DOCSLIB.ORG

Börer- Muusiko -Нп ISSN 0!07 6S3S

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Börer- Muusiko -Нп ISSN 0!07 6S3S Börer- muusiko -Нп ISSN 0!07 6S3S ENSV Kultuuri ministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee. ENSV Heliloojate Liidu. Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu 1964 III aastakäik Esikaanel Juta Lehiste nimiosalisena L. Berio balletis «Naine» (1983., lavastaja Mai Murd­ maa). G. Vaidla foto Tagakaanel XIII-XIV sajandi saksa notat- sioon. Vaatamata oma perfektsele graafikale jätab see muusikas õige palju lahtiseks. A. Reinsalu foto Toine-use kolleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTOi VE SM E S JAAK VILLER PEATOIMETAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666-162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel. 445-468 Teatriosakond Reet Neimar, tel. 445-468 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus ja Aune Nuiamäe, tel. 443-109 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 445-468 Korrektorid Velly Roots ja Solveig KrigguLson, tel. 432-981 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 422-551 KU.UNDUS: MAI EINER © KIRJASTUS • PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO • TALLINN • 1984 SISUKORD TEATER Mihkel Mutt VIRVATULUKESTE JÄLIL 21 Tõnu Ehasalu NAINE, KES VAJAB ARMASTUST (K. Mihkelson Beatrice osas lavastuses «Neli aastaaega») 49 Mikk Mikiver TEELE! (Lavakunstikateedri XI lend) 60 Rudolf Põldmäe ABRAM SIMON JA ESIMENE EESTI TEATRIMAJA 74 TEATRIÜHINGU AASTAPREEMIAD 1983 86 MUUSIKA Toomas Siitan VANA MUUSIKA UUES MUUSIKAS 30 Anna Ekston JUTA LEHISTE HINGESTATUD INDIVIDUAALSUS 40 Jelena Tkatš TÄIUSLIKKUSE SUUNAS (Af. Murdmaa lavastusest »Naine», L. Berio muusika) 47 Vladimir Barski GYÖRGY LIGETI (Rubriik «Kes?») 54 Ingrid Rüütel HERBERT TAMPERE RAHVAVIISIDE KOGUJANA JA PUBLITSEERIJANA 65 KINO VASTAB LEIDA LAIUS 5 Viive Ruus SÕDALASE VARI KUROSAWA VARJUS (Veel üks -, võimalus) 14 FILMIGLOOBUS 48 Kärt Hellerma MAASTIK TÄDI JA TUVIDEGA (Nukufilmist «Tuvitädi») 57 Peeter Joonatan IGAL OMA LEIB (Samanimelisest dokumentaal­ filmist) 58 Kuldar Raudnask AVA VEERG 3 Eha Komissarov KUMME KÜSIMUST MARI-LIIS KULALE 83 KROONIKA 88 Ei usu, et meie päevil leidub ühtki mõtlevat inimest, keda jätaks ükskõikseks sõnapaar SÕDA ja RAHU. Sest üha ärevamalt moodustub neist küsimus: sõda v õ i rahu? ... Meie maa ajaloos on sünge päev — 22. juuni 1941. Sellest päevast on palju kirjutatud: kuidas kogu elu muutus, mida keegi tol hommikul tegi, isegi missugune oli ilm. Ent mulle tundub kõige hämmastavam see, mis toimus sellesama päeva hom­ mikul Saksamaal — seal valitses vaimustus, tavaline sakslane juubeldas. Juubel­ dada, sest on alanud sõda?! Ma ei ole lugenud ega kuulnud, et kuskil mujal oleksid inimesed sõja puhkemisele rõõmuhõisetega reageerinud. Ja küllap oleksid ka neil saks­ lastel rõõmuhüüded kurgus surnud, kui nad oleksid osanud kujutleda pooligi kan­ natusi, mida see sõda neile varsti toob. ...1977. aasta sügisel vaatasin Stuttgardis filmi «Hitler — eine Karriere», tollal omajagu kõmu tekitanud uut linateost. Vaatasin koos nendesamade sakslas­ tega, kes 1941. aastal olid juubeldanud. (Osa Lääne-Saksa ajakirjandusest tutvustas filmi isegi kui fašismivastast, kuid see oli ilmne liialdus. Jah, Hitler oli hullumeelne, ütles too film, ent vaadake, veensid samas autorid, kui palju tegi see hullumeelne saksa rahva heaks — andis kõigile tööd, kaotas riigis korralageduse, tõstis sakslaste eneseteadvust. Tõsi, oli ka süütuid ohvreid, tunnistas film ning kaamera näitas põgu­ salt koonduslaagreid ja juudipogromme; kuid parem vaatame, kui toredaid paraade korraldas Hitler, jätkas film, ning kaamera nautis pikalt ja põhjalikult Hitleri massi­ meediume. Olgem objektiivsed, manitses film ning vaikis maha kõige olulisema momendi oma kangelase karjääris — tema liidu monopolidega, enne mida ta oli olnud üksnes poliitiline veiderdaja. Jne.) Pärast seanssi vaatasin inimeste nägusid. Need olid enamikus vanemad inimesed, kes täitsid saali — täissaalgi oli tähelepanu­ väärne fakt! — ning lahkujate näod olid mõtlikud. Tahes-tahtmata oli film näida­ nud neile nende endi lihtsameelsust, kergeusklikkust, inimlikku rumalust. Tänavu möödub 40 aastat Eesti vabastamisest fašistlikust okupatsioonist, tule­ val aastal jääb seljataha niisama palju aega Suure Isamaasõja ja Teise maailmasõja lõpust. Nelikümmend rahuaastat on suurim hüve, mis meie põlvkonnale on osaks saanud. Kuid oleks naiivne pidada seda saatuse kingituseks. Rahu — vahel ka üsna habras — on püsinud tänu paljude riigitegelaste jõupingutustele, tänu meie maa võimsusele ja kindlameelsusele, tänu inimeste tervele mõistusele, nende elu- ja kunsti­ kogemusele . .. Jah, ka tänu kunstile. Sest mida suuremas ohus on inimene, seda tun­ givamalt peab kunst lööma häirekella. Elu on ammu andnud vastuse kunagistele kaht­ lustele: kas on vaja ikka veel näidata sõda, selle õudusi ja inimeste kannatusi? Nüüd kujutavad sõjaaega isegi need autorid, kes tollal olid alles lapsed. (Siin kirju­ taja arvates on tähelepanuväärne näide Jaan Kruusvalli «Pilvede värvid», millest Tallinna Draamateatris kujunes meie käesoleva teatrihooaja mõjuvamaid lavastusi.) Möödas on ka need ajad, mil nägime sõda laval või linal kui üllast mehisuse proovi, kui au ja kuulsust toovat tegevust. Ma ei räägi muidugi seiklusžanrist. Ükski tõsiselt võetav kunstnik ei väida ju praegu, et sõda oleks inimest ülendanud, vaid näitab, mida see inimestelt võttis, kuidas see paljusid vaimselt sandistas. Kuid loomulikult ei saa sõda olla rahupäevade kunsti ainus ja peamine teema . Samuil Maršaki mälestustes on huvitav koht. Sõjajärgsel ajal häirisid teda poiste sõjamängud. «Miks te ainult sõda mängite?» küsis ta. «Mängige ka rahu!» — «Rahu me ei oska mängida,» vastasid poisid. Tõepoolest, kuidas mängida rahu? KULDAR RAUDNASK :?' n шгт IB Vastab LiPida Laius Kui alustaksime seekord päris algusest... Algusest... Sealt ei ole nagu midagi eriti meeldivat meenutada. Minu elu algas 1923. aastal väikeses eestlaste asunduses Leningradi oblastis Horoševo külas. Mu vanemad olid siia tulnud Eestist. Ema 1918. aastal Nar­ vast, kui oli veel viimane võimalus üle piiri tulla, ja isa vanemad sajandi alguses — mõisarentnikeks, kus nad oma kätega rookisid endale elamiseks metsa seest tükikese maad. Aeg ei olnud kerge, seda ma mäletan, raske ja keeruline oli elu ka meie perekonnale. Kui olin kaheteistkümnene, kolisid vanemad Kingissepa linna. Seal õppisin kuni kaheksanda klassini, siis tabas meie perekonda ajalooliselt juba tuttavaks saanud ajajärk. Mina koos ema ja vennaga olime sunnitud elama asuma Võšni-Volotšokki Kalinini oblastis, kus ma lõpetasin 1941. aastal, vahetult enne sõda, keskkooli. Traagiline sündmus, sõda, vapustas mind väga, tundus, et homset päeva enam ei ole. Siiski: õpingute alustamine õpetajate instituudis, selle evakueerimine. Ja siis otsus, kindel veendumus, et sõja ajal peab inimene olema sõjas. Läksin vabatahtlikult vabapalgalise sanitarina Bologoje alla rindelähedasse välihaiglasse. Neljakümne teisest aastast neljakümne neljandani olin 2. Balti rindel suures sanitaarpataljonis raamatukoguhoidja. Siin astusin ka Punaarmeesse. Töö klubi juures sai esimeseks kokkupuuteks näitekunstiga. Esialgu hak­ kasime klubi juhataja, Kuibõševi näitlejaga, käima kahekesi mööda palateid. Hiljem kujunes 25-liikmeline naisansambel, mis sai lõpuks tuntuks üle kogu 2. Balti rinde. Kaks aastat tegutsesin siin, siis leiti juba tükk aega varem väljaantud korraldus, et kõik eestlased peavad olema koondatud eesti vägedesse. Kõrge­ malt tulnud käsul viidi mind üle Eesti korpusesse. Ma ei leidnud seda Kin­ gissepa alt ja otsisin iseseisvalt üles tagavarapolgu, mis oli Narvas. Jällegi raamatukoguhoidjaks. Kui polk jõudis Tartusse, tundus mulle, et sõda lõpeb varsti ja ma pole päris eesliinil olnudki. Läksin vabatahtlikult veel Kuramaale. Päris eeslii­ nile tegevväkke ma ei pääsenudki, enne jõudis kätte õnnelik sõja lõpp ja tulin koos korpusega Tallinna. Kus teile sõda lõppes? Kuramaal olles sain korralduse viia Tartusse üks käsipakk, Tartus asus meie pataljoni staap. Sõitsin — juba linnalähedase rongiga, mitte enam loomavagunis —, ja lähenesin just Riiale, äkki oli ümbrus täis tuld ja , rakette. Mõistatati, missugune linn on nüüd vabastatud, kui tuli vaguni­ saatja ja ütles: «Seltsimehed, õnnitlen teid võidu puhul!» On kõneldud sellest, kuidas reageerisid võidule linnad, mul aga olid ümberringi ainult sõjamehed. Vaid hetk oli n-ö meeldivat ehmatust, siis saabus vaikus. Nagu alateadlikult oli igaüks jätnud oma saatuse ja oma homse päeva üle otsustamise sõja lõppu. Nüüd pöördusid kõigi pilgud just­ kui enda sisse: tehti kokkuvõtteid, mis on kaotatud selles sõjas, ja mõeldi homsele päevale. Sama küsimus tekkis minulgi: mis saab homme? Unistus oli muidugi minna teatrikooli, aga arvasin, et see on minu jaoks võimatu. Tulin nende mõtetega Tallinna ... On liiga pikk jutt, kui ma peensusteni hakkaksin rääkima, kuidas ma teatrikooli siiski jõudsin... Teatrikooli Tallinna ... Jah. Tallinna Teatriinstituuti. See moodustati 1946. aastal. Esialgu ma küll hoidusin instituudist eemale, aga kui kinominister Raadik, suur filmientusiast ja energiline mees, kes unistas kiirest ja võimsast filmikuns- s tiarengust, hakkas moodustama filminäitlejate teaduskonda, läksin eksa­ mitele. Saingi sisse. Mäletan, kuidas Raadik rääkis perspektiividest ja sel­ lest, kuivõrd on meil vaja filminäitlejaid ja oma kaadrit: ta lootis vähemalt 1950. aastaks ehitada Nõmmele üles terve kinolinna. Filminäitlejatel oli eraldi kursus? Algul oli eraldi kursus, nii poolteist aastat. Kui Raadik kinoministri kohalt lahkus, kadus ka
Load more

Recommended publications
  • No 4 Autumn 2012 10 Booksbooks Fromfrom Estonia Estonia
    Books 10 from Estonia Andrei Hvostov Mihkel Mutt Jan Kaus Tõnu Õnnepalu Kai Aareleid Urmas Vadi Peeter Sauter Olle Lauli Juhan Peegel A. H. Tammsaare No 4 Autumn 2012 10 BooksBooks fromfrom Estonia Estonia Andrei Hvostov The Passion of Andreisillamäe Hvostov Andrei Hvostov is a journalist and an author, who is often swimming against the current and liking it. Born to an Estonian mother and a Russian father, he is erroneously sometimes considered to be a Russian that just happens to speak Estonian. The local Russian minority’s voice in the Estonian literature scene is not very strong, so Hvostov has somewhat undeliberately been presented as a voice of the minority population; or as merely expressing a different point of view on various critical issues concerning society, history, politics, and other topics. Hvostov has had positive reception of his essays and short stories. The Passion of Sillamäe (Sillamäe passioon, 2011), which followed his first novel Limping Achilles, is by far his most popular book to date. It can be described as childhood memoirs with a strange twist. Location and social environment are key aspects in this book. Hvostov grew up in Sillamäe – a small industrial town that was known mainly for its factories, which produced strategically important material like uranium oxide and other components primarily for use by the Soviet Union’s andrei hvosTov (b. 1963) studied history at military. Many people from other areas the University of Tartu and has worked for almost of the Soviet Union were brought to 20 years as a journalist. An Estonian writer with a work in the town, and thus the vast Russian name (his father is from Siberia), Hvostov majority of citizens were Russian- has a different way of approaching Estonia’s history speakers.
    [Show full text]
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
    [Show full text]
  • Elmautumn Estonian2 Literary014 Magazine Elm
    Elmautumn estonian2 literary014 magazine Elm More information sources: Eesti Kirjanike Liit Estonian Writers Union Estnischer Schriftstellerverband Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone & fax: +372 6 276 410, +372 6 276 411 e-mail [email protected] www.ekl.ee Tartu branch: Mari Saat (Photo by Scanpix) Vanemuise 19, 51014 Tartu Phone and fax: 07 341 073 [email protected] 4 Looking for transparency. Interview with Mari Saat by Vir´ag M´arkus Estonian Literature Centre Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 12 Rock Gravel. 10123 Tallinn, Estonia Kalju Kruusa as a Public Figure www.estlit.ee/ by Hasso Krull The current issue of ELM was supported by the Ministry of Culture www.estinst.ee contents no 39. Autumn 2014 16 Every moment is a well. Excerpts from Kristiina Ehins North America Journal 24 Mihkel Mutt talks to John OBrien 28 Estonian Literary Awards 2013 by Piret Viires 30 Ülo Mattheus on his path to loving kindness by Kerti Tergem Ülo Mattheus (Photo by Scanpix) 34 Short outlines of books by Estonian authors by Brita Melts, Rutt Hinrikus, Maret Vaher and Janika Kronberg © 2014 by the Estonian Institute; Suur-Karja 14 10140 Tallinn Estonia; ISSN 1406-0345 email:[email protected] www.estinst.ee phone: (372) 631 43 55 fax: (372) 631 43 56 Editorial Board: Peeter Helme, Mati Sirkel, Jaanus Vaiksoo, Piret Viires © Editor: Tiina Randviir Translators: Kalju Kruusa, Marika Liivamägi, Tiina Randviir Language editor: Richard Adang Layout: Marius Peterson Cover photo: Mari Saat (Scanpix) Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center 4 Looking for transparency Interview with Mari Saat, by Vir´ag M´arkus Tallinn, May 2014, Nordic springtime at its best.
    [Show full text]
  • Hannes Kaljujärv
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2013/2014 2013/2014 VANEMUISE HOOAJAKIRI VANEMUISE RAMP ÜRGSARMIKAS Hannes Kaljujärv Balletilegend Elena Poznjak – “Ma ei saa elada ilma tööta” • Jaan Willem Sibula erakordne tee lavale Margus Tammemägi trummilööja saatusest • Nukkude emand Eva Kõiv • “Täiesti tavalised” lavalapsed BALLETIPOISTEGA LÄBI VÄIKSE TARTU LINNA • VÄRSKE REPERTUAARIÜLEVAADE VANEMUISE TEATRIBUSS toob mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse! TEATRIBUSS SÕIDAB: 29.09.2013 KALENDRITÜDRUKUD Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte Teatripaketi hind 15 € 23.10.2013 THRILLER Pärnu-Viljandi-Puhja Teatripaketi hind 22 € 17.11.2013 MUSTA PORI NÄKKU Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu Teatripaketi hind 15 € 22.11.2013 THRILLER Valga-Puka-Rõngu-Elva Teatripaketi hind 22 € 26.01.2014 PÄHKLIPUREJA Pala-Kallaste-Koosa-Vara Teatripaketi hind 11 € 08.02.2014 HELISEV MUUSIKA Valga-Puka-Rõngu-Elva Aadress: Teatripaketi hind 16 € Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu 21.02.2014 JEVGENI ONEGIN Tallinn Piletid: Teatripaketi hind 22 € 744 0165 [email protected] 02.03.2014 CABARET Piletimaailm Võru-Kanepi-Saverna-Kambja Piletilevi Ticketpro Teatripaketi hind 22 € www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit. Infot teatripaketi ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Kaanefoto: Alan Proosa Vanemuise teatri kassast [email protected] või telefonil 744 0165 Kujundus: Aide Eendra Eestlased on teatrirahvas – nähtav tervik mind täielikult kaasa ei haara. Kui aga haarab, aastal 2012 külastasid Eesti siis valdab mind seesama tunne – kohtumine erakordsega. elanikud teatrit 1 142 918 Ka seekordse Rambi kaanekuju, Hannes Kaljujärv, koh- korda. Pöörane number, aga tus teatriga enda mäletuste kohaselt mitte teatrisaalis, siiski ainult number, mis vaid umbes kolmeaastaselt, leides kodus sahtlist katkise ei ütle midagi selle kohta, Buratino-nuku.
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 
    2007 EESTI TEATRISTATISTIKA SISUKORD TEATER EESTIS THEATRE IN ESTONIA TEGEVUSÜLEVAATED OVERVIEWS OF ACTIVITIES 6 Harrastusteater Eestis Amateur theatre in Estonia 9 Statistikas osalevad teatrid Theatres participating in statistics 18 Näitemänguagentuuri tegevusest The Estonian Drama Agency I PEATÜKK REPERTUAARISTATISTIKA CHAPTER I REPERTOIRE STATISTICS 1 Lavastuste arv lavastusliikide järgi Productions by type Sõnalavastuste arv žanrite järgi Drama productions by genre Eesti- ja välisnäitekirjandus sõnalavastuste hulgas Proportion of Estonian and foreign drama literature among drama productions 3 Muusikalavastused žanrite lõikes Music productions by genre 3 Tantsulavastustused žanrite järgi Dance productions by genre 4 Lastealavastuste arv lavastusliikide kaupa Productions for children by type production 4 Eesti ja välisautorite suhe lastelavastuste repertuaaris Proportion of Estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 5 Lavastused sihtgruppide järgi Productions by target groups II PEATÜKK ETENDUSTEGEVUSE JA KÜLASTAJATE STATISTIKA CHAPTER II STATISTICS OF PERFORMING ACTIVITIES AND VISITORS 7 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 006-007 Changes in the number of performances and tickets sold 8 Istekohtade arv statsionaarsetes saalides Number of places in the stationary venues 30 Etenduspaigad 007 31 Etenduste ja külastajate arv statsionaaris ja väljaspool Performances and visitors in stationary venues and outside 3 Etendused ja külastajad maakondades ja teatrilinnades Performances and visitors in counties
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine Spring 2020 Nº50 Elm.Estinst.Ee
    Estonian Literary Magazine Spring 2020 Nº50 elm.estinst.ee MORE INFORMATION: ESTONIAN INSTITUTE Eesti Instituut Suur-Karja 14, 10140 Tallinn, Estonia Phone: +372 631 4355 www.estinst.ee ESTONIAN LITERATURE CENTRE Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia www.estlit.ee ESTonian Writers’ UNION Eesti Kirjanike Liit Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone: +372 6 276 410, +372 6 276 411 [email protected] www.ekl.ee The current issue of ELM was supported by the Cultural Endowment of Estonia. © 2020 by the Estonian Institute. ISSN 1406-0345 Editor: Berit Kaschan · Translators: Adam Cullen, Darcy Hurford · Language editor: Robyn Laider Layout: Piia Ruber Editorial Board: Tiit Aleksejev, Adam Cullen, Peeter Helme, Helena Koch, Ilvi Liive, Helena Läks, Piret Viires On the Cover: Jaan Kross in 1938. Photo: Family archive Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center. Contents 2 A path a quarter-century long by Krista Kaer 6 Humans, not eras, are either boring or compelling. An interview with David Vseviov by Toomas Kall 14 Autobiography: The First Two Weeks by David Vseviov 18 9+8. A conversation between Silvia Urgas and KMS 25 Poetry by Silvia Urgas and KMS 28 You only need one round to shoot an elk. An interview with Piret Jaaks by Heidi Aadma 34 Between Kross’s roundpole fences. An interview with the translators Frans van Nes and Jesse Neimeijer by Johanna Ross 41 Jaan Kross – The Estonian ambassador by Cornelius Hasselblatt 46 Memories of Jaan Kross: Mati Sirkel, Maima Grīnberga and Tiina Ann Kirss 50 Confronting silence with literature.
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 2006 EEST I EEST I TEATRI TEATRI AASTA AASTA
    Eesti Teatristatistika 2006 EEST I EEST I TEATRI TEATRI AASTA AASTA 100 100 AASTAT AASTAT EESTI EESTI KUTSELIST KUTSELIST TEATRIT TEATRIT Yearbook of Estonian Theatre Statistics 006 SISUKORD KAASSÕNA EESTI TEATRISTATISTIKA AASTARAAMATULE 2006 / Preface to the yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 3 TEATER EESTIS / Theatre in Estonia 4 2006 — EESTI TEATRI AASTA 6 TEGEVUSÜLEVAATED 7 HARRASTUSTEATER EESTIS / Amateur theatre in Estonia 7 STATISTIKAS OSALEVAD RIIGI EELARVEST TOETUST SAAVAD TEATRID / Theatres getting support from the state budget 13 Rahvusooper Estonia 14 Eesti Riiklik Nukuteater 14 esti teatristatistika aastaraamat E Pärnu Teater Endla 14 Teater Vanemuine 14 Teater NO99 15 006 Viljandi Draamateater Ugala 15 Eesti Draamateater 15 Rakvere Teater 16 Vene Teater 16 Kuressaare Linnateater 16 Tallinna Linnateater 16 Drugoi Teatr 17 Nukuteater Lepatriinu 17 MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. 17 Salong-Teater 17 Theatrum 17 Narva Stuudioteater Ilmarine 18 Vana Baskini Teater 18 Teater Tuuleveski 18 VAT Teater 18 Von Krahli Teater 18 SA Eesti Teatri Festival 18 Kanuti Gildi SAAL 18 Valgete Ööde Festival MTÜ 19 Sõltumatu Tantsu Ühendus 19 Loomine 19 ÜLEVAADE EESTI NÄITEMÄNGUAGENTUURI TEGEVUSEST 20 I PEATÜKK 21 Repertuaaristatistika / Repertoire Statistics 21 II PEATÜKK 31 Etendustegevuse JA külastA Jate statistika / statistics of performances and visitors 31 Teatrite mängupaigad 2006. aastal / Venues of theatres in 2006 34 006 EESTI TEATRITE KÜLALISETENDUSED VÄLISMAAL / Guest performances of Estonian theatres abroad 52 FESTIVALID EESTIS
    [Show full text]
  • V Anemuise Uu Ed Trumbid
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2014/2015 KAIS ja RAIVO ADLAS vanadest ja noortest • Hingelt Väike prints – AIVAR KALLASTE OTT KILUSK: Teatris võib teha ametlikult absurdseid asju • Mootorrattur MARIA Eksperiment – lava taga peaosas MERCA • VÄRSKE REPERTUAARIÜLEVAADE Vanemuise uued trumbid Teater Vanemuine Vanemuise 6, 51003 Tartu Piletid: 744 0165, [email protected] Piletimaailm, Piletilevi, Ticketpro vanemuine.ee facebook.com/vanemuine Kaanefotod: Alan Proosa Kujundus: Aide Eendra Foto: Alan Proosa Foto: Publikuta pole teatrit Maalija, kirjanik või helilooja võib luua teose, mis kannatab Algava, 145. hooaja, põnevatele väljakutsetele ja muu- oodata aastakümneid või isegi -sadu, enne kui tänuväärse tustele võime kõik koos suurte ootustega vastu minna. publiku leiab, teatris sündiv kunst vajab publikut nüüd ja Draamatruppi lisandub 10 uut liiget, balletitruppi tuleb uusi kohe. Publikuta pole teatrit. Suur tänu kõigile, kes te võimal- andekaid artiste, orkester on sel hooajal rikkam uute kontsert- date teatriimel igal õhtul taas ja taas sündida! meistrite ja muusikute poolest. Iga artist ja interpreet täien- „Milline on lavastuste saatus, milliseid rõõme ja vaevasid dab Vanemuise meeskonda ja hoiab teatri loomingulise poole nende tegemisel nähakse, on enamasti võimatu ennustada,” värskena. märgib RAMBI veergudel draamajuht Tiit Palu. Valu ning Repertuaari lisanduvad 15 uuslavastust ning koos eel- vaeva, mida artistid vahel mõne lavastuse sünnil kogevad, miste hooaegade paremikuga leiab mängukavast ligemale ei tohi publik märgata, seda kinnitab selle aasta ajakirja 50 eriilmelist lavastust ja kontserti. lehekülgede ka Vanemuise ooperisolist Valentina Kremen. Loodame õnnestumisi, mis pakuvad rõõmu nii publikule Parafraseerides Vanemuise inspitsient Ott Kiluskit, on tõeli- kui ka tegijatele. Sest just nii see peabki olema! selt tähtis hoopis see, et vaataja jääks väljamõeldises toimuvat mängult uskuma.
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine Spring 2017 Nº44
    Estonian Literary Magazine Spring 2017 Nº44 MORE INFORMATION SOURCES: ESTONIAN WRITERS’ UNION Eesti Kirjanike Liit Estnischer Schriftstellerverband Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone: +372 6 276 410, +372 6 276 411 [email protected] www.ekl.ee TARTU BRANCH OF ESTONIAN WRITERS’ UNION Vanemuise 19, 51014 Tartu, Estonia Phone: +372 7 341 073 [email protected] ESTONIAN LITERATURE CENTRE Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia www.estlit.ee The current issue of ELM was supported by the Cultural Endowment of Estonia © 2017 by the Estonian Institute; Suur-Karja 14, 10140 Tallinn, Estonia; ISSN 1406-0345 [email protected] · www.estinst.ee · phone: +372 631 4355 Editorial Board: Peeter Helme, Ilvi Liive, Piret Viires Editor: Jan Kaus · Translator: Adam Cullen · Language editor: Richard Adang Layout: Kristjan Mändmaa On the Cover: Paavo Matsin, Photo by Priit Mürk / Müürileht Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center ESTONIAN LITERARY MAGAZINE · SPRING 2017 Contents 2 Paavo Matsin’s performances by Jan Kaus 12 The Gogol Disco by Paavo Matsin 16 Indrek Koff – intuitively in-between modes of expression 24 Stories of a Hundred Nations by Indrek Koff 28 Six Estonian short story writers throughout time. A personal insight by Mait Vaik 34 Five snow whites and not a single prince by Carolina Pihelgas 39 Poems by Sveta Grigorjeva, Helena Läks, Kelly Turk, Silvia Urgas and Eda Ahi 44 Nikolai Baturin: a celebrated stranger by Berk Vaher 50 The Estonian Circumciser by Mihkel Mutt 56 Book reviews by Peeter Helme and Jürgen Rooste 1 Paavo Matsin’s performances by Jan Kaus I last saw Paavo Matsin (1970) at a museum Estonian comics series of all time, the that honors the Estonian literary classic author of which was the caricaturist Olimar Eduard Vilde, where we were both scheduled Kallas (1929–2006).
    [Show full text]
  • Eesso Na Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 239 Ülevaade statistikast 239 Etenduspaigad Eestis 245 Teatrite esinemised välismaal 246 Festivalid Eestis 250 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 261 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 267 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis lk240: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2014. a esietendunud lavastusi 371 Raadioteater 376 Teatrikoolid 377 Harrastusteater Eestis 381 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 387 2. Eesti Etendusasutuste Liit 387 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 388 4. Eesti Tantsuhariduse Liit 389 5. Eesti Tantsunõukogu 389 6. Eesti Teatri Agentuur 390 7. Eesti Teatriliit 391 8. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 395 9. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 395 III osa VARIA Auhinnad 396 Eesti teatri aastaauhinnad 398 Nimelised auhinnad 399 Eesti Sõltumatu Etenduskunsti auhinnad 400 Stipendiumid 401 Kolleegipreemiad 401 Publikupreemiad 404 Tunnustused välismaalt 404 Rahvusvaheline koostöö 405 Konverentsid, seminarid jm 406 Näitused 413 Teatrierialade lõpetajad 415 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 417 Ilmunud raamatud ning video- ja helisalvestised 420 In memoriam 425 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on üheteistkümnes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti välja aastakogumikes,
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Copy Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA Statistikas osalevad etendusasutused 264 Etenduspaigad Eestis 266 Teatrite esinemised välismaal 267 Festivalid Eestis 272 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 279 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2017. aastal 281 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS Teatrite tegevusülevaated, järjekord lk 287 2017. a uuslavastusi 400 Teatrikoolid 408 Raadioteater 413 Harrastusteater Eestis 414 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 421 2. Eesti Etendusasutuste Liit 421 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 422 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 423 5. Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit 424 6. Eesti Teatri Agentuur 424 7. Eesti Teatriliit 426 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 431 9. UNIMA Eesti Keskus 432 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 433 III osa VARIA Auhinnad 435 Eesti teatri aastaauhinnad 437 Nimelised auhinnad 439 Omaalgatuslikud etenduskunsti auhinnad 441 Stipendiumid 441 Kolleegipreemiad 442 Publikupreemiad 445 Tunnustused välismaalt 445 Projektid, näidendivõistlused 446 Konverentsid, seminarid, vestlussarjad 448 Väliskülaliste töötoad ja loengud 450 Juubelid, näitused 453 Teatrierialade lõpetajad 456 Mängufilmid 452 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 461 In memoriam 465 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on neljateistkümnes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti välja aastakogumikes, aastast 2012 ilmub statistika
    [Show full text]