Vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 25.septembri 2013 määrusega nr. 75

Muudetud Kadrina Vallavolikogu 27.augusti 2014 määrusega nr. 16

Muudetud Kadrina Vallavolikogu 28. oktoobri 2015 määrusega nr. 39

KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013 – 2025

Kadrina 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 3 1. KADRINA VALLA ARENGUKAVA 2007-2015 TÄITMINE ...... 5 2. KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ...... 7 2.1. Rahvastik ja asustus ...... 8 2.2. Juhtimine ja finantsolukord ...... 12 2.3 Ettevõtlus ja tööhõive ...... 15 2.4. Maakasutuse struktuur, ruumiline areng ...... 19 2.5. Tehniline infrastruktuur, keskkonnakaitse ...... 20 2.6. Sotsiaalne infrastruktuur, vaba aeg, tervis ja sotsiaalne kaitse ...... 29 2.7. Koondhinnang Kadrina valla arengule ...... 36 3. KADRINA VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL ...... 46 3.1. KADRINA VALLA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 46 3.2. KADRINA VALLA EESMÄRGID JA ÜLESANDED ...... 47 3.2.1. Juhtimine ...... 47

3.2.2. Elukeskkond ...... 47

3.2.3. Ettevõtluskeskkond ...... 49

3.2.4. Haridus ...... 49

3.2.5. Sotsiaalne heaolu ...... 50

3.2.6. Kultuur, sport, noorsootöö, kodanikuühiskond ...... 50

4. INVESTEERINGUTE KAVA 2015-2019 ...... 52 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMINE ...... 67 6. ARENGUKAVA SEIRE JA AJAKOHASTAMINE ...... 68

2

SISSEJUHATUS

„Kadrina valla arengukava 2013-2025” (vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 25. septembri 2013. a määrusega nr 75) on muudetud Kadrina Vallavolikogu 27.08.2014 määrusega nr 16 „Kadrina valla arengukava aastateks 2013-2025 muutmine“.

Kadrina valla arengukava aastateks 2013-2025 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil, kuhu jääb ka Euroopa Liidu struktuurfondide periood 2014-2020. Arengukava koostamist alustati 2012. aasta alguses ja kinnitati vallavolikogu poolt 2013. aasta septembris. Seni oli valla arengu kavandamise aluseks eelmine arengukava – Kadrina valla arengukava 2007-2015, mis käesoleva dokumendi kinnitamisel muutub kehtetuks. Kadrina valla arengukava 2013-2025 juurde kuulub lisana Kadrina valla arengukava eelarvestrateegia. Kadrina valla arengukava 2013-2025 on aluseks riiklike investeeringute, struktuurifondide ja muude vahendite taotlemisel, Kadrina vallale rahaliste kohustuste võtmisel ja valla eesmärkide täitmisel. Arengukava investeeringutekava on aluseks iga-aastase vallaeelarve koostamisel.

Arengukava koostamise aluseks on kohaliku elu erinevate valdkondade praegune olukord ning nende valdkondade võimalikud tulevikusuunduimused Iga valdkonna all on teostatud SWOT- analüüs, loodud valdkonna visioon ning seatud arengueesmärgid. Arengukava osaks on investeeringutekava, mis määrab lähiaastate (5 aastat) tehtavad olulisemad investeeringud. Investeeringutekavas on toodud konkreetsed investeeringud koos ajakava, võimalusel maksumuse ja allikatega. Eesmärkide saavutamine nõuab paljudel juhtudel pikemat perioodi, mis ajaliselt väljub käesoleva arengukava raamidest. Paljud tegevused investeeringutekavas kujutavad endast pidevat protsessi, mille puhul ei olegi võimalik fikseerida tähtaega.

Valla arengu kavandamise oluliseks aluseks on asjaolu, et tekib meeskond ja hulk kokkuleppeid. Alguse etapis on oluline kaasata erinevad huvigrupid. Kadrina valla arengukava 2013-2025 koostamise protsessi alguses moodustati juhtrühm, kuhu kuulusid: Jaanus Reisner (volikogu esimees), Aivar Lankei (vallavanem), Madis Viise (volikogu liige), Ingrid Vaikmaa (Kadrina Keskkooli õppealajuhataja), Marko Teiva (volikogu liige), Merlin Rosar (OÜ Kadrina Hooldekodu), Arvo Pani (Kadrina Keskkooli direktor), Tiina Vilu (arendusnõunik, arengukava koostamise projektijuht).

Juhtrühma ülesandeks oli:  protsessi koordineerimine ja järelevalve arengukava koostamise üle;  protsessi käigus võimalike muutuste üle otsustamine;  protsessi käigus produtseeritud tulemuste vastuvõtmine ja kinnitamine enne nende avalikustamist;  protsessi käigus ilmnenud probleemide lahendamine ning seisukoha võtmine olulistes võtmeküsimustes. Valdkondade arengu kavandamiseks moodustati töörühmad:  Kadrina vald kui organisatsioon (juhtimine, rahastamine, haldusreform, ajaleht, välispartnerid, lisateenused) – vastutaja Jaanus Reisner  Haridus (alateemad: alusharidus, üldharidus, kutse- ja kõrgharidus) – vastutaja Ingrid Vaikmaa  Kultuur, sport, noorsootöö ja kodanikuühiskond – vastutaja Aivar Lankei

3  Sotsiaalne heaolu (sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus) – vastutaja Merlin Rosar  Elukeskkond (maakasutus, planeeringud, elamumajandus, jäätmekäitlus, haljastus ja heakord, välisvalgustus, veevarustus ja kanalisatsioon, soojavarustus, teed ja tänavad, side, internet, elektrivarustus, ühistransport, rakendatud lisateenused) – vastutaja Marko Teiva  Ettevõtluskeskkond, sh ettevõtlus ja tööhõive – vastutaja Tiina Vilu

Arengukava koostamisest on teavitatud üldsust läbi vallalehe. Arengukava projekt on läbitöötatud töörühmades. Avalikkusele on arengukava kättesaadav valla kodulehel, vallavalitsuses ja valla raamatukogus ning tema filiaalides.

Kadrina valla arengukava 2013-2025 viiakse ellu valla eelarvest vahendite eraldamisega, riigi toetuste ja investeeringute rakendamisega, erasektori ja kolmanda sektori rahastamisega; välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamisega ja osalemisega koostööprogrammides. Iga-aastast kulude kavandamist määrab aasta jooksul saadavate eelarveväliste vahendite maht. Paljude sisuliste tegevuste täitmine ei eelda täiendavate rahaliste ega muude ressursside eraldamist, vaid prioriteetide muutmist või töö efektiivsuse suurendamist. Riigieelarvest, struktuurifondidest ja muudest allikatest eraldatud summad pole teada rohkem kui ühe järgneva aasta kohta, sellest siis asjaolu, et saab eelarvet tervikuna planeerida sama perioodi ulatuses. Investeeringutekavas toodud summad on toodud hinnanguliselt ning need vaadatakse iga aasta üle või täpsustatakse hangete käigus.

Investeeringute tegemine sõltub suuresti kaasfinantseerimisest. Arengukavas on kajastatud kõik vajalikud ja prioriteetsed projektid, millele kavatsetakse taotleda kaasrahastamist erinevatest allikatest. Positiivsete rahastamisotsuste korral tuleb lisada omafinantseeringu osa vallaeelarvest.

4

1. KADRINA VALLA ARENGUKAVA 2007-2015 TÄITMINE

Aastatel 2007-2013 saavutati Kadrina valla arengukava täitmisel järgmised olulisemad tulemused:  Stabiilne valla juhtimine.  Toimiv organisatsioon.  Kvalifitseeritud kaadri komplekteerimine.  Investeerimisvõimekus suur (EL projektide teostamine, LEADER), toimub valdkondade lõikes ühtlaselt.  Tasakaalus eelarve.  Koostöö erinevatel tasanditel – naabervaldadega (MTÜ Arenduskoda), Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga (sh ka ühisasutused teiste omavalitsustega), rahvusvahelisel tasandil koostööpartneritega.  Maa on sihipärases kasutuses, maareform lõpetamisel.  Valla üldplaneering kehtestatud.  Detailplaneeringute elluviimine, sh ka uuselamuehituse arendamise eesmärgil.  Energiatõhususe meetmete kasutamine elamufondi säilimise ja ökonoomsuse eesmärgil.  Olulised investeeringud elukeskkonda on teostatud – vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, avalikud objektid.  Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukavas seatud eesmärgid on täidetud.  Toimib hajaasustuse programm.  Osaliselt on toimunud Kadrina aleviku küttetrasside vahetus.  Rakendunud soojamajanduse arengukava.  Säilinud on keskküte ja kaugküttepiirkonnad.  Koostöös Kaitseministeeriumiga rekonstrueeriti Ohepalu tee.  Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitamine.  Välisvalgustuse laiendamine (Kadrinas; Huljal).  Kadrina aleviku keskväljaku planeering ja osaline ehitus.  Heakorrastatud avalikud alad.  Rajatud on avalikke mänguväljakuid, puhkealasid – Kadrina paisjärve ümbrus, Neeruti matkarada.  Korraldatud on jäätmevedu ja jäätmekäitlus, võimaluste laienemine - Lääne-Virumaa Jäätmekeskus, eraettevõtjad.  Olemas on Kadrina vallal jäätmekava.  Ühistranspordi võimalus kahe suure tõmbekeskusega Rakvere ja Tapa linnadega väga hea.  Avalikud liinid on ühendatud õpilasveoga.  Võimalus kasutada rongitransporti.  Lasteaedades on olemas kvalifitseeritud personal.  Rakendunud on lasteaedades arenguvestluste ja sisehindamissüsteem.  Avatud on täiendavad lasteaiarühmad nii Kadrinas kui Huljal.  Tugisüsteemide rakendamine lasteaedades ja koolides, koostöö õppenõustamiskeskusega.  Tehnoloogiaõpe rakendumine Kadrina Keskkoolis koostöös ettevõtjate ja teiste koolidega (CADrina üritus).  Huvikooli kvaliteet on tõusnud.  Huviringide mitmekesisus lastele ja noortele. 5  Investeeringute tegemine valla kultuuriobjektidesse - Kadrina rahvamaja, Läsna seltsimaja, Kadrina raamatukogu.  Traditsiooniliste ürituste säilimine – Kultuurifestival, uus üritus Sõlepidu.  Kadrina spordihoone renoveerimine.  Rajati palliplatsid Kadrinasse, Huljale, Pariisi ja Kihlevere küladesse.  Sportlased saavutasid suurepäraseid tulemusi maadluses, triatlonis, orienteerumises.  Noorsootöös Kadrina Lastekaitseühingu tegevus on muutunud rahvusvaheliseks, toimib koostöö erinevate põlvkondade vahel.  Toimib õpilasmalev.  Kadrina huvikeskuse loomine/ehitamine.  Vainupea laste- ja noorte vabaajakeskuse loomine ja hoone rekonstrueerimine.  Valla laste suvelaagri traditsiooni jätkumine.  Aktiviseerunud kodanikuühiskond - MTÜ Kadrina Kirjandusklubi, uued seltsid – saunaklubi, MTÜ Vohnja Päikesekiir, Huviklubi Cadencia; MTÜ Kadrina Päevakeskuse tegevus jne.  Seltside investeeringud kogukonna objektidesse (Neeruti Seltsi seltsimaja fassaadi, katuse ja infopunkti rekonstrueerimine 2008-2009, Neeruti Seltsi seltsimaja fassaadi, katuse ja loodustoa rekonstrueerimine 2010-2011, MTÜ Kadrina Kirjandusklubi ruumide renoveerimine 2011 ja sisustamine 2012) jne.  Heakorrakonkursi Kaunis Kodu korraldamine.  Kadrina Saunaklubi – Kadrina avaliku saunateenuse arendamine.  Toimib ja on säilitatud sotsiaalvõrgustikku - hooldekodu, sotsiaalkorterid, koduhooldus.  Kadrina Päevakeskuse ehitamine.  Vallas sotsiaaltranspordi rakendumine.  Stabiilne tervisekeskuse tegevus (perearstid, pereõendus, hambaravi, koolid/lasteaiad kaetud teenusega).  Koduõendus teenuse rakendumine.  Terviseedenduse projektide toimumine - Südamenädal, Tervist edendav kool – Kadrina Keskkool).  Olemas on Kadrina valla terviseprofiil.  Kadrina vald on üks Rakvere Haigla omanikest.  Paigaldatud on turvakaameraid avalikesse kohtadesse.  Toimib abipolitsei tegevus.  Huljal ja teistes väiksemates piirkondades toimib ka naabrivalve.  Tegutseb vabatahtlik päästekomando.  Konstaabli olemasolu, politseipatrull.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Kadrina vald on oma arendustegevuses järginud valla arengukavas püstitatud valdkondlikke eesmärke ja liikunud nende täitmise suunas. Arengukavas tehtud muudatused, täiendused ei ole seadnud kahtluse alla valla püüet seista vallaelanike heaolu eest, tõsta valla elukeskkonna atraktiivsust ja avalike teenuste kvaliteeti ning parandada avalike teenuste kättesaadavust.

6

2. KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED

Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn- Narva-Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast. Valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ja arenguks soodsad.

Joonis 1. Kadrina valla asend

1866. aasta vallaseadusega pandi alus Eestimaa kubermangus maarahva omavalitsustele. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele omavalitsuses ja majanduselus. Maarahvas moodustas valdade täiskogud, kes valisid kohaliku võimu esindaja vallas – volikogu. Vallal oli oma eelarve, mida ta ise kasutas. Maksud ja koormised jagati vallavolikogu otsusega talupidajatele laiali. Vallavolikogu määras ka kulutused, mille täitmist kontrollis vallavanem. Samaaegselt, 1870. aastal, andis olulise tõuke Kadrina piirkonna majanduslikule arengule Tallinn-Peterburi raudtee valmimine. 1899. aasta talurahvaasutuste reformiga vähendati tunduvalt omavalitsuste õigusi ja asjaajamine muudeti venekeelseks. 1918. aastast algas omariikluse ülesehitamine, milles riik toetus osaliselt kohalikele omavalitsustele ja aitas nende arengule kaasa. Virumaal toimisid sel ajal Undla, Vohnja ja Aaspere vallad, milliste aladel asub tänane Kadrina vald. 1940. aastast toimunud haldusstruktuurid ei esindanud kohaliku elanikkonna huve, vaid juhindusid võõrvõimu ideoloogiast ja täitsid selle huve. Regionaalne juhtimine toimus nõukogude liidu reeglite järgi, kus olulise osa sotsiaalprobleemide lahendamisest kandsid ettevõtted. Kohaliku elu korraldamine muutus Eesti taasiseseisvumise järgselt, kui 1991. aastal lahutati Lääne-Viru Maavalitsuse eelarvest Kadrina Küla RSN Täitevkomitee eelarve. See tähendas, et külanõukogule anti üle koolide, rahvamajade, raamatukogude, ambulatooriumi, apteekide, haigla ja kalmistu varad ning nende majandamine ja heakorra, hoolekande, maakorraldus- ja keskkonnatöö korraldamine. 9. aprillil 1992. aastal kinnitati Kadrina valla omavalitsuslik staatus. Sellel perioodil oli

7 tähtsamaks kohalikuks ülesandeks Kadrina valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitamine ja kindlustamine ning olulisteks riiklikeks ülesanneteks maareformi teostamine, põllumajandusreformi juhtimine ja omandireformis osalemine. Kadrina vallas asus Saksi eelvald, mis eraldus omaette vallaks 1993. aastal. Kadrina valda jäi 5 500 elanikku ja 1993. aasta lõpuks oli loodud vallas kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toimingute juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks toimiv koosseis. 2005. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel toimunud haldusreformi käigus liitus 3 endise Saksi valla küla (Kiku, Salda ja Pariisi) Kadrina vallaga. 2007. aastal jagati Vandu küla kolmeks erinevaks külaks: Vandu, Saukse ja Orutaguse.

2.1. Rahvastik ja asustus

Rahvastiku arv ja omadused ning nende muutumine on esmased tegurid valla kui omavalitsusüksuse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaseisundi analüüsimisel, pikemaajalise tegevuse kavandamisel ning eelistus- ja arengusuundade valikul. Demograafilised protsessid toimuvad väga pikaajaliselt, seega nende otsesed mõjud väljenduvad alles aastate pärast. Valla käsutuses on suhteliselt vähe vahendeid oma rahvastikupoliitika teostamiseks. Rahvastikunäitajad on seotud riigi sotsiaalmajandusliku olukorraga ning on keskvalitsuse teostada. Valla peamiseks eesmärgiks on soodsa ja atraktiivse elukeskkonna loomine. Seisuga 01.01.2015 oli Kadrina vallas elanike arv rahvastikuregistri andmetel 5018, neist alevikes 2658 (52,97%) ja külades 2360 (47,03%), neist mehi 2483 (49,48%) ja naisi 2535 (50,52%).

Joonis 2 Kadrina valla rahvaarv 1996-2015

Allikas: Rahvastikuregister

Kadrina valla rahvaarvu suurenemise põhjuseks oli 2005. aasta sügisel pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimist toimunud kohalike omavalitsuste ühinemine, kus Kadrina vallaga ühines kolm endise Saksi valla küla, Kiku, Salda ja Pariisi. Kadrina valla rahvaarvu langev trend läheb kokku Eesti maapiirkondade langustrendiga ning seega viitab üldiselt Eesti rahvastiku probleemidele, mitte niivõrd kohalikele probleemidele.

8 Joonis 3 Kadrina valla rahvastikupüramiid, 1.jaanuar 2015

Allikas: Rahvastikuregister

Kadrina valla rahvastikutihedus on keskmiselt 14,1 in/km².

Tabel 1 Kadrina valla rahvastik vanusegrupiti seisuga 01.01.2014 ja 01.01.2015. 01.01.2014 01.01.2015 0-6-aastased 416 336 7-18-aastased 652 685 19-35-aastased 1250 1199 36-64-aastased 1958 1637 65-aastased ja üle 784 1161 Kokku 5060 5018 Allikas: Rahvastikuregister

Tabel 2 Kadrina valla asulates elanike arv seisuga 01.01.2014 ja 01.01.2015 Alevik/küla Elanike arv Elanike arv Alevik/küla Elanike arv Elanike arv 01.01.2014 01.01.2014 01.01.2014 01.01.2015 Ama küla 117 125 Orutaguse küla 18 18 Arbavere küla 43 41 Pariisi küla 26 26 Hulja alevik 484 465 Pôima küla 36 40 Hôbeda küla 72 67 Ridaküla küla 161 160 Härjadi küla 36 33 Rômeda küla 27 31 Jôepere küla 45 45 Salda küla 97 93 Jôetaguse küla 76 85 Saukse küla 24 23 Kadapiku küla 111 120 Tirbiku küla 87 86 Kadrina alevik 2237 2193 Tokolopi küla 27 32

9 Kallukse küla 4 3 Udriku küla 85 28 Kihlevere küla 179 178 Uku küla 33 33 Kiku küla 113 107 Undla küla 85 88 Kôrveküla 32 28 Vaiatu küla 68 72 küla Lante küla 25 27 Vandu küla 27 29 Leikude küla 92 94 Viitna küla 74 72 Loobu küla 47 46 Vohnja küla 155 150 Läsna küla 37 37 Vôduvere küla 72 72 Môndavere 9 9 Vôipere küla 57 58 küla Mäo küla 19 19 KOV 60 121 täpsusega Neeruti küla 43 45 KOKKU 5060 5018 Ohepalu küla 20 19 Allikas: Rahvastikuregister

Tabel 3 Loomulik iive Kadrina vallas 2003-2014 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Sünnid 50 32 52 69 69 54 47 66 56 45 52 45 Surmad 62 58 54 52 60 74 46 54 54 43 59 51 Loomulik -12 -26 -2 7 9 -20 1 12 2 2 -7 -6 iive Allikas: Rahvastikuregister

Kadrina valla sündimus kokku 2013. aastal oli 45 sündi, s.o võrreldes 2013. aastaga 7 sündi vähem. Kadrina valla suremus kokku 2014. aastal oli 51 inimest.

Tabel 4 Ränne Kadrina vallas 2009-2014. aastal 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Sisseränne 103 137 122 118 189 179 Väljaränn 184 184 168 193 243 216 e Allikas: Rahvastikuregister

Rände arvestamisel on lähtutud vallast väljakirjutustest Kadrina valla rahvastikuregistri baasil.

Ülalpeetavate määr. Vanusstruktuuri muutumist omavalitsusüksuse tasandil iseloomustab ülalpeetavate määr, mis iseloomustab rahvastiku vanuskoosseisu ja näitab, mitu tööealist inimest tuleb 100 tööealise elaniku kohta. Ülalpeetavate määra arvutatakse: (inimesed 0-14) + (65 ja vanemad) jagatud tööealiste arvuga (15-64-aastased). Tabel 5 Ülalpeetavate arv ja määr Kadrina vallas 01.01.2014 ja 01.01.2015 01.01.2014 01.01.2015

10 0-14-aastaseid 840 801 15-64-aastaseid 3436 3056 65-aastased ja üle 784 1161 Ülalpeetavate määr 47,26 64,21 Allikas: Rahvastikuregister

Kadrina valla ülalpeetavate määr seisuga 01.01.2015 on 64,21%, mis on üle maakonna keskmise 55,97%. Pensioniealiste osakaal rahvastikust on Kadrina vallas 23,14% (2007. a. oli see 13,8%), laste osakaal 15,96% (2007. a. oli see 17,2%) ning tööealiste osakaal kogu rahvastikust moodustab 60,90% (2007. a. oli see 69%).

Joonis 4 Kadrina valla kandid Kadrina valla, arvestades selle piirkondlikke eripärasid, saab jagada järgmisteks kantideks (asustuspiirkondadeks): 1. Loobu-Viitna kant – Tallinn-Narva maantee ümbruse puhke-, loodus- ja teeninduspiirkond (esmatasandi keskus on Viitna küla): Piirkonna potentsiaal on seotud Tallinn-Narva maanteel kulgejate teenindamises (toitlustus, majutus, logistika jms.), koostöö Lahemaa rahvusparki ning Palmse mõisa külastavate turismivooge korraldavate institutsioonidega ning Vihula vallaga. Moodustab sisuliselt ühtse terviku koos Vihula valla Sakussaare alamkandiga. Traditsioonilise maaelu säilitamine. Jaguneb kaheks alamkandiks: - Loobu kant (Loobu, Läsna, Arbavere ja Mõndavere külad), - Viitna kant (Viitna ja Rõmeda külad). Teenused, mille kättesaadavus võib halveneda: Esmatarbekaubad – tuntakse muret eraettevõtte jätkusuutlikkuse pärast. Kui pood suletakse, halveneb inimeste esmatarbeteenuste kättesaadavus märgatavalt. Postiteenus – kardetakse postkontori kadumist. 2. Kihlevere-Ama kant – (Kihlevere, Ama, Hõbeda ja Võipere külad). Viitna-Kadrina maantee ümbruse põllumajanduspiirkond (ühtne esmatasandi keskus puudub, Kihlevere ja Ama on võrdväärsed keskused). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine. Probleemsed teenused: Ühistransport - ühendus maakonnakeskusega puudub; lastehoid - puudub kandis, lähimad lasteaiad asuvad Vohnja kandis ja Kadrina kandis; alg-ja põhiharidus - puuduvad kandis, lähimad teenuse pakkujad asuvad Vohnja kandis ja Kadrina kandis; seltsimaja - puudub kandis, seltsitegevus on koondunud raamatukogu ruumidesse; panga- ja postiteenus - puudub kandis, lähim teenuse pakkuja asub Kadrina kandis. Teenused, mille kättesaadavus võib halveneda: Esmatarbekaubad - kaupluse sulgemine majanduslikel põhjustel. 3. Vohnja kant – (Uku, Kõrveküla, Kallukse, Vaiatu, Ohepalu, Leikude, Mäo, Tokolopi, ja Undla külad). Vohnja küla ja Tapa-Loobu maantee ümbruse põllumajandus ja turismipiirkond (esmatasandi keskus on Vohnja küla). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja talu- ning loodusturismi arendamine. Sisaldab järgmist alamkanti nagu Põima (Põima ja Ridaküla külad). Põima alamkant on tihedalt seotud Tapa vallaga (Tapa linn). Teenused, mille kättesaadavus võib halvenda: Lastehoid ja algharidus – sulgemine laste arvu vähenemise tõttu. Esmatarbekaubad - kaupluse sulgemine mittetasuvuse tõttu. Konkurentsi tundlik objekt või kant, kuna 2 sisepiirkonda Põima-Ridaküla ja Vohnja piirkond, mille jaoks ühistransporti on mõttekas eraldi 11 korraldada. 4. Hulja kant – Hulja alevik ning selle lähiümbrus (Tirbiku ja Vandu külad), tööstus- põllumajanduspiirkond (esmatasandi keskus on Hulja alevik). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti turvalise elukeskkonna arendamine. Hulja asub ühtlasi Rakvere linna mõjutsoonis, mistõttu osadel elanikel (tööpendli tõttu) lihtsam korraldada teatud sotsiaalsete teenuste kättesaadavust Rakvere linnas kui Kadrinas. Hulja suhtelise uusasumina nõrgem seos Kadrina vallaga. Kandi elanike valdava osa harjumused soetada nt esmatarbekaupu väljaspool kanti võib ohu alla seada esmatarbekaupade kättesaadavuse kohapeal, mis omakorda mõjutab vähemmobiilseid elanikegruppe (vanemaealised, väikelastega emad). 5. Kadrina kant – Kadrina alevik koos lähiümbrusega (Kadapiku, Härjadi, Lante ja Jõetaguse külad). Esmatasandi keskus on Kadrina alevik. Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti alevikule iseloomuliku turvalise elukeskkonna ning olulise halduskeskuse arendamine. Teenuste säilitamiseks on vajalik tagada kandis ja lähiümbruses piisav elanikkond (läbi töökohtade), tagada lähiümbruse elanikele kvaliteetse teenuste kättesaadavus Kadrinast. Samuti tuleks kaasajastada olemasolevat infrastruktuuri: huviharidus – viia ellu arengukavas ette nähtud tegevused. 6. Neeruti kant – (Jõepere, Neeruti, Pariisi, Kiku, Salda ja Võduvere külad). Puhke- ja looduspiirkond (esmatasandi keskus puudub, Kadrina alevik täidab esmatasandi keskuse funktsioone). Piirkonna potentsiaal on seotud puhkemajanduse arendamise- ja looduskaitsega samuti põllumajandusega; perspektiivne on koostöö Rakvere valla Lasila kandiga ühise puhkepiirkonna arendamiseks, kuhu kuuluks ka Lasila mõis ning Fr. R. Kreutzwaldi park, samuti Tapa valla Saksi kandiga. Sisaldab järgmist alamkanti nagu Udriku (Udriku küla). Avalikke teenuseid üldiselt ei ole kandis, mis seab omavalitsusele kohustuse tagada teenuste kättesaadavus eelkõige ühistranspordi korraldamisega.

Piirkondade rahvastiku käitumist näitavad mõningal määral järgmised võrdlused: 1. Loobu-Viitna kandis elanike arv 2006. aastal 234 inimest, 2015.aastal 308, suurenemine +74 elanikku. 2. Kihlevere-Ama kandis elanikke 2006. aastal 481, 2015. aastal 428, vähenemine -53 elanikku. 3. Vohnja kandis elanikke 2006. aastal 776, 2015. aastal 738, vähenemine -38 elanikku. 4. Hulja kandis elanikke 2006. aastal 716, 2015. aastal 621, vähenemine -95 elanikku. 5. Kadrina kandis elanikke 2006. aastal 2715, 2015. aastal 2458, vähenemine -257 elanikku. 6. Neeruti kandis elanikke 2006. aastal 590, 2015. aastal 416, vähenemine -174 elanikku.

Kadrina valla arengu aluseks on erinevate piirkondade tasakaalustatud ja üksteist täiendav areng. Nimetatud asustuspiirkonnad täidavad Kadrina vallas esmatasandi mõjupiirkondade funktsioone. Teise tasandi keskuseks vallas on Kadrina alevik, kuid osaliselt täidavad seda funktsiooni ka Tapa linn ja Rakvere linn. Kolmanda tasandi keskuseks on Rakvere linn kui maakonnakeskus ning neljanda tasandi keskuseks on Tallinn.

2.2. Juhtimine ja finantsolukord

Kadrina vallavalitsus ja volikogu on kohalikele elanikele suunatud avalike teenuste teostajad ja kohaliku elu arenguks vajalike tegevuste korraldajad. Kaasaja kontekstis on valla juhtimisorganid ka olulised koostöö korraldajad naabervaldade, kolmanda sektori ja kohalike tootmisettevõtete vahel.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on stabiilse ja võimalikult tasakaaluka arengu tagamine kõiges. Ka otsuse edasilükkamine on tegu, kuigi üldjuhul sellest kasu ei ole. Edukas tegutsemine kohalikus omavalitsuses eeldab kohalike olude, inimeste vajaduste ja huvide tundmist, orienteerumist riigi poliitikas ning kompetentsust oma valdkonnas (rahandus, haridus vm.). Selle 12 alusel on võimalik planeerida tegevust ja anda elanikele ülevaadet toimuvast. Ilma selleta on aga oht jääda kinni pisiküsimuste taha.

Kohaliku omavalitsuse, vallavolikogu ja vallavalitsuse funktsioonid on:  riiklike ülesannete täitmine (keskvalitsuselt saadud ülesannete täitmine, seaduste elluviimine, toetuste, fondide jagamine jne.);  kohalike huvide ühendamine (keskvalitsuse informeerimine kohalikust olukorrast, tootmise tagamine, info kogumine ja levitamine olukorrast vallas, valla prioriteetide ja maine kujundamine jne.);  valla vara majandamine (kohalike asutuste ja ettevõtete haldamine, ettevõtlusega tegelemine mittekasumlikes valdkondades, maakasutuse jälgimine jne.);  tegevuse reguleerimine.

KADRINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS

Kadrina Vallavolikogu 2014. aastast.

VOLIKOGU ESIMEES

VOLIKOGU ASEESIMEES

VOLIKOGU KOMSJONIDE ESIMEHED

Volikogus on 19 liiget. 6 komisjoni  MAJANDUSKOMISJON  KULTUURIKOMISJON  SOTSIAALKOMISJON  HARIDUSKOMISJON  MAAELU ARENGU KOMISJON  REVISJONIKOMISJON

Kadrina Vallavalitsus 2015. aasta 1.oktoobrist. 7 liiget VALLAVALITSUSE JUHT - VALLAVANEM VALLAVALITSUSE LIIKMED - RAHANDUSNÕUNIK - VALLAVALITSUSE LIIGE - VALLAVALITSUSE LIIGE - VALLAVALITSUSE LIIGE - VALLAVALITSUSE LIIGE - VALLAVALITSUSE LIIGE VALLASEKRETÄR - NÕUSTAJA (võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest)

Valla administratsioon Vallavanem Vallasekretär • Vallasekretäri asetäitja • Sekretär • Arhivaar Rahandusnõunik 13 Arendusnõunik Keskkonnakaitsespetsialist Sotsiaalala juhataja  Sotsiaalalaspetsialist Ehitus- ja majandusspetsialist Ehitusspetsialist Avaliku teabe spetsialist Pearaamatupidaja  Vanemraamatupidaja Arvutispetsialist Bussijuht

Vallavalitsusel on alljärgnevad allaasutused ja äriühingud: - Kadrina Keskkool - Vohnja Lasteaed-Algkool - Kadrina Lasteaed „Sipsik” oma Hulja filiaaliga - Kadrina Valla Raamatukogu oma filiaalidega - Kadrina Rahvamaja - Läsna Rahvamaja - Kadrina Huvi- ja Noortekeskus - Kadrina Kunstidekool - Kadrina Valla Päästeteenistus - SA Kadrina Spordikeskus - OÜ Kadrina Hooldekodu - OÜ Kadrina Kommunaal - AS Kadrina Soojus

Valla asutuste majandamise aluseks on valla eelarve. Eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis viiakse tasakaalu. Eelarve maht sõltub valla ette seatud ülesannetest ja selleks eraldatud vahenditest. Põhilised tuluallikad on laekumised maksudest, munitsipaalasutustest ja -varadest, rahalised toetused, laenud ja intressid, allasutuste omatulud ning muud laekumised. Kadrina Vallavalitsuse ja tema allasutuste raamatupidamine on üldiselt tsentraliseeritud ja seda teostatakse vallavalitsuse raamatupidamise kaudu. Eraldiseisvad raamatupidamised on vallaettevõtetel OÜ-del ja AS-l.

Kadrina valla eelarve põhitegevuse tulud 2013. a olid 4 559 295, põhitegevuse kulud 4 335 038 eurot, investeerimistegevus oli kokku – 930 547 eurot, finantseerimistegevus 535 532 eurot. Kadrina valla põhitegevuse tulud sõltuvad riigieelarvest eraldatavast toetusest ja teistest toetusprogrammidest, mille eraldiste aluseks on valla elanike arv, kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. Mahukamad eraldised põhitegevuse osas on eraldised haridusele, näiteks 2013. aastal 55% kogu eelarve põhitegevuse kuludest. Majanduskulude osa eelarves on 13%). Alarahastatud on valdkond sotsiaalne kaitse oma 6%-ga. Üldiselt on valla poolt tehtud investeeringud viimastel aastatel tunduvalt suurenenud ja seda avanenud toetusfondide toel.

14 Joonis 5 Kululiigi osatähtsus Kadrina valla eelarve kogukuludes, 2015. aasta.

Kadrina vallal on välja kujunenud tihedad sidemed naabervaldadega. Koostöö toimub Tapa, Vihula, Kuusalu, Ambla valdadega ja Loksa linnaga. Omavalitsustevahelist koostööd LEADER tegevuspiirkonnas iseloomustab jätkuvalt kasvav aktiivsus. Ühistegevuse aktiviseerimiseks reorganiseeriti 2009. aastal Tapal asuv MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna ühisasutuseks ning alustati tegevuspiirkonna arengustrateegia koostamisega aastateks 2009 kuni 2015. Tänu loodud ühisorganisatsioonile on võimalik kuue tegevuspiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse ühine tegutsemine mitmetes erinevates eluvaldkondades.

Lisaks kuulub Kadrina vald ka Lääne-Viru Omavalituste Liitu. Vald on koos kõigi Lääne- Virumaa omavalitsustega AS Rakvere Haigla ja Lääne-Viru Jäätmekeskuse omanik. Välissuhtlus toimub sõprusvaldade tasemel: Norras – Trøgstadi vald, Rootsis – Mora vald, Soomes – Janakkala vald.

Järeldused

Erinevate rändestsenaariumite võrdlemise ning prognooside järgi peetakse Kadrina vallas kõige tõenäolisemaks rahvaarvu võimalikuks suuruseks aastaks 2025 ca 4 400 inimest. Seega rahvastiku jätkuv vähenemine nõuab omavalitsuselt ka edaspidi ressursse, et tagada valla elanikele kvaliteetne ning kaasaja nõuetele vastav avalike teenuste tase ja infrastruktuuri võrgustik ning kvaliteetne elukeskkond. Peamiselt arvestada asjaoluga, et ühe valla elaniku kohta teenuse hind tõuseb. See olukord eeldab omavalitsuselt leidlikkust ja oskusi, et võimalikult efektiivselt teenuste arendamisele läheneda.

Kadrina valla elanikkond vananeb – inimeste eluiga pikeneb ja pensioniealiste elanike suhtarv kasvab pidevalt suurenevas tempos, mis tekitab vajaduse enamate avalike teenuste järele väheneva maksubaasi tingimustes. Vajadus kvaliteetse, kättesaadavama ja kulutõhusamalt osutatavate teenuste järele (näit koolivõrk), teenuste miinimumnõuete seadmine (näit sotsiaalhoolekande teenused). Elanike õigustatud ootused põhiseaduslike tagatiste osas – väärikas elu igas Eesti piirkonnas.

2.3 Ettevõtlus ja tööhõive

Kadrina valla ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, põllumajandus ja metsandus, teeninduse

15 valdkonnas kaubandus ning vähemal määral puhkemajandus. Ettevõtluse aktiivsuse näitaja on Kadrina vallas 24,0 ettevõtet 1000 elaniku kohta (seisuga 01.01.2013). Võrreldes Kadrina valla ettevõtluse aktiivsuse näitajat Eesti keskmise ettevõtluse aktiivsuse näitajaga (58,3) või maakonna keskuse Rakvere linna näitaja (50,1), siis on see jätkuvalt madalam, kui Lääne-Viru maakonna valdade seas keskmine näitaja. Lääne-Viru maakonna valdades on üldiselt maakonna keskusest Rakvere linnast madalamad ettevõtluse aktiivsuse näitajad.

Äriregistri andmetel seisuga aprill 2013. a tegutseb Kadrina vallas 277 äriühingut, neist 9 on AS- id, 262 OÜ-d, 1 UÜ-d, 3 TÄÜ-d ja 2 TÜ-d. FIE-deks on registreerunud 182 inimest. MTÜ-sid on 76 ja on 1 SA.

Tabel 5: Aktiivsed ja mitteaktiivsed ettevõtted Kadrina vallas seisuga aprill 2013 Registriss 2012 Pankrotis Likvideerimisel e kantud majandusaasta -aruanne puudub Aktsiaseltsid (AS) 11 0 1 1 Osaühinguid (OÜ) 272 18 1 10 Tulundusühingud 2 0 0 0 (TÜ) Täisühingud (TÄÜ) 3 0 0 0 Usaldusühingud 2 0 0 1 (UÜ) Kokku 290 18 2 12

Äriregistri andmetel, seisuga aprill 2013, on Kadrina vallas aktiivseid äriühinguid 277 ja mitteaktiivseid 13. 2012. aasta majandusaastaaruanne on seisuga august 2013 esitamata 18-l OÜ- l. Pankrotis on üks AS ja 1 OÜ ning likvideerimisel on üks AS, kümme OÜ-d ja üks UÜ-d. Registreeritud on äriühinguid kokku 290.

Joonis 6: Ettevõtete arv erinevates tegevusaladel Kadrina vallas seisuga aprill 2013

G: Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning 35 kodumasinate remont 30 D: Töötlev tööstus 30 K: Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

25 23 I: Veondus, laondus ja side 21 A: Põllumajandus, jahindus ja metsandus 20 18

F: Ehitus 15 14 12

ettevõtete arv ettevõtete H: Hotellid ja restoranid 10 6 O: Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 3 3 N: Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1 1 J: Finantsvahendus 0

tegevusvaldkond E: Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

Jooniselt on näha, et Kadrina vallas tegeletakse kõige enam hulgi- ja jaekaubandusega (30). Järgnevad töötleva tööstuse (23), kinnisvara (21), veonduse (18) ja ehituse (12) valdkonnad. 16 Vähe äriühinguid tegeleb hotellinduse (6), muu ühiskonnateeninduse (3), tervishoiu (3), finantsvahenduse (1) ja veevarustuse (1) valdkondadega. Kalapüügi, mäetööstuse ja hariduse valdkonnaga ei tegele ükski äriühing.

Joonis 7: Äriühingud esmakande järgi Kadrina vallas seisuga aprill 2013 70 66 62 60

50

40 33 30 28 26 24 25 24 20 19 20 16 14 16 15 13 13 12 10 6 0 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Perioodil 1995-2013 (aprill), äriregistri andmetel, on Kadrina vallas esmakannete järgi kõige aktiivsem aasta olnud 2009, mil tehti 66 esmakannet ning 1997. aasta, kui tehti 62 esmakannet. Samuti on aktiivsed aastad olnud 1996, 1998, 1999, 2010, 2011 ja 2012, mil tehti aastas üle 20 esmakande.

Tööstuslik tootmine paikneb Kadrinas, Huljal, vähem Vohnjas ja Kihleveres. Üksikuid väikeettevõtteid ja nn tegijaid asub ka mujal külades. Tootmise niisugune paiknemine on seletatav logistiliselt sobivate kohtadega ja vastava tööjõu olemasoluga. Tööstuses on esikohal puitu ja metalli töötlevad ettevõtted. Ettevõtluse edukus sõltub eelkõige turu olemasolust ning seal valitsevatest tingimustest. Kadrina vald on sekkunud ja sekkub ettevõtlusesse siis, kui seal toimuv ohustab loodust ja elukeskkonda. Ettevõtlus on paiknenud valdavalt olemasolevatesse tootmishoonetesse. Kuid on toimunud ka uute tootmishoonete ehitusi (Aru Grupp AS, HeTi Pere OÜ, Pomemet OÜ). On olemas veel kasutamata tootmispindu (Undla külas, Ama külas, Kihleveres, Vohnjas jne).

Põllumajanduslik tootmine on vallas pikaajaliste traditsioonidega. Põllumajanduslikud ettevõtted toimivad. Talud ja elanike väikemajapidamised asuvad peaaegu kogu valla territooriumil. Intensiivsem maakasutus toimub valla kesk- ja lõunaosas. Põllumajanduslikust tootmisest on väljas suur osa nn. Põhjapiirkonna põldudest. Tootmine on teraviljakasvatuse, veise- ja seakasvatuse suunaline, kuid sõltub suuresti turu olemasolust ja tingimustest. Tootmist iseloomustab tootmisüksuste suurenemine, kus areneb kaasaegse tehnoloogia kasutamine, millega kaasneb tööjõu vajaduse vähenemine. Põllu- ja loomakasvatussaadusi ümbertöötlevaid ettevõtteid vallas ei ole.

Puhkemajanduse võib siduda vallas eelkõige Viitna, Neeruti, Ohepalu ning ka teiste maastikuliste nn miljööväärtuslike piirkondadega. Selle valdkonna loomulikeks osadeks on ka kultuuri- ja ajaloomälestiste ning kultuuriasutuste ja spordirajatiste olemasolu. Oluline on teha turismi arendamisel koostööd naabervaldadega, eriti Vihula ja Kuusalu valdadega.

Maaturismi ettevõtted on oma tegevuse suunanud eelkõige säästvale turismi arendamisele, mille põhimõtteks on olla keskkonnateadlik ja keskkonnahoidlik turismiteenuse pakkuja. Vastutustundliku ettevõtja teadliku tegutsemisega kaasneb nii loodusvarade säästev kasutamine ja sellest tulenev kulude kokkuhoid, kui ka töökeskkonna tervislikumaks muutumine. 17

Teenindus- ja kaubandusvaldkondades on oluline, et esmavajalikud teenused oleksid kättesaadavad kõigile valla elanikele. Käesoleval ajal on teenuste olemasolu parem keskustes ja paremini kättesaadav nendes piirkondades, kus on paremad liiklusolud (sh ühistransport). Teeninduse ja kaubanduse arendamisse on vallal otseselt võimatu sekkuda.

Kadrina aleviku ettevõtlusala Kadrina ettevõtlusala paikneb kompaktselt 21,5 ha suurusel alal Kadrina aleviku kirde osas. Tegutsevatele ettevõtetele kuulub 7 kinnistut kogupindalaga 16,8 ha, 2 krunti (2,84 ha) on riigi omandis. Territooriumil on head juurdepääsu võimalused ning korralikud siseteed. Maa küsimused, kommunikatsioonidega liitumiste tingimused lepitakse ettevõtetega kokku projektipõhiselt.

Ressursid: Elekter 1 200 kW Soojus 70 MW/ööpäevas Vesi 150 m³/ööpäevas Vaba heitvee 400 m³/ööpäevas ümbertöötlemise võimsus

Logistika: Tapa raudteesõlm 15 km (Venemaa, Läti) Kunda sadam 35 km Loksa sadam 60 km Tallinn-Narva mnt ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt Tallinn 90 km Rakvere linn 15 km

Ettevõtlusvaldkondadest on valda oodatud ettevõtted, kes tegutsevad: - puittooteid valmistavas tööstuses - klastriettevõtteid teenindavad ettevõtted (puiduklaster, metalliklaster) - kelle, tootmine peab olema keskkonnasõbralik - tootmine ei tohiks olla tööjõumahukas. Kadrina ettevõtlusala loomisesse on kaasatud Kadrina vallavalitsus ja alal tegutsevad ettevõtted. Piirkonnal on tööstusliku tootmise ja logistikaga tegelemise pikaajalised traditsioonid. Puidutööstusest on esindatud Flexa Eesti AS (mööbel ja mööblidetailid), Aru Grupp AS (aknad, uksed, moodulmajad) ja OÜ Pixner (mööbel). Metallitööstusest on esindatud HeTi Pere OÜ (erinevad keevitus- ja konstrueerimistööd) ja OÜ Inmet (metalli töötlemine). Ehitusmaterjalide tööstusest on esindatud AS Reideni Plaat (soojustusmaterjalid). Teenindavast tootmisest on esindatud autode hooldus- ja remonditöödega tegelev ettevõte, SA Kadrina Spordikeskus (rekreatsiooni- ja majutusteenus), OÜ Kadrina Kommunaal (elamuhaldus), AS Kadrina Soojus (sooja tootmine). Plastitööstus – HAKA Plast OÜ.

Järeldused

Üldine majandusseis näitab küll kriisist väljumise märke, püsib töötuse tase. Vallal tuleb pöörata jätkuvalt tähelepanu töötuks jäänud vallaelanikele mitmekülgse abi ja toetuse pakkumisel. Tuleb analüüsida seniste tegevuste efektiivsust, selgitada välja abivajadus kaasata võimalusel kõiki koostööpartnereid ning rahastamisvõimalusi. Töötutele on oluline anda juriidilist abi ja nõustamist väikeettevõtluse alustamiseks.

Kindlasti tuleb Kadrina vallal tegeleda töökohtade loomisega ja nende loomise toetamisega 18 kohapeal. Siinkohal on oluline, et vallas tehakse koostööd riiklike ja Lääne-Viru maakonna ettevõtluse arendamise tugistruktuuridega, eelkõige kõrget lisandväärtust loovate, turismile ja vaba aja veetmisele ning ekspordile suunatud töökohtade arvu suurendamiseks.

2.4. Maakasutuse struktuur, ruumiline areng

Maakasutus Kadrina valla pindala on 354,8 km². Kadrina aleviku pindala on 2,3 km². Hulja aleviku pindala on 1,2 km². Riigimaad (8962,4 ha) moodustavad ligikaudu 25,2% valla üldpindalast. Munitsipaalomandis on 139,3 ha ehk 0,4% ning eraomandis on kokku 24 684,1 ha ehk 69,6%. Reformimata maad on 1 695,5 ha ehk 4,8% (reformimata maast on riik määratlenud riigi maareservi jäetavaks maaks 1 467,5 ha).

Joonis 8: Maa jaotumine Kadrina vallas maa liikide järgi (hektarites)

Tabel 6: Olemasolevad munitsipaalmaad Asula Objekti nimi Asukoht Pind (m²) Läsna küla Läsna rahvamaja 30105 Arbavere küla Soomukse karjäär 131000 Vohnja küla Vohnja lasteaed- 46223 algkool Kihlevere küla Kihlevere puhasti 30179 Kadrina alevik Rakvere tee 14 9929 Kadrina alevik Pargi 5 14360 Kadrina alevik Viitna tee 2 4295 Kadrina alevik Viru 2 6074 Kadrina alevik Lao 1500 Kadrina alevik Laululava 9300 Kadrina alevik Parkla 799 Kadrina alevik Viru plats 1049 Kadrina alevik Rakvere tee 4 43438 Kadrina alevik Viru 14 6686 Kadrina alevik Viru 14c 498 19 Kadrina alevik Kooli põik 127 Kadrina alevik Kooli tänav 501 Kadrina alevik Posti 2 1600 Kadrina alevik Viru 16b 143 Kadrina alevik Tapa tee 14 19300 Hulja alevik Hulja lasteaed 14538 Vohnja küla Vohnja biopuhasti 10000 Vohnja küla Pajuvõsa 29200 Kadrina alevik Hundinuia 2722 Kõrveküla küla Vahtra 10000 Ridaküla küla Kaevu 1000 Jõepere küla Kasemetsa 174000

Seisuga august 2013. aasta on valla omandis (munitsipaalomandis) 42 kinnisasja ja 24 korteriomandit. Tulevikus on plaanis munitsipaalomandisse taotleda järgmiste objektide alune ja neid teenindav maa (asulate kaupa) kokku üle 40 000 m²: Kadrina alevikus: 1. Kadrina tänavad 2. Puhasti laiendamiseks vajalik maa-ala 40 000 m² Hulja alevikus: 1. Hulja tänavad

Tabel 7 Alljärgnevalt ülevaade planeerimisest ja ehitamisest Kadrina vallas: Aasta Väljastatud Väljastatud Algatatud Kehtestatud ehitusload kasutusload detailplaneeringu detailplaneeringud d 2002 52 - 1 1 2003 31 5 3 2 2004 52 26 3 - 2005 61 15 4 2 2006 44 11 7 1 2007 61 20 8 2 2008 63 36 2 2 2009 50 40 1 - 2010 41 15 2 1 2011 33 20 1 1 2012 46 36 - -

2.5. Tehniline infrastruktuur, keskkonnakaitse

Teed ja tänavad Teedel ja tänavatel kasvab liiklusintensiivsus pidevalt, mis on seotud autode hulga kiire kasvuga. Oluline osa ettevõtluse ja elukondliku suhtlemise vajadustest korraldatakse autodega. Valla territoorium on suhteliselt hästi teedevõrguga kaetud ning on piisava tihedusega. Kadrina valda läbivad riigimaanteed, suuremad neist on: Tallinn-Narva, Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Teede ja tänavate võrk on Kadrina vallas välja arendatud. Kohalike teede registris on teid 104,41 km, milles sisaldub 21,01 km lepinguga kaetud teid. Mustkatte all on 16,41 km (15,7%). 20 Tänavaid (Kadrina ja Hulja alevikud) on kokku 20,28 km, sellest 17,88 km on mustkattega (s.o 88,2%). Erateedena on arvele võetud 104,14 km, metsateede registris on 56,63 km. Vallal on 5 silda ja 136 truupi. Praeguseks on osa asfaltteedest amortiseerunud. Lähiaastatel suureneb see hulk veelgi, kui ei suurene oluliselt teeremondile suunatud vahendite osakaal. Kruusateed on osaliselt rahuldavas, osaliselt mitterahuldavas seisukorras. Kruusateedel ja tänavatel on teostatud tolmutõrjet. Talviti teostatakse kohalikel teedel lumetõrjet ja libedusetõrjet.

Soojamajandus Kadrina valla energiapoliitika peamiseks eesmärgiks on tarbijate varustuskindluse tagamine igat liiki kütuste ja energiaallikatega, kindlustamaks valla majandusliku ning sotsiaalse arengu. Kadrina valla soojusenergia arengukava üldised eesmärgid 2013-2020 näevad ette järgmisi samme:  Valla soojustarbijate pideva ja kvaliteetse soojusenergiaga varustamise tagamine pikaajalises perspektiivis.  Soojusenergia tootmise muutmise katlamajades võimalikult efektiivseks nii majanduse, keskkonnakaitse, kui ka töökindluse seisukohalt.  Energiasäästu meetmete rakendamise soodustamine energia tarbimisel. Kadrina alevi soojusvarustussüsteemi arengueesmärgid näevad ette kütmist olemasolevast katlamajast. Samas tuleb puiduhakke baasil energia tootmist muuta efektiivsemaks ja tagada keskkonnanõuete täitmine. Arengukavast lähtuvalt tuleks jätkata soojustorustike renoveerimisega ja samaaegselt rakendada korterelamutes ja munitsipaalhoonetes energiasäästu programme. Kadrina vallas asuvad tsentraalkatlamajad (Kadrinas ja Huljal) vajavad lähiaastatel oluliselt suuremaid investeeringuid trasside renoveerimiseks ja katelde efektiivsuse suurendamiseks kui varasemal perioodil. Lähiaastatel tuleb Hulja alevikus Tõnismäe majade piirkonnas asuv katlamaja renoveerida. Samas on vajalik renoveerida kaasaegseks soojatrassid.

Kaugküttesüsteemid. Vallas on tsentraalse soojusega varustatud kaks asulat – Kadrina alevik ja osaliselt Hulja alevik. 1) Kadrina aleviku köetav kogukubatuur on 272 889 m³. Aastane soojatarbimine on 9 304 MWh. Tsentraalne soojaveevarustus puudub. Soojaettevõtjaks on Kadrina alevikus AS Kadrina Soojus. Tarbijate jaotus tüübi järgi, soojustarbimised ja tehnilised andmed on toodud tabelis.

Tabel 8 AS Kadrina Soojus kliendibaas seisuga 01.01.2013 Tarbija Hoone kasulik Hoone maht Aastane soojus pindala (m²) (m³) tarbimine, tegelik 3 aasta keskmine (MWh/aastas) SA Kadrina 6476 27889 1328 Spordikeskus+vallamaja* Lasteaed Sipsik* 2570 9615 270 Huvikeskus * 996 5089 473 Keskkool (õppehoone)* 10943 49639 1134 TÜ Järva Tarbijate Ühistu 900 3000 107 Lasteaia 3 elamu* 1041 4097 160 KÜ Pargi 20 1227 4905 170 KÜ Pargi 22 1396 4905 164 Pargi 24 elamu* 1506 6007 190

Pargi 26 elamu* 1494 6007 182 Nooruse 2 elamu* 894 3552 155 21 Nooruse 4 elamu* 887 3552 171 Nooruse 6 elamu* 1225 4860 212 Nooruse 8 elamu* 1238 4860 188 Nooruse 1 elamu 415 2015 81 Nooruse 3 elamu 415 2037 79 Nooruse 5 elamu 412 1997 75 Nooruse 7 elamu 600 2470 118 Tehnika 11 elamu 781 3157 142 Tehnika 9 elamu* 859 3453 157 Tehnika 7 elamu* 882 3453 170 Rakvere tee 1 elamu* 5616 24272 867 Rakvere tee 3a KÜ elamu 3214 13507 499 Rakvere tee 3b KÜ elamu 2680 11268 405 Rakvere tee 5 elamu* 1726 6466 200 Rakvere tee 7 elamu*Niine KÜ 1732 6466 226 Rakvere tee 8 elamu 312 1456 67 Rakvere tee 9 KÜ elamu 1171 4701 162 Tehnika 1 elamu* 509 2195 100 Rakvere tee 10 elamu 179 794 16 Kalevipoja 1 elamu* 1294 4900 162 Kalevipoja 3 elamu* 1503 5449 207 Kalevipoja 5 elamu* 1503 5449 211 Kalevipoja 8 elamu* 1522 5449 249 Kalevipoja 10 KÜ elamu 1533 5449 207 KOKKU, 61 651 254 380 9304 Sh OÜ Kadrina Kommunaal 28 545 119862 4159 Sh munitsipaalhooned 20 985 92232 3205 Sh muud 12 121 42 286 1940 * Ehitisele on teostatud energiaaudit, termoülevaatus ning ehitise ekspertiis

2) Hulja alevikus varustab soojusega KÜ Tõnismäe. Köetav kubatuur on 34 900 m³. Aastane toodetav soojakogus on 3 600 MWh. Kütteks kasutatakse halupuid.

Tabel 9 KÜ Tõnismäe kliendibaas seisuga 01.01.2013 Tarbija Hoone Hoone Aastane soojuse Arvestuslik Aastane soojus kasulik maht (m³) tarbimine soojus koormus tarbimine, tegelik pindala (MWh/aasta) (kW) 3 aasta keskmine (m²) (MWh/aastas) Hulja 1670 7065 554 142 286 lasteaed Tõnismäe 16 1564 6131 498 123 273 Tõnismäe 19 1556 5497 443 110 282 Tõnismäe 20 847 3249 249 65 128 Tõnismäe 22 847 3275 249 66 118 Tõnismäe 21 901 3761 304 75 127 Tõnismäe 23 1400 5922 471 118 165 Kokku 8755 34900 2768 699 1380

Lokaalküte. Objektid, kus kasutatakse lokaalkatlamaja, on järgmised:  Kihlevere korterelamud  Kadrina raamatukogu

22  Viitna korterelamud  OÜ Heti Pere  Vohnja Lasteaed-Algkool  Aru Grupp AS  AS Reideni Plaat  Haka Plast OÜ  OÜ Temper  KÜ Tapa tee 10 (Kadrina)  KÜ Soo (Hulja)  Flexa Eesti AS Eramajasid köetakse põhiliselt küttepuudega.

Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab Kadrina valla elanikele ja valla territooriumil asuvatele ettevõtetele AS Kadrina Soojus. Ettevõte on 100% valla omanduses. AS Kadrina Soojus põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja tarbijatele müümine. Teiseks oluliseks tegevusalaks on veevarustus- ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine. Veemajanduse tegevuspiirkonnaks on Kadrina ja Hulja alevik, Kihlevere, Viitna, Vohnja, Salda, Ridaküla ja Neeruti külad.

Veevarustus: Kadrina alevikus on 7 puurkaevu, millest kolm puurkaevu on rekonstrueeritud ja neli on reservis. Puurkaevude omanikuks on AS Kadrina Soojus. Rekonstrueeritud on puurkaevud mis kasutavad Ordoviitsium- kambriumi veekihti. Puurkarvude juurde on rajatud veetöötlusjaamad. Kadrina valla veemajandusprojekti raames rajatakse uued puurkaevud Viitna, Kihlevere ja Vohnja külades . Puurkaevuse juurde rajatakse veetöötlusjaamad. Tööd lõpetatakse 2013.a. Salda külas on üks puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojus. Puurkaev on rekonstrueeritud ja rajatud veetöötlusjaam 2009.a. Veetorustikud on rekonstrueeritud. Neeruti külas rajati 2010.a. uus puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojusele. Rajatud on veetöötlusjaam. Veetorustikud on rekonstrueeritud. Ridakülas, Leikude ja Kiku külas tuleb lähiaastatel puurkaevud rekonstrueerida ja rajada veetöötlusjaamad tagamaks tarbijatele nõuetekohane veekvaliteet. Rekonstrueerida tuleb ka veetorustikud. Hulja alevikus rekonstrueeritakse 2013.a. Tõnismäe piirkonna puurkaev ning rajatakse veetöötlusjaam , mis hakkab veega varustama kogu alevikku. Kadrina valla veemajandusprojekti raames rekonstrueeriti veetorustikud Viitna, Kihlevere, Vohnja külades ning Hulja alevikus 2014.aastal. Undla külas asuv puurkaev kuulub Undla Hooldekodule. Puurkaevu vees on probleeme üldraua suure sisaldusega ja piiripealne on ka fluoriidisisaldus vees. Udriku külas asuv puurkaev kuulub Udriku mõisa omanikule. Puurkaevus on probleeme üldraua suure sisaldusega vees.

Tööstuse ja suurfarmide puurkaevud Suurfarmidel on endal olemas puurkaevud vajamineva vee tarbimiseks. Tööstusettevõtted saavad vee ühisveevärgist.

Reoveesüsteemid: Ühiskanalisatsioon on olemas Hulja ja Kadrina alevikes, Viitna, Vohnja, Salda, Kiku, Ridaküla ja Kihlevere külades. Kadrina aleviku reoveepuhasti rekonstrueeriti 2012.a. Kadrina valla veemajandusprojekti raames rekonstrueeritakse 2013.a. Viitna, Kihlevere ja Vohnja külades reoveepuhastid. Hulja alevikus rajatakse 2013.a. uus reoveepuhasti.

23 Ridakülas on 2008.a. reoveepuhasti ja torustikud rekonstrueeritud. Salda külas on 2009.a. reoveepuhasti ja torustikud rekonstrueeritud. Kiku külas ühe korrusmaja reovesi imbub pinnasesse äravoolutorust.

Kogumiskaevud: Suurfarmid, eramajad kasutavad lokaalseid kogumiskaevusid. Kogumiskaevusid tühjendab OÜ Kadrina Kommunaal, kellel on purgimisluba. Kogumiskaevude lekkekindlust ei ole uuritud. Sadevete kanalisatsioon: Sadevete kanalisatsioon on ainult Kadrina alevikus osaliselt olemas, seda põhiliselt Raua tänava territooriumil, kus on palju asfalteeritud platse. Sadevete kanalisatsioon lõpeb settebasseiniga, kuhu suubub ka katlamaja territooriumilt kogutud sadevesi. Kadrina aleviku põhjaosasse (kortermajade piirkonda) ja Aasa tn piirkonda on pikaajalises kavas sadevete kanalisatsiooni rajamine.

Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord Kadrina valla korterelamute elamufond koosneb ca 1140 korteriomandist kokku on elamispinda ca 78 000 m². Suurem osa korterelamutest asub Kadrina alevikus, 32 korterelamut ja 734 korteriomandit ehk ligi 64% kõigist korteriomanditest. Järgnevad Hulja alevik 178 korteriomandit ehk 16% üldarvust, Kihlevere küla 76 korteriomandit ehk 6%, Vohnja küla 52 korteriomandit ehk ca 4% ning teistes tiheasutusega piirkondades on 100 korteriomandit ehk ca 9% korteriomandite üldarvust. Võttes arvesse, et igas korteris elab üks leibkond (valla keskmine leibkonna suurus on 2,4 inimest) elab kortermajades ca 2750 inimest ehk teisisõnu iga teine vallakodanik. Kõige suurem on korterelamutes elavate inimeste osakaal Viitna külas 78% (70 inimest), järgnevad Kadrina alevik 72% (1776 inimest), Hulja alevik 69% (395 inimest), Vohnja küla 65% (100 inimest) ja Salda küla 50% (75 inimest). Suurem osa elamufondist asub korterelamutes, mille ehitusaasta jääb 1950-1990. a vahele, seega pea kõik korterelamud on vanem kui 20 aastat või siis kohe saamas (kõige uuemad korterelamud on ehitatud 1989. aastal) ning vajavad osalist remonti või põhjalikku rekonstrueerimist.

Tabel 10: Korterelamud Kadrina vallas Jrk. Asula Aadress Üldpind Krt. arv Eh.aasta Kinnistu (m²) nr. 1 Hulja Tõnismäe 16 2199,8 24 1982 6887 2 Hulja Tõnismäe 19 1986,2 24 1984 6516 3 Hulja Tõnismäe 23 1986,2 18 1985 1982 4 Hulja Tõnismäe 21 1287,3 12 1985 3892 5 Hulja Tõnismäe 22 1178,0 12 1986 3524 6 Hulja Tõnismäe 20 1178,8 12 1986 3557 7 Hulja Soo 1644,0 12 1980 3973 8 Hulja Lootuse 14 1066,0 12 1978 3832 9 Hulja Lootuse 15 888,7 12 1973 4517 10 Hulja Lootuse 12 936,8 12 1973 3089 11 Hulja Lootuse 13 851,4 12 1969 4416 12 Hulja Tiigi 543,2 8 1967 10986 13 Hulja Mõisamäe 563,2 8 1966 8461 14 Ridaküla Sireli 870,0 8 5216 15 Ridaküla Tamme 876,0 8 2993 16 Ridaküla Nulu 882,0 8 7333 17 Viitna Puraviku 816,0 8 1975 8700 18 Viitna Riisika 798,0 8 1976 7100 19 Viitna Männimetsa 584,0 8 1968 14051 20 Salda Salda 4 711,0 6 2174

24 21 Salda Salda 3 752,4 6 1987 2081 22 Salda Salda 2 673,1 8 1952 23 Salda Salda 1 266,7 4 24 Kiku Kiku 1 845,7 12 5568 25 Leikude Leikude 1 360,0 8 26 Leikude Leikude 2 360,0 8 27 Vohnja Ringi tee 1 554,9 8 1970 2455 28 Vohnja Ringi tee 4 711,8 8 1976 2545 29 Vohnja Ringi tee 5 1006,2 12 1982 1486 30 Vohnja Männi tee 6 1026,4 12 1985 3308 31 Vohnja Männi tee 5 1196,6 12 1987 3011 32 Kihlevere Külavahe tee 2 848,0 8 3144 33 Kihlevere Külavahe tee 4 837,7 12 2640 34 Kihlevere Külavahe tee 1 1238,3 12 4542 35 Kihlevere Aia tee 1 1398,5 12 4511 36 Kihlevere Mõisa tee 11 524,4 8 37 Kihlevere Mõisa tee 9 558,4 8 38 Kihlevere Mõisa tee 5 304,8 4 39 Kihlevere Mõisa tee 7 307,1 4 40 Kihlevere Mõisa tee 3 314,2 8 41 Kadrina Kalevipoja 1 1347,4 18 1982 42 Kadrina Kalevipoja 3 1572,4 30 1987 43 Kadrina Kalevipoja 5 1574,6 30 1987 44 Kadrina Kalevipoja 8 1594,8 30 1989 45 Kadrina Kalevipoja 10 1512,4 30 1990 46 Kadrina Nooruse 2 894,0 18 1972 47 Kadrina Nooruse 4 887,4 18 1973 48 Kadrina Nooruse 6 1243,4 24 1974 49 Kadrina Nooruse 8 1256,8 24 1975 50 Kadrina Pargi 20 1226,9 21 1976 51 Kadrina Pargi 22 1395,9 21 1977 52 Kadrina Pargi 24 1506,4 24 1978 53 Kadrina Pargi 26 1494,0 24 1979 54 Kadrina Rakvere 1 5748,8 85 1986 55 Kadrina Rakvere 10 178,7 4 1981 56 Kadrina Tehnika 1 508,9 12 1980 57 Kadrina Rakvere 5 1725,9 30 1980 58 Kadrina Rakvere 7 1731,9 30 1980 59 Kadrina Rakvere 8 348,0 8 1969 60 Kadrina Rakvere tee 9 1190,9 18 1988 61 Kadrina Rakvere tee 3 5903,8 95 1984 62 Kadrina Nooruse 1 414,6 6 1955 63 Kadrina Nooruse 3 414,0 6 1956 64 Kadrina Nooruse 5 411,8 6 1956 65 Kadrina Nooruse 7 619,3 12 1968 66 Kadrina Tehnika 11 780,9 18 1971 67 Kadrina Tehnika 9 858,6 18 1970 68 Kadrina Tehnika 7 881,8 18 1971 69 Kadrina Lasteaia 3 1041,1 18 1982 70 Kadrina Viru 5 629,2 8 6163 71 Kadrina Viru 4 227,1 6 2991 25 72 Kadrina Tapa tee 10 805,4 18 1688 73 Kadrina Veere 2 325,4 6 3258 74 Viitna Kase 787,4 8 2661 Kokku 78 184,3 1 140

Üldkasutatava maa sihtotstarbega maad on 84,35 ha. Erikasutusega haljasalasid on: - haridusasutused (koolid, lasteaiad) – 18,52 ha; - tervishoiuasutused (sh ka sotsiaalhoolekandeasutused, saun) – 3,58 ha; - kultuuri- ja spordiasutused – 11,21 ha.

Korruselamute vahel olevate alade kujundamisel ja planeerimisel arvestatakse elanike soove ning laste vajadusi vaba aja veetmiseks. Projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel teeb vald koostööd kõigisse asjasse puutuvate osapooltega. Toimub eskiislahenduste koostamine, arutelude korraldamine ja nende kooskõlastamine.

Keskkond Kaitsealad, kaitseliselt olulised objektid, loodusressurss Kadrina valla territooriumil on 5 kaitseala, 8 parki, 5 kaitstavat looduse üksikobjekti, 3 NATURA 2000 hoiuala, 73 vääriselupaika 29 liigiga, nendest 7 liiki kuuluvad II kaitsekategooriasse. Arvukaim on kaunis kuldking. III kategooria liikidest on arvukaim soo- neiuvaip, mille suurim kasvuala asub Ama soos ca 23 hektaril. Soostunud aladel kasvab ohtralt ka halli käppa, harilikku käoraamatut ja vööt-sõrmkäppa. Kaitsealad: Lahemaa Rahvuspargist jääb Kadrina valla piiresse Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevöönd, mis jääb Tallinn-Narva maanteest põhjapoole. Rahvuspark loodi looduse- ja kultuuripärandi säilitamiseks. Ohepalu looduskaitseala jääb osaliselt Kadrina valda ja on moodustatud Lahemaa Rahvuspargi endise lõunaosa ja Tapa käpaliste kaitseala baasil, mis jääb eemale kultuurmaastikest ja tööstuse saastavast toimest. Looduskaitseala ülesandeks on loodusmetsade, inimpuutumatute soode ja rabade, kaitsealuste liikide elupaikade ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistu kaitse. Ohepalu looduskaitseala on viimane loodusmaastikuala enne Lääne-Virumaa ja Põhja-Järvamaa kultuurmaastikke, moodustades nn. “ökoloogilise koridori” Kõrvemaa ja Lahemaa vahel. Kaitseala eesmärgiks on metsa- ja rabaelustiku ning pinnavormide (oosid) säilimine ja kaitse. Viitna maastikukaitseala pindala on 312 ha ja kaitse eesmärgiks on Viitna järvede ja neid ümbritseva maastiku (oosid, mõhnad) säilitamine, kaitsmine ja tutvustamine. Oose ümbritsevad mõhnad ja nendevahelistes termokarstilistes nõgudes asuvad järved: Viitna Väikejärv ehk Linajärv, Viitna Suurjärv ehk Pikkjärv ja Nabudi järv. Viitna Pikkjärves kasvab haruldastest taimedest vesilobeelia ja järv-lahnarohi, mõlemad on ka kaitse all. Neeruti maastikukaitseala pindalaga 1271 ha on moodustatud Pandivere kõrgustiku põhjaosa kõige silmapaistvamate pinnavormide nn Neeruti ehk Karuaugu mägede, siinsete järvede, väikesoode ja metsade kaitseks. Neeruti mägedel on oluline ajalooline ja kultuurilooline tähtsus. Linna- ja Sadulamäge peetakse muinaslinnakuteks. Seljakute vahelises orus paiknes Neeruti Kahejärv, mis nüüdseks koosneb kahest täielikult eraldunud järvest, Ees- ja Tagajärvest. Neeruti mägede unikaalsus seisnebki ooside asetuses (kuni neli seljakut kõrvuti). Neeruti jääajamoodustiste ahelik koosneb ühelt poolt kitsaharjalistest rööpsetest oosidest ja neid omavahel eraldavatest pikkadest sügavatest orgudest. Mägede kõrgus ulatub kuni 126 meetrit üle merepinna. Kallukse maastikukaitseala pindalaga 231 ha on rajatud Loobu jõe ürgorus asunud aluspõhjalisele saarkõrgendikule settinud servamoodustiste kaitseks. Pinnamaterjaliks on kruus ja moreen. Kõrgem absoluutne kõrgus on 113 meetrit. Küngaste laed ja järsemad nõlvad on kaetud metsaga, mis moodustavad kaitseala kogupindalast umbes 20%. Maastiku üldilme säilitamiseks on keelatud lageraie. Kallukse lõunapoolses osas paikneb suur rändrahn, Lodikivi ehk Linda-Neitsi kivi. 26

Kaitsealused pargid: Arbavere mõisa park Jõepere pargi põlispuud Kolu mõisa park Loobu mõisa park Neeruti mõisa park Udriku mõisa park ja Kabelimägi Undla mõisa park Vohnja mõisa park

Kaitstavad looduse üksikobjektid: Viitna kadakas Kallukse mänd Kolu allikad Linda.Neitsi ehk Lodikivi Jõepere vesiallikad

Natura 2000 ala: Loobu jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – jõesilmu, hariliku hingi, lõhe, paksuseinalise jõekarbi ja rohe-vesihobu elupaikade kaitse.

Kaitsealad on üldiselt heas seisukorras ja tähistatud kaitseala tutvustavate infotahvlitega. Tähistatud looduseõpperadadel saab tutvuda Viitna ja Neeruti maastikukaitsealadega. Viitna maastikukaitsealal on tähistatud puudele värvidega 7 km pikkune õpperada, mis tutvustab järvi ning oose ja mõhnu. Rajal saab tutvuda Viitna Linajärve, Pikkjärve ja Nabudi järvega ning neid ümbritseva loodusega. Vaatluspunktid on botaanilised, geobotaanilised, limnoloogilised, oritoloogilisd ja metsanduslikud. Suuremat kasutust leiab raja lühendatud variant ümber Viitna Pikkjärve, mis kulgeb järve kallast mööda ja pea igal sammul avaneb maaliline vaade järvele. Neeruti maastikukaitseala on tähistatud puudele 14 km pikkune matkarada Kuresöödi-Pariisi- Kuresöödi. Sellelt matkarajalt on võimalikud lühendatud variandid, kas 6,9 km või ümber Neeruti Ees- ja Tagajärve 3,3 km pikkune matkarada, mis on enamkasutatud. Sellel 3,3 km pikkusel matkarajal on võimalik peatuda 5 hooldatud puhke- ja lõkkeplatsil. Kallukse maastikukaitsealale on rajatud üks puhke- ja lõkkeplats, mis asub Lodikivi vahetus läheduses. Lodikivi juures on infotahvel Kallukse maastikukaitseala tutvustava infoga. Ohepalu looduskaitsealal jääva Kõverjärve äärde on samuti rajatud puhke- ja lõkkekoht, mis on leidnud tiheda kasutamise

Veekaitse Kadrina vald jääb Harju ja Viru alamvesikonda ning valla lõunaosa ka Pandivere põhjavee alamvesikonda. Pandivere põhjavee alamvesikonna põhjaosa piir kattub Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku ala piiriga, mis kulgeb Tapalt alates mööda Tallinn-Narva raudteed kuni Kadrina alevikuni ja siit edasi mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt kuni valla piirini. Sellest piirist lõunapoole jäävad alad asuvad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus esineb hulgaliselt karstiväljasid ja põhjavee suhtes kaitsmata alasid. Inimtegevus selles piirkonnas on piiratud kaitse-eeskirjadega. Probleemiks on kasutusest välja jäänud puurkaevude ja geoloogiliste uuringute jaoks puuritud puuraugud, mille olemasolust ei olda üldiselt teadlikud (isegi hoone või krundi omanikud). Enamuses on need puurijate poolt jäetud tamponeerimata ja nende lahtiste puuraukude kaudu võib reostus sattuda põhjavette.

Jäätmekäitlus 27 Kadrina vallas toimub korraldatud olmejäätmevedu alates 01.05.2008. Ajavahemikul 01.05.2008 kuni 30.04.2013 osutas jäätmeveoteenust konkursi korras valitud jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells AS. Alates 1.maist 2013 kuni 30.aprillini 2017 osutab jäätmevaldajatele olmejäätmete veoteenust hankelepingu alusel AS Eesti Keskkonnateenused. Jäätmeseaduse § 69 lõige 1 kohaselt loetakse kõik jäätmevaldajad Kadrina vallas oma elu- või tegevuskohas automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates 01.05.2013, see tähendab, et isikul, kes omab valla territooriumil elu-, äri- või tootmisruume, puudub valik, kas korraldatud olmejäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmeveo rakendamise kord kehtib 01.05.2011 (volikogu 17.12.2010 määrus 26). Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri põhimäärus kehtib 18.04.2007 (28.03.2007 määrus nr 43). Jäätmehoolduseeskiri on vastu võetud 17.12.2010, määrus 25. Taaskasutavate jäätmete kogumiseks on avalikuks kasutamiseks paigaldatud konteinerid Kadrina ja Hulja alevikes, Vohnja ja Viitna külades. Taaskasutatavaid jäätmeid (paber, papp, plast,- klaas- ja metallpakend) samuti autorehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid ning ohtlikke jäätmeid kogutakse ka Kadrina jäätmejaamas. Jäätmekäitluse parema korraldamise eesmärgil on Lääne-Viru maakonna omavalitsuste koostöö tulemusena valminud Lääne-Viru Jäätmekeskus Ussimäele, mille haldamiseks on moodustanud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus. Liikmete ühistegevuse kaudu on MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus eesmärgiks jäätmekäitluse korraldamine, suunamine ja arendamine maakonnas, jäätmete sorteerimine ja taaskasutuse võimaluste suurendamine, jäätmete tekke vähendamine ja elanikkonna teadlikkuse suurendamine jäätmekäitluse valdkonnas. Üldiseks probleemiks on prügi ladustamine selleks mitteettenähtud kohtadesse (metsaalused, mahajäänud hoonete ümbrused, Tallinn-Narva mnt trassil asuvad prügikastid jne.)

Välisõhk Peamised välisõhu kvaliteeti mõjutavad saasteallikad vallas on transport ja hoonete kütmine. Väike- ja puitelamute piirkondades levivad peamiselt kütmisest tingitud saasteained. Vallas on mitu välisõhu saastajat, nendest olulisemad on Kadrina alevikus tegutsevad ettevõtted: Flexa Eesti AS, AS Plokk, AS Reideni Plaat, Hulja alevikus sigalad ja suurfarm. Välisõhu kaitsega seonduvad järgmised probleemid:  paiksete saasteallikate probleemide lahendamine nõuab palju aega ja rahalisi vahendeid;  vead planeerimisel ja asukohavalikul;  ettevõtted ületavad neile kehtestatud välisõhku paisatavate saasteainete heitkoguste piirväärtusi.

Järeldused Senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata avalike alade (pargid, haljasalad) ja juurdepääsude tagamisele, looduslike alade võrgustikule ning miljööväärtuslike piirkondade säilimisele. Peamiselt miljööväärtus ja looduslike olude koostoime ning avalikus kasutuses olevate objektide ajaloolised väärtused peavad saama Kadrina valla jätkusuutlikkuse võtmeks, mis kujundab valla väärtuslikuks elu- ja puhkekohaks, koos oma erinevate keskustega.

Keskkonna risustamise vähendamiseks ning elanike ja külastajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vajalik senisest mõjuvamaid teavitamis- ja tegevuskampaaniaid. Pidevalt anda teavet toimivate jäätmekäitluskohtade kohta.

Kadrina vallas on selliseid keskkonnariskidega objekte ja tegevusi (suured tööstus- ja tootmisettevõtted, raudtee, maanteed), mis seavad omavalitsusele ülesande tagada järelevalve keskkonnaohutuse valdkonnas. Siin siis nii ennetavate tegevuste arendamine kui ohuolukordadeks valmisoleku tagamine.

28 2.6. Sotsiaalne infrastruktuur, vaba aeg, tervis ja sotsiaalne kaitse

Alusharidus ja lasteaiad Alusharidust omandada ja lasteaias käia on võimalik kõigil valla lastel Kadrina lasteaias “Sipsik” ja Vohnja Lasteaed–Algkoolis. 15. mail 1977. aastal avas Kadrina EPT lastepäevakodu “Sipsik” oma uksed vastvalminud lasteaiaks ehitatud majas Pargi tänav 5. 2002. aastast kuulub lasteaia “Sipsik” koosseisu Huljal asuv lasteaiamaja. 2005. aastal teostati põhjalikud renoveerimistööd Kadrina lasteaias EL Regionaalarengu Fondi vahendite kaasabil. 2012/2013. õppeaastal on lapsi Kadrina lasteaias kaheteistkümnes rühmas 243, sh lasteaia Hulja filiaali kahes rühmas 39 last. Kadrina lasteaias töötab 24 pedagoogi, kelle õpetamisalane tööstaaž on üpris kõrge (õpetajatel keskmiselt 21 aastat ). 1. septembril 1993.aastal avati Vohnja kool 1. klassi ja kahe lasteaiarühmaga. 2012/2013. õppeaastal on Vohnja Lasteaed–Algkooli kahes rühmas 24 last. Lasteaia lastega tegelevad 2 pedagoogi.

Üldharidus ja üldhariduskoolid Kadrina vallas saavad lapsed algharidust omandada kahes koolis: Vohnja Lasteaed–Algkoolis ja Kadrina Keskkoolis. Lisaks algharidusele on Kadrina Keskkoolis võimalik omandada põhi– ja keskharidust. 1993. aastal avatud Vohnja Lasteaed–Algkoolis õpib 2012/2013 õppeaastal 12 õpilast kahes liitklassis. Lapsi õpetab 4 pedagoogi.

Kool Kadrinas alustas tööd 1902. aastal ja Kadrina Keskkoolina eksisteeritakse 1957. aastast. Alates 2002. aastast tegutses Kadrina Keskkooli alluvuses ka õhtukool. Kadrina Keskkooli õpilaste arv õppeaastal 2011/2012 oli 583 ja klassikomplekte oli 31. Väljastpoolt valda käib Kadrina Keskkooli õppima 59 õpilast. Pedagooge töötab koolis 50. 1. septembrist 2006 sai õpilaskodu endale uued renoveeritud ruumid, mis pakuvad elamisvõimalust 27-le õpilasele. Praegu toimib keskkooli osas valikainete süsteem, mis annab eelkutsealaseid teadmisi (tootmisjuhtimise ja tehnoloogia alused, õppesõit B ja BC kategooria, politseiõpe, päästeõpe, riigikaitse jne valdkondades ).

Kadrina vald osaleb riigigümnaasiumi loomise läbirääkimistel, et aidata kaasa koolivõrgu korrastamisele Lääne-Viru maakonnas.

Huviharidus Kadrina Kunstidekool loodi 1989. aastal. Alates 1992. aastast on kooli pidaja Kadrina vald. Kooli õppevaldkonnad on muusika– ja kunstiõpe. Ringides tegeletakse tantsu– ja kunstiõppega. Tegutsevad järgmised osakonnad: muusikaosakond, kunstiosakond, üldkultuuriosakond. Muusika ja kunsti osakonna õppeperiood on 7 aastat, mille lõpetamisel saavad lapsed lõputunnistuse. Üldkultuuriosakond tegutseb ringi vormis. Huvialaharidusega tegelevad regulaarselt üldhariduskoolides tegutsevad huviringid, rahvamaja juures tegutsevad huviringid, toimib spordiklubi, tegutseb huvikeskus koos noortekeskusega. Kadrina Kunstidekooli osalemine valla kultuurielus on märkimisväärne. Laste ja noorte laulu, tantsu, pillimängu ja kunstialane huvitegevus on koondunud kunstikooli – valla kultuuri- ja huvialakeskusesse. Kadrina Kunstidekool on Kadrina Vallavalitsuse hallatav asutus. Tegutsemise eesmärgiks on püsida areneva koolina Eesti kultuurimaastikul, pakkudes muusika-, kunsti- ja tantsuõpet. Märgata andekat last ja toetada õpilase individuaalset arengut. Olla kohaliku kultuurielu edendaja. Muusikaosakonna õpilaste arv jääb viiekümne ja seitsmekümne vahele. Kunstiosakonnas on õpilasi neljakümne ringis.

Rahvakultuur Kadrina vald on huvitava ja rikkaliku kultuuriloolise minevikuga. Ka tänapäeval hinnatakse siin kõrgelt traditsioone, vaimsust, isetegevust, seltsielu. 29 Peamisteks kultuurielu edendajateks on: Kadrina Rahvamaja; MTÜ Läsna Rahvamaja; Kadrina Kunstidekool; Kadrina Huvikeskus; Kadrina Valla Raamatukogu koos oma filiaalidega Huljal, Kihleveres, Vohnjas ja Viitnal; MTÜ Kadrina kirjandusklubi; EELK Kadrina Katariina Koguduse kirik; MTÜ Neeruti Selts; MTÜ Kadrina Päevakeskus; Kadrina valla Külade Ühendus. Rahvamajade tegevus on suunatud eeskätt oma rahva kultuuripärandi säilitamisele ja propageerimisele. Erinevatele sihtgruppidele kultuurilise isetegevuse võimaluste pakkumisele. Et säiliks meie rahvakultuur on vaja kaasata võimalikult palju huvilisi isetegevusringidesse ja seltsiellu. Kadrina Rahvamaja, mis ehitati Hariduse Seltsi eestvedamisel 1930. aastal on aastakümnete vältel olnud valla kultuurikeskuseks ning on seda ka praegu. Hetkel tegutseb rahvamajas 12. entusiastliku juhendaja käe all 16 taidlus- ja huviringi 300 osalejaga. Mitmed taidluskollektiivid on tunnustust leidnud nii maakonna kui ka vabariigi tasemel. Rohkearvuliselt osaletakse üldlaulu- ja tantsupidudel. Eesti rahvakultuuri tutvustatakse külaskäikudel sõprusvaldadesse Leedus, Soomes, Rootsis, Norras. Elavnenud on seltsitegevus. Heakskiidu on pälvinud rahvamajas korraldatavad stiilipeod. Suvehooaja kultuuriürituste paigaks on Kadrinas lauluväljak koos seal asuva laululavaga. Vilgas seltsitegevus käib ka Kadrinast 20. km eemal asuvas Läsna Rahvamajas. Hetkel tegutseb siin näitering, naisansambel, meesansambel ja lastering. Näiteringil on väga mitmeid koostööpartnereid. Sageli antakse külalisetendusi erinevates rahvamajades üle Eesti. Lisaks ringitegevusele on plaanis hakata korraldama koolitusi aktuaalsetel teemadel nagu aiandus ja looduskaitse. Traditsiooniks on saanud igaaastased ekskursioonid külarahvale. Samuti täidab MTÜ Läsna Rahvamaja vahendaja rolli külaelanike ja vallavalitsuse tasandil. Probleemiks on rahvamaja hoone olukord.

Raamatukogud Kadrina valla raamatukogu toimib valla keskraamatukoguna ja koordineerib Kadrina, Hulja, Kihlevere, Viitna ja Vohnja raamatukogu tööd. Käesoleval ajal asub raamatukogu keskus 1974. aastal ehitatud kahekorruselises silikaathoones. Põhiruumid asuvad maja I korrusel. II korrusel asub raamatukogu hoidlaruum, osa II korruse ruume on vallalt rendile võtnud raamatukogu juures tegutsev MTÜ Kadrina kirjandusklubi. Raamatukogu hoonet on aja jooksul etappide kaupa remonditud ja tänaseks on raamatukogu hoone saanud kena renoveeritud fassaadi ja hubased ruumid. Teha on jäänud veel fuajee remont, välisvalgustus ja õueala asfalteerimine, aga samuti tuleb mõelda juba I korruse sanitaarremondile. Lisaks põhitegevusele on Kadrina valla raamatukogus kindla koha leidnud 2009. aastal loodud MTÜ Kadrina kirjandusklubi ja 2013. aastal tööd alustanud kinoklubil. Klubidel on raamatukogu tegevuses toetav roll. Raamatukogus toimuvad regulaarselt kirjandus- ja kohtumisõhtud huvitavate inimestega ja kinoklubis tutvustatakse vallaelanikele Eesti filme ja välismaa väärtfilme.

Raamatukogu ja selle filiaalide põhiteenus on teavikute kojulaenutus ja kohapeal lugemise võimalus. Kõigil soovijatel on võimalus kasutada RVL-i teenust. Oluline töölõik on päringutele vastamine. Raamatukogu kogud on läbimõeldult komplekteeritud ja arvestavad erinevate lugejagruppide huve. Organiseeritud on üksikvanurite ja puuetega inimeste koduteenindus. Kadrinas on liikumispuudega inimestele paigaldatud ka kaldtee ja spetsiaalne uksekell.

Lugejate teenindamiseks on kõigis raamatukogu üksustes interneti püsiühendusega üldkasutatavad arvutid. Tasulistest teenustest pakutakse koopiate tegemist, skaneerimist ja printimist. Kõigis raamatukogu üksustes on tasuta Wifi leviala ja kõigis on koostatud täielikud elektronkataloogid ning teavikute laenutamine toimub elektrooniliselt.

Hulja filiaal asub Hulja lasteaed-algkooli hoones, mis kuulub Kadrina vallavalitsuse bilanssi. Hoone on ühekorruseline väikeplokkehitis ja väga sobilik raamatukogu külastajatele. Ruumid on 30 avarad ja ilusad ning sobilikud täitma koos raamatukogutööga ka külakeskuse rolli.

Kihlevere filiaal asub kahekorruselises 8-korteriga hoones. Raamatukogu asub esimesel korrusel.

Viitna filiaal asub kahekorruselises 8-korteriga 1972.a ehitatud hoones. Tühjaks jäänud Lahemaa rahvuspargi kontori ruumid anti üle Kadrina vallavalitsusele. 2006. a algul ehitati ruumid ümber raamatukogu tarbeks. Raamatukogu ruumid on Kadrina vallavalitsuse mõtteline osa korteriühistu „Viitna Kodu” ühisomandist.

Vohnja filiaal asub Vohnja mõisahoone esimesel korrusel intensiivse liiklusega Kadrina-Loobu maantee ääres.

Kirik ja kalmistu Kadrina vallas tegutseb kaks kogudust. EELK Kadrina Katariina kogudus. Kirikuga on seostatav Kadrina ümbruskonna sotsiaalkultuuriline areng. Kadrina kirik ja kalmistu on ajaloo-, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised, mis on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) omandis. Kadrina kiriku ja kalmistu teenuseid kasutavad Kadrina piirkonna elanikud ajaloolises järjepidevuses. Kogudusele kuulub ka Hulja kalmistu, mis on kahjuks korrastamata. Kirik on kahtlemata Kadrina kõige vanim ehitis. See on kolmelööviline gooti stiilis kodakirik, mis ajaloolaste arvates ehitati 15. sajandil. Koguduse vanust arvatakse aastast 1231. Kirikuhoone seisukord on hea. 2000. aastal lõpetati siseremont, mille käigus paigaldati paeplaatidest pikihoone põrand, uuendati pinkide ja orelirõdu värvkate, ehitati uudse lahendusega valgustus ja valmis uus kellalöögi mehhanism. Veel kuuluvad kogudusele vana pastoraadi hoone, mille seisukord on halb (praegu on üüritud välja korteriteks); uus pastoraadi hoone, mille seisukord on rahuldav (hoones asuvad koguduse õpetaja eluruumid ja koguduse kantselei); leerimaja, mille seisukord on suhteliselt halb. Seni on remonditud esimese korruse väike saal ja teisel korrusel kaks ruumi, lisaks tualett noortekeskuse tarvis. Koguduse kinnisvara tuleb senisest enam võtta koguduse huvide teenistusse. Kiriku juures tegutsevad pühapäevakool ja koor. Kirik on suurepärase akustikaga ja seetõttu korraldatakse siin väga häid kontserte. Et saaks võimalikuks oreli kapitaalremont on EELK Kadrina koguduse poolt ellu kutsutud Kadrina Kiriku Oreli Sihtasutus. Plaanis on välja arendada misjonistrateegia eeskätt noortele suunatuna. Jätkatakse koguduse jumalateenistuslikku ja palve-elu. EKNK Hulja Kogudus asutati 30.08.1993. a. ja registreeriti 25.01.1994. a. EKNK Hulja Kogudusel on sõpruskogudus Soomes: Ikaaliste Nelipühi Kogudus. EKNK Hulja Kogudusel on kaks EKNK kauplust: Huljal ja Tapal. Peetakse Jumalateenistusi ja Palvekoosolekud. Korraldatakse lastele ja noortele suvelaagreid ja erinevaid väljasõite ning üritusi. Visiooniks oleks, et koguduse ruumides käiks pidevalt vilgas tegevus: piiblikool (alustab septembrist, 1x kuus), laste- ja noortetöö, pensionäride klubi, laulu- ja tantsuring.

Kadrina kalmistu Kiriku lääneotsa (torni) vastas on mälestussammas Kadrina kihelkonna meestele, kes langesid I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Mälestussamba avamine sai teoks 15.08.1926. aastal. Kadrina Mälestuskalju õhati punavõimu käsilaste poolt 18.06.1941. Hävitada ei suudetud aga rahva mälu ja mälestusi. Mälestuskalju taastamise kirikuesisel organiseeris Kadrina Muinsuskaitse Selts. Vabatahtlike poolt organiseeritud korjandustega hangiti vahendid. Sammas ehitati üles vabatahtlike poolt. Samba pidulik taasavamine oli 23.06.1990. Kadrina kalmistul on viis hauaplatsi mis on kantud muinsuskaitse riiklikusse registrisse. Kultuuriloolisteks mälestisteks on kohalike seppade poolt sepistatud metallristid ja muistne rõngasrist. Kirikuaeda on maetud mitmeid kuulsaid inimesi. Siin puhkavad rahvalaulude koguja, eesti keele grammatika rajaja, pastor Arnold Friedrich Johann Knüpffer, kes ristis Kadrina kirikus 22.12.1803 Fr. R. Kreutzwaldi, Kadrina kihelkonnakooli looja Johannes Heinrich Luther, lastekirjanik Alide Dahlberg. 17.12.2000 avati A. F. J. Knüpfferile ja H. Stahlile kiriku seinal mälestustahvlid. 31

Ajaloo-, arhitektuuri- ja looduspärand:  Arbavere mõis (peahoone, mõisa park)  Hulja mõis (peahoone, mõisa park)  Hulja kalmistu  II maailmasõjas hukkunute ühishaud (Kadrina)  Kadrina kirikuaed ja kalmistu (kabel, piirdemüür)  Kadrina kirik  Vabadussõja mälestussammas (Kadrina)  Arnold Friedrich Johann Knüpfferi (1777-1843) haud (Kadrinas)  Kihlevere mõis (peahoone, mõisa park, mõisa tall-tõllakuur, mõisa ait, kelder)  Linnus (Neeruti) ja linnus „Sadulamägi“ (Neeruti)  Neeruti mõis (peahoone, mõisa park, allee, valitsejamaja, kelder, sõiduhobuste tall, tööhobuste tall, mõisa karjalaudad, mõisa ait)  Kalmistu „Surnumägi“ (Tokolopi)  Udriku mõis (peahoone, mõisa park, mõisa piirdemüürid, kasvuhoone, viinavabriku varemed, mõisa karjalaudad, meierei, kelder)  Undla mõis (peahoone, mõisa park, teenijatemaja)  Viitna kõrtsihoone  Vohnja mõis (peahoone, mõisa park, kuivati, viinavabrik, meierei, mõisa karjalaudad, sepikoda, ait)  Kolu mõis  Emakeeleausammas (Kadrina)  Fr. R. Kreutzwaldi sünnikoht Jõepere külas Lisaks on arvukalt kultusekive, kivikalmeid, vanu asulakohti, ohvrikive.

Sport Sportimiseks on SA Kadrina Spordikeskus spordihoone (võimla, maadlussaal, lasketiir, jõusaal, ujula), Kadrina Keskkooli võimla, maneež ja staadion ning rula- ja korvpalliväljak. Kadrina spordihoone ehitati aastal 1977. Praeguseks hetkeks on renoveeritud ja väga heas korras ujula, võimla, riietusruumid ja jõusaal. Rahuldav on olukord ka maadlussaalis. Lasketiiru, mis asub keldrikorrusel (hetkel 2013. a. remondis), saab küll kasutada, kuid ruum on külm. Hoones on ka saun, kaminasaal ning hostel. Lähiaastatel vajab uuendamist basseinitehnika.

Kadrina Keskkooli võimlas on heas korras normaalmõõtmetega saal. Maneež on küll kasutuskõlblik, kuid vajab remonti. Staadionil on korralik jalgpalliväljak, kummikattega jooksurada, kaugushüppe- ja heitesektorid, kuid staadion ise vajab rekonstrueerimist. Staadioni kõrval on universaalne pallimängude plats. Uuendatud on korvpalliväljaku asfaltpind ning samasse on ehitatud ka rulaväljak. Nüüd on platsil võimalik mängida korvpalli, sõita rula, rulluiskude ja BMX ratastega. Samuti on rulaväljak hea koht sportlike väliürituste korraldamiseks. Rahuldavad spordiplatsid on olemas Vohnja, Salda, Pariisi, Kihlevere külades ja Hulja alevikus.

Kadrina vallas on kaks arvestatavat tervisespordiradadega piirkonda. Üks asub Neerutis, Neeruti maastikukaitsealal ja teine Viitnal, Viitna maastikukaitsealal. Rajad on korrastatud ja märgistatud. Siin korraldatakse mitmeid jooksu-, orienteerumis- ja suusavõistlusi. Lisaks on Kadrina vald loonud lisavõimalusi Kadrina-Hulja kergliiklustee ning Kadrina paisjärve ümber paikneva kõnniraja näol. Talveperioodil kasutatakse Pariisi puhkekeskuse valgustatud suusaradasid.

Viitna maastikukaitsealal on RMK õpperada. Ring ümber Pikkjärve 2,5 km ja pikem ring kuni Nabudi järveni 7 km. 32 Suusarajad maastikukaitsealal. Samu radasid saab muul ajal kasutada tervisespordiradadena. Kasutajad: Kadrina valla lähiküladest, puhkajad ja elanikud Vihula valla Sakussaare külast. Siinkandis elab aastaringselt sportlikke lastega peresid, lapsi ja noori ning tervisest hoolivaid eakaid inimesi.

Seoses valla külaliikumise elavnemisega on hakatud taas korraldama rohkem sportlik-kultuurilisi üritusi. Inimeste teadlikkus tervisespordi vajalikkusest kasvab ning seoses sellega osavõtt sportlikest üritustest suureneb.

Kadrina valla laste sporditegevuse organiseerimisega tegeleb peamiselt Spordiklubi Kadrina, kuid lisaks tegutsevad veel Huviklubi Nelson, Spordiklubi Aaspere. Kadrina valla noored osalevad veel ka Rakvere Spordikooli, SK Tarvas, SK Vike, SK Rivaal, Virumaa Pallimängude Kooli, MTÜ Wiru Swim, MTÜ Männikumägi, SK Rakke, Virumaa OK, Tamsalu Suusaklubi, SK Tugev Tahe, SK Viru Judo tegevuses. Regulaarselt (2-3 korda nädalas) osaleb treeningutel 250 noort.

Täiskasvanute sporditegemise valdkonnas väärivad märkimist: Kadrina ja Hulja korvpallivõistkond, Kadrina võrkpallivõistkond, Kadrina saalihoki võistkond, naiste aeroobikaringid. Lisaks harrastatakse veel jalgrattasporti, orienteerumist, mälumängu, suusatamist ja koroonat.

Märkimisväärne osa Kadrina valla eelarvest kulub Kadrina spordihoone haldamisele. Aastas külastatakse spordihoonet keskeltläbi 25 000 korda, sellest Kadrina valla kodanikele langeb 16 000 külastuskorda. Spordihoone puhul on vajalik aktiivsem müügipoliitika. Pikemas perspektiivis peab tekkima kaks ettevõtet: äriühing, mis tegeleb majutuse ja toitlustamisega (hotell) ning mittetulundusühing, mis haldaks spordirajatisi. Selline lähenemine võimaldaks maandada riske ja on loogilisem avaliku teenuse pakkumise seisukohalt.

Noorsootöö Noorte sisuka vaba aja veetmise ja tervistava puhkuse raames toimuvad vallas suvised töölaagrid, spordilaagrid (võrkpall, ujumine, kergejõustik jne), tantsulaagrid, kunstilaagrid, EELK Kadrina Katariina Koguduse korraldusel kristlik laager. Sageli korraldatakse ühiskülastusi erinevatesse Eesti teatritesse kui ka teistesse noortele huvi pakkuvatesse kohtadesse (veekeskused, muuseumid, kinod, jäähallid jms.). Kadrina valla territooriumil, Neeruti maastikukaitsealal asub Pariisi puhkeküla, kus korraldatakse samuti lastelaagreid. Pariisi laager töötab alates 1997. aastast. Tavaks on saanud temaatiliste õppelaagrite korraldamine. Nii on moodustatud eraldi rühmad loodushuvilistele ja spordikalduvustega lastele. Üks rühm on alati inglise keele ja arvutikallakuga ja üks ratsutamisrühm. Vähekindlustatud perede lastele kompenseeritakse valla poolt laagrituusikuid. Erinoorsootöö raames tegelevad igapäevaselt koostöös lastekaitsespetsialist, psühholoog, sotsiaalpedagoogid, logopeedid. 2013. aastal alustas oma tegevusega Kadrina Huvi- ja Noortekeskus, mis on igati õigustanud sihtgrupi ootusi ning arendab välja noortetegevust vallas. Kadrinas on tööpäeviti avatud (14.00- 20.00) organisatsiooni Avatud Noorte Foorum poolt ellukutsutud noortekeskus. Keskuse tegevusteks on vaba aja sisustamine, ringiline tegevus, avalikud üritused, individuaalne nõustamine, vabatahtlik tegevus. Peamiseks prioriteediks vallas on toetada noorte omaalgatust ja osalust otsustamisprotsessides.

Kolmas sektor ja külaliikumine Kadrina vallas on kodaniku aktiivsus paikkonniti erinev. On piirkondi ja valdkondi, kus tegutsetakse aktiivselt ning on kante, kus kodanikualgatust ja -aktiivsust pole märgata. Valla territooriumil paikneb 2 alevikku: Kadrina (2 278 elanikku) ja Hulja (486 elanikku) ning 33 37 küla.

Kadrina vallas tegutsevad aktiivsemalt järgmised mittetulundusühingud:  Kadrina Lastekaitse Ühing;  Kadrina Saunaklubi;  Huviklubi Cadencia;  MTÜ Kadrina Kapell;  Spordiklubi Kadrina;  MTÜ Kadrina Kirjandusklubi;  MTÜ Gurmee Gala;  MTÜ Tiigisaare;  MTÜ Vohnja Päikesekiir;  Vaiatu Kaunistamise Selts;  Kadrina Keskkooli Vilistlaskogu;  MTÜ Kadrina Päevakeskus;  Neeruti Selts;  MTÜ Läsna Rahvamaja;  Kadrina Muusikaselts;  MTÜ Kadrina Segakoor;  Kadrina Kiriku Oreli SA;  MTÜ Võduvere;  MTÜ Kadrina Valla Külade Ühendus  veel on ka tublisid seltsinguid ja kodanikualgatuse aktiviste.

Arengukavad on olemas järgmistel küladel: Võduvere küla, Jõetaguse küla, Salda küla ja nn. Põhjapiirkonnal (Arbavere, Läsna, Mõndavere, Viitna ja Rõmeda külad). Kadrina vallas on registreeritud 77 mittetulundusühingut ja sihtasutust, neist 3 kogudust, 2 garaažiühistut, 4 jahindusühistut, 23 korteriühistut, 2 maaparandusühistu. Kadrina vallal on ette nähtud toetused kolmandale sektorile. Taotlused esitatakse volikogu kultuurikomisjonile, külade komisjonile ja vallavalitsusele eelarve projekti väljatöötamise ajal.

Sotsiaalvaldkond ja tervishoid

01. jaanuari 2014. aasta seisuga töötavad Kadrina vallas lastekaitsespetsialist, sotsiaalalaspetsialistid, 3 perearsti, hambaarstid, 5 pereõde, kooliõde ning apteek. OÜ Kadrina Hooldekodu - on üldtüüpi munitsipaalhooldekodu. Kliente on kuni 50. Pakutakse ööpäevaringset hooldusteenust eakatele ja puuetega inimestele. Teenindatakse ka naabervaldade eakaid vabade hoolduskohtade olemasolul. Hooldekodus pakutakse ööpäevaringset hooldusteenust klientide toimetulekust lähtuvalt koostatud hooldusplaanide alusel. Kord aastas uuritakse klientide hooldusteenusega rahulolu. Hooldekodus toimib meeskonnatöö ja individuaalse juhendamise printsiip. Hooldekodus töötab ka hooldusõde, kes on meditsiiniõe haridusega töötaja. Tema jagab klientidele arstide poolt ordineeritud ravimid ning teeb koostööd perearstide ja eriarstidega, tagamaks hooldekodu klientidele meditsiiniteenuse organiseerimise. Hooldusõe töötasu ei tule Haigekassast, vaid on osa hooldustasust. Avahooldusteenust osutab MTÜ Kadrina Päevakeskus. Päevakeskuses töötab: perenaine ja avahooldustöötaja. Päevakeskusel on leping Kadrina Vallavalitsusega majutuseta sotsiaaltööteenuste osutamiseks Kadrina valla eakatele ja puudega inimestele. 2010. aasta maikuust tegutsetakse renoveeritud ruumides Rakvere tee 14. MTÜ Kadrina Päevakeskus on avahooldust (päeva- ja koduhooldust) koordineerivaks ja korraldavaks keskuseks Kadrina vallas. Esmatasandi meditsiinilist teenindamist teeb Kadrina vallas OÜ Kadrina Tervisekeskus. Tervisekeskuses töötab 15 inimest, neist 3 perearsti. Perearstide nimistutes on kokku 5 171 kindlustatud inimest. Perearstide nimistutes on patsiendid erinevatest valdadest näiteks: Kadrina, 34 Tapa, Vihula, Haljala, Rakvere vallast. Tervisekeskus omab perearsti tööks nõuetekohaseid ruume, sisustust ja instrumentaariumi. Kohapeal töötab laboratoorium ja on võimalik teha elektriravi protseduure. Osutatakse koduõe teenust. Töötab kaasaegne hambaravi kabinet. Tervisekeskus ja hambaravikabinet osutavad lepinguliselt haigekassaga koolimeditsiiniteenust ja stomatoloogilist ennetuslikku tegevust Kadrina Keskkoolis ja Vohnja Lasteaed-Algkoolis. Kadrina vald on MTÜ Rakvere Haigla liige, millele kuulub AS Rakvere Haigla. Vallas ei tegeleta järjepidevalt ja plaanipäraselt elanike tervist edendava tööga. Elanike teadlikkuse ja tervise parandamise huvides on tarvis kavandada vastav tegevus koostöös avaliku- , era- ja kolmanda sektoriga. Tegevuse olulisteks osadeks on alkoholismi, suitsetamise, narkomaania ja HIV-viiruse leviku tõkestamine ning tervistavate eluviiside propageerimine ja selleks vastavate ürituste korraldamine. 2013. aastal makstavad omavalitsuse toetused on järgmised:  ühekordne toetus (ravimite, prillide, abivahendite, kütte ostmiseks);  kooli-, lasteaia toidutoetus;  sünnitoetus;  matusetoetus;  hooldajatoetus.

Tabel 11 Ülevaade pensioni saajatest Aastad Vanadus Rahva- Toitjakaotus- Töövõimetus- Kokku -pension pension pension pension 2011 984 24 48 346 1409 2010 978 24 46 322 1370 2009 971 40 62 274 1347 2008 969 38 63 268 1338 2007 966 35 64 266 1331 2006 966 35 63 269 1327 2005 999 43 67 272 1381 2004 950 51 52 - 1053 2003 - - - - - 2002 936 60 56 243 1295

Ülevaade toimetulekutoetuse saajatest. Töötute arvu kasv on oluliselt suurendanud toimetulekutoetuse saajate arvu. Tabel 12 Aastad Summa Rahuldatud taotlused Perekondade arv 2013 105027,15 671 68 2012 91721,65 596 67 2011 108660 734 120 2010 1332123 636 - 2009 699487 353 69 2008 194880 143 32 2007 286275 265 36 2006 411 742 345 59 2005 641 689 592 92 2004 727 143 814 115 2003 1 055 100 1 117 168 2002 1 004 744 1 294 211

Ülevaade töötutest. Koostöös Eesti Töötukassa Lääne-Viru osakonnaga, läbi tööturu meetmete, on tegeletud valla töötute ettevalmistamisega tööturule sisenemiseks ja tööga hõivatuse suurendamiseks. 35 Meetmeteks on kasutatud töötute suunamist koolitustele, tööharjutustele, tööpraktikatele, avalikele töödele.

Tabel 13 Aastad Töötute arv 2013 88 2012 132 2011 133 2010 201 2009 265 2008 36 2007 37 2006 39 2005 62 2004 88 2003 119 2002 123

Turvalisus Kadrina valda teenindab Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna Kadrina Konstaabliosakond ja Ida-Eesti Päästekeskuse Lääne-Virumaa päästeosakond.

Järeldused Kadrina valla alushariduse arendamisel on jätkuvalt peamiseks eesmärgiks kõigile lasteaiaealistele lastele lasteaia koha võimaldamine ning sellel eesmärgil investeeringute tegemine. Tulenevalt rahvastiku rändest, tuleb pikas perspektiivis tähelepanu pöörata lasteaia- ja koolikohtade paindlikule korraldamisele. Vältimaks hoonete osas koormuse langemist, tuleb neid arendada nii, et oleks võimalik ruume kasutada ka muudel avalikel eesmärkidel. Olemasolevates lasteaia- ja kooliruumides tuleb mõelda ruumikasutuse ökonoomsusele ning hoonete senisest funktsionaalsemale kasutusele.

Majanduse tagajärjeks on kindlasti vahendite vähesus investeerida hariduse, vaba aja ja turismi valdkondade finantseerimisesse. Lahenduseks on koostöö arendamine vallas tegutsevate või uute tekkivate MTÜ-de, SA-te ja aktiivsete inimestega. Samuti tuleb siin leida võimalusi lisavahendite taotlemiseks erinevatest fondidest ja programmidest.

Avaliku korra ja turvalisuse tagamisel on vajalik senisest ulatuslikumalt kaasata elanikke ning leida võimalusi naabrivalve arendamiseks valla territooriumil.

Kadrina vallas tuleb tähelepanelikumalt hakata suhtuma eakate arvu tõusu ning sotsiaalteenuseid vajavate elanike heaolu tagamisse. Seega võib juhtuda, et lähiaastatel tuleb senisest rohkem hakata suurendama eelarve vahendeid sotsiaalse heaolu suurendamiseks (uus hoolekandekeskus, tervisekeskus jms.). Samuti tuleb senisest rohkem näha ette meetmeid ja tegevusi sotsiaalselt probleemsete elanike aitamiseks.

2.7. Koondhinnang Kadrina valla arengule

Koondhinnang läbi valdkondlike SWOT-analüüside Kadrina valla arengule ja kokkuvõtlikult järeldused.

1. VALLA JUHTIMINE, KOOSTÖÖ TUGEVUSED NÕRKUSED 36  Piisavalt kompetentsi ja pädevust.  Organisatsiooni arengu aeglus,  Stabiilne juhtimine. motivatsiooni puudumine.  Koostöövõime erinevatel tasanditel.  Järelkasvusüsteemi puudumine.  Initsiatiivi võtmise potentsiaal  Ebapiisav meeskonnatöö. olemas.  Puudulik sisemine kommunikatsioon.  Selge tõmbekeskus, valla optimaalne  Puudub terviklik finantsjuhtimine. suurus.  Finantsanalüüside ja  Teenuste optimeerimine. tasuvusanalüüside puudumine (näit.  Kaasrahastamise leidmise võimekus. valla ettevõtete investeeringute osas).  Eelarvet on suudetud hoida  Rahastamise põhimõtted sõltuvad stabiilsena. teistest toetustest.  Laenuvõimekuse potentsiaal on 2/3  Pole võetud initsiatiivi haldusreformi eelarvest. protsessi juhtimisel.  Valla üldine kuvand on hea.  Argumentide puudumine valla  Stabiilne rahastamine (vallaleht). kodanike jaoks, miks haldusreform on  Väljakujunenud välisuhtlus Janakkala vajalik. vallaga Soomes.  Puudub terviklik avalike suhete kontseptsioon.  Puudub väljund sotsiaalmeedias.  Inimressursi ja vastastikuse huvi puudumine välissuhtluse arendamisel (ühiste projektide puudu). VÕIMALUSED OHUD  Avatus uutele juhtimismeetoditele,  Piiratud inimressurss, jätkuv väljakutse esitamise koht. stagneerumine.  Piisav ressurss personali hõiveks ja  Järjepidevuse katkemine, koolituseks. spetsialistide lahkumine.  Koostööprojektidest tulenev sünergia.  Liigne tsentraliseeritus.  Laenuvõimekus.  Riigi rahapoliitika ebaselgus,  Eelarve maht. ebastabiilsus.  Kaasrahastamise rakendamine  Ebakindlus EL vahendite osas (programmid, fondid). (riiklikud prioriteedid muutuvad).  Koostööprojektides osalemine  Liiga suured riskid püsikulude (VIROL, LEADER jms). planeerimisel.  Avatus erakapitali kaasamisele (näit.  Omavalitsuste liitmisel segased hooldekodu, spordihoone, OÜ argumendid positiivsete tulemuste Kadrina Kommunaal, AS Kadrina osas. Soojus).  Haldusreform - kui ei toimu mitte  Finantseerimisvõimekuse midagi. suurenemine.  Anonüümsuse suurenemine suuremas  Teenuste optimeerimine omavalitsuses. haldusreformi tulemusel  Informatsiooni üleküllus (mitmekesisus, madalam hind). avalikustamisel.  Haldusreform - kaasata spetsialiste  Valla negatiivne maine. paremates tingimustes.  Järjepidevuse katkemine  Suurem omavalitsus on riigile parem rahvusvahelise koostöö arendamisel. partner.  Koostöölepingute rohkus.  Avalikkuse suurem kaasamine.  Kogemuste saamine Soome partneritelt.

37  Erinevate sektorite kaasamine rahvusvahelistesse projektidesse (kolmas sektor, ettevõtjad). Tabel 14 Juhtimise valdkonna SWOT-analüüs

2. ELUKESKKOND TUGEVUSED NÕRKUSED  Kadrina valla terviklikkus, selged  Teenuste hindade tõusutrend kujunenud keskused. olukorras, kus palgad ei tõuse.  Kadrina vald on turvaline.  Elamufondi vananemine,  Kadrina vallal on hea asukoht. korteriühistute vähene  Puhas, kaunis looduskeskkond. haldusvõimekus.  Kadrina valla väärtusteks on  Puudulik transpordi võimalus kohalikud elanikud ja paikkonna hajaasustuses. identiteet.  Avalike teenuste puudus (näit.  Uuendatud infrastruktuur – vee- ja lasteaiakohtade puudus). kanalisatsioonisüsteemid,  Parkimiskohtade puudus soojatrassid. korrusmajade juures.  Olemas on sotsiaaleluruumide baas.  Elamufondist hakkavad elamud välja  Head ühendused suurte langema, hoonete ebaefektiivne tõmbekeskustega (Rakvere, Tallinn). energiakasutus.  Elamufond stabiilne ja korras,  Sadeveesüsteemide puudumine asustatud (Kadrinas ja Huljal on tiheasutuses. korruselamud korrastatud).  Kadrinas kõnniteede vähesus.  Haldusettevõtete olemasolu  Kadrina keskväljaku ja keskkooli (vallaettevõtted – AS Kadrina ümbritseva ala planeeringu Soojus, OÜ Kadrina Kommunaal). puudumine.  Stabiilsed kohalikud ettevõtted  Kolmanda sektori nõrk toetamine vallas. valla poolt (elamumajanduse ja  Väärtustatud elukeskkond ja valla korteriühistute osas). hea maine.  Eraomanike vähene vastutus  Hea teedevõrk ja ühendus keskustega kinnistute heakorra eest. (Rakvere, Tapa, Tallinn).  Kasutusest väljas olevad hooned  Tugeva vallakeskuse, Kadrina alevik, rikuvad valla üldilmet. olemasolu.  Elamuarenduspiirkonnad vallas – toimib kinnisvaraarendus.  Üldise heakorra kõrge tase (palju hooldatud haljasalasid).  Kauni Kodu konkursi kaudu väärtustatakse heakorrastatud territooriume. VÕIMALUSED OHUD  Kergliiklusteede väljaehitamine ja  Sundteenuste (vesi, küte, elekter) liikumisvõimaluste hinnad ületavad reaalse palgakasvu mitmekesistamine ning ohutuks (elanikkonna madal maksevõime). muutmine.  Rakvere linna tähtsuse vähenemine  Hajaasustuse infrastruktuuri tõmbekeskusena.

38 väikeprojektide elluviimine.  Hajaasustuse infrastruktuuri kulu ühe  Uute ja mitmekesiste avalike inimese kohta kasv ajas. teenuste pakkumine koostöös  Vallas asuvate ettevõtete töökohtade kolmanda ja erasektoriga. vähenemine.  Elamufondi energiatõhususe tõstmine  Elanikkonna oluline vähenemine. erinevate fondide ja programmide  Riiklike toetuste vähenemine. toel.  Kuritegevuse kasv, turvalisuse oluline  Reisirongide parem ühendus suunal vähenemine. Rakvere-Tallinn.  Elamufondi vähenemine ja kasutusest  Kohalike maanteede väljalangemine. rekonstrueerimise võimalused riigi  Kinnisvara hindade tõus. toel.  Loodus- ja elukeskkonna tingimuste  Programmide, fondide kaasamine muutumine (näit. põlevkivi, turba, elukeskkonna arendamise kruusa kaevandamine). projektidesse. Tabel 15 Elukeskkonna SWOT-analüüs

3. ETTEVÕTLUSKESKKOND TUGEVUSED NÕRKUSED  Kaubandus ettevõtete rohkus ja  Toitlustus- ja vabaaja veetmise teenuste suhteliselt lai valik. asutuste vähesus.  Kadrina alevikus olemas  Kaubandusettevõtete vähesus majutusvõimalused. väljaspool Kadrina alevikku.  Mitmekesine looduskeskkond ja  Maaturismi ja külaliikumise reljeefne maastik võimaldavad suhteliselt tagasihoidlik tase. erinevate puhkemajandusliikide  Atraktiivsete vaatamisväärsustest arendamist. ebapiisav teavitamine ja nende  Veekogude suur hulk valla puudulik eksponeerimine. territooriumil.  Puudulik kohaliku kultuuripärandi  Valla hea asukoht. edendamine (tootearenduses).  Ettevõtluses tegevusvaldkondade  Tegutsevate turismiettevõtete teenuste mitmekesisus. tagasihoidlik tase ja tegevuse piiratus  Ettevõtluspiirkondade olemasolu (objektid korrastamata ja tooteks Kadrinas, Huljal, Vohnjas, arendamata, ettevõtjate vähesus). Kihleveres, Undlas.  Tehnilise infrastruktuuri osaline  Tehnilise infrastruktuuri olemasolu mahajäämus. (teed, elekter, vesi, kanalisatsioon  Raskused objektide korrastamisel jm). (kokkulepete saavutamine  Toetusmeetmete kasutamine maaomanikega). ettevõtjate poolt..  Viidamajanduse puudulikkus.  Olemas tugevad  Mitmekesiste esmatarbeteenuste põllumajandustootjad. (pesumaja, keemilise puhastuse,  Viljakad põllumaad on sihipärases kingsepp) puudumine Kadrina kasutuses. alevikus.  Vabade tootmishoonete ja tootmismaa  Tööjõu puudus. olemasolu.  Väikeettevõtete madal  Metsatööstuse ja metsanduse kõrge jätkusuutlikkuse võime. potentsiaal.  Põllumajanduse madal prestiiž.  Erametsadel on koostatud  Maakasutuses suurtootjate suur metsamajanduskavad. osakaal.

39  Sõnniku- ja lägahoidlate halb olukord.  Erametsade puudulik taastamine (madal %). VÕIMALUSED OHUD  Kogukondades ühtekuuluvustunde  Looduskeskkonna hävimine, suurendamine läbi ühistegevuse. elukeskkonna halvenemine.  Turismiettevõtluse soodustamine läbi  Traditsioonilise taluelulaadi turundusvõimaluste laiendamise. hääbumine.  III sektori ja koostöövõrgustiku  Turistide suundumine mujale. arendus.  Sotsiaal-majandusliku olukorra  Riiklike ja EL toetusfondide halvenemine. kasutamine.  Külades alalise elanikkonna  Koostöö tihendamine lahkumine. naabervaldadega.  Ettevõtete likvideerimine ja  LEADER-programmi rakendamine. töökohtade puudus.  Maksujõuliste klientide, teenuste  Väljarände suurenemine. tarbijate arvu kasv.  Infrastruktuuri halvenemine külades.  Mahe- ja alternatiivpõllumajanduse  Turgude vähenemine, oskustööjõu soodustamine. vähenemine (tööjõu oluline  Ühistegevusliku liikumise tekkimine. väljaränne).  Investorite huvi olemasolevate ja  Karmistuvad keskkonnanõuded. potentsiaalsete ettevõtlusevõimaluste  Omafinantseeringu suur osakaal vastu. projektides (ettevõtjatel 50% ja isegi  Tootearendus. rohkem).  Turismi ja puhkemajanduse  Regionaalpoliitika suunab vahendid osatähtsuse kasv Eesti majanduses. mujale (vahendite ülepolitiseerimine).  Koostööprojektid maakonnasiseselt ja  Lokaalsete kohtreostusallikate –väliselt. tekkimine. Tabel 16 Ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüs

4. HARIDUS TUGEVUSED NÕRKUSED  Tagatud on kõikidele lastele  Rahaliste vahendite vähesus lasteaiakohad. kaasaegse õpi- ja töökeskkonna  Terviseedenduse arendamine lasteaias uuendamiseks, sh IT taristu. (loodud toitlustus- ja  Suurenenud eripedagoogi abi vajavate tervishoiuspetsialisti ametikoht, laste arv (eripedagoogi ametikoht moodustatud tervisemeeskond, puudus). osalemine projektides).  Madal töötasu lasteaiaõpetajatel.  Toimiv tugiteenus (logopeedi).  Perekonna vähene huvi lapse  Püsiv ja kvalifitseeritud personal käekäigu vastu (eriti HEV laste lasteaias. perekonnad).  Koostöö Lääne-Viru  Õpilaste vähesus. Õppenõustamiskeskusega (laste,  Järelvalveta laste arvu kasv. perede, pedagoogide nõustamine  Noorte vähene huvi õpetajaameti spetsialistide poolt lasteaias). vastu (põhjuseks madal töötasu).  Toimiv sisekoolitussüsteem  Õpiraskustega õpilaste arvu kasv. (täiendkoolitustel osalemine,  Muutustest tulenev ebakindlus sisekoolitus lektoriga ja kogemused (haridusvõrgu optimeerimine).

40 õpetajalt õpetajale, tasemekoolitus).  Haridustehnoloogi puudumine.  Erinevate haridusasutuste olemasolu.  Logopeedi puudumine.  Õpetajate kvalifikatsioon kõrge.  Õpilasomavalitsuse passiivsus, noorte  Põhi- ja gümnaasiumiharidus on heal madal aktiivsus. tasemel (õpitulemuste järgi).  Motiveeritud juhendajate puudumine.  Toimivad õppesuunad Kadrina  Poistel vähene huvi pakutavate Keskkoolis. huvihariduse võimaluste vastu.  Head õpilaste ja õpetajate vahelised  Kadrina, kui keskuse ja tema tagamaa suhted. transpordivõimalused puudulikud,  Haridustraditsioonid. eriti õhtusel ajal, et kasutada  Õpilastel olemas sotsiaalne kaitse huvihariduse ja vaba aja veetmise (õpilaskodu, tasuta koolilõuna, võimalusi. sotsiaaltoetused jne).  Haridusasutuste hea maine.  Mitmekülgsed ja paindlikud võimalused huvihariduse tarbimiseks/saamiseks.  Loodud Kadrina Huvikeskus.  Toimivad huvialalaagrid.  Valla toetus huviharidusele. VÕIMALUSED OHUD  Mitmekesised võimalused haridus  Suureneb raskustesse sattunud perede valdkonna arendamiseks läbi fondide arv, suureneb probleemsete perede ja programmide. arv.  Avatum koostöö lastevanematega.  Erivajadusega laste arvu suurenemine  Koostöö arendamine teiste  Õpilaste arvu vähenemine. omavalitsustega, maavalitsusega,  Riikliku hariduspoliitika heitlikkus. üldharidus- ja kutseõppeasutustega,  Omavalitsuse kontekstis võivad lasteaedadega, kolmanda sektoriga, eelarve prioriteedid muutuda. ettevõtjatega, kohaliku kogukonnaga.  Personali vananemine ja  Tegemiste kajastamine meedias, sh läbipõlemine. sotsiaalmeedias.  Noorte pedagoogide vähesus.  Agressiivsuse kasv ühiskonnas. Tabel 17 Hariduse SWOT-analüüs

5. SOTSIAALNE HEAOLU TUGEVUSED NÕRKUSED  Vallas sotsiaalkorterite,  Alarahastatud sotsiaalvaldkond valla sotsiaalpindade olemasolu. eelarves.  Kadrina valla hooldekodu olemasolu.  Vananev ja puudulik kaader.  Kadrina Päevakeskuse olemasolu.  Kasvav nõudlus erinevate teenuste  Toimiv sotsiaalvõrgustik (ülevaade järele, mida ei suudeta abivajajatele abivajajatest) ja koostöövõrgustik tagada. (lasteaiad, koolid, perearstid, politsei  Renoveerimist vajavad jt). sotsiaalkorterid ja hooldekodu.  Operatiivne informatsiooni liikumine.  Puudub toetatud elamise võimalus.  Kadrina avaliku sauna olemasolu.  Vähene kodanikualgatus, kolmanda  Valla sotisaaltranspordi rakendamine. sektori passiivsus sotsiaal- ja  Kadrina Tervisekeskuse olemasolu. tervishoiuvaldkonna arendamisel. 41  Kvalifitseeritud, kogemustega  Kadrina Tervisekeskuses pädevad perearstid. ruumipuudus.  Toimiv apteek Kadrinas.  Terviseedenduse projektide vähesus,  Koduõeteenuse rakendamine. terviseedenduse koordinaatori  Vabatahtliku päästekomando puudumine vallas. olemasolu.  Vähene personali motiveeritus, madal  Toimiv abipolitseinike tegevus. palk.  Olemas Kadrina konstaablipunkt.  Vähene kodanikualgatus, kolmanda  Kadrina kinoklubi tegevus. sektori passiivsus turvalisuse tagamisel.  Finantseerimise vähesus turvalisuse tagamisel. VÕIMALUSED OHUD  Lisavahendite kaasamine valla  Sihtgrupi oluline suurenemine eelarvest, fondidest ja programmidest (elanikkonna vananemine ja töötute valdkonna arendamisel. arvu kasv).  Koostöö teiste omavalitsustega  Elanikkonna madal maksevõime. sotsiaalteenuste arendamisel.  Madal omavalitsuse  Kolmanda sektori kaasamine, finantseerimisvõime. märgatav aktiviseerumine sotsiaal-,  Kolmanda sektori madal huvi tervishoiu- ja turvalisuse valdkondade valdkonna vastu. arendamisel.  Madalad palgad sotsiaaltöötajatel.  Inimeste väärtushinnangute  Perearstide süsteemi muutumine muutumine. riiklikul tasandil.  Koostöö teiste omavalitsustega ja  Rakvere Haigla sulgemine. riigiasutustega.  Riiklike tugisüsteemide kadumine.  Ebastabiilne valdkonna finantseerimine.  Kohaliku kogukonna vähene huvi avaliku korra tagamisel. Tabel 18 Sotsiaalse heaolu SWOT-analüüs

6. KULTUUR, SPORT, NOORSOOTÖÖ JA KODANIKUÜHISKOND TUGEVUSED NÕRKUSED  Säilinud on traditsioonid  Vahendite vähesus sisustuse ja (kultuurifestival, taidlejate peod, tehniliste seadmete täiendamiseks või tähtpäevade tähistamine, uuendamiseks. kirjanduslikud üritused jne.).  Loometegevuse vähene tunnustamine.  Võimalused mitmekesiste tegevuste  Kultuuritöötajate ameti madal prestiiž, arendamiseks (olemas hooned ning madalad töötasud. rajatised).  Vähenev huvi rahvakultuuri vastu  Olemas on mitmekesised ringid ja (eriti noorte seas). muud vaba aja tegevuse võimalused.  Kollektiivide ja ringides osalejate  Kadrina vallas on säilinud rikkalik vananemine, järelkasvu puudumine. kultuuri- ja ajaloopärand ning see on  Entusiastlike (uute ja noorte) väärtustatud. juhendajate vähesus, ringijuhid  Püsivad, erialase ettevalmistusega, väljastpoolt valda. suurte kogemustega ja aktiivsed  Tavainimeste liigne hõivatus juhendajad/kultuurijuhid. (isiklikud probleemid, muud vaba aja

42  Vallapoolne toetus valdkondade veetmise võimalused). arendamisse.  Vähene sisuline koostöö valla  Kultuuritarbijate piisav hulk ja huvi kultuuri-, haridus- ja muude asutuste tegemiste vastu. vahel (näit. ürituste kattuvus).  Ettevõtjate toetus ettevõtmistele ja  Madalad palgad valdkonnas (1/3 ürituste korraldamisele. väiksemad keskmisest palgast).  Spordiobjektide ja -rajatiste  Viidamajanduse puudumine Kadrina olemasolu ja nende mitmekesisus. alevikus (ei leita asutusi üles) ning  Valla elanikud on aktiivsed ja puudulik on see ka valla külades. spordilembesed.  Noorte vähene kaasatus isetegevusse.  Palju entusiastlikke eestvedajaid,  Spordiobjektide kvaliteet halb kvalifitseeritud treenerid ja (investeeringute vajadus suur) – juhendajad. Kadrina staadion, kooli sisemaneež,  Pikaajalised traditsioonid Kadrina pallimänguplats. sporditegevuse arendamisel.  Kvalifitseeritud (uute, noorte)  Vallapoolne toetus spordi juhendajate puudumine spordi finantseerimisel. valdkonnas.  Väga head võimalused noorsootöö  Juhendajate/treenerite madal arendamiseks (Kadrina huvikeskus). palgatase.  Vallapoolne toetus noorsootöö  Ülevallaliste spordiürituste vähesus. arendamisel.  Sporditegevust kureeriva ametniku  Mitmekesiste ja erinevate puudumine vallas, puudulik tegevuste huvitegevuste pakkumine noortele. koordineerimine.  Toimivad mitmed huvialalaagrid.  Vähe tegeletakse tervisespordi  Aktiivsete kolmanda sektori propageerimisega. esindajate olemasolu.  Looduslike tingimuste vähene  Seltsitegevuses tugevad ja kasutamine sportimiseks. entusiastlikud eestvedajad (tublid  Passiivsed ja vähese algatusvõimega projektikirjutajad). noored.  Tavakodaniku suurenenud huvi  Juhendajate puudumine noortega seltsitegevuse ja omaalgatusliku tegelemisel (Kadrina huvikeskuses tegevuse vastu. teise töötaja vajadus).  Valla toetus kodanikeühendustele ja  Erinevate vanusgruppide erinev nende projektidele. kaasatus.  Sõltuvus fondidest ja rahastajatest, ehk tegevuse stabiilsuse puudumine.  Vähene vabatahtlike kaasamine tegevustesse.  Seltside omavahelise ja asutuste vahelise koostöö puudumine, infovahetuse puudumine.  Valla erinevate piirkondade ja külade organiseerimatus.  Passiivsed külavanemad.  Paljud organisatsioonid tegutsevad ühe energilise inimese eestvedamisel, järjepidevuse puudumine. VÕIMALUSED OHUD  Riigipoolne tugi  Tõmbekeskuste lähedus (Rakvere, kultuuritraditsioonide jätkumisele ja Tallinn) - suuremad võimalused. raamatukogude arengule. 43  Koostöö arendamine  Elanike arvu vähenemine ning elanike sõprusvaldadega, välispartneritega. vananemine.  Koostöö arendamine valla sees  Elanikkonna majanduslikud raskused (asutused, seltsid jne) läbi (näit. kallid piletid). veebilahenduste (ühine  Tavainimese liigne hõivatus, kiire kultuurikalender). elutempo.  Valdkondade prioritiseerimine valla  Transpordivõimaluste puudumine eelarves. maapiirkondades.  Järjepidevuse suurendamine läbi uute  Kultuuritöötajate läbipõlemine, koostöövõimaluste. kulumine.  Erinevate põlvkondade kaasamine  Massimeedia pealetungist ja info tegevustesse. küllusest tingitud passiivsus ning  Mitmekesised võimalused valdkonna tavainimese mugavnemine. arendamiseks läbi fondide ja  Tihe konkurents teiste programmide. kultuurivaldkonna ja vaba aja  Juhendajate kaasamine väljastpoolt veetmise tegevustega. valda.  Finantseerimise vähenemine,  Aktiivne projektitegevus läbi projektide mitterahastamine. olemaolevate objektide kasutuse.  Ühistegemise traditsioonide  Eraettevõtjate kaasamine tegevuste kadumine, juhendajate motivatsiooni arendamisse. langus.  Täiendavate vahendite toomine läbi  Laste arvu vähenemine. teenuste müügi.  Laste ja noorte vähene huvi ning  Erinevate vanusegruppide kaasamine. aktiivsus (muud huvid).  Vabatahtlike kaasamine töösse  Maapiirkondade lastele ja noortele noortega. transpordivõimaluste puudumine.  Rahvusvahelise koostöö arendamine,  Noorsootöö sõltuvus aktiivne projektitegevus projektivahenditest.  Koostöö arendamine ettevõtjatega.  Vähene aktiivsus ja huvi kogukonna  LEADER tegevuspiirkonna ja muude elu edendamise vastu. institutsioonide tegevus  Vahendite ja ressursside puudus maapiirkondade arendamisel. tegevuste arendamisel.  Kogukonna ürituste/tegevuste  Vabatahtlik töö ei ole prestiižne. organiseerimine (kaasatuse  Rahvuslikust eripärast tulenevad suurendamine), avatus uute elanike lahkhelid kogukonnas. suhtes.  Kogukonnatunde oluline vähenemine. Tabel 19 Kultuuri, spordi, noorsootöö ja kodanikuühiskonna SWOT-analüüs

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Kadrina valla tugevad küljed on seotud tema hea elukeskkonnaga, loodusega. Kadrina valda iseloomustavad märkimisväärsed investeeringud haridusse, kultuuri ja vaba aja sisukasse veetmisse, vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse. Tugevustena leitakse veel aktiivsete inimeste olemasolu ja head koostööd erinevatel tasanditel. Valla nõrgad küljed seonduvad valdavalt elanike arvu vähenemise, rahaliste vahendite nappusega investeeringute tegemiseks. Paljud nõrkused on seotud erinevate valdkondade töötajate madalate palkadega ja inimeste tunnustamise puudumisega. Võimalustena nähakse elanike kaasamist valla elukeskkonna kujundamisel, eestvedajate kasvatamist ja aktiivse suhtumise tõusu. Samuti fondide ja erinevate programmide vahendite kaasamist valla kõikide valdkondade arendamisse. Ohtudena tuuakse välja eelkõige rahvaarvu pidevat vähenemist, elanike vananemist, majanduse ebastabiilsust, töökohtade vähesust, väljarände suurenemist. Oluliselt võib Kadrina valla arengut mõjutada ka riigipoolsete otsuste tegemine valla kahjuks, rahastamispõhimõtete muutumine,

44 rahastamise ebastabiilsus mistahes valdkonnas.

45

3. KADRINA VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL

3.1. KADRINA VALLA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED

Kadrina vald toimib ja areneb samuti nagu terve Eesti ühiskond oma erinevate osadega, nagu elanikkond, majanduse areng, sotsiaalne areng (kogukond), institutsionaalne areng (omavalitsus ja tema partnerid).

Tähtsaimat võtmekohta Kadrina valla arendamise mudelis omab omavalitsuse juhtide ja struktuuriüksuste võimekus ning aktiivsus olla kohaliku arengu suunaja. Avatud ja efektiivne organisatsioon sõltub eelkõige valla enda kodanike heast tahtest ja panustamisest selle tegevusse.

Kadrina valla arengukava 2013-2025 põhimõtted: - arengukava peab olema elluviidav; - arengukava on suunatud valla pikaajalisele, stabiilsele ja tasakaalustatud arengule; - arengukavas on maksimaalselt arvestatud erinevate valdkondade vajadustega.

Kadrina valla arengukava 2013-2025 täiendavad järgmised iseseisvad dokumendid, mis on kinnitatud või kehtestatud vallavolikogu poolt: 1. Kadrina valla üldplaneering. 2. Kadrina valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava. 3. Kadrina valla külade arengukavad. 4. Kadrina valla soojamajanduse arengukava. 5. Kadrina valla allasutuste ning erinevate valdkondade arengukavad.

KADRINA VALLA VISIOON

Kadrina vald on avatud ja kaasaegne. Valla prioriteedid on tasakaalustatud ja koostoimes erinevate valdkondade ning valla erinevate piirkondade vahel. Aastal 2025 on taastatud Kadrina vald Kadrina kihelkonna piirides.

Kadrina vallas on tagatud teenused ja jätkusuutlik elukeskkond. Kadrina vald on kaasaegse tehnilise infrastruktuuri- ja teenustega, heakorrastatud, keskkonnasõbralik ning hoogustunud elamuehitusega omavalitsus. Kadrina valla elukeskkond on turvaline. Valla suurema liiklusintensiivsusega piirkondade ja asulate teed on tolmuvabad, välja on arendatud valgustatud kergliiklusteede võrgustik, tänavad ja puhkealad on valgustatud ning heakorrastatud. Valla territooriumil asuvad korterelamud on rekonstrueeritud ja energiasäästlikud. Korraldatud on jäätmekäitlus ja rajatud ning korrastatud mänguväljakud. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga on varustatud kõik tiheasustusega piirkonnad Kadrina vallas, pakutav teenus on kvaliteetne ning tarbijaskonnale jõukohane.

Kõigile eelkooliealistele lastele on tagatud kaasaegsed alushariduse võimalused. Konkurentsivõimelist põhi- ja gümnaasiumiharidust saab Kadrina Keskkoolis. Kadrina valla haridusasutuste õppe- ja töökeskkond on kaasaegne, kus töötavad motiveeritud, kvalifitseeritud õpetajad ja juhendajad ning tähtsustatakse väärtuspõhist kasvatust. Kadrina valla haridusasutuste maine on hea.

46 Kadrina valda iseloomustab sotsiaalvaldkonna ja turvalisuse tugisüsteemide mitmekesisus, tagamaks valla elanike sotsiaalne heaolu ning toimetulek. Terve kogukond on Kadrina valla suurim väärtus.

Kadrina vald on aastal 2025 kohalike kultuuritraditsioonide ja kõrge vaimsusega atraktiivse elukeskkonnaga paikkond, kus on loodud soodsad võimalused ja tingimused vaba aja veetmiseks ning huvitegevuseks kõikidele vanusegruppidele. Kõik anded ja huvid leiavad rakenduse. Olemasolev infrastruktuur on aktiivses kasutuses ning kogukond väärtustab kohalikke traditsioone. Kadrina vallas toimib tulevikule suunatud raamatukogu – innovaatiline, teenuseid arendav ja uusi võimalusi otsiv. Igale vallakodanikule on loodud meelepärane sportimisvõimalus, mis tagab terve kogukonna ka kõrges eas.

Vallas on suurenenud kogukonnatunnetus, toimib kogukonnateenuste areng läbi seltsitegevuse ja kodanikualgatuse. Vabatahtliku töö väärtustamine on taganud Kadrina valla erinevate piirkondade elukvaliteedi ja külakeskused tegutsevad veel.

3.2. KADRINA VALLA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

3.2.1. Juhtimine

Eesmärgid: 1. Haldussuutliku ja toimiva omavalitsuse loomine, kus kodanikud saavad lahendada oma probleeme ning kus on tagatud avalikud teenused. 2. Motiveeritud ja professionaalne juhtkond ja personal. 3. Koostöö arendamine kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. 4. Piisav eelarveline ressurss osalemaks projektides. 5. Hea mainega Kadrina vald. 6. Koostöö arendamine rahvusvahelisel tasandil.

Tegevused ja ülesanded:  Spetsialistide arenguprogrammi koostamine, sh koolituskava koostamine.  Koostöö arendamine teiste omavalitsustega valdkonnaspetsiifiliste spetsialistide rakendamisel.  Töökohtade analüüsi teostamine koos arenguvestluste läbiviimisega.  LEADER tegevuspiirkonna MTÜ Arenduskoda arengustrateegia koostamine ja rakendamine.  VIROL-i tasandil maakonna omavalitsuste koostöö arendamine.  Finantsplaneerimise ja investeerimisplaanide ühildamine.  Struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarvete optimeerimine.  Avalike suhete kontseptsiooni väljatöötamine.  Sotsiaalmeedias väljundi loomine.  Valla kodulehe arendamine.  Koostöölepingute arendamine ja ümbervaatamine sõprusvaldade ning teiste organisatsioonidega.

3.2.2. Elukeskkond

Eesmärgid: 1. Planeerimistegevuse muutmine efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

47 2. Energiatõhususe suurendamise soodustamine. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tagamine. 4. Kaugkütte piirkondade säilitamine. 5. Kõnniteede võrgustiku laiendamine. 6. Välisvalgustuse rekonstrueerimine, energiatõhususe suurendamine. 7. Teede korrashoiu tagamine. 8. Parkide ja haljasalade heakorra tagamine. 9. Kadrina vallas asuvate veekogude olukorra parandamine. 10. Toimiv jäätmekäitlussüsteem. 11. Ühistranspordi teenuse kättesaadavuse parandamine. 12. Puhas elu- ja looduskeskkond.

Tegevused ja ülesanded:  Maareformi lõpetamine.  Kasutusest väljasolevate hoonete kaardistamine ja info vahendamine nende kasutuselevõtuks.  Kehtestatud detailplaneeringute ellu viimine.  Uute planeeringute koostamine (Kalevipoja tänava ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee vahelise ala detailplaneering; Kadrina aleviku keskuse detailplaneering).  Kadrina aleviku kortermajade piirkonna (Rakvere tee, Pargi tn, Nooruse tn, Tehnika tn) kõrghaljastuse seisukorra hindamine, uue haljastusplaani koostamine.  Lääne-Viru maakonna kergliiklusteede teemaplaneeringu koostamises osalemine.  Hulja aleviku spordi- ja puhkeala kavandamine.  Toetusmeetmete rakendamine Kadrina vallas kortermajades energiasäästumeetmete rakendamiseks.  Keskkonnalaste koolituste ja nõustamise võimaldamine.  Kadrina valla Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava uuendamine.  Investeeringute tegemine vee- ja kanalisatsiooniinfrastruktuuri.  Vohnja Lasteaed-Algkooli ühendamine Vohnja vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.  Hajaasustuse programmi rakendamine Kadrina vallas.  Soojamajanduse arengukava koostamine.  Soojakadude vähendamine, investeeringud katlamajade, trasside rekonstrueerimisse.  Kõnniteede ehitamine ja olemasolevate korrastamine Kadrina alevikus ja Hulja alevikus.  Investeeringute tegemine välisvalgustuse rekonstrueerimisse.  Kohalike maanteede ja tänavate teehoiukava välja töötamine, sh liikluskorraldusvahendite, viidamajanduse korrastamine.  Erateede toetuse rakendamine.  Investeeringute tegemine kohalikesse maanteedesse ja tänavatesse.  Avalike haljasalade ja rohealade korrastamine ning uute alade rajamine.  Kalmistute heakorra tagamine.  Matka- ja terviseradade ning kergliiklusteede arendamine.  Laste mänguväljakute korrastamine ja rajamine.  Lagunenud hoonete lammutamine.  Veekogude korrastamine.  Kadrina valla jäätmekava koostamine.  Jäätmete sorteerimise osakaalu suurendamine (jäätmejaam, korraldatud olemjäätmevedu, sorteerimisvõimaluste laiendamine külades).  Jäätmekäitluspunktide korras hoidmine.  Vallaliinide välja arendamine, kohalike bussiliinide avamine.  Õpilastranspordi optimeerimine (transpordivahendite suuruse optimeerimine).  Kadrina paisjärve arendamine ja järjepideva seire teostamine. 48

3.2.3. Ettevõtluskeskkond

Eesmärgid: 1. Ettevõtluse alase koostöö arendamine ettevõtluskeskkonna parendamiseks. 2. Alternatiivtootmise ja turismi soodustamine. 3. Tööstus- ja ettevõtlusalade arendamine.

Tegevused ja ülesanded:  Kadrina valla vabade ettevõtluspindade ja -võimaluste kaardistamine.  Investorteenindusprogrammi rakendamine vallas.  Elanikkonna ettevõtlusaktiivsuse suurendamine läbi teavitusprojektide.  Kadrina Keskkooli ja kohalike ettevõtete koostöö arendamine.  Nõustamine ja teavitamine ettevõtlustoetustest.

3.2.4. Haridus

Eesmärgid: 1. Laienenud on alushariduse pakkumise võimalused (sõimeealine, erivajadused). 2. Loodud on kvaliteetne õpikeskkond alushariduses. 3. 9. klassi ja 12. klassi lõpetajad jätkavad õpinguid järgmisel haridustasemel. 4. Õpikeskkond koolides on kaasajastatud. 5. Tagatud on personali paindlikkus hariduses.

Tegevused ja ülesanded:  Luua lasteaiakohti sõimeealistele lastele.  Luua eripedagoogi ametikoht lasteaeda.  Investeeringute teostamine alusharidusse.  Mitmekesiste võimaluste loomine individuaalsust arvestavaks võimetekohaseks õppeks valla koolides.  Süvendatud õppega, õpiraskustega õpilaste klasside toimimine, õpi- ja keeleabi ning IÕK rakendamine põhikoolis.  Õpilaste huvide ja võimetega arvestamine gümnaasiumi õppesuundade väljaarendamisel.  Ainealane klassiväline tegevus (aineringid) ja huvitegevus toetavad õpilaste arengut.  Õpetajate koolitamine, mentorlus ja sisekoolituse rakendamine.  Karjääri- ja kutsenõustamissüsteemi arendamine koostöös teiste nõustamisasutuste ja õppeasutustega, osalemine erinevates projektides.  Koolikohustuse täitmise tagamine koostöös lastevanemate ja valla lastekaitsespetsialistiga.  Õpilaste ja lastevanemate nõustamine ja koolitamine.  Investeeringute teostamine koolides õppekeskkonna parendamiseks ning teenuse kvaliteedi tagamiseks.  Õpetajate motivatsiooni tõstmine koolile vajalike lisaerialade omandamiseks ning enesearendamiseks.  Tunnustame personali valmisolekut vastata uutele väljakutsetele ning osaleda ja/või juhtida kooliarenduslikku tegevust.  Kadrina Keskkoolis koostöö arendamine Tallinna Tehnikaülikooliga, Tartu Ülikooliga.

49 3.2.5. Sotsiaalne heaolu

Eesmärgid: 1. Toimiv ja arenev meditsiini- ja sotsiaalvõrgustik Kadrina vallas. 2. Kadrina vallas on tagatud elanike igakülgne tervislik ja sotsiaalne toimetulek. 3. Rahvatervise programmi rakendamine. 4. Sotsiaal- ja meditsiini valdkonnas hea ettevalmistusega personali kindlustamine. 5. Turvalisuse tugisüsteemi arendamine. 6. Kodanike teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja kohustustest. 7. Korrakaitsekontseptsiooni väljatöötamine ja ellu viimine Kadrina vallas.

Tegevused ja ülesanded:  Kadrina Tervisekeskuse projekteerimine ja ehitamine.  Kadrina Sotsiaalhoolekande keskuse projekteerimine ja ehitamine.  Kadrina valla sotsiaaleluruumide renoveerimine.  Olemasoleva hooldekodu säilitamine kuni uue valmimiseni.  Perearsti teenuse tagamine, tervisekeskuse arendamine.  Apteegi teenuse tagamine.  Puuetega inimestele ligipääsude võimaldamine avalikke teenuseid pakkuvatele asutustele (olukorra kaardistamine ja võimaluste loomine).  Toimetulekuraskustega perede väljaselgitamine ja nende probleemidega tegelemine.  Tervisekontrolli tagamine lasteaedades, koolides ja hooldekodus.  Ennetavate tegevuste läbi viimine elanikkonna seas (teavitus, koolitused, vaktsineerimine jne).  Nakkushaiguste leviku tõkestamine (teavitus, koolitused, vaktsineerimine jne).  Sotsiaaltöötajate täiendkoolituse tagamine.  Meditsiinipersonali täiendamine.  Vabatahtliku päästekomando tegevuse tagamine ja finantseerimine.  Abipolitsei tegevuse tagamine ja finantseerimine.  Kaitseliidu toetamine.  Koolis riigikaitseõppe valikaine rakendamine.  Turvaürituste korraldamine.  Valla riskianalüüsi ja tegevuskava koostamine.

3.2.6. Kultuur, sport, noorsootöö, kodanikuühiskond

Eesmärgid: 1. Kaasaegse sisustuse, tehniliste ja muude vahenditega ning renoveeritud kultuurirajatised. 2. Aktiivsed rahvamajad ja isetegevusringid, mitmekülgne kultuurielu. 3. Innovatiivne valla raamatukogu. 4. Professionaalse ja rahvakultuuri koostoimeks võimaluste loomine. 5. Põlvkondi ühendavate tegevuste arendamine, koostöö arendamine erinevate asutuste vahel. 6. Kirik kui kultuurikeskus. 7. Spordijuhtimise süsteemi loomine. 8. Spordi infrastruktuuri parandamine ja mitmekesistamine. 9. Heal tasemel koostöö spordi- ja teiste valla asustuste vahel. 10. Mitmekesine huviharidus ja vaba aja veetmine noortel ja lastel. 11. Omaalgatusliku ja kodanikualgatusliku tegevuse toetamine. 12. Noorsootöös rahvusvahelise koostöö arendamine. 13. Elukeskkonna kvaliteedi parandamine läbi teenuste arendamise hajaasustuses, külades.

50 Tegevused ja ülesanded:  Investeeringute teostamine kultuuriobjektidesse.  Kultuuritöötaja väärtustamine/tunnustamine.  Külaliskollektiivide/artistide kontsertide organiseerimine.  Erinevate kultuurivaldkondade väärtustamine/pakkumine.  Kvaliteetse raamatukogu teenuse tagamine.  Elanike juurdepääsu tagamine teadmistele, elukestva õppe toetamisele ning lugemisharjumuste kujundamisele, üldiselt kultuurilisele arengule kaasa aitamine.  Valdkonna personali professionaalsuse ja motiveerituse tagamine.  Klassikalise muusika viimine laste ja noorteni läbi koostöö arendamise Eesti Kontserdiga ning erinevate kõrgema astme muusikaõppeasutustega.  Noorteürituste korraldamine, kus on kõrvutatud popkultuur ja klassikaline muusika.  Perekondlike sportlik-kultuuriliste ettevõtmiste korraldamine.  Ajaloopäevakute korraldamine, kus noortele jagavad oma pärandit elukogenud inimesed.  Kadrina mälumängutraditsiooni käivitamine, kus saavad osaleda mitmed vanusegrupid.  Erinevate põlvkondade kaasamine raamatukogu ja Kadrina kirjandusklubi üldkultuurilistesse ja kirjanduslikesse ettevõtmistesse (huvireisid, koolitused jne).  Investeeringute teostamine spordiobjektidesse, liikumisradadesse.  Sporditöö avalikustamine ja korraldamine läbi sotsiaalmeedia.  Traditsiooniliste spordiürituste korraldamine.  Kadrina huvikeskuse välja arendamine.  Huvikeskuse noorsootööspetsialisti ametikoha loomine.  Projektipõhiste koolituste/kursuste korraldamine kultuuri, spordi, noorsootöö ja kodanikualgatuse valdkondades.  Ringijuhendajate toomine väljastpoolt valda.  Noorte julgustamine, motiveerimine, aktiviseerimine omapoolsete ettepanekute tegemiseks, noorte kaasamine otsustusprotsessidesse.  Ühiselt korraldatud (noortekeskus, kool, raamatukogu, sport jne) ettevõtmiste organiseerimine.  Osalemine rahvusvahelistes programmides/projektides.  Kontsertide, näituste organiseerimine koostöös erinevate asutuste ja institutsioonidega.  Külakeskuste väljaarendamine ja toetamine.  Infovahetuse organiseerimine kogukondliku tegevuse arendamiseks (kaasalööjad, abistajad, toetajad jms.).  Kodanikualgatuse toetamine valla ja ettevõtete poolt.

51

4. INVESTEERINGUTE KAVA 2015-2019

Investeering Maksumus 2015 2016 2017 2018 2019 Vahendite (euro) allikas I Juhtimine 1. Vallamaja 30 000 30 000 Valla fassaadi eelarve uuendamine (täpsustada maksumus) sh toetuse arvelt sh muude 30 000 30 000 vahendite arvelt (omaosalus) 2. LEADER- 25 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 Valla tegevuspiirkonn eelarve as MTÜ Arenduskoda osalemine ja piirkonna arendamine sh toetuse arvelt sh muude 25 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 vahendite arvelt (omaosalus) 3. Valla 5 000 5 000 Valla esitlusmaterjali eelarve d, meened sh toetuse arvelt sh muude 5 000 5 000 vahendite arvelt (omaosalus) KOKKU 60 000 5 000 40 000 5 000 5 000 5 000 sh toetuse arvelt sh muude 60 000 5 000 40 000 5 000 5 000 5 000 vahendite arvelt (omaosalus) II Elukeskkond 1. Kadrina valla 2 796 957 169 865 767 644 1 066 453 792 995 ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaarendamin e: sh toetuse arvelt 2 005 070 134 292 614 115 737 685 518 978 sh muude 791 887 35 573 153 529 328 768 274 017 vahendite arvelt (omaosalus) 52 a) Leikude küla 169 865 169 865 KIK, valla veevarustuse eelarve rekonstrueerimin e ja veetöötlus sh toetuse arvelt 134 292 134 292 sh muude 35 573 35 573 vahendite arvelt (omaosalus) b) Ridaküla 216 315 216 315 KIK, valla veevarustuse eelarve rekonstrueerimin e ja veetöötlus sh toetuse arvelt 173 052 173 052 sh muude 43 263 43 263 vahendite arvelt (omaosalus) c) Kadrina 769 452 384 726 384 726 KIK, valla aleviku eelarve sadeveesüsteemi de lahendamine sh toetuse arvelt 384 726 192 363 192 363 sh muude 384 726 192 363 192 363 vahendite arvelt (omaosalus) d) Kiku küla 130 398 130 398 KIK, valla veevarustus ja eelarve veetöötlus sh toetuse arvelt 104 259 104 259 sh muude 26 139 26 139 vahendite arvelt (omaosalus) e) Kadrina 1 224 807 408 269 408 269 408 269 KIK, AS aleviku vee- ja Kadrina kanalisatsioonito Soojus laen rustiku rekonstrueerimin e sh toetuse arvelt 979 845 326 615 326 615 326 615 sh muude 244 962 81 654 81 654 81 654 vahendite arvelt (omaosalus) f) Hulja aleviku 286 120 143 060 143 060 KIK, AS vee- ja Kadrina kanalisatsioonito Soojus laen rustiku rekonstrueerimin e sh toetuse arvelt 228 896 114 448 114 448 sh muude 57 224 28 612 28 612 vahendite arvelt (omaosalus) 2. Hulja 335 000 240 000 95 000 KIK, valla katlamaja ja eelarve soojustrasside rekonstrueerimi ne 53 sh toetuse arvelt 167 000 120 000 47 000 sh muude 168 000 120 000 48 000 vahendite arvelt (omaosalus) 3. Kadrina 475 000 475 000 KIK, AS aleviku Kadrina soojatrasside Soojus rekonstrueerimi laen ne sh toetuse arvelt 237 500 237 500 sh muude 237 500 237 500 vahendite arvelt (omaosalus) 4. Kõnniteede 203 100 203 100 Valla ehitamine ja eelarve rekonstrueerimi ne Kadrina alevikus: sh toetuse arvelt 172 100 172 100 sh muude 31 000 31 000 vahendite arvelt (omaosalus) a) Viru tn alates 203 100 203 100 KIK, valla rahvamajast kuni eelarve raudteepeatuseni sh toetuse arvelt 172 100 172 100 sh muude 31 000 31 000 vahendite arvelt (omaosalus) b) Tapa teelt Valla kalmistult kuni eelarve aleviku piirini sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) c) Lasteaia Valla tänava läbimurre eelarve Viru tänavale sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) d) Rakvere tee Valla bussipeatusest eelarve kuni Pargi tänavani sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) e) Hulja alevikus Valla kõnnitee eelarve Rebasemäe teelt bussipeatuseni sh toetuse arvelt 54 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5. Kadrina 50 000 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 Valla alevikus asuvate eelarve korrusmajade parklate laiendamine, rajamine sh toetuse arvelt sh muude 50 000 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 vahendite arvelt (omaosalus) 6. Kõnnitee 10 000 5 000 5 000 Maanteea ehitus Hulja met alevikus Pärnu- Rakvere- Sõmeru maanteega külgnev kõnnitee sh toetuse arvelt 10 000 5 000 5 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 7. 93 000 53 000 40 000 Valla Tänavavalgustu eelarve se rekonstrueerimi ne: sh toetuse arvelt sh muude 93 000 53 000 40 000 vahendite arvelt (omaosalus) 8. 843 028 81 028 181 000 181 000 200 000 200 000 Valla Investeeringud eelarve kohalikesse maanteedesse ja tänavatesse: sh toetuse arvelt sh muude 843 028 81 028 181 000 181 000 200 000 200 000 vahendite arvelt (omaosalus) a) Kadrina alevik Valla Põllu ja Koidu eelarve tänavate asfalteerimine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) b) Kadrina alevik Valla Allika ja Luige eelarve tänav sh toetuse arvelt sh muude 55 vahendite arvelt (omaosalus) c) Kadrina alevik Valla Rakvere tee kõva eelarve kate sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) d) Kadrina alevik Valla Rakvere tee ja eelarve Tööstuse tänava pindamine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) e) Urva tee Valla kõvakate eelarve sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) f) Hulja alevikus Valla lasteaia parkla eelarve rekonstrueerimin e ja teelõik lasteaiast kuni Hulja katlamajani sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 9. Kadrina valla Valla teehoiu kava eelarve koostamine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10. Avalikud 70 388 5 388 4 000 11 000 45 000 5 000 Fondid, puhkealad ja valla pargid: eelarve sh toetuse arvelt 13 500 4 500 4 500 4 500 sh muude 81 500 19 000 21 500 40 500 500 vahendite arvelt (omaosalus) a) 50 000 4 000 6 000 40 000 Valla Rohe(puhke)ala eelarve rajamine Kalevipoja tänava ja Pärnu- Rakvere-Sõmeru maantee

56 vahelisele alale (kavandamine ja väljaarendamine) sh toetuse arvelt sh muude 50 000 4 000 6 000 40 000 vahendite arvelt (omaosalus) b) Kadrina 15 000 5 000 5 000 5 000 Fondid, paisjärve valla puhkeala eelarve korrastamine ja väljaarendamine (supluskoha rajamine, palliplats, puhkekohad, välisvalgustus kõnniteele jms.) sh toetuse arvelt 13 500 4 500 4 500 4 500 sh muude 1 500 500 500 500 vahendite arvelt (omaosalus) c) Kadrina 5 388 5 388 Valla keskkooli õueala eelarve projekti koostamine sh toetuse arvelt sh muude 5 388 5 388 vahendite arvelt (omaosalus) d) Keskväljaku 30 000 15 000 15 000 rajamine Kadrina Rahvamaja juurde sh toetuse arvelt sh muude 30 000 15 000 15 000 vahendite arvelt (omaosalus) 11. Kalmistuste 20 000 20 000 Valla heakorra eelarve tagamine (biolagunevate jäätmete ladustamise väljaku rajamine, jäätmete sorteerimise korraldamine, jäätmepunkti rajamine, mobiilse puu- ja lehehakkuri soetamine) sh toetuse arvelt sh muude 20 000 20 000 57 vahendite arvelt (omaosalus) 12. Laste 60 000 20 000 40 000 Valla mänguväljakute eelarve ja puhkealade rajamine: sh toetuse arvelt sh muude 60 000 20 000 40 000 vahendite arvelt (omaosalus) 13. Veekogude korrastamine: sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) a) Undla külas Omanik, Flora paisu fondid rekonstrueerimin e sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 14. 22 000 11 000 5 500 5 500 KIK, valla Jäätmekäitlusp eelarve unktide korrastamine ja väljaarendamin e sh toetuse arvelt 19 700 9 900 4 900 4 900 sh muude 2 300 1 100 600 600 vahendite arvelt (omaosalus) 15. Kadrina 43 000 3 000 40 000 KIK, valla jäätmete eelarve kogumispunkti (Raua tn 2) laiendamine sh toetuse arvelt 36 000 36 000 sh muude 7 000 3 000 4 000 vahendite arvelt (omaosalus) 16. Jäätmete 20 000 20 000 Valla ladustamise eelarve väljakute rajamine sh toetuse arvelt sh muude 20 000 20 000 vahendite arvelt (omaosalus) 17. Lääne-Viru 2 000 2 000 Valla maakonna eelarve teemaplaneerin gus „Maakonna jalg- ja 58 jalgrattateed“ osalemine sh toetuse arvelt sh muude 2 000 2 000 vahendite arvelt (omaosalus) 18. 210 200 210 200 Valla Kergliiklusteede eelarve projekteerimine ja ehitamine: sh toetuse arvelt sh muude 60 000 60 000 Fondid, vahendite arvelt Valla (omaosalus) eelarve a) Viitna- 210 200 210 200 Rõmeda kergliiklustee sh toetuse arvelt 150 200 150 200 sh muude 60 000 60 000 vahendite arvelt (omaosalus) b) Kadrina-Hulja 100 000 100 000 Valla kergliiklustee eelarve valgustuse rajamine sh toetuse arvelt sh muude 100 000 100 000 vahendite arvelt (omaosalus) 19. Hulja Valla kalmistu aia eelarve, ehitamine fondid sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) KOKKU 5 253 673 273 281 907 100 1 563 344 1 501 953 1 007 995 sh toetuse arvelt 2 660 870 139 292 419 500 784 515 794 085 523 478 sh muude 2 467 215 128 601 502 600 643 629 707 868 484 517 vahendite arvelt (omaosalus) III Ettevõtluskeskk ond 1. Kadrina 80 000 10 000 10 000 20 000 20 000 20 000 Fondid, Keskkooli ja valla kohalike eelarve ettevõtjate koostöö edendamine (CADrina projekt) sh toetuse arvelt 72 000 9 000 9 000 18 000 18 000 18 000 sh muude 8 000 1 000 1 000 2 000 2 000 2 000 59 vahendite arvelt (omaosalus) 2. Valla Viidamajanduse eelarve korrastamine ettevõtete, turismiobjektid e tähistamiseks (kontseptsiooni loomine kuni teostamiseni) sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3. Neeruti MKA 10 000 10 000 Fondid, vaatetorni valla projekteerimine eelarve sh toetuse arvelt 9 000 9 000 sh muude 1 000 1 000 vahendite arvelt (omaosalus) KOKKU 90 000 10 000 10 000 30 000 20 000 20 000 sh toetuse arvelt 81 000 9 000 9 000 27 000 18 000 18 000 sh muude 9 000 1 000 1 000 3 000 2 000 2 000 vahendite arvelt (omaosalus) IV Haridus 1. Kadrina 275 000 50 000 75 000 75 000 75 000 75 000 Fondid, lasteaia õueala valla rajamine eelarve sh toetuse arvelt sh muude 275 000 50 000 75 000 75 000 75 000 75 000 vahendite arvelt (omaosalus) 2. Kadrina 40 000 40 000 Valla lasteaia Hulja eelarve hoone renoveerimine sh toetuse arvelt sh muude 40 000 40 000 vahendite arvelt (omaosalus) 3. Vohnja 100 000 50 000 50 000 Valla Lasteaed- eelarve Algkooli hoone rekonstrueerimi ne sh toetuse arvelt sh muude 100 000 50 000 50 000 vahendite arvelt (omaosalus)

60 4. Kadrina 1 235 000 90 000 320 000 175 000 175 000 475 000 Fondid, Keskkooli valla renoveerimine eelarve sh toetuse arvelt sh muude 1 235 000 90 000 320 000 175 000 175 000 475 000 vahendite arvelt (omaosalus) a) Ventilatsioon 220 000 220 000 Valla eelarve sh toetuse arvelt sh muude 220 000 220 000 vahendite arvelt (omaosalus) b) A-korpuse 90 000 90 000 Valla fassaad, eelarve hüdroisolatsioon sh toetuse arvelt sh muude 90 000 90 000 vahendite arvelt (omaosalus) c) küte ja 100 000 100 000 Valla sisetööd eelarve sh toetuse arvelt sh muude 100 000 100 000 vahendite arvelt (omaosalus) d) B ja C korpuse 100 000 100 000 Valla fassaad eelarve sh toetuse arvelt sh muude 100 000 100 000 vahendite arvelt (omaosalus) e) C korpuse 400 000 400 000 Valla fassaad ja katus eelarve sh toetuse arvelt sh muude 400 000 400 000 vahendite arvelt (omaosalus) f) Õppeklasside, Valla õppekabinettide eelarve nõuetele viimine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) g) Kadrina Fondid, Keskkooli valla maneeži eelarve rekonstrueerimin e sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 61 h) Kadrina 325 000 100 000 75 000 75 000 75 000 Valla Keskkooli õueala eelarve rajamine sh toetuse arvelt sh muude 325 000 100 000 75 000 75 000 75 000 vahendite arvelt (omaosalus) KOKKU 1 725 000 140 000 435 000 300 000 300 000 550 000 sh toetuse arvelt sh muude 1 725 000 140 000 435 000 300 000 300 000 550 000 vahendite arvelt (omaosalus) V Kultuur, sport, noorsootöö ja kodanikuühisko nd 1. Kadrina 84 000 64 000 20 000 Valla rahvamaja eelarve renoveerimine sh toetuse arvelt sh muude 84 000 64 000 20 000 vahendite arvelt (omaosalus) 2. Kadrina Fondid, rahvamajale valla maakütte eelarve paigaldamine koos staadioni rekiga sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3. Kadrina Fondid, laululava valla rekonstrueerimi eelarve ne sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4. Kadrina 65 000 20 000 45 000 Valla raamatukogu ja eelarve selle ümbruse renoveerimine sh toetuse arvelt sh muude 65 000 20 000 45 000 vahendite arvelt (omaosalus) 5. Kadrina 20 000 6 000 6 000 4 000 4 000 4 000 Fondid, staadioni valla rekonstrueerimi eelarve ne

62 sh toetuse arvelt sh muude 20 000 6 000 6 000 4 000 4 000 4 000 vahendite arvelt (omaosalus) 6. Vohnja Fondid, korvpalliplatsi valla rajamine eelarve sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 7. Kadrina 110 000 50 000 60 000 Fondid, spordihoone valla rekonstrueerimi eelarve ne sh toetuse arvelt sh muude 110 000 50 000 60 000 vahendite arvelt (omaosalus) 8. Läsna 20 000 20 000 Fondid, rahvamaja valla remont (ahju eelarve ümberehitamine , akende vahetus, saali ja lava remont, kinoruumi trepp) sh toetuse arvelt sh muude 20 000 20 000 vahendite arvelt (omaosalus) 9. Neeruti Seltsi Fondid, seltsimaja selts, valla kodulootoa eelarve rekonstrueerimi ne, maakütte paigaldamine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10. Ridaküla Fondid, seltsimaja valla rekonstrueerimi eelarve ne sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 11. Kadrina 10 000 10 000 Fondid, Huvikeskuse valla saali helitehnika eelarve soetamine sh toetuse arvelt 9 000 9 000

63 sh muude 1 000 1 000 vahendite arvelt (omaosalus) 12. Kadrina Fondid, Huvikeskuse valla ansambli- ja eelarve meediaruumi sisustamine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 13. Kadrina Fondid, valla Vainupea selts, valla laste- ja noorte eelarve vaba aja keskuse laagriplatsi rekonstrueerimi ne sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 14. Kadrina 20 000 20 000 Fondid EELK kogudus – küte, valgustus, sadevee drenaaž, fassaad sh toetuse arvelt 20 000 20 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15. MTÜ Fondid Kadrina Saunaklubi seltsimaja II korruse väljaehitamine, küttesüsteemi rekonstrueerimi ne. sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) KOKKU 333 000 110 000 121 000 94 000 4 000 4 000 sh toetuse arvelt 29 000 20 000 9 000 sh muude 304 000 90 000 121 000 85 000 4 000 4 000 vahendite arvelt (omaosalus) VI Sotsiaalne heaolu

64 1. Kadrina 542 000 12 000 30 000 500 000 Fondid, Tervisekeskuse valla projekteerimine eelarve ja ehitamine sh toetuse arvelt 350 000 350 000 sh muude 192 000 12 000 30 000 150 000 vahendite arvelt (omaosalus) 2. Kadrina Fondid, Sotsiaalhooleka valla ndekeskuse eelarve projekteerimine ja ehitamine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3. Kadrina valla 43 000 10 000 33 000 Fondid, sotsiaaleluruum valla ide eelarve renoveerimine: sh toetuse arvelt sh muude 43 000 10 000 33 000 vahendite arvelt (omaosalus) a) Leikude küla 43 000 10 000 33 000 Valla Teeääre majade eelarve remont sh toetuse arvelt sh muude 43 000 10 000 33 000 vahendite arvelt (omaosalus) b) Leikude Fondid, majade vee- ja valla kanalisatsioonisü eelarve steemide uuendamine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) c) Leikude Fondid, majade valla elektrisüsteemide eelarve renoveerimine, soojustuse tegemine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4. Olemasoleva Valla hooldekodu eelarve säilitamine kuni uue valmimiseni (fassaadi remont, 65 elektrisüsteem, töötajate riietusruumi loomine ja sisustamine, klientide tubade sisustuse/inventa ri uuendamine/kaas ajastamine) sh toetuse arvelt sh muude 115 000 40 000 75 000 vahendite arvelt (omaosalus) KOKKU 585 000 22 000 63 000 500 000 sh toetuse arvelt 350 000 350 000 sh muude 350 000 62 000 138 000 150 000 vahendite arvelt (omaosalus) AASTA 7 956 673 550 281 1 566 100 2 462 344 1 810 953 1 566 995 KOKKU KOGU KAVA sh toetuse arvelt 3 039 870 159 292 419 500 1 143 515 794 085 523 478 sh muude 4 906 215 425 601 1 236 600 1 183 629 1 016 868 1 043 517 vahendite arvelt (omaosalus) Tabel 20 Investeeringute kava

66

5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMINE

Valla strateegilise arendamise mudelis seatud eesmärkide saavutamisel saab tuua välja järgmised olulised riskid ja võimalused koos nende maandamise võimalustega: 1. Üldine majanduslik ebastabiilsus ja madal tööhõive riigis üldiselt, valla tulubaasi vähenemine ja elanike õigustatud ootuste mittevastavus avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. Omavalitsuse rahalised vahendid ei suurene, seetõttu ei suudeta rajada vajalikku avalikku infrastruktuuri, pakkuda avalikke teenuseid ja katta investeeringutega kaasnevaid tegevuskulusid. Võimalikud lahendused on: konservatiivne eelarvepoliitika, tulude ja kulude mõistliku tasakaalu säilitamine, teiste vahendite ja koostööpartnerite võimaluste kaasamine lahenduste leidmisse ja nende rahastamisse. 2. Kadrina valla maine langusega seotud ohud, mis tulenevad eelkõige asjaolust, et ei suudeta lubadusi ellu viia. Üksikute probleemide lahendamisel lähtutakse hetkehuvidest. Lõhe võimude ja elanike hoiakutes ei loo eeldusi dialoogiks kogukonnas. Erimeelsused huvigruppide vahel pärsivad valla arengut, kohati toimub ka võimuvõitlus. Lahendused: vallavalitsuse ja -volikogu otsuste kaalutlemine avalikest huvidest lähtuvalt, elanike suurem kaasamine, läbipaistvad otsustusprotsessid. 3. Looduse reostuse ja katastroofide oht. Ohu olulisteks allikateks on materjalide käitlemine (valla suuremad ettevõtted) ja vedu (maantee, raudtee), millega kaasnevad ohud tootmise tehnoloogiast, logistilisest korraldusest ja inimkäitumisest lähtuvalt – näiteks tervisekahjustused, vara hävimine, õhusaaste, müra, vibratsioon, suurõnnetused (plahvatus, põleng). Lahendused: järelevalve suurendamine nii elanike kui ettevõtete riskikäitumise, tootmistegevuse ja kasutatavate tehnoloogiate suhtes. 4. Sotsiaalsed riskid tulenevad eelkõige erinevates vanuserühmades toimuvatest muutustest, mis eeldab suuremat tähelepanu nende põhjendatud vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lasteaia- ja koolikohad, sisukas huvitegevus noortele, vanadekodu kohad, sotsiaalteenuste vajadus. Kinnisvara nõudluse vähenemisega kaasneb oht, et osa elamufondist jääb tühjaks ja risustab valla miljööväärtust. Lahendused: avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine; elanike, äri- ja tulu mittetaotlevate organisatsioonide kaasatuse laiendamine kohaliku elu korraldamisse. 5. Vallaelanike tööpuudus ja raskused toimetulekul. Lahendused: sotsiaalsete töökohtade loomine ja töötute rakendamine avalikel töödel, ettevõtjatele toetus uute töökohtade loomisel; abivajajate nõustamine ja koolitamine; abivajajate kulude kompenseerimine. 6. Riigi rahanduspoliitika konservatiivsusest tulenev oht. Peamiselt riigi seatud ootamatud piirangud omavalitsustele maksude rakendamisel, laenu võtmisel. Lahendused: riigi ja omavalitsuste vahelise dialoogi suurendamine, valla konservatiivne eelarvepoliitika ja finantsreservi moodustamine.

67

6. ARENGUKAVA SEIRE JA AJAKOHASTAMINE

Kadrina valla arengukava 2013-2025 on ajas muutuv, seega paindlik meid mõjutavate väliste tegurite suhtes. Arengukava analüüsitakse igal aastal. Arengukava muudatused ning ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 1.juuniks igal aastal Kadrina Vallavalitsusele. Vallavolikogu vaatab arengukava läbi ja vajadusel viib sisse muudatused enne 1.oktoobrit igal aastal. Arengukava juurde kuuluv tegevuskava koostatakse 5 aasta peale ning vaadatakse üle igal aastal viie aasta perspektiivis. Arengukava muutmise aluseks on valla, maakonna ja riigi arengus toimuv. Muudatuste tegemisel arvestatakse sotsiaalmajanduslikus olukorras ning keskkonnas toimunud muutusi ja ka Euroopa Liiduga tulenevaid kohustusi, õigusi ning võimalusi. Ettepanekud arengukava muutmiseks võivad teha vallavolikogu liikmed ja komisjonid, vallavalitsus, erinevad huvigrupid ja vallaelanikud.

Arengukava seire toimub kord aastas ja selle käigus koostatakse ülevaade arengukava elluviimise senisest käigust, uuendatakse vajadusel lähtuvalt olukorrast eesmärke ja arengusuundumusi. Hinnatakse valla strateegilisi tegevusi, investeeringute objekte ning prioritiseeritakse projekte. Lisaks tuleb analüüsida eelarvestrateegia seisukohti, arengukava täitmise riske.

68