikanen maks õnnestumiseks stabiilse se 2000. aastal. 3

aripaev.ee Kuidas elab rasked ajad üle Elcoteq? Loe online-intervjuud juhiga täna kell 10 Äripäev 11. september 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Viljar Arakas nopib kindlaid kliente ostukorvi Arco Vara endine juht Vil- ostja, nii et küllap on seegi jar Arakas on praegu EfTEN kaup hea hinnaga. Ja Premia Capitali juhina teinud tei- nimi kõlab rentnikuna veel se tehingu. Võru K-Rau- riskivabamalt kui ehitus- ta kõrval on kotis jäätise- pood. Apteeker Lutsu “Su- tootja laokompleks. Hinnast vest” võttis sarnase olukor- pooled ei räägi, aga kellele- ra kokku nii, et Toots sai sel- 5MIN gi pole saladus, et praegu le, mis ta tahtis, ja Raja Tee- dikteerib kinnisvara hinna le selle, mis tal vaja oli.

NETIKOMMENTAARID ohjamiseks, loodud on online- ÜKS KÜSIMUS Valuuta Ühisraha aitas Soomet IT-mulli lõhkemise järel Hiina keelab börsist kommentaaride töögrupp. Eesti Ajalehtede Liidu juhi Too- halvasti rääkida mas Leito sõnul kuuluvad töö- Mida arvata Soome Panga president: Hiina valitsus andis korraldu- rühma SL Õhtulehe veebitoi- se suurematele ﬁnantsportaa- metuse juht Tarmo Paju, Ees- negatiivsest lidele, et nood elimineeriks ne- ti Päevalehe online-osakon- eelarvest? euro tõi Euroopasse stabiilsuse gatiivsed ja tundlikud kom- na juhataja Kadri Masing, Pos- mentaarid. Samuti on keelatud timees Online’i vastutav välja- Eile Eesti Pangas euro tee- teated, mis räägivad langevast andja Aivar Reinap, Eesti Eksp- mal loengu pidanud Soo- Hiina aktsiaturust, vahendas ressi veebikeskkonna juhata- me Panga president Erkki Hongkongi ingliskeelne leht ja Mart Pukk, Pärnu Postime- Liikanen pidas euro suuri- South China Morning Post. he vastutav väljaandja Margus Rain Lõhmus, maks õnnestumiseks sta- Ka Eestis astutakse esime- Mets ja Ekspress Grupi jurist investeerimispankur biilse majanduskeskkonna si samme netikommentaaride Ülar Maapalu. tagamist. elkõige tuleb kokku Etõmmata bürokraa- Viidates praegu maailma ﬁ- tiakulusid. See on sa- nantsturgudel valitsevale olu- Edetabel Singapur ikka parim mamoodi nagu eraettevõt- korrale, ütles Liikanen eile luseski: kui ettevõttel lä- Eesti Pangas peetud loengul, Eesti pole enam nii heb halvasti, tuleb kärpi- et ilma ühisrahata oleks olu- da üldkulusid, seega tu- kord Euroopas oluliselt hul- leks minu arvates vähen- lem. ettevõtjasõbralik dada üldisi valitsemiskulu- Soome kogemusest rääki- sid. Kaitsekulutused on lii- des tõi Liikanen välja, et ka ga suured, hoopis olulisem Soomel aitas ühisraha kerge- Maailmapanga ja Interna- on hea välispoliitika. mini üle elada 2000. aastal toi- Soome Panga president Erkki Liikanen pidas eile Eesti Pangas tional Finance Corporatio- EDETABEL munud IT-mulli lõhkemise, ar- loengu ELi ühisraha euro teemal. Foto: Indrek Susi ni tänavusest ettevõtjasõb- Maailma kõige vestades, et Soome majandu- ralikkuse uuringust “Doing sest oli ebaproportsionaalselt Business 2009” nähtus, et ärisõbralikumad riigid suur osa seotud just IT-sekto- te ainult euroliiduga liitumi- sulgudes koht mullu eelmisel aastal 18. kohal riga. “Ilma eurota oleks šokk NUMBER seks, vaid üleüldse rahapolii- olnud Eesti langes tänavu 1. (1.) Singapur Tarmo Noop, olnud oluliselt suurem,” sõnas tika ajamiseks,” rääkis Liika- nelja koha võrra ehk 22. po- 2. (2.) Uus-Meremaa A. Le Coqi juht Liika nen. nen. “Need juhivad teid tões- sitsioonile. 3. (3.) USA Millal Eesti liitub euroga ja ti hästi.” 14. (13.) Soome iigil pole tegelikult kas see päästaks meie majan- 2,1% “Valuutakomitee suurim Eesti naabrid Leedu ja Läti 15. (21.) Gruusia Rraha vähem, raha on duse, panga president speku- on olnud euroala keskmine saavutus on olnud stabiilse ra- tulid sel aastal vastavalt 28. ja 17. (14.) Rootsi hoopis rohkem kui leerida ei tahtnud. “See on kü- majanduskasv ühisraha ka- handuskeskkonna saavutami- 29. kohale. Leedu säilitas oma 21. (15.) Šveits eelmisel aastal. Ettevõtjad simus rohkem teie riigi juhti- sutamise ajal. USAs oli sama ne,” sõnas Liikanen loengul. eelmise aasta kohta, Läti lan- 22. (18.) Eesti juhtisid juba eelmisel suvel dele,” vastas Liikanen eile dip- aja number keskmiselt 2,6% “Selle all pean ma silmas raha- ges kolme koha võrra. Allikas: News&Broadcast tähelepanu sellele, et valit- lomaatiliselt küsimusele, mil- ning kolme rahaliidust välja ja valuutaturgudel praegu sisu- Esikümnes toimus tänavu sussektori 20protsendiline lal võiks Eesti liituda ühisraha- jäänud Euroopa Liidu liikmes- liselt puuduvaid pingeid.” mullusega võrreldes vaid üks palgatõus on vale. See an- ga ning kas see päästaks meie riigi Taani, Rootsi ja Suurbri- muudatus: Austraalia lükkas mis muudavad ettevõtluse liht- dis ka erasektorile signaa- majanduse. tannia keskmine 2,7%. USA mängib ELi üle Norra 9. kohalt allapoole, kir- samaks. li, et palku peab tõstma. “Oleme üks suur Euroopa vabama konkurentsiga jutas News&Broadcast. Singapur juhib ülemaalilm- Praegu on ainuke lahen- Liidu pere ning seatud kritee- Valdkonnad, kus ühisraha po- Aasta-aastalt parandavad set edetabelit juba kolmandat dus nii era- kui ka riigisek- riumid kehtivad kõigile,” mär- menteerida rahandusminis- le ootusi täitnud, on Liikaneni omi kohti edetabelis Ida-Eu- aastat järjest. Uus-Meremaa on toris muuta tegevus efek- kis ta ainult. ter Ivari Padari eelmisel nä- sõnul USAst aeglasem majan- roopa ja Kesk-Aasia riigid. Äri- teine ja USA kolmas. Bahrein ja tiivsemaks ning osa inime- dalal tehtud avaldust, nagu duskasv, madalam tootlikkuse sõbralikkuse kasvutrend lii- Mauritius tulid tänavu tipmise si koondada. Palkade lan- Euro saab ainult Maastrichti päästaks euro meie majandu- tase ja kõrge tööpuudus. gub üha rohkem ida poole, mi- 25 sekka. getamist ei pea ma realist- lepingu tingimustel se. Liikanen soovitas kõigil lu- “Kui konkurents oleks sada enam uusi majandusrefor- Doing Business põhineb likuks alternatiiviks, tuleb Liikanen tunnistas hiljem Äri- geda Maastrichti lepingut ja ma vaba kui USAs, võiks euro- mide läbiviijaid lisandub. rohkem kui 6700 kohaliku kokku tõmmata investee- päevale, et mõistab hästi Ees- seal ära toodud euroga liitu- ala SKP praegu olla isegi ku- Aafrikal on olnud rekord- eksperdi, ärikonsultandi, ad- ringute ning inimeste arti praegust olukorda, kuid ei mise nõudeid. ni 12 protsenti suurem,” arvas aasta reformide läbiviimises: vokaadi, raamatupidaja hin- vu pealt. soovi sekkuda meie siseasja- “Maastrichti kriteeriumid Liikanen. 28 riigis lõpetati 58 reformi, nangutel. aripaev.ee desse, eelistades mitte kom- on tõeliselt head teejuhid, mit- Liis Kängsepp

J[[`k^jW_WdZkicWW_bcWi mmm$^WdiWfbWdj$[[ >[a_f[l 9D@6C zaZ)&&iehZ_ [didc~^ijhijae^YZhi a^aaZh^WjaV^Y# 3jjHJNFTHJTFTFTU =^cYVaViZh'+$# IFLJJTUVUBNJTFTUKB IPPMEBNJTFTU LFMM 0MFLJOEMBTUJLPIBM

?~gkZ`Zh`jhZhi&%b^cji^h^Yj`Vj\jhZabYVK^a_VcY^bVVciZZY H^WjaVVZ\`jc^(%#%. iZa+,(**+*$@^^a^kVaY!=Vg_jbVV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER IDEE LOE ÄRIPÄEVAST Sumovesi Millistel börsiettevõtetel Viru Õlu on otsustanud seoses lähedal Rakveres toi- on jaksu raskel ajal muva sumo MMiga selle embleemiga vett villida. Es- ostlema minna? mapilgul tunduvad rasked sumomehed ja kalorivae- 45% rohkem töötuid oli ennast augusti lõpuks arvele võtnud võrrel- ne vesi täiesti eri kategoo- des aastataguse ajaga, täpsemalt oli neid 18 775. Tööturuametil riatesse kuuluvat, aga õlu oli neile parasjagu pakkuda 4902 töökohta, kuu ajaga sai ameti ja sport ju ka ei lähe kokku, peale 1363 registreeritud töötut. parem ikka siis sumovesi. loe homsest lehest

Kinnisvara Jäätisevabrik jääb laokompleksi pikaajaliseks rentnikuks REPLIIK Anne Oja Leis loodab laomüügirahaga Outlooki-mutil pole aega ole imestada, miks sida, raamatuid lugeda, teat- osta võistleja Lätist-Leedust Peestlasi nii vähe on ja ris käia ning lihtsalt elu nau- aina vähemaks jääb. tida. Kuulsin äsja noorte naiste Keegi ei maininud, et te- Tallinna laokompleksi müü- mõtteid, millega nad 65aas- geleks lastelastega. Visa- nud Premia Tallinna Külm- NUMBER tastena tegeleksid. Kui mõ- ti hoopis nalja, et lapselaps hoone ASi juhatuse esi- ni arvas, et rabab sel ajal veel peab vanaema külastami- mees Kuldar Leis vihjas, et tööd, siis teised kavatsevad seks Outlookis aja kinni pa- saadud rahaga võivad nad hoopis mööda maailma rei- nema. mõne Balti konkurendi ära 18 773 osta. ruutmeetrit on Premia Leis ütles, et kuna Eesti tun- Tallinna Külmhoone EfTEN SÜÜDISTUS ta mais ning 52aastane naine tud ärimeestele kuuluv EfTEN Capitalile müüdud laokomp- Ametnik võis 0,4 mln kuulati kuriteos kahtlustata- Capital selliseid tehinguid ot- leksi maaüksuse suurus. vana üle 15. mail. Kriminaal- sis ja neil oli plaan oma kin- kr kõrvale panna menetluse käigus on tuvas- nisvara müüa, siis sündis sel- TAUST Riigiprokuratuur esitas süü- tatud, et süüdistatav kandis line tehing. “Siin ei ole midagi distuse endisele sotsiaal- 77 ülekandega selle aasta eriskummalist,” lisas ta. Tallinna Külmhoone ehitas kindlustusameti finants- ja jaanuarist maini sotsiaalkind- Kinnisvarast saadud raha laokompleksi 2002. aastal, varahaldusosakonna pearaa- lustusameti raha enda konto- on plaanis muudesse projekti- laiendus valmis 2007. aasta matupidaja asetäitjale 0,4 dele kokku 380 627 krooni. desse investeerida. “Baltimaa- detsembriks. miljoni krooni omastamises, Menetlusel tuvastatud asja- des on huvitavad ajad, majan- Juuli keskel ostis uus Vil- teatas prokuratuur. olude järgi ajendas kuriteo duskeskkond on sobilik ühi- jar Araka juhitav ärikinnisva- Kaitsepolitseiamet alustas ametniku enda põhjustatud nemisteks ja ülevõtmisteks,” raga tegelev ettevõte EfTEN kriminaalmenetlust selle aas- raske majanduslik olukord. vihjas Leis võimalikele ühine- Capital esimese investee- mistele. ringuna Võrus asuva K-Rau- ta ehitusmaterjalide poe. Prognoos Langust võib tulla 1% Leis: meie ainuke Eesti Premia lao ost oli Araka sõnul konkurent on Balbiino EfTEN Capitalile teine tehing “Vaatame ringi mujal, mit- paari kuu jooksul. Hansapank: Eesti te Eestis, sest siin meil peale Balbiino konkurente pole,” MIS ON MIS majandus langeb rääkis ta tulevikuplaanidest. “Kui asja saab, võib juba sü- EfTEN Capital gisel kuulda, kui ei saa, siis ei tänavu kevadel asutatud äri- tänavu aasta lõpuni saa,” jäi Leis salapäraseks. kinnisvara investeeringu- Jäätisevabrik jääb kokku- teks loodud varahaldaja, mil- leppe kohaselt laokompleksi le asutasid ettevõtjad Olari Hansapanga analüütiku- sest ja maailmamajanduse pikaajaliseks rentnikuks. Taal, Hannes Tamjärv, Pee- te sõnul viimasel kvartalil arengust,” lisas Lauri. Peterburi teel asuva kin- ter Mänd, Arti Arakas, Jaan majanduslangusesse lan- Nii Eesti kui Läti majan- nistu müügi edenemist kom- Pillesaar ja Olav Miil. Ettevõt- genud Eesti ja Läti jätka- duse ülikiirele kasvule aitas menteerides jäi Leis napisõ- te nõukogu esimees on Han- vad samas tempos kuni kaasa kergesti kättesaadav naliseks. “Seal tootmine käib nes Tamjärv ja juhatuse esi- aasta lõpuni. laenuraha, välisinvesteerin- ja vastu talve ei jõua enam mees Viljar Arakas. EfTEN gud ja kinnisvarabuum. müüa,” lisas ta. Capitali esialgne omakapitali Eesti SKP võib langeda 1% Hansapanga prognoosi- Premia Tallinna Külmhoone ASi juhatuse esimees Kuldar Leis investeeringute maht on 300 võrra, võrreldes juuli 2,5% de kohaselt taastub Eesti tu- Arakas: Premia on hea arvab, et on hea aeg ülevõtmisteks. Foto: Andres Haabu miljonit krooni. kasvuga. Läti majandus kas- leval aastal kasvades 1 kuni pikaajaline rentnik Premia Tallinna Külmhoone vas 0,5% prognoositud 1,3% 2%. Läti aga majandus lan- EfTEN Capitali juhatuse esi- Grupp kasvu asemel. geb aga 1% võrra. Juulis prog- mees ja osanik Viljar Arakas Araka sõnul võidavad tehin- müüvad oma kinnisvara ja pi- Baltimaade suurim jäätise- “Käesoleval aastal on noosis pank, et Leedu majan- ütles aripaev.ee-le, et nad hin- gust mõlemad pooled. “Premia gem rendivad seda edaspidi. tootja ja -müüja (koos Leedus oodata nii inflatsiooni kui ka dus kasvab käesoleval aas- davad Premiat kui rentnikku saab vabu vahendeid juurde, et Tehingut finantseeris SEB asuva Premia KPC ja Lätis töötuse suurenemist,” sõnas tal 6%. väga kõrgelt. “Hoone on heas tootmisse investeerida,” nägi Pank, kuid maksumust ei aval- asuva Premia FFLiga). Premia Hansapanga makroanalüü- Augustis oli Läti inflat- asukohas, saime hea pikaaja- ta ka vastaspoole kasu. data. Araka sõnul on see ette- Tallinna Külmhoone kogu- tik Maris Lauri e-posti vahen- sioon 15,7% ja Eestil 11%. Eu- lise rentniku,” põhjendas ta “See on tervitatav trend,” võttele teine tehing paari kuu käibest annab jäätise müük dusel Bloombergile. “Ekspor- roopa Liidu keskmine inflat- Betooni 4 asuva Premia lao- lisas ta, et ka Eestisse hakkab jooksul. 45 protsenti ja külmtoodete di kasv sõltub eelkõige ma- sioon jääb 4% kanti. hoone ostu. jõudma tava, kus ettevõtted Mariliis Pinn müük 55 protsenti. janduse ümberkorraldami- aripaev.ee Äripäev 11. september 2008 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 4 TSITAAT On raske aasta ja järgmine” tuleb raskem. UUDIS Ulvar Kaubi, Riigi Metsamajanduse Keskuse turundusjuht Stora Enso tõmbab kokku Sulgemine ohustab ka teisi

Mariliis Pinn [email protected]

Hannes Sarv [email protected]

Eile Paikuse saeveski sul- gemisest teatanud Stora Enso kavatseb kogu grupis puidu tootmise ja töötlemi- se koomale tõmmata. Ve- nemaa ümarpuidu ekspor- ditollide tõusu kõrval tuleb põhjust otsida üldisest tooraine hinnatõusust.

Soomes, Saksamaal, Root- sis, Venemaal ja Baltimaa- des kokku 1700 töötaja tee- netest loobuv Stora Enso jä- tab detsembris Eestis töö- ta 127 inimest. Eile hommikul Paikuse saeveski töötaja- tele koondamisteate viinud Stora Enso Timberi juhi Han- nu Kasurineni sõnul võitlevad nad sel viisil üldise nõudlu- se vähenemisega. “Peale selle, et tooraine hinnad on tõus- nud, on oluline see, et SKP ja ettevõtlusaktiivsus on üldi- ses languses. See on nii Ees- tis, Soomes ja ka USAs. See- tõttu on vähenenud nõudlus meie toodangu järele,” selgitas Kasurinen ja lisas, et eriti puudutab vähene nõudlus ehitus- valdkonda. Teine põhjus tootmismah- Stora Enso Timberi juhid Pekka Hukkanen (vasakul) ja Hannu Kasurinen selgitasid eile saeveski sulgemist vähese nõudlusega ning lubasid aidata töötajatel uut tööd leida. tu piirata tuleneb aga Stora Enso soovist end vabastada merpalu vallas asuvasse sae- vib töötlejaid oma territooriu- Hukkanen lubas aga võimalus- naliselt, et teade Paikuse sae- kaotus kogu piirkonnale, sest Venemaa importpuidu sõltu- veskisse ümber korraldama mile tuua. “See ei ole Eesti-vas- te piires Paikusel koondatava- veski sulgemise kohta Stora ka teiste valdade elanikud käi- vusest. Venemaa tõstab uuel kohe uuest maksukavast kuul- tane otsus. See pole isegi mitte le personalile organisatsiooni Ensolt tuli, kahjuks puudus tal vad seal tööl. “Kaljult alla vis- aastal ümarpuidu ekspordi- des. Viimane puidulaadung läänevastane otsus. Nad liht- sees tööd otsida. “Ma ei ole sel- info, mis saeveskist edasi saab kuma ei hakka. Ka majandu- maksu 50 euroni tihumeetri Venemaalt saabus neile aas- salt viivad ellu juba pikemat les väga optimistlik. Aga me ai- ja millised on omanike konk- se taandumist tuleb kavanda- eest. Stora Enso on aga suures- ta eest. “Ma arvan, et see on aega viljeletud majanduspo- tame kindlasti oma töötajatel reetsed plaanid. da, kuigi arengu planeerimine ti sõltunud just Venemaalt sis- ettevõtte või organisatsiooni liitikat,” selgitas ta. Soome ja uut töökohta otsida.” “127 inimest kaotab töö, on meeldivam. Kuid majandus se veetavast toorainest. küsimus, kas selle teate pea- Rootsi puiduettevõtted on aga detsembri lõpus lõpetame te- on sinusoid,” lisas ta. le hakati midagi ringi tegema nüüd lubanud oma tooraine- Vallale katastroofi ei too gevuse, laod ja tootmine suu- Erkmann märkis, et täpsem Toftan reageeris kiiremini või mitte,” nentis ta ja märkis, le üle minna – ja see tähen- Stora Enso on nüüd kahe aas- natakse ümber,” kommentee- mõju selgub tulumaksu laeku- Venemaa avalikustas kava pui- et tooraine hankimise ümber- dab toorainet koduses Skandi- ta jooksul sulgemas teist sae- ris ta teadet. misel. Tema sõnul on 51 prot- du eksporditolle järk-järgult korraldamine võtab omajagu naavias, mitte tingimata Ees- veskit Eestis – 2007. aastal lõ- Paikuse vallavanema Ku- senti nende eelarvest üksik- tõsta juba 2006. aastal. “See ot- aega. Toftan kasutab kohalik- tis. Vare hinnangul liigselt Ve- petas tegevuse Sauga saetöös- no Erkmanni sõnul on vaid 30 isiku tulumaks ja neil valda- sus on tükk aega teada olnud. ku puitu, Venemaa äralange- nemaa puidutarnetest sõltu- tus. “Kui minult küsida, siis ei, protsenti saeveski töötajatest del on lihtsam, kus riigi toetus Ma arvan, et osal ettevõtjatel mist asendab import Lätist. vad tootjad või üksused liht- kindlasti ei plaani me Eestis kohalikud ja umbes 38 töö- on suurem, sest riigilt abi loo- jätkus sinisilmsust arvata, et Eelkõige Eesti metsamüüjate salt kaovad ja võtab aega, enne rohkem tegevust kokku tõm- tuks jäänud inimest katastroo- ta ei ole. “Peame oma mõistu- kui Venemaa riigi tasandil mi- poole vaatab edaspidi ka Stora kui varustamine ümber kor- mata,” vastas Hukkanen küsi- fi kaasa ei too, sest vallas elab sega hakkama saama.” dagi välja kuulutab, siis on se- Enso, kellele kuulub Eesti suu- raldatakse. Ka Arula leidis, et musele, kas saeveskid Imave- 2300 tööealist inimest. “Paiku- da võimalik veel painutada,” rim saeveski Imaveres. Paikuse pole ainuke saeveski, res ja Näpis ning samuti Stora se valla elanikud on ettevõtli- kommenteeris ASi Toftan te- Hästi Venemaad tundva mis oma uksed Eestis sel hoo- Ensole kuuluv Viljandi Liim- kud ja head spetsialistid, ne- LOE ÄRIPÄEVAST gevdirektor Martin Arula. Te- transiidiärimehe Raivo Vare ajal sulgeb. puidu tehas avatuks jäävad. mad tööta ei jää,” ütles ta. “Jolki-palki! Plindris ka metsa- ma sõnul hakkas Toftan toor- sõnul ei tee idanaaber ekspor- Stora Enso Timberi Bal- Paikuse saeveski juhataja Siiski sõnas Erkmann, et tööstus” aine hankimist Võrumaal Sõ- dimaksu tõstes muud, kui soo- ti tootmisgrupi juht Pekka Tõnu Järve ütles eile napisõ- Paikuse saeveski sulgemine on lk 22 tänane juhtkiri toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev UUDIS 5 NUMBER NUMBER 127 2009 inimest kaotab Pärnumaal asuva Paikuse saetööstuse sul- jaanuaris kasvab Venemaal eksporditoll toorpuidule seni- gemisega töö. Kokku loobub Stora Enso Soomes, Saksamaal, selt 235 kroonilt tihumeetri kohta 783 kroonile tihumeeter. See Rootsis, Venemaal ja Baltimaades 1700 töötajast. muudab puidu ekspordi Venemaalt mõttetuks. kõikjal RMK: Paikuse saeveski sulgemine on halb uudis TASUTA Riigi Metsamajanduse Kes- kuse turundusjuht Ulvar fi rmasisesed kõned Nokia N95 8GB Kaubi ütles, et laias laastus on Paikuse saeveski sulgemine halb uudis kõigile.

“See on asjade loogiline jätk, kuna Venemaa puidutol- lid tõusevad 1. jaanuaril,” nen- TASUTA tis Kaubi. Ta lisas, et Eestis on piisa- üle 36 tunni kõneaega valt saeveskite võimsust, et kodumaist palki töödelda. “Sae- tööstuse konkurents jääb hõ- redamaks ja probleeme võib olla edelapiirkonna metsaomanikel, sest seal on ilusad kuusemetsad,” sõnas ta. 349 Kaubi sõnul mõjutab Vene- maa puidutollide tõus kogu Eesti metsatööstust. “Soome ja TASUTA! Rootsi ﬁrmad hakkavad koha- likult turult puitu ostma ja Bal- ti riigid jäävad kiiluna vahele, sest nad muutuvad Venemaa varustamise äralangemisega vähem atraktiivseks ja ostu- huvi on äärmiselt kehv,” lisas M-INTERNETI ta. Rootsi ja Soome metsatööt- lejad nimelt koondavad oma konsultatsioon tootmise kodumaale ja eelis- tavad kodumaist puitu. Foto: Veiko Tõkman Kaubi selgitas, et kuna Ees- ti mets on väga mitmekesine ja siin ei ole selliseid palgipõlde Elisa Äri VÕRDLUS nagu ida pool ja Lõuna-Amee- rikas, on Venemaa palgi ära- Tollimaks Vene kukkumisega raskem müüa ka puidule kasvab paberi- ja küttepuud, sest pal- 2400 hüppeliselt ki on Eestis ka oma saetööstu- se tarbeks vähe. “Kui saaksime tollimaks toorpuidule krooni/tihumeeter vaid puude tüved maha võtta ja 783 ladvad metsa jätta, oleks kõik 750 väga hea,” ütles ta. Ka on puiduhinnad kukku- Ainult Elisast saad 2400 krooni eest kuus tundide kaupa kõneaega 600 nud. “Reaalsus on see, et pui- ning parima mobiilse interneti koos asjalike nõuannetega. Kõige selle duhinnad on 50 protsenti kuk- nautimiseks anname sulle ka võimeka veebitelefoni ülisoodsa hinnaga. 450 kunud ja on kohati nelja aasta tagusel tasemel. Ainukesena Liitu nüüd Elisa Äri 2400 paketiga ja aja äri veelgi tõhusamalt! 300 ei ole kukkunud küttepuude Lisainfo Elisa esindusest või www.elisa.ee hind, mis on samale tasemele 150 jäänud,” lisas Kaubi. “On raske aasta ja järgmine 0 tuleb raskem. Pikki kokkulep- jaan juuli aprill jaan peid ei sõlmita, on ühe kuu le- 2007 2007 2008 2009 pingud ja raske on kuskilt saa- Allikas: Äripäev da paremaid hindu,” ütles ta. Äripäev 11. september 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 6 UUDIS

TSITAAT Mis puudutab uute ”maksude kehtestamist või muul moel tulude suurendamist, siis sellele oleme absoluutselt vastu. Tarmo Kriis, tööandjate keskliidu juht

NUMBER 350 miljoni krooni võrra võiks Reformierakonna ettepaneku järgi suureneda gaasiaktsiisi laekumine, selleks peaks aktsiis kerkima üle kolme korra ehk praeguselt 157 kroonilt 533 kroonile.

SINU ARVAMUS? Kas praegu peaks valimislu- badustest kinni hoidma? Kirjuta oma seisukoht meie veebiküljele Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pea õigeks loobuda eelarve tasakaalust ja võtta raha valimislubaduste katmiseks reservist. Foto: Andres Haabu www.aripaev.ee Kriis ootab Ansipilt tegusid

Milline on järgmise aas- osalised, kuid ikka on üritatud lele oleme absoluutselt vastu. sioon võiks järgmisel aastal pektiivis sõltub eelarve tasa- Uute ta riigieelarve koostamise leida argumente, miks asjaga Kui on mõned miljardid puu- taltuda ja juhul, kui me suu- kaal sellest, milliseid muuda- jooksul olnud riigi ja ette- mitte tegeleda. Näen just riigi du, võiksid eelkõige paremera- dame mõistlikku eelarvepo- tusi me suudame piisavalt kii- võtjate vaheline dialoog? ja erialaliitude koostöö juures konnad peeglisse vaadata ning liitikat hoida, võiksime eurole resti algatada, et valitsussek- maksude Tagasihoidlik, eriti viimasel kõige suuremat probleemi. küsida, kas viimasel tunnil va- nelja-viie aasta pärast eurole tori eelarvepositsioon ei hal- ajal, mil valitsuserakondadelt limislubaduste ümber kemple- üle minna, siis iga aktsiisi tõus veneks dramaatiliselt. on tulnud ridamisi maksude Milliseid välja käidud mak- mine on ikka riigi arengu sei- lükkab seda protsessi edasi. Võtmesõna võiks siin olla vastu tõstmise ettepanekuid. Ette- sumuudatusi toetate, mil- sukohalt mõistlik. Usun, et la- Loodan, et gaasiaktsiisi tõst- ehk haldusreform ja sotsiaal- võtjad on ka eelnevatel aasta- listele olete kindlalt vastu? hendused on olemas, aga poo- mist siiski väga tõsiselt ei kaa- toetuste vähendamine, mis tel aktiivselt sõna võtnud, kuid Mis puudutab käibemak- led lihtsalt ei soovi kokkulep- luta ja tegemist on pigem polii- on viimastel aastatel kerki- Lemmi Kann paljud ettepanekud on jäetud suerisuste mõneprotsendilist pele jõuda. tilise kauplemiskohaga. nud kui pärmitainas. Loota, et [email protected] lahenduseta või lükatud tule- nihutamist, ja see on viima- mitte midagi tehes riigi reser- vikku. Näiteks meie ühistrans- ne väljapääs, siis siin võib läbi Kuidas suhtute peaministri Ivari Padar ei välistanud vid üle kolme-nelja aasta vastu Tööandjate keskliidu juht pordipoliitika ja sellega just- rääkida, kuigi peab jälgima, et ideesse tõsta gaasiaktsiisi? võimalust, et tuleb puudu- peavad, ei ole ka põhjust. Siht- Tarmo Kriis ütles interv- kui paratamatult kaasnevad see ei kahjustaks eksportivat Ettevõtjaid puudutab res- jäägiga eelarve. Kui suur otstarbelised reservid on ena- juus Äripäevale, et valitsus hiigeldotatsioonid. Juba aas- majandust. Tulumaksu lan- sursimaksude tõus väga otse- katastroof see oleks? masti ette ära jaotatud ja vaba on majandusküsimuste- taid on valitsenud mentali- getamise edasilükkamises po- selt, sealhulgas keskkonna- Raske hinnata. Ilmselt tu- reservi väga palju pole. Ei ole ga seni tegelenud paljuski teet, et las mõisa köis lohiseb. le ka suurt traagikat. Aga need tasude kavandatav tõus. Gaa- leb juba see aasta kerge miinu- nõus, et loobume eelarve ta- teoreetilises plaanis, ette- Nüüd, kus raha enam peale ei on laias laastus ka kaks kohta, siaktsiis puudutab suurt osa sega. Ka lähiaastail tuleb suu- sakaalust ja võtame raha vali- võtlusorganisatsioonid loo- tule, on lahendamata problee- kus me rohkem järeleandmisi töötlevast tööstusest ja põllu- re tõenäosusega arvestada tu- mislubaduste katmiseks reser- davad aga riigist partnerit, mid muutunud ühiskondlikult ei soovi teha. majandusest. lude alalaekumisega. Valitsuse vist. Kui eelarve puudujääk vä- kes majanduse konkreetse- eriti teravaks. Lahendusi on Mis puudutab uute maksu- Samuti mõjutab see ju ko- prognoosid on tasakaalus eel- ga suureks kasvab, lükkab see te meetmetega ja tegudega üritanud välja pakkuda nii Au- de kehtestamist või muul moel he inﬂatsiooni. Kui praegu arveni jõudmiseks selgelt liiga ülemineku eurole määrama- uuesti tõusule aitaks. toettevõtete Liit kui ka teised tulude suurendamist, siis sel- on veel mingi šanss, et inﬂat- optimistlikud. Pikemas pers- tusse tulevikku. toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev UUDIS 7

Pangandus Evli tahab Hansalt ja SEB-lt kliente ära võtta Evli hakkab Vene aktsiatega kauplema kutsub osalema RAHANDUSE, PROJEKTITÖÖ JA KINNISVARA ALASES Tallinna kaudu KAUGKOOLITUSES Kursused toimuvad 25.09.2008 - 14.03.2009 Tallinnas Evli pank kavatseb kuue nä- Info ja registreerimine 16. septembrini dala jooksul alustada kaup- lemist Vene aktsiaturul, tehes seda Tallinna kaudu, üt- les investeerimispanganduse juht Mikael Thunved.

Tema sõnul on juba nõud- lus teenuse järele olemas. Thunved lükkas ümber kahtlused, et investeerimis- pank lõpetab Eestis tegevuse. Vastupidi, pank plaanib integreerida Eesti turgu tugevamalt Seminaripakett on kahepäevane ja sisaldab: Rootsi ja Soome klientidega. • seminariruumi koos varustusega 2 päevaks “Näib, et turul liigub kuu- • majutust Roosta majakestes (1 öö, 2 inimest majas) lujutt, et me tõmbame ennast • 3 kohvipausi, 2 lõunasööki, õhtu- ja hommikusööki koomale, kuid see pole tõsi,” ütles Thunved. “Aastal 2002 Lisaks võite õhtu veeta meie saunakompleksis, ostsime investeerimispanga mis on seminaripaketi kliendile 25% Suprema Securities ning ole- soodsam. me selles regioonis, kuna taha- Pakkumine kehtib me olla Läänemere ümbruses kuni 31.10.2008. Broneerimine ja lisainfo tel 479 7230 ning see sobib väga hästi meie või 525 6699 ning e-postil [email protected] strateegiaga,” lisas ta. “Meil on Baltimaades orga- Seminaripakett kehtib nisatsioon 40 inimesega, ca 25 uutele broneeringutele. peaks neist olema Eestis. Ot- sime Tallinna vanemspetsia- liste. Inimeste leidmine on olnud keeruline, kuid vast nüüd on natuke lihtsam,” tunnistas ta. “Me otsime ühte-kahte ini- Roosta Seminaripakett Hind ühele 995 kr mest Eestis, kuid miks mitte palgata rootslane või soomla- ne, kes näeb Evlit seestpoolt.”

Osa juhtkonnast lahkunud Evli investeerimispanganduse juht Mikael Thunved lükkas üm- Tulevikusuundadest rääkis ber kuuldused, nagu kavatseks pank tegevuse Eestis lõpetada. Thunved, et üldine stratee- Foto: Indrek Susi gia jääb ikkagi samaks, ette- võtte selgroog on endiselt investeerimispanganduse tee- TAUST nused. “Turg on karm ja me Investeerimisettevõte Evli de maht kasvas aasta tei- peame rohkem töötama. Tu- Grupp teenis 2008. aasta ses kvartalis võrreldes esime- leb tunnistada, et oleme ka- esimesel kuuel kuul netotu- se kvartaliga 17%, moodusta- hanenud natuke, kuid see on lu 30,6 miljonit eurot ehk üle des juuni lõpuks üle 73 miljar- majanduslanguse peegeldus,“ 478 miljoni krooni. Esimese di krooni. Eelmise aasta võr- NARVA LINNAVALITSUSE rääkis ta. poolaasta tegevuskasum oli reldaval perioodil haldas Evli Viimasel ajal toimunud suu- ligikaudu 11 miljonit krooni. Grupp varasid väärtuses üle remat kaadrivoolavust Evlis ei Grupi hallatavate vara- 65 miljardi krooni. TEADE osanud Thunved kommentee- rida. “Ausalt öeldes ma ei tea, miks kaader on liikunud, miks siiski tuntud. Üritame foku- börsi andmetel on 2008. aasta Narva linnavalitsus korraldas avatud pakkumismenetlusega konkursi osa kolleege juhtkonnast on seerida privaatpanganduse- jaanuarist augustini olnud Evli ainuõiguse andmiseks ettevõtjale lahkunud,” tõdes pankur. le ehk jõukatele eraisikutele,” turuosa eurode arvestuses 5,89 lisas ta. protsenti, kuid augustis on see Kahjumi põhjus teadmata Thunved rääkis, et loomu- tõusnud 8,21 protsendile. KORRALDATUD JÄÄTMEVEO TEOSTAMISEKS Selle kohta, miks eelmised likult Venemaa-Gruusia konf- Wallander usub, et Evli paar aastat kasvanud Eesti tu- likt halvendab koostööd Vene on põhjas ära käinud. “Meie NARVA LINNA HALDUSTERRITOORIUMIL rul teenis pank kahjumit, üt- turuga. “Kuid siiski Venemaa kliendibaas pole vähenenud. les Thuved, et sellele pole üh- on lähedal, see on väga suur Usume, et suurendame turu- ASUVAS KOLMES VEOPIIRKONNAS. te ainsat vastust. Tema sõnul turg ning me tahame seal ol- osa 10–12 protsenti ning sa- on üks põhjus see, et pank vala,” lisas ta. ma palju kaotavad seda Hansa- Konkursile esitasid veopiirkondade nr 1, nr 2, ja nr 3 kohta pakkumised: hetas nime Supremast Evliks. Evli Securities ASi ida tur- pank ja SEB, mis tähendab ter- “Ettevõtete ja institutsionaal- gude kapitali juht Mattias vemat turgu, sest praegu on te- AS Cleanaway (Artelli 15, Tallinn 10621), AS Ragn-Sells (Suur-Sõjamäe sete investorite hulgas oleme Wallander lisas, et Tallinna gu oligopoliga.” Katre Pilvinski 50a, Tallinn 11415), OÜ Adelan Prügiveod (Suur Sõjamäe 31, 11415 Tallinn), AS Heakorrastus (Rahu 3, 21003 Narva), OÜ Ekovir (Jõhvi küla 11, Autod Tederi firma esindab Peugeot’d Tallinnas ja Tartus 41541 Jõhvi vald, Ida-Virumaa) Narva linnavalitsuse 13.08.2008 Peugeot’ edasimüüjad on selgunud • korraldusega nr 1017-k (veopiirkond nr 1), • korraldusega nr 1018-k (veopiirkond nr 2) Uus Peugeot’ ametlik maa- rolli all oleva investeerimisfir- gevjuht Per Brinkenbergi sõ- letooja Eestis, K.W. Bruun ma tütarettevõte OÜ Auto For- nul on läbitud väga oluline • korraldusega nr 1019-k (veopiirkond nr 3) Estonia OÜ sõlmis teisipäe- te Baltic, Haapsalus Koit Uusi- etapp. “Edasimüügilepingute tunnistati edukaks ASi Cleanaway pakkumised, mis said val edasimüügilepingu viie le kuuluva Uuemõisa Investi puhul on tegemist märkimis- hindamiskriteeriumite alusel kõige rohkem punkte. ASile automüüjaga. tütarfirma OÜ Uuemõisa Au- väärse verstapostiga Peugeot’ Cleanaway antakse ainuõigus korraldatud jäätmeveoks Narva tokeskus, Kuressaares AS Ku- tegevuse taastumises Eestis. Tallinnas (Sõpruse pst ja ressaare Autoteenindus, Val- Kandidaate oli palju, lepingud linna haldusterritooriumil asuvas kolmes veopiirkonnas kolmeks Tartu mnt) ja Tartus hakkab gas AS Salome Tartu ning Vil- sõlmisime klientide huve ar- aastaks. Peugeot’ müügi- ja hooldusega jandis AS Rael. vestades vaid kõige tugevama- tegelema Hillar Tederi kont- K.W. Bruun Estonia OÜ tetega,” ütles ta. aripaev.ee Äripäev 11. september 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 8 UUDIS Saneerimine Täna arutab valitsus ettevõtteid tervendavat seaduseelnõu Terviseäri Pärnu spaad koondavad Uus eelnõu säästab Lõuna-Eesti spaaäri pole veel jahtumas võlausaldajate rünnakutest Kui Pärnu spaad ja hotellid tunnevad juba omal TSITAAT nahal majanduslangust ja Täna arutab valitsus sanee- lausaldaja algselt kokku lepi- koondavad isegi töötajaid, Patt oleks rimisseadust, mis kaitseb tud tingimustest ning kahte siis Lõuna-Eestis läheb nuriseda. raskustes firmat saneerimi- kolmandikku häältest ei tul- spaa- ja hotelliäri veel Külastajaid on se ajal võlausaldajate eest. nud täis. mullusega samas tempos. ” Enamik ettevõtteid muutub meil arvuliselt Idee kohaselt peaks sanee- maksejõuetuks liigsete riskide Kulude kokkuhoiu ees- rimisseadus kaitsma nii ette- ja kehva äriplaani tõttu, mär- märgil vabastas Scandic ehk vähem kui võtet kui ka tema võlausalda- kis Feld schmidt. Hotels Eesti AS ametist Pärnu mullu, kuid käive jaid halvimast ehk pankrotist. Saneerimisseadust väl- Rannahotelli juhataja, Tervis Ettevõte esitab saneerimis- ja töötanud advokaadibüroo on koondanud mõne töötaja, on seevastu suu- avalduse kohtule ja kui kohus Raidla Lejins & Norcous nõu- Strand ja Estonia koondami- rem. taotluse rahuldab, tuleb kohtu nik Martin Käerdi ütles, et sasi ei plaani, kuid majandus- kaitse all kokku panna sanee- neerimine tuleks käivitada en- langust möönavad nemadki, Jaak Raudsepp, Pühajärve rimiskava. Eduka saneerimis- ne, kui ettevõtjad maksejõue- kirjutas Pärnu Postimees. Puhkekeskuse juht kava rakendumisel jätkab fir- tuks muutuvad. Seevastu Värska Sanatoo- ma tegevust ning kustutab ta- riumi juhi Vello Saare sõ- sapisi ka kogunenud võlad. Võlausaldajad võivad nul on sanatooriumi täitu- vähem kui mullu, kuid käive Kui saneerimine untsu lä- saneerimise vastu olla mus võrreldav eelmise aas- on seevastu suurem. Nii mõ- heb ja ettevõtmine siiski pank- “Ka kehtivas pankrotiseadu- taga ja vähemalt selle aasta ne protsendi võrra,” rääkis rotiga lõpetab, lükkub kurb- ses on olemas regulatsioon sel- lõpuni ei ole plaanis kokku- Raudsepp. mäng 90 päeva võrra edasi. le kohta, mis pankrotistunud hoiu eesmärgil personali vä- Rohkem kui aeglustuv ma- Võlausaldajate praegust olu- ettevõtte saneerimisel peaks hendada. jandus on Pühajärve Puhke- korda muudab ka see, et nad pankrotimenetluses toimuma, “Sanatooriumi täitumus keskust mõjutanud soe talv. ei saa kohtu kaudu võlga sisse kuid praktilised näited ning on ligikaudu 90%, mis on vä- “Eelmisel talvel oli lumine nõuda ega pankrotti algatada isegi saneerimise algatami- ga hea tulemus. Samuti on siin Otepääl, vaid üks kuu. saneerimiskava kinnitamise se katsed on pankrotimenet- meil olemas reservid, mille- Kui oleks talv selline, nagu see eelse nõude põhjal. luses üliharvad,” nentis koge- ga hullemad ajad üle elada,” oli mõni aasta tagasi, oleks nud jurist. sõnas Saar. huvi meie piirkonna vastu Vaid üksikud ettevõtted “Põhjusi on erinevaid. Es- Saar tõdes, et head ajad suurem,” rääkis Raudsepp. ärkavad ravitsedes elule malt ei ole suurtel tagatisi spaaäris ei ole veel kaugeltki Laulasmaa Hotellide te- Pankrotihaldur Uno Feld- omavatel võlausaldajatel sageli ümber. “Hea aeg oli eelmisel gevjuhi Kristi Napaste sõnul schmidti hinnangul oli sa- saneerimise vastu huvi. Teisalt aastal ja ka see aasta on hea spaakliente veel vähemaks ei neerimisseadust vaja. Ehkki eeldaks edukas saneerimine olnud. Ma ei usu, et siin paari ole jäänud, suvel oli ehk roh- Feld schmidti käe all on sanee- vastava menetluse eraldamist Alexela Oil on väheseid, kes saneerimisest ellu ärganud. kuuga midagi oluliselt muu- kemgi kui mullu. Tuleviku rimist katsetanud mitu mak- pankrotimenetlusest ja läbivii- Foto: Andres Haabu tuks,” rääkis juht. poole vaadatakse siiski natu- sejõuetuks tunnistatud ette- mist nn pankrotieelsel perioo- Pühajärve Puhkekeskuse ke murelikumalt kui varem. võtet, on neist uuele elule ärga- dil,” rääkis Käerdi. juhi Jaak Raudsepa sõnul ei Napaste sõnul on mõne- nud vaid üks – Alexela Oil. JUHTUM TAUST ole ka neid majanduse jahtu- võrra vähenenud üksikturis- “See sõltub konkreetse Pankrotimenetlus halvab Alexela Oil Pankrotiseaduse raames mine klientidest ilma jätnud. tide osakaal ning pead tõst- pankroti olukorrast, põhili- ettevõtte töö Alexela Oili võlausaldajad sõl- saab ka praegu saneerida, “Patt oleks nuriseda. Külas- mas konverentsiturism. selt võlausaldajate tahtest ja “Elu näitab, et pärast pankroti- misid kompromissi, millega kuid see eeldab võlausaldaja- tajaid on meil arvuliselt ehk Hille Tressum kui raskesse seisu on ettevõ- menetluse algatamist ei ole et- nad kustutasid lõviosa nõue- te kokkulepet. Võlausaldaja- te lastud,” rääkis Feldschmidt tevõtte töö jätkamine või selle te kogusummast. Ainsana te rünnaku all saneerida ena- maksejõuetuks muutunud et- taaskäivitamine enam prakti- oli sellise kompromissi vastu masti ei õnnestu, kuna firma Palk Lepitajal ettepanek tehtud tevõtte saneerimisest. “Küsi- liselt võimalik. Seda kas või ju- maksu- ja tolliamet, kuid ko- kaotab tagatiseks oleva, kuid mus on, et võlausaldajad pea- ba põhjusel, et pankrotistunud hus jättis kokkuleppe jõus- toimimiseks elutähtsa vara. vad millestki loobuma ja seejä- ettevõttele ei anta krediiti, tar- se. Tänu kompromissile säili- Teiste riikide kogemuse jär- Tallinki lähiaastate rel tuleb ettevõttesse ka mida- nita kaupu ega esitata tellimu- tasid Alexela Oili võlausalda- gi võiks mõne aastaga sea- gi panustada. Aga kui ettevõte si. Seetõttu on väga oluline, kas jad pikaajalise tulu teenimise duse jõustumise järel sanee- palgalepe ootab laual on ikka raskes seisus, ei aita saneeritakse pankrotistunud võimaluse, laekus umbes 15– ritavate ettevõtete arv tõus- saneerimine midagi,” lisas ta. ettevõtet või viiakse saneeri- 20 miljonit krooni riigimakse ta 10–20ni aastas. Pankroti- Kord näiteks läks sanee- mine läbi pankrotisituatsiooni kuus ning alles jäi 140 töö- seaduse raames on viimastel Riiklik lepitaja Henn Pärn rimine lörri vaid seetõttu, et vältimiseks,” arutles ta. kohta, mis asusid põhiliselt aastatel saneeritud viit ette- esitas eile Tallinki ja mere- TAUST hääletamisel loobus üks võ- Anne Oja maapiirkondades. võtet aastas. meeste ametiühingu esin- Varasemad soovid dajatele oma ettepaneku palgaleppe sõlmimiseks 14.08 riikliku lepitaja juu- aastateks 2008–2010. res toimunud läbirääkimis- voorul tegi Tallink ametiühin- Lepitaja ootab pooltelt ta- gule järgmiseks kolmeks aas- gasisidet esmaspäeva kesk- taks 40% palgatõusu ettepa- AINULAADNE PAKKUMINE päevaks ning esitab oma ot- neku: selle aasta sügisel 12% suse teisipäeva keskpäevaks, reaalpalga tõusu, järgnevatel seisis riikliku lepitaja kodu- aastatel 10% + 6%. lehel. Töötajate kompromiss- Läkitatud leppes seisab, et ettepanek oli tõsta reaalpal- ÜLISOODSA HINNAGA alates selle aasta 1. septemb- kasid kokkuleppe esimesel rist tõuseb keskmine põhi- aastal keskmiselt 20%, järg- palga alammäär võrreldes nevatel 15% ja 10%. Lisatin- Parteros Kinnisvara korraldab suulise enampakkumise 2 elamumaale Laagri uuselamurajoonis: eelmisel aastal kokkulepitu- gimus oli, et firma kehtestab ga 25%, alates järgmise aasta ka staažitasude süsteemi. 1. Kinnistu aadressiga Uuetalu põik 33, 2. Kinnistu aadressiga Tootsi tee 7, 1. septembrist tõuseb kesk- katastritunnus 72701:002:1315. katastritunnus 72701:002:1432. mine põhipalga alammäär Alghind 165 kr/m² (405 000 krooni). Alghind 700 000 krooni. võrreldes 2008. aastal kokku- jas, et pooltel pole teineteise lepituga 9%, sellele järgneval suhtes 4. augustil toimunud Hinnas sisaldub: väljaehitatud killustikkattega Hinnas sisaldub: väljaehitatud killustikkattega aastal tõuseks palk 6%. hoiatusstreigist tulenevaid tee, tsentraalne vesi, elekter (16 A). tee, tsentraalne vesi, tsentraalne Lisaks põhipalgale keh- nõudeid. Kinnistu väärtust tõstvad tegurid: asub kanalisatsioon, drenaaž, gaas, elekter (16 A). testatakse järgmise aasta Samuti tuuakse ära kon- tupiktänava lõpus, piirneb metsaga ja jõeni Kinnistu väärtust tõstvad tegurid: asub 1. aprillil Tallinki laevape- sultatsioonide alustamise umbes 50 m. asfaltkattega teest 100 m kaugusel, rajamisel re liikmetele lisatasu pika- kohustus, mille käigus aru- mustkattega tee ja tänavavalgustus. ajalise töö eest: tööstaažiga tatakse laevapere liikmete üle nelja aasta makstakse li- töö- ja phkeaja režiimi ja sel- Registreerimine kuni 16.09.2008 satasu 5% kehtivast põhipal- lest kinnipidamist, laevape- ga alammäärast, staažiga üle re liikmete elamistingimu- üheksa aasta on lisatasu 10% si, laevapere liikmete atestee- Täpsem info ja tingimused: Tel 56 493 283 kehtivast põhipalga alam- rimise nõudeid, atesteerimi- Tel 53 838 191 määrast. se korda ja kuuekuulise sum- e-post [email protected] Ühtlasi on riikliku lepita- meritud tööaja arvestuse raja esitatavas ettepanekus kir- kendamist. Kadrin Karner toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev UUDIS 9

VENEMAA Medvedev: valitsus taastab börsi tõusu Venemaa president Dmitri Venemaa tahab teha Medvedev ütles eile, et 45protsendiline kukkumine Vene börsil on ajutine ning valitsusel on jõudu viia see tagasi aasta alguse tasemele. OPECiga koostööd “Me tuleme tagasi taseme- tele, mis olid aasta alguses. Igal juhul usun ma valitsuse jõudu,” ütles Medvedev Sõbrunemine tooks kaasa pöörded maailma naftaturul RIA Novostile, vahendas Financial Times. Medvedevi sõnutsi ei ole Sirje Rank muutus dramaatiline ning [email protected] lähiajal on stabiilsus saabu- mas, kui tehakse õiged ot- Venemaa läkitas Naftat sused. Eksportivate Riikide Orga- nisatsiooni (OPEC) koos- SÕDA olekule Viinis energiatsaari Gruusiasse jääb enda, asepeaminister Igor Setšini viima sõnumit Vene- 7600 Vene sõdurit maa tihedamast koostöö- Venemaa on teatanud, et huvist. jätab Gruusia separatistli- kesse regioonidesse rahu “Koostöö OPECiga on üks valvama 7600 sõdurit. Venemaa prioriteete,” ütles Ülejäänud Gruusiast on näh- Setšin, kes andis OPECi liik- tud sõdurite lahkumist. Esi- metele üle ka kavatsuste pro- mesi lahkuvaid sõdureid on tokolli kavandi, mis selle koos- märgatud Abhaasia lähe- töö raamid täpsemalt paika dal asuva linna Ganmuhhuri seaks. kontrollpunktidest, vahen- OPEC omalt poolt veel mi- das BBC. dagi ametlikult vastanud ei Venemaa on öelnud, et ka- ole, kuid koostöökava võib all- vatseb nii Lõuna-Osseetias- kirjad saada kartelli järgmisel se kui ka Abhaasiasse püsti kohtumisel detsembris. panna oma sõjaväebaasid. Samuti on riik teatanud, et Nafta importijatel on mõlema regiooniga taas- põhjust muretseda tanud endised diplomaatili- Naftat importivatel riikidel on Nii kõrget esindajat kui asepeaminister Igor Setšin ei ole Venemaa varem OPECi kohtumisele saatnud. Foto: Reuters/Scanpix sed suhted. põhjust muretseda: Venemaa- ga koos muutuks OPECi do- KASIINO mineerimine naftaturul veel- Selge kinnitus sellest on se peale eile jälle 100 dollari HIND Olympicul Ukrainas gi suuremaks. Venemaa börs, mille languse- tasemest kõrgemale. uus kasiino Seni on Venemaa suhted le on suure osa andnud nafta Hinda on seni allapoole Nafta hind Londonis OPECiga pigem pingelised ol- hinna langus – teisipäeval kuk- aidanud tuua eelkõige Saudi Olympic Entertainment nud. Kui Venemaa enda nafta- kus naftabarreli hind aprilli jä- Araabia, suurim naftatootja dollarit barreli kohta Groupi tütarﬁrma Ukrai- toodang veel tõusul oli, rikkus rel taas alla 100 dollari piiri. ning ühtlasi suurima tarbija 150 nas avas sealse 23. Olympic Venemaa nii mõnegi OPECi USA liitlane Lähis-Idas, kes Casino, investeerides sel- katse nafta hinda tootmis- Hinna langus paneb on ühepoolselt tootmist suu- 140 lesse üle 23 miljoni krooni, mahtude vähendamisega üles tootmismahte kärpima rendanud. Venemaa on Saudi teatas ettevõte. 130 ajada. Venemaa kasutas seda Nafta hinna langus ei meeldi Araabia kõrval teine suurim 100,85 Värskelt avatud mängu- 10.09.2008 siis pigem kui võimalust oma ka paljudele OPECi liikmete- tootja, märkis Setšin. 120 automaadikasiino asub turuosa kasvatamiseks. Nüüd le eesotsas Venezuela ja Iraa- Setšini saabumine Viini Kiievi vanalinnas ning kan- on Venemaa toodangu kasv niga. Nii otsustasidki kartelli võeti vastu suure üllatusega. 110 nab nime Olympic Casino 10 miljoni barreli juures päe- naftaministrid turgudele ül- Nii kõrgetasemelist delegat- Planeta. Olympic Casino 100 Planetas on 50 mänguau- vas toppama jäänud ning olu- latuseks oma seekordsel koh- siooni ei ole vaatleja staatuses 02.06.2008 10.09.2008 liselt tähtsamal kohal on nafta tumisel tootmismahte kär- Venemaa varem OPECi kohtu- Allikas: Bloomberg tomaati ja üks elektroonili- hinna suurem stabiilsus. pida. Nafta hind kerkis uudi- mistele läkitanud. ne rulett.

Raha Välisinvestorid lahkuvad FT: Venemaad ähvardab laenukriis

Välisraha pagemine sunnib Moskva pankur. Eriti teravalt Venemaa panku laenuand- lööb selline kitsikus kinnis- mist piirama, mis hakkab varaarendajaid ja jaemüüjaid. juba mõjutama riigi reaal- Venemaa keskpanga sõnul majandust, kirjutab Briti on jutud 20 miljardi dollari väl- leht Financial Times. javiimisest ilmne liialdus: pigem on summaks 5 miljardit. Maikuust on Vene börs ta- Vene firmade laenukulud gurdanud üle 40% ning ana- kodumaal on järsult kasva- lüütikute hinnangul on Gruu- nud, sest refinantseerimisrisk sia konflikti puhkemisest on tõusnud. Vene börsi langu- augusti algul riigist pagenud sele annab hoogu seegi, et mit- üle 20 miljardi dollari. Teisi- med ärimagnaadid on laena- päeval langes RTSi indeks üle nud raha suurfirmade aktsiate kahe aasta taas allapoole 1400 vastu. Nüüd on laenu andnud punkti taset. Rubla jätkas dol- pangad ärevaks muutunud ja lari suhtes nõrgenemist. tagatisvara müügis. “Kellelgi pole raha. Riik Barclays Capitali juht Hans- supleb rahas, kuid pangan- Jörg Rudloff ütles, et Gruusia dussektor ja kapitaliturud ei konflikt on investorid närvili- ole eriti efektiivsed selle jao- seks muutnud ning Vene börsi tamisel. Riigi väljadel uputab langus muudab Venemaa era- ja erasektoris on põud,” kom- firmadel edasise kasvu rahas- menteeris FT-le olukorda üks tamise raskeks. aripaev.ee Äripäev 11. september 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 10 UUDIS

ENERGIA Makro Ka 2009 võib tulla raske Eksport kasvatas elektritoodangut Eurotsooni kasv Eesti ettevõtted tootsid 2007. aastal üle 12 000 gi- paistab üha nigelam gavatt-tunni elektrit ehk neljandiku rohkem kui aasta varem. Tootmise kasv tu- Euroopa Komisjon (EK) lenes ligi kolm korda suure- kärpis eurotsooni selle- NUMBER nenud ekspordist. aastast kasvuprognoosi ja 2007. aastal eksporditi vä- andis mõista, et võib alan- listurule rohkem kui 2700 dada ka 2009. aasta prog- 1,3% gigavatt-tundi elektrit. Ligi noosi, kui USA ja Aasia pool sellest liikus Estlinki majandus jahtuvad. võib sel aastal kasvada merekaabli kaudu Põhja- eurot kasutava 15 riigi ma- maadesse. Väljavedu Lät- Euroopa majandus on lan- jandus, eelmine prognoos ti kasvas 1,5 korda, teatas genud kolme kuu vältel ala- oli 1,7%. statistikaamet. tes juunist. Luksemburgi ra- Viimastel aastatel on hoo- handusminister Jean-Clau- gustunud ka elektritoot- de Juncker ütles eile, et põ- dusministreid koondava gru- mine taastuvenergia alli- himõtteliselt on languse risk pi liider Juncker. katest. 2007. aastal kas- olemas, kirjutas Bloomberg. Komisjon jättis kasvu- vas tuuleenergia toodang Tööstus ja teeninduse prognoosi endiseks Saksa- varasema aastaga võrrel- kindlustunne langes kolm maa majandusel (1,8%) ning des viiendiku ja hüdroener- kuud järjest, viie aasta mada- alandas prognoosi Prantsus- Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Feliks Mägus kardab, et käibemaksu määra gia toodang ligi kaks korda. laimale tasemele. maa, Hispaania, Itaalia ja tõstmine viib mitmed Eesti ettevõtjatele kuuluvad hotellid pankrotti. Foto: Andras Kralla Siiski moodustas taastu- Majandusaktiivsus on vii- Hollandi puhul. vatest allikatest toodetud mastel kuudel kahanenud Inﬂatsioonimäära prog- elektrienergia kogutarbimi- märkimisväärselt, ütles eile noosi tõstis komisjon 3,1 sest vaid 1,5%. Brüsselis eurotsooni rahan- protsendilt 3,6-le. aripaev.ee Hotellid: Riia

Vihula vallavolikogu 25. oktoobri 2007 otsuse nr 140 alusel MÜÜAKSE AVALIKUL KIRJALIKUL ENAMPAKKUMISEL võtab meie Vihula valla omandis olev kinnistu: • Võsu alevikus Spordi 7 (registriosa 2751431 ja katastritunnus 92201:003:0007) pindalaga 1617 m2, sihtotstarve – tootmishoonete maa. Kinnistu on hoonestamata. Kinnistu müügi alghind on 550 000 (viissada viiskümmend tuhat) krooni. kunded omale Enampakkumine korraldatakse Vihula vallavolikogu 12. aprilli 2006 määrusega nr 18 kinnitatud “Vallavara valitsemise korra” alusel (kord on avalikustatud valla kodulehel www.vihula.ee ja Riigi Teatajas KO 2006, 132, 1540). Enampakkumise läbiviijaks on Liit kutsus üles maksu mitte tõstma vallavalitsuse poolt moodustatud vallavarakomisjon. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkumised esitada kinnises ümbrikus, Ekaterina Taklaja TAUST millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Kinnised [email protected] Eesti Hotellide ja Restorani- kahekümnes riigis on see 10% ümbrikud kirjalike pakkumistega peavad olema laekunud hiljemalt 02. oktoobriks de Liit (EHRL) saatis eile kir- või väiksem. EHRLi juhatuse 2008 kella 14ks aadressil Vihula vallavalitsus, Mere 6, Võsu alevik 45501, Lääne-Viru- Tallinna hotellide juhid on ja riigikogu fraktsioonidele esimehe Feliks Mäguse sõnul maa. Pakkumised avatakse 2. oktoobril 2008 vallamaja II korruse saalis kell 15 aadres- veendunud, et majutustee- ja ministritele, milles kutsus on alandatud maksumääraga sil Võsu alevik, Mere 6, Lääne-Virumaa. nustelt arvestatava käibe- veel kord üles mitte tõstma riikide hulgas ka Eesti naab- maksu tõstmine 5 protsen- kehtivat majutusteenuste käi- rid ning lähimad konkuren- Pakkumises peavad olema esitatud järgmised andmed: dilt 18-le mitte ainult ei bemaksu määra. did Läti, Leedu, Soome, Root- • pakkuja nimi ja elukoht/asukoht (füüsilise isiku puhul nimi, sünniaeg või vähenda klientide arvu ja Euroopa Liidu 27 liikmesrii- si ja Norra. isikukood, aadress; juriidilise isiku puhul registrikood, asukoht, esindaja nimi ja hotellide rentaablust, vaid gist rakendatakse 22s maju- EHRL on Eesti suurim hotel- kontaktandmed); mõjub negatiivselt ka turis- tusteenusele alandatud käi- le ja restorane koondav ühen- • juriidilise isiku põhikirjakohase pädeva organi otsus enampakkumisel osalemise tide arvule kogu Eestis. bemaksu määra, sealhulgas dus, kuhu kuulub 85 liiget. kohta ja füüsilise isiku puhul kehtiva isikut tõendava dokumendi koopia; • enampakkumisele pandud kinnistu nimi, asukoht, millele pakkumine tehakse; • nõusolek osalemiseks enampakkumisel esitatud enampakkumise tingimuste alusel Tallina hotelli St. Barbara hetsusväärne, et riik tahab mat ja võib viia tõsiste raskus- ning müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustele; tegevdirektori Kris Leinatam- saada lisaraha ettevõtete ar- te või isegi pankrotini mitmed • sõnade ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma; me sõnul mõjutab käibemaksu vel, kellel ei lähe niigi kõige pa- eelkõige Eesti väikeettevõtja- • pakkumise tegemise kuupäev, esitaja allkiri, esindaja puhul volikiri; tõstmine hotellide kasumlik- remini. Kuigi ma saan ka neist tele kuuluvad hotellid,” mär- • tõendid maksuvõlgnevuste puudumiste kohta; kust. Tema sõnul on turistide aru,” kurvastas Leinatamm. kis EHRLi juhatuse esimees • dokument osavõtutasu ja tagatisraha maksmise kohta. vool Eestisse viimasel ajal ka- St. Olav Hotelli tegevdirek- Felix Mägus liidult valitsusele hanenud, mis lööb niigi hotel- tor Svetlana Dogadina loodab, saadetud kirjas. “Müügitulu- Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb maksta osavõtutasu 550 (viissada viis- lipidajate rahakoti pihta. Käi- et käibemaksu ei suurendata. de langus ja töökohtade kao- kümmend) krooni ja tagatisraha 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. bemaksu suurendamine oleks “Turiste niigi ei ole. Kaubad ja tus vähendab nii käibemaksu aga eriti valus. teenused kallinevad jätkuvalt kui ka tööjõukuludega seotud Osavõtutasu ja tagatisraha peavad olema laekunud valla arveldusarvele ning puhkus Eestis on muu- maksude laekumist.” 10502009487002 Ühispangas hiljemalt 2. oktoobril 2008 kella 12ks. Turist sõidab sinna, tunud väga kulukaks lõbuks. kus on odavam Isegi kesklinna hotellidel on Mägus manitseb Osavõtutasu ei kuulu tagastamisele. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud Leinatamm ütles, et käibe- probleeme täitumusega, rää- riigikogulasi tagatisraha 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevast arvates. Enam- maksumäära muutmise korral kimata juba ääremaa hotel- Liit loodab Mäguse sõnul, et pakkumise võitja makstud tagatisraha kuulub tasaarveldamisele müügihinna tasu- peaksid nad teoreetiliselt tõst- lidest,” rääkis ta. Dogadina riigikogulased mõtlevad veel misel. ma teenuste hindu, kuid prak- ei osanud öelda, millega nad kord tõsiselt tagajärgedele, mi- tikas see ei toimi. “Peale Eesti maksu tõstmise korral hakka- da võivad maksumuudatused Enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping ühe kuu jooksul enampakku- hotellide on meie konkuren- vad turiste ligi meelitama, sest kaasa tuua. “Loodame siiralt, miste tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole selle did ka teiste Euroopa pealin- sel juhul tuleb klientidelt küsi- et mõistetakse, et tähtsam kui tähtaja jooksul ostu- müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada nade hotellid. Paljude jaoks da kõrgemat hinda. hetkeliste puudujääkide likvi- enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Sellisel juhul enam- ei ole vahet, kas nad sõidavad Eesti Hotellide ja Resto- deerimine riigi maksulaeku- pakkumise võitjale tagatisraha ei tagastata. Ostu-müügilepingu sõlmimisega seotud paariks päevaks Tallinna või ranide Liidu (EHRL) hinnan- mises on Eesti usaldusväärne kulud ja riigilõivud tasub ostja. Riiga. Kui Riia on odavam, siis gul seab käibemaksu võima- ning stabiilne investeerimis- minnakse just sinna,” kirjel- lik tõstmine ohtu Eesti kui tu- kliima ning riigi suurima eks- Kinnistute dokumentatsiooniga saab tutvuda Vihula vallavalitsuses (Võsu alevik, das ta kartusi. rismimaa atraktiivsuse. “Kui pordiartikli – turismi – konku- Mere 6, Lääne-Virumaa). Kuid tegevdirektor on kin- käibemaksu määr tõuseb ja rentsis püsimine,” ütles ta. del, et isegi kõige tumedama seda eriti ajal, mil majandus Eile õhtul otsustas valit- Täpsem info telefonil 505 1127, vallavanem Priit Pramann. stsenaariumi rakendumisel ise ei kasva, seab see ohtu Ees- suskabinet siiski, et hotelli- püüavad hotellid kuidagi olu- ti kui turismimaa atraktiivsu- de jaoks tõuseb käibemaksu korrast välja rabeleda. “On ka- se, ohustab investeerimisklii- määr 18 protsendile. toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev UUDIS 11

Kriis Hullem kui 1990ndate lõpu aeg LAENUD BIG teenib tänu viiviste kasvule Ettevõtlusest Majanduslangusega on ta- U gasimaksete hilinemine palk on oluline ootuspärane ning tänu vii- vistele suurenevad ka BIG on pärit sissetulekud, ütles Balti In- vesteeringute Grupi Panga juht Targo Raus. “Viivituses olevate laenu- pooled võlad de hulga kasv on majanduse PALGA tsüklilisuse tõttu ootuspä- rane ja BIG on oma finants- Hansapanga ettevõtete juhtimises alati hoidnud panganduse juhi Artjom So- konservatiivset joont ning kolovi sõnul on ettevõtete arvestanud võimalusega, et PÄEV 2008 võlgnevused kasvamas kii- mingil ajal suureneb mak- remas tempos kui eraisi- setega hilinevate klientide kute omad, teised pangad hulk,” rääkis Raus aripaev. nendivad vaid, et võlgne- ee-le. Kogu tõde tasustamisest vused jagunevad jämedalt Raus ütles, et selle aas- pooleks. ta esimesel poolel laekus Traditsiooniline palgaotsustajate sügisseminar, mille ees - üle 90 päeva viivituses ole- märgiks on pakkuda vajalikku palgainfot eelarvestamise prot- Sokolovi hinnangul pole valt portfellilt laenude põhi- sessi eel. Lisaks praktilisi näpunäiteid erinevatelt ettevõtetelt 1990ndate lõpu majanduslan- osasid ligi 123 miljonit kroo- gus praegusega võrreldav, kuni ning tulusid ligi 70 miljoni tasuküsimuste lahendamisel langeva majanduse ja „kuuma” na toona kukkus ära vaid Ve- krooni väärtuses, mis annab palgaturu tingimustes. ne turg. aastatootluseks laekumiste “Mis puudutab minevikku, põhiselt ligikaudu 20%. siis siin ei saa paralleele tõm- mata, sest tol ajal kukkus ära KRIMI vaid Vene turg, kuid majandu- Hansapanga ettevõtete pan- Ida-Virumaal uued se toimimise mudel ja struk- ganduse juht Artjom Sokolov. tuur väga palju muutuma ei pi- Foto: Erik Prozes läbiotsimised danud,” märkis Sokolov. Politsei huviorbiiti on sat- “Nüüd on Eesti olukorras, tunud järjekordne Ida-Viru kus peaks majandusstruktuu- vatavamad sektorid endiselt mõjukas poliitik ja ärimees ri kapitaalselt muutma. Me po- kinnisvara, väikesed ehitajad, Aleksei Voronov, kelle kon- le enam odava tööjõu ega ener- FIEd, aga ka väikesed ja kesk- toris ja kodus politsei eelmi- giaga riik ning sisemajanduse mised põllumajandusega seo- sel nädalal läbiotsimise läbi tugev nõudlus pole jätkusuut- tud tootjad. “Väikeste ettevõ- viis, kirjutas Põhjarannik. lik,” sõnas Sokolov. tete mured on seotud peami- 46aastane keskerakondla- selt sellega, et ollakse üksteise- ne Voronov on piirilinna vee- Palgad hilinevad le võlgu ning see tendents kas- ettevõtte Narva Vesi tegev- “Eesti Panga statistikat vaa- vab. On ka võlgu maksuameti- juht ja samal ajal ka Sillamäe dates võib näha, et ettevõtete le,” selgitas ta. linnavolikogu aseesimees. võlgnevuse tase on kasvanud “Üldiselt näitab praktika, et Talle kuuluvad ka firmad kiiremini kui eraisikutel. Ma- kõige vähem riskantsed on era- Noolsirge ja Amerplastar janduse jahenemine on kan- isikute eluasemelaenud. Oma Est. Lisaks kuulub Voronov dumas kinnisvarast väljapoole kodu on asi, millest nii kerges- Narva linna esindajana ka ning sisenõudlusele suunatud ti ei loobuta. Veidi riskantse- ASi Heakorrastus nõuko- tööandjad on raskustes palga mad on äriühingute investee- gusse, kus enamusakt- Viimane võimalus! maksmisega. See omakorda rimislaenud, sh viimastel aas- siate omanik on Nikolai kandub erasektorisse. Lisaks tatel populaarsed kinnisvara- Ossipenkole kuuluv firma. 17. september vähendab inimeste maksevõi- arendused. Kõige riskantse- Prokuratuuri teatel käsit- met kõrge inflatsioon,” rääkis mad on tagatiseta laenud, näi- leb menetletav kriminaalasi SOKOS HOTEL VIRU Sokolov. teks eraisikutele antud väike- korruptsioonivastases sea- Nordea Panga korporatiiv- laenud, sest nende tagasimak- duses kehtestatud toimin- KONVERENTSIKESKUS panganduse juhi Andreas Laa- setega hakatakse probleemide gupiirangu teadlikku rikku- ne sõnul on Nordeas provisjo- korral kõigepealt viivitama,” mist suures ulatuses. nid seotud nii eraisikute kui ka rääkis Tammaru. Voronov on juba viies Kir- 6177 333 • www.konverentsid.ee ettevõtetega ega saa täheldada de-Eesti omavalitsustegela- ettevõtete riski olulist kasvu. Pank jälgib elektriarvet ne, keda politsei on viimaste Tema sõnul hoidis Nordea oma “1998. aasta nn rubla devalvee- kuude jooksul kimbutanud. ettevõtluslaenupoliitikat ka rimisele järgnenud majandus- kiire kasvu ajal konservatiiv- langust ja toimunud protsesse PANGANDUS sena. Seetõttu on nende kesk- ei saa võrrelda 2007.–2008. aas- HSH Nordbank mine provisjonide määr oluli- ta majanduslangusega,” ütles selt madalam kui pangandus- Sampo Panga tegevjuht Aivar sulgeb esinduse turu keskmine. Rehe. “Mõlemas kliendikate- HSH Nordbank koondab goorias, nii era- kui äriklien- 2010 . aastaks Saksamaal Põllumehed raskustes tide puhul, on laenude jooks- 400 ja mujal 200 töökohta, Krediidipanga äripangandus- vas teenindamises erinevused, lisaks suletakse panga esin- juhi Uku Tammaru sõnul ja- aga ka üks selge sarnasus – lae- dused Oslos, Tallinnas ja guneb nende laenuportfell era- nude teenindamine põhineb Riias, teatas ettevõte. isikute ja ettevõtete vahel laias kassavool, olenemata sellest, “Peamine eesmärk on pan- laastus pooleks ning ettevõte- kas tegemist on leibkonna või ga eduka ärimudeli edasine te riskid on hajutatud eri sek- ettevõttega,” märkis Rehe. rakendamine, keskendudes torite vahel. Rehe sõnul tuleb ettevõtlus- meie peamistele sihtturgu- Krediidipank eraldas pool- laenude teenindamisel arves- dele, mis on kinnisvara-, lae- aasta lõpu seisuga ebatõenäo- tada ettevõtte orientatsiooniga vandus-, transpordi- ja taas-

liselt laekuvate nõuete kat- sise- või välisturule ja konku- tuvenergiasektori ﬁnant- TAAVI teks 14 miljonit krooni ehk rentsivõimet. Eraisikute laenu- seerimine. Kahjuks kaasneb ... ja aega jääb ülegi 0,53 protsenti laenuportfellist. de teenindamisel jälgivad pan- sellega kasumliku struk- “Suurema osa sellest moodus- gad tööhõivet ja üldiste haldus- tureeritud ﬁnantseerimise tavad tõepoolest ettevõtete al- kulude, nagu elektri, kütte, lakkamine Põhjamaades,“ Majandustarkvara lahindlused,” kommenteeris kommunaalmaksete jms kas- ütles panga Põhjamaade re- www.taavi.ee Turu plats 5/7–17, 11611 Tallinn Tammaru, kelle sõnul on haa- vu dünaamikat. Anne Oja giooni juht Christof Domrös. [email protected] tel 6 800 855, mobiil 56 800 855

www.thulema.ee www.designmanagementeurope.com Võrdne võrdsete seas Äripäev 11. september 2008 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 12 EKSTRA

AL&TA Tulvese pandimaja, mis sai hiljuti seaduserikkumise eest 18 000 krooni trahvi, võtab vastu ehitustööriistu, telefone ja küllap ka sinu vanaema, kui tal kuldhambad suus on. Kuid mitte hõbedat.

Märtsikuust kehtima haka- Kadri Jakobson nud väärismetallide seaduse [email protected] muudatus andis pandimaja pi- dajatele loa ka ise väljaostmata kuldehteid müüa. Paljud lom- Veiko Tõkman bardid peavad lisaks ka juvee- Pandimajades [email protected] lipoodi või vähemalt oma ju- veliiri, kes ripakil kullale uue Majanduslanguse tõmbe- elu sisse puhub. Teised viivad tuules käib elu pandimaja- kuldehted proovikotta ümber- des üha vilkamalt. Levinuim sulatamisele või panevad ko- kaup on puhas kuld. Põhi- misjonipoes müüki. kunded on ravimiostuks Kuld ongi põhikraam, mil- raha vajavad pensionärid, le vastu raha küsitakse. Vähem liisingu- ja SMS-laenu võlg- on pandimaju, mis võtavad lased ning kasiinosõltlased. panti audio-videotehnikat. keeb vilgas elu Kaks kõhetut vene noor- Pandimajja Balti jaama tu- meest, tätoveeringud kätel, ru vastas siseneb viiekümnen- ühel kõrvalestal sinine dolla- dais naine. Sikutab esmalt abi- rimärk ja neiu, annavad pan- Põhiklientuur on kulda pantivad pensionärid, elusõrmuse mehe sõrmest, ti portsu kuldesemeid. “Raha seejärel võtab ükshaaval sõr- on vaja. Kõik kuld on isiklik!” kuid ka tööta ehitajad viivad riistu müüki mustest tühjaks oma käe. “Ei kinnitavad nad. Kiiresti võ- vea palgapäevani välja,” lausub tavad raharulli, kust paistab ta. Naine on kojamees, mees viiesajaline, ja liduvad tram- saab 1000 krooni invaliidsus- mipeatuse poole. pensioni. “Hea on, et on selli- Kaks vene meest kiibitse- ne koht,” ohkab ta. Võtab 700 vad pikalt ukse taga, tihkama- krooni ja kuu aja pärast ostab ta sisse astuda. Üks peenes üli- ehted välja 822 krooni eest. konnas, nagu kataloogist välja toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev EKSTRA 13

Pelguranna Pandimaja üks omanik Kersti Soe näitab hõbe- sõrmuseid ja -kõrvarõngaid, mis toodi panti 25 krooni eest.

MIS ON MIS

Pelguranna Pandimaja mln kr) ja 10 Saku Suurhalli Omanikud Tiiu ja Vello aktsiat 1,5 mln krooni eest. ASi Inkris pandimaja Tuulemaa uulitsas Pelgurannas eelistab vastu võtta kulda. Ardel, Kersti ja Violetta Soe, 30.06.2007 seisuga lae- Tiit Järvele kuuluv Davester nukohustus ligi 112 miljonit OÜ. krooni (maksetähtajad 2008– 2007. aasta käive oli 2009), maksuvõlgu üle 1 mil- 177 144 krooni, pantlaenu joni krooni, antud laene ligi intressitulu 830 630 krooni, 88 miljonit krooni, sellest kasum 782 739 krooni. 4,4 miljonit krooni laenunõue Aastaaruande järgi on ost- Igor Savenkovile kuuluva ASi nud ja müünud fondiosakuid, Moles vastu. Firma annab väl- samuti 1000 Tallink Gru- ja ajalehte Molodjož Estonii. pi aktsiat (67 497 kr) ja kuld- Äritulud 5,6 miljonit kroo- mündi Hiina Panda (maksu- ni, kahjum 3 miljonit krooni, mus ligi 1 miljon krooni). pandimajateenuse käive üle Dividende maksti 2007. 227 000 krooni. aastal kokku 322 550 krooni. Flextron Starling Servis Annab välja tasuta ajalehte Omanik Lidia Helm-Rosin. Maardu Teataja ja peab pan- 2007. aasta käive 241 167 dimaja. Kojanaine toob Balti jaama vastas asuvasse Starling Servise pandimajja enda ja oma krooni, kasum 397 314 krooni. Omanik Ljudmilla Kulinitš. mehe abielusõrmused ning saab vastu 700 krooni. Kiirlaenude ja Kinnisva- 2007. aastal käive 1,57 mil- ra AS jonit krooni, millest 1 mil- Tegevusaladeks pandimaja jon krooni tuli pandimajast pidamine ja kinnisvara. ja 550 000 krooni ajalehest, astunud, teine kampsunis ja nul klientide seas väikeettevõt- laenata ei taha. Olen siis neile ju. Tööd enam pole ja toovad Omanik Sergei Smetana. kasum 762 299 krooni. kilekottidega. Ülikonnas mees jaid, kes raskustes vaeveldes öelnud, et tegelikult laenate te oma riistad müüki,” räägib 2007. aasta majandusaru- paneb partsti kuldketi letile. asju panti on toonud. ju iseenda käest.” poemüüja Roman. “Tegelikult anne puudub. SINU ARVAMUS? “Ma ei käi tavaliselt siin. Seinal ripub silt, et kui Hõbe on häbemata odav. käib siin alkohoolikuid ja nar- Omab 50% firmast Brando Kas oled ise kunagi midagi Pulmad olid. Ütleme nii, et vä- kuldehe kuuks ajaks panti an- Kõige pisema prooviga hõbeda komaane. Neid viimaseid on Kinnisvara ja 8,3% firmast pandimajja viinud? heks jäi, on vaja edasi panna,” da, tuleb selle tagasiostmi- gramm maksab siin 1,5, kal- eriti palju, masendav,” räägib Onistar Trading. Kirjuta oma seisukoht meie naerab ta. Mees räägib, et töö- seks maksta intresse 16%. Ühe lim 3,4 krooni. Soe toob näite, Roman. Riiulitel on reas küm- Omab 100% Sillamäe Õlle- veebiküljele tab autojuhina ja pandimajja grammi kulla (proov 585) eest et hõbedat on pandiks toodud neid mobiiltelefone, fotoapa- tehase aktsiaid (väärtus 48 www.aripaev.ee tavaliselt ei satu. Homme on makstakse siin 150 krooni. ka 15 ja 25 krooni eest. raate, arvuteid, telereid, klaasi vaba päev ja saadud 400 krooni Hiljem selgub, et Pelguran- all kellad ja muud vidinad. peaks meelt lahutama küll. nas on hinnad madalamad: Ehitustööriistad ja Äkki tuiskab sisse surro- 135 ja 140 krooni. Aga seal kan- ilusad autod pandis gaatidest haisev mees ja vis- Kontroll pandimajade Pandimajja tullakse dis on pandimaju kokku kuus, Koplis Puhangu tänaval asuv kab letti pisikese mobiili. “Kui põlvkondade kaupa mõni teisest suisa üle õue. lombard AL&TA Tulves, mille palju selle eest saab?” küsib ta. Balti jaama vastas asuva firma “Meie klientuur on nii pü- ukse all laiutab rohekas Lexus, “100 krooni,” vastab Roman. üle karmistub Starling Servis pandimaja ju- siv, et selline hinna kõiku- võtab aga vastu kõike – alates Mees haarab telefoni ja lubab hataja Lidia Helm-Rosin ütleb, mine mõju ei avalda,” lausub mobiiltelefonidest, mille vastu poole tunni pärast tagasi olla. Seaduse järgi pidid kõik roo on tänavu kontrollinud et inimesi käib igasuguseid. Pelgu ranna pandimaja üks antakse ehk 50 krooni ja lõpe- Pood, kus on trellid, paksud pandi majateenust pakku- 54 pandimaja, väärteo kor- Hommikuti võib ukse taga sui- omanikke ja leti taga askeldav tades tuhandeid kroone maks- kiviseinad ja imepisike luuk vad firmad end 15. juuniks ras on vastutusele võetud 26 sa järjekord olla. Firmal on tei- Kersti Soe. Nende firma on üks vate profitööriistadega. Viima- asjade vastuvõtmiseks, mee- majandustegevuse regist- pandimaja. Nüüdseks on nad ne pandimaja Mustamäe teel staažikamaid ja on eestiaegse seid on pandimaja viimasel nutab pigem vanglakongi kui ris registreerima. Praegu kõik end vastavalt kehtivale ja komisjonipood Maardus. nimekandja järeltulija. riiulil lademetes ja nende hin- usaldusväärset firmat. on nimekirjas 54 ettevõ- korrale registreerinud. “Käib palju pensionäre, kes “Meil käivad lausa põlvkon- nad ulatuvad 3000–4000 kroo- Selle aadressiga firmat pole tet. “Peamiseks põhjuseks on toovad oma kuldasjad panti, nad. Tuuakse kulda ja hõbe- nini. Isegi autosid panditakse: registreeritud pandimajatee- see, et nõue pandimaja ma- et ravimid välja osta. Aga tule- dat,” räägib Soe. “Teate, mõ- seisavad hoovis parklas. nuse osutajana majanduste- Rahapesu andmebüroo ju- jandustegevuse registris re- vad ja ostavad asjad jälle välja. nele on siia tulek juba nagu Omanik Pavel on selles poes gevuse registris. Augustis tegi hi Raul Vahtra sõnul võib ille- gistreerida on suhteliselt On palju SMS-laenude võtjaid, korteriüüri maksmine. Toob sõnaaher ja piidleb uudista- keskkriminaalpolitsei rahape- gaalseks pidada pandimaju, uus. Paljud pandimajade asu- kel intressid ja viivised jook- ehted panti ja kuu aja pärast jaid tagaruumis, vaadates val- su andmebüroo neile seetõttu mis ei ole end õigel ajal ma- tajad on ka muukeelsed ega sevad ja kes kustutavad neid,” ostab välja. Ja nii kogu aeg! Ini- vekaamera pilti ekraanilt. ettekirjutuse ja määras 18 000 jandustegevuse registris re- ole kursis Eesti seadustega,” räägib ta. Samuti on tema sõ- mesed ütlevad, et naabri käest “Ehitajaid käib siin pal- krooni trahvi. gistreerinud. Rahapesubü- ütleb Vahtra. Äripäev 11. september 2008 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 14 PÄEVA TEGIJA Lehman Brothers +6% 70 60 INVESTOR 50 40 30 20 10 | börsid | aktsiad | fondid | 0 10 12 02 04 06 08 Tõus ka Tallinna Julged investorid meie turgu ei kõigutanud Portaali Tark Investor asuta- Silvia Viidik ja ja investor Kristjan Lepik oli [email protected] börsi liikumiste suhtes veidi lee- bemal seisukohal. Ta pidas lühi- Kuigi erakordselt ilus esmas- ajaliselt oluliseks lähipäevade päev, mil kõik peamised akt- globaalseid reaktsioone . siaturud rühkisid ülespoole, “Kui suudaks sel nädalal po- mõjutas meie kodubörsi suh- sitiivsust hoida, on võimalus teliselt vähe, jätkub siiski ka ka edasiseks kosumiseks.” Le- siin ettevõtteid, kuhu oleks pik märkis, et on viimasel ajal kasulik investeerida. tähele pannud Tallinna börsi aina suuremat seotust maail- Küsimuse peale, kas selle nä- ma börsidega, millest võiks väl- dala algust elevustanud pluss- ja lugeda, et juhul kui globaal- märgid maailma aktsiaturgu- setel börsidel suudetakse tuge- del võiksid ka Tallinna börsi lõ- vust hoida, võiks see kodumaist- puks tõusule viia, vastas Hansa- ki toetada. Siiski on aktsiate lii- panga maakler Andres Suimets, kumine tugevalt seotud majan- kaunis konkreetselt, pidades es- duse üldise seisundiga ja selle maspäevast buumi pigem üldi- jahenemise ulatusega ning bör- seks ajutiseks eufooriaks. si põhja ootab ta järgmise aasta “Euroopa turg käitub ikka teise poolde. USA järgi, see on täitsa tavali- ne,” lisas ta. Siiski võiks oodata Tänavu paremad võimalused väiksemaid muutuseid, sest te- investeerimiseks kib juurde vaba raha, mida in- “Täna on palju paremad inves- vesteerima hakatakse, ning sel- teerimisvõimalused kui aas- le kaudu võiks Balti turulgi ak- ta tagasi,” nentis Lepik ja lisas, tiivsus ja investeeringute maht et vaatamata langustrendi jät- kasvada. kumisele siiski mõned huvita- “Kaks emotsiooni, mis mõju- vamad sektorid, kuhu oma ra- tavad investeerimist, on hirm ja ha võiks paigutada. Globaalselt ahnus,” lausus Suimets ning ku- võiks need olla ravimi- ja toidu- na rõõmsad börsimeeleolud vä- ainetööstus, eelkõige esmatar- hendavad hirmu ja suurenda- bekaubad, mis ei ole majanduse vad ahnust ning samal ajal kas- käekäigust väga sõltuvad. vavad likviidsus ja vaba raha, Lepik mainis üht USA börsil on oodata sisseostudele taga- kauplevat Iisraeli päritolu ravi- si ka suuremaid investoreid. Li- mitootjat Teva Pharmaceutical saks suurtele maailma börside- Industries Ltd, mille laienemis- Lähipäevil tuleks jälgida glo- le on ostlejaid oodata ka Tallin- plaanid näevad ette käibe kahe- baalsete aktsiaturgude liiku- na börsile. Siiski ootab ta kind- kordistamist aastaks 2012, mis mist ning majanduse olukorda lamat tõusu ja paremuse poo- tarkinvestor.ee-le tuginedes on kodumaal ja maailmas. le pöördumist 2009. aasta teisel küll kaunis ambitsioonikas, Foto: Andres Haabu poolel, mis Suimetsa sõnul on kuid siiski reaalne eesmärk. valdav hinnang väärtpaberite- Kui heita pilk Tallinna bör- ga kauplejate seas. sile, on Lepiku sõnul atraktiivseks muutunud ASi Tallinna Ve- TSITAAT ÜLEVAADE Mõju Tallinna börsile jääb si aktsia – head ettevõtted on vä- väheseks ga odavaks müüdud. Tallinna börsi liikumised Sarnaselt Suimetsaga hinda- “Seega praegu peaks inves- Kaks emot- indeks OMXT sid Trigon Capitali fondijuht torid rohkem silmad lahti hoid- Heiti Riisberg ja maakler Silver ma kui aasta tagasi, kui hinnad siooni, mis 800 Laadoga globaalsete sündmus- olid suhteliselt kõrged,” mär- te mõju Tallinna börsile väike- kis Lepik. 700 seks ning vaatamata kergendu- mõjutavad inves- 546,63 sele, mille üldine tõusumeele- 10.09.2008 ” 600 olu tõi, majandusolukorda see teerimist, on hirm ja siiski oluliselt ei mõjuta. SINU ARVAMUS? Kuid ka praegu on meie ko- Kas Tallinna börsi ettevõtted on 500 dubörsil Riisbergi sõnul väga juba atraktiivsed? ahnus. atraktiivseid ettevõtteid (vt kõr- Kirjuta oma seisukoht meie vee- 400 valolevast tabelist “Kuhu prae- biküljele Andres Suimets, Hansapanga maakler 01.01.2008 10.09.2008 gu investeerida?”). www.aripaev.ee Allikas: Tallinna börs toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev INVESTOR 15

NUMBER PANGANDUS korra parandamiseks on Lehman Brothers ettevõttel plaanis müüa Äripäev ja advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN kutsuvad Teid suur osa varahaldusüksu- 30. septembril 2008 Radisson SASi konverentsikeskusesse seminarile teatas kahjumist sest ja kinnisvarast. Leh- Suuruselt neljas USA in- mani juht Richard Fuld sõ- vesteerimispank Lehman nas, et tegemist on erakor- Brothers avaldas eile, nädal ralise ajaga terve sektori oodatust varem, oma kol- jaoks ning üks raskemaid Konkurentsiõigus manda kvartali kahjumi- perioode ettevõtte 158- numbriks 3.9 mln dollar- aastase ajaloo vältel. Esi- 23 it. Analüütikud ootasid ma- mene kahjum börsiettevõt- Reeglid ja lahendused miljonit krooni maksis dalamat, 2.2 mln dollari list tena oli selle aasta teise Olympicu eile avatud 23. kasii- kahjumit. Investorite usal- kvartali 2,8 mld suurune no Ukrainas. duse taastamiseks ja olu- negatiivne tulemus.

Seminaril on kavas keskenduda Eesti ettevõtete töös kõige enam korduvatele probleemidele ning anda praktilisi näpu- Elo Tamm näiteid konkurentsiõigusest tulenevate riskide maandami- seks ja võimaluste ärakasutamiseks.

• KEELATUD JA LUBATUD TURUNDUSVÕTTED Elo Tamm, advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN vandeadvokaat • SUHTED KONKURENTIDEGA – LIBE TEE? Katri Paas Katri Paas, advokaadibüroo Lepik & Luhaäär börsile? LAWIN advokaat • ARENG EESTI KONKURENTSIÕIGUSES Juhan Põldroos, konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna juhataja • KONKURENTSIÕIGUSE REEGLITE RAKENDAMINE Juhan Põldroos ETTEVÕTTE PERSPEKTIIVIST Helle Kirs-Toiger, Eesti Statoil

Kutsume registreeruma kohe, sest kuni 25.09.2008 kehtib soodushind 2972 krooni (km-ga 3506,96 kr), hiljem registreerujatele 3715 krooni (km-ga 4383,70 kr). Mitme osaleja samaaegsel registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi ja lõunasööki. Registreerimine ja lisainfo telefonil Helle Kirs-Toiger 667 0237.

:Z Z PROGNOOS PANE TÄHELE Suundumused Tallinna Kuhu praegu investeerida? börsil kindlamat tõusu võiks ooda- Merko, Eesti Ehitus – vaa- Norma, Telekom – tuge- ta 2009. aasta teisel poolel tamata tugevale turuposit- va positiivse rahavooga ning sioonile on aktsiad tugevalt minimaalsete laenudega et- R palju sõltub 2009. aasta esi- alla müüdud ning eeldatav tevõtted. meste kvartalite majandusest mahu kahanemine on aktsia – kas on märke paranemisest hinda juba sisse arvestatud. Silvano, Baltika, Olympic, või jahtumine jätkub Tallinna Kaubamaja – natuke Arco Vara – pärast 80% suurema riskiga ettevõtted, kuigi leidub ettevõtteid, mil- langust on aktsia muutunud mis pikas perspektiivis pa- le aktsiatesse soovitatakse in- üha atraktiivsemaks ning kuvad häid tõusuvõimalusi. vesteerida, siis praegu suure- juhtkonna kommentaaridest mat mäkketõusu börsil tervi- võib järeldada, et liigseid ris- Tallinna Vesi – väga oda- kuna oodata ei ole ke nad võtta ei plaani. vaks müüdud hea ettevõte. Äripäev 11. september 2008 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 16 INVESTOR INVESTEERIMINE

ÄP INDEKS PÄEVA AKTSIA JAEKAUBANDUS -2,01% Next näeb tulevikku pessimistlikult 52 nädalat 1292,38 Eesti Telekom 130 10. september 2800 -2,01% 10.09 Suurbritannia rõivaste suuru- la suuruse puhaskasumi ehk perioodi 122 selt teine jaekaupmees tea- 63,3 penni aktsia kohta võr- 2460 kõrgeim tas esimese poolaasta puhas- relduna aasta varasema 64,3 2681,52 114 kasumi 13protsendilisest lan- penniga aktsia kohta. Käive ka- 2120 madalaim 106,55 gusest ning prognoosis, et tar- hanes 2,4 protsenti, 1,5 miljar- 1154,50 krooni, aktsia hind 106 bijate kulutuste kiiret parane- dile naelale. 1780 Äripäeva indeks mist oodata ei ole, kuna kõrge- Vähemalt aasta aega avatud on arvutatud 98 mad kulud on jätnud brittidele poodides vähenes müük esi- 1440 10 Tallinna börsil enamkaubeldud vähem raha moekaupade ost- mesel poolaastal 7,3 protsenti. aktsia sulgemis- 8,80 90 miseks. Analüütikud ootasid 119,5 mil- 1100 hinna põhjal 10 12 02 04 06 08 11 01 03 05 07 09 mln krooni, käive Next teenis 123,2 miljonit nae- joni naela suurust kasumit.

INDEKSID BÖRSID OMX Tallinn OMX Helsingi 542,81 7606,37 Tallinna börs 10.09 Indeksaktsiad 10.09 aktsia sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta hind % min max PÕHINIMEKIRI -2,25% -0,55% Arenenud turud (EFA) 59,51 1,21 58,67 86,50 - Arco Vara 7,98 0,00 7,82 7,98 22 253 405 -20,9 0,39 Arenevad turud (EEM) 35,83 1,44 34,75 55,83 - Baltika 34,74 -5,13 34,58 34,74 48 601 822 35,5 0,00 Austraalia (EWA) 21,52 2,14 21,05 34,83 - Ekspress Grupp 36,14 -5,33 36,14 36,30 11 2 929 718 9,4 - ÄP tööstus 1 8 0 , 0 4 OMX Stockholm 836,75 Brasiilia (EWZ) 59,28 1,52 57,99 102,21 - Eesti Ehitus 50,85 -4,41 50,23 52,42 11 304 265 6,0 3,00 Dow Jones (DIA) 112,89 0,32 108,32 141,95 - Eesti Telekom 106,55 -2,01 106,55 107,02 13 8 800 228 9,7 10,50 Euroopa (IEV) 42,41 1,05 41,83 62,54 - Harju Elekter 46,16 3,51 42,40 46,16 1 4 616 15,1 2,00 Hiina (FXI) 37,85 0,77 37,50 73,19 - Järvevana 5,01 3,23 4,85 5,01 24 175 587 - - -1,12% -1,16% Hõbe (SLV) 11,05 -1,16 11,02 20,73 - Kalev 26,60 0,00 25,03 26,60 0 0 - - Jaapan (EWJ) 11,06 1,33 10,82 14,70 - Merko Ehitus 117,19 2,60 110,93 117,19 6 241 120 - - Kanada (EWC) 27,24 2,02 26,40 36,68 - Pensioniindeks RTS Moskva Norma 84,49 -1,82 83,87 85,27 1 16 898 9,1 5,00 144,03 1334,33 Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) 34,99 3,06 33,25 69,10 - Olympic EG 28,63 -3,68 28,48 28,63 70 7 007 062 15,2 0,50 Kuld (GLD) 76,17 -0,42 68,73 100,44 - Saku Õlletehas 190,26 0,58 190,26 192,92 1 8 752 12,2 10,00 Mehhiko (EWW) 49,63 0,06 47,52 64,17 - Silvano FG 28,48 -1,09 27,85 28,48 9 92 341 16,6 - Nafta (USO) 83,27 1,12 57,17 120,01 - Starman 78,23 -10,71 78,23 85,90 1 7 745 26,5 0,00 -0,11% -4,36% Nasdaq (QQQ) 42,74 0,68 41,05 55,07 - Tallink 9,54 -3,17 9,54 9,86 36 638 954 7,4 - Rootsi (EWD) 22,59 0,96 22,36 39,02 - Tln Kaubamaja 92,32 -1,50 87,93 92,16 3 201 737 11,0 2,00 Saksamaa (EWG) 25,28 0,64 25,05 36,71 - Dow Jones DAX Frankfurt Tallinna Vesi 173,68 -2,63 173,68 177,28 4 60 738 12,7 12,45 11 231,71 6217,40 S&P 500 (SPY) 123,44 0,18 120,02 157,52 - Trigon PD 16,43 0,00 15,02 16,43 3 29 142 3,9 - Viisnurk 22,84 -0,68 21,12 22,84 3 30 342 9,9 1,40 P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis- kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg 0,01% -0,26% standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides); *ettepanek Riia börs 10.09 USA börsid 10.09 Nasdaq 2212,36 FTSE London 5388,00 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max hind % min max hind % min max LASCO 1,16 -0,86 1,00 1,57 13,3 Adv. Micro Device 5,69 -1,39 4,05 14,73 - Honeywell 47,20 0,09 46,67 62,99 11,6 0,12% -0,51% Latvijas Gaze 6,90 0,00 6,00 10,17 8,4 AIG 18,79 2,29 18,28 70,13 - IBM 117,79 2,39 97,04 130,93 14,5 SAF Tehnika 0,99 -1,00 0,94 4,21 - Alcoa 26,92 0,37 26,69 44,77 11,4 Intel 20,37 0,20 18,05 27,99 15,7 kella 18 seisuga, allikad Bloomberg, Tallinna börs Valmieras Fiberglass 0,47 0,00 0,46 1,83 174,6 Altria Group 20,83 0,82 19,84 24,55 6,9 International Paper 29,54 3,50 21,66 37,33 13,2 Ventspils Nafta 1,88 -1,05 1,77 3,31 - Amazon.com 77,43 -2,04 61,20 101,09 60,5 JP Morgan Chase 39,05 -1,06 29,24 49,95 13,2 sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg American Express 38,11 -0,34 35,10 63,63 12,3 JDS Uniphase 9,59 0,52 9,47 16,05 11,8 Vilniuse börs 10.09 Amgen 61,98 2,43 39,16 65,60 14,6 Johnson & Johnson 71,53 0,27 61,17 72,76 16,3 TALLINNA BÖRSIL Apple 151,20 -0,32 115,44 202,96 29,5 Juniper Networks 25,22 1,73 20,79 37,95 28,3 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e AT&T 31,86 -2,14 29,72 42,97 10,9 Kellogg 55,86 0,32 46,25 56,89 19,7 hind % min max Avon Products 43,50 1,00 31,95 45,34 21,8 Kraft Foods 32,66 -0,93 28,04 35,29 17,2 City Service 8,70 0,00 7,84 16,80 - Bank of America 32,07 -1,38 18,44 52,96 17,9 McDonalds 62,92 -0,43 49,36 67,00 19,0 Vajumine Talllinna Grigiškes 1,27 1,60 1,11 3,02 - Boeing 62,29 -2,70 60,77 107,15 10,9 Merck 33,79 -1,61 31,15 61,62 10,2 Invalda 15,27 -0,84 11,70 19,75 - Bristol Myers Squibb 21,61 -1,95 19,43 30,35 13,9 Merrill Lynch 23,68 -4,36 22,00 78,66 - Lithuanian Energy 3,95 -1,74 3,30 8,40 56,3 Campbell Soup 37,90 1,20 30,19 38,50 20,2 Snaige 1,97 -1,99 1,77 9,00 - Caterpillar 63,04 2,70 59,60 85,96 10,4 Microsoft 26,33 0,88 24,87 37,50 13,9 Rokiškio Suris 4,50 0,00 4,10 8,97 9,0 Chevron Corporation 79,96 1,49 76,40 104,63 8,1 3M 68,94 -0,73 67,26 97,00 13,1 börsil jätkus TEO LT (Telekomas) 2,04 -0,97 1,87 2,49 - Cisco Systems 23,10 0,57 20,56 34,24 16,5 Monsanto 100,38 0,50 69,51 145,80 29,0 Vilniaus Vingis 3,69 16,77 2,75 6,21 - Citigroup 18,41 -2,49 14,01 49,00 - Morgan Stanley 38,51 -4,68 29,60 69,87 226,5 ilsel valdavalt langeva sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Coca-Cola 53,68 -0,37 49,44 65,59 18,1 Motorola 8,54 -2,28 6,62 19,68 50,2 alatooniga börsipäeval Colgate-Palmolive 78,96 0,47 65,30 81,98 21,6 Nike 59,42 -1,43 51,50 70,60 16,8 E Helsingi börs 10.09 ConocoPhillips 70,42 3,09 67,85 95,96 6,3 Novartis 53,94 2,35 46,19 61,30 19,2 Tallinnas koondus tege- DaimlerChrysler 57,47 2,02 56,02 111,65 - Oracle 19,11 -0,31 18,18 23,62 15,3 vus käibe poolest kahe ette- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Deere & Co 59,49 -0,77 59,00 94,89 12,3 Palm 7,12 -0,28 19,23 4,21 - hind % min max Dell 19,27 -0,16 18,13 30,77 13,8 PepsiCo 71,69 0,97 63,28 79,79 20,3 võtte aktsiale. Comptel 1,39 -1,42 1,23 2,02 14,5 Du Pont 44,26 -0,20 40,43 52,49 12,1 Pfizer 18,35 0,60 17,12 25,71 8,2 Eesti Telekomi aktsia taan- Romet Kreek, Elisa Comm. 14,30 -0,21 11,72 20,98 11,7 Eastman Kodak 14,81 -1,00 12,20 29,60 44,9 Procter & Gamble 73,01 1,56 60,05 75,18 20,1 Elcoteq SE 4,39 -1,35 3,42 7,36 - eBay 22,95 1,10 22,59 40,73 14,8 Prudential 78,85 -1,19 54,70 101,45 10,9 dus 2 protsenti, 106,55 kroo- Äripäeva analüütik Elektrobit Group - - - - - Exxon Mobil 74,28 1,39 73,26 96,12 9,1 Starbucks 15,04 0,00 13,33 28,19 19,5 nile ehk 6,81 eurole. Aktsiaga Finnair 4,60 -1,92 4,26 11,57 5,3 Texas Instruments 21,94 1,06 21,49 37,17 11,4 tehti 13 tehingut, käive oli 8,8 just selle ettevõtte aktsia sil- Fortum 22,96 -3,61 22,43 32,85 13,7 Fannie Mae 1,05 6,06 0,65 68,6 - Time Warner 14,92 -1,71 13,50 19,20 13,4 F-Secure 2,50 -2,34 1,90 3,05 22,1 FedEx 86,78 2,40 71,33 109,87 14,9 UPS 66,30 1,75 56,10 78,60 17,0 miljonit krooni. ma erilise stabiilsusega. Ka va- Kemira 9,16 -1,82 7,12 17,59 29,5 Flextronics 7,95 -1,36 7,91 13,60 8,0 United Tech 63,23 -1,37 58,87 82,50 13,3 Veidi üle 7 miljoni krooni rem liikus õllepruulija aktsia Metso 22,18 -4,36 21,21 47,95 8,0 Ford Motor 4,41 0,23 4,24 9,24 - Wal-Mart Stores 61,66 0,87 42,09 62,36 18,4 Neste Oil 15,00 0,54 14,44 26,48 6,5 Freddie Mac 0,88 -0,15 0,65 65,88 - Walt Disney 32,70 0,83 26,30 35,69 14,5 tuli Olympic EG aktsia käivet. pigem kupongvõlakirja kom- Nokia 14,22 1,21 13,51 28,76 9,5 General Electric 28,02 -0,36 25,60 42,15 12,6 Wells Fargo 30,87 -0,96 20,46 37,99 14,3 Kasiinoketi aktsia hind lan- bel, kukkudes järsku suure di- Outokumpu 13,55 0,37 13,22 33,99 - General Motors 10,93 1,58 8,81 43,20 - Whirlpool 86,41 2,88 58,22 98,33 10,7 ges 3,7 protsenti, 28,63 kroo- videndimakse aegu ja siis tik- PKC Group 7,75 -3,00 6,88 11,47 7,0 Goldman Sachs 157,41 -2,64 140,27 250,70 7,5 Verizon Commun. 34,60 -1,80 33,00 46,03 13,7 Sampo 16,95 -1,28 14,74 22,49 - Google 416,43 -0,53 412,11 747,24 27,4 Xerox 13,56 -0,37 12,30 17,81 11,7 nile ehk 1,83 eurole. Ekspress sudes vaikselt üles järjekordse Stockmann 18,27 -0,71 17,60 34,83 13,6 Hewlett-Packard 46,76 1,63 39,99 53,48 13,6 Yahoo! 17,64 0,34 17,25 34,08 38,4 Grupi aktsia langes 2,9 miljoni dividendimakseni. Stonesoft 0,43 2,38 0,22 0,50 - Home Depot 28,83 -1,10 20,76 37,15 13,7 hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg kroonise käibega 5,3 protsenti, Seekordse börsi kukkumi- Stora Enso 8,00 5,68 5,31 14,03 - Tietoenator 12,74 -1,70 10,75 17,91 - Londoni börs 10.09 Frankfurdi börs 10.09 36,14 kroonile ehk 2,31 eurole. se aegu Saku Õlletehase akt- UPM Kymmene 12,76 4,50 9,67 17,25 19,1 Muud aktsiad miljonikroonist sia käsi sama hästi ei käi- YIT 9,01 -2,60 8,82 21,96 5,1 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max hind % min max käibekünnist ei ületanud. nud. Suur roll selles on alko- hinnad kella 18 seisuga, allikas Bloomberg Barclays 349,24 -4,58 238,75 654,93 6,5 Adidas-Salomon 38,4 -1,01 34,36 51,63 12,8 Tõusid marginaalse käibe- holimüügipiirangutest tingi- BHP Billiton 1404,00 -0,07 1160,00 2205,00 9,0 Allianz 111,41 -2,06 95,76 166,60 9,5 ga Harju Elektri, Järve vana, tud tagasilöökidel majandus- Stockholmi börs 10.09 British Airways 259,00 -1,61 193,70 450,00 4,4 BASF 37,59 -0,42 37,00 52,87 8,0 BP 506,00 -0,25 495,00 657,25 6,5 Bayer 54,15 1,52 45,60 66,45 16,8 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Merko Ehituse ja Saku Õlle- tulemustele. Mis päev börsil BT 175,80 -1,24 161,20 332,25 9,0 BMW 29,11 0,47 25,80 48,92 6,9 hind % min max tehase aktsia. Saku Õlletehase aktsiale vii- HSBC Holdings 902,75 -0,39 676,00 972,00 11,6 Commerzbank 17,34 -0,43 16,40 32,04 7,0 ABB 144,00 -0,52 130,20 199,96 - Lloyds TSB 298,50 -3,01 252,25 585,00 7,2 Daimler 40,83 0,57 35,30 78,85 9,9 Huvitav, et järjepidevalt toi- maseks jääb, ei ole veel tea- Autoliv 260,00 0,97 219,50 420,50 - Marks & Spencer 248,75 -3,59 210,25 669,00 5,1 Deutsche Bank 60,78 -1,91 47,48 96,72 9,3 mub tehinguid börsilt lahkuva da. Loodetavasti ei osteta ära Assa Abloy 92,00 -1,34 77,00 144,50 10,1 Thomson Reuters 1510,00 -0,59 1822,62 1132,00 - Deutsche Lufthansa 15,10 -0,59 12,59 21,94 6,5 Saku Õlletehase aktsiaga. Eel- TeliaSonerat, mis võiks põh- AstraZeneca 313,00 0,64 210,50 343,50 - Rio Tinto 4214,00 -1,20 3530,00 7167,00 8,6 Deutsche Post 15,89 0,82 14,52 24,38 15,1 Electrolux 88,50 -1,12 63,75 155,50 13,2 Royal Bank of Scot. 240,00 -3,61 144,20 496,97 9,0 Deutsche Telekom 11,35 0,62 9,92 15,87 63,1 mise börsikrahhi aegu küm- justada Eesti Telekomi börsilt Ericsson 71,00 1,72 50,25 135,20 16,0 Royal Dutch Shell 1691,00 0,66 1598,00 2245,00 5,1 Infineon 5,99 -0,83 4,08 12,41 - ne aasta taguses ajas paistis lahkumise. Hennes & Mauritz 312,00 -0,80 279,00 433,50 17,6 Unilever 1615,00 -0,49 1335,00 1947,00 14,5 Metro 39,79 0,30 35,58 68,60 25,5 Holmen 237,00 4,18 165,50 262,50 17,1 Vodafone 135,80 -0,80 125,35 197,50 10,8 Münich Re 106,56 0,19 101,54 139,00 7,1 Investor 132,50 -1,49 115,00 178,00 - Siemens 68,41 -1,37 64,89 109,96 15,3 hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Nordea 87,50 -2,45 77,4 119,3 8,0 Volkswagen 204 0,89 144,30 215,43 17,1 9. ja 16. oktoobril 2008 Skanska 83,75 -1,18 75,25 139,86 7,9 Tokyo börs 10.09 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg SKF 93,75 0,27 85,25 138,55 7,1 SEB 117,25 -0,64 100,50 220,50 7,0 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Aktsiate hoiutähed (GDRid) 10.09 Securitas 85,50 0,00 64,50 94,50 28,4 hind % min max aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Svenska Handelsb. 157,50 -2,17 134,00 204,99 10,9 Bridgestone 2 140 7,59 1 493 2 680 14,4 hind % min max Swedbank 115,25 -0,22 104,50 231,00 4,8 Hitachi 769 -2,04 569 852 - Tele2 102,25 0,74 97,59 146,99 50,1 Honda Motor 3 630 3,13 2 610 4 400 11,0 America Movil 47,21 -0,28 47,03 69,15 - UUS! TeliaSonera 44,40 -0,45 41,80 60,46 10,8 Matsushita 2 110 -1,40 1 912 2 515 15,9 Banco Itau 17,00 1,07 16,02 25,88 - KESKASTMEJUHI hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Mitsubishi Motors 153 -1,29 151 239 24,4 Banco Santaner 15,87 -0,63 15,78 22,34 - NEC 471 -0,42 373 608 42,7 China Mobile 51,25 -0,47 51,11 104,00 - Moskva kauplemissüsteem 10.09 Nissan Motor 810 0,25 780 1 388 6,9 Companhia Vale 21,76 3,82 20,84 44,15 - TÕHUSAD TÖÖVÕTTED aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Nomura Holdings 1 531 3,17 1 365 2 175 11,0 Novartis 53,99 2,45 46,19 61,30 - PetroChina 114,33 0,72 113,10 266,81 - hind % min max NTT 509 000 1,60 407 000 581 000 11,1 Kuidas avada oskuslikult NTT DoCoMo 169 200 1,26 148 000 191 000 14,9 Petrobras 39,28 2,19 31,22 77,61 - Gazprom 8,03 -0,86 7,65 15,65 7,3 Sharp 1 268 -3,35 1 240 2 150 13,6 Sanofi-Aventis 35,45 5,73 32,11 49,04 - oma meeskonna võimekus? Lukoil 59,20 -5,28 58,70 113,20 3,8 Sony 3 820 -2,80 3 810 6 410 10,4 Telefonica 71,38 0,98 70,36 103,50 - Rostelekom 10,70 -4,46 9,60 12,44 71,3 TDK 5 480 -4,70 5 430 10 490 9,9 Total 62,40 1,85 61,25 91,34 - Koolitaja on Mart Raik. Surgutneftegaz 0,55 -11,38 0,55 1,38 5,6 Toyota Motor 4 920 -0,20 4 410 6 910 9,1 UBS 20,74 2,52 17,90 51,60 - Toshiba 533 1,33 506 1 091 13,5 Unibanco 101,97 0,22 100,32 161,25 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev RAHATURG/KAUBAD INVESTOR 17

B30 INDEKS INTRESS KOONDAMINE 52 nädalat 172,58 Euribor (6 kuud) 5,175 Soome paberitööstuse aktsiad hüppasid üles 10. september 260 10. september -1,19% Euroopa suurimate paberi- aktsia tõusis 11 protsenti. see perioodi tööstuste hulka kuuluvate oli kõige järsem ülesminek ala- 5,0 240 kõrgeim Stora Enso ja UPM-Kym me ne tes 1996. aasta maist. 265,94 kava sulgeda kahjumlikud te- “Stora sulgemised oli suur ül- 220 4,8 madalaim hased ja koondada töötajaid latus, mis aitab tõsta toodete 164,78 vallandasid investorite seas hindu 10–12 protsenti,” kom- 200 4,6 Balti 30 vaimustusepaanika. menteeris Bloombergile Han- indeksisse 180 kuulub 30 Eesti, 4,4 Stora Enso aktsia tõusis päe- dels bankeni analüütik Sampo Läti ja Leedu va sees 11 protsenti, mis on Timonen. UPMi kärbe vähen- enimkaubeldud 160 aktsiat 4,2 viimase kümne aasta suurim dab Euroopa toodangut umbes 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 päevane tõus. UPM-Kymmene 9 protsenti.

VÄLISBÖRSIDEL RAHA Kommertspankade intressitooted Venemaa börsil jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa jätkus kukkumine Sampo Pank 0,25 0,25** 5,00 5,20 5,50 6,00 6,10 6,20 6,25 6,30 1000/5000(4) Krediidipank 0,30 5,25 5,25 5,50 6,05 6,15 6,50 6,30 6,30 1000/3000(4) SEB 0,20 0,25 5,15 5,20 5,25 5,40 5,60 5,75 5,80 5,85 2000* Ehkki eilne börsipäev pol- strateeg James Beadle Bloom- Hansapank 0,20 - - 4,95 5,10 5,15 5,30 5,30 5,30 3000 Tallinna Äripank 0,20 5,00 5,20 5,50 6,00 6,10 6,20 6,25 - 1000 nud küll nii hull kui üleeilne bergile. “Maaklerfirmad on Tallinna Äripank (3) 0,20 5,65 5,80 6,10 6,70 6,85 7,00 7,05 - 100 000 juba Venemaal mustaks tei- samuti valu tundma. Nad on Nordea Pank (6) kuni 1,70 5,35 5,40 5,65 6,15 6,25 6,35 - - 5000 sipäevaks ristitud päev, tu- ostnud oma kontole palju akt- Parex Pank kokkuleppel 5,70 - 5,80 6,20 6,20 6,50 - - 1500 li ikkagi investoritel vastu siaid, mis on nüüd kahjumisse Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 5,80 5,85 5,95 6,20 6,35 6,60 6,60 - 5000 BIG (5) - - - - - 6,70 6,70 8,00 7,50 7,50 (8) 5000 võtta kopsakas langus. kukkunud.” BIG (5) - - - - - 7,00 7,00 8,00 7,80 7,80 (8) 100 000 Ka investeerimisfondidest DnB NORD Pank 0,25 (7) - 5,60 - 5,65 5,75 6,00 6,00 5,50 5,50 5000 Venemaa börs kukkus eile kardetakse, et investorid tõm- tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR juhtiva dollaripõhise RTSi in- bavad sealt raha välja, mis sun- pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa deksi järgi 4,4 protsenti, 1334 nib fondijuhte aktsiad müü- Sampo Pank 2,40 2,45 2,55 2,70 2,80 3,00 4,35 4,50 4,75 4,80 4,90 5,00 punktile. ma. Rääkida siinjuures sellest, Krediidipank 2,50 2,50 2,60 2,75 2,85 3,10 200 USD(4) 4,40 4,60 4,80 4,80 4,90 5,10 200 EUR (4) Venemaa aktsiaturg kõigub kui soodsalt on Venemaa akt- SEB 2,15 2,22 2,25 2,40 2,60 2,70 200 USD 4,15 4,20 4,30 4,50 4,60 4,75 200 EUR Hansapank - - 2,20 2,35 2,35 2,50 298 USD - - 3,88 3,87 3,96 4,01 192 EUR kahe aasta madalaimal tase- siaturg hinnatud, näib praegu Tallinna Äripank 2,50 2,55 2,65 2,75 2,95 3,10 200 USD 4,45 4,60 4,85 4,90 5,00 5,10 200 EUR mel. Kui välisinvestorite page- suisa kohatu. Nordea Pank (6) 2,30 2,45 2,60 2,80 2,85 3,00 300 USD 4,30 4,60 4,80 4,80 4,90 5,00 320 EUR mine Venemaalt on juba vana JPMorgan ootas eile hommi- Parex Pank 2,50 - 2,80 3,10 3,30 4,00 100 USD 4,30 - 4,90 5,00 5,10 5,30 100 EUR teema, siis nüüd on ka Vene- kul jätkuvat margin call’idest Marfin Pank Eesti 2,65 2,65 2,70 2,80 2,95 3,20 500 USD 4,50 4,65 4,85 5,00 5,10 5,20 350 EUR DnB NORD Pank 2,30 - 2,20 2,20 - 2,10 300 USD 4,00 - 4,30 4,30 - 4,30 300 EUR maa oma raha aktsiatest välja tulenevat müügisurvet ning BIG (5) ------5,90 5,90 6,50 kuni 30 000 EUR astuma hakanud. Sealsed väi- soovitas omada Vene aktsiaid BIG (5) ------6,20 6,20 6,80 üle 30 000 EUR keinvestorid on aga ostmas. vähem, kui võrdlusindeksis on kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; Kuid Vene maaklerfirmad nende osakaal. Venemaa ma- (8) 24–60 kuud. on hakanud ka laenuga akt- jandusväljavaate asemel kõi- Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Pankade kontaktandmed siaid ostnutele helistama ja gutab investoreid geopoliitili- lisa tagatisi nõudma (ehk ing- ne risk ja poliitika. % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient SEB Tornimäe 2, tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], Nordea Pank Tallinn, tel 665 5100 Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, liskeelse terminiga väljendu- Venemaa kuldhani on mee- arvelduskonto, eraisikud Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, tel 680 2500, faks 680 2501 des margin call’e tegema). litanud aastate jooksul sinna kuni 50 000 EEK 0,15 0,30 0,60 faks 631 0410 Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, 50 000–250 000 EEK 0,25 0,50 1,00 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, faks 770 0001, e-post: [email protected] “Suurem osa kukkumisest ka võimendusega riskifondi- üle 250 000 EEK 0,45 0,85 1,70 tel 669 0900, faks 661 6037 Balti Investeeringute Grupi Pank on margin call’ide mõju,” üt- de raha, kes nüüd kogevad ras- reservhoius, eraisikud Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, Rüütli 23, Tartu, tel 668 1888, faks 737 7581, kuni 50 000 EEK / kuni 3196 EUR 5,15/4,10 5,45/4,40 5,75/4,70 tel 668 8088, faks 668 8089 e-post: [email protected], www.hoius.big.ee les Moskvas Pilgrim Asset Ma- keid aegu. 50 000–250 000 EEK / 3196–15 978 EUR 5,25/4,20 5,55/4,50 5,85/4,80 Romet Kreek Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 nagementi peainvesteerimis- üle 250 000 EEK / üle 15 978 EUR 5,35/4,30 5,65/4,60 5,95/4,90 faks 628 3201 e-post: [email protected] 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, www.dnbnord.ee VALUUTA BÖRSIKAUBAD USD SEK GBP RUB Kütused 10.09 Värvilised metallid 09.09 Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t ost müük Nafta 100,92 Alumiinium 2570,0 2571,0 11,06 kr 1,64 kr 19,52 kr 0,433 kr Kerge kütteõli 947,25-951,25 Nikkel 18600,0 18625,0 Masuut 560–564 Plii 1804,5 1805,0 Eesti Panga kursid 09.09 Bensiin 938–950 Tina 19020,0 19025,0 Diislikütus 960–9662,25 Tsink 1704,0 1705,0 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Vask 6925,0 6926,0 Araabia ÜE dirham AED 3,01195000 India ruupia INR 0,24513100 Mehhiko peeso MXN 1,04811000 Tuneesia dinaar TND 8,74665000 USD/barrel, allikas Bloomberg Argentina peeso ARS 3,61883000 Indoneesia ruupia IDR 0,00118572 Moldova leu MDL 1,14462000 Ukraina grivna UAH 2,32048000 Austraalia dollar AUD 8,93262000 Islandi kroon ISK 0,12184300 Norra kroon NOK 1,94459000 Ungari forint HUF 0,06506730 Kohv 10.09 Väärismetallid 10.09 Brasiilia reaal BRL 6,24661000 Jaapani jeen JPY 0,10303900 Poola zlott PLN 4,51394000 USA dollar USD 11,06280000 Bulgaaria lev BGN 7,99996000 Kanada dollar CAD 10,36950000 Rootsi kroon SEK 1,64225000 Usbekistani somm UZS 0,00836314 Arabica (USc)/lb 139,65 USD tr.oz CFA frank (BCEAO) XOF 0,02386810 Kasahstani tenge KZT 0,09250180 Serbia dinaar CSD 0,20443200 Aserbaidžaani manat AZN 13,50270000 Robusta (USD/t) 2188,00 Kuld 775,75 Egiptuse nael EGP 2,04489000 Korea won KRW 0,01008910 Singapuri dollar SGD 7,71031000 Rumeenia leu RON 4,35748000 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Hõbe 11,2700 Euro EUR 15,64660000 Kuld (EEK/oz) XAU 8573,63000000 Slovakkia kroon SKK 0,51707200 Türgi liir TRY 8,97588000 Plaatina 1213,00 Gruusia lari GEL 7,86803000 Kõrgõzstani somm KGS 0,31473100 Suurbritannia nael GBP 19,51520000 Uus-Meremaa dollar NZD 7,40540000 Suhkur 10.09 Pallaadium 231,00 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, allikas Bloomberg Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,61764000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 9,81436000 Valgevene uus rubla BYR 0,00523805 valge suhkur(USD/t) 377,30 Hongkongi dollar HKD 1,41857000 LAVi rand ZAR 1,37943000 Taani kroon DKK 2,09812000 Venemaa rubla RUB 0,43251900 toorsuhkur (USc/lb) 8,70 Horvaatia kuna HRK 2,19595000 Tai baht THB 0,31945600 Läti latt LVL 22,21440000 Venezuela boliivar VEB 5,15195000 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Iisraeli uus seekel ILS 3,07726000 Malaisia ringgit MYR 3,19779000 Taiwani dollar TWD 0,34684900 IMF arveldusühik SDR 17,06420000 Maroko dirhem MAD 1,38783000 Tšehhi kroon CZK 0,63053700

5-я ежегодная БИЗНЕС- • Что происходит в экономике? КОНФЕРЕНЦИЯ на русском языке • Как долго продлится экономический спад, что он принесёт? • Какие новые возможности открываются? • Куда направить свою деятельность, чтобы достичь успеха в 2009 году? • На конференции мы вместе постараемся найти ключи к успеху.

30 октября 2008 5.majanduskonverents “Edu võti aastaks 2009” vene keeles в конференц-центре отеля Sokos Viru 30.oktoobril 2008.a. Viru hotelli konverentsikeskuses Täiendav informatsioon: • Mis toimub Eesti majanduses? www.aripaev.ee/konverents Условия регистрации • Kui kaua kestab majanduslangus, mida see Registreerimistingimused: Стоимость участия в конференции для зарегистрировавшихся до 17.10. включительно составляет 3040 endaga kaasa toob? Registreerudes enne 17. oktoobrit, on konve- кроны (с НСО – 3 587 крон), а для зарегистрировавшихся позже – 3 800 крон (с НСО – 4 484 крон). В случае • Millised on uued võimalused? rentsil osalemise hind 3040 krooni (km-ga 3587 одновременной регистрации нескольких участников от одного плательщика, предоставляется скидка 10%. • Kuhu suunata oma tegevus, et olla edukas kr). Konverentsi täishind on 3900 krooni (km-ga 2009 aastal? 4484,2). Mitme osaleja korraga registreerimisel Дополнительная информация www.aripaev.ee/konverents • Konverentsil otsime koos edu võtmeid. ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. Äripäev 11. september 2008 reklaamitoimetaja Rainer Raud, tel 667 0107, e-post [email protected] 18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID/REKLAAM

Avaron Asset Management 9.09 LHV Varahaldus 10.09 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Balkani Fond A, EEK 78,8249 81,6258 80,0253 - -20,29 -23,21 - - 314 878 941 Balkani Fond B, EEK 80,7695 80,7695 80,7695 - -20,01 -22,82 - - - Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,9882 13,2506 13,1194 0,24 2,66 3,47 3,28 4,20 29 649 704 Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 61,7771 63,9723 62,7179 - -28,98 -35,85 - - 249 815 042 Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 12,1253 12,3703 12,2478 0,27 2,24 2,84 2,78 3,19 18 315 465 Areneva Eur. Väikeettevõtete F B, EEK 63,3136 63,3136 63,3136 - -28,73 -35,54 - - - Pf Maailma aktsiad, EEK 16,2794 16,6082 16,4438 1,91 -6,46 -5,98 6,48 9,06 359 656 994 Danske Capital, Sampo Rahastoyhtiö Oy 10.09 Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12,5455 12,9256 12,6722 1,33 -2,90 -1,69 4,11 4,42 42 111 033 Pf Uued Turud, EEK 13,9104 14,3319 14,0509 2,29 -6,76 -5,06 6,48 6,83 60 563 540 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Täiendav Pensionifond, EEK 15,8158 16,1354 15,9756 10,80 -13,65 -11,64 5,08 9,11 25 748 114 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 5,8733 5,9908 5,8733 - -32,22 -38,67 - - 0 Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 58,7330 59,9077 58,7330 - - - - - 10 244 514 Sampo Pension 25, EEK 12,7870 13,0454 12,9162 1,11 -4,68 -3,90 2,03 3,78 114 592 014 LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 9,1193 9,3956 9,2114 - - - - - 0 Sampo Pension 50, EEK 14,5466 14,8404 14,6935 1,96 -8,45 -7,53 3,20 5,67 1 408 273 462 LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 91,1931 93,9565 92,1142 - - - - - 90 253 013 Sampo Pension Intress, EEK 11,5814 11,8154 11,6984 0,28 0,85 1,90 2,04 2,40 30 167 933 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,1178 8,2818 8,1998 - -20,99 -20,53 - - 0 Sampo Pensionifond, EEK 16,5440 16,8782 16,7111 9,26 -8,92 -11,02 3,35 6,44 33 267 961 LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 81,1780 82,8180 81,9980 - - - - - 8 869 835

Danske Fund Baltic Equity G, EUR - - 0,2884 23,95 -26,47 -37,85 -9,50 4,94 11 896 290 Danske Fund Russia G, EUR - - 2,3714 21,09 -30,00 -17,47 12,40 0,00 146 543 166 Nordea Investment Funds 9.09 Sampo 2010 Fund G, EUR - - 1,3082 5,45 -5,77 -6,91 2,25 5,11 49 646 009 Sampo 2020 Fund G, EUR - - 1,0829 15,86 -20,25 -24,31 -0,36 4,48 77 891 775 valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Sampo 2030 Fund G, EUR - - 1,0059 15,99 -20,96 -23,24 1,24 5,89 51 566 437 Absolute Return Fund EUR 10,53 10,53 10,53 0 LU0227384020 Sampo 2040 Fund G, EUR - - 1,3125 16,28 -21,36 -21,98 2,52 0,00 9 081 326 Biotech Fund USD 11,53 11,53 11,53 0 LU0109905058 Sampo Compass 25 Fund G, EUR - - 1,2138 4,86 -5,54 -6,13 1,81 4,05 590 947 241 Central & Eastern European Equity Fund EUR 10,47 10,47 10,47 0 LU0227385340 Sampo Compass 50 Fund G, EUR - - 1,1769 8,72 -11,23 -12,75 1,05 4,49 185 506 670 Danish Bond Fund DKK 279,51 279,51 279,51 0 LU0064319766 Sampo Compass 75 Fund G, EUR - - 1,1158 12,67 -16,60 -19,05 0,72 4,96 62 735 471 Danish Equity Fund DKK 187,52 187,52 187,52 0 LU0081951880 Sampo Compass Equity Fund G, EUR - - 0,6621 15,81 -20,72 -23,48 -0,17 5,25 96 624 766 Danish Kroner Reserve DKK 156,78 156,78 156,78 0 LU0064321317 Sampo Compass Liquidity Fund G, EUR - - 1,3316 1,20 1,15 2,04 1,30 2,37 78 513 089 Danish Long Bond Fund DKK 182,02 182,02 182,02 0 LU0077910890 Sampo Globaalne Kasvufond, USD 14,4351 14,7267 14,5809 19,97 -28,58 -17,85 0,00 0,00 3 846 475 Danish Mortgage Bond Fund DKK 162,02 162,02 162,02 0 LU0076315968 Sampo Uus Euroopa Fond, EEK 29,0533 29,6403 29,3468 17,49 -22,31 -19,84 7,44 17,98 151 950 041 Dollar Bond Fund USD 17,25 17,25 17,25 0 LU0076316008 Danske F Baltic Class A, EUR - - 9,1260 N/A -21,54 -28,93 0,00 0,00 0 Euro Bond Fund EUR 7,78 7,78 7,78 0 LU0076315455 Danske F Danish Bond Class A, DKK - - 309,8500 2,90 1,25 2,17 0,67 2,24 0 Euro Reserve EUR 14,66 14,66 14,66 0 LU0064322471 Danske F Danish Mortgage Bond Class A, DKK - - 159,2400 3,85 1,36 2,50 -0,15 2,67 0 European Equity Fund EUR 14,77 14,77 14,77 0 LU0081952268 Danske F Denmark Class A, DKK - - 623,3800 17,30 -15,34 -20,81 5,94 15,31 0 European Value Fund EUR 30,33 30,33 30,33 0 LU0064319337 DF Eastern Europe Convergence Class A, EUR - - 56,0370 19,88 -24,51 -24,18 6,33 18,71 0 Far Eastern Value Fund USD 15,58 15,58 15,58 0 LU0064675985 Danske F Europe Class A, EUR - - 10,4130 16,65 -16,80 -19,20 6,38 9,82 0 Finnish Equity Fund EUR 17,63 17,63 17,63 0 LU0095739925 Danske F Europe Small Cap Class A, EUR - - 26,2010 23,24 -15,18 -25,21 8,36 14,97 0 Corporate Bond Fund (DKK) DKK 237,03 237,03 237,03 0 LU0064320772 Danske F European Bond Class A, EUR - - 13,6110 2,95 -0,09 -0,45 -0,75 1,72 0 Global Bond Fund (EUR) EUR 10,86 10,86 10,86 0 LU0064321150 Danske F Germany Class A, EUR - - 7,1090 N/A -18,44 -22,97 0,00 0,00 0 Global Equity Fund EUR 4,59 4,59 4,59 0 LU0109904242 Danske F Global Emerging Markets Class A, USD - - 49,3970 18,28 -15,83 -4,89 17,64 21,43 0 Global Value Fund EUR 10,28 10,28 10,28 0 LU0160643358 DFG Emerging Markets Small Cap Class A, USD - - 18,5040 N/A -17,33 -13,69 0,00 0,00 0 IT-Fund USD 31,25 31,25 31,25 0 LU0109904754 Danske F Global High Income Class A, EUR - - 25,0720 2,79 -1,71 -2,45 -1,13 2,10 0 Japanese Equity Fund JPY 828,00 828,00 828,00 0 LU0097863921 Danske F Greater China Class A, USD - - 39,4660 26,47 -31,21 -24,17 15,66 0,00 0 Japanese Value JPY 874,00 874,00 874,00 0 LU0160643192 Danske F High Dividend Class A, EUR - - 17,3190 14,59 -19,16 -18,75 2,07 5,62 0 Nordic Equity Fund EUR 45,17 45,17 45,17 0 LU0064675639 Danske F India Class A, USD - - 33,5740 26,11 -26,83 -9,81 13,49 0,00 0 North American Growth Fund USD 8,10 8,10 8,10 0 LU0095740188 Danske F Japan Class A, JPY - - 2248,9000 15,38 -25,53 -29,84 -7,18 0,00 0 North American Value Fund USD 33,80 33,80 33,80 0 LU0076314649 Danske F Nordic Class A, EUR - - 46,3590 18,76 -23,12 -28,42 1,97 9,63 0 Norwegian Bond Fund NOK 146,39 146,39 146,39 0 LU0087209911 Danske F Stockpicking Class A, EUR - - 12,2350 14,18 -14,71 -13,94 3,05 5,32 0 Norwegian Equity Fund NOK 127,08 127,08 127,08 0 LU0081952003 Danske F Sweden Class A, SEK - - 269,3600 18,50 -16,81 -23,86 2,76 9,27 0 Norwegian Kroner Reserve NOK 159,94 159,94 159,94 0 LU0078812822 Danske F Swedish Bond Class A, SEK - - 201,4500 1,89 2,21 2,50 0,73 2,59 0 Sterling Bond Fund GBP 33,22 33,22 33,22 0 LU0064320699 Danske F Trans Balkan Class A, EUR - - 8,7060 N/A -38,56 -40,42 0,00 0,00 0 Swedish Bond Fund SEK 212,84 212,84 212,84 0 LU0064320186 Danske F US Dollar Bond Class A, USD - - 34,2020 2,98 3,26 6,58 4,00 3,11 0 Swedish Equity Fund SEK 150,19 150,19 150,19 0 LU0081951963 Swedish Kroner Reserve SEK 169,91 169,91 169,91 0 LU0064321663 ost müük tootlus (p.a) % fondi maht NAV US-Dollar Reserve USD 15,01 15,01 15,01 0 LU0076316180 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Absolute Return High Yield Fund EUR 9,87 9,87 9,87 0 LU0278533582 Sampo Likviidsusfond, EEK 1293,0262 1293,0262 1293,0262 0,01 0,40 0,33 2,67 2,33 204 013 667 Global Stable Equity Fund EUR 8,90 8,90 8,90 0 LU0278529986 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 7,96 7,96 7,96 0 LU0278527428 East Capital Asset Management AB 5.09 Global Core Equity Fund EUR 9,96 9,96 9,96 0 LU0112467450 European Alpha Fund EUR 7,45 7,45 7,45 0 LU0326853404 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS SEB Varahaldus 10.09 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat East Capital Balkan Fund, EUR - - 2,26 25,46 -35,98 -35,98 8,69 - 311 000 000 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht East Capital Baltic Fund, EUR - - 6,62 18,91 -15,78 -23,82 -0,55 12,71 97 000 000 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat East Capital Eastern European Fund, EUR - - 4,14 20,99 -29,11 -25,67 10,60 24,04 993 000 000 Konservatiivne Pf, EEK 11,8201 12,0589 11,9395 0,49 4,92 5,66 0,85 2,84 434 550 565 East Capital Russian Fund, EUR - - 127,37 22,63 -31,57 -26,02 15,97 23,26 1 480 000 000 Progressiivne Pf, EEK 15,4433 15,7553 15,5993 2,19 -9,15 -6,37 3,94 7,37 3 116 662 274 East Capital Turkish Fund, EUR - - 0,81 42,53 -33,06 -25,69 - - 108 000 000 Aktiivne Pf, EEK 14,5891 14,8839 14,7365 14,75 -20,70 -16,92 6,56 0,00 141 811 525 Fondide originaalvaluuta on SEK Tasakaalukas Pf, EEK 17,6531 18,0097 17,8314 5,82 -7,63 -4,87 4,31 7,21 125 282 404 ERGO Varahaldus 10.09 Aktiivne Fondifond, EEK 8,0050 8,1668 8,0859 N/A -23,01 -20,27 0,00 0,00 139 318 569 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,8010 9,9990 9,9000 N/A -7,57 -3,47 0,00 0,00 22 960 926 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Dünaamiline Fondifond EEK 11,9101 12,1507 12,0304 10,41 -17,72 -14,71 3,39 0,00 150 899 243 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,9628 13,9628 13,9628 3,87 5,23 6,13 2,71 3,57 455 363 418 Rahulik Pf, EEK 11,8513 12,3301 11,9710 0,55 2,76 3,11 0,97 2,95 60907369,84 Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 11,2407 11,4677 11,3542 11,96 -15,23 -18,80 0,00 0,00 84 538 670 Tuleviku Pf, EEK 14,9493 15,5533 15,1003 1,88 -9,25 -8,92 2,29 6,44 285549228,64 Kasvufond, EEK 7,4678 7,6186 7,5432 16,41 -24,73 -17,98 9,66 18,94 604 737 475 Finter Fund 9.09 SEB High Yield Bond Fund, EUR 1011,6324 1011,6324 1011,6324 N/A 0,00 0,00 0,00 0,00 16 893 249 Vahendatavad Fondid * valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 4,5331 21,61 -26,76 -26,34 3,91 6,99 - Emerging Markets USD - - 217.39 40882473.62 LU0062338560 Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,6403 23,44 -27,7 -19,41 8,43 12,69 - CHF Bonds CHF - - 118.25 24156251.15 LU0121265903 Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,4362 12,69 -18,92 -26,87 -7,28 -1,42 - USD Bonds USD - - 150.85 79526207.68 LU0121266034 Choice Japan Fund, EUR - - 0,4096 12,00 -13,82 -23,53 -8,66 -3,11 - EUR Bonds EUR - - 338.80 85009675.03 LU0121266208 Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 3,1604 16,56 -11,16 -11,67 -3,46 -1,04 - European Equities EUR - - 101.28 39268305.46 LU0095789946 Bond Fund EUR - - 1,2417 3,62 2,4 2,28 0,18 2,69 - Dynamic Portfolio EUR EUR - - 109.89 30663928.98 LU0121265739 Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 2,4613 24,90 -30,39 -36,32 2,92 3,56 - US Equities USD - - 83.81 10128172.33 LU0316676740 Corporate Bond Fund, EUR 1,1728 3,12 -0,56 -0,89 -1,08 1,34 - Yield Portfolio CHF CHF - - 364.38 36705385.79 LU0038841986 Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 3,1099 19,86 -23,68 -22,49 9,32 18,85 - Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 2,9265 20,93 -29,9 -32,59 3,9 14,25 - AS GILD Property Asset Management 30.06 Ethical Europe Fund, EUR - - 2,3058 16,78 -24,45 -26,78 0,53 8,28 - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Ethical Global Fund, EUR - - 0,6203 15,46 -17,55 -22,52 -3,67 0,85 - Europe 2 Fund, EUR - - 1,0798 17,23 -25,36 -27,38 0,21 8,17 - aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1246,1090 17,87 -26,71 -28,56 -0,44 7,49 - EEREIF, EUR - - 16,6229 N/A 16,79 19,23 17,79 - 38 353 270 Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,6638 14,86 -15,6 -20,48 -0,48 3,88 - AS GILD Fund Management 31.08 Global Fund, EUR - - 1,6997 14,89 -15,51 -19,57 -1,2 2,98 - International Mixed Fund, EUR - - 20,2429 10,33 -10,73 -13,97 -1,28 2,08 - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Medical Fund, EUR - - 2,4688 13,44 -5,81 -7,62 -3,25 0,41 - Nordic Fund, EUR - - 5,8578 18,47 -20,87 -23,32 2,77 11,37 - aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Russia Fund, EUR - - 8,1384 N/A -33,01 -21,51 0 0 - GILD Arbitrage Riskikapitalifond, EUR - - 30,2356 3,81 11,24 16,11 20,33 19,03 67 473 211 Technology Fund, EUR - - 1,6090 20,61 -17,05 -17,91 -4,07 -3,69 - Wireless Fund, EUR - - 0,1405 20,67 -25,74 -26,86 -3,35 -2,65 - AS Hansa Investeerimisfondid 10.09 SEB Guarantee Fund 80, EUR 98,7100 N/A 0,05 0 0 0 - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Pensionifond K1, EEK 12,0591 12,3636 12,1809 0,72 3,67 5,83 1,50 2,82 377 151 006 SEB Likviidsusfond**, EEK 100,0000 100,0000 100,0000 4,75 4,81 4,88 4,55 - 1 920 559 388 Pensionifond K2, EEK 13,4493 13,7890 13,5852 1,33 -3,31 -1,77 2,14 4,72 2 022 962 489 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid Pensionifond K3, EEK 15,4654 15,8559 15,6216 2,26 -7,89 -6,57 3,18 6,96 4 350 353 142 Pensionifond V1, EEK 18,4339 18,8994 18,6201 5,80 -6,01 -4,76 2,09 5,45 128 670 653 Trigon Alternative Funds 9.09 Pensionifond V2, EEK 14,2992 14,6603 14,4436 10,00 -14,79 -13,87 2,23 218 427 883 Pensionifond V3, EEK 17,2520 17,6877 17,4263 15,85 -24,43 -24,13 3,04 367 060 579 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 6,3986 6,5601 6,4632 16,63 -37,64 -37,05 0,00 0,00 31 934 788 Aktiivne Alfa Fond, EEK 113,5239 116,9990 115,8412 - -27,45 -34,82 - - 566 932 535 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 131,5328 134,8543 132,8614 25,46 -50,09 -53,99 -7,29 0,00 941 944 884 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 7,9390 8,1395 8,0192 23,20 -44,60 -50,97 0,00 0,00 34 684 608 Fondifond 100, EEK 95,4144 97,8239 96,3782 16,55 -27,37 -27,11 0,00 0,00 749 695 031 Trigon Funds 9.09 Fondifond 30, EEK 103,3859 105,9967 104,4302 6,35 -7,02 -5,72 0,00 0,00 278 844 625 Fondifond 60, EEK 100,5295 103,0681 101,5449 11,21 -17,21 -15,95 0,00 0,00 861 192 699 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Venemaa Aktsiafond, EEK 1479,0976 1516,4486 1494,0380 21,33 -37,77 -29,07 8,88 21,97 1 119 834 218 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 11,1731 11,2290 11,1731 7,04 6,09 12,16 0,00 0,00 23 724 274 Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 123,8804 127,6731 126,4089 N/A 0,00 0,00 0,00 0,00 75 462 980 Private Debt Võlakirjafond, EUR 1077,9358 1099,9345 1099,9345 N/A 5,53 8,73 - - 58 911 015 Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 174,5900 180,7937 177,2487 16,83 -33,88 -39,85 -6,65 7,52 559 672 744 Arenevate Turgude Finantssektori Fond 121,6304 125,3527 124,1120 N/A -20,60 0,00 0,00 0,00 250 919 899 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 92,2056 95,4819 93,6097 16,33 -32,84 -38,29 -3,37 0,00 470 537 049 ost müük tootlus (p.a) % fondi maht Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 98,5411 102,0425 100,0417 17,75 -28,53 -31,50 0,00 0,00 65 470 562 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Teise Laine Fond, EEK 201,6702 208,8361 204,7413 17,40 -25,48 -28,45 12,30 0,00 669 824 423 Intressifond, EEK 154,4082 154,4082 154,4082 0,02 0,51 1,58 4,46 - 438 627 851 ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve Hansa Rahaturufond**, EEK 1000,0000 1000,0000 1000,0000 5,22 5,26 5,19 4,70 - 1 083 841 544 ERGO Varahalduse AS 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 Nordea Rahastoyhtiö 665 7122, [email protected], www.seb.ee Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0420, faks 680 0402 Fondivalitsejad Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201 Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67 Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300 Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund Sampo Pank AS GILD Fund Management fax +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, Danske Capital AS Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, Narva mnt 11, Tallinn tel 630 2104 Avaron Asset Management Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0401, www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti Narva mnt 9A, Tallinn, tel 675 2295, tel 640 5720, faks 640 5701, [email protected], Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 SEB Enskilda Equities faks 680 0403, [email protected], Krediidipank, www.krediidipank.ee faks 675 2275, [email protected], www.suprema.ee Tornimäe 2, Tallinn tel 664 4205, faks 664 4201, www.gildbankers.com www.sampopank.ee tel 665 6622, faks 665 6802 [email protected], www.avaron.ee AS Hansa Investeerimisfondid AS GILD Property Asset Management Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, Trigon Funds Marfin Pank Eesti AS East Capital Asset Management AB Rävala pst 6, Tallinn 10143, tel 680 0401, faks 888 1171, [email protected] Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9225, Maaklerifirmad Pärnu mnt 12, Tallinn Pikk 67–1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, faks 680 0403, [email protected], LHV Varahaldus AS faks 667 9225, [email protected], www.trn.ee Hansapank tel 680 2500, faks 680 2501 faks 646 1674, [email protected], www.gildrealestate.com Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0435, AS SEB Varahaldus Liivalaia 8, Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545 Evli Securities AS www.eastcapital.com Finter Fund Management Company S.A. faks 680 0402, [email protected], www.lhv.ee Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel 640 5784, faks 640 5701 reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev REKLAAM 19

Tule sõlmi infokindlustuse leping 31. oktoobril 2008 Tallinnas

Äripäeva infopank Lepingute sõlmimine ja info: agent.aripaev.ee Toitlustus- või 667 0008 konverents Aastane kasutusperiood 8383 krooni eest või www.aripaev.ee/konverents IP-põhine kasutusperiood viiele kasutajale 11 913 krooni eest kindlustab ligipääsu infole täiesti unikaalses andmebaasis, kus on teave 103 677 Eesti majanduselu võtmeisiku ja 91 912 Eesti ettevõtte kohta. Äripäev 11. september 2008 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 20

Tõsteseadmed Keskküttepõletid TÖÖSTUS Diiselmootorid Markeerimisseadmed

EKSTRÖM EESTI AS | tehnoloogia | materjalid | keskkond | Kadaka tee 84a, 12618, Tallinn tel 677 9440, Faks 677 9470 info@ekström.ee Tehnikaülikool viib teadmised Firmad annavad koolile moodsat tehnikat

Ain Alvela [email protected]

TTÜ kavatseb ettevõtetelt saadud moodsate seadmete ja tarkvara toel õppetöö kõrval hoogustada tootmis- ﬁrmade nõustamist, et nood oleksid valmis paindli- kult hangetele reageerima, uusi tooteid projekteerima ja tootmisse laskma.

Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) on käimas kümmekond ettevõtetega kahasse tehtavat projekti, mille kaudu loodetak- se suunata tootmisega tegele- Joonistamisega tegeleb TTÜ uus robot nii-öelda hobi korras, tema põhitegevus on keevitamine. Elu on näidanud, et tööstusliku seadme kasutamine õppeotstarbel on vatesse firmadesse teadmiste- tõhus viis näidata tudengile, kuidas selline seade reaalses tootmises töötab. Tõhusam saab olla vaid praktika otse mõnes tehases. Foto: Julia-Maria Linna potentsiaali, millest kõrgkool kubiseb, ent mis siiani on jää- nud loksuma pelgalt akadee- ratoorne baas, seda paremad dise koostamisest ning asja milistesse ringkondadesse. spetsialistid ettevõtted meilt tootmisse suunamisest. Robotile paneb aru pähe inimene saavad,” kinnitab Sürje. “Tu- “Eesti firmad on liiga väike- Masinad kuluvad marjaks levast inseneri saab hästi koo- sed, et omal jõul suuri asju val- Tootmise automatisee- mingi tehnikaeriala oman- Meelis Viisilehe hinnangul Üks selline projekt tipnes nä- litada vaid siis, kui talle an- mis teha,” tõdeb Pettai. “Sel- rimisega saab algust te- danud inimesed saavad TTÜ on tootmise automatiseerimi- dalapäevad tagasi, kui AS Ees- da õppepraktikat tööstuslikel leks, et seda siiski saavutada, ha alles siis, kui on ole- seadmete baasil omanda- se sh robotite kasutamise esi- ti Ehitus andis TTÜ ehitustea- seadmetel. Vanaviisi kriidiga on vajalik ettevõtete koostöö. mas spetsialistid, kes kõrg- da konkreetselt robootika- mene ülesanne tõsta ettevõt- duskonna mehaanikainstituu- tahvlile joonistamine ei too Seda me proovimegi nüüd ha- tehnoloogilisi tootmisliine alaseid teadmisi. te tootlikkust – töö saab kiire- di laborile ligemale 3 miljoni enam ammu tulemusi.” kata suunama.” käsitseda oskavad. “Kui firma ostab tootmi- mini ja veatumalt tehtud, kui krooni eest materjalitugevuse TTÜ elektriajamite ja jõu- sesse roboti, siis võib tööta- inimene eales suudaks. Edasi katseseadmeid. Tegemist on elektroonika instituudi dot- Spetsialistid kooli lektoriks Tööstusseadmete ja -lii- jate väljaõppe korraldada ka tulevad tööjõukulude kokku- läbi ajaloo suurima erasekto- sent Elmo Pettai on seda meelt, Maikuus sai allkirjad TTÜ kok- nide masinehitusliku pro- uue seadme tarnija ning üldi- hoid, võimalus tootmispinda ri annetusega TTÜ-le. et tootmisega tegelevates fir- kulepe tootmislahenduste väl- jekteerimisega tegeleva OÜ selt see ongi nõnda korralda- paremini ära kasutada, sääs- Selle nädala alguses paka- mades muutuvad täpsus ja kii- jatöötamisega tegeleva Sweco Teamwork Engineering jutud,” selgitab Viisileht. “Aga ta energiat, parandada tar- tasid rõõmust TTÜ energee- rus üha olulisemateks. Projektiga. Lepingu tulemuse- hataja Meelis Viisileht näeb kui insener asub ametisse et- netäpsust jmt. Kõik see aitab tikateaduskonna õppejõud, “Tänapäeva tehnoloogili- na käisid juba sel suvel tuden- tehnikaülikooli tootmise au- tevõttes, kus on töös robotite- tõsta ettevõtte tegevuse efek- kui energeetikakontsern ABB ne protsess ei võimalda sini- gid Swecos praktikal, sügisest tomatiseerimise labori kõi- ga varustatud liinid, võib sel- tiivsust, mis omakorda tugev- kinkis elektriajamite ja jõu- seid esmaspäevi,” tõdeb Pettai. hakkasid firma insenerid pida- ge olulisemat kasutegurit et- lest küll kasu olla, kui ta TTÜs dab firma vastupidavust turu- elektroonika instituudile mil- “Töökäsi ei jätku, toodangu ma koolis loenguid. tevõtete jaoks selles, et juba täiendkoolituse läbi teeb.” konkurentsis. Ain Alvela jon krooni maksva keevitusro- maht aga peab kasvama. Appi “Peame võtma igal aastal boti koos simulatsiooniprog- tulevad automaatika ja robo- tööle kümmekond hea haridu- rammiga. Lisaks keevitami- tid, aga enne kui need firmasse se saanud inseneri,” selgitab sele oskab robot joonistada ja tarnida, peab seal keegi nende- Sweco Projekti juhataja Aare asju ühest riidast teise laduda. ga töötama õppima.” Uustalu. “TTÜs saavad nad vä- Selle najal hakkavad teadmisi ga hea akadeemilise hariduse. omandama automaatika ja ro- Firmad käsikäes tööle Meie lisame projekteerimise bootika eriala tudengid. Äsja käivitatud keevitusrobot praktilised oskused.” TTÜ rektor Peep Sürje sõ- integreeritakse 2005. aastal Suuresti ettevõtete ja äri- www.certex.ee nul panustavad ettevõtjad üha ostetud tootmisliini mudeli- meest poolt rahastatavate TTÜ enam kooli tehnilise varustuse ga. TTÜ tootmise automati- Arengufondi stipendiumidega CERTEX EESTI OÜ uuendamisse ning see on vaja- seerimise õppetehnika võimal- maksti tublimatele õppuritele Peterburi tee 47, 11415 Tallinn lik abi lisaks rahale, mida õp- dab nüüd näitlikult simuleeri- eelmisel õppeaastal kokku 2,3 tel 606 2599, faks 606 2499 peasutus saab riigilt ja eurolii- da tootmisprotsessi, mis koos- miljoni krooni. e-post [email protected] du tõukefondidest. Ühtekok- neb tellimuse vastuvõtmisest, TTÜ diplomiga spetsialis- ku on TTÜ-l kaante vahel sada- arvutis selle täitmiseks vajali- te on kõige rohkem BLRT Gru- kond lepet ettevõtetega. ku seadmestiku koostamisest, pis – oma paarsada, sadakond TEKSTIILIST TÕSTETROPPIDE VALMISTAMINE “Mida parem on meie labo- selle esitlemisest tellijale, näi- töötab ABBs. toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev TÖÖSTUS 21 TSITAAT KUUPÄEV LOE VEEBIST

www.k6k.ee Tootja ei pea tellijale SA Keskkonnaõiguse Keskus enam ajama udujut- koduleht, kus muu hulgas info, millist keskkonnaalast juristi- tu” mingist umbmäärasest nõu on võimalik saada tasuta. hinnast, vaid saab konk- www.osale.ee reetsed numbrid ette Keskkonnaministeeriumi vee- 17.09 osakonna veeb, kus saab arut- laduda. esitletakse Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklassis energia- leda oluliste veemajandus- Elmo Pettai, TTÜ dotsent säästuvõimalusi tutvustavat raamatut “Teistmoodi energia”. probleemide üle.

RAAMAT nerit kümnest Euroopa riigist, takse romu eest raha vasta- Valmis õppematerjal Eestis koordineeris tegevust valt selle kaalule. SA REC Estonia. “Sellist romusõidukite kogu- energia säästmiseks Raamatu väljaandmist toe- mise aktsiooni korraldab Kuu- Keskkonnaharidusliku pro- tasid ELi Intelligent Energy sakoski teist aastat,” tea- tootmisse jekti “Kyoto minu kodus” raa- Programme, Eesti Energia ja tab Kuusakoski juhatuse esi- mes valmis energia säästlikku SA Keskkonnainvesteeringu- mees Kaido Aettik. “Mullu- kasutamist tutvustav raamat te Keskus. se kampaania raames tehtud KOMMENTAAR MIS ON MIS “Teistmoodi energia”. teavitustööst oli palju kasu Õppematerjali koostasid METALL ning romude kokkuost suure- utomaatika raken- Töösturid sirutavad partnerid Inglismaalt, Prant- Romusõidukist nes alates septembrist hüp- Adamine võimal- teadlastele abikäe susmaalt, Itaaliast, Poolast, peliselt.” dab luua töökohti, näiteid TTÜ tänavustest koos- Tšehhist ja Rumeeniast. Ma- saab kasudega lahti Kaido Aettik tõdeb, et kogu- robotiseeritud töökohti. tööprojektidest ettevõtetega terjal kohandati meie oludele. Metallijäätmete käitleja Kuu- misaktsioonidest hoolima- TTÜ-le kingitud uus töös- Õppematerjalis tutvustatak- sakoski korraldab ka sellel sü- ta on Eestis ringi sõites näha tusrobot võimaldab õpeta- Ldiamon AS se, kuidas kodumajapidami- gisel kogu Eestit hõlmava ro- väga palju autovrakke, mis rida automaatliinide program- koostöö TTÜ biomeditsiini- ses saab kasutada taastuv- musõidukite kogumise kam- sustavad ümbruskonda. meerimist, projekteerides es- tehnika instituudiga hõlmab energia allikaid ja kirjeldatak- paania. “Sellised romusõidukid või- malt virtuaalse tootmislii- tegevust, mille eesmärk on se Eesti kogemusi. Trükise- Romukampaania 2008 kes- vad sisaldada kütust ja õlisid, ni, kõrvaldada seal kõik prob- tuua turule tooteid, mis aita- le on lisatud CD-plaat, kust tab 31. oktoobrini. Kampaa- mis võivad keskkonda sattu- leemid ja lõpuks teha valmis vad tõsta kroonilise neerupuu- leiab lihtsaid juhendeid. nia perioodil oma romusõidu- des suurt kahju põhjustada,” reaalne liin, millelt hakkab dulikkuse all kannatavate pat- Projektist võttis osa 16 part- ki toonud inimestele maks- selgitab Aettik. Kanali tee 1, Tallinn (Mõigu) tulema reaalset toodangut. sientide elukvaliteeti Telefon 5011492, [email protected] Asja praktiline väärtus on sel- tootmiseelsesse faasi on les, et tootja ei pea tellijale jõudnud traditsioonilisi dialüü- enam ajama udujuttu mingist si kvaliteedi parameetreid jäl- umbmäärasest hinnast, vaid giv optiline monitor Diamon saab konkreetsed numbrid AS Sweco Projekt www.kaubaalused.com ette laduda. koostööleping sõlmitud mais • võrkaiad • turnikeed Elmo Pettai, TTÜ dotsent 2008 neljaks aastaks TOOTMINE, MÜÜK, KOHALEVEDU • paneelaiad • tõkkepuud võimaldab tudengitele prak- • väravad • teetõkked Tel5105565Tel 51 05 565 • automaatikasüsteemid • läbipääsusüsteemid inkisime tehnikaüli- tikaõpet ettevõttes Kkoolile selle roboti, ku- Sweco konsultandid peavad na loodame, et tänu ülikoolis loenguid sellele saame koolist järjest ettevõte toetas tublimaid paremaid spetsialiste. TTÜ tudengeid 60 000 krooniga diplomi saanud inimeste teo- AS Eesti Ehitus reetiliste teadmiste baas on sõlmitud septembris 2008 tal üldjuhul hea. Sageli te- toetas ligi 3 miljoni krooniga kib aga probleeme praktili- kahe materjalitugevuse katse- AS Fors MW on 1992. aastal asutatud masinaehitusettevõte, mille peakorter asub Sauel. Fors MW grupp se osa madala tasemega. Sel- seadme soetamist tegutseb 25 riigis, kus töötab 140 inimest. AS Fors MW käive 2007. aastal oli 276 miljonit krooni. Praegu le korvamiseks saavad tuden- TTÜ materjalide tugevusla- on Fors MW oma valdkonna turuliider Euroopas nii FARMA metsaveokärude, NIABi traktorprotsessorite gid meie ettevõtetes prakti- bor pakub katsebaasi ettevõt- kui ka BIGABi multilifthaagiste osas. Fors MW toodete ja teenuste võtmeomadused on innovatsioon ja kal käia. jatele, kel vajadus materjalide kvaliteet. Lähem informatsioon Fors MW toodete ja ettevõtte kohta Internetist: www.forsmw.com Bo Henriksson, tugevust hinnata, aga oma la- ABB Balti regiooni juht bor puudub Seoses ettevõtte arenguplaanidega ootab Fors MW oma meeskonnaga liituma ABB Baltic TASUB TEADA sõlmitud septembris 2008 kontsern kattis tööstusrobo- TOOTMISJUHTI Roboteid ja projekteerimis- ti tarnimisega seotud ligi mil- programme kasutades on või- joni kroonise kulu Töökirjeldus malik integreerida mingi toote toetab tublimaid tudengeid Peamiseks eesmärgiks on luua ja arendada edasi süsteemi, mis tagab majanduslikult efektiivse toot- mudeli üleviimist ühe ettevõt- 140 000 krooniga mistegevuse, häireteta tooraine ja materjalide hankeprotsessi ning tellimuste õigeaegse ja kvaliteetse te arenduskeskusest teise. täitmise. Tootmisjuhi ülesanneteks on tootmise planeerimine ja sellest kinnipidamise jälgimine, toot- Säärane töökorraldus või- NUMBER miseks vajalike ressursside planeerimine ja tootmispersonali puudutavate küsimustega tegelemine. maldaks mitmel ettevõttel ka- Samuti vastutab tootmisjuht kvaliteedi, tootmisalaste uuenduste ettevalmistamise ja juurutamise, hasse valmis saada kõrge li- tootmisaruannete koostamise ning reklamatsioonidega tegelemise eest. Tootmisjuht osaleb aktiivselt sandväärtusega lõpptoode. uute tootmisvõimaluste loomise töögrupis. TTÜ hakkab looma kuni viie 165 000 Tootmisjuhi alluvuses töötab kahes vahetuses ligi 120 inimest, nendest otseses alluvuses viis meistrit. ettevõtte esindajatest koosne- Tootmisjuht teeb tihedat koostööd müügi-, ostu- ja logistikaosakonnaga. Tootmisjuht allub ettevõt- vaid gruppe, et leida just nen- robotit töötab ABB kont- te juhile. de spetsiiﬁkat, arvestades kõi- serni kõigis tehastes kokku. ge efektiivsemaid lahendeid Suure osa neist on ettevõte tootmise arendamiseks. ka ise valmis teinud. Nõudmised kandidaadile Oled sobiv kandidaat, kui Sul on tootmisjuhi kogemus ning Sa tunned siirast huvi valdkonna vastu. Sul on teadmised kvaliteedist, efektiivsetest protsessidest ning nende juhtimisest. Sinu edukaks toimetu- lekuks sellel ametikohal on oluline eelnev kokkupuude masinaehitusega, et alluvatega ühises (tehnili- Erika 4, Tallinn ses) keeles suhelda. Töö eeldab eesmärgipärast tegutsemist ja vastutuse võtmist oma töö eest. Vajalik tel 660 3189 RADIARE on hea suuline ja kirjalik inglise keele oskus ning vene keele oskus suhtlustasandil. [email protected] Ettevõte pakub Remondime ja valmistame Fors MW pakub omalt poolt võimalust liituda nr 1 masinaehitaja ja -müüjaga oma valdkonnas Euroo- igas mõõdus pas. Peagi globaalset haaret omav ettevõte pakub võimalust juhtida kvaliteetseid masinaid tootvat üksust Eestis ning osaleda uute tootmisvõimaluste rajamise projektides üle maailma. Tulemuslikule suitsuimejaid ja tootmisjuhile on see võimalus teha karjääri Fors MWs liikudes tulevikus teiste regioonide tootmiste või ärijuhi positsioonidele. Kindlasti pakub Fors MW põnevat väljakutset tootmise efektiivsuse suurenda- tolmu-/saepuru-/ventilaatoreid. mise ning väljapoole Eestit laienemise osas, samuti võimetele ja tulemustele vastavat töötasu. Nr 3,2; 4,2; 5,0; 6,0; 8,0; 9,0; 11,2; 16,0 Kontakt: [email protected], telefon 679 0026 personalijuht, faks 679 0001 Äripäev 11. september 2008 toimetaja Mati Feldmann, tel 667 0052, e-post [email protected] 22 ÄRILAUSE Me aruta- me ikka veel ”ettepanekuid, mida ARVAMUS nn krokodillid esitasid juba suve alguses. Mart Laar, riigikogu liige, IRL: me ei jõua eelarvega edasi | toimetuse seisukoht | kommentaarid | Terevisioon, Delﬁ, 10.09.2008

PALJU ÕNNE!

Venno Laul 70 Tarmo Terav 50 Estonia Klaverivabriku OG Elektra juhatuse esimees juhatuse liige Raivo Altmets 48 Endel Rand 64 Merxi juhatuse liige Randemi juhataja Eva Kolli 40 Peeter Vihalemm 64 Kirjastuse Valgus Tartu Ülikooli juhatuse liige meediauuringute Valdis Noppel 33 professor Maag Piimatööstuse juhataja

VAHENDAB Edu toob pidev arendustöö, mitte palkade kärpimine

estis räägitakse vii- Emasel ajal palju kon- kurentsivõime suu- rendamisest palkade kär- pimisega. Mõnes sekto- Heikki Mäki, Elcoteq ris on palgatõus tõepoo- Tallinn ASi peadirektor lest olnud liiga kiire, kuid konkurentsivõime puudu- mise peapõhjused on mu- ka arutelu üldine vaimsus: jal. Konkurentsivõime joh- olukord, kus palgad on liitub omamiskuludest ja sega palju tõusnud, tuleb lõ- da võib kirjeldada kolme petada. Aga kes tõstis pal- muutujaga võrrandina: ku? Meie – ettevõtte juht- Jolki-palki! kulubaas, kvaliteet ja toot- kond. Kui palgatõus hal- Plindris likkus. vab ettevõtte konkurent- sivõime, tuleb juhtkonnal Praegune avalik arute- vaadata peeglisse ja küsi- lu on keskendunud ku- da, miks ei suurendatud lubaasi ühele osale – pal- tootlikkust ega pööratud kadele. Olen nõus, et ku- tähelepanu kvaliteedile. lubaasi kärpimine paran- ka metsatööstus dab omamiskulude tule- Teisiti öeldes: olen nõus, muslikkust, aga selle mõ- et teatud ametipostidel on oome metsanduskontsern Stora tud on juba üleküpsed ja paremaks min- ju on vaid lühiajaline ega palgatõusu külmutamine SEnso andis eile börsile teada oma JUHTKIRI na ei saa. ravi konkurentsivõimetu õigustatud, ent võitlus an- ümberkorraldusplaanid, et ol- Meie tulumaksuseadus ei võta arvesse äri peapõhjuseid: kvalitee- dekate inimeste värbami- la valmis Venemaa puidu eksporditolli- Olles teadlik Vene- metsa hoolduse ja majandamisega seo- ti ega tootlikkust. Ses osas se pärast kestab ja inves- de järsuks tõusuks – muu hulgas näeb maa puidutollide tud kulusid, ja see on viga. on Eesti majandus maa- teerima peab just sellesse. kava ette Paikuse saetööstuse sulgemi- ilmamajandusest kaugel Ainus võimalus üldist olu- se Eestis. ”järsust tõusust, ei teinud Riigimetsa osas on aga pikaajalised maas. Ettevõtte palgaku- korda parandada on suu- Äripäev heidab meie seaduseloojate- Eesti omalt poolt midagi lepingud sõlmitud, näiteks Estonian lu põhjal on Eesti Euroopa nata rohkem vahendeid le ja muidu riiklikele mõtlejatele ette, et Celliga, mistõttu sealt saetööstustele ei Liidus konkurentsivõime- tootlikkuse suurendamis- olles teadlik Venemaa puidutollide jär- selleks, et meie oma puit jätku, või ka puit ei sobi. line. Selle alus on olnud se ja ületada konkurenti- sust tõusust, ei teinud Eesti omalt poolt jõuaks saetööstustesse. On nukker, et Eesti saetööstustesse maksude järjekindel alan- de seatud kvaliteediootu- midagi. tehtud investeeringud ähvardavad luhta damine. Tähtis on jätkata si. Tähtis on ka tunda oma minna, inimesed jäävad tööta (Paikusel samas vaimus, sest mak- ärikeskkonda: konkuren- Midagi – see oleks tähendanud niisu- seadusemuudatused, mis soosivad oma näiteks 140 inimest). sulanguse peatamine an- te, klientide soove, enda ja guse metsamajanduskava vastuvõtmist metsa kasutamist puidutööstuses. See ei tarvitse veel kõik olla, sest Stora naks märku parenduspüü- konkurentide tugevaid ja ja niisuguse seadus- ja maksukeskkonna Stora Enso juhi Jouko Karvineni sõnul Ensole kuuluvad Eestis ka Imavere ja Nä- de seiskumisest. nõrku külgi. Ajad, mil et- loomist, mis tooks Eesti metsa meie pui- suudab seni suurim Venemaalt puidu pi saetööstused, läinud aastal sulges tevõtte juhtkond võis luba- dutööstustesse. importija Stora Enso tuleval aastal hak- Stora Enso Sauga saetööstuse. Kui ettevõte püüab kon- da enda konkurentsieelise Puitu meil ju jätkub, see on fakt. Tar- kama saada ilma Venemaa ümarpalgita. Vaevalt, et Eesti omanike saetööstu- kurentsiprobleeme pa- tähelepanuta jätmist, on vis on mets meie erametsaomanikelt sed Venemaa palki odavamalt saavad, randada palku kärpides, möödas. kätte saada. Eesti metsasuse protsent Üleminek sai korraldatud nii, et Soome seega võib metsatööstuse väljasuremi- unustades samal ajal toot- Meeles tuleb pidada üht on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu po- metsaomanikel oli ja on aega koduturul ne jätkuda. likkuse ja kvaliteedi, sei- lihtsalt reeglit: kui me pi- le alust kartusteks, et Eesti paljaks raiu- pakkumist suurendada. Eesti üldise majandusliku olukorra sab ta peatselt silmitsi sa- devalt ei arene, siis teevad takse. Mets saavutab raieküpsuse teatud Nii kaua, kuni soodsam oli saagi- taustal on see järjekordne hoop, aga süü- ma probleemiga. Palga- seda meie konkurendid. aastatega, edasi pole mõtet raiumisega da Venemaa palki, seda tehtigi. Kui Ve- distada võime siin küll ainult iseennast. kärbe võib paista lihtsaim Peame hoolitsema vaid viivitada. nemaa palk ei tasu enam ära, on tagala lahendus, ent ei aita pa- selle eest, et meie areng Näiteks Soome tegutses palju ette- oma metsaga kindlustatud. randada ettevõtte konku- oleks nii Eesti kui ka maa- nägelikumalt. Teades samamoodi kui Aga meil ei ole. Meie erametsaoma- LOE ÄRIPÄEVAST rentsivõimet. ilma tasemel konkurenti- meie Venemaa kasvavatest tollidest pui- nikud oma metsa ei sae, kuna tulumaks “Stora Enso tõmbab kokku kõikjal” Mulle valmistab muret de omast kiirem. du välja veole, võeti vastu adekvaatsed lajatab täie rauaga – ehkki paljud puis- lk 4–5 tänane kaanelugu

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 begraaﬁka (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- Tiraaž: 25 600 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: Tellimishind 12 kuuks 3460 kr olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Mati Feldmann, tel 667 0052, e-post [email protected] 11. september 2008 Äripäev ARVAMUS 23 KUUPÄEV DILEMMA

Kuulub, ei kuulu... RAAMATUPIDAMINE Üks militsionäär palub teisel Ahtri 6, Tallinn 10151 militsionääril vaadata, kas Tel +372 661 6417 GSM +372 501 4068 patrullauto vilkur töötab. [email protected] www.hansaconsult.ee See küünitab asja uurimi- seks pea autoaknast välja. Valmisfirmade müük, äri- ja “Töötab, ei tööta, töötab...” mittetulundusühingute AUTENTE 11.09 seitse aastat tagasi lendasid islamistlikud terroristid World Riigikogu liige Jaan Mida ühist? Kesknädala sõ- asutamine VALMIS OSAÜHINGUD Trade Centeri kaksiktornidesse ja samuti Pentagoni hoonesse. Kundla ei tea, kas ta on või nul on mees välja arvatud, Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik RAAMATUPIDAMISTEENUSED Tundus kui apokalüpsis. Pärast seda pole kogu maailma turvali- ei ole Keskerakonna liige. mehe enda sõnul pole ta sel- www.wasp.ee MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS [email protected] Tallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760 sus enam see, mis ta oli varem. Kes aitaks selgust saada? list teadet saanud. Patiseis? Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966 wasp project Mob. 51 12 061 www.autente.ee [email protected]

ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS Oravate uus maksukingitus KORRALDAB 8.–9. oktoobril 2008 KOOLITUSE: eformierakonna ette- ravimite käibemaks tõuseb 5 Rpanekud eelarvesse li- VAHENDAB Marika Tuus protsendilt 9-le, et pruugi ta saraha leidmise sil- tähelegi panna. Kuid et üle- di all on peenike plaan koa- Kui kogu Eu- jäänud teenustele ja kaupa- KASUMLIKKUSE litsioonikaaslasi nurka aja- dele kavatseb võimupartei la- da. Pähkel pähkli haaval täi- roopa kasu- jatada ühtse 18 protsendi- davad oravad võõraste kätega tab toidukaupade- ga, võib küll valitsusparteid oma üliliberaalseid lubadu- ” riigikogu liige, omavahel riidu ajada. Varem MÕISTMINE JA si. Kogu valitsusliit on pan- le ja ühistranspor- Keskerakond lepiti tõsta maksu ainult 5 dud tantsima Reformi pilli dile vähendatud protsendilt 9-le. järgi. Tulumaksureformi pi- JUHTIMINE dasid oravad liiga lihtsaks la- käibemaksu, taha- Eriti raske on sotsidel al- henduseks. me meie risti vastu- la neelata piletihindade tõu- Kuidas panna kuluarvestus su, sest selle üle on Refor- Mida arvaks Isamaa ja Res pidi toimetada. mierakonnaga vaieldud ju- tööle ettevõtte eesmärkide heaks? Publica Liidu valijad, kui par- ba üle aasta. Ehk jääks sot- tei nõustuks üleöö kaotama meenlastega kehva tervise Kas kevadel vastu seisnud sid rahule, kui tehtaks järele- laste arvuga seotud tulumak- edetabelit. Pensioneid hak- sotsid on vaikides nõustu- andmine ainult kultuuriüri- Koolitus suvabastuse? Kuidas võiks kasime juba kevadel pensio- nud? Juunis lausus sotsiaal- tuste piletite osas. Kui ko- … käsitleb tegevuspõhise kuluarvestuse ja majandus- ja kommunikat- nifondist võtma, sest sot- demokraatide fraktsiooni gu Euroopa kasutab toidu- juhtimise (ABC/M – activity based costing/ siooniminister Juhan Parts siaalmaksust ei jätku. Kuna esimees Eiki Nestor: “Selle- kaupadele ja ühistranspor- management) põhimõtteid ja ülesehitust; lubada lõpetada 75 protsen- valitsus pole fondi lisa pan- le ettepanekule puudub al- dile vähendatud käibemak- di kütuseaktsiisi suunamise nud, haigutab 2011. aasta ternatiiv ja ebainimlik on see su ning mõned riigid on toi- … aitab mõista kasumlikkuse mõõtmist teedeehitusse? Kuidas saaks pensionifondis auk. Pensio- ka.” Ka ametiühingud olid duained üldse käibemaksu- – kuidas mõõta ning hinnata toote- ja IRLi põllumajandusminister niea tõus ei tuleks meie keh- kevadel astmelise sotsiaal- ta jätnud, tahame meie ris- kliendikasumlikkust; Helir-Valdor Seeder asenda- va tervisega kõne alla. Nii maksu idee vastu. Või juhtub ti vastupidi toimetada. Siin da põllutoetuste ülemmäära tundub astmeline sotsiaal- nii nagu töölepingu seadu- jääb Keskerakond üksi, sest …annab praktilised oskused ettevõtte 25protsendilise dotatsiooni- maks eriti küüniline. Kesk- sega? Algul tehti palju kisa, nii sotsid kui ka IRL hääleta- majandusarvestuse korraldamiseks moel, ga? Tahetakse ju kummuta- erakond on küll korduvalt seejärel lepiti aga kosmeeti- sid kevadel meie eelnõu me- mis muudab tegevuspõhise arvestuse da Isamaa kui Eesti põlluma- välja käinud astmelise tulu- liste paranduste osas kokku. netlusest välja. haldamise lihtsaks ja tõhusaks; janduse hävitaja halb maine. maksu. Pea kõikides eduka- Ja kuigi oravapartei 17- Kokkuhoiu sildi all on tes riikides on progressiivne Erilist demagoogiat raken- punktiline nõudmiste ni- … õpetab tegevuspõhise kuluarvestuse ja oravapartei välja käinud ka tulumaks. Kui õiglaseks võib dab reformipartei käibe- mekiri norib teadlikult tüli, planeerimise seoseid ﬁnants- ja strateegilise ettepaneku, mis riigieelarve aga pidada, et Eesti Energia maksu osas, öeldes, et 9prot- nõustuvad partnerid ilmselt planeerimisega; tulusid vähendab. Sotsiaal- või Eesti Panga juhi aastas 2 sendiline soodustus võib jää- pinnapealsete muudatuste- maksule kolme Eesti kesk- miljonit krooni ületavalt tada vaid ravimitele ja majutu- ga ja neelavad kogu loo alla. . … annab oskused tegevuspõhise mise palga suuruse ülempii- sult hakkaks sotsiaalmak- sele. Tädi Maali loeb ja kii- Sest pikalt opositsioonis is- kulumudeli juurutamiseks ja ri seadmine riivaks kindlas- su laekuma kuus vaid 36 000 dab, kuidas oravapartei va- tunud sotsid ja isamaaliitla- haldamiseks organisatsioonis; ti ühiskonna õiglustunnet. krooni pealt? Ometi tahavad nainimesi hoiab, ei lase ravi- sed ainuüksi põhimõtete pä- Eestlaste eluiga on Euroopa oravad teha oma toetajatele mite hindadel tõusta, ja an- rast võimust ei loobu. Raha … on suunatud ﬁnantsjuhtidele ja lühemaid, juhime koos ru- maksukingi. nab valimistel jälle hääle. Et ja võim on neile tähtsamad. kontrolleritele.

Iga osaleja saab koolituse lõpus kaasa Elagu intellektuaalne omand! Äripäeva raamatu “Loodud kestma”. innisvaraturg po- da suurem kui suurel raha- Kle küll surnud, VAHENDAB Ardo Reinsalu paigutusel. Strateegiliselt ha- Koolitaja on konsultant vaid normalisee- jutatud mikroinvesteeringud ja ärinõustaja rub. Betooni paigutatud Kinnisvara- on riskikapitalistide rikastu- poolemiljardistest projekti- mise alus. Isegi pühapäeva- Rein Parelo. dest on üha raskem kiiret ka- turu rauge- investor teab, et aktsiaturul sumit oodata. See tähendab, des on mõistlik ei osteta kogu raha eest ai- et heal majanduslikul järjel ” Curonia Researchi nult ühe firma aktsiaid, vaid inimesed – investorid – pea- paigutada raha juhatuse esimees jagatakse see eri vahendite vad otsima inflatsioonihir- teadmistepõhises- vahel. Väike on uus suur! mus teisi võimalusi oma ra- Inglismaal tehakse in- ha paigutamiseks. Kuna ka se tegevusse, mis vesteeringutele maksusoo- aktsiaturgudel pole kõige lõ- loob lisaväärtust. dustusi, kui ükski omanik ei busam, tuleks õppida edu- kontrolli üle 50% ettevõttest. meelsematelt riikidelt ja in- sima üles ettevõtted, kel- Mis viga on paigutada sin- See ajendab väikeinvestori- vesteerida ettevõtetesse, mil- lel on mingi lisaväärtus väl- na 200 miljonit ja lasta ra- teid koostööle, kus kümme le intellektuaalne omand taja pakkuda. Eestis pole puu- hahunnikul tootlust kogu- inimest paigutavad raha ühi- gab pikaajalise arengu ja li- dust tublidest tegijatest, kes da! Kulukam on investeerida sesse ettevõtmisse. Nii on ka saväärtuse tõusu. saavad palka välisfirmadelt väiksematesse projektides- investoreid lihtsam leida, ku- Üldine arusaam kinnis- või töötavad piiri taga. Neil se, kus püsikulu iga inves- na ühe väljakäidud raha on varainvesteeringutest on on potentsiaali asutada ette- teeringu kohta on pea sama, piisavalt väike. siiani olnud “lihtne” – ostad võtteid, mille tegevusest te- aga käive oluliselt väiksem. Eestis on nii investorid Täpsemat kava vaata aadressil www.aripaev.ee/koolitus. mereäärse tüki maad, ootad kib pikaajalise väärtusega in- Samas soovitatakse jagada kui ka ettevõtjad. Kinnisvara- Kahepäevase koolituse hind on 9450 krooni (km-ga 11 741 paar aastat ja müüd mitme- tellektuaalne omand. Põhi- oma munad mitme korvi va- turu raugedes on mõistlik ot- krooni). Juhul, kui korraga registreerub ühest maksjaet- kordse kasuga maha. Teh- liselt takistab neid rahanap- hel – kui üks üle kuumeneb, sida rahapaigutuseks sek- tevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% noloogiaettevõtetega tuleb pus – puudujääk, mille inves- on teistes korvides ikkagi ti- toreid, kus teadmistepõhi- soodsam, 8505 krooni (km-ga 10 036 krooni). Registreeri- rohkem vaeva näha. Ent kui torid võiksid lahendada. busid oodata. Ka on teadmis- ne tegevus loob pikaajalist mine ja lisainfo aadressil [email protected]. maatükke ei õnnestu enam Üks kinnisvaraprojekti- tepõhise väikeinvesteerin- lisaväärtust. Intellektuaalne NB! Kohtade arv on piiratud. müüa, peaksid investorid ot- de eeliseid on nende suurus. gu tootlikkus tihti mitu kor- omand on uus täht! Äripäev 11. september 2008 24 Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Kinnisvara Logistika Ehitus Tööstus Puhkepäev Ehituse erileht Töökuulutused sellel nädalal Iga 12. eestlane on ettevõtja

Eestis STATISTIKA Ettevõtjate arv maailma kasvab ühtlaselt ettevõtjate arv Eestis 85 keskmisest 1000 elaniku kohta rohkem 75 aktiivseid 50 25

Sten-Aleks Pihlak 0 [email protected] 2003 2004 2005 2006 2007 Viimase nelja aastaga on Allikas: statistikaamet ettevõtjate arv Eestis kasvanud 26 protsendi võrra, mis tähendab, et iga 12. NUMBER eestlane on ettevõtja. Kuigi rahvaarv meil pidevalt 22 langustrendi näitab, on eestlaste tung juhtida aina suure- ettevõtjat oli eelmise aas- nenud. ta seisuga iga 1000 eestla- Läinud aasta lõpus oli sta- se kohta rohkem kui nelja aas- tistikaameti andmetel Ees- ta eest. ti elanike hulgas 8,5 protsenti ettevõtjaid. See tähendab, et iga tuhande elaniku kohta oli Praegusel kiskjalikul äri- tervenisti 22 ettevõtjat rohkem maastikul jäävad vee peale kui neli aastat tagasi. nutikamad, usub Investment “Ei oska öelda, kas suure Agency partner Mart Lee. majanduskasvu aastad tõid Foto: Raul Mee rohkem esile ettevõtlikke inimesi või läksid ettevõtlusesse “Muidu maailmas vist öel- Kui praegust ettevõtete sei- sele kohale maandub põllu- see, mis võiks anda inimese- ka Võru, Rapla ja Saare maa- inimesed, kes praegu sinna ei dakse, et 5 protsenti inimes- su valdkonniti vaadata, siis ning metsamajandus ja kala- le või ettevõtjale pikka leiba,” kond. Viimased kolm maakon- läheks,” arutleb kasvanud et- test on aktiivsed,” lausub Lee, kõige enam on ettevõtjaid just püük ning kolmandana tuleb kuulutab Lee. Siiski ei oska ta da suutsid oma ettevõtjate ar- tevõtjate arvu üle ettevõtete kuid väljendab umbusku sta- hulgi- ja jaekaubanduses, mil- ehitus. ühtki konkreetset valdkonda vu imetlusväärse 20 protsendi nõustamisega tegeleva Invest- tistikaameti väljatoodud näita- le alla kuulub veel ka mootor- Lee hinnangul peaks nu- nimetada. võrra kasvatada. ment Agency OÜ juhatuse liige jate kasvamisse. “Pigem võiks sõidukite ja mootorrataste re- tikas ettevõtja, kes praegu- Kuigi ootuspäraselt olid et- Tagantpoolt esimeseks osu- Mart Lee, kelle sõnul on ülejää- öelda, et turul toimub teatud mont. Äriühinguid ja füüsili- sel kiskjalikul ärimaasikul el- tevõtjate arvu kasvu poolest tus aga Järva maakond, kus et- nud maailma praktikaga võr- puhastumine. Tugevamad jää- sest isikust ettevõtjaid oli äri- lu tahab jääda, mõtlema glo- esirinnas Harju, Tartu ja Pär- tevõtjate arv kasvas nelja aas- reldes meil ettevõtlike inime- vad vee peale ja nõrgemad mit- registri andmetel tänavu au- baalselt. “Ekspordile suuna- nu maakond, siis üllatavalt ta peale üksnes 3,6 protsen- si rohkem. te,” arvab Lee. gusti seisuga üle 30 000. Tei- tud teenused ja tootmine on näitasid väga tugevat kasvu di võrra.