Elva valla arengukava 2019-2025

Eelarvestrateegia 2019-2022

2018

Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Sisukord: SISUKORD: ...... 2 1. SISSEJUHATUS JA PROTSESSI KIRJELDUS ...... 3 2. ELVA VALLA HETKEOLUKORD ...... 5 3. ELVA VALLA TUGEVUSED ...... 14 4. ELVA VALLA PEAMISED VÄLJAKUTSED AASTATEL 2019-2025 ...... 16 5. VISIOON ...... 19 6. STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 19

6.1. EESMÄRK: ELVA VALLAS VÄÄRTUSTATAKSE ÕPPIJAKESKSET HARIDUST ...... 20 6.2. EESMÄRK: ELVA VALD TOETAB ELANIKE HEAOLU, TERVIST JA ISESEISVAT TOIMETULEKUT ...... 20 6.3. EESMÄRK: ELVA VALLAS ON MITMEKÜLGSED VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED ...... 21 6.4. EESMÄRK: ELVA VALLAS ON PARIM ELU- JA ETTEVÕTLUSKESKKOND ...... 21 6.5. EESMÄRK : ELVA VALD ON TUNTUD POSITIIVSE MAINEGA SIHTKOHT...... 22 6.6. EESMÄRK: ELVA VALD ON HÄSTI JUHITUD, AKTIIVSE KOGUKONNAGA VALD ...... 23 7. TEGEVUSTE KAVA 2019-2025 ...... 24 8. INVESTEERINGUTE KAVA 2019-2025 ...... 40

8.1 TEEDE JA TÄNAVATE INVESTEERINGUPROJEKTID 2018-2025 ...... 42 9. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMISE KORD ...... 44

9.1 SEIRENÄITAJAD ...... 45 10. EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2019-2022 ...... 48

10.1 SOTSIAALMAJANDUSLIKU KESKKONNA ÜLEVAADE JA PROGNOOS ...... 48 10.2 PÕHITEGEVUSE EELARVE ...... 49 10.3 PÕHITEGEVUSE KULUD ...... 52 10.4 PÕHITEGEVUSE TULEM ...... 55 10.5 INVESTEERIMISTEGEVUSE EELARVE ...... 56 10.6 EELARVE TULEM, FINANTSEERIMISTEGEVUS JA LIKVIIDSED VARAD ...... 65 10.7 VÕLAKOHUSTUSED ...... 65 10.8 FINANTSDISTSIPLIIN ...... 72 10.9 KOKKUVÕTE ...... 76 11. KASUTATUD MATERJALID: ...... 77

Lisad: Lisa 1. Haridus- ja noorsootöö Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 3. Kultuur, vaba aeg, sport Lisa 4. Sotsiaal- ja tervisevaldkond Lisa 5. Juhtimine ja kodanikuühiskond Lisa 6. Elukeskkond Lisa 7. Elva valla rahvastikuprognoos Lisa 8. Eelarvestrateegia tabelid

2 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

1. Sissejuhatus ja protsessi kirjeldus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 kohaselt peab igal omavalitsusüksusel olema arengukava, milles määratletakse lühi- ja pikaajalise arengu eesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused. Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamine algatati Elva vallavalitsuse 20.02.2018 otsusega nr 2-3/426 ning lähtub Elva vallavolikogu 13.02.2018 määrusest nr 1-2/18 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord“. Arengukava ja eelarvestrateegia on Elva valla arendamist suunav strateegiline dokument, mille alusel tehakse investeeriumisotsuseid. Esmakordselt on arengukavasse lisatud Elva valla eelarvestrateegia, mis kajastab arengukavas kavandatud tegevuste elluviimise võimalusi neljal eelseisval aastal. Iga-aastase arengukava ülevaatamise käigus korrigeeritakse ka eelarvestrateegiat ja pikendatakse seda ühe aasta võrra.

“Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2019-2025” koosneb 11 peatükist ning valdkondlikest lisadest. Valdkondade põhjalik ülevaadet ja statistika on ära toodud arengukava lisades. Elva vallaks ühinenud omavalitsustes varem kehtinud arengukavad on kättesaadavad veebis1:

Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine toimus veebruarist 2018 kuni septembrini 2018. Protsessi juhtimiseks moodustati juhtrühm, mille tööd juhtis vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks, ning valdkondlikud töörühmad: - haridus, noorsootöö ja sport (töörühma juht Marika Saar), - sotsiaal ja tervis (töörühma juht Marika Saar), - kultuur ja kogukonnad (töörühma juht Marika Saar), - planeerimine ja heakord (töörühma juht Mikk Järv), - vallamajandus (töörühma juht Heiki Hansen), - ettevõtlus ja turism (töörühma juht Mikk Järv).

Töörühmade ülesanne oli läbi töötada oma valdkonna varasemad arengudokumendid, analüüsida arengutrende, väljakutseid ja võimalusi. Töörühmad kaasasid spetsialiste ja teisi huvitatud isikuid.

Esmakordselt koostati arengukava täiesti uuele, varem kuuest erinevast kohalikust omavalitsusest koosnenud omavalitsusüksusele. Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel võeti aluseks ühinenud omavalitsuste varasemad arengukavad ja eelarvestrateegiad ning ühinemisleping. Tulenevalt hetkeolukorrast ja üldistest trendidest kanti uude dokumenti üle seni kehtinud arengukavade pooleliolevad ja ellu viimata tegevused, mis polnud oma aktuaalsust kaotanud.

Arengukava koostamise käigus toimus kokku kolm töörühmade ühisseminari, kus analüüsiti Elva valla eeldusi ja valmisolekut muutuste läbiviimiseks. Töörühmade kohtumistel analüüsiti kõiki varasemaid arengukavasid, kaardistati valdkondade arenguvajadused ja -trendid, ohud, võimalused ja tugevused. Selle töö tulemusena sõnastati peatükis 3 välja toodud valdkondlikud tugevused, peatükis 4 kirjeldatud väljakutsed ning arengukava 6 keskset strateegilist eesmärki, mis jagunevad alaeesmärkide ja tegevuste vahel.

Varasemast enam pöörati tähelepanu kohalike elanike ja kogukondade kaasamisele. Kõikides piirkonnakeskustes – Annikorus, Hellenurmes, Rannus, Puhjas ja Rõngus ning vallakeskuses Elvas – toimusid rahvakoosolekud, et tutvustada arengukava protsessi ning kaardistada kohalike elanike arvates piirkondade peamised probleemid. Kohalikke elanikke ja huvigruppe kaasati ideekorje raames, mis toimus nii volikogu komisjonides, piirkonnakogude koosolekutel kui rahvakoosolekutel. Interaktiivne ideekorje toimus ka elva.ee veebilehe vahendusel. Samuti korraldati Elva valla lasteaedades joonistusvõistlus “Minu kodukoht”

1 Vaata ka siit: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1qGifrIIFAmMPHvM0R3VUL5N1HE8Y4kHoWba3Z7Dx1w4/edit?usp=sharing 3 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 ning koolilastele pakuti võimalus kirjutada kirjandeid oma koduvalda puudutavatel teemadel. Joonistustest korraldati näitus. 14.04.2018 toimus valla kogukondade aktiviste ja MTÜde esindajad koondav üritus Külade Kärajad, mille raames viidi läbi ideekorje ning arengukava teemaline arutelu.

24.04.2018 toimus Elvas Waksal Wabrikus Hullude Ideede Seminar, mille eesmärk oli välja pakkuda kõige pöörasemad ideed Elva valla arendamiseks. Aruteluks pakuti välja järgmised teemad: 1. Kõik vinguvad, et turiste on vähe, aga kuidas neid siis juurde saada? 2. Infot nagu on, aga keegi ikka midagi ei tea. Mida siis teha? 3. Elva vald - parima ja ägedaima elukeskkonnaga vald? 4. Elva vald on tulevikukoolide kasvulava. Kas utoopia? 5. Me kõik saame vanaks - kuidas hoida eakaid kaua aktiivsena? 6. Nutikas transport- mis see on ja kuidas seda valdkondadeüleselt tööle rakendada?

Välja pakutud ideedega on võimalik tutvuda veebis2.

4.05.2018 toimus arengukava ja eelarvestrateegia koostamise protsessi raames Elva valla esimene visioonikonverents „Elva vald – sihid ja sammud 2025". Konverentsi ja ideekorje tulemusena laekunud mõtete kokkuvõtetega on võimalik tutvuda veebis3. Konverentsi raames toimusid teemalaudades arutelud, et selgitada välja, mis konkreetsed tegevused võiksid eri valdkondades (elu- ja ettevõtluskeskkond, väliskoostöö, turismi- ja puhkemajandus, kogukonnad, hariduselu, sotsiaalvaldkond, planeeringud, juhtimine, majandus) olukorda parandada.

Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 olid esimesel lugemisel Elva vallavolikogus 27.08.2018, dokument oli avalikul väljapanekul 29.08-12.09.2018 Elva valla veebilehel ning paberkandjal teenuskeskustes. Arengukava ja eelarvestrateegia avaliku väljapaneku ja avalike koosolekute toimumise aja kohta ilmus info Elva valla Infolehes, valla veebilehel ja sotsiaalmeedias.

Avaliku väljapaneku raames toimusid avalikud koosolekud kõikides valla piirkondades: 03.09.2018 kell 18.00 Rahvamajas 04.09.2018 kell 18.00 Põhikooli saalis 05.09.2018 kell 18.00 Rahvamajas 06.09.2018 kell 18.00 Seltsimajas 10.09.2018 kell 18.00 Elva Jaamahoones 11.09.2018 kell 18.00 Rõngu Rahvamajas.

Lisaks toimus 2. septembril Palupera Pritsikuuris MTÜ-de esindajaid ja kohalikke aktiivseid vallakodanike koondav Külade Kärajad, kus toimus samuti arengukava- ja eelarvestrateegia teemaline arutelu. Avalike koosolekute slaidid ja memod on leitavad Elva valla veebilehel elva.ee/arengukava

Arengukava seminaride ja visioonikonverentsi korraldamisel ning ideekorje ja rühmatööde tulemuste analüüsimisel oli abiks OÜ Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv.

Arengukava ja eelarvestrateegia koostajad tänavad kõiki, kes panustasid oma ideede ja kommentaaridega dokumendi koostamise protsessi.

2 Veebilink- https://docs.google.com/spreadsheets/d/1PCUWs7XNwSmuMxU4mX3ovr- S8TpVwAR40qT1AiZcmnM/edit?usp=sharing 3 Veebilink https://docs.google.com/spreadsheets/d/ 1PCUWs7XNwSmuMxU4mX3ovr- S8TpVwAR40qT1AiZcmnM/edit#gid=1036901440 4 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

2. Elva valla hetkeolukord

Tulevikuarengute strateegilisel planeerimisel on vajalik analüüsida praegust stardipositsiooni. Käesolev peatükk annab lühikese ülevaate Elva valla hetkeolukorrast, peamistest tugevustest ja väljakutsetest valdkondade lõikes. Pikemad ülevaated valdkondade kohta on lisades 1-7, lisas 8 sisaldab eelarvestrateegia tabeleid.

Asukoht

Elva vald asub maakonnas, piirnedes Tartu valla, Tartu linna, Nõo valla, Otepää valla, Tõrva valla ja vallaga. Elva valla pindala on 732,27 km2. Omavalitsuses on üks linn (Elva), kuus alevikku (Käärdi, Kureküla, Puhja, Rannu, Rõngu, ) ja 78 küla.

Kaart 1 . Elva vald

Elva vald moodustati 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude korraliste valimiste tulemusena Elva linna, Konguta, Puhja, Rannu ja Rõngu valla, Palupera valla , Atra, , Palupera, Mäelooga, ja Urmi külade ühinemisel ning Puka valla Aakre, , Rebaste, , Pühaste ja külade üleandmisel. Ühinemise käigus lepiti kokku, et uus vald hakkab kandma nime Elva vald. Seda toetas ka nime küsimuses läbi viidud rahvahääletus ning asjaolu, et Elva linn on valla keskus.

5 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Elva vallaks ühinenud kohalikud omavalitsused on ajalooliselt tihedalt seotud, vaid kihelkondade piirid on aja jooksul muutunud. Asukohast tingituna olid ühinenud omavalitsused juba varem funktsionaalselt seotud Elva linnaga. 1887 rajati raudteeühendus marsruudil Tartu-Elva-Palupera-Puka-Valga–Riia ning see ühendab ka tänapäeval Elva piirkonda varem Valga maakonda kuulunud Paluperaga. Elva linna kujunemine on otseselt seotud raudteeühenduse loomisega ning Elva raudteejaama rajamisega 1889. a.

Elva valda mõjutab oluliselt Tartu linna kui regionaalkeskuse lähedus. Tartu linn on maakonna ja kogu Lõuna-Eesti keskus ning arengumootor, kus paikneb oluline osa regiooni töökohti ja teenuseid. Tartu on ülikoolilinn ja pakub mitmekesiseid hariduse omandamise võimalusi ka Elva piirkonna elanikele. Elva linn kui Tartumaa tugi-toimepiirkond teenindab Elva linna tõmbeväljas ligi kümmet ümbritsevat kanti.

Elva valla tugevus on hea infrastruktuuri põhivõrgustik - mitmeliigiline transpordiühendus Tartuga (Jõhvi- Tartu-Valga maantee, Tallinn-Tartu-Elva-Valga rongiliin). Samuti on hea ühendus Viljandiga (Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme maantee).

Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valdade ühinemisleping, mis sõlmiti detsembris 2016, toob väljakutsetena esile rahvastiku kahanemise ja vananemise ning sellest tulenevalt suureneva surve omavalitsuste eelarvetele; samuti mitmekesiste ja kvaliteetsete kohalike avalike teenuste pakkumise madala võimekuse ning ettevõtlus- ja turismipotentsiaali vähese rakendamise. Ühinemislepingus seatud eesmärgid peavad kõiki eelnimetatud probleeme leevendama või lahendama; need väljakutsed on olulised ka Elva valla arenguvajaduste ja strateegiate sõnastamisel.

Elva valla kõrgeim kohalik võimuorgan on 29-liikmeline vallavolikogu. Elva Vallavolikogu on moodustanud üheksa alalist komisjoni: arengu- ja planeeringukomisjon, ettevõtlus- ja turismikomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, kultuurikomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaal- ja tervisekomisjon ning spordikomisjon. Vallavalitsuses on poliitikakujundamine ja strateegiline juhtimine selgelt eristatud igapäevase halduse ja teenuste osutamise funktsioonidest, see tähendab, et osakonnajuhatajad ei kuulu vallavalitsusse ning tegemist pole poliitiliste ametikohtadega. Strateegiline juhtimine on protsess, mis annab strateegiate, sh arengukava, elluviimiseks instrumendid ning tagab, et planeerimine, hindamine, teenuste osutamine, projektijuhtimine ja tulemusjuhtimine lähtuksid organisatsiooni väärtustest, missioonist ja visioonist. Vallavalitsuse administratsioon on valdkondlikult jagatud osakondadeks ja piirkondlikult teenuskeskusteks. Teenuskeskus tagab endistes vallakeskustes igapäevateenuste osutamise ja kodanike nõustamise avalike teenustega seotud küsimustes. Ülevaate Elva valla osalemistes äriühingutes, mittetulundusühingutes, sihtasutustes leiab lisas 5, info allasutuste kohta vastava valdkonna lisast.

Rahvastik

Elva valla rahvastikuinfo põhineb Eesti rahvastikuregistri ja statistikaameti andmetel ning annab põgusa ülevaate viimase viie aasta rahvastikumuutustest Elva vallaks ühinenud kohalikes omavalitsustes. Elva valla rahvastikuprognoosi leiad Lisast 7. Ühinenud Elva valla rahvaarvu muutusi aastatel 2012-2017 iseloomustab joonis 1.

6 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Joonis 1. Elva vallaks ühinenud kohalike omavalitsuste rahvastiku muutused 2012-2017 (Allikas: Statistikaamet)

Elva valla rahvastik on aastast 2012 vähenenud 393 inimese võrra ehk 2,6%. Antud ajavahemikku jäi kaks languseperioodi: 2012-2014, mil rahvastik vähenes 214 inimese võrra, ning 2016-2017, mil rahvastik vähenes 175 inimese võrra. Perioodi 2014-2016 kohta võib väita, et selle aja jooksul oli piirkonna rahvastiku üldarv stabiilne. Ühinenud omavalitsuste lõikes on kõige suurem rahvastiku vähenemine vaadeldud perioodil toimunud Rõngu vallas, kus elanike arv vähenes 271 inimesega võrra, mis moodustas 69% kogu piirkonna rahvastikust. Samal perioodil elanike arv Konguta vallas kasvas 4,4%. Rahvaarv kasvas ka Rõngus, Käärdi ja kandis. Rahvastiku vähenemine toimus Lossimäe, Tilga ja Tammiste paikkonnas (joonis 2).

7 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Joonis 2. Ülevaade Elva valla rahvastiku soolis-vanuselisest koosseisust

Käesoleva arengukava perioodi üheks oluliseks ülesandeks on Elva valla elanike arvu languse kasvutrendiks pööramine.

Elva valla elanike soolis-vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 3.

8 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Joonis 3. Elva valla rahvastiku soolis- vanuseline koosseis 01.01.2018 (Allikas: Statistikaamet)

Elva valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur sarnaneb Eesti rahvastiku struktuurile. Sarnasusteks on peamiselt taasiseseisvumise järel vähenenud sündimus ning meeste ja naiste eluea erinevusest tingitud suur üle 80aastaste naiste osakaal. Peamine erinevus Elva valla puhul on madalam 15-39-aastaste naiste osakaal võrreldes meestega: mehi on 21,9% rohkem kui naisi.

Joonis 4 kirjeldab sündide ja surmade arvu ning loomulikku iivet Elva vallaks ühinenud omavalitsustes.

Joonis 4. Sünnid- ja surmad ning loomulik iive 2011-2016 Elva valla moodustanud omavalitsusüksustes kokku

Elva valla piirkonnas oli iive perioodil 2011-2016 negatiivne, jäädes vahemikku -25 kuni -58. Põhjalikuma rahvastikunäitajate ülevaatega saab tutvuda lisas 7. Rändeandmed on esitatud joonisel 5.

9 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Joonis 5. Elva valla moodustanud kohalike omavalitsuste rahvastiku ränne perioodil 2012-2016 (Allikas: Statistikaamet)

Elva valla rahvastikuprognoos aastani 2030 ennustab rahvaarvu kasvu vaid optimistliku stsenaariumi realiseerumise korral ning seda ka alles kuue aasta möödudes aastaks 2022. Teiste prognooside kohaselt rahvaarv väheneb. Suured erinevused võimalike stsenaariumite vahel peegeldavad piirkonna ajaloos varem toimunud rahvastikuarenguid: on nii langusega kui ka stabiilsuse ja väikese kasvuga perioode. Piirkonna rahvaarv on viimastel kümnenditel vähenenud nii Eestisisese rände ja välismaale rände kui ka madala sündimuse tõttu.

Baasstsenaariumist, mis väljendab piirkonnasisest rahvastiku taastootmise võimet (käsitlemata rännet), nähtub, et valla rahvastik väheneks aastaks 2030 umbes 7% võrra. Vaadeldes teisi stsenaariumeid, mis hõlmavad ka rännet, saab järeldada, et Elva valla lähituleviku suurim väljakutse on väljarände pidurdamine ja sisserände soosimine.

Jooniselt 6 nähtub, et Elva vallas on töötuid vähem kui Eestis keskmiselt, kuigi viimastel aastatel on see näitaja väärtus pisut tõusnud.

Joonis 6. Registreeritud töötute osakaal kogu tööealisest elanikkonnast (vanuses 16-65)

Tööpuudus Tartumaal on üks Eesti väiksemaid, kuid probleem on kõrgepalgaliste töökohtade vähesus. Elva valla ettevõtete jaoks on probleemiks ka tööjõupuudus, palgasurve mõju on Tartumaa, sh Elva valla

10 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 ettevõtete jaoks suur väljakutse. Juba praegu kasutavad mitmed ettevõtted renditööjõudu ja ajutist tööjõudu Lätist, Valgevenest ja Ukrainast.

Elva valla üks lähiaastate eesmärke on elanike ettevõtlusaktiivsuse suurendamine: jooniselt 7 nähtub, et võrreldes Eesti keskmise näitajaga on Elva valla elanike ettevõtlusaktiivsus madalam. Positiivne on asjaolu, et ettevõtlusaktiivsus on tõusutrendis.

Joonis 7. Ettevõtlusaktiivsus (Allikas: Statistikaamet) Vaatamata rahvaarvu vähenemisele on maksumaksjate arv Elva vallas kasvanud (joonis 8) ja ületab 6300 piiri.

Maksumaksjate arv 2012-2018 6 400

6 300

6 200

6 100

6 000

5 900

5 800

5 700

5 600 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Joonis 8. Maksumaksjate arv Elva vallas (allikas: Rahandusministeerium)

Joonis 9 selgitab palgatöötajate keskmist brutotulu Eestis ning Elva vallas.

11 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Joonis 9. Palgatöötajate keskmine brutotulu üle Eesti ning Elva vallas Keskmine palk Elva vallas jääb alla Eesti keskmise. 2017. aastal oli Elva valla naiste keskmine brutopalk 950,36€ ning meeste keskmine brutopalk 1019,17€ (vt. joonis 9). Eesti naiste keskmine brutopalk oli 2017. aastal 1182,89€ ning Eesti meeste keskmine brutopalk 1304,86€.

Valla üldist arengut suunab lisaks arengukavale ka üldplaneering, mis on aluseks teemaplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisele ning seadusest tulenevatel juhtudel ka projekteerimistingimuste määramisele. Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada tasakaalustatud majandusliku,

12 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Elva linna, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu valla ning Aakre piirkonna külade osas Puka valla üldplaneeringud. Valla miljööväärtuslikud alad on kaardistatud varasemates üldplaneeringutes. Miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimused vaadatakse üle uue üldplaneeringu koostamise ajal. Ülevaate Elva valla maade jagunemise kohta sihtotstarbe järgi annab joonis 10.

Joonis 10. Elva valla maade jagunemine sihtotstarbe järgi

13 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

3. Elva valla tugevused Arengukava ja eelarvestrateegia koostamiseks moodustatud töörühmad sõnastasid valdkondlikud tugevused, et neist lähtudes uusi võimalusi tuleviku arenguteks.

Haridus- ja noorsootöövaldkonna tugevused (valdkonna ülevaade Lisas 1)

 Lai ning erinäoliste koolidega lapse- ja peresõbralike kodulähedaste koolide võrk, innovaatilised õppesuunad.  Palju võimalusi huvihariduseks ja lai valik huviringe.  Pädevad ja motiveeritud spetsialistid ja tugispetsialistid.  Koolides ja lasteaedades toimib hea koostöö.  Riskigrupis laste ja noorte märkamine, individuaalõppe võimaluste kasv.  Koolides head IKT vahendite kasutamise võimalused ja nutikad lahendused.  Õpilasesindused; loodud on Elva valla noortevolikogu.  Tublisid noori tunnustatakse ja parimatele on stipendiumid.  Toimivad noortekeskused ja Tugila.  Toimivad kodanikukaitse noorteorganisatsioonid.  Täiskasvanutele pakutakse täienduskoolituse võimalusi.

Ettevõtluse- ja turismivaldkonna tugevused (valdkonna ülevaade Lisa 2)

 Tugevad ettevõtted, sh rahvusvaheliselt tuntud suurettevõtted ja erinevad turismiettevõtjad.  Valla hea asukoht – Tartu linna lähedus, infrastruktuuri põhivõrgustiku olemasolu (Tartu-Valga ning Tartu- Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee).  Tallinna-Valga raudteeühenduse olemasolu.  Elva valda läbib Via Hanseatica marsruut.  Head looduslikud eeldused turismi ja puhkemajanduse arendamiseks.  Palju turismiobjekte, matkaradasid, vaatamisväärsusi ning pakutakse mitmekülgseid turismialaseid teenuseid ning häid sportimisvõimalusi.  Põnevad vaba aja veetmise võimalused (seikluspark, põgenemistuba jt).  Omanäolised muuseumid.

Kultuuri- ja spordivaldkonna tugevused (valdkonna ülevaade Lisa 3)

 Rikas kultuurilugu – traditsioonilised, piirkondadele omased kultuurisündmused ja loomeinimesed.  Võimalused kultuuri nautida valla erinevates piirkondades – toimiv rahva- ja seltsimajade võrk.  Tugevad isetegevuskollektiivid.  Lai raamatukogude võrgustik.  Palju erinevaid sündmusi, võimalus tarbida professionaalset kultuuri.  Kindel koht Eesti spordimaastikul.  Suhteliselt hea sporditaristu ja sportimisvõimalused looduses.  Tegusad spordiorganisatsioonid, treenerid ja eestvedajad, sporti hinnatakse ja märgatakse.

Sotsiaal- ja tervisevaldkonna tugevused (valdkonna ülevaade lisa 4)

 Toimivad päevakeskused, eakatele on palju erinevaid tegevusvõimalusi.  Arstiabi on kättesaadav, erinevates piirkondades on perearstid ja Elva Haiglas on erialaarstid.  Sotsiaalteenused on eri piirkondades teenuskeskuste kaudu kättesaadavad.  Olemas on nii valla kui ka eraettevõtjate majandatud kohalikud hooldekodud.

14 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

 Hästi organiseeritud koduhoolduse teenused.  Olemas toimiv sotsiaaltranspordi süsteem.  Elva Laste- ja Perekeskus pakub erinevaid lastele ja peredele suunatud teenuseid.  Valmisolek uute sotsiaalteenuste arendamiseks.  Kõik Elva valla haridusasutused kuuluvad Tervist Edendava Liikumise võrgustikku.

Kodanikuühiskond ja juhtimine (valdkonna ülevaade Lisa 5)

 Aktiivsed külad ja tegutsevad külaseltsid.  Toimivad külaaktivistide ja kogukonna eestvedajate regulaarsed kohtumised (Külade Kärajad).  Vastu on võetud projektitoetuste andmise kord.  Kaasava eelarve rakendamine.  Piirkonnakogud on volikogu ja vallavalitsuse jaoks olulised koostööpartnerid.  Kodanikualgatust ja häid ideesid toetatakse läbi projektide.

Elukeskkonna tugevused (valdkonna ülevaade Lisa 6)

 Suurepärane loodus (metsad, sood-rabad, Kavilda ürgorg, Emajõgi, Elva jõgi, Võrtsjärv ja teised järved).  Toimivad koolibussiringid, taksobuss Elvas.  Raudtee olemasolu piirkonnas ning reisirongiühendus Tartu ja Tallinna suunal.  Logistiliselt soodne asukoht, lähedus Tartu linnale ning hea ühendus riigiteedega.  Hea bussi- ja rongiühendus Tartu linnaga.  Turvaline elukeskkond.

15 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

4. Elva valla peamised väljakutsed aastatel 2019-2025

Arutelude ja ideekorje tulemusena saab välja tuua Elva valla 9 suuremat väljakutset aastateks 2019-2025.

1. Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine praktikas. Elva vallavolikogu ja -valitsus lähtuvad oma töös avatud valitsemise põhimõtetest. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega, kasutades ka tehnoloogiate arengust tulenevaid võimalusi. Vallavalitsuse töötajad arvestavad oma töös põhimõtet, et iga elanik on oluline ja iga kodaniku mure on tähtis. Vallavalitsuses töötab asjatundlik meeskond, kes on nõustab kodanikke erinevates eluvaldkondades. Avatud valitsemise edendamiseks on ellu kutsutud rahvusvaheline algatus Avatud Valitsemise Partnerlus. Elva valla ja e-Riigi akadeemia projektist saab lähemalt lugeda valla veebilehelt.

2. Elanike arvu vähenemine. Võttes aluseks Elva valla rahvastikuprognoosi ja rahvastiku analüüsid, saame tõdeda, et Elva valla elanike arv väheneb. Rahvaarvu vähenemise peatamiseks, selle mõjude leevendamiseks ja piirkonna ettevõtluse arendamiseks peab ära kasutama kõiki Elva valla võimalusi, näiteks asukohta Tartu lähedal, kaugtöövõimaluste pakkumist läbi hea liikumiskeskkonna ja hea kvaliteediga ning kättesaadavad internetiühenduse. Oluline on toetada uute elamupiirkondade arendamist ja lapsesõbraliku elukeskkonna loomist. Tähtis on kiirete transpordiühenduste tagamine valla sees ja suurematesse keskustesse ning pakkuda vaba aja veetmiseks atraktiivseid võimalusi. Aktiivselt tuleb tegeleda Elva valla maine kujundamisega ja tutvustada eri sihtrühmadele Elva vallas elamise eeliseid.

3. Looduslike eelduste ning soodsa asendi ärakasutamine turismi ja puhkemajanduse arendamiseks. Elva valla väljakutse on kasutada ära häid looduslikke tingimusi nii kui reisisihi kui elukeskkonnana. Vallas on palju põnevaid turismiobjekte, vaatamisväärsusi ja olemas hea turismitaristu, pakutakse mitmekülgseid turismialaseid teenuseid ning häid sportimisvõimalusi. Vajaka jääb turismitaristu ärimudelis kokkuleppest, et mil viisil regulaarselt hooldada ja külastajasõbralikuna hoida matkaradasid (nt Vitipalu matkarda, Tamme paljandi matkarada jne) ja külastuse sihtkohti, pakkuda teenuseid. Turismivaldkonna arendamine aitab muu hulgas luua uusi töökohti ning seeläbi tuua valda uusi elanikke.

4. Töökohtade vähesus hajaasustatud piirkonnas. Hajaasustatud piirkondades pole inimestel töövõimalusi, mistõttu võivad nad valida elamiseks mõne atraktiivsema piirkonna. Elva valla väljakutse on toetada eelkõige hajaasustusega piirkonnas ettevõtlusaktiivsuse kasvu, sh noorte ettevõtlikkust, paindlike töövõimaluste loomist, milleks on ülioluline kiire interneti kättesaadavus kõikides valla piirkondades. Praegu jääb Elva valla elanike ettevõtlusaktiivsus kahjuks alla Eesti keskmistele näitajatele. Seni kasutamata võimalus on ka loomemajanduse potentsiaali laiendamine ning ettevõtlusalade ja tööstusparkide arendamine just maapiirkonnas.

5. Atraktiivse elukeskkonna loomine. Elva vallal on väga head looduslikud ja asukohast (Tartu lähedus) tingitud eeldused olla üks parimat elukeskkonda pakkuvatest omavalitsustest Eestis – meil on kaunid metsad ja pargid, ilusad järved ning jõed, miljööväärtuslikud alad. Siiski riivavad mitmel pool silma mahajäetud hooned, mis tuleb lammutada või korda teha. Oluline on riigilt maade taotlemine oluliste arenduste ja elamuehituse soodustamiseks. Probleemiks on elamispindade vähesus. Oluline on arendada loogiliste ühendustega kergliiklusteid, sportimisvõimalusi ja sporditaristut ning laste mänguväljakuid, et tagada atraktiivne elukeskkond.

6. Vajaduspõhise ühistranspordi korraldamine. Praegu toimiv ühistranspordivõrk ei ole elanikele piisavalt atraktiivne ning ei paku sobivaid ja mugavaid ühendusi. Elva valla väljakutse on luua

16 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

vajaduspõhine ühistranspordisüsteem, mis vastaks inimeste tegelikele vajadustele ja liikumisharjumustele ning oleks kasutajasõbralik ning mugav.

7. Võrdsete võimaluste loomine elukestvaks õppeks. Järgnevate aastate haridusvaldkonna väljakutseks Elva vallas on õpivõimaluste pakkumine igas vanuses inimestele kogu elukaare jooksul. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata hariduslike erivajadustega laste toetamisele ning huvitegevuse võimaluste pakkumisele. Fookuseks on kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse pakkumine.

8. Laste ja perede heaolu toetamine on väljakutseid pakkuv valdkond, kus peamine eesmärk on valdkondadeülene ladus koostöö, tõhus lastekaitsesüsteem ning lapsevanemate nõustamine.

9. Eakate heaolu toetamine. Rahvastiku vananemine seab meile väljakutseks arendada eakatele suunatud sotsiaalteenuseid ning pakkuda erinevaid tegevusi, mis aitavad hoida eakaid aktiivsena ühiskonnaelus.

Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise raames lähtuti eesmärkide, alaeesmärkide ja tegevuste püstitamisel nimetatud väljakutsetest. Järgnev tabel toob välja seosed arengukava eesmärkide ja Elva valla väljakutsete vahel. Eesmärkide saavutamine pakub nimetatud väljakutsetele lahendusi, osa sõnastatud eesmärkidest vastab mitmele väljakutsele.

Elva valla väljakutsed 2019-2025 Eesmärk/eesmärgid, mis on suunatud väljakutse lahendamisele Avatud valitsemise põhimõtete  Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald rakendamine praktikas Elanike arvu vähenemine  Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust.  Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut.  Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused.  Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond.  Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht.  Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald.

Looduslike eelduste ning soodsa asendi  Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. ärakasutamine turismi ja puhkemajanduse  Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. arendamiseks  Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald.

Töökohtade vähesus hajaasustatud  Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. piirkonnas  Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht.

Atraktiivse elukeskkonna loomine  Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust.  Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut.  Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused.  Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond.  Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht.  Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald. Vajaduspõhise ühistranspordi  Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut. korraldamine  Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond.  Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald.

Võrdsete võimaluste loomine elukestvaks  Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust. õppeks  Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. Laste ja perede heaolu toetamine  Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust.

17 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

 Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut.  Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. Eakate heaolu toetamine  Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust.  Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut.  Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused.

18 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

5. Visioon

Elva valla visoon 2025: Elva vald on külalislahke ja abivalmis, inimestele ning ideedele avatud, parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga vald, kus väärtustatakse head haridust, rikkalikku kultuuri ja sporti.

Elva vald lähtub igapäevases töös ja arendustegevuses järgmistest väärtustest: ● avatud – jälgime avatud valitsemise põhimõtteid; oleme avatud uutele julgetele innovaatilistele ideedele; ● nutikas – kasutame teenuste pakkumistel ja elanikega suhtlemisel nutikaid, sihtgrupi vajadusi ja võimalusi arvestavaid lahendusi; ● säästlik – majandame efektiivselt, hoonete ja muude objektide puhul eelistame energiasäästlikke lahendusi; ● kaasav – arutame kogukonnaga nende elu puudutavaid küsimusi, rakendame kaasavat eelarvet.

6. Strateegilised eesmärgid

Järgnevalt on kirjeldatud Elva valla strateegilisi eesmärke, et saavutada soovitud seisund aastaks 2025. Kõikide eesmärkide juures on alaeesmärgid, mis on aluseks tegevuste ja investeeringute kavale. Elva valla arengukava lähtub arengu terviklikust käsitlusest ja valdkondade lõimimisest, seetõttu on mitmed valdkonnad nagu tervis, noorsootöö, loomemajandus, ettevõtlus, elukestev õpe, transport, tunnustamine, kommunikatsioon ja koostöö kajastatud erinevate strateegiliste eesmärkide all.

Arengukava tegevuste kavandamisel on lähtutud kuuest strateegilisest eesmärgist:

1. Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust. 2. Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut. 3. Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused. 4. Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. 5. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. 6. Elva vald on hästi juhitud, aktiivse kogukonnaga vald.

19 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

6.1. Eesmärk: Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust

Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks. Elva vallas on igale eelkooliealisele lapsele tagatud koht kodulähedases lasteaias või lapsehoius, kus on kaasaegne, toetav, lapsest lähtuv ja sõbralik arengukeskkond.

Kodulähedase põhikoolihariduse andmisel on peamiseks eesmärgiks iseseisva, sotsiaalselt pädeva ning analüüsivõimelise õpilase kujunemise, kes kasvab huvitava ja haarava õppimise keskkonnas. Kõigil haridustasemetel peame oluliseks iga õppija individuaalset ja terviklikku arengut ning õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamist.

Haridusasutused on kaasajastatud ning haridusvõrk vastab valla vajadustel. Fookuses on kaasava hariduse põhimõtete rakendamine ning haridusasutustes on arenenud tugivõrgustikud ja nõustamissüsteem.

Toimub hariduse, huvihariduse ja elukestva õppe lõimimine tervikuks. Lähtume põhimõttest, et kool on eeskätt kogukonna keskus, kus on partnerlussuhted lapsevanemate, õpilasesinduse ja hoolekoguga ja kus mitte-eesti emakeelega õpilased on lõimitud ühistegevustesse.

Elva valla eesmärk on pakkuda tugevat konkurentsivõimelist ja valikuterohket gümnaasiumiharidust. Haridustöötajaid väärtustatakse ja võimestatakse enesetäiendamise võimaluste kaudu. Haridusasutuste juhtimine on laiapõhjaline ning töökorraldus asjatundlik ja paindlik, lasteaedadel ja koolidel on hea maine.

Alaeesmärgid

 Igal lapsel on hoiu- või lasteaiakoht kaasaegses ja sõbralikus arengukeskkonnas.  Kodulähedases koolis on loodud huvitav, kaasahaarav ja kaasaegne õpikeskkond.  Loodud on võimalused hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks.  Igas koolis rakendatakse ettevõtlusõpet ning tagatakse karjäärinõustamine.  Elva Gümnaasiumi tugevdamine.  Haridusvaldkond on edukalt koordineeritud ning tõusnud on haridusasutuste kvaliteet. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud 7. peatükis.

6.2. Eesmärk: Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut

Elva vald on seadnud üheks strateegiliseks eesmärgiks, et vallas elaksid terved, sotsiaalselt aktiivsed ja hästi toime tulevad inimesed. Vallas tuleb senisest enam pakkuda kvaliteetseid sotsiaalteenuseid, mis probleeme ennetavad – see on tulemuslikum kui tagajärgedega tegelemine. Kõik abistamis- ja sekkumismeetodid peavad olema läbimõeldud ja ellu rakendatud nii, et need ei häbimärgistaks teenuse saajaid.

Lastega pered on väärtustatud ning otsuste langetamisel seatakse esiplaanile laste huvid. Peresid toetatakse vajadusel alates laste sünnist kuni täisealiseks saamiseni positiivse vanemluse programmide kaudu. See eeldab lapsevanemate järjepidevat tõenduspõhist koolitamist ning valdkonnaüleselt spetsialistide vahel kokku lepitud märkamissüsteemi abivajavatest lastest.

Elva valla eakad on iseseisvalt toimetulevad, aktiivsed, valmis vabatahtlikena ühistegevusse panustama ning osalema koolitustel, ekskursioonidel, ühiskülastustel ning kultuurisündmustel. Valla päevakeskused on mõnusad kooskäimiskohad, kus korraldatakse ja koordineeritakse erinevaid tegevusi.

Erinevates eluvaldkondade tegeletakse pidevalt terviseedendusega ning vallas luuakse võrgustik, mis

20 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 tegeleb eesmärgipäraselt ja koostöös tervislike eluviiside propageerimisega (tervisenõukogu).

Sotsiaalteenuste arendamisel kasutatakse teenusdisaini põhimõtteid, tehakse aktiivset koostööd vabasektori organisatsioonidega ning osaletakse erinevates projektides.

Alaeesmärgid:

 Laste ja perede heaolu on toetatud.  Tervist ja tervislikke eluviise väärtustatakse.  Eakad ja puudega inimesed on aktiivsed kogukonna liikmed.  Eakatele ja puudega inimestele on korraldatud kvaliteetsed sotsiaalteenused.  Sotsiaalvaldkond on arendatud ning valdkonnaüleselt koordineeritud. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7.

6.3. Eesmärk: Elva vallas on mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused Valla erinevates piirkondades arendatakse huviharidust ja -tegevusi ning parandatakse nende kättesaadavust nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele, toetades elukestva õppe eesmärke.

Tegutsevad rahva- ja seltsimajad, kus lisaks kultuuri vahendamisele antakse kogukonnale võimalus kultuuri loomiseks. Aktiivsed kollektiivid ja professionaalsed juhendajad tagavad Elva valla osalemise laulu- ja tantsupidudel, mis aitab kesta meie kultuuripärandil.

Elva valla raamatukogud võtavad senisest suurema rolli, et muutuda mitmekülgseteks, kättesaadavateks, usaldusväärseteks ja kasutajakeskseteks kogukonnakeskusteks. Raamatukogud kujundavad jätkuvalt inimeste lugemisharjumusi, toetavad elukestvat õpet ja tagavad ligipääsu informatsioonile avatud interneti kaudu.

Elva vallas on mitmekesised sportimisvõimalused ning erilist tähelepanu pööratakse noortespordile. Vald toetab noortesporti spordiklubide kaudu, et tagada erinevate alade jätkusuutlikkus. Valla spordiobjektid on hooldatud. Jõudumööda rekonstrueeritakse staadionid ning luuakse juurde perekeskseid terviseväljakuid ja liikumisradasid. Elva vallas jätkuvad ja arenevad piirkondadele iseloomulikud traditsioonilised kultuuri- ja spordisündmused.

Alaeesmärgid

 Huvihariduse- ja tegevuse kaudu on loodud võimalused igas eas inimeste mitmekülgseks arenguks.  Arendatakse vaba aja veetmiseks vajalikku taristut.  Raamatukogud arenevad.  Sporditegevus on toetatud ja koordineeritud.  Rahvakultuur säilib ning kohalikku mälu talletatakse.  Kultuurielu on toetatud ja tõhusalt koordineeritud. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7.

6.4. Eesmärk: Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond

21 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Elva valla eesmärk on tagada külalislahke, turvaline ja looduskaunis keskkond nii kohalikule elanikule kui turistile. Turism ja puhkemajandus on vallas olulisel kohal, kuna siinne looduskeskkond ja keskkonda austav käitumine soosib nii sise- kui ka välisturismi. Selleks tuleb tagada vallale kuuluvate avalike objektide, sh parkide, haljasalade ja ujumiskohtade heakord.

Valla elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks on oluline arengut toetava infrastruktuuri tagamine, sh teede ja tänavate, jäätmemajanduse, ühisveevärgi ja soojamajanduse arendamine ning säästlik majandamine valla kõikides piirkondades. Kiire ja kvaliteetne internet peab olema kättesaadav kõikides valla majapidamistes. Elva valla mitmekesine (loodus)keskkond pakub võimalust elada nii väikelinnas kui maapiirkonnas, samal ajal on Tartu linn koos pakutavate teenustega (sh näiteks ülikooli kliinikum, ülikoolid, Teaduspark) lähedal.

Parima elu- ja ettevõtluskeskkonna tagamiseks peab valla ühistranspordi korraldus vastama elanike liikumisvajadustele ja olema nutikas – see tähendab, et transpordikorraldus on nõudluspõhine ning lahendada tuleb ka nende inimeste liikumisvajadus, kelleni praegune ühistranspordi liinivõrk ei ulatu (näiteks sõidujagamisteenuse rakendamise abil).

Oluline on tõsta ettevõtlusaktiivsust ja elanike omaalgatusvõimet ning muuta piirkond ettevõtlus- ja elukeskkonnana atraktiivsemaks. Toetatakse kohalikke ettevõtjaid läbi koolituste (sh regulaarne mentorklubi), ühisürituste ja koordineeritud koostöö. Elva vald saab ettevõtlust edendada ka läbi läbipaistva planeerimisprotsessi, oluline on tagada ladus infovahetus ja kiire bürokraatiavaba otsustus.

Eraldi tähelepanu pööratakse loomemajanduse võimaluste arendamisele ning koostöös ettevõtjatega ettevõtlus- ja tööstusalade loomisele piirkonda (nt Ulila tööstuspark).

Alaeesmärgid

 Haljasalad, parkmetsad ja veekogud on hooldatud.  Loomemajanduse arendamine.  Elukeskkond on paranenud.  Tehnovõrgud ja teed on kaasajastatud.  Majandatakse säästlikult.  Tagatud on turvalisus.  Jäätmemajandus on keskkonnasõbralik ja kaasaegne.  Transpordikorraldus on paindlik ja vastab elanike liikumisvajadustele.  Ettevõtluskeskkond on atraktiivne. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7.

6.5. Eesmärk : Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht

Elva valla eesmärk on, et vald oleks tuntud kui omanäoline turismipiirkond ja sihtkoht. Selleks peame arendama välja omanäolise ja atraktiivse loo, mida toetavad paikkonna turismitooted ja -teenused. Soovime, et turisti külastuselamus oleks ootusi ületav ning turismitooted ja -teenused oleksid omanäolised, inspireerivad, meeldejäävad ja uuendusmeelsed.

Meie eesmärk on elujõulise kultuuriruumi tagamine ja areng. Lisaks laulu- ja tantsupeotraditsioonidele on Elva vallas oluline säilitada füüsilist kultuuripärandit – kirikud, sünnipaigad, mõisad, mälestuskivid jne, mis peavad olema tähistatud ja külastajatele avatud. Oluline on, et info turismi, vaba aja veetmise ja elukeskkonna tingimuste ning võimaluste kohta on kergesti kättesaadav.

22 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Alaeesmärgid

 Toimub ühtne ja läbimõeldud turundustegevus Elva valla tutvustamiseks.  Kultuurimälestised on heas korras ja külastajatele avatud.  Professionaalsed turismiettevõtjad pakuvad kvaliteetseid teenuseid.  Hooldatud turismipaigad loovad eeldused valdkonna arenguks.  Arenev sporditurism. Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7.

6.6. Eesmärk: Elva vald on hästi juhitud, aktiivse kogukonnaga vald

Elva vald toetab ja väärtustab omaalgatuslikku tegevust ning on väga heades suhetes valla territooriumil tegutsevate mittetulundusühingute ja ettevõtetega. Seltside, MTÜde ning piirkonnakogude olemasolu ja tegutsemine erinevates külades, alevikes ja Elva linnas näitab, et meil on palju aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes oma tegevusega tagavad piirkondade tasakaalustatud arengu. Elva vald arendab koostööd vabaühenduste ja kohalike ettevõtetega, et lahendada kohaliku elu probleeme. Kogukonna kaasamiseks rakendatakse kaasavat eelarvet. Ühtse inforuumi loomiseks kogu vallas on olemas infoleht, veebileht, ametlik Facebooki leht “Elva vald” ja aktiivselt toimivad erinevad piirkondlikud Facebooki grupid. Elva valla kuvandit ja rahulolu pakutavate avalike teenustega aitab hinnata regulaarselt läbiviidav avalike teenuste rahuloluküsitlus.

Aktiivse kogukonna tugevuse märgiks on aktiivsed noored. Elva vallas kasutatakse noorte kaasamiseks nutikaid ja innovaatilisi lahendusi, mis on välja töötatud koostöös noortega. Noori kaasatakse aktiivselt vallaelu otsuste tegemise protsessi noortevolikogu ja õpilasomavalitsuste kaudu. Noortevolikogu on vallavolikogule heaks partneriks, kelle arvamust võetakse kuulda.

Valla juhtimisel lähtutakse avatud valitsemise põhimõtetest, sh võimu teostamine ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega, silmas pidades ka tehnoloogiate arengust tulenevaid võimalusi. E-teenuste abil vähendame bürokraatiat ja teeme teenused kättesaadavamaks kõigile kodanikele. Vallavalitsuse töötajad on professionaalsed ja sõbralikud ning lähtuvad oma töös põhimõttest, et iga elanik on oluline ja tema mure lahendamine on tähtis. Elva vallavalitsus teeb arengukoostööd Tartu linna ja teiste naaberomavalitsustega.

Alaeesmärgid

 Kogukonnad on aktiivsed ning kaasatud valla juhtimisse.  Rakendatakse avatud valitsemise põhimõtteid.  Noored on kaasatud valla juhtimisse ja noorsootöö on hästi korraldatud.  Sihtgrupid on kursis valla infoga sobivate infokanalite kaudu.  Elva vald osaleb strateegiliselt olulistes koostöövõrgustikes.  Elva vallavalitsus ja hallatavad asutused on hinnatud tööandjad.

Tegevusi eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud peatükis 7.

23 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

7. Tegevuste kava 2019-2025

Eesmärk 1. Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust Vastutaja: Haridus- ja kultuuriosakond

Alaeesmärk 1.1 Igal lapsel on hoiu- või lasteaiakoht kaasaegses ja sõbralikus arengukeskkonnas.

Tegevused:

1.1.1 Koostöö eralasteaedade ja eralastehoidude pakkujatega.

1.1.2 Vajadusel eriilmeliste lasteaiakohtade loomine (öölasteaed).

1.1.3 Ühtse lasteaiajärjekorra süsteemi loomine ja ARNO rakendamine.

1.1.4 Lasteaedades lapsest ja tema arenguvajadustest lähtuva õpikäsituse juurutamine.

1.1.5 Lasteaedades turvalisuse tagamine ning aktiivsuse, loovuse, terviseedenduse ja väärtuskasvatuse edendamine.

1.1.6 Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine (erialaspetsialistid, sobitusrühmad, erirühmad).

1.1.7 Käärdi lasteaia ehitamine.

1.1.8 Perede kaasamine lasteaiatöö planeerimisel ja korraldamisel.

1.1.9 Lasteaiahoonete kaasaajastamine ja mänguväljakute uuendamine.

Alaeesmärk 1.2 Kodulähedases koolis on loodud huvitav, kaasahaarav ja kaasaegne õpikeskkond.

1.2.1 Erinevaid kooliastmeid lõimiva nüüdisaegse õpikäsituse mudeli rakendamine.

1.2.2 Kolmanda kooliastme õppekava uuendamine.

1.2.3 Kogukondade kaasamine koolide õppekava koostamisse.

1.2.4 Õpilaste kogemusreiside soodustamine ja toetamine.

24 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

1.2.5 Koolide osalemine programmides, mis toetavad õpilaste loovust, ettevõtlikkust ja individuaalset arengut (Liikuma Kutsuv Kool, Tervist Edendav kool, Kiusamisvaba Kool, koostööprojektid kohalike ettevõtjatega, väärtuskasvatus, kodanikukasvatus, keelelaagrid, kultuurikülastused jt)

1.2.6 Kooli ainekavadesse kohaliku ajaloo teemade põimimine, koduloo õppematerjalide loomine.

1.2.7 Koolidesse pädevate ja motiveeritud õpetajate värbamine ning neile täienduskoolituse tagamine.

1.2.8 Koolides innovaatiliste lahenduste, digiõppe ja haridustehnoloogiate rakendamine.

1.2.9 Koolides õpetamisse vilistlaste kaasamine.

1.2.10 Koolide õpikeskkonna kaasajastamine ja kohandamine.

1.2.11 Kogupäevakooli põhimõtete rakendamine koostöös huvikoolidega.

1.2.12 Õppetöös väärtustatakse teaduspõhist lähenemist

1.2.13 Mõisakoolide eripära esile toomine ja osalemine Eesti Mõisakoolide Ühenduses

Alaeesmärk 1.3 Loodud on võimalused hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks.

1.3.1 Iindividuaalõppekeskuse välja arendamine keerukamate hariduslike erivajadustega lastele.

1.3.2 Erivajadustega laste toetamiseks ja perede nõustamiseks kompetentsikeskuse rajamine.

1.3.3 Andekate õpilaste toetamise süsteemi loomine.

1.3.4 Kaasava hariduse põhimõtete välja töötamine ja rakendamine igas haridusasutuses lähtuvalt nende eripärast.

1.3.5 Erinevatest kultuuriruumidest pärit õpilaste lõimumisele kaasa aitamine.

1.3.6 Tugispetsialistide meeskonna moodustamine vastavalt kooli eripärale ja kaasava hariduse põhimõtetele.

Alaeesmärk 1.4 Igas koolis rakendatakse ettevõtlusõpet ning tagatakse karjäärinõustamine.

1.4.1 Ettevõtlikkuse arendamine kõigil haridustasemetel; koostöö ettevõtjate, kohaliku kogukonna ja teiste organisatsioonidega

1.4.2 Koolides karjäärinõustamise, karjääripäevade, töövarjupäevade korraldamine.

1.4.3 Igasse kooli ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õppe eestvedajate välja koolitamine.

25 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

1.4.4 Õpilasfirmade tekke soodustamine ja toetamine.

Alaeesmärk 1.5 Elva Gümnaasiumi tugevdamine.

1.5.1 Elva Gümnaasiumi uute õppesuundade arendus ja riigieksamitulemuste tõstmine konkurentsivõime tagamiseks.

1.5.2 Valikuterohke moodulõppe arendamine.

1.5.3 Elva Gümnaasiumi juures tegutseva kaugõppe kaasajastamine, põhihariduse omandamiseks võimaluste loomine.

1.5.4 Õpilaste kodumajutamise toetuseks teavituskampaania korraldamine.

1.5.5 Õpilaskorterite välja arendamise võimaluste analüüs.

1.5.6 Elva Gümnaasiumi ja Rõngu Keskkooli koostöö valikmoodulite pakkumisel.

Alaeesmärk 1.6 Haridusvaldkond on edukalt koordineeritud ning tõusnud on haridusasutuste kvaliteet.

1.6.1 Koolivõrgu analüüsi ja tulevikuvisiooni koostamine.

1.6.2 Koolijuhtimise kvaliteedi tõstmine.

1.6.3 Hariduse kvaliteedisüsteemi rakendame haridusasutuste hindamisel.

1.6.4 Demokraatliku kooli põhimõtete rakendamine, sh õpilasesinduste liikmete koolitamine, hoolekogu liikmete koolitused, ühiste infopäevade korraldamine.

1.6.5 Mõjusate haridustöötajate väärtustamine; ühtsed palgakorralduse- ja tulemustasustamise ning tunnustamise põhimõtted.

1.6.6 Osalemine noore õpetaja toetusprogrammides.

1.6.7 Valla hariduskalendri koostamine.

1.6.8 Tihe koostöö Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskusega; Elva vald on õpetajaks õppijatele praktikabaasiks, uurimisaluseks.

1.6.9 Õpetajate ühiskoolituste korraldamine.

1.6.10 Valla haridusasutuste koostöö koordineerimine.

1.6.11 Õpilas- ja õpetajavahetuse süsteemi loomine.

26 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

1.6.12 Haridusasutuste digitaristu arendamise põhimõtete välja töötamine.

Eesmärk 2. Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut Vastutaja: Sotsiaal- ja terviseosakond

Alaeesmärk 2.1 Laste ja perede heaolu on toetatud.

Tegevused:

2.1.1 Positiivse vanemlusega seotud koolituste korraldamine ja teenuste pakkumine: pereteraapia, perenõustamine, perelepitus.

2.1.2 Osaleme tõrjutusriskis noortele suunatud programmides ja projektides.

2.1.3 Mitteõppivate ja -töötavate noorte tagasi toomine töö- ja haridusellu.

2.1.4 Puudega laste vanemate tugigruppide asutamine.

2.1.5 Puudega lastele suunatud lastehoiu korraldamine.

2.1.6 Abistavate meetmete välja töötamine lastele ja peredele alaealiste õigusrikkumiste korral.

2.1.7 Perede tugiisiku teenuse mahu suurendamine.

2.1.8 Vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste tagamine lastega peredele

2.1.9 Kvaliteetne asendushooldusteenus perekonnast eraldatud lastele (eelistatult hooldusperes).

Alaeesmärk 2.2 Tervist ja tervislikke eluviise väärtustatakse.

2.2.1 Üldarstiabi kättesaadavuse toetamine vastavalt vajadustele ja võimalustele.

2.2.2 Koduõendusteenuse soosimine.

2.2.3 Valla tervise- ja heaoluprofiili koostamine

2.2.4 Terviseedenduslike ürituste ja koolituste korraldamisele, terviseedendusprojektide toetamine.

2.2.5 Terviseedenduse võrgustiku (tervisenõukogu) arendamine ning maakondlikus võrgustikutöös osalemine

2.2.6 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide ja perearstide vahelise koostöö parandamine.

27 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

2.2.7 Kooliõdede võrgustiku tugevdamine.

2.2.8 Aktiivne osalemine tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustikus.

2.2.9 Toiduabi süsteemi toetamine.

Alaeesmärk 2.3 Eakad ja puudega inimesed on aktiivsed kogukonna liikmed.

2.3.1 Eakatele aktiivseks tegevuseks pakutavate teenuste arvu suurendamine.

2.3.2 Eakate nõukogu loomine ja korraldamine.

2.3.3 Eakate päevakeskuste võrgustikutöö koordineerimine, vajadusel uute päevakeskuste loomine.

2.3.4 Avalike ruumide ja hoonete renoveerimisel ja ehitamisel universaalse disaini rakendamine ja ligipääsetavuse tagamine.

2.3.5 Psüühikahäirega inimeste päevakeskuste tegevuse toetamine valla eri piirkondades.

2.3.6 Eakatele suunatud ekskursioonide, meelelahutuse ja koolituste korraldamine.

Alaeesmärk 2.4 Eakatele ja puudega inimestele on korraldatud kvaliteetsed sotsiaalteenused.

2.4.1 Erihoolekandeteenuste korraldamine koostöös vabasektoriga.

2.4.2 Koduteenuse laiendamine kogu piirkonnas.

2.4.3 Sotsiaalteenuste parendamine ja ühtse kvaliteedi tagamine kogu Elva valla territooriumil.

2.4.4 Ssotsiaalpindade ja nende seisukorra kaardistamine, sotsiaalmaja ehitamise ettevalmistustööd, olemasolevate pindade remontimine.

2.4.5 Erivajadusega inimestele eluruumide kohandamise toetamine.

2.4.6 Sotsiaaltranspordi osutamiseks usaldusväärsete koostööpartnerite leidmine.

2.4.7 Päeva- ja intervallhoolduse pakkumine koostöös erinevate partneritega.

2.4.8 Tugiisiku ja isikliku abistaja teenuse kättesaadavuse parandamine.

2.4.9 Erivajadusega inimeste omaste hoolduskoormuse vähendamine.

28 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

2.4.10 Vallale kuuluvate hooldekodude efektiivne ja edukas majandamine.

Alaeesmärk 2.5 Sotsiaalvaldkond on arendatud ning valdkonnaüleselt koordineeritud.

2.5.1 Erinevate tegevuste ja kampaaniate korraldamine kogukonna ressursi kaasamiseks ja vabatahtliku süsteemi arendamiseks.

2.5.2 Laste ja perede heaolu konverentsi korraldamine.

2.5.3 Spetsialistide valdkondadeülese märkamis- ja abistamissüsteemi loomine.

2.5.4 Laste ja peredega tegelevate spetsialistide koostöö ja koolituse edendamine.

2.5.5 Laste ja perede komisjoni käivitamine.

Vastutaja: Haridus- ja kultuuriosakond; Arengu- ja planeeringuosakond; Eesmärk 3. Elva vallas on mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused. Vallamajandusosakond

Alaeesmärk 3.1 Huvihariduse ja -tegevuse kaudu on loodud võimalused igas eas inimeste mitmekülgseks arenguks.

Tegevused:

3.1.1 Kogu vallas eerinevas vanuses inimestele huvitegevuste pakkumine.

3.1.2 Täiskasvanutele koolituste korraldamine või korraldajate toetamine.

3.1.3 Huvihariduse ja -tegevuste süsteemne korraldus ja mitmekesistamine piirkonna vajadustest lähtuvalt.

3.1.4 Laste ja täiskasvanute huvihariduse ja -tegevuse infoportaali käivitamine.

3.1.5 Väärikate ülikooli asutamine.

Alaeesmärk 3.2 Arendatakse vaba aja veetmiseks vajalikku taristut.

3.2.1 Ujula ja veekeskuse rajamine.

3.2.2 Elva spordihoone ehitus

3.2.3 Mängu- ja terviseväljakute rajamine ja korrastamine.

3.2.4 Rulaparkide kaasajastamine ja vajadusel uute rajamine.

29 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

3.2.5 Staadionite arendamine ja heakorrastamine.

3.2.6 Noortetubade ja noortekeskuste arendamine.

3.2.7 Rahvamajade kaasaajastamine vastavalt vajadustele ja võimalustele.

3.2.8 Rõngu kogukonnakeskuse loomine (teenuskeskus koos raamatukogu ja bussijaamaga Rõngu aleviku südames)

3.2.9 Vallale kuuluvate kasutuseta hoonete uue funktsiooni andmine koostöös kogukonna ja ettevõtetega (näiteks Hellenurme vallamaja, Puhja vana koolimaja, Rannu vallamaja).

3.2.10 Konguta Kooli spordisaalile eraldiseiseva sissepääsu rajamine.

Alaeesmärk 3.3 Raamatukogud arenevad.

3.3.1 Laste lugemuse edendamine.

3.3.2 Raamatukogude kui infokeskuste arendamine (avalikud internetipunktid; kaugtöökohad raamatukogu ruumides).

3.3.3 Lugemist propageerivate sündmuste korraldamine ja tublide lugejate tunnustamine.

3.3.4 Raamatute kojukandesüsteemi arendamine ja vajadusel tagastuskastide paigaldamine.

3.3.5 Pop-up raamatukogu rajamine.

Alaeesmärk 3.4 Sporditegevus on toetatud ja koordineeritud.

3.4.1 Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamise toetamine.

3.4.2 Valla spordivaldkonna korraldamiseks ja spordiobjektide haldamiseks sihtasutuse loomine.

3.4.3 Spordiürituste korraldamise toetamine, spordi ja tervislike eluviiside propageerimine.

3.4.4 Ülevallaliste spordiürituste toetamine.

3.4.5 Noortespordi toetussüsteemi loomine, toetamaks spordi atraktiivsust, alade mitmekesisust ja jätkusuutlikkust

3.4.6 Uute spordiklubide tekke toetamine vastavalt vajadusele.

3.4.7 Maakondlikel ja üleriigilistel spordivõistlustel valla esindamise toetamine.

30 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Alaeesmärk 3.5 Rahvakultuur säilib ning kohalikku mälu talletatakse.

3.5.1 Valla digitaalse foto- ja filmiarhiivi asutamine.

3.5.2 Kohalikku mälu talletavate kogumispõhimõtete välja töötamine.

3.5.3 Kohalike müütide, legendide, lugude jm kogumisprogrammi algatamine.

3.5.4 Laulu- ja tantsupeol osalevate rahvakultuurikollektiivide toetamine.

3.5.5 Rahvakultuurikollektiividele rahvarõivaste soetamise toetamine.

3.5.6 Tantsu- ja koorijuhtide järelkasvu koolitamine.

Alaeesmärk 3.6 Kultuurielu on toetatud ja tõhusalt koordineeritud.

3.6.1 Kultuurijuhtide koostöövõrgustiku tugevdamine.

3.6.2 Rahva- ja kultuurimajade avamine kogukonnale kultuuri loomiseks.

3.6.3 Laulu- ja vabaõhulavade aktiivsema kasutuse läbi Elva valla suvekultuuri loomine.

3.6.4 Filmide näitamise võimaluste loomine.

3.6.5 Traditsiooniliste ja uute sündmuste korraldamise toetamine.

3.6.6 Professionaalne koostöine ürituste turundamine.

3.6.7 Sündmusturunduse alaste koolituste korraldamine eestvedajatele.

3.6.8 Ühtselt toimiva ja innovaatilise kultuuri- ja spordikalendri loomine.

Eesmärk 4. Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond. Vastutaja: Vallamajandusosakond; Arengu- ja planeeringuosakond

Alaeesmärk 4.1 Haljasalad, parkmetsad ja veekogud on hooldatud.

Tegevused:

4.1.1 Looduslike, poollooduslike ja rajatud haljasalade kaardistamine.

31 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

4.1.2 Üld- ja detailplaneeringute koostamisel rohealadega arvestamine.

4.1.3 Parkmetsade hoolduskava koostamine ja hooldustööd vastavalt kavale.

4.1.4 Tiheasustusega aladele haljastuse kontseptsiooni koostamine.

4.1.5 Ülevallalise heakorratelefoni käivitamine.

4.1.6 Puhkerajatiste (terviseradade ja matkaradade) ja haljasalade rajamine, hooldamine ja arendamine.

4.1.7 Selgelt struktureeritud viidandussüsteem loomine ja viitade paigaldamine, sh vallakeskuse ja ka valla piiride visuaalne märgistamine maanteede ääres.

4.1.8 Kalmistute heakorra parendamine ja urnimatmise võimaluse loomine.

4.1.9 Rohealade ja veekogude arendus- ja hoolduskava koostamine.

4.1.10 Veekogude tervendamine ja nende hooldamine.

4.1.11 Jalutamisvõimaluste loomine.

Alaeesmärk 4.2 Elukeskkond on paranenud.

4.2.1 Arhitektuurikonkursside sagedasem korraldamine avaliku ruumi kujundamisel.

4.2.2 Üürimajade projektide planeerimine koostöös ettevõtjatega.

4.2.3 Elamuehituseks atraktiivsete maa-alade planeerimine.

4.2.4 Korteriühistute parklate ja muude rajatiste rajamise toetamine.

4.2.5 Heakorratalgute koordineerimine ja toetamine.

4.2.6 Strateegiliste maaüksuste munitsipaliseerimise algatamine.

4.2.7 Maastikupilti risustavate ohtlike hoonete ja rajatiste lammutamise toetamine.

4.2.8 Lemmikloomade matmispaiga rajamine.

4.2.9 Koerte harjutusväljakute rajamise toetamine.

32 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

4.2.10 Elva valla veekogude randumisalade arendamine koos ümbritseva taristuga (nt Ulila, Reku).

4.2.11 Olemasolevate avalike ujumiskohtade parendamine (nt Trepimäe, Ulila, Veskijärve) ja vajadusel uute rajamine (nt Kubjaranna).

4.2.12 rannaala arendamine.

4.2.13 Kavilda ürgoru puhkepiirkonna arendamine (Kentsi paisjärv).

Alaeesmärk 4.3 Tehnovõrgud ja teed on kaasajastatud.

4.3.1 Valla muutmine jalgrattasõbralikumaks, luues kergliiklusteid ja rattaparklaid, sh rongipeatuste ja raudteejaamade juurde.

4.3.2 Kõnni- ja kergliiklusteede võrgustiku planeerimine ja rajamine.

4.3.3 Teehoiu- ja -remondikava koostamine.

4.3.4 Tiheasustusalade sademeveesüsteemide välja arendamine.

4.3.5 Tiheasustusalades (nt , Rannu, Puhja,Ulila) kaugküttesüsteemide arendamine.

4.3.6 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine kogu vallas.

4.3.7 Tänavavalgustussüsteemide kaasajastamine ja arendamine.

4.3.8 Ühistranspordipeatuste rekonstrueerimine ja heakorrastamine.

4.3.9 Ühisvee- ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamine (nt Puhja, Ulila, Ridaküla, Aakre)

4.3.10 Koostöös Eesti Raudteega rongijaamade korrastamine (nt Palupera) ja vajadusel nende juurde parklate rajamine.

Alaeesmärk 4.4 Majandatakse säästlikult.

4.4.1 Valla hoonete halduse ja majanduslike tugifunktsioonide koondamine ühte üksusesse.

4.4.2 Katlamajade säästlik majandamine.

4.4.3 Hoonete energiasäästlikkuse suurendamine ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt.

4.4.4 Vallale kuuluvate hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine lähtudes energiasäästlikkuse põhimõtetest.

33 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Alaeesmärk 4.5 Tagatud on turvalisus.

4.5.1 Naabrivalve piirkondade tekke soodustamine.

4.5.2 Valla teedele liiklusohutuse tagamiseks ülekäiguradade tegemine.

4.5.3 Turvalise parkimiskorralduse loomine haridusasutuste juurde.

4.5.4 Vabatahtlike päästekomandode ja abipolitseinike toetamine.

4.5.5 Avalikku ruumi valvekaamerate paigaldamine.

4.5.6 Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine ja korrastamine.

Alaeesmärk 4.6 Jäätmemajandus on keskkonnasõbralik ja kaasaegne.

4.6.1 Jäätmejaama, piirkondlike jäätmekogumispunktide, kompostimisplatside rajamine.

4.6.2 Taaskasutus- ja korduvkasutuskeskuste rajamine (pakend, paber, rõivad, mööbel jms).

4.6.3 Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine.

4.6.4 Jääkreostuste likvideerimine.

4.6.5 Keskkonnateadlikkust tõstvate kampaaniate korraldamine.

Alaeesmärk 4.7 Transpordikorraldus on paindlik ja vastab elanike liikumisvajadustele.

4.7.1 Nutikate ja innovaatiliste lahenduste kasutamine sõiduinfo saamiseks, pidev liinivõrgu monitoorimine.

4.7.2 Nõudluspõhise transpordi pakkumine koostöös teenusepakkujatega.

4.7.3 Lapsesõbraliku koolitranspordi pakkumine.

4.7.4 Koostöö Elroniga rongiühenduse parandamiseks.

4.7.5 Nutika transpordisüsteemi käivitamine, et huvitegevus oleks kättesaadav igale noorele.

4.7.6 Mitmeliigilise transpordisüsteemi arendamine, lisamaks liikumisvõimalusi keskuse ja erinevate piirkondade vahel.

34 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Alaeesmärk 4.8 Ettevõtluskeskkond on atraktiivne.

4.8.1 Innovaatiliste ettevõtete toetusprogrammi käivitamine.

4.8.2 Ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatutele mentorlusprogrammi käivitamine.

4.8.3 Tingimuste loomine kaugtöökohtadeks.

4.8.4 Iufirmade ja mikroettevõtete tekke soodustamine (ruumide pakkumine, nõustamine).

4.8.5 Ettevõtlusmesside korraldamine.

4.8.6 Oma valla tootjate toetamine, kohaliku toodangu tarbimisvõrgustiku arendamine.

4.8.7 Valla ja ettevõtjate koostöös ettevõtluskeskkonna arendamine ja töövõimaluste mitmekesistamine.

4.8.8 Praktikavõimaluste pakkumine valla asutustes ja allasutustes.

4.8.9 Koostöös ettevõtjatega malevate, töölaagrite ja tööharjutuste korraldamine.

4.8.10 Ettevõtlusalade ja tööstusparkide rajamine ning arendamine (Ulila tööstuspark).

Alaeesmärk 4.9 Loomemajanduse arendamine.

4.9.1 Loomemajanduse potentsiaali kaardistamine.

4.9.2 Täiskasvanute koolituste ja huvitegevuse korraldamine lähtuvalt loomemajanduse põhimõtetest.

4.9.3 Loomemajanduse algatuste toetamine ja nõustamine.

4.9.4 Loomekeskuse rajamise toetamine.

Eesmärk 5. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht. Vastutaja: Arengu- ja planeeringuosakond, kommunikatsioonijuht, vallavalitsus

Alaeesmärk 5.1 Toimub ühtne ja läbimõeldud turundus Elva valla tutvustamiseks.

Tegevused:

5.1.1 Turismiinfo parandamine ja koondamine - erinevate kaardimaterjalide koostamine, infoviitade ja -stendide paigaldamine.

35 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

5.1.2 Ühis- ja ristturundustegevuste korraldamine.

5.1.3 Koostöö turismiettevõtjaid koondava katusorganisatsiooniga .

5.1.4 Nišitoodete arendamine - vallale iseloomulike teenuste ja toodete kujundamine.

5.5.5 Visuaalsete materjalide loomine (mainetrükised, videod, infovoldikud, meened jne).

5.5.6 Valla turundus-, mainekujundus ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine ning rakendamine.

5.5.7 Valla kuvandi ja visuaalse identiteedi väljatöötamine ja rakendamine.

Alaeesmärk 5.2 Kultuurimälestised on heas korras ja külastajatele avatud.

5.2.1 Kirikuhoonete kui kultuurimälestiste renoveerimise toetamine.

5.2.2 Hellenurme mõisakompleksi külastajatele avamine.

5.2.3 Elva kultuuritee loomine, ajalooliste paikade ja kultuurimälestiste korrashoid ja tähistamine.

5.2.4 Kalmistu rajatiste rekonstrueerimine ja hooldamine, kalmistute miljööväärtuste hoidmine.

Alaeesmärk 5.3 Professionaalsed turismiettevõtjad pakuvad kvaliteetseid teenuseid.

5.3.1 Olemasolevate turismiteenuste kvaliteedisüsteemi väljaarendamine.

5.3.2 Turismiettevõtjate koolitamine ja toetusprogrammi väljatöötamine.

5.3.3 Kodumajutusvõimaluste arendamise soodustamine.

5.3.4 Giidide ja retkejuhtide koolitamise toetamine.

Alaeesmärk 5.4 Hooldatud turismipaigad loovad eeldused valdkonna arenguks.

5.4.1 Olemasolevate matkaradade korrashoiu tagamine, parendamine koostöös VVV SAga ja RMKga.

5.4.2 Turismiobjektide juurde parkimiskohtade ja tualettide rajamine.

5.4.3 Emajõe-Võrtsjärve veetee kasutamise võimaluste loomine.

36 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

5.4.4 Erinevate piirkondade puhkealade arendamine.

Alaeesmärk 5.5 Areneb sporditurism.

5.5.1 Suve- ja spordilaagrite edendamine.

5.5.2 Üleriigilise spordisündmuste ja spordivõistluste korraldamine.

5.5.3 Kaasaegse golfiväljaku rajamisele kaas aitamine.

5.5.4 Mäeotsa suusakeskuse arendamise toetamine.

5.5.5 Elva vallas tiitlivõistluste korraldamise toetamine.

Eesmärk 6. Elva vald on hästi juhitud aktiivse kogukonnaga vald. Vastutaja: Vallavalitsus, finantsosakond, kantselei

Alaeesmärk 6.1 Kogukonnad on aktiivsed ning kaasatud valla juhtimisse.

Tegevused:

6.1.1 Kogukonna eestvedajate ja kogukonda panustajate tunnustamine.

6.1.2 Valla veebilehele vabaühenduste andmebaasi loomine ja täiendamine.

6.1.3 Kohalike aktivistide kokkusaamiste korraldamine kogemuste vahendamiseks ja koostöö arendamiseks.

6.1.4 Külaliikumise ja külavanemate toetamine erinevate koolituste kaudu.

6.1.5 Läbirääkimised avalike teenuste korraldamise üleandmiseks kohalikele vabaühendustele.

6.1.6 Vabaühenduste läbimõeldud toetamine ja nõustamine.

6.1.7 Elva vallaga seotud teemadel lõputööde kirjutamise soosimine.

6.1.8 Piirkonnakogude ja külavanemate kaasamine juhtimisse.

6.1.9 Elva valla külavanemate statuudi loomine ning külavanemate tegevuse soosimine

Alaeesmärk 6.2 Rakendatakse avatud valitsemise põhimõtteid.

37 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

6.2.1 E-teenuste arendamine.

6.2.2 Kaasava eelarve rakendamine.

6.2.3 Regulaarsed rahuloluküsitlused, et hinnata elanike rahulolu pakutavate teenustega.

6.2.4 Kogukonna kaasamine otsustamisse mugavate e-lahenduste abil.

6.2.5 Ligipääsu tagamine kohaliku võimu tegevust puudutavale teabele (veebileht, VOLIS, kommunikatsioonistrateegia).

Alaeesmärk 6.3 Noored on kaasatud valla juhtimisse ja noorsootöö on hästi korraldatud.

6.3.1 Noortevolikogu toetamine, liikmete koolitamine ja valla juhtimisse kaasamine.

6.3.2 Õpilasesinduste ja noortevolikogu koostöö soodustamine.

6.3.2 Nutikate ja uuenduslike noorte kaasamise mudelite juurutamine koostöös noortega.

6.3.3 Rahvusvahelise noortevahetuse organiseerimine.

6.3.4 Kodanikukasvatuslike noorteorganisatsioonide tegutsemise soodustamine.

Alaeesmärk 6.4 Sihtgrupid on kursis valla infoga sobivate infokanalite kaudu.

6.4.1 Küladesse ühtse ilmega nägusate infotahvlite paigaldamine.

6.4.2 Kaasaegse ja atraktiivse valla infolehe ja uudiskirja väljaandmine.

6.4.3 Valla sotsiaalmeedia kanalite aktiivne kasutamine info edastamiseks.

6.4.4 Innovaatiliste lahenduste kasutamine info levitamises (äpp jms).

6.4.5 Sihtgruppide jaoks mõeldud infopäevade ja teemaürituste korraldamine.

6.4.6 Kogukonnaraadio loomine.

6.4.7 Valla veebilehe süsteemne arendamine ja haldamine.

6.4.8 Elanikuks registreerimise kampaaniate regulaarne korraldamine.

38 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

6.4.9 Aktiivsete ja silmapaistvate Elva valla arengusse panustavate inimeste ja organisatsioonide tunnustamine.

Alaeesmärk 6.5 Elva vald osaleb strateegiliselt olulistes koostöövõrgustikes.

6.5.1 Strateegiline koostöö sõprusvaldade ja -linnadega nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.

6.5.2 Aktiivne osalemine maakondlikus ja üleriigilises omavalitsuste liidus eesmärgiga muuta omavalitsuste koostöö tõhusamaks.

6.5.3 Vallale olulistes erinevates temaatilistes ühendustes osalemine.

6.5.4 Rahvusvahelistes koostööprojektides osalemine.

6.5.5 Arengukoostöö Tartu linna ja teiste naaberomavalitsustega.

Alaeesmärk 6.6 Elva Vallavalitsus ja hallatavad asutused on hinnatud tööandjad.

6.6.1 Töötajate arendamine erialaste koolituste ja seminaridega.

6.6.2 Igapäevatöös strateegilistest plaanidest lähtumine.

6.6.3 Asjatundliku ja motiveeritud meeskonna kujundamine.

6.6.4 Regulaarsed arenguvestlused, et jälgida töötajate arenguetappe alates värbamisest, sisseelamisest, töötamisest kuni töö analüüsini.

6.6.5 Organisatsioonikultuuri teadlik arendamine.

39 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

8. Investeeringute kava 2019-2025

Investeeringu objekti nimetus Maksumus Aastad Vastutaja

Elva linna turuplatsi funktsionaalsemaks muutmine 30 000€ 2023-2025 VMO, APO

Kaasav eelarve (igal aastal 45 000€) 315 000 € 2019-2025 APO

Vallavalitsuse hoone kaasajastamine 158 138 € 2018-2019 VMO

Rõngu kogukonnakeskuse projekteerimine ja ehitamine 500 000 € 2020-2021 APO, VMO

Elva linnasüdame kaasajastamine 2 903 600 € 2018-2021 VMO

Rõngu kõnniteede ja jalgtee ehitamine PKT projekt 798 655 € 2018-2019 VMO

Teede ja tänavate investeeringud* 3 000 000 € 2019-2025 VMO

Kentsi paisjärv 564 000 € 2018-2020 APO, VMO

Randumisalade arendamine 150 000 € 2020-2022 APO, VMO

Verevi järve saneerimise projekteerimine ja teostamine 695 000 € 2023 APO, VMO

Elva jäätmejaama rajamine 300 000 € 2021 VMO

Puhkealade korrastamine** 400 000 € 2019-2025 VMO

Tänavavalgustuse kaasajastamine 175 000 € 2019-2025 VMO

Küttesüsteemide arendamine 200 000 € 2021, 2023 VMO

Ujumiskohtade korrastamine 130 000 € 2020-2025 VMO

Elva lauluväljaku arendamine 160 000 € 2023 APO, VMO

Elva spordihoone rajamine 5 500 000 € 2018-2020 VMO

Elva linnastaadioni projekteerimine ja uuendamine 1 200 000 € 2022-2023 APO, VMO

Spordirajatiste uuendamine 250 000 € 2021-2022 VMO, HKO

Konguta rahvamaja kaasajastamine 200 000 € 2022 hallatav asutus, VMO

Puhja seltsimaja välisfassaadi uuendamine 150 000 € 2021 hallatav asutus, VMO

Laste spordi ja mänguväljakute rajamine Rannus 7 000 € 2019 VMO

Ulila keskuse rekonstrueerimine 50 000 € 2018-2019 APO, VMO

Rannu rahvamaja kaasajastamine 500 000 € 2022-2025 hallatav asutus, VMO

Puhja staadioni uuendamine 60 000 € 2019-2020 APO, VMO, HKO

Aakre Rahvamaja hoone kaasajastamine 50 000 € 2019-2020 hallatav asutus, VMO

* Teede ja tänavate investeeringute kohta koostatakse eraldi investeeringute kava. ** Puhkealade hooldamise ja korrastamise kohta koostatakse eraldi kava

40 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Elva lasteaed Õnneseen hoone kaasajastamine 341 500 € 2018-2019 hallatav asutus, VMO

Konguta kooli kaasajastamine 185 719 € 2018-2019 hallatav asutus, VMO

Palupera Põhikooli lindla remont 48 000€ 2019 hallatav asutus, VMO

Puhja kooli kaasajastamine 400 000€ 2019-2020 hallatav asutus, VMO

Rannu kooli kaasajastamine 1 525 000 € 2019 hallatav asutus, VMO

Käärdi lasteaia detailplaneering ja ehitus 2 500 000 € 2018, VMO, HKO, APO 2021-2022

Rõngu keskkooli spordikompleks 1 200 000 € 2024-2025 VMO, HKO, APO

Aakre koolimaja kaasajastamine 200 000 € 2023 hallatav asutus, VMO

Elva Gümnaasiumi Puiestee hoone kaasajastamine 3 000 000€ 2022-2023 hallatav asutus, VMO

Palupera põhikooli vundamendi hüdroisolatsioon 100 000 € 2022 hallatav asutus, VMO

Mänguväljakute arendamine (, Aakre, 240 000 € 2020-2025 hallatav asutus, VMO, Hellenurme jt) APO

Elva lasteaed Murumuna mänguväljakute arendamine, 40 000 € 2021-2022 hallatav asutus jalgpalliväljaku renoveerimine

Puhja lasteaia kaasajastamine 315 000 € 2020, 2023 hallatav asutus, VMO

Sotsiaalmaja rajamine 1 259 000 € 2023-2024 APO, VMO, STO

Elva Päevakeskuse arendamine 30 000 € 2019 VMO, STO

Uula Huvikeskuse keldrikorruse arendamine 100 000 € 2024 APO, hallatav asutus, VMO

Tavandihoonete rekonstrueerimine 57 000€ 2024 APO,VMO

Sihtfinantseering kortermajade parklate jm rajatiste 140 000 € 2019-2025 VMO planeerimine ja ehitamine

Sihtfinantseering lagunenud ja ohtlike hoonete 140 000 € 2019-2025 VMO lammutamiseks

Sihtfinantseering tänavaäärsete kinnistute 70 000 € 2019-2025 VMO korrastamiseks

Sihtfinantseering Emajõe Veevärk AS - Mälgi 47 263 € 2021 VMO reoveepuhasti ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine

Sihtfinantseering Tartumaa Tervisekeskus 250 000 € 2018-2019 vallavalitsus

Lühendid: APO - arengu- ja planeeringuosakond HKO - haridus- ja kultuuriosakond STO - sotsiaal- ja terviseosakond VMO - vallamajandusosakond

41 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

8.1 Teede ja tänavate investeeringuprojektid 2018-2025 Aastad 2018-2021

Tee nimetus Piirkond Tegevus Ääre tänav Elva pindamine Heina tänav Elva pindamine Herne tänav Elva pindamine Põllu tänav Elva pindamine Valga mnt, Jaani tn ja Tartu mnt Elva ehitus kergliilusteed Liiva tänav Elva katendi vahetus Kuuse ja Aasa tänavad Elva pindamine Puiestee tänav Elva kapitaalremont Pikk tänav Elva kapitaalremont Arbimäe tänav Elva ehitus J. Liivi tänav Elva pindamine Vainke tn 25 Elva kruuskattega ehitus Männa Elva kruuskattega ehitus Uueküla - Alt-Laari tee Konguta pindamine Palupera kergliiklustee Palupera ehitus Hellenurme kergliiklustee Palupera ehitus Ridaküla tee Puhja pindamine Rämsi keskuse teed Puhja pindamine Mõisanurme küla teed Puhja pindamine Keskuse tee põik Puhja kruuskattega ehitus Õhtu Puhja pindamine Muru Puhja pindamine Tännassilma Puhja pindamine Kaevu Puhja pindamine Järvaküla Puhja pindamine Rannu aleviku kergliiklustee Rannu ehitus Pagavere tee Rannu pindamine Limnoloogia tee Rannu katendi vahetus Mõisa tee Rõngu pindamine Käärdi tee Rõngu kruuskattega uue tee ehitus

Aastad 2022 – 2025

Tee nimetus Piirkond Tegevus Tartu mnt ja Valga mnt Elva katendi vahetus Vaikne tänav Elva pindamine Suvila Elva pindamine

42 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Tartu mnt kergliiklustee Tartu suunal Elva ehitus Ristiku tänav Elva pindamine Kärneri tänava kõnnitee Elva ehitus -Kulbilohu Konguta pindamine Ulila kergliiklustee Puhja ehitus Liivamäe tee Puhja pindamine Puhja alevik-Järvaküla kergliiklustee Puhja ehitus Järveküla Rannu pindamine Pargi (Kureküla) Rannu pindamine Ubesoo tee Rannu pindamine Aru tee Rannu pindamine – Väike-Rakke kergliiklustee Rannu ehitus -Lossimäe Rõngu pindamine Rukki-Pöksi Rõngu pindamine kergliiklustee Rõngu ehitus Mesika-Pöksi Rõngu pindamine Hellenurme – Palupera kergliiklustee Palupera ehitus Rahvamaja parkla Aakre ehitus

43 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

9. Arengukava elluviimine, seire ja uuendamise kord

Arengukavas on kajastatud lähiaastate prioriteetsed tegevused ja investeeringud, mille elluviimist koordineerib vallavalitsus ning mida rahastatakse kas osaliselt või täielikult valla eelarvest. Eelarvestrateegia peatükis on konkreetsemalt kajastatud rahastamisvõimalused, mis on omakorda aluseks iga-aastaste vallaeelarvete koostamisele.

Arengukava täitmist ja selle muutmise vajadust analüüsitakse kord aastas. Arengukava meetmete mõju erinevate eluvaldkondade arengule analüüsitakse arengutaseme näitajate põhjal. Arengukava täitmist hinnatakse “valgusfoori meetodil”:  Punane – tegevusega pole alustatud; puuduvad konkreetsed vastutajad, tähtajad ja ressursid.  Kollane – tegevusega on alustatud; määratud on vastutaja ja konkreetne tähtaeg, tegevuse teostamiseks on olemas ressursid.  Roheline – tegevus on ellu viidud.

Hindamise järel korrigeeritakse tegevusi vastavalt vajadusele.

Elanike rahulolu erinevate eluvaldkondadega uuritakse igal aastal korraldatavate rahulolu-uuringutega. Arengukava- ja eelarvestrateegia koostamise aluseks on Elva vallaks ühinenud omavalitsuste ühinemisleping, iga aastaselt toimub ka ühinemislepingu täitmise monitoorimine, selle eest vastutab Elva vallavalitsus ning arengu- ja planeeringuosakond.

Arengukava täitmise aruande esitab vallavalitsus vallavolikogule majandusaasta täitmise aruande koosseisus. Sellega koos toimub igal aastal ka eelarvestrateegia pikendamine ühe aasta võrra. Seirenäitajaid (vt täpsemalt peatükk 9.1) kogutakse iga-aastaselt 1.jaanuari seisuga eelmise aasta kohta.

44 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

9.1 Seirenäitajad Elva valla arenguseire näitajad töötati välja Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise raames, seirenäitajate eesmärk on anda ülevaade, kas ja kui kiiresti vald liigub püstitatud eesmärkide suunas. Haldusreformi tõttu ei ole võimalik arengukava koostamise ajaks kõiki soovitud näitajaid kätte saad, kuid järgnevatel aastatel toimub seirenäitajate andmete kogumine ning tulemuste monitoorimine iga-aastaselt 1.jaanuari seisuga eelmise aasta kohta.

Rahvastikunäitajad

Näitaja 2017 2025 1. Rahvaarv 14478 kasvav trend 2. Loomulik iive -54 kasvav trend 3. Rändesaldo negatiivne positiivne rändesaldo 4. Noorte 7-26 osakaal 22.32% kasvav trend 5. Registreeritud töötute osakaal tööealisest 3,12% kasvav trend elanikkonnast 6. Registreeritud noorte töötute (16-24) osakaal 2,77% kahanev trend registreeritud töötute hulgast

Haridusvaldkonna näitajad (õppeaastate lõikes)

Näitaja 2017/2018 2024/2025 1. Koolieelsete lasteasutuste kohtade arv ja täituvus Rühmade arv 45 kasvav trend Lapsi 799 Täituvus 85,5% 2. Põhikoolist väljalangenud õpilaste osakaal 0,5% kahanev trend 3. Õpingutega jätkajate osakaal peale põhikooli Elva gümnaasium 96,6% kasvav trend lõpetamist lõpetajate üldarvust Palupera põhikool 33,3% Puhja kool 100% Rannu kool 93,8 Rõngu keskkool 92% Elva vald 93% 4. Gümnaasiumis õppijate arv 140 kasvav trend 5. Eestis õpingute jätkajate osakaal gümnaasiumi 55% kasvav trend lõpetajate hulgast 6. Tugispetsialistide kohtade täituvus 86,35% kõik kohad on täidetud 7. Kvalifikatsioonile vastavate pedagoogide % põhikoolis 83,8%, lasteaias kasvav trend 84%, gümnaasiumis 96,2%

Ettevõtlusvaldkonna näitajad

Näitaja 2017 2025 1. Elva valla statistilisse profiili kuuluvate 992 kasvav trend ettevõtete arv4 2. Elva valla keskmise brutotulu ja brutotulu suhe Brutotulu 1066.94 € kasvav trend Eesti keskmisesse Brutotulu suhe 92.38% 3. Ettevõtlusaktiivsus Eesti 15.06 kasvav trend – Elva vald 10.98 Eesti keskmisega

4 Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina 1994. aastast.

45 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

vähemalt sama tase 4. Majutuskohtade arv 13 kasvav trend 5. Majutatute arv 8805 kasvav trend 6. Ööbimiste arv 15482 kasvav trend 7. Välismaalaste ööbimiste arv 3271 kasvav trend 8. Kvaliteedistandardile vastavate standard väljatöötamisel turismiettevõtete arv vallas

Elukeskkond

Näitaja 2017 2025 1. Rahvastiku tihedus km2 kohta 19.77 kasvav trend 2. Väljastatud kasutuslubade arv 47 kasvav trend 3. Väljastatud ehituslubade arv 92 kasvav trend 4. Mänguväljakute arv 17 kasvav trend 5. Registreeritud kuritegude arv 247 kahanev trend 6. Terviseameti loaga avalike supluskohtade arv. 1 kasvav trend 7. Korrastatud matkaradade arv 0 kasvav trend 8. Mustkattega teed 72 km kasvav trend 9. Väljastatud projekteerimistingimuste arv 38 kasvav trend 10. Kehtestatud detailplaneeringuid 7 kasvav trend

Sotsiaal- ja tervisevaldkond

Näitaja 2017 2025 1. Toimetulekutoetuse saajate arv 42 (12/2017) kahanev trend 2. Koduteenuse saajate arv 48 (seisuga kasvav trend 31.12.2017) 3. Lastega perede tugiisikuteenuse saajate arv 2 (seisuga kasvav trend 31.12.2017) 4. Sotsiaaltranspordi kasutajate arv 99 kasvav trend 5. Asendushooldusel olevate laste arv 24 kahanev trend 6. Hooldusperes olevate laste arv 0 kasvav trend 7. Lastega peredele mõeldud teenuste saajate arv arvestatakse alates kasvav trend 01/2018 8. Päevakeskuses pakutavate võimaluste arv 8 kasvav trend 9. Tervist edendavate ülevallaliste teavitusürituste arv 0 kasvav trend

Kultuur, sport, noorsootöö ja vaba aeg

Näitaja 2017 2025 1. Huvikoolide õpilaste arv 395 kasvav trend 2. Huviringides osalevate õpilaste arv 1400 kasvav trend 3. Raamatukogude lugejate arv/külastuste arv 4401/74789 kasvav trend 4. Noortekeskuste külastatavuse arv andmeid hakatakse kasvav trend koguma aastast 2018 5. Spordiobjektid arv 53 kasvav trend 6. Harrastajate arv spordiklubides 1015 kasvav trend 7. Spordiürituste külastajate arv andmeid hakatakse koguma aastast 2018 8. Laulu- ja tantsupeol protsessis osalevate kollektiivide arv 15 kasvav trend

46 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

9. Ürituste arv/publiku arv tasulistel sündmustel andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 10. Ürituste arv/ publiku arv tasuta sündmustel andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 11. Kultuurikollektiivides osalejate arv 500 kasvav trend

Kodanikuühiskond, juhtimine

Näitaja 2018 2025 1. Toetatud projektide arv/kogusumma andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 2. Kodanikualgatusel korraldatud ürituste arv andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 3. Külavanemate arv 27 kasvav trend 4. Toimunud piirkonnakogu koosolekute arv andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 5. Elva valla FB lehe jälgijate arv 2691 (september kasvav trend 2018) 6. Positiivsete sõnumid Elva valla kohta andmeid kogutakse kasvav trend (meediamonitooring) aastast 2018 7. Kaasava eelarve raames laekunud ettepanekute arv 25 kasvav trend 8. Kaasava eelarve raames hääletusel osalenute arv andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 9. Korraldatud avalike arutelude arv andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018 10. Avalikel aruteludel osalenud inimeste arv andmeid kogutakse kasvav trend aastast 2018

47 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

10. Eelarvestrateegia aastateks 2019-2022

Elva valla eelarvestrateegia eesmärk on tagada valla finantsstabiilsus ning jätkusuutlik areng ja eelarvepoliitika. Eelarvestrateegia koostamise aluseks on ühinenud omavalitsuste eelarvestrateegiad aastateks 2018-202 ja Elva valla arengukava 2019-2025. Eelarvestrateegia seob arengukava strateegiliste eesmärkide täitmise, tegevused ja investeeringud reaalselt olemasolevate ressurssidega. Eelarvestrateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule ning see hõlmab perioodi 2019-2022. Eelarvestrateegiat uuendatakse kord aastas – lisatakse ühe aasta prognoos ja täpsustatakse olemasolevate aastate prognoose vastavalt majanduskeskkonna muutustele. Elva valla eelarvestrateegia koostamisel on kasutatud tekkepõhise eelarvestamise metoodikat. Summad on toodud eurodes.

10.1 Sotsiaalmajandusliku keskkonna ülevaade ja prognoos

Eesti

2007-2008 aasta majanduskriisi järel on Euroopa Liidu ja ka Eesti majandust iseloomustanud riskide maandamine ning säästlikkus, mis aitavad majandust küll stabiliseerida ning tugevdada, ent ei loo kiiret majanduskasvu. Sestap oli ka Eesti majanduskasv perioodil 2013-2016 keskmiselt umbes 2% aastas.

2017. aastal kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 4,9% võrra. Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab SKT 2018. aastal 4% võrra ning jääb edaspidi 3% lähedale, tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele. 2017. aasta kiire majanduskasv tulenes soodsatest oludest maailmaturul, sisenõudluse kasvust Euroopa Liidus, tööealise elanikkonna ajutisest suurenemisest ning hõive suurenemisest.

Tabel 1. Makromajanduslikud põhinäitajad 2017-2022

Nimetus 2017 2018 2019 2020 2021 2022

SKP reaalkasv, % 4,9 4 3,2 3 2,9 2,9

Tarbijahinnaindeksi muutus, % 3,4 2,9 2,3 2,7 2,5 2,5

Keskmine palk, eurot 1221 1307 1381 1457 1540 1628

Keskmise palga reaalkasv, % 3 4 3,3 3 3,6 3,7

Keskmise palga nominaalkasv, % 6,5 7 5,7 5,5 5,7 5,7

Tööpuuduse määr 5,8 5,8 6,2 6,3 6,5 6,8

Valitsussektori nominaalne 0,5 -0,2 -0,3 -0,2 -0,1 eelarvepositsioon, % SKPst*

Valitsussektori struktuurne -0,3 -0,1 -0,7 -0,7 -0,3 -0,1 eelarvepositsioon, % SKPst* * ei arvesta riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsuseid

Keskmine brutopalk oli 2017. aastal 1221 eurot. 2018. aasta keskmiseks palgaks prognoosib Rahandusministeerium 1307 eurot ning 2019. aastaks 1381 eurot. Palkade reaalkasv ehk palgakasv, millest on maha arvestatud hinnatõusude mõju, jääb 2018. aastal 4% ning järgnevatel aastatel 3,3% lähedale.

48 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Tarbijahindade tõus oli 2017. aastal, pärast kolmeaastast paigalseisu, 3,4%. Järgnevatel aastal prognoosi tarbijahindade tõus kohaselt jätkub aeglasemas tempos, jäädes vahemikku 2,3-2,9%.

2017. aasta kiire majandustõus tingis palgatulu ja kasumite kasvu pea kõigis sektorites. Tööpuudus oli 5,8%, mis on madalaim määr pärast viimast majanduskriisi, mille eel töötuse määr oli 4,6%. Madala tööpuuduse, tööturul osalejate kõrge osakaalu ning kasvanud tööjõu nõudluse tõttu on tekkinud tööjõupuudus. Aastatel 2013 - 2016 toimus langus ettevõtete investeeringutes põhivarasse. 2017. aastal kasvanud nõudlus on toonud endaga kaasa ka investeeringute kasvu.

Kiiret kasvu ei loeta Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosis veel majanduse ülekuumenemiseks. OECD majanduse väljavaade prognoosib kiire majanduskasvu jätkumist 2018. aastal ning seejärel taas stabiliseerumist jätkusuutliku määra juurde. OECD hinnangul on Eesti majanduse peamisteks riskideks geopoliitilise olukorra teravnemine ning tööjõupuuduse tõttu kasvav palgasurve, mis seab tööviljakuse püsimise juures tänasel tasemel konkurentsivõimelisuse.

OECD 2018. aasta majandusväljavaade maailmaturu osas on positiivne, ent hoiatab ka suurte riskide eest, mida põhjustavad tõusnud naftahinnad, kasvanud pingedt globaalses kaubanduses, kasvavad intressimäärad ning finantsturgude ebastabiilsus.

Elva vald

Elva valla moodustamine on suurendanud piirkonna finantssuutlikust ning andnud paremad eeldused finantsriskide maandamiseks. Perioodil 2018-2020 mõjutab kohalike omavalitsuste tulubaasi oluliselt Vabariigi Valitsuse otsus taastada järk-järgult majanduskriisi aegsete kärbete eelne tulumaksust ja tasandusfondist saadavate vahendite tase. Teisalt antakse riigilt kohalikele omavalitsuste täitmiseks üle ka uusi ülesandeid.

Elva valla tulubaasi mõjutab pikas perspektiivis elanikkonna vähenemine ja vananemine. Täpsem ülevaade rahvastikuprotsessidest on Elva valla arengukava 2019-2025 lisas olevas rahvastikuanalüüsis ja -prognoosis.

Tööpuudus Elva vallas on püsinud viimasest majanduskriisist saadik stabiilsena vahemikus 2,26-3,13%, mis on väiksem Eesti keskmisest. Täpsem ülevaade ettevõtlusest Elva vallas on toodud arengukava lisas olevas hetkeolukorra analüüsis.

10.2 Põhitegevuse eelarve

Põhitegevuse eelarve koosneb põhitegevuse tuludest ja põhitegevuse kuludest. Põhitegevuse tulude alla kuuluvad maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised toetused ja muud tegevuskulud.

49 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Põhitegevuse tulude osakaal 2018. aastal Muud põhitegevuse tulud 2%

Toetusfond 28%

Tulumaks 51%

Tasandusfond 10%

Tulud kaupade ja teenuste müügist Maamaks 7% 2%

Joonis 11. Põhitegevuse tulude osatähtsus 2018. aastal

Maksutulud koosnevad füüsilise isiku tulumaksust, maamaksust ja kohalikest maksudest. Tulud kaupade ja teenuste müügist sisaldavad riigilõive, haridusasutuste teenuste müüki teistele omavalitsustele, tulu valla asutuste majandustegevusest, üüri ja renditulusid. Saadavate toetuste seas on suurima osakaaluga tasandus- ja toetusfondi eraldised. Muude tegevustulude alla kuuluvad maardlate kaevandamisõiguste tasu, saastetasu, vee erikasutustasu, saadud trahvid ja muud eespool nimetamata tulud.

Tabel 2. Põhitegevuse tulude prognoos

Tululiik 2017 2018 eeldatav 2019 2020 2021 2022 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 17 842 655 19 709 606 20 538 652 21 493 008 22 050 956 22 656 120 Maksutulud 9 563 224 10 501 000 11 007 500 11 539 325 12 097 741 12 684 078 sh tulumaks 9 219 605 10 130 000 10 636 500 11 168 325 11 726 741 12 313 078 sh maamaks 337 054 361 000 361 000 361 000 361 000 361 000 sh muud maksutulud 6 564 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 288 460 1 393 112 1 318 779 1 324 324 1 324 324 1 324 324 Saadavad toetused tegevuskuludeks 6 892 850 7 710 594 8 107 473 8 524 459 8 523 990 8 542 818 sh tasandusfond 1 660 587 2 006 775 2 537 861 2 962 495 2 962 495 2 962 495 sh toetusfond 4 142 474 5 487 468 5 498 838 5 515 915 5 533 846 5 552 674 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 1 089 789 216 351 70 774 46 049 27 649 27 649 Muud tegevustulud 98 121 104 900 104 900 104 900 104 900 104 900

50 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Põhitegevuse tulud 25 000 000

104 900 104 900 104 900 104 900 20 000 000 104 900 8 542 818 98 121 8 523 990 8 524 459 8 107 473 7 710 594 15 000 000 6 892 850 1 324 324 Muud tegevustulud 1 324 324 1 324 324 1 318 779 Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 393 112 10 000 000 1 288 460 Tulud kaupade ja teenuste müügist Maksutulud

12 684 078 11 539 32512 097 741 10 501 00011 007 500 5 000 000 9 563 224

0 2017 2018 2019 2020 2021 2022 täitmine eeldatav eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine

Joonis 12. Põhitegevuse tulud

Elva valla suurim tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks. Tulumaksu laekumist mõjutavad maksumaksjate arv ja keskmine palk. Residendist füüsiliste isikute maksustatavast tulust laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal 11,86%, 2019. aastal 11,9% ja edasi 11,93%. Tulumaksu laekumise prognoosimisel on lähtutud Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis toodud palga nominaalkasvu ja tööhõive kasvu näitajatest, arvestatud on jooksva aasta tulumaksu laekumise prognoosiga. Maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohalike omavalitsuste eelarvesse. Maamaks on planeeritud 2018. aasta maksumäärade alusel.

Kohalikest maksudest on tulubaasi planeeritud reklaamimaks ning teede ja tänavate sulgemise maks. Uusi kohalikke makse vaadeldaval perioodil ei kehtestata.

Tulud kaupade ja teenuste müügist sisaldavad tulusid alusharidusteenuse, haridusteenuse ja huvikooliteenuse eest teistele omavalitsustele, lasteaedade toiduraha ja õppekulude summad, mida tasuvad lapsevanemad, samuti huvikoolide ringitasud. Siin arvestatakse valla üüritulusid ja tulusid hallatavate asutuste majandustegevusest. Tulude prognoosimisel on arvestatud tarbijahinnaindeksiga. Saadavad toetused tegevuskuludeks jagunevad sihtotstarbelisteks ja mittesihtotstarbelisteks. Sihtotstarbeliste toetuste osas on prognoositud, et need laekuvad 2018. aasta tasemel. Mittesihtotstarbeliste toetuste alla on arvestatud tasandus- ja toetusfondi summasid. Prognoosiperioodil on tasandusfond arvestatud mõningase kasvuga lähtudes tulumaksu prognoosist. Käesolevas eelarvestrateegias on toetusfondi puhul lähtutud 2018. aasta tasemest.

Muude tegevustulude all on kajastatud maardlate kaevandamisõiguste tasu, saastetasu, vee erikasutustasu ja muud eespool nimetamata tulud. Muud tegevustulud on prognoositud 2018. aasta tasemel.

51 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Peamiste tululiikide osakaalu dünaamika

120%

100% 1% 1% 1% 1% Muud põhitegevuse 7% 2% tulud 28% 27% 26% 25% 25% Toetusfond 80% 23%

13% Tasandusfond 9% 10% 12% 14% 13% 60% 7% 7% 6% 6% 6% 6% 2% 2% 2% 2% 2% 2% Tulud kaupade ja teenuste müügist 40% Maamaks

52% 51% 52% 52% 53% 54% 20% Tulumaks

0% 2017 2018 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve täitmine eeldatav täitmine

Joonis 13. Peamiste tululiikide osakaalu dünaamika

10.3 Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulud jaotuvad valla poolt antavateks toetusteks ja muudeks valla tegevuskuludeks, mis omakorda jaotuvad personali-, majandus- ja muudeks kuludeks.

Põhitegevuse kulude osakaal 2018. aastal

Antavad toetused Muud kulud tegevuskuludeks 1% 7%

Majandamiskulud 35%

Personalikulud 57%

Joonis 14. Põhitegevuse kulude osatähtsus 2018. aastal

52 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Tabel 3. Põhitegevuse kulude prognoos

Kululiik 2017 2018 2019 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve täitmine eeldatav eelarve täitmine

Põhitegevuse kulud kokku 16 414 081 18 497 282 19 062 777 19 312 744 19 607 925 19 908 983 Antavad toetused tegevuskuludeks 1 238 570 1 302 533 1 248 875 1 248 875 1 248 875 1 248 875 Muud tegevuskulud 15 175 512 17 194 749 17 813 902 18 063 869 18 359 050 18 660 108 sh personalikulud 9 275 647 10 459 699 10 763 306 10 967 657 11 187 003 11 410 743 sh majandamiskulud 5 120 040 6 534 116 6 898 896 6 944 512 7 020 347 7 097 665 sh muud kulud 779 824 200 934 151 700 151 700 151 700 151 700

Antavad toetused tegevuskuludeks jagunevad: sotsiaalabitoetused, muud toetused füüsilistele isikutele, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks ning mittesihtotstarbelised toetused. Antavate toetuste hulgas on tegevus- ja projektitoetused mittetulundusühingutele ja teistele organisatsioonidele.

Eelarvestrateegia perioodil on tegevuskulude kavandamisel lähtutud eelkõige seadusejärgsete avalike teenuste osutamiseks vajalike kulude katmisega. Majandamiskulude kavandamisel on arvestatud kestvuslepingute, s.o. püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingute kuluga. Nimetatud lepingute kulu on eelarvestrateegias planeeritud põhitegevuse kuludes. Arvestatud on hoonete korrashoiu- ja hooldusteenustega, välialade korrashoiuga, kommunaalteenustega (s.h. vesi- ja kanalisatsioon, elekter, küte, jäätmevedu), side- ja valveteenustega, teede- ja tänavate korrashoiu teenustega, haridusasutuste toitlustamise kuluga, bürookaupade ja korrashoiuvahendite soetamisega. Prognoosiperioodil on põhitegevuste tuludes toetusfond arvestatud 2018. aasta tasemega seetõttu on põhitegevuse kuludes arvestatud toetusfondi vahenditest tehtavad kulud 2018. aasta tasemel. Põhitegevuse kulude muutus sõltub põhitegevuse tulude vähenemisest või suurenemisest. Seega kui eelarve koostamise käigus selgub, et põhitegevuse tulud kujunevad planeeritust suuremaks on võimalik suurendada põhitegevuse kulude kasvu.

53 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Põhitegevuse kulud

25 000 000

20 000 000 151 700 151 700 151 700 151 700 200 934

7 097 665 779 824 6 944 512 7 020 347 15 000 000 6 534 116 6 898 896 Muud kulud 5 120 040 Majandamiskulud 10 000 000 Personalikulud

10 459 69910 763 30610 967 65711 187 00311 410 743 9 275 647 5 000 000

1 238 570 1 302 533 1 248 875 1 248 875 1 248 875 1 248 875 0 2017 2018 2019 2020 2021 2022 täitmine eeldatav eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine

Joonis 15. Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulude osakaal valdkondade lõikes 2018. aastal

Majandus Üldised valitsussektori Avalik kord 5% Sotsiaalne kaitse teenused 0% 9% 7% Elamu- ja kommunaalmajandus Keskkonnakaitse 2% 3%

Tervishoid 0%

Vaba aeg, kultuur ja religioon 10%

Haridus 64%

54 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Joonis 16. Põhitegevuse kulude osakaal 2018. aastal

10.4 Põhitegevuse tulem

Põhitegevuse tulem võrdub põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahega. Kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse järgi on põhitegevuse tulemi väärtuseks lubatud ainult null või positiivne summa. Prognoositud on positiivne, ajas kasvav põhitegevuse tulem.

Tabel 4. Põhitegevuse tulemi prognoos

Nimetus 2017 2018 eeldatav 2019 2020 2021 2022 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 17 842 655 19 709 606 20 538 652 21 493 008 22 050 956 22 656 120 Põhitegevuse kulud kokku 16 414 081 18 497 282 19 062 777 19 312 744 19 607 925 19 908 983 Põhitegevuse tulem 1 428 573 1 212 324 1 475 875 2 180 264 2 443 030 2 747 137

55 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

10.5 Investeerimistegevuse eelarve Investeerimistegevuse eelarve koosneb investeerimistegevuse tuludest ja investeerimistegevuse kuludest. Tuludena on planeeritud põhivara müük, saadavad toetused põhivara soetamiseks, osaluste ning muude aktsiate müük ja finantstulud.

Investeerimistegevuse eelarve kulud on põhivara soetus, põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine, osaluste ning muude aktsiate soetus ja finantskulud.

Tabel 5. Investeerimistegevuse prognoos Nimetus 2017 2018 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve täitmine eeldatav täitmine

Investeerimistegevus kokku -4 312 547 -3 420 595 -4 319 117 -3 975 512 -2 933 341 -4 605 763 Põhivara müük (+) 285 709 17 000 20 000 20 000 20 000 20 000 Põhivara soetus (-) -4 038 410 -5 565 925 -6 053 155 -5 290 806 -4 058 000 -4 530 000 sh projektide omaosalus -3 794 893 -3 053 789 -4 041 500 -3 830 806 -2 723 000 -4 435 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 243 517 2 512 136 2 011 655 1 460 000 1 335 000 95 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -586 643 -312 042 -230 000 -70 000 -117 263 -70 000 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 2 500 0 0 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -178 881 0 0 0 0 0 Finantstulud (+) 150 350 350 350 350 350 Finantskulud (-) -40 490 -72 114 -67 967 -95 056 -113 428 -121 113

Prognoosist on näha, et investeerimistegevuse eelarve on kogu strateegia perioodi jooksul negatiivne, investeerimistegevuse kulud ületavad investeerimiseks saadavaid tulusid. Tulude poolel sisalduv põhivara müük on vallale mittevajalike üüri- ja rendipindade müügist saadav tulu. Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine on toetused, millede laekumine sõltub konkreetsest projektist. Finantstulud ja -kulud on intressitulud ja -kulud. Investeeringute tegemise võimekus sõltub valla omafinantseerimise võimekusest. Strateegias on arvestatud arengukavas sisalduvate investeeringutega ja nende hinnanguliste summadega.

Eelarvestrateegias on investeeringuobjektide nimekirjas toodud eraldi põhivara soetuse objektid ja põhivara soetuseks antavad sihtfinantseeringu objektid. Objektid on jaotatud valdkondade lõikes. Alates 2019. aastast on teede investeeringud planeeritud kogu valla ulatuses ühe summana. Iga-aastaste summade jaotus määratakse kindlaks valla teehoiukavas.

56 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Tabel 6. Investeeringuobjektid

Maksumus Elva valla kokku 2018 - eelarve Investeeringu objekti nimetus 2022 2018 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve Investeeringud kokku 26 297 191 5 877 967 6 283 155 5 360 806 4 175 263 4 600 000 sh toetuse arvelt 7 413 791 2 512 136 2 011 655 1 460 000 1 335 000 95 000 omavahendid 2 654 394 805 631 551 500 350 000 497 263 450 000 laenu arvelt 16 229 006 2 560 200 3 720 000 3 550 806 2 343 000 4 055 000 Põhivara soetus kokku 25 497 886 5 565 925 6 053 155 5 290 806 4 058 000 4 530 000 sh toetuse arvelt 7 413 791 2 512 136 2 011 655 1 460 000 1 335 000 95 000 omavahendid 2 010 089 648 589 321 500 280 000 380 000 380 000 laenu arvelt 16 074 006 2 405 200 3 720 000 3 550 806 2 343 000 4 055 000 01 Üldised valitsussektori teenused 872 538 162 538 75 000 285 000 305 000 45 000 sh toetuse arvelt 272 538 152 538 0 120 000 0 0 omavahendid 220 000 10 000 75 000 45 000 45 000 45 000 laenu arvelt 380 000 0 0 120 000 260 000 0 Kaasav eelarve 190 000 10 000 45 000 45 000 45 000 45 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 190 000 10 000 45 000 45 000 45 000 45 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Vallavalitsuse hoone kaasajastamine 158 138 128 138 30 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 128 138 128 138 0 0 0 0 omavahendid 30 000 0 30 000 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Rõngu kogukonnakeskuse projekteerimine ja ehitamine 524 400 24 400 0 240 000 260 000 0 sh toetuse arvelt 144 400 24 400 0 120 000 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 380 000 0 0 120 000 260 000 0 04 Majandus 7 148 316 2 529 661 1 983 655 1 485 000 745 000 405 000 sh toetuse arvelt 2 668 655 920 000 1 388 655 360 000 0 0 omavahendid 200 180 50 180 0 50 000 50 000 50 000 laenu arvelt 4 279 481 1 559 481 595 000 1 075 000 695 000 355 000 Elva linnasüdame kaasajastamine 2 873 600 653 600 850 000 1 030 000 340 000 0 sh toetuse arvelt 1 010 000 0 650 000 360 000 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 1 863 600 653 600 200 000 670 000 340 000 0 Rõngu kõnniteede ja jalgtee ehitamine PKT projekt 798 655 645 000 153 655 0 0 0 sh toetuse arvelt 633 655 480 000 153 655 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 165 000 165 000 0 0 0 0 Teede ja tänavate investeeringud vastavalt teehoiukavale5 2 762 061 827 061 820 000 405 000 355 000 355 000

5 Sh Palupera valla ühinemistoetus (Hellenurme ja Palupera kergtee) ning Puhja valla ühinemistoetus (kruusateedele tolmuvaba katte paigaldamine) vt ka lk. 42-43

57 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

sh toetuse arvelt 725 000 300 000 425 000 0 0 0 omavahendid 50 180 50 180 0 0 0 0 laenu arvelt 1 986 881 476 881 395 000 405 000 355 000 355 000 Kentsi paisjärv6 564 000 404 000 160 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 300 000 140 000 160 000 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 264 000 264 000 0 0 0 0 Randumisalade arendamine 150 000 0 0 50 000 50 000 50 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 150 000 0 0 50 000 50 000 50 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 05 Keskkonnakaitse 708 256 128 256 100 000 80 000 350 000 50 000 sh toetuse arvelt 228 000 78 000 0 0 150 000 0 omavahendid 258 256 8 256 100 000 50 000 50 000 50 000 laenu arvelt 222 000 42 000 0 30 000 150 000 0 Elva jäätmejaama rajamine 428 256 128 256 0 0 300 000 0 sh toetuse arvelt 228 000 78 000 0 0 150 000 0 omavahendid 8 256 8 256 0 0 0 0 laenu arvelt 192 000 42 000 0 0 150 000 0 Puhkealade korrastamine 250 000 0 100 000 50 000 50 000 50 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 250 000 0 100 000 50 000 50 000 50 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Elva linna turuplatsi kaasajastamine 30 000 0 0 30 000 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 30 000 0 0 30 000 0 0 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 2 626 500 6 500 119 000 1 183 000 1 273 000 45 000 sh toetuse arvelt 1 880 000 0 0 940 000 940 000 0 omavahendid 276 500 6 500 25 000 55 000 145 000 45 000 laenu arvelt 470 000 0 94 000 188 000 188 000 0 Tänavavalgustuse ehitus ja renoveerimine 2 450 000 0 119 000 1 153 000 1 153 000 25 000 sh toetuse arvelt 1 880 000 0 0 940 000 940 000 0 omavahendid 100 000 0 25 000 25 000 25 000 25 000 laenu arvelt 470 000 0 94 000 188 000 188 000 0 Küttesüsteemide arendamine vastavalt valla soojamajanduse arengukavadele 100 000 0 0 0 100 000 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 100 000 0 0 0 100 000 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Puhja pargi korrastamine 6 500 6 500 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 6 500 6 500 0 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Ujumiskohtade korrastamine 70 000 0 0 30 000 20 000 20 000

6 Sh Konguta valla ühinemistoetus

58 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 70 000 0 0 30 000 20 000 20 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 08 Vaba aeg, kultuur ja religioon 7 087 399 805 593 2 759 000 2 142 806 315 000 1 065 000 sh toetuse arvelt 809 050 291 050 288 000 40 000 95 000 95 000 omavahendid 784 543 514 543 65 000 65 000 70 000 70 000 laenu arvelt 5 493 806 0 2 406 000 2 037 806 150 000 900 000 Elva spordihoone rajamine7 5 030 000 348 194 2 644 000 2 037 806 0 0 sh toetuse arvelt 575 050 287 050 288 000 0 0 0 omavahendid 61 144 61 144 0 0 0 0 laenu arvelt 4 393 806 0 2 356 000 2 037 806 0 0 Elva linnastaadioni projekteerimine ja uuendamine 600 000 0 0 0 0 600 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 600 000 0 0 0 0 600 000 Spordirajatiste uuendamine 250 000 0 0 0 125 000 125 000 sh toetuse arvelt 150 000 0 0 0 75 000 75 000 omavahendid 100 000 0 0 0 50 000 50 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Konguta rahvamaja kaasajastamine 200 000 0 0 0 0 200 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 200 000 0 0 0 0 200 000 Puhja seltsimaja välisfassaadi uuendamine 150 000 0 0 0 150 000 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 150 000 0 0 0 150 000 0 Laste spordi ja mänguväljakute arendamine (Rannu, Kureküla, Valguta, Aakre, Hellenurme jt) 152 000 12 000 20 000 40 000 40 000 40 000 sh toetuse arvelt 64 000 4 000 0 20 000 20 000 20 000 omavahendid 88 000 8 000 20 000 20 000 20 000 20 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Rannu rahvamaja lava heli ja valgussüsteemi II etapp 13 910 13 910 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 13 910 13 910 0 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0

Rõngu rahvamaja renoveerimine 362 989 362 989 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 362 989 362 989 0 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0

7 Sh Elva linna ühinemistoetus

59 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Ulila keskuse rekonstrueerimine 118 500 68 500 50 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 68 500 68 500 0 0 0 0 laenu arvelt 50 000 0 50 000 0 0 0 Rannu rahvamaja kaasajastamine 100 000 0 0 0 0 100 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 100 000 0 0 0 0 100 000 Puhja staadioni uuendamine 60 000 0 20 000 40 000 0 0 sh toetuse arvelt 20 000 0 0 20 000 0 0 omavahendid 40 000 0 20 000 20 000 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Aakre Rahvamaja hoone kaasajastamine8 50 000 0 25 000 25 000 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 50 000 0 25 000 25 000 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 09 Haridus 6 896 877 1 805 377 986 500 115 000 1 070 000 2 920 000 sh toetuse arvelt 1 475 548 990 548 335 000 0 150 000 0 omavahendid 240 610 59 110 26 500 15 000 20 000 120 000 laenu arvelt 5 180 719 755 719 625 000 100 000 900 000 2 800 000 Elva lasteaed Õnneseen kaasajastamine 41 500 28 000 13 500 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 41 500 28 000 13 500 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Elva Huviala- ja koolituskeskuse hoone remont ja ventilatsiooni ehitus 105 000 105 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 105 000 105 000 0 0 0 0 Konguta kooli kaasajastamine, nooretoa rajamine 185 719 85 719 100 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 15 000 15 000 0 0 0 0 laenu arvelt 170 719 70 719 100 000 0 0 0 Palupera Põhikooli lindla remont 48 000 0 48 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 35 000 0 35 000 0 0 0 omavahendid 13 000 0 13 000 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Puhja kooli kaasajastamine 1 720 548 1 320 548 300 000 100 000 0 0 sh toetuse arvelt 840 548 840 548 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 880 000 480 000 300 000 100 000 0 0

8 Sh Haldusreformi raames Aakre piirkonna külade üleandmise toetus

60 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Rannu kooli kaasajastamine9 525 000 0 525 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 300 000 0 300 000 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 225 000 0 225 000 0 0 0 Käärdi lasteaia detailplaneering ja ehitus10 2 500 000 150 000 0 0 1 050 000 1 300 000 sh toetuse arvelt 300 000 150 000 0 0 150 000 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 2 200 000 0 0 0 900 000 1 300 000 Rõngu lasteaia remont 116 110 116 110 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 16 110 16 110 0 0 0 0 laenu arvelt 100 000 100 000 0 0 0 0 Elva Gümnaasiumi Puiestee hoone kaasajastamine 1 500 000 0 0 0 0 1 500 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 1 500 000 0 0 0 0 1 500 000 Palupera põhikooli vundamendi hüdroisolatsioon 100 000 0 0 0 0 100 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 100 000 0 0 0 0 100 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Elva lasteaed Murumuna mänguväljakute arendamine, jalgpalliväljaku uuendamine 40 000 0 0 0 20 000 20 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 40 000 0 0 0 20 000 20 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Puhja lasteaia kaasajastamine 15 000 0 0 15 000 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 15 000 0 0 15 000 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 10 Sotsiaalne kaitse 158 000 128 000 30 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 80 000 80 000 0 0 0 0 omavahendid 30 000 0 30 000 0 0 0 laenu arvelt 48 000 48 000 0 0 0 0 Konguta sotsiaalmaja ehitus 128 000 128 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 80 000 80 000 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 48 000 48 000 0 0 0 0 Elva Päevakeskuse arendamine 30 000 0 30 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 30 000 0 30 000 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Põhvara sihtfinantseeringud kokku 799 305 312 042 230 000 70 000 117 263 70 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0

9 Sh Rannu valla ühinemistoetus 10 Sh Rõngu valla ühinemistoetus

61 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

omavahendid 644 305 157 042 230 000 70 000 117 263 70 000 laenu arvelt 155 000 155 000 0 0 0 0 01 Üldised valitsussektori teenused 100 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 100 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Sihtfinantseering Elva Haigla hoonestusõigus 100 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 100 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 04 Majandus 210 000 10 000 50 000 50 000 50 000 50 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 210 000 10 000 50 000 50 000 50 000 50 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Sihtfinantseering kortermajade parklate jm rajatiste planeerimine ja ehitamine 90 000 10 000 20 000 20 000 20 000 20 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 90 000 10 000 20 000 20 000 20 000 20 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Sihtfinantseering lagunenud ja ohtlike hoonete lammutamiseks 80 000 0 20 000 20 000 20 000 20 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 80 000 0 20 000 20 000 20 000 20 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Sihtfinantseering tänavate äärsete kinnistute korrastamiseks 40 000 0 10 000 10 000 10 000 10 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 40 000 0 10 000 10 000 10 000 10 000 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 82 263 35 000 0 0 47 263 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 47 263 0 0 0 47 263 0 laenu arvelt 35 000 35 000 0 0 0 0 Sihtfinantseering Emajõe Veevärk AS 35 000 35 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 0 0 0 0 0 0 laenu arvelt 35 000 35 000 0 0 0 0 Sihtfinantseering Emajõe Veevärk AS - Mälgi reoveepuhasti ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine 47 263 0 0 0 47 263 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 47 263 0 0 0 47 263 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 07 Tervishoid 250 000 90 000 160 000 0 0 0

62 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 160 000 0 160 000 0 0 0 laenu arvelt 90 000 90 000 0 0 0 0 Sihtfinantseering Tartumaa Tervisekeskus 250 000 90 000 160 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 160 000 0 160 000 0 0 0 laenu arvelt 90 000 90 000 0 0 0 0 08 Vaba aeg, kultuur ja religioon 145 946 145 946 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 115 946 115 946 0 0 0 0 laenu arvelt 30 000 30 000 0 0 0 0 Sihtfinantseering Elva tenniseväljaku rekonstrueerimine 80 000 80 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 50 000 50 000 0 0 0 0 laenu arvelt 30 000 30 000 0 0 0 0 Sihtfinantseering Elva kunstmuruväljaku valgustuse rajamine 20 946 20 946 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 20 946 20 946 0 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Sihtfinantseering Puhja kiriku renoveerimine 45 000 45 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 45 000 45 000 0 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 09 Haridus 11 096 11 096 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 11 096 11 096 0 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0 Sihtfinantseering Järve lasteaia katuse ja rühmaruumi remont 11 096 11 096 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 omavahendid 11 096 11 096 0 0 0 0 laenu arvelt 0 0 0 0 0 0

63 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Investeeringute osakaal valdkondade lõikes 100% 2% 0% 0%2% 0% 0%

90% 16% 26% 31% 80% 40% Sotsiaalne kaitse

70% 8% Haridus 0% 63% 44% 60% Vaba aeg, kultuur ja 16% 0% religioon 32% Tervishoid 50% 1%2% 2% 22% Elamu- ja 40% 3% kommunaalmajandus 2% 2% 1% Keskkonnakaitse 30% 8% 43% 23% Majandus 20% 29% 32% 19% Üldised valitsussektori 1%0% teenused 10% 10% 6% 8% 0% 3% 2% 1% 2018 eeldatav 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve täitmine

Joonis 17. Investeeringud valdkondade lõikes

Investeeringute kogumaht rahastusallikate lõikes 7 000 000

6 000 000

5 000 000 2 560 200 3 720 000 4 000 000 3 550 806 Võlakohustuste arvelt 3 000 000 805 631 2 343 000 Omavahendid 4 055 000 551 500 Saadud toetuste arvelt 2 000 000 350 000 497 263 2 512 136 1 000 000 2 011 655 1 460 000 1 335 000 450 000 0 95 000 2018 eeldatav 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve täitmine

Joonis 18. Investeeringute osakaal rahastusallikate lõikes

64 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Saadud toetused võimaldavad vähendada laenuvahendite kasutamist.

10.6 Eelarve tulem, finantseerimistegevus ja likviidsed varad

Eelarve tulem võrdub põhitegevuse eelarveosa ja investeeringute eelarveosa summaga. Negatiivne eelarve tulem tuleb katta kas laenu arvelt või likviidsete vahendite arvelt.

Tabel 7. Finantseerimistegevuse prognoos

Nimetus 2017 täitmine 2018 eeldatav 2019 eelarve 2020 2021 2022 täitmine eelarve eelarve eelarve

Finantseerimistegevus 2 806 208 1 252 310 2 319 122 1 727 515 471 247 2 030 333 Kohustuste võtmine (+) 3 216 840 2 560 200 3 720 000 3 550 806 2 343 000 4 055 000 Kohustuste tasumine (-) -410 632 -1 307 890 -1 400 878 -1 823 291 -1 871 753 -2 024 667

Tabel 8. Likviidsete varade prognoos Nimetus 2017 2018 eeldatav 2019 2020 2021 eelarve 2022 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 108 249 -849 800 -524 119 -67 733 -19 064 171 708 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 586 334 736 534 212 414 144 681 125 618 297 325

10.7 Võlakohustused

2017. aasta lõpu seisuga oli valla võlakohustiste jääk 7 663 754 eurot, millest 1 283 000 eurot moodustab Sihtasutusele Elva Kultuur antud käenduslepinguga laenugarantii. Laenude majandamisel oli ühinenud omavalitsustel seni põhrõhk vaba netovõlakoormuse ja investeerimisprojektide omaosaluse tagamise võimekuse hoidmisel. Uutes tingimustes on vaja suurendada suurendada põhitegevuse tulusid, et tagada põhitegevused ja vajalikud arendusinvesteeringud vaba laenukoormuse arvelt.

Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele” võib netovõlakoormus aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Koostatavas eelarvestrateegias on aastani 2021. arvestatud, et netovõlakoormuse ülempiiriks on 60 protsenti põhitegevuse tuludest.

Kohalikul omavalitsus võib laenu võtta ainult investeeringuteks, aktsiate soetamiseks ja võla refinantseerimiseks. Investeeringuteks uute kohustuste planeerimisel on arvestatud järgmiste tingimustega: netovõlakoormus ei tohi ületada lubatud piirmäära, laenu põhiosa makstakse tagasi võrdse

65 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022 põhiosaga tagasimaksegraafiku alusel, muutuv intress 6 kuu EURIBOR koos marginaaliga ei ületa 1%. Detailsem ülevaade võetud kohustistest ja planeeritavatest kohustistest on ära toodud tabelis “Ülevaade võlakohustistest”.

66 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Tabel 9. Ülevaade võlakohustustest

Jrk nr Kohustis Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 …

Kohustis : SEB Põhisumma 1 2006008498 2006 tagasimakse 13 617 13 665 13 714 4 582 baasintress +0,35% Intress 140 91 43 3 Kohustise jääk 45 579 31 961 18 296 4 582 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Kohustis : SEB Põhisumma 2 2009010759 2009 tagasimakse 16 116 9 363 1,3 Intress 233 40 Kohustise jääk 25 479 9 363 0 Kohustis : SWED 10- Põhisumma 3 082503-JI 2010 tagasimakse 140 775 141 522 243 517 1,15% Intress 5 790 5 043 4 299 Kohustise 525 jääk 814 385 039 243 517 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Kohustis : SEB Põhisumma 4 2011011204 2011 tagasimakse 4 704 0,88% Intress 4 Kohustise jääk 4 704 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Kohustis : Danske Bank KL- Põhisumma 5 181213EL/2 2013 tagasimakse 21 678 21 678 21 678 21 678 21 678 6 kuu EURIBOR +0,95% Intress 678 528 380 230 81 Kohustise 108 jääk 389 86 711 65 033 43 356 21 678 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

67 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Kohustis : Danske Bank Põhisumma 6 KL-250215EL 2015 tagasimakse 80 400 80 400 80 400 80 400 80 400 80 400 80 400 254 500 6 kuu EURIBOR +0,74% Intress 5 855 5 252 4 662 4 046 3 442 2 839 2 242 320 Kohustise 817 jääk 300 736 900 656 500 576 100 495 700 415 300 334 900 254 500 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis : Danske Bank Põhisumma 7 KL-030914PU 2014 tagasimakse 49 448 28 845 0,88% Intress 496 86 Kohustise jääk 78 293 28 845 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis : Danske Bank Põhisumma 8 KL-140514PU 2014 tagasimakse 36 000 36 000 36 000 0,765% Intress 710 430 152 Kohustise 108 jääk 000 72 000 36 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis : Danske Bank Põhisumma 9 KL-260815KO 2015 tagasimakse 4 487 0,800% Intress 14 Kohustise jääk 4 487 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis : Danske Bank Põhisumma 10 KL-100915KO 2015 tagasimakse 19 731 19 912 20 092 20 279 20 465 20 652 20 840 15 756 0,900% Intress 1 357 1 176 996 809 624 436 248 60 Kohustise 157 jääk 727 137 995 118 083 97 991 77 713 57 248 36 596 15 756 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis : Danske Bank Põhisumma 11 KL-210916PU 2016 tagasimakse 35 790 35 790 35 790 26 842 0,94% Intress 1 123 781 442 106 Kohustise 134 jääk 210 98 421 62 631 26 842 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

68 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Kohustis : Danske Bank Põhisumma 12 KL-221216EL 2016 tagasimakse 100 800 100 800 100 800 100 800 100 800 100 800 209 800 0 0,74% Intress 5 765 5 008 4 264 3 496 2 740 1 983 134 0 Kohustise 814 jääk 600 713 800 613 000 512 200 411 400 310 600 209 800 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis: Danske Bank Põhisumma 13 KL-100816RA 2016 tagasimakse 25 746 25 979 26 212 26 452 26 692 17 928 0,89% Intress 1 238 1 004 771 532 292 60 Kohustise 149 jääk 010 123 264 97 285 71 072 44 620 17 928 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis: Swed 17- Põhisumma 14 093280-JI 2017 tagasimakse 26 087 26 087 26 087 26 087 26 087 26 087 26 087 26 087 26 087 15 217 1,43% Intress 3 451 3 073 2 702 2 316 1 938 1 560 1 185 804 425 73 Võetud laen Kohustise 250 jääk 000 223 913 197 826 171 739 145 652 119 565 93 478 67 391 41 304 15 217 0 0 0 0 0 Kohustis: Danske Bank Põhisumma 15 KL-041017KO 2017 tagasimakse 52 740 65 285 65 285 65 285 54 404 0,88% Intress 2 006 1 966 1 387 801 222 2018 Võetud laen 230 000 Kohustise jääk 73 000 250 260 184 975 119 690 54 404 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis: SEB Põhisumma 16 2017009348 2017 tagasimakse 39 344 59 016 59 016 59 016 59 016 24 590 0,75% Intress 2 205 1 770 1 328 879 431 47 Kohustise 300 jääk 000 260 656 201 639 142 623 83 607 24 590 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis : Danske KL- Põhisumma 17 301017EL 2017 tagasimakse 268 884 268 884 268 884 268 884 268 884 268 884 268 884 268 884 268 928 arvestatud 1% Intress 19 614 1 550 1 326 1 102 878 654 429 205 0 2018 Võetud laen 1 140 200 Kohustise 1 279 jääk 800 2 151 116 1 882 232 1 613 348 1 344 464 1 075 580 806 696 537 812 268 928 0 0 0 0 0 0

69 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Kohustis : SEB Põhisumma 18 2017013225 2017 tagasimakse 63 501 63 966 64 427 64 909 32 624 Intress 1 901 1 436 974 492 69 Kohustise 289 jääk 427 225 926 161 961 97 534 32 624 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis : Swed 17- Põhisumma 19 101712-JI 2017 tagasimakse 14 585 14 808 15 049 15 305 15 559 15 819 16 080 16 350 16 622 9 823 Intress 2 348 2 126 1 884 1 628 1 374 1 115 854 584 312 54 Kohustise 150 jääk 000 135 415 120 607 105 558 90 253 74 693 58 875 42 795 26 445 9 823 0 0 0 0 0 Kohustis : Danske Bank Põhisumma 20 KL-211216RO 2017 tagasimakse 107 986 108 755 109 515 110 309 111 095 111 886 112 676 113 485 114 292 0,70% Intress 6 746 5 977 5 218 4 423 3 637 2 846 2 056 1 247 439 Kohustise 1 000 jääk 000 892 014 783 258 673 744 563 434 452 339 340 453 227 777 114 292 0 0 0 0 0 0

Kohustis : Käendusleping KÄ-120916EL 12.09.2016 Elva Kultuur SA, Elva Linnavalitsuse ja Danke Bank AS Eesti filiaali Põhisumma 21 vahel tagasimakse 156 000 156 000 156 000 156 000 156 000 156 000 347 000 Intress Kohustise 1 283 jääk 000 1 127 000 971 000 815 000 659 000 503 000 347 000 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohustis : uus Põhisumma laen 2018 2018 tagasimakse 113 743 114 880 116 029 117 189 118 361 119 545 120 740 121 948 123 167 124 399 Intress 10 198 11 900 10 763 9 614 8 453 7 282 6 098 4 903 3 695 2 476 1 244 Võetud laen 1 190 000 Kohustise jääk 0 1 190 000 1 076 257 961 377 845 348 728 159 609 798 490 253 369 513 247 566 124 399 0 0 0 0 Kohustis : uus Põhisumma laen 2019 2019 tagasimakse 355 565 359 121 362 712 366 339 370 003 373 703 377 440 381 214 385 026 388 877 Intress 37 200 33 644 30 053 26 426 22 763 19 063 15 326 11 551 7 739 3 889

70 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Võetud laen 3 720 000 Kohustise jääk 0 0 3 720 000 3 364 435 3 005 314 2 642 602 2 276 262 1 906 259 1 532 557 1 155 117 773 903 388 877 0 0 0 Kohustis : uus Põhisumma laen 2020 2020 tagasimakse 339 393 342 787 346 215 349 677 353 174 356 706 360 273 363 876 367 514 371 190 Intress 35 508 32 114 28 686 25 224 21 727 18 196 14 629 11 026 7 387 3 712 Võetud laen 3 550 806 Kohustise jääk 0 0 0 3 550 806 3 211 413 2 868 625 2 522 410 2 172 733 1 819 559 1 462 853 1 102 580 738 704 371 190 0 0 Kohustis : uus Põhisumma laen 2021 2021 tagasimakse 223 949 226 188 228 450 230 735 233 042 235 372 237 726 240 103 242 504 244 930 Intress 23 430 21 191 18 929 16 644 14 337 12 006 9 653 7 275 4 874 2 449 Võetud laen 2 343 000 Kohustise jääk 0 0 0 0 2 343 000 2 119 051 1 892 863 1 664 413 1 433 678 1 200 636 965 264 727 537 487 434 244 930 0 Kohustis : uus Põhisumma laen 2022 2022 tagasimakse 387 585 391 461 395 376 399 330 403 323 407 356 411 430 415 544 843 596 Intress 40 550 36 674 32 760 28 806 24 812 20 779 16 706 12 591 12 675 Võetud laen 4 055 000 Kohustise jääk 0 0 0 0 0 4 055 000 3 667 415 3 275 954 2 880 578 2 481 248 2 077 925 1 670 569 1 259 140 843 596 0 Põhisumma 1 SEB Liising AS 2016 tagasimakse 19 091 0 Intress 243 Kohustise jääk 19 091 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Põhisumma 2 Hansarent 2017 tagasimakse 10 380 10 380 10 380 10 380 4 325 Intress Kohustise jääk 45 845 35 465 25 085 14 705 4 325 0 0 0 0 0 0

Võlakohustiste teenindamine 0 1 380 003 1 450 116 1 902 083 1 971 382 2 134 445 2 403 410 2 657 740 2 267 105 1 995 929 1 593 991 1 568 824 1 443 181 1 050 416 1 103 649 KOKKU sh põhisumma 0 1 307 890 1 400 878 1 823 291 1 871 753 2 024 667 2 267 736 2 540 904 2 168 789 1 914 394 1 528 389 1 518 383 1 407 924 1 029 238 1 088 525 VÕLAKOHUSTISED intress 0 72 114 49 238 78 792 99 629 109 778 135 675 116 836 98 316 81 535 65 601 50 441 35 257 21 178 15 124 Võetud kohustised 0 2 560 200 3 720 000 3 550 806 2 343 000 4 055 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 663 Võlakohustiste jääk kokku 754 8 916 064 11 235 186 12 962 701 13 433 948 15 464 281 13 196 546 10 655 642 8 486 853 6 572 459 5 044 070 3 525 687 2 117 763 1 088 525 0

71 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Kui lähtuda võimalusest, et tulude laekumine jääb väiksemaks planeeritust, siis väheneb põhitegevuse tulem. Investeeringute omaosalus tuleb katta laenatud vahendite arvelt ja laenude teenindamiseks kasutatakse likviidseid vahendeid. Põhitegevuse tulude vähenemine toob kaasa netovõlakoormuse ülemmäära vähenemise ja netovõlakoormuse % tõusu. Vaba netovõlakoormuse vähenemine teeb keeruliseks laenatud vahendite arvelt investeerimistegevuse planeeritud mahus teostamise.

10.8 Finantsdistsipliin

Finantsdistsipliini tagamiseks sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus meetmed, milleks on kinnipidamine põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse ülempiirist.

Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe aruandeaasta lõpu seisuga. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab, et netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta kuuekordse põhitegevuse kulude vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui kuuekordne põhitegevuse tulude ja -kulude vahe on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Seega sõltub netovõlakoormuse ülemmäär omafinantseerimise võimekusest. Kui põhitegevuse tulem moodustab põhitegevuse tuludest vähemalt 16,6% (100/6), võib kohustusi võtta kuni põhitegevuse tulude mahuni.

Tabel 10. Eelarvestrateegia Elva vald 2017 täitmine 2018 2019 2020 2021 2022 eeldatav eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine Põhitegevuse tulud kokku 17 842 655 19 709 606 20 538 652 21 493 008 22 050 956 22 656 120 Maksutulud 9 563 224 10 501 000 11 007 500 11 539 325 12 097 741 12 684 078 sh tulumaks 9 219 605 10 130 000 10 636 500 11 168 325 11 726 741 12 313 078 sh maamaks 337 054 361 000 361 000 361 000 361 000 361 000 sh muud maksutulud 6 564 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 288 460 1 393 112 1 318 779 1 324 324 1 324 324 1 324 324 Saadavad toetused tegevuskuludeks 6 892 850 7 710 594 8 107 473 8 524 459 8 523 990 8 542 818 sh tasandusfond 1 660 587 2 006 775 2 537 861 2 962 495 2 962 495 2 962 495 sh toetusfond 4 142 474 5 487 468 5 498 838 5 515 915 5 533 846 5 552 674 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 1 089 789 216 351 70 774 46 049 27 649 27 649 Muud tegevustulud 98 121 104 900 104 900 104 900 104 900 104 900 Põhitegevuse kulud kokku 16 414 081 18 497 282 19 062 777 19 312 744 19 607 925 19 908 983 Antavad toetused tegevuskuludeks 1 238 570 1 302 533 1 248 875 1 248 875 1 248 875 1 248 875 Muud tegevuskulud 15 175 512 17 194 749 17 813 902 18 063 869 18 359 050 18 660 108 sh personalikulud 9 275 647 10 459 699 10 763 306 10 967 657 11 187 003 11 410 743 sh majandamiskulud 5 120 040 6 534 116 6 898 896 6 944 512 7 020 347 7 097 665 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh muud kulud 779 824 200 934 151 700 151 700 151 700 151 700 Põhitegevuse tulem 1 428 573 1 212 324 1 475 875 2 180 264 2 443 030 2 747 137

72 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Investeerimistegevus kokku -4 312 547 -3 420 595 -4 319 117 -3 975 512 -2 933 341 -4 605 763 Põhivara müük (+) 285 709 17 000 20 000 20 000 20 000 20 000 Põhivara soetus (-) -4 038 410 -5 565 925 -6 053 155 -5 290 806 -4 058 000 -4 530 000 sh projektide omaosalus -3 794 893 -3 053 789 -4 041 500 -3 830 806 -2 723 000 -4 435 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 243 517 2 512 136 2 011 655 1 460 000 1 335 000 95 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -586 643 -312 042 -230 000 -70 000 -117 263 -70 000 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 2 500 0 0 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -178 881 0 0 0 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 0 Finantstulud (+) 150 350 350 350 350 350 Finantskulud (-) -40 490 -72 114 -67 967 -95 056 -113 428 -121 113 Eelarve tulem -2 883 974 -2 208 271 -2 843 241 -1 795 248 -490 311 -1 858 625 Finantseerimistegevus 2 806 208 1 252 310 2 319 122 1 727 515 471 247 2 030 333 Kohustuste võtmine (+) 3 216 840 2 560 200 3 720 000 3 550 806 2 343 000 4 055 000 Kohustuste tasumine (-) -410 632 -1 307 890 -1 400 878 -1 823 291 -1 871 753 -2 024 667 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 108 249 -849 800 -524 119 -67 733 -19 064 171 708 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 186 015 106 161 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 586 334 736 534 212 414 144 681 125 618 297 325 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 7 670 620 8 921 174 11 238 515 12 964 225 13 433 948 15 464 281 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses 6 866 5 110 3 329 1 524 0 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 6 084 286 8 184 640 11 026 101 12 819 544 13 308 331 15 166 956 Netovõlakoormus (%) 34,1% 41,5% 53,7% 59,6% 60,4% 66,9% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 10 705 593 11 825 764 12 323 191 13 081 585 14 658 182 16 482 825 Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,9% 66,5% 72,8% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 4 621 307 3 641 123 1 297 091 262 041 1 349 852 1 315 869

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 Kohustuste võtmise kontroll OK OK OK OK OK OK Põhitegevuse tulude muutus - 10% 4% 5% 3% 3% Põhitegevuse kulude muutus - 13% 3% 1% 2% 2% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,09 1,07 1,08 1,11 1,12 1,14

73 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Sõltuv üksus

Sõltuv üksus on raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.

Elva vallavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvad 100% valla osalusega Elva Soojus OÜ ja Elva Varahalduse OÜ, Elva Laste- ja Perekeskus SA, Elva Kultuur SA, Rõngu Hooldusravikeskus SA, Uderna Hooldekodu SA ja Puhja Valla Arendus SA, Elva Teenused SA.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodikale on 2017. aasta andmetel sõltuvad üksused Elva Varahalduse OÜ, Elva Kultuur SA, Elva Laste- ja Perekeskus SA ja Puhja Valla Arendus SA.

Tabel 11 Sõltuvad üksused

Sõltuvad üksused KOKKU 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (konsolideeritud) täitmine eeldatav eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine Põhitegevuse tulud kokku (+) 1 337 082 1 591 586 1 826 499 1 897 017 1 975 444 2 060 921 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 467 420 832 462 1 116 239 1 166 301 1 218 870 1 271 813 Põhitegevuse kulud kokku (+) 1 417 952 1 566 895 1 808 261 1 885 704 1 965 257 2 055 114 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 45 627 46 944 49 925 52 295 54 785 57 402 sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) 0 0 0 0 0 0 Põhitegevustulem -80 870 24 691 18 238 11 313 10 187 5 807 Investeerimistegevus kokku (+/-) -164 130 147 402 148 510 149 598 150 724 151 831 Eelarve tulem -245 000 172 093 166 748 160 911 160 911 157 638 Finantseerimistegevus (-/+) 245 000 -172 093 -166 748 -160 911 -160 911 -157 638 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 0 0 0 0 0 0 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 336 571 336 571 336 571 336 571 336 571 336 571 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 321 301 1 149 208 982 460 821 549 660 638 503 000 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) 0 0 0 0 0 0 sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis 1 283 000 1 127 000 971 999 815 000 659 000 503 000 Netovõlakoormus (eurodes) 984 730 812 637 645 889 484 978 324 067 166 429

74 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

Netovõlakoormus (%) 73,6% 51,1% 35,4% 25,6% 16,4% 8,1%

Arvestusüksus

Finantsdistsipliini meetmed kehtivad kogu kohaliku omavalitsuse arvestusüksusele, kuhu kuuluvad lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka konsolideerimisgruppi kuuluvad sõltuvad üksused. Arvestusüksuse põhitegevuse tuludest ja -kuludest on välja arvatud omavahelised tehingud.

Tabel 12 Arvestusüksus 2018 2017 eeldatav Elva vald täitmine täitmine 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve Põhitegevuse tulud kokku 18 666 689 20 421 786 21 198 987 22 171 429 22 752 745 23 387 826 Põhitegevuse kulud kokku 17 318 986 19 184 771 19 704 874 19 979 852 20 299 527 20 634 882 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 1 732 1 756 1 781 1 805 1 524 0 Põhitegevustulem 1 347 703 1 237 015 1 494 113 2 191 577 2 453 217 2 752 944 Investeerimistegevus kokku -4 476 677 -3 273 193 -4 170 607 -3 825 914 -2 782 618 -4 453 931 Eelarve tulem -3 128 974 -2 036 178 -2 676 494 -1 634 337 -329 400 -1 700 987 Finantseerimistegevus 3 051 208 1 080 217 2 152 374 1 566 604 310 336 1 872 695 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 108 249 -849 800 -524 119 -67 733 -19 064 171 708 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 186 015 106 161 0 0 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 922 905 1 073 105 548 985 481 252 462 189 633 896 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 7 708 921 8 943 382 11 248 976 12 970 774 13 435 586 15 464 281 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 5 786 016 7 870 277 10 699 991 12 489 522 12 973 398 14 830 385 Netovõlakoormus (%) 31% 39% 50% 56% 57% 63% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 11 200 014 12 253 072 12 719 392 13 302 858 14 728 448 16 517 667 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60% 60% 60% 60% 65% 71% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 5 413 998 4 382 794 2 019 402 813 336 1 755 051 1 687 282

75 Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

10.9 Kokkuvõte

Elva valla eelarvestrateegia koosneb Elva valla ja tema sõltuvate üksuste, Elva Varahalduse OÜ, Elva Kultuur SA ja Elva Laste- ja Perekeskus SA tegevustest eelolevatel aastatel. Elva Vallavalitsus lähtus koostatava eelarvestrateegia kujundamisel ühinenud omavalitsuste eelarvestrateegiatest aastateks 2017- 2021, et tagada planeeritud tegevuste järjepidevus, ning Elva valla arengukavast 2019-2025. Eelarvestrateegiat uuendatakse kord aastas: lisatakse ühe aasta prognoos ja täpsustatakse olemasolevate aastate prognoose, vastavalt majanduskeskkonna muutustele. Lisadena esitatakse eelarvestrateegia Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormidel.

76

11. Kasutatud materjalid:

 Rahandusministeerium 2018. Rahandusministeeriumi kevadprognoos 2018  OECD 2018. OECD Economic Outlook, Volume 2018  Vabariigi Valitsus 2018. Valitsus suurendab kohalike omavalitsuste tulubaasi URL:https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-suurendab-kohalike-omavalitsuste-tulubaasi  Tartumaa maakonnaplaneeringu lisa 5: „Tartumaa ruumilise arengu analüüs“  Rahvastikuregister  Statistikaamet  Haridussilm