Setomaa2005 ENG.Pdf
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Setomaa Vald
RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku -
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna -
Setomaa Valla Arengukava 2019-2028
Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 29.09.2019 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2019-2028 2019 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2028 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine ................................................................................................................................................. -
Ksh Aruande Eelnõu Menetlemise Tulemused
Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2020 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Versioon 1 (eelnõu avalikustamisele) Kuupäev 2.10.2020 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Aide Kaar, Moonika Lipping, Jüri Hion, Ingo Valgma, Kadri Vaher Esikaane foto: Tobrova tsässon (26.09.2019). Autor: Eike Riis, Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2017-0064 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 151 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 16 2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 16 2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 17 2.3. Planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled ............................................. 18 3. SEOS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE -
Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali -
Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al. -
LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD .................................................................................... -
Igal Kandil Oma Lugu
Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -
Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede