Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310
faks 7300 315 [email protected]
TÖÖ NR 2014-xxx MTR registreeringud: Asukoht (L-Est’97) X 6446498
EP10171636-0001 Y 640405
MP0010-00
PALUPERA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA
-KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2014-2030 KAVA 2014-2030
2014-2025
Objekti aadress: Palupera vald, Valgamaa
Tellija: Palupera Vallavalitsus Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Töö täitjad: KATRIN HELM
TUULI TAIMUR
Kontrollis: ENE KÕND
MARTIN VÕRU
2014 TARTU
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
OBJEKTI ASUKOHT: Valgamaa, Palupera vald
TÖÖ EESMÄRK: Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine.
TÖÖ LIIK: Arendamise kava
TÖÖ TELLIJA: Palupera Vallavalitsus Registrikood 75007586 Hellenurme küla 67514 Valgamaa
Kontaktisik: Terje Korss Tel 767 9501 [email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee
Arendamise kava koostajad: Katrin Helm - projekteerija Tel 730 0310 [email protected]
Tuuli Taimur - keskkonnaekspert Tel 730 0310 [email protected]
Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Tarvi Miilits - konsultant
Kontrollijad: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Martin Võru – projekteerija, jooniste kontrollija
2 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma. 2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 379. 3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. Ettevõtte Majandustegevuse teated: Ehitusuuringud EG10171636-0001; Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; Omanikujärelevalve EO10171636-0001; Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER): Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger – Nr 1161/14.
3 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
SISUKORD
SISSEJUHATUS ...... 7 1. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ...... 8
1.1. PEIPSI ALAMVESIKONNA NING VÕRTSJÄRVE ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVAD ...... 8
1.2. PALUPERA VALLA ÜLDPLANEERING ...... 9
1.3. PALUPERA VALLA ARENGUKAVA 2012-2025 ...... 10
1.4. PALUPERA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2010-2021 ...... 10
1.5. PLANEERINGUD JA EHITUSPROJEKTID ...... 11
1.6. ARENGUSTRATEEGIA VALGAMAA 2018 JA ARENGUSTRATEEGIA VALGAMAA 2020 PROJEKT ...... 11
1.7. OMAVALITSUSTE VAHELINE ÜHISTEGEVUS ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISEL ...... 13
1.8. PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD ...... 13
1.9. TEHNOVÕRKUDE JOONISED ...... 13
1.10. VEE ERIKASUTUSLUBA ...... 13
1.11. KOKKUVÕTE ...... 16 2. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 17
2.1. KESKKOND ...... 17
2.1.1. LÜHIÜLEVAADE ...... 17
2.1.2. PINNAKATE JA SELLE EHITUS ...... 18
2.1.3. PÕHJAVESI ...... 20
2.1.4. PINNAVESI ...... 23
2.1.5. VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA OLEMASOLU (SELLE PROJEKTEERIMISE VAJADUS) ...... 25
2.1.6. TEHISKESKKOND ...... 26
2.2. SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 28
2.2.1. LÜHIÜLEVAADE ...... 28
2.2.2. ELANIKKOND...... 28
2.2.3. VALLA EELARVE JA EELARVE STRATEEGIA ...... 29
2.2.4. VEE-ETTEVÕTLUS ...... 30 3. ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 31
3.1. ÜHISVEEVÄRGI OBJEKTID ...... 31
3.1.1. PALUPERA KÜLA ...... 31
3.1.2. HELLENURME KÜLA ...... 33
3.1.3. NÕUNI KÜLA ...... 36
3.1.4. KOKKUVÕTE ...... 40
3.2. ÜHISKANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 41
3.2.1. PALUPERA KÜLA ...... 41
3.2.2. HELLENURME KÜLA ...... 42
3.2.3. NÕUNI KÜLA ...... 43
3.2.4. PÄIDLA KÜLA...... 44
3.2.5. HEITVEE ANALÜÜSID ...... 44
4 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
3.2.6. KOKKUVÕTE ...... 47
3.3. TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD JA TULEOHUTUSNÕUDED ...... 47 4. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE ...... 49
4.1. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...... 49
4.2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE JA REALISEERIMISE ETAPID ...... 49
4.3. PROGRAMMIDE KOOSTAMINE ...... 50
4.4. ÜVK KAVANDAMINE ...... 50
4.4.1. ÜHISVEEVÄRGI ARENDAMINE ...... 50
4.4.2. ÜHISKANALISATSIOONI ARENDAMINE ...... 51
4.5. MEETMEKAVA MAKSUMUSE HINDAMINE ...... 51
4.6. ARENGUKAVA ARUTELU JA HEAKSKIITMINE ...... 54 5. FINANTSANALÜÜS ...... 55
5.1. METOODIKA ...... 55
5.2. PEAMISED EELDUSED ...... 56
5.3. VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ...... 58
5.3.1. MUUTUVKULUD ...... 59
5.3.1. PÜSIKULUD ...... 60
5.4. VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE TULUD...... 61
5.4.1. NÕUDLUSANALÜÜS ...... 61
5.4.2. TARIIFIDE PROGNOOS, STSENAARIUMID ...... 65
5.5. INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE ...... 67
5.6. FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...... 68 6. ÕIGUSAKTID JA NORMDOKUMENDID ...... 70 7. KASUTATUD MATERJALID JA ARENGUDOKUMENDID ...... 71
LISAD Lisa 1. Kooskõlastused Lisa 2. Palupera valla puurkaevude register Lisa 3. Puurkaevude arvestuskaardid Lisa 4. Osaühing PALU-TEENUS vee erikasutusluba Lisa 5. Palupera valla joogivee analüüsid Lisa 6. Finantsanalüüs
5 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
JOONISED Joonis 1. Palupera valla maa-ala plaan M 1:20 000 Joonis 2. Palupera küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000 Joonis 3. Palupera küla perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000 Joonis 4. Hellenurme küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000 Joonis 5. Hellenurme küla perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000 Joonis 6. Nõuni küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000 Joonis 7. Nõuni küla perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000 Joonis 8. Päidla küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000 Joonis 9. Päidla küla perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M1:2000
6 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
SISSEJUHATUS
Käesolev arendamise kava on koostatud Palupera Vallavalitsuse ja Kobras AS vahel sõlmitud lepingu nr 2-2/18-2014 alusel. Töö eesmärgiks on koostada Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. Töö ülesehitusel ja tabelite koostamisel on lähtutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhendist (Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Keskkonnaministeerium).
Kanalisatsiooni ja veemajanduse arendamise kava koostamise eesmärgiks on määratleda tehniliste rajatiste ajalugu, olemasolev olukord ja tulevikustsenaariumid. Käesolev arendamise kava on edasiste täpsemate investeerimiskavade ja ettevõtete arengukavade väljatöötamise aluseks. Arendamise kava on oluline ka valla elanikkonna teadvustamisel vastavatest probleemidest ning vallaametnikele ja ettevõtete esindajatele ülevaate andmiseks väljakujunenud olukorrast.
Palupera vald on Valga maakonna kõige põhjapoolsem vald. Valla pindala on 123,62 km2. Vallas on 14 küla ning valla keskus asub Hellenurmes. Palupera valda ümbritsevad Rõngu, Puka, Otepää, Valgjärve, Kambja ja Nõo vald.
Palupera vallas elab 01.01.2014 seisuga 1085 inimest.
7 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
1. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed
Käesoleva Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi Palupera ÜVK) koostamisel on lähtutud Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030, ühisveevärgi ja -kanalistatsiooni seadusest (RT I 1999, 25, 363), Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast, Valgamaa maakonnaplaneeringust, Palupera valla arengukavast 2012-2025, Palupera valla üldplaneeringust 2011 ning Palupera valla ehitusmäärusest ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast. Lisaks eespool nimetatud arengudokumentidele ning määrustele juhindutakse antud kava koostamisel sotsiaalministri 02.01.2003 määrusest nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“.
1.1. Peipsi alamvesikonna ning Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavad
Veemajanduskava on dokument, mis koostatakse veevarude otstarbeka majandamise eesmärgil. Selle tähtsaim põhimõte on veemajanduse korraldamine jõgede valgalade alusel. Veemajanduskava pakub välja meetmekava vee hea seisundi saavutamiseks ja kogu elanikkonnale ohutu keskkonna ja elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Põhirõhk on pandud reostusallikate korrastamisele, joogiveevarustusele ja vee seisundi halvendamise ennetusele. Kaitsmata põhjaveega alasid, väga heas seisundis järvi, väikejärvi ja väikeseid väärtuslikke jõgesid mõjutavaid või ohustavaid objekte on kavas korrastada eelisjärjekorras.
Palupera vald asub Ida-Eesti vesikonnas, jäädes osalt Peipsi ning osalt (väiksemas ulatuses) Võrtsjärve alamvesikonda. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud 28.05.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 634. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava materjalid on valminud 2002. a alanud rahvusvahelise LIFE-Environment projekti “Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan“ raames, mida rahastasid Euroopa Liit, Prantsusmaa Keskkonnafond, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium. Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 28.05.2008 käskkirjaga nr 636. Veemajanduskava koostamise korraldajaks oli Tartumaa keskkonnateenistus (praegune Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) koostöös Eesti Loodushoiukeskuse, Arvo Järveti ning AS Maves´iga.
Peipsi alamvesikonna veemajanduskavas jõutakse muuhulgas järeldustele, et: - maapiirkondade omavalitsused pole võimelised nõuetekohast ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ainult omavahendite ja laenudega välja ehitama; - koormuse suure osakaalu tõttu oleks vajalik saastaja maksab põhimõte ellu rakendada ka põllumajanduses, kuid see on sotsiaalmajanduslikult väga keeruline; - veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kulude katmise tase on Peipsi veemajanduspiirkonnas 58%.
8 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavas leitakse, et analüüsida tuleks väikeasulate ja külade sotsiaalmajanduslikku olukorda, hinnates piirkondade tulevikuperspektiive ja selgitada kuivõrd on inimesed huvitatud ühisvõrkudega ühinemisest ja kui palju on nad valmis veevarustuse ja kanalisatsiooni eest maksma.
1.2. Palupera valla üldplaneering
Palupera valla üldplaneering on kehtestatud Palupera Vallavolikogu 20.12.2011 otsusega nr 1-1/25 ning üle vaadatud 15.04.2014 otsusega nr 1-2/1. Üldplaneeringu koostaja on Palupera Vallavalitsus.
Üldplaneeringuga on määratud reovee kogumisaladeks Hellenurme, Palupera ning Nõuni külad üldplaneeringu maakasutusplaanile kantud piirides. Üldplaneeringuga on määratud ka perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala, kuhu kohalik omavalitsus planeerib rajada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud. Perspektiivis on kavandatud ühiskanalisatsiooni väljaarendamine Hellenurme, Palupera, Nõuni ning Päidla külas vastavalt valla üldplaneeringu maakasutusplaanile kantud piirides.
Üldplaneeringus on välja toodud veevarustuse ja reoveekäitluse üldpõhimõtted ja tingimused: ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud renoveeritakse, biotiigid puhastatakse; uued elamumaad kompaktse asustusega aladel liidetakse ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga nende väljaehitamisel. Enne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist võib reovee kogumiseks kasutada kogumismahuteid; reovee põldudele transportimine ei ole lubatud. Kogumismahutite tühjendamisel transporditakse reovesi purgimissõlme (lähimad purgimissõlme asukohad Otepää või Elva); hajaasustuses järgitakse salvkaevude asukoha valikul nende paiknemist võimalike reostusallikate (kogumismahutid vms) suhtes. Salvkaevud paigutatakse põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja võimalikust reostusallikast võimalikult kaugele (mitte vähem kui 10 m); hajaasustuses on soovitav korraldada veevarustus mitme kinnistu peale ühiselt, võttes vett ühisest puurkaevust.
9 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
1.3. Palupera valla arengukava 2012-2025
Palupera valla arengukava 2012-2025 on vastu võetud Palupera Vallavolikogu 04.09.2012 määrusega nr 1-1/13. Palupera valla arengukava on Palupera valla arengut suunav strateegiline dokument, mis on aluseks valla poolt tehtavatele investeerimisotsustele ning rakendatavatele arengusuundadele. Arengukavas on seatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seisukohast soovitavaks seisundiks: - aastaks 2026 tagada kvaliteetne joogivesi kõigile elanikele, sh reovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine; - toimiv ja kaasaegne taristu (torustikud). Arengukava strateegilisteks eesmärkideks on muuhulgas kaasaegne ühisveevärgi ja – kanalistasioonisüsteem kõigis keskustes. Valla investeeringuidees on kajastatud keskuste ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide lõplikku renoveerimist (projekteerimine, rek. tööd) vastavalt ÜVK-le. Veemajanduse osas on välja toodud vajadus Palupera valla asulate amortiseerunud ja vananenud ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimise ning vajadusel süsteemi laiendamise järele. Samuti tuuakse arengukavas välja vajadus Päidla vee- ja kanalisatsioonitorustike lõpliku rekonstrueerimise küsimused.
Ühisvee ja –kanalisatsioonivõrguga hõlmamata aladel toimub veevarustus valdavalt salvkaevudel või puurkaevudel. Reoveed juhitakse kogumiskaevudesse või omapuhastitesse. Hajakülades ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine suurte kulude tõttu majanduslikult põhjendatud ja vajalik, reoveed juhitakse kogumismahutisse või omapuhastisse.
1.4. Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021
Palupera valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2010-2021 nähakse valla ÜVK investeeringuprojektidena ette Hellenurme joogiveetorustiku arendamist, Palupera kooli veetorustiku arendamist, Päidla elamute puurkaevu tamponeerimist; Nõuni küla kanalisatsioonivõrgu, Hellenurme kanalisatsioonitorustiku ja Palupera küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist; Hellenurme endiste biotiikide ja puhasti rekultiveerimist, Palupera reoveepuhasti rekonstrueerimise 2. etappi (järelpuhastuse renoveerimine), Nõuni Loodusmaja reovee puhastamist ning Nõuni veetorustiku (Kaasiku elamu - Nõuni loodus- ja arenduskeskus) arendamist.
Viimaste aastate suuremaks investeeringuks on 2008. aastal valminud uus (rekonstrueeritud) reoveepuhasti Hellenurmes (aktiivmudapuhasti, 3,4 milj. krooni). Järgnevate aastate mahud on olnud tagasihoidlikumad, nt Hellenurme küla kanalisatsioonitorustiku osaline rekonstrueerimine (2010, 2011) ja Nõuni küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine (2012, 68 tuhat eurot) 1,2 km ulatuses, Kaasiku reoveepumpla rekonstrueerimine (2013, 16 tuhat eurot).
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas 2010-2021 toodud lühiajaliste ja pikaajaliste projektide eeldatavaks kogumaksumuseks (käibemaksuga) on ca 725 tuhat eurot.
10 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
1.5. Planeeringud ja ehitusprojektid
Valgamaa maakonnaplaneering on kehtestatud maavanema 03.02.1999 korraldusega nr 132. Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 on algatatud kõigis maakondades uued maakonnaplaneeringud. Uus maakonnaplaneeringu valmimisaeg on 2015. aasta lõpp, mistõttu on käesolevas töös kasutatud 1999. aastal kinnitatud maakonnaplaneeringut. Maakonnaplaneeringus on välja toodud joogivee kvaliteedi osas suur rauasisaldus, mis põhjustab joogivee kvaliteedi langust.
Maakonnaplaneeringu visioon aastaks 2010 on muuhulgas:
- maakonna linnades ja suuremates asulates joogivee kvaliteedi vastavusse viimine joogivee standardiga (sh rauaärastus);
- põhjavee reostuse allikate likvideerimine.
1.6. Arengustrateegia Valgamaa 2018 ja Arengustrateegia Valgamaa 2020 projekt
Valgamaa arengustrateegias on seatud sihiks maakonna tasakaalustatud ja kiire areng.
Valgamaa 2018 energia- ja loodusressursside valdkonnas on seatud üldeesmärgiks energia- ja loodusressursside kasutuse teadlikkuse tõstmine ning alternatiivenergia kasutamise laiendamine. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osas on käsitletud peamiselt vee ettevõttega seotud inimeste veekasutuse vähendamist ning linnades vee-ettevõttega liitunud inimeste arvu suurendamist.
Valgamaa 2020 projektis on energia- ja loodusressursside ning energiasäästu valdkonnas seatud eesmärgiks energia- ja loodusressursside säästlikum kasutamine ja alternatiivenergia lahenduste juurutamine. Selle saavutamise indikaatoriteks on märgitud, et on suurenenud kättesaadava joogiveega elanikkonna protsent ning piirkondliku joogiveealase koostegevuse arendamine.
11 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Palupera valla detailplaneeringud, mis näevad ette ühenduse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ning planeeringutega määratletud tegevused veemajanduse valdkonnas on loetletud alljärgnevalt:
Tabel 1. Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud detailplaneeringud Detailplaneeringu nimi Kehtestamise aeg 16.12.2004, Vallavolikogu Mõisa aed maa-ala detailplaneering otsus nr 1-1/04/20 12.04.2005, Vallavolikogu Palupera puurkaevu maa-ala detailplaneering otsus nr 1-1/05/4 12.04.2005, Vallavolikogu Hellenurme mõisa maa-ala detailplaneering otsus nr 1-1/05/9 22.11.2007 Vallavolikogu Nõuni Algkooli kinnistu nr 1589540 detailplaneering otsus nr 1-1/49 03.04.2008 Vallavolikogu Kullipesa reovee pumbajaama detailplaneering otsus nr 1-1/18 18.06.2008 Vallavolikogu Uue-Tüki kinnistu nr 1916540 detailplaneering otsus nr 1-1/34 22.05.2008 Vallavolikogu Kaasiku reovee pumbajaama detailplaneering otsus nr 1-1/22 31.10.2008 Vallavolikogu Hellenurme puurkaevu maa-ala detailplaneering otsus nr 1-1/44 Toidutare kinnistu nr 317640 ja Nõuni maakultuurimaja 03.11.2008 Vallavalitsuse kinnistu nr 1713440 korraldus nr 2-1/239 26.06.2009 Vallavolikogu Tüki poe kinnistu nr 1244740 detailplaneering otsus nr 1-1/15 Mustamäe kinnistu nr 1876140 ja kõrval oleva maariba 04.06.2010 Vallavolikogu detailplaneering otsus nr 1-1/11 Hellenurme mõisa maa-ala ja mõisa aed maa-ala 10.08.2010 Vallavolikogu detailplaneeringuid muutev detailplaneering otsus nr 1-1/19 Jõe 6 kinnistu nr 418240 katastriüksuse nr 58201:001:0471 24.11.2011 Vallavolikogu osa detailplaneering otsus nr 1-1/22 Hellenurme saekaatri kinnistu nr 2301840 katastriüksuse nr 13.06.2013 Vallavolikogu 58201:001:1590 detailplaneering otsus nr 1-1/12
12 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
1.7. Omavalitsuste vaheline ühistegevus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel
Hetkel ei tee Palupera vald seoses ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga otsest koostööd ühegi teise omavalitsusega.
1.8. Põhjaveevarude uuringud
Palupera vallas ei ole kinnitatud põhjaveevaru ning põhjaveevarude uuringut läbi viidud ei ole.
1.9. Tehnovõrkude joonised
Käesoleva arengukava koostamisel kasutati tehnovõrkude asukohtade määramisel tabelis 2 loetletud projektide jooniseid.
Tabel 2. Palupera Vallavalitsuselt saadud tehnovõrkude joonised Koostamise Jrk Projekti nimi Koostaja Töö nr aasta
Hellenurme küla 1 reoveekanalisatsioonitorustiku Keskkonnaprojekt OÜ 0340.01.01 2013 rekonstrueerimise projekt
Nõuni reservpuurkaevu –Nõuni algkool-Kaasiku elamu-Nõuni puurkaevu vahelise veetorustiku ja 2 Kompaktfilter OÜ 010-270213 2013 Nõuni algkool-Kaasiku elamu-Kaasiku pumpla vahelise kanalisatsioonitorustiku ehituse projekt Nõuni küla, Kullipesa asumi, Oru kinnistu ja Leete kinnistu 3 Kompaktfilter OÜ 011-280313 2013 kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Nõuni biopuhasti kinnistu 4 Kompaktfilter OÜ 012-020413 2013 reoveepuhasti renoveerimise projekt
1.10. Vee erikasutusluba
Vastavalt veeseaduse § 8 (2) peab vee erikasutusluba olema, kui võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/ ööpäevas.
Vee erikasutusluba tuleb vormistada vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 18 (RTL 2002,48,664), jõustunud 1.06.2002. a “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid”, mis on muudetud keskkonnaministri määrusega nr 12, 17.02.2006. a.
Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning
13 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed¹“ määratakse kindlaks, reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded, reostusnäitajate piirmäärad ning nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
Vee erikasutuse tasumäärad veevõtul veekogust ja põhjaveekihist on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 171, 12.11.2009. a „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“. Vastavalt määrusele on 2014. aastal vee erikasutusõiguse tasumäär veevõtu eest devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihini 8,065 senti/ m³ ning alates 01.01.2015 8,468 senti/ m³.
Keskkonnatasude seadusega (vastu võetud 07.12.2005. a) on määratud saastetasu määrad saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning tasu arvutamise ja maksmise kord.
Palupera valla haldusterritooriumil on vee-ettevõtjaks osaühing PALU-TEENUS. Keskkonnaameti poolt on osaühingule PALU-TEENUS välja antud vee erikasutusluba nr L.VV/321647. Vee erikasutusluba on taotletud Valga maakonnas, Palupera vallas, Hellenurme, Palupera ja Nõuni külas põhjavee võtmiseks üle 5 m³ ööpäevas ja heitvee juhtimiseks suublasse.
14 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Tabel 3. Osaühing PALU-TEENUS vee erikasutusloa andmed
Loa valdaja ettevõte Osaühing PALU-TEENUS Valga maakond, Palupera vald, Hellenurme, Vee erikasutuse piirkond Palupera ja Nõuni küla Vee erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus Keskkonnaamet Vee erikasutusluba nr, vee erikasutaja kood L.VV/321647, VA0950
Kehtestamise aeg 30.04.2012
VEEVÕTT Veehaarde nimetus, Lubatud kogus Tegelikult võetav aasta puurkaevude arv, riiklik Põhjaveekihi nimetus 3 3 m /d keskmine kogus, m /d kood Kesk-Devoni Hellenurme puurkaev 29,6 11,3 põhjaveekogum Kesk-Devoni Nõuni keskuse puurkaev 14,8 7,2 põhjaveekogum Palupera elamute Kesk-Devoni 7,9 5,5 puurkaev põhjaveekogum HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti nimetus, Lubatud Tegelik Reostusnäitajad suubla nimetus, riiklik kood reostuskoormus t/a reostuskoormus t/a* Hellenurme küla p/s BHT7 0,2484 0,074 väljavool, Elva jõgi, suubla HA 0,414 0,153 kood 103650, väljalaskme kood VA 302 KHT 2,07 Nõuni küla p/s väljavool, BHT7 0,099 0,023 Kinsli oja-Elva jõgi, suubla HA 0,1656 0,024 kood 103650, väljalaskme kood VA 303 KHT 0,828 Palupera küla p/s BHT7 0,0496 0,017 väljavool, Purtsi jõgi, HA 0,0828 0,025 suubla kood 101310, väljalaskme kood VA 304 KHT 0,414 * 26.09.2013
MITTETULUNDUSÜHINGULE Hellenurme Mõis on väljastatud vee erikasutusluba L.VV/321851 põhjavee võtmiseks üle 5 m³ ööpäevas Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas hooldekeskuse joogi- ja majandusveega varustamiseks. Reovesi suunatakse edasi osaühing PALU-TEENUS poolt hallatavasse Hellenurme reoveepuhastisse ühiskanalisatsiooni kaudu.
15 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
1.11. Kokkuvõte
Lähteandmestik Hinnang olemasoleva lähteandmestiku kohta
Peipsi alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 28.05.2008 käskkirjaga nr 634; 1. Veemajanduskava Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 28.05.2008 käskkirjaga nr 636. Vastu võetud Palupera Vallavolikogu 04.09.2012 2. Omavalitsuse arengukava määrusega nr 1-1/13 3. Omavalitsuste vaheline Hetkel ÜVK alane koostöö piirkonna omavalitsuste vahel ühistegevus ühisveevärgi ja – puudub kanalisatsiooni arendamisel Üldplaneering on kehtestatud Palupera Vallavolikogu 4. Planeeringud: 20.12.2011 otsusega nr 1-1/25 ning üle vaadatud maakonnaplaneering, üldplaneering, 15.04.2014 otsusega nr 1-2/1. teemaplaneering, detailplaneering Valgamaa maakonnaplaneering on kehtestatud maavanema 03.02.1999 korraldusega nr 132.
5. Põhjaveevarud Ei ole kinnitatud põhjaveevarusid
6. Tehnovõrkude joonised Koostatud 2013. aastal Osaühing PALU-TEENUS, L.VV/321647, 7. Vee erikasutusload MITTETULUNDUSÜHING Hellenurme Mõis, L.VV/321851 8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni Palupera valla ÜVK aastateks 2010-2021 on koostatud arendamise kava 2009. aastal.
16 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
2. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
2.1. Keskkond
2.1.1. LÜHIÜLEVAADE
Palupera vald asub Valga maakonna põhjaosas. Valla üldpindala on 123,62 km², olles üks väiksemaid Valgamaal. Naabervaldadeks on Rõngu, Nõo ja Kambja vald Tartumaal, Valgjärve vald Põlvamaal ning Otepää ja Puka vald Valgamaal.
Joonis 1. Palupera valla külad
Palupera vallas on 14 küla, valla keskuseks on Hellenurme küla. Valdavalt on tegemist hajaasustusega, tihedamalt on asustatud peale Hellenurme ka Palupera ning Nõuni küla. Väärtustest ning olemasolevast tehnilisest ja sotsiaalsest infrastruktuurist tulenevalt laienevad kompaktse asustuse põhimõttel piirkondlikud keskused Hellenurme, Palupera ning vähemal määral Nõuni. Vallas on kokku 17 korterelamut ja 3 ridaelamut: Hellenurme külas (4 korterelamut + 3 ridaelamut), Palupera külas (5 korterelamut), Nõuni külas (4 korterelamut), Mäelooga külas (1 korterelamu, amortiseerunud), Neeruti külas (1 korterelamu) ning Päidla külas (2 korterelamut). Palupera valla geograafilisest paiknemisest tulenevalt on vald funktsionaalselt tihedalt seotud Otepää valla ja Elva linnaga, mis asuvad valla keskusest Hellenurmest vastavalt 15 ja 9 km kaugusel, samuti ka Rõngu alevikuga. Maakonnakeskus Valga linn asub valla keskusest 58 km kaugusel ning olulise tõmbekeskusena Tartu linn 38 km kaugusel. Seosed tulenevad antud linnade lähedusest ning heast transpordiühendusest.
17 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Palupera valla lõunaosa paikneb Otepää kõrgustikule omasel künklikul moreenmaastikul. Pinnavormid on mitmekesised: leidub nii moreenist koosnevaid künkaid, kui ka moreenkattega mõhnasid, limnoglatsiaalsetest savidest koosneva tasase laega kõrgendikke, nii fluvioglatsiaalseid kui ka limnoglatsiaalseid mõhnasid, peale selle kohati ka survelisi pinnavorme. Sugugi vähem arvukad pole negatiivsed pinnavormid - mitmesuguse kujuga lohud ja vagumused. Siin asub looduslikult kaunis järverikas piirkond Päidla. Valla kesk- ja idaosa (Hellenurme ja Palupera) asetseb Kagu-Eesti lavamaal, kus on enamasti tegemist lameda, suuremalt jaolt põllustatud, viljaka mullastikuga moreentasandikuga. Olulisteks pinnavormideks on siin männimetsane Elva jõe orund ja soostunud lammiga Palupera ürgorg.
Metsade all on 43% valla territooriumist (12 361 ha) ehk 5303 ha, riigimetsa on sellest 1645 ha ja seda haldab RMK Valgamaa metskond.
Suurem osa Palupera valla territooriumist asub Peipsi alamvesikonnas, valla lääneserv asub Võrtsjärve alamvesikonnas. Suurimateks seisuveekogudeks on Nõuni ja Mõrtsuka järv ning vooluveekogudest Elva ja Purtsi jõgi. Kaitsealadest paiknevad valla territooriumil Otepää Looduspark ja Elva–Vitipalu maastikukaitseala.
Tabel 4. Palupera valla suuremad järved (Peipsi alamvesikonna veemajanduskava, 2007) Järve Järve nimi Pindala Tüüp Seisund Keskmise või mitterahuldava kood (ha) seisundi põhjus 210120 Mõrtsuka järv 23,47 3 Keskmine Punktreostus (ka hajureostus) 210130 Nõuni järv 81,95 3 Hea 210200 Päidla Mõisajärv 16,03 3 Keskmine Punktreostus (ka hajureostus) 210210 Päidla Suurjärv 11,10 2 Hea
2.1.2. PINNAKATE JA SELLE EHITUS
Palupera vald on Valga maakonna põhjapoolsem vald ning jääb Otepää kõrgustiku ja Ugandi lavamaa maastikurajooni.
Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa, on pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Peipsi ja Võrtsjärve vahel Ida- ja Lõuna-Eestis. Maastikurajoon asub moreenitasandikul, mille ürgorud on liigestanud lavadeks. Maapinna absoluutkõrgus on valdavalt 60-80 m vahel. Ugandi lavamaa lõunaosas piiravad teda Valga nõgu ja Otepää kõrgustik. Ugandi lavamaa ja madalike piir on enamasti 40 m, lavamaa ja Otepää kõrgustiku piir 90–100 m kõrgusel. Palupera valla lääne-, loode-, ka äärmine põhjaosa, jäävad Ugandi lavamaa maastikurajooni alale.
Otepää kõrgustik on künklik-nõolise reljeefiga liustikukuhjelisel saarkõrgustikul kujunenud maastikurajoon (Arold, I., 2005). Saarkõrgustikku iseloomustavad mandrijää ja selle sulamisvee poolt loodud kõrgendikud, nõod ja orud. Iseloomulik on neile aluspõhjaline tuum, suhteliselt suur
18 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
absoluutkõrgus ja ka Kvaternaarisetete suur paksus. Aluspõhja kivimid on mattunud paksu settelasundi alla ja nüüdisreljeefis suurt rolli ei etenda, kuigi tänapäeva reljeef jälgib kindlasti aluspõhja pealispinna reljeefi. Kõrgustiku suurim nõguvorm, Pühajärve vagumus ja sellega liituv Väike Emajõe org lõunas ning Elva jõe org põhjas jaotavad maastikurajooni kaheks, lääne- ja idatiivaks (Raukas, A., 1979, Arold, I., 2005). Pühajärve vagumus paikneb vana Tartu-Otepää-Valga mattunud ürgoru kohal. Kõrgustiku läänetiib on väiksem ja kõrgem (kõrgeim kõrgendik Kuutsemägi 217 m), idatiib seevastu on enam liigestatud ürgorgude, jõgede, järvede läbi. Palupera vald paikneb suures osas Otepää kõrgustiku maastikurajoonis, valla maad jäävad nii kõrgustiku ida- kui ka läänetiiva alale.
Üldgeoloogiliste uuringute põhjal paikneb Palupera vald Kesk-Devoni ladestiku Aruküla (D2ar) ja
Burtnieki (D2br) kihistute avamusalal. Valla põhja-, lääneosa ja mattunud ürgorud jäävad Aruküla kihistu, valla lõuna- ja idapiirkond peamiselt Burtnieki kihistu kivimite avamusalale. Valla keskosa läbival mattunud ürgoru alal ka Kesk-Devoni Narva lademe savikate kivimite kitsale kuni 1 km laiusele avamusalale. Kivimiliselt on Aruküla ja Burtnieki kihistu kivimid iseloomustatud kirjuvärviliste kihiliste
liivakivide ja aleuroliitide ning savidega. Narva lademele, tõenäoliselt Kernave kihistu (D2kr), on iseloomulik väga peeneteraline liivakivi aleuroliidi, domeriidi ja savi vahekihtidega. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmeil võib Elva-Otepää joonel (läbilõige: http://www.maaamet.ee/detailid/geol/ap400ll.pdf) aluspõhja pealispind jääda absoluutkõrgusele kuni - 100 meetrit ja pinnakatte paksus ulatuda kuni 200 meetrini.
Otepää kõrgustiku pinnakate koosneb viimasest ja ka varasemate mandrijäätumiste mitmekümne (valdavalt 20 kuni 40 ja enam) meetri paksuselt kuhjunud setetest, mattunud orgudes võib setete paksus ulatuda kuni 200 meetrini. Mitme (vähemalt viie) mandrijäätumise jooksul tekkinud paksu settelasundit tõendavad erisugused moreenikihid ja mandrijää sulamisvee setted, millest pindmisena esineb Devoni liivakivide ja kristalsete kivimite rikast punakaspruuni saviliiv- kuni liivsavimoreeni (Raukas, A., 1979). Mõhnad koosnevad suuresti paeveeriselisest kruusast.
Ugandi lavamaa piires on pinnakate valdavalt õhuke (2–10 m), koosnedes peamiselt punakaspruunist saviliivasest ja liivsavisest, lääneosas lisaks ka kollakaspruunist karbonaadirikkamast moreenist. Pinnavormidest leidub lainjaid moreentasandikke, uhutud moreentasandikke, liiva- ja savitasandikke, nõgusid, liivikuid (sandurid) ja voorestunud alasid. Olulisteks pinnavormideks on vallas männimetsane Elva jõe orund ja soostunud lammiga Palupera ürgorg (Palupera valla arengukava, 2012).
Palupera valla idapoolsel osal domineerivad pinnavormidest jääsulamisveesetteist koosnevad kõrgendikud (fluvio- ja limnoglatsiaalsed mõhnad; Nõuni-Päidla järvistu ala), mis Otepää-Laguja joonel on valla piirides 2-5 ja enam km laiuse vööndina. Nimetatud piirkonnast ida poole (Nõuni järvest põhja, ida ja lõuna pool) valdab moreenkõrgendike ja jääsulamisveesetteist ja neid katvast moreenist koosnev reljeefitüüp, levivad moreenkattega mõhnad. Pinnavormidest on moreenkattega mõhnad iseloomulikud ka Päidla ja Räbi piirkonnas, samuti on need valdavaks ka Paluperast lõunas, valla edelaosa ja lõunapiiri lähistel ning valla läänepiiril.
19 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Piirkonna reljeefi nõguvorme ja veestikku iseloomustavad reljeefi liigestavad aheljärvestikuga ürgorud. Jääajajärgsel perioodil on kõrgendikud allunud kulutusprotsessidele, nõgudesse on kuhjunud uht-, järve- ja soosetteid ning orgusid on muutnud erosiooni-akumulatsiooniprotsessid, samuti on kaasajal lisandunud hulgaliselt väiksemamastaapseid looduslikke ja inimtekkelisi pinnavorme.
Palupera valla ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude arvestuskaartide põhjal (Eesti Geoloogiakeskus) jääb Kesk-Devoni liivakivi, aleuroliit ja savi Nõuni piirkonnas (puurkaevu katastri number 12070) 60 meetri, Hellenurmes (puurkaevu katastri nr 12084) 37 meetri ja Paluperas (puurkaevu katastri nr 12072) 76 meetri sügavusele. Kvaternaarisetetest valdavad liivsavi ja saviliivmoreenid, mis vahelduvad fluvioglatsiaalsete kruusakihtide ja –läätsedega. Moreen on paiguti savikas, ka sisaldab jämepurdset materjali - veeriseid ja munakaid.
Muldade poolest kuulub Palupera vald kahkjate leetunud ehk näivleetunud muldade piirkonda. Näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad on laialt levinud Lõuna-Eesti põllumullad, kus iseloomulik on kahekihiline lähtekivim – punakaspruun liivsavimoreen on kaetud väga vahelduva tüsedusega saviliivadega, kohati ka liivadega (Palupera valla arengukava, 2012). Piirkonna reljeefi nõguvormides levivad siirde- ja madalsoomullad.
Valla territooriumil esineb maavaradest turvast, sapropeeli, savi. Märkimisväärsed on valla jaoks kruusa ja liiva varud, seda ka ümbritseva piirkonna jaoks. Savi leiukohad on lokaalse tähendusega ja varudena arvel pole. Sapropeeli ehk järvemuda varud on määratud kolmes valla territooriumil asuvas järves - Päidla Mõisajärves, Päidla Suurjärves ning Mõrtsuka järves. Marusoos on leitud turba all keskmiselt poole meetri paksuse kihina samuti järvemuda või järvelupja. Väetisena kasutamiseks sobib kõige paremini Mõrtsuka järve sapropeel. Päidla Suurjärve sapropeelivarud on mittekonditsioonilised suure tuhasisalduse tõttu. Sapropeeli leidub ka Hellenurme paisjärves, mida veeti ohtralt välja 2007. aastal järve saneerimistööde käigus. Vallas on mitmeid kruus-liiva leiukohti, näiteks Palu, Neeruti, Kasemäe, Hellenurme jt karjäärid. Valla turbavarude poolest tähtsamateks soodeks on: Marusoo, Palupera soo, Kirmi soo ja Keldo soo (Palupera valla arengukava, 2012).
2.1.3. PÕHJAVESI
Peipsi alamvesikonna territooriumile jäävad põhjaveekogumid on kõik heas kvalitatiivses ja kvantitatiivses seisundis (Peipsi alamvesikonna veemajanduskava). Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavas tuuakse samuti välja põhjaveekogumite heas seisund. Võimalik on kõikidel põhjaveekogumitel oht kaotada oma hea seisund kui ei lähtuta reostuse vähendamise põhimõttest ning põhjavee säästlikust kasutamisest.
Eesti Geoloogiakeskus (2001) Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (M 1:400000) põhjal jäävad Palupera valla maad suhteliselt kaitstud kuni kaitstud põhjaveega alale, maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks on seotud poorsete liivakividega ning mattunud orgudes on Narva lademe avamusala veepidemeks. Kvaternaarisetetega seotud veekiht levib moreeni peal paiknevas ja moreenis
20 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
leiduvates kruusa ja liiva vahekihtides ja läätsedes. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi võib olla vabapinnaline kuni surveline sõltuvalt veekihte katvate setete iseloomust ning nõlvadel võib avaneda allikatena. Allikad toituvad fluvioglatsiaalsetest setetest väljakiilduvast põhjaveest, vesi on rauane. Elva jõe 150 m laiusel orulammil on 1,5-2 m kõrgune allikalubjast pseudoterass. Allikasette paksus on 2 m, üksikute allikate vooluhulk alla 0,1 l/s (EELIS infoleht). Pseudoterass (allikasetted) jätkub ka asulast põhja pool. Fluvioglatsiaalsete setete veest toituvad oruallikad ning allikalubja lasundid.
Veevarustuses kasutatakse valla suuremates, ühisveevärgiga varustatud keskustes Kesk-Devoni põhjaveekogumi vett 130-180 m sügavuste puurkaevude baasil. Samas on põhjavee kasutamisel joogiveena probleeme looduslike mineraalide liigsisaldusega. Suur osa Palupera valla elanikkonnast tarbib maapinnalähedast põhjavett 3-10 m sügavustest salvkaevudest. Salvkaevude vees esineb inimtegevuse, vähese veevahetuse ja nõrga kaitstuse tõttu üle normi lämmastikku ja fosforit. Nõrgalt on Kvaternaarisetetega seotud põhjaveekiht kaitstud künkliku reljeefiga alal, kus valdavad kerge lõimisega pinnased, seega Palupera valla Lapardi, Lutike ja Saluala kandis ning suurjärvede vahelistel küngastel, kus paikneb aga Nõuni osa põhiline haritav maa. Liivsavi kõrgendikel ja orusookestes, kus turba all on liiv või saviliiv, on Kvaternaarisetetes leviv põhjaveekiht keskmiselt kaitstud. Läbivooluta orusoodes, kus turba all on raske lõimisega mineraalpinnased, tuleb Kvaternaarisetetes leiduvat põhjavett lugeda kaitstuks (Palupera valla arengukava, 2012).
Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse 4 veekihti: Kvaternaari (Q), Kesk-Devoni
(D2), Kesk-Alam-Devoni (D2-1) ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht Devoni kihtide all. Põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks on Kesk-Devoni veekiht, kasutatakse ka Kvaternaari veekihi vett.
Kesk-Devoni põhjaveekiht (D2) levib kõikjal kogu Valga maakonnas. Vettandvateks kivimiteks on Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe valged, kollakad või punakaspruunid savi vahekihtide ning saviläätsedega liivakivid ja aleuroliidid. Puurkaevude deebit ulatub 0,9-9,6 l/s (keskmine 4,1 l/s). Põhjaveekihi toitealaks on Otepää kõrgustik. Keemiliselt koostiselt on Kesk-Devoni veekihi vesi
valdavalt HCO3 Ca-Mg-tüüpi, vees lahustunud mineraalainete üldsisaldusega 0,3-0,5 g/l. Veekihile on + - 2 2+ 2+ omane madal Na , Cl ja (SO4) sisaldus ning suhteliselt kõrge Ca , Mg ja HCO3 sisaldus. Joogivee tootmiseks kasutatav vesi kuulub üldraua sisalduse ja värvuse näitajate põhjal II ja III kvaliteediklassi. + + Mikrokomponentide sisaldus antud veekihis on väike. Vees on kõrgenenud Fe2 , Mn sisaldus, põhjuseks looduslik anaeroobne keskkond. Põhjavee kvalitatiivset seisundit võib mõjutada põllumajandustootmine, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta (Peipsi alamvesikonna veemajanduskava).
Kesk-Alam-Devoni veekihi (D2-1) vettkandvateks kivimiteks on Pärnu ja Rezekne lademe peene-ja keskmiseteralised liivakivid ja aleuroliidid paksusega kuni 80 m, mis lasuvad 240-320 m sügavusel. Veekiht levib kogu maakonnas ning põhjavesi on surveline (Peipsi alamvesikonna veemajanduskava).
21 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Joonis 2. Peipsi alamvesikonna põhjaveekogumid (Peipsi alamvesikonna veemajanduskava)
Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt (Eesti Geoloogiakeskus, 2001)
22 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
2.1.4. PINNAVESI
Valdav osa Palupera valla territooriumist asub Peipsi alamvesikonnas, valla lääneserv Võrtsjärve alamvesikonnas. Suurimateks seisuveekogudeks on Nõuni ja Mõrtsuka järv ning vooluveekogudest Elva ja Purtsi jõgi (Palupera valla arengukava, 2012).
Nõuni järv (VEE2101300) on eutroofne järv, pindalaga 82,1 ha. Järve keskmine sügavus on 6,1 m, suurim sügavus 14,7 m. Valgala pindala on 6,3 km2. Nõuni järv kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimekirja (Vabariigi Valitsuse 08.03.2012 korraldus nr 116).
Mõrtsuka järv (VEE2101200) on rohketoiteline järv, pindalaga 23,4 ha, keskmise sügavusega 3,7 m ning valgala pindalaga 5,9 km2. Mõrtsuka järv on avalikult kasutatav veekogu. Keskkonnainfo andmete kohaselt on nii Nõuni kui Mõrtsuka järv Vee Raamdirektiivi (VRD) järgi III tüübi järved – keskmise karedusega kihistunud veega veekogud. Palupera valla terrotooriumile jäävad looduslikud järved ja jõed on esitatud tabelites 5 ja 6.
Tabel 5. Palupera valla territooriumile jäävad looduslikud järved (Keskkonnaregistri andmetel) Nimetus Kood Pindala Valgala Avalikult Riigi poolt Lõhilaste (ha) (km2) kasutatav korrashoitavad elupaik veekogu ühiseesvoolud Ahvenjärv 210220 5,6 x Kalmejärv 210170 3 x Keldujärv 210710 4 - Käpajärv 210180 0,7 - Kõverjärv 210250 8,8 x Linajärv 210181 0,4 - Mudajärv 219131 1,2 - Mõisajärv 210200 15,3 0,7 x Mõrtsuka järv 210120 23,4 5,9 x Neeruti järv 210250 1,8 x Nõuni järv 210130 82,1 6,3 x Roopjärv 210321 0,7 - Räbi järv 210160 9,5 x Suurjärv/Näkijärv 210210 11,7 0,8 x Tikutaja järv 210700 1,4 - Uibujärv 210140 2,7 x Vahejärv 210260 5,9 x Väike-Nõuni järv 210110 6,1 x Väikejärv 210230 2,8 x
23 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Tabel 6. Palupera valla territooriumile jäävad looduslikud jõed (Keskkonnaregistri andmetel) Nimetus Kood Pikkus Valgala Avalikult Riigi poolt Lõhilaste (km)* (km2) kasutatav korrashoitav elupaik veekogu ühiseesvool Elva jõgi 1036500 81,6 451,4 x x Palu jõgi 1036900 8,7 26 x Purtsi jõgi 1013100 104,8 36,7 x x x Rõngu jõgi 1021500 108,1 26,8 x x Hellenurme oja 1037200 3,8 5,4 - Ilusa oja 1037500 8,8 13,9 - Karjamõisa oja 1037100 2,5 7,9 - Kastolatsi oja 1036700 6,2 5 - Kinsli oja 1036600 1,6 17,8 - Laguja oja 1037400 16,5 53,4 x x Maksima oja 1037000 3 4,9 - Pästra oja 1013200 10,7 12,2 - Sulaoja 1048000 14,5 44,3 x Tinni oja 1037300 2,3 6,4 - * pikkus on ilma lisaharudeta
Palupera vald kuulub suuremas osas Peipsi alamvesikonda ning läänepoolses osas ka Võrtsjärve alamvesikonda. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamise käigus on läbi viidud suuremate jõgede keemilise-ökoloogilise seisundi hindamine.
Keskkonnaministri 15. juuni 2004 määruse nr 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” kohaselt on Elva jõgi Palu jõe suudmest Mosina paisuni nende liikide kudemis- ja elupaikade nimistus. Elva jõgi on ka arvatud hoiualana Natura 2000 alade nimekirja Palu ja Mosina vahelisel lõigul 17 km pikkuselt. Kaitse eesmärgiks on Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja II lisa liikide elupaikade kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on – jõed ja ojad (3260). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on järgmised: harilik hink (Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Looduskaitseseadusest tulenevalt on Natura 2000 võrgustiku aladel sätestatud teatud majanduslikud kitsendused.
Elva jõe vee omaduste iseärasuseks on suhteliselt madal veetemperatuur ja rohke hõljuvainete sisaldus. Esimesena nimetatud nähtuse põhjuseks on küllalt suur põhjaveeline toitumine ning varjatud jõe voolusäng. Hõljuvainete rohkus kasvab allavoolu ning peegeldab intensiivset erosiooni jõe suure langu tingimustes. Elva jõgi kuulub vee keemiliste omaduste poolest II veekvaliteedi klassi, mis EU Vee raamdirektiivi kohaselt tähendab vajalikku (eesmärgipärast) kvaliteeditaset. EL Vee Raamdirektiivi kohaselt on 2016. aastaks ette nähtud II veekvaliteedi klassi saavutamine. Puhke- ja turismi
24 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
arendamise seisukohalt on olulised kohaliku omavalitsuse poolt rajatud puhkealad Elva jõe kallastele – Hellenurme puhkeala, mõisapark, Lustimäe puhkeala ning planeeritud Allika puhkeala.
Palupera vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni heitvee väljalaskmeid on Palupera valla territooriumil 3: 1 Palupera, 1 Hellenurme, ning 1 Nõuni külas. Heitvee väljalaskmete asukohad on esitatud joonisel 1.
2.1.5. VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA OLEMASOLU (SELLE PROJEKTEERIMISE VAJADUS)
Veeseaduse kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liiklust. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. (4) Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; 3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek. (5) Sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui põhjaveekihist võetakse üle 500 kuupmeetri vett ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel Keskkonnaamet. (6) Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestab keskkonnaminister. Nimetatud kord sätestab ka omavalitsuse informeerimist veehaarde sanitaarkaitseala moodustamisest.
§ 281. Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal (1) Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire.
25 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Palupera valla ühisveevärgi puurkaevude sanitaarkaitsealad: Hellenurme puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50m. Sanitaarkaitsealal asub hooldatud rohumaa. Sanitaarkaitseala on tagatud. Nõuni keskuse puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50m. Sanitaarkaitsealal asub korruselamu, Nõuni kauplus ning parkimisplats. Sanitaarkaitseala ei ole tagatud. Palupera elamute puurkaevu sanitaarkaitseala on 50m ning sanitaarkaitseala on tagatud. Sanitaarkaitsealale jääb hooldatav rohumaa. Kullipesa puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50m. Sanitaarkaitsealale jääb põhjast ja kagust tänav, puurkaevust edelas (ca 30m kaugusel) asub elamu. Sanitaarkaitsealale jäävad elamumaad, millest osad on kasutusel hooldatavate rohumaadena. Nõuni reservpuurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50m. Sanitaarkaitsealale jääb mets ning kõrvalkinnistu (elamumaa) õueala. Sanitaarkaitseala läbib edelast tee (tee nr 5820077 Kaalukoda-Puurkaev).
Palupera valla puurkaevude andmed koos sanitaarkaitsealade ulatusega on esitatud käesoleva aruande lisas 2.
2.1.6. TEHISKESKKOND
Veevarude veekvaliteedile avaldavad mõju piirkonnas asuvad ning kavandatavad tehiskeskkonna rajatised. Potentsiaalseteks reostusallikateks on: • kruusa- ja liivakarjäärid. Palupera vallas on Hellenurme, Miti, Kasemäe, Palupera III ja Palupera laiendatav kruusakarjäär. Lisaks karjääridele jäävad Palupera valla territooriumile Palupera ja Marusoo (osaliselt) turbamaardla, Neeruti kruusamaardla (ette nähtud Neeruti kruusamaardla korrastamine), Makita kruusamaardla ja Nõuni liivamaardla, millest kahe viimase puhul taotletakse maavara kaevandamisluba. Karjääride laiendamisel on vajalikud hüdrogeoloogilised uurimised, et selgitada depressioonilehtri ulatus, s.h. mõju inimeste kaevuveele. • paisud. Elva jõel asuvad Hellenurme, Palu I, Palu II, Elva (Räbi), Karbi-Tinnu ja Rootsu pais. Kastolatsi ojal Saareveski pais, Ilusa ojal Lõhmuse ja Sillamäe (Ilusa) I ja II paisud ning Purtsi jõel kaks paisu (Järve ja Järve I). • raudtee. Valda läbib Tartu-Valga raudtee. Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest 50 m. Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik ei või takistada raudtee kasutamist, halvendada oma tegevuse või tegevusetusega raudteehoiu tingimusi ja ohustada liiklust. • sõnniku- ja märgsilohoidlad. Asuvad need vallas tegutsevate loomakasvatusfarmide juures. Keskkonna seisukohalt kahjustab ja saastab farmide ümbruses sõnniku ja läga laotamine, maa tallamine raskete veokitega mulla struktuuri ja keemilist koostist. Vett reostab aga põllumajandus nii piiritletud koldeid moodustavate punktreostusallikate kui ulatuslikke maa-alasid haarava hajureostusega. Palupera vallas on aktiivselt tegutsevatest põllumajandusettevõtetest suuremad OSAÜHING PALUPERA-AGRO (Palupera suurfarm), Tasemix OÜ (Nõuni suurfarm), Tsura Talu OÜ, Õunaaia talu OÜ.
26 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
• settekaevud ja reoveepuhastid. Lisaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemidele on siin olulised reostajad ka elamumaadel asuvad settekaevud, reoveekogumissüsteemid.
Palupera raudteejaama läheduses asus Nõukogude Liidu armeele kuulunud kütusehoidla, mis tekitas sinna pinnasereostuse – 1990ndate aastate algul hinnati läbiviidud uuringute alusel seal pinnasereostuse ulatuseks kuni 2500 m² ja mahuga kuni 5000 m³, kohati oli naftaproduktide sisaldus pinnases kuni 13 000 mg/kg. Reostuse kõrvaldamiseks kaevati enamreostunud kohtades pinnas 1997. aastal sügavalt läbi ja segati saepuru ning peamiste toitainetega (AS EcoPro). Pinnaseproovidega määrati Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis pinnase naftaproduktide sisaldus. 05.11.1997 võetud kõikides proovides oli naftaproduktide sisaldus alla sihtarvu, kuid soovitavalt sobib nimetatud ala tööstustsooniks.
27 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
2.2. Sotsiaalmajanduslikud näitajad
2.2.1. LÜHIÜLEVAADE
Palupera vald on Valgamaa üks väikseimaid valdasid. Palupera valla geograafilisest paiknemisest tulenevalt on vald funktsionaalselt tihedalt seotud Otepää valla ja Elva linnaga, mis asuvad valla keskusest Hellenurmest vastavalt 15 ja 9 km kaugusel, samuti ka Rõngu alevikuga. Palupera Vallavalitsus on 8 ning Vallavolikogu 11 liikmeline. Volikogu juurde on moodustatud 5 komisjoni: revisjonikomisjon; maaelu-, keskkkonna- ja ettevõtluskomisjon; sotsiaalkomisjon; haridus- ja kultuurikomisjon; eelarve- ja majanduskomisjon.
Palupera valla hallatavateks asutusteks on Palupera Põhikool, Nõuni ja Hellenurme külaraamatukogud, Nõuni ja Hellenurme maakultuurimajad. Palupera valla vaatamisväärsusteks on Palupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, Hellenurme vesiveski, Lustimäe puhkekoht, Middendorffide perekonnakalmistu, Elva jõe veetee matkarajad ja Hellenurme paisjärve puhkeala.
2.2.2. ELANIKKOND
Palupera vallas elab seisuga 10.01.2014.a kokku 1085 inimest. Vallas on kokku 14 küla, milledest suurimad on Nõuni, Palupera ja valla keskuseks olev Hellenurme. Nimetatud külades elab kokku 55% valla elanikkonnast. Järgnevas tabelis on toodud elanike arv külade lõikes.
Tabel 7. Palupera valla elanike arv külade kaupa
Külad Elanike arv Astuvere 17 Atra 43 Hellenurme 161 Lutike 31 Makita 21 Miti 22 Mäelooga 42 Neeruti 65 Nõuni 241 Palupera 193 Pastaku 45 Päidla 95 Räbi 58 Urmi 51 Kokku 1 085
28 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Palupera valla elanike sooline ja vanuseline koosseis on tulpdiagrammina esitatud joonisel 4.
70 60 50 40 30 Mehed 20 Naised 10
0
4 9
- -
14 19 29 34 44 49 59 64 74 79 24 39 54 69 84
------
0 5
10 15 25 30 40 45 55 60 70 75 20 35 50 65 80
85 ja vanemad ja 85 Joonis 4. Elanike vanuseline ja sooline koosseis Allikas: Statistikaamet
Valla arengukava kohaselt saavad ligikaudu 40% hõivatutest tööd väljaspool valda. Palupera vallale on teenuste ja töökohtade keskusteks lisaks Otepääle Tartumaa linnad ja alevikud: Tartu linn, Elva linn, Rõngu alevik. Valla majandusstruktuur põhineb väikeettevõtlusel ja mittetulundussektoril.
2.2.3. VALLA EELARVE JA EELARVE STRATEEGIA
Palupera valla 2014. aasta eelarve on kinnitatud Palupera Vallavolikogu 4. märtsi määrusega nr. 1- 1/1. Kinnitatud eelarve kohaselt on põhitegevuse tulusid kokku summas 963 731 eurot ning põhitegevuse kulusid 948 950eurot. Suurimaks tuluallikaks on maksutud, mis moodustab ca 56% kogutuludest. Valla kulude eelarvest moodustab suurima osa ehk ca 55% kulud haridusele.
Palupera valla eelarvestrateegia aastateks 2014-2017, vastuvõetud Palupera Vallavolikogu poolt 10.01.2013, aluseks on Palupera valla arengukava 2012-2025, valla valdkondlikud arengukavad, riigi eelarvestrateegia 2014-2017, Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos. Palupera valla eelarve põhitegevusetulu koosneb makstuludest, tuludest mis saadakse kaupade ja teenuste müügist, sihtotstarbelistest toetustest tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelistest toetustest ja muudest tegevustuludest. Üle poole 2013. aasta eelarvetuludest moodustavad maksutulud, järgnevad saadavad toetused jooksvateks kuludeks, kus suurimaks on riigi poolt eraldatav tasandus- ja toetusfondi eraldised. Strateegia koostamisel on arvestatud, et kõik hallatavad asutused jätkavad oma tegevust ning koosseisudes olulisi muudatusi ei toimu. Põhitegevuse kulude kasvuks on 2014. aastal arvestatud 5,0%. Järgnevateks aastateks kulude kasvu prognoos on 5% lähedane. Eelarvestrateegia ja käesoleva arendamise kava koostasmise ajal ei ole Palupera Vallavalitsusel laenukohustusi.
29 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
2.2.4. VEE-ETTEVÕTLUS
Palupera vallavolikogu 26.06.2012 otsusega nr 12 kinnitati Palupera vallas vee-ettevõtjaks ja vallavara kasutajaks osaühing PALU-TEENUS Hellenurme, Nõuni ja Palupera külade ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud tegevuspiirkonnas. Ettevõte eellaseks oli 1993. aastal loodud munitsipaalettevõte “Palu”. Osaühing PALU-TEENUS kanti Äriregistrissse 08.01.1998.
Ettevõtet juhib kolmeliikmeline juhatus. Firma tegevust planeerib, tema juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet Palupera Vallavalitsus. Osaühing PALU-TEENUS osakapitali suuruseks on: miinimumkapital 2556 ja maksimumkapital 10224 eurot. Ettevõtte ainuosanikuks on Palupera vald.
Põhitegevusena ettevõte pumpab põhjavett, puhastab vett ja juhib selle tarbijateni, võtab tarbijatelt vastu heitvee ning juhib selle reoveepuhastitesse, kus see enne suublasse juhtimist puhastatakse. Osaühing PALU-TEENUS on vähesel määral ka ise ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemide omanik, kuid enamus põhivara kuulub siiski kohalikule omavalitsusele. Ettevõte teostab ka teenustöid vee- ja kanalisatsioonitorustike hooldamisel, remondil ja renoveerimisel.
2012 septembris allkirjastati valla ja vee-ettvõtte vahel koostöö- ja vara tasuta kasutamise leping millega anti üle õigus omavalitsusele kuuluvat vara kasutades osutada veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas tähtajaga 5 aastat. Sõlmitud lepingu tulemusel ei osuta vee-ettevõte enam teenust Päidla külas.
30 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID
Palupera vallas toimib ühisveevärk ja –kanalisatsioon kolmes asulas.
3.1. Ühisveevärgi objektid Ühisveevärgiga on varustatud Palupera, Hellenurme ja Nõuni küla elanikud. Päidla küla elanikke varustatakse veega eraomaniku kaevust.
3.1.1. PALUPERA KÜLA
Palupera küla ühisveevarustus baseerub ühel puurkaevpumplal (passi nr 3964). Puurkaevu veega varustatakse kolme kaheksakorterilist elamut, milles elab kokku 60 inimest, kolme eramut ja Palupera Põhikooli. Palupera külas on olemasolevaid ühisveevärgi veetorustikke kokku ~920 m, millest 525 m on rekonstrueeritud.
Palupera elamute puurkaevpumpla on üheastmeline. Vett pumbatakse puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaevpumpla on ehitatud 1974. aastal ning rekonstrueeritud 2001. aastal. Rekonstrueerimise käigus vahetati välja kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur. Samuti paigaldati uus pump (Calpeda) tootlikkusega 3,6 m3 ja vooluhulgamõõtja. Pumpla välispiirded soojustati ning hoone varustati ventilatsiooniga. 2004. aastal paigaldati veetöötlusseadmed ja uus 0,5 m3 mahuga hüdrofoor. Veetöötlusseadmeteks paigaldati rauaeemaldamise seade GS 1354 V 132 XPO. Aktiivaine toime taastamine toimub
kaaliumpermanganaadi (KMnO4) lahusega. Pumplale rajati juurde pesuvee ärajuhtimiseks imbkaev.
Puurkaev asub pumplahoones ning on varustatud proovivõtukraaniga. Pumplas hoitakse talvel temperatuur üle 5°C elektrikütte abil. Torustik on soojustatud isoleeritud kivivillaga. Puurkaev on 132 m sügavune.
Tabel 8. Palupera küla puurkaevpumpla andmed Objekti nimetus Objekti Keskmine pumbatud Puurkaevu Hinnang tehnilise valmimisaasta vee kogus m3/d passi nr seisukorra kohta Palupera elamud PK 1974 3964 hea
Tabel 9. Palupera küla puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter (mm) Intervall (m) 324 +0,4-21,0 219 +0,5-103,0 168 97,0-132,0 168 mm filter 104,5-132,0
31 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Tabel 10. Palupera küla puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1974 Passi nr Deebit (l/c) Veetaseme Staatiline Dünaamiline Erideebit alanemine veetase (m) veetase (m) (l/s*m) (m) 3964 4,0; 3,7 4,0; 8,0 17.0 - 2,0;3,7
Tabel 11. Palupera küla ühisveevärgi puurkaevu pumba andmed Puurkaevu Passi nr Katastri Paigaldamise Paigaldatud Asetussügavus Pumpla nimi nr aeg pump (m) tootlikkus (m3/h) Palupera 3964 12072 2001 Calpeda 20 2,4-11,4 elamud
Foto 1. Palupera elamute puurkaevpumpla hoone (06.06.2014)
Tabel 12. Palupera elamute puurkaevpumpla hüdrofoori andmed Objekti nimetus Paigaldamise Hüdrofoori Hinnang tehnilise aasta maht (m3) seisukorra kohta Palupera elamud 2004 0,5 hea PK
32 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Foto 2. Palupera elamute puurkaevpumpla (06.06.2014)
Palupera elamute puurkaevu vesi on vastavalt Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ näitajate poolest III kvaliteediklassi kuuluv vesi (proov võetud 23.09.2013), probleemiks mangaani sisaldus, mis ületab II kvaliteediklassi piirväärtust. Palupera Põhikooli kraaniveest 04.11.2013 võetud proovis ületas mangaani sisaldus Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ antud piirmäära, kuid 21.11.2013 kontrollproovis oli mangaani sisalduse näitaja alla piirmäära.
3.1.2. HELLENURME KÜLA Hellenurme küla veevarustus baseerub kahel puurkaevpumplal: Hellenurme keskuse puurkaev ja Mõisa aia puurkaev. Hellenurme külas on veetorustikke ~1,7 km. Veetorustikud on täies ulatuses rekonstrueeritud.
Hellenurme keskuse puurkaev on rajatud 1983. aastal. 95 m sügavune puurkaev on üheastmeline, töötav osa asub vahemikus 25-70 m. Puurkaevu pump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku.
Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2001. aastal. Pumpla hoone soojustati ning paigaldati uus pump Calpeda 4 SD 5/15, mille nominaalne tootlikkus on 4,2 m3/h ja tõstekõrgus on 12 m. Rekonstrueerimisel vahetati välja kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed ja kaks uut 500 liitrist hüdrofoori. Talvel hoitakse temperatuur pumplas üle 5°C elektrikütte abil.
33 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Veetöötlusseadmeks on rauaeraldusseade GS 1354 V132 XPO: filterpuhasti (kvartsliiv), kontroller (ohjur) Magnum 942F. Vesi pumbatakse puurkaevust kontaktmahutisse, kus raud oksüdeeritakse suruõhu abil. Seejärel läbib vesi filterliiva, millesse kogutakse rauasade. Filtrit pestakse 1-3 korda nädalas. Jaam on täisautomaatne, soovitav hooldussagedus on üks kord kuus.
Puurkaev asub pumplahoones. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga. Puurkaevu suue on kaetud metallplaadiga, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks.
Tabel 13. Hellenurme keskuse elamute puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter (mm) Intervall (m) 324 0,5-12,0 219 +0,45-71 168 65,0-95,0 168 mm filter 73,15-95,0
Tabel 14. Hellenurme keskuse elamute puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1974 Passi nr Deebit (l/c) Veetaseme Staatiline Dünaamiline Erideebit alanemine veetase (m) veetase (m) (l/s*m) (m) 5275 4,0; 2,87 8,0; 5,0 3,0 56,5; 55,0; 0,5; 0,57 62,0
Tabel 15. Hellenurme keskuse elamute puurkaevu pumba andmed Puurkaevu Passi Katastri Paigaldamise Paigaldatud Asetussügavus Pumpla nimi nr nr aeg pump (m) tootlikkus (m3/h) Hellenurme 5275 12084 2001 Calpeda 4SD 20 4,2 Keskuse 5/15 elamud
34 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Foto 3. Hellenurme keskuse elamute puurkaevpumpla hoone (06.06.2014)
Puurkaev varustab kaheksakorterilist ridaelamut, 12 korterilist elamut, kahte ridaelamut (kuus korterit), ühte hooldekeskuse elamuhoonet, Elva TÜ Hellenurme kauplust, üheksat ühepereelamut. Veetarbijate koguarv on ligikaudu 110 inimest.
Foto 4. Hellenurme keskuse elamute puurkaevpumpla (06.06.2014)
Vastavalt Sotsiaalministri 2. jaanuar 2003 määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ ületab Hellenurme keskuse
35 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
elamute puurkaevu vee üks näitaja III kvaliteediklassi piirväärtust (proov võetud 23.09.2013). Valdavalt vastavad näitajad I kvaliteediklassi piirväärtustele, mangaani ja raua näitajad vastavad II kvaliteediklassile kuid hägusus ületab III kvaliteediklassi piirväärtust.
Mõisa aia puurkaev on rajatud 2008. aastal mittetulundusühingu Hellenurme Mõis poolt Lõuna-Eesti Hooldekeskuse territooriumile. Puurkaev varustab Lõuna-Eesti Hooldekeskust, mõisahoonet ja ühte 3- korteriga korruselamut.
Tabel 16. Hellenurme küla ühisveevärgi puurkaevude andmed Objekti nimetus Objekti Keskmine Puurkaevu Hinnang valmimisaasta pumbatud passi nr tehnilise vee kogus seisukorra m3/d kohta Hellenurme keskuse elamud PK 1983 5275 Hea Mõisa aia PK 2008 MK06-08 Hea
Tabel 17. Hellenurme küla ühisveevärgi hüdrofooride andmed Objekti nimetus Paigaldamise Hüdrofoori Hinnang aasta maht (m3) tehnilise seisukorra kohta Hellenurme keskuse 2001 2*0,5 Hea elamud PK Mõisa aia PK 2008 Hea
3.1.3. NÕUNI KÜLA Nõuni küla ühisveevärk on ühendatud Kullipesa asumi elamutega. Ühisveevärk baseerub neljal puurkaevpumplal, millest kasutusel on kolm: Nõuni keskuse, Nõuni reserv, Kullipesa. Nõuni külas on olemasolevaid ühisveevärgi veetorustikke kokku ~1,9 km.
Nõuni keskuse puurkaev on rajatud 1968. aastal ning rekonstrueeritud 2001. aastal. Puurkaevpumpla on maa-alune kambertüüpi üheastmeline rajatis. Puurkaev on 145 m sügavune, kuid töötav osa asub 55,75 m sügavusel. Puurkaevust pumbatakse vett läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Rekonstrueerimisel vahetati välja kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed, veemõõtja ja uus 500 liitrine hüdrofoor. Puurkaevu pumbaks on Calpeda 4SD 5/15, mille nominaalne veetootlikkus on 4,2 m3/h tõstekõrgusel 18 m. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga.
36 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Veetöötlusseadmeks on rauaeraldusseade, mis paigaldati 2001. aastal. Puhastusseade koosneb filterseadmete komplektist koos kontrolleriga 168FA, aktiivaine reageerimine toimub
kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega. Jaam on täisautomaatne, soovitatav hooldussagedus on üks kord kuus.
Nõuni keskuse puurkaev varustab kolme korruselamut, milles elab kokku ligikaudu 80 inimest, endist sidekontorit, kauplust, raamatukogu ja kultuurimaja.
Tabel 18. Nõuni keskuse puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter (mm) Intervall (m) 273 +0,5-24,0 168 +0,5-120,0 114 115,0-145,0 168 mm traatfilter 125,5-145,0
Tabel 19. Nõuni keskuse puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1974 Passi nr Deebit (l/c) Veetaseme Staatiline Dünaamiline Erideebit alanemine veetase (m) veetase (m) (l/s*m) (m) 2188 3,03 6,0 15,0 3,03
Tabel 20. Nõuni keskuse puurkaevu pumba andmed Puurkaevu Passi Katastri Paigaldamise Paigaldatud Asetussügavus Pumpla nimi nr nr aeg pump (m) tootlikkus (m3/h) Nõuni 2188 12205 2001 Calpeda 4SD 20 4,2 keskus 5/15
Nõuni keskuse puurkaevu vesi on näitajate poolest vastavalt Sotsiaalministri 2. jaanuar 2003 määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ III kvaliteediklassi kuuluv vesi (proov võetud 23.09.2013). Valdavalt vastavad näitajad I kvaliteediklassi piirväärtustele, raua ja hägususe näitajad vastavad II kvaliteediklassile kuid mangaani sisaldus ületab II kvaliteediklassi piirväärtusi. Nõuni raamatukogu kraaniveest 04.11.2013 võetud proovis olid kõik näitajad Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ antud piirmääradest väiksemad.
Nõuni reservpuurkaev on töösse rakendatud 2008. aastast. Puurkaev on puuritud 1990. aastal. 2008. aastal on puurkaevu paigaldatud kaevupump, filtreerimisseade AquaShell kontrolleriga 168FA. Puurkaev varustab endist kontorihoonet ja töökoda. Perspektiivselt on ette nähtud selle puurkaevuga hakata varustama ka Otepää-Tatra teeäärset korterelamut ja rajatavat Nõuni Loodusmaja.
37 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Kullipesa puurkaevpumpla on ehitatud 1973. aastal. Puurkaevupumplat on võimalik kasutada Nõuni küla elanike (16 ühepereelamu) veega varustamiseks, juhul kui peaks tekkima häireid Nõuni keskuse puurkaevu töös.
Kullipesa puurkaevpumpla on maa-alune kambertüüpi pumpla. Puurkaev on 145 meetrit sügav, töötav osa asub vahemikus 55-75 meetrit. Pump on Grundfos NF95-B/17, mis on paigaldatud 2004. aastal. Pumba nominaalne veetootlikkus on 3,6 m3/h tõstekõrgusel 12 m. Puurkaevul puuduvad rauaeraldusseadmed. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga.
Tabel 21. Kullipesa puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter (mm) Intervall (m) 324 +0,0-25,7 219 0,5-121,00 168 119,0-145,0 168 mm perfofilter 120,0-145,0
Tabel 22. Kullipesa puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1974 Passi nr Deebit (l/c) Veetaseme Staatiline Dünaamiline Erideebit alanemine (m) veetase (m) veetase (m) (l/s*m) 3576 5,0; 6,6 1,6; 4,2 10,5 3,13; 1,57
Tabel 23. Kullipesa puurkaevu pumba andmed Puurkaevu Passi nr Katastri Paigaldamise Paigaldatud Asetussügavus Pumpla nimi nr aeg pump (m) tootlikkus (m3/h) Kullipesa 3576 12070 2004 Grundfos ~36 3-5 NF 95-B/17
38 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Tabel 24. Nõuni küla puurkaev-pumplate andmed Objekti nimetus Objekti Keskmine Puurkaevu Hinnang valmimisaasta pumbatud passi nr tehnilise vee kogus seisukorra m3/d kohta Nõuni keskuse PK 1968 2188 Hea Nõuni reservi PK 1990 (kasutuses 6285 Hea alates 2008. a) Kullipesa PK 1973 3576 Hea
Tabel 25. Nõuni küla hüdrofooride andmed Objekti nimetus Paigaldamise Hüdrofoori Hinnang aasta maht (m3) tehnilise seisukorra kohta Nõuni keskuse PK 2001 0,5 Hea Nõuni reservi PK 1990 (kasutuses Hea alates 2008. a) Kullipesa PK 2004 0,5 Hea
39 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
3.1.4. KOKKUVÕTE
Palupera küla Palupera küla ühisveevärgi puurkaevpumpla on planeeritud rekonstrueerida. Vajalik on uuendada puurkaevpumpla veetöötlusjaam.
Palupera küla olemasolevad veetorustikud on enamjaolt rekonstrueeritud. Käesolevas arendamise kavas on välja toodud võimalikud tulevikus rajatavad veetorustikud uute liitujate tarbeks. Uute torustike rajamisel tuleb asendada olemasolev dn40 toru dn63 toruga, millega uus torustik ühendatakse.
Palupera küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem on esitatud joonisel 2. Perspektiivse veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem on esitatud joonisel 3.
Hellenurme küla Hellenurme küla puurkaevpumpla on vaja soojustada ja pumplas kasutatav veetöötlusjaam tuleb uuendada.
Hellenurme küla veetorustikud on täies ulatuses rekonstrueeritud. Käesoleva arendamise kavaga ei ole ettenähtud rajada uusi veetorustikke.
Hellenurme küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem on esitatud joonisel 4. Perspektiivse veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem on esitatud joonisel 5.
Nõuni küla Nõuni külas on vajalik Keskuse ja Reservi puurkaevpumplate veetöötlusjaamade uuendamine.
Nõuni küla veetorustikud on täies ulatuses rekonstrueeritud. Uus torustik tuleb rajada Reservi puurkaevu ühendamiseks küla ühisveevärgisüsteemiga ning küla põhjapoolse osa ühendamiseks ühisveevärgiga.
Nõuni küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem on esitatud joonisel 6. Perspektiivse veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem on esitatud joonisel 7.
40 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
3.2. Ühiskanalisatsiooni objektid
Ühiskanalisatsiooni teenust pakutakse Palupera valla kolmes külas: Palupera, Hellenurme ja Nõuni külas. Päidla külas pakub kanalisatsiooniteenust füüsilisisest iskust ettevõtja rentides omavalitsusele kuuluvat reoveepuhastit.
3.2.1. PALUPERA KÜLA Palupera küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ~0,8 km pikkusest torustikust, kuuekambrilisest septikust, pinnasfiltrist ning kahest biotiigist. Palupera külas ei ole kasutuses reoveepumplaid.
Palupera küla reoveepuhasti koosneb võrekaevust, septikust, pinnasfiltrist ja kahest biotiigist ning väljavoolukaevust. Septikuks on raudbetoonist kaevurõngastest rajatud kuuekambriline mahuti, millel paralleelselt töötab 3+3 kambrit. Pinnasfilter on liivtäidisega ja püstise läbivooluga (põhja mõõdud 15x20 m). Septikust juhitakse reovesi jaotustorustiku kaudu killustikust jaotuskihti, mille all on erineva fraktsiooniga pinnasekihid. Alumine kiht koosneb killustikust, milles on perforeeritud kogumistorud (d160 mm). Kogu pinnasfilter on ümbritsevast pinnasest eraldatud 0,5 mm paksuse geomembraaniga. Erineva fraktsiooniga pinnased on eraldatud geotekstiilist filterkangaga. Järelpuhastiks on kaks biotiiki, millest juhitakse heitvesi suublasse. Ehitatud on ka võimalus juhtida heitvesi biotiikidest mööda otse suublasse. Biotiigid on pindaladega 600 m2 ja 1000 m2. Heitvee suublaks on Purtsi jõgi (21,4 km suudmest). Reoveepuhasti projekteeritud maksimaalne tootlikkus on 12 m3/d. Reoveepuhasti rekonstrueeriti osaliselt 2002. aastal.
Palupera küla olemasoleva ja perspektiivse veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeemid on esitatud joonistel 2 ja 3.
Foto 5. Palupera reoveepuhasti biotiigid (06.06.2014)
41 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
3.2.2. HELLENURME KÜLA Hellenurme külas on kanalisatsioonitorustikke kokku ~1,8 km. Hellenurme külas on üks reoveepumpla. Pumpla on klaasplastist ülepumpla, mille maksimaalne vooluhulk on 53 m3/h. Pumplat kasutatakse reovee pumpamiseks setitisse.
Hellenurme reoveepuhasti on aktiivmuda õhustamise tehnoloogial põhinev. Reoveepuhasti koosneb võrekaevust, fosforiärastusmahutist, denitrifikatsioonimahutist, nitrifikatsioonimahutist, järelsetitist ja liigmudatihendist. Heitvett mõõdetakse impulssveemõõtjaga. Heitvee suublaks on Elva jõgi.
Hellenurme reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2008. aastal. Puhasti projekteeritud võimsus on 45 m3/d.
Hellenurme küla olemasoleva ja perspektiivse veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeemid on esitatud joonistel 4 ja 5.
Foto 6. Hellenurme reoveepuhasti (06.06.2014)
42 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Foto 7. Hellenurme reoveepuhasti (06.06.2014)
3.2.3. NÕUNI KÜLA Nõuni külas on isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ~1,9 km ja survetorustikke ~0,7 km. Nõuni külas on kasutusel kaks reoveepumplat (Kaasiku, Kullipesa). Kaasiku reoveepumpla on 2013. aastal rekonstrueeritud klaasplastist ülepumpla, mille tootlikkus on 58 m3/d. Kullipesa reoveepumpla on rajatud 2002. aastal klaasplastist ülepumpla, mille maksimaalne tootlikkus on 53 m3/h.
Nõuni küla reoveepuhasti koosneb mehaanilise võrega võrekaevust, kolmekambrilisest septikust (20 m3), nõrgbiofiltrist ja kahest biotiigist. Bioloogiline puhastusseade BIOCLERE B-150 on nõrgbiofilter, milles reoaineid lagundavad mikroorganismid asuvad plastist täidiselementide pinnal. Kaks biotiiki, mille veepeegli pindala on kokku 3940 m2 (2600 m2 ja 1340 m2), on omavahel ühendatud asbesttoruga (d300 mm).
Nõuni küla olemasoleva ja perspektiivse veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeemid on esitatud joonistel 6 ja 7.
43 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Foto 8. Nõuni reoveepuhasti biotiik (06.06.2014)
Biotiigid rekonstrueeriti osaliselt 2002. aastal. Heitvesi juhitakse biotiikidest Kintsli ojja, millest see liigub edasi Elva jõkke.
3.2.4. PÄIDLA KÜLA Päidla külas on kasutusel septik koos imbväljakuga. Reoveepuhasti kuulub Palupera Vallavalitsusele, kuid kanalisatsiooniteenust pakub füüsilisest isikust ettevõtja. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2002. aastal. Päidla küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem on esitatud joonisel 8. Perspektiivse kanalisatsiooni (rekonstrueeritava kanalisatsioonitorustiku) põhiskeem on esitatud joonisel 9.
3.2.5. HEITVEE ANALÜÜSID 2013. aasta 26. septembril on võetud heitvee analüüsid kõigist kolmest Palupera valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti väljavoolust. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrus nr 99 (RT I, 04.12.2012, 1) „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ määrab ära veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused.
44 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Tabel 26. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed („Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piiirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ lisa 1) Reostus- Reoveekogumisala reostuskoormus näitaja Alla 300 ie 300-1999 ie 2000-9999 ie 10 000- 100 000 ja
99 999 ie enam ie
rtus, mg/l rtus,
Reostusnäitaja piirväärtus, mg/l Reoveepuhastusaste, % Reoveepuhastusaste, % Reostusnäitaja piirväärtus, mg/l Reoveepuhastusaste, % Reostusnäitaja piirväärtus, mg/l Reoveepuhastusaste, % Reostusnäitaja piirväärtus, mg/l Reoveepuhastusaste, %
Reostusnäitaja piirvää 40 Ei kohaldata 25 15 80 15 80 15 80
80
)
7
Biokeemiline hapnikutarve (BHT
150 Ei kohaldata 125 75 125 75 125 75 125 75
Keemiline hapnikutarve(KHT)
Ei Ei kohaldata 2 70 1 80 0.5 90 0.5 90
kohaldata Üldfosfor
Ei Ei kohaldata 60 30 45 30 15 80 10 80
kohaldata Üldlämmastik
35 Ei kohaldata 35 70 25 80 15 90 15 90
Heljuvaine
45 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Tabel 27. Palupera valla reoveepuhastite reostusnäitajad ja puhastusastmed Analüüside tulemused/meetod Proovivõtu koht BHT7, mgO/l Heljum, mg/l Püld, mg/l Nüld, mg/l Palupera puhasti Palupera puhasti 320 730 19 68 sissevool (16.08.2013) Palupera puhasti 16 24 3,6 9,0 väljavool (26.09.2013) Puhastusaste 95,0 % 96,7% 81,0 % 86,8 %
Hellenurme puhasti Hellenurme puhasti 280 110 7,8 54 sissevool (26.09.2013) Hellenurme puhasti 6 13 3,2 8,5 väljavool (26.09.2013) Puhastusaste 97,9 % 88,2 % 59,0 % 84,3 %
Nõuni puhasti Nõuni puhasti sissevool 280 180 19 130 22.05.2013) Nõuni puhasti väljavool 7,9 8,2 11 3,7 (26.09.2013) Puhastusaste % 97,2 % 95,4 % 42,1 % 97,2 %
46 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
3.2.6. KOKKUVÕTE
Palupera küla Palupera küla kanalisatsioonitorustik on plaanis täies ulatuses rekonstrueerida ning rajada uued torustikud uute liitujateni.
Palupera küla reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida.
Hellenurme küla Hellenurme küla kanalisatsioonitorustikest on osa juba rekonstrueeritud, kuid rekonstrueerimist vajab veel 1400 m torustikku (sh 63 kaevu).
Hellenurme reoveepuhasti on planeeritud rekonstrueerida.
Hellenurme küla endise reoveepuhasti juurde kuuluvad biotiigid on kinni kasvanud, kuid neid saaks puhastades taas kasutusse rakendada. Vallavalitsus näeb vanades biotiikides perspektiivset võimalust tulevikus rajada eraldi reoveepuhasti küla tööstuspiirkonnale. Käesolevas arendamise kavas antud töid planeeritud tööde hulka ei arvestata, kuid kui huvi peaks eraldi reoveepuhasti rajamiseks tekkima, siis on tulevikus võimalik seda kaaluda.
Nõuni küla Nõuni küla kanalisatsioonitorustikest on enamus juba rekonstrueeritud, kuid rekonstrueerida on veel plaanis isevoolseid torustikke ~1200 m ja survetorustikke ~235 m Kullipesa asumis (sh 50 kaevu).
Käesolev arendamise kavaga on ette nähtud uued torustikud uusarenduseks ja Nõuni algkooli ühendamiseks reoveepuhastiga.
Nõuni reoveepuhasti on planeeritud rekonstrueerida.
Päidla küla Päidla küla reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2002. aastal, kuid vajadusel tuleb see uuesti korrastada. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel tuleks ka rekonstrueerida kanalisatsioonitorustik (~115 m).
3.3. Tuletõrje veevõtukohad ja tuleohutusnõuded
Palupera vallas puuduvad tuletõrjehüdrandid, samuti on veevõrgu läbimõõt väike, et tagada piisav hulk vett kustutustöödeks. Tuletõrje veevõtuks kasutatakse valdavalt looduslikke veekogusid ning üksikjuhul mahutit. Looduslikud veevõtukohad on Hellenurme paisjärv, Ööbikuoru, Mõisajärv ja Nõuni
47 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
järv ning suvisel perioodil Palupera tiigid. Mahuti on paigutatud Palupera külas suurfarmi territooriumile. Palupera valla tuletõrje veevõtukohad on esitatud joonisel 1. Veehaarde projekteerimisel ei ole võimalik tuletõrje veevarustusega arvestada, sest vastasel juhul langeb joogivee kvaliteet. Elamukruntide moodustamisel kompaktse asustusega alal tuleb detailplaneeringute koostamisel lahendada tuletõrje veevarustus veehoidlate või veevõtukohtade baasil.
Valla erinevates piirkondades kasutatakse tuletõrje veevarustuseks looduslikke veekogusid. Veevõtukohad ja mittekülmuvad veevõtusõlmed ehitatakse välja nõuetele vastavalt, tagatakse neile aastaringne ligipääs ja kasutamise võimalus. Kui tuletõrje veevõtukoht asub eramaal, tuleb kohalikul omavalitsusel sõlmida leping veevõtukohale juurdepääsu tagamiseks.
Tabel 28. Palupera valla tuletõrje veevõtukohad Jrk Nimetus Asula Tüüp Iseloomustus nr 1 Hellenurme Veevõtt Hellenurme-Palu- Hellenurme paisjärve Hellenurme küla Räbi avalikult kasutatava paisjärve äärne veevõtukoht tee ääres püüliveski eest. 2 Koosneb meetrise Ööbikuoru Hellenurme oja Hellenurme küla läbimõõduga kolmest veevõtukoht äärne kaevurakkest. 3 Hellenurme küla, Maasisene mahuti, mis Täidetav mahuti Mahuti noortekeskuse juures vajab täitmist. 4 Palupera küla, Maasisene mahuti, mis Täidetav mahuti Mahuti suurfarmi juures vajab täitmist. 5 Palupera küla elamute Maasisene mahuti, mis Täidetav mahuti Mahuti juures vajab täitmist. 6 Hellenurme küla, Maasisene mahuti, mis Täidetav mahuti endise rohujahuveski Mahuti vajab täitmist. juures 7 Päidla Koosneb meetrise Päidla Mõisajärve Päidla küla Mõisajärve läbimõõduga kolmest veevõtukoht äärne kaevurakkest. 8 Koosneb 1,5 meetrise Nõuni järve Nõuni küla, Nõuni järve läbimõõduga kolmest veevõtukoht munitsipaalmaa äärne kaevurakkest.
48 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
4. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE
4.1. Arendamise kava koostamise põhimõtted
Vastavalt „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele“ on käesolev arendamise kava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise ja arendamise aluseks. Arendamise kava koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele ning kaitsta kasutatavaid veeallikad ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealuseks on: - ÜVK olemasoleva olukorra andmestik; - Palupera valla arengukava; - Palupera valla üldplaneering ning kehtivad detailplaneeringud; - Peipsi alamvesikonna ja Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava.
4.2. Arendamise kava koostamise ja realiseerimise etapid
Arendamise kava koostamine jaguneb etappideks järgnevalt: Olemasoleva olukorra analüüs. Probleemide määratlemine. Programmide koostamine: eesmärkide püstitamine; tegevuste määratlemine; projektide määratlemine; projektide eelhindamine. Arendamise kava arutelu ja heakskiitmine.
Arendamise kava rakendamine jaguneb etappideks järgnevalt: planeeringute koostamine; projektide tehniline ettevalmistamine; projektide koostamine ja heakskiit; investeerimisprogrammi finantseerimise tagamine; projektide rakendamine; järeldushinnang.
Olemasoleva olukorra analüüs ning probleemide määratlemine on kajastatud peatükis 3. ÜVK perspektiivsete tehniliste üldlahenduste koostamist, ÜVK tehniliste lahenduste kavandamist ning arendamist on käsitletud peatükkides 3 ja 4.4.
49 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
4.3. Programmide koostamine
Arendamise kava aluseks on eesmärgid, mida soovitakse saavutada. Eesmärkide püstitamisel on aluseks võetud nende mõõdetavus ning edasise planeerimise käigus võib need jagada kitsamateks alaeesmärkideks. Eesmärkide täitmiseks kavandatakse konkreeted tegevused, mis omakorda grupeeritakse programmideks.
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele ning kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest.
4.4. ÜVK kavandamine
4.4.1. ÜHISVEEVÄRGI ARENDAMINE
Tabel 29. Palupera valla veevarustuse rekonstrueerimist vajavad ja perspektiivsed objektid VEEVARUSTUS Jrk nr Objekti nimetus Tehnilised näitajad
1 Palupera küla rekonstrueeritavad ~0,29 km veetorustikud 2 Palupera küla uued veetorustikud ~0,83 km
3 Palupera küla puurkaevpumpla 1 tk rekonstrueerimine (veetöötlusjaama väljavahetamine) 4 Hellenurme küla uued veetorustikud 0,63 km
5 Hellenurme küla keskuse elamute 1 tk puurkaevpumpla rekonstrueerimine (veetöötlusjaama välja vahetamine) 5 Nõuni küla rekonstrueeritavad ~0,09 km veetorustikud 6 Nõuni küla uued veetorustikud ~0,91 km
7 Nõuni küla puurkaevpumplate 2 tk rekonstrueerimine (veetöötlusjaamade välja vahetamine)
50 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
4.4.2. ÜHISKANALISATSIOONI ARENDAMINE
Tabel 30. Palupera valla kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimist vajavad ja perspektiivsed objektid KANALISATSIOON Jrk nr Objekti nimetus Tehnilised näitajad
1 Palupera küla rekonstrueeritavad isevoolsed ~0,7 km kanalisatsioonitorustikud 2 Palupera küla uued isevoolsed ~0,93 km kanalisatsioonitorustikud 3 Palupera küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk
4 Hellenurme küla rekonstrueeritavad isevoolsed ~1,4 km kanalisatsioonitorustikud 5 Hellenurme küla uued isevoolsed 0,86 km kanalisatsioonitorud 6 Hellenurme küla uute 0,04 km survekanalisatsioonitorustike rajamine 7 Hellenurme küla uue reoveepumpla rajamine 1 tk
8 Hellenurme küla reoveepuhasti 1 tk rekonstrueerimine 9 Nõuni küla rekonstrueeritavad isevoolsed ~1,2 km kanalisatsioonitorustikud (sh Kullipesa) 10 Nõuni küla rekonstrueeritavad ~0,24 km survekanalisatsioonitorustikud (sh Kullipesa) 11 Nõuni küla uued isevoolsed ~0,32 km kanalisatsioonitorustikud 12 Nõuni küla uued survekanalisatsioonitorustikud ~0,52 km
13 Nõuni uue (Loodusmaja) reoveepumpla 1 tk rajamine 14 Nõuni küla Kullipesa reoveepumpla 1 tk rekonstrueerimine 15 Nõuni küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk
16 Päidla küla kanalisatsioonitorustiku ~0,12 km rekonstrueerimine 17 Päidla küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk
4.5. Meetmekava maksumuse hindamine
Tehniliste projektide väljatöötamisel kasutatakse põhiliselt kahte metoodikat:
51 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
a. projekti maksumuse ja toodangu mahu suhte printsiip – selle meetodi puhul leitakse sarnaste, erineva toodangu mahuga projektide maksumuse ja mahu suhe ning töötatakse välja mastaabisäästu määr. Suhe esitatakse kujul CA/CB=(SA/SB)ά, kus CA, CB on projektide A ja B maksumus ning SA, SB on projektide A ja B toodangu maht, ά on tavaliselt 0,6...0,8. b. füüsiliste mõõtmete kasutamine – projekti maksumuse ligikaudseks määramiseks kasutatakse füüsilisi mõõtmeid.
Käesolevas töös on kasutatud projektide hindamisel füüsilist mõõdet. Rajatavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringu maksumuse arvutamisel on lähtutud järgmistest hindadest: 1. vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus 290 eurot/m; 2. veetorustike rajamine eraldi kaevikusse 160 eurot/m; 3. isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikusse 225 eurot/m; 4. survekanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikusse 160 eurot/m; 5. veetorustiku rekonstrueerimine 160 eurot/m. Palupera vallas planeeritud tööd koos maksumustega on esitatud tabelis 31. Vajalikud investeeringud asulate lõikes on toodud tabelis 32.
Tabel 31. Palupera vallas planeeritud tööd ja nende maksumus 2014. a jooksevhindades Jrk Projekti nimetus Tööde Tööde maksumus Planeeritav Objekti nr maht 2014. aasta ajavahemik omanik jooksevhindades tööde (euro) teostamiseks PALUPERA KÜLA 1 Veetorustike rekonstrueerimine 290 m 46 400 2014-2020 Palupera Vallavalitsus 2 Uute veetorustike rajamine 834 m 127 635 2021-2030 Palupera Vallavalitsus 3 Veetöötlusjaama 1 tk 15 500 2014-2020 Palupera väljavahetamine Vallavalitsus 4 Isevoolse kanalisatsiooni 700 m 157 500 2014-2020 Palupera rekonstrueerimine Vallavalitsus 5 Uute isevoolsete 929 m 178 065 2021-2030 Palupera kanalisatsioonitorustike Vallavalitsus rajamine 6 Reoveepuhasti 1 tk 81 000 2021-2030 Palupera rekonstrueerimine Vallavalitsus Kokku: 606 100
52 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
HELLENURME KÜLA 1 Veetöötlusjaama 1 tk 18 600 2021-2030 Palupera väljavahetamine Vallavalitsus 2 Uute veetorustike rajamine 625 m 93 865 2014-2020 Palupera Vallavalitsus 3 Isevoolsete 1400 m 315 000 2014-2020 Palupera kanalisatsioonitorustike Vallavalitsus rekonstrueerimine 4 Uute isevoolsete 860 m 160 780 2014-2020 Palupera kanalisatsioonitorsutike Vallavalitsus rajamine 5 Uute 41 m 6 560 2014-2020 Palupera survekanalisatsioonitorustike Vallavalitsus rajamine 6 Uue reoveepumpla rajamine 1 tk 30 000 2014-2020 Palupera Vallavalitsus 7 Reoveepuhasti 1 tk 290 000 2014-2020 Palupera rekonstrueerimine (k.a Vallavalitsus mudapress) 8 Mudatahendusväljaku 1 tk 6000 2014-2020 Palupera rajamine Vallavalitsus 9 Purgimissõlme rajamine 1 tk 25 000 2014-2020 Palupera Vallavalitsus Kokku: 945 805 NÕUNI KÜLA 1 Uute veetorustike rajamine 876 m 132 338 2014-2020 Palupera Vallavalitsus 2 Veetorustike rekonstrueerimine 82 m 13 120 2014-2020 Palupera Vallavalitsus 3 Veetöötlusjaama 2 tk 38 000 2014-2020 Palupera väljavahetamine (keskuse ja Vallavalitsus reservi) 4 Isevoolsete 1197 m 269 325 2014-2020 Palupera kanalisatsioonitorustike Vallavalitsus rekonstrueerimine 5 Survekanalisatsioonitorustike 235 m 37 600 2014-2020 Palupera rekonstrueerimine Vallavalitsus 6 Uute kanalisatsiooni 520 m 83 200 2014-2020 Palupera survetorustike rajamine Vallavalitsus
53 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
6 Uute isevoolsete 320 m 67 200 2014-2020 Palupera kanalisatsioonitorustike Vallavalitsus rajamine Uue reoveepumpla rajamine 1 tk 30 000 2014-2020 Palupera (Loodusmaja) Vallavalitsus 7 Reoveepumpla 1 tk 25 000 2014-2020 Palupera rekonstrueerimine (Kullipesa) Vallavalitsus 8 Reoveepuhasti 1 tk 95 000 2014-2020 Palupera rekonstrueerimine Vallavalitsus Kokku: 790 783 PÄIDLA KÜLA 1 Kanalisatsioonitorustike 115 m 25 875 2021-2030 Palupera rekonstrueerimine Vallavalitsus 2 Reoveepuhasti 1 tk 15 000 2021-2030 Palupera rekonstrueerimine Vallavalitsus Kokku: 40 875 Märkus: Eelnimetatud projektide hinnad on orienteeruvad ja võivad muutuda.
Tabel 32. Vajalikud investeeringud asulate lõikes (käibemaksuta) Asulad Maksumus (eurodes) Palupera 606 100 Hellenurme 945 805 Nõuni 790 783 Päidla 40 875 Kokku 2 383 563 Allikas: Konsultandi arvutused
4.6. Arengukava arutelu ja heakskiitmine
Arendamise kava arutelu, heakskiitu ja juhtimist korraldab Palupera Vallavalitsus koostöös osaühinguga PALU-TEENUS. Eesmärk on anda igale valla elanikule võimalus kommenteerida ja arvustada arengukava. Valla elanike kaasamine protsessi tagab ka arendamise kava parema jätkusuutlikkuse. Arendamise kava kiidab heaks kohaliku omavalitsuse volikogu. Arendamise kava realiseerimist jälgib Palupera Vallavalitsus.
54 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
5. FINANTSANALÜÜS
5.1. Metoodika
Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud: Statistikaameti, EV Rahandusministeeriumi poolt, Palupera Vallavalitsuse poolt avaldatud materjale ning andmeid; Osaühing PALU-TEENUS andmeid; Konsultandi poolt tuletatud arvutuskäike ning püstitatud eeldusi; ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.
Palupera valla ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente: opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalisi ja mitterahalisi vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulusid. opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs. analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes. Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse kulukuse taset leibkondade sissetulekust. analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust. Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite kasutamist.
Palupera valla ÜVKA finantsanalüüs hõlmab alljärgnevaid Palupera valla ÜVK-ga hõlmatud asumeid: Palupera küla, Hellenurme küla, Nõuni küla.
Palupera vallas tegutseb vee-ettevõtjana osaühing PALU-TEENUS. Tegevuspiirkonnaks on Palupera, Hellenurme ja Nõuni külad.
55 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
5.2. Peamised eeldused
Ajahorisont Palupera valla ÜVKA finantsanalüüs on koostatud aastate 2014–2030 kohta.
Makromajanduslikud eeldused ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid makromajanduslikke näitajaid: tarbijahinnaindeksi muut aastas; nominaalpalga kasvumäär; elektrikulude kasvumäär; saastetasu kasvumäär; veeressursitasu kasvumäär.
Makromajanduslikud näitajad pärinevad EV Rahandusministeeriumi 2013. aasta sügisesest prognoosist (avaldatud 09.10.2013), perioodile 2011–2060.a. Täiendavalt on Konsultant käesoleva finantsanalüüsi kontekstis prognoosinud elektrikulude, saastetasu ning veeressursitasu tõusumäärasid.
Alljärgnevas tabelis on toodud aastased tõusumäärad vastavatel aastatel eelneva aasta suhtes.
Tabel 33. Makromajanduslikud näitajad Indikaator / Näitaja 2014 2015 2020 2025 2030 Tarbijahinnaindeks 2,7% 2,8% 2,8% 2,6% 2,6% Nominaalpalga kasvumäär 6,2% 6,3% 6,4% 5,8% 5,8% prognoositud Elektrihinna tõus kulu 10,0% 2,8% 2,6% 2,6% Saastetasumäära prognoositud tõus kulu 20,0% 2,8% 2,6% 2,6% Ressursitasude prognoositud tõus kulu 5,0% 2,8% 2,6% 2,6% Allikas: Rahandusministeerium, Konsultant
“Saastaja maksab” printsiibi täitmine Finantsprognoos on koostatud põhimõttel, et kõik veemajandusega seonduvad kulud peavad olema kaetud teenuste tarbijatelt laekuvatest maksetest. See tähendab tariifitulud peavad olema tasemel või siis prognoosiperioodil saavutama taseme, mille korral on kaetud või saavad kaetud nii rahalised kui mitterahalised (sh põhivara kulum omaosaluse määras) kulud.
Põhivarakulum
56 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Finantsprognoosis on põhivarakulumina võetud arvesse nii olemasoleva kui ka ÜVK arendamise kavas ettenähtud investeeritava põhivara soetamise maksumus omaosaluse finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvutuste lihtsustamiseks arvestatud 40 aastat. Teenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes Tariifide korrigeerimisel on finantsprognoosis lähtutud põhimõttest, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ei ületaks rahvusvaheliselt aktsepteeritud 4% määra.
Käesolevas finantsprognoosis on leibkonnaliikme netosissetuleku väärtus saadud Statistikaameti andmebaasist. Kasutada on 2007. aasta Valgamaa vastav näitaja. 2007. aasta netosissetuleku väärtust on prognoosiperioodi lõikes korrigeeritud Rahandusministeeriumi poolt 09.10.2013. aastal avaldatud nominaalpalga muutuse määraga perioodil 2008–2030.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid Prognoosis on tariifide baastasemeks võetud senised osaühing PALU-TEENUS opereeritava tegevuspiirkonna tariifid. Tariifide korrigeerimisel on eeldatud, et aastane tariifitõus ei oleks vastava teenuse osas üle 20% ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukus kokku ei ületaks 4% leibkonna netosissetulekust. Tariifide korrigeerimisel on täiendavalt arvestatud omafinantseeringu tarbeks eelduslikult võetava laenu laenuteenindamise tagamisega, sealjuures eesmärgiks on laenuteenindamise kattekordaja sihtväärtuse 1,25 täitmine igal laenuteenindamise perioodil (vt. täiendavat selgitust alapunktis "Investeeringute finantseerimine").
Investeeringute finantseerimine ÜVK arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga hõlmatud perioodile. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimisel on lisaks omafinantseerimisele võimalik taotleda ka tagastamatut abi. Käesolevas finantsanalüüsis on arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute omafinantseeringu osakaaluks 15%. Lähtutud on senisest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Keskkonnaprogrammile kehtestatud rahastamise üldpõhimõtetest.
Investeeringute omafinantseerimine toimub üldjuhul omavalitsuse ja/või vee-ettevõtte poolt kas siis vabu vahendeid kasutades või laenu kaasates. Rahavoogude testimise eesmärgil on käesolevas investeeringute omafinantseerimise osas eeldatud, et selleks kasutatakse laenuvahendeid, st ÜVK teenuse otsesed tarbijad võtavad osa investeeringute rahastamisest (tasuvad tagasi laenu ja intressid) ning seeläbi täidetakse ka „saastaja maksab“ printsiipi. Rahavooprognoosid on koostatud sellised, mille korral oleks vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifidest võimalik lisaks tegevuskulude katmisele teostada ka laenude teenindamist ehk intressikulu ning laenu põhiosa tagasimaksmist.
Omafinantseeringu katteks arvestatud laenude osas on eeldatud järgmiseid tingimusi: Laenu kestus alates laenu võtmisest kuni viimase tagasimakseni on 20 aastat.
57 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Laenu väljavõtmise järgse 2 aasta jooksul laenu põhiosa tagasimakseid ei teostata, tasutakse vaid intresse. Laenu tagasimakse toimub laenu väljavõtmisest alates kolmandal aastal järgneva 18 aasta jooksul. Laenude intressimääraks on eelduslikult kogu prognoosiperioodil 5% ning intressikulu arvestatakse võlgnetavalt keskmiselt laenujäägilt.
Kuna Palupera ÜVK varad kuuluvad valdavalt vallale, siis juhul kui omafinantseeringu tagab vallavalitsus, siis sellisel juhul vee-ettevõtluse rahavoogudes näidatud laenuteenindamise kulud asenduvad näit. rendimaksetega. ÜVKA finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimine toimub vastavalt tabelis 34 toodule:
Tabel 34. Investeeringute elluviimine
Investeeringute elluviimine Kokku 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Lühiajaline programm 2014-2020 100% 0% 17% 17% 17% 17% 17% 17% Kumulatiivselt LP 0% 17% 33% 50% 67% 83% 100% Pikaajaline programm 2021 - 2026 100% 17% 17% 17% 17% 17% 17% 0% 0% 0% 0% Kumulatiivselt PP 17% 33% 50% 67% 83% 100% 100% 100% 100% 100% Allikas: Konsultandi arvutused
Vastavalt eelpooltoodud investeeringute elluviimise proportsioonile eeldatakse ka laenu kasutusse võtmist.
Laenuteenindamise kattekordaja Käesoleva ÜVKA investeeringute omaosaluse finantseerimise allikana on käesolevas finantsprognoosis eeldusena nähtud ette laenuvahendite kaasamist (näit. SA KIK).
Laenude võtmisel soovib laenuandja üldjuhul, et laenuteenindamise (st laenu perioodilise põhiosa tagasimakse ning intressikulu) kattekordaja oleks vähemalt 1,25.
Laenuteenindamise kattekordaja leitakse järgmise valemi abil:
Laenuteenindamise kattekordaja = perioodi kulumi ja laenuteenindamise eelne netorahavoog perioodi laenuteenindamine
Laenu kasutamine ning laenuteenindamise arvutused on näidatud käesoleva arendamise kava lisas 6.
5.3. Vee- ja kanalisatsioonimajanduse kulud
ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on tulude ja kulude baasina kasutatud osaühing PALU-TEENUS 2013. a tegelikke ja 2014. a prognoositavaid andmeid vee- ja kanalisatsiooni müügimahtude, tariifide ning tegevuskulude kohta. Eelpoolnimetatud andmed on aluseks edasiste prognooside tegemisel.
58 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi ning lühiajalises ja pikaajalises investeeringuprogrammis määratletud projektidest tulenevaid mõjusid (sh kulum ja laenuteenindamine).
Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.
5.3.1. MUUTUVKULUD
Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud: veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu; kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu; keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.
Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest. Puhastile jõudvate reoveekoguste juures on arvesse võetud ka infiltratsioonist tingitud koguseid.
Elektrikulu Finantsanalüüsis on eristatud kahte erinevat elektrikulu gruppi: vee pumpamisega seonduv, reovee pumpamisega ja puhastamisega seonduv.
Veepumpamisega seonduv elektrikulu 2013. a hindades oli Palupera veemajanduses keskmiselt ca 0,10 eur/m3. Reoveepumpamise ja puhastamise elektrikulu 2013. a hindades oli ca 0,21 eur/m3.
Prognoosiperioodil on kuluühikute (eur/m3 kohta) muutus seotud tarbijahinnaindeksi muutusega ning kogukuluks vastava perioodi prognoositav vee- ja kanalisatsioonimaht korrutatuna vastava perioodi tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud kuluühikuga.
Keskkonnatasud Veeressursitasu 2013. a hindades oli keskmiselt ca 0,07 eur/m3. Kuluühikute prognoosimisel on arvestatud 5% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.
Saastetasu 2014. a hindades oli keskmiselt ca 0,05 eur/m3.
Kuluühikute prognoosimisel on arvestatud 20% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.
59 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
5.3.1. PÜSIKULUD
Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud: remondi, hoolduse ja transpordiga seotud kulud, vee- ja reoveeanalüüsidega seotud kulud, tööjõukulud, üldhalduskulud, mitmesugused muud tegevuskulud, põhivarade kulum.
Remondi, hoolduse ja transpordiga seotud kulud Finantsanalüüsis on võetud arvesse osaühing PALU-TEENUS veevarustuse ning kanalisatsioonisüsteemide remondi, hoolduse ja transpordiga seonduvad kulud. Prognoosiperioodil korrigeeritakse remondi, hoolduse ja transpordiga seonduvaid tegevuskulusid tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.
Analüüside kulu Analüüside kulu all on nii joogivee- kui ka reoveeanalüüsidega seotud kulud. Prognoosiperioodil korrigeeritakse analüüsidega seotud kulusid tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.
Tööjõukulud Tööjõukulude all on kajastatud otseselt veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide teenindamisega seotud tööjõukulud. Prognoosiperioodil korrigeeritakse tööjõukulusid nominaalpalga kasvumääraga.
Üldhalduskulud Üldhalduskulude all on kajastatud VK süsteemide üldise administreerimise ning toetavate funktsioonide kulutused. Prognoosiperioodil korrigeeritakse üldhalduskulusid tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.
Mitmesugused muud tegevuskulud Muude tegevuskulude all on kulutused, mis ei ole leidnud kajastamist eelpoololevates kulude kategooriates, kuid mis on seotud VK süsteemide majandamisega. Prognoosiperioodil korrigeeritakse mitmesuguseid muid tegevuskulusid tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.
Põhivarade kulum Põhivarade kulum koosneb nii olemasolevate varade kulumist kui ka ÜVK arendamise kavas väljapakutud investeeringute kulumist, sealjuures kulumi arvestuse aluseks on põhivara maksumus omaosaluse vääringus. Põhivara elueaks on arvutuste lihtsustamise eesmärgil arvestatud 40 aastat.
60 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Finantsprognoosis on lähtutud järgmistest eeldustest: Osaühing PALU-TEENUS olemasoleva põhivara aastane kulum on: veevarustus - ca 3,5 tuh eurot; kanalisatsioon - ca 7 tuh eurot.
Lühi- ja pikaajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on kajastatud prognoosis, eeldades investeeringute valmidusastet lähtuvalt tabelis 40 toodust. Tegevuskulude prognoos aastate lõikes on esitatud käesoleva arendamise kava lisas 6.
5.4. Vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud
ÜVK arendamise kavas kirjeldatud projektid sisaldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist. ÜVK tuludeks on nimetatud süsteemide abil teenuse osutamisest laekuv tulu. Tulude prognoosimisel on arvesse võetud osaühing PALU-TEENUS tegevuspiirkonna tarbitavate (müüdavate) koguste ning tariifide prognoos.
5.4.1. NÕUDLUSANALÜÜS
Vee-ettevõtjatel on hea ülevaade tarbitavatest/müüdavatest vee- ning kanalisatsioonikogustest, kuid puudub täpne ülevaade VK süsteemidega liitunud inimeste arvukusest. Seetõttu on käesolevas ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis liitunute arvukuse juures arvestatud vee-ettevõtjate hinnanguga. Suurimateks juriidilisest isikutest ÜVK klientideks on Palupera Vallavalitsus koos oma allasutustega (Paluperas põhikool, Hellenurmes noortekeskus, Nõunis raamatukogu ja kultuurimaja), Hellenurmes lisaks Lõuna-Eesti Hooldekekus AS, MITTETULUNUDSÜHING Hellenurme Mõis eralasteaed, kauplus ja Nõunis kauplus.
Vee-ühiktarbimine on ühe elaniku poolt keskmiselt ööpäevas tarbitav vee-kogus liitrites. Käesoleva finantsanalüüsi läbiviimisel selgus, et kõigis ÜVK-ga hõlmatud külades on veeühiktarbimine väga madal: Palupera - 37 l/in/ööp, Hellenurme - 73 l/in/ööp, Nõuni - 46 l/in/ööp. Tavapäraselt on ÜVK tegevuspiirkondades keskmine tarbimine määras 70 liitrit/inimene/ööpäevas. Kuna ühiktarbimisel mängib teatavat rolli ka liitunute hinnanguline suurus, siis seetõttu tuleb teatava reservatsiooniga suhtuda ka analüüsi käigus leitud ühiktarbimise määra. Sellegipoolest näitab ühiktarbimine väga madalat taset ning seetõttu on finantsanalüüsis eeldatud, et ühiktarbimine kasvab analüüsi perioodi lõpuks järgmiste määradeni: Palupera - 60 l/in/ööp; Hellenurme - 73 l/in/ööp (muutumatu prognoosiperioodi vältel); Nõuni - 60 l/in/ööp. Seega on eeldatud, et saavutatakse ühiktarbimine tasemel vähemalt 60 l/in/ööp.
61 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Kanalisatsiooni osas on seis sarnane. Senine ühiktarbimine on arvutuslikult: Palupera - 30 l/in/ööp; Hellenurme - 68 l/in/ööp (ei muutu); Nõuni - 55 l/in/ööp.
Sisuliselt peaks kanalisatsiooni osas ühiktarbimine olema võrdne veevarustustuse ühiktarbimisega, kuid tegelikkuses on alati erisusi, mis põhjustavad arvutuslikult mõnevõrra erineva ühiktarbimise. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud sarnaselt veevarustusega ka kanalisatsiooni ühiktarbimise osas mõningast kasvu ning prognoosiperioodi lõpuks on kanalisatsiooni ühiktarbimised võrdsed veeühiktarbimistega: Palupera - 60 l/in/ööp; Hellenurme - 73 l/in/ööp (ei muutu); Nõuni - 60 l/in/ööp.
Ettevõtete tarbimismahtude osas on konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt eeldatud, et 2013 prognoositud vee- ning kanalisatsioonimaht jääb kuni prognoosiperioodi lõpuni konstantseks.
ÜVK-ga hõlmatud asumite ühiktarbimise prognoos on esitatud tabelis 35.
Tabel 35. Ühiktarbimise prognoos
l/ööp/in 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Eriveetarbimine - Palupera 39 41 43 45 47 49 51 53 55 57 59 60 60 60 60 60 60 Eriveetarbimine - Hellenurme 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Eriveetarbimine - Nõuni 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 60 60 60 60 60 Allikas: Konsultandi arvutused
Investeeringud toovad kaasa lisanduvaid ÜVK kliente alljärgnevalt: Palupera küla: veevarustus - 7 eramajapidamist, kanalisatsioon – 10 eramajapidamist. Hellenurme küla: veevarustus - 4 eramajapidamist, 6 korteriline elamu, 8 korteriline elamu. kanalisatsioon – 7 eramajapidamist, 6 korteriline elamu, 8 korteriline elamu. Nõuni küla: veevarustus - 6 eramajapidamist ja üks 12 korteriga korrusmaja, Loodusmaja. kanalisatsioon – 4 eramajapidamist, Loodusmaja.
62 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Alljärgnevalt on esitatud perspektiivne veetarbimise prognoos, milles on arvestatud nii tänast tarbimisse taset, ühiktarbimise muutust kui ka lisanduvaid uusi tarbijaid.
Tabel 36. Tarbitavate veekoguste prognoos
Lühiajaline Pikaajaline 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Liitujad Veevarustus Ühik kokku 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Tarbijate arv - Palupera arv 70 70 70 70 70 70 70 72 75 77 79 82 84 84 84 84 84 Uued liituvad tarbijad arv 14 0 0 0 0 0 0 0 2 2 2 2 2 2 Uued liitujad kokku arv 0 0 0 0 0 0 0 2 5 7 9 12 14 14 14 14 14 Tarbijate arv - Hellenurme arv 80 83 87 90 93 97 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 Uued liituvad tarbijad arv 20 0 3 3 3 3 3 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Uued liitujad kokku arv 0 3 7 10 13 17 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Tarbijate arv - Nõuni arv 115 121 127 133 139 145 151 151 151 151 151 151 151 151 151 151 151 Uued liituvad tarbijad arv 36 0 6 6 6 6 6 6 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Uued liitujad kokku arv 0 6 12 18 24 30 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36
Eriveetarbimine - Palupera l/el/d 39 41 43 45 47 49 51 53 55 57 59 60 60 60 60 60 60 Eriveetarbimine - Hellenurme l/el/d 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Eriveetarbimine - Nõuni l/el/d 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 60 60 60 60 60
Elanike veetarbimine - Palupera m3/a 993 1 044 1 095 1 146 1 198 1 249 1 300 1 396 1 495 1 598 1 705 1 785 1 836 1 836 1 836 1 836 1 836 Elanike veetarbimine - Hellenurme m3/a 2 119 2 207 2 296 2 384 2 472 2 560 2 649 2 649 2 649 2 649 2 649 2 649 2 649 2 649 2 649 2 649 2 649 Elanike veetarbimine - Nõuni m3/a 1 952 2 098 2 248 2 403 2 562 2 726 2 894 2 949 3 004 3 059 3 114 3 169 3 280 3 280 3 280 3 280 3 280 Elanike veetarbimine kokku m3/a 5 064 5 349 5 639 5 933 6 232 6 535 6 842 6 993 7 148 7 306 7 468 7 603 7 764 7 764 7 764 7 764 7 764
Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Palupera m3/a 391 391 391 391 391 391 391 391 391 391 391 391 391 391 391 391 391 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Hellenurme m3/a 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Nõuni m3/a 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine kokku m3/a 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875 1 875
3 Veetarbimine kokku m /a 6 939 7 224 7 514 7 808 8 107 8 410 8 717 8 868 9 023 9 181 9 343 9 478 9 639 9 639 9 639 9 639 9 639 Allikas: Konsultandi arvutused
63 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Palupera ÜVK veemajanduse kanalisatsioonikoguste prognoos (tariifiga maksustatavad kogused) on esitatud tabelis 37.
Tabel 37. Kanalisatsioonikoguste prognoos
Liitujad Kanalisatsioon Ühik kokku 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Tarbijate arv - Palupera arv 66 66 66 66 66 66 66 69 73 76 79 83 86 86 86 86 86 Uued liituvad tarbijad arv 20 0 0 0 0 0 0 0 3 3 3 3 3 3 0 0 0 0 Uued liitujad kokku arv 0 0 0 0 0 0 0 3 7 10 13 17 20 20 20 20 20 Tarbijate arv - Hellenurme arv 85 92 100 107 114 122 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 Uued liituvad tarbijad arv 44 0 7 7 7 7 7 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Uued liitujad kokku arv 0 7 15 22 29 37 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 Tarbijate arv - Nõuni arv 143 143 143 143 143 143 143 143 143 143 143 143 143 143 143 143 143 Uued liituvad tarbijad arv 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Eriveetarbimine - Palupera l/el/d 32 34 36 38 40 42 44 46 48 51 54 57 60 60 60 60 60 Eriveetarbimine - Hellenurme l/el/d 68 68 68 68 69 69 69 71 71 72 72 72 73 73 73 73 73 Eriveetarbimine - Nõuni l/el/d 55 55 56 56 56 57 57 57 58 58 59 59 60 60 60 60 60
Elanike reovesi - Palupera m3/a 765 813 862 910 958 1 006 1 054 1 158 1 267 1 408 1 557 1 713 1 876 1 876 1 876 1 876 1 876 Elanike reovesi - Hellenurme m3/a 2 119 2 302 2 485 2 667 2 892 3 077 3 263 3 357 3 357 3 404 3 404 3 404 3 451 3 451 3 451 3 451 3 451 Elanike reovesi - Nõuni m3/a 2 845 2 845 2 897 2 897 2 897 2 949 2 949 2 949 3 002 3 002 3 054 3 054 3 106 3 106 3 106 3 106 3 106 Elanike reovesi kokku m3/a 5 729 5 960 6 243 6 474 6 747 7 033 7 267 7 465 7 626 7 814 8 015 8 171 8 433 8 433 8 433 8 433 8 433
Asutuste ja ettevõtete reovesi - Palupera m3/a 313 316 319 323 326 329 332 336 339 342 346 349 353 356 360 363 367 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Hellenurme m3/a 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 8 941 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Nõuni m3/a 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 Asutuste ja ettevõtete reovesi kokku m3/a 9 298 9 301 9 304 9 308 9 311 9 314 9 317 9 321 9 324 9 327 9 331 9 334 9 338 9 341 9 345 9 348 9 352
3 Müüdud kanalisatsioon kokku m /a 15 027 15 261 15 548 15 782 16 058 16 347 16 584 16 785 16 950 17 141 17 346 17 505 17 771 17 775 17 778 17 782 17 785 Allikas: Konsultandi arvutused
64 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
5.4.2. TARIIFIDE PROGNOOS, STSENAARIUMID
Peatükis “Peamised eeldused” on kirjeldatud koostatud tariifiprognoosi aluseks olnud põhimõtted.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 14 kohaselt peab hind olema kujundatud selliselt, et see tagaks: 1) põhjendatud tegevuskulude katmise; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmise; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise; 5) põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
Palupera valla ÜVK-ga hõlmatud piirkondades kehtivad käesoleval hetkel järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid: tasu võetud vee eest 0,96 eur/m3, koos käibemaksuga 1,15 eur/m3; tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,33 eur/m3, koos käibemaksuga 1,6 eur/m3.
Finantsanalüüsis on eristatud veevarustuse ning kanalisatsiooniteenuse osutamise kulud ning seetõttu tariifide prognoosimisel on jälgitud kummagi teenuse osas eraldi, et oleks tagatud vastavate teenuste osutamisega seotud kulude 100% kaetus. Oluline on märkida, et tulude prognoosis on määrava tähtsusega lisaks tariifimääradele ka liituvate uute tarbijate arvukus ning ühiktarbimise tase. Seega kui uusi tarbijaid ja/või ühiktarbimine ei kasva/püsi määras, mis on eeldatud käesoleva finantsprognoosis, siis tegevuskulude katmiseks tuleb oluliselt erinevaid tariifimäärasid rakendada. Mil määral, sõltub konkreetselt millises mahus jääb uusi liitujaid või siis ühiktarbimise kasv väiksemaks prognoositust ning samuti mil määral erinevad tulevased tegelikud tegevuskulud prognoositust.
Kummagi teenuse puhul on jälgitud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses sätestatut, sh. nii “saastaja maksab” printsiibi täitmist, tariifide rakendamise järgset teenuse kulukust leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ning lisaks on II stsenaariumis arvestatud ka laenuteenindamise kattekordaja minimaalse taseme 1,25 saavutamisega.
65 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Lähtuvalt nendest põhimõtetest on vastavalt vajadusele korrigeeritud tariife. I stsenaariumi puhul on tariife korrigeeritud selliselt, mille korral igal prognoosiperioodi aastal on kõik rahalised ning mitterahalised tegevuskulud kaetud. II stsenaariumi puhul on tariifide korrigeerimisel arvestatud täiendavalt põhimõttega, et veemajandusest genereeritav rahavoog EBITDA oleks vähemalt 1,25 korda suurem kui vastava perioodi laenuteenindamine. Siinjuures laenuna on käsitletud arendamise kavas kirjeldatud investeeringute 15% omaosalus.
Käesolevas arendamise kavas toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifipoliitika sätestamiseks kuna ÜVK arendamise kava on oma olemuselt üldine strateegiline dokument. Seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne, üldistatud prognoos ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja –tulude kohta ning sealjuures selle üldine paikapidavus sõltub sellest, kuivõrd prognoosi aluseks olevad eeldused ning põhimõtted vastavad/erinevad tulevikus tegelikkusega võrreldes.
Tabelis 38 on esitatud ÜVK arendamise kava finantsanalüüsi kontekstis leitud tariifide prognoos mõlema eeldustes kirjeldatud stsenaariumite korral.
Tabel 38. Tariifide prognoos (ilma käibemaksuta)
Teenuste tariifid, I STSENAARIUM 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 0,96 1,15 1,38 1,66 1,98 2,20 2,39 2,65 2,80 2,96 3,05 3,14 3,18 3,25 3,31 3,39 3,42 kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,33 1,60 1,78 1,91 2,07 2,36 2,65 2,98 3,17 3,35 3,45 3,66 3,70 3,78 3,83 3,88 3,90 Koondtariif, km-ta 2,29 2,75 3,16 3,57 4,05 4,56 5,04 5,63 5,98 6,31 6,50 6,79 6,88 7,03 7,14 7,27 7,32 Teenuste tariifid, II STSENAARIUM veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 0,96 1,15 1,38 1,66 1,98 2,20 2,39 2,65 2,80 2,96 3,05 3,14 3,18 3,25 3,31 3,39 3,42 kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,33 1,60 1,78 1,91 2,07 2,36 2,65 2,98 3,17 3,35 3,45 3,66 3,70 3,78 3,83 3,88 3,90 Koondtariif, km-ta 2,29 2,75 3,16 3,57 4,05 4,56 5,04 5,63 5,98 6,31 6,50 6,79 6,88 7,03 7,14 7,27 7,32 Allikas: Konsultandi arvutused
Teenuse kättesaadavus ja taskukohasus Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Valgamaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud 2007.a andmeid Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008–2014. Seega 2014.a. seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Valgamaal sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 368 eurot.
66 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
ÜVK arendamise kava prognoosiperioodil ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna sissetulekust on I stsenaariumi puhul maksimaalselt 1,7% ning II stsenaariumi puhul 2,2%.
Tabelis 39 on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse määr leibkondade sissetulekutest.
Tabel 39. Teenuse kulukus
Teenuse kulukus 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Sissetulek leibkonna liikme kohta kuus, Valgamaa 368 391 416 443 473 505 537 570 605 641 679 719 761 805 852 901 954 Koondtariif Elanikud sh. k.m. 2,75 3,30 3,80 4,29 4,78 5,00 5,22 5,47 5,67 5,86 6,04 6,38 6,54 6,80 7,03 7,27 7,53 Keskmine tarbitav kogus l/in/p 55 56 57 57 58 59 59 60 61 61 62 63 63 64 64 64 64 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes, I STSENAARIUM 1,2% 1,4% 1,5% 1,7% 1,8% 1,7% 1,7% 1,7% 1,7% 1,7% 1,7% 1,7% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,5% Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes, II STSENAARIUM 1,2% 1,4% 1,5% 1,7% 1,8% 1,9% 2,0% 2,1% 2,2% 2,2% 2,1% 2,1% 2,1% 2,0% 1,9% 1,9% 1,8%
Allikas: Konsultandi arvutused
Tegevustulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas 6.
5.5. Investeeringute finantseerimine
ÜVK arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga hõlmatud perioodile. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimisel on lisaks omafinantseerimisele võimalik taotleda ka tagastamatut abi. Käesolevas finantsanalüüsis on arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute omafinantseeringu osakaaluks 15%. Lähtutud on senisest väljakujunenud keskkonnaprojektide rahastamise praktikast, mille puhul maksimaalseks abimääraks on 85%, näit. SA KIK poolt rahastatav keskkonnaprogramm.
Investeeringute omafinantseerimise võimaliku allikana on eeldatud laenuvahendite kasutamist. Tõenäoliselt on tulevaste investeeringute omafinantseerimine kombinatsioon omavalitsuse ja vee- ettevõtte vahenditest.
Käesolevas finantsanalüüsis on rahavoogude testimiseks eeldatud omafinansteerimise allikana 100% laenu kasutamist. Laenude võtmisel soovib laenuandja üldjuhul, et laenuteenindamise (st. laenu perioodilise põhiosa tagasimakse ning intressikulu) kattekordaja oleks vähemalt 1,25. Finantsprognoosi tariifide II stsenaarium on koostatud selliselt, et prognoosiperioodi igal aastal oleks laenuteenindamise kattekordaja vähemalt 1,25.
67 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
Tabelis 40 on toodud ÜVK arendamise kavas määratletud investeeringukulutused ning finantseerimise jagunemine vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele.
Tabel 40. Investeeringute finantseerimine
Lühiajaline Pikaajaline Investeeringud 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Lühiajaline periood (2014-2020) 0 277 194 277 194 277 194 277 194 277 194 277 194 Pikaajaline periood (2021-2026) 101 159 101 159 101 159 101 159 101 159 101 159 0 0 0 0 Investeeringud kokku: 0 277 194 277 194 277 194 277 194 277 194 277 194 101 159 101 159 101 159 101 159 101 159 101 159 0 0 0 0
Finantseerimise prognoos Riiklik ja/või välisabi 0 235 615 235 615 235 615 235 615 235 615 235 615 85 985 85 985 85 985 85 985 85 985 85 985 0 0 0 0 Omafinantseering 0 41 579 41 579 41 579 41 579 41 579 41 579 15 174 15 174 15 174 15 174 15 174 15 174 0 0 0 0 Finantseerimine kokku: 0 277 194 277 194 277 194 277 194 277 194 277 194 101 159 101 159 101 159 101 159 101 159 101 159 0 0 0 0 Allikas: Konsultandi arvutused
Tabelis 41 on näidatud laenuteenindamise kattekordaja väärtused prognoosiperioodil II stsenaariumi korral.
Tabel 41. Laenuteenindamise kattekordaja (II stsenaarium)
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kulumieelne rahavoog 1 566 5 425 8 389 10 934 14 528 19 654 24 702 30 819 33 871 36 719 37 794 38 575 38 660 38 272 37 019 35 901 33 711 Laenuteenindamine (põhiosa + intressid) 0 1 039 3 118 7 450 11 665 15 765 19 750 24 659 27 092 29 410 30 182 30 912 30 841 30 707 29 730 28 753 26 954 Rahavoog peale laenuteenindamist 1 566 4 386 5 270 3 485 2 862 3 888 4 952 6 160 6 779 7 309 7 612 7 663 7 819 7 565 7 289 7 148 6 757 Laenuteenindamise kattekordaja (min. 1,25) #DIV/0! 5,22 2,69 1,47 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 Allikas: Konsultandi arvutused
Arvestades kõiki finantsanalüüsis aluseks võetud põhimõtteid on II stsenaariumi korral prognoosi igal aastal tagatud laenuteenindamise kattekordaja minimaalne tase 1,25.
5.6. Finantsanalüüsi kokkuvõte
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb väga paljudel eeldustel. Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega.
Tulude prognoosi koostamisel on arvesse võetud lisanduvaid tarbijaid ning samuti on lähtutud seisukohast, et tänane kohati suhteliselt madal ühiktarbimine mõnevõrra suureneb prognoosiperioodi jooksul. Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ning testitud on veemajanduse rahavooge 2 stsenaariumiga: I stsenaariumi puhul on tariife korrigeeritud selliselt, mille korral igal prognoosiperioodi aastal on kõik rahalised ning mitterahalised (põhivarade kulum) tegevuskulud kaetud;
68 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
II stsenaariumi puhul on tariifide korrigeerimisel arvestatud täiendavalt põhimõttega, et veemajandusest genereeritav rahavoog EBITDA oleks vähemalt 1,25 korda suurem kui vastava perioodi laenuteenindamine. Siinjuures laenuna on käsitletud arendamise kavas kirjeldatud investeeringute 15% omaosalus.
Lisaks võetakse mõlema stsenaariumi korral arvesse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukust leibkondade sissetuleku suhtes ning tariifid kujundatakse selliselt, millede rakendamisel teenuse kulukus ei ületaks 4%.
Finantsprognoosi tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses. Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest ning see põhineb väga paljudel eeldustel. Tulude prognoosis on määrava tähtsusega lisaks tariifimääradele ka liituvate uute tarbijate arvukus ning ühiktarbimise kasv. Seega kui uusi tarbijaid ja/või ühiktarbimine ei kasva määras, mis on eeldatud käesoleva finantsprognoosi koostamisel, siis tegevuskulude katmiseks tuleb analüüsiga võrreldes erinevaid tariifimäärasid rakendada.
Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh omafinantseerimine kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või rahastajapoolsetele tingimustele.
Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.
Finantsanalüüsi arvutused on ära toodud käesoleva arendamise kava lisas 6.
69 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
6. ÕIGUSAKTID JA NORMDOKUMENDID
1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Vastu võetud 10.02.1999 (RT I 1999, 25, 363). 2. Veeseadus1. Vastu võetud 11.05.1994 (RT I 1994, 40, 655). 3. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Vastu võetud 31.07.2001 Sotsiaalministri määrusega nr 82 (RTL 2001, 100, 1369). 4. Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004 (RT I 2004, 38, 258). 5. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Vastu võetud 15.06.2004 Keskkonnaministri määrusega nr 73 (RTL 2004, 87, 1362). 6. Vesikondade ja alamvesikondade määramine. Vastu võetud 09.09.2010 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 132 (RT I 2010, 64, 477). 7. Keskkonnatasude seadus. Vastu võetud 07.12.2005 (RT I 2005, 67, 512) 8. Säästva arengu seadus. Vastu võetud 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 384). 9. Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid. Vastu võetud 26.03.2002 Keskkonnaministri määrusega nr 18 (RTL 2002, 48, 664). 10. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks. Vastu võetud 16.12.1996 Keskkonnaministri määrusega nr 61 (RTL 1997, 3, 8). 11. Rahvatervise seadus. Vastu võetud 14.06.1995 (RT I 1995, 57, 978). 12. Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist. Vastu võetud 12.11.2009 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 171 (RT I 2009, 54, 365). 13. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Vastu võetud 02.01 2003 Sotsiaalministri määrusega nr 1 (RTL 2003, 9, 100). 14. Jäätmeseadus1. Vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52). 15. Tarbijakaitseseadus. Vastu võetud 11.02.2004 (RT I 2004, 13, 86). 16. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1. Vastu võetud 16.05.2001 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 171 (RT I 2001, 47, 261). 17. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrus nr 99 (RT I, 04.12.2012, 1) 18. Palupera valla üldplaneering. Kehtestatud Palupera Vallavolikogu 2012.2011 otsusega nr 1-1/25 19. Palupera valla arengukava 2012-2025. Vastu võetud Palupera Vallavolikogu 04.09.2012 määrusega nr 1-1/13 20. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine. Vastu võetud Palupera Vallavolikogu 08.02.2000 määrusega nr 12. 21. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord. Vastu võetud Palupera Vallavolikogu 08.02.2000 määrusega nr 13. 22. Palupera valla ehitusmäärus. Kinnitatud Palupera Vallavolikogu 23.02.2005 määrusega nr 1- 1/05/3
70 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa
Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2030
7. KASUTATUD MATERJALID JA ARENGUDOKUMENDID
1. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend. Keskkonnaministeerium, Eesti Vee- ettevõtete Liit, Tallinn 2007. 2. Valga maakonnaplaneering. Valga, 1998. 3. Eesti jõed. Järvekülg, A., EPMÜ Zooloogia ja botaanika instituut, Tartu 2001. 4. Palupera valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021. Valga Piirkonna Keskkonnakeskus, 2009. 5. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava. Kinnitatud 28.05.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 634. 6. Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava. Kinnitatud keskkonnaministri 28.05.2008 käskkirjaga nr 636. 7. Arengustrateegia Valgamaa 2013. Valga, 2009. 8. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (RTI, 01.03.2007, 19, 96). 9. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed seisuga 10.10.2014.
71 / 71 Kobras AS töö nr 2014-159 Objekti aadress: Palupera vald, 67514 Valgamaa