Kultuur Culture

20. sajandi alguses tõi Eesti haritlaskond At the beginning of the 20th century, Estonian in- eesti keele Euroopa kultuuriareenile. Nõu- tellectuals put the Estonian language on Europe’s kogude ajal kujunes oma keelest eestlas- cultural map. During the Soviet era, Estonians te peamine vastupanurelv. Eestlastele on used their native language as the main tool for omane sallivus teiste rahvaste ja kultuuride resistance. Tolerance towards other nations and suhtes. Selle ilmekaks näiteks on fakt, et cultures is characteristic of Estonians. Th is is well Eesti oli esimene riik Euroopas, mis tagas illustrated by the fact that Estonia was the fi rst riigis elavatele rahvusrühmadele kultuu- country in Europe to grant cultural autonomy to rautonoomia. Teater ja muusika on siinse local national minorities. Th eatre and music form kultuuri lahutamatu osa. Laulurahvaks ole- an inseparable part of Estonian culture. Being a mine – see on eestlaste identiteet. Ka spordi- singing nation, that’s Estonians’ identity. However, maailmas teeb väike Eesti endale nime. tiny Estonia is also making a name for itself in the (Côtes d’Armor, märts 2008) world of sports. (Côtes d’Armor, March 2008)

Kirjandus Literature

Jaan Kross – kompromissi kuulutaja Jaan Kross – preacher of compromise Kirjanik Jaan Kross suri 2007. aasta jõulude Writer Jaan Kross died at Christmas 2007. He paiku. Kross näitas oma elutööga, et võimatu proved with his life’s work that the impossible võib saada võimalikuks: ta tõusis väikeselt can happen: he emerged from a small language keelealalt Euroopa teadvusesse ning kirjutas background to the attention of Europe and väikese rahva ajaloost teoseid, mis kõnetasid his works spoke to readers of many cultures. lugejaid erinevatest kultuuridest. Krossi sur- Northern Europe has now lost one of its most maga on Põhja-Euroopa kaotanud ühe oma important intellectuals. As the Soviet Union olulisematest intellektuaalidest. Nõukogude collapsed, Kross moved from allegorical his- Liidu lagunedes hakkas Kross ettevaatliku torical novels to writing more candidly about allegoorilise ajaloo kirjeldamise asemel kir- recent history. Burying the myths about Esto- jutama otsekohesemalt lähiajaloost. Krossi nia’s history played a pivotal role in his life’s elutöös on olnud keskseim Eesti minevikuga work. In Estonia, the epithet “preacher of com- seotud müütide kummutamine. Eestis ongi promise” was used in connection with him.

15 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

Krossi kohta kasutatud epiteeti „kompromissi Indeed, it seems to be true, as he, despite being kuulutaja”. See tundub ka paika pidavat, sest sentenced to exile in a Siberian labour camp kuigi Kross oli sunnitöölaagris ning tema suh- for life, never supported extreme forms of re- tes oli langetatud eluaegne väljasaatmisotsus taliation when dealing with the past. Although Siberisse, ei pooldanud ta kunagi minevikuga he undeniably was a social critic, in the heart äärmuslikku arveteklaarimist. Kuigi Kross oli of his works there was an inexplicable nostal- vaieldamatu ühiskonnakriitik, oli tema teoste gia for something undefined – this is what dis- südames see seletamatu igatsus määratlematu tinguishes a polemicist from a timeless author. järele, mis eristab teineteisest polemiseerija ja (HS, 6.04) ajatu kunstniku. (HS, 6.04) For the most creative period of his life, Jaan Oma loomingu kõrgperioodil elas Jaan Kross Kross lived in Estonia as it was occupied by the okupeeritud Eestis. Kraad Tartu Ülikooli õigus- Soviet Union. A legal degree from Tartu Uni- teaduskonnast, aastad vangilaagris, tahtmatus versity, years in prison, reluctant to fl ee across põgeneda okupatsioonivõimude eest üle mere – the sea from the occupation – these are just need on vaid mõned märksõnad kirjaniku vär- a few keywords from the colourful life of the vikast elust. Kirjanikutee uus ajajärk algas 1990. novelist. He saw his work as a tool for overcom- aastate teisel poolel, mil Kross võis lõpuks ome- ing hardships, not as a cause for complaint. ti kõigest avalikult kirjutada. Looming polnud (Th e Guardian, 7.01) Krossi jaoks mitte väljund kurtmiseks, vaid või- malus ülesaamiseks. (The Guardian, 7.01) Th e specialisation he had acquired – interna- tional law – didn’t earn him a living in his time. Õpitud erialal – rahvusvaheline õigus – ei olnud As a poet and a novelist he found his true calling Krossil omal ajal midagi teha. Luuletaja ja esseis- in the genre of historical novels instead. It was tina leidis Kross oma tõelise kutsumuse hoopis a clever way to circumvent the censorship and ajaloolise romaani žanris. See oli kaval võimalus criticise the regime. Besides history, Kross was tsensuuri vältides valitsevat režiimi kritiseerida. also inspired by human suff ering and frustration. Ajaloo kõrval on Krossi inspireerinud ka ini- (Le Monde, 6.01) mese ahastus ja tusk. (Le Monde, 6.01) Would Jaan Kross have deserved a Nobel Prize? Kas Jaan Kross oleks olnud väärt Nobeli kir- Certainly. (Th e Times, 10.01) jandusauhinda? Kindlasti. (The Times, 10.01) Award-winner of Estonian origin Eesti juurtega auhinnavõitja Th e Finnish literary award went to Sofi Oksanen Soome kirjandusauhinna Finlandia võitis Sofi for the novel ”Purge”. Oksanen is the youngest Oksanen romaaniga „Puhastus”. Oksanen on to receive this award. She wrote about Estonia kõigi aegade noorim preemiavõitja. Eestist in her fi rst novel ”Stalin’s Cows” in 2003 as well. on Oksanen kirjutanud ka oma esikromaanis “I would call it the Estonian series, with ”Stalin’s „Stalini lehmad” 2003. aastal. „Nimetaksin seda Cows” being the fi rst and Purge being the second Eesti-sarjaks, mille esimene osa on „Stalini leh- part. Th ere is material for one more novel,” says mad” ja teine „Puhastus”. Materjali jätkub veel Oksanen. Th e publishing rights for ”Purge” have

16 KULTUUR • CULTURE 2008

Finlandia auhinna laureaat Sofi Oksanen. Finlandia award winner Sofi Oksanen. kahe romaani jaoks,” ütles Oksanen. Romaani been sold to more than ten countries already. „Puhastus” avaldamisõigused on müüdud roh- (TS, 5.12) kem kui kümnesse riiki. (TS, 5.12) Th e novel ”Purge” by Sofi Oksanen portrays Esto- Sofi Oksaneni romaan „Puhastus” avab kahe nian history through the fate of two women of eriealise naise saatuse kaudu Eesti lähiajalugu. diff erent ages. “Estonian history shall be written „Eesti ajalugu tuleb kirjutada osaks Euroopa to be a part of Europe’s. To date it has been a ajaloost. Siiamaani on Eesti ajalugu Euroopa part of Soviet history in the eyes of the West, jaoks olnud Nõukogude Liidu ajalugu, kuid but concentrating on Estonia’s story, the Soviet ainult Eesti ajaloost kirjutades on võimalik narrative can be overwhelmed,” says Oksanen. ümber lükata nõukogude narratiivi,” ütleb (TS, 4.04) Oksanen. (TS, 4.04) Sofi Oksanen expressed surprise at receiving Finlandia auhind oli Sofi Oksaneni jaoks „tõe- the Finlandia Prize. According to the writer, her line üllatus”. Kirjanik arvab, et paari aasta- books would not have been published in Fin- kümne eest poleks tema raamatuid Soomes land about two decades ago, let alone in Esto- avaldatud, Eestist rääkimata. Esialgu kirjutas nia. Her novel ”Purge” was initially a drama script. Oksanen „Puhastuse” näidendina. Ta mõtles Her fi rst idea was to write about partisans, but kirjutada metsavendadest, kuid jõudis teise soon she reached another angle. “I wanted to vaatenurgani. „Tahtsin kirjutada tagalast, kuna depict the rear, as the partisans would not have metsasolek poleks õnnestunud ilma naiste ja survived without support from the women and laste toetuseta. See viis 1949. aasta küüdita- children. Th at led to the 1949 deportations, an miseni, kuna vastupanu taheti murda,” räägib attempt to break the resistance,” says Oksanen. Oksanen. Sofi Oksaneni ema on eestlane, kelle Her mother was an Estonian whose family comes

17 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

suguvõsa pärineb Läänemaalt Haapsalu külje from Western Estonia, near Haapsalu. Sofi spent alt. Oma lapsepõlvesuved veetis Sofi seal vana- her summers there as a child. Th e history of Estonia ema juures. Eesti ajalugu on olnud tema jaoks has always been “self-explanatory” to her. (HS, 5.12) alati „iseenesestmõistetav”. (HS, 5.12) Th e Finlandia Award-winning novel ”Purge” Sofi Oksaneni Finlandia auhinnaga pärjatud by Sofi Oksanen is full of powerful scenes. Of- romaan „Puhastus” on tulvil tugevaid pilte. ten a fl y is involved. “Flies belong to my child- Tihti kuulub sinna ka kärbes. „Kärbsed kuulu- hood memories of Estonia. While visiting vad minu Eestiga seotud lapsepõlvemälestuste mom’s family, I thought fl ies were everywhere,” juurde. Ema sugulaste juures külas olles tun- Oksanen says. Flies are after dirt, blood and dus, et kõikjal on kärbseid,” jutustab Oksanen. rot. One of the lead characters, Aliide Truu, Kärbes varitseb mustust, verd ning kõike mä- and her young relative Zara undergo expe- danevat. Romaani ühe peategelase, Aliide Truu riences causing them to feel as if their bodies ja tema noore sugulase Zaraga juhtub asju, are dirty and bleeding and their souls are rot- mille tagajärjel tundub neile, et nende kehad on ting away. Soviet Estonia destroyed Aliide, the räpased ja veritsevad ning hinged mädanevad. new “free” world did the same to Zara. Th is year Nõukogude Eesti hävitas Aliide, uus, „vaba” the winner of the Finlandia literary award was maailm Zara. Kuue kandidaadi hulgast valis selected from six candidates by Pekka Tarkka, a selleaastase Finlandia kirjandusauhinna võitja journalist. According to Tarkka, Oksanen com- välja ajakirjanik Pekka Tarkka. Tarkka arvates bines the elements of biblical myth, Greek my- sulandub Oksaneni romaanis piibellik müüdi- thology, and ancient tragedy, casting innocent element Kreeka pärimusega, antiiktragöödiaga, people into the hands of fate only to be toyed milles süütud inimesed satuvad vääramatu saa- with. (Kaleva, 4.12) tuse mängukannideks. (Kaleva, 4.12) Yuri Lotman’s intellectual legacy Juri Lotmani vaimne pärand It is rare for Russia and Estonia to appreciate Harva juhtub, et Eesti ja Venemaa tunnustavad each other’s contribution to anything collective. teineteise panust millessegi ühisesse. Moskva But a ceremony dedicated to the publication of Väliskirjanduse raamatukogu ovaalsaalis toimu- a book by Russian-born Estonian Yuri Lotman nud Juri Lotmani raamatu „Puškin: artiklid ja entitled ”Pushkin: Articles and Commentaries” kommentaarid” esitlus on üks näide selle kohta. in the Oval Hall of Moscow’s Foreign Literature Professor Lotmani vaimne pärand on mõlema Library was an example of that. Th e intellectual rahva hulgas kõrgelt hinnatud. Nõukogude ajal legacy of professor Lotman is equally appreciated töötas Lotman Tartu Ülikoolis vene kirjanduse by both nations. In Soviet times, Lotman worked ja semiootika professorina ning pani aluse Tar- as a professor of Russian literature and semiotics tu semiootikakoolkonnale, mis ühena vähestest and founded the Tartu semiotics school, which Nõukogude aja saavutustest pälvis tunnustu- became one of the few Soviet achievements that se ka läänes. Üha ägeneva antisemitismi tõttu gained universal acceptance in the West. He was Venemaal ei õnnestunud Lotmanil sinna tagasi unable to return to Russia due to increasing anti- pöörduda ja nii jäi Eestimaa talle koduks kuni Semitism, so Estonia was his home until he died surmani aastal 1993. (The Moscow Times, 8.02) in 1993. (Th e Moscow Times, 8.02)

18 KULTUUR • CULTURE 2008

Eestis mäletatakse ja hinnatakse tuntud vene Estonia remembers and admires famous Russian kultuuritegelasi. Tartu sümboliks on saanud scholars. Semiotician Yuri Lotman has become semiootik Juri Lotman. Eestis koostatud po- a symbol of Tartu. On a map of intel lectuals pulaarsel kultuuritegelaste kaardil sümboli- that was put together in Estonia, Lotman stands seerib Lotman Tartu linna. Hiljuti ilmunud for Tartu. Th e Estonian embassy in Moscow Puškinile pühendatud Lotmani artiklikogu- sponsored the recently issued collection of miku väljaandmist toetas Eesti saatkond Lotman’s articles on Pushkin. Th e Yuri Lotman Moskvas. Eraannetajate toel on asutatud Scholarship Fund at Tartu University has been Tartu Ülikooli Juri Lotmani stipendiumifond. established with the support of private donors. (Vremja Novostei, 29.02) (Vremja Novostei, 29.02)

Muusika Music

Arvestades, et Eestis elab vähem kui 1,3 mil- For a country of less than 1.3 million people, Es- jonit inimest, on selle riigi panus maailma tonia’s contribution to the world of music over muusikasse viimase 100 aasta jooksul olnud the last 100 years is remarkable. Contemporary tähelepanuväärne. Kaasaegsed heliloojad composers like Arvo Pärt and Erkki-Sven Tüür nagu Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür on tuntud are known around the world, as are composers üle terve maailma, nagu ka eelmise sajan- from earlier in the last century, Eduard Tubin and di heliloojad Eduard Tubin ja Lepo Sumera. Lepo Sumera. Among performing musicians, one Tegevmuusikutest tuleb aga mainida Neeme need only mention conductor Neeme Järvi, his Järvit, tema poegi Paavot ja Kristjanit ning Eri sons Paavo and Kristjan, and Eri Klas, the Esto- Klasi – Eesti dirigenti, kes on viimastel hoo- nian maestro who has made a terrifi c impression aegadel andnud märkimisväärseid kontserte. in recent seasons. (Th e Ottawa Citizen, 8.11) (The Ottawa Citizen, 8.11) Estonia is a small country with dusky forests and Eesti on väike maa sumedate metsade ja sel- clear rivers. Numerous big contemporary musi- gete jõgedega. Selles põhjamaises idüllis on cians have been born into this Nordic paradise. sündinud arvukalt kaasaja suuri muusikuid. Estonia is also the birthplace of the conductor Eesti on ka dirigent Anu Tali sünnimaa. Tuntui- Anu Tali. Th e crème de la crème of Estonian con- mad Eesti dirigendid Olari Elts, Neeme Järvi, ductors – Olari Elts, Neeme Järvi, Eri Klas and Eri Klas ja Anu Tali on maailmaturneel ning pa- Anu Tali – is on a world tour off ering most enjoy- kuvad tõeliselt nauditavaid esitusi. Mis puutub able performances. As for Estonian composers, Eesti heliloojatesse, siis Arvo Pärt ja Erkki-Sven Arvo Pärt and Erkki-Sven Tüür are indisputably Tüür on vaieldamatult kaasaegse klassikalise the geniuses of contemporary classical music. muusika geeniused. (Lyoncapitale, 14.11) (Lyoncapitale, 14.11)

Tšaikovski „Kuues sümfoonia” on pateetiline, Th e Sixth Symphony by Tchaikovsky is pathetic, Eesti helilooja Tüüri oma aga paljude „kihis- while the one by Estonian composer Tüür has many tustega”. Tutvustades kaasaegset Balti heli- layers. On their tour of contemporary Baltic musi- keelt, annab Lyoni orkester Eesti dirigendi cal language, the Lyon Orchestra led by Estonian

19 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

Anu Tali juhtimisel publikule võimaluse kaht conductor Anu Tali gave the audience a chance heliteost kõrvutada. Tüüri teoste hulgast leiab to compare these two pieces. Tüür’s work includes nii klassikalisi suurvorme kui ka nooruse protes- both classical masterpieces as well as rock music tivaimust kantud rokki. Sekka viiteid kristlikule carried by the protest of youth, interspersed with müstikale, täpsemalt Kreeka õigeusu traditsioo- references to Christian mysticism, or more specifi - nilist laulu. Lisades veel näpuotsaga mõjutusi cally to Greek orthodox traditional songs. Add to it džässist ja regilaulust, saame kokku inspirat- a dash of jazz and runic song and you get a collage sioonist pakatava kollaaži. (Classiquenews, 4.11) heavy with inspiration. (Classiquenews, 4.11)

Pärjatud Pärt Prized Pärt Eesti helilooja Arvo Pärdi muusika võib kõlada Th e seeming simplicity of the music by Estonian lihtsana, kuid see lihtsus on aastatepikkuse composer Arvo Pärt is won by the years-long raske töö ja pideva täiustamise vili. On ebatõe- hard labour of refi nement. It is unlikely that any näoline, et viimase saja aasta jooksul oleks art music of the past 100 years has achieved, mõne teise helilooja muusika saavutanud juba within the lifetime of its composer, such wide- tema eluajal nii laialdase tuntuse, nagu seda spread exposure and popularity as that of Arvo on suutnud Pärdi heliteosed. Pärdi muusika Pärt. You might not like it; but it resists dismissal. võib ehk mitte meeldida, kuid seda ei saa kuu- It seems to off er relief from the chaotic energy of lamata jätta. Sel on võime tuua kuulajale ker- modern life. It has tranquillity; it gives us space gendust praeguse elutempo kaootilise energia and time to listen. (Th e Irish Times, 9.02) kõrvale. Pärdi teostes on rahu, ruumi ja aega, et neid kuulata. (The Irish Times, 9.02) Estonian composer Arvo Pärt will be awarded the Léonie Sonning Music Prize in Denmark on Eesti helilooja Arvo Pärt saab 22. mail Taanis 22 May. Pärt’s music is tonal, harmonic. His music Léonie Sonningi muusikaauhinna. Pärdi muu- consists of rhythmic light motives, a melody sika on tonaalne, harmooniline. Tema muusika often comprised of broken chords or scales. koosneb rütmiliselt kergetest motiividest, me- (Weekendavisen, 16.05) loodiast, mis on tihti vaid katkestatud kolmkõla või skaalad. (Weekendavisen, 16.05) Pärt gratefully accepted the Sonning Music Prize. It was a meeting held in silence and in Pärt võttis tänutundega vastu Sonningi muu- spirit and in quiet laughter. Pärt’s musical lan- sikaauhinna. See oli kohtumine vaikuses ja guage is simple and harmonic, equally engaging vaimus ja tasases naerus. Pärdi helikeel on for rock and new age fans. He has leverage and lihtne ja harmooniline, haarates nii roki aus- enough tricks up his sleeve to fi ll the deep blue tajaid kui ka new age’i huvilisi. Tema mõju- sea. (Berlingske Tidende, 20.05) jõud on võimas ja ta on krutskeid täis nagu põhjatu meri. (Berlingske Tidende, 20.05) Th e Léonie Sonning Music Prize comes with 600 000 DKK. Th e award will be presented at a Léonie Sonningi muusikaauhinnaga kaasneb concert with the Danish National Symphony Or- 600 000 Taani krooni. Auhind antakse üle kont- chestra and the Danish National Choir directed serdil, kus esinevad Taani Raadio Sümfoonia- by Tõnu Kaljuste. Th e music icon Pärt also re-

20 KULTUUR • CULTURE 2008

Arvo Pärt: kohtumine vaikuses ja vaimus. Arvo Pärt: a meeting in silence and spirit. orkester ja Taani Raadio Vokaalansambel Tõnu ceived a fascinating book in Danish: ”Arvo Pärt. Kaljuste juhatusel. Muusikaikoon sai kingiks ka Yearning for the white keys” by Henrik Marstal. haarava taanikeelse raamatu: Henrik Marstali Th e book does not make an attempt at biography, kirjutatud „Arvo Pärt. Igatsus valgete klahvide but off ers the reader the key to Pärt’s ascetical järele”. Raamat ei püüa tungida biograafi lisele music, the mysterious mix of structures inspired tasandile, vaid pakub lugejale pigem võtit by medieval sounds and stringent modernism. Pärdi askeetlikku muusikasse, tema muusika (Politiken, 18.05) mõistatuslikku, keskajakõlast ja rangest mo- dernismist inspireeritud struktuuridest koos- Th is year’s Sonning Prize will go to the much- nevasse segusse. (Politiken, 18.05) loved, criticised and worshipped Estonian composer Arvo Pärt. Pärt’s music is popular Tänavune Sonningi auhind läheb armastatud, for many reasons. It is marked by structural kritiseeritud ja ülistatud Eesti heliloojale Arvo simplicity, major-minor tonality as well as pro- Pärdile. Pärdi muusika on tuntud mitmel põh- claimed spirituality and religiosity. Created with jusel. Seda iseloomustab struktuuriline liht- unique composition techniques, his pieces are sus, duur-moll-tonaalsus ning proklameeritud like structures. (Politiken, 22.05) spirituaalsus ja religioossus. Pärdi erilise kom- positsioonitehnikaga loodud helitööd on kui Th e tonal ascetic Pärt thanked in a voice which struktuurid. (Politiken, 22.05) sounded almost weary for the acknowledge- ment and the 600 000 DKK. His sensitive musi- Tooniaskeet Pärt tänas peaaegu kurnatud cal language rests on a strong structure, accom- häälel tunnustuse ja 600 000 Taani krooni panied by a dollop of eternal tintinnabulation eest. Pärdi tundlik muusikakeel on asetatud from cymbals glittering. At the ceremony, Pärt tugevale struktuurile, näpuotsaga on lisatud was praised by the orchestra, and a crowd of

21 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

simbli igavikukellade helki. Pärti ülistas auhin- fans clearly enjoying the presence of their idol na üleandmisel orkester, ovatsioonidega ühines joined in the ovations. (Politiken, 24.05) hulk muusikaarmastajaid, kes ilmselgelt nauti- sid oma iidoli kohalviibimist. (Politiken, 24.05) Arvo Pärt is popular. Even among those who don’t habitually attend classical music concerts. Th e Arvo Pärt on populaarne, seda ka nende ini- Estonian composer is an idol. His music might meste hulgas, kes muidu klassikalise muusi- feel relaxing, meditative. His quiet religious tones ka kontsertidel ei käi. Eesti helilooja on iidol. also feature something characteristic of new-age. Pärdi muusika võib tunduda lõdvestav, medi- Maybe people like his serene nature? As a rule, tatiivne. Tema tasaste, usust rääkivate toonide the pace of Pärt’s music is adjusted according juures on midagi new age’ile omast. Vahest to the scripture – it’s tranquil, it’s peaceful. Oc- meeldib inimestele tema rahulik olek? Pärdi casionally his sounds remind you of wonderful muusika järgib reeglina pühakirja tempot – see places in Rome – as if created by applying some on vaikne, rahulik. Vahel meenutavad tema secret formula. Pärt has mastered something helid imelisi paiku Roomas – näib, et need on Bach didn’t think of: in his music, the singers and loodud mingi salavõrrandi järgi. Pärt oskab musicians never become the tools of art, but re- midagi, mille peale Bach ei tulnud: eestlase main individuals. (Berlingske Tidende, 24.05) muusikas ei muutu lauljad ja muusikud kunagi kunsti tööriistadeks, vaid jäävad indiviidideks. Amazing Estonian conductors (Berlingske Tidende, 24.05) Paavo Järvi is working as a guest conductor in Vi- enna. Th e conductor of the Cincinnati Symphony Hämmastavad Eesti dirigendid Orchestra is young and fl exible. He is also the con- Paavo Järvi on külalisetendustel Viinis. Cin- ductor of Frankfurt Radio Symphony Orchestra cinnati sümfooniaorkestri dirigent on noor and the German Chamber Philharmonic, Bremen. ja paindlik. Ta on ka Frankfurdi Raadio süm- In addition, he fi nds time to act as the consultant fooniaorkestri ning Bremeni Saksa kammer- for the Estonian National Orchestra. He’s no col- fi lharmoonia dirigent. Armastades iseseisvust lector of orchestras, but he does love freedom and ja vaheldust jõuab ta olla veel Eesti rahvus- change. While constantly travelling between the orkestri nõustaja. Tiheda reisimise kõrvalt USA and Europe, he only misses the time to see his USA ja Euroopa vahel tahaks ta vaid rohkem children grow. Järvi does not like specialising and la- näha, kuidas lapsed kasvavad. Järvile ei meeldi belling anyone an “expert”. If they cannot conduct spetsialiseerumine. Kes ei oska dirigeerida klas- classics, e.g. Mozart, they are no good as conduc- sikalist muusikat, näiteks Mozartit, see ei ole tors! In 2010 he will become the musical director of kellegi dirigent! 2010. aastal asub ta Pariisi the Paris Orchestra. (Der Standard, 4.04) orkestri etteotsa. (Der Standard, 4.04) Th e dry spell on the American orchestra scene a Mõne aasta tagune mõõnaperiood Ameerika few years ago seems to have ended. New sounds orkestrimaastikul näib olevat unustatud. Ohiost come from Ohio. As of 2001, Paavo Järvi has been kostavad uued helid. Alates 2001. aastast on the musical director of the Cincinnati Symphony Cincinnati sümfooniaorkestrit juhatanud Paavo Orchestra and will soon take up the same posi- Järvi, tulevane Pariisi orkestri muusikajuht. tion in Paris. As a result of tremendous work,

22 KULTUUR • CULTURE 2008

Maestro Neeme Järvi vaimustab publikut üle kogu maailma. Maestro Neeme Järvi inspires audiences all over the world.

Suure töö tulemusena salvestati Ühendriiki- several high quality albums were recorded and des mitu kõrgel tasemel plaati ja anti võrratuid fabulous concerts given in the USA. Th ey echoed kontserte, mille kõla ulatus New Yorgist Los all the way from New York to Los Angeles. Angelesi. (Le Nouvel Observateur, 16.04) (Le Nouvel Observateur, 16.04)

Tulevast Pariisi orkestri muusikajuhti Paavo Th e future musical director of the Paris Orchestra, Järvit võib kohata Pariisis üha sagedamini. Paavo Järvi, can be seen in Paris more and more Järvi dirigeerimine ei ole kunagi pealetükkiv. often. Järvi’s style of conducting is never obtru- Paavo Järvi teab hästi, mida tahab. Ta on sive. He is well aware of what he wants. He sets nõudlik ja saavutab kõrgetasemelise esituse high standards and achieves fi rst class perform- tänu selgele ja energilisele dirigeerimisele. ances through precise and energetic conduct- Iga noot, iga pisimgi detail on põhjalikult läbi ing. Every note, the tiniest of details, is carefully töötatud nii tema enda kui ka orkestri jaoks. analysed for his as well as the orchestra’s sake. Pole kahtlust, et Järvil on õnnestunud Cincin- Th ere’s no doubt, Järvi has successfully brought nati sümfooniaorkester tõsta parimate sekka the Cincinnati Symphonic Orchestra among the Ameerikas. (classiquenews.com, 28.04) best in America. (classiquenews.com, 28.04)

Harva on võimalik näha säärast dirigendi ja Rarely can such mutual consideration be seen muusikute vahelist teineteisega arvestamist, between a conductor and musicians as at a nagu seda pakkus Eesti dirigendi Neeme Järvi concert led by Estonian conductor Neeme Järvi. juhatatud kontsert. Publikule pakuti võrratut Th e audience witnessed a marvellous musical muusikaelamust kolme Põhjala riigi Taani, experience of the works of authors from three Soome ja Eesti heliloojate loomingust. Järvi Nordic countries – Denmark, Finland and Esto- teab paremini kui keegi teine, kuidas panna nia. Järvi seems to have mastered the craft of

23 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

muusika pulbitsema, sädelema. Carl Nielseni making music bubble, sparkle. Th e performance loomingu esitusest lausa purskus tuld ja elu. of Carl Nielsen works was ablaze and alive; while Sibeliust ette kandes oli saavutatud suurepära- with Sibelius, a wonderful balance was achieved ne tasakaal orkestri ja võrratu noore Vene so- between the orchestra and the spectacular young listi Vadim Repini esituste vahel. Järgnes hüpe Russian soloist Vadim Repin. Next was the jump tundmatusse, ettekandele tuli eestlase Eduard into the unknown – the Fifth Symphony by Esto- Tubina „Viies sümfoonia”. Oma kaasmaalase nia’s own Eduard Tubin. Conducting the works loomingut dirigeerides oli Järvi perfektne ja of his fellow countryman, Järvi was perfect and jäägitult veenev. (ConcertClassic, 6.02) entirely credible. (ConcertClassic, 6.02)

Elts, hämmastav eestlane! Kui dirigeerib Olari Elts, the amazing Estonian. Seeing Olari Elts con- Elts, on see juba performance iseeneses. Elts duct is a performance in itself. Elts is the conduc- juhatab Eestis 1993. aastal loodud NYYD tor of the NYYD Ensemble, established in Estonia Ensemble’it. Kui näete keset ööd ühes aknas in 1993. If you spot a light from a window in the valgust, siis teadke – selle akna taga töötab middle of the night, then know – Olari Elts is work- Olari Elts. Elts ei karda väljuda raamidest, et ing there. Elts has the courage to think outside the luua midagi uut ja ootamatut. Olgu selle kin- box, to create something fresh and unexpected. nituseks näiteks tema projektid Rammsteini ja His projects with Rammstein and Metallica are a Metallicaga. (Le Rennais, märts 2008) living proof of that. (Le Rennais, March 2008)

Eesti ooper soomlaste südames Estonian opera in the hearts of Finns Tallinnas Estonia teatris kuuldud Richard Th e performance of Richard Wagner’s ”Tristan Wagneri ooperi „Tristan ja Isolde” esitusel on and Isolde” in the Estonia opera house in Tallinn tavatult kõrge kunstiline tase. Ooperi lavastas demonstrated an unusually high degree of artis- Neeme Kuningas. Lisaks uhkele lavakujundu- tic value. Th e opera was staged by Neeme Kun- sele ja valgustusele on esmaklassiline ka ooperi ingas. Besides the fancy decorations and light- muusikaline teostus. (TS, 19.05) ing, the musical performance was of top quality. (TS, 19.05) Võiks arvata, et ooper, mille peategelased heietavad viis tundi sellest, kas surra kohe You might think that an opera where the lead või järgmises vaatuses, teeb tuimaks, kuid characters ponder for fi ve hours about whether Estonia teatri tõlgendus keskaegsest armas- to die now or in the next act makes you numb, tusloost on haarav terve viietunnise ooperi but Estonia’s interpretation of this medieval love jooksul. Arvo Volmeri juhatusel annab Wag- story holds your attention for the entire fi ve hours. neri ooperi jaoks mõõtmetelt üsna pisike Directed by Arvo Volmer, a rather small orchestra orkester endast parima ning Tristani ja Isolde for the Wagner opera does its best and the voices hääled põimuvad üheks joovastuseks. Neeme of Tristan and Isolde weave together in bliss. Th e Kuninga lavastus on stiilne ja mõjuv, sa- production by Neeme Kuningas is stylish and im- muti valgustus ja lavakujundus, milles on pressive, as are lighting and decorations, having kõik vajalik ning mitte midagi ülearust. just enough of everything. (Kauppalehti, 21.05) (Kauppalehti, 21.05)

24 KULTUUR • CULTURE 2008

Estonias etendub Mari Vihmandi algupärane Th e Estonia opera house is staging Mari Vih- ooper „Armastuse valem”. Matemaatik Nina mand’s full-length opera “Th e Formula of Love”. ja tangolaulja Santelmo on marionetid, kelle Mathematician Nina and tango singer Santelmo kaudu tuuakse lavale igivana skeem: seekord are marionettes playing the oldest game: this Tristani ja Isolde saatus. Oratooriumilaadne time it’s the fate of Tristan and Isolde. Th is ora- lavastus keskendub põhilisele: armastusele torio-like show focuses on the fundamental: ja surmale. Suurema osa ajast piisab Vih- love and death. Most of the time Vihmand’s mandi süngelt kaunist muusikast ja stiilsest gloomily beautiful music and stylish production lavastusest, et püsiks etenduse intensiiv- is enough to keep the intensity, although the sus, kuid vahepealsed kordused väsitavad. occasional repetitions tend to become tedious. (Kauppalehti, 21.10) (Kauppalehti, 21.10)

Möödus 100 aastat esimesest ooperilavastu- 100 years ago, the fi rst opera was staged at the na- sest rahvusooperis Estonia. Selle tähistami- tional opera house Estonia. Giuseppe Verdi’s “Rigo- seks oli valitud Neeme Kuninga lavastatud letto”, directed by Neeme Kuningas, was chosen to Giuseppe Verdi „Rigoletto”. Kuningas loodab mark the anniversary of this event. Kuningas relies tugevale süžeele ning tahab lavastajana mär- on the strong storyline and wants to keep the di- kamatuks jääda. Nimirollis olnud Jassi Zah- recting process imperceptible. Th e voice of Jassi harovi tehnika töötas ja hääl kandis uhkelt. Zahharov in the title role worked and carried well. Puudus vaid itaaliapärane kõla. Eesti rahvus- Th e Italian infl ection was not there though. Esto- ooperis on nii mõnigi lootustandev noor laul- nian national opera has a few promising young ja. Angelika Miku noor sopran oli Gilda rolli singers. Young soprano Angelika Mikk in Gilda’s jaoks veel natuke nõrk, kuid kõla oli värske role was yet a bit weak, but the sound was fresh ja Mikk laulis puhtalt. Paljulubavalt mõjus ka and no mistakes made. Helen Lokuta in the role of Helen Lokuta palgamõrtsuka õe rollis. Estonia the hit man’s sister also showed potential. Estonia’s väiksevõitu orkester ja koor said „Rigolettoga” smallish orchestra and choir managed to bring off hästi hakkama. (HS, 29.11) “Rigoletto” well. (HS, 29.11)

Georg Ots laulis tuntuks „Saaremaa valsi”, Georg Ots made the song “Saaremaa Waltz” fa- kuid nüüd on lisaks valsile Saaremaal kuulda mous. Today not only waltz tunes can be heard on ka ooperit. Kuressaare piiskopilinnuse hoovis the island but also opera. Opera days were held in peeti ooperipäevi. Eelmise aasta sügisel tegi the courtyard of Kuressaare Bishop’s Castle. Last Kuressaare linnapea Urve Tiidus ettepaneku autumn the mayor of Kuressaare, Ms Urve Tiidus, taaselustada linna ooperipäevad. Ürituse or- put forward the idea to restore the town’s tradition ganiseerimise võttis enda ülesandeks Eesti of opera days. Th e State Concert Institute under- Kontsert. 1 200 inimest mahutav varjualusega took the task of organising the event. A temporary teatriruum saadi piiskopilinnuse õuele püsti structure accommodating 1 200 people was set up vahetult enne festivali esimese ooperi – George on the yard of the Bishop’s Castle just in time for Gerschwini „Porgy ja Bessi” – ettekannet. Teise the fi rst opera of the festival – “Porgy and Bess”. ooperina esitas Vanemuise teater Offenbachi Th e second performance, “Th e Tales of Hoff mann”, „Hoffmanni lood”. (HS, 26.07) came from Vanemuine theatre. (HS, 26.07)

25 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

Kuumad eesti poisid Hot Estonian Guys

Teater NO99 osales lavastusega „GEP ehk Th e NO99 theatre performed its “GEP ehk Garjatšije estonskije parni” Wiesbadeni teatri- Garjatšije estonskije parni” (“Hot Estonian Guys”) festivalil „Neue Stücke aus Europa” („Euroopa at the Wiesbaden theatre festival New Plays uued näidendid”). Kaheksa „kuuma eesti noor- from Europe. Eight “hot Estonian guys” under- meest” võtavad endale ülesandeks päästa oma take the mission of saving their homeland from kodumaa venelaste dominandi eest. Igaüks the dominance of Russians. Each of them would peab mehe eest väljas olema vähemalt 15 uue have to be man enough to father at least 15 kodaniku sigitamisel. Naistel on muidugi asja new citizens. Ladies, however, have their own kohta oma arvamus ning niimoodi kerib lahti opinion on the matter and so an amusing three- lõbus kolmetunnine satiir. Tegemist on tugeva hour satire unfolds. It is a strong production on lavastusega rahvusliku kokkukuuluvuse utoo- the utopia of national togetherness, politically piast, poliitiliselt korrektsete, kuid sõnaohtrate correct but wordy discussions on nationalists diskussioonidega riigisõprade ja võõrvaenlaste and foreign enemies. Th e show is colourful and üle. Kõik see kulgeb tempokalt, värvikirevalt self-ironic, played and danced in a fast pace. ja eneseirooniliselt. (FAZ, 18.06) (FAZ, 18.06)

Tallinna teatri NO99 lavastus „GEP” on hul- “GEP” by Tallinn’s NO99 theatre has become the lutanud publikut mitmel pool Euroopas. Käidi newest craze for audiences across Europe. Th e ka „Teatterikesä” festivalil Tamperes. „GEP” Teatterikesä Festival in Finland was also visited. on „Teatterikesä” suurfavoriit. Lavastus toob “GEP” is the hit of Teatterikesä. Th e performance esile kõigi Euroopa riikide rahvastikuproblee- draws attention to the demographic problems mid. Seda tehakse satiiri abil ning samas tum- that all European countries face. It uses the maksvõtva tõsidusega. See on puhtsüdamlik means of satire while being baffl ingly serious. appihüüd. Mis saab väikestest rahvustest, It is a whole-hearted cry for help. What will nende kultuuri- ja ajaloopärandist või väikes- happen to small nations, their cultural or his- test keeltest? Kerge farsina alanud lavastus torical heritage or languages? Starting off as a esitab lõpuks aktuaalseid fi losoofi lisi küsimusi light farce, it concludes with topical philosophic rahvuse, rahva, riigi ja inimese etnilise tausta questions about nationality, nation, state, and kohta. Esile tõstetakse ka suhted Eesti venelaste ethnic origin. Relations on both the interper- ja eestlaste vahel nii inimlikul kui ka poliitilisel sonal and political level between Estonians and tasandil. (HS, 08.08) Russians are also highlighted. (HS, 8.08)

Juba suvel muutusid nad närviliseks. Teater Th ey started feeling uneasy already in summer. NO99 oli etendusega „GEP” saanud kutse Pe- Th e NO99 theatre received an invitation to the terburi rahvusvahelisele teatrifestivalile „Balti international theatre festival Baltic House in St Pe- maja”. Sellest poleks olnud midagi, kuid tükis tersburg. Nothing wrong with that, if not for the on pikad lõigud, kus heidetakse nalja Eesti lengthy parts of their show where certain attitu- venelaste hoiakute üle. Aga Peterburi on teist- des of the Estonian Russian-speaking community sugune kui Moskva. Naši-noori polnud näha. were ridiculed. But St Petersburg is not Moscow.

26 KULTUUR • CULTURE 2008

Tiit Ojasoo lavastus „GEP” osaleb mainekatel teatrifestivalidel kogu Euroopas. ”GEP”, directed by Tiit Ojasoo, participates in reputable theatre festivals across Europe.

Publik oli väga vaikne, kui laval räägiti eest- No Nashi activists in sight. Th e audience sat in com- laste kadumisest oma maalt. Peterburis mõis- plete silence, watching the tale about Estonians be- tetakse Baltimaid paremini. NO99 näitlejad coming extinct. St Petersburg understands the Baltic ütlesid, et lavastust tehti festivali jaoks natuke countries better. According to the actors of NO99, ümber. Pehmendati neid kohti, kus noritakse the show was slightly adjusted for the festival. Th e vene vähemuse hoiakute kallal. Siiski sai laval parts where the attitude of Russians was gibed at näha ka tõelist rahvustevahelist kemplemist. were played down. Real clashes between the two Kui eestlased oma teatris proove tegid, märat- nations still became visible on stage. While the Es- seti tänavatel: rahutused pronkssõduri pärast tonians rehearsed the play in Tallinn, rioting took olid hoo sisse saanud. Peterburis on kõik rahu- place on the streets outside over the Bronze Soldier meelne. Venelased ja eestlased tähistavad koos war memorial. In St Petersburg, everything was calm. kordaläinud etendust. Kas see oligi nii lihtne? Russians and Estonians celebrated the successful (HS, 20.10) show together. Was it really that simple? (HS, 20.10)

Peterburis toimunud teatrifestival „Balti maja” Th e St Petersburg theatre festival Baltic House näitas, et Euroopa teater huvitub erinevalt demonstrated that unlike Russian theatre, Euro- Vene omast ühiskondlik-poliitilistest teema- pean theatre is taken with socio-political issues. dest. Eesti teater NO99 etendusega „Kuumad Th e performance “Hot Estonian Guys” by Estonia’s eesti poisid” räägib humoorikalt noortest eesti NO99 theatre tells an entertaining story about meestest, kes on mures rahva demograafi lise young Estonian men concerned with the demo- olukorra pärast. Rahvas lagistab naerda, näit- graphic situation of their nation. Th e crowd was lejad naudivad etteastet. Lõpupoole loetletak- splitting their sides, the actors enjoying the per- se, mis kodumaa juures kõige enam meeldib: formance. At the end, the favourite things about linnad, jõed, metsad... Selgub, kui hea ja õige the homeland were listed: towns, rivers, woods...

27 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

on armastus kodumaa vastu, kuid rumal on Apparently it is a good and right thing to love one’s tüüdata kõiki agressiivselt ja pidevalt oma ar- homeland, but it’s silly to drive everyone mad by con- mastust näidates. (Itogi, 27.10) stantly demonstrating this aff ection. (Itogi, 27.10)

Peterburis etendati teatri NO99 lavastust “Hot Estonian Guys” by the NO99 theatre was „Kuumad eesti poisid”. Selle tükiga on trupp performed in St Petersburg. Th e company has rännanud ka mitmetel Euroopa festivalidel. travelled throughout Europe with this show as President Ilveski püüab oma külalistele seda well. Even President Ilves makes an eff ort to take lavastust alati näidata. Etenduses on palju üks- his guests to see it. Much of the play makes sense nes eestlastele mõistetavat, kuid, nagu selgub, only to Estonians, but actually it turns out that mõndagi ka vene publikule arusaadavat. Ometi some of it speaks to the Russian audience, too. ei ole me harjunud sellega, et lavalt kostab Yet we are not used to hearing such undisguised säärane otsekohene ja aus poliitiline dispuut. and straightforward political dispute on stage. Aasta pärast astub NO99 üles Moskvas „Kuldse In a year, NO99 will perform at the Golden Mask maski” festivalil. (Vremja Novostei, 24.10) festival in Moscow. (Vremja Novostei, 24.10)

Eesti fi lmi tiigrihüpe Tiger leap of Estonian fi lm

23. Varssavi rahvusvahelise fi lmifestivali eri Th is year four Estonian fi ctional fi lms, one doc- programmides osales seekord neli Eesti mängu- umentary and a set of animations were in the fi lmi, üks dokumentaalfi lm ja animafi lmide programme of 23rd Warsaw Film Festival. Re- programm. Eesti programmi valiti värskelt cent works from Estonia were selected and the esilinastunud fi lmid ning programm nimetati programme was called “Estonian explosion”, as „Eesti plahvatuseks”, kuna möödunud aastat it had been a record year in the history of Esto- võis pidada Eesti fi lmi jaoks lausa rekordaas- nian fi lm – ten new fi lms were made. Finnish taks – valmis tervelt kümme uut fi lmi! Soome fi lm director Ilkka Matila says the Estonian fi lm režissööri Ilkka Matila sõnul liigub Eesti fi lmi- industry is moving with the pace of a tiger. A new tööstus edasi tiigrihüpetega. Peale on sirgumas generation of very original fi lmmakers is coming. uus generatsioon väga omanäolisi fi lmitegijaid. (Variety, 8.02) (Variety, 8.02) A fi lm by Veiko Õunpuu, Autumn Ball, will rep- Soome „Midnight Sun Film Festival’il” esindab resent Estonia at the Finnish Midnight Sun Film Eestit Veiko Õunpuu fi lm „Sügisball”. Õunpuu Festival. Õunpuu’s fi rst full-length fi lm has been esimene täispikk mängufi lm on festivalidel a success at festivals, and the director is deemed hästi esinenud ning režissöörist on räägitud kui to be a new promising player. Th e fi lm resembles paljulubavast uuest tegijast. Filmi on teemade the Finnish fi lm “Frozen Land” in terms of themes ja meeleolude poolest võrreldud Soome fi lmiga and atmosphere, but “Autumn Ball” is more com- „Paha maa”, kuid „Sügisball” on mitmetähen- plex and holds a lot of comical irony. Last year duslikum ning selles on ka palju iroonilist “Autumn Ball” took almost all of the Black Nights koomikat. Eelmisel aastal võitis „Sügisball” pea- Film Festival awards. (HS, 15.06) aegu kõik PÖFFi auhinnad. (HS, 15.06)

28 KULTUUR • CULTURE 2008

Veiko Õunpuu fi lm „Sügisball“ võitis auhindu kodus PÖFFil ja Kuldse Roosi Venemaal. “Autumn Ball”, a fi lm by Veiko Õunpuu, took awards at the Black Nights Film Festival at home and the Golden Rose in Russia.

Anapas toimunud eksperimentaalfi lmide fes- At the Anapa experimental fi lm festival Kino- tivalil „Kinošok” paistsid professionaalse ta- Shock, the Baltic countries stood out for their seme, kinematograafi lise kultuuri ning täna- professionalism, cinematographic culture and päeva eluprobleemidele osutatud tähelepanu attention paid to currently relevant issues. Th e poolest silma Baltimaad. Ega peaauhinda – main prize – the Golden Rose – was given to Kuldne Roos – ei antud ilmaasjata Veiko Õun- Veiko Õunpuu’s “Autumn Ball” for a reason. puu „Sügisballile”. See on korralik Euroopa It is a good European fi lm. Th e director must fi lm. Režissööri tuleb tunnustada ka selle eest, also be complimented on the way he dis- et oma tegelaste kurba igatsust õnne järele on plays the characters’ miserable yearning for ta esitanud läbi huumoriprisma, liigse traagi- happiness through humour, without any ex- lise intonatsioonita. See on saavutus omaette. cess tragedy. Th at is an achievement in itself. (Nezavissimaja Gazeta, 24.09) (Nezavissimaja Gazeta, 24.09)

Selleaastase „goEast’i” festivali peateemaks oli Th is year’s goEast festival carried the theme “Bor- „Piirid”. Kadri Kõusaare „Magnus” oli teemale ders”. In that sense, “Magnus” by Kadri Kõusaar kõige lähemal. Eesti režissöör näitab veelahet, was most relevant. Th e Estonian director shows mis jookseb keset ühte perekonda. See piir the divide running through a family. Th e line here on ületamatu. Elu ja surma vaheline piir on is insuperable. Th e only one suitable for crossing ainus, mis tundub olevat ületamiseks. Film seems to be the line between life and death. Th e on juba võitnud mitmeid auhindu ning seda fi lm has already won several awards and was also on näidatud Cannes’i festivalil „Un Certain a “Un Certain Regard” fi lm at the Cannes fi lm fes- Regard” sarjas. (Wiesbadener Kurier, 11.04) tival. (Wiesbadener Kurier, 11.04)

29 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

„Klass” on ebameeldiv fi lm koolivägivallast. “Th e Class” is an edgy fi lm about school bullying. Seda enam on vaja, et fi lmi vaadataks. Peaosa All the more reason to see it. Th e lead actor mänginud Vallo Kirs on pälvinud palju tähele- Vallo Kirs has come under the spotlight in Esto- panu Eestis ja ka välismaal. Film räägib kooli- nia as well as abroad. Th e story is about school kiusamisest, halvasti kohtlemisest ja isiksuste violence, abuse and wrecked personalities. It is mahamurdmisest. Filmi soovitatakse alates not meant for those under 15. Such an age limit 15-aastastele. Vanusepiir on õigustatud, sest is well justifi ed as it contains graphic scenes. fi lmis on väga ebameeldivaid stseene. Film on Th e fi lm is realistic, at times even bitterly so. It realistlik, kohati isegi ebameeldivalt realistlik. has caught a lot of attention in Estonia; school Eestis on fi lm saavutanud palju tähelepanu, bullying has become a topic of heated debates. koolivägivald on muutunud arutelude kuumaks (Stockholms Fria Tidning, 11.04) teemaks. (Stockholms Fria Tidning, 11.04) Th e gloomy Estonian fi lm “Th e Class”, by Ilmar Sünge Eesti fi lm „Klass” Ilmar Raagilt võitis Raag, won the Bronze Horse award in the junior Pronkshobuse auhinna Stockholmi fi lmifesti- programme of Stockholm fi lm festival. Th e fi lm vali juunioride programmis. Film on inspiree- is inspired by the director’s conversation with a ritud režissööri jutuajamistest grupi Eesti kooli- group of Estonian young people who also star in noortega, kes mängivad ka fi lmis. (SvD, 15.04) the fi lm. (SvD, 15.04)

Eesti animafi lmi meister Priit Pärn segab oma Th e grand old man of Estonian animated fi lms, loomingus kokku emotsioone, paradokse ja Priit Pärn, mixes emotions, paradox and satire. satiiri. Priit Pärna huvi karikatuuride joonis- His fascination with cartoon drawing emerged tamise vastu avaldus juba bioloogiaõpingute already during his biology studies at Tartu Uni- ajal Tartu Ülikoolis. Tänu Rein Raamatule – versity. Th anks to Rein Raamat – the pioneer of Eesti animatsiooni teerajajale – hakkas ta Estonian animation – he soon started working peagi tööle joonistajana, 1976. aastal sai Pär- as a cartoonist and already in 1976 he became nast juba Joonisfi lmi fi lmikunstnik. Tema a fi lm artist at the animated fi lm studio Joonis- graafi line stiil on lihtne ja isikupärane. See fi lm. His graphical style is simple and unique. It on teravalt pilkav ja ühiskonnakriitiline. is also full of black humour and socio-criticism. (Forum des images, mai/august 2008) (Forum des images, May/August 2008)

Vähe on rahvaid, kelle vastupanuvõime ja kul- Few countries had their national resilience and tuuriline uhkus pandi 20. sajandi jooksul nii cultural pride tested as sorely in the 20th century valusalt proovile kui eestlaste oma. Ent nagu as the Republic of Estonia. But as the new James tõendab James Tusty ja Maureen Castle Tusty Tusty and Maureen Castle Tusty fi lm “Th e Singing fi lm „Laulev revolutsioon”, jäid rahvale alati Revolution” shows, the people always had their alles tema laulud. Eestlaste laulutraditsioon, songs. Th e Estonian singing tradition, preserved mida on ülal hoidnud laulupeod, on püsinud also by the song festivals, endured throughout elavana ka kõige raskematel aegadel. Aasta- the nation’s darkest days. It was the only form kümneid oli see rahva jaoks ainus kultuurilise of cultural identity available for decades. Th e identiteedi vorm. Film jutustab haarava loo documentary tells a fascinating story of a nation

30 KULTUUR • CULTURE 2008

rahvast, kes end pea sõna otseses mõttes va- that, almost literally, sang its way to freedom. baks laulis. (The Washington Post, 18.04) (Th e Washington Post, 18.04)

Vabadus ei ole midagi, mida võib pidada ene- Freedom is not anything one could take for sestmõistetavaks. Seda näitab fi lm „Laulev granted. “Th e Singing Revolution” reminds you of revolutsioon”, kujutades eestlaste 20. sajandi that. It chronicles Estonia’s attempts at freedom iseseisvuspüüdlusi läbi pika okupatsiooni- throughout the long period of occupation in the perioodi. Ometi on vabadus midagi, mille 20th century. Yet, fi ring guns is not a precondi- saavutamiseks ei ole vaja ilmtingimata verd tion for achieving freedom. Sometimes destiny is valada. Mõnikord on saatus helde ning kui generous, and if 20 000 singers join their voices paarkümmend tuhat inimest ühisel laululaval and dreams to one song, nothing can stop them. oma hääled ja unistused üheksainsaks lauluks (Tulsa Today, 6.05) ühendab, ei saa neid enam miski takistada. (Tulsa Today, 6.05)

Gaasitoru Gas pipeline ja mobiilipuu and mobile tree

Laialdane eestlaste graafi kanäitus Väliskunsti Th e extensive Estonian graphics exhibition in the muuseumis Riias on märkimisväärne sünd- Riga Museum of Foreign Art is a noteworthy event mus Läti kultuurielus. Välja on pandud 51 on the Latvian cultural scene. Works by 51 artists kunstniku tööd. Osalejad on nii tuntud pro- are displayed. Participants include renowned pro- fessionaalid (V. Tolli, B. Vasserman, L. Lapin, fessionals (V. Tolli, B. Vasserman, L. Lapin, M. Vint, M. Vint, P. Ulas, P. Allik jt) kui ka noored P. Ulas, P. Allik and others) as well as newcomers. kunstnikud. Näitusel on traditsiooniliste Besides traditional graphics techniques, new graafi katehnikate kõrval esindatud ka uued: forms are also represented at the exhibition: digitrükk, foto, isegi video ja installatsioonid. digital printing, photo, even video and instal- Tihti on kasutatud kuivnõela ja sõeltrükki. lations. Dry point and screen-print techniques Näha saab originaalset ja tavapäratut graafi - have been used on several occasions. Graphics katehnikate kasutust. See näitus esitab suu- techniques have been put to original and inven- repäraselt Eesti kunstnike kaasaegset mõt- tive use. Th e exhibition wonderfully portrays lemist. Graafi ka ei ole ainult graveeringu, the mentality of Estonian contemporary artists. kratsimise, söövitamise vm reljeefi jäetud Graphics is much more than just an imprint en- jäljend kunstiteosel. Need on mõtete ja tun- graving, scratching or corrosion leaves on the nete jäljed mällu, mida see näitus tekitab. work of art. It is impressions of thoughts and (NRA, 16.02) emotions that the exhibition leaves behind to haunt you. (NRA, 16.02) Turu Kunstimuuseumi suvine näitus viib eh- matavale reisile Eesti lähiajalukku. Näitus Th e summer exhibition at Turku Art Museum „Punaste lippude all” esitleb Stalini-aegset takes you on a shocking tour through Estonia’s romantilist kunstikäsitlust, kus propagandat, recent history. Th e exhibition “Under red fl ags”

31 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

sotsialismi ja Nõukogude süsteemiga kohane- is an example of the Stalin-era romantic ap- mist kujutati suureliste sotsialismi ülistavate proach to art, where propaganda, socialism and teostena. „Nõukogude võimu aeg on eestlas- acclimation to the Soviet system were depicted te jaoks ikka veel raske taak. Kui Kumu paar through pompous works praising socialism. aastat tagasi avati, oli seal väljas Stalini-aegse “Th e period of Soviet rule is still a heavy bur- kunsti kogu. Selle üle arutleti Eestis päris palju. den for Estonians. When KUMU art museum Küsiti, kas sellist kunsti sobib näidata,” rää- was opened a couple of years ago, a Stalin-era gib Turu Kunstimuuseumi kuraator Susanna art collection was displayed. It was widely de- Luojus. Kuigi näituse tööd on stiililt enam- bated in Estonia. Th e question was whether it is jaolt üsna realistlikud, annavad need Kumu appropriate to show such works,” says Susanna kuraatori Eha Komissarovi sõnul kõike muud Luojus, curator of Turku Art Museum. Although kui tõepärase pildi tegelikkusest. Realistlikud the majority of works displayed at the Turku ex- teosed kujutavad ülistavalt sotsialistliku re- hibition are realistic, they give nothing but an volutsiooni võitu ning näitavad üha uuesti illusory picture of the reality according to Eha olukordi, mida tegelikult kunagi pole olnud. Komissarov, curator of KUMU. Realistic works (TS, 8.05) glorify the victory of socialist revolution and de- pict yet again situations that never really existed. 14. septembril avatakse Veneetsia arhitektuuri- (TS, 8.05) biennaal. Vene paviljoni kuraator räägib muu- hulgas kokkupuutest eestlaste torujuhtme Th e Venice Architecture Biennale opens on 14 installatsioonikavandiga. Kahemeetrise läbi- September. Th e curator of the Russian pavilion mõõduga „gaasijuhe” ühendaks Vene ja Saksa mentions the Estonians’ draft of a gas pipeline paviljoni. Juhe kulgeks läbi näituseterritooriumi installation. Th e two-meter diameter “gas pipe- keskse pargi, vihjates sellele, et Venemaa rikub line” would run between the Russian and German loodust. Tegelikult on eestlaste projekt armas. pavilions, crossing the central park of the exhibi- On täiskasvanud, kellel on reaalne raha ja tion area, implying how Russia adversely aff ects reaalsed torujuhtmed. Aga on lapsed, kes the environment. In fact, the Estonian project mängivad, nagu saaksid ka nemad juhtme- is lovely. Th ere are adults with real money and kraane keerata. (Kommersant-Vlast, 1.09) real pipelines. But also children playing around, pretending to turn the valves of the pipeline. Veneetsia arhitektuurinäitusel, mis sel aastal (Kommersant-Vlast, 1.09) kannab nime „Out There: Architecture Beyond Building”, on siiani kõige paremad eestlased Th e best at the Venice architecture exhibition, this oma kavala tarkuseteraga. Nimelt on nende year entitled “Out Th ere: Architecture Beyond loominguks massiivne kollane torujuhe Vene- Building”, is the sly wit of the Estonians. Th ey have maa ja Saksamaa paviljonide vahel. See on simply laid a massive yellow pipeline between the mõru ja naljakas vihje plaanitavale gaasitoru- Russian and German pavilions. A bitterly funny le. See võigas installatsioon rikub ära paviljo- comment on the planned gas pipeline. Th e lurid nide vahel kulgeva romantilise promenaadi. installation messes up the romantic promenade (FT, 16.09) between pavilions. (FT, 16.09)

32 KULTUUR • CULTURE 2008

Kuulus Nord Streami gaasitoru ulatub Eestist otsaga Veneetsiasse. The legendary Nord Stream gas pipeline runs all the way from Estonia to Venice.

Saksamaa ja Venemaa vahele gaasitoru ka- Nord Stream, lobbying for a gas pipeline between vandav Nord Stream rõõmustas Veneetsia ar- Germany and Russia, was pleased with the instal- hitektuuribiennaalil Eesti arhitektide instal- lation by Estonian artists at the Venice Architec- latsiooni üle, milleks oli kollane gaasitoru. ture Biennale – a yellow gas pipeline. According Installatsioon rõhutas suurfi rma arvates to the corporation, the installation highlighted veel kord projekti üle-euroopalikku tähtsust. the pan-European importance of the project. (Regard sur l’Est, 22.09) (Regard sur l’Est, 22.09)

Eesti kunstnikud Eve Arpo ja Riin Kranna-Rõõs Estonian artists Eve Arpo and Riin Kranna- šokeerivad mobiilisõltlasi oma installatsioo- Rõõs shock mobile-addicts with their instal- niga „Päev ilma mobiilita”. Arpo ja Kranna- lation “A day without a mobile phone”. Arpo Rõõs korjavad publikult kokku mobiiltelefo- and Kranna-Rõõs collect the mobiles on site nid, et need üheks ööpäevaks kunsti teenima with the purpose of serving as art for the next panna. Telefonid riputatakse mobiilipuu otsa, twenty-four hours. Th e phones will be hung on kus pidevalt mõni telefon heliseb või vilgub. a constantly ringing and fl ashing mobile tree. (Der Spiegel, 31.07) (Der Spiegel, 31.07)

Raisios Harkkos on üleval Evi Tihemetsa ja Harkko museum in Raisio is displaying the Vive Tolli näitus, kus esitletakse teoseid 1959. works of Evi Tihemets and Vive Tolli from 1959 aastast 2000ndate aastateni. Osa töödest on to the beginning of the 21st century. Some were tehtud enne Eesti taasiseseisvumist, ajal, mil created before Estonia regained independence, Nõukogude Eesti kunstnikud toetasid väl- at a time when Soviet Estonian artists contrib- jendusvabadust üsna ettevaatlike vahendi- uted to freedom of expression by rather mod- tega. Mitmed kunstnikud astusid valitsevale est means. Several artists confronted the ruling

33 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

ideoloogiale vastu, käsitledes ühiskondlike ideology by turning their attention to private teemade asemel privaatseid. Osa autoreid issues instead of social. Some focused on tech- keskendus tehnikale ja puhtalt esteetilistele nique and purely aesthetical questions. Th ere küsimustele. Vahepeal väljendati oma arva- were times when the artists expressed their must ka julgemalt, nagu võib näha Evi Ti- views in a bolder manner, as “Th e Poet” from hemetsa teoses „Luuletaja” aastast 1971. Ka 1971 by Evi Tihemets proves. Vive Tolli has also Vive Tolli on aeg-ajalt julgemalt ajastu vaimu rebelled against the ideology of the period from vastu mässanud. Harkko näitusel võib näha time to time. Also displayed at the Harkko ex- Tolli 1974. aastal tehtud tööd „Tallinn – vana- hibition is Tolli’s “Tallinn – Old Town” with a linn”, millel domineerib väljamõeldud vapp, fi ctitious coat-of-arms, which was forbidden at mille tegemine oli hoolimata fi ktiivsusest lu- the time, fi ctitious or not. However, the exhibi- bamatu. Ent näitusel pole üleval ainult Nõu- tion also has more recent pieces from the time kogude aja ängistust kujutavad teosed, näha of Estonia’s independence, not only the ones võib ka uuemaid töid Eesti iseseisvusajast. representing the anguish of the Soviet times. (TS, 23.11) (TS, 23.11)

Kiiremini, kõrgemale, Faster, higher, kaugemale! stronger!

Peale olümpiavõistlust oli Gerd Kanter nõus After the Olympic Games, Gerd Kanter agreed demonstreerima oma kettaheitevõimeid ka aja- to demonstrate his throwing skills for Th e New lehele The New York Times, ent ketaste asemel York Times, but rather than using his regular tuli sportlasel oma oskusi tõestada hoopis eris- discuses he had to use some pretty unusual kummalise varustuse abil: sardiinikarbi, CD- equipment to prove his abilities: a can of sar- plaadi, küpsise ja kapsapeaga. Lõpuks katsetas dines, a CD, a cracker, and a cabbage. Finally he Kanter veel lameda, peopesasuuruse kala heit- tried throwing a fl at palm-sized fi sh, but the can mist, kuid sardiinikarp lendas siiski kõige kau- of sardines was the clear winner, fl ying a whole gemale, tervelt 50 meetrit. Neil päevil on Gerd 50 meters. Th is is a good time to be Gerd Kanter: Kanter tõeliselt hea olla: tema 68,82 meetri pik- with a 68.86-meter discus throw, Kanter – an kune kettalend tegi eestlaste armastatud sport- athlete highly loved in Estonia – won the gold lasest Pekingis olümpiavõitja. (NYT, 24.08) medal at the Beijing games. (NYT, 24.08)

Kettaheite maailmameister Gerd Kanter unis- Growing up, world discus throw champion Gerd tas lapsepõlves hoopis karjäärist NBA liigas. Kanter dreamed of becoming a star in the NBA Kettaheite avastas Kanter enda jaoks tükk aega instead. He discovered the discus much later, and hiljem, ning 2007. aasta lõpuks oli ta teostanud by the end of 2007, he had fulfi lled his new dream sellel alal ka oma uue unistuse, asudes senise in discus throwing by ending the dominance of maailmameistri, leeduka Virgilijus Alekna ko- Lithuanian Virgilijus Alekna. After receiving the hale. Maailmameistri tiitel tõi Kanteri jaoks kaa- world champion title, he was crowned Athlete sa küll aasta sportlase aunime koduses Eestis of the Year in his homeland and has undergone ja hulgaliselt intervjuusid Osakas, ent sisuliselt a succession of interviews, but nothing really

34 KULTUUR • CULTURE 2008

Tõeliselt hea on olla olümpiavõitja. Kiiking: ilma mõnuaineteta taevasse. It’s good to be an Olympic gold medallist. Kiiking: getting high without drugs. võit tema elu ei muutnud. Kanter on endiselt changed in his life. Kanter remains 100% commit- 100%liselt pühendunud oma eesmärkidele, ted to his future goals – a new world record and milleks on uus maailmarekord ja olümpiavõit. an Olympic gold. (IAAF, 8.01) (IAAF, 8.01) BMW-Sauber is preparing a new test driver – BMW-Sauber loob endale uut testisõitjat – Marko Asmer has grabbed the limelight. He is rambivalgusse on tõusnud Marko Asmer. Pressi- reserved at press conferences, but he proves konverentsidel esineb ta tagasihoidlikult, seda himself on the circuits. In his homeland, Marko enam aga näitab end võidusõidurajal. Kodu- is a celebrity. At 15, he was already the cham- maal on Marko kuulsus. Juba 15-aastaselt või- pion of the Estonian, Finnish, Baltic and Scandi- tis ta Eesti, Soome, Baltimaade ja Skandinaa- navian Kart Championship. From then on it was via kardisõidu meistrivõistlused. Sealt alates obvious: the boy had to get abroad. He found oli selge: poiss peab pääsema kodumaalt väl- the way to the Japanese and British Formula 3 ja. Ta leidis väljundi Jaapani ja Briti Vormel-3 series and made it into the F1 young driver pro- sarjades ning pääses V-1 järelkasvuprogram- gramme. Not only did he earn an opportunity midesse. Marko ei teeninud välja mitte üksnes for himself, he is a valuable member of any team. võimalust iseendale, vaid ta on kasulik liige (NZZ, 17.04) igale meeskonnale. (NZZ, 17.04) Kiiking is an extreme sport in Estonia. Accord- Kiiking on Eesti ekstreemspordiala. Maailma- ing to world champion Andrus Aasamäe, it’s meister Andrus Aasamäe ütleb, et kiiking on still a new fi eld of sports and not very wide-

35 2008 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

Eestis veel noor spordiala ning pole väga laialt spread; however, it is taken very seriously and levinud, kuid seda võetakse tõsiselt ning sel it has got nothing to do with the circus. He pole mingit pistmist tsirkusega. Aasamäe sõnul says kiiking is addictive. Th e motto of kiiking is: jääb kiikingust sõltuvusse. Kiikingu moto ongi: getting high without drugs. Swinging has been ilma mõnuaineteta taevasse. Kiikumisel on Ees- around for centuries in Estonia; there used to tis sajanditepikkune traditsioon, igas külas oli be a wooden swing in every village. “Swinging vanasti suur puust kiik. „Kiikumine teeb lihtsalt simply makes you happy, takes you closer to the õnnelikuks, kiikudes oled tähtedele lähemal,” stars,” Aasamäe says. (Der Spiegel, 7.10) ütleb Aasamäe. (Der Spiegel, 7.10) Two Estonians, Bruno Nopponen and Priit Eestlased Bruno Nopponen ja Priit Vehm te- Vehm, made history by being the fi rst known gid ajalugu, ületades Soome lahe ujudes – tea- people to swim across the Gulf of Finland. Origi- tavasti esimestena maailmas. Ujumist alustas nally a group of six embarked on the journey, 6-liikmeline grupp, neli neist katkestas. Vahe- but four quit. Th e distance between Porkkala maa Porkkala ja Suurupi vahel pidi olema 55 and Suurupi was supposedly 55 kilometres, kilomeetrit, kuid Nopponen sai GPS-seadmega however, measured by Nopponen’s GPS device, teekonna pikkuseks isegi 66 kilomeetrit. Tuge- it turned out to be 66 instead. Th e strong sea vad merehoovused olid mõlema ujuja jaoks currents took both swimmers by surprise. Th e üllatuseks. Üle lahe ujumise idee sündis aasta idea hit them a year ago when the duo swam 57 tagasi, kui samad ujujad ujusid 57 kilomeet- kilometres along the River Emajõgi. Th ey plan to rit mööda Emajõge. Järgmist suve kavatsevad take it easy next summer: it’s only going to be a mehed kergemalt võtta: ujumisretk Kihnu saa- 34-kilometre swim from Kihnu island to Pärnu. relt Pärnusse oleks vaid 34 kilomeetri pikkune. (HS, 27.07) (HS, 27.07)

36