DOCSLIB.ORG

Grus Grus) Rändemustrid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Grus Grus) Rändemustrid EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helian Maivel EESTIS PESITSEVATE SOOKURGEDE (GRUS GRUS) RÄNDEMUSTRID MIGRATION PATTERNS OF COMMON CRANES (GRUS GRUS) BREEDING IN ESTONIA Magistritöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekava Juhendaja: juhtivteadur Aivar Leito, PhD Tartu 2017 LÜHIKOKKUVÕTE Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Helian Maivel Õppekava: vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia Pealkiri: Eestis pesitsevate sookurgede (Grus grus) rändemustrid Lehekülgi: 40 Jooniseid: 4 Tabeleid: 4 Lisasid: - Osakond: Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Uurimisvaldkond: Loomaökoloogia (B280) Juhendaja: Aivar Leito, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2017 Sookurg (Grus grus) on laialdaselt levinud linnuliik Euraasia parasvöötmes. Tegemist on rändlinnuga ning tema geograafiline paiknemine levilas sõltub aastaajast. Eestis on sookurg üldlevinud, kuid väikesearvuline ning looduskaitsealune haudelind. 8% sookure Euroopa asurkonnast pesitseb Eestis ning 10% peatub siin rände ajal. Sookurge peetakse ka märgalade sümboliks ning indikaatorliigiks. Rände uurimiseks on sookurgi Eestis alates 1990. aastast värvirõngastatud. Lisaks hakati 1999. aastast sookurgi märgistama raadiosaatjatega ning 2001. aastast ka satelliitsaatjatega. Tänu sellele on võimalik sookurgi identifitseerida ning teha kindlaks nende päritolu. Sookurgede vaatlusi pärast märgistamist nimetatakse taasleidudeks. 2 Antud töö eesmärk oli Eestis märgistatud sookurgede taasleidude põhjal välja selgitada sookurgede rändemustrid. Selleks analüüsiti aastatel 2005-2015 märgistatud sookurgede taasleide ning tehti kindaks, millised rändeteid, rändepeatuspaiku ja talvitumisalasid Eestis pesitsevad sookured kasutavad. Selgus, et Eestis pesitsevad sookured kasutavad kolme peamist rändeteed Euroopas. Nendest kõige populaarsem on Lääne-Euroopa rändetee ning seda kasutavad sookured talvituvad peamiselt Hispaanias. Teiseks on Kesk-Euroopa rändetee, mille põhilised talvitumisalad jäävad Põhja-Aafrikasse. Kõige pikem ja ebapopulaarsem on Ida-Euroopa rändetee, mis kulgeb Eestist Etioopiasse. Distantsiliselt ning maastikuliselt on need rändeteed erinevad, kuid sookurgede üldine rändestrateegia on kõigil kolmel rändeteel samalaadne. Märksõnad: rändeteed, rändepeatuspaigad, talvitumisalad 3 ABSTRACT Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Helian Maivel Specialty: Applied biology of aquatic and terrestrial ecosystems Title: Migration patterns of Common Cranes (Grus grus) breeding in Estonia Pages: 40 Figures: 4 Tables: 4 Appendixes: - Department: Department of Landscape Management and Nature Conservation Field of research: Animal ecology (B280) Supervisors: Aivar Leito, PhD Place and date: Tartu 2017 The Common Crane (Grus grus) has a large distribution area in Eurasia. It is a migratory bird species and its location depends on the season. In Estonia the Common Crane is quite frequent but has a low numbered population and is under protection. 8% of Common Cranes’ European population breeds in Estonia and another 10% stops here during migration. The Common Crane is considered a flagship and indicator species of wetlands. In order to study migration the Common Cranes have been colour-banded in Estonia since 1990. In addition to colour-banding – in 1999 the first Common Crane was marked with radio transmitter and in 2001 with satellite-transmitter. Thanks to marking it is possible to identify cranes and determine their origin. The observations of cranes after marking are called resightings. The aim of this thesis was to determine migration patterns of the Common Crane based on the resightings of Common Cranes marked in Estonia. Resightings of marked cranes between 2005 and 2015 were analyzed and the migration routes, staging and wintering areas were determined. 4 As a result three main migration routes were identified. The most frequent of them was the Western European flyway used by cranes wintering primarily in Spain. The second in popularity was the Central European flyway with wintering sites in North-Africa. The longest and the rarest route was the Eastern European flyway that extends from Estonia to Ethiopia. All these 3 routes differ in distances and landscapes but the Common Cranes’ migration strategy is generally the same. Keywords: migration routes, staging areas, wintering areas 5 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE ……………………………………………………………………… 2 ABSTRACT ……………………………………………………………………………….. 4 SISUKORD ………………………………………………………………………………... 6 SISSEJUHATUS …………………………………………………………………………... 7 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE ………………………………………………………… 9 1.1. Lindude rände uurimine .......................................................................................... 9 1.2. Sesoonsed ränded: sügis- ja kevadränne ............................................................... 11 1.3. Rändeteed .............................................................................................................. 12 1.4. Rändepeatuspaigad ............................................................................................... 15 1.5. Talvitumisalad ...................................................................................................... 16 2. MATERJAL JA METOODIKA …………………………………………………….. 18 2.1. Sookurgede märgistamine Eestis .......................................................................... 18 2.2. Märgistatud sookurgede taasleiud ........................................................................ 21 2.3. Andmeanalüüs ...................................................................................................... 22 3. TULEMUSED JA ARUTELU ……………………………………………………… 23 3.1. Märgistatud sookurgede taasleidude statistika ..................................................... 23 3.2. Sookurgede rändemustrid Lääne-Euroopa rändeteel ............................................ 25 3.3. Sookurgede rändemustrid Kesk-Euroopa rändeteel.............................................. 27 3.4. Sookurgede rändemustrid Ida-Euroopa rändeteel ................................................. 28 3.5. Sookurgede rändemustrite võrdlus erinevatel rändeteedel ................................... 29 3.6. Arutelu .................................................................................................................. 30 KOKKUVÕTE …………………………………………………………………………… 32 KASUTATUD KIRJANDUS ……………………………………………………………. 34 SUMMARY ........................................................................................................................ 38 6 SISSEJUHATUS Sookurg (Grus grus) on suur ja võimas lind, keda peetakse märgalade indikaatorliigiks ning sümboliks. Ta on laialdaselt levinud liik Euraasia parasvöötmes, ulatudes Skandinaaviast Türgini ja Kesk-Siberisse (Riikliku keskkonnaseire... 2015). Maailmas on sookurgi ligikaudu 500 tuhat ning üldine arvukus on tõusutrendis. Euroopa asurkonna suuruseks loetakse 225-370 tuhat lindu (BirdLife International 2016). Nendest 8% pesitseb Eestis ja 10% peatub siin rände ajal. Seetõttu on sookure kaitse Eestis üleeuroopalise tähtsusega. Sookurg kuulub ka Euroopa Liidu linnudirektiivi (79/409/EEC) I lisasse, mis tähendab et ta on rangelt kaitstav liik ning liikmesriigid peavad tagama liigi püsimajäämise. Eestis võeti sookurg looduskaitse alla 1958. aastal ning alates 2004. aastast kuulub ta kaitstavate liikide III kategooriasse (Leito jt 2005). Sookurg on rändlind ning tema geograafiline paiknemine levilas sõltub aastaaegadest. Kevadel ja suvel viibib ta põhjapool ning sügisel lendab lõunasse, et talv soodsamates tingimustes üle elada. Niisamuti sõltub aastaaegadest sookure poolt kasutatav biotoop. Pesitsusajal (aprill-juuni) eelistavad sookured madal- ja siirdesoid ning õõtsikuga ranniku- ja sisemaa järvi. Sügisepoole kohtab sookurgi rohkem põldudel ja niitudel, kus nad toituvad ning rändeks rasvavarusid koguvad (Leito jt 2005). Sookure rände uurimist alustati Eestis juba 1866. aastal. See põhines visuaalsetel vaatlustel ning hõlmas peamiselt liigi kevadist saabumist ja sügisest lahkumist. Suur muutus rände uurimisel sai alguse 1990. aastal, kui võeti kasutusele värvilised plastikrõngad. Tänu neile on võimalik linde identifitseerida. Lisaks hakati 1999. aastal paigaldama sookurgedele raadiosaatjaid ning 2001. aastal satelliitsaatjaid, mis on andnud olulist infot lindude rändeteede ja talvitumisalade kohta (Leito jt 2005). Antud töö eesmärk on Eestis märgistatud sookurgede taasleidude põhjal välja selgitada sookurgede rändemustrid. Selleks uuriti, milliseid rändeteid ja kui suures mahus sookured kasutavad, millised on sookurgede peatuspaigad rändel ning kus talvitavad Eestis pesitsevad sookured. Töö hüpoteesi järgi kasutavad Eesti eri piirkondades pesitsevad sookured erinevaid rändeteid, kuid rände üldine strateegia ja maastikuseos ei sõltu rändeteest. 7 Tänuavaldused Töö autor tänab oma juhendajat Aivar Leitot, kes oli suureks abiks töö valmimisel ning Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi sookure uurimisrühma, kelle poolt on koostatud töös kasutatud andmebaasid, mis on finantseeritud Eesti Teadusfondi (ETF) sihtfinantseeritud teadusteema IUT21-1 raames. 8 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1. Lindude rände uurimine Lindude rände uurimise peamiseks vahendiks on nende märgistamine (Spina 1999). 20. sajandi esimesel poolel olid Euroopas kasutusel vaid metallrõngad. Paraku ei olnud need kaugelt loetavad ja taasleide tuli vähe. Seetõttu võeti kasutusele värvilised plastikrõngad. Sõltuvalt linnuliigist pandi need kas linnu jala või kaela ümber
Load more

Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr PÕ-10
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÕ-10 Rasina, JAH1000079 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Põlva Jahiselts 1.2. Registrikood 80081633 1.3. Aadress Mammaste, Põlva vald, 63211, Põlvamaa 1.4. Esindaja nimi Aare Veetsmann 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 799 5391 Faksi number 799 5391 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364 ,5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aare Veetsmann Ametinimetus Põlva Jahiseltsi juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti nimetus/ valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Savimäe väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega püsielupaik, kus nimetus/ inimeste viibimine on keelatud 15.
    [Show full text]
  • BREEDING and MIGRATION ECOLOGY of COMMON CRANE ( Professor Veiko Uri 21
    IVAR OJASTE IVAR VIIS VIIMAST KAITSMIST KAIE METSAOTS HOLISTIC DEVELOPMENT OF THE OIL SHALE REGION AS AN INDUSTRIAL HERITAGE, RECREATIONAL, SPORTS AND TOURISM DISTRICT PÕLEVKIVIREGIOONI TERVIKLIK ARENDAMINE TÖÖSTUSPÄRANDI-, PUHKE-, SPORDI- JA TURISMIPIIRKONNANA Professor Kalev Sepp 27. juuni 2019 GUNNAR MOROZOV BREEDING AND MIGRATION ECOLOGY CARBON AND NITROGEN FLUXES IN BIRCH AND GREY ALDER STANDS GROWING ON DIFFERENT SITES OF COMMON CRANE (GRUS GRUS) SÜSINIKU- JA LÄMMASTIKUVOOD ERINEVATE KASVUKOHTADE KAASIKUTES JA HALL-LEPIKUTES CRANE ( OF COMMON ECOLOGY BREEDING AND MIGRATION Professor Veiko Uri 21. august 2019 RISTO RAIMETS SOOKURE (GRUS GRUS) EFFECTS OF SYNTHETIC AND BIOLOGICAL PESTICIDE EXPOSURE ON HONEY PESITSUS- JA RÄNDEÖKOLOOGIA BEES AND BUMBLE BEES SÜNTEETILISTE JA BIOLOOGILISTE PESTITSIIDIDE MÕJUD MEEMESILASTELE JA KIMALASTELE Professor Marika Mänd, Reet Karise 26. september 2019 PEETER PADRIK IVAR OJASTE FACTORS INFLUENCING THE QUALITY OF SEMEN FROM ESTONIAN HOLSTEIN AI BULLS, AND RELATIONSHIPS BETWEEN SEMEN QUALITY PARAMETERS AND IN VIVO FERTILITY EESTI HOLSTEINI TÕUGU SUGUPULLIDE SPERMA KVALITEET, SEDA MÕJUTAVAD TEGURID NING SEOS IN VIVO VILJAKUSEGA A Thesis Professor Ülle Jaakmaa, Professor Olev Saveli for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Applied 01. november 2019 GRUS Biology TARMO NIINE IMPACT OF GASTROINTESTINAL PROTOZOAN INFECTIONS ON THE ACUTE Väitekiri PHASE RESPONSE IN NEONATAL RUMINANTS ) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks rakendusbioloogia erialal SEEDEKULGLAT TÕVESTAVATE ALGLOOMADE MÕJU MÄLETSEJALISTE
    [Show full text]
  • Ahja Valla Arengukava 2011 – 2015
    VASTU VÕETUD Ahja Vallavolikogu 27.04.2011 määrusega nr 7 AHJA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2015 Ahja 2011 S I S U K O R D 1. SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................................3 2. AHJA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................4 2.1. VALLA ASUKOHT JA KUJUNEMINE ......................................................................................................................4 2.2. RAHVASTIK ......................................................................................................................................................5 2.3. LOODUSKESKKOND ..........................................................................................................................................6 2.4. SOTSIAALNE ELUKESKKOND .............................................................................................................................7 2.4.1. Õppe- ja kasvatusasutused ..................................................................................................................7 2.4.2. Kultuuritraditsioonid ja nende säilitamine ............................................................................................9 2.4.3. Sportimisvõimalused ...........................................................................................................................13 2.4.4. Sotsiaalhoolekanne ja elanike tööhõive .............................................................................................14
    [Show full text]
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Mooste Vallavalitsus
    Mooste Vallavalitsus Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014. a määrusega nr 15 MOOSTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2014-2021 Mooste 2014 MOOSTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2014-2021 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................... 4 2.1. ASEND JA PAIKNEMINE ............................................................................................................ 4 2.2. LOODUSKESKKOND JA -VARAD ................................................................................................... 5 2.3. RAHVASTIK ........................................................................................................................... 9 2.4. HARIDUS ............................................................................................................................ 11 2.5. KULTUUR ........................................................................................................................... 14 2.6. KOLMAS SEKTOR .................................................................................................................. 15 2.7. SPORT ............................................................................................................................... 18 2.8. SOTSIAALHOOLEKANNE .......................................................................................................... 18 2. 9. MAJANDUS
    [Show full text]
  • Põlva Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tallinn 2016-2017 Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Nimetus: Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert Reg nr 11453673 Tuukri tn 54, Tallinn 10120 Tel +372 5059914, +372 6732244 E-post [email protected] Töö tellija: Põlva Vallavalitsus Reg nr 75038581 Kesk tn 15, Põlva linn, Põlva maakond 63308 Tel +372 799 9470 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töös osalesid: Mihkel Vaarik, Andrus Veskioja, Milena Tae, Janek Kivi, Kadri Tõnsau (kuni 06.2015), Anni Naaris (kuni 06.2015) Töö versioon: heakskiitmiseks esitamiseks 2 www.adepte.ee Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 3 Aruande kokkuvõte ja järeldused ............................................................................................................ 6 1 Üldosa .............................................................................................................................................. 7 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus............................................................................. 7 1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 8 1.3 KSH korraldus ja avalikustamine
    [Show full text]
  • Põlva Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise (KSH) Aruanne
    Töö number 2013-0204 Tellija Põlva Maavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim AS Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Märts MTR registreeringu 2016 number: EEP000894 Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Versioon: 3 (heakskiitmisele) Kuupäev: 5/04/2016 Koostatud: Eike Riis, Raimo Pajula, Kristiina Ehapalu, Kersti Ritsberg, Triin Kaal Töö nr: 2013-0204 Esikaane foto: Põlvamaa turismiportaal http://visitpolva.ee/parismaaline-elulaad SKEPAST&PUHKIM AS Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 6 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 13 2. MAAKONNAPLANEERINGU SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS . 14 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 17 3.1. Paiknemine, administratiivne jaotus ja asustus ...................................................... 17 3.2. Looduskeskkond ................................................................................................ 18 3.2.1. Reljeef ja geoloogia ............................................................................................ 18 3.2.2.
    [Show full text]
  • Põlvas Avati Pidulikult Keskväljak
    PÕLVA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE INFOLEHT PMS 285 PMS 877 PMS 355 CMYK 90 / 48 / 0 / 0 CMYK 0 / 0 / 0 / 0 CMYK 94 / 0 / 100 / 0 RGB 0 / 115 / 207 RGB 255 / 255 / 255 RGB 0 / 155 / 58 Nr 8 (6) • 27. juuni 2018 Põlvas avati pidulikult keskväljak Põlvas avati laupäeval, 23. juunil linna keskväljak koos pargi, kõnniteede, lipuväljaku, purskkaevu ning mitmete atraktsiooni- dega – seni oli Põlva üks väheseid ilma keskväljakuta väikelin- nu. Väljak avati maakondliku Võidupüha tähistamise ja piduliku kontserdiga. Võidupüha tähistamine vid, kuid osapoolte hea tahe ja algas mälestusjumalateenis- oskus kokkulepe saavutada on tusega Põlva Maarja kirikus tänaseks jõudnud suurepärase ja selle järgnes pärgade panek tulemuseni. Loodetavasti saab Põlva vabadussambale. Pidu- sellest paigast ka Põlvale oluli- likult mindi üheskoos uuele ne arengumootor.” väljakule, kus lõõtsapealinna- Avamistseremooniale järg- le kohaselt tervitasid rahvast nes tore etteaste maakonna lõõtspillihelid. Tutvuda sai rahvatantsijatelt, kellelt võtsid Kaitseliidu Põlva maleva, Põl- esinemisjärje üle Uku Suviste ja va politsei jaoskonna ja Pääs- Riivo Jõgi kvintett. Pärast kont- teameti tehnika väljapanekuga, serti toimus Kaitseliidu poolt Naiskodukaitse pakkus soovi- toodud võidutule pidulik vastu- jaile sõdurisuppi. võtmine ja jagamine Põlvamaa Keskväljaku avamisel võt- valdadele, küladele ja kõigile sid sõna riigihalduse minister teistele soovijatele. Esines Põl- Janek Mäggi, EV100 juhtrüh- va linna puhkpilliorkester. ma liige Toomas Kiho, Eesti Pimedal ajal valgustab väl- Arhitektide Liidu programmi jakut ligi 60 valgustit, 96 meet- “Hea avalik ruum” projekti- rit LED ribasid ja 28 veejoast juht Kalle Vellevoog, väljaku koosnev valgustatud purskkaev. arhitektid Egon Metusala, He- Väljak on haljastatud kokku len Rebane ja Kaie Kuldkepp 1600 istikuga, mille seas on nii ning Põlva vallavanem Georg lilli, kõrrelisi kui puid-põõsaid.
    [Show full text]