Nr. I(ll)*2003

Kodulinnast laia maailma

Kõige tublima eestlase pidu

Eesti üliõpilased Robin Hoodi kodukandis

Britannias "kuival maal" sõudmas

Draakon-paatidest

Uugu-Ärbärt pajatab Infotehnoloogia ja füüsilise täiuslikkuse koostöös sünnib uus põlvkond! {Jüconcept2 R • Wl M G sõudeergomeetrid

müük rent treeningprogrammid — võistluste korraldamine tagavaraosad aerud tullid

Küsi lisa OÜ PENTEER • Sõudebaasi tee 21, Tallinn 13517 • TelAaks (0) 609 6265 • e-post:[email protected] PENTEER • www.concept2.ee Meie paneme Su lendama EESTI SOUDJA Eesti Sõudeliidu Teataja nr 1 (11), 2003

2002. aasta parimateks meessõudjateks tunnistatud TÕnu Endrekson (vasakult), Andrei Silin, Igor Kuzmin ja Silver Sonntak oma paarisaeru neljapaadiga treeningusÕidul Narva jõel enne maailmameistrivõistlusi augustis 2002.

r EESTI" RAHVUSRAAMATUKOGU -2-

KODULINNAST LAIA MAAILMA Aino Milodan-Pajusalu, sõudeveteran

Olen tänaseni Pärnus veedetud päeva­ Kalju Soovälja ja kergejõustikutreener vid! Olin vaimustuses sellest, et ma kor­ de mulje all. Huvitav oli näha oma noor­ Aksel Randmeri. Need inimesed süsti­ dagi süstaga ümber ei läinud. Palju päe­ põlve sõudekaaslasi, kellest enamikku sid minusse spordipisiku, mistõttu juba vi ja mitmeid kordi käisin süstaga harju­ ma polnud näinud üle nelja aastakümne. koolilapsena tekkis soov saada võimle­ tamas, kuni pilku köitsid minu süstast Mul on heameel, et minu esimene sõu- misõpetajaks. Peaaegu iga päev pärast kiiremini liikuvad akadeemilised paadid detreener Mihkel (Mihkel Leppik. - Toi­ koolitunde käisin kas võimlemis-, suu­ ning niimoodi ma hakkasingi treenima metus.) on tänaseni nii teotahteline ja satamis-, kergejõustiku või korvpalli­ Mihkel Leppiku käe all. tubli, et on tõesti ära teeninud oma ar­ treeningutes, ega osanudki otsustada, Treenisin enamasti ühepaadil, aga ka vukate õpilaste ja ühiskonna suure lu­ millise spordiala juurde pidama jääda. teistel paatidel, asendades neid, kes gupidamise. (Vihje M.Leppiku 70. sün­ 1954. aasta kevadel käisin sõbranna mõnel põhjusel olid treeningule tulema­ nipäeva puhul korraldatud üritustele. - Aino Juurikasega (hilisem mitmekordne ta jäänud, täites nii-öelda tühjaksjäänud Toimetus.) Eesti meister aerutamises. - Toimetus.) aerukohta. "Spartaki" sõudeklubi tõm­ rahvapaadiga sõitmas, mida sai tollal bas mind magnetina. Viibisin seal kogu Ega ma päris hästi ei teagi, millest alus­ vähese raha eest laenutada. Tuuritasi- oma vaba aja, sest mulle meeldis sealne tada. Ja kas need minu mõningad mõtted me Pärnu ja Sauga jõel. Need paadisõi­ õhkkond, väikesed vimkad, vanemate ja mälestused oma sportlaskarjäärist ja dud olid vaimustavad ja imetoredad. sõudjate jutud oma imepärastest seik­ eluteest ka kellelegi huvi pakuvad? Sõbranna ütles, et tema vennad on süs- lustest treeningulaagrites ja võistlusrei­ Olgu siis pealegi. Alustan lapsepõl­ tasõudjad (Harry ja Väino Juurikas, pal­ sidel, mida teinekord kuulasime hiirvaik­ vest, mil mulle meeldis tegelda paljude jukordsed Eesti meistrid aerutamises. - selt, kikkiskõrvu ja ammuli sui. Kõik see huvitavate asjadega. Näiteks meeldis Toimetus.) ja võib neilt küsida, et ehk tundus minu jaoks esialgu kättesaama­ mulle joonistada, mispärast käisin Pär­ võetakse ka meid aerutama. tu olevat. nu Pioneeride Majas õpetaja Leksteini Lõpuks sattusimegi "Spartaki" sõu- Treeningud olid küllaltki suure koor­ "käe all". Samas tegelesin ka näitemän­ deklubis Aita Traksi juurde. Ütlesin, et musega. Vaatamata oma noorele eale te­ guga õpetaja Pihla juhtimisel, kus män­ tahan süsta sõita. Aita aga arvas, et mul gin kõik treeningud koos täiskasvanu­ gisin küürakat asehaldurit "Meistrite lin­ oleks parem proovida akadeemilist sõud­ tega kaasa. Viieteistaastaselt võistlesin nas". Kuid üle kõige meeldis mulle sport, mist. Kuna mina sellest akadeemilisest "Spartaki" üleliidulistel täiskasvanute ehkki peale pika kasvu mul selleks muid midagi ei teadnud, siis jäin enesele kind­ meistrivõistlustel neljapaadis, millest eeldusi ei olnud. Ma ei saavutanud mit­ laks, tänini mäletan seda klinkersüsta, pärast finišit tuli otsekohe ümber istuda te midagi mitte kunagi kergelt - kõik tuli millega tegin esimesed süstasõidu proo­ kaheksapaati, et taas starti minna. Prae- minu haardeulatusse pingsa ja visa töö­ ga. Mäletan, kuidas lasteaias ei võetud mind rahvatantsu õppima ja seda see­ pärast, et ma olevat kohmaks ja kolakas, kuigi mul oli olemas väga ilus ja värvi­ rõõmus eesti rahvariiete komplekt. See oli mulle pisarateni solvav ja alandav ning pani mind paljudeks aastateks oma võimetes kahtlema. Alles palju aastaid hiljem, Leningradis õppides, veendusin siiski, et kõike on võimalik saavutada suure tahtmise ja pingsa töö abil. Koolis mulle meeldisid väga võimle­ mistunnid. Tänase päevani meenutan tänu ja austusega Pärnu II Keskkooli suurepäraseid õpetajaid Õie Vilut, Aita Lumistet, Evi Kõivu, korvpallitreener Aino Pajusalu ühepaadiga Pärnu jõel 1957.a. sügisel. -3-

gu ei usu ma enam isegi, et sellele kõigele gentses Leningradi perekonnas. Üks­ paati Nina Poljakova, kes oli olnud mit­ suutsin vastu pidada. päev vaatas Sveta ema minu kohvri si­ mekordne rahvusvaheliste sõuderegat- 1957. aastal võeti mind "Spartaki" üle- semust ja küsis: "Armas laps, kuidas sa tide võitja. Kuna ta oli viis aastat oma liidulisse noortekoondisse paarisaeru kavatsed talve siin üle elada?" Minul sõjaväelasest abikaasaga elanud Saksa­ neljapaati, kus peale minu oli kolm sõud- oli aga omateada kõik vajalik olemas, maal, tütre sünnitanud ja sõudmisest jat Leningradist ja roolija Moskvast. Ja samuti ka teadmine, et hakkan stipen­ mõnda aega eemal olnud, siis kaalus ta kuigi veel kahel järgneval aastal võitsin diumi saama - tervelt 36 rubla kuus, mil­ oma 170 cm kasvu juures üle 100 kilo­ samad võistlused paarisaeru kahepaadil le eest saab ju ühte-teist muretseda! grammi, kuid juba esimesel treeninguaas­ - 1958 koos leningradlanna Sveta Ždano- Oma kergele mantlile õmblesin ise va- tal vähenes ta kehakaal 20 kilo võrra. Ta vaga ja 1959 koos moskvalanna Liidia tiinvoodri alla, niimoodi sai sellest tal­ oli minust 16 aastat vanem, kuid oma Šulekinaga -jäi esimene võit 1957. aas­ vekuudeks päris korralik ja soojakindel särava isiksuse ja suurepärase iseloo­ tal kõige meeldejäävamaks, mille järel üleriie. Täiendasin oma talvevarustuse muga teenis ta nii minu kui ka kogu paat- tundsin end üliõnneliku sünnipäevalap­ komplekti ka usina vardaliigutamisega, konna austuse ja lugupidamise. Neljan­ sena. kududes tarvilikke külmakaitsjaid. Pol­ daks pandi meie paatkonda Välja Vassil­ 1957. aastal läksin Pärnu Õhtukooli nud vigagi - Leningradi esimese talve jeva, kes oli meist kõigist küll lühem, kuid 10. klassi, kuigi mu ema oli selle vastu, elasin korralikult üle. staažikas sõudja. kuid mina tahtsin saada ja olla võimali­ Esimene õppeaasta oli minu jaoks Meie treener Kirill Ptitsõn töötas Le­ kult iseseisev, olla perekonna rahakotist rohkem kui üliraske. Pidin kõvasti pin­ ningradi spordikomitees, kusjuures peale sõltumatu. Tööle läksin koos Õilme Ku­ gutama, sest vähene keeleoskus oli pea­ meie treenis ta veel kahe- ja ühepaadi kega Suusavabrikusse, kus tuli terve pika miseks takistuseks, mis esialgu ei või­ sõudjaid. Seetõttu pidime kevaditi sõit­ vahetuse jooksul rassida transporditöö- maldanud mul suuremast osast loengu­ ma treeningulaagrisse treenerita. Ise lisena. Minu päevakava koosnes vara­ test aru saada. Pidin õppima, õppima ja seadsime kokku treeninguplaanid, püü­ hommikusest tööleminekust, töölt tree­ ainult õppima! Pealegi kummitas mind des rakendada kõiki neid teadmisi, mis ningule, treeningult koju ja sealt kooli. alaline näljatunne, mistõttu paaril korral olime omandanud õppetöö käigus. Kui Meil oli õhtukoolis väga tore klassikol- treeningute ajal isegi minestasin. Häbe­ aga treener koos meiega oli, siis olid lektiiv, mida klassijuhatajana kantseldas nesin treenerile oma viletsusest rääki­ meie treeningupäevad nagu pidupäevad. väga armastusväärne, abivalmis ja sõb­ da, aga peagi taipas ta seda ise ja järg­ Treeneri õpetusi kuulasime ülima tähe­ ralik Inna Permand. Kui koolist koju jõud­ mise aasta kevadest vormistati mind lepanuga. Praegu aga mõtlen, et niisu­ sin, jäi magamiseks aega ainult 5-6 tundi, sõudebaasi instruktori ametisse väike­ gune iseseisvus oli meile igati kasulik- et jälle tõusta ja järgmist päevaringi alus­ se, kuid minu jaoks piisava kuupalga­ pani iseseisvalt mõtlema ja tegutsema. tada. Seda "mahvi" suutsin taluda neli ga, mis kergendas tunduvalt minu ma­ Kui meie paatkond 1960. aastal es­ kuud, mille järel vahetasin füüsilise töö janduslikku olukorda. makordselt võitis NSV Liidu meistrivõist­ kehaliselt kergema sekretäritöö vastu Lin­ Esimese semestri ajal igatsesin väga lused ja edaspidi veel kuus aastat järjes­ na Elamutevalitsuses. Tolle töökoha eelis Pärnu järele. Vahetevahel oli niisugune tikku, siis oli naissõudmise esinumbri oli veel selles, et see võimaldas töö ajal tunne, et selles suures linnas olen nii koht mitmeks aastaks meile tagatud NSV mõnikord ka õpikusse piiluda. imepisike ja kellelgi pole minuga tege­ Liidu koondvõistkonnas. Viimast korda võistlesin Eesti eest mist. Pärast 1960. aastal treenerite kooli 1958. aastal koos Õilme Kukega paaris­ Esimest koolivaheaega ei jõudnud lõpetamist sooritasin sisseastumiseksa­ aeru kahepaadil. NSV Liidu meistrivõist­ kuidagi ära oodata, sest see semester mid Lesgafti nim. Kehakultuuri Instituu­ luste finaalsõidus täitsime meistersport­ tundus nii piinarikka ja pikana. Kui ma ti. Kuna vene keel oli mul juba päris sel­ lase normatiivi nõuded. esimese "sessi" eksamid sooritasin, al­ ge, muutus õppimine seetõttu kerge­ Samal sügisel läksin õppima Lenin­ les siis sain aru, et asi polegi nii hull. maks ja huvitavamaks, sest kogu õppe­ gradi Lesgafti nim. Instituudi Treenerite Kuna mulle meeldis õppida, ja et kokku­ materjal oli täielikult arusaadav ja mõis­ Kooli. Samas koolis õppisid paljud Mel- võttes ma polnudki viimaste hulgas, tetav. Kuigi olin NSV Liidu koondvõist- bourne'i olümpiavõitjad ja medalistid, sain sellest edaspidiseks positiivse laen­ konna liige, siiski kergelt mind treenin­ mina neist, äsja 17-aastaseks saanuna gu. gulaagritesse ja võistlustele ei lubatud; olin oma õppegrupis kõige noorem ja Leningradi "Spartakü" oh meie paa­ öeldi, et olete siia eelkõige õppima tul­ kõige ... rohelisem. risaeru neljapaadiga suured kavatsused. nud ning õppetöö ongi teie esmane üles­ Treenerite kooli sisseastumiseksami­ Selle ekipaaži esimesest koosseisust oli­ anne ja kohustus, seejärel alles sport. te ajal elasin oma paadikaaslase Sveta me mina ja Ljuda Suslova kahekesi järe­ Kokkuvõttes tähendas see seda, et õp­ Ždanova eriliselt külalislahkes ja intelli­ le jäänud. Eessõudjana "istutati" meie peplaan tuli tähtaegselt täita, kõik arves- -4-

mitte eriti kaugel olevana. Käin küllalt tihti läbi oma sugulaste, sõprade ja tut­ tavatega. Ka viimasel aastakümnel on eestlaste seltsielu Peterburis elavnenud. Seal tegutsevad tantsu-ja käsitööringid, laulukoor "Kaja" ja eestikeelne kool emakeele õppimiseks, kus õpivad need tänased Peterburi-eestlased, kelle esiva­ nemad juba mitu inimpõlve tagasi tulid Peterburi ja kes eesti keelt ei oska. Kul­ tuuriselts toimetab ka oma ajalehte "Pe­ terburi Teataja". Meie tegevus on koon­ dunud Püha Jaani kirikuhoonesse, mis meile tagastati ning kus juba kaks aastat korraldatakse kirikuteenistusi ja mitmeid muid üritusi. Eriti elavnes eestlaskonna tegevus ajal, mil Eesti Vabariigi asekon- 1961. a. Euroopa meisternaiskond paarisaeru neljapaadil Prahas, VItava jõel. suliks oli Peterburis Jüri Trei. Tänu te­ Paremalt kolmas Aino Pajusalu. male alustati kiriku taastamist, seati sis­ se elektrivalgustus ja telefon. Kuid kiri­ tused ja eksamid õigeaegselt sooritada. Euroopa meistrivõistlused olid ju "lahti­ kuhoone on väga suur ja selle taastami­ Minu esimene välisreis viis mind sed" võistlused, neil osalesid kogu maa­ seks on vaja hulk raha. Kuna enamjagu 1961. aastal Tšehhoslovakkiasse, kus ilma tugevamad sõudesportlased ... koguduse liikmetest on pensionärid, ei Prahas võitsime paarisaeru neljapaadil 1969. aasta septembrist asusin tööle ole kogudus ise võimeline suurt mate­ oma esimese Euroopa meistrivõistluste Leningradi Polütehnilise Instituudi ke- riaalset koormust kandma. Lõpmatuseni kuldmedalid. Nii Praha linn ise, kui ka hakultuurikateedrisse algul assistendi­ see hoone aga praeguses olukorras pü­ võistlused ning nende mastaapsus ja na, siis vanemõpetajana ja lõpuks dot­ sida ei saa, ja nii me siis kardamegi, et korraldus jätsid mulle väga sügava ja sendina. Pensionile jäin täpselt 30 aas­ Peterburi linnavalitsus võib selle hoone erakordse mulje. Olen hilisematelgi aas­ tat pärast oma pedagoogilise tööpõllu endale tagasi võtta. Meil jääb vaid loo­ tatel veel mitmel korral Prahas käinud ja esimest tööpäeva. ta, et Eesti Vabariigi valitsus meid Jaani iga kord seda linna ja tema ilu imetlenud. 1960.-1970. aastatel treenisin ka tüd- kiriku kordategemisel aitaks. Oleks ka­ Euroopa meistrivõistlused võitsime nikute paatkondi ja kuigi treeneritöö mulle sulik meenutada sedagi, et Peterburi ees­ veel 1962. ja 1963. aastal, 1964. ja 1965. meeldis, jätsin hiljem selle, et oma lastega ti koguduse Püha Jaani kirik avati 1860. aastal jäime teiseks. 1963. aastal omista­ suviti Pärnumaal suvemõnusid nautida. aastal ja ehitati eestlaste korjatud raha ti mulle NSV Liidu teenelise meistersport­ Minu abikaasa Viktor on samuti te­ eest (siis kuulus koguduse liikmeskon­ lase nimetus. Kuna meie paatkonna gelenud sõudmisega, ka talle on omista­ da üle 20 tuhande eestlase) ning on kogu koosseis 1962. aastast pidevalt vahetus, tud NSV Liidu meistersportlase rinna­ oma ajaloo kestel olnud seotud paljude juhtuski lõpuks niimoodi, et esimesest märk. Mõlemad oleme ka suusasõbrad, Eesti kultuuritegelastega. Siit sai alguse koosseisust olin mina üksinda püsima kolmel korral isegi Tartu suusamaratonil ka Eesti iseseisvuse taotlemine 1917. jäänud. Kuigi füüsiliselt oleksin võinud võistelnud. Lastega aga käisime talviti aasta aprillis. veel paar aastat sõuda, tunnetasin, et igal pühapäeval Kavgolovos suusata­ Jaani kirik suleti 1934. aastal ja ehita­ psüühiliselt olen "tühjaks" saanud. Tol mas. Kooliajal tegeles minu tütar Inna ti ümber korteriteks. Viimati asus selles ajal oli ainult Leedu sõudevõistkonnas kergejõustikuga, üliõpilasena mängis hoones ehitusvalitsus. Kahjuks seisis psühholoogi ametikoht, kelle osatähtsus võrkpalli. Poeg Anton oli jäähokimängi­ tagastatud kirik kolm aastat valveta, oli sportlase abistamisel on erakordselt ja Nõukogude Armee Leningradi Spor­ kodutute ja narkomaanide eluasemeks, suur. Kahju, et koondvõistkonnal niisu­ diklubis, pärast seda oma töökoha võist­ kes kandsid laiali kõik, mis kanda andis. gune toetaja puudus ja veel on kahju konnas. Ka praegu osaleb ta linna jää­ Nüüdseks on tänu paljudele talgutele sellest, et naiste sõudmine võeti olüm­ hoki võistlustel. Peterburi eestlaste ja külaliste abiga suu­ pia-ja maailmameistrivõistluste program­ Nüüdseks olen ma vanaema. Meie remad koristamised tehtud ja mitmed mi alles siis, kui mina olin sõudjakarjääri peres kasvab tore pojatütar Liisa. ruumid kirikuteenistuste ja teiste üritus­ juba lõpetanud. Kuigi jah- minuaegsed Peterburis ei tunne ma end Eestist te korraldamiseks valmis. Usume ja loo- -5-

dame, et Püha Jaani kirikust saab tõeline Üritusi korraldatakse meil palju ja ritegelaste mälestuspäevadel. Laulukoo­ Eesti kultuurikeskus. need on väga huvitavad. Meeldejäävam riga oleme käinud Võrus, Alatskivil, Pär­ Meie kultuuriseltsil käivad külas oli Lydia Koidula mälestustahvli avami­ nus, Soomes, tihti esineme ka kohalikus kunstitegelased, lauljad, teadlased ja ne Kroonlinnas majal, kus ta elas. Samu­ luteri kirikus kontsertidega. laulukoorid Eestist ja Soomest. Tähista­ ti mälestussamba avamine Levašovi kal­ Igavust ja tegevusvaegust eestlased me samu pühi ja tähtpäevi nagu Eestis- mistul 1937.-1939. aastatel hukatute mä­ tänapäeva Peterburis ei tunne ning mul ki, olles sel viisil eluga Eestis enam-vä­ lestuseks. Samuti oleme osalenud Georg on hea meel, et mina olen üks neist, kes hem kursis, tundes end osana eestlusest Otsa, Rudolf Tobiase, Johann Köleri, Juri eestluse aadet väljaspool Eestimaa piire ja Eestimaast. Lotmanni ja paljude teiste Eesti kultuu- aitab usinasti edasi kanda.

Aino Eliise Pajusalu (aastast 1964 Pärnu 2. Keskkooli õpilasena, tegeldes hõbemedali võitja. Oli kolmekordne Milodan, sündinud 17.07.1941 Pärnus), korvpalli ja kergejõustikuga, jätkas N Liidu noortemeister 1957-1959, kolme­ sõudjaja spordipedagoog. Lõpetas 1958 1954. a. Pärnu "Spartakis" sõudmisega, kordne Eesti meister 1957-1958. NSVLii- Pärnu Töölisnoorte Keskkooli 10. klas­ olles Mihkel Leppiku õpilane. Leningra­ du meistersportlane 1958 ja teeneline si, jätkas õpinguid Leningradi Lesgafti di "Spartaki" paarisaeru neljapaadi meistersportlane 1963. Töötanud 1969- nim. Kehakultuuriinstituudi Treenerite koosseisus tuli 1961-1963 Euroopa 1999 Peterburi Tehnikaülikooli kehali­ Koolis, mille lõpetas 1960. a. ja seejärel meistriks ja 1964-1965 kahekordseks se kasvatuse õppejõuna, dotsent aastast Instituudi 1965. a. hõbemedalistiks. A.Pajusalu oli 1960- 1995. A.Pajusalu alustas sportimist 1953. a. 1966seitsmekordne N Liidu meister, 1967

MÕTTEID AUTOROOLIS PÄRNU - SEVILLA l?ir)n Tults ESL-i Ateena olümpiaprojekti juht

hui, kui dialoog iseendaga omandab ne­ nagu sordiini alt kumav trompetiheli, pii­ gatiivse ilmingu, näiteks "ma ei suuda ratud ja kitsarinnaline suhtumine oma kunagi seda artiklit valmis kirjutada" või meelisspordiala arendamisse. Nagu lau­ "ma ei suuda kunagi treileriga tagurda- lusalm ütleb: "Tahan lennata, aga mitte mist ära õppida ja jään laeva peale sõit­ eriti kõrgelt." misega jänni" või "kindlasti tuleb piiri Meie paaditranspordi tee Euroopas­ peal mingi jama" jne. Harjumuspärasest se on kulgenud nüüd juba 13 aastat ka­ negatiivsest sisekõnest tulenev nega­ hel moel. Esiteks, odavam ja raskem, tiivne kinnitus lõpeb piiravate uskumus­ mööda maad läbi Läti, Leedu ja Poola te arendamisega. Kui sellele sissejuha­ või kallim ja kergem, laevaga läbi Rootsi tusest tulenev ühendada allakirjutanu või Saksamaa. Ühe võistlusreisi planee­ professionaalse kretinismiga, korrutada rimisel ongi esimene mõte, mis kummi­ mõtete arv teel oldud päevade ja ööde tab - kumba teed valida. Algusaastatel arvuga, on võimalik saada ettekujutuse oli asi selge, noorus ja uudsusromanti- kuivõrd suur tähtsus on asjaolul, milli­ ka otsustasid - mööda maad. Kuid mida Psühholoogid ja närviteadlased on tu­ ses suunas mõttelõng-sisekõne keerleb, aastad edasi, seda rohkem on hakanud vastanud, et inimene kasutab sisekõnet, kas sa kruvid ennast üles negatiivses mind selle juures kummitama - vaeva­ mille moodustavad 150 - 300 sõna mi­ või positiivses suunas ja kui suur on siis­ ma, väsitama - pidev vastutuse moment: nutis. See teeb 45-51 tuhat mõtet päe­ ki oht piiravate uskumuste väljakujune­ paadid peavad jõudma õigel ajal kohale vas. Enamik sisekõnest on ohutud ta­ miseks. Kahjuks paljudel juhtudel me ja mida vähem on riigipiire, seda vähem valised mõtted, mis kajastavad meie iga­ endale seda teadlikult ei teadvustaja siit seaduserikkumisi, seda vähem kulub päevaseid tegevusi, näiteks "pean pan­ tulenebki, jälle meile arusaamatul moel närvirakke, ja seda tõenäolisemalt ker- gas raha ära vahetama". Oht on sel ju- -6-

gema vaevaga kohale jõutakse. Värskelt otsa saama, kauboikapitalism, röövliro- peas nagu tahavaatepeeglist paistvad on meeles alles eelmine sõit Münche­ mantika ja "indiaanlaste nottimise aeg" treilerirattad parasjagu siis, kui reisikaas­ nist koju uute paatidega, läbi Poola tolli­ hakkab ümber saama. Oleme teel elu põ­ lased magavad. Mis saab edasi, millises terminaali, konvoi saatel Leetu ja sealt hiväärtuste juurde, uue poliitika ja inim­ suunas tegutseda? Üks on selge, väga edasi juba "vanaks" muutunud paatide­ keskse ühiskonna poole. Kuhu siirdud, palju otsustab eelseisev Olümpia. Sel­ ga käibemaksust kõrvale hiilides koju. elu põhiväärtus, sõudmine, Sõudeliit? leks tuleb iga hinna eest kõik jõud män­ Mõte vastutusele ei jäta sind rahule ka Kuskohal me asume Eesti spordimaasti- gu panna, keskenduda, poisid on ole­ siis, kui ise ei ole teel, sest iga hetk võib kul, kas oleme tugevad? Kas siiani keh­ mas, tahtmist täis, arenevad kogu aeg. tulla kuskilt piirilt näiteks Matti Killingil tivad hüüdlaused "Käsk on antud ellu Järgmise hooaja plaan juba kummitab, kõne nõudmaks volitust, B-kaardi koo­ jääda" ja "Lahingusse lähevad ainult peaks ammu valmis olema, nagu seda on piat või ingliskeelset põhikirja. Õnneks ässad" kaotavad oma aktuaalsuse või teistel kolleegidel, raha kohta pole aga on möödas see aeg, kui Vabariigi valit­ ilmnevad mõnes teises vormis? Fakt on mingit ettekujutust. Kuidas tuleval aas­ suse noodid piirist kiiremaks ülesaami­ see, et kunagine 80-ndate hiilgeaeg a 'la. tal läheb, sellele on vastus 2000 kilomeetri seks olid möödapääsmatud. "Moskva pisaraid ei usu", kui korraga ja kolme-nelja päeva kaugusel. Kogu üle­ Kuna käesoleval korral oli tegemist oli lõunalaagris ligi 80 inimest ja kolm jäänu aga - uus president, juhatus, ko­ hooaja tähtsaima etteastega, Maailma- suurt paadiautot, kus kehtisid tõelised misjonid, klubid, arengukava, võistlused, meistrivõistlustega 15.-22. septembri­ metsiku lääne seadused, kus töölepin­ kanalid, sponsorid, rahvasõudmine, koo­ ni Sevillas, siis valisime kergema ja kalli­ guga kohapealt "palgatud" transpordi- litus, veteranid, kohtunikud-ja veel tu­ ma variandi - laevaga Rootsi kaudu, korraldajal oli asjaga vaid nii palju ühist, hat pisiasja. Kõik see vajab korrastamist, seda enam et maadpidi sõiduga võrrel­ et tema hauasambal Poti surnuaial ilut­ süstematiseerimist, prioriteetide püstita­ des oli teekond ligi 900 km lühem, rääki­ ses Volga rooliratas koos kirju roolikat- mist ja lõpuks juhtimist. Tähtis on see, mata teeoludest. Samuti tuli ületada tega, ei tule iialgi tagasi. Ka Sõudeliidu et kõiki ideesid ja mõttearendusi läbiks ainult üks ametlik piir, nelja postsotsia­ kui laiapõhjalise teenusteosutaja rah­ üks kindel positiivne jõujoon. Heade listliku takistuse asemel maad mööda vusvahelisel hea-ja kuritegevuse vahe­ ideede väljakäimine kätkeb meie juures mineku puhul üksnes Rootsis Kappels- lisel kitsal joonel balansseeriva auto- kahjuks alati ohtu, et see võib pöörduda kare sadamas, mille kaudu sisenesime ning narkodiilerite, salakaubavedajate oma autorile vastu: kõik loodavad käed juba Schengeni viisaruumi. Ka seadu­ (viimane positsioon ilmselt säilib) pro­ rüpes temalt ka nende ideede elluviimist serikkumisi, välja arvatud kiiruseületa- jektijuhtimisel põhineva sillapea funkt­ ja kui see jääb tegemata, on selles süüdi mised, tuli minekul ainult üks, nimelt paa- sioon on taandumas oma põhikirjaliste tema ise. tide ja aerude hinnad olid ATA- ülesannete täitmise rüppe. Ajakirjandus­ Niisuguseid mõtteid heietades, lisaks GARNETIL (ajutine välja-ja sisseveo- väljaannete esilehtede künnist ületava­ sekka treener Sergei Gluško ja masseeri­ dokument) märgitud tegelikest umbes test lugudest, kus päästetakse põlevast ja Ulvi Veideniga Eesti sõudmise teisel, kümme korda väiksemad. Sõit pärast kor­ autost välismaa diplomaate või kindlast musta lamba Jüri Jaansoni teemal (hõl­ ralikku magamist laevas, ilus ilm, sile as­ uppumissurmast lapsi, fotoaparaadi sta­ mab 50 - 60 % kogu Sõudesporti üle Eesti falt, hea auto ja mõnus muusikaline taust tiiviga lüüakse maha haikala, on saanud käsitlevaid vestlusringe) juttu edasi-ta- tegid reisi uskumatult kergeks ja lahe­ ajalugu. Vaikinud on autopommide plah­ gasi veeretades, samuti ka vahepeal juh­ daks, Sevilla tundus "kiviga visata". Tee­ vatused ja džiipidega vastu posti sõit­ timist vahetades olin jõudnud esimesse konna alguses, kui otsustavad stardid mise raksatused. Millega ja kuidas täita raskemasse liiklussõlme Pariisi ringtee­ veel ajas ja ruumis kaugel püsisid, keer­ tekkinud tühimik, ületada taas esilehe­ le, kus tuli ummikulähedases olukorras lesid mõtted kummide sahinast saade­ külje künnis? Kus on pidepunktid kasu­ orienteeruda. Kuna prantsuse keele os­ tult põhiliselt sõudmise mineviku, olevi­ tamaks ära Ivar Virkuse ideed sõudelin- kus on mul olematu, tuletasin kirjeid liik- ku ja tuleviku ümber, samas tegi mõtte­ nale Amsterdamile kuulsust toonud lusmärkidel semiootiliselt, leidmaks käik hüppeid meenutamaks mõnel tee­ "Roosa kvartali" rajamist Tatari tänava­ õigeid lahendusi, ja nii kaldusid sisekõ­ lõigul konkreetselt selles piirkonnas toi­ le, või kuidas kasta sealtsamast piirkon­ ned sõudmislainelt hetkeks kõrvale, kes­ munud sündmusi, võistlusi või põne­ nast võrsunud taime, Marian Vahuri al­ kendudes kõrval, ees ja taga sõitvate vaid läbielamisi. Saksamaa põhiteedel ilm­ gatatud kuulsat Tiesenhauseni kinnistu veokite juhtide kirumisele. Küll see ring­ selt polegi peatuspaika, linna või ben­ teisaldamisega seotud juhtu, nii et selle­ tee on pikk ja keeruline, kohati läheneb siinijaama, kuhu poleks astunud meie le kasvaks juriidilist kõrgpilotaaži sisal­ päris kesklinnale, hea et viit "Bordeaux" sõudja, treeneri, paadivedaja, autoostu- dav korporatiivne sponsorprojekti tugev kordub päris tihedalt, tuleb ainult kesk­ diileri või muidu talendiaustaja samm. juurestik. mistel ridadel püsida. Ja näe, juba ongi Jah, esimene iseseisvuskümnend hakkab Niisiis sellised mõtted keerlevad pööre paremale ning olengi taas vabas -7-

vees, nüüd ainult "tuld", kaaslased kõik globiini piirnorm puudub, meil on ainu­ väga paha olla, kuid "mäng vääris küün­ magavad, kiirus tõuseb 130-le ... ei, tu­ kese alana aga dopingu pruukimise pu­ laid" ja finaalikoht tuli. leb maha võtta, kõik ei saa nii hästi ja hul eluaegne võistluskeeld. Palju pulki Liigume öös, sisemaa poole, seljata­ ilma viperusteta minna, ajupoolkerad lü­ ajab pähe mõte, mis keerleb meie Hiina ha on jäänud ookeani rannik ja mäed, lituvad sõudmise tsüklilisele rütmile ta­ neljase ümber, on ju see ainus punast kohe jõuame Madridi ringteele, Sergei gasi. Peab olema ettevaatlik, paadid ik­ värvi valge vares valgete filippide ja kol­ sõidab. Loorits peaks praegu olema teel kagi taga. Helistan koju (huvitav kuidas laste Empacherite seas, isegi Eurospor­ Pärnust lennujaama, Kuzmin, kes oli na­ varem ilma mobiilideta hakkama saime), di kommentaator juhtis Hazewinkeli eta­ tuke haige olnud, tuuakse Narvast. He­ kõik on korras, helistan poistele, ka kor­ pil tähelepanu värvi (vormi) ja sisu (kust listan, kontrollin, kõik on teel, nüüd on ras, helistan Looritsale, ka korras, viib mehed pärit on) seosele. Huvitav, kui tähtis, et kuskil streike ega edasilükka­ poisid hommikul lennujaama. Rahunen oleks raha ja teeks kaebuse solvamise misi ei ole, et keegi passi kuhugi lennu­ ja püüan mõttes leida, millised on seo­ kohta, kes siis võidaks? Paadi ümber on kisse ei unustaks ja et kotid ka kõik ko­ sed Gulovi tänavusel jalamurdmisel ja tekkinud nüüd palju olekseid, kuid siis, hale jõuaksid, mida viimasel ajal harva mullustel 11. septembri sündmustel kui asi oli aktuaalne ja vajadus koputas juhtub. Õnneks on enamik asju meiega Ameerikas. Jõuan järeldusele, et see on ukse taga, polnud kedagi nõu ja jõuga kaasas bussis. Tangime, varahommiku­ hiiliv globaliseeruv "pohhuism" ja ka­ kohal, hoopis head sõbrad ja kolleegid ne kohv unises tanklas, meeled terav- vatsen sel teemal teha silmavaadet avar­ Inglismaalt, kes hiina paate edasi müü­ duvad, mõte on selge nagu Andaluusia dava loengu. Sündmustest ette rutates vad, ja FISA materiaal-tehnilise komis­ taevas meie pea kohal, mitte eriti kauge­ tuleb märkida, et see ei mõjunud, kuna joni esimees, paadispets Klaus Filter, le jääb kuulus Marbella, tagasi minnes võistluste lõpubanketil saab Silin turva­ pakkusid paati mullu meile aastaks tasu­ peaks sealt läbi põikama. Roolin edasi, mehe käest nuiaga vastu pead - poisid ta kasutada, otsustamaks hiljem, kas kas tõesti jõuame nii vara kohale? Helis­ olid diskoteeki kaasa võtnud alkoholi, võtta või jätta. Nii jäigi see meile Mihkli­ tab Gunnar Press Õhtulehest ja palub mis oli keelatud, aga millele eelmistel ga (Klementsov) rohkem nagu eraasjaks kirjeldada, kuidas sõit kulgeb, milline on kordadel ja kohtades erilist tähelepanu ja kuna hind odav ning võimalus maksta kiirus, kui pikk on paaditreiler, ja rapor­ ei pööratud. osade kaupa, siis siin ta nüüd on. On ta teerib, et saatis meeskonna ja Gulovi Mida lähemale SeviIlale, seda rohkem aga parim, kiireim, kui kaua kestab? Paar abikaasa Kristiana teele. hakkab mõte peatuma ka eelseisvatel pragu on tugikonstruktsiooni tekkinud, See on hea märk - ajakirjandus tun­ päevadel. Kuidas läheb, kas loodetav ja õnneks on ka garantii ning head rahvus­ neb huvi. Mida pakkuda, et huvi oleks planeeritud kuues koht on reaalne, mis vahelised kolleegid ja sidemed, ega me veel suurem? Eelkõige muidugi häid tu­ seisus on vastased? Itaalia ja Poola on hätta jää. lemusi, skandaale, ekstreemseid juhtu­ teada tugevamad, sõltub paljust, missu­ Läheneme Bordeaux'le, siin on liht­ meid, informatsiooni, aga eelkõige peab guses koosseisus tulevad välja Saksa­ ne ringtee, tangime, annan rooli üle Ser­ ala ise ennast müüma, ja nii liigub mõte maa ja Holland, kas MK võitja Ukraina geile, kurss edasi San Sebastiani poole, taas ikka vanasse paika. Üldse ongi nii, on säilitanud oma vormi? Finaalivõti võib jään korraks magama ja näen unes Thor et suurim peas tiirlev sisekõnede maht olla hoopis venelaste ja valgevenelaste Nilseni koera ja Jüri Jaansonit, kes pa­ on ikka seotud (kui naiste peale ei mõt­ või olümpiakulla Luka Spikiga tugevda­ randab laialivalgunud kiviaeda Hiiumaal, le) sõudmise ja sõudeliiduga, organisat­ tud Sloveeniaste käes. Kuidas kujuneb siis määran oma roodu rünnakuorientii- siooniga ja omaenda kohaga selles. Kor­ ilm, eelsõitude loos? Meid kindlasti pai­ rid ja sektorid Luunja väljal ning ärkan raks teeb mõttekäik ka hüppeid teisale, gutatakse Maailma Karika 5. koha eest, higisena selle peale, et soomustranspor­ et samas aga uuesti ruineerivate teema­ me pidanuks startima ka MK viimasel töör on sõitnud katki meie paadi ja tuleb de juurde tagasi tulla. Kas kunagi õn­ etapil Münchenis, siis olnuks ülevaade otse minu peale. Nüüd alles tuletab vä­ nestub teha seda, mida täpselt tahad ja parem, nüüd lahutab viimasest kõvast simus ennast meelde, kuna unenäod on soovid, kas tuleb kunagi see aeg, kui saad võistlusest kaks kuud. Sõitmata jäi ra­ ühtemoodi õudsad kas nii pikaajalisest oma plaanid ellu viia? Kuidas saada lah­ hapuuduse pärast, tuleval aastal teeme kärakapanemisest või mõnest muust as­ ti lisakohustustest, bürokraatiast, pabe­ kindlasti kaasa kõik etapid. Näe, juba jaolust tekkinud väsimuse tagajärjel. Ega ritest ja alatisest rahapuudusest? Sa tead mõtled tulevikule. Ei, kõigepealt tagasi ühest eelseisvast "võtmisest" ikka ei täpselt, kuidas on vaja teha, mida on vaja tänasesse. MM-i eelne laager möödus pääse küll, muidu paat ei liigu. Hazewin- teha, millises järjekorras, millised on prio­ hästi, vormikõver on tõusuteel, Kuzmini kelis saavutasime, treenerid muidugi, hea riteedid, kellega vajalikest asjadest rää­ hemoglobiin nii kõrge, et sellega ei las­ viski "OULD SMUGLERSIGA" (vana sa­ kida, kelle peale loota ja keda usaldada. taks suusatamises isegi üle võistluspai- lakaubavedaja) lohutussõidus väga va­ Tead ka seda, et teinekord ei tohi asja ga-linna piiri. Sõudmises selline hemo­ jaliku libisemise. Sergeil oli pärast küll huvides ja tulevikku silmas pidades öel- -o-

da, mida mõtled või teha seda, mida on Keda kutsuda, kas neile meie aeg sobib, des vastu, paar paberit täita, teha VISA vaja. Sa ei tee niimoodi, õigemini sa ei milliseid tingimusi pakkuda, ja seda eriti kaardiga juurdemaks ja kahekohaliste, saa teha, ei saa planeerida nagu soovid olukorras, kui pole teada, palju raha kok­ konditsioneeriga numbritubade võtmed ja õigeks pead. Tulemust soovitakse ku saab. Siin on pisut ka "nokk kinni, ongi käes. Meeskonna saabumiseni jäi 3- näha, õigemini ise soovid seda, kuna aga saba lahti" olukord, sest kui tulevad tun­ 4 tundi ja siis juba paadid maha ja algas nii ei saa kuidas vaja, siis ei nõua ka kee­ tumad sportlased, tuleb ka rohkem mee­ huvitav, tõsine MM-nädal oma murede, gi sellist, mida on võimalik saavutada diahuvi ja sellega koos toetajaid. Otsus­ rõõmude ja seiklustega. Juba esimesel just ainult siis, kui on realiseerunud soov­ tan pidada läbirääkimisi Inglise kuulsa õhtul elasin üle ekstreemse olukorra skan­ unelmad. Sama kehtib ka vastutuse koh­ paariga - Pinsent, Cracknell -, kasuta­ dinaavia päritolu rahvusvahelise antido­ ta, mille määr on ühesugune - mõlemal des kolleegide abi, siis kutsuda veel val­ pingu organisatsiooni esindajatega juhul on see ühesugune sõltumata sel­ gevenelase Shurmei, sakslased Marcel Kristiana Rode-Gulova pärast. See oleks lest, kuidas on toiminud eelnev, s.t. spor­ Hacker ja Andreas Hajek, vanad sõbrad aga juba uus jutt, millest võiks rääkida dis eelnev ettevalmistus ja resultaadini Iztok Cop, Vaclav Chalupa ja Olaf Tufte, külija küll. Kirjutada aga ise eriti enam ei jõudmise protsess. See kõik teeb aga ja võib-olla veel väga suhtlemisaldid suuda. Lugejal on kindlasti raske aru saada väga keeruliseks igasuguste lepingute Hollandi neljase poisid. Igale "vennale" katkevatest mõttekäikudest, kui, siis vaid sõlmimise ja perspektiivse juhtimise. tuleb läheneda ka omamoodi ja õigel ajal, ehk ainult asjale lähedalseisvatel. See on Ainukesed helged aastad olid Sydney- mitte segada nende keskendumist star­ aga praeguse aja trend. Sama tunne haa­ eelsed 1999 ja 2000. Said teha seda, mis tideks, samuti tuleb teada, kes on isesei­ ras mind, kui vaatasin filmi "Nimed mar­ meeldis, said olla kontorist väljas, sünd­ sev ja kelle osas tuleb rääkida treeneri­ mortahvlil" :kuidas saavad sellest aru muste keskpunktis, olid esindatud tööle ga. Mis puutub veel Jürisse, siis tuleb näiteks Aserbaidžaani kinokülastajad? nii iseloomulikud tegurid: pinge, loo­ mul tema jaoks läbi rääkida võimalused siir­ Kui ma räägin oma sõpradele, et tunnen ming, tagasiside, tulemus, tasu, meeldi­ duda hilissügiseks Ameerikasse, Augus- ennast igal sammul ära Kaur Kenderi raa­ vus. Palju kogemusi andis koostöö Jüri­ tasse, kunagise Liidu koondise treeneri matu kangelastes, või täpselt nagu üli­ ga, saime teineteist toetada, temast ongi Igor Grinko juurde treenima, kes praegu kooli ja Tartu aeg, siis vaadatakse mulle praegu puudus, esiteks muidugi veera- USA kergekaalu paarisaerulise neljase imelikult otsa, aga tegelikult on see nii, jal ja teiseks meie sõudmise koduse suur­ Maailmameistrivõistlustele toob, ja see olgugi et ma pole näiteks Ameerikas käi­ ürituse ALFA korraldamisel. Loodan, et peab olema väga põhjalik ja konkreetne nudki, seda peab hoomama. praeguse uue reorganiseeritud struktuu­ jutt. Ja selle loo lõpuks tahaks parafrasee­ ri juures hakkavad kõik arengukava (mil­ Sõidame läbi Cordoba, varsti hakkab rida kuulsat Inglise elulookirjutajat Sir le peame Kultuuriministeeriumile esita­ paistma Sevilla sõudekeskuse juures Peter Ackroyd. Oma intervjuus Eesti ma) punktid toimima ning võime täiel rin­ asuv, üle linna kõrguv arhitektuuripärl, Päevalehele 23.04.1994 ütleb ta reporte­ nal taas vabalt hingata ja edu nautida, sild, mis on heaks orientiiriks. Kas tõesti rile: "Ilukirjandus erineb biograafiast peaasi et kirjatööst kuidagi lahti saaks. jõudsime üks päev varem planeeritust ja vaid selle poolest, romaanides pead rää­ Ah jaa - Jüri ja ALFA. Mul seisab eel­ ka enne meeskonda kohale? See on hea, kima tõtt, elulugusid kirjutades võid "leiu­ olevatel päevadel ees tähtis ülesanne, saame kõik toad kätte ja asjad ette val­ tada"." Mille peale reporter arvab, et see keda kutsuda järjekordsele mistada. Kas tellitud majutuskohad on on ikka täpselt vastupidi. Vastus kõlab: sõudeergomeetrite jõukatsumisele, tule­ ikka sõuderesidentsis, otse kanali kaldal "See on just niipidi." Sulge enam ise ei mas on juubel - kümnes kord. Tavaliselt alles, või on keegi meid kuhugi linna teise haaraks, aga kui leiaks, kellele dikteeri­ on Jüri sel puhul aidanud oma võistlus- otsa paigutanud? Ei, kõik on korras, vana da, siis kirjutaks Jüri Jaansoni eluloo kaaslastele-konkurentidele läheneda. tuttav Pilar Pacheto tuleb juba naerata­ valmis. -9-

KÜMME AASTAT LITSENTSITUNNISTUSI Hugo-Herbert Artma, ESL-i žürii esimees

duslikest võimalustest tingitud üksnes aja aktiivsemaks kohtunikuks, seekord EESTI SPORDIKOHTUNIK koduvetel hulpimine, ei tule sõudekoh- juba teist aastat järjest, R-litsentsi kohtu­ tunikule tema arenguks ja edasiminekuks niku Mihkel Klementsovi. kasuks. Möödunud hooajal toimus intsident, Kohtumõistmine on igal spordialal mis sundis Eesti täiskasvanute meistri­ EESTI loominguline tegevus, kus kohtunik - võistluste peakohtunikku Mihkel Kle­ SÕUDELIIT seda eriti sõudevõistluste arbiiter - peab mentsovi pärast teise võistluspäeva lõp­ iga hetk olema valmis välkkiirelt otsus­ pu toimunud autasustamistseremoonial /alaliidu nimetus/ tama ja sellest otsusest tulenevalt tegut­ kohtunike kogu teistkordselt kokku kut­ HUGO-HERBERT ARTMA. sema, kusjuures kõik see peab toimuma suma, et arutada juba otsustatud küsi­ /ees- ja perenimi/ ranges kooskõlas võistlusmäärustega must. Jutt on naiste kaheksapaadist, kus RAH7DSKATEG00RIA ega tohi ühtki võistlejat/paatkonda sea­ pärast finišit ei olnud SAK "Tartu" paat- /omistatud nimetus/ da kaasvõistlejatest halvemasse olukor­ konna roolijal (Janika Kajara) kohtunik- .23*-- 01 « 193a. da. Ja pean ütlema, et iga kord kõrgeta­ kontrolörile (Ülo Tölp) ette näidata lisa- /alaliidu semeline tippsõudja kohtunikuks ei so­ raskust, mis vastavalt kergemale kehakaa­ pitsat/ /allkiri/ bigi. lule oleks pidanud võistlussõidu ajal roo­ Juba aastaid kummitab meid FISA lijal paadis kaasas olema. Roolija kinnitu­ Tänavu möödub kümme aastat, kui ESL-i žüriiga sidemete katkemise võimalus. se kohaselt võtnud ta lisaraskuseks kaa­ juhatus 1993. aasta 23. jaanuaril kinnitas Käesoleval aastal muutub see reaalsu­ sa kaks kivi, mis ta pärast finišiliini ületa­ esimeste litsentsitunnistuste väljaandmi­ seks, sest meie praegune FISA litsentsi mist visanud paadist vette. Samal kohtu­ se. Tänaseks on litsentsitunnistuse kohtunik Peeter Mardna tähistab oma 65. nike koosolekul kerkis veel teinegi omandanud žürii liikmeskonna nimekirjas sünnipäeva, mis tähendab ühtlasi ka probleem, ja nimelt selles, et SK "Kalevi" 37 sõudekohtunikku, neist Rahvuskate- seda, et pärast oma juubelit leiab ta oma kaheksapaadi roolija (Birjo Piiroja) ei käi­ gooria kohtunikke 9, A-litsentsiga 8, B- postkastist FISA tänukirja, millega ongi nud võistlusmäärustega ettenähtud ajal litsentsiga 11 ja C-litsentsiga 10 inimest. kõik lõppenud. kaalumas. Pärnu "Kalevi" võistkonna Žürii on pidanud ka parimate ja aktiiv­ Meil on mitu noorema põlvkonna esindaja (Matti Killing) palvele vastu tul­ semate kohtunike arvestust, mille järgi on kohtunikku (Urmas Hein, Jarek Mäestu, les lubas peakohtunik roolija kaalumise taasiseseisvumise aastate jooksul tun­ Indrek Peterson, Vahur Mäe, Silver Tam­ korraldada pärast võistlussõitu. nustuse pälvinud seitse sõudekohtunik­ mik), keda võib lähiaastatel arvestada kui Asjakäigu loomulikuks jätkuks oli ku: H.-H.Artma, H.Elmet, J.Kamenski, perspektiivseid kandidaate rahvusvahe­ mõlema paatkonna võistlustulemuse tü­ M.Klementsov, K.Kungla, K.Perner ja lise sõudekohtuniku nimetusele. ESL-i histamine, mille kohta SAK "Tartu" esin­ J.Tults. žüriil tuleb neile luua selleks vastavad daja (Jaan Vaiksaar) esitas protesti. Pro­ 2002. aasta ESL-i kalenderplaani 7 võimalused ja taotleda FISA ees nende testi arutelu käigus ilmnes, et tartlanna­ võistlusel tegutses 22 litsentseeritud rahvusvaheliseks arbiitriks kinnitamist. de kaheksapaadi roolija kehakaalu ei sõudekohtunikku. Igale Sõudeliidu plaa­ Aga enne peavad nad läbima pika ja kee­ kontrollinud mitte kohtunik-kontrolör, nilisele võistlusele kutsuti ja rakendati rulise tee vabariikliku R-litsentsi (rahvus­ kes sel hetkel ei olnud kaalumispaigal, tegevusse kõrgemat (rahvuskategooria, kategooria) sõudekohtuniku nimetuse­ vaid SK "Pärnu" võistleja (Tõnu End­ A ja B) litsentsi omavaid kohtunikke, ni. See on hädavajalik eelkõige selleks, rekson). Kuigi kohtunike kogul polnud neid, kelle teadmistele ja kogemustele et taastada FISA ESL-i žüriidevahelised alust kahelda T. Endreksoni poolt kaalu- võib alati igas olukorras toetuda. Need sidemed. misprotokolli kirja pandud kaalu näidus, on aga praktiliselt ühed ja samad inime­ Juba neljandat aastat ei koosta ESL-i oli see protseduur toimunud vastuolus sed, mistõttu jääb suur osa litsentsitud žürii sõudekohtunike paremusjärjestuse võistlusmäärustega, mis tingis eelnevalt kohtunikest hooaja vastutusrikkamatest pingerida, sest vabariigi kõigil kohtuni­ vastuvõetud otsuse tühistamise ja tart­ võistlustest eemale, piirdudes ainult ko­ kel puudub võrdväärne konkureerimis- lannade võistlustulemuse taastamise. halike võistlustega. Selliseid kohtunik­ võimalus (punktiarvestuse süsteem), mis­ Sama jäi kehtima ka Pärnu "Kalevi" ke oli 2002. aastal 15. See, ESL-i majan­ tõttu žürii nimetas 2002. aasta sõudehoo- paatkonna suhtes, sest võistluste käigus -10-

saavutatu tühiseks tunnistamine asjaaja­ Eesti karikavõistluste ametlikul lõpe­ detsembri protokolli kirjapandu: "Võist­ jate omavahelise (võistkonna esindaja + tamisel kuulutati välja võitjakolmik: SAK luste peakohtunik ei saa olla (sõnad "ei kohtunike kogu) ebakõla tõttu ei peaks "Tartu", SK "Pärnu" ja SK "Energia". saa olla" on protokollis trükitud pakse­ kannatama võistlejad, kuigi jah ... Võitjale anti üle Eesti Sõudeliidu karikas, mas šriftis) žürii esimees." Niisuguse ot­ Sellest loost, mis on tõsiseks õppe­ millele järgnes SK "Pärnu" esindaja Rai­ suse võttis treenerite nõukogu vastu tunniks võistluste korraldajatele, võib ni Lelle kirjalik protest, milles märgiti, et 2002. aasta novembris! Veelgi enam - teha vaid ühese ja ainuõige järelduse: SAK "Tartu" meeste roolijata neljapaa- 2003. aasta sõudevõistluste juhendi lisa- võistluste korraldamise käigus tuleb täp­ dil teise koha saavutanud ja klubile 40 tingimustesse on kirjutatud: "... ESL-i selt kinni pidada võistlusmäärustikust ja punkti toonud ekipaažis sõudis Tõnu juhatus kinnitab igale antud võistlusele antud võistluste juhendis määratletust. Mets, kes tegelikult kuulub Tallinna (Kalenderplaanis ESL-i egiidi all korral­ Tartu kaheksapaadi puhul toimunud Sõudeklubi liikmeskonda. Protesti aru­ datavad võistlused. - Autor.) peakohtu­ roolijapoolne lisaraskuse hankimine, s.o. telu käigus kinnitas Tallinna SK esinda­ niku, kes valib Eestis tegutsevate sõude- kaldapealselt korjatud kivide ja/või jõu­ ja, ESL-i viitsepresident M. Klementsov, kohtunike hulgast endale meeskonna." saalist võetud tõstekangi ketaste kasu­ et protestis esitatud fakt on tõepärane, Täielik nonsenss! Õnneks tegutseb tamine peaks jääma nostalgiliseks mine- mispeale peakohtunik andis võistluste žürii eestseisuse praegune (veebruar vikumälestuseks, sest ühel heal tasemel peasekretärile Kersti Liblikmaale korral­ 2003) koosseis väärikamalt ega kipu kaht­ korraldatud sõudevõistlustel peab koh­ duse võistkondlikud punktid ümber ar­ lema treenerite nõukogu esimehe ja SK tunike kogu igale kergekaalulisemale vestada. Ümberarvestuse tulemusena "Kalevi" presidendi ametikohtade ühi­ roolijale andma kaasa koti lisaraskuse- reastusid võistkonnad järgnevalt: SK tamise sobilikkuses. ga, mille roolija pärast võistlussõidu lõp­ "Pärnu", SAK "Tartu" ja SK "Kalev". Eesti Sõudeliidul on kaks normdoku- pu kohtunik-kontrolörile tagastab. SAK "Tartu" esindajale antud korraldu­ menti: põhikiri ja kodukord, mis seadus- Aga meil esineb sõudevõistluste käi­ sele - võistkondlik karikas tagastada tavad ja reguleerivad liidu ja tema juhatu­ gus veel teisigi probleeme, millele klu­ üleandmiseks SK "Pärnule" - J. Vaiksaar se tegevuse tervikuna ning määravad lii­ bid oma võistlejaid/paatkondi starti saa­ ei reageerinud. du allüksuste (treenerite nõukogu, žürii tes ei pööra tähelepanu, eirates paatkon- J. Vaiksaare protesti arutas ESL-i ju­ jt.) tegevuse ulatuse ja võimupiirkonna. na ühtlase võistlusdressi ja aerulabade hatus (18.07.2002), kus moodustati 3-liik- Kodukorras on kõik need kohustused ja värvi nõudeid, millistest asjaoludest me meline komisjon koosseisus Mihkel ülesanded kenasti kirja pandud, kusjuu­ viimase kümnekonna aasta jooksul ei ole Klementsov, Jaan Tults ja Peeter Mardna. res kodukorra ühestki alapunktist ei loe saanud üle ega ümber. Nüüd juba enama kui kaheksa kuu jook­ välja, et ESL-i ühel allüksusel on võimu­ Need ja teised samalaadsed organi­ sul ei ole nimetatud kolmik antud küsi­ täius teise allüksuse üle. satsioonilise hõnguga probleemid vaja­ must lahendanud ja endist viisi hoiab ESL-i kodukorra §7 punkt 4.7.1. mää­ vad võistluste puhttehnilise läbiviimise­ SAK "Tartu" neile mittekuuluvat karikat rab, et Eestis toimuvatele sõudevõist- ga samaväärset käsitlemist ning nende oma valduses! lustele kinnitab (sõude)kohtunike kogu asjaomane täitmine tagab kõigi võistluste Et lugejat mitte koormata väljakirju- ESL-i žürii. ESL-i juhatuse osalusõigu­ määrustepärase, vigadeta ja protestide­ tustega FISA võistlusmäärustikust, lisan sest selles juttu ei ole, samuti mitte nõu­ ta kulgemise. ainult niipalju, et kogu protseduur toi­ dest, et žürii esimees ei tohi olla sõude­ See on ülesanne, mis nõuab ESL-i mus täielikus vastavuses FISA võistlus- võistluste peakohtunik! žüriil operatiivset sekkumist, asjatund­ määrustega. Pärast Eesti Sõudeliidu õigusjärgluse likku ja korrektset lahendamist. Antud küsimuse pikalevenitatud taastamist (1989) rakendati Eestis sõude­ (mitte)arutamise käiku, ESL-i juhatuse võistluste korraldamisel FISA võistlus- suutmatust (või soovimatust?) tõe ja õigu­ määrustikku, mis oma organisatsioonili­ ESL-i juhatuse hambutusest kõneleb se jaluleseadmisel, hindan negatiivselt. se struktuuri poolest erineb Eestis aasta­ Eesti karikavõistlustel (Pärnu, 01.06.2002) kümneid kehtinud nõukogudeaegsest. peakohtuniku (H.-H.Artma) tegevuse FISA põhikiri määrab FISA presidendi vastu esitatud protesti (J.Vaiksaar, SAK Ülevaate 2002. aasta žürii tegevusest juhtimisel (§43) tegutseva žürii autonoo­ "Tartu" esindaja, 01.06.2002) lahendus­ lõpetan tulevikuvisiooniga, mis võiks mia (§15) teiste FISA juurde moodusta­ käigu pikalevenimine. Nimelt nõuab olla täiesti iseseisev lugu ja kanda ala­ tud 8 erialakomisjoni (§48) kõrval. J.Vaiksaar ESL-i juhatuselt hinnangut pealkirja KÕRVALEASTUJA TESTA­ Kui FISA presidendi käsutuses on 9- võistluste peakohtuniku ja kõigi kohtu­ MENT, mis aga sisuliselt ja organisat­ liikmeline aparaat, kes tegeleb ainult FISA nike tegevuse kohta tervikuna nimetatud siooniliselt on seotud žürii mineviku, ole­ juhtimisega, siis ESL-i president juhib võistlustel, peakohtuniku asjus veel viku ja tulevikuga. sõudeliidu tegevust põhitöö kõrvalt, mis­ täiendavat juhatusepoolse seisukoha Rääkides tulevikust tundub lausa us­ tõttu otsustatigi president vabastada li­ vastuvõtmist. kumatuna ESL-i juhatuse 2002. aasta 16. sakoormusest - žürii juhtimisest, ning -11-

usaldati see töölõik žürii esimehele. ükski enesest lugupidav, enese väärikust, nõudma nende täpset täitmist? Kuna Eestis rakendatud FISA võist- teadmisi ja praktilisi oskusi hindav lit­ * * * lusmäärustikus puuduvad mõisted "pea­ sentsitud sõudekohtunik žürii esimehe kohtunik" ja "peasekretär" (§51), proo­ ametit vastu ei võta. See ESL-i sõudekohtunike žürii esi­ visime uut moodi võistluskorraldust ka Praegu kehtiv ESL-i kodukord nägi mehe lugu minu sulest on üheteistküm­ Eestis läbi viia, mis kahjuks ei hakanud ilmavalgust 1990. aastal. See, 24 masina­ nes ja viimane, mille ma žürii esimehena toimima, sest aastakümned olid kinnis- kirjalehte trükitud dokument, on juba kirjutan "Eesti Sõudja" veergudele. Sel­ tanud paljude põlvkondade sõudeakti- tosin aastat oma esialgsel kujul olnud leks päevaks, mil aastakirja 2003. aasta vistide alateadvusse nimetatud kaks ESL-i ja tema allüksuste tegevuse regu­ number näeb trükivalgust, peaksin oma ametist juba prii olema. mõistet, millistest ei suudetud kuidagi leerijaks, fakt, mis teeb loomulikult au loobuda. tema omaaegsele koostajale, kuid kah­ Nimelt esitasin Eesti Sõudeliidu ju­ Ometigi kirjutame igal aastal üldju- juks kinnitab tõsiasja, et nende aastate hatusele k.a. 3. jaanuaril vastava palve­ hendi võistluste korraldamise alajaotu­ jooksul ESL-is toimunud muutused ei ole kirja. Viitasin oma avalduses asjaolule, ses, et need viiakse läbi vastavuses leidnud seadusesõnalt kinnitust. Näiteks et FISA poolt kehtestatud sõudekohtu- FISA võistlusmäärustikuga, mis meie võib tuua ESL-i tippspordi ning avalike niku vanuse piirmääraks on 65 eluaas­ vabariigi tegelikkuses ei ole toiminud. suhete, turunduse ja reklaamikomisjoni, tat, minul on neid juba ligemale seitsme Kuigi FISA jätab rahvuslikele föde­ kelle senine tegevus on olnud õigustü­ võrra rohkem, ja ka sellele, et olen Eesti ratsioonidele vabad käed oma siseprob­ hine, sest nende tegevust korraldavat sõudekohtunike eesotsas olnud üle 20 leemide lahendamiseks (põhikiri §3), ei dokumenti ei ole olemas! aasta, piisavalt kaua selleks, et usalda­ õigusta see ESL-i otsust žürii esimehe Samamoodi on õigustühine ESL-i ju­ da see ühiskondlik ametipost noorema tegevusampluaa piiramise kohta ja on hatuse otsus 2002. aasta 16. detsemb­ generatsiooni esindajale. sõudesporti harrastavate riikide peres rist, sest keegi ei ole senini muutnud Siinjuures tänan südamest kõiki neid ainulaadne nähtus. Märkusena olgu öel­ kodukorra 7. punkti, mis seadustab žürii vabariigi sõudekohtunikke, kellega mul dud, et FISA žürii koosseisu määratakse tegevusulatuse ja võimupiirid. Kas ni­ on olnud au ja võimalus koos töötada vaid FISA litsentsi omavad kohtunikud metatud otsusele allakirjutanud juhatu­ 1953. aasta aprillist tänaseni ning nende (põhikiri §43), kelle tegevusõigust ei pii­ se liikmed ei peaks siiski olema üksipul­ eesotsas seista ajavahemikel 1953-1956, rata. ESL-i juhatuse žürii esimehe tege­ gi kursis ESL-i normdokumentides keh­ 1959-1962 ja 1989-2003. vust piirav otsus tekitab olukorra, kus testatuga ja ise eeskuju andes rangelt

PEATOIMETAJA VEERUD

Viljandis, muistse Sakala maavanema olekule ettepaneku valida Liidupäeva seks" kohapeal, Liidupäeva käigus) suu­ Lembitu kantsis korraldas ESL 25. jaa­ juhatajaks ESL-i peasekretär Eduard deti täita ainult üks koht - ESL-i juhatu­ nuaril oma 15., juubelihõngulise järje­ Laur, kes sellesse ametisse kinnitati üks­ se liikmeks valiti tartlane Tanel Kliiman. kordse kokkutuleku. meelselt. Et juhatus tegutseb ühe vähemliik- Tavapäraste päevakorrapunktide, Liidupäev vabastas Tarmo Kõutsi ja meta, on pisikene iluviga, ilma presiden­ nagu aruandeaasta (2002) tegevus-ja fi­ juhatuse liikme Ivar Virkuse vastavalt dita aga juba suur õnnetus. nantsaruande, revisjonikomisjoni aruan­ nende palvele, samuti tuli 29.augustil meie Kokkuvõttes peab kahetsusega mai­ de ning jooksva aasta (2003) töösuun­ hulgast lahkunud Henn Elmeti asemele nima, et 15. Liidupäev oma ettevalmistu­ dade ja eelarve läbiarutamise ja kinnita­ valida uus inimene. Seega tuli ESL-i juha­ se ja läbiviimise poolest oli seniolnutest mise kõrval oli päevakorra esimese punk­ tusse valida kolm inimest: president ja kõige madalamal tasemel. ESL-i juhatu­ tina Liidupäeva volinike koosolekule aru­ kaks juhatuse liiget. sele tuleb aga ette heita organisatsiooni tamiseks ja otsustamiseks üles seatud Kuna ESL-i juhatus ei olnud teinud kõige vastutusrikkama ürituse korralda­ ESL-i presidendi ja juhatuse kahe liikme vajalikke ettevalmistusi ega korraldanud mist põhimõttel: läheb, kuidas läheb, küll valimine. oma liikmeskonna -sõudeklubidega so­ ta kuidagimoodi ikka läheb! ESL JÄTKAB PRESIDENDITA bivate kandidaatide leidmiseks eelnevalt TULUD JA KULUD TASAKAALUST Pärast Liidupäeval osalevate volini­ arutelusid, siis pärast pikaajalist (40 mi­ VÄLJAS ke kohaloleku kontrollija nende volitus­ nutit) ja tulutut "ping-pongitamist" (vaa­ Liidupäeval kinnitatud 2002. aasta te kinnitamist tegi Liidupäeva avanud viit­ tamata isegi viieminutilisele vaheajale tulude ja kulude eelarve jäi miinusesse. sepresident Mihkel Klementsov koos­ sobilike kandidaatide "väljamõtlemi­ Kulutasime rohkem, kui riiklikke toetusi, -12- sponsorite annetusi, eriotstarbelistest dub vääriline järelkasv, on juba aastate­ kus x=6+l+2 (miks mitte ka üliõpilaste fondidest, kultuurikapitalist, olümpiaet- pikkune tõsiasi. Seda asjaolu kinnitab ka maailmameistrivõistluste pronksmeda- tevalmistuse toetusrahast, klubide liik­ 2002. aasta vabariigi täiskasvanute listid) tippsõudjaga (kõik põhiliselt paa­ memaksust ja võistlustest osavõtumak­ meistrivõistluste lõpuprotokoll, millest risaeru sõudjad) ja y-3 paarisaerupaa- sust oli Sõudeliidu arvele laekunud. nähtub, et kõik 22 võimalikku kuldmeda­ diga (1 x, 2x, 4x). Seega on võimalus 6+1 +2 115 119-kroonine eelmise aasta võlasum­ lit riputati ainult 12 meessõudja kaela, (kokku 9) sõudjat jagada 1+2+4 (kokku ma ripub veskikivina ESL-i kaelas. kusjuures Silver Sonntaki Eesti meistri- 7) sõudjakoha vahel. Kõrvalseisjale tun­ Sugugi parem pole olukord ka ala­ võitluste medalikogu täienes nelja, Tõnu dub, et sellise matemaatilise iseloomuga nud aastal. 2003. aasta eelarve võeti Lii­ Endreksoni oma kolme medaliga. Seega võrrandi lahendamine on lihtne asi, pea­ dupäeval vastu (üks vastuhääl) sellise­ pärisid ainult kaks meessõudjat ühe kol­ legi on kaks sõudjat rohkem, kui kolmes na, kus tulude ja kulude vaheline suhe mandiku (7) kuldmedalite üldarvust. paadis sõudjakohti. Kuid ei, sest ühek­ on 239 500 krooniga miinuses. Ja seda Olukord naissõudmisega on jäänud sa sõudja tegelikud paikapanijad, tree­ vaatamata isegi sellele, et eelarve on aastatepikku muutumatuks. Vikerkaare- nerid, peavad arvestama ja vaagima koostatud äärmiselt tagasihoidlikus ma­ värvilisemaks elamuseks oli naiste ka- nüansse, valikuid ja võimalusi, aga ka hus, sest rahvusvahelistel tiitlivõistlus­ heksapaatide võistlus kuldmedalitele, sedagi, millises paadiklassis on olümpia- tel osalemiseks (planeeritud 510 000 kus viljandlannad Riina Sagur, Krista pääsme lunastamine kõige reaalsem. krooni), tippsportlaste ettevalmistami­ Türk, Imbi Sõstra, Kaia Maasing ja Kris­ Ilmselt tuleks kõigis kolmes paadi­ seks (770 000 krooni), spordistipendiu­ tiina Jaska koostöös kolme Sõudeklubi klassis katsetada, seda enam, et käes­ miteks (402 000 krooni), noortespordi "Pärnu" sõudjanna Kalli Meriste, Kat­ oleva aasta maailmameistrivõistlustelt arendamiseks (637 500 krooni) jms. tar­ rin Otsa, Kersti Paldise ja roolija Margit pääseb nimetatud paadiklassides olüm­ beks peaks ESL-i käsutuses olema tun­ Pärnpuuga tõusid Eesti meistrivõistlus­ piamängudele 11 esimest ekipaaži. Selli­ duvalt suuremad summad, mis tagaksid te autasustamispjedestaali kõrgemale ne eksperiment, väljendun täpsemini - kõigi vajaduste finantsilise katte. astmele. K.Meristele ja K.Otsale olid julge ja mitmeti riskantse ettevõtmise 2002. AASTA need kuldmedalid meistrivõistluste kol­ teostamine - nõuab eelkõige aga seda, Möödunud hooaega võib pidada, mandad. Kui neile kahele lisada veel et praeguses kandidaatide põhinimekir­ küll väikese reservatsiooniga, kuid siis­ K.Paldis kahe kuldmedaliga, siis need jas oleva kuue tippsõudja kõrval pea­ ki kordaläinuks. Seda kinnitavad meeste kolm naissõudjat võtsid oma valdusse vad ka kolm ülejäänut (A.Jämsa, J.Mäes­ paarisaeru neljapaadi (Tõnu Endrekson, peaaegu pooled (8) kahekümnest võima­ tu, T.Peterson) saama tipptasemel ette­ Andrei Silin, Igor Kuzmin, Silver Sonn- likust kuldmedalist. Eriti peaks aga mõt­ valmistuse, s.o. materiaalse kindlustatu­ tak) seitsmes koht maailmameistrivõist­ lemist väärima seegi asjaolu, et nais- se spordistipendiumi näol, treeningu­ lustel, kusjuures eriti hinnatav on paa- sõudmise viie paadiklassi 30 võimalikust laagrid ning oma võimete ja võimaluste dirikke tõttu põhifinaalist (1 .-6. koht) väl- (igas sõidus 6 paati) finaalikohast rivis- väljaselgitamiseks osalemisvõimaluse jajäänute mehine heitlus teises (B) finaa­ tus stardiliinile ainult löpaati! See näide rahvusvahelistel sõuderegattidel. lis (7.-12. koht), kus suudeti oma tahe kinnitab, et naissõudmise madalseis on Kolm paati olümpiamängude sõude- maksma panna. Plusspoolele kanname sõnadetagi selges ummikseisus. regatil oleks väikese Eesti riigi ja tema ka üliõpilaste maailmameistrivõistluste 2003.AASTA sõudespordi suursaavutus, ühtlasi ka kolmanda koha paarisaeru kahepaadil Alanud 2003. aasta sõudehooaeg on võimetekohase maksimumprogrammi (Jarek Mäestu, Indrek Peterson) ja kaks vabariigi sõudespordile väga oluline ja täitmine. viiendat kohta noorte maailmameistri­ vastutusrikas, sest tänavustel maailma­ Selle ülesande täitmise nimel tasub võistlustel (Oleg Vinogradov - ühepaat, meistrivõistlustel jagatakse esimesed pingutada, milleks on tarvis teha järje­ Andres Matsin, Jaan Laos ja roolija Siim pääsmed 2004. aasta Ateena olümpia­ kindlat ja visa tööd, ohtralt higi valades Lutoškin - roolijaga kahepaat). mängude sõuderegatile. ennastsalgavalt treenida, treenida, tree­ Et meie tippsõudjatel (J.Jaanson, Meie treeneritel (Mihkel Leppik, Ser­ nida. .. Ainult armutu töö ja oskuslik ris- T.Endrekson, S.Sonntak, A.Silin, I.Kuz­ gei Gluško) tuleb koos peatreeneri, olüm­ keerimine edu nimel toovad kord õnne min, L.Gulov, tinglikult võib sellesse ni­ piaregati programmijuhi Jaan Tultsisga ka meie õuele! mekirja lisada veel Andrei Jämsa) puu­ lahendada kahe tundmatuga võrrand, -13-

KÕIGE TUBLIMA EESTLASE PIDU

Eelmise aasta 27.otkoobril kella 12-ks Paalo, Aino Milodan-Pajusalu, Evi Lepik, Ateena olümpiasangarite ettevalmista­ kogunes üle paarisaja inimese tähistama Reet-Kaie Helmja-Turban, Karin misel. Mihkel Leppiku 70-ndat juubelisünni­ Tõnissoo, Rita Maier-Morrisson, Merle Septembri lõpus hääletasid "Eesti päeva. Morrisson, Malle Lilleste-Enno, Tatjana Ekspressi" lugejad suve jooksul ilmunud Mihkel Leppikut, Eesti sõudespordi Jaanson, Ilmi Nael. Šampusepudelite pau­ artiklisarja "Kõige tublim eestlane" kan­ korüfeed, tuldi austama lähedalt ja kau­ kuvate korkide ja pokaalist "ristilapse" gelaste hulgast oma lemmiku. Selleks sai gelt. Erireisi Kanadast oma kunagise paa- vöörile valatud "kihiseva suutäie" saatel poolsada aastat Pärnus sõudetreeneri dikaaslase peole võttis ette Veljo Kalep, eemaldasid Tõnu Endrekson ja Silver ametit pidanud Mihkel Leppik, kes ko­ Peterburist tuli Mihkli kätt suruma Eesti Sonntak kaheksapaadi pardalaudadelt gus 1613 poolthäält. Talle järgnesid Alf­ naissõudmise esimene kuulsus Aino paadi nime katva klubi lipu. Piduliste sil­ red Õunapuu 813 häälega, kel on kodus Milodan-Pajusalu. Oma kunagist treenerit me ees avanesid kuus tähte- "MIHKEL", 12-aastane kana ja kes ligi pool sajandit ja klubikaaslast õnnitlesid kahekordne millise nime all hakkab uustulnuk ajama on juhatanud Torma pasunakoori, ja met- olümpialane Tiit Helmja, Barcelona olüm­ võiduvagusid Sinistel sõudetrassidel. saelanike pabulaid koguv Tartu koolitüd­ pia finalistid Priit Tasane ja Roman Muide, juba enne ristimistseremooniat ruk Mari Visnapuu 527 häälega. Lutoškin ning Montreali olümpiamängu­ on "Mihkli" logiraamatus kirjas kaks tiit­ "Eesti Ekspressi" šaržist Aivar Ju­ de pronksmedalimees Raul Arnemann. livõitu: Eesti meistrivõistlustelt ja Tartu hanson joonistas Mihkel Leppikust Tunnustatud töömehele ütlesid häid kaheksapaatide sügisregatilt. sõbraliku šarži, mis antakse asjaosalise­ soovisõnu Pärnu Linnavalitsuse, Spor­ Juubelipäeval ütles Mihkel Leppik, le kingituseks koos "Eesti Ekspressi" diliidu ja Eesti Sõudeliidu esindajad. et halle kive, millest läbi murda, veel pii­ tasuta aastakäiguga. Mihkel Leppiku tähtpäeva tähistati sab ja kuniks tervist jätkub, ta alla ei esmakordse ürituse - uhiuue kaheksa- anna. paadi ristimisega. Kombekohase ristimis­ Ja eks Eesti Sõudeliidu poolt kingi­ talituse läbiviimiseks rivistusid "ristilap­ tud traditsioonilise juubelikella numbri­ se" parempoolse poordi äärde Sõudeklu- lauale graveeritud salm: bi "Pärnu" ja selle eelkäijate "Spartaki" "Juhi, kange mehepoega, ja "Dünamo" kunagised tippsõudjad, pojukesi sõudemaie, Mihkel Leppiku paadikaaslased ja õpila­ valitsema vetevalda, sed: Heino Reedik, Vaabo Kalbus, Arnold olümposele jõudemaie, Ebrok, Veljo Kalep, Tiit Helmja, Raul et nad koju - Viru randa Arnemann, Priit Tasane, Roman Lutoškin, saaksid kullakoormat kanda!" Arvo Strikholm, Peeter Sonntak, Juhan osutabki Mihkli suurele missioonile -

Juubelipeolised tutvuvad uue kaheksapaadiga. Fotol paremalt: Heino Reedik, Arnold Ebrok, Evi Lepik, juubilar Mihkel Lepik ja Elin-Sirje Kadai Sõudeklubi "Pärnu" lipuga. -14-

PAADIRISTSED TORONTO MOODI Kui pärast Eesti-suve läksin sep­ tembris oma Toronto Argonaut sõude- klubisse, siis toimus seal kaheksapaadi ristimine. Paadi nimeks sai "The Spirit of 52". Eesti keeles on selle tähenduseks "1952. aasta vaimus". 1952. aasta Hel­ singi olümpiamängudel esindas Kana­ dat Argonaudi sõudeklubi kaheksapaa­ di meeskond. Nüüd 50 aastat hiljem kut­ suti nad ristimispeole, kus nende saa­ vutus jäädvustati klubi paadi nimega. Kaheksast tollasest sõudjast elab ja tuli kohale seitse seitsmekümnendates eluaastates meest ja nende roolimees. Treenerit esindas tema tütar, kellele anti Kanada kunagised sõudeässad, 1952.a. Helsingi olümpiamängudel kaheksapaa- tseremoonias keskne roll. Meeskond dil "vahtralehtede" sõudespordi au kaitsnud ekipaaž äsjaristitud kaheksapaadi seisis paadi juures ja kui paadi vöörilt juures. eemaldati valge lina, siis valas ta šam- panjapudelist esimese märjukese paadi­ Lisaks olümpialastele seisid paadi oma võitudega St.CatharineM traditsioo­ le, ning teise poole karikasse, millest juures tolleaegse kergekaalu kaheksa­ nilise Royal Canadian Henley regatil. maitsesid selle 1952. aasta vaimsuse paadi meeskonna liikmed. Ka nemad olid Auväärses rivis esindas 1952. aasta Hel­ osalised. sel ajal "52. aasta" vaimsuse kandjad singi olümpia vaimsust ka meie klubi 81 aasta vanune veteran, kes sõudis siis Ungari neljapaadis ning nelja aasta pä­ rast MelbourneM olümpial oli nende seas, kes jäid Läände, kuna sel ajal toi­ mus Ungaris ülestõus Nõukogude või­ mu vastu. Nende meestega vesteldes rääkisin, mida ma mõtlesin 1952. aastal, kui minu Eestist üle Soome lahe Helsingis toimu­ sid olümpiamängud ja eestlaste ees oli Nõukogude raudne eesriie. Argonaudi klubi traditsioonilisel uue paadi ristimispeol imetlesin klubi naisi, kes korraldasid veteranide ülesotsimise ja leidmise ning kogu piduliku koosvii­ bimise. Kaheksapaadi "The Spirit of 52 " ristimistseremoonia. Toronto, september 2002. Veljo Kalep, Toronto -15-

KAKS KORDA VIIES KOHT Matti Killing, ESL-i treenerite nõukogu esimees

Esimesi kive noortekoondise müüri ha­ kati laduma väikeste paatide võistlustel Tartus, mis oli esimeseks ametlikuks kont- rollvõistluseks noortekoondise 2002 moodustamisel. Erilisi üllatajaid see võist­ lus esile ei toonud, põhitegijad olid Duisburgi MM-il osalejad Vinogradov ja Lutoškin. Oma sihikindlust näitas aga vaevalt poolteist kuud sõudmisega tege­ lenud Jaan Laos, kes stardieelsel soojen­ dusel läks ühesega ümber, kuid ei loobu­ nud sõidust, ja väänanud riided kuivaks, võttis stardi ja läbis distantsi, olles küll seekord viimaste hulgas, kuid ilmselt si­ hikindlus ja pikk ujuja staaž olid tema tu­ levaste heade tulemuste aluseks, mis ava­ Oleg Vinogradov Trakais Galve järvel. Tagaplaanil 14. sajandi IIpoolel rajatud sid talle Eesti noortekoondise ukse. Saarelinnus - Leedu esimese suur\>ürsti Vytautase (1350-1430) kindlus. Kontroll ja valikvõistluste kalender oli küllaltki tihe ja nii tuli ettevalmistava dil. Lepp - Vadam olid aga sunnitud üri­ siis treenisime võistlustrassil, analüüsi­ perioodi jooksul oma sobilikkust tões­ tama koondisse pääsu roolijaga neljapaa- sime konkurentide ja meie paatkondade tada rohkem kui kümnel võistlusel ja ikka dil, kus nende paarilisteks said Kristjan võimalusi, kaalusime paate ja tõdesime, eesmärgi nimel, et koondis oleks maksi­ Türk ja Artur Maier, rooli aga hoidis et roolijaga kahepaat kaalus lubatust viis maalselt löögijõuline. Kõik seatud kritee­ Mirkko Killing. Viimane võistlus enne kilo rohkem ning ülejäänud paatide kaa­ riumid õnnestus täita juba esimesel rah­ MM-i oli Balti matš, kus pakuti konku­ lud olid kilo-poolteist lubatust raske­ vusvahelisel regatil Kölnis paarisaeru rentsi roolijata neljapaatidele. Vaatama­ mad. Peagi oli käes võistluste avatsere­ kahepaadil koosseisus Tiit Lutoškin ja ta edukale sõidule ei lubanud mitte kõi­ moonia, mis korraldati võistluseelsel Martin Graumann ning roolijaga kahe­ ge paremad ilmastikuolud ajanormi täi­ õhtul iidses Trakai lossis. Nii nagu kõi­ paadil koosseisus Andres Matsin, Jaan ta. Oli veel jäänud nädalavahetus, kus gil suurvõistlustel üritavad korraldajad Laos ja roolimees Lauri Tõnisson. Järg­ võinuks startida mudelajale sõiduks, mis oma eelkäijaid pidustustega üle trumba­ mine normide alistaja oli rahvusvaheli­ aga oleks löönud lõhe ettevalmistusse. ta, oli seekordki avamine muljetavaldav. sel Nooruse regatil Brestis Oleg Vinogra­ Treenerite nõukogu otsustas esitada Märkamatult oli aga kätte jõudnud dov ühepaadil. Samadel võistlustel alis­ juhatusele lisaks kolmele normi täitnud eelsõitude päev ja starti asusid meie nel­ tasid Sõudeliidu ajanormi ka roolijaga paatkonnale ka roolijaga neljapaadi, mis jast paatkonnast kolm, sest roolijaga neljapaat, kus sõudsid Andres Matsin, lõpuks väikeste vastuväidetega ka kin­ kahepaate oli võistlusteks kohale tulnud Jaan Laos, Ranno Lepp, Martin Vadam nitati. kuus ja nii tuli poistel oodata oma ette­ ja roolimees Lauri Tõnisson Kahjuks ei Trakais toimuv noorte maailmameist- astet finaalipäevani. Kõige suurema osa­ saanud see koosseis alustada etteval­ rivõistlus oli eriline mitme külje pealt ja võtjate arvuga olid traditsiooniliselt ühe­ mistust MM-iks, sest Ranno Lepal ja kindlasti kõige kodusem võistlus, sest paadid ja paarisaeru kahepaadid. Eelsõi- Martin Vadamil oli teoreetiline võimalus olime hästi kursis võistlusoludega. Ela­ tudest ei õnnestunud otse poolfinaali startida MM-il paarisaeru kahepaadil, ja sime ja toitusime oma tavade kohaselt, pääseda ühelgi paatkonnal ja nii tuli jät­ nii jätkasid nad ettevalmistust eelnime­ mis oli ka materiaalselt kõige vastuvõe­ kata lohutussõitudes. Meile oluline päev tatud kahepaadil. Katsevõistlusel aga ei tavam. Enamik Eesti sõudeaktiivist oli oli lohutussõitude päev, mis pidi andma andnud Lutoškin - Graumann oma vas­ haaratud tegevusse küll koka, autojuhi selguse meie aastatööle. Esimestena tastele vähimatki võimalust ja kinnitati või aktiivse toetajana. Kuna olime võist- asusid võistlusse roolijaga neljapaadid, koondise koosseisu paarisaeru kahepaa­ luspaika saabunud paar päeva varem, et selgitada need neli, kes pääsevad fi- -16-

naali võistlema medalitele. Meie poisid Vinogradovil hakata finaali pääsu eest raldada eelsõit radade järjestusele, kuid startisid teises eelsõidus ja edasipää­ võistlema. Kuna peeti kolm poolfinaali, see ei saanud teoks sakslaste vastusei­ suks tuli olla vähemalt teine. Võistluse siis tuli oma sõidus olla vähemalt teine, su tõttu. Nii tuli kõik asetada ühele kaar­ algus näitas, et finaaliuks täna meile veel millega Oleg ka kindlalt hakkama sai. dile. Stardist panid oma paremuse kohe ilmselt ei avane. Mida lähemale finišile, Sellist kordaminekut, kus neljast paadist maksma itaallased ja hoidsid seda lõpu­ seda selgemaks sai, et parim, mida saa­ kolm (oletatavalt neli) jätkavad 12 pare­ ni. Kuid põnev võistlus järgnevate me­ vutada võime, on neljas koht ja selle ma hulgas, pole varasematel aastatel ol­ dalite pärast käis nelja paatkonna vahel, koha ka poisid saavutasid Venemaa paat- nud. See on järjekordseks tõestuseks, Matsin - Laos koos Lutoškiniga nende konna ees, seega koht B-finaalis. Nüüd kui vajalikud on ettevalmistuse käigus hulgas. Kui 500 märgis oldi viiendad, siis oli kord ühepaatide käes ja kolmandas koondpaatkonnad ja ühistreeningud. järgmisel viiesajal tunnistati ainult itaal­ eelsõidus asus starti Oleg Vinogradov, Nüüd oli aga käes päev, kus pidid selgu­ laste paremust ja oldi medalis kinni. Ta­ et võidelda koht kätte 18 parema ühese- ma lõplikud kohad antud maailmameist­ gasilöögi andis aga kolmas 500, kus kao­ sõitja hulgas, kes jätkavad võistlust rivõistlustel. Esimesena sai stardikäsk- tati liidritele ligi 7 sekundit ja luhtusid medalitele. Selles sõidus ei andnud Oleg luse roolijaga neljapaat, et selgitada ko­ väljavaated paremate hulka jõuda. Nii tuli kordagi juhtpositsiooni teistele ja lõpe­ had 7-12. Esimese viiesaja märgis olid ka sellest sõidust meile viies koht Itaa­ tas sõidu 7,5-sekundilise eduga Läti meie poisid neljandad, seda kohta hoiti lia, Jugoslaavia, Saksamaa ja Rumeenia ühepaadi ees. Järgmisena asusid võit­ ka tuhande märgis, siis taanduti korraks järel, mis polegi nii halb tulemus, kuid lustulle poiste paarisaeru kahepaadid. Et viiendaks, kuid finišis suudeti siiski olla kaotama ei lähe ju keegi. Seega olid võist­ pääseda kaheteistkümne parema hulka, neljandad ja see tähendas antud maail­ lused meile lõppenud ja peab tunnista­ oli tarvis ületada finišijoon teisena. Juba mameistrivõistlustel 10-ndat kohta. Paat- ma, et igati tublide tulemustega. Kind­ võistluse algus näitas, et kerge see ole­ konnas sõudsid Ranno Lepp, Martin lasti oleks üks medal olnud super, kuid ma ei saa. Närvesööv võidusõit Kreeka, Vadam, Kristjan Türk ja Artur Maier, roo­ see ongi spordi võlu, et tõde selgub Eesti ja Norra vahel kestis kuni viimaste lis Mirkko Killing. Nüüd oli järg Oleg võistluse käigus. Täieliku kordamineku meetriteni ja lõppes meile edasiviiva tei­ Vinogradovi käes, ja mis seal salata, väi­ varjutas paarisaeru kahepaadi juhtum, se kohaga. Kuid pidu meie leeris ei kest­ ke lootus medalile. Vahepeal oli aga mär­ mis näitas, et nii tähtsal võistlusel pisi­ nud kaua, sest peagi teatas võistluste kamatult tõusnud tugev vastutuul koos asju ei oleja hetkekski ei tohi end lõd­ žürii, et meie paat oli kaalumisel 500 gram­ paraja lainega. Kui vastutuult võis pida­ vaks lasta ega end kohtunike vigadest mi kergem ja võistlustulemus tühistatak­ da Olegi liitlaseks, siis laine oli kindlasti uinutada. se. Olgugi, et sama probleemiga puutu­ vastane number üks. Võistlus kinnitas See MM oli kindlasti parim võistkon­ sid kokku mõned teisedki võistkonnad, kartusi ja me ei näinud Olegi sõidus ta­ na üldise taseme poolest, sest keegi osa­ kus eelmiste päevade kaalumised näita­ vapärast kindlust. Stardist hõivas Oleg lejatest kaugemale B finaalist ei lange­ sid määrustepärast kaalu, võistluspäev neljanda positsiooni, kuid 1000 meetri nud (ka P 2x jõudsid poolfinaali). Kind­ aga teist, ei muutunud midagi. Hoolima­ kohal oli sunnitud mööda laskma valge­ lasti on tubli treeneritöö taga veel noor­ ta sellest, et valgevenelased tõestasid venelase ja sellises järjekorras ka fini- te spordiprojekti käivitamine Eesti Olüm­ lausa kaalumise viga paadi eri asetuste šeeriti. Võit läks kindlalt Itaaliasse ja piakomitee toel Haridusministeeriumi puhul, jäi žürii oma otsustes kindlaks ja meile jäi sellest sõidust viies koht. Ka vahenditega. Ühes võib veel kindel olla, nii ei antud armu kellelegi, ja kõigile "pa­ järgmine sõit toimus meie poiste osavõ­ et täiskasvanutele on tulemas järelkasv tustajatele" oli võistlus selleks korraks tul ja prognoose ei julgenud keegi teha, ja head materjali koondise 2003 tarvis on lõppenud. Kurvastamiseks aga ei antud sest sõit selles paadiklassis varem ei toi­ küllaga. aega, sest juba järgmisel päeval tuli munud, kuigi FISA tegi ettepaneku kor­ -17-

EESTI ÜLIÕPILASED ROBIN HOODI KODUKANDIS Jarek Mäestu, SK "Pärnu" treener ja tegevsportlane

Paraku selgus, et järgmine laev läheb al­ si. Kuna inglastel on paljud asjad "ta­ les teisel päeval ning seetõttu olime sun­ gurpidi", siis projekteerisid nad ka ka­ nitud edasi Calais'sse (sadamalinn Prant­ nali veevahetuse selliselt, et sõuda tuli susmaal Paš de Calais' väina ääres. - kerges vastuvoolus. Seoses range aja­ Toimetus.) liikuma. Ostende sadama lä­ kavaga kanalil (eksinud said kohe võist­ histel suutsime oma paadikäruga ka ühe lusteks esimese hoiatuse), söögiaegade väikese ummiku korraldada, kuna üks ja elamiskoha suhteliselt kauge asuko­ kitsas sillaalune, mis vaid ühe liikurva- haga võistluspaigast, oli treeningute ja hendi suutis läbi lasta, osutus meie paa- söögiaegade ühendamine komplitseeri­ dikärule ca 5 cm madalamaks. Mitmekesi tud. Oli valida, kas süüa hommikul sooja paadikärul seistes ja sedaviisi teda mõ­ toitu ja üldse mitte vee peale jõuda või ned vajalikud sentimeetrid allapoole su­ süüa Inglismaal traditsioonilisi maisihel­ rudes suutsime sillaaluse siiski õnneli­ beid ja jõuda teha umbes 45-minutiline kult ilma vigastusteta läbida. Ega Ca- treening. Õhtul oli olukord sama - kui lais'ski kerge olnud- esimene laevakom­ soovisid pärast võistlusi treenida, oli toi­ panii aga oli meid lahkelt nõus abistama duvalik hoopis kesisem. Seoses väga 2002. aasta Üliõpilaste Maailmameistri­ ning kolme tunni pärast olimegi Inglis­ pingelise ajagraafikuga, oli meil kahjuks võistlused toimusid 21 .-24. augustil Ing­ maa pinnal. ainult ühel õhtupoolikul aega veidigi lismaal, eelkõige Robin Hoodiga seos­ tutvuda kuulsa Nottinghami lossi ja sel­ tatavas paigas, Nottinghamis. Mees­ Esmamulje Inglismaast oli roheline- le ümbrusega. Paraku, kui kohale jõud­ kond koosnes kümnest inimesest, kel­ kõikjal kuhu võimalik, oli külvatud muru, sime, oli lossi sissepääs just äsja sule­ lest seitse olid võistlejad (Katrin Ots mida vägagi regulaarselt hooldati. Samuti tud ning seetõttu vaatasime lossi väl­ ühepaadil, Kalver Tammik, Ingmar Aija, tekitas koomilisi hetki "tagurpidi liiklus", jastpoolt ja uitasime seda ümbritsevas Meelis Martin, Riho Tamm roolijata nel- alates lihtsatest liiklussituatsioonidest ja aias. Tegu on 12. sajandist pärineva ehi­ japaadil ning Jarek Mäestu ja Indrek lõpetades sellega, et bussist väljudes tisega. Lossi ümbrus on väga hästi hool­ Peterson paarisaeru kahepaadil) ja kolm avastasid enda eest naeratava bussiju­ datud, see asub Nottinghami keskosas teenindav personal (Urmas Hein mees­ hi, kes viipas, et uks väljumiseks asub kõrge mäe otsas, kust avaneb ilus vaa­ konna juht, Reet Palm tema assistent ja teisel pool. Ainus probleem transpordi­ de kogu linnale. Otse Nottinghami lossi treener ning Fred Killing transpordi- ga sai ka kiirelt lahendatud - uute pidu- jalamil asub Inglismaa vanim kõrts, Ye ülem). Paraku selgus viimasel hetkel, et riklotside muretsemine läks Fredil edu­ Öide Trip to Yerusalem, aastast 1198, osaleda ei saa Tairo Talvis ja Tõnu Mets kalt, vaatamata oma Inglismaal segadust millest me aga lihtsalt läbi põikasime, roolijata kahepaadil. Seoses selle muu­ tekitavale perekonnanimele. kuna järgmisel päeval ootasid meid fi- tusega ei olnud vaja meeskonda mitme Majutamine toimus kesklinnas, naalsõidud. transpordivahendiga Inglismaale saata, Nottinghami Ülikooli ühiselamutes, vaid me mahtusime kõik ühte bussi, mis ühestes tubades ning väga ideaalsetes Võistluste avamist tähistas 20-minu- suurendas meeskonnatunnet. tingimustes. Ka toitlustamine toimus tiline marss ülikoolilinnakust peahoones­ sealsamas. Võistluspaik asus ööbimis- se, kus öeldi põhimõttelieelt, et võistlu­ Pärast mõningaid vaidlusi ärasõidu- paigast mööda kiirteed kahekümne mi­ sed on avatud, millele järgnes 20 minutit päeva üle (lõpuks usaldasime siiski Fredi nuti kaugusel, ülimoodsas National kõndi tagasi elukohta. kogemusi ja oskusi Euroopa kiirelt läbi­ Watersport Center'is, kus lisaks 2200- da) leidsime end järgmise päeva õhtu­ Võistlustel esinemist võib kokkuvõt­ meetrisele kanalile oli kõrvalveekogudel poolikul Ostende (linn Belgia lääneosas teks lugeda kordaläinuks. Allakirjutanu võimalik sõita kärestikuslaalomit, liigel­ Põhjamere ääres. - Toimetus.) sada­ koos Indrek Petersoniga saavutas pronks­ da veesuuskadel ning harrastada veel mast, kust esialgsete plaanide kohaselt medali. Katrin Ots sõitis igas sõidus jär­ muidki vee ja vaba ajaga seotud tegevu­ pidime laevaga Inglismaale pääsema. jest kindlamalt ja lõpuks jäi tal kolman- -18-

dast kohast väga vähe puudu, ehk siis ja aeg kannustas tagant. Aja nappuse neljas koht. Roolijata neljapaat saavu­ tõttu jäi meil kahjuks käimata ka Londo­ tas tihedas konkurentsis tubli kaheksan­ nis, kuid see annab ühe suure põhjuse da koha. saarele veel kord minna. Finaalide päev lõppes traditsioonili­ Üldiselt võib võistlusreisi igati kor­ selt banketiga, mille inglased olid korral­ daläinuks lugeda, seda nii tulemuste kui danud vägeva grillimispeona. Sai süüa, ka muu huvitava tõttu. Indrek Peterson juua, tantsida, prantsuskeelseid laule ja Jarek Mäestu soovivad omalt poolt õppida ja täpsusviskeid sooritada, mis tänada meie individuaalseid toetajaid - küll märklauast mööda läksid, aga õn­ Eesti Kultuurkapitali, AS Waldhofi ja neks kedagi ei vigastanud. Meie jaoks InBro&Partners kindlustuslahendusi -, kestis pidu kuni üheteistkümneni, kuna tänu kellele õnnestus meil Üliõpilaste laevapiletid tagasisõiduks olid ostetud Maailmameistrivõistlustel osaleda, sa­ muti Silver Sonntaki ja Tõnu Endreksoni, kes lahkelt lubasid oma Filippi paati ka­ sutada.

Fotol vasakult: Jarek Mäestu, Indrek Peterson ja Fred Killing Inglismaa va­ Võistkonna juht ja treener Urmas nima (asutatud II98) trahterihoone Hein lisab omaltpoolt, et kahetseb Tairo ees. Talviste ja Tõnu Metsa võistlustest eemalejäämist, ja et treenerina jäi ta võist­ Võistlustest osavõtnute kõrget rah­ lusreisiga igati rahule. U.Hein tänab Eesti vusvahelist klassi kinnitab kas või see­ Akadeemilist Spordiliitu ja EPMÜ-d gi asjaolu, et naiste ühepaadi tšempio- sportlaste rahalise toetamise eest, mil­ nitiitli pälvis 2002.aasta üks maailma pa­ les suurem osa langeb EPMÜ varalah­ rimatest ühepaadisõudjatest, meeste kunud rektori Henn Elmeti abistavale paarisaeru kahepaadil aga poolakad ja käele. šveitslased (jäid meie paatkonna järel Hinnanguliselt sõitis roolijata nelja­ neljandaks) on osalenud mitmel maail­ paat oma võimete kohaselt. Eriti tublid ma karikavõistlusetapil. olid aga noormehed paarisaeru kahepaa- Urmas Hein nendib, et osalemine rah­ dil ja Katrin Ots neidude ühepaadil, kus vusvahelistel üliõpilasvõistlustel on tal suurema eneseusu ja tahtepingutuse hädavajalik ja meie sõudesporti edendav kõrval olnuks võimalik võita pronksme­ ning loodab, et kahe aasta pärast (2004. Fotol vasakult: Jarek Mäestu ja Ind­ dal (kaotus kolmandaks platseerunud aastal) on Eesti üliõpilased Prantsusmaal rek Peterson võistluspaigas pärast au­ tasustamist. austraallannale 2,48 sekundit). taas stardijoonel. -19-

KUIDAS ME SUVEL TŠEHHIS KÄISIME Ruth Vaar, Viljandi SK treener, sõudeveteran

linnakus. Et sportimise kõrval ka hinge harida, külastasime nii öist kui päevast Prahat: Karli sild, Praha Hraad, Karlovy Vary, vanalinn ja öistes tuledes Tšehhi Steinberg - keskaegne loss. Sellele kõi­ gele pani väärika punkti võrratu värvi­ liste purskkaevude etendus. Niipalju siis kultuurielust. Murphy seaduste Bolingi postulaat ütleb: "Kui te tunnete end hästi, ärge muretsege, sest see läheb mööda." Nii oligi. Järjest hakkasid meid kimbutama nohu, palavik, halb enesetunne. Õnneks oli meiega liitunud Mihkel Mardna, kelle me suutsime korralikult ära tüüdata ja ta arstipauna päris tühjaks Ruth Vaar (tagaplaanil) ja Margit Meie reis algas 2. septembri varahommi­ Pärnpuu pärast võistlust paati ellingus­ teha. kul Tartust. Meid oli 17 sportlast ja 5 tu­ se kandmas. Lugeja võib nüüd mõelda, et mida te, risti. Tõotas tulla tore reis, vaatamata vanakesed, ronite sinna, kui tervis ei luba sellele, et oli juba suve lõpp ja päevad nudoli. ja nii põdurad olete. Aga ei jäänud sõi­ muutusid järjest lühemaks. Ja lõpuks saabuski viimane raske dud sõitmata ega stardid startimata. Päike paistis, hiilis mööda vilksata­ hommik enne ärasõitu. Pakkisime asjad ja Kangemad mehed sõitsid rohkem kui murule jäid vaid mustendavad telgijäljed. vate puude vahelt ja jõudis heleda lai­ kaks sõitu päevas, ja Margit roolis paa­ Meenutama meid - Reeta, Ulvit, Ingridit, guna sügavale hinge. te rohkem, kui ta seda kunagi varem tei- Seni oli suvi olnud kuiv ja soe. Just Ruthi, Margitit, Ennu, Jaani, Urmast, Lau- nagu veteranide sportimiseks loodud. Eks sellepärast oligi meid sel aastal ta­ vatult rohkem. Teadsime, et ees võivad meid ooda­ ta vihm ja lõppevad üleujutused, kuigi ei tahtnud seda hästi uskuda. Õnneks olid suured veed juba taandunud ja möö­ dunud õnnetust meenutasid vaid pori­ sed majad, katkised aknad ja tänavate ääres kuivav mööbel. Tšehhi Vabariik asub täpselt Euroo­ pa keskmes Sudeedide kaljuste mägede ja Böömi metsaküngaste vahel. Ta piir­ neb Poola, Slovakkia, Austria ja Saksa­ maaga. Pindala on 78 900 knf. Elanikkond 10,3 miljonit inimest. Pealinn Praha. Ra­ haühik tšehhi kroon. Eesti sõudeveteranid Racice sõudekanali kaldapealsel. Fotol vasakult: Ingrid Võistlus toimus Racice külakeses, Võsu, Ulvi Lutoškin, Jaan Vaiksaar, Ruth Vaar, Tanel Kliiman, Urmas Hein, Mar­ git Pärnpuu, Reet Palm, Enn Pehk, Kristjan Kõrgesaar, Indrek Salk, Juhan Paalo, mille suurimaks vaatamisväärsuseks oli­ Toivo Zoova, Lauri Pind. Ees vasakult: Priit Tasane, Mihkel Mardna, Andres gi sõudekanal. Elasime kanali ääres telk- Aruhein. -20-

rit, Tanelit, Indrekut, Toivot, Juhanit, nes. Kahekümne üheksas sõudeveterani- Andrest, Priitu, Mihklit, Kristjanit. de MM Racices on aga juba ajalugu.. Nüüd tahaks lugeja vahest teada, miks see hommik nii raske oli. Aga liht­ salt sellepärast, et öösel oli regati lõpe­ Eesti sõudeveteranid käisid veel tamine. Teadagi - kõik olid peol. Tantsiti Londonis. Nimelt korraldati Inglismaa jalad villi ja prillid kildudeks. pealinna läbival Thamesil 3. novembril Koduteel lubas igaüks endale mida­ neljapaatide Grand Old Rowing Race'i gi. Kes järgmisel aastal rohkem treenida, maratonivÕistlus, kus tuli läbida 4lAmiili kes vedasid kihla, et viivad ennast kaalu (ligikaudu 6,8 km) pikkune võistlusmaa. jne. Aga loodame, et kõik saab olema Võistlejate absoluutarvestuses lähetati just nii nagu mõtleme ja tahame. pikale teekonnale 550 paarisaeru, rooli­ Uus aasta ootab meid. Prantsusmaa ja jata ja roolijaga neljapaati, veteranide eri veteranide juubeliregatt. Juba kolmeküm­ vanusegruppides 104 ekipaaži.

Eesti sõudeveteranidest osalesid nendel võistlustel ainsatena pärnakas Juhan Paalo ja tallinlane Toivo Zoova, kes oma vanusegrupis olid roolijaga nel- japaadil koos kahe lätlasega (roolija oli kohaliku sõudeklubi esindaja, kelle nimi võistluste protokollis puudub) kolman­ dad, mille eest riputati neile kaela pronks­ medalid, mille aversile kirjutatud sõnad: "Omandatud oskused on püsivad!" (vaa­ ta medali fotokoopiat). Fotol vasakult: Konstantins Kalnberzs, Juhan Paalo, Toivo Zoova, Vilins Oskused on püsivad, tahe võita ei Priedeiens. kahane - sellise deviisi all lähevad igal võistlusel starti meie kaks teenekat sõu- deveterani Juhan Paalo ja Toivo Zoova.

Eesti sõudeveteranide kaheksapaat siirdumas starti. Paadi vöörist: Juhan Paalo, Toivo Zoova, Jaan Vaiksaar, Enn Pehk, Urmas Hein, Indrek Salk, Lauri Pind, Tanel Kliiman, roolija Margit Pärnpuu. -21-

29.FISA WORLD MASTERS REGATTA, RACICE, CZE, 5.-8. september

Esimesel võistluspäeval startis 1155 võistlejat/paatkonda, teisel 1199 ja kolmandal 212. Iga kolme minuti järel antud starte oli vastavalt 172, 178 ja 34. Eesti sõudeveteranide tulemuste tabelis on järjekorras märgitud vanusegrupp, paadiklass ja oma võistlussõidus saavutatud koht.

Meesveteranid 1 A M2- 5 Lauri Pind/Tanel Kliiman 3.38,240 A M4x 5 Priit Tasane/Urmas Hein/ Andres Aruhein/Kristjan Kõrgesaar 3.15,108 A M4- 5 Lauri Pind/Tanel Kliiman/ Indrek Salk/Urmas Hein 3.19,057 A M8+ 7 Tanel Kliiman /Lauri Pind/ Priit Tasane/Mihkel Mardna/ Andres Aruhein/Kristjan Kõrgesaar/ Indrek Salk/Urmas Hein/ r: Margit Pärnpuu 3.09,416 B M2- 4 Urmas Hein/Indrek Salk 3.44,224 B M4- 6 Lauri Pind/Tanel Kliiman/ Enn Pehk/Jaan Vaiksaar 3.27,290 C M8+ 6 Tanel Kliiman/Lauri Pind/ Toivo Zoova/Urmas Hein/ Enn Pehk/Juhan Paalo/ Indrek Salk/Jaan Vaiksaar/ r: Margit Pärnpuu 3.12,880 D M4- 3 Enn Pehk/Juhan Paalo/ Toivo Zoova/Jaan Vaiksaar 3.41,906 E M2- 3 Toivo Zoova/Juhan Paalo 4.03,508 E M4+ 2 Toivo Zoova/Juhan Paalo (Eesti)/ Vilins Priedeiens/Konstantins Kalnbersz (Läti)/ r: Margit Pärnpuu 3.39,020

Naisveteranid B N2x 6 Ulvi Lutoškin/Ingrid Võsu 3.59,220 B N2x 6 Ruth Vaar/Margit Pärnpuu 4.17,492 C Nlx 6 Reet Palm 4.42,705

Segapaatkonnad B M&N 4x EST Priit Tasane/Mihkel Mardna/ Ulvi Lutoškin/Reet Palm D M&N 8+ EST Velga Galanska/Laila Lapina/ LAT Gundega Freimane/(Moskva dünamolanna)/ RUS Konstantins Kalnberzs/Vilins Priedeiens/ Juhan Paalo/Toivo Zoova r: Margit Pärnpuu

Tartlane Urmas Hein koos kahe lätlanna ja venelannaga asendas USA-st võitlustele mit- tetulnud veterane, saavutas M&N USA 8+ paatkonna koosseisus 3. koha. -22-

Britannias "kuival maal" sõudmas Tõnu Endrekson, ESL-i juhatuse liige, SK "Pärnu" tegevsõudja

ni, seega laoti suur hall sõudemasinaid gasi hotelli. Selleks korraks olid meile täis. Üks pool saalist oli võistlusergo- võistlused lõppenud. meetrite ja teine soojendusergode päralt. Tõeline reis hakkas alles tagasiteel Samuti pakkusid mitmesugused firmad pihta. Kuna mingid lennutegelased ot­ oma toodangut, mis eelkõige olid seo­ sustasid streikida, siis jäi meie lend ära tud sõudespordiga. ja meid suunati üle teisele lennule. Kuna Meeste põhiklassis võistles 178 see lend ka hilines ja järgmine lennuk, sportlast. Inglaste endi iidolid kahjuks millele pidanuksime järgmises lennujaa­ ei võistelnud. Viimasel hetkel astus kül­ mas ümber istuma, startis tunnijagu va­ metuse tõttu kõrvale üks favoriitidest - rem, siis loomulikult jäime ka sellest maha. James Crackwell. Võit eeldati minevat Nägime vaid, kuidas meie oma "Koit" ameeriklaste Jamie Schroederile või Dave Boeing 737 minema tuiskas. Suure asja­ Simonile. Ise pakkusin veel juurde itaal­ ajamise järel saime lõpuks uued piletid last Mario Palmisanot, kuna 2001. a. ja nii võisime rahus koju lennata. Taga­ võistlesime koos Bostonis ja seal ta sitee venis küll poole pikemaks, aga lõpp mind edestas. hea, kõik hea! Täpselt 13.40 kohaliku aja järgi anti 14.11.-18.11.2002.a. viibisime koos pea­ meie start. Sel hetkel asus tegutsema ka treener Jaan Tultsiga Inglismaal, Bir­ Jaan Tults. Tema ülesandeks oli jäädvus­ minghamis, kuhu mind oli kutsutud osa tada võistlussõit filmilindile. Esimesel võtma ergomeetrivõistlusest. distantsipoolel ma just ei hiilanud. Üri­ Jõudsime pärale 14. novembri lõuna tasin distantsi võimalikult ühtlaselt läbi­ paiku. Lennujaamast asusime bussiga da, see aga eriti hästi ei õnnestunud. Et­ teele linna poole. Kuna meil ei olnud tevaatlikuks tegi mind asjaolu, et hinga­ päris õiget aimu hotelli asukohast, siis misteedega oli raskusi ja kartsin, et sõi­ tuli teed küsida. Kolm eakat pansionäri du ajal tuleb köha peale, mis võib rikku­ olid nii abivalmis, et juhatasid meid lau­ da sõidurütmi. Pärast esimest 500 m olid sa hotellini välja. juhtimas ameeriklased. Poolel maal hak­ Veel sama päeva õhtul tegin hotelli kas Simon väheke langema, ette tuiska­ teisele korrusele üles pandud paariküm­ sid Schroeder ja tema kannul Palmisano, ne ergomeetriga ruumis korraliku tree­ mina olin sel momendil neljas. Finišis lä­ ningu. Kuna hotell paiknes südalinnas, henes Palmisano iga tõmbega Schroe­ siis oli meil ka aega linnaga tutvuda. derile ja vaid finišijoon päästis ameerik­ Võistluseelsel päeval oli kõigile kü- lase. Õnnekombel sain ma sadakond lalisvõistlejatele ette nähtud pidulik lõu­ meetrit enne lõppu mööda Simonist, mis Tõnu Endreksonipronksmedal Birming­ na. See toimus "National Indoor Arena" andis mulle tubli kolmanda koha. hamist. kergejõustikuhallis. Järgmisel päeval lei­ Schroederi lõpuaeg oli 5.47,6, Palmisanol dis samas paigas ka aset ergomeetri ma­ 5.48,0 ja minul 5.49,6. Kuna suur tabloo din. asus võistlemise ajal selja taga, siis täie­ Võistluspäeva hommikul 7.15 avati likku ülevaadet sõidust ja positsioonist NIA uksed. Võistlusareenile sisenedes kogu aeg ei olnudki. Ergomeetri väike pidid kõik võistlejad endid kohe üles and­ ekraan suudab küll infot anda aga mitte ma, saamaks registreerimiskaardi, mille­ piisavalt. le oli märgitud stardi aeg ja ergomeetri Autasustamisel andis medalid isikli­ number. Kavas oli mitukümmend vanu­ kult üle James Crackwell. Kui seegi tse­ seklassi 13-aastastest kuni 80-aastaste- remoonia lõppes, lonkisime Jaaniga ta­ -23-

DRAAKON-PAATIDEST Veljo Kalep, Sõudeklubi "Pärnu" veteran, Toronto Argonaut Sõudeklubi liige

test. Paadis istuvad ja võistlevad ühes­ Osalejatele on see ühekorraga nii koos mehed ja naised. seltskondlik kui ka sportlik sündmus. Kui mais saabuvad soojad ilmad, siis Paatkondade nimetuseks kuulen suure­ näeme Toronto järveäärse lainemurdja mate firmade nimesid. Paadis istuvad varjus asuval sõudmiseveel draakon-paa- kõrvuti mehed ja naised, nii tavalised kui te harjutamas, ja kui loendan seal kahek­ juhtivtöötajad. Meelelahutus ja sport sa paatkonda, siis arvutan nendes aeru­ võrdsustavad inimesi. tajate summaks 160. Tõeline rahvasport. Kevadel hooaja algul pannakse hoo­ Suvel peetakse mitu regatti. Nendest aja õnnestumisele alus tseremooniaga, kõige suurem toimus septembris. Kahe kus toimub pahade vaimude väljaajami­ päeva jooksul toimuvad eelsõidud ja ne. Selleks ehitakse paatide täävid draa­ nendele järgnevad sõidud, ning nendes koni peadega, mis oma hirmutava välja­ osalejate arvust saan ettekujutuse, kui nägemisega hoiavad äparduste eest nen­ kuulen, et stardib 76. sõitja võistlused des aerutavaid inimesi kogu järgneva on alles poole peal. suve jooksul. Tseremooniat toimetab

Dragon Boat on populaarne Kagu-Aasias. Kanadasse on selle toonud immigrandid Hongkongist, Vietnamist, Laosest ja teis­ test selle regiooni maadest. See on toreda seltskondliku vaimu­ ga sõudmise liik. Paadis istub 20 sõud- jat ning see on parajasti nii lai, et pingile mahub kaks kanuuaeruga aerutajat. Paa­ di päras seisab püsti roolija, paadi ninas istub trummilööja. Võistluste ajal ehitak- se paadi nina draakoni peaga. Võistlus- raja pikkus on 500 meetrit. Selle suuda­ vad läbida tavalise inimese füüsilise või­ mekusega inimesed. Tavaliselt koosne­ vad paatkonnad ühe asutuse töötaja­ Draakon-paat teel stardipaika. Toronto, september 2002.

vastava kogemusega mees, kes kannab rõivaid ja ehteid, mis sisendavad paadi draakoni peale, paadile ja selles aeruta­ jatele usku, mis on tarvilik pahade vai­ mude võitmiseks. Kui Eesti klubid pole rahul oma su­ viste saavutustega, siis tuleb põhjust otsida kõigepealt sellest, et pahad vai­ mud on jäetud paatidest välja ajamata. Pärnus ehk saaks sellega hakkama pika­ ajalised spordivaimudega võitlejad, nagu on Arnold Ebrok ja Aksel Randmer. Mih­ kel Leppik ajaks selle asja korda, kui ta draakonipreestri rüüsse rõivastada. Järgmise kevadeni, ees on Ateena olümpia! Kuus draakon-paadi ekipaaži stardikäskluse ootel. Toronto, september 2002. -24-

EESTI SOUDESPORDI BIOGRAAFILINE LEKSIKON

Jätkuvalt raamatu "Eesti sõudespordi seisab ees pingeline tööperiood, sest kolleegium/žürii), kes on olnud Eesti ajalugu" ilmumisele (2001) on autorite ESSBL-i lehekülgedele tuleb kirja panna Spordikomitees või spordiühingutes kollektiivil kavas koostada 2005. aas­ ligikaudu 900 sõudespordiga vahetus vastutavad töötajad, sõudeklubi ja -baa­ taks, Eesti sõudespordi 130. aastapäe­ kontaktis olnud inimese lühielulugu side direktorid või juhatajad, kes on töö­ vaks, "Eesti Sõudespordi Biograafiline koos tema sportlike saavutuste ning tanud kas palgalise või ühiskondliku Leksikon" (ESSBL). ühiskondlik-organisatoorse tegevusega. sõudetreenerina, kes on tegutsenud Autorite kollektiivi on arvatud tart­ Leksikoni lehekülgedele lähevad kir­ sõudespordi aktivistina, kel on olnud vä­ lased Vilve Alt, Urmas Hein, Jüri Kurul ja need, kes Eesti täiskasvanute meistri­ hemalt Eesti NSV sõudekohtuniku va­ ja Ülo Tölp, pärnakad Matti Killing, Olav võistlustel on vähemalt ühel korral võit­ bariiklik kategooria või omandanud pä­ Kurm, Raini Lelle, Evi Lepik, Reet Palm nud vabariigi meistritiitli, kes endise NSV rast 1991. aastat sõudekohtuniku litsent- ja Mati Villsaar, tallinlased Vambola Liidu meistrivõistlustel täiskasvanute, situnnistuse ja ka need, kes on endise Anter, Gustav Kiristaja, Mihkel Kle- juunioride (U-23) ja noorte (U-18) vanu­ sõudesportlasena või aktivistina oman­ mentsov, Kaia Laur, Irina Lutivinova- segrupis on saavutanud kuld-, hõbe- ja danud väljapaistva koha Eesti ühiskon­ Olmre, Märge Meimre-Raja, Ilmar Ruhno pronksmedali, kes on osalenud olümpia­ nas. ja Jaan Tults, narvalased Valeri Osmo- mängudel, täiskasvanute, juunioride ja Selleks, et kogu see materjal kokku kesku ja Igor Popov ning viljandlased noorte maailma-ja Euroopa meistrivõist­ kirjutada ja raamatuna avaldada, on tar­ Anne Freimuth, Arne Graumann ja Ruth lustel, kes on kuulunud vabariigi sõu­ vis igalt ESSBL-i kandidaadilt nõutada Vaar. despordi juhtorganisse (presiidium, ju­ alljärgneva ankeedi täitmist. Sel 23-liikmelisel autorite kollektiivil hatus, treenerite nõukogu, kohtunike

EESTI SÕUDELIIDU BIOGRAAFILISE LEKSIKONI ANKEET

1. Perekonna- (sõudespordiga tegelemise ajal) ja eesnimi(ed): 2. Nime(de) muudatus (abielu, eestistamine), muutmise aasta: 3. Täpne sünniaeg (aasta, kuu, päev): 4. Sünnikoht (linn, maakond, vald, küla, talu): 5. Haridus. Õppimise aeg (aastast aastani), kooli nimi ja asukoht: keskkool kõrgkool (teaduskond, diplomijärgne eriala) kehakultuuriline (diplomijärgne eriala) 6. Harrastatud spordialade loetelu. Kui olete saavutanud auhinnakohti maakonna ja/või linna tasemel, siis palun märkige võistluse nimetus, aasta, sportlik resultaat. (Välja arvatud sõudmine): 7. Millistes välisriikides olete võistelnud: 8. Sportlikud aunimetused, nende omistamise aasta: meistersportlane rahvusvaheline meistersportlane teeneline meistersportlane teeneline treener spordiühingu või spordiklubi auliige (ühingu ja/või klubi nimetus, omistamise aasta) -25-

9. Spordiga seotud ühiskondlik tegevus (kuulumine spordiala, spordiühingu või spordiklubi juhtivorganitesse): 10. Kes oli(d) treener(id): 11. Spordiseltsi või Spordiklubi liikmeskonda kuulumine: 12. Autasud sportlike teenete eest: Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri - Eesti NSV Spordikomitee teeneteplaat, teenetemedal riiklikud autasud pärast 1991. aastat 13. Teiste elualade aunimetused (teeneline, rahva), nimetuse omistamise aasta: 14. Töötamine (põhitegevusaladel aastast aastani), töökoht, ametinimetus: 15. Töötamine treenerina (palgalisel ametikohal, ühiskondlikus korras), kus (spordiühing, klubi ja linn), aastast aastani: 16. Omistatud teaduslikud kraadid (magister, kandidaat, doktor, akadeemik), teadusala, omistamise aasta: 17. Omistatud teaduslikud astmed ja/või nimetused (dotsent, professor), eriala, omistamise aasta: 18. Kes lähisugulastest (vanemad, õde-vend, onu-tädi, abikaasa, lapsed) on tegelenud spordiga. Silmapaistvam saavutus, saavutuse aasta, nende sünniaeg (aasta, kuu, päev): 19. Elukoht (aadress), telefon:

Ankeedile palun lisada portreefoto 6x9 cm, soovitav sõudmisaegse tegelemise ajast. Vastuslehele kirjutage küsimuse number ja järgnevalt vastus küsimusele.

Kuupäev: Allkiri:

INFO: Hugo-Herbert Artma, Voorimehe 14,80032, tel. (044) 31-788.

TÄHELEPANUKS ESSBL-i ANKEEDI TÄITJALE!

Viimasel ajal on Eesti Sõudespordi Bio­ tud küsimustele. Põhiliseks puuduseks vaid tulemusi saavutanud lähisugulas- graafilise Leksikoni koostajale tagasta­ on õppeasutuste (keskkool, kõrgkool) te (abikaasa, isa-ema, vend-õde, lapsed) tud hulgaliselt puudulikult täidetud an­ lõpetamise (või neis õppimise) aastai, puhul puudub nende sünniaeg (aasta, keete, millistesse märkimata andmete kõrgkooli teaduskonna nimetus ja omani­- kuu, päev). täpsustamine nõuab lisaaega ja täienda­ datud eriala. Töökoha puhul puuduvad Eesti Sõudespordi Biograafilise Lek­ vaid kulutusi. töötamise aastad, samuti ametikoha ni­ sikoni toimetus tänab kõiki ankeeditäit- ESSBL-i toimetus palub kõiki ankee- metus, pensionile jäänutel pensionile jäid ja soovib igaühele toimekat ja tõhu- ditäitjaid täpselt vastata ankeedis esita­ jäämise aasta, spordiareenil silmapaist:-- sat koostööd! Koostaja -26-

SÕUDETEHNIKAST JA INVENTARIST Sõudetehnikast

Käsitleme siin sõudmisliigutust tsüklite lülituvad kiirendusega, et püüda kinni da uut tõmmet. kaupa, jagades selle 6 erinevasse tsük­ jalgade tõuge õlavöö ja käte tööga tõm­ Oluline on, et esmasse asendisse jõu­ lisse. be lõpetamisel. Tähtis on see, et sõudja des saavutaks sõudja mugava asendi, 1. Ettevalmistus - sõudja kasutab ära kasutaks keharaskust kogu tõmbe väl­ mis võimaldab keha raskuse kanda kohe kogu keha pikkuse loomulikus asendis, tel ja kogu töö kantaks edasi aerule. üle jalatoele ja vältida keha ülesirutumist, täielikult väljasirutatud käte ja sirge rand­ 4. Tõmbe lõpp ja aeru väljavajutus- et ei tekiks tühja jalgade tõuget. mega. Jalasäär on võimalikult vertikaal­ hoides keharaskust aeru taga aktiivse Hea sõudetehnika saavutatakse nii ne. Aerulaba on pööratud vertikaalasen- jalgade ja keha tööga, tuleb tõmbe lõ­ sõudja kui treeneri pikaaegse koostöö disse ning valmis vette sisenema. pus rakendada maksimaalselt õlavöö ja tulemusel. Seda võib lugeda kordaläi­ 2. Veevõttja tõmbe esimene osa-täie­ käte töö. Oluline on hoida sobiv aerula­ nuks, kui sõudetsükkel: likult eelmises asendis olles tõstetakse ba sügavus vees kogu tõmbe vältel ning on saavutanud õige stiili ja pikkuse; käed koos aeru käepidemega, et saavuta­ sooritada aerulaba väljavajutus veest on saavutanud õige aerulaba süga­ da sobiv aerulaba sügavus vees, samal sujuvalt, kiirelt ja puhtalt. vuse vees; ajahetkel rakendatakse kogu sõudja ke­ 5. Ettevalmistuse esimene osa-käed on saavutanud püsiva ja kindla aeru­ laba liikumise; hamass jalatoele. Järgneb keha lihaskon- liiguvad kiirelt ja sujuvalt, viies aeru käe­ on saavutanud lõdvestunud, kuid na aktiivne kasutamine, alustades jalga­ pideme sõudja kehast eemale, millele kontrollitud keha liikumise etteval­ de tõukega ja keha sirutusega - see viib järgneb ka kohe keha, et saavutada lõd­ mistusel; jõu efektiivsele ülekandmisele aerule. vestus. on saavutanud võimsa, kuid sujuva 3. Tõmbe lõpuosa - kuigi tõmbe esi­ 6. Ettevalmistuse teine osa - keha üla­ keha liikumise tõmbefaasis. mene osa realiseerub põhiliselt jalgade osa kallutatakse väljasirutavate kätega tööga, on ka ülakeha töösse haaratud, ettepoole, kuni keha läheb õigele vee­ FISA materiaal-tehnilise komisjoni ehkki väikese mahajäämusega jalgade võtu asendile, seejärel alustab sõudja materjalide põhjal tõlkinud tõukest. Tõmbe ajal sõudja seljalihased sujuvalt etteliikumist pingiga, et alusta­ Mihkel Klementsov

1. Veevõtt 2. Tõmme 1 • tõusevad ainult käed, • keha asendis pole muu­ • ära "avane", tust, • aerulaba siseneb vet­ • keha on "riputatud" te enne jalgade tõu­ aeru käepidemele ja ja­ get. latoele, • töö tehakse enamasti jalgadega.

3. Tõmme 2 4. Tõmme 3 • ülakeha võtab üle jal • jalad lõpetavad põhilise gade töö, töö, • keha sirutub loomuli • keha jätkab liikumist, kül moel. • käed alustavad kõver- dumist. -27-

5. Tõmme 4 6. Tõmbe lõpp • keha liikumise lõpp, • käsivarred ja käed liigu­ • käed liiguvad kiiresti ja vad koos aeru käepide­ tugevalt keha suunas. mega alla ning pööravad aeru sujuvalt ja ühtlaselt.

7. Ettevalmistusi 8. Ettevalmistus 2 • käed liiguvad kehast • pingi liikumise algus, eemale. aeru käepide on liikunud üle põlve, • valmistatakse ette keha õige ettekalle.

9. Ettevalmistus 3 lO.Enneveetõttu • pingi liikumine on poolel • pingi liikumise viimane teel, osa, • kätejakehaettesirutuson • kõik liikumised on lõpe­ lõpetatud. tatud, välja arvatud pin­ gi ühtlane liikumine, kontsentreerudes aeru- laba vettepanekule. -28-

SÕUDESPORDI AJALUGU SÕNAS JA PILDIS

Tänavu 120 aastat tagas i 1883. aasta 4. septembril korraldas Võistlusdistantsi pikkus oli 3 versta naliige hõbemedali. "Dorpater Ruder Club" esimesed amet­ ja 47 sülda (ligikaudu 3,3 km), kusjuures Võisteldi veel kronsteinideta roolija­ likud võistlused. Pühapäevane päikese­ distantsi esimene pool tuli sõita vastu­ ga kuuesel õppepaadil ja ka ühesel roo­ paisteline ilm meelitas hulganisti pealt­ voolu ja teine, pärast pööret, allavoolu. lijaga rahvapaadil. Võistlus lõpetati klu­ vaatajaid nii Emajõe kaldapealsete, kui Esimesena startinud kronsteinideta roo­ bi kahe liikme, O.Neissari ja W.Maslovi ka Kvistentali (stardi-ja finišipaik) juu­ lijaga neljaste õppepaatide võistlussõi- osavus- ja jõumänguga, kus viimasel res asuvatele tribüünidele eesotsas lin­ du võitis "Meteori" paatkond koossei­ õnnestus paadis püstiseisev vastane napea G. von Oettingeni, politseimeis­ sus G.Krüger, R.Raphoph, A. Neissar, pika latiga vette tõugata, mille eest anti ter E. Rästi, aselinnapea W. Toepfferi, W.Krüger, roolis C.Freuderking ajaga 15 võitjale autasuks hõbedane lauakõlisti. linnanõukogu liikmete professor C. Erd­ minutit ja 2 sekundit. Võitnud paatkond Ülo Tölp manna G.Faure'i, C. Brauni ja raehärra sai klubi presidendi M.Friedrichi poolt C. Bokownewiga. väljapandud hõbekarika ja iga meeskon­

Tänavu 90 aastat tagasi Enne I Maailmasõda peeti sõudmises kantud alljärgnevas sõnastuses: pikkustega eri veekogudel (Tartus Ema­ rekordite arvestust. Nii teavitab "Eesti Paat- 1 sõudja, 1 tüüril 1000 m jõel, Pärnus Pärnu jõel, Tallinnas Pirita Spordi Kalender 1918/19" Eesti sõudmi­ 6.12,8 Loorberg "Valvaja" S.O. jõel), peeti ka erisugust võistlustulemus- se rekorditest seisuga 1. jaanuar 1919. Samal aastal püstitati samas paadi- te arvestust (võitnud paadist/paatkon- Roolijaga ühepaadil püstitas spordior- klassis uus rekord ka 3000 m distantsil, nast mahajäämist paadikorpuse pikkuse ganisatsiooni "Valvaja" liige Loorberg mille S.O. "Valvaja" liige K.Alt läbis aja­ arv kordi võrra), samuti ei pruukinud dis­ 1913. aastal 1000 m distantsil rekordi aja­ ga 16 minutit 11,5 sekundit. Kahjuks tantsi läbinud paadid olla kaugeltki mit­ ga 6.12,8. Kahjuks puudub sõudja ees­ puudub rekorditabelis nii sõudja eesni­ te võrdväärsed, seetõttu on rekordite nimi, roolimehe oma aga täielikult. Re- mi kui ka roolija nimi. tabelisse kirjapandut praktiliselt võima­ korditabelisse on see saavutus sisse Kuna tegemist on erinevate distantsi- tu võrrelda.

Tänavu 65 aastat tagasi 1936. aasta sügisel moodustati Üle-Ees- bariigi Siseministeeriumilt tegutsemisloa da ja Eestimaal sellele eelnenud sünd­ tilise Noorsoo Ühenduse Tallinna osa­ 29. juunil 1938. aastal. Samal suvel kor­ mused (baaside leping Eesti Vabariigi ja konna spordiklubi juurde sõudering ning raldas SK "Vahur" klubidevahelised Nõukogude Liidu vahel), mis tingis 1939. 1937. aasta kevadel alustati treeningu­ sõudevõistlused. aasta sügisest Pirital aktiivse sportliku tega, milleks kasutati Sõudeklubi "Piri­ Vaatamata suhteliselt väikesearvuli­ tegevuse lõpetamise. ta" akadeemilist paati, samuti paadijaa- sele liikmeskonnale suutis "Vahur" aren­ Sõudeklubi "Vahur" likvideeriti 1940. ma omaniku Ammase rahvapaate. Sõud­ dada aktiivset tegevust, nii koguti 400 aasta 9. oktoobril ENSV Rahvasaadiku­ mise populaarsuse kasvuga kerkis päe­ klubile akadeemilise paadi ostmiseks 400 te Nõukogu määruse alusel kui klubiline vakorda sõudeklubi asutamise mõte, mis krooni, korraldati peo-ja tantsuõhtuid. organisatsioon, mille tegevust peeti töö­ sai teoks 20. veebruaril 1938. aastal. Tal­ Suurtele lootustele klubi edasises tavale rahvale mittevajalikuks. linna Sõudeklubi "Vahur" sai Eesti Va­ elus tõmbas kriipsu peale II Maailmasõ­

Tänavu 65 aastat tagasi 28. juulil 1938. aastal kogunesid Tartu Dorpater Ruder-Clubist H.Bothe. ümberkorraldamist. 1988. aasta detsemb­ sõudeaktivistid Eesti Sõudeliidu asuta­ Eesti Sõudeliit sai tegutseda 1940. aasta ris toimunud Eesti Sõudespordi Föde­ miskoosolekule. Sõudeliidu moodusta­ sügiseni, mil Eesti okupeerinud Nõuko­ ratsiooni aastakoosolekul tegi sõude­ misele andsid kokkutulnud üksmeelse gude võim lõpetas kõik Eestis enne 21. spordi ajaloolane Ülo Tölp ettekande, "jah" sõna. Eesti Sõudeliidu presiden­ juunit 1940. aastat tegutsenud seltside, kus tutvustas koosolijaid üksikasjaliselt diks valiti Sõudeklubi "Taara" esindaja liitude ja organisatsioonide tegevuse. 1938. aastal moodustatud Eesti Sõude­ J.Hannibal, viitsepresidendiks Dorpater 1980-ndate aastate lõpul toimunud liidu põhikirja ja tegevusjuhistega. Aas­ Ruder-Clubist W.Redlich, kirjatoimeta­ muudatused Eesti ühiskondlik-poliitili- takoosolekul otsustati kuulutada Eesti jaks taaralane J.Tamre ja kassapidajaks ses elus nõudsid ka sõudesporditöö Sõudespordi Föderatsioon Eesti Sõude- -29-

liidu õigusjärglaseks ja nimetada vaba­ hatuse liikmeteks. päeval 1989. aasta 8. detsembril. riigi sõudespordi juhtivorganit edaspidi Sellest möödub 2003. aasta detsemb­ 1991. aastal võeti Eesti Sõudeliit vas­ Eesti Sõudeliiduks. Samas otsustati en­ ris 15 aastat. tu Rahvusvahelise Sõudespordi Föde­ dise ESF-i presiidiumi esimeest nimeta­ Eesti Sõudeliidu põhikirja koostami­ ratsiooni (FISA) liikmeks. da ESL-i presidendiks, aseesimeest viit- ne usaldati Urvo Martensile, mis võeti sepresidendiks, presiidiumi liikmeid ju­ vastu Eesti Sõudeliidu Esimesel Liidu­

Tänavu 55 aastat tagasi 1948. aasta septembri algul alustas tol­ Keskkooli õpetaja) tutvustasid esimesel vastu põlvi, seejärel ülakeha kallutami­ lane Pärnu Linna Spordikomitee esimees kokkutulekul kahe spordiala - sõudmi­ ne peaaegu selililamangusse, "aeru käe­ Arnold Ebrok laiaulatuslikku kampaaniat se ja purjetamise - olemust, perspektiivi pide" - pinnutoigas - vastu lõuga. Tun­ akadeemilise (tollal nimetati seda spor­ ja edasist tegevuskava, samuti paadi- ni lõpupoole liideti kehaliikumisega ka diala niimoodi) sõudespordi taastami­ klasse ja jahitüüpe, nende eripära ja te­ jalgade töö: põlved konksu vastu rinda, seks sõjajärgses Pärnus, kus enne sõda gutsemisvõimalusi. kehakalle taha -jalad sirgu. oli vägagi edukalt tegutsenud "Pernauer Ülejärgmiseks päevaks jaotati koha­ Muide, samal päeval- 17. septembril Ruder Club" (asutatud 1884. aastal). letulnud gruppidesse, määrati treeningu­ 1948. aastal - tähistas Pärnu "Kalevi" Sõjatulest olid säilinud omaaegse te kellaaeg ja niimoodi see asi algaski - sõudeklubi president, tuntud ja tunnus­ Ruderklubi mõned akadeemilised paadid, esimene süsteemne treeningutund aka­ tatud sõudetreener Matti Killing oma mis olid paigutatud Pärnu Jahtklubi el­ deemilises sõudmises. kuuendat elukuud (sündinud 17. märtsil lingusse, kus purjesportlased ja sõud- Esimese treeningupäeva esimesel 1948), mille puhul on tänavu põhjust 55 jad üksmeelselt klubiruume jagasid. treeningutunnil sättis treener Arnold aasta vanuseks saanud Mattile soovida Esimesel tutvumiskorral, 15. septemb­ Ebrok sõudmisega alustajad Jahtklubi kõigi nende nimel, kes 55 aastat tagasi ril kogunes Jahtklubi esisele lipuvälja­ esisele jõekaldale, andis igale poisile klu- sooritasid oma esimese "kuiva" sõude- kule üle kolmekümne poisi ja tüdruku - biülema Eduard Schultzi pinnuriidast treeningu - palju õnne ja edu edaspidi­ põhiliselt Pärnu I ja II Keskkooli ning puutoika kätte ja aeru liikumise trajek­ seks! Turbatööstuse Tehnikumi õpilased. Ar­ toori imiteerimine läks lahti. Ikka: tõmbe H.-HArtma nold Ebrok ja Kaupo Raidna (Pärnu I algust meenutav kehakalle ette, nina

Tänavu 45 aastat tagasi

Eesti kliimas küllalt pikk talvine vahe­ Seega segati talvel aeruga vett juba aeg paaditreeningus tõstatas sõjajärg­ kõigis kolmes tol ajal sõudmisega tege­ ses sõudmises juba üsna varakult küsi­ levas linnas, enne kui Tartu Ülikooli sõu- muse, kuidas saaks ka talvel aeruga vees debassein 1958. aastal valmis sai. Kuid treenida. see oli siiski esimene n.-ö. normaalne Esimese võimaluse leidsid tallinlased üheksakohaline üksikaeru sõudebas- Tselluloosi Kombinaadi basseinis 1952. sein, kusjuures tullid olid universaalsed, aastal. Seal treeniti kaks korda nädalas. nii et sai sõuda ka paarisaerudega. Oli Hiljem kasutasid tallinlased Tallinna Elekt­ ka võimalus ühesüstaga aerutada (bas­ rijaama sooja vee äravoolu merre. seini keskel). 1955. aasta sügisel ehitasid Tartu Üli­ Sõudebasseini projekti autor ja ehi­ kooli sõudjad Ülo Tölpi eestvedamisel ka­ tustööde läbiviija oli Erich Seiler. Teda hekohalise üksikaeru sõudebasseini "Va­ abistasid üliõpilassõudjad. Bassein oli nemuise" teatri varemetesse (fuajeesse). kaetud valgete kahhelkividega. Kui kõik Bassein oli köetavas ruumis. See bassein aerud töötasid, oli vee liikumine üsna tegutses kaks aastat, kuni varemed lam­ kiire. Basseiniruumis oli auruküte ja külg- mutati ja hakati uut teatrihoonet ehitama. seintel peeglid, et sõudja saaks oma Pärnakad lahendasid probleemi sel­ keha tööd jälgida. See bassein oli Tartu lega, et ehitasid 1955. aasta talvel, kui Pär­ sõudmises samm edasi. TRÜ sisesõudebasseini projekti autor nu jõgi jäätus, jääle nn. Jääpalee. See ku­ Seiler arvestas, et tund aega sõud­ ja ehitustööde teostaja Erich-Wilhelm jutas endast puitsõrestikuga ja vineerkat- mist basseinis on samaväärne 10 kilo­ Seiler selgitab basseiniruumis teoree­ tega kuuri, kus oli neljakohalise üksikaeru meetri sõudmisega paadis. tiliselt aeru liikumise trajektoori vas­ tava joonisega tahvlil. õppekast. Ruumis oli ka plekkahi. 1959. aasta varakevadel kutsus Tar- -30-

tu Linna Sõudesektsiooni Presiidium Tartusse tolleaegse NSV Liidu ühe pare­ ma sõudetreeneri P. Pahhomovi. Tema naiste kaheksapaatkond oli neil aastail Euroopa meistrivõistlustel absoluutne valitseja. Pahhomov pidas tartlastele loengu tehnikast ja demonstreeris ise sõudetehnikat uues basseinis. Tartu Ülikooli sõudebasseini valmi­ mise järel tegid tallinlased 1960. aastal ühe Pärnu maantee elamu keldrisse nel­ jakohalise üksikaeru ja kahekohalise paa- risaeru sõudebasseini. Pärnakad ehitasid sõudebasseini al­ les 1981. aastal, aga selle-eest ka Eesti parima: kaheksakohalise üksikaeru ja nel­ TRÜ sisesõudebasseinis harjutas tollase Usbeki NSV koondvõistkond 1967. a. jakohalise paarisaeru basseini. veebruaris. Tartu Ülikooli sõudebassein ei ole olnud juba mitu aastat kasutusel, kuna revolutsioonilise avastusega (Nolte et­ liigub tõmmates ringi ja aerulabad töö­ basseini vann ei pea vett. tekanne FISA kongressil Kölnis 1984. tavad basseini keskel olevas vees. See Seoses sõudeergomeetrite tulekuga aastal) erineb aeru laba töö basseinis oleks neljakohaline üksikaeru bassein, on sõudebasseini tähtsus vähenenud, sõudmisest paadis samavõrd nagu suu­ mis mahuks 12-meetrise läbimõõduga kuna sõudeergomeetritel saab keha tööd satamises klassikaline stiil uisustiilist. ringikujulisse paviljoni. Basseini vee- treenida võrdväärselt basseiniga. Mui­ Uisustiil on teadagi kiirem. maht oleks üsna väike. Muidugi tuleks dugi saab basseinis treenida aeru käepi­ Edaspidi, kui kavatsetakse uut sõu­ sellist basseini enne ehitamist mudelil deme hoidu ja juhtimist paremini kui debasseini ehitada, tasuks katsetada katsetada. ergomeetril. karussell-basseiniga. Selline sõudebas­ Ülo Tölp Seoses aeru veetöö teoorias tehtud sein võiks olla ringikujuline, kus sõudja

Tänavu 10 aastat tagasi 1993. aasta 30. aprillil nägi ilmavalgust usin uurimine ja raamat "Eesti sõude­ Eesti Sõudeliidu aastakirja "Eesti Sõud­ spordi ajalugu" (2001), praeguseks aga ja" 1. number. Et tegu polnud mitte nal­ rubriik "Sõudesport sõnas ja pildis". jategemisega (30. aprill on Jürikuu teine "Eesti Sõudja" toimetus ühineb täna naljapäev), kinnitab asjaolu, et aastakiri täiel häälel tollase ESL-i peatreeneri Mih­ on jõudnud oma 11-nda numbrini. kel Klementsovi artiklis "Liidupäeva "Eesti Sõudja" esimese numbri avas päevakorras" ("Eesti Sõudja" nr. 1,1993, ESL-i president Peeter Mardna tänaseks lk.3) kirjapanduga: "Kui me kõik tegut­ juba traditsiooniliseks saanud soovisõ- seme Eesti sõudeprobleemide lahenda­ numiga. Et taasiseseisvunud Eesti Va­ misel arukalt ja kannatlikult, siis oleme bariik eelmisel aastal (1992) oli pärast ühisel jõul suutelised oma lemmikala pikka vaheaega (1936-1992) taas osale­ hoidma kõrgel tasemel." Tõepoolest, mas olümpiamängudel, sealhulgas ka möödunud kümme aastat kõnelevad sel­ sõudmisega, oli aastakirja esimeses get keelt, et meie sõudejuhid, treenerid numbris üheks põhiteemaks Barcelona ja sõudjad on M.Klementsovi püstita­ olümpia sõuderegatt. tud ülesandega suurepäraselt hakkama Tehniliste infomaterjalide kõrval alus­ saanud. tas aastakiri Ülo Tölpi "Tõestisündinud Küllap sellele on kaasa aidanud ka lugude" kirjapanekuga, millisest ettevõt­ "Eesti Sõudja" ... misest kasvas välja sõudespordi ajaloo -31-

UUGU-ÄRBÄRT PAJATAB... Uugu-Ärbärt, mõlatamise asja tundja ^Pm| I Mina, Uugu-Ärbärt paadi tehases valmis tehtud paat oli nii gune mees saaks ka mõla spordi hea käe f/Y/ž^^m I -'a mmu '^|' /• I Noorem, tervitame mängis, kuna selle paadi jala tugi just enne head nelja paati. •fc^>^^^ I järje korraliselt Sind, otsustavat pool finaal võidu sõitu lausa Aga ega see Aja Rattakene siin maa f^ ^^ Eesti Mss tublit tükkideks purunes, mis pärast Igor-poiss muna peal ainu üksnes musti mure mõt­ HHl muiatajat ja ka Sind, ei saanud võidu kihutamise käigus täie teid ei veeretanud. Tal oli ikka midagi mõla spordi sõpra, Silgu-Mulgi-Maa pea rammuga oma mõla tõmbamise tööd teha. südame rõõmuks ja silma iluks ka välja linnast. Lõpetuseks nimetas härra Jaan veel se­ pakkuda. Nii moodi saime meiegi, kolm Sel samusel päeval, mil Sina seda pa­ dagi kurba tõsi asja, et Eesti Mõla Liidul vana meest, täiel rinnal hõisata, kui jatust meie mõlatajate aja kirjast loed, on ei olnud nii kopsakat raha summat oma inglismanide maal meie Silgu-Mulgi-Maa Vee Hobuse Aasta juba ära arvamatu hulk taskust võtta, et mõne teise, oma väärtu­ pea linna kahele noorele ja ontlikule päevi aja merre voolanud ja ka uus, Mus­ se poolest teada olevast paadi tööstu­ mehe hakatisele, Indrekule ja Jarekile, üle ta Vee Kitse Aasta täie tuhinaga oma iga sest kallimat paati osta, mille eest küsi­ ilma maalisel tudengite oma vahelisel päevaseid kohustusi toimetamas. takse vähemalt meie vaba riigi presidendi võidu mõlatamise lõppedes pronksi vär­ Kui nüüd meie, kolm vana meest, otsa aasta palga suurust raha hunnikut. vilised medalid kaela riputati. saanud Hobuse Aastale tagant järele Selle probleemi läbi kaalumiseks pist- Meie kodu klubis oli ka üks igati mee­ oma mõtte pilgu peale heitsime, võisime sime oma pea nupud kokku, arutasime li ülendav ja kõiki mõla spordi tunaseid päris üks meeleliselt kinnitada, et oma raha asjanduse olu korda iga kandi pealt ja tänaseid asja huvilisi üks meeleliseks kappamise lõpetanu hobusega võisime ja jõudsime üks meelelisele otsusele, et sõbralikuks pere konnaks kokku liitev mõne kandi pealt täielisesti rahule jää­ tuleb tarvitusele võtta kõikse käre meel­ ette võtmine. Nimelt tähistas klubi ülem da, teise kandi pealt peame aga suures semad abi nõud, kätte võtta üks tulu treener härra Mihkel oma elu tee suurt kurbtuse meele olus tunnistama, et mõni toov ette võtmine, sest tühi palja õhki­ juubelit, millise tähtsa päeva tähistami­ asja olu jäi kohe päris hirmsal kombel misega mitte kusagile välja ei jõua. seks oli üle ilma maa kokku tulnud arvu meie südamete sala soppe kriipima. Meie nimelt seadsime kokku Eesti rohkelt mõla spordi sõpru nii lääne pool­ Küll vast Sinagi, armas sõber, võid Mõla Liidu Abistamise Fondi, mille koos selt pool keralt, kui ka ida poolsest kan­ seda samust kurbtuse tundmist oma mee­ seisu kuulub kolm inim ühikut, ehk Uugu- dist. Selle tähtsa päeva puhul kinkisid les ja mõttes koos meiega jagada. Noh, Ärbärt, Jaan Vanem ja Jaan Noorem, kes noorema põlv konna mõlatamise meist­ võtame kas või näituseks, et üle ilma maa­ ka tähendatud fondi alus kirja täit vastu­ rid kõigi mõla spordi ühis meelelisel toe­ listel mõla spordi meistri võistlustel meie tamise tunnet tundes üks meeleliselt tamisel oma õpetajale kaheksa mehe paa­ poistel mõõdu võtmine teiste maade kan­ heaks kiitsid. Fondi startimise kapitaaliks di, millele ristimise tseremoonia käigus gematega just päris täieliselt täppi ei läi­ panime kokku 15 krooni, ehk teisi sõnu, pandi nimeks "Mihkel". See oli üks oma nud, kuigi jah, tõsi asjalise seisu koha viis krooni liikme maksu iga fondi toetaja moodi ülevalt suur sugune tähele pane­ poolt ei saa kiitmise sõnu välja ütlemata liikme raha taskust. Selle raha eest osta­ mise ja lugu pidamise avaldamise tegu, ka jätta, sest päris lõpu otsa jõu katsumi­ me iga kordsel Viiking Loto loosimise päe­ mis meile, kolmele vanale mehele, andis sel Lääne Mere soolastes tuultes karas- val kolm õnne mängu piletit ja kui me ime ilusa tunde elamuse ja soojendas tamist saanud mehe pojad panid igasse Hobuse Aasta otsa saamisel oma poolse südant teadmisega, et täna päeva noor mõla sikutamise sisse kõik oma jõu varud kokku võtte tegime, tuli välja, et loosi pi­ põlv kõnd austab halli pead, võtab ja vana generatsiooni käest omaks võe­ letite ostmiseks ära tarvitatud raha sum­ omaks kõik selle, mida praegused mem- tud knihvid ning näitasid kogu ilma maa ma maha arvasime võidu raha summast, med-taadid oma aegsete tegemistega on rahva hulgale, et nemad teps mitte mingi saime oma fondile kasu toonud raha hul­ tuleviku tarbeks talletanud. sugused kõnnid ei ole ja jätsid kogu üle gaks 49 krooni, millise raha summa meie Meie aga usume kohe kindlasti, et Vee jäänud vastaliste selts konna triivima oma fond Eesti Mõla Liidule üle annab. Hobuse Aasta kinkis igale mõlatajale ja paadi kiilu vette. Meil on Mõla Liidu asja meestele veel mõla spordi sõbrale tükikese julgust tule­ Tegeliku asja käigu õige otsa peale teine nõu andmine käe pärast võtta. Et viku päevade tarvis ja hulgakese elu rõõ­ saime alles siis, kui meie mehed toreedode Mõla Liidu presidendi härra jättis oma mu. Seda elu jaatavat ja rõõmsa meelset maalt oma kodu kandi randadele tagasi hoole alused maa ilma hooleks ja putkas ellu suhtumist, soovime meie, kolm vana jõudsid ja meie aru pärimise peale vaba Eesti Püssi Meeste Seltsi ette otsa, siis meest, siit Silgu-Mulgi-Maa pea linnast riigi koond võist konna mänedžer härra peaks otsima ja leidma nii suguse üle Sinulegi peale hakanud Musta Vee Kitse Jaan Tults selge sõnaliselt ja otse vaba riigi tunnustamist leidnud kõrge Aastaks, ja ära unusta pöialt pihku pigis­ koheliselt rääkis selgeks kogu selle eba posti otsas istuva ameti mehe, kel on tamast, kui meie mõlatajad võidu õnnestumise kupatuse. sõbralik läbi saamine ja laialdane tutvus mõlatamise jõu katsumistel Eesti Vaba Aga kas Sina, armas mõla spordi sõ­ ringkond vaba riigi rahajõmmidega, kes Riigi auks ja kuulsuseks higi valavad. ber, oskad ka oma aru natukesega ära ar­ näituseks pumpasid miljoneid kroone Edukat Musta Vee Kitse Aastat! vata seda tõsi asja, et meie poiste alt mi­ Nahk Kinda Meeste ja Kerget Jõustikku nekus on süüdi hoopis hiinlased, kelle Harrastajate seltsile. Ainult üks nii su- -32-

EESTI SÕUDMINE 2002

Täiskasvanute MM, SEVILLA, ESP, 15.-22. september

M4x. Osales 17 paatkonda E3 POL 05.46,00 R2 EST 05.46,10 SA/B1 GER 05.42,66 NED 05.48,89 SLO 05.47,50 POL 05.44,42 EST 05.50,42 UKR 05.47,75 UKR 05.46,58 CZE 05.50,43 DEN 05.49,28 CZE 05.51,56 GRE 06.00,98 BRA 06.10,05 EST 05.51,57 BRA 06.11,20 USA 05.53,69

FA 1. GER Rene Bertram/Stephan Volkert/ 05.39,57 Marco Geisler/Robert Sens 2. POL Adam Pavel Bronikowski/Marek Antoni Kolbowich/ 05.40,43 Slawomir Kruszkowski/Adam Marek Korol 3. ITA Mattia Righetti/Marco Ragazzi/ 05.43,62 Rossano Galtarossa/Simone Raineri FB 1.(9.) EST Silver Sonntak/Igor Kuzmin/ 05.53,33 Andrei Šilin/Tõnu Endrekson

Noorte (U18) MM, Trakai, LTU, 07.-10. august

PA 1x. Osales 26 võistlejat E3 BLR 07.19,44 R3 EST 07.47,30 SA/B AUS 07.20,30 EST 07.28,38 LAT 07.54,92 EST 07.22,44 DEN 07.42,87 USA 08.00,48 SWE 07.27,52 TUN 08.08,68 SLO 07.30,46 CHN 07.31,27 LTU 07.50,99

FA 1. ITA Federiko Gattinoni 07.50,86 2. AUS Eugene Arendsen 07.29,11 3. FRA Cedrik Berrest 08.04,85 5. EST Oleg Vinogradov 08.17,90

PA 2x. Osales 24 paatkonda E2 GER 06.43,51 EST 06.47,21 AUT 06.48,02 Märkus: Lohutussõitu pääsenud Eestipaatkond (Martin Graumann RUS 06.52,99 ja Tiit Lutoškin) diskvalifitseeriti, kuna paat osutus lubatust 500 SUI 06.57,61 grammi kergemaks. CHN 06.59,15

FA 1. GER Stefan Massanz/Rene Burmeister 07.10,96 2. ITA Yean Smerghetto/Simone Cergone 07.11,42 3. RUS Sergei Kholodov/AIeksanderBysov 07.15,54 PA 2+. Osales 6 paatkonda FA 1. ITA Fabricio Cumbo/Lorenzo Lazzarini/ 07.55,45 r: Alberto Monorchio 2. YUG Goran Jagar/Vladimir Paunovic/ 08.01,29 r: Djordje Ilic 3. GER Paul Raschke/Andre Slavik/ 08.02,23 r: Arne Maury 5. EST Jaan Laos/Andre Matsin/ 08.21,79 r: Siim Lutoškin

PA 4+. Osales 26 paatkonda El ROM 06.22,71 R2 ITA 06.33,82 FA AUS 06.26,24 FRA 06.36.206.36,21 FA ITA 06.28,05 GBR 06.44,63 FB GER 06.31,59 EST 06.51,59 FB EST 06.45,44 RUS 06.53,48 FB

FA 1. AUS Edward Yorston/Ian Allsop/ 06.57,80 Peter Maiden/Mattew Ryan/ r: Oscar Bell 2. ROM Florin Belba/Daniel Vochin/ 06.59,33 Valentin Halaicu/Mircea Budulean/ ' *"• r: Ionut Grigore 3. FRA Guillaume Ballin/Yvon Malard/ 07.01,57 Benjamin Pinta/David Mercier/ r: Ludovic Esposito FB 4.(10.) Artur Maier/Kristjan Türk/ 07.09,62 Martin Vadam/Ranno Lepp/ r: Mirkko Killing Üliõpilaste MM, Nottingham, GER, 22.-24. august M2x. Osales 5 paatkonda /. GER 6.59,25 2. POL 7.04,66 3. EST 7.05,34 4. SUI 7.06,16 5. ITA 7.12,43

FA 1. POL ProtokProtokollio s puuduvad võistlejate nimed 6.45,51 2. GER Martin , Dirk Suhleder 6.48,88 3. EST Jarek RMäest u (TÜ)/Indrek Peterson (TPÜ) 6.52,03

M4-. Osales 9 paatkonda E FRA 6.21,00 R IRL 6.25,30 RUS 6.24,00 RUS 6.27,15 SUI 6.25,00 HUN 6.28,89 EST 6.32,00 EST 6.35,96

FA 1. POL Rafael Smolinski/ArturRozalski/ Pavel Jarosinski/Marius Daniszawski 6.17,59 2. NZL Matthew Trott/Carl Meyer/ Cristopher Brown/Grant Caroll 6.20,24 3. FRA Daniel Maisse/Julien Pierson/ Julien Pendeloeur/Vincent Durupt 6.28,24 FB 2.(8.) EST Kalver Tammik/Ingmar Aija/ Meelis Martin (kõik EPMÜ)/Riho Rein (TTÜ) 6.45,52 -34-

N1 x. Osales 7 võistlejat CZE 7.44,87 R AUS 8.39,70 NED 8.12,34 NED 8.43,84 EST 8.20,88 EST 8.50,23 FRA 8.48,85 RUS 8.52,08 FRA 9.01,99

FA l. CZE Miroslava Knapkova 8.05,71 2. CAN Jane Rumball 8.17,28 3. AUS Peta Estens 8.23,81 4. EST Katrin Ots (EPMÜ) 8.26,29 Eesti lahtised meistrivõistlused, Pärnu, 31.08. august - 01. september M1 x. Osales 5 võistlejat FA 1. SK "Energia" Leonid Gulov 7.56,91 2. SK "Pärnu" Andrei Jämsa 8.15,67 3. SK "Kalev" Andrus Arula 8.26,61 4. SK "Energia" Oleg Dmitriev 8.30,31 5. SAK "Tartu" Heigo Tiidemaa 9.02,31 M k/k 1 x. Osales 7 võistlejat FA 1. SK "Pärnu" Aleksei Lipintsov 8.09,11 2. SK "Kalev" Evgeni Popelišin 8.20,82 3. SAK "Tartu" Priit Purge 8.27,39 4. SK "Kalev" Roman Raivet 8.37,38 5. Viljandi SK Tõnu Tirol 8.40,39 6. SAK "Tartu" Heigo Tiidemaa 8.36,57 va. SK "Kalev" AigarRaja DNS M2x. Osales 5 paatkonda FA 1. SK "Energia" Igor Kuzmin/Andrei Silin 6.59,82 2. SK "Pärnu" Andrei Jämsa/Oleg Vinogradov 7.05,44 3. SK "Pärnu" Jarek Mäestu/Indrek Peterson 7.19,60 4. Viljandi SK Martin Graumann/Kristjan Türk 7.35,29 5. TallinnaSK Mihkel Mardna/Priit Tasane 7.52,16 M2-. Osales 7 paatkonda FA 1. SK "Pärnu" Indrek Peterson/Silver Sonntak 8.18,93 2. SK "Kalev" Jaan Laos/Alvar Räägel 8.23,07 3. SAK "Tartu" Tairo Talvis/Kristjan Kõrgesaar 8.28,43 4. SK "Pärnu" Kalver Tammik/Ingmar Aija 8.30,25 5. SK "Energia" Roman Dmitriev/Denis Vörohobov 8.57,43 6. SAK "Tartu" Priit Purge/Jaan Vaiksaar 9.04,84 7. SK "Kalev" Andres Kaare/Kardo Kurm 9.08,10 M4x. Osales 5 paatkonda FA 1. SK "Energia"/ Tõnu Endrekson/Andrei Silin/ SK "Pärnu" Igor Kuzmin/Silver Sonntak 6.43,42 2. SK "Pärnu" Jarek Mäestu/Indrek Peterson/ Andrei Jämsa/Oleg Vinogradov 6.56,73 3. SK "Kalev" Tiit Lutoškin/AUar Raja/ Meelis Martin/Andrus Arula 7.03,07 4. SK "Energia" Anton Stulov/Oleg Dmitriev/ Aleksandr Kornejev/Anton Pratkunas 7.33,83 5. TallinnaSK/ Mihkel Mardna/Priit Tasane/ SAK "Tartu" Andres Aruhein/Kristjan Kõrgesaar 7.47,36 -35-

M4-. Osales 4 paatkonda Silver Sonntak/Tõnu Endrekson/ 6.53,89 FA 1. SK "Pärnu" Kalver Tammik/Ingmar Aija Riho Tamm/Allar Raja/ 7.00,67 2. SK "Kalev" Meelis Martin/Andrus Arula Lauri Pind/Tanel Kliimann/ 7.22,70 3. SAK "Tartu" Indrek Salk/Urmas Hein 4. SAK "Tartu"/ Andrus Sabiin/Silver Tammik/ 7.31,73 SK "Pärnu" Marko Laanes/Toomas Karotamm M8+. Osales 6 paatkonda FA 1. SK "Pärnu" Silver Sonntak/Tõnu Endrekson/ 6.08,13 Jüri Jaanson/Jarek Mäestu/ Indrek Peterson/Andrei Jämsa/ Kalver Tammik/Ingmar Aija r: Alari Toome 2. SK "Kalev' Riho Tamm/Allar Raja/ 6.18,50 Meelis Martin/Andrus Arula/ Alvar Räägel/Jaan Laos/ Tiit Lutoškin/Evgeni Popelišin/ r: Kardo Kurm 3. SK "Pärnu' Ranno Lepp/Martin Vadam/ 6.20,51 Oleg Vinogradov/Artur Maier/ Andrus Sabiin/Elar Jaakson/ Aleksei Lipintsov/Raimo Pull/ r: Mirkko Killing SAK "Tartu"/ Tairo Talvis/Kristjan Türk/ 6.37,48 Viljandi SK Martin Graumann/Jaan Vaiksaar/ Priit Purge/Lauri Pind/ Tanel Kliimann/Urmas Hein/ r: Tõnu Tirol 5. SK "Energia" Roman Dmitriev/Denis Vorohobov/ 6.39,06 Andrei Šilin/Igor Kuzmin/ Anton Stulov/Oleg Dmitriev/ Anton Pratkunas/Igor Dambin/ r: Pavel Sas SK "Kalev"/ Roman Raivet/Heiko Antsmäe/ 7.12,13 Tallinna SK Märko Üle/Urmas Hallik/ Toivo Zoova/Aigar Raja/ Heiko Antsmäe/Roman Raivet/ r: Andres Kaare N1x. Osales 4 võistlejat FA 1. SK "Energia" Kristiana Gulova-Rode 8.34,60 2. SK "Pärnu" Katrin Ots 8.46,76 3. SAK "Tartu" Sille Vaiksaar 9.16,67 SK "Pärnu" Kalli Meriste DNS N2x. Osales 3 paatkonda FA 1. SK "Pärnu" Kalli Meriste/Katrin Ots 8.42,97 2. SK "Energia" Kristiana Gulova-Rode/Tatjana Dubinko 8.46,21 Viljandi SK/ Kristiina Jaska/Kersti Paldis DNS SK "Pärnu" -36-

N4x. Osales 4 paatkonda Kalli Meriste/Katrin Ots/ 7.35,38 FA 1. SK "Pärnu" Tatjana Jaanson/Kersti Paldis Egle Hanson/Merle Hanson/ 7.40,86 2. SK "Kalev" Mari-Liis Feodorov/Merle Raaliste Katrin Lang/Inga Härson/ 7.44,10 3. SAK "Tartu" Tiiu Jüriado/Sille Vaiksaar 4. Viljandi SK Riina Sagur/Krista Türk/ 7.52,06 Imbi Sõstra/Kaia Maasing N4-. Osales 2 paatkonda Katrin Lang/Inga Härson/ 9.03,91 FA 1. SAK "Tartu" Tiiu Jüriado/Sille Vaiksaar Riina Sagur/Krista Türk/ 9.37,53 2. Viljandi SK Imbi Sõstra/Kaia Maasing

N8+. Osales 3 paatkonda Riina Sagur/Krista Türk/ 8.18,89 FA 1. Viljandi SK/ Imbi Sõstra/Kaia Maasing/ SK "Pärnu" Kristiina Jaska/Kalli Meriste/ Katrin Ots/Kersti Paldis/ r: Margit Pärnpuu 2. SAK "Tartu" Merle Palu/Tiiu Jüriado/ 8.38,83 Tuuli Härson/Katrin Lang/ Inga Hallikmaa/Sille Vaiksaar/ Inga Härson/Kairi Tasa/ r: Janika Kajara SK "Kalev" Merle Raaliste/Egle Hanson/ 8.51,80 Merle Hanson/Mari-Liis Feodorov/ Elo Üle/Kristiina Tõnismäe/ Vivika Tapp/Ulvi Lutoškin/ r: Birjo Piiroja

Eesti noorte (U18), juunioride (U23) ja veteranide lahtised meistrivõistlused, Pärnu, 24.-25. august

PA lx. Osales 9 võistlejat FA 1. SK "Pärnu" Oleg Vinogradov D: 7.25,12 F: 7.14,78 2. Viljandi SK Martin Graumann 7.28,56 7.26,12 3. SK "Kalev" Tiit Lutoškin 7.27,87 7.27,28 4. SK "Energia" EvgeniIvanov 7.26,59 7.38,88 5. SK "Energia" Oleg Dmitriev 7.28,30 7.41,38 6. SAK "Tartu" Heigo Tiidemaa 7.31,59 7.43,88 Dl 4. SK "Energia" Anton Stulov 7.32,72 D2 4. Tallinna SK Andrei Zvizdai 7.30,00 5. SK "Pärnu" Raimo Pull 7.38,78 -37-

PA 2x. Osales 5 paatkonda FA 1. Viljandi SK Kristjan Türk/Martin Graumann 6.50,67 2. SK "Energia" Anton Pratkunas/Aleksandr Kornejev 6.56,76 3. SK "Energia" Evgeni Ivanov/Anton Stulov 6.58,58 4. Tallinna SK Filipp Tsumbarov/Andrei Zvizdai 7.03,72 5. SK "Energia" Igor Dambin/Oleg Dmitriev 7.11,72

PA 4x. Osales 4 paatkonda FA 1. SK "Energia" Evgeni Ivanov/Anton Stulov/ 6.33,15 Oleg Dmitriev/Igor Dambin 2. Tallinna SK Filipp Tsumbarov/Andrei Zvizdai/ 6.35,52 Valeri Prosvirnin/Pavcl Boikov 3. Viljandi SK Kristjan Türk/Martin Graumann/ 6.49,28 Igor Kuzmitsov/Kert Kiigemägi 4. SK "Energia" Anton Pratkunas/Aleksandr Kornejev/ 6.57,93 Aleksandr Fetjukov/Vjatšeslav Braim

PA 2-. Osales 7 paatkonda FA 1. SK "Kalev" Alvar Räägel/Jaan Laos D: 7.05,76 F: 6.52,67 2. SK "Pärnu" Ranno Lepp/Martin Vadam 7.26,09 7.00,48 3. SAK "Tartu" Andres Matsin/Martin Unt 7.14,41 7.05,92 4. SAK "Tartu" Raul Rämson/Ahti Kala 7.31,39 7.36,06 5. Viljandi SK Igor Kuzmitsov/Kert Kiigemägi 7.49,74 7.42,65 />/ 4. Tallinna SK Nikolai Mordan/Ivan Sapran 7.44,70 Z>2 SK "Kalev" Kardo Kurm/Andres Kaare DNF

PA 4+. Osales 7 paatkonda FA 1. SK "Pärnu" Ranno Lepp/Martin Vadam/ 6.41,90 Oleg Vinogradov/Raimo Pull/ r: Mirkko Killing 2. SK "Kalev' Tiit Lutoškin/Jaan Laos/ 6.52,17 Aivar Räägel/Kardo Kurm/ r: Siim Lutoškin 3. SAK "Tartu' Andres Matsin/Martin Unt/ 7.03,92 Raul Rämson/Ahti Kala/ r: Valter Sarjas 4. Viljandi SK Kristjan Türk/Martin Graumann/ 7.26,42 Igor Kuzmitsov/Kert Kiigemägi/ r: Mart Maidessoo 5. SK "Pärnu" Sten Villmann/Mikk Matiisen/ 7.53,73 Raivo Väinola/Eerik Absalon/ r: Lauri Roolaht SK "Pärnu" Kaido Loonurm/Helari Põlluäär/ 7.59,23 Meelis Lootus/Ott Kuldkepp/ r: Tarmo BakofF 7. Tallinna SK Nikolai Mordan/Kirill Zlobin/ 8.30,54 Ivan Sapran/Grigori Rõbak/ r: Margus Klementsov -38-

PB 1 x. Osales 14 võistlejat FA 1. SK "Pärnu" Artur Maier 7.24,39 F: 7.12,98 2. SK "Pärnu" Elar Jaakson 7.36,03 7.33,06 3. Tallinna SK Valeri Prosvirnin 7.36,35 7.34,39 4. SK "Pärnu" Andrus Sabiin 7.41,45 7.34,67 5. SK "Pärnu" Denis Nessõn 7.46,36 7.54,22 6. SAK "Tartu" Kristjan Rajasaar 7.44,87 8.07,89 E 7. SK "Energia" Artjom Dambin 7.52,24 8. SK "Kalev" Kim Semjonov 7.55,44 9. Tallinna SK Grigori Rõbak 8.00,08 10. SK "Energia" Vjatšeslav Braim 8.00,14 11. SK "Energia" Vassili Vinogradov 8.00,81 12. SK "Energia" Dmitri Fedin 8.12,32 13. SAK "Tartu" Valter Sarjas 8.50,07 Tallinna SK Kristjan Jukos DNS

PB 2x. Osales 11 paatkonda FA 1. SK "Pärnu" Andrus Sabiin/Artur Maier 1): 7.44,51 F: 7.08,10 2. SAK "Tartu" Kristjan Rajasaar/Uku Varblane 7.44,74 7.15,47 3. SK "Pärnu" Elar Jaakson/Martin Absalon 7.36,42 7.15,76 4. Viljandi SK Kaspar Taimsoo/Risto Toome 7.51,55 7.27,38 5. SK "Energia" Vassili Vinogradov/Artjom Dambin 8.01,50 7.27,76 Dl 4. SK "Energia" Dmitri Fedin/Sergei Pobedinski 7.59,48 5. SK "Pärnu" Vladislav Golubkov/Vadim Trintsuk 8.14,36 6. Viljandi SK Martin Teras/Hans Kullamaa 8.53,11 D2 4. SK "Pärnu" Andrus Vridolin/Rait Mänd 8.12,52 5. Tallinna SK Jaarek Konsa/Kristjan Jukos 8.21,20

PB 4x. Osales 9 paatkonda FA 1. SK "Pärnu" Andrus Sabiin/Artur Maier/ I): 6,42,84 F: 6.28,88 Martin Absalon/Elar Jaakson 2. SK "Energia" Artjom Dambin/Vassili Vinogradov/ 7.12,34 6.47,16 Sergei Pobedinski/Rainer Roossaar 3. Viljandi SK Kaspar Taimsoo/Risto Toome/ 6.45,42 6.53,70 Hans Kullamaa/Kaspar Hellermaa 4. Tallinna SK Valeri Prosvirnin/Kirill Zlobin/ 7.41,05 6.55,73 Mario Lindau/Grigori Rõbak 5. SK "Pärnu" Sten Villmann/Mikk Matiisen/ 6.44,40 7.02,00 Andrus Vridolin/Raivo Vainola SK "Pärnu" Kaido Loonurm/Helari Põlluäär/ 7.15,68 7.35,22 Meelis Lootus/Ott Kuldkepp Dl 4. Viljandi SK Martin Teras/Jürgen Rosen/ 8.31,78 Mart Maidessoo/Silver Hellermaa D2 SAK "Tartu" Kristjan Rajasaar/Uku Varblane/ 6.46,06 Joosep Kask/Elar Häidberg SAK "Tartu" Mati Arend/Ert Morel/ 6.52,50 Tanel Tuvi/Meelis Kala -39-

Ix. Osales 27 võistlejat 1000 m FA l. Viljandi SK Martin Neerot E: 4.08,28 F: 3.53,09 2. SK "Energia" Pavel Sas 4.02,62 3.55,64 3. SK "Kalev" Jaan Kerge 4.08,62 3.55,86 4. SK "Pärnu" Andrei Makarenko 4.12,87 4.09,95 5. SK "Pärnu" Lauri Roolaht 4.07,46 4.10,48 6. Tallinna SK Mario Lindau 4.15,56 4.14,67 7. SK "Pärnu" Maksim Dubinin 4.14,99 4.15,60 8. SK "Pärnu" Jörgen Post 4.16,62 9. SK "Kalev" Enn Semjonov 4.20,21 10. SK "Pärnu" Roman Raaliste 4.23,08 11. SK "Pärnu" Andrei Dorovskih 4.23,41 12. Tallinna SK Martin Mesilov 4.27,92 13. SAK "Tartu" Mikk Tarraste 4.28,59 14. SK "Pärnu" Mirkko Killing 4.29,68 15. SK "Pärnu" Roman Jakovlev 4.33,16 16. SK "Pärnu" Janar Post 4.41,28 17. SK "Pärnu" Rivo Alev 4.42,66 18. SK "Pärnu" Vadim Sirotin 4.48,84 19. Tallinna SK Hannes Nõgiste 4.51,53 20. Viljandi SK Silver Hillermaa 4.53,18 21. Tallinna SK Martvei Zlobin 4.53,53 22. Tallinna SK Madis Pärn 4.54,57 23. SK "Kalev" Siim Kallas 5.00,66 24. SK "Pärnu" Pavel Zibarov 5.04,56 25. SK "Kalev" Silvester Veimann 5.05,00 26. SK "Kalev" Mihkel Laur 5.44,00 27. SK "Kalev" Priit Viks 5.56,53

PC 2x. Osales 13 paatkonda 1000m FA 1. Viljandi SK Martin Neerot/Jaak Goretski 3.35,42 F: 3.28,70 2. SK "Kalev" Siim Lutoškin/Jaan Kerge 3.41,31 3.32,13 3. SK "Energia" Pavel Sas/Evgeni Mihailov 3.39,21 3.33,16 4. SK "Pärnu" Andrei Makarenko/Maksim Dubinin 3.39,58 3.34,89 5. SK "Pärnu" Roman Raaliste/Roman Jakovlev 3.54,89 3.48,67 6. SK "Pärnu" Jörgen Post/Mirkko Killing 3.55,62 3.50,16 7. Tallinna SK Madis Pärn/Mario Lindau 3.57,58 s. Tallinna SK Martin Mesilov/Matvei Zlobin 3.58,04 9. SK "Pärnu" Janar Post/Lauri Roolaht 4.03,21 10. SK "Pärnu" Vadim Sirotin/Andrei Dorovski 4.04,21 11. SK "Pärnu" Rivo Alev/Martin Maatee 4.05,03 12. Viljandi SK Mart Maidesoo/Jürgen Rosen 4.09,28 13. SK "Pärnu" Jüri Kuker/Dmitri Sardin 4.31,06

P 8+. Osales 8 paatkonda FA 1. SK "Pärnu" Ranno Lepp/Martin Vadam/ I): 7.01,09 :,36 Oleg Vinogradov/Artur Maier/ Andrus Sabiin/Elar Jaakson/ Martin Absalon/Raimo Pull/ r: Mirkko Killing -40-

2. SK "Kalev" Tiit Lutoškin/Jaan Laos/ 6.49,22 6.40,24 Alvar Räägel/Kristo Golov/ Kim Semjonov/J arno Koger/ Karmo Kurm/Andres Kaare/ r: Siim Lutoškin 3. SK "Energia' Evgeni Ivanov/Anton Stulov/ 7.18,84 6.52,31 Oleg Dmitriev/Igor Dambin/ Anton Pratkunas/Aleksandr Kornejev/ Aleksandr Fetjukov/Egor Kuznetsov/ r: Evgeni Pšenitsni 4. Viljandi SK Kristjan Türk/Martin Graumann/ D: 6.57,10 7.03,66 Igor Kuzmitsov/Kert Kiigemägi/ Risto Toome/Kaspar Taimsoo/ Kaspar Hellermaa/Hans Kullamaa/ r: Mart Maidesoo 5. SAK "Tartu' Andres Matsin/Raul Rämson/ 7.16,24 7.06,91 Ahti Kala/Martin Unt/ Mati Arend/Ert Morel/ Tanel Tuvi/Meelis Kala/ r: Valter Sarjas 6. Tallinna SK Filipp Tšumbarov/Andrei Zvizdai/ 7.00,51 7.29,81 Nikolai Mordan/Ivan Sapran/ Valeri Prosvirnin/Pavel Boikov/ Jaarek Konsa/Madis Pärn/ r: Margus Klementsov Dl SAK "Tartu' Heigo Tiidemaa/Kristjan Rajasaar/ DQ Joosep Kask/Uku Varblane/ Reigo Pihlak/Kaido Kuusik/ Elar Häidberg/Markku Juronen/ r: Rait Avastu D2 4. SK "Pärnu' Sten Villmann/Mikk Matiisen/ 7.02,04 Eerik Absalon/Andrus Vridolin/ Raivo Väinola/Ott Kuldkepp/ Rait Mänd/Daisto Killing/ r: Jörgen Post

TA 1 x. Osales 3 võistlejat FA 1. SK "Kalev" Egle Hanson 8.25,97 2. SK "Kalev" Merle Hanson 8.34,16 3. SAK "Tartu" Katrin Lang 8.46,24

TA 2x. Osales 2 paatkonda FA 1. SK "Kalev" Merle Raaliste/Mari-Liis Feodorov 9.10,15 2. SAK "Tartu" Katrin Lang/Eva Koni 9.23,23

TA 4x. Osales 4 paatkonda FA 1. SK "Kalev" Merle Raaliste/Egle Hanson/ 7.35,81 Merle Hanson/Mari-Liis Feodorov 2. Viljandi SK Imbi Sõstra/Kaia Maasing/ 7.49,62 Kristiina Jaska/Kaie Keeroja -41-

SAK "Tartu' Katrin Lang/Eva Koni/ 8.31,1 Pille Kallas/Tiina Kirsimägi SK "Kalev" Elo Üle/Kristina Tõnismäe/ 8.56,56 Kati Mikk/Iveta Sadrikova

TA 2-. Osales 3 paatkonda FA 1. SAK "Tartu" Katrin Lang/Tiina Kirsimäe 8.21,04 2. SK "Kalev" Merle Hanson/Merle Raaliste 8.42,59 3. SK "Kalev" Kristina Tõnismäe/Elo Üle 9.01,88

TB lx. Osales 6 võistlejat FA 1. Viljandi SK Imbi Sõstra 8.37,68 2. SK "Kalev" Egle Hanson 8.44,40 3. SK "Kalev" Merle Hanson 8.55,97 4. Viljandi SK Kaia Maasing 9.00,74 5. SAK "Tartu" Käija Vaiksaar 9.22,76 SAK "Tartu" Kadri Kokk DNS

TB 2x. Osales 3 paatkonda FA 1. SK "Kalev" Merle Raaliste/Mari-Liis Feodorov 7.51,05 2. Viljandi SK Imbi Sõstra/Kaia Maasing 7.59,46 3. SAK "Tartu" Laura Koni/Kaija Vaiksaar 9.01,30

TC 1x. Osales 8 paatkonda 1000 m FA 1. SK "Kalev" Kaisa Pajusalu D: 4.35,25 J F: 4.13,04 2. SAK "Tartu" Rhoda Vaiksaar 4.37,13 4.21,18 3. SK "Kalev" Helen Tinkus 4.24,95 4.28,11 4. SAK "Tartu" Merle Lõhmus 4.33,16 4.29,04 5. SK "Pärnu" Sandra Absalon 4.34,09 4.42,51 6. SK "Kalev" Kristiina Tinkus 4.56,75 5.13,64 Dl 4. SK "Kalev" Helen Põder 4.58,40 D2 4. SAK "Tartu" Saskia Kiisel 4.54,99

TC 2x. Osales 5 paatkonda 1000 m FA 1. SK "Kalev" Kaisa Pajusalu/Helen Tinkus 4.07,74 2. SK "Pärnu" Helis Mets/Sandra Absalon 4.28,83 3. SK "Kalev" Iiris Rausk/Maarja Tähepõld 4.31,71 4. SAK "Tartu" Rhoda Vaiksaar/Saskia Kiisel 4.32,21 5. SK "Kalev" Helen Põder/Kristiina Tinkus 5.12,72

T 8+. Osales 2 paatkonda FA 1. SAK "Tartu" Katrin Lang/Tiina Kirsimägi/ 7.23,30 Laura Koni/Merle Lõhmus/ Eva Koni/Pille Kallas/ Rhoda Vaiksaar/Kaija Vaiksaar/ r: Annu Vaiksaar SK "Kalev" Merle Raaliste/Merle Hanson/ 7.28,40 Egle Hanson/Mari-Liis Feodorov/ Elo Üle/Kristina Tõnismäe/ Helen Tinkus/Kati Mikk/ r: Kristiina Tinkus -42-

M (U23)1x . Osales 10 võistlejat FA 1. SK "Pärnu" Andrei Jämsa /). 7.58,99 7.27,32 2. SK "Kalev" Allar Raja 7.39,63 7.35,94 3. SK "Kalev" Andrus Arula 7.43,22 7.43,06 4. SK "Pärnu" Aleksei Lipintsov 7.39,96 7.43,51 5. SK "Energia" Sergei Feofanov 8.01,93 8.03,64 6. SK "Kalev" Roman Raivet 8.04,98 8.14,51 Dl 4. SK "Kalev" Martin Tarkpea 8.11,27 5. Viljandi SK Tõnu Tirol 8.16,05 D2 4. SK "Kalev" Evgeni Popelišin 7.45,06 5. SAK "Tartu" Priit Purge 7.58,28 v.a.

M (U23) 2x. Osales 3 paatkonda FA 1. SK "Kalev" Andrus Arula/Allar Raja 6.32,21 2. SK "Pärnu" Andrei Jämsa/Aleksei Lipintsov 6.36,23 3. SK "Kalev" Roman Raivet/Martin Tarkpea 7.21,93

M (U23) 2-. Osales 3 paatkonda FA 1. SK "Kalev" Allar Raja/Andrus Arula 7.20,28 2. SK "Energia" Roman Dmitriev/Denis Vorohobov 7.23,65 3. SK "Kalev" Martin Tarkpea/Roman Raivet 8.04,34

N (U23) 1x. Osales 2 võistlejat FA 1. SAK "Tartu" Sille Vaiksaar 8.33,44 2. SAK "Tartu" Inga Härson 8.58,84

N (U23) 2-. Osales 3 paatkonda FA 1. SAK "Tartu" Sille Vaiksaar/Inga Härson 7.55,96 2. Viljandi SK Riina Sagur/Krista Türk 8.19,38 3. SAK "Tartu" Kairi Tasa/Merle Palu 8.34,07

M (VET) 2-. Osales 3 paatkonda 1000 m FA l. SAK "Tartu"/ Andres Aruhein/Priit Tasane 3.25,74 Tallinna SK 2. SAK "Tartu" Tanel Kliiman/Lauri Pind 3.31,13 3. SAK "Tartu" Enn Pehk/Jaan Vaiksaar 3.37,55

M (VET) 4-. Osales 3 paatkonda 1000 m FA Tallinna SK Andres Aruhein/Kristjan Kõrgesaar/ 3.06,49 Priit Tasane/Toomas Kaseani 2. SAK "Tartu" Tanel Kliiman/Lauri Pind/ 3.08,11 Enn Pehk/Jaan Vaiksaar 3. SK "Kalev"/ Toivo Zoova/Juhan Paalo/ 3.23,48 Tallinna SK/ Konstantins Kalnbergs/Vilnis Priediens Läti

N (VET) 2-. Osales 3 paatkonda 1000 m FA 1. SK "Kalev" Ulvi Lutoškin/Ingrid Aija 3.40,44 2. Läti Läila Lapine/Indra Masule 3.48,78 3. Viljandi SK/ Ruth Vaar/Margit Pärnpuu 4.00,38 SK "Pärnu" -43-

EESTI SÕUDMINE 2003

Eesti lahtised meistrivõistlused sõudeergomeetril "Concept II", Tartus, 22. veebruaril

M PA 1. Silver Sonntak SK "Pärnu" E: 6.15,6 F: 6.03,9 1. Jaan Laos SK "Kalev" E: 6.37,2 F. 6.11,0 2. Andrei Jämsa SK "Pärnu" 6.13,2 6.04,2 2. Andrus Sabiin SK "Pärnu" 6.31,7 6.17,6 3. Igor Kuzmin SK "Energia" 6.11,6 6.07,4 3. Oleg Dmitriev SK "Energia" 6.34,8 6.20,1 4. Allar Raja SK "Kalev" 6.14,9 6.09,1 4. Alvar Räägel SK "Kalev" 6.34,3 6.24,1 5. Andres Matsin TUSK 6.17,4 6.11,1 5. Vladimir Latin SK "Energia" 6.35,1 6.34,4 6. Andrei Silin SK "Energia" 6.15,4 6.12,6 6. Filipp Tsumbarov Tallinna SK 6.42,2 6.40,1 7. Oleg Vinogradov SK "Pärnu" 6.15,5 6.22,0 7. Raimo Pull SK "Pärnu" 6.40,4 6.41,9 8. Tairo Talvis SAK "Tartu" 6.18,3 6.27,7 8. Peeter Anijalg SAK "Tartu" 6.39,8 6.50,7 9. Vahur Mäe SK "Pärnu" 6.22,1 9. Sten Villmann SK "Pärnu" 6.43,6 10. Andrus Arula SK "Kalev" 6.27,8 10. Igor Dambin SK "Energia" 6.48,2 11. Mihkel Mardna Tallinna SK 6.29,3 11. Valeri Prosvirnin Tallinna SK 6.48,9 12. Meelis Martin SK "Kalev" 6.29,3 12. Raivo Vainola SK "Pärnu" 6.49,7 13. Aleksei Somelar SAK "Tartu" 6.34,3 13. Risto Toome Viljandi SK 6.50,4 14. Tiit Lutoškin SK "Kalev" 6.34,9 14. Martin Absalon SK "Pärnu" 6.56,9 15. Madis Lõhmus Reval Sport 6.35,7 15. Artjom Dambin SK "Energia" 6.56,9 16. Martin Vadam SK "Pärnu" 6.39,1 16. HeigoTiidema SAK "Tartu" 6.57,6 17. Kristjan Kõrgesaar Tallinna SK 6.39,8 17. Oliver Lomp Tallinna SK 6.59,7 18. Martin Unt TUSK 6.44,3 18. Mikk Matiisen SK "Pärnu" 7.02,2 19. Kristjan Türk Viljandi SK 6.46,8 19. Tanel Tuvi TUSK 7.06,1 20. Mihkel Klementsov Tallinna SK 6.48,3 20. Vassili Vinogradov SK "Energia" 7.14,3 21 Raul Rämson TUSK 6.54,7 21. Eerik Absalon SK "Pärnu" 7.15,0 Roman Dmitriev SK "Energia" DNS 22. Jaanus End Tallinna SK 7.20,5 Ahti Kala TUSK DNS 23. Kirill Zlobin Tallinna SK 7.26,1 Mk/k 24. Johannes Vaher SK "Pärnu" 7.26,3 1. Martin Graumann Viljandi SK F: 6.33,9 25. Kaspar Hellermaa Viljandi SK 7.36,1 2. Priit Purge SAK "Tartu" 6.38,7 26. Hans Kullama Viljandi SK 8.02,8 3. Aleksei Lipintsov SK "Pärnu" 6.43,2 Tõnis Songi SAK "Tartu" DNS 4. Ivar Mägi Tallinna SK 6.45,6 Martin Luik SAK "Tartu" DNS 5. Margus Andresson KV 6.51,3 Ert Morel TUSK DNS 6. Riho Tamm SK "Kalev" 7.05,7 Jaagup Pilv SAK "Tartu" DNS 7. Roman Raivet SK "Kalev" 7.08,5 Ivan Tatotško SAK "Tartu" DNS 8. Aleksandr Kornejev SK "Energia" 7.11,7 Kristjan Rajasaar SAK "Tartu" DNS 9. Gert Kiigemägi Viljandi SK 7.18,9 -44-

PB N 1. Elar Jaakson SK "Pärnu" E: 6.50,7 F: 6.34,6 1. Kristiana Gulova-Rode SK "Energia" F. 6.49,4 2. Kaspar Taimsoo Viljandi SK 6.56,9 6.46,9 2. Kalli Meriste SK "Pärnu" 7.13,8 3. Martin Neerot Viljandi SK 6.54,8 6.47,0 3. Katrin Lang SAK "Tartu" 7.34,2 4. Denis Nessõn SK "Pärnu" 6.55,4 6.48,1 4. Kristiina Reial Reval Sport 7.36,3 5. Meelis Lootus SK "Pärnu" 7.00,2 6.57,6 Nk/k 6. Ott Kuldkepp SK "Pärnu" 7.04,3 7.00,2 l. Sille Vaiksaar SAK "Tartu" F. 7.37,5 7. Alo Kuslap Viljandi SK 7.01,5 7.04,6 TA 8. Daniel Dolgihh TUSK 6.59,0 DNS 1. Merle Hanson SK "Kalev" E. 8.17,4 F: 7.31,2 9. Maido Luiste SAK "Tartu" 7.06,9 2. Merle Raaliste SK "Kalev" 8.17,8 7.37,3 10. Pavel Sas SK "Energia" 7.13,5 3. Imbi Sõstra Viljandi SK 8.13,7 7.45,7 11. Jörgen Post SK "Pärnu" 7.17,5 4. Elo Üle SK "Kalev" 8.30,3 8.03,1 12. Mario Lindau Tallinna SK 7.19,7 5. Eva Koni SAK "Tartu" 8.15,0 8.06,9 13. Lauri Roolaht SK "Pärnu" 7.21,9 6. Kaia Masing Viljandi SK 8.20,7 8.07,2 14. Jegor Kuznetsov SK "Energia" 7.28,9 7. Helis Lõiku SAK "Tartu" 8.53,7 8.48,4 15. Roman Raalistc SK "Pärnu" 7.36,1 8. Riina Pihl TUSK 8.33,3 DNS 8.58,4 16. Maksim Dubinin SK "Pärnu" 7.37,6 9. Doris Saalits TUSK 17. Sander Pajusalu TUSK 7.46,3 TB 1. Kaisa Pajusalu SK "Kalev" E •8.18,3 F: 7.22,3 18. Siim Lutoškin SK "Kalev" 7.46,8 2. Helen Tinkus SK "Kalev" 8.11,4 7.39,3 19. Mart Maidesoo Viljandi SK 7.47,7 3. Mari-Liis Feodorov SK "Kalev" 8.18,7 7.40,9 20. Silver Hillermaa Viljandi SK 8.05,9 4. Käija Vaiksaar SAK "Tartu" 8.18,9 8.19,4 21. Mirkko Killing SK "Pärnu" 8.11,5 5. Jevgenia Rõndina SK "Energia" 8.12,3 8.25,9 22. Vadim Sirotin SK "Pärnu" 8.12,4 6. Anastassia Jefimova SK "Energia" 8,24,8 8.26,3 23. Dmitri Jaskin SK "Pärnu" 8.25,6 7. Signe Mägi SAK "Tartu" 8.23,0 8.33,4 24. Viktor Tkatšenko SK "Pärnu" 8.35,8 8. Mirja Palo Viljandi SK 8.22,9 8.37,2 25. Kristjan Rämson SAK "Tartu" 9.02,9 9. Merle Lõhmus TUSK 8.28,1 26. Rodion Lopik SK "Pärnu" 9.11,8 10. Airi Sula TÜ SK 8.33,9 27. Ingmar Toom SAK "Tartu" 9.52,6 11. Liina Mäll TUSK 8.38,8 Meelis Kala TUSK DNS 12. Margit Kink Viljandi SK 9.09,2 MVE NVE 1. Fred Antson F: 2.58,3 1. Elena Terjošina SK "Kalev" F • 3.29,5 2. Toomas Kaseana SK "Kalev" 2.58,8 2. Tatjana Jaanson SK "Pärnu" DNS 3. Kalev Vapper 3.15,7 4. Raivo Suviste 3.25,9 Toivo Zoova DNS •45-

2003. AASTA SÕUDEVÕISTLUSTE KALENDER

JAANUAR AUGUST 25.-26. Viljandi EST Sõudjate talvepäevad 02.-03. Pärnu EST Eesti lahtised meistrivõistlused VEEBRUAR 05.-09. Ateena GRE Noorte(U 18) maailmameistrivõistlused 01. Tallinn EST Rahvusvahelised võistlused "ALFA' 16.-17. Pärnu EST "Kalevi" lahtised meistrivõistlused sõudeergomeetritel 23.-24. Pärnu EST Eesti noorte(U 18), juunioride (U23) ja ve­ 22. Tartu EST Eesti MV Concept II teranide lahtised meistrivõistlused 24.-31. Milano ITA Maailmameistrivõistlused APRILL 26.-27. Tartu EST Emajõe KV SEPTEMBER 04.-08. Vichy FRA Veteranide MM MAI 13. Tartu EST Emajõe maraton 03. Tartu EST EPMÜ - TÜ matškohtumine 10.-11. München GER Rahvusvaheline juunioride regatt OKTOOBER 10.-11. Gent BEL Rahvusvaheline Genti mairegatt 04.-05. Hamburg GER Noorte (UI8) "Baltic Cup" 18. Tartu EST Tartu sprindivõistlus 11. Tartu EST Kaheksapaatide sügisregatt 24. Pärnu EST Eesti karikavõistlused 25. Bern SUI Armada Cup 25. Pärnu EST E.Seileri ja B.Lõhmuse XVI mälestus­ Tartu EST Väikeste paatide regatt /Võistluste kor­ võistlused raldamise aeg täpsustatakse/ JUUNI NOVEMBER 30.05.- 29. Tallinn EST Haabersti lahtised võistlused Concept II 01. Milano ITA Maailma karikavõistluste I etapp 07.-09. Moskva RUS Nooruse regatt DETSEMBER 07.-09. RatzeburgGER Ratzeburgi regatt 13. Pärnu EST Pärnumaa meistrivõistlused Concept II 14. Elva EST Verevi järve sprindivõistlused 20.-22. Šiauliai LIT Leedu noorte olümpiaad 20.-22. München GER Maailma karikavõistluste II etapp 21. Tallinn EST Harku järve regatt 27.-29. Trakai LIT "Merevaigust Aeru" regatt

JUULI 03.-07. London GBR Henley Kuninglik Regatt 05.-06. Tampere FIN Tampere regatt 11.-13. Luzern SUI Maailma karikavõistluste III etapp 12. Viljandi EST "Viljandi Paadimehe" regatt 13. Pärnu EST Pärnu "Kalevi" noorte MV-d ühepaa- tidel 19.-20. Jurmala LAT Balti matškohtumine 24.-27. Belgrad YUG Juunioride (U23) maailmameistrivõist­ lused -46-

EESTI 2003. AASTA SOUDEVOISTLUSTE ÜLDJUHEND

Aeg: Võistluste aeg (kuupäev) on määratud 2003. aasta sõu- klassis võistlevate sõudjatega. devõistluste kalendriga. Noored võivad ühel päeval võistelda kahes paadiklassis, pluss Koht: Võistluste läbiviimise koht (linn) on määratud 2003. aas­ kaheksapaat. Noortevõistluste paatkondade koosseisud koos­ ta sõudevõistluste kalendriga. ESL-i korraldatud võistlused tatakse ainult ühe klubi - "koduklubi" - noorsõudjatest. Esi­ Pärnus toimuvad SK "Pärnu" sõudebaasil, Tartus toimuvad mese aasta noor peab osalema eelnevalt kahel võistlusel. võistlused SAK "Tartu" sõudebaasil. Eesti noorte meistrivõistlustel ei tohi startida Sõudeliidu paa­ Distants: ESL-i tiitlivõistluste distants on 2000 meetrit. C-va- tidel. nusegrupi ja veteranide distantsi pikkus on 1000 meetrit. Osavõtjate kohustused: Kõik klubi paatkonnad peavad olema Võistluste iseloom: Emajõe karika-ja Eesti karikavõistlused riietatud ühtsesse, klubile kinnitatud võistlusriietusse (särki). on võistkondlikud. Neist võtavad osa kohalike organisatsioo­ Võistlejate aerulabad peavad olema värvitud antud organisat­ nide ja klubide võistkonnad. Paatkondade koosseisude moo­ sioonile või klubile kinnitatud värvitoonides. Eesti koondvõist- dustamine toimub ühe klubi sõudjate baasil. Erandid on luba­ konna aerulabade värve (sinine-must-valge) võivad kasutada tud treenerite nõukogu kirjalikul loal. ainult need sõudjad, kes 2003. aastal on arvatud Eesti täiskas­ Kõik ülejäänud võistlused on individuaalsed. vanute, juunioride (U23) ja noorte (U18) koondvõistkondade Võistluste korraldamine: Võistlused korraldatakse vastavu­ koosseisu. ses FISA võistlusmäärustega. Vastavalt vajadusele korralda­ Osavõtjate majandamine: Kõik võistlustest osavõtuga seo­ takse eelsõidud (E) või poolfinaalid (D) kaks tundi enne fi- tud lähetus-, majutamis- ja toitlustamiskulud kannavad osa­ naalvõistluse (F) algust. Kui võistlustel osaleb ühes paadilii- võtvad organisatsioonid ja klubid või sportlased ise. gis üle 12 paadi, siis eraldistardist. Eraldistardiga võistlustel Kõigil võistluste ajaks majutamiskohtadest huvitatutel tuleb moodustatakse koondise kandidaatidest "kuum grupp", täis­ pöörduda võistlusi korraldava organisatsiooni poole vähe­ kasvanud enne, noored pärast: 10 meest, 10 poissi, 5 naist, 5 malt 20 päeva enne võistluste algust. Majutuskohtade bro­ neidu. neerimiseks tuleb esitada garantiikiri. Osavõtumaks: Täiskasvanute, juunioride (U23) ja veteranide Paremusjärjestus: Võistkondliku paremusjärjestuse selgita­ võistlustel tasub iga osavõtja 30 krooni, noorte (UI8) võist­ miseks arvestatakse punktide kogusummat. Punkte arvesta­ lustel 15 krooni igas paadiliigis võistlemise korra eest. Vahe­ takse järgmiselt: 1 koht- 7 punkti, II koht- 5 punkti, III koht- tult võistluspaigas täiendavalt juurderegistreeritud võistleja­ 4 punkti, IV koht - 3 punkti, V koht - 2 punkti ja VI koht - 1 te (antud paadiklassis vabade võistlusradade olemasolu kor­ punkt üksikvõistleja (ühepaat) ning iga võistleja kohta (paat- ral) osavõtumaks on kahekordne (60 või 30 krooni). kond), kes läbib distantsi. Võistluse katkestanud sportlane ei Eelregistreerimine: Paatkondade nimeline koosseis trükitult saa punkte ega tulemust. Võrdse punktisumma korral määrab või trükitähtedega kirjutatult (kirjalikult, e-mailiga või faksiga) paremusjärjestuse suurem esikohtade (järgnevalt suurem pa­ tuleb esitada Eesti Sõudeliitu võistlustele eelneva neljapäeva remate kohtade) arv. kella 17.00-ks. Kui antud tähtajaks registreerub võistlusklas­ Iga võistleja toob oma organisatsiooni või klubi võistkonnale sis ainult üks paat, jääb võistlussõit ära. punkte ainult ühel korral (ühes paadiklassis). Võistleja (paat­ Loosimine toimub esimese võistluspäeva hommikul 3 tundi konna) osalemise korral kahes paadiliigis arvestatakse võist­ enne esimest starti. Kui paatkonna mahavõtmine toimub pä­ lejale (paatkonnale) võistkonnapunkte võistkonna esindaja rast loosimist, tuleb maksta kahekordne stardimaks, kui puu­ stardieelse taotluse põhjal. Teises paadiklassis jääb antud dub arstitõend. võistleja (paatkonna) punktikoht vabaks, mis läheb järgmisele Võistlusteks registreerimine: Võistlustest osavõtva orga­ võistlejale (paatkonnale). nisatsiooni või klubi esindaja esitab võistluste žüriile vormi­ Kohalikud regatid: Organisatsioonide ja klubide poolt korral­ kohase registreerimislehe ja trükitult või trükitähtedega täide­ datavate sõudevõistluste ja regattide juhendid koostavad tud paatkonna koosseisu kaardi hiljemalt 3 tundi enne esi­ korraldajad. mest võistlussõitu. Lisatingimused: 2003. aasta sõudevõistluste kalendris ESL-i Registreerimislehel peab olema iga võistleja perekonna- ja egiidi all korraldab võistlused selleks määratud organisatsioon eesnimi, sünniaasta, arsti allkiri ja pitser võistleja lubamise või klubi lepingulises vahekorras Eesti Sõudeliidu ja ESL-i kohta võistlusele (iga võistleja kohta eraldi), võistleja allkiri žüriiga. ujumisoskuse kohta ning lähetava organisatsiooni või klubi ESL-i juhatus kinnitab igale antud võistlusele peakohtuniku, juhataja või direktori allkiri ja organisatsiooni või klubi pitser. kes valib Eestis tegutsevate litsentsitud sõudekohtunike hul­ Osavõtjad: Võistlustest võivad osa võtta kõik Eestis elavad gast endale meeskonna. Võistluste peakohtunik ei tohi olla sõudjad, ESL-is registreeritud organisatsioonide või klubide kohtunike žürii esimees. liikmed. Märkus: Sõudevõistluste üldjuhendi lisatingimustes esita­ Kergekaalu paatidel võivad võistelda ainult täiskasvanute ja tud nõuete kohta esitas žürii esimees ESL-i juhatusele juunioride (U-23) vanusegrupi sõudjad. 05.03.2003 kirjaliku protesti, kuivõrd esitatud nõuded ei Roolijaga paadi roolimees peab olema samast soost paadi­ vasta kodukorraga kehtestatule. -47-

EMAJÕE KARIKAVÕISTLUSED EESTI NOORTE, JUUNIORIDE JA VETERANIDE Distants ja programm: 26. aprillil kell 14.00 4000 m: LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED M2x,M2-,Mlx,Plx,N2x,N2-jaNlx,Tlx; Programm: 23.augustil 24.augustil 27. aprillil kell 11.00 2000 m: PB lx TC lx PA4+ PClx M2x, M2-, Mix, Plx, N2x, N2-, Nlx, Tlx. JUN2- VETM4- TA2x TC2x Mandaat: Toimub võistluspaigas 26. aprillil kell .11.00-11.45. TA lx VETN4x PB2x JU Mix Stardijärjekorra loosimine toimub kell 12.00. PA 2x TA 2- TB lx JU Nlx Paremusjärjestus: Ühepaatide ja paatkondade paremus­ PA 2- JU M2x JU M2- TA4x järjestus selgitatakse kahe distantsi (4000 + 2000 m) aegade TB 2x PB 4x PA4x P8+ liitmise teel. Võrdse resultaadi korral on määravaks tulemus PC 2x PA lx 2000 meetri distantsil. T8+ Autasustamine: Võitnud võistkonda autasustatakse ESL-i Märkus: Eelsõitude algus kaks tundi enne esimest starti (va­ "Emajõe karikaga", I, Ilja III koha saavutanud võistkondi ja jaduse korral). paatkondade liikmeid ESL-i diplomiga. Esikohale tulnud paat­ EA sõitude algus 23.08 kell 16.00 ja 24.08 kell 12.00. kondade liikmeid autasustatakse eriauhindadega. Sõitudevaheline intervall on 10 minutit. Autasustamine: I, Ilja III koha saavutanud paatkondade liik­ EESTI KARIKAVÕISTLUSED meid autasustatakse vastava vanusegrupi Eesti meistri­ Programm: Eelsõitude algus kell 12.00 (vajaduse korral). Fi- võistluste kuld-, hõbe-ja pronksmedaliga ning diplomiga. naalsõitude esimene start algab kell 14.00. Võistlused korraldatakse A-ja B-finaalide süsteemis. Finaal­ EESTI KAHEKSAPAATIDE SÜGISREGATT võistluste (Aja B) stardiintervall on 10 minutit. Distants: Meestel 5600 m, naistel, mees- ja naisveteranidel 3800m. Võistlusklassid: TA2x M2x Stardiaeg: Meestel kell 13.00, naistel, mees-ja naisveteranidel M2- TA lx kell 14.30. Mlx PB2x Starditakse eraldistardist üheminutilise intervalliga. N2x TB2x Mandaat: Toimub võistluspaigas kell 10.30-11.15. Stardi­ N2- Nlx järjekorra loosimine kell 11.30. PA2x M4- Autasustamine: Igas vanusegrupis esikoha saavutanud paat- PA2- PAlx konna liikmeid autasustatakse mälestuslindi ja diplomiga, Ilja Autasustamine: Võitnud võistkonda autasustatakse ESL-i III koha saavutanuid - diplomiga. "Eesti karikaga", I, Ilja III koha saavutanud võistkondi ja paat­ Meeste ja naiste võistlusklassis autasustatakse esikohale tul­ kondade liikmeid ESL-i diplomiga. Esikohale tulnud paat­ nud paatkonda 1994. aastal reisiparvlaevaga "Estonia" huk­ kondade liikmeid autasustatakse ESL-i 2003. aasta karikavõitja karikaga. kunud sõudjate mälestuseks Sõudeklubi "Pärnu" poolt keh­ testatud "Mälestuskillu" fotokoopiaga.

EESTI LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED EESTI VÄIKESTE PAATIDE SÜGISREGATT Programm: Distants: Esimesel võistluspäeval on distantsi pikkuseks 5600 02. augustil meetrit, teisel päeval 2000 meetrit. kell 16.00 M4- 16.45 M2x Programm: Mõlemal päeval võisteldakse järgmistes paadi- 16.15 Mk/k lx 17.30 N4x klassides stardijärjekorras: M2-, Mix, N2-jaNlx. 16.30 Nlx 17.45 M8+ Paremusjärjestus: Paatkondade paremusjärjestuse selgitab 03. augustil kahe distantsi (5600 + 2000 m) aegade summa. Võrdse resul­ kell 12.00 Mix 12.45 N4- taadi korral määrab kõrgema koha 5600 m tulemus. 12.15 N2x 13.30 M4x Mandaat: Toimub võistluspaigas kell 10.30 -11.15. Stardijär­ 12.30 M2- 13.45 N8+ jekorra loosimine kell 11.30. Märkus: Eelsõitude algus 02.08 kell 14.00 ja 03.08 kell 10.00 Autasustamine: I, II ja III koha saavutanud paatkonna liik­ (vajaduse korral). meid autasustatakse diplomi ja eriauhinnaga. Autasustamine: I, Ilja III koha saavutanud paatkondade liik­ Märkus: Võistluste korraldamise aeg teatatakse täienda• meid autasustatakse Eesti meistrivõistluste kuld-, hõbe- ja valt. pronksmedali ning diplomiga. -48-

Paremusjärjestus: Võistlejate (ühepaat) ja paatkondade (kahe- ja neljapaat) paremusjärjestuse määrab 2000 + 2x500 meetri läbimise parim koguaeg (kolme osavõistluse aegade summa). Registreerimine: Osalevate klubide ja organisatsioonide vor­ mikohased registreerimislehed koos paatkondade registree- rimiskaartidega (täidetud masinakirjas või trükitähtedega) esi­ tatakse võistluste žüriile võistluspaigas (Sõudeklubi "Pärnu") ERICH-WILHELM SEILERI JA BERNHARD LÕHMUSE kohe pärast Eesti karikavõistluste võitjate autasustamis- XV MÄLESTUSVÕISTLUSED tseremoonia lõppemist (24.05). Autasustamine: Vanusegrupi iga paadiliigi I, Ilja III koha saa- Eesmärk: Sõudespordi populariseerimine, endiste sõude- vutanuid autasustatakse diplomiga. Esikohale tulnud võistle­ sportlaste ning spordijuhtide Erich-Wilhelm Seileri ja Bern­ jaid (ühepaat) ja paatkondade (kahe-ja neljapaat) liikmeid au­ hard Lõhmuse mälestuse jäädvustamine. tasustatakse Sõudeklubi "Pärnu" karikaga. Programm: M4-, M2x, M1 x, P4-, P2x, P1 x, N2x, N1 x, T2x ja T1 x. Eritingimused: Võistluste korraldaja Sõudeklubi "Pärnu" ju­ Distants: 2000 + 2 x 500 meetrit. hatusel koos võistluste žüriiga on õigus võistluste korral­ Ajakava: Võistluste algus 2000 m distantsil kell 10.00 ja 2x500 m damise ja autasustamise korras teha muudatusi vastavalt paa- distantsil kell 14.00. diklassis võistlejate (ühepaat) ja paatkondade (kahe-ja nelja­ Reglement: 2000 m distantsil korraldatakse poolfinaal- paat) arvule ja tulemustele. * * * võistlused. Vastavalt igas paadiliigis registreeritud osavõtja­ te arvule (ühepaat, paatkond) korraldatakse üks, kaks või Kõik üldsätetes ja võistluste juhendites määratlemata jäänud kü­ enam poolfinaalvõistlust. Iga poolfinaali võitja pääseb finaali. simused lahendatakse võistluspaigas Eesti Sõudeliidu, ESL-i žürii Ülejäänud finaalikohad (6) komplekteeritakse poolfinaalides ja asjasthuvitatute vahel või eelnevalt võistluste ettevalmis­ parimaid aegu saavutanud sõudjatest (ühepaat) ja paatkon- tamise käigus ESL-i peasekretäri vahendusel kirja teel (e-mail, dadest, sõltumata nende kohast poolfinaalsõitudes. faks) või suusõnalisel kokkuleppel, mille kohta vormistatakse Finaalvõistlused korraldatakse 2x500 m distantsil. vastavasisuline kirjalik esildis. -49-

EESTI SÕUDESPORDI 2002. AASTA PARIMAD

Parim meessõudja Tõnu Endrekson, SK "Pärnu", Silver Sonntak, SK "Pärnu", Andrei Silin, SK "Energia", Igor Kuzmin, SK "Energia". Parim naissõudja Kalli Meriste, SK "Pärnu". Parim noormees Oleg Vinogradov, SK "Pärnu". Parim neiu Egle Hanson, SK "Kalev". Parim täiskasvanute treener Mihkel Leppik, SK "Pärnu", Sergei Gluško, SK "Energia". Parim noorte treener Tatjana Jaanson, SK "Pärnu", Matti Killing, SK "Kalev". Aktiivseim sõudekohtunik Mihkel Klementsov, Tallinna SK.

MÕNE LAUSEGA

President pani ameti maha

Eesti Sõudeliidu president viitseadmiral Tarmo Kõuts andis ESL-i aastal rahuldas T. Kõutsi palve. Kuna Liidupäevale ei esitatud juhatusele avalduse, milles palus end vabastada ESL-i presidendi uut presidendikandidaati, jätkab Eesti Sõudeliit oma tegevust ametikohast, seoses tema valimisega Eesti Laskurliidu kahe viitsepresidendi - Mihkel Klementsovi ja Robert Närska presidendiks. juhtimisel. Eesti Sõudeliidu Liidupäeva üldkoosolek 25. jaanuaril 2003.

Eesti Sõudeliidu juhatuse uus liige

Liidupäeval (25.01.2003) valiti ESL-i juhatuse liikmeks Tanel Sõudespordiga alustas T. Kliiman keskkooliõpilasena. Tree­ Kliiman. neritena on teda juhendanud Kalle Tammeorg, Inge Pind, And­ T. Kliiman sündis 16. märtsil 1968. aastal Tartus, õppis 1975- res Redi ja Jüri Kurul. 1986. aastal saavutas T. Kliiman NSV 1986 Tartu V Keskkoolis ja seejärel Eesti Põllumajanduse Üli­ Liidu noorte meistrivõistlustel roolijata neljapaadil pronksme­ kooli maaehituse erialal. Ta on Tartu Ülikooli majandusosa­ dali. Sõudespordi kõrval on T.Kliiman harrastanud ujumist, konna ärijuhtimise magistrant. praegu osaleb aktiivselt veteransõudmises. Võistlustee on 1993. aastast töötas T. Kliiman AS Freestone ja AS Lapla­ viinud teda Soome, Hispaania, Belgia, Läti, Leedu, Prantsus­ ne töödejuhatajana, 1994-1995 AS Tartu Ehituse projektijuhi­ maa ja Tšehhi sõudetrassidele. na ja aastast 1995 AS K&P Ehitus ehitusdirektorina. Tanel Kliimani, kui intelligentset ja arenenud õiglustunde­ ga inimest, hindavad kõrgelt tema sõudekaaslased. -50-

Õnnitleme!

Õilme Kukk - 75

Õilme Kukk sündis 12. märtsil 1928. aas­ ja teenistuskoerte parima dresseerija tii­ tal Pärnumaal Vana-Vändra vallas Vene­ tel 1976. aastal. kuusiku külas Põldmaa talus. Õ.Kuke edukamad tulemused on aga Esimesi samme spordiradadel alus­ ajavahemikus 1949-1960 kirja pandud tas Õ.Kukk 1945. aastal suusatamisega, sõudespordi võistlustulemuste proto­ kus 1949. aastal läks üle sõudesporti. kollides, mida kroonivad "Spartaki" üle­ Tema treenerid olid Mihkel Leppik ja Jüri liidulised meistritiitlid naiste ühepaadil Kurul. Õ. Kukk on harrastanud ka võrk­ 1955. ja 1957. aastal ning ametiühingute palli, seda treener Mati Palmi juhenda­ üleliiduline pronksmedal naiste paaris- misel, mänginud koroonat, kihutanud aeru neljapaadil 1959. aastal. Sellesse ritta mootorrattavõistlustel, dresseerinud mahuvad veel vabariigi meistritiitlid ühe­ tõukoeri. se rahvapaadi 1000 m distantsil 1949. Õ.Kuke sportlik "teenistusleht" on aastal, neli meistritiitlit ühepaadil, neli mitmekülgne ja küllaltki pikk. Peale Pär­ meistritiitlit paarisaeru kahepaadil ning nu linna meistritiitlite võrkpallis ja uju­ üks meistritiitel paarisaeru nelja-, rooli­ mises mahuvad sellele 6 meistritiitlit ko- jaga nelja- ning kaheksapaadil. 1960. aas­ roonamängus, sealhulgas ka Eesti Ko- tal omistati Õ.Kukele kõrgete sportlike metus õnnitlevad sünnipäevalast Õilme roonaliidu poolt kehtestatud meister­ saavutuste eest NSV Liidu meistersport­ Kukke auväärse juubeli puhul ning soo­ sportlase nimetus 1994. aastast ning lase nimetus. vivad talle tugevat tervist, elujõudu ja kahe tubli tulemuse põhjal saadud tõu- Eesti Sõudeliit ja "Eesti Sõudja" toi­ rõõmu tulevpäevadeks!

Peeter Mardna - 65 Eesti sõudespordi koloriitseim kuju Pee­ ter Mardna sündis 24. oktoobril 1938 Tal­ linnas meedikute perekonnas. Olles vabariigi tunnustatavamate sõudetreenerite Erich-Wilhelm Seileri ja Jüri Kuruli õpilane, kuulus ta aastatel 1960-1971 Eesti koondvõistkonda, tul­ les nende aastate jooksul kaheksa kor­ da Eesti meistriks, neist kahel korral hin­ natuimas paadiklassis - ühepaadil. Edukalt esines P.Mardna ka toonase NSV Liidu meistrivõistlustel ja Rahvas­ te Spartakiaadil, võites kaks hõbe-ja neli pronksmedalit. P.Mardnale kuuluvad NSV Liidu karikavõistlustelt saadud 1. ja 2. koht, neli meistritiitlit üleliidulistelt ametiühingute meistrivõistlustelt, arvu­ Fotomälestus 1969. a. Peeter Mardna (vasakul) koos paarimehe Aarne Paaliga. kalt võite rahvusvahelistelt sõuderegat- tidelt. neile koha NSV Liidu koondvõistkonda akadeemilise paadi pika aeru sõudeellin- Esikoht NSV Liidu 1969. aasta kari­ Euroopa meistrivõistlustele Klagenfurti, gu aeruvarna, ei jäänud P.Mardna sõu- kavõistlustel roolijata kahepaadil koos Austriasse, kus tuli leppida 7. kohaga. despordist eemale. Juba samal aastal sõbra ja aeruvelje Aarne Paaliga tagas Riputanud 1971. aastal üksikaerulise valiti ta Eesti Sõudespordi Föderatsioo- Si­

ni presiidiumi liikmeks, 1979. aastal Fö­ Keskliidu juhatuse, Eesti Olümpiakomi­ olnud Eesti sõudespordi juhtorganites, deratsiooni aseesimeheks ja pärast sõ­ tee (1992) ja Eesti Olümpiakomitee Täi­ olnud selliseks talitajaks ja toimetajaks, jaeelse Eesti Sõudeliidu õigusjärgsuse tevkomitee (1993) liige, millistel kohta­ kelle kindlakäelisel ja asjalikul juhtimisel taastamist 1989. aastal sai P.Mardnast del tegutses aktiivselt Eesti spordielu on Eesti sõudesport püsinud. Eesti Sõudeliidu president, millisel ühis­ korraldamisel 2002. aastani. Eesti SÕuliidu juhatus, "Eesti Sõud­ kondlikul ametikohal ta juhtis vabariigi Kõik see, mida P.Mardna on teinud ja" toimetus ja kogu sõudjatepere soovi­ sõudeelu aastatel 1991-2001. Eesti sõudespordi heaks ja hüvanguks, vad Peeter Mardnale tugevat tervist, vä­ Avaliku elu aktiivse tegelasena oli on kokkuarvamatu oma kaalult, mahult ja gevat vaimu ja palju õnne edaspidiseks! P.Mardna 1990. aastast Eesti Spordi sisult. Üle kolme aastakümne on P.Mardna

Arvo Loorits - 55

Arvo Loorits sündis 30. jaanuaril 1948. laudsepana, aastatel 1977-1991 "Düna­ aastal Võrumaal Mõniste vallas. mo" Pärnu sõudebaasis paadiremondi- A.Loorits lõpetas 1965. aastal Pärnu meistri ja baasijuhatajana, aastast 1991 Ehituskooli laudsepa kutsega ja 1976. on ta Sõudeklubi "Pärnu" juhataja. aastal Võru Tööstustehnikumi mööbli­ 1987-1988 oli A.Loorits Eesti Sõude­ tööstuse tehnoloogina. spordi Föderatsiooni presiidiumi, 1988- Sportimist alustas A.Loorits 1963. 1997 Eesti Sõudeliidu juhatuse liige. 1985. aastal jalgrattasõidu, suusatamise ja aastal omistati Arvo Looritsale sõude- aerutamisega treenerite Aksel Randmeri kohtuniku vabariiklik kategooria. ja Väino Juurikase juhendamisel. 1970. Eesti Sõudeliit ja "Eesti Sõudja" soo­ aastal sai ta Eesti jalgrattakrossi meistri­ vivad tublile ametimehele ja aktivistile tiitli. energiat ning jõudu Sõudeklubi "Pärnu" A.Loorits töötas aastatel 1965-1977 tegevuse juhtimisel. ETKVL-i Ehitusvalitsuse tootmisbaasis

Matti Killing - 55

Matti Killing sündis 17. märtsil 1948. aas­ Miti juhendamisel. Aastatel 1976-1991 oli tal Pärnu linnas. M.Killing paralleelselt ka NSV Liidu ame­ M.Killing lõpetas Pärnu IV Keskkooli tiühingute treener Eestis. Aastast 1995 1966. aastal, on lõpetanud Tallinna Pe­ on M.Killing Pärnu Spordiselts "Kale­ dagoogilise Instituudi kaugõppeosa­ vi" esimees. konnas neli kursust. M.Killingu ühiskondlikku spordialast M.Killingu esimeseks töökohaks sai tegevust on hinnanud spordiühing "Ka­ Pärnu "Dünamo" sõudebaas, kus ta aas­ lev" 1987. aastal auliikme nimetusega, tatel 1967-1975 töötas treenerina, sellele sporditööalaseid saavutusi vabariigi va­ järgnes esimehe ametikoht spordiseltsi litsus 1983. aastal Eesti NSV teenelise "Jõud" Pärnu Rajooninõukogus ning treeneri nimetuse omistamisega. aastast 1976 töö Pärnu "Kalevi" sõude- Eesti Sõudeliidu juhatus ja "Eesti treenerina. Sõudja" õnnitlevad Matti Killingut tema M.Killing alustas sportimist 1955. 55. sünnipäeval ja soovivad talle jätku­ aastal iluuisutaja ja tennisistina, aastast valt jaksu vabariigi sõudevankri veda­ 1960 alustas sõudetreeninguid Juhan misel. -52-

Toivo Zoova - 55

Toivo Zoova sündis 17. oktoobril 1948. ajateenistuses olles ka Moskva meist­ aastal Tartus. riks vastavalt roolijaga nelja-ja roolijata Ta lõpetas 1968. aastal Tartu V Kesk­ neljapaadil. kooli ja 1982. aastal Tartu Riikliku Üli­ 1992. aastast osaleb T.Zoova aktiiv­ kooli kehakultuuriteaduskonna veespor­ selt ülemaailmses veteransõudmises, di treener-õpetaja kutsega. spordialal, kus ta alustas oma võidukäi­ Aastatel 1982-1994 töötas T.Zoova ku 1966. aastal NSV Liidu noorte meist­ spordiühingu "Kalev" Kesknõukogu rivõistluste pronksmedaliga roolijaga peatreenerina sõudmises, aastast 1994 nelja-ja 1969. aastal NSV Liidu juuniori­ OÜ Glasmiri müügiagendina. de meistrivõistluste hõbemedaliga roo­ Oma sportlasteed alustas T.Zoova lijata neljapaadil. Voldemar Hünersoni ujumistreeningutel, Peale eduka esinemise sõudetrassi- aastast 1960 harrastas võrkpalli Ülo Pal­ del on T.Zoova agaralt löönud käed kül­ gi juhendamisel ja 1963. aastast alustas ge Eesti sõudespordi edendamisele. sõudetreeningutega Gennadi Kinko ju­ Aastatel 1983-1988 oli ta Eesti Sõude­ hendamisel, mida hiljem jätkas Jüri Kuruli spordi Föderatsiooni presiidiumi, 1988- treeningugrupis. 1997 Eesti Sõudeliidu juhatuse liige. Tema T.Zoova pika tegevsportlase karjää­ saavutusi ja aktiivsust ühiskondlikus treeneri Gennadi Kinko, Toivo Ormis- ri jooksul - 28 aastat - on ta oma teene- sporditegevuses on pärjatud Eesti NSV soni ja Jaan Ratassepaga. tetabelisse kandnud NSV Liidu meistri­ Kehakultuuri-ja Spordikomitee teenete- T.Zoova on oma võistlusmuljetest võistluste 2 kuld-, 3 hõbe-ja 1 pronks­ plaadiga(1973,1975,1978) ja spordiühin­ kirjutanud "Eesti Sõudja" veergudel, medali (1970-1978), 6. koha 1970. aasta gu "Kalev" auliikme nimetusega 1987. tema erialaseid teadmisi kajastanud trak­ maailmameistrivõistlustelt NSV Liidu aastal. taat: "Sõudja võimekuse määramine pul­ roolijaga neljapaadi meeskonnas, 36 Ees­ T.Zoova saavutusterohket sõudja- si abil" pälvis TRÜ Üliõpilaste Teadusli­ ti meistritiitlit ajavahemikul 1972-1994, karjääri jäävad kaunistama NSV Liidu ku Ühingu kuldmedali. neist 2 roolijata kahe-, 4 roolijaga kahe-, 9 meistersportlase ja suurmeistri aunime­ Eesti Sõudeliidu juhatus ja "Eesti roolijata nelja-, 7 roolijaga nelja-, 2 paa- tused (mõlemad 1973. aastal) ning Eesti Sõudja" toimetus õnnitlevad Toivo risaeru nelja- ja 11 kaheksapaadil! 1970. parima võistkonna tiitel 1973. aastast Zoovat ja soovivad Eesti sõudespordi ja 1971. aastal tuli ta Nõukogude Armees roolijata neljapaadil koos oma esimese supersõudjale õnnelikku elupõlve!

Raul Arnemann - 50 Raul Arnemann nägi ilmavalgust 23. jaa­ dude Spordiklubis. Nende aastate jook­ nuaril 1953. aastal Pärnu linnas. sul võitis ta 1974., 1975. ja 1977. aastal Õppinud Pärnu IV Keskkoolis ja lõ­ kolmel korral maailmameistrivõistlustelt petanud 1982. aastal Pärnu Õhtukesk­ hõbemedali, kahel korral NSV Liidu meist­ kooli, jätkas õpinguid Eesti Põllumajan­ rivõistlustelt kuld-, ühel korral hõbe-ja duse Akadeemias. Kuid IV Keskkooli ja pronksmedali. Oma sõudjakarjääri jook­ õhtukeskkooli lõpetamise vahele mahub sul on R.Arnemann võitnud 13 Eesti tosinajagu aastaid ränkrasket ja vaevari­ meistritiitlit roolijata ja roolijaga nelja-ja kast sõudjaelu, mille tipptähiseks sai kaheksapaadil. Neljal korral on ta tulnud R.Arnemanni jaoks 1976. aastal Mont­ ka Moskva meistriks sõudmises - kahel reali olümpiamängudelt oma auhinnakap- korral roolijata nelja-ja kahel korral ka­ pi toodud pronksmedal, Eesti 123-aasta- heksapaadil. se sõudespordi ajaloos esimene ja seni­ NSV Liidu meistersportlase nimetus ni ainus. omistati R.Arnemannile 1973. ja suur­ R.Arnemann alustas sõudetreenin- meistri nimetus 1974. aastal. guid 1969. aastal Matti Killingil juures Pärast tippspordist loobumist sai ning võitis juba 1971. aastal juunioride R.Arnemannist Pärnu KEK-i ehitustöö­ Eesti Sõudeliit ja "Eesti Sõudja" toi­ maailmameistrivõistlustel koos Harri Hiie- line (1978-1982), seejärel Audru metsa­ metus õnnitlevad Raul Arnemanni juu­ saluga roolijata kahepaadil hõbemedali. vaht, hiljem puidutöötleja. Hoolt ja vae­ beli puhul ning soovivad talle igakülg­ Aastail 1971 -1976 oli R.Arnemann Mosk­ va nõuab ka oma kodu - 12 ha suuruse set edu ja kordaminekut edasisel eluteel! vas, kus harjutas NSV Liidu Relvajõu- maalapiga kodutalu. -53-

Tarmo Kõuts - 50

Tarmo Kõuts sündis 27. novembril 1953. aastal Saaremaal Pihtla vallas Sandla kü­ las. 1973. aastal lõpetas T.Kõuts Tallin­ na Merekooli, misjärel töötas Eesti Me­ relaevanduse laevadel, mille jätkuks said õpingud Kaliningradi Tehnilise Instituu­ di laevajuhtimise teaduskonnas, mille T.Kõuts lõpetas 1985. aastal laevajuhi kutsega. Aastatel 1986-1990 töötas ta kaugsõidu kaptenina, aastast 1990 Tal­ linna Merekooli ülemana. T.Kõutsi juhendamisel kujundati Tal­ linna Merekool 1992. aastal ümber Tal­ linna Merekolledžiks. Fotomälestus 2001. a. Eesti Sõudeliidu vastne president Tarmo Kõuts 2001. a. 1993. aastal määrati T.Kõuts Eesti Pii­ sõudehooaja avamisel Tartus. Temast paremal Jaan Tultsja Ülo Tölp. rivalveameti peadirektoriks, aastal 2000 Eesti Kaitseväejuhatajaks. Eesti Sõudeliidu presidendiks. Sellelt Kõutsi tema juubelil ning soovivad meie 1998. aastal omistati T.Kõutsile kontr­ ametikohalt vabastati T.Kõuts omal soo­ kaitsevägede juhatajale tarmukust ja ter­ admirali, 2001. aastal viitseadmirali au­ vil Eesti Sõudeliidu 15. Liidupäeval 2003. vist meie väikese vabariigi iseseisvuse aste. aasta 25. jaanuaril. tagamisel võimalikele võõranastajatele 27. jaanuaril 2001. aastal Eesti Sõu­ Eesti Sõudeliidu juhatus ja "Eesti vastuseismisel. deliidu 13. Liidupäeval valiti T.Kõuts Sõudja" toimetus õnnitlevad Tarmo -54-

ÕNNITLEME!

75 45 Gustav Kiristaja 15.veebruar Kalju Perner 30. jaanuar 70 Arvo Kohv 17. märts Endla Mandel 05. aprill Piret Artma 18. mai Aino Roht-Mardim 28. mai Arne Graumann 19. mai Jüri Hool 06. juuni Valeri Osmokesku 16. juuni Emilia Muhhina 15.juuni Sergi Moržakov 14. september Laine Meeksa-Tõnisson 19.juuni 40 Heino Jürgens 08. juuli Irina Olmre-Lutovinova 17.veebruar Ilmar Ehin 28. oktoober Raul Kalja 13. juuli Kalev Margus 09. november Pille Laas-Zoova 15. juuli 65 Ulvi Pärgma-Valmet 19.juuli Laine Armulik-Kruusamägi 02.veebruar Tõnu Vihmaru 16. august Uno Mirme 12. märts Esta Variko-Truus 14. september Ludviga Himberg-Danovski 05. mai Hanno Tünder 13. oktoober Helgi Koppelmaa-Kruusa 10. juuli Raivo Parts 11. november Marvi Kibe-Nikolai 10. august Mihkel Klementsov 29. september Milvi Laiksoo-Sündema 14. september Toomas OI lesk 22. detsember Salme Kangur-Mitt 16. oktoober 35 60 Indrek Salk 05. aprill Reet Vääri-Pärtel 12. jaanuar Marian Vahuri 15. aprill Helmut Moppel 24. mai Jaak Jürimäe 16. mai Helle-Mall Kõlvart 03. juuli Kaia Laur 04. september Peeter Zoova 09. august Ilona Taagel-Kard 24. november Leili Soima-Olmet 19. august 30 Elgi Kurul-Kaiv 26. august Priit Tamm 13. veebruar Kai Helmja-Turban 17. september Nelli Lissina 09. aprill Marju Punane-Koka 23. detsember Tiina Vilpart 04. mai 55 BirgitStrikholm 01.juuli Urve Tammsalu- Viitkin 13. veebruar 25 Elvi Tamm-Busanov 21. märts Katrin Karotamm-Herm 21. aprill Pille Reimann-Paavel 16. aprill Mari Tallo 09. juuni Asta Männiku-Adamson 25. august Andrei Silin 26. august Tiiu Peterson-Kanna 11. september Kersti Mäestu-Liblikmaa 15. november Robert Närska 21. september Katrin Männiku 08. detsember Lii Kõnnusaar-Vainberg 19. detsember 20 Jüri Peterson 28. detsember Kersti Paldis 25. september 50 Harri Hiiesalu 19.veebruar Tiiu Murumets-Keres 14. mai -55-

IN MEMORIAM Henn Elmet 04.04.1941 - 29.08.2002 Eesti sõudesportlaste peret on tabanud valus kaotus. Lakkas tuksumast Henn Elmeti süda. Henn Elmet sündis 4. aprillil 1941. aastal Tartus. Lõpeta­ nud 1954. aastal Tartu V Keskkooli, jätkas ta õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille lõpetamisel 1965. aastal omandas insener-maakorraldaja elukutse. Juba üliõpilasena töötas Henn Elmet aastatel 1960-1962 ja 1964-1965 "Eesti Põl­ lumajandusprojekti" insenerina, oli 1962-1964 Tartu linna TSN Täitevkomitee ehitus- ja arhitektuuriosakonna geodeet, seejä­ rel töötas aastatel 1966-1968 Eesti Põllumajanduse Akadee­ mias assistendina, 1968-1969 Tartu linna peamaakorraldajana, 1969-1980 NSVL Teaduste Akadeemia Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti Filiaali juhtiva inseneri ja vanemteaduri­ na ning 1985-1991 uurimisgrupi juhina, 1991-1992 Tartu Üli­ kooli teadurina. 1992. aastal siirdus Henn Elmet tööle Eesti Põllumajanduse Ülikooli, kus oli aastatel 1992-1993 maainse­ neri instituudi direktor, 1993-1998 teadusprorektor, aastast 1998 rektor. Henn Elmet täiendas oma ametialaseid teadmisi Rootsis (1990,1999), Soomes (1991), USA-sja Kanadas (1993), Inglis­ maal (1994) ja Taanis (1994,1998). Ta õpetas geodeesiat, maa­ korraldust ja kinnisvara hindamist, tema teaduslike uurimus­ tööde valdkonda kuulusid maakorralduse, optimaalse maaka­ sutuse planeerimise, maade majandusliku hindamise jt. maa­ eluga seotud teemad. 1974. aastal kaitses Henn Elmet majanduskandidaadi kraa­ di, 1993. aastal omistati talle professori kutsenimetus, 1976. aastal NSV Liidu teaduspreemia. Üliõpilasena pühendus Henn Elmet sõudespordile. Aja­ vahemikul 1962-1970 võitis ta kaheksal korral Eesti meistritiitli, oli 1962. aastal NSV Liidu II grupi meistrivõistluste esikoha omanik kaheksapaadil, 1968. aastal NSV Liidu karikavõistlus­ tel kolmas roolijaga kahepaadil, 1965. aastal võitis NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlustel pronksmedali roolijaga nelja- ja kaheksapaadil. 1971. aastal omistati Henn Elmetile NSV Lii­ du meistersportlase nimetus. Henn Elmet oli aktiivne ühiskonnategelane, olles aastast 1994 Eesti Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu ja aas­ tast 1995 Eesti Vabariigi maareformi komisjoni liige. Henn Elmet tegutses agaralt ka sõudmisvaldkonnas. Ta oli aastatel 1983- 1989 Eesti Sõudespordi Föderatsiooni presiidiumi liige, aasta­ tel 1989-1990 Eesti Sõudeliidu juhatuse liige, aastatel 1990- 2001 Eesti Sõudeliidu viitsepresident, jätkates pärast seda ju­ hatuse liikmena. 1993. aastal omistati Henn Elmetile Rahvus- kategooria sõudekohtuniku nimetus. Henn Elmet avaldas sõud- misalaseid kirjutisi "Postimehes", "Spordilehes", "Eesti Sõud- jas", tegi kaastööd ajalooraamatule "Eesti sõudespordi ajalu­ gu". Sõudespordi kõrval harrastas Henn Elmet tennist ja suu­ satamist, osaledes paljudel Tartu suusamaratonidel. Henn Elmet on mitme teadusliku uuringu autor. Tema su­ lest on ilmunud: "MeTO^HKa onTHMH3aunH CTpyKTypbi noceB- HMX nnouia^efi H pa3MemeHH« ceBOOõopoTOB" (Moskva, 1978), "Die Bodenreform in Estland, ihr gegenwärtiger und ihre nächste Zukunft" (Berliin, 1996). Henn Elmet oli avatud, suhtlemisaldis, sõbralik, heasüdamlik ja abivalmis, hinnatud ja oodatud kaaslane sõudjate ringkon­ nas, kes kunagi ei öelnud ära ka kõige raskemast ja keeruka­ mast ülesandest, otsides antud ülesande täpseks ja korrekt­ seks täitmiseks optimaalsemat lahendust. Eesti sõudjate pere langetab sügavas leinas pea Henn Elmeti mälestuseks ja avaldab südamlikku kaastunnet lahku­ nu omastele. -56-

Vsevolod Jõgi 03.04.1924-13.03.2003

Vsevolod Jogi sündis 3. aprillil 1924. aas­ Tallinna "Kalevi" paarisaeru kahe-ja roo­ tal Virumaal Narva vallas Venkülas. lijaga neljapaadil. V Jõgi õppis aastail 1931-1938 Ven- Aktiivse seltsitegelase ja organisaa­ küla Algkoolis, sõjajärgseil aastail Tal­ torina seisis V Jõgi pärast II Maailma­ linna XI Keskkoolis ja Tallinna Ehitus- sõja lõppu Eestis sõudespordi taaselus­ mehaanika Tehnikumis, mille lõpetas tajate esireas. Ta oli aastail 1949-1951 1964. aastal metallide lõiketööstuse teh- "Punase Reti" sõudesektsiooni juhatu­ nik-tehnoloogi diplomiga. se liige ja 1949-1953 spordiühingu "Ka­ Kogu oma töömehetee kuni pensio­ lev" vabariikliku sõudesektsiooni presii­ nilejäämiseni 1992. aastal oli V Jõgi Raa­ diumi esimees. diotehase "Punane Ret" tööline, kus juh­ 1951. aasta 28. jaanuaril valiti V Jõgi tis ka 1950-ndate aastate algul tehase Eesti Vabariikliku Sõudesektsiooni esi­ ametiühingu organisatsiooni tegevust. meseks esimeheks, millisel ametipostil ta V Jõgi huvitus veespordist, mis viis juhtis Eesti sõudeelu korraldamist sekt­ ta Piritale Tallinna "Kalevi" Jahtklubis­ siooni teise pleenumini 5. aprillil 1953. sõudespordi sõjajärgset esimest juhti se, kus tegeles purje-ja sõudespordiga. aastal. Vsevolod Jõgi ja avaldavad südamlikku 1950. aastal tuli V Jõgi kahekordseks Eesti Sõudeliit ja "Eesti Sõudja" toi­ kaastunnet lahkunu abikaasale ning poeg Eesti meistriks sõudmises roolimehena metus mälestavad kurbusega vabariigi Toomasele ja õele perekondadega.

' Avo Kaljulaid 04.05.1936-14.03.2003 Avo Kaljulaid sündis 4. mail 1936. aastal dikooli võrkpalliosakonnas ning spordi­ Pärnus. ühingus "Spartak". Lõpetanud 1954. aastal Pärnu I Kesk­ Paralleelselt võrkpalliharrastusega kooli, jätkas A.Kaljulaid õpinguid Tartu alustas A.Kaljulaid ka sõudetreeninguid. Riiklikus Ülikoolis, mille kehakultuuritea­ Vedades kaht vankrit - võrkpalli ja sõud­ duskonna ta lõpetas 1958. aastal kehali­ mist, jõudis A.Kaljulaid 1958. aastal Eesti se kasvatuse õpetaja ja võrkpallitreene- meistritiitlini Tartu kaheksapaadi koos­ ri diplomiga. seisus treener Ülo Tölpi juhendamisel. Samal aastal alustas A.Kaljulaid oma Oma sportlastee parimad tulemused tööalast tegevust spordiühingu "Jõud" saavutas A.Kaljulaid võrkpallis. Ta on Kesknõukogus võrkpallitreeneri ja spor- kolmel aastal (1961 -1963) järjest tulnud dipedagoogina. 20-aastase sporditöö Eesti meistriks Tallinna Pedagoogilise järel siirdus A.Kaljulaid tagasi sünnilin­ Instituudi ja Tallinna "Kalevi" meeskon­ na, kus töötas pensionilejäämiseni Pär­ na koosseisus, võitis 1956. aastal NSV nu ehitusettevõtetes profülaktika ja ohu­ Liidu maaspordiühingute meistrivõist­ tustehnika vaneminsenerina ning puu­ lustel pronksmedali ning kuulus 1963. sepana. aastal NSV Liidu Rahvaste Spartakiaa­ Võrkpalliföderatsiooni presiidiumi liik­ Spordi juurde tuli A.Kaljulaid Pärnu dil 8. koha saavutanud Eesti koondvõist­ meskonda. III Mittetäieliku Keskkooli õpilasena, õp­ konda. 1963. aastal omistati A.Kalju- Eesti Sõudeliidu juhatus ja "Eesti pides suure spordi aabitsatõdede tund­ laidile NSV Liidu meistersportlase nime­ Sõudja" langetavad leinas pea Avo Kalju- mist Helgi Kuuda-Vetsi ja Melvin Danieli tus võrkpallis. laidi sarga ees ja avaldavad südamlikku juhendamisel ning jätkates oma sport- Aktiivse sporditegelasena kuulus kaastunnet lahkunu abikaasale ja tütrele laskarjääri Pärnu Laste ja Noorte Spor­ A.Kaljulaid aastatel 1961-1965 Eesti NSV perekonnaga. EESTI SÕUDELIIDU INFOBLOKK

Eesti Sõudeliit Regati pst. 1, 11911 Tallinn Tel. 0639 8675 Faks: 0639 8653 e-mail: estonianrowing @hot.ee Eesti Sõudeliidu juhatus 06408 300 Viitsepresident Robert Närska Eesti Maapanga peadirektor robert.narska @mail.ee 051 58315 Viitsepresident Mihkel Klementsov Estover-Kaubanduse osakonnajuhataja mihkel.klementsov ©estover. 0630 0200 Liikmed: Peeter Allik ENIRO Eesti AS-i juhataja peeter.allik @eniro.ee Tõnu Endrekson SK "Pärnu" tegevsõudja 056 903160 Arne Graumann AS If Eesti Kindlustus 043 36 518 Viljandimaa esinduse juht 051 44573 arne.graumann @ mail.ee; [email protected] Ants Kiviselg Eesti Kaitseväe personaliosakonna ülem 06951 010 ants.kiviselg ©maikee Tanel Kliiman AS K&P Ehitus ehitusdirektor [email protected] Reet Palm SK "Kalevi" sõudetreener 044 35 810 052 52108 matti ©estpak.ee Marian Vahuri OÜ Realstar juhatuse liige 050 14012 Ivar Virkus In Pro&Partners nõukogu esimees 06461 188 056 244414 Eesti Sõudeliidu revisjonikomisjon Esimees Jaan Vaiksaar SAK 'Tartu" juhataja 050 37554 saktartu ©hot.ee Liikmed: Krista Kungla OÜ Jugenti Tartu müügiesindaja 051 77366 Ruth Vaar Viljandi SK treener 056 483 053 RUTH.SOUD ©mail.ee

Eesti Sõudeliidu töötajad Peasekretär Eduard Laur 06398 675 051 61870 [email protected] Peatreener Jaan Tults 06398 675 055 41325 [email protected] Büroo juhataja Kaia Laur 06398 675, 050 35 034 estonianrowing ©hot.ee -58-

Sõudoklubid

"Aeron" 056 282 104 Tallinna SK Sõudebaasi tee 21 President Mati Villsaar 13517 Tallinn 0657 4864 TÜ Akadeemiline Spordiklubi Ujula 1 President Marian Vahuri 0660 4913 51013 Tartu Treener Igor Prosvirnin 050 12386 07 334 068 President Ülo Tölp 07 334 068 SAK "Tartu' Ranna tee 3 Treener Jüri Kurul 050 67255 51013 Tartu 07 352 415 "Kalev" Suur-Jõe 50B President Aksel Kivi 07 361 111 80042 Pärnu 044 32 456 President Matti Killing 050 63809 Viljandi SK Ranna pst. 6 Treener Reet Palm 044 32 456 71003 Viljandi 052 52108 President Indrek Ilves 050 11874 Treener Ruth Vaar 056 483 053 "Pärnu" Rääma 27 80039 Pärnu "Viiking" Võidu 4 044 26 484 20609 Narva President Margus Tammekivi 044 31 325 President Ivan Mastakov 035 73 504 Treener Mihkel Leppik 051 54 022

Sõudebaasid

"Energia" Jõe 1 20609 Narva Tartu Linna SE Ranna tee 3 035 73 504 51013 Tartu Juhataja Ivan Mastakov 035 73 504 Juhataja Jaan Vaiksaar 050 37554 Treener Valeri Osmokesku 055 28152 Treener Jüri Kurul 050 67255

Tartu Ülikooli Emajõe Ranna tee 1 Sõudebaasi tee 21 Haabersti Vaba Aja Keskus Sõudebaas 51013 Tartu Harku SB 13517 Tallinn Juhataja Ülo Tölp 07 334 068 0657 4864 Juhataja Priit Tasane 050 20991 Viljandi SK Ranna pst. 6 [email protected] 71003 Viljandi "Kalev" Suur-Jõe 50B Juhataja Mati Jürisson 052 00454 80042 Pärnu Treener Ruth Vaar 056 483053 044 38 766 Juhataja Matti Killing 050 63809 Treener Roman Lutoškin 044 38 766

"Pärnu" Rääma 27 80039 Pärnu 044 43 797 Juhataja Arvo Loorits 050 13609 Treenerid Tatjana Jaanson 044 26 484 Raini Lelle 044 26 484 [email protected] Spordi koolid Viljandi SK Vaksali 4 Narva "Energia" Võidu 4 21006 Narva 71020 Viljandi 035 73 504 Direktor Urmas Müür 043 33 533 Direktor Ivan Mastakov 035 73 504 urmasm ©viljandimaa.ee Treener Sergei Gluško 055 11443 Treener Ruth Vaar 056 483053

Pärnu "Kalev" Ringi 14A 80014 Pärnu Direktor Anu Tammik 044 59 684 Treener Ulvi Lutoškin 044 38 776 Ulvi.Lutoskin@mail ee -59-

Toimetuselt

Lugupeetud "Eesti Sõudja" lugeja! TOIMETUS Sinu käes on meie ajakirja 11. number ja aktivistid, sõudespordi veteranid: Tõnu jääb Sinu otsustada, kas aastakirjas trü­ Endrekson, Jarek Mäestu, Jaan Tults, kitu Sind ka rahuldab või mitte. Mihkel Klementsov, Ruth Vaar, Veljo Peatoimetaja: Hugo-Herbert Artma Käesolevas numbris jätkas toimetus Kalep, kes oma igapäevaste asjatoime­ Voorimehe 14, väljakujunenud traditsioone: juhtkiri tuste kõrvalt ei peljanud sulepead kätte 80032 Pärnu mõnelt endiselt sõudjalt-ühiskonnatege- võtta, et oma mõtteid ja seisukohti aas­ tel. 044 31 788 laselt, kelleks seekord on Eesti üks kuul­ takirja veergudele kirjapanduna järgmis­ samaid sõudjaid Aino Milodan-Pajusa- te põlvkondade sõudjatele ja sõude­ Toimetuse kolleegium: lu; sõudespordi ajaloo kajastamine sõ­ spordi huvilistele säilitada. Mihkel Klementsov Kaia Laur nas ja pildis; vajaliku info avaldamine Eesti Sõudeliidu peasekretär hr. Eduard Peeter Mardna ning loomulikult ka õnnesoovide rubriik, Laur on välja käinud veksli kavatsusega Vahur Mäe kus on kirjas kõik need, kelle eluteel täi­ "Eesti Sõudja" üles panna interneti lehe­ Jarek Mäestu tub nulli või viiega lõppev aastaarv. Kah­ külgedele. See on igapidi väärt ja asjalik Silver Tammik juks ei ole viimane rubriik täielik, sest ettevõtmine, mille abil jõuavad kõige värs­ Jaan Tults meil puudub ligikaudu 500 endise ja prae­ kemad sõnumid ja uudised iga asjahuvili­ Ülo Tölp guse tippsõudja, aktivisti, treeneri, klu­ seni. Kahjuks aga ainult nendeni, kel on Keeletoimetaja: bijuhataja jt. asjaosaliste ankeedid, nen­ võimalus internetti kasutada. Virve Pillau de omad, kelle tegemised-toimetamised Toimetus on seisukohal, et elektroo­ väärivad jäädvustamist. niline "Eesti Sõudja" ei tõrju välja trüki­ Väljaandja: Küllap märkas tähelepanelik lugeja, kojas ilmavalgust nägevat "Eesti Sõud- Eesti Sõudeliit et aastakirja tiitellehel ei ole tavapärast jat", ja et ka järgmiste aastate jürikuu lõ­ Regati pst. 1,11911 Tallinn tel. 0639 8675 Eesti Sõudeliidu presidendi soovisõnu- pupäevil hoiab iga sõudehuviline oma faks 0639 8653 mit, kuna Eesti Sõudeliidul ei ole hetkel käes trükilõhnalist aastakirja järjekord­ e-mail: [email protected] presidenti (aastakirja kokkukirjutamise set numbrit. ajal, märts 2003), sest Tarmo Kõuts as­ "Eesti Sõudja" toimetus soovib iga­ Trükk: tus tagasi ja Liidupäeval (Viljandis, 25. le oma lugejale, vabariigi kogu sõudjate- Spin Press jaanuaril) uut mantlipärijat ametisse ei perele edurohket ja õnnerikast 2003. aas­ Regati pst. 1,11911 Tallinn tel. 0639 8734 valitud. Polnud kandidaati!? Toimetus tat ning kõikide ootuste ja soovide täi­ faks 0639 8733 loodab, et presidendi soovisõnade puu­ tumist! dumine ei mõjuta meie aastakirja käes­ oleva numbri sisulist taset. "Eesti Sõudja" toimetus Ka selles numbris on meie autorite kollektiiv kõik teada-tuntud tippsõudjad, -60- Sisukord

KODULINNAST LAIA MAAILMA - Aino-Eliise Milodan-Pajusalu 2

MÕTTEID AUTOROOLIS PÄRNU - SEVILLA - Jaan Tults 5

KÜMME AASTAT LITSENTSITUNNISTUSI - Hugo-Herbert Artma 9

PEATOIMETAJA VEERUD 11

KÕIGE TUBLIMA EESTLASE PIDU 13

KAKS KORDA VIIES KOHT 15

EESTI ÜLIÕPILASED ROBIN HOODI KODUKANDIS - Jarek Mäestu 17

KUIDAS ME SUVEL TŠEHHIS KÄISIME - Ruth Vaar 19

BRITANNIAS "KUIVAL MAAL" SÕUDMAS - Tõnu Endrekson 22

DRAAKON-PAATIDEST - Veljo Kalep 23

EESTI SÕUDESPORDI BIOGRAAFILINE LEKSIKON 24

SÕUDETEHNIKAST JA INVENTARIST 26

SÕUDESPORDI AJALUGU SÕNAS JA PILDIS 28

UUGU-ÄRBÄRT PAJATAB 31

EESTI SÕUDMINE 2002 32

EESTI SÕUDMINE 2003 43

2003. AASTA SÕUDEVÕISTLUSTE KALENDER 45

EESTI 2003. AASTA SÕUDEVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 46

EESTI SÕUDESPORDI 2002. AASTA PARIMAD 49

MÕNE LAUSEGA 49

ÕNNITLEME! 50

IN MEMORIAM 55

EESTI SÕUDELIIDU INFOBLOKK 57

TOIMETUSELT 59

Esikaane foto: Aino-Eliise Milodan-Pajusalu new balance ä 2002. aasta parimateks meessõudjateks tunnistatud Tõnu Endrekson (vasakult), Andrei Silin, Igor Kuzmin ja Silver Sonntak oma paarisaeru neljapaadiga treeningusõidul Narva jõel enne maailmameistrivõistlusi augustis 2002.

EESTI SOUDELIIT tSTONIAN ROWING ASSOCIATION