Väljaandja: Lasva Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2002, 52, 1156

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine

Vastu võetud 15.03.2002 nr 5

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 22 lõike 1 punktist 7, Lasva Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Lasva valla arengukava aastateks 2001–2005 (lisatud). 2.Määrus jõustub 25. märtsil 2002. a.

Volikogu esimees Heino OJAPERV

Kinnitatud Lasva Vallavolikogu 15. märtsi 2002. a määrusega nr 5

LASVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 I. SISSEJUHATUS Arengukava eesmärk Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed kas isiklikult või nende esindajate kaudu. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas on kõige tulemuslikum kasutada piiratud ressursse. Lasva valla arengukava eesmärk ajavahemikus 2001–2005 on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamise ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi vallaelanike ees. Need põhimõtted Lasva vallas on järgmised: – kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; – igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; – seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; – vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu; – vastutus oma ülesannete täitmise eest; – tegevuse avalikkus; – avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. Lasva valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, luues tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eeldusi majanduse arenguks, silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamist. Ajalooline taust Praegune Lasva valla territoorium on põhiliselt välja kujunenud Eesti Vabariigi vanemal perioodil eksisteerinud Lasva valla ja Pindi valla liitumisel. 1934. a andmetel kuulus Lasva vald, mille pindala oli 36 km2, 975 elanikku, 181 talundit 3695 ha maaga kihelkonda. Pindi vald, mille pindala oli 61 km2, 1169 elanikku, 192 talundit 4285 ha maaga kuulus Rõuge kihelkonda, mis asus keset Vastseliina kihelkonda. Peale nimetatud valdade on praeguse Lasva valla territooriumil veel endiste Timo valla, Erastvere valla, Võru valla, Aleksandri valla ja Leevi valla maad. Seoses sovhoosi tükeldamise ja reorganiseerimisega 1976. a eraldati Lasva külanõukogu piiridest ja Tabina küla ja arvati Vastseliina külanõukogu piiridesse ja on praegu Vastseliina valla koosseisus. Praegune Lasva valla piir peaks jääma samaks ka planeeritava haldusreformi käigus, kuigi võiks kaaluda Põlvamaa Lepassaare ja Leevi piirkonna külade liitumist Lasva vallaga. II. ASUKOHT Asend ja territoorium

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 1 / 16 Lasva vald paikneb Võru maakonna kirdeosas suhteliselt lähedal Võru linnale. Valda läbivad Võru–Obinitsa ja Võru–Räpina maantee ning Valga– raudtee. Valla piirinaabriteks on Võru vald, Vastseliina vald ja Põlvamaa Laheda vald, Orava vald ning Veriora vald. Loodus on valla piires väga vahelduv ning seega on piirkond sobiv turismiga tegelemiseks. Valla põhiosale on iseloomulik tugevasti liigestatud reljeef ning kogu valla ulatuses on levinud vahelduv pinnakate. Arvesse võttes reljeefsuse omapära võib valda vaadelda Eesti maketina. See annab suurepärase võimaluse õpperadade kujundamiseks ning selle turuniši väljakujundamiseks on alustatud juba eeltöid. III. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Aasta Elanike arv 1997 1971 1998 1966 1999 1925 2000 1912 2001 1899 2002 1867

Töövõimelisi inimesi on vallas 630, nendest töötavaid 460. 170-st töötust 120 ei otsigi tööd. Valla 36-st külast suuremad on Lasva küla 329 elanikuga, Kääpa küla 323 elanikuga, 166 elanikuga ja 158 elanikuga. Valla pindala on 172 km2. Rahvastiku tihedus 10,9 in/km2. Elanikke külades seisuga 01.01.2002. a. Asula nimetus Alaliste elanike arv Andsumäe 11 Hellekunnu 16 17 Kaku 10 Kannu 39 Kõrgessaare 28 Kääpa 323 Kühmamäe 37 Lasva 329 Lauga 10 17 Listaku 47 Madala 39 Mõrgi 20 Mäessaare 5 Noodasküla 21 Nõnova 34 22 Otsa 166 50 Peraküla 23 14 Pikasilla 25 Pindi 65 Puusepa 90 Pässä 62

Leht 2 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine 16 Saaremaa 9 Sooküla 56 Tammsaare 18 Tiri 16 11 Tsolgo 158 Tüütsmäe 17 Villa 18 Voki-Tamme 28

IV. LOODUSLIKUD RESSURSID Maa kõlvikuline koosseis Lasva valla üldpindala on 17 215 ha, sh haritavat maad 6957 ha, looduslikku rohumaad 1332 ha ja metsamaad 6250 ha. Maareform Maa tagastamine ja ostueesõigusega erastamine Lasva vallas on planeeritud lõpetada aastaks 2005. Praeguseks on ca 600 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise otsusest lahendatud 450, tagastamata /kompenseerimata on ca 2800 ha maad. Maa ostueesõigusega erastamiseks on Lasva Vallavalitsusele esitatud 350 avaldust, millest lahendatud on 180. Maa munitsipaliseerimine on planeeritud lõpetada aastal 2003. Maa tagastamisest ja ostueesõigusega erastamisest järele jäänud maa müüakse vaba maana valla territooriumil tegutsevatele äriregistrisse kantud ettevõtjatele enampakkumise korras. Sellele järgneb tavaline enampakkumine ja kui siis ka kõik maatükid omanikku ei leia, hakkab toimuma vähempakkumine. Edasi algab vallas tõeline maakorraldustöö – maa ostmine, müümine, ümberkruntimine omanike vahel. Selle töö käigus püütakse viia talude lahustükkide arv miinimumini. Maavarad Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 24 puurkaevu. Valla territooriumil on järgmised maardlad: KARJAMÄE maardla asub Lasva valla äärmises lõunaosas. Karjamäe maardla materjal koosneb keskmiselt 69,7% ulatuses liivafraktsioonist, 20,4% ulatuses kruusast ning 9,9% ulatuses savi- ja tolmuosakestest. Maardla 5,3 hektari suurusel alal on pealpool põhjavee taset aktiivne tarbevaru 366 tuh. m3ja selle all aktiivne reservvaru 114 tuh. m³. KAKU maardla asub Lasva valla kaguosas, Võrust 9 km ida pool. Maardla liivakivi koosneb 82–95% ulatuses kvartsiteradest. Päevakivi on 1–4%, raske fraktsiooni mineraale 0,08–0,9%. Kaku liivamaardla tehnoloogiline liiv on kõlbulik värvilise klaasi valmistamiseks ja kasutamiseks vormiliivana. Liivamaardla tarbevaru 8,7 hektari suurusel alal 584 tuhat m³, reservvaru 996 tuhat m³. KÄÄPA maardla asub Lasva valla lääneosas, Kääpa asulast 2,5 km põhja poole. Liiv ei sisalda orgaanilisi lisandeid. Peensusmooduli põhjal tuleb liiv lugeda peenteraliseks, mida sobib kasutada ehitusliivana, betoonisegudes ja teekatete rajamiseks. Liiva aktiivne reservvaru 43,9 ha suurusel alal on 9131 tuhat m³, sealhulgas allpool veetaset 4214 tuhat m³. PINDI maardla asub Lasva valla kirdeosas, mille suurus on 176,9 ha turbavaruga 190 tuhat tonni. V. KULTUUR Eesti riigi kultuuripoliitika tuleneb rahva poolt põhiseaduse vastuvõtmisega riigile pandud kohustusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 3 / 16 Kultuuri põhieesmärk on eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, selle elujõulisus kõigis kultuurivaldkondades. Kultuur peab olema ja jääma kättesaadavaks kõigile elanikegruppidele ja vanuseastmetele. Lasva valla kultuuritöö eesmärk on: – inimeste puhke- ja vaba aja sisustamine – luua Lasva vallas tervem maaelu keskkond – arendada piirkondlikult kultuuriürituste kättesaadavus, takistada süvenemast elanikkonna kultuurilist kihistumist – elukeskkonna kvaliteedi parandamine – turismi arendamine piirkonnas • HETKESEIS LASVA VALLAkultuurielu edendatakse * kahes rahvamajas * kolmes raamatukogus * viies seltsis * kirikus

Lasva rahvamajastegutseb hetkel nais- ja segarahvatantsurühm, Kääpal näitering. Sügisel loodetakse tööle saada peotantsu-, näputöö-, näite-seltskonnalaulu-tantsuring ning portselanmaali koolitus. Üritustest korraldatakse vabariigi aastapäeva tähtpäeva aktused, valla koolide taidlusülevaatused, laulukarussellide konkursid, suure pere päev, väikelaste spordipäev, valla laulu- ja tantsupäev, Lasva järvepidu, pidupäev 7-aastastele lastele enne koolitee algust, väikelaste jõulupidu, jõuluüritus «Imeline Jõulumaa». Nendele lisanduvad rahvakalendri tähtpäevadega seotud üritused, noortediskod ja Lasva tervisespordi seltsi korraldatud üritused. Lasva rahvamaja on olnud avatud võrkpallitreeninguteks nii täiskasvanuile kui ka valla koolide õpilastele. Lisaks võrkpallile on ka korvpalli harjutamise võimalus. Tsolgo rahvamajaon kahjuks rohkem vanema põlvkonna päralt. Rahvamajas tegutseb memmede laulu-tantsuansambel «Eha» ning noorte liikumisrühm. Rahvamajas on ka muuseum. Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi. Lasva Käsitööseltson vallas tegutsevatest seltsidest kõige edukam. Lisaks tavapärasele kudumisele-heegeldamisele tegeldakse siin portselanmaali, siidimaali, klaasimaali ja nahkehistööga. Pakutavateks teenusteks on pesupesemine, käsitöömüük, käsitöömasinate ja -vahendite kasutamine, lugemiseks käsitöö- ja pereajakirjad ning võimalus korraldada käsitöölaagreid koos toitlustamisega. 2000. a jaanuarist on seltsil erakool Lasva Maarahvaõpistu kolme õppekavaga: # kaasaegne kunst – käsitöö # kodukoha kultuurilugu # täiskasvanute käsitööringi juhtide koolitus Seltsi töö on olnud kohalikku elu edendav, mida näitab ka igapäevane seltsi lahtiolek ja külastatavus. Nädalalõppudel korraldatavad kursused on populaarsed nii oma küla elanikele, teistele vallaelanikele ja ka osalejatele teistest piirkondadest. Toimunud ühisüritused on olnud kohalikke elanikke aktiviseerivaks jõuks. Kääpa maanaiste selts «Ann»tegutseb valla sotsiaalkeskuse keldrikorrusel väljaehitatud ja sisustatud ruumides. Seltsis tegutsetakse laste näputööringi juhendamise, külaelu edendamise, tervisliku toitumise ja kangakudumisega. Kahjuks on seltsis praegusel ajal mõõnaperiood, sest ei ole tegutsevat aktivisti- eestvedajat- taganttõukajat. Seltsiliikmed on kaasa aidanud valla laulu-tantsupäeva korraldamisel. Kääpa M Klubion registreeritud selts, kuid tal on samasugune periood (mõõn) kui naisseltsilgi – puudub kindel eestvedaja. Tsolgo Perenaiste Seltstegutseb oma piirkonnas viiendat aastaringi ja koosneb enamasti eakatest ja töötutest naistest. Vaatamata sellele et piirkonnas puuduvad töödandvad ettevõtted on seltsirahvas suhteliselt optimistlikult häälestatud. Naised tegelevad toiduvalmistamise ja kangakudumisega, tantsivad ja laulavad

Leht 4 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine rahvamaja memmede laulu-tantsuansamblis «Eha» ja võtavad osa rahvamaja poolt korraldatavatest üritustest, maakondlikust memme-taadi laulupeost, esinevad Kääpa sotsiaalkeskuses ja teistes külaseltsides külalistena. Lasva Tervisespordi Seltskorraldab vallasiseseid spordiüritusi, osaleb maakondlikel spordivõistlustel ja korraldab maakondliku tähtsusega Lasva Paloturniiri ja paarisvõrkpallivõistlusi. Seltsirahva abiga ja fondidest saadud rahaga sai 2000. a lõpus valmis Lasva jõusaal ning sama aasta suvel valmisid kaks võrkpalliväljakut Lasva Palo peale. MTÜ Pikakannu kooliareng, mille viieliikmeline juhatus on kavandanud külakoolist piirkonna kultuuri- ja seltsielukeskuse kujundamise. Lasva Raamatukogu– lugejaid 355, mis moodustab 18,3% valla elanikkonnast.

Siin on avatud 1999. a 10. detsembrist Avalik Internetipunkt kolme arvutiga, mille kasutusvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Raamatukogu vajab soojustamist, remonti ja riiulite väljavahetamist. Kääpa Raamatukogu– lugejaid 235, mis moodustab 12,8% valla elanikkonnast. Asub külmades renditud ruumides, ootab ruumilahendust seoses Kääpa kooli juurdeehituse valmimisega. Raamatukogul puudub telefon. Tsolgo raamatukogu– lugejaid 140, mis moodustab 7,3% valla elanikkonnast.

Raamatukogu asub Tsolgo külas remonditud algkooli ruumides. Probleemid ja takistavad asjaolud: * elanikkonna passiivsus, ükskõiksus ja minnalaskmise meeleolu * raha vähesus rahvamajade kaasaegsemaks muutmisel * elanikkonna vähene kindlustatus * töökohtade vähesus * huvi puudumine ümberõppe ja koolituse vastu * huviringijuhtide puudumine kohapeal Eesmärgid ja lahendused Lasva rahvamaja– remont (valgustus, koridoride ja rõdu põrandad, aknad, toolid, II korrusel peeglite saal) – Internet, infopunkt – ümbruse asfalteerimine. Lasva järve rand– ujumiskoha laiendamine, parkimiskohtade juurdetegemine, muruplatsi planeerimine, rannapaviljoni ehitamine sauna asemele. Lasva park– I osa täiendamine kultuurpuudega, II osa rajamine. Lasva lasteaed– mänguväljaku laiendamine (tehismäe ehitamine suvel ronimiseks-mängimiseks, talvel liulaskmiseks. Lasva Palo– püstkodade ansambel (3 ja enam), kõlakoda värvida, tantsuplats ja lava laiendada. Lasva Perearstikeskus või rahvamaja II korrus– retseptita ravimid, masseerija, juuksur, kosmeetik Kääpa Raamatukogu– uutesse ruumidesse kolimine, uued riiulid, mugavam mööbel, arvutid, internetiühendus, koostöö lastekeskuse, sotsiaalkeskuse ja seltsiga. Ilukirjanduse koondamine kooliraamatukogust külaraamatukokku. Kääpa laululava– katuse remont, maatennispalliväljaku laiendamine, seinte värvimine. Kääpa huvituba– Isad ja pojad käikuandmine. Tsolgo rahvamaja– remont (katus, vihmaveerennid, aknad). Sellest majast saaks valla muuseumja külaseltsimaja. Tsolgo raamatukogu–arvuti, telefon. Siia majja tuleks ka rahvamaja oma üritustega. Tsolgo küla ujumiskoht –kas Pikajärve või Pillejärve äärde.

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 5 / 16 Otsa raamatukogu–külakeskus– remont (uksed, aknad, seest riiulid, nagid, toolid) Inventari osas – arvuti, muusikakeskus, videoteleviisor, arstinurgake. Kütioru vana tantsuplats– ehitada välja kolmeastmeline väljak: – tuleplats, ansambliplats, tantsuplats. Vana tantsuplatsi ümber ehitada barjäär. Kääpa külarahvas soovib palgalist töötajat, kas või poole kohaga, küla kultuurielu edasiviijaks. Spordi- ja puhkerajatiste projekteerimine ning väljaehitamine korruselamutega vallaosadesse (Otsa, Lasva, Kääpa, Tsolgo, Sooküla). VI. HARIDUS

Õpilaste arv 1. jaanuaril 2001. a koolide kaupa Kääpa Põhikool 150 Pikakannu Põhikool 82 Kooliealisteks saavate laste arv 2001–2005. aastate lõikes 2001 2002 2003 2004 2005 24 29 17 24 13

• HETKESEIS

Lasva vallas toimub laste kasvatamine ja hariduse andmine ühes lasteaias ja kahes põhikoolis.

Lasva lasteaedtöötab kahes eri külades asuvates korrusmajades, millesse on korterid kohandatud lasteaia tööks. Kääpa Põhikooltöötab 1939. a koolimajaks ehitatud majas ja 1870. a ehitatud väikeses puumajas, mis on kohandatud õppetööks. Õpilaste toitlustamine on organiseeritud Lasva Sotsiaalkeskuse majas. Pikakannu Põhikoolistoimub hariduse andmine 1939. a selleks otstarbeks ehitatud majas. Samas majas on õpilaste toitlustamiseks söökla. • PROBLEEMID Lasva lasteaiaruumid ei vasta kaasaja nõuetele. Maa-ala omaette normaalse mänguväljaku rajamiseks on väike ja asub intensiivse liiklusega Lasva asulat läbiva maantee vahetus läheduses. Väikeste ruumide tõttu ei ole võimalik rahuldada kõikide soove kasutada lasteaia teenust. Kääpa kooliõppehooned ei vasta nõuetele. Suure õpilaste arvu tõttu on olemasolevad õpperuumid väikesed ja normaalse õppetöö korraldamine on häiritud. Võimla puudumise tõttu on raskendatud kehalise kasvatuse tundide läbiviimine ja klassiväline kehakultuurialane töö. Ebameeldiv ja koolitööd häiriv on õpilaste toitlustamine ca 600 m kaugusel asuvas sotsiaalkeskuse sööklas. Pikakannu kooliolemasolevad ruumid võimaldavad korraldada normaalset õppetööd. Vajalik oleks välja vahetada maja ehitusaegsed aknad, mis ei pea enam sooja. Probleemiks on õpilaste arvu vähesuse tõttu moodustatud liitklassid. • LAHENDUSED Kääpa kooli juurdeehituseks on valmis PIKOPROJEKT OÜ koostatud ehitusprojekt, mille alusel alustatakse ehitustöödega käesoleval aastal. Ehitustööd lõpetatakse aastal 2003. Juurdeehituse valmimisel toimub hariduselu ümberkorraldamine vallas. Hariduse andmise parendamise ja jätkamise eesmärgil Pikakannu Põhikoolis on kooli pedagoogidel ja lastevanematel loodud MTÜ PIKAKANNU KOOLI ARENG. MTÜ-l on kavandatud, et Pikakannu Põhikool läheb esimeses kooliastmes alates 2002. aastast üle avastusõppe meetodil õpetamisele. Uue õppemeetodi juurutamisel tehakse koostööd Tartu Ülikooli Teadus-hariduse õppetooliga, Rootsi Rävlanda sõpruskooli pedagoogide ja piirkonna lastevanematega. Õpetamise juurutamist alustatakse 2001. a detsembris ja kavandatud on eksperimentaalselt alustada 2002. aasta kevadisest õppeveerandist. Avastusõppe meetodi rakendamise Pikakannu Põhikoolis on eksperdid heaks kiitnud ja kõik osapooled on asunud nimetatud ideed realiseerima. Kooli paremaks täitumiseks õpilastega näevad osapooled kooliinternaadi käivitamist lähitulevikus, seda vastavalt võimalustele ja ressursside kasutamise mahule. VII. TERVISHOID

Leht 6 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Hetkeolukord vallas Tervishoiukorralduse seadusest lähtuvalt on valla põhilised tervishoiualased ülesanded elanike esimese etapi arstiabi tagamine ja ravikindlustusega hõlmamata inimeste arstiabi korraldamine. Lisaks sellele tuleb tagada tervislikud tingimused laste-, õppe- ja hoolekandeasutustes, tervisekaitsenõuete täitmine juriidiliste isikute poolt ning keskkonna tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamine. Tervishoiualast tööd vallas koordineerib vallaarst koos sotsiaalosakonnaga. I etapi arstiabi korraldab Lasva perearst, kellel on leping Võrumaa Haigekassaga. Perearstiga koos töötab pereõde, vajadusel asendab neid velsker. Vastuvõtud on lisaks Lasvale ka Kääpal ja Tsolgos ning velskril Otsal. Perearsti nimistu suurus ca 1000 isikut, mis on ebapiisav. Erialase II etapi arstiabi saamiseks suunab perearst haige erialaarstide konsultatsioonile Võrumaa Haigla ambulatoorsesse osakonda või Tartu ja Tallinna erialaarstide juurde, samuti haiglaravile Võrumaa Haiglasse.

Ravikindlustusega hõlmamata inimeste esmast arstiabi korraldab vastavalt lepingule perearst. Erialaarstide juurde suunab perearst vallaarsti või sotsiaalosakonna poolt väljaantud garantiikirjaga. Valda laekunud arved vaatab läbi ja langetab otsused nende tasumise kohta vallaarst. Probleemid – elanikkonna hoolimatus oma ravikindlustuse suhtes – elanikkonna vähene haigusteadlikkus ja ebapiisav huvi tervislike eluviiside vastu – terviseedenduslik liikumine on vähe arenenud – ebapiisav koostöö vallas tervishoiuga seotud institutsioonide vahel – kasutamata hambaravikabinet – ebakvaliteetne joogivesi

Eesmärgid ja lahendused Jätkuvas koostöös maakonnaarsti ja haigekassaga ning meditsiinilise personali pideva täiendusõppe kaudu tagada vallaelanikele kvaliteetne kättesaadav I etapi arstiabi. Vastu tulles elanikkonna soovidele avatakse perearsti praksise juures apteegipunkt. Analüüsida ja süstematiseerida valla elanikkonna tervislikku olukorda ning panna alus terviseedenduslikule liikumisele. • Pidev kontroll ravikindlustamata isikute üle ning nende teavitamine ravikindlustuse saamise võimalustest. • Propageerida tervislikke eluviise nii koolinoorte kui ka kogu elanikkonna hulgas. Luua tihedam kontakt Võrumaa Noorte Nõustamiskabinetiga, et tellida vajalikke loenguid ja näitlikku õppematerjali kooliõpilastele. Levitada võimalikult laialdaselt tseantraalselt väljastatavat teabematerjali, koostada ise voldikuid ja infolehti, avaldada pidevalt valla lehes aktuaalseid artikleid ja statistilist materjali valla kohta, korraldada kohtumisi spetsialistidega väiksematele elanikkonna rühmadele (nt rasedad, väikelaste emad, ajateenistusse minejad ja nende emad,vanurid, teismelised jt). • Arendada koostööd Võru Maavalitsuse rahvatervise spetsialistidega, et osaleda tervise edenduse projektide koostamisel ja läbiviimisel. Arutada rahvatervisega seonduvaid probleeme ümarlauas, koostada järjepidevad tegevuskavad ning planeerida valla eelarvesse ressursse ka terviseedenduseks. • Kasutada ümarlauda tervishoiuga tegelevate institutsioonide koostöö parandamiseks (kool, lasteaed, sotsiaalosakond, perearsti meeskond). Vajalik on informatsiooni vahetamine, tegevuse kooskõlastamine ja ühiste aktsioonide korraldamine. Selline koostöö aitab jätkuvalt parandada tervislikke tingimusi laste-, õppe- ja hooldusasutustes (valgustus, küte, toitlustamine jm). Regulaarsed kontaktid sotsiaaltöötajate ja perearsti vahel aitavad lahendada ja ennetada sotsiaalseid probleeme. • Tõhustada tuleb tööd hambaarsti leidmisel, tehes koostööd teiste sama probleemi ees seisvate omavalitsustega. • Projektide kaudu leida rahalisi vahendeid joogivee kvaliteedi parandamiseks. Otsida selleks ka koostöövõimalusi sõprusvallaga Soomest. VIII. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaalhoolekande ülesanded Sotsiaalhoolekande ülesanded on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine sotsiaalteenuste ja -toetuste kaudu ning sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Eestkosteasutusena tuleb vallavalitsusel tagada sotsiaalsete erivajadustega inimeste kaitse. Lastega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud laste hoolekande komisjon, on hea side koolidega, toimib maakonnasisene sotsiaalvõrgustik. Puuetega inimeste tarbeks on loodud võimalused (ka ratastooliga liikumiseks) Kääpa Sotsiaalkeskuses. Vanurite vajadused peaksid olema kaetud avahoolduse ja sotsiaalkeskuse võimalustega.

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 7 / 16 Kinnipidamiskohast vabanenutele võimaldatakse nõustamist, sotsiaalkorterit ja sotsiaaltoetusi. Hetkeseis 1. juulil 2001. a Lasva vallas on 1906 elanikku (peresid 942), neist pensionäre 392 lastega peresid ja lapsi 245–480 puudega inimesi 227 avahooldusel olevaid inimesi 6 hoolekandeasutuses olevaid inimesi 18 (12 oma vallast) sotsiaalkorteris elavaid peresid 9 töötuid 59 toimetulekutoetust saavaid peresid 150

Lasva valla sotsiaalosakonnas töötab osakonna juhataja, sotsiaaltöötaja, avahooldustöötaja, vallaarst ja invabussijuht. Hooldusleping on sõlmitud kolme inimesega, kes hooldavad ühte vanurit, kahte orbu ja ühte vanemliku hoolitsuseta last. Osakonnale allub Kääpa Sotsiaalkeskus iseseisva hoolekandeasutusena. Osakonna igapäevatöö on: – klientide vastuvõtmine ja nõustamine – pidevalt – toetuste jagamine – igas kuus – kodukülastused – vastavalt vajadusele (hooldustöötajal vastavalt graafikule) – invabussi kasutamise koordineerimine – vastavalt tellimustele

Traditsioonilised tegevused on: – vanurite õnnitlemine raadioteel – igas kuus – 90-aastaste ja eakamate inimeste meelespidamine lillede ja kaardiga – nende tähtpäevadel – põlvkondade aupäeva korraldamine – emadepäeval ja isadepäeval – jõuluüritused – pidu suurtele peredele ja puuetega lastele, koolieelikutele jõulupakkide tegemine, üle 80- aastaste vanurite meelespidamine Pakutavad sotsiaalteenused: Sotsiaalnõustamine– isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Koduteenused– teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on rakendatud naabrihooldust (võimalus sõlmida 10 hoolduslepingut) ja võetud tööle avahooldustöötaja. Eluasemeteenus– vallal on 12 sotsiaalkorterit, mida saab välja üürida või anda varjupaigana kasutamiseks isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised endale või perekonnale eluaset tagama (tuleb tagada elamispind ka vanglast ja lastekodust naasvatele isikutele). Hooldamine perekonnas– isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine hoolekandeasutuses– seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Lasva vallas on olemas Kääpa Sotsiaalkeskus, mis on vanuritele ja puuetega isikutele elamiseks ning hooldamiseks loodud asutus. Transporditeenus– kõigil abivajajatel on võimalik soodsatel tingimustel rentida invabussi oma erakorraliste sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Sotsiaaltoetused(makstud 2001. a kuue kuuga): toimetulekutoetus– vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale (450 442 krooni); riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused– makstakse toimetulekutoetuste vahendite piisavuse korral ja on põhiliselt ette nähtud paljulapselistele peredele, puuetega inimestele, üksielavatele vanuritele jt riskigruppidele (ei ole makstud); hooldusperede toetus– makstakse neile peredele, kes on võtnud perekonda hooldamisele orvud ning sõlminud vallaga hoolduslepingu (2742 krooni); kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused– makstakse isiku avalduse alusel tervise ja eluasemega seotud kulude kompenseerimiseks, laste koolitoiduraha, töövihikute ja teiste õppimisega seotud kulude katmiseks ja muudel erakorralistel juhtudel. Samuti antakse toetust sünni ja surma puhul ning kooli lõpetamisega seoses (kokku 38 857 krooni, sh sünnitoetust 9000, matusetoetust 6500 ja avalduste alusel 23 357 krooni).

Leht 8 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Probleemid – töötutest abivajajate suur hulk – abivajajate vähesed toimetulekuoskused ning abivajaja isiku ja pere vähene vastutus oma toimetuleku eest – ebapiisav võrgustikutöö – töötajate puudumine lastekaitse seaduse ja noorsootöö seaduse täitmiseks – ebapiisav informatsiooni avalikustamine sotsiaalteenuste ja -toetuste kohta – Kääpa Sotsiaalkeskuses ei ole piisavalt ruumi voodihaigetele klientidele – Kääpa Sotsiaalkeskus pakub vähe teenuseid majast ja vallast välja – Kääpa Sotsiaalkeskuses on välja ehitamata keldrikorrus (pesuköök, pesulaod) ja lõpetamata energiasäästu programm (katuse ja lae renoveerimine, välisseinte soojustamine) – ebapiisavalt on korras sotsiaalkortereid – sotsiaalosakonna töötingimused ruumide osas on ebarahuldavad – sotsiaaltöö tegijate vähene tunnustamine

Eesmärgid ja lahendused Tegevused Sotsiaalhoolekande edasiseks arendamiseks tuleb kaasata selle töö tegemisse rohkem kliente endid ja vabatahtlikke, leida vahendeid ja võimalusi seaduste täitmiseks, hoida sotsiaaltöö tegijaid koolituste kaudu pidevalt kursis kõige uue ja arenevaga. • Töötute arvu vähendamiseks tuleb soovitada neile tööturuteenuseid (ümberõpe, koolitused), pakkuda neile tööd valla heakorratöödel ja sotsiaalhoolduses, panna vallamajas ülesse eraldi teadetetahvel kohalike tööpakkumiste kohta. • Edaspidi tuleb rohkem rõhku panna isiku enda vastutuse suurendamisele enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. Selleks peab abiandmise kohustuse kõrvale oluliseks tõusma preventiivne töö – isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Seda saab eelkõige teha nõustamise kaudu. Tuleb soodustada tugi- ja eneseabigruppide teket, kus abivajajad saavad ka ise üksteist toetada ja abistada. • Tuleb täiendada ja sisse töötada sotsiaalvõrgustik (eri institutsioonide ja ametnike koostöö), et abivajajale saaks pakkuda parimat võimalikku kvalifitseeritud abi. Selles osas tuleb jätkata koostööd Võrumaa Sotsiaaltöö Keskusega. Olulised võrgustiku osad on ka vabatahtlike organisatsioonid, millega tuleb koostööd tihendada. Eriti Puuetega Inimeste Koja ja teiste invaorganisatsioonidega, et pakkuda ka selle riskigrupi inimestele rohkem võimalusi ühiskonda integreeruda. Kaasata sotsiaaltööle rohkem vabatahtlikke (nt Kaitseliit, kirik, pensionärid). Jätkata koostööd kohalike seltsidega. Laiemat kõlapinda omavate probleemide lahendamiseks kasutada rohkem ümarlauameetodit. • Riskigruppidest tuleb suurema tähelepanu alla võtta laste hoolekanne. Lastekaitse seaduse ja noorsootöö seaduse täitmiseks tuleb tööle võtta üks erialaseid teadmisi omav töötaja, seda kasvõi kahe valla koostöös. Toetuste maksmise kõrval tuleb suurendada teenuste osutamist lastega peredele. Läbi projektide tuleb leida raha lapsi arendavate ja kaitsvate programmide elluviimiseks. Võimaluste piires tuleb toetada MTÜ Nõnova Perelastekodu tegevust. • Tuleb parandada elanikkonnale jagatavat infot (seaduste muudatused, pakutavad sotsiaalteenused, tööhõive ja sellega seonduv koolitus jms). Infot avaldada valla ajalehes, eraldi infolehtede ning voldikutena. Tuleb pidada riskirühmade registreid, et vajalikku infot ka otse inimesele kätte suunata. • Kääpa Sotsiaalkeskuses on võimalusi eri teenuste pakkumiseks, mida siiani ei ole piisavalt kasutatud. Avahooldustöötajale auto eraldamine võimaldab koduteenuste osutamise vallas ümber korraldada ja rohkem ära kasutada ka sotsiaalkeskust (sauna kasutamine, pesupesemine, sooja toidu kojuviimine jne). Samas tuleb kogu Kääpa Sotsiaalkeskuse tegevust rohkem avalikustada ning propageerida nii vallasiseselt kui ka väljaspool valda. • Pärast Kääpa Põhikooli juurdeehituse valmimist on võimalik sotsiaalkeskuses juurde saada ruume voodihaigetele klientidele praeguse köögiploki arvelt. • Kääpa Sotsiaalkeskuse juhatajal tuleb tellida projektid keldrikorruse renoveerimise lõpetamiseks (pesuköögi ja pesuladude väljaehitamine), katuse ja lae renoveerimiseks ning välisseinte soojustamiseks. Sotsiaalkeskusel koostöös vallavalitsusega tuleb projektidest, programmidest ja RIP-st leida vahendeid nende tööde tegemiseks. Tualettruumide ja vesivarustuse renoveerimine tuleb läbi viia jooksva remondi käigus. • Sotsiaalkorterid ei vasta täna sanitaarnõuetele ning vajavad ka muus osas kohandamist ühise eluruumina kasutamiseks. Suuremateks renoveerimistöödeks saab kasutada vallavara (hooned, korterid) müügist saadud vahendeid. Kuna seadus näeb ette eluruumi kohandamist isikutele, kellel on raskusi eluruumis liikumisega, endaga toimetuleku või suhtlemisega, renoveerida üks sotsiaalkorter ratastooliga inimese tarbeks. Aastaks 2003 tuleb teha võimalikuks ratastooliga pääs vallamaja I korrusele, rahvamajadesse, perearstikeskusesse ja raamatukogudesse. • Sotsiaalosakonna töötingimused ei vasta praegu vajadustele ega nõuetele (viis töötajat ühes ruumis, ei ole tagatud kliendi privaatsust). Olukorda saaks lahendada ruumide andmisega Lasva rahvamajja. • Sotsiaaltöö tegijate tunnustamine on ka see, kui neil võimaldatakse osaleda koolitustel, maakondlikel ja vabariiklikel üritustel, korraldada kokkusaamisi oma kolleegidega, sõlmida rahvusvahelisi sidemeid, kuuluda erialastesse organisatsioonidesse. Investeeringute vajadus

Aasta Tegevus Maksumus Omaosalus

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 9 / 16 2002 Katuse vahetus 265 000 27 000 ja lae soojustus (energiasäästuprogramm) 2002–2003 Tualettruumide – ja vesivarustuse renoveerimine 2003 Pesuköögi ja pesuladuse 220 000 22 000 väljaehitamine 2004 Välisseinte soojustamine (energiasäästuprogramm)

IX. INFOTEHNOLOOGIA Infotehnoloogia jõudmine Lasva valda Infotehnoloogia on saanud meie elu üheks lahutamatuks osaks. Selle on tinginud kiire majanduse areng kogu maailmas. Järjest kiirenev elutempo on andnud selleks ka piisavalt põhjusi. Lasva vallas tehti sellega algust 1999. aastal, mil Lasva Raamatukokku rajati Avalik Interneti-punkt ja Interneti püsiühenduse said lisaks Lasva Raamatukogule ka Lasva Vallavalitsus ning Pikakannu ning Kääpa Põhikool. Hetkeseis Hetkel on Lasva Vallavalitsusel ja AIP-il kasutada 128kbps kanal ning Kääpa Põhikoolis ja Pikakannu Põhikoolis 64 kbps kanal. Kääpa kooli arvutiklassis saavad kohalikud elanikud pärast koolitundide lõppu kasutada üheksat arvutit Internetis surfamiseks või muu töö tegemiseks. Lasva AIP-is on inimeste kasutada kolm Intel Celeron protsessoril põhinevat arvutit. Koolide arvutipark on praeguseks vananenud ja enamus masinaid vajab väljavahetamist, kuna arvutite hoolduskulud hakkavad järsult kasvama. Lisaks kasvavatele hoolduskuludele jääb puudu ka arvuti võimsusest, et kasutusele võtta uuenevat tarkvara ja õppeprogramme tagamaks õpilastele kaasaja nõuetele vastav arvutiõpe. Perspektiiv Infotehnoloogia arengust Lasva vallas sõltub palju ka valla majanduslik ja kultuuriline ning sotsiaalne areng. Kvaliteetse andmeside olemasolu toob kindlasti juurde ettevõtjaid, samuti aitab tõsta elanike haridustaset. Avaliku teabe seadus kohustab 1. jaanuariks 2002. a välja ehitama kõigisse rahvaraamatukogudesse Interneti- punktid, et anda võimalikult lihtne ning kiire võimalus teabe kättesaamiseks. Et rajada kõikidesse Lasva vallas asuvatesse rahvaraamatukogudesse Interneti püsiühendus, tuleb kõige otstarbekam lahendus raadiolingi abil, mille emajaam hakkab paiknema Lasva Vallavalitsuse juures või EMT mastis. Eelnevalt on vaja teha maastiku sobivuse uuring. Kui maastik on sobiv, hakkame kokku hoidma koolide püsiühenduse kuumaksete arvelt (ca 30 000 krooni aastas), ehitame välja Interneti püsiühenduse rahvaraamatukogudesse (väljaehitamine on kallis – accesspoint ca 50 000 ja iga lõpptarbija ca 30 000 krooni, kuid hakkame kokku hoidma nende halduskulude pealt) ja saame pakkuda ka teistele soovijatele Interneti püsiühendust õhu kaudu. Ilmselt kaasneb sellega ka ISP (Interneti teenusepakkuja) vahetus, kuna nii ASO kui EENet ei salli oma võrgus kommertstarbijaid. Kui ei looda Võru maakonnas või vabariigis avalikule teabele keskset serverit, tuleb tõsta vallavalitsuse andmesidekiirust ja ehitada uus server, sest 2002. aastaks peab olema veebis kõigile kättesaadav avaliku teabe seaduses sätestatud info. Lähema kahe aasta jooksul tuleb palju tähelepanu pöörata 30. novembril 2000. a toimunud arvutivõrgu auditist välja tulnud probleemidele ja puudustele. Arvutite toide on vajalik organiseerida lahus muudest tarbijatest sama elektrikilbi piires. Soovitavalt ka eraldi faasilt ja elektrikatkestuste vältimiseks paigaldada katkematu toitepinge allikas (UPS) kogu arvutivõrgule (ca 50 000 krooni). Sellele lisaks tuleb arvuteid ja arvutivõrke kaitsta äikese eest, paigaldades piksekaitsmed telefoniliinide ja elektriliinide vahele. Eriti suurt tähelepanu vajab andmete turve ja turvalisus, eelkõige andmetest regulaarsete varukoopiate tegemine lintidele ja andmebaaside lahushoidmine tavalistest töökohaarvutitest ja Interneti-teenuseid pakkuvast serverist. Selleks tuleb koostada ametlik koopiate tegemise kord ning osta korralik ja kiire serverarvuti koos lindiseadmega (ca 60 000 krooni). Arvuti raudvara probleemidest tulenevate tõrgete lahendamist tuleb koostada tööjaamade taasteplaan. See aitab kiiremalt taastada arvuti riistvara tõrgetest või viiruste poolt tekitatud kahju. Lasva valla IT arengukava üheks osaks on ka 2000. aasta novembris korraldatud arvutivõrkude auditi hinnang. Eelnevast lähtudes on kõige suuremad probleemid: • Vald ei ole valmis hakkama täitma Avaliku teabe seadust • Koolide arvutipark on vananenud ja nõuab väljavahetamist • Vallavalitsuses ja ka koolides tuleb arvutite toide eraldada teistest tarbijatest • Pole tagatud vajalik turvalisus andmete kaitseks. X. KESKKONNAHOID JA HEAKORD Jäätmemajandus

Leht 10 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata. Nõukogude ajal asutatud kasutatud mootoriõli ladustamise tiik Husari külas on rekultiveeritud. Samuti on lõpukorral Pindi sohu Võru Piimakombinaadi ja AS Võru Juust poolt jäätmetega saastatud maa-ala rekultiveerimine. Praegu on puidutööstustel lubatud Pindi sohu ladustada ainult puidujäätmeid. Lähim prügila asub Räpol. Olmejäätmete kogumise ja transportimisega tegeleb firma Ragn- Sells. Jäätmekäitluse perspektiivse lahendusena toetab Võru maakond ühise ettevõtte väljaehitamist Valga- ja Põlvamaaga. * Perspektiiv Leida võimalus puidujäätmete taaskasutamiseks. Jäätmekäitlus

Jäätmeseaduse (kinnitatud EV Presidendi 17. juuni 1998. a otsusega nr 360) § 10 kohaselt Lasva valla jäätmekava koostamine. Heakord * Hetkeseis Heakorrastus on üheks eelduseks valla külastatavuse suurendamiseks ja turisminduse arendamiseks. Korraldatavad heakorrakonkursid on innustanud paljusid inimesi korrastama oma kodu ja selle ümbrust. Vallas on mitmeid kauneid kodusid, mis on pälvinud tunnustamist nii maakonna kui ka riigi tasemel. Kahjuks leidub kodusid, mille ümbrused on korratud ja mõne kohta võib öelda isegi räpased.

Heakorrastatud suplus- ja suvituskohaks kohandatud Lasva järve kallas on meeldiv ajaviitekoht paljudele inimestele. Lasva küla keskele rajatavast pargist on üle poole korrastatud ja pargipuud istutatud. Pargi serva on hiljuti ehitatud suur kiik. Parkmetsa all on väike lõkkeplats koos kõlakojaga ning kaks võrkpalliväljakut ja püstkoda lõkkeasemega. * Probleemid: korrastamata kodud, lagunev saun Lasva järve kaldal, endise majandi mahajäänud tootmishooned XI. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Teed Valla territooriumil on riigimaanteid ca 100 km, sellest 30 km mustkattega ja 70 km kruuskattega. Vallasiseseid teid on määratud 99 km, mis on põhiliselt katteta teed ning vajaksid kõik kapitaalremonti. * Probleemid Metsamaterjali väljaveoga teede lõhkumine Ebaseaduslike metsamaterjali varujate poolt lõhutud teed Korralike teekraavide puudumine Perspektiiv kohalike maanteede remondiks 2001. aastal remontida: Puusepa–Villa 2 km Kääpa küla mustkatte all olev teelõik Tiri–Kaku 0,5 km

Ülejäänud vallateed remonditakse vajaduse pingereas ja sõltuvalt rahalistest vahenditest. Lasva–Kuustemäe tee üleandmine riigiteeks ja selle asfalteerimine. * Perspektiiv riigimaanteede remondiks: aasta 2001 25239 Pindi–Verijärve km 2,6–3,7 ja 4,7–6,0 – kruusatee viimine katte alla (kõrvalmaanteede võrgu korrastamine) aasta 2002 65 Võru–Räpina km 8,6–12,7 – katte taastusremont (laenuprojektiga) 25187 Lasva–Pikakannu km 0,0–0,8 – kruusatee viimine katte alla (kõrvalmaanteede võrgu korrastamine) 65 Võru–Räpina km 2,1–8,5 – katte pindamine

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 11 / 16 25130 Kääpa–Obinitsa–Võmmorski–Petseri km 0,0– – katte pindamine 5,1 25239 Pindi–Verijärve km 3,7–4,7 – katte pindamine 25247 Pikakannu–Madala km 0,0–5,4 – kruusatee remont aasta 2003 25241 Paidra–Tsolgo–Joosu km 3,2–4,4 – katte pindamine

Loetletud tööd on planeeritud Võru Teedevalitsuse riigimaanteede hoiukavva. Probleemiks on teeäärse võsa raiumine (niitmine). Mõttekas on koopereeruda mõne naabervallaga ja muretseda vastav niiduk ning teha seda tööd ühiselt.

Side * Hetkeseis Eesti Telefonil puudub konkreetne ajaline plaan Lasva ATJ tehniliste lahendite väljatöötamiseks. Olemasolevat telefonsidet võib hinnata rahuldavaks. * Perspektiiv EMT-l on kavas aastal 2001 uue masti ehitamine Lasva järve lõunapoolsesse otsa, teisele poole Kääpa–Obinitsa maanteed.

Elekter * Hetkeseis

Praegust elektrienergiaga varustamist võib lugeda rahuldavaks. * Probleemid Mõningate elektritarbijate suur kaugus alajaamast. * Perspektiiv Eesti Energial on planeeritud 2001/2002. majandusaastal Lasva külas Lasva I 10/0,4 kV õhuliinide asendamine kaabelliinidega. 2004/2005 majandusaastal Kääpa külas Hiire 10/0,4 kV alajaama 0,4 kV õhuliinide asendamine kaabelliinidega. XII. ETTEVÕTLUS, SELLE ARENDAMINE Hetkeolukord: Erasektoris töötab 147 inimest, suuremad tööandjad on: 1.Lasva Liimpuidu AS – puidu töötlemine, mööblidetailide valmistamine, töökohtade arv 32 2.OÜ Kurepalo Puidutööstus – puidu töötlemine, mööbli valmistamine,töökohtade arv 30 3.AS Kapa Puit – puidu töötlemine, mööbli valmistamine, töökohtade arv 39 4.OÜ Taivi – puidu töötlemine, töökohtade arv 10 5.AS Jumek – mööbli valmistamine, töökohtade arv 50 6.Lasva SMÜ – taimekasvatus, töökohtade arv 11 7.OÜ Kuustemäe – loomakasvatus, piimatootmine 8.OÜ Stellarpuu palkhoonete ehitamine 9.Kauplused Lasval – 3 Kääpal – 2 Otsal – 1 Tsolgos –1

Leht 12 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Sookülas – 1 10.Baarid Lasval Otsal 11.Lasteaiad – kõik lasteaiaealised lapsed, kes soovivad, saaksid lasteaiakoha 12.Ettevõtluse arendamine. Kuna riigi poliitika ei toimi, peaks taotlema programmidega abirahasid. Suurem probleem on töötahtlikus elanikkonnas.

13. Otsal ja Tsolgos on vaja inimasustuse alalhoiu programme. Kõik ettevõtlusega tegelejad peaksid Internetis oma koduleheküljel välja panema oma toodangu nimistu ja hinnad, samuti info vabade töökohtade olemasolu kohta. • Perspektiiv Tootmismahu suurendamine AS-is KAPA PUIT, mis loob täiendavaid töökohti. * Turism ja puhkemajandus Turism

1.Omavalitsuse tegevus vallaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad ettevõtluses kõige enam turismi. Samas on turism üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas. Kaunis Tsolgo järvestikus on seitse loode-kagusuunalist järve: Lauga, Karsna, , Anne-, Must-, Kõver- ja Pikkjärv. Karsna järve ääres püüab pilku 13,5 m kõrgune meie valla hiidkadakas, millel ümbermõõtu 1,3 meetrit. Lindude rände ajal on Lauga järvel sageli suuremal hulgal luiki nähtud. Grupp ettevõtlikke noori on asunud rajama matkarada ümber järvede, et ka võõrastele Tsolgo loodust tutvustada. 2.Võru–Räpna ja Tsolgo–Paidra maantee ristumiskohast mõnesaja meetri kaugusel asub meie kauneim metsajärv ujumis- ja puhkekohaga, mida on korrastanud Võru metskond. Järve põhjakaldal asuvad liivaluited pärinevad I aastatuhandest. Maastikuvormid on kujunenud viimase jääaja mõjul ning on kergelt lainelised – nõod ja seljandikud loode-kagu suunas. Pinnavormide vaheldusrikkuse tõttu esineb järve ääres nii kuivi palumännikuid kui ka kidura puistuga rabasid. 3.Ainukesena maakonnas on meie vallas päikesekell ja 18 m kõrgune külatähetorn, mille rajaja ja hing Tõutsimäel oma vanemate talus on Hugo Raudsaar. Sealne tähetark on alati nõus rõõmsa meelega kõigiga oma astroloogiaalaseid teadmisi jagama. Tõutsimäe nõlva all asub ilus Kärnjärv, pooleldi metsa pooleldi soojärv, heade telkimiskohtadega. 4.Valla lõunaosas hakkab meie vald meenutama juba Haanja maastikku (kuulume ka Haanja Looduspargi koosseisu). Sügavas orus asuva Noodasjärvega algab meie valla pärl – Kütiorg. Mööda oru põhja voolab Iskna jõgi, mis ühendab sealseid väikseid paisjärvi, andes jõudu ka seal asuvatele veskitele. Kuigi praegu kasutatakse mugavamat ja kallimat energiaallikat – elektrit, ootab sealne jõgi oma energiaga taas oma aega. Mööda sügavat, kohati hirmjärskude nõlvadega orgu lõuna poole minnes jõuame ürgsesse Huti tallu, kus omapära loovad kunstnikud Leelo ja Peeter Laurits. 1999. a on sinna Kütioru Avatud Ateljee rajatud maakunsti rada koos kunstiteoste vabaõhu kollektsiooniga, mida pidevalt täiendavad nii Eesti kui välismaa kunstnikud. 5.Kütiorust kiviviske kaugusel asub veel Tammetsõõri ohvrikivi ja seitsme 180–300-aasta vanuse tammega ning Ilmamäe ohvriallikaga. Meeleldi jagab sealsest endisest ohverdamisest teavet talus elav peremees Hans Sarv. Arengueesmärgid

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 13 / 16 1.Kohaliku turismipoliitika peamine eesmärk on koostöös maavalitsuse, OVL ja turismiettevõtjatega parandada Lasva kohta käiva turismiinfo kättesaadavust Eestis ja väljaspool Eestit. 2.Soodustada aktiivseid puhkusevõimalusi ja rahvusvaheliselt kandvaid kultuuri- ja spordisündmusi. 3.Leida võimalusi turismihooaja pikendamiseks – laiendada õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms. 4.Mitmekesistada turismiatraktsioone – korraldada atraktiivseid ja ajaloolisi üritusi. Tegevuskava 2001–2005 1.Koostada Lasva turismi turundusstrateegia aastateks 2001–2005

2.Valla puhkealade järjekindel väljaehitamine ja edasiarendamine 3.Raamatukogu ja infokeskuse väljaehitamine 4.Ehitada vallas välja korralik teabesüsteem Tegevus 2001 2002 2003 2004 2005 Rahastamine 1. Turismi Põhieelarve turundusstrateegia ja selle elluviimine

Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 MUINSUSKAITSE Arengueesmärgid Kogu muinsuskaitselise tegevuse üldine eesmärk on säilitada ja parandada Lasva valla ajalooliselt tähtsaid paiku. See on oluline nüanss, et Lasva vald oleks veelgi ligitõmbavam turismiobjekt, puhkekeskus ja samal ajal ka meeldiv elukeskkond. Selleks tuleb: • Parandada oluliselt Lasva valla hoonete ja teede olukorda. • Tõhustada muinsuskaitseliste protsesside süsteemipärast juhtimist ja korraldust. • Muuta elanikkonna ja äriringkondade suhtumist vanade hoonete hooldamisse ja remonti. • Tegevuskava 2001–2005 • Lasva valla muinsuskaitseobjektide restaureerimiseks otsitakse abi rahvusvahelistest programmidest (märksõnadeks on ressursisäästlik, keskkonnasõbralik, regionaalpoliitiline) Tegevus 2001 2002 2003 2004 2005 Rahastamine

Põllumajandus Arvesse võttes Lasva valla reljeefi on piirkonniti sobivad põllumajanduse tegevusvaldkonnad erinevad. Looduslike tingimuste poolest on meil võimalik tegelda taimekasvatuse (teravili, raps, kartul, kultuurheinamaa), veise-, sea- ja lambakasvatusega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, seene-, kala- jne kasvatuse) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste töötlemisele. Tänapäeva turusituatsioonis, kus konkurentsis püsimise eelduseks on suur toodangu hulk, on otstarbekas asutada põllumajandusühistuid. Põllumajanduse tugevad küljed Põllumajanduse nõrgad küljed Põllumajandusmaa olemasolu Põllumajandussaaduste madalad hinnad Tahe tegelda põllumajandusega Põllumajanduspoliitika puudumine On olemas tootmishooned Turu kaugus

Leht 14 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Vana põllumajandustehnika

Taotleda kasutamata põllumaa ja loodusliku rohumaa metsastamist. XIII. KORRAKAITSE • Hetkeolukord, probleemid • Perspektiiv (korrakaitse ja heakord) XIV. VALLA EELARVE

TULUD 2000 2001 Tulumaks 2 168 000 2 171 000 Maamaks 480 000 480 000 Riigilõiv 1000 1000 Kantseleiteenus 1500 1000 Laekumine vee erikasutusest 5000 4000 Laekumine maavaradest 25 000 9000 Jahirent 2000 2000 Muu tulu munitsipaalvara 16 000 15 000 kasutamisest Lasteaia õppekulude katteks 19 000 17 400 Lasteaia toitlustamiskulude katteks 48 100 46 800 Lapsevanema tasu koolieelse 28 800 lasteasutuse koha eest Põhikooli laste toitlustamine 113 600 116 600 Rahvamaja tasulised teenused 12 000 2000 Muud hoolekandeteenustasud 30 000 26 000 Üldhoolekodu hooldustasu 281 000 331 000 Elamute ja korterite üür 5000 22 000 Tulu veest ja kanalisatsioonist 55 000 70 000 Tulu soojuse müügist 40 000 33 930 Tulu muudest kommunaalteenustest 19 000 11 000 Tasu mitmesuguste teenuste 112 000 109 000 osutamisest Arvlemised teistelt omavalitsustelt 130 000 128 000 Kulude katteks suunatud vaba jääk 747 000 432 070 Riigieelarve toetusfond 3 181 000 3 247 000 Riigieelarve hariduskulud 2 156 000 Harid. min. valits. invest. 3 500 000 KOKKU: 7 491 200 12 960 600 Kassatagavara 100 000 100 000 KULUD Üldvalitsemine 1 157 000 1 118 600 Riigi- ja korrakaitse 15 000 10 000 Haridus ja teadus 2 185 800 8 034 300 Kultuur ja kunst 713 700 742 000 Piirkondlik spordiüritus 35 000 36 700 Tervishoid 45 100 46 300 Sotsiaalhoolekanne 1 234 200 1 279 200 Majandus 723 100 870 200 Reservfond 666 300 73 000 Eraldised teistele kohalikele 700 000 735 000 omavalitsustele

Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 15 / 16 Laen 16 000 15 300 KOKKU: 7 491 200 12 960 600.-

Kasv võrreldes eelmise aastaga tuleneb riigieelarvest laekuvast õpetajate palgarahast – 2 156 000 krooni ning investeeringute rahast Kääpa Põhikooli ehituseks – 3 500 000 krooni. Arvestades mainitud summa maha 2001. aasta eelarvest, saame eelarve kasvuks võrreldes eelmise aastaga – 2,5% (7 304 600 krooni). Eesti valdade traditsiooniliselt moodustavad omavalitsuse kuludest ligi poole kulud haridusele ja kultuurile. Lasva valla puhul on tulude poolel suhteliselt madal omavalitsusse laekuva tulumaksu osatähtsus võrrelduna riikliku dotatsiooni osatähtsusega. Laekuv tulumaks moodustab 2001. aasta riiklikust toetusfondist 66,9%.

XV. KOOSTÖÖ TEISTE OMAVALITSUSTEGA Seni on naaberomavalitsustega tehtud koostööd järgmistes valdkondades: • Ühine keskhariduse andmine • Ühine tegevus hoolekandeasutustes • Ühistranspordi korraldamine Ühine osalemine projektis «KESKKONNASÕBRALIK TURISMIVÕRK LOODUSPARKIDES» Igal aastal korraldatakse valla laulu- ja tantsupäev koos naabervaldadega. Lasva vallal on sõprussidemed Soome Vabariigi Vaala kommuuniga. Siiani on peatähelepanu pööratud koolidevaheliste sõprussidemete ja vahetusprogrammide arendamisele. Kavas on laiendada koostööd ka kultuuri- ja majanduse sfääris.

SID

Leht 16 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine