DOCSLIB.ORG

Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Akadeemia tee 21, Tallinn 12 618 tel. 6 204 302 faks. 6 204 301 Internet: www.msi.ttu.ee e-mail: [email protected] Tellija: Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn Kaitsejõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ekspertgrupp: Keskkonnaekspert: Ph.D Liis Sipelgas (litsents no KMH0107) Ph.D Urmas Raudsepp Ph.D Gennadi Lessin Ivar Jüssi Kaimo Vahter Natalja Kolesova Akukon OY Eesti filiaal Direktor: Prof. Jüri Elken Projekti juht Ph.D Urmas Raudsepp Tallinn 2009 1 Sisukord Kokkuvõte 4 1 Esialgsete asukohtade ja võimalike täiendavate asukohtade analüüs 6 lähtuvalt 1.1. • ohuala suuruse piisavusest 15 1.2 • mere ja õhuliikluse sagedusest ja perspektiividest 19 1.3 • kaitseväe logistilis-majanduslikest võimalustest 25 1.4 • juurdepääsuteede olukorrast ja nendele kehtivatest 33 piirangutest 2. Esialgsete asukohtade ja võimalike täiendavate asukohtade analüüs 36 lähtuvalt looduslikest tingimustest : 2.1 • Hüdrograafilised tingimused 36 2.2 • Põhjasetted 36 2.3 • Põhjaelustik 48 2.4 • Linnustik 53 2.5 • Kalastik 60 2.6 • Veeimetajad 62 2.7 • Lähimad kaitsealad (k.a. Natura 2000 võrgustik) 67 3 Avaliku huvi kirjeldamine analüüsitavate asukohtade lõikes 83 3.1 • Avalikkuse huvi KSH programmi avalikustamise perioodil 84 3.2 • Avalikkuse huvi KSH aruande avalikustamise perioodil 85 4 Negatiivsete keskkonnamõjude analüüs 88 4.1 • Keemilise reostuse võimalikkus 88 4.2 • Müra prognoos 89 4.3 • Turvalisuse risk 90 4.4 • Veealune rõhumuutus ja selle ulatus 92 4.5 • Vibratsiooni analüüs 95 4.6 Negatiivsete keskkonnamõjude analüüs ja hindamine 96 4.6.1 • Hüdrograafilistele tingimustele 96 4.6.2 • Põhjasetetele 97 4.6.3 • Põhjaelustikule 98 4.6.4 • Linnustikule 99 4.6.5 • Kalastikule ja kalapüügile 100 4.6.6 • Veeimetajatele 101 4.6.7 • Lähimatele kaitsealadele (k.a. Natura 2000 võrgustik) 104 4.6.8 • Kavandatavale avamere tuulepargile Neugrundi madalal 107 4.6.9 • Sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale 108 4.6.10 • Maismaaloomadele 114 4.6.11 • Harjutusala maastikule ja kaitstavatele liikidele 115 4.6.12 • Muinsuskaitseobjektidele 117 5 Positiivsete keskkonnamõjude analüüs ja hindamine 118 6 Ettepanekud õppustega kaasneda võiva keskkonnamõju 119 leevendamiseks 2 6.1 • Ajalised ettepanekud 119 6.2 • Ruumilised ettepanekud 126 6.3 • Võimalikud ennetavad meetmed 133 6.4 • Ettepanekud mereõppuste korraldamise organisatoorse külje 134 ja teavitussüsteemi väljaarendamiseks Lisa 1 KSH avaliku arutelu protokoll - Kõrgessaare 135 Lisa 2 KSH avaliku arutelu protokoll – Nõva 137 Lisa 3 KSH avaliku arutelu protokoll – Karepa 139 Lisa 4 KSH avaliku arutelu protokoll - Tallinn 141 Lisad ÕSMAAP KSH programm Müra uuring Vibratsiooni uuring Linnukaitselised eksperttööd Laekunud kirjad ja vastused (ainult paberkandjal) „Ei Nõva Polügoonile“ internetis kogutud toetushääled (ainult paberkandjal) 3 Kokkuvõte Töös „Kaitsejõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegiline hindamine“ on analüüsitud kaheksa merele orienteeritud kaitsejõudude õhutõrjedivisjoni ja suurtükiväegrupi võimaliku harjutusala - Aseri, Juminda, Letipea, Rutja, Kõpu, Nõva Ristinina, Nõva Liivase ja Sõmeri - sobivust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus on selgunud, et Aseri ja Juminda harjutusalad ei ole kasutatavad. KSH koostamise protsessi on kaasatud lai avalikkus. Avalikud arutelud viidi läbi Kõpus, Karepal, Nõval ning Tallinnas. Kõige enam vastukaja tuli just Nõva ja Karepa piirkonna elanikelt. Samuti laekus hulgaliselt kirjalikke ettepanekuid ja kommentaare nii eraisikutelt kui ka riiklikelt ametitelt ning ministeeriumidelt. Kõik ettepanekud on KSH aruande koostamise juures arvesse võetud. Töös on antud ülevaade sotsiaal-majanduslikest: piirkonna inimesed ja ettevõtlus, mere- ja õhuliiklus, kaitseväe logistilis-majanduslikud võimalused, müra, vibratsioon ja looduslikest: hüdrograafia, põhjasetted, põhjaelustik, kalastik, veeimetajad ja linnustik, metsloomad, kaitsealad, kaitsealused objektid tingimustest lähtuvalt. KSH-s analüüsitud laskepositsioonide ja laagripaikade võimalikke asukohti on käsitletud kui indikatiivseid ehk „täpsustamist vajavaid“ ja pannakse konkreetselt paika vastava piirkonna Keskkonnaameti spetsilistiga ja vallavalitsustega kooskõlastatult. Analüüsi tulemused näitavad, et ideaalset harjutusala õhutõrjedivisjoni ja suurtükiväegrupi harjutuste läbiviimiseks Eesti rannikul ei ole. Piirkondlike keskkonnaametite (kuni 01.02.2009 keskkonnateenistused), mille valitsemisalas analüüsitud harjutusalad asuvad, arvates ei sobi Nõva Liivase (Läänemaa Keskkonnateenistus), Nõva Ristinina ja Juminda (Harjumaa Keskkonnateenistus), Kõpu (Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiumaa talitus ja Hiiumaa Keskkonnateenistus), Sõmeri (Pärnumaa Keskkonnateenistus) harjutuste läbiviimiseks aastaringselt. Samas tuleb märkida, et Leedus viiakse läbi merele suunatud laskeharjutusi rahvuspargi territooriumilt ja Soomes Natura 2000 alal. Kõigis piirkondades on laiapõhjaline avalik arvamus, kes leiab, et just nende piirkond ei sobi harjutuste läbiviimiseks. Lähtudes eelpooltoodust peaks Kaitseväe õhutõrjedivisjon ja suurtükiväegrupp jätkama harjutuste läbiviimist Soomes arvestamata, et harjutuste läbiviimise kulud Soomes on 28 miljonit krooni ja Eestis 2 miljonit krooni aastas (lisaks sõltuvus teise riigi otsustest). Vastavalt Kaitseväe plaanidele toimuvad harjutused kaks korda aastas 3-5 päeva korraga. See harjutusala kasutus on aluseks võetud KSH aruande koostamisel käsitledes sotsiaal- majanduslikke ja looduslikke tingimusi ja mõjusid. Analüüsitud harjutusaladel on liikumispiirangud ainult harjutuste läbiviimise ajal, e. kokku maksimaalselt 10 päeva aastas. Statsionaarseid ehitisi harjutusaladele plaanis rajada ei ole, välja arvatud harjutusalad, kus on vajalik harjutuste jälgimiseks ja ohutuse tagamiseks vaatetorni, mis on sarnane linnuvaatlustorniga, rajamine. 4 Läbiviidud analüüsi tulemused näitavad, et kõige sobivam õhutõrjedivisjoni ja suurtükiväe harjutusala on Rutja. Heade eeldustega on ka Letipea harjutusala. Rutja ja Letipea puhul on probleemiks laevaliiklus Kunda sadamas. Kuna Kunda sadam on majanduslikult oluline sadam, tuleks harjutuste läbiviimise iga-aastane ajakava kokku leppida Kunda sadama omanikuga, et harjutuste läbiviimisest tingitud majanduslik kadu Kunda sadama jaoks oleks minimaalne. Kõige problemaatilisemad on Nõva Ristinina ja Sõmeri alad. Mereväe harjutusalad sobivad vastavate harjutuste läbiviimiseks, vaid mereväe harjutusala 002 eeldab kooskõlastust Lennuametilt laskeharjutuste läbiviimiseks. Mereväe harjutusala 001 puhul tuleb välja selgitada, kas Neugrundi madalale rajatakse tuulepark või mitte. Tuulepargi rajamise korral peab mereväe harjutusala lõunapiiri nihutama põhjasuunas, et Neugrundi madal jääks harjutusalast välja. Kõigi õhutõrjedivisjoni ja suurtükiväegrupi harjutusalade korral on harjutuste läbiviimiseks ajalised piirangud. Üldiselt on kõige sobivam periood harjutuste läbiviimiseks detsember kuni märts. Kõige kriitilisemateks perioodideks on lindude kevad- (aprill-juuni) ja sügisrände (september-november) perioodid ning aktiivne puhkamise ja turismi periood (juuni-august), mis langeb kokku ka eluslooduse bioloogiliselt aktiivse perioodiga. Mereväe harjutusala 001 sobib enam kasutamiseks detsembrist veebruarini. Teiste kuude osas oleks vajalik täpsustada lindude rände ja hüljeste pesitsemise-toitumisega seotud võimalused/piirangud. Mereväe harjutusala 002 sobib kõige paremini kasutamiseks detsembrist juunini ja augustis. Teiste kuude osas oleks vajalik täpsustada lindude rändega seotud võimalused/piirangud. Mereväe harjutusaladel 003 ja 004 praktiliselt ajalisi piiranguid ei ole. Kõigi käsitletud harjutusalade korral on vajalik vastava piirkonna elanike võimalikult varane teavitamine kavandatavast tegevusest (harjutuste läbiviimise ajagraafik) ning harjutusalade vajalikkuse ja kavandatud tegevuste võimalikult detailne selgitamine. Samuti, sõltuvalt alast, on oluline eelnevad konsultatsioonid Lennuameti, Veeteede Ameti, Keskkonnaameti vastavate regioonide ja Muinsuskaitseametiga. Harjutuste toimumisest tuleb eelnevalt ja mitmekordselt teavitada nii omavalitsust, kus harjutusala asub, kui ka naabervaldade omavalitsusi. Harjutusalade esmakasutamise ajal on soovitatav läbi viia müra ja vibratsiooni seire. Kui harjutused toimuvad jää olemasolu perioodil, on väga oluline teostada hüljeste poegimispaikade seiret. Harjutusalade esmakasutamise ajal tuleb läbi viia lindude häirimise seire. 5 1 Esialgsete asukohtade ja võimalike täiendavate asukohtade analüüs Õhutõrje tänane alternatiiv - Soome Kaitsejõud on nii õhutõrje- kui ka suurtükilaskmisi pidanud läbi viima Soomes. Näiteks õhutõrjelaskmisi maasihtmärkidele on alates 1998 aastast saadud läbi viia mitmel Soome sisemaa-polügoonil. Esmakordne võimalus lahingumoonaga õhusihtmärke lasta avanes (suuresti tänu isiklikele headele suhetele ohvitseride vahel) 2005 aastal, mil Oulu läänis paikneval Vattaja (Lohtaja) harjutusalal oli õppelaagris 120 Eesti kaitseväelast. Sama palju sõdureid on käinud Soomes ka järgmistel aastatel. Vattaja laskeala on suunatud merele ja see võimaldab arvestada suurema ohualaga (isegi kuni 105 km - laskmisel raketiga BUK M1). Eelhoiatussüsteem on õppuste loomulik koostisosa. Täpsemalt on Vattaja harjutusala võimalustest võimalik lugeda näiteks Sõdurilehest (28.04.2005). Eesti õhutõrjujate treeningutest Vattajas saab pildi ka riiklikust uudisteportaalist, kus on nähtav videoklipp: http://www.etv24.ee/index.php?0560934
Load more

Recommended publications
  • Vihula Valla ÜP 2002
    VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Asend.........................................................................................................................6 1.2 Looduskeskkond.......................................................................................................6 1.2.1 Veestik..............................................................................................................8 1.3 Asustus ja rahvastik...............................................................................................11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ......................................................13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS........................................................................16 2.1 Tugevused ...............................................................................................................16 2.2 Nõrkused.................................................................................................................17 2.3 Võimalused .............................................................................................................18 2.4 Ohud........................................................................................................................19
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva Vastuvõtt Toimus Aseri Rahvamajas 24
    Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt toimus Aseri Rahvamajas 24. veebruaril toimus Viru-Nigula valla volikogu esi- mehe Riho Kutsari ja vallavanem Einar Vallbaumi vastuvõtt Aseri Rahvamajas. Vastuvõtjad tänavad kõi- ki külalisi, kes kutse vastu võtsid ja oma osalemisega suurepärase peomeeleolu tekitasid ning peo korralda- misega seotud inimesi hästi organiseeritud sündmuse eest. Ilusat ja tegusat Eesti täht- sa juubeliaasta jätku! FOTOD: MEELIS MEILBAUM Kunda lasteaed Kelluke korraldas aastapäevaparaadi 22. veebruaril kell 11 toimus esmakordselt Kunda lasteaia Kellu- ke ajaloos Eesti Vaba- riigi 100. aastapäevale pühendatud paraad. Lapsed rivistusid rühmade kaupa ja igal rühmal oli kaasas oma lipp. Paraadi aitasid korraldada Kaitseliidu Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskonna liik- med, kes selgitasid lastele eelnevalt, kuidas paraadi korraldada ning rääkisid oma tegevusest. Paraadi oli tervitamas Viru-Nigula val- lavolikogu esimees Riho Kutsar. FOTO: MEELI EELMAA 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 22 VIRU-NIGULAVIRU-NIGULAPERSOONILUGU VALLA VALLA TEATAJA TEATAJA JaanuarMärts 20182018 PERSOONILUGU Aseri KooliPERSOONILUGU Maksumuudatused aastal 2018 uhkusAseri Kooli on ajalootubaTASUB TEADA MaksumuudatusedTulumaksuvaba miini- guga sarnase maksuõigus- vabalt hüvitada aastal kulutused deklaratsioon. 2018 Samas tekib Aseri Kooli MaksumuudatusedmumViru-NigulaTulumaksuvaba tõuseb 500 euronimiini- gugaliku sarnasekeskkonna. valla maksuõigus- Näiteks vabalttöötaja hüvitadatervise aastal kulutusededenda-
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Environmental Conditions of Shelly Phosphorite Accumulation in the Rakvere Phosphorite Region, Northern Estonia
    Proc. Estonian Acacl. Sci. Geol., 1994, 43, 3, 109-121 ENVIRONMENTAL CONDITIONS OF SHELLY PHOSPHORITE ACCUMULATION IN THE RAKVERE PHOSPHORITE REGION, NORTHERN ESTONIA Heljo HEINSALUa, Viive VIIRAa, and Rein RAUDSEPb a Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut (Institute of Geology, Estonian Academy of Sciences), Estonia pst. 7, EE-0100 Tallinn, Eesti (Estonia) . b Eesti Geoloogiakeskus (Geological Survey of Estonia), Pikk 67, EE-0001 Tallinn, Eesti (Estonia) Presented by V. Puura Received January 21, 1994; accepted March 25, 1994 Abstract. The established conodont zones in the Cambrian-Ordovician boundary beds in northern Estonia serve as a basis for the interpretation of the succession of changes in the facies cohditions of sedimentation. The facies maps compiled by time interval!? correspond to the Westergaardodina, Cordylodus andresi, C. proavus, C. lindstromi, and C. rotundatus-C. angulatus conodont zones. Phosphorite accumulation was the most intensive during the C. proavus time. The rugged topography of the underlying Lower Cambrian Tiskre and Vaki formations on the territory of the Rakvere phosphorite region was of great significance in the phosphorite accumulation. At the initial stages of phosphorite accumulation three bottom swells (islands) existed there. The most intensive piling up of phosphorite was related to these swells. They coincide in direction with the present Aseri and Ahtme disturbance zones. · l(ey words: Cambrian-Ordovician boundary beds, shelly phosphorite, Estonia. The Rakvere phosphorite region (RPR) is situated in northeastern Estonia; it comprises the Toolse and Aseri deposits in its northern part · and the Rakvere deposit in its southern part. The latter is subdivided into large areas, the most important among them being the Assamalla, Raga­ vere, and Kabala areas (Fig.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa-Saaremaa Lääneranniku Mereala
    HIIUMAA-SAAREMAA LÄÄNERANNIKU MEREALA PLANEERINGU LÄHTEALUSED Koostajad: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut - Georg Martin, Robert Aps, Madli Kopti ja Jonne Kotta MTÜ Balti Keskkonnafoorum - Merle Kuris ja Laura Remmelgas Projekti kontaktid: Merle Kuris MTÜ Balti Keskkonnafoorum Liimi1, 10621 Tallinn Tel 6597 029 e-post: [email protected] www.bef.ee Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut Mäealuse 14, 12618 Tallinn Tel 671 8936 e-post: [email protected] www.sea.ee Tallinn, jaanuar 2012 Trükis on valminud Euroopa Liidu ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toel. Trükise sisu eest vastutavad autorid ja see ei esinda Euroopa Liidu seisukohti. www.baltseaplan.eu 2 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 4 1.1 SEADUSTIK ............................................................................................................................................... 5 1.2 PLANEERINGU EESMÄRGID JA ÜLESANDED .......................................................................................... 10 1.3 PLANEERINGU PROTSESS ............................................................................................................................ 12 1.4 DOKUMENDI STRUKTUUR ........................................................................................................................... 13 1.5 KASUTATAVAD MÕISTED ...................................................................................................................... 14 2.
    [Show full text]
  • Valikpakkumise Teade
    Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab kirjaliku enampakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid põllu- ja rohumaid. Kasutusse antakse järgmised maatükid: 1) Harju maakonnas Anija vallas Lükati külas 1,4 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 79 (katastritunnus 14002:002:0208, riigi kinnisvararegistri kood KV11479). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 2) Harju maakonnas Anija vallas Paasiku külas 0,8 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 24 (katastritunnus 14001:001:0860, riigi kinnisvararegistri kood KV4881). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 3) Harju maakonnas Anija vallas Parila külas 0,92 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 207 (katastritunnus 14002:001:0657, riigi kinnisvararegistri kood KV45243). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 4) Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas 2,46 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Aegviidu metskond 2 (katastritunnus 14001:003:0189, riigi kinnisvararegistri kood KV5239). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 5) Harju maakonnas Anija vallas Pikva külas 1,06 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 86 (katastritunnus 14002:001:0111, riigi kinnisvararegistri kood KV3687). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 6) Harju maakonnas ühise pakkumisena Anija vallas kokku 1,13 ha,sellest Vetla külas 0,93 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 416 (katastritunnus 14002:003:0405, riigi kinnisvararegistri kood KV51084) ja Anija vallas Voose külas 0,2 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 102 (katastritunnus 14002:003:0174, riigi kinnisvararegistrikood KV 11483).Maatükid asuvad Kõrvemaa MKA Kõrvemaa piiranguvööndis. Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 7) Harju maakonnas Kose vallas Kanavere külas 2,0 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Tihase (katastritunnus 33701:004:0749, riigi kinnisvararegistri kood KV28645).
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÄ-13 Kihnu, JAH1000271 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pärnumaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073875 1.3. Aadress Suur-Kuke 5, 80018 Pärnu 1.4. Esindaja nimi Uno Kask 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4430199 Faksi number 4430198 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jaan Liivson Ametinimetus Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kihnu merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2 ja lg 5, § 14 lg 1 p 10 ja § 53 lg 1 nimetus/ lähtuvad piirangud: a) Merikotka pesapuu ümber on 200 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. b) Merikotka piirangu püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15.02.
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control
    BoringsBlackwell Publishing Ltd in trepostome bryozoans from the Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control PATRICK N. WYSE JACKSON AND MARCUS M. KEY, JR. Wyse Jackson, P.N. & Key, M.M., Jr. 2007: Borings in trepostome bryozoans from the LETHAIA Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control. Lethaia, Vol. 40, pp. 237–252. The evolution of borings has shown that the morphology of borings is a function of both the borer and its substrate. This study investigated the effect of bryozoan internal skeletal morphology on the dimensions and distribution of borings. One hundred and forty-three trepostome colonies from the Middle and Upper Ordovician strata of northern Estonia were examined. Of these, 80% were matrix entombed, longitudinally sectioned ramose and hemispherical colonies, and 20% were matrix-free hemispherical colonies that allowed examination of the colony surfaces. Seventy-one percent of the ramose colonies were bored, whereas 88% of the hemispherical colonies were bored. On average, only 8% of colony surface areas were bored out. Borings were more ran- domly oriented in the hemispherical colonies. In contrast in the ramose colonies, the borings tended to more restricted to the thin-walled endozone and thus parallel to the branch axis. This is interpreted to be a function of the thick-walled exozones con- trolling to some extent where the borer could bore. Based on morphology, the borings in the hemispherical colonies are referred to Trypanites and those in the ramose colonies to Sanctum. Sanctum is revised to include two possible openings and to recognize that boring shapes were inherently constrained by the thick-walled exozones of the host bryozoan colonies.
    [Show full text]
  • Avasta Lääne-Harjumaa Rannikuala! Ranniku Matkarada Ranniku Matkarada Kulgeb Mööda Lääne-Harjumaa Rannikut, Olles Osa Portugalist Narvani Ulatuvast Kaugmatkateest E9
    Avasta Lääne-Harjumaa rannikuala! Ranniku matkarada Ranniku matkarada kulgeb mööda Lääne-Harjumaa rannikut, olles osa Portugalist Narvani ulatuvast kaugmatkateest E9. Keila-Joa Lohusalu Türisalu Lääne-Harju valla matkatee osa on jaotatud kuueks päevateekonnaks – Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Foto: Egle Kaur  ® ³ Paldiski-Kersalu, Kersalu-Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu – kuid loomulikult võib igaüks matkata just temale sobiva Lohusalu 1 pikkuse ja asukohaga lõigu. Otsige valge-sini-valget tähistust ja nautige matka.  Pakri tuletorn 1 2 Tuletornid Foto: Visit Estonia  Kas teadsid, et lisaks Baltikumi kõrgeimale, 52 m kõrgusele Pakri tuletornile, on Lääne-Harju vallas ka teine töötav tuletorn? Meremõisa 7 3 2 Adra Selle võib leida Madise kiriku kellatornist. 12 13 9 4 3 Joad Laulasmaa  4 Lääne-Harjumaa on rikas jugade poolest. Keila juga, Treppoja ja Türisalu joastikud on tuntud kaugemalgi, 2 3 Keila juga kuid veerohkel ajal saab jugade ilu imetleda ka Uuga, Pakri, Leetse ja Kersalu pangal. Foto: Kalev Laast ® Kase Antsu võrgukuur 5 5 1  Käesalu Rannad  Ametlikku supelranda Lääne-Harju vallas küll pole, aga päikese käes mõnulemiseks  4 5 Pakri pank 6 ja enese vettekastmiseks on siiski hämmastavalt suur valik kauneid liivarandu: Foto: Juris Smalinskis 6 Keibu, Alliklepa, Vintse, Kurkse, Ristna, Laoküla, Leetse, Kloogaranna, PALDISKI 7 Laulasmaa, Lohusalu ja Meremõisa. Kes merele eelistab järvesid, 8 Laulasmaa rand neid ootavad Tänavjärv ja Klooga järv. 14 10 16 Klooga- Foto: Ede Teinbas Keelva 8 NB! Ujumine nendes kohtades toimub omal vastutusel, palun jälgige 15 8  ranna 9 7 ohutusnõudeid! 9   Sadamad  Tuulna Tõmmiku Lääne-Harjumaa väikesadamad Ristna, Kurkse, Vintse ja Lohusalu pakuvad 11 Kersalu ühelt poolt vanade kalurikülade hõngu, teisalt lubavad piiluda kauneid Illurma luksuslikke jahte ja kaatreid.
    [Show full text]