KohilaKOHILA valla ajaleht 16. mai 2018. Nr 7(247) gümnaasium laieneb Maikuu sündmused Kohila vald on kasvav vald ja teenindavad garderoobid, … värvikas ning moderne 16. mai ja nii on ka Kohila gümnaa- õpetajate tööruumid ja abi- õppimisasutus, kus on ilmselt kell 10.00 Eesti MV võrkpallis U-12 vanuseklassile. siumi õpilaste arv kasvanud. ruumid. Vaheossa on pla- ka väga palju tehnoloogiat, Kohila staadioni varuväljakul Gümnaasiumi praegune neeritud puhkeala, saal, ad- mille abil on õpilastel lust õp- kell 19.00 Kohila pikamaajooksusarja II etapp, 3000 m. Kohila staadionil hoone ehitati 1961. aastal ministratsiooni tööruumid pida (Kirti Lii 8. kl); arhitekt Karin Lassmanni ning ruumid loodusharidus- 17. mai … kool, kus oleks kõigil meel- keskuse jaoks. Vaheehitus Tantsurühma Rõõmukse 5. sünnipäev. projekti järgi. Kuid nüüd on div olla, kus saaks pärast tunde valmib 2018. a detsembris, Kohila gümnaasiumis. Kontserdid õpilastele koolimaja väikseks jäänud õppida ning kus sõbrad sind kell 19.30 Eesti MV jalgpallis U-15 vanuseklassi tüdrukutele – algklasside hoone 2019. a ning laiendust on pikisilmi alati ümbritseksid (Elis 5. kl); kaaslased ja oma õppeainele Kohila Püsivus vs JK . Kohila staadionil veebruaris ning teed ja hal- oodatud. Kuna tegemist on keskendunud õpetajad (Kea 18. mai väga suure investeeringu- jastus 31. juuliks 2019. Loo- … kool, kus kõik õpilased Tantsurühma Rõõmukse 5. sünnipäev. Kristiin 6. kl); ga, lootsime toetust saada detavasti paneb koolimaja tulevad hommikul tundidesse Kohila gümnaasiumis. Kontserdid õpilastele juurdeehituse valmimine naerusuiselt ja rõõmsameel- … koht, kus on igale maitse- kell 19.00 Tantsurühma Rõõmukse 5. sünnipäev. EL-i vahenditest. Kui sel- Kohila gümnaasiumis. Kontsert vallarahvale gus, et seda võimalust ei Kohila piirkonna laste, laste- selt. Kool, mis on koht, kus le midagi, nii hariduselt kui ka 22. mai kell 18.30 Jalgrattakross lastele. Kohila staadionil ole, tuli vallal alternatiivina vanemate ja meie kooli õpe- kõigil on hea olla. Koht, kus söögisaalis (Kristin ja Kärolin 23. mai kell 10.00 MK koolinoorte kergejõustiku leida vahendid oma eelar- tajate silmad särama! helge tulevik algab kõigi jaoks 11. kl); juba „täna“ sada aastat hiljem meistrivõistlused. Kohila staadionil vest. 2016. aastal alustati Pidulik nurgakivi paigal- … kool, mis jätab endast ai- (Desiree 10. kl); 25. mai kell 18.00 Kohila noortekeskuse 15. sünnipäev. projekteerimisega. Juur- damine toimub 16. mail kell nult head mälestused ja kuhu Kohila noortekeskuses de- ja ümberehitusprojekti 10.00. … kool, mida iseloomus- soovitakse tagasi tulla (Aljona 26. mai koostas Buune Projekt OÜ. tavad sõnad „sõbralikkus“ ja 10. kl); laadapäev. Rabiveres Kohila gümnaasiumi õpi- 2017. aasta lõpus korral- „uuenduslikkus“. Koht, kus kell 10.00 Kohila SK kevadturniir korvpallis 2010. a poistele. lasesinduse ilusad mõtted … kool, mis on kiusamisest dati riigihange ehitaja leid- õpilastele meeldib õppida ja Kohila spordikompleksis „Minu kool saja aasta pärast” vaba ja kus on veelgi roh- kell 18.00 Eesti MV jalgpallis, III liiga, Kohila Püsivus vs JK. miseks. Riigihankel tegi olla (Kaisa 11.kl); Kohila staadionil üheteistkümne osaleja seas Mõtted on tulnud õpilaste kem aktiivseid noori (Marie … koht, kuhu tullakse rõõ- 27. mai parima pakkumuse Ehitus­ südamest ja oleme kindlad, Marcelle ja Ulla Inger 6. kl); muga, mitte kohustusest kell 11.00 Mõisapäev ja potilaat. Tohisoo mõisas 5ECO OÜ, kellega sõlmiti et kõik soovid ja unistused ka … rohkete spordivõimaluste kell 11.00 Pillerpallipäev lastepargis (Kristiina 11. kl); leping summas 4 158 000 täituvad. Meie kool on meile ja aktiivsete kooliüritustega 28.–29. mai kell 10.00 Võistlussarja TV 10 Olümpiastarti eurot. Kohila gümnaasiumi juba praegu väga armas, kuid … kõige ilusama välimusega mitmevõistlus. Kohila staadionil kool, kus õpilased on õpihi- ehitustöid finantseeritaksekooli ehitusega ja uute lahen- koolimaja (Markus 10. kl); mulised, aktiivsed ja osavõtli- 29. mai kell 18.30 Jalgrattakross lastele. Kohila staadionil täies ulatuses Kohila valla dustega saab see kindlasti veel … koht, kuhu õpilased tu- kud (Laurette ja Ragne 9. kl); 30. mai kell 19.00 Kohila pikamaajooksusarja III etapp, 5000 m. eelarvest, mistõttu võtab kallimaks. Õpilane veedab Kohila staadionil levad rõõmuga ja naeratusega vald laenu 3 600 000 eurot. suurema osa oma päevast koo- … koht, mis on õpilaste jaoks 31. mai kell 19.30 Eesti MV jalgpallis U-15 vanuseklassi suul (Helerin 10. kl); lis ja kool on teinud kõik, et teine kodu (Melani 7. kl); tüdrukutele – Kohila Püsivus vs JK Tabasalu. Kohila staadionil Omanikujärelevalve leping meil oleks seal hea olla. Meie … täis rõõmsameelseid õpi- 2. juuni kell 14.00 Kaparock Tohisoo pargis on sõlmitud ettevõttega … suur ja avar kool, kus on Ösel Consulting OÜ. Ehi- koolis on suurepärased sporti- lasi (Margarita 6. kl); palju õpilasi ning õpilastele misvõimalused, hea toit ja to- Näitused: tustööd hõlmavad olemas- … väga stiilne ja suur (Maar- meelepärased valikained (He- redad õpetajad. Kool on loo- 9. aprill – 7. mai Kohila koolituskeskuse kunstikooli näitus oleva koolimaja korpuseid ja 5. kl); lena 9. kl); „Mõisalood“ Kohila raamatukogus ühendava garderoobiploki duskaunis kohas, kus on palju 5. aprill – 5. juuni Janika Valdmanni fotonäitus lammutust ja selle asemele värsket õhku, linde ja putu- … igale õpilasele teine kodu … koht, kus on hea ja tore „Eesti mustrid“ Kohila vallamajas kolmekorruselise, olemas- kaid. Meie kool on koht, mida (Carmen 9. kl); õppida ning meeldivad õpeta- 25. aprillil kell 17.00 avatakse Ly Lestbergi fotonäitus kõik õpilased armastavad! jad (Liis ja Egle 7. kl); olevaid hooneid kõigil tasan- … hästi suur ja vahva koht, „Vaadeldes punguvaid puid“, Kohila tornigaleriis ditel ühendava vaheehituse Õpilasesinduse noored soo- ilma probleemide ja muredeta … kool, kus on hea olla ja 8. mai – 30. juuli Made Balbati illustratsioonide näitus ning kahekorruselise algklas- lasteosakonnas vivad, et 100 aasta pärast oleks (Marie 5. kl); kus kõik tunnevad end hästi side korpuse rajamist. Va- meie armas kool ... (Marleen 6. kl); 14.–31. mai Näitus „Nobedad näpud Näpselis“ … koht, kuhu õpilased tule- heehitisse tuleb lift, et koo- Kohila raamatukogu fuajees vad naerusuiselt ja hea tujuga … koht, kus on kõigil meel- limaja saaksid kasutada ka … kõigile kooliõpilastele 19. mai Muuseumiöö tornigaleriis. meeldiv koht, kus käia (Mar- (Anet 11. kl); div õppida ja kus kõik saavad Siiri VJ keraamikanäitus „Pidupott“ liikumispuudega inimesed. kos 10. kl); hästi läbi (Gertrud ja Lisandra Algklasside korpusesse on … koht, kuhu hommikul 6. kl). kavandatud 16 klassiruumi, … ilus koht, kus saab rahus tullakse teadmisega, et sind 2 väikeklassi, kogu koolima- õppida (Marken 5. kl); ootavad ees meeldivad klassi- Kohila gümnaasium Kohila juubelitammik Kohila vallas on nüüd oma Esimesed kaks mulda pandud juubelitammik. 4. mai pärast- puud said pühendatud Kohila lõunal koguneti Kohila alevi vallavolikogu endistele esimees- -poolsele piirile ja istuta- tele Ülle Udamile ja Riho Pih- ti sada tamme. Tamm on väga lapuule, keda meie hulgas enam pika elueaga puu ja see on ka ei ole. üks põhjus, miks valiti meie Tammiku istutamisel lõid riigi 100. sünnipäeva justkui kaasa Kohila koolide õpilased, ametlikuks puuks tamm. Eesti õpetajad, vallavalitsuse töötajad, vanim elusolend on ka tamm – vallavolikogu liikmed, endised Tamme Lauri tamm. valla- ja volikogu juhid, allasu- Juubelitammiku istikud kasva- tuste juhid ning valla elanikud. tas ette metsamees Heiki Hep- Kui eesti vanim tamm on pea ner ja tegi neile, kel istutamise 700 aastat vana, siis jääb vaid kogemust vähe, ka näidisistuta- loota, et Kohila juubelitammik mise, et puu ikka õigesti kasva- vähemalt sama kaua vastu peaks. ma saaks. Samuti oli istutajate Head kasvamist! hulgas neid, kes ise kodus puu ette kasvatasid. Merle Beljäev 2 VALLAINFO Nr 7 Mai 2018

Vallavolikogu info

Vallavolikogus lastehoiule, muutub teenuse ja on väljastatud ehitusluba. ehitusõiguste määramine. Pla- tada oma Lõuna-Eesti metsa- eeskiri. Määrusega reguleeri- 24. aprilli istungil: ostjaks vallavalitsus ja seda Küsimus: Milliseid muudatusi neeritava ala suurus on 16 ha. teede hoolduseks ja rajamiseks. takse reovee käitlemist selle tuleb osta riigihankega. See plaanite, et tulevaste projek- • Esimesel lugemisel olid Ko- Keskkonnamõju hindamist ei tekkekohas, kogumismahutite • Vallavanema informatsioon võib tuua kaasa praeguse hea tide puhul ei tekiks sarnast hila vallavara kord ja Kohila algatatud, kuna kaevandamisel ja omapuhastite rajamist ning Eelarve täitmine märtsi lõpu kvaliteediga teenuse osutajate olukorda, nagu tekkis Sutle- valla põhimäärus. ei ole olulist mõju, ei minda al- lammutamist, äravedu kogu- seisuga – tulud 27,8%, tulu- maks 26,1%, kulud 11,6%. väljavahetamise ning muudab ma-Kohila kergtee ehitusel, • Kohila vallavolikogu haridus- lapoole veehaarde piiri. mismahutitest ja purgimist Elanike arv 1. aprilli seisuga väljaspool Kohila valda elaval kus pärast lepingu sõlmimist komisjonist arvati välja Raivo Andrus Saare, maakomisjoni ühiskanalisatsiooni. on 7130. lapsevanemal teenuse saamise oli vaja ehitaja tehtud ettepa- Heinaru. Uueks komisjoni liik- esimees: „Maavara hakatakse • Kohila vallavolikogu revisjo- Vallavanem andis ülevaate vähem paindlikumaks.“ nekute põhjal leida lisavahen- meks kinnitati Kaur Heinaru. viima Lõuna-Eestisse. Kae- nikomisjoni esimeheks kinni- projektidest. Gümnaasiumi Vallavanem vastas volikogu deid täiendavaks rahastami- • Arvamuse andmine Lüman- vandamine jääb ülalpool põh- tati Jaanus Ernits ja täienda- juurdeehitus kulgeb plaanipä- liikme Jaanus Ernitsa järele- seks? du kruusakarjääri mäeeraldi- javett ja ei ole. Ettevõte vateks liikmeteks Ingrid Lai ja raselt. -Hageri-Kohila pärimistele tänavavalgustuse Vastus: Suurte projektide se maavara kaevandamise loa on nõus panustama ka tee Hillar Kalmet. kergtee ehitus kulgeb vastavalt renoveerimisprojekti kohta. korral ei ole kõiki asju või- taotluse ja otsuse eelnõu koh- korrastamisse.“ • Muud küsimused. graafikule. Maikuus jõutakse Küsimus: Millest on tingitud malik ette näha. Mõlemad ta. Jaanus Ernits küsis: „Kas on Rein Kolon küsis: „Rabivere töödega ka Kohila alevisse, nii lühike aeg projektiga tut- suured projektid liikusid oma Keskkonnanõunik Nele Lei- arvestatud, et kui nad hakka- rahvas oli teinud pöördumise mis toob kaasa teatud ebamu- vumiseks ning muudatus- ja ajagraafikuga (alates rahastus- taru: OÜ Metsakohin esitas vad seda Lõuna-Eestisse veda- vallavalitsusele, kas sellele on gavusi liiklejatele. Tervisekes- parandusettepanekute tege- taotluse koostamisest). Kerg- Keskkonnaametile maavara ma, siis mis mõju avaldab see vastatud?“ kuse rekonstrueerimise hange miseks? teeprojekti pidime kärpima kaevandamiseks keskkonna- Hageri teedele ja liikluskorral- Argo Luik vastas: „Pöördumi- on üleval. Esindusväljakul Vastus: Projekti täitmise täht- niikuinii, kuna maavalitsuse loa taotluse Lümandu kruu- dusele ning -ohutusele?“ ne oli Rabivere tee mustkatte tööd käivad ja eesmärk on, et aeg on väga lühike ja sellest poolt tuli maksimumsumma sakarjääri mäeeraldisele, mis Argo Luik vastas: „Küsisime alla viimise kohta. Menetle- maikuu lõpuks saavad tööd ka ülimalt pingeline projekti ette. Tänavavalgustuse projek- asub Rapla maakonnas Kohila kaevandajalt. Materjali on sime eelarve arutluse juures tehtud. tee rekonst- tähtaeg. Geodeetilise alusplaa- ti ei saanud panna sellepärast, vallas Lümandu külas Lü- vaja neil enda metsateede pea- ja kahjuks raha selleks ei ole. rueerimine – projekteerimis- ni tegemine, projekteerimine et kergtee ehitatakse enne val- mandu kruusamaardlas. le. Lõuna-Eestis ei ole kruu- Tolmutõrjet pannakse.“ tööd käivad, maikuu lõpuks ja ehitamine peab toimuma mis. Need kulud, mida sai tä- Taotletava mäeeraldise pind- sa, vaid on liivakarjäärid. Ei Alar Haabma küsis: „Millal loodetakse jõuda hankesse. 1,5 aastaga. Seni ei ole ühegi navavalgustuse projekti pan- ala on 6,13 ha. Maavara ole plaanis kõik korraga väl- Kohila ja Saku vald saavad „Vahetult enne eelmist voli- projekteerimistööga laia arut­ na, pandi sinna sisse (mastid, kaevandamise loa taotluse ja vedada. Turvalisuse poole kokkuleppele, et Kurtna tee kogu istungit tuli volikogule elu kaasnenud. Antud juhul lambid).“ kohaselt on mäeeraldise ehi- pealt: oleme investeerinud saaks sõidetavaks? kiri ettepanekuga lastehoiu- ei oleks see võimalik olnud ka • Volikogu võttis vastu Kohila tuskruusa aktiivne tarbevaru kergteedesse. Maanteeamet Argo Luik vastas: „Miljonit teenuse tasustamise korra lühikese ajagraafiku tõttu. valla küla Viigi kin- 200 000 m³ ja kaevandatav projekteerib praegu Hageri eelarves ei ole ja investeerida muutmiseks. Tehti ettepanek, Küsimus: Miks ei ole antud nistu osa detailplaneeringu. varu 193 000 m³. Maava- ristmikku. Koormus ei tõuse ei saa. Jah, tee seisukord on et toetuse saajaks on lastehoid, projekti kohta võimalik leida Planeeritav ala asub Kohila ra kaevandamise keskmiseks nii suureks.“ hull. Oleme jooksvalt veda- mitte lapsevanem, ja lapse- avalikku infot valla kodulehelt? alajaamast lõunas, Tallin- aastamääraks on loa taotluse Volikogu otsustas nõustuda nud teele suure fraktsiooniga vanem ei pea esitama sünni- Vastus: Tegemist ei ole detail- na--Pärnu raudtee lää- kohaselt 15 000 m³. Luba OÜ Metsakohin esitatud Lü- killustikku, et tekiks kande- tõendit. Ettepanekut arutas planeeringuga vaid projektee- neküljel ning Vabaduse tn taotletakse 15 aastaks. mandu kruusakarjääri mäe­ võime. Kui tee taheneb, siis vallavalitsus ja sotsiaalkomis- rimistööga. Avalikult menet- 29c, 29b, 29a, 29, 27 ja 25 Keskkonnaamet on eelnõus väl- eraldise maavara kaevandamise see profileeritakse ja veetakse jon, kes toetas ettepaneku letakse detailplaneeringuid, elamukruntide tagaküljel. De- ja toonud tingimused, mis kan- loa taotlusega ning Keskkon- peale peenkillustiku.“ teist poolt, et ei pea esitama samuti on avalikud projektee- tailplaneeringu eesmärk on takse kaevandamisloale ja mis naameti esitatud kaevandamise sünnitõendit. Ettepaneku esi- rimistingimuste väljastamise uute elamumaade ja piirkonda ühtivad Kohila valla tingimus- loa andmise otsuse eelnõuga. Kokkuvõtte tegi mene pool ei leidnud toetust. korraldused. Projekt muutub teenindavate maade moodus- tega. Kaevandatavat materjali • Vastu võeti Kohila valla reo- Esne Ernits Juhul kui hakata maksma otse avalikuks siis, kui ta on valmis tamine, hoonestusalade ning soovib OÜ Metsakohin kasu- vee kohtkäitluse ja äraveo

Hajaasustuse programmi Kohila valda saab esitada TEADE VIIGI KINNISTU OSA DETAILPLANEERING taotlusvoor avatud taotlusi puuetega inimes- Kohila vallavolikogu 24. aprilli 2018 otsusega nr 24 võeti vastu ja suunati avalikustamisele Viigi kinnistu osa detailplaneering. Kohila vallavalitsus tuletab meelde, et alates 9. aprillist algas te eluaseme füüsiliseks Ligikaudu 16 ha suurune planeeringuala asub Kohila alajaamast hajaasustuse programmi taotluste vastuvõtt. Taotluste esita- lõunas, Tallinna-Lelle-Pärnu raudtee lääneküljel ning Vabaduse tn mise tähtaeg on 11. juuni 2018. kohandamiseks 29c, 29b, 29a, 29, 27 ja 25 elamukruntide tagaküljel. Programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkon- Detailplaneeringu eesmärk on uute elamumaade ja piirkonda tee- dades elavatele peredele head elutingimused ning aidata seelä- Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: nindavate maade moodustamine, hoonestusalade ning ehitusõi- bi kaasa sealsete elanike arvu püsimisele. guste määramine. 1. Kohanduse saaja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgne Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila valla- Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapida- elukoha aadress, kontaktandmed; miste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsu- volikogu 20.07.2006 otsusega nr 86; edaspidi üldplaneering) asub 2. Füüsilise kohanduse kirjeldus (kirjeldada vajadust täpsemalt): planeeritav ala hajaasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstar- teede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. ve on looduslik haljasmaa, kus võivad asuda üksikud paikkonda 2.1 liikuvusega seotud toimingute parandamiseks; sobivad elu-, ühiskondlikud- ja tootmishooned. Detailplaneeringu Toetust saavad taotleda füüsilised isikud 2.2 hügieenitoimingute parandamiseks; algatamine sisaldas üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taot- 2.3 köögitoimingute parandamiseks Detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtivat Kohila valla üld­ lemise tingimused leiate riigihalduse ministri 22.02.2018. a planeeringut planeeritava maa-ala juhtotstarbe osas. Loodusliku *Füüsiline kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist käskkirjast nr 14 „Hajaasustuse programmi 2018. a prog- haljasmaa juhtotstarbega alale kavandatakse 17 elamumaa sihtots- puudega inimese erivajadusest tulenevalt. tarbega krunti, sh üks krunt, millele on antud võimalus rajada rida- rammdokument”, mis on kättesaadav EAS-i veebilehel Arvestades määrusega “Puuetega inimeste eluaseme füüsiline või korterelamud. Peale selle kolm krunti, mis on võimalik perspek- https://www.eas.ee/teenus/hajaasustuse-programm/. tiivis liita Vabaduse tn äärsete elamumaa katastriüksustega. Samuti kohandamine” paika pandud tingimusi omavalitsuste toetus- on kavandatud kaks transpordimaa krunti pos 17 ja 20, mis on ette Küsimuste korral pöörduge keskkonnanõunik Nele Leitaru te suuruse ja kohanduste arvu koha, on Kohila vallal võimalik nähtud avalikult kasutatava teena. Elamuala planeerimine on koos- poole, tel 489 4764, e-post: nele.leitaru(at)kohila.ee. kohandada kuus eluaset, toetuse kogusumma on 29 343 eurot. kõlas koostatava maakonnaplaneeringuga, mille alusel on antud Kohila vallavalitsuse prioriteetsed valdkonnad on järgmised: Elanike taotluste alusel koostab omavalitsus taotluse toetuse piirkond kavandatud linnalise asustusega alaks. • kanalisatsioonisüsteemid; saamiseks ja esitab selle rahandusministeeriumile otsuse tegemi- Kohila vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapa- • veesüsteemid; seks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel neku ajavahemikul 17.05–13.06.2018. Planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda tööaegadel Kohila vallamajas (Vabaduse tn • juurdepääsuteed; ning rahandusministeerium kompenseerib valla kulud kuni 1) ning digitaalselt Kohila valla veebilehel http://kohila.kovtp.ee/ • autonoomsed elektrisüsteemid. 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. detailplaneeringud. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul Taotlus esitada hiljemalt 20. maiks 2018 Kohila valla- õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Küsimused, valitsusele Vabaduse 1, Kohila või saata e-posti aadressile: ettepanekud või vastuväited palume esitada kirjalikult Kohila vallavalitsusele hiljemalt 13.06.2018 postiaadressil Vabaduse tn [email protected]. 1, Kohila, Kohila vald 79804, Raplamaa, või e-posti aadressil val- KOHILA Kohila valla ajaleht Lisainformatsioon: Väino Maasalu, sotsiaalnõunik tel. 5556 [email protected]. 0086 või [email protected] Lisainfo: vallaarhitekt Sille Rõõmus ([email protected]; Väljaandja: Toimetus: 489 4870) Kohila vallavalitsus Merle Beljäev, tel 5342 3483 e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: TEADE Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 15. MAIST TÄNAVAVALGUSTUS EI PÕLE Keeletoimetaja: Katrin Naber Järgmine ajaleht 15. maist - 31. juulini on avalik tänavavalgustus Kohila valla tänavatel ja teedel välja lülitatud, välja arvatud valvekaamerate asukohas. Lambid süttivad e-post: [email protected] ilmub 6. juunil osaliselt alates 1. augustist (seejuures kehtib jätkuvalt ka säästurežiim, - alates hilisõhtust kella 22.00-st, kuni varahommikul kella 6.00-ni põleb iga kolmas tänavavalgustuslamp ja täielikult on valgustatud Kohila alevi keskväljak ja Vabaduse tänav). Suvel alustatakse ulatuslikku tänavavalgustuse rekonstruee- Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, rimist, täpsem info avaldatakse hiljem. tel 489 4760 e-post: [email protected] Kohila vallavalitsus Nr 7 Mai 2018 kohila valla ajaleht 3 Kasside-koerte marutaudivastane vaktsi- Vaadeldes punguvaid puid neerimine on kohustuslik ning vajalik Enel Niin, veterinaar- ja toiduameti marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht

Sellel kevade seisuga on Eesti juba neli aastat ametlikult marutaudivaba. Hoolima- Marutaud on 99,9% surmav, ta sellest, et tegu on hea uudisega, on olu- kuid 100% ennetatav. korral ka oma varjukülg. • Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu! Viimaste aastate riiklik lemmikloomade • Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vaktsineerimise statistika kõneleb üsna vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul! selgelt, et loomaomanikud on pannud • Ära lase oma loomi hulkuma! võrdusmärgi riigi marutaudivabaduse ning võimaluse vahele jätta oma lemmik- • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega. Ly Lestberg näitust avamas Raul Meel loom marutaudi vastu vaktsineerimata. • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud. Loomatauditõrje seaduse kohaselt on Sel kevadel saabub kevad Kohilasse kuidagi teisiti, sest peale omanikul kohustus lasta oma lemmik- • Kui sinu lemmikloom saab pureda, võimaluse vaadata looduse tärkamist väljas, saab seda jälgida ka siis teavita sellest loomaarsti. kunstis. Meile on jõudnud Ly Lestbergi fotode näitus, mis pandi loomi regulaarselt marutaudi vastu vakt- esmakordselt üles koos Tanel Veenre ehetega 2014. aastal Berliinis sineerida. See seadusepügal ei ole ajale • Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole. Trofejase galeriis. Nüüd saab seda näitust vaadata Kohila torniga- jalgu jäänud. leriis. Näitus kannab pealkirja „Vaadeldes punguvaid puid“. Kahjuks ei ole nakkushaiguse vabadus • Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid. Ly Lestbergi näitusel jäädvustatud puud asuvad kõik tema ko- kunagi miski, mis on iseenesestmõistetav. dust jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel, sest just nii õnnestub Ka ei pea paika eeldus jääda sellest sur- tabada parimaid valgustingimusi. Tõelist fotokunstnikku eristab mitmes riigis. Marutaud on haigus, mis on tan oma lemmiklooma marutaudi vastu mavast haigusest puutumata põhjusel, et pühapäevapildistajast see, et kunstnik võib pildistada midagi endiselt kõikidel mandritel levinud, nak- vaktsineerimata – seotud väga suure ris- marutaudi võivad nakatuda kõik looma- täiesti tavalist, tehes selle fotol eriliseks. kusest on puutumata vaid Austraalia. Seega kiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud liigid. Tuleb arvestada, et Euroopas on Tavainimene võib küsida, et miks on vaja minna vaatama puid on meie riigi marutaudivabadus tegelikult piirialadel metsloomi regulaarselt maru- pildi peal, kui puid meie ümber on oi kui palju. Kui on oskus haigustekitaja põhilisteks laialikandjateks väga habras. taudi vastu ning jälgib lemmikloomade näha puude taga metsa, siis kindlasti on ka oskus näha metsas metsloomad, täpsemalt rebased ja kähri- Marutaud on nakkusohtlik ning üht- liikumist, on need meetmed suunatud puid. Alati me seda aga ei teadvusta, sest eestlane on harjunud kud, kellel pole riigipiirist sooja ega kül- viisi surmav nii inimestele kui ka looma- eelkõige haiguse ennetamiseks riiklikul olema ümbritsetud erikujulistest puudest, kuid leidub maid, kus ma. Eesti vahetus naaberriigis, Venemaal, puud seisavad reas nagu redised. dele. Haigusesse nakatutakse peamiselt tasandil. Oma lemmiklooma, lemmikuga on haigustekitaja laialt levinud. Maru- Ly Lestbergi puud ei seisa reas nagu redised, vaid toetavad üks- taudist põhjustatud surmajuhtumid on haige looma hammustuse tagajärjel, kui kokku puutuvaid lähedasi ning tuttavaid, teist, naalduvad üksteise vastu ja vaatavad üksteisele otsa. Kui piiri taga loomade seas tavapärased ning sülg satub haava sisse. Viiruse ülekanne samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab hoolega vaadata, võib näha puude taga inimest. Näituse avamisel ka surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole võib toimuda ka siis, kui haige looma otsesest marutaudiohust­ säästa siiski vaid viibinud kunstnik Raul Meele sõnul loeb kunsti puhul emotsioon. haruldased. sülg satub silma, ninna, suhu või värskele iga loomaomanik ise. Marutaud on küll Mida paremat võiks kevadisel ajal tahta, kui tunnetada loodust? Globaliseeruvas maailmas reisivad inime- haavale. Nakatunud loom võib, ise veel surmav, aga täiel määral ennetatav. Hai- See aeg, mil loodus on alasti, on üürike. Lumi on vaevalt sulanud, kuid pole veel kõike katvat leherüüd. See alastuse moment võimal- sed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas silmanähtavalt haige olemata, nakatada guse ärahoidmiseks ei ole vaja teha muud, dab puudele koore alla pugeda ja tunnetada nende individuaalsust. ka loomaomanikud, kes reisivad koos lem- suurt hulka inimesi või loomi, sest looma kui pöörduda loomaarsti poole ning lasta Näitus on avatud mihklipäevani. Hea võimalus näitust vaadata süljes võib haigust põhjustav viirus esine- vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või mikloomadega. Harvad ei olukorrad, kus on ka muuseumiöö. Tõeline ime sünnib kevadel muidugi väljas, lemmikloom võetakse endale kas plaanitult da üldjuhul juba 4–10 päeva, vahel isegi koer marutaudi vastu vaktsineerida. kuid ka näitusele minemine annab suurepärase põhjuse teha väl- või vahel ka spontaanselt võõrast riigist. kuni kaks nädalat enne, kui haigusnähud jas üks jalutuskäik. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsinee- ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu Martin Altraja Kunstniku sõnul pole välistatud, et ekspositsiooni lisandub aja rimata ning haigestunud lemmikloomaga inimesi marutaudi, kusjuures ~95% juh- veterinaar- ja toiduamet jooksul veel mõni täiesti uus foto. Selleks tasub olla kursis galeriis on võimalik haigus pikkade vahemaade ta- tudest on saadud nakkus koeralt. toimuvaga. gant ka kodumaale tuua. Seda on juhtunud Seega on näiliselt lihtne otsus – ma jä- Margit Haabsaar kunstiteadlane Kohilas on nüüd avatud lihakarn Fotod: Merle Beljäev Eelmises vallalehes ütles ap- OÜ lihatööstusest. Aivar Vaas ha plaanib Aivar tulevikus müü- teeker Anu Teske: „Mulle meel- lisab, et Kehtnast tulev liha on ma hakata ka kohapeal valmis- dis, kui Kohilas oli oma liha- väga kvaliteetne ja taine. tatud sülti, šašlõkki, kotlette ja karn, oma koloniaalkauplus, Uurin, kas tulevikus saab kar- ehk ka pasteeti. oma kohvik. Midagi oma peab nist osta ka ulukiliha? „Veretooted – verivorst, ve- ju Kohilas olema, et säilitada „Tervisekaitse pidi seda veel rikäkk, verileib –, tulevad ka omapära!“ Nüüd saame kirju- täpsustama, kuidas ja mis tingi- juurde. Jaanipäevaks teen grilli- tada, et Kohilas ongi alates ap- mustel saame müüa. Mina olen miseks kindlasti verivorsti, kus rilli lõpust päris oma lihakarn, sellest huvitatud, et müüa kas lihasisaldus on 30–40%. Olen mida peab Kapa Siga OÜ ees- ulukiliha või teha sellest too- selle ala koolitused läbi käinud ja otsas Aivar Vaasiga. dangut. Müügil võiks olla näi- olen proovinud teha. Päris head Lihakarn asub Kohila alevi teks põdraliha. Jahiseltsid ikka on välja tulnud. Miskipärast ar- keskuses, raudtee lähedal endise müüvad kütitud loomade liha.“ vatakse, et verivorst ja käkk on Jaama köögi esimesel korrusel. Aga lambaliha? talvetoit, aga jaanipäeval grillitud Ruum on jagatud pooleks – ees- „Ma ei tohi müüa kodustes verivorst on ikka väga maitsev.“ pool asub müügisaal, st lihalett, ja tingimustes tapetud loomade Aivar Vaas ütleb, et kui on tagapool köök, kus valmistatakse liha. Aga teenust võin osutada, tulemas suurem koosviibimine ette karnis müüdav toodang. näiteks teha hakkliha või grill- ja on vaja suuremat kogust li- „Kõik valmib kohapeal,“ ütleb ja suitsuvorsti. Teenust võin hatooteid, näiteks hakkliha või peremees Aivar Vaas. „Ostan sis- osutada, aga müüa ei tohi. Kui šašlõkki, siis oleks mõistlik see seid valmis, sest tahan, et kõik se lihakeha, kohapeal tükeldan. keegi otsustab, et tahab oma li- ette tellida, saates e-kiri aadres- oleks värske.“ Sellest teen hakkliha, grillvorsti, haveise suitsuvorstiks teha, siis sile [email protected] või Kohila lihakarn on avatud edaspidi ka suitsuvorsti ja sinki.“ palun, võib julgelt minu poole helistades telefonil 510 7615. T–L 9.00–19.00. Liha on 100% eestimaine, pä- pöörduda.“ „Igapäevaselt, kohapeal müü- Esne Ernits rit mailt Frank Kutter Peale liha, grillvorsti ja hakkli- miseks ei tee ma suuri kogu-

HEAD KOHILA VALLA ETTEVÕTJAD! Kutsume Teid kohtumisele 29. mail kell 9.00–11.00 Kohila raamatukogu saali, et koos rääkida ettevõtlusega seotud teemadel. Alates 8.45 pakume hommikukohvi. Maksu- ja Tolliameti esindaja räägib maksudest ja koostööst ettevõtjatega. Kohila vallavalitsuse ning Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) esindajad annavad ülevaate oma suurematest plaanidest ja tegemistest. Osalemisest palume teada anda hiljemalt 23. maiks e-postile [email protected] või telefonil 489 4760. Eelnevalt on oodatud ka ettepanekud ja küsimused teemade kohta. Kohila vallavalitsus 4 kohila valla ajaleht Nr 7 Mai 2018 Euroopa aiad Kutsume aiaomanikke ava- Aiafestival on suurepärane või- ma oma aedu Euroopa kul- malus anda edasi kogemusi ja tuuripärandiaasta programmi oskusi nii alles alustavatele ro- kuuluvatel avatud aedade päe- henäppudele kui ka kogenud vadel 1.–3. juunini. aiaekspertidele. Juuni esimesel nädalavahetu- Euroopa aiafestival kestab sel avavad mitmed aiad Euroo- kolm päeva. Reede, 1. juuni, on pas oma väravad, et tutvustada mõeldud eeskätt kooliõpilastele, huvilistele aiapidamise võlu laupäev ja pühapäev kõikidele ning aedade rikkust ja mitme- huvilistele. kesisust. Euroopa aiafestivali Aiafestivalil osalemiseks tuleb raames, mis sai alguse Prant- täita lühike ankeet, mille leiab susmaal aastal 2003, saab näha Eesti Muinsuskaitse Seltsi ko- nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid dulehelt www.muinsuskaitse. aedu, juurvilja- ja puuviljaaedu, ee. Sealt saab lugeda ka aiafes- talu- ja linnaaedu. Tänavusel tivalil osalemise tingimusi. Euroopa kultuuripärandiaastal Kõikide avatud aedade kohta on otsustanud liituda ka teised saab lähemat teavet Prantsus- riigid – Saksamaa, Horvaatia, maa kultuuriministeeriumi Eesti, Ungari, Iirimaa, Leedu, lehelt https://rendezvousaux- Holland ja Slovakkia, samuti jardins.fr. Lisateavet saab tele- Valloonia piirkond Belgias. fonil 5349 4304. „Kutsume ka Eesti aiaomanik- „Euroopa aiad 2018“ on osa ke oma tööd ja loomingut teis- Euroopa kultuuripärandiaastast tele tutvustama. Selle, kas aed 2018. on avatud kõik kolm päeva või Teavet Eesti avatud aedade ainult ühe päeva, otsustab iga kohta 1.–3. juuni saab Eesti aiaomanik ise,“ üles „Euroopa Muinsuskaitse Seltsist www. aiad 2018“ projektijuht Helle muinsuskaitse.ee ja Euroopa Solnask. „Eelistatud on mõis- kultuuripärandiaasta kodulehelt tagi vaba sissepääs külastajatele, www.parandiaasta.ee. aga keegi ei keela kehtestada ka tubasid, näitusi või kontser- Euroopa avatud aedade festi- Helle Solnask väikest piletihinda.“ „Euroopa aiad 2018“ Seoses projektiga „Euroopa te – ikka selleks, et rahval oleks val juhib tähelepanu sellele, et huvi tulla vaatama ja rõõmu kauni aia rajamine ja hoolda- korraldaja Eestis aiad 2018“ kutsutakse aia- Eesti Muinsuskaitse Selts omanikke üles tegema aias tundma erinevatest aedadest, mine, selle säilitamine, taasta- ekskursioone, korraldama töö- kuhu muul ajal ilma kutseta ei mine, hoidmine ja kaitsmine pruugi sisse pääseda. nõuab palju tööd ja vaeva. KÖSTRIASEME Killuke Hageri kihelkonnast Eesti vabaõhumuuseumis Eesti vabaõhumuuseumi talus sündinud Age-Ly Liivak, sattus, oma lapsepõlvest Hageri deaidas on 4.–17. juunini (k.a) Lääne-Eesti piirkonnas, muu- kes on hoole ja armastusega kihelkonnas ja palju muudki väljas neli komplekti rahvarõi- seumi väravast otse mere poo- hoidnud korras hooned ja säili- huvitavat. Teda rõõmustab, kui vaid: Rabivere rabaleiu Truuta le minnes paremat kätt asub tanud talukoha ajaloolise palge. Köstriasemel elanud pere järel- rõivakomplekt, mille valmis- Köstriaseme talu koos kõrval- Teda võib kohata muuseumi ta- tulijad tulevad igal aastal muu- tas Eesti vabaõhumuuseumi hoonetega. Köstriaseme pea- luõuel askeldamas kolmapäevast seumi, tutvustavad ennast talle Härjapea talu perenaine Birgit hoone – rehielamu – on toodud esmaspäevani. ja tunnevad huvi, et kuidas siis Salumäe, Linnuse emanda kos- muuseumisse meie kodutalul ikka läheb. Age-Ly tüüm, mille tegi EAÕK Kohila Kirikukülast 1959. a. Talukoht sõnul peaks Kirikukülas talu kiriku Tornigalerii emand Epp jääb Hagerist poole sõi- hoovis olema rehemaja iga nur- Haabsaar, käsitöömeister Piret tes paremat kätt tee äärde enne ga kohal kivi. Kas see ka praegu Kuutoki triibuseelikuga rah- bussipeatust. Rehielamu nii on, võiks olla koduloohuvi- varõivakomplekt ja Kersti Aru on ehitatud 1891. a. Sel ajal oli liste uurida. tehtud komplekt, mille järgi on Kirikuküla kirikuvalla küla ja Kuna tänavustel Hageri kihel- välja antud raamat Hageri naise talupidajad maksid kirikumõi- konnapäevadel on oodatud, et rahvarõivakomplekti tegemise sale renti. Talu nimi pärineb taluõuedel avaneksid aidad, kus õpetusega. Aidas võib näha ka ajast, mil talus elasid Hageri esitletakse oma pere riide- ja eh- artikli autori Hageri vööd, mis kiriku köstrid. Talu kõrvalhoo- te-varasid, siis mõtles artikli kir- 2009. a muuseumis Hilja Vära- ned – riideait, toiduait, laut ja jutaja, kes töötas Köstriasemel vase abiga üles kääriti. suveköök on ehitatud 19. saj 2008. a, andes Age-Ly-le hinga- Toredaid elamusi Hageri keskpaigas või sajandi teisel mispäevi, et mis oleks, kui teeks kihelkonna aida- ja hoovi­ poolel ja toodud muuseumisse ka Köstriasemel ühe teemako- näitustelt! Läänemaa eri paigust. Köstri­ halise aidanäituse. Näitusele pa- Aive Küünarpuu aseme talu perenaiseks on juba Age-Ly võib Köstriasemest pa- neme välja killukese kihelkonna 15. hooaega Hageri kihelkonnas jatada nii mõndagi huvitavat – rahvariietest muinasajast kuni mõisa lähedal Kivimurru kuidas tema sellesse tallu tööle 20. saj alguseni. Köstriaseme rii-

Kohila elunautlejate klubi kutsub osalema PÄRIMUSKULTUURI SUVEKOOL järgmistele kultuuriüritustele: “Esivanemate jälgedes” 7. juuli Graniitvillas välietendus „Armastus Laitses“ 27.–29. juuli Leedu Palanga I vahetus toimub 17.–23. juunini, 24. august kultuurikeskuses „Isamaa pääsukesed“ II vahetus 5.–11. augustini (Draamateatri etendus) Kutsume igas vanuses koolinoori ja 8. september Pärnu rannaniidud, iluaiad, Soomaa. ka kõiki teisi huvilisi nautima mõnu- Täpne info: Valve Kasemets 5664 8640; [email protected] salt aega raba õhustikus Tarsi talu maadel Kõnnumaa looduses. Ühes vahetuses on maksimaalselt 45 osalejat, tegevusjuhid ROHEVAHETUS on lihtne – vaata, mis taimi ja kokk. Pakume koduse ja perekeskse õhustikuga harivat sinu aias üle on ja tule neid vahetama! suvepuhkust, kus laps-noor tunneks end kodusemalt kui suuremaarvulistes lastelaagrites. Me väärtustame kogukon- REEDEL, 18. MAIL KL 15–18 (või kuni kaupa jätkub) na- ja peretraditsioone. Vabaduse tn 1 ja 3 vahel asuval rohualal Põhjalik info programmist ja korraldusest Tarsi Kui oled tulemas, anna teada talu kodulehel: web.zone.ee/tarsi (teated) Arleenikese lillepoe telefonil 483 3567. Korraldaja: Krista Olesk – Tarsi perenaine. Tel 521 5990. Nr 1 Mai 2018 hageri kihelkonna leht 1

Tere tulemast kihelkonnapäevadele! Kihelkond on meie kultuuri eri- Seepärast on praegugi, mil ki- kihelkonna toonast nime ei ole jakal kivisel või soisel maal, on tanud meie rahva kultuurilugu, hemaks, aga kihelkond oli, on nevaid tahke siduv ühendus ja helkonna administratiivne täht- teada. Esmakordselt on Hageri killuke Eesti rahvast sajandeid olles üheks eredaks kivikeseks ja jääb. selle ühenduse kestvust võime sus on pea olematu, jätkuvalt kihelkonda kirjalikes allikates oma talusid ehitanud, maad selles värvilises kaleidoskoobis. Võtke kaasa sõbrad ja tere tule- mõõta sajanditega. Teatud reser- püsinud tema roll rahvakultuu- mainitud 1241. aastal. Valdade harinud, lapsi kasvatanud, keelt Et see kõik meil meeles ja hin- mast kihelkonnapäevadele Ha- vatsiooniga saame tagasi minna rivaldkonnas. Kihelkond on osatähtsuse kasvuga üle-eelmisel hoidnud, rahvariideid kujunda- ges püsiks, on ilus traditsioon gerisse. Tere tulemast kihelkon- koguni muinasaega. Kihelkond meie rahvakultuuri uurimisel sajandil hakkas Hageri kihel- nud, koole asutanud, pidu pi- iga viie aasta tagant kokku saa- na koju. on territoriaalne-sotsiaalne territoriaalne põhiüksus. konna administratiivne tähtsus danud, võõrast võimu talunud, da kihelkonnapäevadel. Tänavu ühendus, mille raames on ajaloo Hageri kihelkonna juured saa- vähenema ja käesolevaks ajaks mõisaid ehitanud ja põletanud, möödub kolmkümmend aastat Heiki Hepner jooksul kujunenud meie keele vad alguse Muinas-Harjumaa on tegemist eelkõige vaimse ja vabaduse eest sõtta läinud ja esimestest kihelkonnapäevadest. Kohila vallavanem murded, kombed, rahvaluule, Loone linnuse ( Jaani- kultuurilise objektiga. vaba iseseisvat Eesti riiki loo- Läbi on elatud kaks haldusrefor- rahvariided ja maa-arhitektuur. linna) ümbruse küladest, kuid Siin, Hageri kihelkonna vähevil- nud. Hageri kihelkond on rikas- mi, omavalitsusi on jäänud vä-

Hageri kihelkonna ajalooraamat on valmis Teame, et Hageri kihelkond on üks vanemaid ja suuremaid kihelkondi, kuid kust me seda teame, mis täpsemalt siin toimus, missuguseid teid kõndisid meie esivanemad, missugune on olnud külade ja mõisate kujunemine, kuidas arenes meie keel ja meel ning rahvarõivas, missugune on meie loodus kohas, kus me elame, mis siin on olnud enne meid, mida peidab maapõu, kuhu matame oma kallid jne, jne? Kõikidele küsimustele ei saa me ka sellest raamatust vastuseid, kuid olulised teemad on avatud. Raamatu sünnile aitasid kaasa paljud uurijad, teemade lõpliku valiku tegi kolleegium koosseisus Heiki Hepner, Jüri Vallsalu, Janis Tobreluts, Merle Beljäev, Tanel Ots, Armin Rudi, Ene Holsting, Tõnis Liibek, Sigrid Põld, Virve Õunapuu. Keeletoimetaja Katrin Naber ja kujundaja Riina Sildvee. Raamatu väljaandmist toetas rahaliselt Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp. Virve Õunapuu Hageri muuseumi juhataja Raamatu autoritest olevatest esemetest. ERM an- nik. 2011. aastast alates täitnud teoloogia osakonna. Pühitsetud li ajaloo erialal. Omandanud dis 2016. a Kersti Aru käsikir- Kohila vallavanema kohuseid. diakoniks 1992, preestriks 1996. samas magistrikraadi Eesti aja- jalise töö materjali kasutades 2008-2012 Eesti Metsaseltsi Teeninud Soomes Ilomantsi kogu- loo erialal (2016). Asutas 1993 välja raamatu „Rahvarõivaste president. Kohila Metsaseltsi, duses, 1997-1999 Pärnumaal abi- Hageri koguduse kammerkoori valmistamise juhend. Hageri Kohila Jahimeeste Seltsi, Eesti vaimulikuna. Alates 1999 Lambertus, millega välja and- naine“. Metsateenijate Ühingu liige, ja alates 2003 Tallinna Siimeoni nud mitmed CD plaadid Eesti Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi kiriku esipreester. EAÕK peavi- muusikaga. Aastast 2016 Kohi- asutaja liige ja esimene esimees kaar ja metropoliidi erisekretär. la valla kultuurinõunik. Uuri- Liivi Aarma, s 1948 Raikküla ning Raplamaa Omavalitsuste Jürgen Kusmin, s 1980 Velisel. nud Hageri kiriku ja koguduse vallas. Liidu juhatuse esimees. Juurtelt läänlane ja hariduselt ajalugu ning Hageri vennaste- Ajaloolane, ajaloodoktor (1982). metsamees. Käesoleva sajan- koguduse ajalugu. Lõpetanud 1971 Tartu Riikliku di algul osales pärandkultuuri Ülikooli ja 1995 Kesk-Euroo- üle-eestilises kaardistamises. pa ülikooli Prahas. 1971–1992 Tegeleb andmebaasi täiendami- Eesti Teaduste Akadeemia Aja- Epp Haabsaar, s 1953 Viljandis. se ja pärandkultuuri tutvusta- loo Instituudi teadur. Aastast Lõpetanud Tartu Riikliku Üli- misega tänaseni. 1993 Tallinna Ülikooli õppe- kooli õigusteaduskonna 1980. Jaanus Plaat, s 1967, Rakveres. jõud ning aastast 1998 raamatu- Hageri kihelkonna elanik aas- Lõpetanud doktorikraadiga teaduse õppetooli juhataja, pro- tast 1964. Kuulub 2000. aastast Ene Holsting, s 1968 Raplas. (PhD) etnoloogias Tartu Ülikooli fessor. Eesti Genealoogia Seltsi EAÕK Kohila kiriku kogudus- Lõpetanud Tartu Ülikooli 2001 aastal. SA ja Hageri Heiki Pärdi, s 1951 Raikkülas. auliige (2010). se, ikoonimaalija. Kohila Tor- 2013. aastal ajaloo magistrina. Kihelkonna Muuseumid juhatuse Lõpetanud Tartu Ülikooli nigaleriis toimuvate näituste Kohila Gümnaasiumi õpetaja liige. Uurinud Hageri kihelkonna ajaloolase-etnoloogina 1974 korraldaja. Sutlema väravatorni 1987-2006 ja aastast 2013. usuelu ning olnud Juuru, Rapla ja aastal, etnoloogiamagister seltsi ning Sutlema suveteatri Hageri kihelkonna vennastekogu- (1996). Töötanud Eesti Rahva seltskonna liige. Viljar Liht, s 29. augustil 1964 duse ajaloo alase näituse kuraator. Muuseumis (1974-2000), Tar- Kiisal. tu Kunstimuuseumis (2000- Lõpetanud 1982 Kohila Kesk- 2004), alates 2005 aastast Eesti kooli, õppinud teoloogiat Soo- Vabaõhumuuseumis. Uurinud mes ja Eestis. Kohila Baptisti- Eesti argielu moderniseerumist Martin Andreller, s 1985 koguduse pastor aastast 1993. ja maaarhitektuuri. Vigalas. 2008 - 2016 Eesti Evangeeliu- Lõpetanud Tallinna Ülikooli Anu Kivirüüt, s 1988 Tallinnas. mi Kristlaste ja Baptistide Ko- ajaloo eriala 2010. Töötanud Lõpetanud Sheffieldi Ülikooli guduste Liidu asepresident ja 10 aastat Okupatsioonide muu- Ants Hein, s 1952 Sindis. osteoloogia ja surmaarheoloo- vanematekogu esimees. Valdo Praust, s 1970 Tallinnas. seumis teaduri ja kuraatorina Lõpetanud 1976. aastal ajaloo- gia magistriõpingud 2013 ning Erialalt küberneetik, lõpetanud - põhiteemaks oli Eesti metsa- lase-arheoloogina Tartu Üli- Tartu Ülikooli arheoloogia 1992 cum laude Tallinna Tehni- vendlus. Käesoleval ajal töötab kooli. Töötab Tallinna Ülikooli 2014. Hariduselt arheoloog-os- kaülikooli, tegelenud üle 20 aasta Eesti Mälu Instituudis erinevate humanitaarteaduste instituudi teoloog (luu-uurija), töötab süvitsi ajalooteemadega. Tööta- projektidega. vanemteadurina, peamiseks uu- muinsuskaitseinspektorina. nud välja interdistsiplinaarsed Birgit Salumäe, s 1966 Tallinnas. rimisvaldkonnaks on 17.–19. mudelid, kuidas rekonstrueerida Ajalooõpingud pooleli. Lõpe- sajandi kunsti- ja kultuurilugu, Eesti teedevõrku enne 17. sajan- tanud 2008. a. Rahvakultuuri eriti siinsed mõisahooned ning dit, st enne varaseimate kaartide Keskuses rahvarõivaste valmis- -pargid. Avaldanud neil teemadel Liiv, s 2001 Kernus. ajastut. Eesti muinas- ja kesk- tajate kooli ning täiendanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Nõo Reaalgümnaasiumi loo- aegseid ühendusteid ja teedevõr- end pidevalt arhailise käsitöö dusteaduste klassi õpilane. gu ajalugu kajastav monograafia alal. Töötab Eesti Vabaõhu- Koostanud 2016. a uurimustöö plaanimisel. Eramuuseumina muuseumis Härjapea talus pe- teemal „Haiba ja Kernu kooli toimiva Eesti Jalgrattamuuseumi renaisena, kus viib läbi ka kä- Kersti Aru, s 1963 Kohilas. Kadri Kruusiauk, s 1960 ajalooraamat kuni aastani 1929 looja ja eestvedaja. sitöö teemalaupäevi ning teisi Tallinna Kergetööstuse Teh- Kohilas. läbi ajaloolise tausta. koolitusi. nikumis omandanud rõivaste Lõpetanud 1978. a. Kohila konstruktor-modelleerija elu- Keskkooli, 1988. a. kaugõppes lugu jätkub lk 2 .. kutse. Õmmelnud Hageri ki- Tallinna Majandustehnikumi helkonna naise rahvarõivaste Heiki Hepner, s 1966 Haapsalus. riigieelarve eriala. Uurinud komplekti Tallinna rahvarõi- Akadeemilise metsandushari- ja kaardistanud Kohila valla vaste valmistajate koolis 2011- duse saanud Tartus praeguses kalmistuid ning osalenud mit- 2012 toimunud kursusel. Ees- Eesti Maaülikoolis. 2002. a mete perekonnaloo-uurijaid kujuks 19. sajandi II poolel teadusmagistri kraad metsandu- abistavate andmebaaside, sh Sigrid Põld, s 1977 Tallinnas. Hageri kihelkonnas kantud ses. Esimeseks töökohaks 1991. Hageri kiriku meetrikate re- Mattias Palli, s 1966 Tallinnas. Lõpetanud 2002 Eesti Muusi- naiste rõivaesemed Eesti Rah- aastal Sutlema metskond ja sel- gistri loomisel. Lõpetanud 1997 Joensuu ülikooli ka- ja Teatriakadeemia koori- va Muuseumi (ERM) kogudes lest ajast saati Kohila valla ela- humanitaarteaduskonna õigeusu juhtimise ja 2013 Tartu Ülikoo- 2 hageri kihelkonna leht Nr 1 Mai 2018

Avastamist väärt alal toimub vahva orienteerumismäng Juhendaja Anneli Aas. Info tel 5645 5039

Mõnuste paemurd 1770.–1780. a. Mõnuste küla servas nn Murru- metsa sees leiame ääretult suure ja sügava vana paekarjääri, koha- lik rahvas nimetab seda paemur- ru aukudeks. Kuidas need augud sinna tekkisid? Nii nagu igal asjal oma ajalugu, nii ka sellel. Mõ- Mõisast mõisasse läbi nuste küla kuulus Kernu mõisa Hageri kihelkonna maavaldusse, rahvajutu järgi ol- nud selle mõisa omanik paar- 17. juuni kell 14.00-22.00 Kernu mõis 19.50 sada aastat tagasi keegi “Ungru Tule tutvuma Hageri kihelkon- mõis 20.30 parun”, kes küll muud olla ei na mõisatega. Kurtna mõis 21.20 saanud kui parun Ungern-Ster- Bussiekskursioon algab ja lõpeb Sutlema mõis 21.40 nberg, sest Hageri koguduse va- naine tahtis olla vene keisrite saku kirik, kividel olevat prae- 1968 tehti sügavaid puurauke, Hageri kiriku ees Hageri kirik 22.00 nadest kirjadest on näha, et see sugulane, siis võis see küll väga gugi sisse raiutud firmamärk võeti palju proove, rahva seas Marsruut: Kokku 8 tundi! parunite sugu oli võrdlemisi hili- võimalik olla, sest vene meesva- “Kernu”. Aga siit on materjali olid jutud, et Mõnuste aladelt Hageri kirik 14.00 sel ajal veel 1857. a Kernu mõisa litsejad abiellusid tihti just saksa välja viidud ka muude ehituste olevat leitud 500 ha paeala, rää- Hageri Mäeküla mõis Osavõtutasu 16 eurot, sisaldab omanikuks. ja preisi valitsejate tütardega. jaoks, isegi Neeva kalda kind- giti jälle uuest suurtootmisest, Sugulusvahekord Kernu paruni lustamiseks. Siit võetud paas on küla evakueerimisest, raudtee Kohila mõis 14.20 bussi, giiditeenust, lõunapausi Ka rahvajutt räägib, et sellel ja vene valitsejate vahel viisid as- oma vastupidamise poolest hea, väljaehitamisest jaa- Tohisoo mõis 14.40 (supp) paarsada aastat tagasi elanud jad nii kaugele, et Kernu parun mida sügavamalt võetud seda ma. Siis jäi asi soiku. Lohu mõis 15.00 Piknikukorvi saab igaüks kaasa Kerno parunil olnud naine, kes hakkas oma mõisa maapõue va- parem. Viimane suurtööstus Rabivere mõis 15.40 võtta ikka armastanud öelda vilet- Lõpuks võib veel seda nimetada, ra-paasi selleaegsesse Petrogradi lõpetanud Mõnuste karjääris Kelba mõis 16.20 sas eesti keeles “mina see keisri et Mõnuste paemurru augud vedama. Tööd oli ju selle juures 1780. a paiku, mis läheb kokku Ohulepa mõis 16.45 kerge Registreerimine virve.ouna- veri”, sellega tahtnud ta väl- olid ümbruskonna koolidele ke- nii palju, et mõisa tööjõust ei Katarina II valitsemise lõpuga. piknik [email protected]. jendada oma sugulusvahekor- vadiseks õppematkadeks, kuid jätkunud, selle eest muretses aga Talude müügi ajastul 1870. a mõis 17.45 Registreerunuks loetakse isik, da vene keisriga või õigemini viimasel ajal pole seda enam tsaarinna, kes saatis Mõnustesse paiku jättis selleaegne mõisa Hageri kirikumõis 18.00 kes on osavõtusoovist teada and- keisrinnaga, olid ju sel ajal va- täheldatud, vist on koolijuhid 500 töölist pae väljavõtmiseks. omanik paeala umbes 10 ha ula- lõuna/õhtusöök Ruunaveres nud ja tasunud osavõtumaksu. litsemas kaks naisvõimukandjat selle paiga unustanud. Kuid ar- Niisiis läksid ligi 10 m3 pae tus müümata. Omariikluse ajal 18.30-19.15 Katarina I ja Katarina II. Viima- van, et see paik on väärt vaadata mürakad Mõnustest härgade oli tähendatud maaala riigimet- Haiba mõis 19.30 Kohti jätkub kiirematele! ne valitses kuni 1792. aastani igale inimesele, kes minevikust jõul Tallinna, sealt laevaga siht- saks. Kuigi Mõnuste paekarjääri ning oli võimul 34 aastat. Siit huvitatud, vähemalt neile, kes kohta, paelahmakate kaal pidi pole enam kuigi palju kasutatud hakkabki hargnema Mõnuste tegelevad koduloo uurimisega. olema 25 – 30 tonni. Nendest pea paar sajandit, pole riigi huvi Hageri kihelkonnapäevade paemurru ajalugu. Kui paruni tantsukontserdil esinevad on oma alusmüüri saanud Ii- veel selle vastu lõppenud. Aastal tantsurühmad: Hageri Kihelkond aja lood Ääsmäe 1.-2. kl. lasterühm, juhendaja Piret Kunts Raamatu autoritest Ruila põhikooli 2.-3. kl. segarühm, juhendaja Helena Pihel .... loo algus lk 1 tegevusse. Vanaema kaudu seotud Saue gümn. 2.-3. kl. tantsurühm, juhendaja Malle Liiv Hageri kihelkonnaga, isapoolsed Hageri 3. kl. tantsurühm, juhendaja Riina Annilo juured Rapla kihelkonnas. Kohila 2.-3.kl. tantsurühm, juhendaja Ulvi Mägi Ääsmäe 3.-5. kl. tantsurühm, juhendaja Piret Kunts Jüri Viikberg, s 1953 Raplas. Ruila põhikooli 4.-5. kl. segarühm, juhendaja Helena Pihel Keeleteadlane, dr. phil. (1990). Kohila 4.-5. kl. tantsurühm Rõõmusädemed, juhendaja Ulvi Lõpetanud 1976 Tartu Riikliku Mägi Ülikooli eesti filoloogina. 1997. Maie Toomsalu, aastast töötab Tallinna Ülikoo- Saue gümn. 6.-8. kl. tantsurühmad, juhendaja Malle Liiv Olev Streff (1940-2015) s 1952 Rakveres. lis - 2005. aastast professor, Kohila 6.-7. kl. tantsurühm Rõõmukse, juh. Ulvi Mägi Kohila sovhoosi aktiivne töötaja, Lõpetanud Rakvere I Keskkoo- 2005–2008 eesti keele õppetooli li keeleklassi. Tartu Ülikooli Kohila 8.-9. kl. tantsurühm Rõõmulised, juhendaja Ulvi Mägi hiljem Hageris muinsuskaitse- Jaak Valdre, juhataja. Õppinud 1993–1994 romaani-germaani filoloogia Kohila noorterühm Rõõmupäkad, juhendaja Ulvi Mägi liikumise ja esimeste kihelkon- s 1957 Põltsamaal. stipendiaadina Müncheni üli- (1980) ja kommunikatsiooni napäevade ellukutsuja, väsimatu Spordiajaloolane, lõpetanud koolis. Uurinud eesti murdeid ja Saue Simmajate segarühm, juhendaja Ulvi Mägi juhtimise (2008) erialadel, MA kodu-uurija ja genealoogiaseltsi 1975 Põltsamaa keskkooli ja keelesuhteid, väliseesti keeleku- Kohila segarahvatantsurühm, juhendaja Mare Sarapuu, Arvo sotsiaalteadustes. Töötab Tartu liige. Olev Streffi tunnustati ühe- 1987 metsamajanduse eri- jusid, kogunud keeleainest Si- Kohver Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini na 21 kodanikust 22. augustil alal Eesti Põllumajanduse Aka- beri ja Kaukaasia eestlastelt. Oli Kohila segarühm Rõõmutallad, juhendaja Ulvi Mägi 2009 Balti Assamblee medaliga instituudi anatoomia osakonnas, 1990–2005 „Eesti murrete sõna- Tartu Ülikooli meditsiinikol- deemia. Avaldanud spordiajaloo Ääsmäe neiduderühmad, juhendaja Piret Kunts panuse eest Balti ühtsuse tugev- kirjutisi Spordilehes, Postime- raamatu” töörühma juht. damisse ja Balti keti kohapeal- lektsioonide projektijuhina. Saku naisrühm Tereke, juhendaja Egle Kõrvas hes, Õhtulehes ja Sporditähes. sesse korraldamisse. Uurinud Aastast 2004 vabariikliku koo- Saue Kägara naisrühm, juhendaja Mare Sipsaka ja kirjutanud artikleid Hageri Riisipere naisrühm Roosi I, juhendaja Piret Kunts linoorte spordimälumängu Bu- kihelkonna elu-olust, piirkonna merang peakohtunik ja küsimus- Ääsmäe naisrühm, juhendaja Piret Kunts haridus- ja seltsielust. Varbola naisrühm, juhendaja Piret Kunts te koostaja. Eesti Spordiajaloo Saue Simmajate naisrühm, juhendaja Ulvi Mägi Seltsi liige (aastast 2003). Spor- Kohila naisrühm, juhendaja Ulvi Mägi diajaloo Klubi Alfred juhatuse liige (aastast 2015). Kernu tantsumemmed, juhendaja Marju Teekivi Anne Untera, s 1951 Tallinnas. Virve Õunapuu, Ääsmäe memmederühm, juhendaja Piret Kunts Õppinud Tartu Riiklikus Ülikoo- s 1956 Pärnus. Riisipere memmederühm, juhendaja Piret Kunts lis 1974–1979 ajalugu ja kuns- Õppinud õpetajaks Tallinna Pe- Kohila Prowad, juhendaja Ulvi Mägi tiajalugu ning kaitsnud Tallinna dagoogilises Instituudis (praegu- ne Tallinna Ülikool, lõpetanud Mikk Tali, s 1988 Moskvas. Ülikoolis 2002. aastal magistri- Ühistantsude osas tulevad tantsimisele peale eesti tuntud rahva- 1986) ning läbinud aastail 2005– Lõpetanud 2015. aastal Tartu Üli- kraadi kunstiteaduses. Töötanud tantsude nende maade seltskonnatantsud, mis maade võõrvõimud 2007 Tartu Ülikooli magistriõp- kooli filosoofiateaduskonna -ma pikka aega Eesti Kunstimuuseu- on läbi aegade Eestis valitsenud. Nii rändame Taani kuningriigi pe. Sügav huvi kultuuripärandi, gistriõppe cum laude ajaloo erialal. mis erinevatel ametikohtadel, valdusesse langenud aegadesse, mil Põhja-Eestit hakati nimetati ajaloo, filosoofia ja kunsti vastu. Osalenud Räpina kihelkonna ar- praegu graafika osakonna juha- Jüri Vallsalu, s 1957 Ääsmäel. Eestimaaks (muistne vabadusvõitlus 1208-1227, kuni meie oma Avaldanud artikleid meedias ja heoloogilisel inspektsioonil 2012. taja. Olnud näituste kuraator, Eesti vaimulik, EELK Hageri mitmetes kogumikes, eksponeeri- riigi tekkimiseni 1918. aastal. Nüüd, tähistades Eesti Vabariigi aastal, viinud läbi Hageri kihel- oma artiklites pühendunud kõige Lambertuse koguduse õpetaja nud oma töid personaal- ja grupi- 100. sünnipäeva, on paslik vaadata ajas veel kaugemale tagasi kui konna maastikulise inspektsiooni enam kunstile Eestis 18. sajandi alates 15.02.1993 ja sama aasta näitustel. Hageri muuseumi juha- 100 aastat ning tuletada meelde meie maa ja rahva tekkelugu. See 2015. aastal, kaardistanud kihel- lõpus ja 19. sajandil. Vabataht- maikuust ka EELK Lääne-Harju taja 2009. aastast. on meie maa ajalugu, mida tuleb meil mäletada ka tulevikus. konna muinasteated, koostanud likuna andnud oma panuse Bal- praostkonna praost. Alates 2009 Parimate tervitustega Hageri kihelkonna virtuaalkaardi. tisaksa Kultuuri Seltsi Eestis ja Kohila vallavolikogu liige. Ulvi Mägi Pöide Maarja Kiriku Sihtasutuse Nr 1 Mai 2018 hageri kihelkonna leht 3

Alfred Schmidt (1936. aastast Ain Sillak) (1.05.1898–5.11.1972) Reedel 15. juunil kell 11 Tulevane olümpiamedalimees nägi Tegeldes Olümpias spordiga juba Tõstjaid juhendas seal Alfred avatakse Maidla seltsimaja juures ilmavalgust Maidla mõisa (saksa k enam kogenud sportlaste hulgas, ei Neuland. Kursused möödusid Wredehagen) sepa Mart Schmidti saavutanud ma jooksudes, hüpetes, edukalt ja A. Schmidt arvati mälestustahvel peres. Kasvades koos teiste mõisa- heidetes ja tõugetes kuigi häid ta- olümpiakoondisse. Ain Sillakule (end. Alfred Schmidt), moonakate lastega, oli Alfred neist gajärgi. Siis soovitas Kukk mul kat- Antwerpeni OM-il käis kehakaa- jõu poolest küll üle, kuid seevastu setada pikamaajooksuga. Esimese lus kuni 60 kg medalivõitlus belg- Maidla mõisa sepa pojana kasvus visa juurde võtma. Päris maratoni jooksin 1916. aasta suvel. lase Francois de Haesi, šveitslase sündinud tõstesportlasele. selge oli, et lühikesekasvulisest Saavutasin selles 12 osavõtjaga jook- Eugene Ryteri ja eestlase Alfred noormehest isa elukutse jätkajat sus 4. koha. Kuna pikamaajooksud Schmidti vahel. Memuaaridest: ei saa. Veelgi uskumatuna võis olid väga rasked ja ei andnud mulle ,,Sulgkaalus võistles 16 riiki, igast tookord tunduda, et temast saab ka paremaid tulemusi kui 4. ja 5. riigist kaks meest. Peale minu oli kunagi maailmakuulus sportlane. kohad, siis loobusin nendest ja üldse Eestist veel Karl Kõiv. Võistlused 1910. a läks Schmidtide pere Tal- kergejõustikust. Tahtsin sportliku te- peeti harjumatutes oludes – tenni- linna. Pelgulinnas, kus perekond gevuse hoopistükkis katkestada.” seväljakul lageda taeva all. Kolme- elas, sõbrunes ta kiiresti teiste Kuid Artur Kukk ei lasknud võistlus koosnes kahe käega tõuka- omavanustega. Kord sattusid pois- oma kasvandike spordivaimustust misest ning ühe käega rebimisest ja A. Schmidt kalevlasena te kätte vanad saksakeelsed ajakir- niisama lihtsalt jahtuda. Ta viis tõukamisest. Meie ei teadnud sellest jad, kus oli palju pilte jõumeestest. Alfredi Kloostri tänava võimlasse, aga midagi ja nii tuli meil kiirkorras Kokku püstitas Alfred Schmidt 4 Ka poisid tahtsid saada niisama kus harjutasid raskejõustiklased. ümber kohaneda. Võistlejad kohtu- maailma-, 3 olümpia- ja 16 Eesti tugevaks. Ühisel jõul valmis Stroo- Ka siin proovis loobumismõtetega nike laua juurde ei pääsenud. Kõik, rekordit. Eesti meistrivõistlustel mi randa väike spordiplats. Seal nooruk kõiki alasid. Ta pani kätte mida vaja, toimetas esindaja. Tema võitis ta 1921–1924 kulla, hõ- siis rassiti omapead kaks suve. Siis poksikindad, kuid sai suuremakas- käest sain teada, et paljud võistlejad beda ja pronksi. Tema isiklikuks märkas noorte innukaid askeldu- vuliste käest armutult klobida. Ka alustavad ühega rebimist 25 ja 30 rekordiks viievõistluses jäi 405,0 si meie spordi üks alustugi Artur maadlusmatil oli ta teiste väänata. kilost. Minu esimene raskus oli aga kg (77,5+65,0+80,0+80,0+102,5) Kukk. Nii sattus A. Schmidt tõe- Hoopis teine lugu oli tõstekangiga 50 kg. Kolmevõistluse kogusumma 1924. aastast. Siis tõmbus ta suu- lise sporditegemise juurde. Kuke – see ei hakanud vastu. 210,0 (55,0+65,0+90,0) tuli mul rest spordist tagasi. poolt asutatud selts Olümpia sai Nii leidiski A. Schmidt enda- šveitslasega võrdne. Edasi oleks pi- Hiljem tegutses mees juba Ain noore spordipoisi teiseks koduks. le tumma, kuid väärilise vastase danud arvestama kehakaalu. Koh- Sillaku nime all tõsteaktivisti ja Ain Sillak kirjutas 1963. a me- ja koos sellega sobiva harrastuse. tunikekogu aga määras hõbe- ja -kohtunikuna. Kirgliku jahimehe- muaarides ,,Mälestused minu Kuid tõstespordiga regulaarselt te- pronksmedali väljaselgitamiseks na oli ta Harju Jõu jahindusklubi sportlikust tegevusest”: ,,Minu kõi- gelda ei saanud ta kaua. Tuli Sak- ümbertõsted kahe käega tõukamises. asjaajaja, samuti jahilaskmissekt- ge esimene osavõtt spordivõistlustest sa okupatsioon, Olümpia suleti Mul õnnestus üles saada 92,5 kg ja siooni presiidiumi sekretär, vaba- toimus 1914. aastal, kui karskus- ja Artur Kukk pages Soome. Tuli Ryterit 2,5 kiloga võita.” riikliku kategooria kohtunik. seltsi Valvaja spordiosakond korral- üles otsida endised Stroomi ranna 1922. a MM-il Tallinnas tuli A. Sillak suri Tallinnas ja on mae- das võistlused kiiruisutamises. Rada poisid, kes olid siirdunud Kalevis- A. Schmidtil aga jääda pealtvaa- tud Rahumäe kalmistule. oli umbes 80 m pikk ja sõita võis se. A. Schmidtistki sai kalevlane. tajaks, kuna kontrollkaalumisel Pikemalt saab tema sporditege- 1000 ja 10 000 meetrit. Võitsin 1920. a korraldati Tondi ka- osutus ta 200 grammi raske- mistest ja eluteest lugeda raama- seal oma esimesed spordiauhinnad: sarmutes spordikursused. Neist maks. 1923. a Göteborgi män- tust ,,Eesti tõstespordi ajavaod I”. 1000 m III ja 10 000 m I koha. kutsuti osa võtma ka Schmidt. gudel sai ta III koha.

Nr 7 Mai 2018 kohila valla ajaleht 5 Kohila gümnaasiumi kolmas visioonipäev Koolieelikute päev 24. märtsil toimus Kohila teemasid ning aidati täienda- tööoskused. Koostöös Hageri järgnevatel aastatel tin- gümnaasiumi aulas juba jär- da juba eelnevalt väljapakutud muuseumiga soovime arendada gimused esimese kooliastme jekorras kolmas visioonipäev. ideid. Päeva lõpus kokkuvõtteid pärandkultuuri teemade käsitle- digipädevuste arendamiseks, Päeva eesmärgiks oli arutleda tehes oli igaühel veel võimalik mist koolis. Kohila koolituskes- koostada kooli 150. juubeliks kuue järgneva küsimuse üle: tõstatada olulisi teemasid seoses kuse muusikakooliga jätkame digitaalne almanahh ja leida kä- kuidas ergutada meie noorte koolieluga. koostööd noortele muusikutele sitöö näituse eksponeerimiseks ettevõtlikkust, toetada noorte Visioonipäeva tulemusena esinemiskogemuse pakkumisel väärikas koht. loovuse avaldumist, innustada sündisid mitmed uued ideed ja ning muusikalektooriumide Sellised ühised mõttetalgud noori olema enda kodukandi ja koostöösoovid. Osadega nen- läbi viimisel. Uuenenud õpi- on olulised kogukonna ja koo- pärandkultuuri fännid, muuta dest on meil võimalik tegelema käsituse rakendamiseks vahe- li vahelise dialoogi pidamiseks. IKT abil õppimist mõjusamaks, hakata juba järgmisel õppeaas- tame kogemusi Rahvusvahelise Visioonipäeva toimumist toe- luua huvihariduse ja formaalha- tal, osad peavad ootama uue Kooliga Eestis. Lisaks plaanime tas Euroopa Liidu Sotsiaalfond riduse vahel sünergiat ning ra- maja valmimist, mis leevendab läbi viia täiendkoolitusi, kuidas ja Eesti riik läbi SA Innove. kendada muutunud õpikäsituse ruumikitsikust. Järgmise õppe- veelgi efektiivsemalt üldosku- Täname kõiki kaasamõtlejaid, uuendusi ellu? aasta jooksul soovime koostöös seid õpilastele edasi anda ja di- päevajuht Harald Lepisk Vic- Arutelus osales 38 inimest, Kohila vallavalitsusega korralda- givahenditega rikastatud tunde tory Trainings OÜ-st ning SA esindatud olid õpetajad, lapse- da ettevõtluspäeva, et omavahel planeerida. Innovet. Oh kooliaeg, oh kooliaeg kunud. Lastele väga meeldis vanemad, õpilased, vilistlased, kokku viia kohalikud ettevõtjad Häid mõtteid tuli töörühma- millal sina tuled? katseid teha. Janika Volga ettevõtjaid, haridus,- kultuuri,- ja õpilasfirmad. Teeme üleskut- delt palju, mida tahame kind- Mul on valmis juba Digitunnis said õpilased Kohila gümnaasiumi ja noorsootöö valdkonnas tege- se kohalikele meistritele tulla lasti edasi arendada. Kuna ühe pliiatsid ja suled ... töötada interaktiivse tahvliga. arendusjuht levad inimesed ja aktiivsed valla kooli, et jagada oma oskusi ja aastaga kõike ei jõua, plaanime Kokkupuude ,,targa tahvliga“ kodanikud. teadmisi praktilistes töötubades Küllap mõtleb nii iga laste- oli paljude jaoks esmakordne. Päeva esimeses osas toimus ja vahendada infot kohalike et- aeda lõpetav laps, kellel sügisel Lapsed said ülesandega väga töö rühmades, kuhu osalejad tevõtjate tööpakkumistest õpi- algamas kooliaeg. Kuidagi ei hästi hakkama ja vahelduse said liituda vastavalt oma soo- lastele suviseks koolivaheajaks, jõua seda algust ära oodata – mõttes oli vahva kasutada tahv- vile. Hiljem vahetati rühmi ja et õpilastel kujuneksid esmased on ju ootamise aeg alati pikk. li peal kriidi või markeri asemel Käesoleval õppeaastal toimu- hoopis oma sõrme. sid sügisel kooliteed alustavate- Liikumine on lastele läbi Hakkajad noored on meie tulevik … le lastele Kohila gümnaasiumis aegade üks meelepärasemaid kolmel koolivaheajal kooliee- tegevusi olnud. Lastele meel- Hageri noortekeskus on väga likute päevad. Kõigil lastel oli dib joosta, hüpata, mängida. hubane – parajalt väike, kuid võimalus tutvuda koolimaja Niisiis toimusid koolieelikute möllamise jaoks piisavalt suur. reeglid, looma uusi harjutusi ja seal töötavate õpetajatega. päeval ka erinevad sportlikud Oleme noorte jaoks avatud iga (fitness jastreet workout), olema Viimane koolieelikute päev mängud ja tegevused, mil- päev. Meil on erinevate tegevus- loovad ja koostöövalmid, head toimus teisipäeval, 24. aprillil. le käigus said lapsed proovile te jaoks palju ruumi ja põnevaid suhtlejad ja liikuvad. Tegevuste Lastele oli välja mõeldud panna oma osavuse, reaktsioo- ettevõtmisi on nii poistele kui kaudu mõjutame noorte ku- kuus erinevat töötuba, mis nikiiruse, tasakaalu ja täpsuse. ka tüdrukutele. junemist terveteks, elus hästi olid täis huvitavaid ja põne- Tore oli koos võistelda ja män- Hageri noortekeskusest on al- toimetulevateks, ettevõtlikeks vaid tegemisi. Matemaatika ja gida. guse saanud mitu väga tähtsat ja sportlikku eluviisi tunnusta- rehkendamise tunnis tutvuti Õpitubades olid koolieeli- Kohila valla noorte suurüritust, vateks täiskasvanuteks. Ühised numbritega, lahendati erine- kud aktiivsed ja õpihimulised. nagu noortebändide pidu BÕM tegevused aitavad luua ka uusi vaid ülesandeid ja tegutseti Tundus, et nende jaoks oli ette- ja noorte gala, kus tänasime sõprussuhteid. matemaatilise jutu järgi. Lu- antud aeg lühike. Nad tahtsid noori ja noortega tegelevaid Projekti tarbeks soetame laua- gemistoas õppisid lapsed koos rohkem tegutseda. inimesi. Noortele neidudele on Noortekeskuse pere peaminister jüri Ratasega Hageri rahvamajas tenniselaua koos reketite ja Sipsikuga tundma tähemaail- Päevad lõppesid ühiste män- pakutud võimalust käia terve pallidega ning fitnessi ja jõu­ ning noored tunnevad oma ko- vusi on Hageri noortekeskuses ma. Loovusõpetuses arendati gudega aulas. aasta tasuta aeroobikas. Meil on treeningu tarbeks kümme Bosu duvalla noorsootöötajaid. Head liialt vähe. Noored löövad pro- mängude ja loovharjutuste Ilusat lasteaia lõpetamist teile, kõik ringitegevused tasuta, vaja- palli. Projekti aitavad teoks teha koostööd on aidanud kujunda- jektis kaasa algusest lõpuni – kaudu aga loovat mõtlemist. koolieelikud! Suur tänu nende dusel korjame vahendite jaoks Eesti noorsootöö keskuse ANK da ühine pikaajaline side kõigi võistluste reeglite ja juhendite Lapsed õppisid üksteist kuula- õpetajatele laste õpetamise ja lisaraha, et ringitegevused oleks konkurss 2018 ja Kohila valla- noortega tegelevate asutuste va- koostamisel, turniiritabelite et- ma, neile anti esinemisvõima- kasvatamise eest. Me võtame veelgi põnevamad. valitsus. hel. Loome ühiselt üritusi, käi- tevalmistamisel ja noorte teavi- lusi, koos joonistati, meisterda- nad sügisel üle ja jätkame teie Meie tegevuste jaoks tuleb raha Hageri avatud noortekeskuse me laagrites ja väljasõitudel. tamisel. Noored on ka need, kes ti, lauldi ja tantsiti. poolt alustatut. peamiselt erinevate projektide argipäev on väga kirju. Meie te- Kohe-kohe on algamas uus võistlusi korraldavad, noorsoo- Teaduskatsete õpitoas said kaudu. Teeme koostööd noor- gevusi on võimalik jälgida Face- projekt – Kohila noorte „10 töötajatel on vaid toetav roll. lapsed ise erinevaid teadus- Anu Rand tega terves Kohila vallas, sest bookist või Hageri rahvamaja olümpiastarti“. See on noorte Võistlussarja eesmärk on jul- katseid korraldada. Looduses algklasside aine- tegelikult on Kohila piirkond kodulehelt. endi algatus, sest nad tunnevad, gustada noori läbima kõiki toimuv on inimestele ju alati komisjoni esimees väike ja me jõuame noorteni et aastaringseid sportlikke tege- etappe, saama selgeks mängude Maria Saarna palju huvi ja mõtteainet pak- 6 kohila valla ajaleht Nr 7 Mai 2018 Avatud hoovide päev andis positiivse laengu Kohtun 2017. aasta Kohila poole, mil roosid olid oma täis- hoovikohviku perenaise Terje hiilguse minetanud. Võib-olla Valinuga, meenutamaks eelmise tuleks teha korraldajatele ettepa- suve emotsioone koduaia avami- nek ja kohvikupäev pisut augusti sest. alguse poole nihutada. Kuidas tekkis mõte, et nüüd Kas kõik külastajad mahtu- oleks paras aeg oma aias koh- sid kenasti aeda ära ja kas oli vik avada? ka lastele mõeldud? Olen Kapa-Kohila kammer- Oo jaa, kõigele jätkus ruumi koori liige ja kuna meid oli oota- ja lastele oli avatud väike män- mas ees ühine reis Itaaliasse, siis guala, kus sai ka kiikuda ning arutasime läbi võimalusi, kuidas leludega mängida. raha teenida. Ja samal hetkel oli Mida soovitada neile, kes hoovikohvikute avamise reklaam mõtlevad avada oma hoovi- ringlemas. No miks mitte, tee- Imeline aed ootab külastajaid ka sel aastal kohviku, aga veel ei julge? Mina soovitan kindlasti osale- me ära! Oligi kohe plaan valmis. ja nii palju on teha. Uskumatult meister, siis need nipid, kuidas da ja aed ei pea olema viimse pii- Asusime ühiselt tegutsema ja nii palju kiitust ja tunnustust sain. maitsev kook valmis küpsetada, rini timmitud. Ka tavaline võib sai aeda kokku kantud laudu, See andis tohutult energiat eda- olid mul käes. Aga see sai tõesti toole, nõusid ja kõike muud, si toimetada. Rahvast käis ikka kiirelt otsa. olla eriline! Peale selle andis see mida üks kohvikukülastaja va- kogu päeva vältel ning ka veel Veel sel samal päeval mõtle- tohutu energia midagi uut teha jab. Teemaks oli supikohvik ja siis, kui silt väraval näitas ammu sime, et teeme kodukohvikute ja tunde, et see läks nii paljudele menüüs lausa viis erinevat suppi. sulgemise aega. korraldajatele ettepaneku - koh- korda! See oli selline tunne, nagu Üks eksootilisemaid oli aasiapä- Minu elukaaslane aitas ka to- vikud võiks avalikustada vahe- oleks hingele pai saanud. rane tom kha supp, mis osutus hutult ja kõik sujus suurepära- tult enne avamist oma menüüd. Meie pere avab kindlasti ka sel ka külastajate lemmikuks. selt. Eriti on hea meel, et lapsed Siis on hea eelnevalt tutvuda, aastal oma hoovikohviku! Kuidas rahvast oli? Kas käidi said toreda kogemuse. Nad olid kus mida pakutakse. Meile sat- Meie vestlus kestis tegelikult korraga või jagus külastajaid kõik innukalt abiks ja lausa oota- tus mitmeid külastajaid, kes olid suisa paar tundi ja kirjeldused kogu päevaks? sid, et mis veel teha saaks. üllatunud rikkaliku valiku üle. suvisest hoovikohvikust olid nii Meil oli tõesti palju rahvast ja Kuigi tundub, et eelmisel Arvati, et pakutakse enamasti elavad, et tundus, nagu istuksi- kuigi avamine oli planeeritud aastal läks kõik sujuvalt ja kooki ja kohvi, aga meil oli suur megi ilusas lilleaias, rüüpaksime kella üheks päeval, siis esimesed suurepäraselt, siis kas on mõt- supivalik. Kahetsusega tunnis- kohvi ja naudiksime vaarika-rul- külastajad saabusid tund aega teid, mida võiks sel aastal tei- tati, et kõht oli kodus liiga täis lbiskviiti. Juba ootangi avamist! varem. Ma sain väga palju posi- siti teha? söödud. Vestles Merle Beljäev tiivset tagasisidet, kuigi muretse- Rohkem kooke! Kuna mu va- Kahju oli pisut ka sellest, et sin, et aed ei ole ju veel valmis naema oli tubli Napoleoni koogi kohvik on just augusti lõpu Dance Company kutsub linnalaagrisse! Sa oled 7–11-aastane nooruk ja sul on just alanud suvevaheaeg. Kuidas alustada oma suve meeldejäävalt, mõtled sa. Tule muusi- ka- ja tantsulaagrisse! Dance Company korraldatud - ja tantsulaager on koht, kus avastame põnevate võistluste ja mängude kaudu, kui tihedalt on muusika ja tants omavahel seotud. Sind ootavad ees ägedad tantsutrennid, muusikaülesanded, laulmine, võistlused, vahvad meeskonnamängud ja, otseloomlikult, uued toredad sõbrad. Või- malusel kaasame laagritegevusse Kurtna kooli direktori ja maad- lustreeneri Kristjan Saare, kes tutvustab lastele lõbusa treeningu käigus maailma vanima spordi võtteid. Sooja lõunasöögi ja õh- tuoote eest vastutavad Kurtna kooli kokad. Laagri nael on esine- mine Hageri kihelkonnapäevadel 16. juunil. Küsi lisa Dance Company peatreenerilt Angelalt: [email protected] Kus? Kurtna kool Mis? Muusika- ja tantsulaager Millal? 11.–15. juunil kell 10.00–17.00 ja esinemine 16. juunil Hind? 100 € Registreerimiseks kirjuta: [email protected] Kohila tantsijad osalesid taas Kohila noored jõutõstmise võitjad edukalt võimlemisfestivalil! 28. aprillil toimusid Rapla maakonna jõutõstmise karikavõistlused Märjamaal. Kohila noormehed olid seal võidukad. 25-aastane Valter Tamberg võitis kuni 83 kg kategoorias I koha, tulemusega 497,5 kg. Valteri vend, 13-aastane Heigo Tamberg võitis kuni 53 kg kaalukategoorias samuti I koha, tulemusega 190 kg. Esne Ernits

Kohila tantsulastele on kevad mis on suurepärane saavutus. olnud kiire aeg – on olnud mitu Ühe kohtuniku hinnangul oli esinemist ja ka ettevalmistusi esinemine väärt koguni mak- suvisteks ettevõtmisteks. Aprillis simumpunkte! Meie liiku- osalesid MTÜ Gaudeo liikumis- misrühma esinemist peeti hõ- rühma tantsijad Kairis Kontuse beplaadi vääriliseks. juhendamisel Eesti spordiseltsi Nüüd seavad Gaudeo tantsi- Kalev korraldatud võimlemisfes- jad sihid suve poole, et end val- tivalil „Kauni rühiga ellu“. Festi- mis seada mitmeks järgnevaks val toimus juba 25. aastat ning esinemiseks. Plaanis on muu sel korral oli kohal 860 osalejat hulgas kaasa lüüa võimlemis- 62 rühmast. Võimlemisfestivali peol Tallinnas, Hageri kihel- peeti Kalevi spordihallis. konnapäevadel ning ka Rapla- Kohilast võttis võistlusest osa maa laulu- ja tantsupeol. 16 tüdrukut kavaga „Mina“. Eva Lillemaa Esinemine läks väga hästi – lapsevanem kohtunikelt koguti 88 punkti, Nr 7 Mai 2018 kohila valla ajaleht 7

Kohilas toimunud EV100 jüriöö Tutvu artistidega, kes astuvad üles jooksul osalesid Eesti presidendid 19. aprillil saadi taas kokku kolm tundi enne südaööd, et seekordsel Kaparockil! maha pidada üks lustlik jooksuvõistlus. Juba vähem kui kahe kuu pärast toimub ne Metsakutsu koos Wild Disease’ga Pelgu- Eesti võimsaimaks gingersongwriter’iks. Kol- Tänavu oli kokku tulnud sadakond jooksuhuvilist ja ei puu- Tohisoo mõisapargis järjekordne muusi- linna räpi suunanäitaja G.C.P. Kings. lektiivi trummide taga on aga legendaarne dunud ka väärikad külalised. kafestival Kaparock. Seekordne festival 2004. aastal kohtus Metsakutsu Genkaga ja samas tundmatu fantoomtrummar, kes Uhkelt turvameeste saatel läbisid raja presidendid Päts, Meri, pakub kuulamist nii nooremale kui ka (Toe-Tag, A-Rühm) ning koos lindistati al- on mänginud kõigiga ja kõikjal ning keda Rüütel, Ilves ja Kaljulaid. vanemale muusikasõbrale, nii pop- kui bumi „Legendaarne” peale lugu „Värsiarhi- on nähtud kodumaistel lavadel, lavade taga, Teatejooksu võistlusreeglid nägid ette, et meeskonna viis liiget rokkmuusika austajale. Loe lähemalt, kes tektuur”. lavade ees ja lavade all. Ometigi ei tea kee- läbivad ca 800 meetrise ringi aga keelatud ei olnud ka ühel astuvad üles tänavusel festivalil. Praeguseks on plaadifirma „Universalgi teda tema päris nimega. Peale kollektiivi võistlejal kogu rada viiekordselt läbida. Music Baltics” all tegutsev Metsakutsu väl- enda. Ta on Sven Seinepere. Täname kõiki heatujulisi võistlejaid, esikolmik: ja andnud mitu edukat albumit ja singlit, Omapäraste ning koomiliste muusikavi- 1. koht – Kohila Karskusliit millest viimane, pealkirjaga „Koplifornia”, deotega silmapaistev kollektiiv kasutab laval 2. koht – PUCCI GANG valiti 2018. a „Eesti laulu“ konkursil üheks erinevaid vokaalefekte ning žongleerib erine- 3. koht - Adila - poolfinalistiks. vate instrumentide vahel. Suured tänud Kaur Heinarule võitluse läbiviimise eest! LAIME PILNIGA (LT) Tänud ka Sedrik OÜ-le, kes kostitas võistlejaid võrratult Lätist pärit ansambel Laime Pilniga ke- maitsva karaski ja frikadellisupiga ja laualt ei puudunud ka tee hastab rock’n’roll’i unistust, kombineerituna ning puuviljad. Selle eest oleme tänulikud Salutaguse pärmite- energeetilise vokaali, groovy rütmika ning hasele. mõnusa kitarri sound’iga. Bänd on laetud Kohila tervisenõukogu RIHO SIBUL & ULTIMA THULE tõelise kirega, mille väljenduseks on artisti Väino Maasalu Ultima Thule on Eesti rokkansambel, mis võimsad ja elamusterohked kontserdid! alustas tegutsemist 1987. aastal. Bändi liider Laime Pilniga töötab hetkel enda uue on Riho Sibul, peale tema on ansamblis laul- EP-ga „Synergy and Waterlilies”, mis näeb nud ka Tõnis Mägi ja Silvi Vrait. ilmavalgust käesoleval aastal. Bänd on seni 1980. ja 1990. aastatel oli Ultima Thule avaldanud kaks albumit: „Dual” (2011) ja EELK Hageri Lambertuse üks Eesti olulisemaid ja mõjukamaid rok- „EP” (2015) ning on esinenud suurimatel koguduse teated kbände ning on suuresti selle positsiooni festivalidel Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, INDREK VENTMANN säilitanud praeguseni. Bulgaarias, samuti tuuritanud Baltimaades, Festivalil Kaparock annab mõnusa akusti- Pühapäev, 20. mai. Nelipüha, Leeripüha Ultima Thule tuntusele pandi alus laulva Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Hollandis. lise kontserdi laulja Indrek Ventmann. Ka- 10.30 Kuulutusetund kirikus revolutsiooni aegadel, kui esitati patriootilisi Ansambli tegevus sai alguse aastal 2006, vas on esitada nii eesti- kui ka ingliskeelseid 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse ja iroonilisi laule, mis eestlase hingelaadiga mis neli entusiastlikku muusikut said kok- hetke populaarsemaid lugusid artistile oma- segakoor hästi sobivad. ku, et alustada muusikalisi seiklusi ja ekspe- ses võtmes. Samas ei puudu ka omalooming Pühapäev, 27. mai rimenteerimist. ning mõistagi kõigile mällu sööbinud „His- 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Laulab kammer- MICK PEDAJA paania tüdruk”. koor Lambertus Indrek Ventmann sai eestlaste jaoks tun- Mick Pedaja on Eesti muusik ja laulja, kes Pühapäev, 3. juuni tuks just nimelt lauluga „Hispaania tüdruk”, on praeguseks välja andnud kolm edukat 10.45 Piiblitund kogudusemajas mis osales 2016. aasta „Eesti laulu“ kon- albumit – EP „Ärgake”, „Hingake/Breathe” 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Mängib kogudu- kursil ning kummitas eestlaste meeltes veel ning „Laniakea”. se pasunakoor 2016. aasta Eesti muusikaauhindade jagami- terve järgneva suve. Samuti on Indrek kaasa sel pälvis Mick aasta indie-/alternatiivalbumi teinud populaarsetes muusikalides „Evita”, Pühapäev, 10. juuni auhinna ning on saanud head tagasisidet nii „Grease” ja „Mamma Mia!”. 12.00 Jumalateenistus, armulaud kriitikutelt, melomaanidelt kui ka rahvalt. LIGHTS OUT 2017. aasta kevadel nägi ilmavalgust tema Lights Out on Kohila koolituskeskuse juu- Jumalateenistused Hageri kirikus igal pühapäeval kell 12 MILJARDID uue sooloprojekti SUMRA debüütalbum res tegutsev noortebänd. Bändis tegutseb Täpsem info koguduse kodulehel Miljardid on Eesti tippmuusikutest koos- „Laniakea”, mis tuli välja käsitööna ja limi- kuus noort andekat muusikut, kellele meel- http://www.eelk.ee/hageri/ nev bänd, mis sai alguse Marten Kuninga teeritud koguses. Micku eesmärk on edasta- dib koos katsetada erinevaid muusikastiile. teise sooloalbumi „Praktiline Mees” salves- da maailmale ja inimestele muusika kaudu Bändi repertuaari kuulub lugusid nii bluu- tusel. Miljardite muusikastiili võib iseloo- rahu. Tema inspiratsiooniks on inimesed, si-, indie- kui poproki maailmast. mustada kui tugevat eneseirooniat (eso) loodus, elu ning helid tema ümber. Bänd on esinenud ja tuntust kogunud nii rokk. Bändi koosseisu kuuluvad Marten Ku- THE BOONDOCKS Kohilas kui ka selle lähiümbruses mitmel Õnnitleme eakaid ningas, Kristjan Kallas, Peedu Kass ja Raul Eesti stiilseimaks indie-bändiks nimetatud suuremal üritustel, nagu näiteks Augus- Ojamaa. maikuu The Boondocksi helikeel on sügav ja jõuli- tirock, Harjumaa Parim Koolialguspidu, Ansambel andis 2017. aastal välja oma ne, mida rikastavad rivieralikud kerged ja Bändide Õudne Möll, samuti erinevatel debüütalbumi „Kunagi läänes”, mida bändi sünnipäevalapsi! värsked meloodiad. Nende indie-printside kooliüritustel. solist Marten Kuningas on kirjeldanud kui varamusse kuulub kaks täispikka albumit, Bändi kuuluvad: Marite Suurmäe – vokaal, LEIDA LEHTLA 93 GRIGORI KARAGODIN 79 esimese maailma üksildustunnet, sõltuvus- kõrged kohad muusikaedetabelites ja melo- Hardi Liiv – soolokitarr, Sten Nurm – ki- HELJU IRITA ANDERSON 93 MARI-ANN NAU 79 suhteid, otsinguid ning ajastule omaseid maanide jäägitu poolehoid. tarr, Kevin Kristofer Laanmets – basskitarr, KLARA KULLARAND 92 MAIE REA 79 maneere. Teisalt on seda kriitikat tasakaalus- The Boondocks on oma lühikese tege- Markus Jürgenson – klahvpillid ja Rasmus ASTRID ÜPRUS 91 ILMAR-VALDEKO HALLIK 79 tamas üleskutse universaalsele armastusele vusaja jooksul kogunud mitmeid kaalukaid Tasa – trummid. IGOR ŠAUDER 91 ASTRID LUIDE 79 ning jutlustus hinge ajatust olemusest. Bänd tunnustusi – näiteks pälvis bänd 2016. aastal ARTUR VEEMAA 89 ALEVTINA TALVIKU 79 säilitab oma esoteeriliste kalduvuste suhtes BLUE HEARTS Raadio 2 uue tulija tiitli, aasta hiljem aga va- MAIMU KOOK 87 siiski teatava distantsi, lubamata kordagi Blue Hearts on Kohilast pärit poprokki/ URVE NAHKUR 78 liti ta Music Weeki publiku lemmi- VÄINO KASEMETS 85 muutuda liialt läilaks. rokki viljelev kollektiiv, mis koosneb neljast SIRJE TUULING 78 kuks artistiks. Miljardite debüütalbum on olnud ülimalt andekast noorest. ELLEN LADOGA 85 ILME LUKK 78 edukas – 2018. aasta Eesti muusikaauhinda- THE QUEEN OF SPADES Bänd on olnud koos pool aastat ja selle aja- JUHAN SAALER 85 HENN SARAND 77 de jagamisel võitis see kolmes kategoorias: The Queen Of Spades on noor ja viha- ga on antud juba hulga esinemisi. EVALD MÄEMURU 84 RAIMO KOJO 77 aasta debüütalbum, aasta rokkalbum ja aasta ne psühhedeelse bluusi-roki trio, mis loodi Igapäevaseid proove teeb bänd kodustuu- VIIVE KIRS 83 MATI VING 77 album. 2015. aasta alguses. dios. Kui Blue Hearts lavale astub ja mängi- MAIMU MENDEL 82 VIIVI TABRI 77 Saades inspiratsiooni 60ndate ja 70ndate ma hakkab, siis rokivad nad kuulajatel juuk- GURAMI IVANIŠVILI 82 MALLE MÄGI 77 rokigruppidest ja triodest ning lisades sinna sed peast ja sokid jalast. ILVI SAARMA 81 ANNE ALAVINA 77 modernse sõnumi, on bändi energeetilised Bändi kuuluvad: Marten Põldmets (laulja HELGI URV 80 AARNE REISNER 77 kontserdid just see, millega tähelepanu saa- ja taustakitarr), Alex Kurjama (soolokitarr MILVI SOIDLA 80 ANDRES KALLEJÄRV 76 vutatakse. ja tausta laulja), Kevin Kristofer Laanmets LIIVI VASSILJEVA 80 MARIA ARONIA 76 Bändi esimene suurem ülesastumine oli (basskitarr ja taustalaulja) ja Helena Kurja- KALJU NIINEMETS 80 LEMBIT VIILOP 76 2015. aasta Augustibluusil. Hilisemalt on ma (trummid). AGAFIA GONJAK 80 ENE PIIRSALU 75 antud välja debüüt-EP „We Are Doomed”, VÄINO LOIT 79 EVI SAAR 75 kus liiguti eemale tavapärasest trio-kooslu- Festivali piletid on müügil Piletile- MAIE TAMJÄRV 79 VALERII KVITKO 75 sest, kaasates endaga ka väga andekaid kü- vis (sh Circle K Urge teenindusjaamas) JÜRI KANGUR 79 ARVO ENDEN 75 lalismuusikuid. hinnaga 15 eurot. Täpse ülevaate esine- Praegu viimistlevad nad oma esimest albu- jatest leiab festivali kodulehelt www.ka- mit, mille valmimist on oodata juba käesole- parock.ee ning festivali Facebooki lehelt val aastal. www.facebook.com/kaparock. Õnnitleme noorimaid Kohtumiseni 2. juunil Kaparockil! METSAKUTSU RAINER ILD vallakodanikke! Metsakutsu on Tallinna räppar, kes alustas Karismaatiline duo saavutas suurema tun- räpiga 1997. aastal, olles vaid 10-aastane. tuse aastal 2017, mil võideti üleriigiline Martin-Erich Torjus KENNERTH LAANEMÄE ROSANNA KAUN Pelgulinna kooli 3. klassi poissi sidus kuni konkurss Noortebänd 2017. Bändi laulja festivali korraldaja ITI-NORA SAARPERE UKU ARING 2000. aastani hiphopiga rohkem grafiti- on andekas laulukirjutaja Rainer Ild, kelle LAURA EINMANN ALEX ROMEL VELBAUM kunst, paar aastat hiljem aga asutas 13-aasta- on muusikaspetsialist Siim Kera tituleerinud 8 reklaam Nr 7 Mai 2018

kuulutused

Seoses piksekaitse töömahu suurenemisega otsime ajutiselt ABITÖÖLISI. Info: [email protected], tel:+37256229291 Katuste kõrgsurvepesu ja värvimine (plekk, kivi, eterniit). Fassaadi surve- pesu ja värvimine. Tänava- ja unikivide puhastus. Tel 5624 1509, Andres. Puhastame küttesüsteemid ja muudame kodu ohutuks! Lisaks küttesüstee- mide hooldamisele teostame ka nende ülevaatust. Korstnapuhastaja OÜ, +372 5664 6756. Vaata lisa www.korstapuhastaja. Müüa toored küttepuud - lepp 39 €/rm, sanglepp 42 €/rm. Kogus alates 7 rm, transport hinna sees. Tel 5551 8498. Liiv, killustik, sõelutud põllumuld, haljastusmuld, kasvuhoonemuld, kruus, freesasfalt kohaleveoga. Hea läbivus ja manööverdusvõime. Tel 507 9362. Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936. Ostan sõidukorras auto võib olla ka vene auto. Võib olla ka ilma ülevaatu- seta. Vormistamine ark lepinguga kohapeal. Tel 5819 0200, [email protected]. Ostan teie sõiduki! Võib olla uus, remonti vajav või seisev auto! Ei pea olema ülevaatust ega kindlustust! Tel 5457 5055, [email protected]. Kuulutus ei vanane ! Puurkaevude rajamine ja puhastamine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute ja süvaveepumpade paigaldus. Maaküttesüsteemide rajamine. Tel 5021279, 5269604, puurkaevumeistrid.ee. Timberstock OÜ ostab rohke lehtpuuga metsakinnistuid ja raieõigust. Küsi pakkumist [email protected]. Tel 507 1150. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]. Teenus: ohtlike puude langetamine. 5663 2968; 5340 2068 Maja ehitamine koos kõigi lahendustega, projekteerimine, kasutusluba.­ Tel 5352 9476, e-post: [email protected]. Hooldan vanurit Kohilas. Info tel 5666 2304.

Südamlik kaastunne Liinale Kevadtuulega läksid sa teele – Kas kuuled, kuis nutab su kodu Meie hulgast on lahkunud su puudust leinates sääl ja Einole ema ja abikaasa Mälestame kauaaegset mälestus sinust jääb meile töökaaslast SELMA KLEIN Mälestame meie ringikaaslast Sügav kaastunne Helmutile, NIKOLAY VERGASOV lastele ja lastelastele kalli SILVI memme LEHTE RAND TAMME ÜLO JURI SMOLKIN EEVAT JÜRI KATTAI kaotuse puhul. TOOMPERE Siiras kaastunne lähedastele. Eeva Hirsi SILVI TAMM Hageri rahvamaja kaotuse puhul. Perekonnad Soomaa, Kohila majandi EEVA HIRS naistetuba Puum, Ringmäe, Riim, tehnikud ja mehhaanikud ÜLO TOOMPERE Perekond Põldsaar Kamsol, Soikmets ja Samuel