Lasva Valla Arengukava Aastateks 2001-2005 Kinnitamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Lasva Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2002, 52, 1156 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Vastu võetud 15.03.2002 nr 5 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174) § 22 lõike 1 punktist 7, Lasva Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Lasva valla arengukava aastateks 2001–2005 (lisatud). 2.Määrus jõustub 25. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Heino OJAPERV Kinnitatud Lasva Vallavolikogu 15. märtsi 2002. a määrusega nr 5 LASVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 I. SISSEJUHATUS Arengukava eesmärk Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed kas isiklikult või nende esindajate kaudu. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas on kõige tulemuslikum kasutada piiratud ressursse. Lasva valla arengukava eesmärk ajavahemikus 2001–2005 on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamise ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi vallaelanike ees. Need põhimõtted Lasva vallas on järgmised: – kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; – igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; – seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; – vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu; – vastutus oma ülesannete täitmise eest; – tegevuse avalikkus; – avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. Lasva valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, luues tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eeldusi majanduse arenguks, silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamist. Ajalooline taust Praegune Lasva valla territoorium on põhiliselt välja kujunenud Eesti Vabariigi vanemal perioodil eksisteerinud Lasva valla ja Pindi valla liitumisel. 1934. a andmetel kuulus Lasva vald, mille pindala oli 36 km2, 975 elanikku, 181 talundit 3695 ha maaga Vastseliina kihelkonda. Pindi vald, mille pindala oli 61 km2, 1169 elanikku, 192 talundit 4285 ha maaga kuulus Rõuge kihelkonda, mis asus keset Vastseliina kihelkonda. Peale nimetatud valdade on praeguse Lasva valla territooriumil veel endiste Timo valla, Erastvere valla, Võru valla, Aleksandri valla ja Leevi valla maad. Seoses Lepassaare sovhoosi tükeldamise ja reorganiseerimisega 1976. a eraldati Lasva külanõukogu piiridest Loosi ja Tabina küla ja arvati Vastseliina külanõukogu piiridesse ja on praegu Vastseliina valla koosseisus. Praegune Lasva valla piir peaks jääma samaks ka planeeritava haldusreformi käigus, kuigi võiks kaaluda Põlvamaa Lepassaare ja Leevi piirkonna külade liitumist Lasva vallaga. II. ASUKOHT Asend ja territoorium Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 1 / 16 Lasva vald paikneb Võru maakonna kirdeosas suhteliselt lähedal Võru linnale. Valda läbivad Võru–Obinitsa ja Võru–Räpina maantee ning Valga–Piusa raudtee. Valla piirinaabriteks on Võru vald, Vastseliina vald ja Põlvamaa Laheda vald, Orava vald ning Veriora vald. Loodus on valla piires väga vahelduv ning seega on piirkond sobiv turismiga tegelemiseks. Valla põhiosale on iseloomulik tugevasti liigestatud reljeef ning kogu valla ulatuses on levinud vahelduv pinnakate. Arvesse võttes reljeefsuse omapära võib valda vaadelda Eesti maketina. See annab suurepärase võimaluse õpperadade kujundamiseks ning selle turuniši väljakujundamiseks on alustatud juba eeltöid. III. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Aasta Elanike arv 1997 1971 1998 1966 1999 1925 2000 1912 2001 1899 2002 1867 Töövõimelisi inimesi on vallas 630, nendest töötavaid 460. 170-st töötust 120 ei otsigi tööd. Valla 36-st külast suuremad on Lasva küla 329 elanikuga, Kääpa küla 323 elanikuga, Otsa 166 elanikuga ja Tsolgo 158 elanikuga. Valla pindala on 172 km2. Rahvastiku tihedus 10,9 in/km2. Elanikke külades seisuga 01.01.2002. a. Asula nimetus Alaliste elanike arv Andsumäe 11 Hellekunnu 16 Husari 17 Kaku 10 Kannu 39 Kõrgessaare 28 Kääpa 323 Kühmamäe 37 Lasva 329 Lauga 10 Lehemetsa 17 Listaku 47 Madala 39 Mõrgi 20 Mäessaare 5 Noodasküla 21 Nõnova 34 Oleski 22 Otsa 166 Paidra 50 Peraküla 23 Pikakannu 14 Pikasilla 25 Pindi 65 Puusepa 90 Pässä 62 Leht 2 / 16 Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Rusima 16 Saaremaa 9 Sooküla 56 Tammsaare 18 Tiri 16 Tohkri 11 Tsolgo 158 Tüütsmäe 17 Villa 18 Voki-Tamme 28 IV. LOODUSLIKUD RESSURSID Maa kõlvikuline koosseis Lasva valla üldpindala on 17 215 ha, sh haritavat maad 6957 ha, looduslikku rohumaad 1332 ha ja metsamaad 6250 ha. Maareform Maa tagastamine ja ostueesõigusega erastamine Lasva vallas on planeeritud lõpetada aastaks 2005. Praeguseks on ca 600 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise otsusest lahendatud 450, tagastamata /kompenseerimata on ca 2800 ha maad. Maa ostueesõigusega erastamiseks on Lasva Vallavalitsusele esitatud 350 avaldust, millest lahendatud on 180. Maa munitsipaliseerimine on planeeritud lõpetada aastal 2003. Maa tagastamisest ja ostueesõigusega erastamisest järele jäänud maa müüakse vaba maana valla territooriumil tegutsevatele äriregistrisse kantud ettevõtjatele enampakkumise korras. Sellele järgneb tavaline enampakkumine ja kui siis ka kõik maatükid omanikku ei leia, hakkab toimuma vähempakkumine. Edasi algab vallas tõeline maakorraldustöö – maa ostmine, müümine, ümberkruntimine omanike vahel. Selle töö käigus püütakse viia talude lahustükkide arv miinimumini. Maavarad Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 24 puurkaevu. Valla territooriumil on järgmised maardlad: KARJAMÄE maardla asub Lasva valla äärmises lõunaosas. Karjamäe maardla materjal koosneb keskmiselt 69,7% ulatuses liivafraktsioonist, 20,4% ulatuses kruusast ning 9,9% ulatuses savi- ja tolmuosakestest. Maardla 5,3 hektari suurusel alal on pealpool põhjavee taset aktiivne tarbevaru 366 tuh. m3ja selle all aktiivne reservvaru 114 tuh. m³. KAKU maardla asub Lasva valla kaguosas, Võrust 9 km ida pool. Maardla liivakivi koosneb 82–95% ulatuses kvartsiteradest. Päevakivi on 1–4%, raske fraktsiooni mineraale 0,08–0,9%. Kaku liivamaardla tehnoloogiline liiv on kõlbulik värvilise klaasi valmistamiseks ja kasutamiseks vormiliivana. Liivamaardla tarbevaru 8,7 hektari suurusel alal 584 tuhat m³, reservvaru 996 tuhat m³. KÄÄPA maardla asub Lasva valla lääneosas, Kääpa asulast 2,5 km põhja poole. Liiv ei sisalda orgaanilisi lisandeid. Peensusmooduli põhjal tuleb liiv lugeda peenteraliseks, mida sobib kasutada ehitusliivana, betoonisegudes ja teekatete rajamiseks. Liiva aktiivne reservvaru 43,9 ha suurusel alal on 9131 tuhat m³, sealhulgas allpool veetaset 4214 tuhat m³. PINDI maardla asub Lasva valla kirdeosas, mille suurus on 176,9 ha turbavaruga 190 tuhat tonni. V. KULTUUR Eesti riigi kultuuripoliitika tuleneb rahva poolt põhiseaduse vastuvõtmisega riigile pandud kohustusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Lasva valla arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine Leht 3 / 16 Kultuuri põhieesmärk on eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, selle elujõulisus kõigis kultuurivaldkondades. Kultuur peab olema ja jääma kättesaadavaks kõigile elanikegruppidele ja vanuseastmetele. Lasva valla kultuuritöö eesmärk on: – inimeste puhke- ja vaba aja sisustamine – luua Lasva vallas tervem maaelu keskkond – arendada piirkondlikult kultuuriürituste kättesaadavus, takistada süvenemast elanikkonna kultuurilist kihistumist – elukeskkonna kvaliteedi parandamine – turismi arendamine piirkonnas • HETKESEIS LASVA VALLAkultuurielu edendatakse * kahes rahvamajas * kolmes raamatukogus * viies seltsis * kirikus Lasva rahvamajastegutseb hetkel nais- ja segarahvatantsurühm, Kääpal näitering. Sügisel loodetakse tööle saada peotantsu-, näputöö-, näite-seltskonnalaulu-tantsuring ning portselanmaali koolitus. Üritustest korraldatakse vabariigi aastapäeva tähtpäeva aktused, valla koolide taidlusülevaatused, laulukarussellide konkursid, suure pere päev, väikelaste spordipäev, valla laulu- ja tantsupäev, Lasva järvepidu, pidupäev 7-aastastele lastele enne koolitee algust, väikelaste jõulupidu, jõuluüritus «Imeline Jõulumaa». Nendele lisanduvad rahvakalendri tähtpäevadega seotud üritused, noortediskod ja Lasva tervisespordi seltsi korraldatud üritused. Lasva rahvamaja on olnud avatud võrkpallitreeninguteks nii täiskasvanuile kui ka valla koolide õpilastele. Lisaks võrkpallile on ka korvpalli harjutamise võimalus. Tsolgo rahvamajaon kahjuks rohkem vanema põlvkonna päralt. Rahvamajas tegutseb memmede laulu-tantsuansambel «Eha» ning noorte liikumisrühm. Rahvamajas on ka muuseum. Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi. Lasva Käsitööseltson vallas tegutsevatest seltsidest kõige edukam. Lisaks tavapärasele kudumisele-heegeldamisele tegeldakse siin portselanmaali, siidimaali, klaasimaali ja nahkehistööga. Pakutavateks teenusteks on pesupesemine, käsitöömüük, käsitöömasinate ja -vahendite kasutamine, lugemiseks käsitöö- ja pereajakirjad ning võimalus korraldada käsitöölaagreid koos toitlustamisega. 2000. a jaanuarist on seltsil erakool Lasva Maarahvaõpistu kolme