DOCSLIB.ORG

Lisana Kadrina Valla Arengukava Eelarvestrateegia

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lisana Kadrina Valla Arengukava Eelarvestrateegia Vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 25.septembri 2013 määrusega nr. 75 Muudetud Kadrina Vallavolikogu 27.augusti 2014 määrusega nr. 16 Muudetud Kadrina Vallavolikogu 28. oktoobri 2015 määrusega nr. 39 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013 – 2025 Kadrina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. KADRINA VALLA ARENGUKAVA 2007-2015 TÄITMINE ................................................... 5 2. KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED .............................. 7 2.1. Rahvastik ja asustus .............................................................................................................. 8 2.2. Juhtimine ja finantsolukord ................................................................................................ 12 2.3 Ettevõtlus ja tööhõive .......................................................................................................... 15 2.4. Maakasutuse struktuur, ruumiline areng ............................................................................. 19 2.5. Tehniline infrastruktuur, keskkonnakaitse .......................................................................... 20 2.6. Sotsiaalne infrastruktuur, vaba aeg, tervis ja sotsiaalne kaitse ........................................... 29 2.7. Koondhinnang Kadrina valla arengule ............................................................................... 36 3. KADRINA VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL .......................................... 46 3.1. KADRINA VALLA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ...................................................... 46 3.2. KADRINA VALLA EESMÄRGID JA ÜLESANDED ...................................................... 47 3.2.1. Juhtimine ..................................................................................................................... 47 3.2.2. Elukeskkond ................................................................................................................ 47 3.2.3. Ettevõtluskeskkond ...................................................................................................... 49 3.2.4. Haridus ........................................................................................................................ 49 3.2.5. Sotsiaalne heaolu ......................................................................................................... 50 3.2.6. Kultuur, sport, noorsootöö, kodanikuühiskond ........................................................... 50 4. INVESTEERINGUTE KAVA 2015-2019 ................................................................................. 52 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMINE ........ 67 6. ARENGUKAVA SEIRE JA AJAKOHASTAMINE .................................................................. 68 2 SISSEJUHATUS „Kadrina valla arengukava 2013-2025” (vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 25. septembri 2013. a määrusega nr 75) on muudetud Kadrina Vallavolikogu 27.08.2014 määrusega nr 16 „Kadrina valla arengukava aastateks 2013-2025 muutmine“. Kadrina valla arengukava aastateks 2013-2025 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil, kuhu jääb ka Euroopa Liidu struktuurfondide periood 2014-2020. Arengukava koostamist alustati 2012. aasta alguses ja kinnitati vallavolikogu poolt 2013. aasta septembris. Seni oli valla arengu kavandamise aluseks eelmine arengukava – Kadrina valla arengukava 2007-2015, mis käesoleva dokumendi kinnitamisel muutub kehtetuks. Kadrina valla arengukava 2013-2025 juurde kuulub lisana Kadrina valla arengukava eelarvestrateegia. Kadrina valla arengukava 2013-2025 on aluseks riiklike investeeringute, struktuurifondide ja muude vahendite taotlemisel, Kadrina vallale rahaliste kohustuste võtmisel ja valla eesmärkide täitmisel. Arengukava investeeringutekava on aluseks iga-aastase vallaeelarve koostamisel. Arengukava koostamise aluseks on kohaliku elu erinevate valdkondade praegune olukord ning nende valdkondade võimalikud tulevikusuunduimused Iga valdkonna all on teostatud SWOT- analüüs, loodud valdkonna visioon ning seatud arengueesmärgid. Arengukava osaks on investeeringutekava, mis määrab lähiaastate (5 aastat) tehtavad olulisemad investeeringud. Investeeringutekavas on toodud konkreetsed investeeringud koos ajakava, võimalusel maksumuse ja allikatega. Eesmärkide saavutamine nõuab paljudel juhtudel pikemat perioodi, mis ajaliselt väljub käesoleva arengukava raamidest. Paljud tegevused investeeringutekavas kujutavad endast pidevat protsessi, mille puhul ei olegi võimalik fikseerida tähtaega. Valla arengu kavandamise oluliseks aluseks on asjaolu, et tekib meeskond ja hulk kokkuleppeid. Alguse etapis on oluline kaasata erinevad huvigrupid. Kadrina valla arengukava 2013-2025 koostamise protsessi alguses moodustati juhtrühm, kuhu kuulusid: Jaanus Reisner (volikogu esimees), Aivar Lankei (vallavanem), Madis Viise (volikogu liige), Ingrid Vaikmaa (Kadrina Keskkooli õppealajuhataja), Marko Teiva (volikogu liige), Merlin Rosar (OÜ Kadrina Hooldekodu), Arvo Pani (Kadrina Keskkooli direktor), Tiina Vilu (arendusnõunik, arengukava koostamise projektijuht). Juhtrühma ülesandeks oli: protsessi koordineerimine ja järelevalve arengukava koostamise üle; protsessi käigus võimalike muutuste üle otsustamine; protsessi käigus produtseeritud tulemuste vastuvõtmine ja kinnitamine enne nende avalikustamist; protsessi käigus ilmnenud probleemide lahendamine ning seisukoha võtmine olulistes võtmeküsimustes. Valdkondade arengu kavandamiseks moodustati töörühmad: Kadrina vald kui organisatsioon (juhtimine, rahastamine, haldusreform, ajaleht, välispartnerid, lisateenused) – vastutaja Jaanus Reisner Haridus (alateemad: alusharidus, üldharidus, kutse- ja kõrgharidus) – vastutaja Ingrid Vaikmaa Kultuur, sport, noorsootöö ja kodanikuühiskond – vastutaja Aivar Lankei 3 Sotsiaalne heaolu (sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus) – vastutaja Merlin Rosar Elukeskkond (maakasutus, planeeringud, elamumajandus, jäätmekäitlus, haljastus ja heakord, välisvalgustus, veevarustus ja kanalisatsioon, soojavarustus, teed ja tänavad, side, internet, elektrivarustus, ühistransport, rakendatud lisateenused) – vastutaja Marko Teiva Ettevõtluskeskkond, sh ettevõtlus ja tööhõive – vastutaja Tiina Vilu Arengukava koostamisest on teavitatud üldsust läbi vallalehe. Arengukava projekt on läbitöötatud töörühmades. Avalikkusele on arengukava kättesaadav valla kodulehel, vallavalitsuses ja valla raamatukogus ning tema filiaalides. Kadrina valla arengukava 2013-2025 viiakse ellu valla eelarvest vahendite eraldamisega, riigi toetuste ja investeeringute rakendamisega, erasektori ja kolmanda sektori rahastamisega; välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamisega ja osalemisega koostööprogrammides. Iga-aastast kulude kavandamist määrab aasta jooksul saadavate eelarveväliste vahendite maht. Paljude sisuliste tegevuste täitmine ei eelda täiendavate rahaliste ega muude ressursside eraldamist, vaid prioriteetide muutmist või töö efektiivsuse suurendamist. Riigieelarvest, struktuurifondidest ja muudest allikatest eraldatud summad pole teada rohkem kui ühe järgneva aasta kohta, sellest siis asjaolu, et saab eelarvet tervikuna planeerida sama perioodi ulatuses. Investeeringutekavas toodud summad on toodud hinnanguliselt ning need vaadatakse iga aasta üle või täpsustatakse hangete käigus. Investeeringute tegemine sõltub suuresti kaasfinantseerimisest. Arengukavas on kajastatud kõik vajalikud ja prioriteetsed projektid, millele kavatsetakse taotleda kaasrahastamist erinevatest allikatest. Positiivsete rahastamisotsuste korral tuleb lisada omafinantseeringu osa vallaeelarvest. 4 1. KADRINA VALLA ARENGUKAVA 2007-2015 TÄITMINE Aastatel 2007-2013 saavutati Kadrina valla arengukava täitmisel järgmised olulisemad tulemused: Stabiilne valla juhtimine. Toimiv organisatsioon. Kvalifitseeritud kaadri komplekteerimine. Investeerimisvõimekus suur (EL projektide teostamine, LEADER), toimub valdkondade lõikes ühtlaselt. Tasakaalus eelarve. Koostöö erinevatel tasanditel – naabervaldadega (MTÜ Arenduskoda), Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga (sh ka ühisasutused teiste omavalitsustega), rahvusvahelisel tasandil koostööpartneritega. Maa on sihipärases kasutuses, maareform lõpetamisel. Valla üldplaneering kehtestatud. Detailplaneeringute elluviimine, sh ka uuselamuehituse arendamise eesmärgil. Energiatõhususe meetmete kasutamine elamufondi säilimise ja ökonoomsuse eesmärgil. Olulised investeeringud elukeskkonda on teostatud – vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, avalikud objektid. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukavas seatud eesmärgid on täidetud. Toimib hajaasustuse programm. Osaliselt on toimunud Kadrina aleviku küttetrasside vahetus. Rakendunud soojamajanduse arengukava. Säilinud on keskküte ja kaugküttepiirkonnad. Koostöös Kaitseministeeriumiga rekonstrueeriti Ohepalu tee. Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitamine. Välisvalgustuse laiendamine (Kadrinas; Huljal). Kadrina aleviku keskväljaku planeering ja osaline ehitus. Heakorrastatud avalikud alad. Rajatud on avalikke mänguväljakuid, puhkealasid – Kadrina paisjärve ümbrus, Neeruti matkarada. Korraldatud on jäätmevedu ja jäätmekäitlus, võimaluste laienemine - Lääne-Virumaa Jäätmekeskus, eraettevõtjad. Olemas on Kadrina vallal jäätmekava. Ühistranspordi võimalus kahe suure tõmbekeskusega Rakvere ja Tapa linnadega väga hea. Avalikud liinid on ühendatud õpilasveoga.
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • 16 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    16 buss sõiduplaan & liini kaart 16 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 16 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 6:00 - 20:35 (2) Tapa: 5:45 - 21:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 16 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 16 buss saabub. Suund: Rakvere 16 buss sõiduplaan 20 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 - 20:35 teisipäev 6:00 - 20:35 Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa kolmapäev 6:00 - 20:35 Õhtu Puiestee neljapäev 6:00 - 20:35 28 Pikk Tänav, Tapa reede 6:00 - 20:35 Tapa Autobaas laupäev 6:00 - 20:35 Pikk, Tapa pühapäev 6:00 - 17:30 Moe Tee Peebumäe Männiku 16 buss info Suund: Rakvere Udriku Peatust: 20 Reisi kestus: 39 min Polli Liini kokkuvõte: Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Riistamäe Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Kadrina Lai, Rakvere 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere Teater 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Rakvere Lai 14 Tallinna Tänav, Rakvere Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tapa 16 buss sõiduplaan 20 peatust Tapa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:45 - 21:35 teisipäev 5:45 - 21:35 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 5:45 - 21:35 Laada neljapäev 5:45 - 21:35 4a Laada Tänav, Rakvere reede 5:45 - 21:35 Teater laupäev 6:50 - 21:35 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Tänav, Rakvere pühapäev 6:50 - 20:15 Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023
    KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Kadrina 1. Paisjärve Jooks Rahvajooks 400M - 5 Km Tulemused
    Kadrina 1. Paisjärve Jooks Rahvajooks 400m - 5 km Tulemused Rank Bib. Nimi Küla/Klubi Vanuseklass (Rank) Time Gap Tillujooks 1 12 Bremen Emil Kadrina M6 (1) 1:33.6 2 623 Aus Jako Kadrina M6 (2) 1:34.3 0.7 3 166 Talts Lill Rannamõisa N6 (1) 1:37.2 3.6 4 8 Raudsalu Risto Rakvere M6 (3) 1:44.9 11.3 5 674 Soini Martti Kadrina M6 (4) 1:46.2 12.6 6 652 Allmäe Andreas Kadrina M6 (5) 1:49.7 16.1 7 685 Riisalu Miia Karolina Kadrina N6 (2) 1:50.4 16.8 8 139 Kirsch Kätlin Kadrina N6 (3) 1:53.4 19.8 9 126 Lõõbas Jan Markus Kadrina M6 (6) 1:57.7 24.1 10 656 Möldre Lissandra Kadrina N6 (4) 1:58.6 25.0 11 10 Kütt Hiie-Lii Ridaküla N6 (5) 2:00.7 27.1 12 167 Teesalu Karl Rohusalu M6 (7) 2:01.0 27.4 13 650 Reinula Reio Robin Kadrina M6 (8) 2:02.5 28.9 14 155 Steinberg Marie Kadrina N6 (6) 2:04.1 30.5 15 146 Sillamjõe Janeleen Kadrina N6 (7) 2:05.6 32.0 16 649 Pilt Elerin Kadrina N6 (8) 2:07.1 33.5 17 17 Ambos Saskia Kadrina N6 (9) 2:07.4 33.8 18 677 Tiiter Selena Mariete Pajusti N6 (10) 2:12.9 39.3 19 681 Rõmer Mirtel Kadrina N6 (11) 2:15.2 41.6 20 13 Arleen Klopp Jõetaguse N6 (12) 2:15.7 42.1 21 154 Steinberg Margareta Kadrina N6 (13) 2:17.4 43.8 22 2 Ots Annaliisa Kadrina N6 (14) 2:19.4 45.8 23 696 Mägi Revor Kadrina M4 (1) 2:22.6 49.0 24 119 Joost Rainer Kadrina M6 (9) 2:23.9 50.3 25 170 Laaniste Loore Kadrina N6 (15) 2:25.7 52.1 26 135 Saar Oliver Kadrina M4 (2) 2:26.8 53.2 27 142 Kaubi Gertrud Kihlevere N4 (1) 2:27.4 53.8 28 137 Kurve Kristo Kadrina M6 (10) 2:27.6 54.0 29 168 Roger Heidi Kadapiku N4 (2) 2:28.1 54.5 30 676 Tiiter Emma Mirell Pajusti
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Karst Ja Allikad Pandiveres
    KARST JA ALLIKAD PANDIVERES AS MAVES 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne Rahastaja: SA KIK Tallinn 2002 SISUKORD 1. ÜLEVAADE PANDIVERE VEEKAITSEALA KARSTIST JA ALLIKATEST 5 2. KARST JA ALLIKAD VALDADES....................................................................8 2.1 JÄRVAMAA..................................................................................................8 2.2 LÄÄNE-VIRUMAA....................................................................................10 3. SUUREMATE KARSTINÄHTUSTE KATALOOG..........................................14 3.1 KARSTINÄHTUSED JÄRVAMAAL ........................................................14 3.2 KARSTINÄHTUSED LÄÄNE-VIRUMAAL ............................................27 4. ALLIKATE KATALOOG...................................................................................39 4.1 ALLIKAD JÄRVAMAAL ..........................................................................39 4.2 ALLIKAD LÄÄNE-VIRUMAAL...............................................................42 5. VEESÄILITUSALADE (OLULISTE ALLIKATE JA KARSTILEHTRITE RÜHMADE NING KARSTIJÄRVEDE) NIMEKIRI JA PIIRIKIRJELDUSED.......48 2 SAATEKS Käesolev trükis on sisult 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne. Toona juhendas töid Ülo Heinsalu ja kataloogi koostamisest võtsid osa E. Lust, K. Jõeleht, I. Tamm, M. Metsur ja H. Kink. Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku omapära on arenev pindmine ja maa- alune
    [Show full text]