DOCSLIB.ORG

Rahvusülikooli Omad Ja Võõrad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLIV RAHVUSÜLIKOOLI OMAD JA VÕÕRAD Tartu Ülikooli muuseum 2016 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2016 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0992-3 (trükis) ISBN 978-9985-4-0993-0 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Väljaannet toetab riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu Kaanepilt: Enn Põldroos, „Universitas Tartuensis“, 1982. Seinamaal asub Tartu Ülikooli peahoones rektoraadi ruumes (TÜM). Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Toomas Hiio Meie võõrad ja meie omad. Saksastumisest, ülikooliharidusest ja karjäärist Heinrich Rosenthalist Feliks Urbanini . .9 Our strangers and our own: University education, career and Ger - m anization of Estonians from Heinrich Rosenthal to Feliks Urban . 33 Ülo Matjus Omad ja võõrad „Eesti mõtteloo“ taustal . 37 Our own and alien in the context of the Estonian history of thought . 47 Silvi Salupere Juri Lotman ja semiootika Tartu Ülikoolis . 49 Juri Lotman and semiotics at the University of Tartu . 67 Anu Põldsam Keele ja meele rollist võõrast omaks saamise teel professor Lazar Gulkowitschi näitel . 68 On the role of language and spirit in the process of becoming “one of our own” upon the example of Professor Lazar Gulkowitsch . 80 Terje Lõbu Eesti ülikool versus saksa keel. Georg Barkani ja Ernst Masingu juhtum . 81 Estonian university versus the German language. The case of Georg Barkan and Ernst Masing . 94 Marleen Metslaid Poolelijäänud teadustöö. Helmi Kurriku elu keerdkäigud 20. sajandil . 96 Unfinished research. The twists and turns of Helmi Kurrik’s life in the 20th century . 120 3 Anu Raudsepp Keskkooliõpetajate koolitamine sõjajärgses Tartu Riiklikus Ülikoolis . 121 Training high school teachers in post-war Tartu State University . 139 Peeter Müürsepp Teadusfilosoofia humaniora ja realia vahel. Mõtisklus Tartu Ülikooli juhtiva teadus filosoofi elutöö kuuluvusega seonduvast . 141 Philosophy of science between humaniora and realia . 150 Helena Risthein Toomas Pauli keerulised küsimused . 151 The difficult questions of Toomas Paul . 179 David Ilmar Lepasaar Beecher Universitas Tartuensis Enn Põldroosi maalil . 181 Universitas Tartuensis in the painting by Enn Põldroos . 185 Tiina Ann Kirss Eesti ideoloogia 1970. aastate Välis-Eesti mõtteloos . 186 Towards an Estonian Ideology: Debates among Estonians Abroad in the 1970s . 194 Muuseumikogud Tullio Ilomets Ajaloolised fotokaamerad Tartu Ülikooli muuseumis . 195 Historical photo cameras at the University of Tartu Museum 210 Aile Tammiste Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi fotoalbum . 212 Photo album of the Academic Society of Theologians . 223 Kroonika Mariann Raisma, Mairo Rääsk Tartu Ülikooli muuseumi 2015. aasta aruanne . 224 Virge Lell, Terje Lõbu Avakogu valge saali rõdul . 239 4 RAHVUSÜLIKOOLI OMAD JA VÕÕRAD Saateks Seekordne „Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste“ number on pühendatud fundamentaalsele teemale igas kultuuris – kes on omad ja kes on võõrad, kuidas omad võivad vahel võõraks jääda ja võõrad omaks saada. Mis on selliste protsesside taga? Teema sai üles tõstetud kon- verentsil, mille korraldasid Tartu Ülikooli humaniora valdkond ja Tartu Ülikooli muuseum 4. detsembril 2015. Konverents kuulus sar- ja, kus vaadeldakse valdkonniti rahvusülikooli viimase saja aasta arengusuundi. Konverentsi neljas sektsioonis leidsid käsitlemist teemad juurast balletini ja teadusfilosoofiast religioonilooni. Kogumikku võetud ar- tiklid pole kõik sündinud konverentsi ettekannetest, kuid neid ühen- dab omade ja võõraste teema ning side Tartu Ülikooliga. Toomas Hiio vaatleb põhjalikult ja ulatusliku arhiiviainese va- ral Tartu ülikooli astunud eestlaste saksastumist alates 19. sajandi algusest, analüüsides põhjalikult ka rahvuse defineerimist ja selle muutumist ajas. Olemasolevad allikad, mis varem on võibolla targu kasutamata jäetud (näiteks 1889. aasta Tartu ülikooli Album Acade- micumi koostajate poolt), lubavad üsna üheselt kindlaks teha tuden- gi pärinemise maarahva seast, mis 19. sajandil tähendas selgelt ees- ti päritolu. Mõneti kummalisel kombel määratleti ka 1930. aastate Eesti Vabariigis eestlus esivanemate kuulumise kaudu 19. sajandil mõne valla nimekirja, tõrjudes linnades elanud rahvuskaaslasi just- kui võõraid. Rohkem jooksis oma-võõra piir siiski mööda tunnetus- likku rahvuspiiri ja artiklis näidataksegi eesti-saksa-eesti rahvusli- ku identiteedi vahetusi uuema ajani välja. 5 SAATEKS Sakslaste omaksvõtt on olnud problemaatiline ka „Eesti mõtte- loo“ raamatusarja autorite valiku puhul. Neist kaalutlustest räägib emeriitprofessor Ülo Matjus oma essees. Sarja on mahtunud mitmeid baltisakslasi, kellega meid seob ühine maa ja küllap ka keeleülene ühine kultuuriruum. Sarjas on kõrvuti ka vastandlike ühiskondlike vaadetega isikuid, nii neid, kelle vaateid me tänapäeval heaks kiida- me, kui ka neid, kelle vaateid me heaks ei kiida (nt Ado Grenzstein), kuid keda peame siiski omaks. Küllap saaks vähemalt sama põneva essee kirjutada neistki, keda sarja võetud ei ole, ja miks ei ole seda tehtud. Silvi Salupere annab ülevaate Juri Lotmani ja tema loodud se- miootika omaksvõtmisest Eesti ühiskonnas. Lotman ise pidas Tartut enesele ainuõigeks elupaigaks, kohalikud ei võtnud teda aga kau- geltki lihtsalt omaks. Ometi on semiootika üle elanud oma loojad ja Lotman endiselt üks Tartu tuntuim teadlane. Väga omapärase tule- muse annab tema kohta kirjutatud Wikipedia artiklite analüüs, kus teised on Juri Lotmani kuuluvust määratlenud. 1930. aastate Tartu Ülikool oli taotluslikult rahvusülikool. See nõudis selget suhestumist teaduse rahvusvahelise iseloomu, oma- riikluse vajaduste ja konkreetsete inimeste isiklike saatustega. Anu Põldsami artikkel juuditeaduse õppejõust Lazar Gulkowitschist, kelle õppetool loodi rahvusvahelise juudi kogukonna toel, on näide juhtu- mist, kus Eesti liberaalne rahvusvähemuste poliitika ja Läti mitte nii liberaalne poliitika tegid Tartust Balti juutide haridus- ja teaduskes- kuse. Gulkowitsch õppis kiiresti ära ka eesti keele ja sai Eesti koda- kondsuse, kuid hukkus Teise maailmasõja aegseis repressioonides. Mõneti teistmoodi suhtuti saksa keelt kõnelevatesse professori- tesse arstiteaduskonnas. Kui algul oli saksa keelt kõnelevate profes- sorite kasutamine paratamatu, siis sedamööda, kuidas kasvas pea- le võimekaid noori omade seast, hakati ka üha enam viltu vaatama saksakeelsetele õppejõududele. Terje Lõbu annab ülevaate kahest erineva lahenduse leidnud juhtumist. Georg Barkan, juudi päritolu rahvusvaheliselt tuntud farmakoloog, sunniti puuduliku keeleosku- se tõttu lahkuma (tema tee viis USA-sse ja arvestades järgnevaid sündmusi, jäi ta võibolla just tänu sellele ellu). Kohalikust baltisaksa keskkonnast pärit Ernst Masingu saksakeelseid loenguid aga peeti tudengitele isegi kasulikuks ja tema võis rahulikult ülikoolis jätkata. 6 SAATEKS Ehk on seegi teaduse omade ja võõraste kontekstis märgiline, et nende hulka, kellest selles numbris kirjutatakse, on sattunud vaid üks naine, kuigi tänapäeval on Eestis humanitaarvaldkond enamas- ti feminiseerunud. Marleen Metslaid kirjutab kahe sõja vahelise aja etnoloogist Helmi Kurrikust, kelle elutööks sai raamat „Eesti rahva- rõivad“. Olles oma kutsumuse leidnud alles 40. eluaastates, tuli tal jätkata paguluses ja ta on tänapäeva Eesti avalikkusele üsna tund- matu. 1930. aastate rakendusliku etnoloogia liin, millega tegeles ka Helmi Kurrik, vaatas korraga nii olevikku kui tulevikku, nähes kul- tuuripärandi säilitamise tähtsust identiteedi tugevdamiseks. Anu Raudsepa artikkel viib meid sõjajärgsesse Eestisse, kus nõu- kogude võimu ees seisis küsimus, kuidas teha võimalikult kiiresti kapitalistliku Lääne käsilastest nõukogude inimesed. Võtmeposit- sioonil pidid selles töös olema kahtlemata õpetajad ja seepärast tuli nende õpetamine võtta kõige tugevama parteilise kontrolli alla. Seni pole just sageli küsitud, miks Tartu ülikoolis pärast sõda õpetajakoo- litus üldse alles jäeti, ka pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi loomist, kui see Nõukogude Liidus üldiselt tingimata nii ei olnud. On üsna kindel, et õppejõudude maailmavaatest tulenevalt andis Tartu ülikool Eestile palju eestimeelseid õpetajaid, kes oma vaiksel moel suutsid loosungite varjus hoida elus isamaatunnet veel mitmes põlv- konnas. Mõnikord võib teadlane võõraks jääda oma teadusharu iseloomu tõttu – selline on näiteks teadusfilosoofia, mis justkui ei kuulu päri- selt ei reaal- ega humanitaarteaduste hulka. Peeter Müürsepp ana- lüüsib sel taustal Eesti tuntuima teadufilosoofi Rein Vihalemma elu ja tööd. Kunstiajaloolane Helena Risthein kirjutab vaimulik Toomas Pau- list, kellele 2014. aastal anti kõrge tunnustus, Rahvusmõtte auhind. Eesti ühiskond on valdavalt sekulaarne ja kirikutegelastel on sil- mapaistmiseks vaja tugevat karismat ja teravat mõistust. Seda on Toomas Paulil ilmselt ka jätkunud, sest ta on osanud köita nii peene hingeeluga kultuuritegelasi kui ka igavledes mobiili näppivaid noo- rukeid. Väga omapärane ja allikaväärusega on artiklis ära toodud 1950. aastate Läänemaal läbi viidud küsitlus. Välis-Eestis kasvanud Tiina Ann Kirsi artiklist võime lugeda, kuidas ajal, mil Kodu-Eestis oli juba päris hästi ära õpitud nõuko- 7 SAATEKS gude ühiskonnas hakkamasaamine, seisis Välis-Eesti
Recommended publications
  • Sprache Erkenntnis Bedeutung

    Sprache Erkenntnis Bedeutung

    Das Dahlem Humanities Center der Freien Universi- veranstaltungsorte Sprache tät und das Simon-Dubnow-Institut an der Universi- Leipzig, 18. Oktober 2012 | 9.30–18.00 Uhr tät Leipzig veranstalten gemeinsam die zweitägige, Simon-Dubnow-Institut Goldschmidtstraße 28 Erkenntnis internationale Konferenz »Sprache, Erkenntnis und 04103 Leipzig Bedeutung. Deutsch in der jüdischen Wissenskul- Bedeutung tur«, bei der es um Fragen der deutschen Sprache Deutsch in der im Kontext der Transformation der jüdischen Kultur Berlin, 19. Oktober 2012 | 9.30–19.30 Uhr Freie Universität Berlin jüdischen in der Moderne gehen wird. Als eine kosmopo- »Rostlaube« Wissenskultur litische Sprache des Lernens und Wissens fand Seminarzentrum, Raum L 116 Deutsch unter den europäischen Juden ein hohes Habelschwerdter Allee 45 Maß an Akzeptanz. Vor allem die in deutscher Spra- 14195 Berlin-Dahlem Kooperationskonferenz des che und an deutschen akademischen Einrichtungen Simon-Dubnow-Instituts für jüdische Geschichte und Kul- erzielten herausragenden wissenschaftlichen Er- tur an der Universität Leipzig folge zogen vornehmlich in der zweiten Hälfte des und des 19. Jahrhunderts und in den ersten Jahrzehnten des Dahlem Humanities Center, Freie Universität Berlin 20. Jahrhunderts jüdische Intellektuelle aus dem östlichen Europa, aber auch aus Übersee, so den Vereinigten Staaten, an. Die vielfältige Bedeutung von Sprache manifestiert sich jenseits ihrer Geltung Dahlem Humanities Center als Kommunikationsmittel, da in ihr spezifische her- meneutische und epistemologische Konstellationen aufgehoben sind. Von dieser Überlegung ausgehend will die Tagung sich der Wirkung des Deutschen als einer jüdischen Sprache in den verschiedenen Bereichen der Geisteswissenschaften, vor allem 18.–19. Oktober 2012 der Verbreitung und Transformation von Wissen, widmen. Leipzig, 18. Oktober 2012 | 9.30–18.00 Uhr Berlin, 19.
  • Download New Glass Review 17

    Download New Glass Review 17

    NewGlass The Corning Museum of Glass NewGlass Review 17 The Corning Museum of Glass Corning, New York 1996 Objects reproduced in this annual review Objekte, die in dieser jahrlich erscheinenden were chosen with the understanding Zeitschrift veroffentlicht werden, wurden unter that they were designed and made within der Voraussetzung ausgewahlt, dal3 sie inner- the 1995 calendar year. halb des Kalenderjahres 1995 entworfen und gefertigt wurden. For additional copies of New Glass Review, Zusatzliche Exemplare der New Glass Review please contact: konnen angefordert werden bei: The Corning Museum of Glass Sales Department One Museum Way Corning, New York 14830-2253 Telephone: (607) 937-5371 Fax: (607) 937-3352 All rights reserved, 1996 Alle Rechte vorbehalten, 1996 The Corning Museum of Glass The Corning Museum of Glass Corning, New York 14830-2253 Corning, New York 14830-2253 Printed in Frechen, Germany Gedruckt in Frechen, Bundesrepublik Deutschland Standard Book Number 0-i 1-137-8 ISSN: 0275-469X Library of Congress Catalog Card Number Aufgefuhrt im Katalog der Library of Congress 81-641214 unter der Nummer 81-641214 Table of Contents/lnhalt Page/Seite Jury Statements/Statements der Jury 4 Artists and Objects/Kunstlerlnnen und Objekte 12 Some of the Best in Recent Glass 32 Bibliography/Bibliographie 40 A Selective Index of Proper Names and Places/ Ausgewahltes Register von Eigennamen und Orten 71 Jury Statements lthough Vermeer still outdraws Mondrian, it seems to me that many uch wenn Vermeer noch immer Mondrian aussticht, scheint mir, Amore people have come to enjoy both. In this particular age of AdaB es immer mehr Leute gibt, denen beide gefallen.
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
  • Nõva-Osmussaare Hoiuala Kaitsekorralduskava 2010-2014

    Nõva-Osmussaare Hoiuala Kaitsekorralduskava 2010-2014

    2010-2019 Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014 2010-2019 1 Keskkonnaamet, 2010. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014. 33 lk. Kaitstud kaitsekorralduskavade komisjonis: ............ 29. aprill 2010 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr .............................................. 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 I Nõva - Osmussaare hoiuala üldiseloomustus ............................................................................... 5 1.1. Hoiuala kirjeldus .............................................................................................................. 5 1.2. Maa- ja veeala kasutus ning huvigrupid ........................................................................... 5 1.2.1. Maaomand ning maa- ja veeala kasutus ................................................................... 5 1.2.2. Huvigrupid ................................................................................................................ 6 1.3. Kaitsekord ja kaitse-eesmärk ............................................................................................... 7 II Hoiuala loodusväärtused ............................................................................................................. 8 2.1. Elupaigatüübid ..................................................................................................................... 8 2.2. Liigid ...................................................................................................................................
  • Estonian Art 1/2013 (32)

    Estonian Art 1/2013 (32)

    Estonian 1/2013Art 1 Evident in Advance: the maze of translations Merilin Talumaa, Marie Vellevoog 4 Evident in Advance, or lost (and gained) in translation(s)? Daniele Monticelli 7 Neeme Külm in abstract autarchic ambience Johannes Saar 9 Encyclopaedia of Erki Kasemets Andreas Trossek 12 Portrait of a woman in the post-socialist era (and some thoughts about nationalism) Jaana Kokko 15 An aristocrat’s desires are always pretty Eero Epner 18 Collecting that reassesses value at the 6th Tallinn Applied Art Triennial Ketli Tiitsar 20 Comments on The Art of Collecting Katarina Meister, Lylian Meister, Tiina Sarapu, Marit Ilison, Kaido Ole, Krista Leesi, Jaanus Samma 24 “Anu, you have Estonian eyes”: textile artist Anu Raud and the art of generalisation Elo-Hanna Seljamaa Insert: An Education Veronika Valk 27 Authentic deceleration – smart textiles at an exhibition Thomas Hollstein 29 Fear of architecture Karli Luik 31 When the EU grants are distributed, the muses are silent Piret Lindpere 34 Great expectations Eero Epner’s interview with Mart Laidmets 35 Thoughts on a road about roads Margit Mutso 39 The meaning of crossroads in Estonian folk belief Ülo Valk 42 Between the cult of speed and scenery Katrin Koov 44 The seer meets the maker Giuseppe Provenzano, Arne Maasik 47 The art of living Jan Kaus 49 Endel Kõks against the background of art-historical anti-fantasies Kädi Talvoja 52 Exhibitions Estonian Art is included All issues of Estonian Art are also available on the Internet: http://www.estinst.ee/eng/estonian-art-eng/ in Art and Architecture Complete (EBSCO). Front cover: Dénes Farkas.
  • Tartu Ülikooli Muuseum 2016

    Tartu Ülikooli Muuseum 2016

    TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM 2016 TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM ARUANNE 2016 Tartu Ülikooli Muuseum 2 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 2 MUUSEUM ARVUDES ................................................................................................................................ 6 2.1 Personal 31.detsembri 2016 seisuga töötas muuseumis 39 inimest (täidetud ametikohti 29,45). ........ 6 2.2 Põhifondi suurus 31.12.2016 – 103 703 museaali ................................................................................ 6 2.3 Eelarve (allikas TÜ rahandusosakond) .................................................................................................. 6 2.4 Külastajad .............................................................................................................................................. 6 3 MUUSEUMIKÜLASTUSTE STATISTIKA ................................................................................................. 7 4 OMATULU ................................................................................................................................................... 10 5 EKSPOSITSIOON JA NÄITUSED .............................................................................................................. 13 5.1 Aastanäitus, sh satelliitnäitused ................................................................................................................... 13 5.2 Ühekordsed näituseprojektid
  • Baltic Glass the Development of New Creative Models Based on Historical and Contemporary Contextualization

    Baltic Glass the Development of New Creative Models Based on Historical and Contemporary Contextualization

    Vesele, Anna (2010) Baltic Glass The development of new creative models based on historical and contemporary contextualization. Doctoral thesis, University of Sunderland. Downloaded from: http://sure.sunderland.ac.uk/3659/ Usage guidelines Please refer to the usage guidelines at http://sure.sunderland.ac.uk/policies.html or alternatively contact [email protected]. Baltic Glass The development of new creative models based on historical and contemporary contextualization Anna Vesele A thesis submitted in partial fulfilment of the requirements of the University of Sunderland for the degree of Doctor of Philosophy Faculty of Arts, Design and Media, University of Sunderland April 2010 1 Abstract The aim of this research was to demonstrate the creative potential of a particular type of coloured flat glass. This glass is produced in Russia and is known as Russian glass. The present researcher has refined methods used by Baltic glass artists to create three- dimensional artworks. The examination of the development of glass techniques in Estonia, Latvia and Lithuania was necessary in order to identify these methods and to contextualize the researcher’s personal practice. This study describes for the first time the development of glass art techniques in the Baltic States from the 1950s to the present day. A multi-method approach was used to address research issues from the perspective of the glass practitioner. The methods consisted of the development of sketches, models and glass artworks using existing and unique assembling methods. The artworks underlined the creative potential of flat material and gave rise to a reduction in costs. In conjunction with these methods, the case studies focused on the identification of similarities among Baltic glass practices and similarities of approach to using various glass techniques.
  • Väinamere Hoiuala Maismaaosa, Mõisaküla

    Väinamere Hoiuala Maismaaosa, Mõisaküla

    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.09.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/13 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027 Keskkonnaamet 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 9 1.1 . ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS ............................................................................................... 12 1.3. HUVIRÜHMAD ............................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................. 15 1.5. UURITUS .............................................................................................................. 16 1.5.1. Alal läbiviidud uuringud ja inventuurid .............................................................. 16 1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................... 18 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ....................................................................... 20 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................. 21 2.1. ELUSTIK ..............................................................................................................
  • Konferenzprogramm Sprache, Erkenntnis Und Bedeutung

    Konferenzprogramm Sprache, Erkenntnis Und Bedeutung

    Konferenzprogramm Sprache, Erkenntnis und Bedeutung. Deutsch in der jüdischen Wissenskultur Donnerstag, 18. Oktober 2012 | Leipzig Veranstaltungsort: Simon-Dubnow-Institut, Goldschmidtstraße 28, 04103 Leipzig 09:30 Einführung DAN DINER, Leipzig JOACHIM KÜPPER, Berlin 09:45 Panel I: Sprachvermögen und Wissenschaftskultur I Chair: JOACHIM KÜPPER, Berlin ELAD LAPIDOT, Berlin in התורה תרגום Language as Knowledge. On the Translation of Philosophy and German DANIEL WEIDNER, Berlin „Das große Problem bleibt hier die Sprache“. Jüdische Autoren in der deutschen Bibelwissenschaft und Religionsgeschichte CHRISTIAN WIESE, Frankfurt a.M. Auf Deutsch nach Amerika. Über den Transfer der Wissenschaft des Judentums im 19. und 20. Jahrhundert 12:00 Mittagspause 13:30 Panel II: Sprachvermögen und Wissenschaftskultur II Chair: ARNDT ENGELHARDT, Leipzig ANU PÕLDSAM, Tartu Von Leipzig nach Dorpat. Lazar Gulkowitsch und die deutschsprachige Wissenschaft des Judentums SCOTT SPECTOR, Ann Arbor Elsewhere in the Danube Monarchy. On the Scholarly and Literary Use of German by Jews in the Habsburg Empire SABINE MANGOLD-WILL, Wuppertal Ignaz Goldziher und Gotthold Weil: Deutsch als Wissenschaftssprache der Orientalistik im 19. Jahrhundert 15:45 Kaffeepause 16:15 Panel III: Deutsch in Hebräisch I Chair: SUSANNE ZEPP, Berlin | Leipzig NA’AMA SHEFFI, Sderot Hebrew Translations of German Books: Trends and Directions ANDREAS KILCHER, Zürich Eine untrügliche Präsenz. Die deutsche Klassik in der hebräischen Moderne ca. 18:00 Ende Freitag, 19. Oktober 2012 | Berlin Veranstaltungsort: Freie Universität Berlin, „Rostlaube“, Seminarzentrum, Raum L 116, Habelschwerdter Allee 45, 14195 Berlin-Dahlem 09:30 Panel IV: Deutsch in Hebräisch II Chair: SUSANNE ZEPP, Berlin | Leipzig ITTA SHEDLETZKY, Jerusalem Franz Rosenzweig und Gershom Scholem. Über das Hebräische auf Deutsch RUTH GINSBURG, Jerusalem A Poetics of Untranslatability.
  • Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (Kaldkirjas) on Tehtud Või 2012 Tehtavad Tegevused!

    Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (Kaldkirjas) on Tehtud Või 2012 Tehtavad Tegevused!

    Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (kaldkirjas) on tehtud või 2012 tehtavad tegevused! Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Hooldekodu või pikaravihaigla rajamine Sotsiaalmaja remont Perearsti subsideerimine Eelkooliharidus Saali remont Valve- ja tuletõrje signalisatsiooni paigaldamine Kanalisatsioonitrassi ja sadevete kogumissüsteemi rekonstrueerimine Teede renoveerimine Ventilatsiooni väljaehitamine Köögibloki remont Koridoriakende vahetus Lasteaia juurdeehitus Täiendavate õueatraktsioonide ehitamine Hoonesiseste torustike renoveerimine (va kanalisatsioon) Õuevalgustuse paigaldamine Multimeedia õppevahendite soetamine Kooliharidus Koolibussi soetamine Ventilatsiooni väljaehitamine Õpilaskodu juurdeehitus (Pürksi ANK) Gümnaasiumi õpilaskodu korterite remont Jalgpalliväljaku rajamine Võimlemislinnak + seiklusrada Tööõpetusklasside remont ja sisustuse uuendamine Koolihoone välisfassaad Spordihall-võimla juurdeehitus Kultuur ja raamatukogud Pürksi raamatukogu-teabekeskus Kultuurimaja remont Helitehnika ja muusikariistade soetamine Haridusajaloo almanahhi koostamine ja väljaandmine Noarootsi raamatukogu sisustuse uuendamine Vabaõhulava koos lõkkeplatsiga Vabaaeg ja sport Sutlepa vabaajakeskus koos jõusaaliga Tenniseväljaku kilehall Jõusaali ehitamine (Pürksi) Jõusaali inventari täiendamine Staadioni juurde parkla + skatepark Valgustus liuvälja, korvpalli- ja jalgpalliväljakute juurde Siseujula ehitamine Soojamajandus Katlamaja seadmete renoveerimine Kohaliku biokütuse ümbertöötlemise arendamine Vee- ja kanalisatsioonimajandus
  • ANU PÕLDSAM Lazar Gulkowitsch

    ANU PÕLDSAM Lazar Gulkowitsch

    DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 25 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 25 ANU PÕLDSAM Lazar Gulkowitsch – eine vergessene Stimme der Wissenschaft des Judentums Seine Tätigkeit, sein Werk und seine Wirkung im zeitgeschichtlichen Kontext Usuteaduskonna nõukogu otsusega 29. augustil 2011 on Anu Põldsami doktoritöö „Lazar Gulkowitsch – eine vergessene Stimme der Wissenschaft des Judentums. Seine Tätigkeit, sein Werk und seine Wirkung im zeitgeschicht- lichen Kontext“ (Lazar Gulkowitsch – juuditeaduse (Wissenschaft des Judentums) unustatud esindaja. Tema elu, õpetus ja mõju ajastuloolises kontekstis) lubatud kaitsmisele TÜ usuteaduskonna nõukogus filosoofiadoktori (usuteadus) kraadi saamiseks. Juhendajad: prof em Kalle Kasemaa (Tartu Ülikool) Eelretsensendid: prof Stefan Schreiner (Tübingeni Ülikool) dr Timotheus Arndt (Leipzigi Ülikool) Oponent: prof Stefan Schreiner (Tübingeni Ülikool) Kaitsmine toimub 4. novembril 2011 kell 14.15 TÜ nõukogu saalis ISSN 1406–2410 ISBN 978–9949–19–862–7 (trükis) ISBN 978–9949–19–863–4 (PDF) Autoriõigus: Anu Põldsam, 2011 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 609 דער דריטער וועג וואָס פֿירט צו גאָט, דאָס איז דער וועג פֿון פֿרייד, ווייל גאָט איז פֿרייד און איבערפֿרייד, גאָט איז אייביקייט.1 GELEITWORT Wir stehen immer wieder an einem Scheideweg. Es bleibt eine immerwährende Frage, wie frei wir bei unseren Entscheidungen auf diesem Weg sind. Lazar Gulkowitschs Leben und Werk zeugen sowohl von den äußeren Einflüssen, als auch von innerer Zielstrebigkeit bei der Erfüllung der eigenen wissenschaft- lichen Vision. Als ich als Erstsemestlerin an der theologischen Fakultät der Universität Tartu zum ersten Mal mit dem Biblisch-Hebräischen zu tun hatte, wusste ich noch nicht, dass mich die Faszination dieser Sprache und noch mehr für die dahinter stehende jüdische Gedankenwelt nicht mehr verlassen und der Anfang eines unebenen Weges sein wird, da die Möglichkeiten zur Beschäftigung mit den jüdischen Studien in Estland im Vergleich zu denen in der Zeit Gulko- witschs immer noch sehr gering sind.
  • Title of Thesis Or Dissertation, Worded

    Title of Thesis Or Dissertation, Worded

    TALES OF THE HASIDIM: MARTIN BUBER’S UNIVERSAL VISION OF ECSTATIC JOY AND SPIRITUAL WHOLENESS by CHARLES DAVID HANNA A THESIS Presented to the Folklore Program and the Graduate School of the University of Oregon in partial fulfillment of the requirements for the degree of Master of Arts March 2017 THESIS APPROVAL PAGE Student: Charles David Hanna Title: Tales of the Hasidim: Martin Buber’s Universal Vision of Ecstatic Joy and Spiritual Wholeness This thesis has been accepted and approved in partial fulfillment of the requirements for the Master of Folklore degree in the Folklore Program by: Dr. Dorothee Ostmeier Chairperson Dr. Carol Silverman Member Scott L. Pratt Dean of the Graduate School Original approval signatures are on file with the University of Oregon Graduate School. Degree awarded March 2017 ii © 2017 Charles David Hanna iii THESIS ABSTRACT Charles David Hanna Master of Arts Folklore Program March 2017 Title: Tales of the Hasidim: Martin Buber’s Universal Vision of Ecstatic Joy and Spiritual Wholeness I will examine Martin Buber’s Tales of the Hasidim, and the limits of his concepts of “ecstatic joy” and “spiritual wholeness.” To Buber, Hasidic legends present the possibility of overcoming tensions between the quotidian present and the messianic future, divisions of sacred and profane, divine and self. I argue that Buber does not present clear instructions on how to achieve this unity, so I turn to his other writings on Hasidism in order to trace his definition of “ecstatic joy” and “spiritual wholeness.” While Buber accurately depicts the Zaddik-Hasidim relationship, he downplays the importance of Jewish Law (Halacha) in facilitating the goal of ecstatic joy and spiritual wholeness which he posits as the essence of Hasidism.