DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÄ-13 Kihnu, JAH1000271 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pärnumaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073875 1.3. Aadress Suur-Kuke 5, 80018 Pärnu 1.4. Esindaja nimi Uno Kask 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4430199 Faksi number 4430198 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jaan Liivson Ametinimetus Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kihnu merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2 ja lg 5, § 14 lg 1 p 10 ja § 53 lg 1 nimetus/ lähtuvad piirangud: a) Merikotka pesapuu ümber on 200 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. b) Merikotka piirangu püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15.02. kuni 31.07. c) Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga kirjeldus sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. d) Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Kaitsealune linnuliik. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2005 (RT I 2004,38,258), muudetud 18.12.2008 (RT nimetus/ I 2009,3,15). § 50. Püsielupaikade kaitse. (5)Kalju- ja merikotka püsielupaigas on inimestel keelatud viibimine piirangu 15.veebruarist 31.juulini, väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15.märtsist 31.augustini. kirjeldus 4.3. Objekti Metsisemängud Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, muudetud nimetus/ 08.10.2007 nr 56. § 4. Kaitsekord (5)Metsise püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine, jahipidamine on piirangu lubatud 01.septembrist 31.jaanuarini. kirjeldus 1/2 4.4. Objekti Kihnu laidude looduskaitseala Keskkonnaministri 14.12.2010 a käskkirja nr 1828 § 5 lg 1 p 1, 2, lg 2 p 4, § 10 lg 1 nimetus/ p 3, 5lähtuvad piirangud: a) Kaitsealal on keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. b) piirangu Sihtkaitsevööndis on mootorsõidukitega sõitmine keelatud. c) Kaitsealal on keelatud jahipidamine, välja arvatud kirjeldus kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamine väikekiskjatele. d) Kihnu karede sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15.02 kuni 14.11. e) Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15.04 kuni15.07. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Kihnu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus Jahipiirkonna (1) Kihnu jahipiirkonna pindala on 1750 hektarit. piirikirjeldus (2) Kihnu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kihnu jahipiirkonna moodustavad Kihnu saar ja Sangelaiud. Sangelaidude üldnimetuse alla kuuluvad 10 laidu (Sangelaid, Sillalaid, Küllisäär, Küllilaid, Umala leede, Umalaid, Ültra, Edikrava, Imutlaid, Imutlaaru). Jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare ja laiu rannajoonest. 6.2. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000271&mount=view Jahipiirkonna kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa-Saaremaa Lääneranniku Mereala
    HIIUMAA-SAAREMAA LÄÄNERANNIKU MEREALA PLANEERINGU LÄHTEALUSED Koostajad: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut - Georg Martin, Robert Aps, Madli Kopti ja Jonne Kotta MTÜ Balti Keskkonnafoorum - Merle Kuris ja Laura Remmelgas Projekti kontaktid: Merle Kuris MTÜ Balti Keskkonnafoorum Liimi1, 10621 Tallinn Tel 6597 029 e-post: [email protected] www.bef.ee Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut Mäealuse 14, 12618 Tallinn Tel 671 8936 e-post: [email protected] www.sea.ee Tallinn, jaanuar 2012 Trükis on valminud Euroopa Liidu ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toel. Trükise sisu eest vastutavad autorid ja see ei esinda Euroopa Liidu seisukohti. www.baltseaplan.eu 2 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 4 1.1 SEADUSTIK ............................................................................................................................................... 5 1.2 PLANEERINGU EESMÄRGID JA ÜLESANDED .......................................................................................... 10 1.3 PLANEERINGU PROTSESS ............................................................................................................................ 12 1.4 DOKUMENDI STRUKTUUR ........................................................................................................................... 13 1.5 KASUTATAVAD MÕISTED ...................................................................................................................... 14 2.
    [Show full text]
  • Kormorani Levik Ja Arvukus Eestis
    FIE Vilju Lilleleht Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-11, 25. märts 2008 aruanne KORMORANI LEVIK JA ARVUKUS EESTIS Vilju Lilleleht Tellija: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Eesmärgid ............................................................................................................................................. 5 1. Materjal ja metoodika ........................................................................................................................ 6 2. Kormorani levik ja arvukus Eestis 2008. a. ....................................................................................... 7 2.1. Kormorani pesitsuskolooniate hulk ja paiknemine ..................................................................... 7 2.2. Kormorani arvukus erinevates kolooniates ................................................................................ 8 2.2.1. Soome laht .......................................................................................................................... 8 2.2.1.1. Lõuna-Uhtju (Sala) .................................................................................................... 8 2.2.1.2.. Põhja-Uhtju (Uhtju) ................................................................................................... 8 2.2.1.3. Eru Suurlood (Kasispea Suurlood) ........................................................................... 8 2.2.1.4.
    [Show full text]
  • IOTA References Réf
    IOTA_References List of IOTA References Réf. DXCC Description of IOTA Reference Coordonates AFRICA AF-001 3B6 Agalega Islands (=North, South) 10º00–10º45S - 056º15–057º00E Amsterdam & St Paul Islands (=Amsterdam, Deux Freres, Milieu, Nord, Ouest, AF-002 FT*Z 37º45–39º00S - 077º15–077º45E Phoques, Quille, St Paul) AF-003 ZD8 Ascension Island (=Ascension, Boatswain-bird) 07º45–08º00S - 014º15–014º30W Canary Islands (=Alegranza, Fuerteventura, Gomera, Graciosa, Gran Canaria, AF-004 EA8 Hierro, Lanzarote, La Palma, Lobos, Montana Clara, Tenerife and satellite islands) 27º30–29º30N - 013º15–018º15W Cape Verde - Leeward Islands (aka SOTAVENTO) (=Brava, Fogo, Maio, Sao Tiago AF-005 D4 14º30–15º45N - 022º00–026º00W and satellite islands) AF-006 VQ9 Diego Garcia Island 35º00–36º35N - 002º13W–001º37E Comoro Islands (=Mwali [aka Moheli], Njazidja [aka Grande Comore], Nzwani [aka AF-007 D6 11º15–12º30S - 043º00–044º45E Anjouan]) AF-008 FT*W Crozet Islands (=Apotres Isls, Cochons, Est, Pingouins, Possession) 45º45–46º45S - 050º00–052º30E AF-009 FR/E Europa Island 22º15–22º30S - 040º15–040º30E AF-010 3C Bioco (Fernando Poo) Island 03º00–04º00N - 008º15–009º00E AF-011 FR/G Glorioso Islands (=Glorieuse, Lys, Vertes) 11º15–11º45S - 047º00–047º30E AF-012 FR/J Juan De Nova Island 16º50–17º10S - 042º30–043º00E AF-013 5R Madagascar (main island and coastal islands not qualifying for other groups) 11º45–26º00S - 043º00–051º00E AF-014 CT3 Madeira Archipelago (=Madeira, Porto Santo and satellite islands) 32º35–33º15N - 016º00–017º30W Saint Brandon Islands (aka
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • Kormorani (Phalacrocorax Carbo) Eesti Asurkonna Kujunemine
    Hirundo 25: 1-33 (2012) KORMORANI ( PHALACROCORAX CARBO ) EESTI ASURKONNA KUJUNEMINE Ivar Ojaste 1,2 , Kalev Rattiste 3, Vilju Lilleleht 2, Eve Mägi 4 & Aivar Leito 3 1Eesti Looduseuurijate Selts, Struve 2, 51003 Tartu 2 Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu 3 Eesti Maaülikool, Kreutzwaldi 1a, 51014 Tartu 4 Keskkonnaamet, Hiiu-Lääne-Saare regioon, Penijõe 90305, Lihula vald, Läänemaa e-post: [email protected] Kokkuvõte . Läänemerel pesitses 1960ndatel kokku ligikaudu 3100 paari kormorane. See madalseis püsis kuni 1970ndate aastate keskpaigani. Alates 1980ndatest algas asurkonna kiire kasv ja liigi levimine Läänemere ida- ja põhjaossa. Eestis asus kormoran taas pesitsema 1983. aastal. Esimesel seitsmel aastal oli pesitsejaid alla saja paari. Tuhande pesitsuspaari piir ületati 1994. aastal ning 1999. a. oli pesitsejaid juba viis tuhat paari. 2005. aastaks oli kormoranide arvukus tõusnud kümnele tuhandele paarile. Asurkonna kiire kasv jätkus ja 2008. aastal saavutati seni suurim arvukus, 14 000 paari. Järgnenud aastatel on asurkond kahanenud. Algne arvukuse tõus toimus peamiselt sisserände arvel. Kuni 1992. aastani moodustasid Väinamerel pesitsejad praktiliselt kogu Eesti kormoraniasurkonna, ent praegu on selle piirkonna osatähtsus vaid 22%. Järgmisena asustatud Liivi lahel kasvas arvukus kiiresti, kuid nüüdseks on see enam-vähem püsiv, moodustades 42% meil pesitsejatest. Endiselt jätkub arvukuse tõus Soome lahe saartel, kus pesitseb praegu 26% asurkonnast. Läänemere avaosas ja sisemaal pesitsejaid on vastavalt 7% ja 3%. Kormorani arvukuse kiire kasvu põhjuseks peetakse nii tõhustunud kaitset, keskkonnamürkide keelustamisele järgnenud sigimise edukuse kasvu kui ka muutusi Läänemere kalastikus. Viimaste aastate karmide talvede mõjul on lähitulevikus oodata pesitsejaskonna taandarengut nii esmaspesitsejate arvu vähenemise kui ka sisserände kahanemise tõttu. 2 Ojaste et al .: Kormorani asurkonna kujunemine Sissejuhatus Euroopas pesitseb kaks ∗ kormorani alamliiki, Phalacrocorax carbo carbo ja Phalacrocorax carbo sinensis .
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud 2018 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • PÄRNU COUNTY Protected Natural Objects of PÄRNU COUNTY 2 3
    Protected Natural Objects of PÄRNU COUNTY Protected Natural Objects of PÄRNU COUNTY 2 3 CONTENTS Abbreviations and symbols ....... 5 Protected areas and limited conservation areas West Pärnumaa ............ 7 Map .................... 22 East Pärnumaa ............. 25 Pärnu City and surroundings ...38 Erratic boulders ............... 40 Trees and forest stands .......... 42 Parks ....................... 43 References ................... 44 ADMINISTRATIVE AUTHORITY OF Links ....................... 44 PROTECTED NATURAL OBJECTS Environmental Board Pärnu-Viljandi Region 64 Roheline Str., 80010 Pärnu Phone +372 447 7388 [email protected] www.keskkonnaamet.ee ARRANGEMENT OF VISITS TO PROTECTED NATURAL OBJECTS Southwest Estonian Region Nature Management Department State Forest Management Centre (RMK) Phone +372 505 8242 [email protected] www.rmk.ee VISITING INFORMATION Pärnu Visitor Centre 4 Uus Str., Pärnu Phone: +372 447 3000, +372 5330 4134 [email protected] www.visitparnu.com Compiled by: Merike Palginõmm, Nele Saluveer Consultant: Murel Merivee Layout by: Akriibia Ltd. Translated by: K. Nurm Publication supported by Editor of map: Areal Disain Environmental Investment Centre Printed by: AS Printon Trükikoda Front page photo: Evening view from Tornimägi, M. Kose Back page photo: Tengmalm’s owl, M. Kose © Environmental Board 2012 Photo: Long-tailed duck, M. Kose 4 5 Photo: Uulu Beach, V. Vlassov Photo: Islets of Manilaid and Anilaid, M. Kose Pärnumaa (Pärnu County) with its area of 4,807 km2 is Estonia’s largest county. It is situated in the West-Estonian Coastal Lowland in the south-west of the country. To the west, there is the Gulf of Livonia, and its land border is shared with the counties of Lääne, Rapla, Järva, and Viljandi as well as with the Republic of Latvia.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÄ- 13 Kihnu, JAH1000271 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pärnumaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073875 1.3. Aadress Suur-Kuke 5, 80018 Pärnu 1.4. Esindaja nimi Jaan Liivson 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4430199 Faksi number 44330198 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jaan Liivson Ametinimetus Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kihnu laidude looduskaitseala Keskkonnaministri 14.12.2010 a käskkirja nr 1828 § 5 lg 1 p 1, 2, lg 2 p 4, § 10 lg 1 p 3, nimetus/ 5lähtuvad piirangud: a) Kaitsealal on keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. b) Sihtkaitsevööndis on piirangu kirjeldus mootorsõidukitega sõitmine keelatud.
    [Show full text]
  • Iota Directory of Islands Regional List British Isles
    IOTA DIRECTORY OF ISLANDS sheet 1 IOTA DIRECTORY – QSL COLLECTION Last Update: 22 February 2009 DISCLAIMER: The IOTA list is copyrighted to the Radio Society of Great Britain. To allow us to maintain an up-to-date QSL reference file and to fill gaps in that file the Society's IOTA Committee, a Sponsor Member of QSL COLLECTION, has kindly allowed us to show the list of qualifying islands for each IOTA group on our web-site. To discourage unauthorized use an essential part of the listing, namely the geographical coordinates, has been omitted and some minor but significant alterations have also been made to the list. No part of this list may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise. A shortened version of the IOTA list is available on the IOTA web-site at http://www.rsgbiota.org - there are no restrictions on its use. Islands documented with QSLs in our IOTA Collection are highlighted in bold letters. Cards from all other Islands are wanted. Sometimes call letters indicate which operators/operations are filed. All other QSLs of these operations are needed. EUROPE UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND, CHANNEL ISLANDS AND ISLE OF MAN # ENGLAND / SCOTLAND / WALES B EU-005 G, GM, a. GREAT BRITAIN (includeing England, Brownsea, Canvey, Carna, Foulness, Hayling, Mersea, Mullion, Sheppey, Walney; in GW, M, Scotland, Burnt Isls, Davaar, Ewe, Luing, Martin, Neave, Ristol, Seil; and in Wales, Anglesey; in each case include other islands not MM, MW qualifying for groups listed below): Cramond, Easdale, Litte Ross, ENGLAND B EU-120 G, M a.
    [Show full text]
  • Kormorani Levik Ja Arvukus Eestis 2008
    FIE Vilju Lilleleht Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-11, 25. märts 2008 aruanne KORMORANI LEVIK JA ARVUKUS EESTIS Vilju Lilleleht Tellija: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Eesmärgid ............................................................................................................................................. 5 1. Materjal ja metoodika ........................................................................................................................ 6 2. Kormorani levik ja arvukus Eestis 2008. a. ....................................................................................... 7 2.1. Kormorani pesitsuskolooniate hulk ja paiknemine ..................................................................... 7 2.2. Kormorani arvukus erinevates kolooniates ................................................................................ 8 2.2.1. Soome laht .......................................................................................................................... 8 2.2.1.1. Lõuna-Uhtju (Sala) .................................................................................................... 8 2.2.1.2.. Põhja-Uhtju (Uhtju) ................................................................................................... 8 2.2.1.3. Eru Suurlood (Kasispea Suurlood) ........................................................................... 8 2.2.1.4.
    [Show full text]
  • Tähtsad Linnualad Eestis Important Bird Areas in Estonia
    Tähtsad linnualad Eestis Important Bird Areas in Estonia Tähtsad linnualad Eestis Important Bird Areas in Estonia Koostanud / Compiled by Andres Kalamees Toetanud / Supported by Taani Keskkonnakoostöö Ida-Euroopas (DANCEE ) Taani Ornitoloogiaühing Danish Cooperation for Environment in Eastern Europe Danish Ornithological Society ja / and Soome Keskkonnaministeerium BirdLife Soome Finnish Ministry of the Environment BirdLife Suomi-Finland Eesti Ornitoloogiaühing / Estonian Ornithological Society Tartu 2000 Käesolevale trükisele palume viidata järgmiselt: Kalamees, A. (koost.) 2000. Tähtsad linnualad Eestis. Eesti Loodusfoto, Tartu, 114 lk. When referring to this publication, please cite: Kalamees, A. (ed.) 2000. Important Bird Areas in Estonia. Eesti Loodusfoto, Tartu, 114 pp. Käesolev trükis on saadaval / This publication is available from: Eesti Ornitoloogiaühing, pk. 227, Tartu 50002, Eesti Estonian Ornithological Society, P.O. Box 227, Tartu 50002, Estonia Illustratsioonid (lk.) / Illustrations (on page): Pavel Prochazka (35, 38, 63, 74), Mark Hulme (41, 43, 99), Dan Powell (48), Thelma K Sykes (51, 55, 69), Paul Hirst (53, 59, 65), Maris Strazds (67, 106), Christof Bobzin (76, 78, 87), Carl Christian Tofte (83), Koen Devos (89) Toimetaja / Editor: Jaanus Elts, Kalle Hein Kartograafia / Cartography: Leida Lepik, AS REGIO / REGIO Ltd. Tõlge / Translation: Mari Lahtmets, Triin Tael Kujundus / Layout: Eesti Loodusfoto Kaanefotod / Cover photos: Arne Ader (Alam-Pedja märgala (TLA 036) / Alam-Pedja wetland complex (IBA 036); rohunepp, Gallinago media) Kirjastus / Publisher: Eesti Loodusfoto © 2000 Eesti Ornitoloogiaühing ISBN 9985–9144–1–4 Sisukord Eessõna 4 Tänuavaldused 6 Sissejuhatus A. Kalamees 7 Tähtsate linnualade projekti ajalugu Eestis V. Lilleleht 9 Rahvusvaheline linnukaitse K. Peterson, A. Kalamees 12 Linnukaitse Eestis A. Leito 14 Tähtsate linnualade kategooriad ja kriteeriumid A.
    [Show full text]
  • Ojaste Et Al. 2012A Eng3
    Hirundo 25: 1-33 (2012) POPULATION DEVELOPMENT OF THE GREAT CORMORANT ( PHALACROCORAX CARBO ) IN ESTONIA Ivar Ojaste 1,2 , Kalev Rattiste 3, Vilju Lilleleht 2, Eve Mägi 4 & Aivar Leito 3 1 Estonian Naturalists’ Society, Struve 2, 51003 Tartu 2 Estonian Ornithological Society, Veski 4, 51005 Tartu 3 Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 1a, 51014 Tartu 4 Environmental Board, Hiiu-Lääne-Saare Region, Penijõe 90305, Lihula Parish, Läänemaa e-mail: [email protected] Abstract . In the 1960s the number of great cormorants in the Baltic Sea region was estimated at approximately 3,100 breeding pairs. The numbers remained low until the mid-1970s. In the 1980s the population began rapidly to increase and expand its range towards the eastern and northern parts of the Baltic Sea. In Estonia, great cormorants re-established breeding in 1983. During the first seven years (1983-1989) the number of breeding pairs remained below 100, yet in 1994 the population consisted of more than 1,000 pairs. In 1999 the estimated number of breeding pairs was 5,000 and in 2005, even 10,000 pairs. The maximum number of 14,000 breeding pairs was reached in 2008, however, in subsequent years the numbers have declined. Initial population growth resulted mainly from immigration from other parts of the Baltic Sea. Until 1992, the Estonian population consisted almost entirely of the breeders in the Moonsund Archipelago, whose relative importance has presently declined to 22%. Subsequently, cormorants inhabited islands in the Gulf of Riga, where at present the numbers have more or less stabilized at around 5,500 pairs, which accounts for 42% of all breeders.
    [Show full text]