LHV ajakiri

Nr 10 | Suvi 2010

INTERVJUU: Olli Rehn: Euroopa vajab reforme

AJALUGU: Eesti majanduse tõusuaastad

NÕUANNE: kuidas saab pangast laenu?

BÖRSIETTEVÕTE: Premia sirutab tiibu

GURU: Donald Trumpi trumbid Roman Zastserinski: hingega asja kallal

PENSIONIFONDID: KLIENTE TULEB JÄRJEST JUURDE 2 rubriik

Investeeri! / kevad 2010 Koht, kus raha kasvab. JuHTkiri 3 Sisukord Analüüs 4 Euroopa majanduskriis tähendab heaoluühiskonna lõppu. Intervjuu 9 Olli rehni sõnul vajab Euroopa reforme. Investori ABC 12 Aktsiate noteerimine börsil aitab investeerimiseks raha leida. Börsiettevõte 14 Premia Foods täitis eesmärgid. Nõuanne 18 Mida pidada silmas pangast laenu küsimisel? Uudis 20 Investeeritav väärpaberitulu muutub eraisikutele maksuvabaks. Persoon 22 Kokk roman Zaštšerinski paneb oma ärisse kogu hinge. Ülevaade 26 Keeruline majandusolukord seab portfellihaldusele väljakutseid. Ajalugu Investeerimine ei ole loterii 28 Iseseisva Eesti majanduse esimesed head aastad olid 1924–1929. uvalisel hetkel suvaliste aktsiate ostmine ei ole investeeri- Guru mine – see on loterii. Mõnusat närvikõdi võib see küll 32 Donald trumpi elu trumpide keskel. pakkuda, loteriid mängides aga raha ei teeni. Selleks, et Pensionifondid investeerimise abil oma kapitalile korralik tootlus tagada, 39 Kliente tuleb hoogsalt juurde. Stuleb tunda ettevõtteid, millesse raha paigutatakse, ning riike ja turge, kus need ettevõtted tegutsevad. Tuleb tunda ettevõtete Uudised 41 Euro ja krooni intressimäärad ühtsed. juhtkondi ja konkurente. Tuleb mõista äri ja investeerimisega Käivitasime videouudised. seotud riske ning globaalseid majandusprotsesse. Tuleb teada tohutult palju ja arvestada lõputu hulga teguritega. Pikaajaliselt LHV toetab edukas investeerimine on täiskohaga töö. 44 Viljandi pärimusmuusika festival kutsub. Enamikul meist paraku nii palju vaba aega ei ole ning seega Raamatud jääbki edukaks investeerimiseks järele põhimõtteliselt kolm 49 LHV raamatukogus leidub ka eestikeelset võimalust: investeerida aktiivselt juhitud fondidesse, järgida fi nantskirjandust. analüütikute soovitusi või osta indeksfonde. Esimesel juhul on Ristsõna mahukas analüüsitöö fondijuhi ja tema meeskonna teha, teisel Lahenda ja võida seminaripääsmeid! juhul mõne panga analüüsimeeskonna pärusmaa. Indeksfonde 50 ostes võib endale kindlustada turu keskmise tootluse. Kuid sõl- tumata valitud variandist tuleb enne investeerimise alustamist üks küsimus enda jaoks selgeks mõelda. Kas investeeritakse raha teenimise või adrenaliini saamise eesmärgil? Ajakirja Investeeri! annab välja LHV www.lhv.ee, [email protected], tel 680 0400 Vastutav väljaandja: Andres Kask Tootja: Profimeedia OÜ www.profimeedia.ee, [email protected] Toimetaja: Tiit Efert, kujundaja: Martin Mileiko Trükk: Unipress, trükiarv: 38 000

Investeeri! on loetav ka Erki Kert portaalis www.netiajakiri.ee LHV Panga juhatuse liige

koht, kus raha kasvab. Suvi 2010 / InvesteerI! 4 analüüs

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. analüüs 5

Kriis Euroopas: mis saab edasi?

Euroopas puhkenud finantsärevusel ning Ameerika Ühendriikidest 1929. aastal alguse saanud Suurel depressioonil on hirmuäratavaid sarnasusi. Kas Euroopa suudab uut suurt kriisi vältida?

änaseks on kujunenud üldlevinud arva- tuks. Praegu, nagu oli ka tookord, võime olla museks, et maailm on suutnud Suure maailma majandussüsteemi suurte ja halvasti depressiooni kordumist vältida. Valitsu- mõistetavate muutuste vangid. sed ja neid nõustavad majandusteadla- Tsed said ränga majanduskriisiga võitlemise õp- Ahistav kullastandard petunni kätte juba 1930. aastatel ning ootamatult Ajaloolased peavad Suure depressiooni laiene- saabunud kriisile vastati seekord kiiresti. mise põhjuseks aina enam geopoliitilist murran- gut. Esimene maailmasõda raputas tollast glo- Kas halvim möödas? baalset majanduskorda. Eesotsas Suurbritannia- Kui 2008. aastal lõpu poole mõisteti alanud fi- ga elavdati kaubandust ja baseeruti kullastan- nantskriisi sügavust, siis vastukaja sellele oli dardil (kullastandard on süsteem, mille puhul Tekst: Robert Samuelson hoogne ja agressiivne. Keskpangad, nagu USA ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullare- Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank, langetasid servidega). Sõda tõi kaasa suured rahvusvaheli- Autorist: intressimäärasid ja pitsitasid pankureid. Amee- sed võlad, mille hulgas oli nii Saksamaa sõjahü- New Yorgis sündinud rika Ühendriigid ja paljud teised riigid kiitsid vitisi kui ka USA suuri võlgu Suurbritanniale ja Robert Samuelson on heaks stiimulipaketid, mis sisaldasid maksekär- Prantsusmaale. Oli võimatu taastada sõjaeelset kolumnistina töötanud peid ja riiklikke lisakulutusi. Paanika peatati. olukorda. Suurbritannia oli liiga nõrk, kulla 1969. aastast. Tema Allakäiguspiraal seoses erasektori kulude lange- hind ahistas majandust ja võlad olid liiga suu- majandus- ja poliitika- tamise ja töötuse kasvu peatamisega pöörati red. Aga riigid üritasid siiski, sest sõjaeelne aeg veerge on avaldatud nii uuesti tõusule. Finantskriisist tulenenud majan- oli olnud majanduslikult edukas ja rikkalik. See USA juhtivates välja- duslik kokkuvarisemine oli küll kohutav, kuid nurjumisele määratud püüe põhjustaski majan- annetes kui ka mujal see ei olnud järjekordne Suur depressioon. duskriisi. Alles majandusraskuste talumatuks maailmas. Alates 1996. Arvatakse, et halvim on möödas. muutumise järel loobuti ebarealistlikest ees- aastast töötab Samuel- Või kas on ikka möödas? Kreeka täbar olu- märkidest (näiteks sooviti säilitada kulla hinda, son Washington Posti kord seab selle optimistliku arusaama kahtluse nõuti võlgade tagasimaksmist). kolumnistina. Suure alla. Võib-olla rõõmustati enneaegu ja majan- Täna võib täheldada toonase olukorraga sar- depressiooni põhjusi on duskriis on jõudnud lihtsalt uude faasi, kus are- naseid kõhedaks tegevaid – kui mitte isegi jube- ta uurinud erilise põhja- nenud ühiskondades domineerivad valitsuste daid – paralleele. Heaoluriik on tänapäevane likkusega, analüüsides tohutud võlakoormad? Võrdlused Suure dep- vaste kullastandardile. Vananevate ühiskonda- seda teemat paljudes ressiooniga jäävad asjakohaseks ja teevad rahu- dega arenenud riigid on pakkunud kodanikele kirjutistes.

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 6 analüüs

suuremaid soodustusi, kui nende maksubaasid seda võimaldada suudavad, ning see on toonud valitsustele suured võlad. Kreeka on selle poo- lest hirmutavaks „eeskujuks”. Kuid poliitikud on populaarsete toetuste vähendamise vastu, muutes meelt vaid tugeva surve all. Selleks ongi vaja kriisi – mõelgem taas Kreekale. Teine muret tekitav sarnasus on üleilmne majandus. USA liidripositsioon on alates Teisest maailmasõjast üha nõrgenenud ja seda just Hiina tõusu tõttu. Nagu tollalgi, on oht, et tekib võimuvaakum – selle tunnistuseks on Kreeka abistamise pikale veninud protsess. Mitte ükski riik ei tegutsenud otsusekindlalt, isegi siis mitte, kui turuolukord oli närviliseks muutunud. Loomulikult ei tähenda need sarnasused veel teist depressiooniperioodi, kuid selgitavad vähemalt praegust segadusse ajavat majandus- likku väljavaadet. Käib omamoodi köievedu. Äritsükli tavamehhanismid annavad kinnitust olukorra paranemisest, samas kui sügavamad majanduslikud valupunktid nõrgestavad seda.

Valitses hirm 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses olid hirm ja hüsteeria peaaegu tuntavad, seda eelkõige USA-s. Tarbijad ja ettevõtted vähendasid oma kulutusi kõikjal, kus vähegi võimalik. Ajavahe- mikus september 2008 kuni juuni 2009 kaotas USA majandus 6 miljonit ametlikku töökohta. Aastal 2009 müüdi Ameerikas peaaegu 40% vähem autosid kui 2007. aastal. Valitsuse aktiivne sekkumine on usu siiski stabiliseerinud ning eraisikud ja firmad avavad nii USA-s kui ka mujal taas oma rahakotiraudu. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on arvamusel, et maailma Inimesed tänaval: Euroopa majandus tõuseb käesoleval ja järgmisel aastal riikide kärpeplaanid on tekitanud heaoluriikides peaaegu 4,3%, samas kui USA majandusele teravat protestivaimu. ennustatakse keskmiselt umbes 3% kasvu. suuri kahjumeid. Samuti kannatavad teised Ent sügavalt juurdunud probleemid jäävad investorid ja finantsinstitutsioonid ning finants- alles. Kolm neist paistavad enim silma: esiteks süsteem võib uuesti üles öelda. heaoluriigi koorem ja vananev rahvastik, teiseks suurte eralaenude koorem (kodu- ja tarbijalae- Kreeka pole ainulaadne nud nii Ameerikas kui ka mujal) ning kolman- Kreekaga seonduv problemaatika ei ole ainu- daks tohutu tasakaalutus üleilmses kaubandu- laadne, tema erilisus seisneb üksnes probleemi ses, kus mõned riigid (eriti Hiina) toodavad suuri sügavuses. Vaatame näitajaid: 2009. aastal oli ülejääke ja teised (eriti USA) kannatavad suurte Kreekaga Kreeka eelarvepuudujääk peaaegu 14% sisema- puuduste all. Igaüht ähvardab liiga äkiline taas- seonduv janduse kogutoodangust (oma majandusest). tumine, mis võib tõugata maailma tagasi pika- Võlg on kasvanud võrreldes sisemajanduse ko- ajalisemasse langusse. problemaati- gutoodanguga 115%ni. Samas oli Itaalia puudu- Et tulla toime suurte eelarvepuudujääkidega, ka ei ole jääk SKT-st 5% ja riigilaen 116%, Hispaania SKT vähendavad arengumaad kas kulutusi või tõsta- puudujääk 11% ja võlg 53% ning Saksamaa SKT vad makse. Need sammud aga aeglustavad taas- ainulaadne, puudujääk 3% ja võlg 73%. USA puudujääk – tumisprotsessi. Probleem on selles, et nende arvutatud mõneti erinevalt – oli SKT-st 9,9% meetmete läbikukkumisel võib olla sama efekt, tema erilisus ja võlg 53%. Kõik maailma kõige arenenumad mis tekitab finantskriisi. Kuhjuvaid võlgu kart- seisneb riigid, mis moodustavad umbes poole maailma vad laenuandjad nõuavad kõrgemaid intresse majandusest, on langenud samasse lõksu. ning madalama intressitasemega väljastatud üksnes valitsuse võlakirjad kaotavad väärtust. Pangad probleemi Eravõlad samuti suured kõikjal maailmas, kellele kuulub hulgaliselt Samas kehtib see suurte võlgade kohta arene- eri riikide mitmesuguseid võlakirju, kannavad sügavuses. nud maailma eratarbimises vähesemal määral.

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. analüüs 7

Hoolimata kärbetest ja sellest, et võlausaldajad juurdunud nende sotsiaalsesse, poliitilisse ja piiravad laenutingimusi, saavad tarbijakulutu- majandusellu. Kas arenenud riigid haaravad sed siiski rahuldatud, mis välistab järjekordse neis heaoluriikides tasapisi ohjad enda kätte? võimsa plahvatuse tekke. Need polnud ainult Kas Aasia järjekindel ekspordile suunatud ameeriklased, kes nautisid aastaid soodsaid majandus läheb üle riigisisesele kasvule? Kas krediiditingimusi. Aastal 2007 küündisid USA-s ameeriklased hakkavad enam säästma ja vähem majapidamistega seotud võlad kaotatud sissetu- kulutama ning kas hiinlased käituvad sellele lekust 138%-ni, teavitab Majandusliku Koostöö vastupidiselt? Nagu pärast Esimest maailmasõda ja Arengu Organisatsioon (OECD). Muu maa- kogeti, võib mugav ja mõistetav olla ohtlik: ilma võrdluseks olevad näitajad olid samuti 1920. aastatel oldi võimetud nägema muutusi ja suured: 138% Kanadas, 128% Jaapanis, 186% nendega kohaneda. Protsessi üle, mille muutis Suurbritannias, 102% Saksamaal. Puudub selge keerukamaks sõjast tulenev vaenulikkus ja mis hinnang sellele, millest need liigsuured võlad omakorda rajas vundamendi Suurele depres- koosnevad, ent needki arvud soovitavad piiran- sioonile, on vaielnud majandusteadlane Barry guid ja kärpimist, mitte külluslikku kulutamist. Eichengreen California ülikoolist Berkeleyst Paberil näib lihtne nende probleemide eest ja Peter Temin Massachusettsi Tehnoloogia põgeneda. Hiina, India, Brasiilia ja teised nn Instituudist. tõusva turuga riigid muutuvad maailma kasvu- mootoriks. Nende vajadus arenenud riikides Mis läks valesti? toodetud moodsate kaupade järele (lennukid, Hinnang, et me oleme teisest Suurest depres- elektrijaamad, meditsiiniinstrumendid) tõstavad sioonist pääsenud, põhineb lihtsal arvamusel, kohalikku elustandardit ning säilitavad tootlik- et depressiooni oli võimalik ära hoida ning et kuse ja töökohad ka arenenud riikides. Nii võib meie majandusteadmistega seotud eelised juhtuda. IMF-i viimaste ennustuste järgi ootab võimaldasid meil seda teha. Kui me oleksime vaesemaid riike (nn tõusvad ja arenevad majan- teadnud tollal, mida teame praegu, oleksid dused) 2010. ja 2011. aastal 6,5% majanduskasv, valitsused osanud tragöödiast hoiduda. arenenud riike aga vaid 2,4% kasv. Paraku eeldab Ka selle arvamusega mittenõustujad püüavad see nihe Hiina ja teiste Aasia riikide igavest loo- jõuda üksmeelele küsimuses, mis läks 1930. aas- bumist kasvust, mis juhindub ekspordist. Pole tatel valesti. Valitsuse keskpangad, nagu USA Fö- selge, kas nad saaksid seda teha või kas nad seda deraalreserv, olid liiga passiivsed ega peatanud ka tegelikult teevad. pangapaanikat. Otsustamist nõudnud hetkedel (ehk Bank of the United States‘i läbikukkumine Igaühel oma kombed 1930. aastate lõpus või Austria Kreditanstalt Kõik riigid on silmitsi poliitiliste muutuste, 1931. a kevadel) sekkumine oleks võinud ajalugu traditsioonide ja kommetega, mis on sügavalt muuta. Selle asemel aga võimendasid teineteist suurenenud töötus ja langenud hinnad. Võlgni-

Selge on see, et praeguse finantskriisi teravaim faas Heaolu- on möödas. See oli tingitud tasakaalutusest, mis oli vutamiseks tehti, pole heaoluriikides võimalik. ühiskond majanduses tekkinud viimase 20–30 aasta jooksul: Tasakaal saavutatakse inflatsiooniga, mis meid oli kujunenud illusioon tohutust rahahulgast, mida ees ootab. lõpeb reaalselt olemas ei olnud. Nüüd tuleb saavutada Peaprobleem on selles, et euroalaks on ühine- uus tasakaal tegelike kulude ja tulude vahel. Kui nud väga erineva kultuurilise, poliitilise ja majan- praegust olukorda asiselt ja adekvaatselt hinnata dusliku taustaga riigid. Juba 15 aastat tagasi räägiti, ei osata, on tõesti oht, et võivad tekkida järgmised et euroala ei saa sellisel kujul luua. Majanduslikult kriisid. saadi sellest aru, ent euroala loomine nüüdsel kujul Osaliselt asendati tekkinud puudujääk valitsuste oli poliitiline otsus. Loodeti, et euro iseenesest võlgadega, aga sellisel ühiskonnakorraldusel ei ole muudab riike ja tulemuseks on teatav majanduslik tulevikku. Seda heaoluühiskonda, mida said maail- lõimumine, kuid kahjuks seda ei järgnenud. Täna- mas nautida 300–400 miljonit inimest, ei saa riigid seks on selge, et ühtne raha saab toimida ainult endale enam lubada. Vananemine ja tootmise üm- siis, kui ühtset rahapoliitikat hakkab toetama ka berpaiknemine, kuhjuvad keskkonnaprobleemid ühtne rahanduspoliitika ja kontrollimehhanismid. ning vajadus tasuda eelmistel perioodidel kuhjunud Halbade uudiste korral ei tohi lasta tekkida paa- kohustusi muudavad selle võimatuks. nikal. Kreeka näitel ei suudetud seda siiski vältida, Ees ootavad muudatused on küll väga valusad, sest Euroopa riigid reageerivad üldiselt aeglaselt – Heido Vitsur ent see pole ajaloos esimene kord, kui ühiskondli- selles mõttes on Ameerika Ühendriikidel suur eelis. Arengufondi kud põhimõtted tuleb üle vaadata. Kreeka näitel on Selge on see, et kriis ei ole enne lõplikult ületatud, majandusekspert selge, et sellised kärped, nagu Eestis tasakaalu saa- kui selle tekkepõhjused on lahendatud.

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 8 analüüs

kud ei suutnud oma võlgu tasuda, mis tõi kaasa pankadele suured ebaõnnestumised ning krediidi- ja deposiidikahjude kokkutõmbamise. XXI sajandil neid vigu ei korratud. Kriitikale vaatamata rabelesid pangad sügavikust välja: allakäiguspiraali peatamiseks pumbati raha krediiditurgudesse. Seega on maailm ostnud endale aega, et tege- leda varjatud probleemidega. Kui majanduslik taastumine hoogustub ja pikeneb, vastandades ekspordile suunatud ebastabiilse kasvu (Aasias) ohjeldamatule kulutamisele (arenenud riikides), muutub see lihtsamaks. Inimesed on tuleviku suhtes edaspidi optimistlikumad, muutudes vajalike, ehkki ebapopulaarsete reformide suhtes avatumaks. See võib nii juhtuda. Maailm võib sellest kriisist läbi murda, kui tehakse järkjärgulisi muudatusi, mis lõpuks leevendavad järjekordset suurt kriisi.

Vaid kriis sunnib tegutsema Ent Suure depressiooni kohta leidub ka teine, karastavam lugemine. Valusad ja kunagi mõeldamatuna tundunud muudatused tehakse üksnes keeruliste kriiside pinge all. Üks põhjus, miks keskpangad nii passiivsed olid, oli kulla- standardi külge klammerdumine. Kui krediidi- poliitikat pankade päästmise eesmärgil dramaa- tiliselt õdvendada, võib kaotada kulla – inimesed hakkavad nõudma paberraha asendamist metal- liga. Kullast loobuti mitmes riigis alles pärast seda, kui see näis kõlbmatuna, nii nagu Esimese maailmasõja järgset võlaprobleemi ei suudetud Kas taastu- maks. Nende kohaselt ei tehta suuri muudatusi lahendada enne, kui tagasimaksmine oli osutu- enne, kui selleks sunnib mingisugune kriis. nud võimatuks. Suurbritannia on tuntud üle- mine julgus- See võimalus selgitab tänast majandusdraamat: ilmse liidrina, samas kui USA kandis seda tiitlit tab teadlike kas taastumine julgustab teadlike muudatuste vaid Teise maailmasõja ajal. tegemist? Või pakub taastumine võltsi turvatun- Sellel taustal on praegused lahendamata muudatuste net? Loomulikult on panused tohutud, sest – probleemid – heaoluriikide ja üleilmse majan- nagu me kõik teame – Suure depressiooni duse juhtimine – muutunud kurjakuulutava- tegemist? majanduslikud kannatused muutsid paljude riikide poliitikat halvemuse poole, mis põhjus- tas lõpuks Teise maailmasõja.

See ei lähe Suur depressioon tekkis Esimese maailmasõja järgse kapseldunud maailma tõttu ning Teine maa- heaoluühiskonna tarbimismudel. Mudel ise on niisama üle ilmasõda lihtsalt lõpetas selle protsessi. Seejuures lihtne: vähe lapsi, palju tarbimist ja varakult heldeid oli maailm kogenud esimest globaliseerumislainet pensione nautima. See mudel pärineb ajastust paar juba enne Esimest maailmasõda. inimpõlve tagasi, kus sündivusnäitajad olid korras Praegune üleilmne majandus- ja finantskriis on ja ühe pensionäri kohta tuli 4,5 töötegijat. Praegu Suure depressiooniga võrreldav oma sügavuselt ja on paljudes riikides juba alla kahe töötegija ja haaratud riikide arvult. Ent seda ei saa võrrelda maksumaksja ühe pensionäri kohta. tollase kriisiga ühel põhjusel: vahepeal on valitsu- Telepilt Kreekast tõestas ilmekalt, et kulude, sed saanud palju targemaks ja õppinud kriise n-ö palkade ja pensionide kärpimine ei ole Kreeka- haldama. See on üks aspekt. Teine aspekt on see, taolistes riikides vajalikul määral võimalik. Euroala millele vihjab Kreeka juhtum. Ning me kõik teame, riigid ei saa olukorrast pääsemiseks ka oma et Kreeka on alles algus ja jäämäe tipp. valuutat devalveerida. Nii upubki enamik avalikke Andres Arrak Probleem on sügavam ja mis veel olulisem – sektoreid võlakoorma alla. Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise see ei lähe niisama üle. Ehk tegelikult on pankrotis Kreeka on pisike ja tema võlad võib üles osta. Instituudi direktor kogu keinsistlikke tasuta lõunaid nautinud lääne Aga kes ostaks üles Itaalia või Prantsusmaa võlad?

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. analüüs 9

On palju komponente, mis teevad jalgratastega seonduva ahvatlevaks ja põnevaks:

Toredad inimesed, mitmekülgne maastik, innovatiivsed tehnoloogiad…

Meie poolt trendikad jalgrattad.

Sinu VELOPLUS.

www.veloplus.ee

CUBE ning MERIDA rattaid müüb ja hooldab Spetsiaalrattapood Veloplus Saku 3, 11314 Tallinn, kaupluse telefon 6556 977, töökoja telefon 6556 957 Oleme avatud E-R 10 - 19, L 10 - 17 Tutvu CUBE rataste valikuga ja meie edasimüüjatega aadressil www.veloplus.ee Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 10 INTERVJUU

lli Rehni hinnangul on Kreeka ja teiste Tekst: Sergio Cantone (euronews), pildid: Scanpix euroala liikmete võlgnevusprobleemi- dega võitlev Euroopa Liit praegu rist- teel. Tema sõnul vajab stabiilsuspakt Oreformimist ning Brüsselil peaks olema õigus seirata liikmesriikide eelarveid süvitsi. Olli Rehn: Volinik Rehn, kuidas Te hindate Euroopa Liidu riikide Kreeka, Itaalia ja Hispaania meetmeid praeguse kriisi ohjeldamiseks? Kas Teie hinnangul on võimalik neid kärpeabinõusid majanduskasvuga ühitada? reformid on Jah, kindlasti on see võimalik. Ja tegelikult on need meetmed vajalikud, sest mitmes euroliidu riigis takistab suur riigivõlg ja eelarve puudujääk majandusarengut. Nendel abinõudel võib olla lühema – väga lühikese – perioodi kestel kasvu- vältimatud le mõningane negatiivne mõju. Teisalt on selli- sed abinõud paljudes riikides vajalikud, sest seal Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli on niivõrd kõrge riigivõla tase, ja veelgi enam: Rehn kinnitab, et reformidest loobudes seisaks Euroopa riigivõla teenindamine tõrjub kõrvale erainves- teerimise, mida on aga vaja majanduskasvuks ja silmitsi majandussurutise ja poliitilise mõju kadumisega. uute töökohtade loomiseks.

INVESTEERI! / SUVI 2010 Koht, kus raha kasvab. INTERVJUU 11

Kui rääkida rahandusdistsipliini, eel- Minu hinnangul on CV kõige eelarvedistsipliini tugevdamise  Olli Ilmari Rehn meetmetest, siis kas Teie hinnangul on ennetamine parem (sündinud 31. märtsil Euroopa Liit õigel teel? kui parandamine. 1962 Mikkelis) on Võime öelda, et Euroopa Liidu liikmesriigid Soomest pärit Eu- on saanud hästi aru eelarve kindlustamise ja Kas Barack Obama on Euroopa roopa Liidu poliitik. jätkusuutliku rahanduse tugevdamise ülimast Liidu omamoodi uus president, sest  Poliitikukarjääri vajalikkusest. On tähtis ühildada struktuuri- liikmesriikide abistamismeetmed võeti alustas ta 1988. a reformide kaudu eelarvepositsioonide tugev- kasutusele alles president Obama Soome Keskerakon- damine ja majanduskasvu mobiliseerimine. sekkumise järel? Täpsemalt öeldes na noortekogust ja kahekordse sekkumise järel. Helsingi linnavoliko- Kui rääkida euro ja kogu euroala See oli kokkusattumus, et paar telefonikõnet gust. 1988–1994 oli majanduslikust juhtimisest, siis see on tehti enam-vähem samal ajal. Oleks eurooplaste ta Keskerakonna ase- väga tähtis. Liikmesriigiti on maksud intelligentsuse alahindamine väita, nagu me esimees. Aastal 1991 erinevad, aga majandusotsused poleks ise märganud, et meil on vaja ohjeldada valiti ta Soome parla- ühesugused. Kas sellises olukorras metsatulekahju, mida me ju tegimegi. menti, kus ta oli 1995. on ühisraha elujõuline? aastani. Aastail 1992– Asjade praegune seis ei ole kindlasti elujõu- Aga otsus võeti vastu alles pärast Ameerika 1993 oli Rehn Soome line. Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidul survet. peaministri Esko Aho (EMU) on õige aeg täiendada rahaliitu senisest Survet ei olnud. Mina näen Ameerika nõunik ja 1995–1996 tugevama majandusliiduga. Ühendriike partneri, mitte meie survestaja rollis. Euroopa Parlamendi liige. Kas Teie arvates on liikmesriigid valmis Kas stabiilsuspakti hakatakse uuendama?  Aastail 1998–2002 oli loobuma riiklikust iseseisvusest näiteks Reform on vajalik. Komisjoni ettepanekud ta Euroopa Komisjoni eelarve järelevalve puhul? on suunatud majandusjuhtimise tugevdamisele voliniku Erkki Liikase Liikmesriikide hoiakud on just selles küsi- ning iseäranis stabiilsuse ja kasvu pakti enneta- büroo direktor, aastail muses märkimisväärselt muutunud ja ma vate, samuti korrigeerivate mõjutusvõimaluste 2004–2009 Euroopa leian, et ennetava eelarvejärelevalve tugevda- karmistamisele. Liidu laienemisvolinik. mine on tõepoolest kogu majandusjuhtimise Alates aastast 2009 on tuum. On õigustatud lootus, et Euroopa Ja milliseid sanktsioone peaks rakendama? Olli Rehn Euroopa Liidu Komisjon suudab analüüsida ning rahandus- Minu hinnangul on ennetamine parem kui majandus- ja rahandus- ministrid ja eurogrupp suudavad anda eks- parandamine. Kui ennetada ja varakult korrigee- volinik. perthinnanguid riikide eelarvete kujunda- rida ei õnnestu, on meil aga vaja käegakatsuta-  Aastail 2002–2003 misele üldistest eelarvesuunistest ning tasa- vaid instrumente ja stiimuleid järeleandlikkuse oli ta Helsingi ülikooli kaalustatusest lähtudes juba enne eelarvete saavutamiseks: näiteks Euroopa Liidu raha laial- õppejõud. kinnitamist. dasem kasutamine, et ergutada liikmesriike  Olli Rehn on abielus järgima arengupakti. Merja Rehniga ja neil Kas need olukorra päästmiseks on tütar Silva (sündinud eraldatud 750 miljardit eurot jäid 1998). 1979–1982 liiga hiljaks? mängis ta jalgpalli klu- Tõsi, poliitika on eelkõige tahteavaldus, Poole triljoni bis Mikkelin Palloilijat kuid samas ka võimalikkuse kunst ning ja 1996–1997 juhtis seekord on meil isegi väga tugevast tahtest eurone abipaket ta Soome meistriliigat hoolimata vaja ühtlustada Euroopa Liidu Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid Veikkausliiga. või euroala riikide mitut seisukohta. Seega, maikuus kokku 500 miljardi euro suuruse kokkuvõttes: me suudame liikuda kiiresti, stabiliseerimisfondi loomises, et võidelda kui seda on vaja, kuid sellega peab käima liidusisese võlakriisiga. kaasas kõnealuste riikide eelarvete Abipakett koosneb kahest osast koguma- kiirendatud tasakaalustamine. huga kuni 500 miljardit eurot. Sellest moodus- tab kuni 440 miljardit eurot instrument, kust KAHURIVÄGI ANNAB ARU: saavad laenata euroala riigid. Lisaks on kuni rahandusvolinik Olli Rehn, 60 miljardit eurot võimalik laenu taotleda Euroopa Komisjoni presi- euroalast väljaspool asuvatel riikidel. dent José Manuel Barroso Euroopa liidrid loodavad, et uus ning siseturu ja teenuste abipakett võetakse maailmas sama- volinik Michel Barnier moodi vastu nagu USA valitsuse peavad tõestama, et 700 miljardi dollari suurune komisjon suudab rahasüst oma riigi Euroopa kriisist finantsasutustes- välja vedada. se 2008. aastal.

Koht, kus raha kasvab. SUVI 2010 / INVESTEERI! 12 INVESTORI ABC

Kaasame avalikku raha Aktsiate noteerimine börsil kujutab endast suurepärast lihtsaks ning tekitab ühtlasi aktsiatele likviidse järelturu. IPO-t võib pidada suureks sammuks võimalust ettevõttele, kes soovib aktiivselt laieneda ühe ettevõtte tegevuse ajaloos, sest börsiettevõt- või lihtsalt tagada likviidse järelturu aktsiatehinguteks te staatusega kaasnev maine on tihtipeale kasuks äri edendamisel ja lihtsustab kapitali hankimist. ning ei ütle ära avalikkuse suuremast tähelepanust. Samas sattub ettevõte ka meedia ja üldsuse suurema tähelepanu alla. nvesteerimisega vähemal või rohkemal määral Aktsiate esmane avalik pakkumine on väga kokku puutunud inimesed on tõenäoliselt töömahukas protsess, kuhu on peale ettevõtte tuttavad kolmetähelise ingliskeelse lühendiga kaasatud hulk erinevate eesmärkide ja rollidega IPO. Aktsiaturgudega esmatutvust tegeval osapooli: pakkumise korraldajad, juriidilised Ialgajal investoril võib tekkida aga õigustatud nõustajad, audiitorid, turundusnõustajad jne. küsimus, millega on tegemist. Lisaks seotud osapooltele leidub ka selliseid huvigruppe (konkurendid, äripartnerid, potent- Ajalooline samm siaalsed investorid), kellele võib konkreetne IPO IPO ehk aktsiate esmase avaliku pakkumise pakkuda mitmesuguseid võimalusi ning kelle (initial public offering) käigus müüb ettevõte huvid võivad omavahel vastanduda. Vaatame esimest korda oma aktsiaid avalikkusele. Oma- järgnevalt IPO olulisust just börsile pürgiva nikeringi lisandub selle kaudu uusi investoreid ettevõtte seisukohast. ning aktsiate müügist saadud raha liigub ette- võttesse ja aktsiaid müüvatele aktsionäridele. Miks börsile minna? Tekst: Henri Adams Esmase avaliku pakkumisega kaasneb ettevõtte Sellele küsimusele on kahtlemata mitu õiget LHV Panga investeerimis- aktsiate noteerimine börsil, mis muudab edas- vastust, sest aktsiate börsil noteerimiseks võib panganduse konsultant pidiste ostu-müügitehingute tegemise väga olla erinevaid motiive. Levinumaid põhjusi on

INVESTEERI! / SUVI 2010 Koht, kus raha kasvab. INVESTORI ABC 13

Aktsia muutus % Indeksi muutus % Tallinna börsi Ettevõte 1. päev 6 kuud 12 kuud 1. päev 6 kuud 12 kuud IPO-d* versus börsiindeks Premia Foods 0% –6% – – 1% –10% – Arco Vara –3% – 41% –69% 0% – 21% –36% Ekspress Grupp 20% –22% – 51% 0% –2% –32% Olympic Entertainment Group 20% 10 0% 84% 0% 35% 23% Nordecon International 6% 58% 113 % – 1% 18% 42% Tallink 1% –15% – 21% 0% –2% 17% Starman 19% 13% 0% 0% 9% – 1% Tallinna Vesi 15% 30% 20% 0% 12% 1% *Alates 1999. aastast Eesti Telekom 35% 1% 24% 1% 5% 38% ettevõtte ambitsioonikate laienemisplaanide Tallinna Börsi viimased IPO-d elluviimiseks investoritelt lisakapitali kaasami- ja indeksi muutumine ne. Siinkohal tasub meenutada, et raha kaasami- ne börsi kaudu on üks kallimaid viise ning tõenäoliselt on sellise valiku teinud ettevõte kasvanud juba üsna suureks ning ammendanud 1200 alternatiivsed võimalused, nagu seniste omanike kapitali sissemaksed või pangalaenud. 1000 IPO teine laialt levinud põhjus on omanike soov müüa oma osalus edasi. Ettevõtte omanike- 800 ringi võib kuuluda erinevate huvidega investo- 600 reid: ettevõtte juhtkond, töötajad, riskikapitali- fondid jne. Tihtipeale tehakse börsilemineku 400 plaan juba aastaid varem, kui teatud arengu- etapis on vaja kaasata lisakapitali, ning selleks 200 võetakse omanikeringi mõni suurem fi nants- investor. Aktsiate noteerimine börsil pakub 0 senistele aktsionäridele hea võimaluse väljuda 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 investeeringust ja võtta välja kasum.

Kaasneb tuntus ja prestiiž kaks uut fi rmat: Linas Agro ja Premia Foods. Börsil olemine annab hulga väga konkreetseid Sarnane olukord on valitsenud ka üleilmsetel materiaalseid hüvesid: lihtsam ja odavam ligi- turgudel. pääs kapitaliturgudele, mugav ja likviidne Teisalt on huvitav teada fakti, et ajalooliselt järelturg aktsiate ostu-müügitehinguteks, aktsia- on investoritele pakkunud paremat tootlust just ja optsioonipõhised motivatsiooniprogrammid Investorid on IPO-de mõõnaperioodil börsile tulnud ettevõt- töötajatele. muutunud taas ted. See aga ei tähenda, et praegusel ajal võiks Samas ei saa kindlasti jätta kõrvale ka lisan- teha järeleandmisi põhjalikus analüüsis, mis on duvaid pehmemaid väärtusi. Ettevõtte pääsemi- positiivsemaks vajalik enne iga investeerimisotsuse langetamist. ne börsinimekirja eeldab mitme kriteeriumi ja soovivad järjepidevat täitmist alustades aruandlusnõue- Tõusev trend test ja lõpetades ärieetika normidega. Kogu prot- riskida, mis Käsitades ettevõtete tungimist börsile majandu- sess toob kaasa nii äritegevuse kui ka ettevõttega omakorda loob se terviseseisundi näitajana, võime väita, et olu- seotud isikute põhjaliku kontrollimise. Sellise kord liigub selgelt paremuse poole. Globaalsel kadalipu edukalt läbimise ja börsiettevõtte head eeldused turul oli 2010. aasta esimene kvartal IPO-de arvu staatusega kaasneb teatud prestiiž, mis tõstab börsinimekirja poolest paremuselt teine pärast 2007. aasta lõp- usaldusväärsust ja reputatsiooni äripartnerite, täienemiseks pu, jäädes vaid veidi alla 2009. aasta viimasele klientide ja avalikkuse silmis. kolmele kuule. Euroopas seevastu ületas tänavu Nagu muud kaupa, on ka ettevõtet lihtsam uute ja põneva- esimeses kvartalis börsile tulnud ettevõtete arv investoritele müüa siis, kui majandusel läheb te ettevõtetega. ka 2009. aasta viimase kvartali tulemuse. hästi. Üldine positiivne meeleolu aktsiaturgudel Samuti on kenas tõusvas trendis liikunud on oluline kaalukeel ja mängib olulist rolli bör- pakkumiste käigus kaasatud kapitali maht. silemineku ajastamisel. Seetõttu on majandus- Investorid on muutunud taas positiivsemaks languse tingimustes IPO-de hulk Balti riikide ja soovivad riskida, mis omakorda loob head börsidel kokku kuivanud ning pärast paariaas- eeldused börsinimekirja täienemiseks uute tast pausi tulid alles 2010. aasta alguses börsile ja põnevate ettevõtetega.

Koht, kus raha kasvab. SUVI 2010 / INVESTEERI! 14 börsiettevõte

Tekst: Tiit Efert, pildid: Scanpix, Äripäev, Pressifoto Premia Foods osutus edukaks Üle mitme aasta Tallinna börsile tulnud Premia Foods näitas, et ka majanduse põhjas võib IPO korraldamine olla edukas.

dukust mõõdame Premia puhul sellega, „Oli ka võimalus jääda lihtsalt vegeteerima, et ettevõte sai raha juurde, hind tuli pak- aga seda me ei soovinud,” ütleb Leis. Kavatseti kumisevahemiku keskmise lähedale ning osta Venemaal asuv jäätisetehas, mille jaoks on püsinud seal siiani. Samuti õnnestu- uuriti ka laenuvõimalusi, kuid Leisi sõnul Esid Premia Foodsil tehingud, mis olid plaanitud oleksid intressid olnud kõrged ning Vene- teha kogutud rahaga. maal on laenu saada keeruline. Oli ka võimalus Seepeale otsustatigi IPO korraldamise ka- jääda lihtsalt Arenemisahne ettevõte suks. Ettevalmistusi alustati juba mullu sep- vegeteerima, Premia Foods on viimased neli aastat laienenud tembris, kui tundus, et majanduse põhi on käes laenude toel. „Oleme igal aastal ostnud üks-kaks või kohe-kohe kätte jõudmas. „Arvasime, et ole- aga seda me ei ettevõtet,” sõnab Premia Foodsi juhatuse esi- me esimesed, kes uue tõusulaine alguses börsile soovinud. mees Kuldar Leis. Ettevõtte omanikud eesotsas tulevad ja tänu sellele uute investorite tähele- Amber Trusti investeerimisfondiga ei saanud panu võidavad,” räägib Leis. Ja nii ka läks. enam ettevõttesse raha juurde panna. Ehkki Baltikumis jõudis ette Leedu börsile

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. börsiettevõte 15

OMA KOGEMUSEST: Premia Foodsi juht Kuldar Leis soovitab nii Premias toodetud jäätist kui ka ettevõtte viimist börsile.

Näitajad paranevad

Premia Foodsi 2010. aasta esimese kvartali koondkahju- mi emaettevõtja osaks kuju- nes 16 miljonit krooni võrrel- des 2009. aasta 26,6 miljoni kroonise kahjumiga, teatas ettevõte börsile. Käive kasvas viis protsenti, tõustes 234,4 miljoni kroonini. Juhtkonna hinnangul oli 2010. aasta esimene kvartal Premia Foodsile edukas. Ma- jandustulemused on parane- nud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõikide olu- liste näitajate puhul. Vaata- mata turgude jätkuvale ma- dalseisule Eestis ja Lätis kasvas müük Soomes ja Leedus suurel määral. Ärisegmentidest näitas eelmise aastaga võrreldes silmatorkavalt paremat tule- must kala- ja kalatoodete segment, millele aitasid kaasa nii aktiivsem müümi- ne kui ka toorkala märki- misväärne hinnatõus Eriti rõõmustab Kuldar Leisi jaeinvestorite maailmaturul. sisenenud Linas Agro, oldi Eestis esimesed ning suur huvi Premia Foodsi aktsiate vastu. Kui algul Premia Foodsi äritege- huvi IPO vastu osutus elavaks. „Ajastus oli meil eeldati, et neid tuleb heal juhul kahe miljoni vus on sesoonne, seda suurepärane,” on Leis rahul. Küll aga avaldasid euro (30 miljonit krooni) ulatuses, siis kokku tuli eelkõige jäätisesegmendis, oma mõju Islandilt liikuma hakanud vulkaani jaeinvestoritelt viis miljonit eurot (80 miljonit mida aitavad mõnevõrra tuhapilved, mis peaaegu halvasid mõneks päe- krooni). tasakaalustada külmutatud vaks kogu Euroopa elu, samuti Kreeka kriis. toodete ja kalasegment. „Õnneks oli Kreekas just meie IPO ajal pisut ra- Üllatav huvi Siiski moodustab esimese hulikum periood, aga ikkagi on see täiesti usku- „Arvestades, et paljud maailma IPO-d, sealhul- kvartali müügikäive tavali- matu, kuidas nii kauged sündmused mõjutavad gas näiteks Linas Agro, märgiti täis hinna alumi- selt kogu aasta müügikäi- ettevõtet, kellel pole nende sündmustega mingit ses piiris, võib tõdeda, et Premia suutis korralda- best ligikaudu vaid 20 pistmist. Meie majandustegevust ei mõjuta da emissiooni väga edukalt,” lausub Leis. Tema protsenti. Teise ja kolman- Kreeka olukord vähimalgi määral,” räägib Leis. sõnul tuli institutsionaalne huvi valdavalt Skan- da kvartali müügikäibed Aktsiate noteerimisel oli Tallinna börsi alter- dinaaviast, Londonist ja Eestist ning investoreid kokku annavad ligikaudu natiivina kaalutud ka Varssavi ja Helsingi börsi. oli umbes 30. „Institutsionaalsete investorite 55 protsenti ja neljas kvar- „Meie ettevõte oleks nende börside jaoks siiski hulgas toimus samuti ülemärkimine ning valdav tal ligikaudu 25 protsenti liiga väikseks jäänud,” tõdeb ta. osa neist ei saanud esialgu soovitud kogust,” täp- kogu aasta müügikäibest.

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / InvesteerI! 16 börsiettevõte

sustab Leis. Pakkumise hinnavahemik oli 12.86 kuni 16.20 krooni. Kokku kogus Premia aktsia- emissiooniga üle 203 miljoni krooni. Toiduainetööstuses tegutseva ettevõttena lu- Aktsia hind jäi esimestel nädalatel börsil bab Leis aktsionäridele stabiilsust. Leidub vald- pakkumishinna kandis ka pidama. „See näitab kondi, mis buumi ajal hoogsalt tõusevad ja kriisi pakkumishinna õiget taset,” märgib Leis. Premia ajal rängalt kukuvad, ent toidusektoris on võn- Foodsi senised omanikud võtsid enne IPO-t Jälgime ked väiksemad. „Ka meie sektoris on koguturg kohustuse, et nad aasta jooksul oma aktsiatega pidevalt, mis langenud, ent praegu on esimene emotsioon tehinguid ei tee ega seeläbi aktsia hinda börsil see, et nüüd hakkab jälle ülespoole minema,” ei mõjuta. toimub meie sõnab Leis. Eduka IPO järel, 7. mail, sõlmis Premia Foodsi tegevuspiir- Uute ettevõtete ostmist praegu küll plaanis tütarettevõte TCS Invest lepingu, et omandada konnas, ei ole, kuid Leisi sõnul ei saa seda ka välistada. Peterburis asuva jäätisetootja OOO Hladokom- „Majanduse seis on huvitav ja ettevõtete hinnad binat No 1 ning OOO Hladomagija 100-protsen- milleks on ei ole tipus,” selgitab ta. „Jälgime pidevalt, mis diline osalus. Baltikum, toimub meie tegevuspiirkonnas, milleks on OOO Hladokombinat No 1 on 2009. aastal Baltikum, Skandinaavia ja Loode-Venemaa koos asutatud äriühing, mis toodab ja turustab Lenin- Skandinaavia Peterburi linnaga. Tegutseme maa-alal raadiuse- gradi oblastis jäätiseid, olles piirkonna vanima ja Loode- ga 500–600 kilomeetrit.” jäätisetehase järglane ja omades umbes 20% Venemaale müüa on äärmiselt raske, kui Peterburi jäätiseturust. OOO Hladomagijal Venemaa müüjaettevõttele ei kuulu seal oma tootmisette- puudub iseseisev tootmis- ja müügitegevus, koos Peterburi võtet. Peterburi on väga suletud linn, kus õnnes- kuid talle kuuluvad teatud intellektuaalomandi linnaga. tub turustada ainult kohalike ettevõtete tooteid õigused, mis toetavad OOO Hladokombinat ning seejuures pole oluline, kes on ettevõtete No 1 tootmist ja turustamist. omanikud. „Nad võtavad Premiat ja Amber Trusti lihtsalt rahvusvaheliste investoritena,” Stabiilne valdkond selgitab Leis. Samuti maksis Premia Foods investeerimisfon- „Selliseid Eesti tooteid, mida venelased mäle- dile Amber Trust II S.C.A. tagasi kaks laenu ko- tavad juba ammusest ajast – nagu Vana Tallinna gusummas peaaegu 51 miljonit krooni. Premia liköör – õnnestub seal kaubaks teha, aga uute Foods tagastas 19,7 miljoni krooni suuruse laenu toodetega ei ole see kahjuks lihtne, et mitte öel- intressimääraga 12,67% aastas. Premia Foodsi da, see on võimatu. Lisaks on tollimäärad kõrged tütarfirma Premia Tallinna Külmhoone maksis ja piiriületus keeruline.” aga tagasi 31,3 miljoni krooni suuruse laenu intressimääraga 8,87% aastas. Jäätiseturg on käes Laenud maksti tagasi vastavalt Premia Foodsi Eestis on Premia Foods tuntud eeskätt jäätise- aktsiate pakkumis- ja noteerimisprospektis tootjana. Kuldar Leis tunnistab, et jäätisetootmi- esitatud emissioonitulu kasutamise plaanile, ne on ettevõtte jaoks väga oluline, kuid selle osa- mille eesmärk on parandada kontserni kapitali- kaal kogukäibes enam ei kasva, pigem väheneb. struktuuri ja vähendada intressikulusid. „Jäätisemüügis on Eestis meie turuosa 40% ja

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. börsiettevõte 17

edasi kasvada pole lihtne,” räägib ta. Ettevõte on arendanud sügavkülmatooteid KOMMeNtAAr ning lai tööpõld on ees seoses kalatoodetega. Premia Foodsi laiem eesmärk on saada oma tegevuspiirkonna juhtivaks sügavkülmutatud Märgilise tähendusega sündmus ja jahutatud toidu müüjaks. Kala tarbitakse Leisi hinnangul Eestis seni Premia Foodsi tulek NASDAQ OMX Tallinna bör- tänamatult vähe ning see valdkond kasvab sile oli kaua oodatud ja märgilise tähendusega kindlasti. Arengupiduriks on muu hulgas sündmus. Viimase 12 kuu jooksul oleme tähel- olnud kesine pakkumine, mida nüüd üritatakse danud ettevõtete üha kasvavat huvi erinevate parandada. Ettevõttel on Skandinaavias oma rahastamisallikate vastu, kuid seni on puudunud kalakasvatused, kus kasvatatakse forelli, siiga kindlad tõendid investorite huvi kohta. ja Alpi mägihõrnast. Premia Foodsi avalik esmapakkumine ja Baltikumis loodetakse hakata pakkuma Ekspress Grupi täiendav avalik pakkumine õn- peamiselt jahutatud forelli, lõhet ja siiga. Soome nestusid ning aitasid jõuda veendumusele, et nii pakendatud jahutatud kalatoodete jaeturul välisfondid kui ka kohalikud jaeinvestorid on on Premia Foodsi turuosa juhtkonna hinnangul taas valmis Balti väärtpaberiturule investeerima. ligikaudu 25 protsenti. Kalle Viks See julgustav teadmine kombinatsioonis ettevõ- NASDAQ OMX tete ambitsioonide ja rahavajadusega loob Suurim muutus Tallinna börsi soodsad eeldused uute ettevõtete turuletule- Kuigi Premia Foods pole seni dividende maks- emitendi- kuks lähiaastate jooksul. nud, ei ole see tulevikus välistatud. „Oleme teenuste juht Võrreldes muu maailmaga on Eesti ettevõte- olnud kasvav ettevõte, aga kui aeg dividendideks te rahastamismudel olnud seni küllalt pangalae- on käes, tuleb otsustada,” sõnab Leis. nukeskne – börsil on esindatud üksnes tagasi- Suurim muutus ettevõtte jaoks seoses börsile hoidlik osa meie majandusest. Näen siin küllaga minekuga on olnud distsipliini muutumine. positiivset arenguruumi. Samas on selge, et bör- Kinni tuleb pidada börsi tähtaegadest ja aruan- siettevõtete arvu märgatav kasv eeldab palju- nete avaldamise reeglitest. „Arvasime ka siiani, delt juhtidelt ja ainuomanikelt oma mõtteviisi et oleme avalik ettevõte, aga nüüd on see meie muutmist märkimisväärselt avatumaks. jaoks seadus,” räägib Leis. Usun, et jõuame aasta(kümne)te pärast nii Oluline on seegi, et teabe väljaandmist tuleb kaugele, et lisakapitali kaasamine börsi vahen- piirata ning paljust tuleb esimesena teavitada dusel on ka Eestis toimiv ja tavaline rahastamis- börsi vahendusel. „Ma ei tohi enam ühtki valik ning oma tugeva ettevõtte börsiletoomist suvalist prognoosi välja öelda,” naerab Leis ja võib vaadata lausa auasja või staatusesümboli- täpsustab, et see puudutab kogu kontserni, na. Edukas ja avalik ettevõtja olla ei ole häbiasi. mille ettevõtted asuvad kuues riigis.

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / InvesteerI! 18 nõuanne Laenu teeninduse tagab kindel rahavoog Kui pangale on esitatud laenutaotlus, siis soovib pank kõigepealt teada, millistest allikatest plaanib laenusoovija laenu tagastada ja kui kindel võib olla tulevikus tekkivates raha- voogudes. Tagatise olemasolu on teisejärguline.

ihtipeale huvitab laenutaotlejat esma- joones see, millise tagatise vastu ta laenu saab. Ka panga jaoks on tagatiste kohta käiv teave oluline, kuid sellest tähtsam vahendite olemasolu, või anda keskmise Ton välja selgitada, kas laenu tagasimaksmiseks intressimääraga laen ettevõttele, kellel häid rahalisi vahendeid ikka jagub. Laenu väljastami- tagatisi napib, kuid kelle puhul pank on veendu- sel ei ole panga eesmärgiks hakata tulevikus nud, et laen makstakse tagasi, siis eelistab ta tagatist müüma, sest sellega kaasneb hulk pigem teist varianti. toiminguid, mis ei kuulu panga põhitegevuse hulka ja põhjustavad lisakulu. Ise peab olema veendunud Laenu võttes tuleks arvestada veel üht asjaolu. Tagatise müük pole eesmärk Vahel soetatakse pangalaenu abil vara, mis ei Tagatise müümise asemel soovib pank saada väl- hakka piisavalt raha tootma. Eriti sageli võib jastatud laenult intressi ja võtta riski mõistlikult. seda näha PRIA või EAS-i toetustega ostetavate Nii mõnegi laenutaotluse puhul on risk varade puhul. Soodsast ostuhinnast olulisem on panga jaoks liiga suur sõltumata sellest, et vastus küsimusele, kas seda vara on ettevõttel laenutaotleja on nõus kõrge intressimääraga vaja või mitte. Kui äriplaan ei ole piisavalt läbi ja pakub tugevat tagatist. kaalutud, siis ei ole ka mõtet laenuvahenditega Kui pank ei usu, et ettevõttel on tulevikus vara soetada. Enne laenu küsimist on vaja kõige- raha laenu teenindamiseks, siis ei saa pank pealt äriplaan hästi läbi mõelda ning veenduda, Tekst: Indrek Nuume positiivset laenuotsust langetada. Risk ja tootlus et enamiku riskidega on arvestatud ja tulevikus LHV Panga juhatuse liige on alati omavahel seotud. Kui pank peab valima, tekib laenu tagasimaksmiseks vajalik kassavoog. ja privaatpanganduse juht kas väljastada kõrge intressimääraga laen ette- Hästi koostatud äriplaaniga ettevõtja suudab võttele, kes pakub väga head tagatist, ent ei anda panga küsimustele selgeid ja loogilisi vas- suuda tõendada laenu tagastamiseks vajalike tuseid. Oma idees kedagi veenda on lihtsam siis,

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. nõuanne 19

laenude osakaal püsib panga varadest alla kolmandiku, oleme keskendunud eeskätt mahu kasvatamisele. Seepärast on kõik tegevusalad teretulnud. Laenu väljastamise otsust tehes jälgib pank ka laenu taotleva ettevõtte võimet täita juba võetud kohustusi. Kui ettevõttel on maksuameti andme- tel võlgu, näitab see, et tal on probleeme käibe- kapitaliga. See vähendab tõenäosust, et ettevõte suudab tulevikus oma laenu korrektselt tagasi maksta, ning piirab laenu saamise võimalusi.

Mõni näide Alljärgnevalt on kirjeldatud paari tüüpilist ettevõtet, kellele LHV Pank laenu on andnud. Üheks näiteks on edukas ettevõte, kellel on mõni aasta tagasi võetud hea intressimääraga laen, kuid kes soovib saada oma äritegevuse laiendamiseks lisalaenu. Selline ettevõte saab laenupakkumise ka oma põhipan- gast, kuid tihtipeale klausliga, et olemas- olev intressimäär vaadatakse uue laenu väljastamisel üle (see tähendab tavaliselt intressimäära tõstmist). LHV Pangas jäetakse aga olemasolev laenuleping puutumata. See, et ettevõttel on laen ka teises pangas, ei ole LHV-s takistuseks, mistõttu uus laenu- leping sõlmitakse juba LHV Pangaga. Teine tüüpnäide on ettevõte, mille üks oma- nik soovib oma osaluse teistelt omanikelt ära osta või mille juhtkond tahab seniselt omanikult ettevõtte välja osta, kuid selleks napib raha. Sel juhul on hea lahendus LHV Panga laen, mille puhul panditakse ostetava ettevõtte aktsiad laenu tagatiseks. Eesti ettevõtete laenuturul tegutsetakse praegu ikka veel tagasihoidlikult. Eesti Panga statistika kohaselt on viimase poole aasta jook- sul (seisuga 30. aprill) ettevõtetele väljastatud laenude jääk kahanenud 2,5 protsenti ning see suundumus jätkub. Kõige rohkem – üle 2,5 korra – on kahanenud teenindussektorile antud laenude maht. kui ka ise ollakse idees veendunud. Laenuotsuse tegemisel vajab pank peale äriplaani teavet ka Iga eduka äri taga on inimesed selle kohta, kuidas on laenutaotlejal seni läinud Kui laenu taot- LHV Panga ettevõtluslaenud algavad 2 miljonist ning kes kuulub ettevõtte juhtkonda ja omani- leva ettevõtte kroonist ja keskmine laenusumma on vahemi- keringi. Kuivõrd ettevõtet juhivad inimesed, kus 6–8 miljonit krooni. Laenu soovitakse mitte bilansis olevad varad, siis tahab pank juhtkond on nii käibevahendite rahastamiseks kui ka kindlasti teada, kellele ta laenu annab. tugev ja ette- pikemaajaliseks investeerimiseks. Riskikapitalitehingutega võrreldes on Tegevusala pole peamine võttel on väär- laenuraha mõeldud eeskätt kindlamatel alustel LHV Pank ei sea rahastatava ettevõtte tegevusala- tust loovad oleva äritegevuse rahastamiseks. Pangal on le piiranguid, st ei vali laenusoovijaid tegevusala omanikud, siis lihtsam analüüsida stabiilseid ettevõtteid, järgi. Panga laenuportfelli maht kasvab küll millel on selgelt eristatav põhitegevus ja kiiresti, kuid see on võrreldes bilansimahuga on head eeldu- mida juhivad pika staažiga juhid. endiselt väike. Seepärast muudab iga uus laen sed positiivseks Kui laenu taotleva ettevõtte juhtkond on tu- kohe ka laenuportfelli jaotust tegevusalade gev ja ettevõttel on väärtust loovad omanikud, kaupa. Kuni LHV Panga laenuportfell ei ole veel laenuotsuseks siis on head eeldused positiivseks laenuotsuseks stabiilset mahtu saavutanud ning väljastatud juba loodud. juba loodud.

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / InvesteerI! 20 uudis

Investeeritav väärtpaberitulu eraisikutele maksuvabaks Juuni alguses võttis riigikogu vastu sellel, kas teenitud raha investeeritakse uuesti või kulutatakse lihtsalt ära. Seaduseelnõus on tulumaksuseaduse muutmise välja pakutud idee, mille kohaselt võetaks kasu- tusele investeerimiskonto, kus saab hoida nii seaduse eelnõu, mis muudab inves- väärtpabereid, fondiosakuid kui ka raha, mida teeringute tegemise eraisiku jaoks kasutatakse investeerimiseks. Kava kohaselt tuleks tulumaksu tasuda vaid võimalikult lihtsaks ja soodsaks. nendelt summadelt, mis investeerimiskontolt välja võetakse, ning seda juhul, kui vahepeal on LHV maaklertegevu- eaduseparandus võimaldab nüüd lisaks investeeringutelt kasumit teenitud. se juht Alo Vallikivi juriidilistele isikutele ka eraisikutel pai- LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi tõstis gutada investeeringutest saadud tulu seadusemuudatuse juures esile asjaolu, et selle- edasi ilma teenitud kasumilt tulumaksu ga on võrdsustatud ettevõtete ja füüsiliste isikute Smaksmata. võimalused investeerimisel. „See on positiivne Praegu kehtiva korra järgi tuleb eraisikust in- sõnum, mis kutsub eraisikuid oma raha rohkem vestoril tulumaksu maksta igalt investeeringult, investeerima.” mis on kasumiga maha müüdud. Ei tehta vahet Seadusemuudatus jõustub järgmisel aastal.

VALI OMA SIHTKOHT

NÜÜDIISRAELIS KA OTSELENNUD TEL AVIVI! TEL AVIV NETANYA Hind alates Hind alates 11995.- 9995.- 20.08-08.10 20.08-08.10 BAT YAM EILAT Hind alates Hind alates 10995.- 7995.- 20.08-08.10 15.10-10.12 www.horizontravel.ee Meie reise müüvad EestiInvesteer parimadi! reisibürood / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. RuBRiiK 21

KAUAOODATUD UUDIS

SÜDA JA MÕISTUS. ILU JA VÕIMSUS. ÜHESKOOS.

Uues ix35 on ühendatud emotsioonid ja ratsionaalsus. Voolujooneline disain paitab silma. Põnevad detailid varustuses, mu- gav sõitjateruum ning avar pagasiruum lausa meelitavad ette võtma pikemat seiklust. Uuendatud võimsad mootorid pakuvad suurepärase sõiduelamuse. Kuula oma südant ja usalda mõistust ning tule proovisõidule uue Hyundai ix35-ga.

ix35 4WD alates 319 900.- Keskmine kombineeritud kütusekulu 5,7 – 8,2 l/100 km ja CO² heitmed 149 – 195 g/km www.hyundai.ee

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Koht, kus raha kasvab.PÄRNU , Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; UUS! AMSERV TURU, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI suvi 2010, Suur-Kaare / 69,InvesteerI! tel. 444 8866; HAAPSALU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; HYUNDAI ESINDUS JÕHVIS, Rakvere 19, tel. 335 9740; www.amserv.ee Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; www.topauto.ee 22 persoon

Tekst: Tiit Efert, pildid: Jarek Jõepera Hingega asja kallal Tubli kokana tuntust kogunud Roman Zaštšerinski otsustas läinud aastal rajada oma väikse ja hubase kohviku Moon. Algus on olnud meeletult töine ning tulemuseks hulgaliselt rahulolevaid kliente.

ui Roman Zaštšerinskilt 2008. aastal in- tervjuus küsiti, kas tal on ka oma restora- ni idee peas mõlkumas, kõlas vastuseks: „Tegelikult nüüd alles tunnen, et tasa- Kpisi olen selle jaoks hakanud valmis küpsema. Nüüd isegi on hakanud selline mõte juba tekkima...”. Roman oli selleks ajaks tegutsenud kokanduses juba üle kümne aasta. 2009. aasta 1. detsembril avas uksed Tallinnas Kalamajas Ilmarise elurajooni kõrval asuv koh- vik nimega Moon. Zaštšerinski on üks selle asu- Kuusk – kes on eksperimendi korras töötanud tajaid, kaaslasteks abikaasa Jana ning restorani koos Romaniga kaks nädalat restorani Tchaikovsky endine peakokk Igor Andrejev. Ö köögis ning kirjutanud sellest ka raamatu – ütleb, et sellist pühendumist, nagu ta Romani Nurga taga juures on näinud, annab otsida. „Võin kindlalt Kohvik Moon ei asu ühegi peatänava ääres, kus öelda, et oma töös olen küll asju kergemalt võt- juhuslikud kliendid söögikohta sisse astuvad – nud kui Roman. Aga ega tema valdkonnas teisiti sinna minnakse kindla teadmise ja soovituse- saa. Nii peabki tööd tegema,” sõnab Kuusk. ga. Seepärast väärib eriti tunnustust fakt, et kohvik on kliente täis. Seda nii lõu- Külalised olid kohal na ajal kui ka õhtul. Roman Zaštšerinski sõnul pole kohvik Moon Mis on menu taga? Roman Zašt- klientidest kunagi tühi olnud, isegi päris alguses še-rinski sõber, telemees Priit pärast avamist mitte. Nüüd on hakanud jutt levi-

InvesteerI! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. persoon 23

on säilinud endisaegse linna miljööd ning kesk- ma ning tulnud ka tuntus. „Kohe hakati rääki- linna külje all asuv vaikne linnaosa hakkab ma, et siin kohvikus ületab kvaliteet hinda,” küllap peatselt kiiresti arenema. sõnab Zaštšerinski uhkelt. Zaštšerinski sõnul on majanduskriis uue äri Praegu on nii, et kes soovib kohvikusse tulla, alustamiseks väga hea aeg. „Niisamuti nagu iga peab sellest kolm päeva ette teatama ja koha tulekahju on ju tegelikult uus algus,” kirjeldab broneerima. „Ei ole kahjuks nii, et tuled uksest Kohe hakati ta. „Vana muru põles ära, uus hakkas kasvama.” sisse ja saad kohe,” kinnitab Zaštšerinski. Suurim tarkus, mille Zaštšerinski on majan- Lõuna ajal käib kohvikus palju inimesi üm- rääkima, duskriisi ajal teiste vigadest omandanud, on berkaudsetest kontoritest, Romani sõnul piisa- et siin kohvi- tõde, et rahaga ei tohi laristada. „Mulle meeldib, valt. Läheduses ühtegi konkurenti ei tegutse. et 500-kroonine on jälle väärt kupüür ning selle Roman meenutab, et kohvik rajati just selles- kus ületab teenimiseks tuleb vaeva näha,” sõnab kokk. se piirkonda üsna juhuslikult. „Need ruumid kvaliteet Kolmteist aastat toiduäris töötamise koge- olid lihtsalt tol hetkel saadavad ja sobisid meile,” must on andnud Zaštšerinskile oskuse alustada sõnab Roman. Kalamaja meeldib talle, sest siin hinda. oma äri kokkuhoidlikult. Näiteks ei ostetud

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 24 persoon

kohvikusse täiesti uut sisustust: „Saime vanad lauad, mille ise restaureerisime.”

Hingega asja kallal Roman Zaštšerinski sõnul tahab ta pakkuda klientidele suurepärast teenindust. Klient peab tundma, et ta on kohvikusse oodatud. „See on see, mida me oleme kogu aeg teinud,” lisab ta. „Varem tegime seda tööd teiste omanike ette- võtetes, nüüd enda omas.” Omanike hulgas on kindel tööjaotus, Romani abikaasa Jana vastutab näiteks paberimajanduse eest. Roman on endiselt ka restorani Ö vastutav peakokk. Seal on tema ülesanne genereerida uusi ideid ja suhelda meediaga. Kohad omava- hel konkurendid ei ole, sest Ö-s käib rohkem välismaalasi. Ehkki Moonis käib palju rahvast, ei plaani Zaštšerinski seda siiski laiendada. „Mulle meel- dib, et see on väike ja armas,” kinnitab ta. Küll aga avatakse suvel väliterass. Kohviku taseme hoidmiseks on Zaštšerinski ise pidevalt tööl: 16 tundi päevas ja kuus päeva nädalas. Ö meeskond on tegutsenud koos viis aastat ning nüüd nad juba teavad, mida neilt oodatakse. „Kasvatame ka siin oma meeskonda. Kui töötajaid saab piisavalt usaldada, siis saame lubada omanikena endale rohkem vaba aega,” sõnab Zaštšerinski. Priit Kuusele, kes on enda sõnul üpris sport- lik ning sõitnud tuhandeid kilomeetreid kaasa ka Uhhuduuri rattaretkel, oli restorani köögis töötamine esimestel päevadel füüsiliselt äärmi- Kui ma midagi teen, siis kogu hingega. Kui ma oleksin näiteks keevitaja, teeksin ka seda tööd suurepäraselt. Raamatud aitavad mõtteid koguda Roman Zaštšerinski on olnud seotud ka viie raamatuga. „Ega nendega midagi ei teeni,” kinnitab ta. See on hobi, aitab mõtteid koguda ning hiljem on hea tehtud tööle tagasi vaadata. Lisaks aitavad raamatud ennast reklaa- mida. Raamatud, mille kaasautor on Roman Zaštšerins- ki või mille tegemise juures on ta osalenud:

InvesteerI! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. persoon 25

selt raske. „Pärast esimesi tööpäevi valutasid öösiti jalad,” sõnab Kuusk. Tallinna parim Ka Roman Zaštšerinski tunnistab, et kokana töötamine nõuab head füüsilist vormi ja seda söögikoht ametit saab pidada ainult noore mehena. „Ma Portaali Eestimaitsed.com küsitluse põhjal valiti ei kujuta ette, et kümne aasta pärast jõuaksin kohvik Moon Tallinna parimaks söögikohaks. enam sellisele tempole vastu panna,” sõnab Edetabel koostati Eesti restoranide võtmetöö- 31-aastane Zaštšerinski. tajate arvamuste põhjal. Viiest kõige paremast Kõva töötempo tõttu loobus Zaštšerinski restoranist koosneva isikliku edetabeli koostasid ka „Terevisioonis” kokkamisest, sest see oleks restoranide juhid, peakokad ja sommeljeed. Iga teinud tööpäeva veelgi pikemaks. Samas on kellegi meelest paremate hulka kuuluva restora- ta rahul, et sai telekokana endale tuntust ni töötajad said ka ise oma arvamust avaldada. koguda. 50 Eesti parimat restorani on kõigi nende arva- Mooni peakokk on võtnud endale südameas- muste summa. jaks tutvustada Eesti tooraineid. „Inimene peab „Oli küllalt lihtne ennustada, et Tallinna pari- sööma seda, mis kasvab tema ümber,” sõnab maks söögikohaks aastal 2010 valitakse lihtne Zaštšerinski. „Meie organism on kohanenud kohvik Moon. Liiga kaua olid parimad söögiko- aastaaegade vaheldumisega ning kohalikud an- had olnud liiga kallid. Mitte ainult Tallinnas, vaid nid sobivad meie organismile kõige paremini.” igal pool. Kohviku Moon asutanud inimestel on Meie kliimas on valik tunduvalt ahtam kui hämmastav oskus teha õigeid asju õigel ajal. Ja näiteks Vahemere ääres, kuid Zaštšerinski sõnul vaadata ainult edasi, mitte tagasi. Kohalik, liht- paneb see kokka lihtsalt rohkem pingutama ja ne, maitsev, taskukohane – niisugune on kohvi- ideid otsima. „Meie metsad pakuvad tegelikult ku Moon võidu valem. Kõik, kes soovivad Mooni uskumatult palju. Võtame kas või kuusevõrsed, troonilt tõugata, peavad olema paremad nendes jänesekapsa, pihlakad või võililled, millest saab neljas kategoorias. Lihtne? Kus sa sellega!” on moosi teha.” Koka sõnul kasutasid inimesed portaalis põhjendatud Mooni võitu. varem rohkem loodusande. Kuigi vahelduseks on Zaštšerinski sõnul hea maitsta ka võõramaist rooga, soovitab ta siiski osta kohalikku toitu ka sel põhjusel, et see Romani emale soovitati, et poeg võiks minna soosib siinset majandust. „Kui me tarbiksime kokakooli. Buldogi pubisse praktikale sattumine rohkem eestimaist toodangut, muudaks see tekitas noormehes toiduvalmistamise vastu meie tootmise odavamaks.” Zaštšerinskit ärritas suurema huvi. vahepeal tekkinud mõte, et Tallinna keskturg „Kui ma midagi teen, siis kogu hingega. tuleb sulgeda, sest seal ei vasta toiduainete Kui ma oleksin näiteks keevitaja, teeksin ka seda käitlemine Euroopa Liidu nõuetele. tööd suurepäraselt,” kinnitab tunnustatud kokk. Oma edu retseptiks peab ta järjekindlust. „Nii Hingega keevitaja palju tööd tehes, nagu ma teen, peab ju lõpuks Kokaks noor Roman Zaštšerinski päris kohe saa- mingi tulemus olema. Olen praeguse olukorraga da ei soovinudki. Kunstikooli mineku plaanile väga rahul.” tõmbas kriipsu peale ebaõnnestunud kirjand.

 Vene köök  Vene köögi eripära Eesti moodi  Vein ja toit 2. Vana maailm  Köögiorja päevaraamat  Maria Laidoneri kokaraamat

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / InvesteerI! 26 ÜLEVAADE

Portfelli- halduri tänapäev

Olukord finantsmaailmas on ilma liialdusteta selline, et 9. augustile 2007 eelnenud aega võime nimetada minevikuks ning sellele järgnevat aega tänapäevaks.

ust sel päeval teatas Prantsusmaa pank BNP pööratud varade haldamise igapäevaelus toimu- Paribas, et ei suuda hinnata pangaga seotud vale. ettevõtete bilansis olevaid kinnisvaraga taga- Vaatame viimastel kuudel ka meedias kajasta- Jtud väärtpabereid. Ühtlasi külmutati neile mist leidnud krediidireitingutega seonduvat. ettevõtetele laene andnud investorite nõuded – Traditsiooniliselt on mänginud varahaldustee- hoolimata asjaolust, et kuni sinnamaani peeti nuse juures tähtsat rolli reitingud, mille on ette- selliseid investeeringuid peaaegu samaväärseks võtetele ja riikidele andnud kolmas ja seejuures deposiitidega. sõltumatu osapool – seda eelkõige jaotuse pu- hul, kus klient määrab ühe osa oma portfelli va- Riigireitingud löögi all radest paigutatuks kõrge (nn investeerimisjärgu) Lumepall oli veerema lükatud ning sest saati ja teise osa madalama reitinguga võlakirjadesse. üha paisunud laenuprobleemidele ei paista veel Ajalooliselt on selline lähenemine tulnud praegugi lahendust. Tohutuid muutusi pangan- eelkõige kogemusest, et esimesse jaotusse kuu- Tekst: Romet Enok dus- ja varahaldusturul on olnud selgesti näha luvad valitsuse võlakirjad toovad omanikule LHV Panga portfellihaldur ka väljastpoolt. Märksa vähem on tähelepanu vaid intresside tõusmise riski, samas kui madala-

INVESTEERI! / SUVI 2010 Koht, kus raha kasvab. ÜLEVAADE 27

ma reitingu korral on küsimus ka lõppkuupäe- duvad varahaldusettevõtted välja arvata, siis on val täies mahus raha tagasi saamise tõenäosuses. klientide varadest nendele turgudele suunata- Reitingusüsteem sattus käesolevas kriisis vate investeeringute osakaal portfellis olnud kriitika alla küllaltki varajases järgus, kui süü- ajalooliselt madal, ulatudes ehk mõne distuseks oli liialt leebe lähenemine Ameerika protsendini. Suure tõenäosusega oleme Ühendriikides väljastatud eluasemelaenude ris- Kõigele lisaks alles teekonna alguses, mis viib järgmis- kide hindamisele. Veelgi suurema tule alla hak- on Hispaania te aastate jooksul üha suurema osa kab aga süsteem sattuma seoses tööstusriikide portfelle arenevate riikide aktsia- valitsuste riski hindamisega. jätnud viimase turgudele. Tasub meenutada, et näiteks Kreeka reitingu kahe sajandi Eriti suurt tähelepanu tasub küsimus tõusis päevakorda alles möödunud pöörata sellise protsessi ennast aasta detsembris. Selleks ajaks oli juba peaaegu jooksul võla- toetavale võimele: arenevate ma- kaks kuud möödunud ajast, kui kreeklased ise usaldajate ees janduste kiirem kasv pole olnud olid tunnistanud olulisi manipulatsioone nende oma kohustu- kellelegi saladuseks, ometi on neilt varem avaldatud makrostatistikaga. turgudelt suurte hinnaliikumiste Hispaanial on siiani ühe suure reitinguagen- sed täitmata hirmus eemale hoitud. Praegu- tuuri Aaa ehk absoluutselt kõrgeim reiting, ehk- 13 korral. ne protsess, kus portfellides ki riik on teinud läbi hiiglaslike mõõtmetega järjest tõstetakse arenevate kinnisvaramulli, tööpuudus on suurem kui Ees- turgude osakaale, peaks aga tis ning nüüd ollakse kohustatud laenama raha muutma investorite baasi laie- Kreekale. Kõigele lisaks on Hispaania jätnud maks ning seega kohalikud turud viimase kahe sajandi jooksul võlausaldajate järk-järgult rahulikumaks. Väiksemad hinna- ees oma kohustused täitmata 13 korral. kõikumised peaksid meelitama omakorda Meenuvad J. P. Morgani sõnad, mille järgi ei ligi uusi investoreid ja see alandama järgmise põhine edukas laenamine mitte rahal ega varal, ringiga hinnaliikumisi. vaid iseloomul. Üha selgemaks saab, et eespool On võimatu prognoosida, kas selliste tsüklite kirjeldatud reitingute võime tabada õigesti kordamine toob lõpuks kaasa selle, et paljud investeeringutega seotud riske võib olla küll arenevad aktsiaturud muutuvad sama teraselt vastuvõetav ääretult stabiilses keskkonnas, kuid jälgitavaks kui praegu näiteks New Yorgi börs, muutub pehmelt öeldes küsitavaks kiireid muu- küll aga on võimalik viia portfellid sellise trendi- tusi pakkuvas olukorras. Keskkonna kiire muu- ga vastavusse. tumine on aga peamine iseloomustav omadus tänapäeva varahalduses, nii nagu see ajastu- Trend ei ole veel saatus mõiste on sissejuhatuses defi neeritud. Võib- Eespool keskendusime kahe peamise varaklassi olla suudavad reitingud kaasata ühel küllap kõige olulisematele suunamuutustele päeval piisavalt J. P. Morgani soovi- investeerimise seisukohast. Ent kui vaa- tud iseloomu kui ühte otsustavat data asja laiemalt, siis oleme nii aktsia- tegurit, kuid niikaua, kuni seda te kui ka võlakirjadega olukorras, pole veel tehtud, tuleb suhtu- kus tuleviku tootluse väljavaated da piisava skepsisega igasse ei ole märkimisväärselt head. maksevõimet väljendavas- Võlakirjade puhul on selleks se tähekombinatsiooni eriti silmatorkav märk kas või ning ka neisse, kes usuvad kahe fi nantsmaailma ankru, kõnealuste kombinat- Ameerika Ühendriikide ja sioonide absoluutsesse Saksamaa valitsuse kümneaas- ülimuslikkusse. taste võlakirjade tootlus, vasta- valt 3,2% ja 2,6%. Kui esimene Arenevad turud jääb veel 2008. aasta sügise võtavad võimu paanika tasemele, siis Saksamaa Kui võlakirjade pu- võlg pole pakkunud nii madalat hul on ajalooliselt tootlust viimased 90 aastat. olnud jaotuse kaa- Aktsiate puhul hoiab ettevõtete lukaks aluseks rei- tulemusi jätkuvalt tagasi maailmama- tingud, siis aktsiain- janduse suurema osa aeglane taastumine vesteeringute puhul on kriisist. Mõlemal juhul võib seega peljata, et üheks selliseks maailma jagamine igipõline „Osta ja hoia”-lähenemine ei pruugi arenenud ja arenevateks riikideks. Siin on olla kõige targem tegu. Selle asemel peab vara- fi nantskriis toomas kaasa selget pööret Lääne- halduril olema võimekust kasutada ära tänu Euroopa ja Ameerika Ühendriikide varahaldu- suurtele muutustele avanevad võimalused ning rite strateegiatesse. julgust reageerida kiiresti ehk nagu öeldakse – Kui eraldi arenevatele majandustele kesken- trend ei ole veel saatus.

Koht, kus raha kasvab. SUVI 2010 / INVESTEERI! 28 RUBRIIKAJALUGU Eesti head aastad

Kui autoritaaraeg kõrvale jätta, oli ainult üks ajajärk, esti Vabariigi eelmise iseseisvusaja ma- jandustaust oli ebasoodne. Kogu Euroo- mil Eesti raha-, põllutöö- või majandusministriks pa kohanemine uute tingimustega Esi- olemine võis tuua kaasa rohkem lindilõikamist mese ilmasõja järel kujunes ülimalt Evaevaliseks, sest rahvusvaheline koostöö oli kui kibedate probleemide lahendamisvastutust. nõrk. Majanduskasv oli kahe maailmasõja vahel aeglasem nii võrreldes Esimese maailmasõja eel- Need head aastad olid 1925–1929. se kui ka Teise maailmasõja järgse ajaga. Neis rasketes oludes tuli Eestil teha oma valikud. Tekst: Jaak Valge Pildid: Eesti Filmiarhiiv Taust ja varasemad otsingud Lääne-Euroopas algas tõusuaeg 1920. aastate tei- sel poolel, pärast galopeerima läinud Saksa hü- perinfl atsiooni vaigistamist ja Ühendkuningriigi taassiirdumist kullastandardile. Järsult hakkas kasvama tarbijanõudlus selliste uute kaupade ja

INVESTEERI! / SUVI 2010 Koht, kus raha kasvab. AJALUGU 29

PUHAS VESI: Tallinna filterveevärgi ehitamine 1926. aastal.

JÕGI KORDA: süvendaja Hiiglane Emajõe süvendus- töödel 22. oktoobril 1930.

le, ent tööstustooted, mida nad ostma peavad, on liiga kallid, ning võlaintressid, mida nad peavad maksma, on liiga kõrged. Eesti probleemid olid omapärased, sest Tartu rahuleping oli loonud uue ja Eesti senises aja- loos kordumatu välispoliitilise olukorra. Aastail 1920–1922 olid Eesti suhted Venemaaga pare- mad kui teistel Euroopa riikidel. Aastal 1921 kir- jutas N. Venemaa kaubandusesindaja Georgi Solomon Tallinna kohta: „Nii heatahtlikku suh- tumist kui siin ei kohta üheski teises Euroopa riigis”. Eestist sai N. Venemaale hädavajalik im- pordi- ja transiidivahendaja. Kuid seda olukorda edasi hoida ei olnud Eesti võimuses ning pärast seda, kui N. Liit end rahvusvaheliselt kehtestas, kadusid ka Eesti majanduseelised. Nõukogude propaganda ja hilisem ENSV ajalookirjutus lei- dis majandussuhete lõdvenemise süü olevat Eestil, kus olevat kardetud laiendada majandus- suhteid, sest sellega koos suurenenuks Eesti töö- lisklass ja selle revolutsioonilisus. Tegelikult ei eraldanud mitte Eesti end majanduslikult Vene- maast, vaid Venemaa tõukas ise Eesti eemale. teenuste järele nagu jalgrattad, autod, raadiod, Kogu iseseisvusaja otsiti Eestis võimalusi majan- mööbel, enam rõivaid, pagarite tehtud leib ja dussuhteid idanaabriga laiendada, tegemata see- tordid, meelelahutus ja puhkepäevad. Kõrgem juures poliitilisi järeleandmisi. tööviljakus ja palk, aga ka madalam sündimus ja väiksemad pered võimaldasid kulutada neile Kogu iseseis- Prognoosimatu idanaaber rohkem raha. Euroopas, veel enam aga Põhja- vusaja otsiti Arusaadavalt ei osatud seda äratõuget Eestis Ameerikas, tekkis arvukalt uusi teenindusette- prognoosida. Aastail 1920–1923 võimul olnud võtteid alates auto- ja raadioparandustest kuni Eestis võimalusi valitsuste majanduspoliitikat iseloomustas loo- ilusalongideni. majandussuh- tus taastada Venemaaga sõjaeelsed majandussi- Teisalt jäi see tõus tegelikult hapraks, nagu teid idanaabriga demed ning Eesti kui ida-lääne vahelise majan- tõestas peatselt saabunud Suur depressioon, ega dussilla idee. väljendunud igal pool. Kivisöe kaevandamine, laiendada, Et tegelik majanduskoostöö vähenes järsult laevaehitus, terase-, puuvilla- ja villatootmine tegemata see- juba alates 1922. aasta lõpust, osutus 1923. aasta kannatasid terava konkurentsi ja langenud hin- ajaks, mil Eesti riigivõim käitus nii, nagu oleks dade tõttu. Talupojad kaebasid, et nende too- juures poliitilisi tal olnud kindlaid andmeid, et Peipsi tagant hak- dangu hind on langenud liiga omahinna läheda- järeleandmisi. kab kohe tulema uusi rikkalikke tellimusi. Eesti

Koht, kus raha kasvab. SUVI 2010 / INVESTEERI! 30 AJALUGU

Pank jätkas laenamist Vene turule suunatud 1926 anti põllutööministeeriumi väl- tööstus- ja kaubandusettevõtetele, kuid kuna jastatud riiklikud laenud (ehitus- ja neile tellimusi ei tulnud, olid laenud aasta algu- maaparanduslaenud) ning inventari, sega võrreldes kasvanud poolteist korda. See- ehitusmetsa ja hoonete ostuvõlad üle juures oli rahastatud nõrgemaid ettevõtteid, mil- loodud Eesti Maapanga korraldusse. le omanikud olid tipp-poliitikud või neile Viimane oli rahaministri kaudu valit- lähedased isikud. susele alluv riigiasutus. Maapanga Valuline majanduspoliitiline pööre 1924. aas- ülesanne oli anda riiklikest summa- ta jooksul, mille kinnistas lõplikuks 1. detsem- dest põllumajanduse edendamiseks ber, tõestas, et Peipsi tagant tuleb pigem puna- pikaajalist laenu. seid ja kurje relvastatud mehi kui tellimusi Eesti Välislaenu küsimus jäi aga mitmel majandusele. segasel põhjusel venima. Alles 1926. a 1920. aastate teine pool oli majandustõusu lõpus arutas fi nantskomitee uuesti re- periood, mil realiseeriti 1924. aasta lõpul mää- formiga seotud küsimusi ja väljendas ratletud suund. Raha- ja pangandusreformid laenu suhtes oma positiivset seisukoh- viidi lõpuni, suurem rõhk pandi põllumajandu- ta. 8. detsembril 1926 kirjutas rahami- sele ning Eesti ekspordituruks tunnustati ühe- nister Leo Sepp alla fi nantskomitees selt Lääne-Euroopa. heaks kiidetud laenulepingu protokolli- le, kus oli määratud kindlaks ka Vajalikud rahandusreformid välislaenu suurus: 1,35 miljonit nael- Kahe maailmasõja vahel oli välisekspertide roll sterlingit (27,7 miljonit Eesti krooni). Eesti riigi majanduspoliitika kujundamisel mõõtmatult väiksem kui praegu. Õieti kasu- tati välisnõustamist, Rahvasteliidu ekspert- abi, ainult üks kord: rahandusreformide juures, ning selgi puhul oli tegevusliin majanduspoliitika liidritel niikuinii juba varem teada. Ent autoriteetse ja erapooletu institutsiooni hinnang aitas siiski reformide mainet kindlustada ning saada välislaenu. Nimelt oli Friedrich Akeli valitsus palu- nud septembris 1924 – ägeda sisepoliitilise võitluse tingimustes – Rahvasteliidu Nõu- kogu arvamust Eesti fi nantsseisu kohta. Järgmise aasta jaanuaris saadeti Eestisse Rahvasteliidu peasekretäri abi Joseph Ave- nol ja majandusteabe osakonna juhataja Alexander Loveday. Eesti olukorra kohta ettekande teinud Avenol tabas talle teada olnud Seejärel võeti Riigikogus 1927. aasta mais vas- KÜTUSEKETID faktide piires asja olemust täpselt. Ta märkis, tu vastavad seadused ning Eesti Panga uus põhi- KOHAL: et Eesti Pank on Venemaaga kaubandussuhete kiri, mis hakkasid kehtima 1928. aasta algusest. Shelli bensiinijaam taastamise lootuses külmutanud u 60% oma res- Juunis emiteeriti Londonis, Amsterdamis ja Tallinnas 1929. sursse ning et „ministrid ei ole olnud ükskõik- New Yorgis Eesti esimene välisbörsidel noteeri- aastal. sed oma erahuvide suhtes”. Avenol tõi positiiv- tud välislaen. Oma suuruselt ei olnud välislaen sena esile Eesti väikse välisvõla, mida oli eriti oluline (u 25% Eesti 1928. aasta korrektselt tagasi makstud, ning raudtee, tele- riigieelarve tuludest), kuid see oli siiski graafi ja posti kasumlikkuse, samuti põlluma- kasulik Eesti pideva kapitalipuuduse janduse edusammud ja ühistute tõhususe. leevendamiseks ning mingil määral ka Delegatsiooni arvates oli põhiline Eesti Panga usalduse tekitamiseks Eesti rahandus- reorganiseerimine iseseisvaks asutuseks. Valit- süsteemi vastu. susel soovitati anda Eesti Pangale üle oma Rahasüsteem rajati kullatagavara. Samuti peeti vajalikuks asutada kullavaluuta standardile hüpoteegiinstitutsioon pikaajalise laenu (üle ja rahaühikuks määrati 10-kuulise tähtajaga) operatsioonide jaoks. kroon, mis oli võrdne Tegelikult võisid need ettepanekud pärineda 0,4032 grammi puhta 1924. aastal majanduspoliitilise pöörde teinud kulla hinna (võrdne valitsuselt, eelkõige Otto Strandmanilt, kes oli Rootsi krooniga) ja 100 juba peaaegu aasta varem paljudes oma sõna- senise Eesti margaga. võttudes sama rõhutanud. Valitsus kaotas õiguse 1926. aastal tehti Eestis oluline reform põllu- anda välja riigikassatäh- majanduse laenustamise valdkonnas. 1. juunil ti. Eesti Pank kujunes

INVESTEERI! / SUVI 2010 Koht, kus raha kasvab. AJALUGU 31

See väljendus eelkõige laenuvaldkondade teisenemises. Kui 1922. aastal oli kõigist riiklikest laenudest läinud tööstusele 55%, kaubandusele 33% ja põllumajandusele vaid 12%, siis 1928. aastal olid samad näitajad vas- tavalt 33%, 9% ja 58%. Esimene pööre oli toimunud juba 1924. aasta lõpus, mil Eesti Pank sai valitsuselt instruktsiooni põlluma- janduse suuremaks laenustamiseks. Teine järsem pööre krediidipoliitikas põllumajan- duse poole tehti 1926. aastal, mil Eesti Pank sai valitsuse uue instruktsiooni, seekord käsuga suunata laenud esmajoones väike- ja kesktööstusesse ning likvideerida kiiresti elujõuetute ettevõtete pandid ja tagatised. Viimased olid pikemat aega kahjumiga või ladudesse töötavad suurettevõtted.

Teise äärmusse Majanduspoliitika rõhuasetuse pendel kaldus pärast 1924. aastat teise äärmusse, sest idaorientatsiooniga suurtööstuse eba- õnnestumine oli kallutanud arvamusele, et Eestis on tööstuslik tootmine täiesti INNOVATSIOON: perspektiivitu. Valdav oli arvamus, et Eesti võib esimene elektrirong Nõmme jaamas 1924. aastal. saada Taani kombel jõukaks ka agraarmaana. Eesti agraarsaaduste hinnataseme ja sellest uue põhikirja kohaselt moodsaks emissiooni- johtuvalt spetsialiseerumise määrasid eelkõige aktsiapangaks, mille enamusaktsionäriks jäi ekspordivõimalused. Põllumajanduse struktuu- riik, selle laenutegevust piirati ja kauplemine rimuudatused olid hoogsad. Eesti põllumajan- keelati. Eesti Panga peaülesandeks jäi rahaväär- duse kogutoodangu kasvu peatagajaks oli 1920. tuse hoidmine ning krediidi üldine reguleerimi- aastatel loomapidamine, eriti piimakarjakasva- ne. Rahvamajanduse riikliku rahastamise üles- Riigi majandus- tus. Teiste harude kasv kõikus ja sai kohati üsna anne läks aga vast asutatud Pikalaenu Pangale. suuri tagasilööke. Linakasvatus taandarenes. poliitika põhi- Riigi majanduspoliitika põhisuunaks sai nn Põllumajandus ja suunaks sai nn taanistamine ehk intensiivse põllumajanduse Lääne-Euroopa turud taanistamine viljelemine suhteliselt väikestes taludes, tihti 22. juulil 1925 kirjutas Pravda: „Eesti, kõige äba- ostetud loomasööda baasil. Peaaegu pool karja- rikum Balti lilliputtidest, jätkab teed majandus- ehk intensiivse saaduste (või, sealiha jm) toodangust eksporditi liku pankroti poole. Suurtööstusest, mis olid põllumajanduse Lääne-Euroopasse. Eesti riik toetas seda poliiti- enne sõda väljapaistvalt arenenud, on jäänud kat paljude meetmetega, aga eelkõige laiaulatus- alles ainult varemed. Osa põllumajandust elab viljelemine liku krediidiprogrammiga eksportvõid tootvate üle kriisi, sest kolonistid ei suuda kõrge rendi suhteliselt piimatalituste asutamiseks (Eesti ekspordi kohta tõttu jalgele tõusta. Kaubanduses on täielik sei- väikestes talu- vt artiklit Investeeris! nr 8). sak, kuna üha enam vaesuvate laiade masside Eesti põllumajandusest sai tõusuaastail ela- ostujõud on tühine, sissevedu ületab väljaveo des, tihti oste- tist ligikaudu 650 000 inimest, tööstusest pisut 25%. Senini on päevakorral rikka välismaise onu tud loomasöö- üle 200 000, ülejäänud tegutsesid teenustesek- otsimine, kes annaks Eesti spekulantidele ja toris. Need arvud tõusuaastatel ei muutunud. riigivarastele kas või miljon naelsterlingit. da baasil. Ka SKT kasvas vähe, sest Eesti põllumajandus Ei ole imekspandav, et töötatöölised, kokku kui peamine majandusharu oli tihedas sõltuvu- 60 000 inimest, ja külakehvikud, kes on ses nii ilmaoludest kui ka välisturu konjunktuu- määratud näljasurmale, peavad pidama rist ning ilmutas seetõttu aastati tugevat kõiku- võitlust olemasolu eest”. mist. Siiski oli vundament edasiseks arenguks Tegelikult ületas Pravdas pakutud tööta- loodud just neil aastail, mida kaasaegsed pidasid tööliste arv Eesti töötute arvu üle kümne korra tookord pigem suure edu väikseks eelmänguks. (nagu ka Eesti üldist tööliste arvu), Eesti välis- Tegelikult osutus see aeg demokraatliku Eesti kaubandus oli tasakaalus ning „laiad massid” parimaks ajastuks. Uus ja tõepoolest järsk ei vaesunud, vaid kosusid tasapisi. Ühes oli majandustõus tuli pärast kriisi ning krooni Pravdal aga õigus: 1924. aasta kriisi järel tehti devalveerimist 1930. aastate teise poole auto- oluline ja paratamatu majanduspoliitiline kraatliku valitsuse ajal, ent hoopis teistes tingi- pööre põllumajanduse kasuks. mustes.

Koht, kus raha kasvab. SUVI 2010 / INVESTEERI! 32 guru

Tekst: Ants Vill, pildid: Corbis Kõige kõvem Trump Kinnisvaramogul Donald Trump (64) on kuulutanud, et tema nimi iseenesest on väärt vähemalt viit miljardit dollarit ning kodulinn New York on tänu tema arvukatele ehitistele elegantsem, kaunim ja tõhusam.

ärast sadu hiiglaslikke äriprojekte ja ligi 12 miljoni dollariga edasi müüdud küla teenis miljardi dollariga kahjumis olemist on Trumpidele kuus miljonit dollarit puhaskasu- üleilmne telestaar Donald „Ma vallan- mit. Donaldil polnud sugugi kavas piirduda isa dand teid!” Trump taas miljardär, kes jälgedes käimise ja alamale keskklassile korterite Pkuulub Forbesi tabeli järgi suisa maailma kuul- ehitamisega. Ettevõte vajas laenuraha ja suur- suste esisajasse. Trump on mees, nimi ja suur- suguseid projekte. bränd. 1971. aastal kolis 25-aastaseks saanud Trump kapitalismipealinna südamesse Manhattanile, Ei püsinud pudeliski paigal sest ta oli jõudnud arusaamisele, et Õunalinn on Sõjajärgse lootuste tõusu ajal ilmavalgust näi- tõeline ehituslik El Dorado tema peas mõlkuva- nud poiss, kellele pandi nimeks Donald John, te pillavate ehitusprojektide elluviimiseks. Pea- oli New Yorgi jõuka ja tuntud kinnisvaraarenda- legi hoomas ta juba tollal, et avalike ehitistega on ja Fred Trumpi pere viiest lapsest neljas. Tuleva- võimalik teenida ühtlasi suurt sotsiaalset kapita- se kuninga koolitee ei kulgenud alguses sugugi li. Esimene Trumpi võit oli see, et ta sai õiguse tõrgeteta. Elitaarsesse erakooli pandud Donald arendada pankrotistunud raudteetehaste piir- kogus seal endale nii palju kuumi süsi pea peale, konda Manhattani läänekaldal, saavutades selle, et kolmeteistkümnendal eluaastal otsustas isa et just sinna otsustati rajada linna konverentsi- saata ta New Yorgi sõjaväeakadeemiasse. keskus. Samas tabas ettevõtjat väike tagasilöök, Mundris õppur rakendas oma energia ja läbi- nimelt ei võtnud linn vastu pakkumist anda löögivõime akadeemilise, seltskondliku ja sport- keskusele nimeks Trump. liku edu saavutamiseks. Ehkki Donald mängis Edu saavutamisel oli abiks asjaolu, et Trump seejärel lühidalt mõttega jätkata õpinguid fi l- oskas ära kasutada avaliku sektori huvitatust: miakadeemias, valis ta siiski kinnisvara kui „hul- toonases fi nantskriisis vaevelnud linnavalitsus ga parema äri”. Õpingud Pennsylvania ülikoolis andis talle investeeringute vastu 40-aastase päädisid 1968. aastal majandusteaduste bakalau- maksusoodustuse. Keskusega oli omajagu reusekraadiga ning seejärel asus Donald täis- sekeldamist, sest esialgu kavandatud 110 miljoni kohaga tööle isa kinnisvarafi rmas The Trump dollariline projekt läks linnale lõpuks maksma Organization, kus ta oli juba tudengipõlves ligi miljardi. Sellegipoolest ei soovinud linn suviti ametit õppimas käinud. kasutada Trumpi pakkumist võtta projekt üle ja see tasuta lõpetada. Kangemad plaanid kui isal Mõni aeg hiljem, 1980. aastal hakkas linnava- Trumpi esimesi suuri projekte oli Ohio osariigis, litsus renoveerima kuulsat Wollmanni liuvälja kus ta viis põllupealse 1200-ühikulise Swifton Central Parkis. Kavandatud kahe ja poole aastane Village’i uusküla ainult ühe aastaga kahekol- projekt oli veninud juba kuuendasse aastasse mandikulisest elaniketühjusest täisasustatuseni. ning kulutused olid ületanud 12 miljonit dollarit,

InvesteerI! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. guru 33

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / InvesteerI! 34 guru

ent lõpp ei paistnud ikka veel. See oli Trumpi nimeks Trump Plaza. Trump ostis ka samast võimalus: ta lõpetas kuusaastakuprojekti kuue lähedalt Hiltoni kasiinohotelli ning kompleksi kuuga ja raha juurde ei küsinud – lõpetamiseks nimeks sai juba Trump’s Castle (Trumpi kind- planeeritud kolmest miljonist dollarist jäi lus). Mõni aasta hiljem ostis ta Atlantic Citys üles 750 000 kasutamata. Liuväli sai Trumpi nime. maailma suurima kasiinohotelli Taj Mahal, mis avas Trumpi rahaveskina uksed 1990. aastal. Sidemed, sihikindlus ja täpsus New Yorgis laiendas Trump samal ajal harju- Nagu õpikunäide oli viis, kuidas Trump muutis muspärasemat ehitusäri. Ta ostis Central Parki pankrotistunud hotelli Commodore esindusli- äärse apartementide hoone, et ehitada sinna kuks Grand Hyattiks. Asukoht oli ideaalne, vaja suur korterpilvelõhkuja, samuti omandas ta sel- oli vaid leida hotellikett, kes oleks huvitatud le kõrval olnud hotelli. Sel korral tabas Trumpi kesklinnas hotelli omamisest. Linnalt hankis tagasilöök: luksuskorterite üürnikud hakkasid Trump pikaajalise maksusoodustuse ning asus vastu ja seljatasid ärimehe kohtus. Hotelli reno- seejärel asja kallale. Allakäinud võõrastemaja veeris ta sellegipoolest ning nimetas selle renoveeriti põhjalikult ja sellele ehitati muljet Trump Parciks. Aastal 1985 hankis Trump üliti- avaldav peegelklaasist fassaad. Aastal 1980 hedalt täis ehitatud Manhattanil priske talu jagu avatud Grand Hyatt tõi Trumpile suure äriedu. ehk üle 30 hektari maad, maksis selle eest 88 Kui tahad rikkust ja kuulsust, ehita nagu miljonit dollarit ning asus ehitama Telelinna pöörane, ehita Manhattanile! ehk Television Cityt. Peab nentima, et tema maa- Ühe teo üle tunneb Donald Trump siiani ilma kõrgeima pilvelõhkuja rajamise plaanid ta- uhkust: ta hankis linna parimasse paika Viiendal kerdusid: osalt kohalike võimude vastuseisu tõt- avenüül Tiffany kõrvale krundi, kuhu püstitas tu, osalt ka seepärast, et need olid kooskõlastuste toona müstilise 200 miljoni dollariga korteri- andmisel loiud. Kolm aastat hiljem ostis jätku- kompleksi Trump Tower, mille kujundas mui- valt särtsu täis Trump ära Plaza hotelli, kulutas dugi ülimenukas Der Scutt. 58-korruselises ostmisele-ümberehitusele ligi pool miljardit tornis on läbi kuue korruse ulatuv roosa dollarit ning avas veel ühe Trump Plaza. marmoriga kaetud aatrium ja 24 meetri Seejärel küünitas Trump lõuna poole, kõrgune kosk. et rajada Floridasse West Palm Beachi suur elurajoon. Lisaks ostis ta kolmandiku mil- Mängurile meeldib jardi dollariga Easter Air Lines Shuttle’i kasiinoraha (mis sai nimeks loomulikult Trump Kui New Yorgi naabervallas Shuttle), et proovida kätt lennundu- hakati lubama kasiinopida- ses. mist, oli Trump kohe oma Impeerium laienes peaaegu pi- plaanidega platsis. Ta soetas durdamatult – Trumpi suur haare ja Atlantic Citysse tüki kinnis- halastamatu juhtimisstiil olid tõhu- vara ja lõi koos Holiday Inns sad. Tal piisas telefonikõnest, et saa- Corporationiga ühisfi rma, da 100 miljoni dollariline tagatiseta mille Trump varsti tervikuna laen. Pole ime, et Trump riskis üha endale ostis. Veerand miljar- enam: oli ju nii palju neid, kes taht- dit dollarit maksnud õnne- sid üksteise võidu riske tema eest mängukeskus avati 1982. aastal ja see sai loomulikult

InvesteerI! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. guru 35

kanda. Jaanuaris 1990 lendas Trump USA lääne- hiigelprojekt on lõpuni realiseeritud. Seni sun- rannikule Los Angelesse, et tõmmata pidulikult niti Trumpi tegema seda, mida ta kõige paremini kate miljardidollariliselt projektilt, milleks oli oskab – ehitama – ning ta sai ehitamise ja üld- 125-korruseline büroo- ja kortermaja. juhtimise eest ka mõõdukat palka. Omanikud andsid aga Trumpile õiguse paigaldada kerkiva- Kinnisvaraturu kokkukukkumine Hoolimata tele ehitistele oma nimi, sest see tähendas Siis aga pööras kogu Ameerika kinnisvaraturg sellest, et väga palju positiivset nii Donaldile endale taas kord ettearvamatult langusele. Trumpi kui ka elamute ostjatele. impeerium sulas nagu juunikuine lumi: tema endisaegade selleks ajaks 1,7 miljardi dollariliseks kasvanud hiigelhoog ei Taaselustumisele kümme aastat omavarast jäi alles vaid nutune 500 miljonit. Isiklikust rahakriisist väljumise järel käivitas Ettevõte The Trump Organization vajas suurt tahtnud kuidagi Trump taas mitu suurprojekti. Hotellitornide laenusüsti otse veeni, et pääseda kiirest koomas- naasta, õnnes- ehitus Honolulus tundus olevat tõeliselt edukas, se langemisest. Paljude hinnangul oli Trumpi tus Trumpil Chicagos läksid asjad veidi keskpärasemalt, allakäik kui koondjutustus 1980. aastate äri-, samasugune projekt Torontos põdes venimis- majandus- ja sotsiaalsete mullistuste palavikuli- säilitada ja haigust, liiatigi kärbiti sealse torni plaanitud ses õhkkonnas esile kerkinud ärimeeste saatu- suurendada kõrgust. Tampas oli samuti käsil torni ehitamine sest. Näiteks miljardilist Taj Mahali oli Trump ning esialgu läks müük nii hästi, et sissemaksed edukalt rahastanud rämpsvõlakirjadega, pide- oma kuulsust pandi lausa uuesti müüki. Ehituse algus jäi siiski valt laienenud äri toitus peamiselt lisalaenudest hiilgava ehitaja, venima ja tulid ka kohtulood. Floridas Fort ja ajatatud maksetest. Lauderdale’is peatati üks suurprojekt, et anda Trump otsis kriisiabi pankrotikaitsest ning halastamatu, samas linnas hingamisruumi järjekordsele ho- tippaegadel oli ta personaalselt „punases” kogu- kuid äärmiselt tellitornile. Atlantasse rajatavad Trumpi tornid ni 900 miljoni dollariga. Pangad ja aktsionärid tõhusa tippjuhi- olid tükk aega müümata pindade üleriigilise kaotasid sadu miljoneid dollareid, kuid kannata- pingerea eesotsas. sid võlgade restruktureerimise välja. Taj Maha- na ning särava Hoolimata sellest, et endisaegade hiigelhoog list andis Trump poole ära, sai madalama intres- seltskonna- ei tahtnud kuidagi naasta, õnnestus Trumpil simäära ja ajapikendust. Plaza hotell käis läbi säilitada ja suurendada oma kuulsust hiilgava samasuguse tee. Selliseid manipulatsioone oli inimese ja ehitaja, halastamatu, kuid äärmiselt tõhusa veel ja veel ning 1994. aastaks oli Trump taas visioonidega tippjuhina ning särava seltskonnainimese ja suures mängus tagasi: enamik tema isiklikke ärimehena. visioonidega ärimehena. võlgu oli maha pestud ja ärivõlgnevuste 3,5 mil- Edevusest ei ole tal puudust tulnud: aastal jardist dollaristki põhiosa makstud. Lennufirma 1999 andis ta avalikult teada, et kaalub osalemist oli läinud, kuid Trump Tower jäi siiski alles, Ameerika Ühendriikide 2000. aasta presidendi- nagu ka kolm kasiinot Atlantic Citys ja veel hulk kampaanias Reformipartei kandidaadina. Roh- nipet-näpet. Chase Manhattan Bank, mis oli ku- kem pole sellest asjast siiski kuulda olnud, küll nagi andnud raha, au ja hiilgust ning suurt raha aga on Trump avalikkuse tähelepanu endal tõotanud Manhattani raudteehoovide arenda- hoidnud mitmesuguste muude, alatihti ka ärist miseks, müüs Trumpi selle portfelli Aasiasse. eemal olevate toimetamistega ning arvamusliid- Trumpile lubati 30 protsenti, kui see West Side’i

Töö on tõeline armastus Laialt tuntud hüüdnime The Donald (ehk Donald ülisuure algustähega) andis Trumpile tema esimene naine, Tšehhi päritolu kunagine silmapaistev spordi- tüdruk Ivana (neiuna Zelničkova), kellega Trump oli abielus aastail 1977–1992. Sellest väga avaliku ja valuliku lahutusega lõppenud abielust sündis kolm last. Järgmised kuus aastat kestnud abielust Marla Maplesiga on Donaldil üks laps. Aastal 2005 sõlmi- tud kolmandast abielust Trumpist 24 aastat noore- ma sloveenitari Melania Knaussiga sündis perre poeg, kes on ärimehe viies mantlipärija. The Donald on öelnud, et Ivanal ja Marlal oli omal ajal väga ras- ke, sest nad pidid pidevalt konkureerima Trumpi tööga, mis olevat tema tõeline armastus.

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 36 guru

riks olemisega peaaegu kõigis tähtsamates elu- juhtima telejaama NBC ka siinmail tuttavaks valdkondades. Trump kui meedianähtus lihtsalt saanud ja matkimist leidnud tõsielusarja „Mant- töötabki nii: temalt küsitakse nii Bushi, Clintoni- lipärija”, kus kamp noori ärimehehakatisi üritas te kui ka Obama kohta, äriasjadest rääkimata. Trumpi impeeriumisse tuluka koha võitmiseks Chicago torni müük oli jäänud lonkama ja üksteist peaaegu nahka pista ja The Donaldi Kui on piisa- kui saabus uus kriis, ei jätkunud Trumpil raha heakskiitu ära teenida. Selle seriaali vahendusel näiteks selleks, et maksta 2008. aasta lõpus sai kõigile selgeks Trumpi põhiline tööriist ehk valt raha, Deutsche Bankile tagasi 40 miljoni dollariline fraas „Ma vallandan teid!”. siis on kõige laen. Väites, et kriis on jumala tahte ilming, pu- ges ta laenulepingu sätete taha ning algatas vas- Muud ärid samuti aktiivsed parem tuhagi oma imago kahjustamise eest. Trumpile kuulub koos NBC-ga kahepeale üle- Kõikvõimalikest vapustustest hoolimata on ilmne missimasin ehk The Miss Universe Orga- pikaajaline tornide, elurajoonide, kasiinode ja paleede ehi- nization, mis toodab Miss Universumeid, USA investeering tus Trumpil kokkuvõttes üllatavalt edukalt läi- misse ja USA teismeliste misse. Veel kuulub talle nud. Ainuüksi lõpetatud suurprojektide nime- osalus mitmes haldusfirmas ja finantsettevõttes. kinnisvara. kirjas on oma 20 nimetust, millest igaüks on Eriti hästi edeneb aga Trumpi nime müük: väärt vähemalt paarsada miljonit dollarit, lisaks kinnisvaralaenufirma Trump Financial, elamu- võib eraldi välja tuua hilisematel aastatel alanud müügiäri Trump Sales and Leasing, ärikool golfiradade jõulise arendamise. Trump University, restoraniäri Trumpi Toweris, Käib ka hoopis isemoodi äri: paljud kinnisva- turismiäri internetis GoTrump, meesterõiva- raarendajad maksavad Trumpile maksu selle ja aksessuaariäri Donald J. Trump Signature eest, et nad saaks oma äri õitsele löömise nimel Collection, pudelivesi Trump Ice, ajakiri Trump kasutada Trumpi nime ja kasutada teda maskoti- Magazine, nagu ka Trump Golf, Trump Institu- na, ehkki tegelikult need ärid talle ei kuulugi. te, Trump The Game, Trump Vodka ja Trump Nii-öelda litsentsimisäri, mida juhivad Donaldi Steaks. lapsed, on väärt ligi 600 miljonit dollarit. Lisaks teenivat Trump viis miljonit dollarit iga loengu eest Ameerika suurimas – telesarja Meedia on suurem kui elu „Seks ja linn” vahendusel popikooni staatuse Donald Trump on kasvatanud oma imagot rah- saanud täiendusõppekoolis Learning Annex. vusvahelise kaliibriga äri- ja meediakuulsusena Viimati asutas Trump vitamiinide otseturustus- mõõtmeteni, mis on võimaldanud tal saada isik- firma The Trump Network, mis müüb nii lik täht Hollywoodi kuulsuste allee sillutisse. igasuguseid vitamiine kui ka salendavaid Kahekordne Emmy nominent on mänginud ise- preparaate ja tuju tõstvaid jooke. end karikeerivaid tegelasi teleseriaalides ja filmi- Kokkuvõtteks ütleb ka praeguses majandus- des, sealhulgas jõulumenuki „Üksinda kodus” kriisis ellu jäänud Donald Trump: „Kui on piisa- teises osas. Oma totravõitu soengu, iseäraliku ja valt raha, siis on kõige parem pikaajaline inves- jõhkravõitu käitumismaneeriga on ta andnud teering kinnisvara. Minu jaoks on see ala, mida tööd lugematutele koomikutele, karikaturistide- tunnen põhjalikult. Aga ega majandus tervikuna le ja jutusaadete tegijatele. enne edasi ei arene, kui pangad julgevad taas Kõige parem on asju aga ikka enda käes hoi- hakata laenu andma,” leiab Trump ja lisab, et da, seepärast asus Trump 2003. aastal tootma ja hirmudel ei tohi lasta kainet talupojamõistust kõrvale tõrjuda.

Kirjamees Trump Mainekujunduslikult ja ka äriliselt on Ameerikas olnud väga kasulik kirjutada raamatuid. Trumpil on väärtuslikest näpunäidetest ja õpetlikest lugudest koosnevaid teoseid rohkem kui mõnel elukutselisel ja väljaõppinud kirjanikul. Elulooline „Tehingu kunst” oli esimene pääsuke, mis ilmus 1987. aastal. Rik- kaks saamise ja rikkana ellujäämise käsiraamatuid on tulnud temalt ühtlase joana, viimased andmed on hiidkriisi algusaastast 2008. Miljonid lugejad on otsinud Trumpi raamatutest vastust küsimusele, kui- das on odavkorterite arendajana alustanud mehe elukäigust ja tegemistest saanud Ameerika unelma tüüpi edulugu ning äärepealt ka kõige vaatemän- gulisem pankrotidraama. See on vintske taastulemise ja meediategelaseks muutumise meeltülendav argipäevaeepos.

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. rubriik 37

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 38 rubriik

MAJANDUS. UUDISED. ANALÜÜS.

WWW.E24.EE

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. PENsiONiFONDiD 39

Tekst: Tiit Efert, pilt: Marko Mumm Mida kliendid küsivad? Kliendihaldur Juliet Mason nõustab LHV-s pensionikogujaid sobiva fondi valikul ning soovitab inimestel jälgida oma fondi käekäiku.

Suheldes igapäevaselt inimestega, kes soovivad teavet pensionisüsteemi ja -fondide kohta, on kindlasti koorunud välja peamised küsimused. Millised need on? Tavaliselt soovib inimene teada, millises fon- dis tema pensionivara hoitakse, kuidas vaadata oma pensionikonto seisu, kas fondist saab välja astuda, mille poolest fondid erinevad ja kuidas fondi vahetada. Tihti küsitakse ka seda, miks uued sissemaksed kohe uude fondi ei laeku, vaid alles 1. jaanuari seisuga.

Iga aastaga koguneb II sambasse raha juurde, mistõttu muutub üha olulisemaks fondi valik, kus seda raha hoitakse. Mida Sa soovitad pensionifondi valikul Rõõmustav on tõdeda, et inimeste tead- LHV fondid silmas pidada? likkus ja huvi oma pensionivara kogumise Pensionifondi valikul on kõige tähtsam fondi vastu kasvab. Võrreldes eelmise aastaga on saavad kliente tootlus, kuid on veel mitu nüanssi, mida tuleks üha rohkem neid pensionifondide kliente, järjest juurde arvestada (sünniaasta, riskitaluvus, sissemaksed kes liituvad LHV fondidega teadliku valiku jms). Seetõttu oleks vajalik individuaalne lähe- alusel. Nad on üsna hästi kursis sellega, kui- Head investeerimistulemused nemine ja nõustamine. das valida endale sobiv fond. Noori huvitab meelitavad pensionikogujaid jät- Investeerimine II pensionisambasse ja sinna nii kogumine kui ka säästmine. kuvalt LHV fondide poole üle tu- kogunenud raha hulk määravad ära tulevaste Väheneb nende hulk, kes lihtsalt käega lema. Juunikuu alguseks oli üle väljamaksete suuruse – uisapäisa tegutseda ei löövad või arvavad, et tegu on tühise kohus- 11 000 teise samba omaniku ole mõistlik. Arvan, et inimesed on piisavalt tusega või et pensionipõlveni on liiga palju esitanud avalduse hakata järg- arukad, et valida endale sobiv pensionifond. aega. misest aastast koguma pensio- Klientide tagasiside tulemusena julgen väita, niraha mõnes LHV pensionifon- et seni on olnud õige otsuse tegemiseks vajalik- Inimesed liituvad LHV pensioni- dis. Praegu kogub teise samba ku teavet vähe ja kahjuks leidub ka eksitavat fondidega üsna aktiivselt. Mis on pensioniraha LHV-s aktiivselt teavet. Olen seda meelt, et igaüks, kes puutub peamised põhjused, miks praegu üle 33 000 inimese, mis on oma igapäevatöös kokku pensionifondi klienti- LHV kasuks otsustatakse? 40% rohkem kui aasta dega, peaks võtma südameasjaks edastada LHV pensionifondide vastu on huvi tõe- tagasi. Oodatult kasvab LHV objektiivset teavet iga pensionifondi kohta, ole- poolest väga suur, sest need on jätkuvalt pensionifondide klientide arv nemata sellest, kes konkreetset fondi haldab. parima tootlusega. Oleme saanud edukalt tänavu veelgi enam.

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / InvesteerI! 40 PENsiONiFONDiD Kasutad konkurendi teenust, II sammas: LHV fondid on hõivanud tabeli ülemise otsa Seisuga 9. aprill 2010 kuid ei ole rahul kvaliteedi ega hinnaga? Liitumisaeg enne 30.04.2002 31.1 0 . 2 0 0 2 31.1 0 . 2 0 0 3 31.10.2004 31.1 0 . 2 0 0 5 31.1 0 . 2 0 0 6 31.1 0 . 2 0 0 7 31.1 0 . 2 0 0 8 Vaheta tasuta parema vastu, Investeeritud fondi (kr) 46 235 43 990 39 138 33 895 28 051 212 3 2 12 995 3745 LHV Pensionifond S 62 768 59 164 51 828 44 223 36 171 27 168 16 649 5004 kõigest 150 krooni kuus. LHV Pensionifond L 61 743 57 596 48 965 40 605 32 584 24 637 16 017 5200 LHV Pensionifond XS 60 587 57 315 50 458 43 201 35 415 26 693 16 425 4977 LHV Pensionifond XL 60 117 56 565 48 850 40 965 32 983 24 778 16 041 5230 LHV Pensionifond M 59 879 56 566 49 468 42 024 34 232 25 823 16 348 512 2 Sampo Pension 50 56 681 53 142 45 918 38 698 31 448 23 616 15 100 4 814 Ergo Pensionifond 2P2 54 691 51 209 44 060 37 132 30 444 23 287 15 406 518 2 SEB Konservatiivne 53 560 50 719 44 757 38 515 31 941 24 119 14 767 4570 Pensionifond Sampo Pension 25 53 403 50 348 44 016 37 480 30 697 23 142 14 587 4604 Ergo Pensionifond 2P1 52 523 49 693 43 733 37 555 31 051 23 459 14 370 4 418 Sampo Pension Intress 51 990 49 237 43 471 37 357 30 726 23 099 14 189 43 81 SEB Progressiivne Pensionifond 49 151 46 046 39 676 33 426 27 342 20 943 14 026 5 012 Swedbank Pensionifond K3 48 707 45 560 39 165 32 984 27 052 20 735 13 806 4851 Swedbank Pensionifond K1 46 771 44 285 39 156 33 805 28 083 21 290 13 301 4 313 Swedbank Pensionifond K2 46 670 43 951 38 439 32 714 27 003 20 582 13 312 4 519 Nordea Pensionifond A 512 6 Nordea Pensionifond B 4880 Nordea Pensionifond C 4686 • Tabelis on arvestatud, et inimene on saanud Eesti keskmist palka ja teinud pensionifondi igakuiselt järjepidevaid makseid. Allikas: Pensionikeskus, Äripäev • Arvestatud on osakute sisenemis- ja väljumistasusid ning osakute laekumise päevaks on valitud selline päev kuus, mil emiteeriti kõige rohkem fondiosakuid. • Punase kirjaga on märgitud summad, mille tootlus on sissemaksete summast väiksem.

hakkama nii headel kui ka halbadel aega- otud hüvedega valikuid. Seega ei saa muud del. Peamine põhjus, miks oma senine fond pangateenused olla pensionifondidega seotud! LHV fondi vastu vahetatakse, on meie fondide Fondivaliku puhul kerkib esile veel hulk stabiilne tootlus – inimesi huvitab nende pen- argumente, kuid et fondid erinevad nii tootluse, sionivara suurus. riskiastme kui ka haldustasu jms poolest, ei saa Teine oluline põhjus on see, et meil on piisa- fondi iseloomustamiseks neist ühtegi eraldi valt palju fonde, mille vahel valida, ning LHV- esile tõsta. Mõistlik on vaadelda kõiki asjaolusid sisene fondivahetus ei too kaasa lisakulutusi. Ea- koos ning leida igaühele just temale sobiv kamad kliendid tunnevad huvi tasakaalustatud pensionifond. strateegiaga ja võlakirjafondide vastu, mis aita- Kliendi soove tuleb arvestada ja tema valikut vad enne väljamaksete algust investeerimisriske mõjutada ei ole korrektne. Klienti saab valiku maandada nii, et alles jääks ka korralik tootlus. tegemisel aidata eelkõige tõese ja objektiivse teabe andmisega. Mis põhjustel on osa inimesi otsustanud koguda raha mõne teise panga pensioni- Kas kõikidest küsimustest LHV pensioni- ÜLESKUTSE fondi, mitte LHV-sse? fondide kohta on endiselt kõige sagedasem Põhjused on erinevad ja mõneti ka üllatavad. „no kuidas teil siis ikkagi nii hästi läheb”? Pensionisüsteemi ja Kõige sagedamini mainitakse lihtsalt mugavat Usun, et iga pensionifondi haldaja teeb oma fondide juures on hulk soovi hoida kõik „oma asjad” ühes pangas (kodu- tööd oma parimal viisil. Eks see ole samasugune nüansse. Kui sul on pangas). Leidub neidki, kes on võtnud või soovi- töö nagu iga teinegi – ühed lihtsalt on edukamad Kampaania kehtib ainult uutele liitujatele kuni 1. juulini 2010. küsimusi, võta julgesti vad võtta teatud pangast laenu, ning neil on hirm kui teised. Olulised on muidugi pikaajalised in- LHV-ga ühendust! kaotada soodne laenuintress või muud hüved. vesteerimiskogemused ning hea meeskonnatöö Samas on kogumispensionide seaduse § 14 parima fondijuhi käe all. Lihtsalt tuleb uskuda Juliet Mason, lõikes 51 öeldud, et panga muude teenuste tingi- oma tegemiste edusse ja nii see sünnibki! Helista 687 0722 ja lepi kliendihaldur mused ei tohi sõltuda kliendi pensionifondi va- Kuid mis kõige tähtsam: ilma suurepäraste 680 2606 likust. Inimesed sageli ei tea, et neil on õigus ise klientideta poleks ka meie tööd. Meil on hea [email protected] endale sobiv pensionifond valida ja et pankadel meel kohelda iga klienti erilisena, pakkudes talle kokku tasuta demo! on keelatud mõjutada pensionifondiga mittese- meeldivat ja vastastikku lugupidavat koostööd.

InvesteerI! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. rubriik 41 Kasutad konkurendi teenust, kuid ei ole rahul kvaliteedi ega hinnaga? Liitumisaeg enne 30.04.2002 31.1 0 . 2 0 0 2 31.1 0 . 2 0 0 3 31.10.2004 31.1 0 . 2 0 0 5 31.1 0 . 2 0 0 6 31.1 0 . 2 0 0 7 31.1 0 . 2 0 0 8 Vaheta tasuta parema vastu, Investeeritud fondi (kr) 46 235 43 990 39 138 33 895 28 051 212 3 2 12 995 3745 LHV Pensionifond S 62 768 59 164 51 828 44 223 36 171 27 168 16 649 5004 kõigest 150 krooni kuus. LHV Pensionifond L 61 743 57 596 48 965 40 605 32 584 24 637 16 017 5200 LHV Pensionifond XS 60 587 57 315 50 458 43 201 35 415 26 693 16 425 4977 LHV Pensionifond XL 60 117 56 565 48 850 40 965 32 983 24 778 16 041 5230 LHV Pensionifond M 59 879 56 566 49 468 42 024 34 232 25 823 16 348 512 2 Sampo Pension 50 56 681 53 142 45 918 38 698 31 448 23 616 15 100 4 814 Ergo Pensionifond 2P2 54 691 51 209 44 060 37 132 30 444 23 287 15 406 518 2 SEB Konservatiivne 53 560 50 719 44 757 38 515 31 941 24 119 14 767 4570 Pensionifond Sampo Pension 25 53 403 50 348 44 016 37 480 30 697 23 142 14 587 4604 Ergo Pensionifond 2P1 52 523 49 693 43 733 37 555 31 051 23 459 14 370 4 418 Sampo Pension Intress 51 990 49 237 43 471 37 357 30 726 23 099 14 189 43 81 SEB Progressiivne Pensionifond 49 151 46 046 39 676 33 426 27 342 20 943 14 026 5 012 Swedbank Pensionifond K3 48 707 45 560 39 165 32 984 27 052 20 735 13 806 4851 Swedbank Pensionifond K1 46 771 44 285 39 156 33 805 28 083 21 290 13 301 4 313 Swedbank Pensionifond K2 46 670 43 951 38 439 32 714 27 003 20 582 13 312 4 519 Nordea Pensionifond A 512 6 Nordea Pensionifond B 4880 Nordea Pensionifond C 4686 Allikas: Pensionikeskus, Äripäev

Kampaania kehtib ainult uutele liitujatele kuni 1. juulini 2010. Helista 687 0722 ja lepi kokku tasuta demo!

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 42 uudised

LHV pension Külas toetas ERKI Eesti ette- moe-show’d võtjatel 28. mail korraldas Eesti Kunstiülikool Tallinnas ERKI LHV Pank tegi aprillis- moe-show, mille tänavune alapealkiri oli „Kiip mais Eestis ringsõidu hiding”. Vabaduse platsi aluses parklas esitles ning külastas Tartut, suurejoonelisel moeetendusel oma fantaasiarikkaid Viljandit, Pärnut, Rakve- kollektsioone 20 Eesti ja viis välimaa disainerit. ret, Võru ja Tallinna. Sel korral oli tegu nn silent disco’ga: kogu heli- Panga juhtkond kohtus süsteem oli viidud kõrvaklappidesse, mida pidid kokku ligi poole tuhan- kandma kõik 1200 osalejat. LHV pension toetas de ettevõtjaga. Ette- Erki Kilu ja Ando Kiviberg lepingut sõlmimas. ERKI moeetendust juba teist korda. kannete teemad olid: Miks LHV Pank? Pri- vaatpangandus LHV Jätkame muusikalise Juunis esilinastus Pangas. Balti riikide jaoks on hullem möö- emakeele toetamist videoülevaade das? Millega peaks LHV Pank ja Eesti Pärimusmuusika Keskus all- Alates juunist jagab LHV oma finantsportaalis in- ettevõtja arvestama? kirjastasid 15. aprillil koostöölepingu, mille koha- vesteerimishuvilistele kuuülevaateid ja kommen- „Viisakas inimene selt jätkab pank Viljandi pärimusmuusika festivali taare videouudiste vahendusel. Esialgu antakse ütleb ruumi sisenedes toetamist ning paneb esimese ettevõttena õla iga kuu alguses eelmise kuu kohta turgude üle- tere – nii ka meie. LHV alla keskuse aastaringsele tegevusele. vaade. Alates sügisest tuuakse lugejate-vaataja- Pank põhineb täielikult LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu rõhu- teni ka muid kommentaare olulisemate sünd- Eesti kapitalil ning see- tas, et kuna LHV on Eesti kapitalil põhinev pank, muste kohta nii Baltikumi turul kui ka USA-s ja pärast tegime Eestile soovitakse kaasa lüüa just sellistest ettevõtmis- muus maailmas. Videoülevaated peaksid sobima tiiru peale, öeldes tere tes, mille eesmärk on hoida meie rahvuskultuuri. eeskätt neile, kes pikki analüüse lugeda ei jõua, tulemast meie panka,” Festivali korraldaja Ando Kiviberg tuletas kuid on siiski huvitatud turgudel toimuvast. ütles LHV Panga juha- meelde, et majanduskriis on viimase paari aasta tuse esimees Erki Kilu. jooksul otseselt või kaudselt riivanud kogu ühis- konda ja seetõttu tuleb eriti kõrgelt hinnata neid ettevõtjaid, kes maldavad kõigest hoolimata toetada püsiväärtusi. Tänavune pärimusmuusika Ühtlustasime intressimäärad festival kestab 22.–25. juulini. LHV kliendid Alates aprillist on LHV Panga krooni- ja eurohoiuste intressimäärad samad. saavad päevapassi ostmisel sooduskupongiga Täna annab LHV Pangas avatud üheaastane hoius intressi 3,5% aastas ja 35% allahindlust. kaheaastane hoius 4%. Hoiuseid saab avada LHV internetipangas.

Purjetamistipud suvel Pirital 4.–12. augustini tulevad Piritale Tõnu Tõniste sõnul oodatakse Tallinna ligikau- du 80 jahti 25 riigist. Kaugeimad kohad, kust kogenud purjetajad kõikjalt võistlejad saabuvad, on Jaapan, Lõuna-Aafrika maailmast, et osaleda rahvus- Vabariik ja USA. Ürituse eelarve on üle kolme miljoni krooni. vahelistel Melges 24-klassi maa- Eestist on võistlustules viis paatkonda, millest Lenny meeskonda roolib Tõniste ise. ilma meistrivõistlustel. „Loodame, et meedia kajastab üritust piisavalt. urjetajate seas on Piritale oodata mitut Samas peaks ka jahtklubist tulema võistlust sportlast, kes võistlesid ka 30 aastat tagasi jälgima hulk kaatreid ja jahte, lisaks plaanitakse peetud Tallinna olümpiaregatil. Melges nn pealtvaatajate jahte,” täpsustas Tõniste. 24 on sportlik kiiljaht, millel purjetab Eestlastel on näidata Melges 24-klassis ette Ppalju endisi ja praegusi tippe nii olümpiaklassi- olulisi saavutusi: 2006. aastal võitis EST 790 dest kui ka America’s Cupi meeskondadest. Lenny meeskond Tõnu Tõnistega roolis ama- MM-idest võtab enamasti osa üle 120 paadi, tööride arvestuses MM-i, 2009. aasta Põhjamaa- kus igaühes on neli-viis liiget. de meistrivõistlustel võtsid eestlased siinsamas Peakorraldaja, Kalevi jahtklubi kommodoori Tallinna lahel kolmikvõidu.

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. rubriik 43

Töö või puhkus? Merel ei pea valima – merel on mõlemad! Korralda oma konverents, koolitus või üritus meie laevadel. Uudne keskkond, eemal argipäevast ja rutiinist loob suurepärase õhkkonna värskete ideede tekkimiseks.

669 6564 / [email protected] / www.tallink.ee Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 44 LHv toetab

Tekst: Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht Folk tuleb tantsuline Põhja- ja Baltimaade suurimate suviste kultuurisündmuste sekka kuuluval Viljandi pärimusmuusika festivalil annavad tänavu tooni tantsulist muusikat pakkuvad ansamblid ning uuendusena avatakse neljaks päevaks tantsuteater.

eekordse pärimuspeo teemaks on „Seest tuleb üks tants”, mis peaks festivali peali- ku Ando Kivibergi veendumuse kohaselt tooma kõigile eestlastele silme ette fi l- Smist „Suvi” pärineva episoodi, kus Joosep Toots koos endiste koolivendadega jahuveskis puntra- tantsu vihtus. „Just samavõrd lõbusaks, ühte- hoidvaks ja miks mitte ka ülemeelikuks peaks püsinud Vägilased astuvad üles koos Metsatöl- meie meelest kujunema ka XVIII pärimusmuu- lust tuntud Lauri Õunapuu ja Võrumaa lõõtsa- sika festival,” sõnab ta. mehe Tarmo Noormaaga, Svjata Vatra esineb aga koos DJ P-Julmaga. Ando Kivibergi kinnitusel ei 70 kontserti jää viimati nimetatud ainsateks, kes näitavad end Nagu viimastel aastatel tavaks saanud, koosneb värskest küljest või koos uute sõpradega. Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetava Tantsuteatri programmi maasikaks on Norra festivali põhiprogramm ligikaudu 70 kontser- päritolu tantsutrupi Frikar esinemine. Tegu on dist, millele lisanduvad ülesastumised Rohelisel kollektiiviga, kes on olnud viimase aasta vältel vabalaval. Samuti on huvilised oodatud maa- avalikkuse tähelepanu all ennekõike Eurovi- konnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, siooni lauluvõistluse võitnud Alexander Rybaki regilaulupessa, muinasjututuppa, näitustele, taustatantsijatena. Rahvusvaheline avalikkus aga pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga ei tea, et need erakordsete akrobaatiliste võime- on taas kavas fi lmiprogramm. Rahvusvaheline tega noored on Norra ühed silmapaistvaimad Hinnatud eestimaiste esinejate kõrval saab avalikkus aga pärimustantsu hoidjad ja tutvustajad. Viljandis näha-kuulata muusikuid kõigist Euroopa ei tea, et need toob Frikar vaatajate ette verivärske kava piirkondadest, aga ka Ameerikast ja Aafrikast. „Mjølk”, milles on keskne roll piimapuki juurde Näiteks astub publiku ette maailmamuusika erakordsete teel olles kohtuvatel talumeestel. See, mis juhtu- vaieldamatute tippude sekka kuuluv Ale Möller akrobaatiliste ma hakkab, on ühtaegu sürrealistlik ja haarav. Band (Rootsi), samuti Cissokho System (Sene- Esimene pärimusmuusika festival peeti Vil- gal), Habana Son Club (Kuuba), Otava yo (Vene- võimetega jandis 1993. aasta mais ning toona võttis sellest maa) ja Csürrentő� Együttes (Ungari). noored on osa umbes 300 inimest. Mullu osteti pärimus- Norra ühed peole üle 23 000 passi ja pileti. Programmi maasikas LHV Pank ja Eesti Pärimusmuusika Keskus Iseenesestki mõista on kohal armastatuimad silmapaistvai- allkirjastasid aprillis koostöölepingu, mille Eesti ansamblid eesotsas Zetode, Virre, Ro:Toro, mad pärimus- kohaselt jätkab pank sarnaselt eelmise aastaga Nikns Sunsi, Paabli, Klapi, Svjata Vatra, Kihnu Viljandi pärimusmuusika festivali toetamist Poiste, Pantokraatori, Gjangsta, Oorti ja Fibrilli- tantsu hoidjad ning paneb koos aktsiaseltsiga A. Le Coq õla ga. Aastaid festivali publikumagneti seisuses ja tutvustajad. alla keskuse aastaringsele tegevusele.

InvesteerI! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. LHv toetab 45

Telli endale või oma sõbrale ajakiri Investeeri! Täida allolev ankeet või saada sooviavaldus e-postiga aadressile [email protected]

Soovin tellida tasuta ajakirja Investeeri! järgmisele postiaadressile:

LHV ajakiri

LHV ajakiri Nr 10 | Suvi 2010

LHV ajakiri Nr 9 | Kevad 2010 INTERVJUU: Olli Rehn: Euroopa vajab Suur uudiS: reforme LHV pank AnAlüüS alustab AJALUGU: WAll Streetilt: AJALUGU Tellija nimi arveldamist Nr 8 | Jõulud 2009 Eesti majanduse Kriisi juured Vene turg varemgi suletud Eestile tõusuaastad 30 aastat tagasi LHV ajakiri PILK NAABRITELE NÕUANNE: Läti olukord

kuidas saab Guru: kohaliku pilgu läbi Nr 7 | Sügis 2009 pangast laenu? oprah Winfrey: GURU Soovin saada investeerimisteavet ka e-postiga agulist ameerika Mõjuvõimas BÖRSIETTEVÕTE: mõjukaimaks Rupert Murdoch naiseks INTERVJUU Premia kaubalaevaltAlexander Wall Streetile Elder: sirutab tiibu NÕUANNE AjAluGu: Vajad raha? Väike EestiAJALUGU eesti Pandi aktsiad! suures surutises GURU: majandus Donald GURU Soovin LHV tasuta investeerimisnõustamist* rootslaste Bernie Ecclestone’i Trumpi haardes rahamasin trumbid ratastel

tiina ettevõtlikud Tellija e-posti aadress Steve maal ja merel Romant alumees: Jürvetson Zastserinski:alati jalad maas uue tõusu toob : PENSIONIFONDID: biotehnoloogia pensionifondid: LHV II sammasPENSIONIFONDID: ajaLoo tIppudeL hingega asja kallal HEAD TULEMUSED MEELITAVAD LHV KLIENTIDEL KLIENTE LÄHEB TEISTEST PAREMINI KLIENTE TULEB JÄRJEST JUURDE * tasuta investeerimisnõustamised toimuvad ainult Tallinnas. PENSIONIFONDID:

Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / InvesteerI! 46 LHV toetab

Saaja

Tasub postikulu

Luba nr 1624

MAKSTUD VASTUS EESTI

Ajakiri Investeeri! Tartu mnt 2 10145 TALLINN

Investeeri! / suvi 2010 Koht, kus raha kasvab. rubriik 47

TÕUSEVtarbimisnõuanded, MAJANDUSPORTAAL edetabelid, foorum DELFIS

Kas majanduskriis hakkab lõppema? Loe ja ütle sõna sekka!

majandus.delfi.ee Koht, kus raha kasvab. suvi 2010 / Investeeri! 48 Elusrubriik on enamat kui Volvo. On kammitsaist vabanemine. Lõa otsast pääsemine. Iseenda vaba voli. Sest kui oled kogu elu nööri mööda käinud, on nüüd aeg vabalt võtta. Sellepärast ongi vallatud Volvod tulemas.

Tuliuus Volvo S60 volvocars.eeInvesteeri! / kevad 2010 Koht, kus raha kasvab. raaMaTud 49

Eestikeelset finantstarkust

Ehkki valdav osa LHV raamatukogus leiduvast ja majanduskasvu teemadel kirjutatud teosed olema võrdlemisi raskesti loetavad ja igavad, kirjandusest on avaldatud inglise keeles, oleme siis Bonneri ja Wiggini raamat tõuseb esile arvestanud investorite huviga omandada just oma meelelahutusliku stiili poolest. finantsteadmisi ka emakeeles. Brian Tracy Omal jõul miljonäriks Tekst: Erko Rebane (tõlge, 2006) Kui uskuda maailma üht tuntuimat Donald J. Trump fi nantsseminaride korraldajat Brian Kuidas saada rikkaks Tracyt, ei sõltu edukus õnnest, juhusest (tõlge, 2006) või õigel ajal õigesse kohta sattumisest. Meile kõigile siin maamuna peal on Igasugused kordaminekud on tema antud päevas ühepalju tunde, ent osa meelest sama ettenähtavad nagu päike- meist suudab selle ajaga ühiskonnas se tõusmine idast ja loojumine läände. tunduvalt rohkem korda saata kui tei- Käesolev raamat nendib, et miljonärid sed. See raamat aitab paremini mõista, erinevad teistest inimestest vaid oma mõtlemise kuidas jõuab tuntud ärimagnaat Do- poolest, ja see on oluline tähelepanek. Tracy nald Trump juhtida üle 20 000 alluvaga tutvustab 21 reeglit, mille abil on võimalik konglomeraati, hoida igapäevaselt töös arendada oma suhtumist ning liikuda edaspidi oma hotelle, golfi väljakuid ja puhkekeskusi, suurema fi nantssõltumatuse suunas. tegeleda samal ajal kinnisvaraarendusega ning vedada juba üheksandat hooaega järjest USA-s Nasdaq OMX Tallinna börs „Mantlipärija” telesarja. Kuigi raamat kesken- Väärtpaberite teejuht dub mehe eduka karjääri kirjeldamisele, on see (2008) sellegipoolest täis väärtuslikku ja huvitavat nõu, Kui sarja 2007. aastal ilmunud mis peaks aitama igaühel ärielus kiiremini ja esimene raamat „Investeerimise tõhusamalt edasi liikuda. teejuht” andis ülevaate väärtpaberi- tesse investeerimisest, siis teine Bill Bonner, Addison Wiggin raamat „Väärtpaberite teejuht” Võla impeerium: eepilise teeb põhjalikumalt juttu sellest, finantskriisi tekkimine millistesse instrumentidesse on (tõlge, 2007) võimalik raha paigutada. Mille Neile, kes on USA majanduse viimaste poolest erinevad aktsia ja osa? Mis rolli täidab aastate sündmustel veidikenegi silma fondiosaku juures fondivalitseja? Miks on võla- peal hoidnud, ei tohiks tulla raamatu kiri vähem riskantne väärtpaber kui aktsia? kriitika Ameerika Ühendriikide prae- Mida pakuvad muud instrumendid: väärisme- guse majandusmudeli jätkusuutlikku- tall, kinnisvara, pangahoius? Neile ja paljudele se pihta üllatusena. Siiani on maailma teistele küsimustele annavad vastuse Eesti võimsaim riik suutnud erinevate trikkidega parimad oma ala spetsialistid. taeva allakukkumist takistada, kuid ühel päeval lõppevad vahendid ning ajaloolisse ja globaal- sesse konteksti pandud lugu järjekordsest Tule tutvu investeerimis- ja kauplemiskirjanduse täieliku impeeriumist leiab oma lõpu. Kui üldjuhul valikuga LHV raamatukogus või uuri lähemalt meie kipuvad eelarvedefi tsiitide, tarbimiskulutuste finantsportaali „Investeerimiskooli” rubriigist.

koht, kus raha kasvab. Suvi 2010 / InvesteerI! 50 riSTSÕNa

Saada vastus e-posti aadressile [email protected]. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm pääset LHV korralda- tavatele seminaridele.

Eelmise ristsõna õige vastus oli: Steve Jürvetson. Tasuta pääsmed LHV seminaridele võitsid Pilvi Vasser, Ahto Tammsaar ja Hannes Kasela. Palju õnne!

InvesteerI! / Suvi 2010 koht, kus raha kasvab. rubriik 51

Koht, kus raha kasvab. kevad 2010 / Investeeri! 52 rubriik

Investeeri! / kevad 2010 Koht, kus raha kasvab.