KEIBU MAAÜKSUSE 56201:001:0034 arendusala linnustiku ja loomastiku ülevaade

Lõpparuanne

PROJEKTI TAUST

Arendusala on Keibu-Ristna hoiualal Harjumaal vallas Keibu külas metskonna mt 3 (56201:001:0034) maaüksusel selle edelanurgast ranna äärt mööda Keibu küla poole. Keibu lautri plaanil on ca 1 ha mõõdistatud alast sadama ala (ca 0,4 ha), mille merepoolsele osale soovitakse rajada väikesadam maksimaalselt 8 paadile või jahile. Sadamateenust nimetatud rajatises pakkuma ei hakata ja pilsivett vastu ei võeta, tegemist ei ole avalikus kasutuses oleva sadamaga.

ÜLDINE ÜLEVAADE

Geoloogiline ja mullastikuline taust

Keibu asub Lääne-Eesti madalikul. Pinnamood on enamjaolt tasane. Suur osa rannikumere põhjast ja rannast on liivane. Rannikuala on liigestatud endis- ja nüüdisaegsete rannavallide ja -luidetega, mis moodustavad ühe Eesti suurema luiteala. Nõva ümbruses on radiaalseljakud, mis on moodustunud liustiku sulamisel vooluvete tegevuse tulemusel. Mere järkjärgulist taandumist tõendavad astangud mitmel pool vanemate pinnavormide nõlvadel, veelgi sagedamini aga rannavallid, luiteahelikud ja muud rannikuvormid. Hästi on välja kujunenud mõnevõrra madalamal paiknevad Litoriinamere (umbes 7600-4200 a. tagasi) rannikumoodustised, näiteks Kuijõe lähedalt algab ligi 10 kilomeetri pikkune endine maasäär, mis ääristab Läänemaa Suursood lõunast. Mereliivatasandikud laiuvad Nõva ja Riguldi ümbruses. Luiteid leidub endiste rannajoonte piirkonnas Nõva rannikul. Liivaalade leetmuldadel kasvab tavaliselt mets. Liivarand on suure puhkemajandusliku tähtsusega. Puhtas rannas liiv «laulab» – tekitab häält, kui liivaterad kindla nurga all üksteise vastu hõõrduvad. Esineb ka kiviseid rannikulõike, nt Liivase ja Toomaninal, kus rändrahnude seas leidub haruldasi gneissbretšarahne – omapärase välimusega tardkivimeid, mis on ilmselt jäätumise käigus siia toodud Neugrundi meteoriidikraatri ümbrusest. Rändkivikuhjatisi esineb ka madalas rannikumeres. Toomaninal paljanduvad veepiiril jõhvi lademe paeplaadid rohkete kivististega. Muldade lähtekivimiks on mitmesuguse päritoluga liivad. Endisaegsetel rannaluidetel on kujunenud leedemullad, mis on tundlikud tallamise suhtes. Nõva vallas on enamlevinud muldadeks gleimullad. Gleimullad on siin liigniisked ja majanduslikuks kasutamiseks vajaksid kuivendamist. Palju esineb soomuldi. Ümbruskonna põllumuldade boniteet on enamjaolt madal. Muldade kivisus on rohke kuni väga rohke.

Veestik

Nõva vald piirneb põhjaosas Soome lahega. Rannikumeri on enamasti jahedaveeline. Paiguti, eriti maaninade ümbruses sügavneb meri üle inimese pea mõnesaja, paiguti ainult mõnekümne meetri järel. Keibu lahe ranna lähedal luidete vahel asub Lepaaugu järv, kust voolab läbi Lepajõgi. Lepaaugu järve pindala on ligikaudu 0,2 km2, keskmine sügavus 0,7 meetrit. Järve kaldad ja põhi on liivased, vaid idakallas on kohati soostunud. Järve keskosas on madalik. Lepaauk on tuntud harrastuskalurite seas.

1 Ala unikaalsus, kaitserežiim ja kaitstavad alad naabruses

Maastikuline eripära. Keibu maaüksus jääb Keibu-Ristna hoiualale, Nõva maastikukaitseala vahetusse naabrusse. 2005. aastal loodud Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II lisas nimetatud liigi – soohiilaka (Liparis loeselii) ning III kaitsekategooria liikide – vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa (Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaikade kaitse. Nõva maastikukaitseala piir lõikub Keibu lahe rannaga maaüksusest umbes 1 km kaugusel (vt. „Nova maastikukaitseala kaart“). Kaitseala moodustati 1997. aastal endise taimestikukaitseala baasil (loodud 1985. a). Kaitseala on loodud Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks. Nõva valla piiresse jääb ligi pool kaitseala territooriumist. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad seal II kategooriasse kuuluvad lääne-mõõkrohi, rand-ogaputk, mitmed orhideeliigid, loomadest II kategooria liigid apteegikaan, nõmmekiur, kassikakk, sookurg, metsis. Looduslik, kaunis ja peaaegu asustuseta rand on Loode-Eesti üks suuremaid väärtusi. Ainuüksi Keibu lahes ja Peraküla kohal Liivase piirkonnas leidub kümmekond kilomeetrit puhast liivaranda. Veepiiri lähedal kulgeb kilomeetrite kaupa merekaeraga kamarduv 2–3 m kõrgune rannaluide. Tüüpilisi Loode-Eestile omaseid avaliivikulappe leidub rannikul Keibu mägedest Lepajõe mägedeni. Keibu lahe ääres ja Liivase ranna mereparda jalamil saab vaadelda, kuidas liivik järk- järgult kamardub ning metsastub. Tuuled, lainetus ja rüsijää on tekitanud omapärase reljeefi. Merest 50–800 m kaugusel asub kohati 10 m kõrguseni ulatuv nn. suur rannavall ehk mereparras. Seda võib näha suuremas osas Keibu– Roosta vahemikus. Paiguti on valli hari ja merepoolne nõlv künklik. Kõige esinduslikum osa rannavallist asub teedeta alal Keibu kanali (Marga kraavi) ja Lepajõe vahel. Selle kirdeotsa nimetatakse Keibu mägedeks ehk Liivahangedeks, edelapoolset osa aga Lepajõe mägedeks. Kuivad männikud ääristavad rannikut 1–2 km laiuse vööndina. Parkmännikutes leidub rohkem kui 150 aasta vanuseid puid, alusrindes esinevad samblikud, pohl, mustikas ja kanarbik. Piirkonnas leidub kuni 19 järve (osad neist võivad olla liiga väikesed, et kuuluda järve kategooriasse). Kolm suuremat asuvad Nõvalt kümmekond kilomeetrit kagus Nõva–Variku tee ääres. Neist tuntuim on ligi paarisaja hektarine ja suplemiseks sobiva liivarannaga Veskijärv, liivakallast on ka pisut väiksemal Tänavjärvel. Kalapüügiks ja matkamiseks sobivaid paiku leidub liivakallastega Lepaaugu ning Sooküla Allikajärve ääres. Suplemiseks sobib veel Toatse järv. Suurema osa Keibu lahest hõlmab 2005. aastal loodud Nõva-Osmussaare hoiuala, mis on peamine rändetee arktilistele veelindudele ja kurvitsalistele, kes pesitsevad Põhja-Venemaal Valgest merest kuni Taimõri poolsaareni. Lääne poole jääva Põõsaspea neeme lähedusest siirduvad kirde ja põhja poole miljonid veelinnud. Talviti koguneb jäävabadele avamerealadele arvukalt (kümneid tuhandeid isendeid) talvituvaid veelinde, sealhulgas globaalselt ohustatud liik kirjuhahk. Avamere liikide vastu on Eestis suuremat tähelepanu hakatud pöörama alles 2000-ndatel aastatel, peamiselt seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga ja sellest tulenevalt uute kohustuste tekkimisega ka avamere alade elustiku kaitsel. Täiendav vajadus merealade elustiku uurimiseks on põhjustatud tuuleenergeetikast ja avamere tuuleparkide kavandamisest Eestis. Ala mereelustiku üheks suuremaks potentsiaalseks mõjuteguriks on kahtlemata ka Läänemere riikides püsivalt esinev oht – õlireostus.

Kalastik

Rannikumeri on suhteliselt kalarikas. Kalanduslikult on tähtsad lest, räim ja kilu, esineb ka siiga, angerjat, ahvenat, vimba, särge, säinast, tuulehaugi jt liike. Põhilised kalad Lepaaugus on ahven, linask, koger.Naabruses asuvate järvede kalastik on pisut erinev. Veskijärves esineb ahven, latikas, särg, roosärg, haug; Hindaste järves ahven, särg, haug, koger ja linask, Väikeste rabajärvede

2 kalastik on hapnikuvaeguse ja talvise ummuksilejäämise tõttu liigivaene. Nõva jõgi on oluline forellide kudemisala, kevadise suurveega tulevad sinna teib, vimb, säinas, haug. Sügisel tõusevad Nõva ja Veskijõkke jõesilm ning luts.

Loomastik

Loomastik on Nõva – Keibu ümbruses liigirohke. Puutumatud metsa- ja sooalad sobivad nii põtradele, karudele, ilvestele, huntidele, metssigadele kui ka valgejänestele. Avamaastikega on seotud halljänesed, metskitsed, mutid, siilid. Kiskjalistest on esindatud veel rebane, kährikkoer, kärp, nirk, mink, tuhkur, metsnugis, mäger, saarmas. Pisiimetajatest on ohtralt mügrit, uruhiiri, kaelushiirt, juttselg-hiirt, karihiiri. Nahkhiirtest leidub nt suurkõrva, põhja- ja veelendlast. Piirkonnas on esindatud kõik 5 Eesti roomajaliiki, eriti iseloomulikud on rästik, nastik ja vaskuss. Kahepaiksetest leidub Nõva ümbruses harilikku ja juttselg-kärnkonna ehk kõret, rabakonna, rohukonna, tiigikonna, tähnikvesilikku. Merepõhjas esinevad tüüpilised Läänemere liivaste ja kõvade põhjade liigid, näiteks sessiilne söödav rannakarp (Mytilus trossulus), kes elab kuni 40 m sügavuseni. Alla 15 m sügavustel moodustab monodominantseid kogumikke. On teada, et 1 m2 rannakarpidega kaetud põhja puhastab 50–280 m3 vett ööpäevas (Martin 2008). Teiseks tavaliseks karbiks on söödav südakarp (Cerastoderma glaucum), kes eelistab liivast põhja ja elab valdavalt madalas (alla 10 m) rannavees. Üsna harva leidub teda kuni 25 m sügavusel (Martin 2008). Tavaline tõruvähk (Balanus improvisus) talub vee tugevat magestumist ja ka kõrget soolsust (0-40psu), reostust ja eutrofeerumist ning elab valdavalt rannalähedastes vetes sessiilse eluvormina. Tõruvähi biomass piirkonnas on suhteliselt kõrge (keskmine 5,6 g/m2). See liik on rohkem kohastunud elama mitteavatud piirkondades ja seega sügavamatel sügavustel (Martin 2008).

Taimkate üldiselt, seened

Nõva piirkonna metsad on eripära tõttu liigitatud Vihterpalu–Nõva metsade valdkonda. Metsade iseärasuse tingib nende paiknemine kehvadel läbiuhutud mereliivadel, millele omakorda lisandub ulatuslik soostumine. Lisaks on metsad tuntud tuleohtlikkuse poolest, kuuludes Nõva–Vihterpalu tuleohtlikku metsapiirkonda. Nõva valla männikud on mustika- ja pohlarohked, rabades kasvavad jõhvikad ja rabamurakad. Vanadel rannavallidel kasvavad jässakad rannamännid ja õõnsad kuivanud männid ehk hongad. Nõva ümbruses on uuritud seente produktiivsust (1980. aastatel) ja saadud kõrged näitajad (569 kg/ha). Saagikamad seened on tuhmuv pilvik, liivtatik, soopilvik, kitsemampel, männiriisikas. Niisketel sügistel kasvab siinsetes nõmme- ja palumetsades rohkesti riisikaid, pilvikuid ja puravikulisi. Keibu ümbruse madalamates randades ja maaninade läheduses (Toomanina, Ristinina) leidub kohati massiliselt põisadrut (Fucus vesiculosus). Elupaikade klassifikatsiooni järgi esineb Keibu ümbruses mõõdukalt avatud ning varjatud kõvasid põhjasid Fucus vesiculosus kooslustega, vastavalt 6-7 m sügavusel ning madalamal – 0-6(7) m. Mõlemal puhul on kõrge biomass ja liikide arv. Esineb ka mõõdukalt avatud ning varjatud kõvasid põhjasid karpide kooslustega, mis asuvad reeglina taimestikupiirist sügavamal (Paal 1997, 2007).

Ohud üldiselt

Läänemaalt on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tunnistanud sobivaks kaitsevägede laskepolügooniks Liivanina Peraküla kandis ja Ristinina Keibu külast 1-1,5 km kaugusel ning Nõvalt mõni kilomeeter idas Harjumaal. Samasse piirkonda on ka merevägi kavandanud oma

3 harjutusala. Kõige sobivama laskesektori asupaigana on hinnatud Ristinina, kuid kilomeetri raadiusse jääb elamuid. Ristna sadam on laskekohast 800 m.

Viimane suurem reostus Vihterpalu ja Keibu piirkonnas oli 2006. a. jaanuaris, kui rannikule kandus umbes 40 tonni kütust.

LINNUSTIK

Talvitujad

Talviti on avamereala enamasti jäävaba, mistõttu see on üks peamisi veelindude talvituskohti. Arvukam talvituja on aul. Esialgsete hinnangute kohaselt talvitab Türisalu pangast Osmussaareni kuni 50 000 auli. Teadaolevalt on see suurim liigi talvine koondumispaik Läänemere põhjaosas (Durinck et al. 1994, cf. Kuresoo & Luigujõe 2008). Teiste seas talvitub Nõva-Osmussaare hoiualal ülemaailmselt ohustatud kirjuhahk.

1 100

21 345

6 700 16 875

474 3 636 3 600

5

25 270 1 829 5 272 16 10

1 460 3 460 100

58

Auli rändekogumid 26 06.11.1999

32 10 000 - 25 300 (3) 5 000 - 10 000 (2) 1 000 - 5 000 (7) 100 - 500 (2) 1 - 100 (6)

Joonis 1. Auli Clangula hyemalis sügisesed koondumispaigad lennuloenduse (6.11.1999) alusel. (Kuresoo & Luigujõe 2008)

4 402

40 3 430 1 658 2

211

1 660 180 2 550 651 976

360 70 1 260

454

Sõtka rändekogumid 522 06.11.1999

1 000 - 3 430 (5) 181 500 - 1 000 (3) 100 - 500 (8) 94 50 - 100 (2) 34 448 1 - 50 (5)

Joonis 2. Sõtka Bucephala clangula sügisesed koondumispaigad lennuloenduse (6.11.1999) alusel (Kuresoo & Luigujõe 2008)

Sõtka talvituskogumid 25.01.2007

500 - 1 300 (1) 100 - 500 (1) 50 - 100 (5) 10 - 50 (6) 1 - 10 (5)

Joonis 3. Sõtka Bucephala clangula talvituskogumid Loode-Eestis 2007.a. lennuloenduse põhjal (Kuresoo & Luigujõe 2008)

5 Jääkoskla talvituskogumid 25.01.2007

300 - 550 (1) 100 - 300 (2) 10 - 50 (1) 1 - 10 (8)

Joonis 4. Jääkoskla talvituskogumid Loode-Eestis 2007.a. lennuloenduse põhjal (Kuresoo & Luigujõe 2008)

Läbirändajad

Suurema osa Keibu lahest hõlmab Nõva-Osmussaare hoiuala, mis on peamine rändetee arktilistele veelindudele ja kurvitsalistele, kes pesitsevad Põhja-Venemaal Valgest merest kuni Taimõri poolsaareni. Lääne poole jääv Põõsaspea neem on nn „pudelikael“, kus veelindude ränne läbib väga kitsast rändekoridori. Seda rändeteed kasutavad miljonid veelinnud, kellest arvukamad on aul, must- ja tõmmuvaeras, valgepõsk-lagle, mustlagle ning kaurid. Soome ornitoloogide (Margus Ellermaa, Timo Pettay) uuringu kohaselt rändab vähemalt 20% arktilistest veelindudest oma talvituspaikadesse Loode-Euroopas Põõsaspea neeme ning Osmussaare vahelt. Siit rändab läbi 40- 50% valgepõsk-laglede, 50-95% mustvaeraste, 30-65% punakurk-kauride, 13-32% merivartide ning 15-20% mustlaglede Loode-Euroopa populatsioonist.

6 Avamerelend - 02.04.2008 mustvaeras (Melanitta nigra)

100 - 250 (10) 50 - 100 (7) 10 - 50 (21) 5 - 10 (21) 1 - 5 (23)

Joonis 5. Mustvaera Melanitta nigra kevadrändekogumid Loode-Eestis (Kuresoo & Luigujõe 2008)

Avamerelend 2.04.2008 Aul (Clangula hyemalis)

500 - 550 (2) 100 - 500 (15) 50 - 100 (21) 10 - 50 (128) 1 - 10 (181)

Joonis 6. Auli Clangula hyemalis kevadrändekogumid Loode-Eestis (Kuresoo & Luigujõe 2008)

Peamised pesitsejad piirkonnas

I kategooria kaitsealustest liikidest pesitsevad või on on pesitsenud piirkonnas must-toonekurg ja kaljukotkas, mererannikul on sage toitekülaline merikotkas, harva võib kohata kala- või madukotkast. II kategooria liikidest on ümbruskonnast teada mõned soo-loorkulli, mitmed metsise, sookure ja rukkiräägu pesapaigad. Eesti Punase Raamatu liikidest esineb karvasjalg-kakk, nõmmelõoke, hallõgija, imetajatest

7 hallhüljes ja saarmas (4. kategooria ehk tähelepanu vajavad liigid). Maailma Looduskaitse Liidu Punases Raamatus on ohulähedaste liikidena nimetatud jõesilm, koger, kobras ja orav. Ohuteguritest on levinuimad metsamajanduslik tegevus, avamaade võsastumine ja loomade häirimine.

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) Linavästrik (Motacilla alba) Ristpart (Tadorna tadorna) Hänilane (Motacilla flava) Rääkspart (Anas strepera) Käblik (Troglodytes troglodytes) Hallhani (Anser anser) Punarind (Erithacus rubecula) Sinikael-part (Anas platyrhynchos) Ööbik (Luscinia luscinia) Punapea-vart (Aythya ferina) Lepalind (Phoenicurus phoenicurus) Tuttvart (Aythya fuligula) Kadakatäks (Saxicola rubetra) Hahk (Somateria mollissima) Musträstas (Turdus merula) Jääkoskel (Mergus merganser) Laulurästas (Turdus philomelos) Teder (Tetrao terix) Vainurästas (Turdus iliacus) Tuttpütt (Podiceps cristatus) Käosulane (Hippolais icterina) Hiireviu (Buteo buteo) Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) Rukkirääk (Crex crex) Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) Merisk (Haematopus ostralegus) Väike põõsalind (Sylvia curruca) Tikutaja (Gallinago gallinago) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metskurvits (Scolopax rusticola) Väike-lehelind (Phylloscopus collybita) Punajalg-tilder (Tringa totanus) Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) Metstilder (Tringa ochropus) Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) Naerukajakas (Larus ridibundus) Põhjatihane (Parus montanus) Kalakajakas (Larus canus) Tutt-tihane (Parus cristatus) Hõbekajakas (Larus argentatus) Sinitihane (Parus caeruleus) Randtiir (Sterna paradisea) Rasvatihane (Parus major) Kaelustuvi (Columba palumbus) Puukoristaja (Sitta europea) Kägu (Cuculus canorus) Porr (Certhia familiaris) Händkakk (Strix uralensis) Peoleo (Oriolus oriolus) Kodukakk (Strix aluco) Pasknäär (Garrulus glandarius) Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) Metsvint (Fringilla coelebs) Väänkael (Jynx torquilla) Rohevint (Carduelis chloris) Musträhn (Dryocopus martius) Ohakalind (Carduelis carduelis) Nõmmelõoke (Lullula arborea) Karmiinleevike (Carpodacus erythrinus) Metskiur (Anthus trivialis) Talvike (Emberiza citrinella)

Peale pesitsemise koguneb piirkonda mitmeid liike ka sulgimisperioodiks.

8 Haha sulgimiskogumid 12.08.2008

1 000 - 1 550 (1) 300 - 1 000 (5) 100 - 300 (8) 10 - 100 (36) 1 - 10 (37)

Joonis 7. Haha Somateria mollissima sulgimiskogumid lennuloenduste (16.07.2007; 12.08.2008) põhjal (Kuresoo & Luigujõe 2008)

Rändeprotsess kui unikaalne nähtus

Projektiala tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige tema geograafilisest paiknemisest. See jääb vahetult Ida-Atlandi lindude rändetee keskele. Ala olulisust veelindude rändel on tõestatud süstemaatiliste visuaalsete ja radarvaatlustega juba alates 1950-ndatest aastate lõpust. E. Kumari poolt organiseeritud rahvusvaheline lindude sügisrände vaatlus 1958.a. näitas, et Põõsaspea on arktiliste veelindude sügisrände jälgimiseks kogu Ida-Atlandi rändetee ulatuses parim koht (seda väideti 41 vaatluspunkti alusel, mis olid mehitatud alates Valgest merest kuni Taani väinadeni). Valdav osa lindudest koondub rändel kitsasse koridori Osmussaare ja Põõsaspea vahele. Ellermaa ja Pettay arvutuste alusel läbib seda 5-6 km kitsust sügisrändel vähemalt 1/5 kõikidest rändelistest arktilistest veelindudest. Andres Kuresoo ja Leho Luigujõe andmetel (Kuresoo & Luigujõe 2008) vaadeldi Põõsaspeal 2004.a. Juulist detsembrini kokku 1,7 miljonit rändavat lindu, sealhulgas 1,6 miljonit veelindu. Kevadrändel läbib Põõsaspead samuti hinnanguliselt üle1 miljoni veelinnu, mille tõestuseks on 1993.a. 5-23. mail läbi viidud vaatlus, mil registreeriti ligikaudu 0,8 miljoni veelinnu läbiränne (Kontkanen 1995).

Kaitsekategooriatega liigid

NATURA 2000 alad. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse Nõva-Osmussaare linnualal, on nõmmekiur (Anthus campestris), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).

9 VÄLIVAATLUSED

Välivaatlustel viibiti kokku 6 korral, alates 2008. aasta sügisest kuni 2009. aasta hiliskevadeni. Alljärgnevalt on toodud välivaatluste vaatlustulemused vaatluspäevade kaupa.

2008 SÜGIS (vaatlused Keibu-Ristna poolsaarel ja Keibu lahe kaldal, samuti Toomanina ümbruses)

30. oktoober välivaatlus Keibu – Nõva ümbruses:

Sõtkas Bucephala clangula 25 is Merivart Aythya marila 10 is Tuttvart Aythya fuligula 15 is Rasvatihane Parus major 8 is Rohevint Carduelis chloris 2 is Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 30 is Kaur Gavia sp. 1 is Hallrästas Turdus pilaris 2 is Mustvaeras (?) Melanitta nigra 5 is (?) Ristpart Tadorna tadorna 2 is Merisk Haematopus ostralegus 2 is Laulurästas Turdus philomelos 2 is Raudkull Accipiter nisus 1 is Puukoristaja Sitta europea 1 is Sinitihane Parus cxaeruleus 3 is

15. november välivaatlus Keibu – Nõva ümbruses:

Tõmmuvaeras Melanitta fusca 25 is Väikekoskel Mergus albellus 2 is Kaur Gavia sp. 2 is Sõtkas Bucephala clangula 60 is Mustlagle (?) Branta bernicla (?) 5 is Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 20 is Rasvatihane Parus major 4 is Aul Clangula hyemalis 50 is Jääkoskel Mergus merganser 5 is Sinikael-part Anas platyrhynchos 30 is Merivart Aythya marila 10 is Siisike Carduelis spinus 25 is

2009 KEVADTALV

Talvituvad merelinnud Põõsaspea ja Osmussasare vahelises väinas jäävad vaatlusalast kaugemale ja neid ei vaadeldud ega arvestatud. Kaugemad täppisvaatlused merel eeldavad tippvarustust (väga suure valgusjõuga ja suure suurendusega vaatlustoru). Suurel distantsil asuvad nt. kirjuhahad jäävad eraldusvõime piiridest välja ja oleksid määratavad ainult salga suuruse ja käitumise järgi, mistõttu on piirdutud ainult Keibu lahe ja poolsaare ümbrusega, mis on ka alaga ja rajatisest tulenevate ohtudega otsesemas seoses.

19. märtsil välivaatlus Keibu – Nõva ümbruses :

10 Rohevint Carduelis chloris 8 is Kühmnokk-luik Cygnus olor 3 is Rasvatihane Parus major 6 is Sõtkas Bucephala clangula 4 is Hallhani Anser anser (ülelend) 40 is Kiivitaja Vanellus vanellus 10 is Põhjavint Fringilla montifringilla 2 is Metsvint Fringilla coelebs 2 is

29. märtsil välivaatlus Keibu – Nõva ümbruses:

Rohevint Carduelis chloris 20 is Sõtkas Bucephala clangula 20 is Jääkoskel Mergus merganser 10 is Musträstas Turdus merula 2 is Kuldnokk Sturnus vulgaris 10 is Põldlõoke Alauda arvensis (ülelend) 15 is Metsvint Fringilla coelebs 8 is Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 20 is Soopart Anas acuta (..?) 10 is kaugemal

2009 KEVAD

22. aprillil välivaatlus Keibu ümbruses:

Kadakatäks Saxicola rubetra 1 paar Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 80 is Sookurg Grus grus 22 + 14 is Karvasjalg-viu Buteo lagopus 1 is Linavästrik Motacilla alba 2 + 1 paar Käbilind Loxia sp 1 is Merisk Haematopus ostralegus 9 is Urvalind Carduelis flammea 2 paari Rohevint Carduelis chloris 8 is Sõtkas Bucephala clangula 60 is Naerukajakas Larus ridibundus 15 is Merivart Aythya marila 10 is Tuttvart Aythya fuligula 10 is Metsvint Fringilla coelebs 8 is Siidisaba Bombycilla garrulus 2 is Siisike Carduelis spinus 2 is Kaur Gavia sp (?) 2 is (?)

08. juunil välivaatlus Keibu ümbruses:

Aed-lepalind Phoenicurus phoenicurus 2 paari Karmiinleevike Carpodacus erythrinus 3 paari

11 Talvike Emberiza citrinella 1 paar Ohakalind Carduelis carduelis 5 is + 1 paar (?) Rohevint Carduelis chloris 3 paari + 3 is Metsvint Fringilla coelebs 5 paari Kuldnokk Sturnus vulgaris 25 is Hallvares Corvus corone 3 is Harakas Pica pica 2 is Pasknäär Garrulus glandarius 2 is Peoleo Oriolus oriolus 1 paar (?) Rasvatihane Parus major 3 paari Põhjatihane Parus montanus 1 is Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca 2 paari Pöialpoiss Regulus regulus 1 paar Käosulane Hippolais icterina 1 paar Salu-lehelind Phylloscopus trochilus 3 paari Väike-lehelind Phylloscopus collybita 1 paar Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla 1 paar Väike-põõsalind Sylvia curruca 1 paar Musträstas Turdus merula 2 paari Laulurästas Turdus philomelos 3 paari Vainurästas Turdus iliacus 1 is Punarind Erithacus rubecula 2 paari Ööbik Luscinia luscinia 1 paar Kivitäks Oenanthe oenanthe 1 is + 1 paar Metskiur Anthus trivialis 4 paari Lambahänilane Motacilla flava 1 is Linavästrik Motacilla alba 3 is Räästapääsuke Delichon urbica 12 is Nõmmelõoke Lullula arborea 1 paar Suur-kirjurähn Dendrocopos major 1 is Väänkael Jynx torquilla 1 paar Kägu Cuculus canorus 2 is Kaelustuvi Columba palumbus 1 paar Aul Clangula hyemalis 32 is + 5 is + 20 is Hahk Somateria mollissima (isased) 8 is + 2 is Rääkspart Anas strepera 8 is Kühmnokk-luik Cygnus olor 1 paar Ristpart Tadorna tadorna 1 paar + 5 poega Sinikael-part Anas platyrhynchos 1 paar + 1 paar Sõtkas Bucephala clangula 25 is + 34 is + 6 is Tuttvart Aythya fuligula 1 paar (?) Tuttpütt Podiceps cristatus 1 paar Kormoran Phalacrocorax carbo 16 is + 3 is Hallhaigur Ardea cinerea 2 is + 4 is Randtiir Sterna paradisea 2 paari Hõbekajakas Larus argentatus 1 paar + 1 is Kalakajakas Larus canus 3 paari Naerukajakas Larus ridibundus 1 paar + 1 is

12 JÄRELDUSED

OHUD

Maastikulised ja geoloogilised väärtused Keibu ümbruse liivane ja paiguti kivine rand on kõrge visuaalse ja puhkeväärtusega. Lahtise liivariba ees kasvav metsariba ning liivariba taga kasvav mets on kõrge esteetilise väärtusega taimkatteüksused. Lisaks sellele on nii mets kui ka liivane ja kivine rand mitmetele linnuliikidele pesitsuskohaks. Tegelikkuses väikesadama ehitamisega maastikku märkimisväärselt ei muudeta. Arvestades asjaolu, et kõnealune arendusobjekt asub Keibu küla sadamale suhteliselt lähedal, siis ühest küljest ei ole muutused kohalikus režiimis suured, teisest küljest muutub justkui olemasoleva sadama laienduseks, kusjuures nende vahele jäävasse rannalõiku on järgnevalt märksa kergem uusi rajatisi planeerida, kuna selles lõigus võib eeldada inimtegevuse mõjude paratamatut summeerumist. Igal juhul võib rajatise ja Keibu küla sadama vahele kujuneda nn. surnud tsoon.

Reostus Käesoleva projekti välitööde käigus õliga määrdunud ja rannikule uhutud veelinde ei leitud. Kuivõrd pilsivee vastuvõttu ega tankimist toimuma ei hakka, on kohaliku potentsiaalse reostusallika risk minimaalne. Kuna Keibu ümbruse põhjad on valdavalt kõvad (nii mõõdukalt avatud kui ka varjatud), siis on oht taimkatte ohtraks vohamiseks potentsiaalse reostuse või eutrofeerumise korral väiksem kui pehmetel põhjadel.

Linnustik Alaliselt arendusala territooriumiga seotud haruldasi ega kaitstavaid liike ei leitud Seoses sadama ehitamisega suureneb inimtegevusega seotud häirefaktor märkimisväärselt. Veeliikluse intensiivistumise ning inimeste sagedasema rannikul viibimise korral suureneb oht häirida või märkimisväärselt halvendada rändepeatusel olevate lindude ning pesitsevate, sulgivate ja toituvate lindude üldist olukorda ja väljakujunenud elurütmi. Kaevamis- ja ehitustööde järgselt, kui uus rajatis on valmis ning inimtegevus välja kujuneb, adapteerub sellega ka linnustik ning lautri ümber tekib ohutsoon, kus linnud käivad küll toitumas, ent pesitsemine on selles tsoonis välistatud. Mida stabiilsem on lautriga seotud inimtegevus, seda kiiremini harjuvad sellega linnud. Põhiline laevatamine leiab aset kevad-, suve- ja varasel sügisperioodil. Kevadel leiab lindude massiline läbiränne ja kogunemine rannikumeres ja kaugemal aset aprillis-mais. Silmas tuleb pidada ka seda, et juunis, osaliselt juulis toimub mõningate liikide sulgimine piirkonnas, näiteks tagasirändel olevate noorte sõtkaste kogunemine Osmussaare ja mandri vahelises merealas. Ei ole välistatud sadama kasutamine terve jäävaba perioodi jooksul, mis kujutab endast kevad- ja sügisperioodil, mil linnuränne on maksimumis, jäävabadel talvedel ka talveperioodil, mil naabruses asuvates piirkondades peatuvad häirimistundlikud ja kaitstavad linnuliigid.

Taimestik Oht on kaitstavate püsitaimestikuga liiva- ja kivirandade kahjustamine ja liigne tallamine, samuti rohunditerikaste kuusikute kahjustamine ehitustööde ning hilisema rajatise ekspluateerimise käigus. II kategooria liik soohiilakas (Liparis loeselii) kasvab niisketes ja soostunud kasvukohtades ja on taimkatte hulgas küllalt märkamatu väikesekasvuline liik (kuna soohiilakas on üsna hiline liik, siis vaatluste läbiviimise ajal seda veel ei leitud). III kategooria liigid vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), suur käopõll (Listera ovata), hall käpp (Orchis militaris) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kui küllalt suure ohtrusega liigid sobivates kasvukohtades võivad saada rajatise ehitustööde käigus osaliselt

13 kahjustada, eriti suur käopõll ja vööthuul-sõrmkäpp, kui kohati väga sagedased liigid.

OHUD LEEVENDUSED, ABINÕUD Tehisobjekti rajamine looduslikule rannikule, Rajatise asukoht olemasoleva rannaküla vahetus visuaalne muutus naabruses, sama lahe piirides. Soovitav kasutada võimalikult looduslikke materjale ja traditsioonilist ehituslaadi. Metsakoosluste koosseisus kasvavate käpaliste Rajatise ehitamisel tuleb töid ruumiliselt väga kahjustamine rajatise ehitamise käigus ja hiljem täpselt piiritleda ja tuleb kategooriliselt vältida ekspluateerimise käigus liigset ja tarbetut tallamist ümbritseval metsaalal. Rajatise ekspluateerimise käigus kasutada ainult olemasolevat teed ja parklat, mitte sõita transpordivahenditega väljaspool teid. Lindude häirimine massilise rände perioodil Laevatamisel järgida hoiualal kehtestatud režiimi ning piirkonna navigatsioonieeskirju Pesitsevate lindude häirimine rannikul ja metsas Liikuda ja tegutseda põhiliselt kinnistu piires, eriti kevadisel ja varasuvisel pesitusajal (mai- juuni). Inimtegevusele on tundlikud ranniku- ja veelinnud. Puistulindude häirimisega taolistes rajatistes olulisi probleeme ei esine. Rajatiste ja trasside ehitustööde käigus esinevad Ajutise iseloomuga, kaevetööd soovitav läbi viia lokaalsed mõjud ja häiringud kas talveperioodil või suvel pärast pesitsusperioodi ja enne massilist sügisrännet, võimalikult lühikese aja jooksul. Punktreostus Väikese tõenäosusega, kuna puudub tankimine ja pilsivee vastuvõtt

SOOVITUSED

Kuna õlireostuste avastamisele, seirele ja järelvalvele pööratakse Eestis tänaseni ebapiisavat tähelepanu, tuleks läbi viia randa uhutud lindude seiret. Soovitav oleks sadama haldajal kord kuus viia läbi vaatluskäik poole kilomeetri ulatuses kummalgi pool sadamat ning õlireostuse kahtluse või õliga saastunud lindude leidmise korral teavitada keskkonnainspektsiooni, lindudega seotud probleemide korral võib teavitada ka Läänemaa linnuklubi. Soovitav oleks tähistada faarvaater, millest väljaspool on laevaliiklus Keibu lahe piirides ning ka kriitilistel aladel väljaspool lahte (väikelaiud, kared, kivikuhjatised, kuhu kogunevad või kus pesitsevad linnud), keelatud või piiratud lindude sealviibimise ajal (eriti auli kogunemisaegadel sügisel novembris ja kevadel aprillis-mais, samuti erinevate liikide talvitamise ajal novembrist aprillini). Erilist tähelepanu tuleks pöörata kirjuhaha Polysticta stelleri talvitamisaladele detsembrist veebruarini Osmussaare läheduses, s.t. vältida võimaluse korral navigeerimist Osmussaarest lõunas. Rajatise ehitamisega seotud kaevamistööd tuleks läbi viia kas talveperioodil sobiva veeseisu korral enne varakevadist linnurände algust või suve teisel poolel pärast pesitsusperioodi ja enne sügisrände algust. Sobiv aeg oleks juulist septembrini või veebruaris-märtsis. Igal juhul tuleks jälgida talvituvate lindude kogunemist Keibu lahes ja neid võimalikult vähe häirida. Kuna Keibu ümbruses toimub ka mitmete veelinnuliikide suvine sulgimiskogunemine, tuleks tähelepanu pöörata tööde 14 ruumilisele ja ajalisele piiritlemisele ka suveperioodil. Rohunditerikkad kuusikud esinevad rajatise territooriumil suhteliselt kitsa ribana ja seetõttu toimub nimetatud üksuse kahjustamine suhteliselt väheses ulatuses. Hilisema ekspluateerimise käigus tõenäoliselt transpordivahenditega soostunud kasvukohtadel väljaspool teid sõitma ei hakata ja seega on oht soohiilaka potentsiaalseid kasvukohti kahjustada väga väike. Teistest käpalistest on suur käopõll, hall käpp ja eriti tumepunane neiuvaip väga kiirelt avatud substraate asustavad liigid ja kasvavad meelsasti teede äärtes ja mõõduka inimtegevuse tingimustes, mistõttu hilisema ekspluateerimise käigus olulisi probleeme ei tohiks tekkida. Vältida tuleb igal juhul kõikide käpaliseliikide tallamist ja korjamist.

KASUTATUD MATERJALID

Nõva valla arengukava 2004–2006. Nõva Vallavolikogu 7. augusti 2003. a määrus nr 9 (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=673715)

Loode-Eesti lindude nimestik (http://www.envir.ee/lk/aewa/upload/birdlist.pdf)

Kuresoo, A. & L. Luigujõe 2008. Haapsalu-Noarootsi projektialal ja Neugrundi madalal talvituvate, sulgivate ning sügis- ja kevadrändel peatuvate veelindude arvukus ja levikumuster. Lõpparuanne. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 29 lk.

Kontkanen, H. 1995. Visual observations of the spring migration of arctic waterfowl along the western coast of in 1993. IWRB Seaduck Research Group Bulletin 5: 19-24.

Martin, G. (lepingu vastutav täitja) 2008. NÕVA-OSMUSSAARE HOIUALA MEREPÕHJA ELUPAIKADE INVENTUUR. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut, Tallinn, 99 lk.

Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon = Classification of Estonian vegetation site types. Tallinn: Keskkonnaministeerium

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk

Peeter Vissak [email protected] 57 407 313

15