Ühiskonda Muutvad Teadused Rahvusülikoolis
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLIII ÜHISKONDA MUUTVAD TEADUSED RAHVUSÜLIKOOLIS Tartu Ülikooli muuseum 2015 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2015 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0944-2 (trükis) ISBN 978-9985-4-0945-9 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Väljaannet toetab riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu Kaanepilt: Tartu Ülikooli muuseum võtab vastu uusi museaale, 1986 (TÜM). E. Viilupi foto. SISUKORD Saateks . 5 Artiklid Andu Rämmer, Veronika Kalmus, Henn Käärik Academia sociologicae 25 . 8 Academia sociologicae 25 . 40 Mare Ainsaar, Ave Roots Rahvusvahelised küsitlusuuringud Tartu Ülikoolis 1990–2014 . 42 International Surveys at the University of Tartu in 1990–2014 . .58 Karmen Trasberg, Edgar Krull Õpetajahariduse sajand rahvusülikoolis . 59 A Century of Teacher Education at the University of Tartu . 82 Ken Kalling „Kultuurrahvaste mentaliteet peab saama enam kollektivistlikumaks“ (Dr Juhan Vilmsi sõnad ja teod) . 84 The Words and Deeds of Dr Juhan Vilms . 113 Merike Ristikivi, Heli-Triin Räis Eesti esimesed naisnotarid . 114 First Women Notaries in Estonia . 133 Mälestused Jaan Kõrgesaar 1968 ja 1988, eripedagoogika murranguaastad . 135 1968 and 1988, the Breakthrough Years in Special Education . 145 3 Tiiu Paas Majandusküberneetika õpetamisest Tartu Ülikoolis . 147 On Teaching Economic Cybernetics at the University of Tartu . .161 Muuseumikogud Tullio Ilomets, Kaire-Lea Pihlap Tartu Ülikooli esimene koosseisuline fotograaf Elmar Kald . 163 Elmar Kald, the First Photographer in Ordinary at the University of Tartu . 181 Aile Tammiste Tartu Ülikooli usuteaduskonna ristiusu arheoloogia kabinet 1921–1940 . 183 The Cabinet of Christian Archaeology of the University of Tartu Department of Theology 1921–1940 . 211 Kroonika Mariann Raisma Tartu Ülikooli muuseumi 2014. aasta aruanne . 213 Ela-Heigi Martise mälestuseks . 225 4 ÜHISKONDA MUUTVAD TEADUSED RAHVUSÜLIKOOLIS Saateks Sada aastat tagasi oli Eesti suure impeeriumi lagunemisel poolko- gemata iseseisvunud väike agraarmaa, kus üheainsa ülikooli loomi- negi oli problemaatiline. Ühe inimpõlve jooksul ehitati üles oma riik ja kujundati oma haritud eliit. Nüüd seisame silmitsi infoühiskonna ja üleilmastumisega. Kardinaalsed pöörded valitsevas ideoloogias ja ühiskonnakorralduses on sundinud 20. sajandil peaaegu iga järgmist põlvkonda lammutama eelmise loodut ja üles ehitama midagi seni- sest täiesti erinevat. Vastavalt on tekkinud ja kadunud ka konkreet- sed ühiskonnateaduslikud erialad ülikoolis, muutunud uurimistööde temaatika ja ühiskonna tellimused ülikoolile. Tartu Ülikool on oma pika ajaloo ja kauaaegse monopoolse seisun- diga piirkonna hariduses nii lahutamatult seotud Eesti riiklusega, et see vahel lausa ära unustatakse. Ülikool on andnud rahvuslikku haritud eliiti ja noori nõukogude spetsialiste, uutjaid ja stagnante, kommunismiehitajaid ja sotsialismi lammutajaid, nagu igal ajape- rioodil just nõuti. Selles igaveses kohanemises ühiskonna nõudmis- tega on loodetavasti alati säilinud teatav annus akadeemilist sisu ja tuuma. Läheneva eestikeelse Tartu Ülikooli 100. aastapäeva puhul alga- tas Tartu Ülikooli muuseum 2014. aastal konverentside sarja, mil- les võetakse vaatluse alla ülikooli areng läbi saja aasta valdkondade kaupa (2014 – socialia, 2015 – humaniora, 2016 – medicina; 2017 – realia et naturalia). Sarja eesmärk on uuesti mõtestada rahvusüli- kooli arengut muutuvas maailmas ja ergutada vastavat uurimistööd, 5 kaasata eri põlvkondi ja avalikkuse tähelepanu. Sellelt pinnalt võiks teoks saada ka uus ja värskepilguline ülevaateteos rahvusülikooli ajaloost. Socialia valdkonnale pühendatud konverents leidis aset 5. det- sembril 2014 muuseumi valges saalis. Tartu Ülikoolis liigitatakse socialia valdkonda pikkade traditsioonidega juuraõpe, alates 18. sa- jandist eraldi valdkonnaks kujunenud majandusharidus ja 20. sajan- dil eri distsipliinideks eraldunud sotsioloogia, ajakirjanduse ja kom- munikatsiooni ning haridus- ja infoteadused. Veel 30 aastat tagasi mahtusid need distsipliinid kõik humanitaarteaduste suure vihma- varju alla ära, kuid alates 20. sajandi viimasest veerandist on kogu maailmas hakatud neid vaatlema eraldiseisva valdkonnana. Kuigi väliselt eripalgelised, on neil teadustel ometi tõepoolest oma siduv element: nende uurimisobjekt on ühiskond ja neil on selge väljund ühiskonna näo ja struktuuride praktilisse kujundamisse. Sotsiaalsetelt erialadelt on tulnud spetsialistid, kes kujundasid Eesti riigi õigusliku ja majandusliku keskkonna ning infovälja. Just neid erialasid on väga sügavalt puudutanud kõik suured muutused ühiskonnas ja nende erialade esindajatel on tulnud neid muutusi ellu viia. Üleilmastumisele vaatamata on ühiskonnateadusteski pal- ju sellist, mida pole ühestki ilmakaarest valmiskujul võtta ega maha kirjutada. Kui teooria saabki mõnikord üle võtta, siis praktiline ra- kendus on alati rätsepatöö, mis peab arvestama kohalikku keelt, olu- sid ja traditsioone. Kui paarkümmend aastat tagasi oli Tartu Ülikoo- li ja Eesti teaduse peamine eesmärk saada rahvusvahelise(ma)ks, st läänelikuks ja ingliskeelseks, ja kogu teaduspoliitika rakendati selle eesmärgi teenistusse, siis nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus ühiskonnateadlastele heidetakse ette kesist panust Eesti ühiskonna heaks. Paraja tasakaalupunkti leidmine eeldab muuseas ka iga eri- ala eneseanalüüsi ja tagasivaateid läbikäidud teele. Mitte igast konverentsi ettekandest ei saanud artiklit ja mitte iga artikkel selles kogumikus ei sündinud konverentsi tulemina. Kaante vahele jõudsid ülevaated sotsioloogia eriala tekkimisest ja kujune- misest 25 aastat tagasi, eesti sotsiaalteadlaste kaasalöömisest rah- vusvahelistes küsitlusuuringutes, pedagoogika õpetamisest ülikoolis läbi saja aasta. Ken Kalling kirjutab ühest omapärasest sõdadevahe- lise Eesti ühiskonna parandajast doktor Juhan Vilmsist, Merike Ris- 6 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLIII (2015) SAATEKS tikivi ja Heli-Triin Räis Eesti esimestest naisnotaritest. Meenutuste vormis jagavad isiklikku kogemust eripedagoogika (defektoloogia) eriala arengust emeriitprofessor Jaan Kõrgesaar ja edukalt turuma- jandusse üle toodud majandusküberneetika erialast professor Tiiu Paas. Muuseumikogudele pühendatud osas on ülevaade Tartu omaaeg- se tuntud fotograafi ja kirjastaja Elmar Kaldi alles hiljuti avalikku- se ette jõudnud unikaalsest fotopärandist ja sõdadevahelise Tartu Ülikooli ristiusu arheoloogia kabinetist, mille rikkalikest kogudest on paraku säilinud vaid riismed. Lisaks tavaks saanud muuseumi aastaaruandele tuleb kroonika rubriigis meenutada Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kauaaegset direktorit Ela Martist, kes 2015. aasta kevadel meie hulgast lahkus. 7 ARTIKLID Academia sociologicae 25 ANDU RÄMMER, VERONIKA KALMUS, HENN KÄÄRIK1 Sissejuhatus Aastat 1989 võib lugeda mitmes mõttes pöördeliseks. Mihhail Gor- batšovi poolt neli aastat varem alustatud perestroikapoliitika tule- musel oldi mitmetest ühiskonnaelu juhtinud dogmadest loobutud, otsiti ühiskonna moderniseerimise ja poliitilise kursi liberaliseerimi- se uusi võimalusi. 1989. aasta tähistab kogu Ida-Euroopat haara- nud suurte poliitiliste muutuste aega.2 Ühiskonna transformatsioon puudutas ka Tartu Ülikooli. Kuigi sotsioloogilisi uuringuid alustati Tartus juba 1960. aastate keskel ja vajadus ühiskonnaanalüüsi teha oskavate inimeste järele kasvas, ei loetud sotsioloogiahariduse and- 1 Autorid tänavad Hans Dsissi, Peeter Kenkmanni, Ragne Kõutsi ja Rein Murakat väärtuslike nõuannete, teabe ja abi eest artikli kirjutamisel. 2 Jacques Rupnik (toim), 1989 as a political world event: democracy, Europe and the new international system in the age of globalization (London; New York: Routledge, 2014). 8 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLIII (2015) ACADEMIA SOCIOLOGICAE 25 mist tollal veel vajalikuks ega võimalikuks. Aastaks 1989 oli olukord muutunud sedavõrd, et õnnestus võtta vastu esimene lend sotsioloo- giaüliõpilasi. Õppejõudude kaader kujunes peamiselt varasema sot- sioloogilise uurimistöö kogemusega teadlastest. Seda artiklit kirjutama ajendas meid kaks olulist aastapäeva. 2014. aasta sügisel möödus 25 aastat sotsioloogia eriala avamisest Tartu Ülikoolis. 23. detsembril 2015 oleks sotsioloogiaõppe käivitaja ja esimene sotsioloogiaprofessor Paul Kenkmann (1945–2001) saa- nud 70-aastaseks. Meie eesmärk on anda ülevaade sotsioloogiahari- duse kujunemisest Tartus. Alustame esimestest sotsiaalteadustesse jälje jätnud Tartu Ülikooli teadlastest, seejärel vaatleme sotsioloogia õppimise võimalusi nõukogude ajal, keskendudes Paul Kenkmanni akadeemilisele teekonnale ajalootudengist sotsioloogiaprofessoriks. Lõpuks käsitleme viimasel veerandsajandil sotsioloogia õpetamises aset leidnud muutusi, peatudes pikemalt kahe esimese lennu, 1990. aastate keskpaiga ja 2014/15. õppeaasta õppekaval. Sotsioloogia õpetamise algus Tartus Kui heita pilk Eesti sotsiaalteaduste ajalukku, siis võib sealt leida üht-teist huvitavat. Sotsiaalteadustega on olnud seotud mitmed juba 19. sajandil Eestis tegutsenud tuntud akadeemilised isikud. Tartu ülikooli teoloogiaprofessor aastail 1856–1890 Alexander von Oettin- gen (1827–1905) avaldas 1868. aastal laialdast tähelepanu pälvinud monograafia „Moraalistatistika“,3