HARJUMAA PADISE VALLA KEIBU KÜLA RIIGIMETSA KATASTRIÜKSUSE 56201:001:0034 EDELAOSAS VÄIKESADAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

Töö nr 0716

Tellija: Kristjan Karm Koostaja: Corson OÜ

Tallinn 2011 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

1. ÜLDOSA...... 5 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ...... 5 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ...... 5 1.3 Informatsioon KSH kohta...... 7 1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ...... 9 1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ...... 9 1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes ...... 10 1.5 Metoodika ...... 11 1.6 Lähtematerjalid ...... 13 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud...... 13 1.8 Õigusaktid...... 14 1.9 KSH aruande seos KMH aspektidega ...... 15 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 17 2.1 Looduslikud tingimused...... 17 2.1.1 Maastik ...... 17 2.1.2 Piirkonna ja planeeringuala geoloogiline iseloomustus ...... 18 2.1.2.1 Piirkonna geoloogiline iseloomustus ...... 18 2.1.2.2 Planeeringuala geoloogiline ehitus ja ehitusgeoloogilised tingimused...... 18 2.1.2.3 Pinnase reostatus...... 19 2.1.3 Põhjavesi...... 19 2.1.4 Rand ja rannaprotsessid...... 20 2.1.5 Merekeskkond ...... 22 2.1.5.1 Keibu lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund...... 22 2.1.5.2 Põhjataimestik ja –loomastik ning kalastik...... 24 2.1.6 Mullastik...... 27 2.1.7 Taimestik ja kooslused ...... 28 2.1.7.1 Piirkonna metsasus...... 28 2.1.7.2 Planeeringuala taimestik ja taimkate...... 28 2.1.8 Mõjupiirkonna loomastik ja linnustik ...... 30 2.1.8.1 Loomastik ...... 30 2.1.8.2 Linnustik ...... 30 2.1.9 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid...... 33 2.2 Sotsiaal-majanduslikud tingimused...... 35 2.2.1 Asustus ja veemajandus...... 35 2.2.2 Kalapüük...... 36 2.2.3 Jäätmekäitlus ...... 36 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 38 3.1 Kavandatud tegevus...... 38 3.1.1 Planeeringu lahend ...... 38 3.1.2 Tehnovõrgud ja rajatised ...... 38 3.1.3 Tuleohutus ...... 38 3.1.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine...... 39 3.2 Kavandatud tegevuse alternatiivid ...... 39 3.2.1 Alternatiivide valik...... 39 3.2.2 Alternatiivid...... 40 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ...... 42 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu ja arengukavadega ...... 42 4.2 Hüdrodünaamilised mõjud...... 43 4.2.1 Hüdrodünaamilised uuringud ...... 43 4.2.1.1 Sissejuhatus ja lähteandmed...... 43 4.2.1.2 Matemaatiline mudel MIKE 21 ...... 43 OÜ Corson. Töö nr 0716 2 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.2.2 Matemaatilise modelleerimise lähteandmed ...... 45 4.2.2.1 Lähteandmed ja matemaatilise modelleerimise tulemused ...... 45 4.2.2.2 Selgituseks matemaatilise modelleerimise tulemusena saadud graafikute analüüsiks...... 46 4.2.4 Olemasoleva situatsiooni matemaatiline modelleerimine ...... 46 4.2.4.1 Tuul lõunast...... 46 4.2.4.2 Tuul läänest ...... 47 4.2.4.3 Tuul loodest ...... 47 4.2.5 Matemaatilise modelleerimise tulemused, mis arvestavad olukorda kui väikesadam on välja ehitatud alternatiiv 1 kohaselt...... 47 4.2.5.1 Tuul lõunast...... 47 4.2.5.2 Tuul läänest ...... 48 4.2.5.3 Tuul loodest ...... 49 4.2.6 Alternatiiv 2 modelleerimise tulemustest...... 49 4.2.7 Süvendustöödel tekkiva heljumi pilve leviku hinnang...... 50 4.2.7.1 Heljumi pilve levik lõunatuulega...... 50 4.2.7.2 Heljumi pilve levik läänetuulega...... 51 4.2.7.3 Heljumi pilve levik loodetuulega...... 51 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele ...... 51 4.3.1 Rannaprotsessid...... 51 4.3.2 Hinnang rannaprotsessidele lähtudes matemaatilise modelleerimise tulemustest ..52 4.4 Mõju põhja- ja pinnaveele...... 53 4.4.1 Veemajanduse korraldamine planeeringualal...... 53 4.4.2 Reo- ja sadevee käitlus ...... 56 4.5 Kaadamise, süvendamise ja täitmise mõju mere elustikule...... 57 4.5.1 Kaadamisala ...... 57 4.5.2 Mõju põhjataimestikule, -loomastikule ja kalastikule...... 58 4.6 Mõju maastikule ...... 60 4. 7 Mõju mullastikule...... 61 4.8 Mõju taimestikule, elupaigatüüpidele ja kaitstavatele loodusobjektidele ...... 62 4.8.1 Kaitsealuste taimeliikide asukohad ja elupaigatüübid...... 62 4.8.2 Mõju kaitsealustele taimeliikidele ja elupaigatüüpidele...... 63 4.8.3 Mõju metsale ja selle leevendus ning metsaraie korraldamine ...... 65 4.9 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ...... 66 4.10 Müra ...... 67 4.10.1 Üldosa...... 67 4.10.2 Väikelaevade müra ...... 68 4.10.3 Autoliiklusmüra ja leevendusmeetmed ...... 71 5 NATURA HINDAMINE ...... 74 5.1 Üldosa ...... 74 5.2 Eelhindamine ...... 75 5.2.1 Esimene samm...... 75 5.2.2 Teine samm ...... 76 5.2.3 Kolmas samm ...... 78 5.2.3.1 Kavandatavast tegevusest ja selle alternatiividest tulenevad keskkonnamõjud linnustikule ning nende leevendusvõimalused...... 79 5.2.3.2 Kavandatud tegevuse võimalik mõju Natura alal kaitstavatele liikidele ja nende elupaigatüüpidele...... 82 5.2.4 Neljas samm ...... 84 5.3 Natura hindamise tegemise taustmaterjal...... 84 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ...... 85 6. KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS...... 88 6.1 Kriteeriumid ...... 88 OÜ Corson. Töö nr 0716 3 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel...... 91 7. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU ...... 94 7.1 Ülevaade...... 94 7.2 Keskkonnamõjude avaldumise astmeline skeem ja maatriks...... 95 7.3 Ülevaatlik ja selgitav kokkuvõte ...... 97 8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED...... 99 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed...... 99 8.2 Keskkonnaseire ...... 100 9. KOKKUVÕTE ...... 102 9.1 Üldosa ...... 102 9.2 Kavandatud tegevus...... 104 9.3 Matemaatiline modelleerimine ...... 105 9.4 Kavandatust tulenevad keskkonnamõjud...... 106 9.5 Alternatiivide võrdlus ja leevendavad meetmed...... 108 9.6 Lõppjäreldused ja ettepanekud...... 109 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 111 LISAD ...... 112

Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni KSH programmi heakskiitmise kiri 19.11.2010 nr HJR 6-8/39849-5. Lisa 3 Riigimetsa Majandamise Keskuse KSH programmi kooskõlastamine 27.10.2010 nr 3- 1.13/521. Lisa 4 Ekspertarvamus Keibu kavandatava paadilautrikoha botaanilised ja maastikulised kaitseväärtused. A. Palo, Tartu 2008. Lisa 5 Keibu maaüksuse 56201:001:0034 arendusala linnustiku ja loomastiku ülevaade. P. Vissak, 2009 Lisa 6 Keibu sadam Harjumaa Padise vald Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Merkolux OÜ, töö nr 2661/300-10. Tallinn 2010. Lisa 7 Hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn 2010. Lisa 8 Detailplaneeringu põhiplaan. Lisa 9 Lõiked. Lisa 10 Alternatiiv 2. Väikesadama rajamine Keibu lahe randa. Lisa 11 Detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande avalikustamise teade „Ametlikud Teadaanded“ 16.12.2010, Padise vallavalitsuse kodulehel www.padise.ee ja ajalehes „Harju Elu“ 23.12.2010. Lisa 12 Detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande avalikustamise teatega Corson OÜ e-kiri asjast huvitatud asutustele 21.12.2010. Lisa 13 Detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande avaliku arutelu 17.01.2011 protokoll ja arutelul osalenute nimekiri. Lisa 14 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.03.2011 nr HJR 6-8/11/6506-2.KSH aruande täiendamisettepanekud. Lisa 15 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.03.2011 ettepanekute arvestamine KSH aruandes.

OÜ Corson. Töö nr 0716 4 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. ÜLDOSA

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk

Detailplaneeringu eesmärgiks on Harjumaal Padise vallas Keibu külas riigimetsa katastriüksuse (Vihterpalu metskonna mt 3, tunnus 56201:001:0034) edelaosas ca 0,55 ha suuruse krundi moodustamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse seadmine väikesadama ehitamiseks.

KSH eesmärk on esitada detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaksid ja ennetaksid detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

KSH eesmärkideks on ka olulise keskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüsimine ja lahendite esitamine (ehitamisel ja ekspluatatsioonil).

Kavandatava tegevuse KSH koostamise käigus ja tulemuste alusel esitatakse ettepanekuid kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut.

KSH tegemise käigus antakse keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehakse ettepanekuid detailplaneeringus esitatud lahenditele arvestades Keibu-Ristna hoiuala ning kaitsealuseid objekte.

KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (mere- ja maismaa elustik, looduskaitsealad, veerežiim, maastik), sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaal- majanduslikud tegurid, sh turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned ja rajatised) olemust ja mõjutatavust ning reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.

KSH aruandes käsitletakse planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju Keibu-Ristna hoiuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele ning kaitstavatele objektidele.

KSH käsitleb detailplaneeringuga kavandatud tegevustest tulenevaid või kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid.

1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus

Detailplaneeringuala asub Harjumaal Padise vallas Keibu külas riigimetsa katastriüksusel (vt joonis 1.1). Planeeritav krunt asub katastriüksuse edelaosas umbes 20 m kaugusel Keibu lahest

KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast ja selle lähialadest ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Keibu lahes.

OÜ Corson. Töö nr 0716 5 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonis 1.1. Planeeringu- ja lähiala on märgistatud punase punktiirjoonega Maa-Ameti aerofotol.

Joonise 1.1 ala planeeringu lahend on esitatud lisas 8 oleval detailplaneeringu põhiplaanil ja lisa 9 lõigetes.

Joonis 1.2. Riigimetsa katastriüksus tunnusega 56201:001:0034 ja selle naaberkinnistud. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal. OÜ Corson. Töö nr 0716 6 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonisel 1.2 on terve riigimetsa katastriüksus (147,6 ha) mille edelaossa jääb 0,55 ha detailplaneeringuala, vt eelmisel joonisel 1.1 punase punktiirjoone sees. Detailplaneeringuala moodustab 0,37% kogu riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 pindalast. Joonisel 1.1 on helesiniselt piiritletud planeeringualast loodesse jääv Keibu-Ristna hoiualal kaitstav tumepunase neiuvaiba (III kaitsekategooria liik) ala.

Planeeringualalt süvendatud pinnase äraviimise parimaks lahendiks vedu mööda otse põhjapoole suunduvaid pinnasteid pidi katastri üksuse 56201:001:0034 põhjaosas asuvasse kruusakarjääri. Pinnast võib kasutada, kas karjääri täielikuks rekultiveerimiseks või vaheladestuskohana. Joonisel 1.2 riigimetsa katastriüksusel 56201:001:0034 heledam valgete teelõikudega karjääriala.

Nii süvendatava pinnase veoks metsavahelisel teel kui ka ladustamiseks karjääris tuleb arendajal küsida luba RMK-lt ja saada selleks Keskkonnaametilt nõusolek.

Planeeringualast otse põhjasuunas oleva karjääri kaugus on ca üks kilomeeter. Võrdluseks, vedades pinnast mööda pinnasteid lääne suunas on metsavahelise pinnastee pikkuseks ca 600 m lisaks veel mõnikümmend meetrit enne kui jõutakse Keibu küla ühiskasutuses oleva teeni.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§30 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses piiriülest keskkonnamõju antud detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne.

Kinnistu asub Keibu-Ristna hoiualal. Planeeringuala naabruses asuvad Natura võrgustikku kuuluvad Nõva-Osmussaare hoiuala ja Nõva maastikukaitseala.

1.3 Informatsioon KSH kohta

Detailplaneeringu koostamise algataja ja koostamise korraldaja ning KSH algataja: Padise Vallavalitsus (aadress: Harjumaa, Padise vald, Padise küla 76001).

KSH järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (aadress: Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn, [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja: OÜ Corson, Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisik Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected].

Keskkonnamõju hindaja: OÜ Corson, Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt tel: 56933301, e-post: [email protected].

Arendaja: Kristjan Karm, kontakt tel: 5342 0802, aadress: Mõisa puiestee 1B-14, Vahi küla, Tartumaa 60511, e-post: [email protected].

OÜ Corson. Töö nr 0716 7 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH töögrupp: Keskkonnamõju strateegilise hindamise töögruppi juhib KeHJS § 34 lõige 3- le vastav OÜ Corson keskkonnaekspert Toomas Liiv (tegevuslitsents nr KMH0119). Lisa 1 lisas 6 on esitatud koopiad vastavatest dokumentidest ja tegevuslitsentsidest.

Töögrupp: • Toomas Liiv – litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), töögrupi juht, veeteede ja sadamate ehitus, süvendamine, kaadamine, hüdrodünaamika, rannaprotsessid ja planeerimine. • Uno Liiv – Corson OÜ, tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid ning matemaatiline modelleerimine. • Anneli Palo- PhD maastikuökoloogias ja keskkonnakaitses, taimestik sh kaitstavad liigid ja maastik. • Peeter Vissak – bioloog, loomastik ja linnustik. • Tiit Leinsalu –Merkolux OÜ, geotehnika ekspert. • Tatjana Tihhomirova- Corson OÜ, tehnorajatiste ja –võrkude ekspert. • Marilis Saul - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala keskkonnakorralduse spetsialiseerumisega. • Merike Viigisalu - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala keskkonnakorralduse spetsialiseerumisega. • Aurika Männik - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister, hüdrodünaamika ja matemaatiline modelleerimine. • Kalev-August Parksepp – litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid), Corson OÜ projektijuht, maastik, taimestik, mets, haljastus, kaitstavad loodusobjektid.

Asjast huvitatud isikud ja asutused: • Eesti Keskkonnaühenduste Koda – Eesti Roheline Liikumine. • EV Veeteede Amet. • Harju Maavalitsus. • Keibu küla ja Padise valla elanikud. • Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. • Keskkonnaministeerium. • Maa-amet. • Padise Vallavalitsus ja Vallavolikogu. • Põhja-Eesti Päästekeskus. • Riigimetsa Majandamise Keskus. • Terviseameti Põhja talitus.

OÜ Corson. Töö nr 0716 8 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine

1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine - Padise Vallavolikogu algatas 31.03.2010 otsusega nr 30 (programmi lisa 1) detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. - Padise Vallavalitsus kinnitas 05.04.2010 korraldusega nr 82 (programmi lisa 2) detailplaneeringu lähteülesande. - KSH programmi sisu osas küsiti vastavalt KeHJS § 36 lõikele 3 seisukohta Keskkonnaministeeriumilt (hilisem vee erikasutusloa väljastaja), Keskkonnaametilt (KSH järelevalvaja) ja RMK-lt 13.04.2010. - KSH programmi kohta esitas Keskkonnaamet seisukohad 30.04.2010 kirjas nr HJR6- 8/18216-2 (programmi lisa 8) ja RMK esitas oma seisukohad 10.05.2010 kirjas nr 3- 1.13/521 (programmi lisa 7). - Kuna Padise Vallavolikogu 31.03.2010 otsuses nr 30 oli viidatud valedele seadusnormidele, algatati Padise Vallavolikogu poolt 16.06.2010 otsusega nr 57 (programmi lisa 3) tühistati eelmine algatamine ning algatati uuesti detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu ja KSH algatamise teade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 01.07.2010 (programmi lisa 4) ja Padise valla koduleheküljel www.padise.ee. - Keskkonnaameti ja RMK seisukohtades esitatud ettepanekutega täiendatud KSH. - programm esitati avalikustamiseks koos detailplaneeringu eskiisiga 15.09.2010. - Detailplaneeringu koostamise korraldaja Padise Vallavalitsus ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Corson OÜ teatasid detailplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 15.09.2010, Padise valla koduleheküljel ja Padise valla infolehes 17.09.2010 (programmi lisa 10) ning elektrooniliselt asjast huvitatud asutustele (programmi lisa 11). - Detailplaneeringu eskiisi, KSH programmi ja muude asjakohaste dokumentidega sai tutvuda 20.09.2010 kuni 04.10.2010 Padise Vallavalitsuses (Harjumaa, Padise vald, Padise küla 76001) selle lahtioleku aegadel ja valla koduleheküljel. - Ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi kohta sai esitada kirjalikult Padise Vallavalitsusele kuni 04.10.2010. - Avalikustamise ajal laekunud Terviseameti 29.09.2010 kiri nr 9,3-4/37-1 ettepanekutega ja Corson OÜ vastuskiri ettepanekutega arvestamise kohta on programmi lisas 12. - KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimus 04.10.2010 Padise Vallavalitsuses kell 18:00–18:30. Avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri on programmi lisas 13. - KSH programmi täiendati avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel ning esitati koos lisadega KSH järelevalvajale heakskiitmiseks. - Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon esitas 26.10.2010 kirjas nr HJR 6- 8/39849-3 (programmi lisa 14) programmis täpsustamist vajavad punktid. Peale KSH programmi täiendamist esitati, see KSH järelevalvajale heakskiitmiseks. - Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon kiitis 19.11.2010 kirjas HJR 6-8/39849-5 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heaks (lisa 2). - KSH edasine läbiviimine ja aruande koostamine toimus heakskiidetud KSH programmi alusel. Peale KSH programmi heakskiitmist koostöös detailplaneeringu koostajatega koostasid eksperdid KSH aruande. - Valminud KSH aruanne avalikustati ja korraldati avalik arutelu. Erinevuseks KMH programmi avalikustamisest on see, et vastavalt KeHJS § 41-le on KSH aruande väljapaneku tähtaeg vähemalt 21 päeva. - Padise Vallavalitsus ja Corson OÜ teatasid KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu avalikust väljapanekust ametlikus teadaandes „Ametlikud Teadaanded“ 16.12.2010,

OÜ Corson. Töö nr 0716 9 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 23.12.2010 ajalehes „Harju Elu“ ja Padise valla kodulehel www.padise.ee (lisa 11) ning asjast huvitatud isikutele (lisa 12). - KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu ning muude asjakohaste dokumentidega sai tutvuda 22.12.2010 kuni 14.01.2011 Padise Vallavalitsuses selle lahtioleku aegadel ja valla koduleheküljel. - Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult Padise Vallavalitsusele kuni 14.01.2011. - Avalikustamise perioodil kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõule ei laekunud. - KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu toimus 17.01.2011 algusega kell 18.00 Padise Vallavalitsuses (Harjumaa, Padise vald, Padise küla 76001, telefon 670 1009. Avaliku arutelu protokoll ja registreerimisleht on lisas 13. - Peale KSH aruande avalikku arutelu täiendasid eksperdid aruannet avaliku arutelu protokolliga, avalikustamise käigus esitatud ettepanekutega, vastavate lisade ja materjalidega ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitas KSH täiendatud aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks. - Vastavalt KeHJS § 42 lõige 2 teatab KSH järelevalvaja oma otsuse 30 päeva jooksul. - Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS § 44 lõigetele 1 ja 2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teatab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates: käesoleva seaduse § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale.

Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teatamise korral tuleb tagada, et käesoleva seaduse § 36 nimetatud asutustele ja isikutele ning piiriülese keskkonnamõju hindamisel osalenud mõjutatavale riigile oleks kättesaadav: 1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument; 2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest; 3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmisest; 4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest; 5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus.

1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes

KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu toimus 17.01.2011 algusega kell 18.00 Padise Vallavalitsuses. Avalikustamise perioodil kirjalikke küsimusi, vastuväiteid ega ettepanekuid ei laekunud.

Avalikul arutelul osalenute registreerimisleht ja protokoll on toodud lisas 13.

Arutelul käsitleti metsa raadamist. Kinnistule juurdepääsutee äärest 2 m laiuselt metsa raie on vajalik päästetehnika juurdepääsu tagamiseks.

Raadamist on käsitletud KSH aruande peatükis 4.8.3 Mõju metsale ja selle leevendus ning metsaraie korraldamine.

OÜ Corson. Töö nr 0716 10 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja saatis 07.02.2011 nr 03/181 KSH järelevalvajale KSH aruande heakskiitmiseks.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon esitas 11.03.2011 nr HJR 6-8/11/6506-2.KSH aruandele täiendamisettepanekud (lisa 14).

Lisas 15 on informatsioon antud ettepanekutega KSH aruande täiendamisel arvestamise kohta.

1.5 Metoodika

Kasutati Eestis üldkasutatavat KSH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: • algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine; • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine. Protseduuriliselt järgiti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, KSH programmi koostamine ja avalikustamine, KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine. KSH protsessis kuulusid arvestamisele: • ekspertide varasemad KSH ja KMH kogemused; • teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad; • detailplaneeringu eskiisi materjalid; • väikesadama eskiisprojekti materjalid; • KSH protsessis tehtud uuringud; • hüdrodünaamiliste situatsioonide matemaatiline modelleerimine; • Maa-ameti X-GIS geoportaal; • eksperthinnangud ja arutelud; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • varasemad lähipiirkonnas tehtud uurimistööd ja muud asjassepuutuvad või teemadega seostatavad tööd ning publikatsioonid; • Padise vallast, Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaametist ja RMK-st saadav informatsioon; • avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud. • KSH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud. KSH protsessi tulemused esitatakse käesolev aruanne. OÜ Corson. Töö nr 0716 11 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Metoodiline juhendmaterjal: • Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. – Keskkonnaministeerium. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn, 2002. • Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. 1999.

KSH aruandes käsitleti Natura hindamist eraldi peatükina 5 Natura hindamine lähtudes vastavalt Loodusdirektiivis esitatud nõuetest ja metoodikast ning Eestis välja töötatud vastavatest metoodilistest juhistest.

Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kui inimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri, lähtudes KSH järelevalvaja poolt heaks kiidetud KSH programmist. Mõjude hindamine toimus konsensuslikul ekspertmeetodil analüüside, järelduste ja arutelude teel.

Kuna antud KSH protsessis on kavandatud mitmekordse hindamise vältimiseks keskkonnamõjude hindamist läbi viia KMH mahus (ptk 1.9 KSH aruande seos KMH aspektidega), siis: 1. KSH senise protsessi käigus tehtud uuringute loend on esitatud ptk 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud. 2. Selgitavalt matemaatilisest modelleerimisest, kus MIKE 21 programmiga modelleeriti hüdrodünaamiliste protsesside võimalikku kulgu Keibu lahte väikesadama rajamise korral. MIKE 21 programmiga saadakse laine-, hoovustevälja ja setete transpordi kohta detailset informatsiooni, mis on vajalik mõjude hindamiseks KMH detailsusastmel. 3. Vastavalt modelleerimise tulemusele on KSH aruandes määratud ja hinnatud ning vajadusel esitatud leevendavaid meetmeid: • Kordustööde vajadus. • Mõju rannaprotsessidele. • Mõju liivarannale. • Mõju põhjaelustikule ja kalastikule. • Mõju vee- ja rannalinnustikule mereelustikule avalduva mõju läbi. Nii rände kui ka pesitsemise ajal sõltub vee- ja rannalinnustik otseselt mereelustikust, kuna see on esmane ja osadel liikidel ka ainuke toiduallikas. • Mere süvendamise ja täitmiee mõjude väljaselgitamiseks tehti heljumi levikut käsitlev matemaatiline modelleerimine, mille alusel oli võimalik esitada heljumi levikut vähendavad meetmed. • Vajadusel esitatakse seireprogramm. 4. KSH protsessis tehtav Natura hindamine esitatakse KSH aruande ühes peatükis. Natura hindamine käsitleb kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Samuti hinnatakse kavandatud tegevuse mõju Natura võrgustikku mittekuuluva Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Kõik eelnimetatud uuringud olid kavandatud, nii et nende alusel tehtavad mõjude hindamised annaksid piisavalt detailset teavet nii Padise Vallavolikogule strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks kui ka Keskkonnaministeeriumile vee-erikasutusloa menetlemisel. KSH programmi lisas 4 Keskkonnaministeeriumi poolt KMH algatamisteates

OÜ Corson. Töö nr 0716 12 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne esitatud uuringute ja mõjude hindamist on KSH uuringute kavandamisel ja tellimisel arvestatud, et saada piisava detailsusastmega informatsiooni KSH aruanne koostamiseks.

1.6 Lähtematerjalid

Käesolevas töös on kasutatud järgmisi infoallikaid:

1. Padise valla üldplaneering 2002. 2. Padise valla arengukava 2007. 3. Padise valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2010-2022. 4. Padise valla jäätmehoolduseeskiri. 5. Padise valla jäätmekava 2008. 6. Padise valla heakorraeeskiri. 7. RMK arengukava 2009-2012. 8. Detailplaneeringu materjalid. 9. Heakskiidetud KSH programm. 10. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014. 11. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, Kaja Peterson, Tallinn 2006. 12. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutatavate kavade ja projektide hindamine, Keskkonnaministeerium 2005. 13. Harju maakonna arengustrateegia 2025. 14. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ 2003. 15. Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. 16. „Nõva-Osmussaare hoiuala merepõhja elupaikade inventuur“ aruanne, TÜ Eesti Mereinstituut,. Lepingu vastutav täitja G. Martin, Tallinn 2008. 17. Keskkonnateabe Keskuse veebileht www.keskkonnainfo.ee. 18. Kaitsejõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2008

1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud

1. Ekspertarvamus Keibu kavandatava paadilautrikoha botaanilised ja maastikulised kaitseväärtused. A. Palo, Tartu 2008 (lisa 4). 2. Keibu maaüksuse 56201:001:0034 arendusala linnustiku ja loomastiku ülevaade, P. Vissak, 2009 (lisa 5). 3. Keibu sadam Harjumaa Padise vald Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Merkolux OÜ, töö nr 2661/300-10. Tallinn 2010 (lisa 6). 4. Hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn 2010 (lisa 7).

OÜ Corson. Töö nr 0716 13 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1.8 Õigusaktid

Töös enim kasutatud asjassepuutuvad õigusaktid: • Asjaõigusseadus. Vastu võetud 9.06.1993. a seadusega ( RT I 1993, 39, 590). Viimati muudetud seadusega 17.06.2010 (RT I 2010, 38, 231) 01.07.2010. • Asjaõiguseseaduse rakendamise seadus. Vastu võetud 27.10.1993. a seadusega (RT I 1993, 72/73, 1021). Viimati muudetud seadusega 16.09.2010 (RT I 2010, 72, 543) 1.01.2011. • Ehitusseadus. Vastu võetud 15.05.2002. a seadusega (RT I 2002, 47, 297). Viimati muudetud seadusega 20.05.2010 (RT I 2010, 31, 158) 01.10.2010. • Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004. a seadusega (RT I 2004, 9, 52). Viimati muudetud seadusega 16.12.2010 (RT I, 31.12.2010, 2) 01.01.2011. • Keskkonnajärelevalve seadus. Vastu võetud 6.06.2001. a seadusega (RT I 2001, 56, 337). Viimati muudetud seadusega 22.04.2010 (RT I 2010, 22, 108) 01.01.2011. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Vastu võetud 22.02.2005. a seadusega (RT I 2005, 15, 87). Viimati muudetud seadusega 26.10.2010 (RT I 16.11.2010, 1) 26.11.2010. • Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20.01.1999. a seadusega (RT I 1999, 10, 154). Viimati muudetud seadusega 22.04.2010 (RT I 2010, 22,108) 01.01.2011. • Keskkonnavastutuse seadus1. Vastu võetud 14.11.2007. a seadusega (RT I 2007, 62, 396). Viimati muudetud seadusega 22.04.2010 (RT I 2010, 22, 108) 01.01.2011. • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558). Viimati muudetud seadusega 09.12.2010 (RT I, 17.12.2010, 21) 01.01.2011. • Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. (RT I 2004, 38, 258). Viimati muudetud seadusega 16.06.2010 (RT I 2010, 43, 255) 17.07.2010. • Metsaseadus1. Vastu võetud 21.04.2004. a (RT I 2006, 30, 232). Viimati muudetud seadusega 16.12.2010 (RT I, 05.01.2011, 13) 15.01.2011. • Maareformi seadus (RT 1991, 34, 426). Viimati muudetud seadusega 10.06.2010 (RT I 2010,41, 242) 01.09.2010. • Meresõiduohutuse seadus. Vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1). Viimati muudetud seadusega 08.12.2010 (RT I, 22.12.2010, 1) 02.01.2011, osaliselt 01.01.2012. • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579). Viimati muudetud seadusega 20.05.2010 (RT I 2010, 29, 151) 20.06.2010. • Rahvatervise seadus. Vastu võetud 14.06.1995. a seadusega (RT I 1995, 57, 978). Viimati muudetud seadusega 17.06.2010 (RT I 2010,44,262) 01.09.2010. • Säästva arengu seadus. Vastu võetud 22.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 31, 384). Viimati muudetud seadusega 28.01.2009 (RT I 2009, 12, 73) 27.02.2009. • Sadamaseadus1 Vastu võetud 15.06.2009 (RTI, 30.06.2009, 37, 251 ) 10.07.2009. Muudetud seadusega 08.12.2010 (RT I, 22.12.2010, 1) 02.01.2011. • Teeseadus. Vastu võetud 17.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 26, 377). Viimati muudetud seadusega 22.04.2010 (RT I 2010, 22, 208) 01.01.2011. • Veeseadus. Vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655). Viimati muudetud seadusega 08.12.2010 (RT I, 22.12.2010, 1) 02.01.2011. • Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.05.2004. a seadusega (RT I, 19.05.2004, 43, 298). Viimati muudetud seadusega 23.12.2010 (RT I, 31.12.2010, 3) 01.07.2011, osaliselt 01.01.2011. • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Vastu võetud 10.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 25, 363), jõustunud 22.03.1999. a. Viimati muudetud seadusega 03.08.2010 (RT I 2010, 56, 363) 01.11.2010, osaliselt 01.01.2011.

OÜ Corson. Töö nr 0716 14 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260, RT I 2008, 57, 317). Muudetud määrusega 11.12.2008 nr 172 (RT I 2008, 57, 317) 1.01.2009. • Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr. 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424). Viimati muudetud aktiga 19.03.2010 (RT I 2010, 13, 70) 01.04.2010. • Vabariigi Valitsuse 03.04.2008. a määrus nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale (RT I 2008, 16, 117). Muudetud aktiga 10.12.2009 nr 189 (RT I 2009, 63, 415) 1.01.2010. • Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 51 III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine (RT I 2004, 38, 258). Muudetud määrusega 23.09.2010 (RT I 2010,69, 524) 01.10.2010. • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511).

1.9 KSH aruande seos KMH aspektidega

Detailplaneering ja selle KSH on algatatud Padise Vallavolikogu 31.03.2010 otsusega nr 30. Padise Vallavalitsus kinnitas 05.04.2010 korraldusega nr 82 detailplaneeringu lähteülesande.

Kuna Padise Vallavolikogu 31.03.2010. a otsuses nr 30 ei viidatud õigetele seadusenormidele, tühistas Padise Vallavolikogu nimetatud otsuse ja algatas detailplaneeringu ja KSH uuesti 16.06.2010 otsusega nr 57 (KSH programmi lisa 3).

Keskkonnaministeerium algatas Padise Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse alusel Keibu külla Padise valda väikesadama rajamiseks KMH. KMH algatamise teade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadanded” 21.11.2008 (KSH programmi lisa 4). KMH algatamise teates oli esitatud, millised uuringud ja mõjude hindamised tuleb KMH käigus läbi viia. Uuringute teemat on käsitletud KSH aruande peatükis 1.5 Metoodika.

Detailplaneeringuga kavandatud ja vee erikasutusloas olnud randumiskoha eskiisprojekti lahendust saab üldiselt lugeda samaks.

KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Antud KeHJS paragrahv lubab otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Praegu on vee erikasutusloa taotluse alusel KMH algatatud.

Kuna enne KSH algatamist oli algatatud KMH, siis lähtudes säästva arengu põhimõtetest on adekvaatne teha järgnevalt KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine.

KSH programm ja aruanne koostatakse arvestusega esitada otsustajale piisavalt teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta, mida on võimalik arvestada hilisemas tegevusloa andmise menetluses.

OÜ Corson. Töö nr 0716 15 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Detailplaneeringu KSH töögruppi juhib KeHJS § 34 lõige 3 vastav ekspert Toomas Liiv, kes vastab ka KeHJS §14 lõige 1 (litsentsi nr KMH0119) nõudele. KSH programmi (lisa 1) peatükis 6 on esitatud KSH-s osalevate ekspertide kohta andmed ja KSH programmi lisas 5 on koopiad vastavust tõendavatest dokumentidest.

KSH programmi kohta küsiti seisukohta Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonilt (KSH järelevalvaja), Keskkonnaministeeriumilt (vee-erikasutusloa väljastaja) ja RMK-lt (riigimetsa majandaja). Oma seisukohad esitasid Keskkonnaamet (KSH programmi lisa 8) ja RMK (KSH programmi lisa 7). Esitatud seisukohti arvestati avalikustamiseks esitatava KSH programmi täiendamisel. KSH programm koostati vastavalt KeHJS § 36-le arvestades § 13 ja avalikustamine toimus vastavalt § 37.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koostati vastavalt eelnimetatud seaduse § 40 lõigetele 2-4 arvestades § 20 ja avalikustamine toimub sama seaduse § 37 ja 41 kohaselt

KSH aruanne koostati lähtudes järelevalvaja (lisa 2) poolt heakskiidetud KSH programmist (lisa 1) ja lähtedokumendiks on detailplaneeringu eskiisi ja eelnõu materjalid. Antud detailplaneeringu KSH on kavandatud KMH-d arvestavas mahus. KSH aruande koostamisel arvestati lisaks heakskiidetud KSH programmile ja detailplaneeringu eskiisile detailsemalt väikesadama eskiisprojekti materjale. KSH protsessis uuringute kavandamisel lähtuti Keskkonnaministeeriumi poolt vee-erikasutusloa taotlusele algatatud KMH algatamise teates toodud uuringute vajadusest (KSH programmi lisa 4).

OÜ Corson. Töö nr 0716 16 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1 Looduslikud tingimused

2.1.1 Maastik

Padise valla kliima on suhteliselt mereline. Mikroklimaatilised erinevused põhinevad maastike mitmekesisusel (Keibu ja Pakri lahe rannik, avatud lavamaad ja Läänemaa Suursoo, metsaalad).

Iseloomulik on mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, teisel poolel aga vihmane suvi ning pikk soe sügis.

Keibu maaüksus jääb Keibu-Ristna hoiualale, Nõva maastikukaitseala vahetusse naabrusse. Nõva maastikukaitseala piir lõikub Keibu lahe rannaga maaüksusest umbes 1 km kaugusel.

Looduslik, kaunis ja peaaegu asustuseta rand on Loode-Eesti üks suuremaid väärtusi. Ainuüksi Keibu lahes ja Peraküla kohal Liivase piirkonnas leidub kümmekond kilomeetrit puhast liivaranda.

Veepiiri lähedal kulgeb kilomeetrite kaupa merekaeraga kamarduv 2–3 m kõrgune rannaluide. Tüüpilisi Loode-Eestile omaseid avaliivikulappe leidub rannikul Keibu mägedest Lepajõe mägedeni. Keibu lahe ääres ja Liivase ranna mereparda jalamil saab vaadelda, kuidas liivik järk-järgult kamardub ning metsastub.

Tuuled, lainetus ja rüsijää on tekitanud omapärase reljeefi. Merest 50–800 m kaugusel asub kohati 10 m kõrguseni ulatuv nn. suur rannavall ehk mereparras. Seda võib näha suuremas osas Keibu–Roosta vahemikus. Paiguti on valli hari ja merepoolne nõlv künklik. Kõige esinduslikum osa rannavallist asub teedeta alal Keibu kanali (Marga kraavi) ja Lepajõe vahel. Selle kirdeotsa nimetatakse Keibu mägedeks ehk Liivahangedeks, edelapoolset osa aga Lepajõe mägedeks.

Kuivad männikud ääristavad rannikut 1–2 km laiuse vööndina. Parkmännikutes leidub rohkem kui 150 aasta vanuseid puid, alusrindes esinevad samblikud, pohl, mustikas ja kanarbik.

Piirkonnas leidub kuni 19 järve (osad neist võivad olla liiga väikesed, et kuuluda järve kategooriasse). Kolm suuremat asuvad Nõvalt kümmekond kilomeetrit kagus Nõva–Variku tee ääres. Neist tuntuim on ligi paarisaja hektarine ja suplemiseks sobiva liivarannaga Veskijärv, liivakallast on ka pisut väiksemal Tänavjärvel. Kalapüügiks ja matkamiseks sobivaid paiku leidub liivakallastega Lepaaugu ning Sooküla Allikajärve ääres. Suplemiseks sobib veel Toatse järv.

Planeeritav krunt asub katastriüksuse edelaosas umbes 20 m kaugusel Keibu lahest. Keibu lahe rand on liivane, kohati kaetud taimestiku ja kividega. Planeeritavale krundile pääseb piki olemasolevat metsateed, mis lähtub olemasolevalt avaliku kasutusega teelt.

OÜ Corson. Töö nr 0716 17 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.1.2 Piirkonna ja planeeringuala geoloogiline iseloomustus

2.1.2.1 Piirkonna geoloogiline iseloomustus Keibu asub Lääne-Eesti madalikul. Pinnamood on enamjaolt tasane. Suur osa rannikumere põhjast ja rannast on liivane. Rannikuala on liigestatud endis- ja nüüdisaegsete rannavallide ja -luidetega, mis moodustavad ühe Eesti suurema luiteala.

Nõva ümbruses on radiaalseljakud, mis on moodustunud liustiku sulamisel vooluvete tegevuse tulemusel. Mere järkjärgulist taandumist tõendavad astangud mitmel pool vanemate pinnavormide nõlvadel, veelgi sagedamini aga rannavallid, luiteahelikud ja muud rannikuvormid.

Hästi on välja kujunenud mõnevõrra madalamal paiknevad Litoriinamere (umbes 7600-4200 a. tagasi) rannikumoodustised, näiteks Kuijõe lähedalt algab ligi 10 kilomeetri pikkune endine maasäär, mis ääristab Läänemaa Suursood lõunast. Mereliivatasandikud laiuvad Nõva ja Riguldi ümbruses.

Luiteid leidub endiste rannajoonte piirkonnas Nõva rannikul. Liivaalade leetmuldadel kasvab tavaliselt mets. Liivarand on suure puhkemajandusliku tähtsusega. Puhtas rannas liiv «laulab» – tekitab häält, kui liivaterad kindla nurga all üksteise vastu hõõrduvad. Esineb ka kiviseid rannikulõike, nt Liivase ja Toomaninal, kus rändrahnude seas leidub haruldasi gneissbretšarahne – omapärase välimusega tardkivimeid, mis on ilmselt jäätumise käigus siia toodud Neugrundi meteoriidikraatri ümbrusest.

Rändkivikuhjatisi esineb ka madalas rannikumeres. Toomaninal paljanduvad veepiiril jõhvi lademe paeplaadid rohkete kivististega.

2.1.2.2 Planeeringuala geoloogiline ehitus ja ehitusgeoloogilised tingimused Peatüki koostamisel on kasutatud Merkolux OÜ tööd nr 2661/300-10 (lisa 6) materjale. Uuringu välitööd tehti 16 ja 23.02.2010.

Aluspõhja, Keskordoviitsiumi Keila lademe lubjakivi lasuv pind jääb uurimissügavusest -9.0 m sügavamale. Pinnakate koosneb saviliivmoreenist, millel lasub 0.5...1.0 m paksune kiht kesktihedat kesk- ja jämeliiva (tabelis 2.1 kiht 2). Pindmiseks kihiks on 0.4..0.8 m paksune kiht turbast mulda.

Saviliivmoreen on plastse ja kõva konsistentsiga (tabelis 2.1 kihid 3 ja 4). Moreeni jämepurru sisaldus on 20...40 % paiguti aga kuni 70 %. Kohati oli moreen väga liivane. Moreenikompleksi läbiti puurimise ja penetreerimisega 6.3...11.3 m ulatuses.

16. ja 23. veebruaril 2010 oli pinnaseveetase 1,2….2,9 sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 0,8…2,8 m. Maksimaalne veetase võib tõusta profiilidel esitatust ca 1.0 m võrra kõrgemale.

Tabel 2.1. Planeeringuala pinnakate. Kiht Pinnas γ E MPa c kPa φ k Pos kN/m3 kraadi m/ööp 1 Muld 16 2 Kesk- ja jämeliiv 19 10 0 34 5 27a 3 Plastne saviliivmoreen 22 20 15 31 0,1 10з 4 Kõva saviliivmoreen 23 40 20 35 0,1 10Җ

OÜ Corson. Töö nr 0716 18 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

γ – pinnase mahukaal; E – deformatsioonimoodul; c – nidusus; φ – sisehõõrdenurk; k – filtratsioonimoodul; Pos – positsioon kaevetööde kategooriate määramiseks SNiP IV-2-82 järgi.

Projekteeritava sadama alal levivad hea kandevõimega kuid kohati raskesti kaevandatavad moreenpinnased.

2.1.2.3 Pinnase reostatus Proovid võeti 23.02.2010 ja analüüsiti 26.02.-05.03.2010 Eesti Geoloogia Keskuse laboris (lisa 6).

Pinnase reostushinnanguks on määrav reostuskomponentide suhtestatus pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormidega (KKM m 02.04.04 nr. 12). Piirarv pinnases või põhjavees on ohtliku aine sisaldus, millest suurema väärtuse puhul on pinnas reostunud ja tervisele ning keskkonnale ohtlik. Piirarv elutsoonis on väiksem kui tööstustsoonis. Sihtarv pinnases on ohtliku aine sisaldus, millega võrdse või millest väiksema väärtuse puhul on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. Seisund on rahuldav, kui ohtlike ainete sisaldus jääb piirarvu ja sihtarvu vahele.

Puuraukudest 3 ja 5 võetud proovides jäi naftaproduktide ja raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn) sisaldus pinnases alla sihtarvu ja seega on pinnas heas seisundis ehk reostamata.

2.1.3 Põhjavesi Peatükk on koostatud ÜVK AK 2010-2022 materjalide põhjal.

Padise valla territooriumil põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Põhjavee ülemine horisont on nõrgalt kaitstud ulatuslikel aladel.

Kvaternaari veekompleks on levinud kogu valla territooriumil, välja arvatud alvarite alad valla idaosas, kus pinnakatte paksus alla 1 meetri. Enne 1990. a esines ülemiste kihtide põhjavee mõõdukat reostamist nitraatidega. Suurfarmide kadumise järel 1990. a nitraatide hulk vähenes. Põhjavee ressurss ületab vee tarbimismahu. Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on kasutatav kogu valla territooriumil. Lasumissügavus on 1-3 meetrist mere ääres kuni 180 meetrini valla lõunaosas. Kambrium-vendi veekompleks levib kogu valla territooriumil. Veekompleksi lasumissügavus maapinnast 90 meetrist põhjast kuni 250 meetrini lõunas. Vesi on surveline.

Joogiks kasutatav põhjavesi pärineb valdavalt ordoviitsiumi, aga ka ordoviitsium-kambriumi veekihist. Ordoviitsiumi veekompleksi vees on ülemäärane rauasisaldus, ordoviitsium- kambriumi veekompleksi vees lisaks rauale ka ülemäärane väävelvesiniku (H2S) sisaldus.

Padise valla territooriumil on keskkonnaministri 06.04.2006. a käskkirjaga nr 396 “Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine” kinnitatud 2030. aastani ordoviitsium-kambriumi veekihi põhjaveevaru 500 m³ ööpäevas.

OÜ Corson. Töö nr 0716 19 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Padise vallas on küll 5 puhastusseadet, kuid neist töötavad vaid kaks vallale kuuluvat puhastit Padisel ja Harju-Ristil, kus on moodustatud ka reovee kogumisalad. Puhastid ei tööta Laane külas (Laheotsa talu), Pae külas (OÜ Pae Farmer) ja Vihterpalu külas.

Padise vallas puudub purgimissõlm, lähim asub 25 km kaugusel Keilas.

2.1.4 Rand ja rannaprotsessid

Padise vald asub Põhja-Eesti lavamaal. Valla rannikut uhuvad Keibu ja Pakri (Paldiski) lahe veed. Rannikumeres asuvad kaks suurt saart Suur- ja Väike Pakri ning nende vahel kuus väikest laidu. Rannikul esineb häid liivarandu. Neemede ümbrused on kivised. Lahesoppides laiuvad ulatuslikud roostikud.

Rannikumeri on suhteliselt madal. Pakri saari mandrist eraldav väin Kurksi salm e. Kurk, mis on 4 miili pikk ja 1½ miili lai, on hästi madal. Veesügavus keset Kurku ulatub vaid ühe meetrini. Vihterpalu jõe kohal ulatub veesügavus üle 3 meetri. Ristna neeme kohal ulatub 10 meetri sügavusjoon ¼ - 1 miilini rannast.

Rand on Madise kohal kõrge ja kruusane. Edaspidi muutub rand madalamaks ja soisemaks. Eriti madal on rand Kloostri jõe suudmealal, seal valitseb roostik. Rannik Kurksest kuni Ristna ninani läheb peaaegu lääne suunas, tehes väikesi soppe ja kääre randjoonde. Neemede rannad on kõrged ja väljapaistvad. Suur-Pakri saare edela otsas suubub merre Vihterpalu jõgi, millest idas Pedase (Pedassoo) neeme läänerannal asub hea liivarand. Samuti Kolviku (Kolviigi) neeme ja Ristna nina vahel Alliklepa küla rannas.

Ristna ninalt pöördub rand lõunasse moodustades Keibu lahe. Keibu lahe pikkus ja laius on umbes 2 miili. Keibu küla kohal ulatub merre ligi 1 miili pikkune kitsas kivikari. Rand Ristna neemest Keibu külani on kivine, lahesopis liivane. Siin asuvad valla kaunimad ja ulatuslikumad liivarannad.

Rannik on mõõdukalt kaitstud rändkividest sillutisega, üldiselt on tegu maalilise moreenrannaga (foto 2.2 ja 2.3), mis piirneb arendusalal umbes 2 m kõrguse murrutatud astanguga (kruus klibul). Ala edelanurgast alates rannik muutub, algab liivarand. Kõige laiem on liivarand piirkonna läänenurgast põhjapoole (foto 2.1).

OÜ Corson. Töö nr 0716 20 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Foto 2.1. Liivarand, arendusala jääb vasakule. A.Palo, juuli 2008. Planeeringualast jääb fotol 2.1 liivarand ca 200 m vasakule poole.

Foto 2.2. Vaade arendusala edelanurgast ida suunas. A. Palo, juuli 2008

Taamal Keibu küla. Arendusala kagunurk suure kivi taga aimuva laiavõralise madala männi juures, näha ka järgmisel fotol 2.3.

OÜ Corson. Töö nr 0716 21 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Foto 2.3. Vaade arendusala kagunurgast lääne suunas. A. Palo, juuli 2008.

Arendusala edelanurk, eelmise foto võttekoht, paikneb kaugeimate puude ees. Paremal näha kaldaastang (Kk muld).

2.1.5 Merekeskkond

2.1.5.1 Keibu lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund

Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja osavõtul valminud uuringu „Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008”, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. materjale on kasutatud peatüki koostamisel.

Iga pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit hinnati uuringus viieastmelise klassifikatsiooni alusel: 1) väga hea – inimmõju PVK seisundile puudub või on minimaalne, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused vastavad võrdlustingimustele ning ei ilmuta mingeid või ilmutavad üksnes minimaalseid kõrvalekaldeid; 2) hea – inimmõju PVK seisundile on väike, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused osutavad väikesele inimtekkelisele kõrvalekaldele võrdlustingimustest. Vooluveekogu ei ole tõkestatud ja teisi hüdromorfoloogilisi tingimusi ei ole muudetud viisil, mis märgatavalt mõjutaks bioloogilisi kvaliteedinäitajaid; 3) kesine – inimmõju PVKle on mõõdukas, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused erinevad mõõdukalt võrdlustingimustest ning osutavad suuremale häiritusele kui hea seisundi korral. Maaparandus võib olla mõõdukalt mõjutanud pinnaveekogu seisundit või veekogul võib esineda tõkestusrajatisi; 4) halb – inimmõju PVKle on tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub. PVK võib olla reostunud;

OÜ Corson. Töö nr 0716 22 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5) väga halb – inimmõju PVKle on väga tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad väga tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või elustik puudub, PVK võib olla tugevasti reostunud.

Igale seisundiklassi hinnangule anti ka usaldusväärsuse hinnang kolmeastmelises skaalas: 1) tase 1 (kõrge usaldusväärsus) -kõigi kvaliteedielementide kohta on viimase kuue aasta jooksul esinduslikud seireandmed ja puuduvad vasturääkivused kvaliteedielementide klassimäärangute vahel; 2) tase 2 (keskmine usaldusväärsus) - kõigi kvaliteedielementide kohta ei ole seireandmeid, seireandmetes esinevad vasturääkivused või määrangud on klassipiirile väga lähedal. Usaldusväärsus võidi hinnata keskmiseks ka seireandmete puudumisel, kui olulised survetegurid puudusid; 3) tase 3 (madal usaldusväärsus) - seireandmed viimase 6 aasta kohta puuduvad, seisundiklassi määrang on antud survetegurite ja eksperdiavamuse põhjal.

Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel lähtuti veekogumi tüübist. Eesti rannikuvee tüübid on järgmised: 1) tüüp I – oligohaliinne, avatud rannikuvesi (Soome lahe kaguosa); 2) tüüp II – oligohaliinne, poolsuletud rannikuvesi (Pärnu laht); 3)tüüp III – mesohaliinne, sügav rannikuvesi (Soome lahe lääneosa); 4)tüüp IV – mesohaliinne, madal, lainetuselavatud rannikuvesi (Läänesaarte avamere rannikuvesi); 5)tüüp V - mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi (Väinameri); 6)tüüp VI - mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Liivi laht). Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel kasutati bioloogilisi kvaliteedielementidena: fütoplankton, veetaimestik (makrofüüdid ja fütobentos), ning suurselgrootud. Füüsikalis-keemilised üldtingimused olid läbipaistvus, lämmastikusisaldus ja fosforisisaldus.

Põhjataimestiku ja põhjaloomastiku seire puhul kasutati 2007-2008 aastatel kogutud materjali.

Pakri lahe rannikuvesi (joonis 2.1) Soome lahe lääneosa veekogumisse kuuluvad Nõva, Keibu ning Lohusalu laht jäävad intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Selles piirkonnas on valdavateks settetüüpideks erinevad liivafraktsioonid peenliivast jämeliivani, mudane liiv või kivine aluspõhi kaetud klibu või liivaga. Keskkonna seisundit seiratakse viimase kahe aasta jooksul. Varasemast perioodist olemas andmed mis on kogutud Paldiski sadamate süvendus ja rekonstrueerimistööde seire käigus.

OÜ Corson. Töö nr 0716 23 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonis 2.1. Eesti rannikuveekogumid ökoloogilise seisundi hindamisel (Allikas: Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008).

Pakri lahe rannikuvesi (sh Keibu laht ja lähimereala)

Tegemist on loodusliku veekoguga mis kuulub tüüpi III. Kvaliteedielementide hindamisel andsid kvaliteedielemendid Füüsikalis-keemilised üldtingimused ja Fütoplankton kvaliteedi klassiks “kesine”. Kuigi Veetaimestik ja Suurselgrootud andsid kõrgema kvaliteediklassi hinnati seisund klassi “kesine”. Tegemist on keskmise usaldusväärsusega hinnanguga kuna kaks kvaliteedielementi andsid sama tulemuse, samas hinnangu aluseks olnud andmerida pärineb enamasti vaid ühest aastast (puudub võimalus hinnata aastatevahelist varieerivust).

Tabel 2.2. Väljavõte rannikumere kogumite koondhinnangu tabelist (Allikas: sama joonise 2.1 allikaga)

Kogumi Pindala Alam- Usaldus- NR kood Kogumi nimi km2 kategooria Tüüp Seisund väärsus 6 EE_6 Pakri lahe rannikuvesi 637,97 looduslik III kesine keskmine

2.1.5.2 Põhjataimestik ja –loomastik ning kalastik Peatüki koostamisel on kasutatud „Kaitsejõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande” (TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2008) ja „Nõva-Osmussaare hoiuala merepõhja elupaikade inventuur“ aruande (TÜ Eesti Mereinstituut, G. Martin, Tallinn 2008) materjale.

OÜ Corson. Töö nr 0716 24 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Nõva ja Keibu lahe põhjataimestik ja -loomastik

Nõva ja Keibu lahe põhjataimestiku kooslustele on omane Läänemere osale ja Soome lahe lääneosale iseloomulik vertikaalne vööndilisus. Ülemine vöönd on 10-50 cm lai rohevetikavöönd. Sellele järgneb 2-4 m lai põisadru vöönd ning sellest sügavamale jääb iseloomulik punavetikavöönd. Rohevetikavööndis esineb olenevalt substraadist Enteromorpha intestinalis ja pruunvetikaliik Pilayella littoralis. Liivasel substraadil on see sügavusvahemik reeglina ilma taimestikuta. Põisadru vöönd on Nõva lahes 0,8 ja 2,1 m vahel ja Keibu lahe idaosas 0,2 ja 3,8 m vahel. Liikidest domineerib peale põisadru veel pruunvetikas Pilayella littoralis ja punavetikad Polysiphonia nigrescens ja Ceramium tenuicorne. Sügavamale jääv merepõhi on kas täiesti ilma taimestikuta sobiva kinnitumissubstraadi puudumise tõttu või agariku Furcellaria lumbricalis domineerimisega.Nõva ja Keibu lahes üldiselt makrovetikate katvus kõval substraadil varieerus 50% ja 100% vahel. Põisadru ja P. littoralis katvused olid vastavalt 20-80% ja 10-90%.

Nõva ja Keibu lahe elupaigaline mitmekesisus on madal. Põhjaloomastiku liigirohkus on alla Soome lahe keskmise taseme. Filtreerijatest on esindatud balti lamekarp Cerastoderma glaucum ja söödav rannakarp Mytilus edulis. Esinevad kirpvähk Gammarus spp, tavaline harjasliimukas Hediste diversicolor, balti lamekarp Macoma balthica, tavaline harjaslabalane Monoporeia affinis, põlvikvähk Bathyporeia pilosa, väikeharjasussid, ümarkeermene vesitigu Hydrobia ventrosa, roheline lehtsarv Idotea chelipes, valgelaup-kakand Jaera albifrons ja Theodoxus fluviatilis, harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus, harilik kuulmiksaba Neomysis integer, harilik kalakaan Piscicola geometra ja kärssuss Prostoma obscurum. Üldiselt, herbivoorid domineerivad kuni 4 m sügavusel, veesambast toitu omistavad filtreerijad 6-10 m sügavusel ja detrivoorid sügavam

Kirjandusest on teada, et rannikumere merepõhja koosluste struktuurile avaldavad Läänemere tingimustes suurimat mõju järgmised keskkonnategurid (Kautsky, 1988; Martin, 2000): • avatus lainetusele (mehaaniline stress), • põhja iseloom (sõltub taimestiku ja loomastiku kinnitumisvõime), • sügavus (eelkõige valguse kättesaadavuse kaudu), • soolsus (Läänemere tingimustes üks tähtsamaid tegureid mis määrab liikide leviku.

Merepõhjas esinevad tüüpilised Läänemere liivaste ja kõvade põhjade liigid, näiteks sessiilne söödav rannakarp (Mytilus trossulus), kes elab kuni 40 m sügavuseni. Alla 15 m sügavustel moodustab monodominantseid kogumikke. On teada, et 1 m2 rannakarpidega kaetud põhja puhastab 50–280 m3 vett ööpäevas (Martin 2008). Teiseks tavaliseks karbiks on söödav südakarp (Cerastoderma glaucum), kes eelistab liivast põhja ja elab valdavalt madalas (alla 10 m) rannavees. Üsna harva leidub teda kuni 25 m sügavusel (Martin 2008). Tavaline tõruvähk (Balanus improvisus) talub vee tugevat magestumist ja ka kõrget soolsust (0-40psu), reostust ja eutrofeerumist ning elab valdavalt rannalähedastes vetes sessiilse eluvormina. Tõruvähi biomass piirkonnas on suhteliselt kõrge (keskmine 5,6 g/m2). See liik on rohkem kohastunud elama mitteavatud piirkondades ja seega sügavamatel sügavustel (Martin 2008).

Keibu ümbruse madalamates randades ja maaninade läheduses (Toomanina, Ristinina) leidub kohati massiliselt põisadrut (Fucus vesiculosus).

Elupaikade klassifikatsiooni järgi esineb Keibu ümbruses mõõdukalt avatud ning varjatud kõvasid põhjasid Fucus vesiculosus kooslustega, vastavalt 6-7 m sügavusel ning madalamal – 0-6(7) m. Mõlemal puhul on kõrge biomass ja liikide arv. Esineb ka mõõdukalt avatud ning varjatud kõvasid põhjasid karpide kooslustega, mis asuvad reeglina taimestikupiirist sügavamal (Paal 1997, 2007).

OÜ Corson. Töö nr 0716 25 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kalastik Kogu Läänemeres on räim majanduslikult üks tähtsamaid kalaliike. Esineb nii kevadel kui ka sügisel kudev räim.

Soome lahe lääneosas domineerib kevadel kudev räim, idapoole liikudes rohkem esineb sügisest räime. Kudemisperioodid on Läänemere avaosast veidi hilisemad (seoses hilisema temperatuuri tõusu ajaga). Kaadamise ja mereala süvendamise piirangud Soome lahes oleksid sellega aprilli teisest poolest juuni lõpuni (kevadine räime kudemisaeg) ja septembri algusest oktoobri lõpuni (sügisese räime kudemisaeg). Mageveekalade osakaal on suurem Soome lahes, nt. ahven koeb aprilli lõpust mai alguseni, lest – maist juunini, sügavamates piirkondades – aprillist maini.

Kevadine piirang on oluline lisaks sellepärast, et noor räim ja kilu koos kevadise temperatuuri kasvuga tõusevad vee ülemistesse kihtidesse, kus zooplanktoni – nende toidu – kontsentratsioon on suurem. Suvel aga räim ja kilu on jaotatud veesambas ühtlasemalt.

Mageveekalad ei ole antud piirkondades arvukad ja nende kaitse aspektist ei ole vajalik kavandatava tegevuse ajalisi piiranguid kehtestada.

Rannikumeri on suhteliselt kalarikas. Kalanduslikult on tähtsad lest, räim ja kilu, esineb ka siiga, angerjat, ahvenat, vimba, särge, säinast, tuulehaugi jt liike. Põhilised kalad Lepaaugus on ahven, linask, koger. Naabruses asuvate järvede kalastik on pisut erinev. Veskijärves esineb ahven, latikas, särg, roosärg, haug; Hindaste järves ahven, särg, haug, koger ja linask, Väikeste rabajärvede kalastik on hapnikuvaeguse ja talvise ummuksilejäämise tõttu liigivaene. Nõva jõgi on oluline forellide kudemisala, kevadise suurveega tulevad sinna teib, vimb, säinas, haug. Sügisel tõusevad Nõva ja Veskijõkke jõesilm ning luts.

OÜ Corson. Töö nr 0716 26 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.1.6 Mullastik

Joonis 2.2. Allikas: Maa-ameti X-GIS.

Muldade lähtekivimiks on mitmesuguse päritoluga liivad. Endisaegsetel rannaluidetel on kujunenud leedemullad, mis on tundlikud tallamise suhtes. Nõva vallas on enamlevinud muldadeks gleimullad. Gleimullad on siin liigniisked ja majanduslikuks kasutamiseks vajaksid kuivendamist. Palju esineb soomuldi. Ümbruskonna põllumuldade boniteet on enamjaolt madal. Muldade kivisus on rohke kuni väga rohke.

Kogu 0,55 ha arendusala ja selle lähiala (vt joonis 2.2) on Maa-Ameti mullakaardi põhjal klibumullal (Kk), sisemaapoolne osa ulatub ka leedemullale (L).

Klibumuld - Kk Klibune peenesevaene muld, juba huumushorisondis on peenest üle 50 %. Looduslikul maal võib koreselise materjali peal olla õhuke, alla 10 cm tüsedune koresevaba huumuslik horisont. Levivad valdavalt rannavallidel.

Nõrgalt leetunud leedemuld - LI Profiil: O-E-B-BC-C. Tavaliselt kahekihiline metsakõdu on 2-4 cm tüsedune. E-horisondi tüsedus 2-7 cm ning üksikutel juhtudel võib ka puududa. B-horisont on tihenemata, värvuselt kollakaspruun, sisaldab pruune kuni mustjaspruune Bh-horisondi pesakesi ja läheb aeglaselt üle BC-horisondiks.

Tugevasti leetunud leedemuld - LIII Profiil: O-E-Bhf-Bh-BC-C. Metsakõdu valdavalt kolmekihiline, üldtüsedusega 6-10 cm, E- horisont hästi välja kujunenud ja üle 15 cm tüse. Bh- või Bhf- horisont on tüse, tumepruun, sageli tihenenud ja sisaldab nõrgkivitükikesi.

OÜ Corson. Töö nr 0716 27 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Paljandpinnas - Pp Looduslik muld on täielikult eemaldatud ja paljandub mulla lähtekivim, aluskivim või veel sügavamal asuv looduslik pinnas. Tegemist on liiva- või kruusakarjääridega.

2.1.7 Taimestik ja kooslused

2.1.7.1 Piirkonna metsasus

Padise vallas on metsade all 54,8 % valla territooriumist ehk ca 20 100 ha. Riigimetsa on sellest 8095,3 ha, millest katastrisse on kantud 7943 ha. Kogu valla metsaressursist ca 6,5 % ehk 10 700,3 ha kuulub eravaldustesse. Suur metsasus, eriti valla lääneosas, on eelduseks rikkaliku loomastiku esinemiseks. Peamiseks jahiuluki liigiks on põder. Padise jahimajandis loendati 1999. aastal 25 140 ha suurusel alal 61 põtra, 129 metskitse, 114 metssiga, 2 pruunkaru ja 9 ilvest. Põdra asustustiheduseks oli 2,6 isendit 1000 ha jahimaa kohta (1999. a riiklik statistiline aruanne).

Nõva piirkonna metsad on eripära tõttu liigitatud Vihterpalu–Nõva metsade valdkonda. Metsade iseärasuse tingib nende paiknemine kehvadel läbiuhutud mereliivadel, millele omakorda lisandub ulatuslik soostumine. Lisaks on metsad tuntud tuleohtlikkuse poolest, kuuludes Nõva–Vihterpalu tuleohtlikku metsapiirkonda. Nõva valla männikud on mustika- ja pohlarohked, rabades kasvavad jõhvikad ja rabamurakad. Vanadel rannavallidel kasvavad jässakad rannamännid ja õõnsad kuivanud männid ehk hongad.

Nõva ümbruses on uuritud seente produktiivsust (1980. aastatel) ja saadud kõrged näitajad (569 kg/ha). Saagikamad seened on tuhmuv pilvik, liivtatik, soopilvik, kitsemampel, männiriisikas. Niisketel sügistel kasvab siinsetes nõmme- ja palumetsades rohkesti riisikaid, pilvikuid ja puravikulisi.

2.1.7.2 Planeeringuala taimestik ja taimkate

Suur osa alast on männiga metsastatud (foto 2.4); rannikuäärne mitteregulaarne puistu on männi looduslik uuendus, mis on kasvanud endisele karjamaale (foto 2.5), kus võis varem olla ka üksikuid rannaäärseid puid, puudetukki ja –ribasid. Puistu on üldiselt siiski suhteliselt noor, ilmselt on metsastumine alanud pärast II Maailmasõda. Säilinud on väike lagendik (foto 2.6), mis on nähtav ka aerofotol arendusala lõunaosas ida-lääne suunalise puude varjus paikneva triibuna (lisa 4).

Metsa kasvukohatüüpi oli raske määratleda, kuna tegu on noore metsaga koreserikkal liivmullal. Mulla järgi peaks siia tulevikus arenema sinilille kasvukohatüüp (Lõhmus 2004), millele viitab ka haava ja kuuse kohatine esinemine puistus. Märjemates lohukestes kasvab sangleppa.

Detailplaneeringuala ja selle lähiala välivaatluste käigus registreeritud liikide (sh kaitstavad liigid ja puud-põõsad), ladina ja eestikeelne nimestik on toodud lisas 4. Välivaatluste käigus A. Palo tuvastas 27.-28.07.2008. a planeeringualal (0,55 ha) ja selle lähialas (ca 6 ha) 130 taimeliiki.

OÜ Corson. Töö nr 0716 28 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Foto 2.4. Suur osa arendusalast on kaetud noore kultuurmännikuga. A. Palo, juuli 2008.

Foto 2.5. Rannaastangul kasvav männi looduslik uuendus. Taga paremal lagendik. A. Palo, juuli 2008.

Foto 2.5 tagapool olev lagendik jääb osaliselt planeeringualale.

OÜ Corson. Töö nr 0716 29 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Foto 2.6. Endine rohumaa, mida ümbritseb männi looduslik uuendus. A.Palo, juuli 2008.

Fotol 2.6 on eelmisel fotol 2.5 viidatud lagendik ja seda ümbritsev mets.

2.1.8 Mõjupiirkonna loomastik ja linnustik Peatüki koostamisel on kasutatud P. Vissaku materjale (lisa 5).

2.1.8.1 Loomastik

Loomastik on Nõva – Keibu ümbruses liigirohke. Puutumatud metsa- ja sooalad sobivad nii põtradele, karudele, ilvestele, huntidele, metssigadele kui ka valgejänestele. Avamaastikega on seotud halljänesed, metskitsed, mutid, siilid. Kiskjalistest on esindatud veel rebane, kährikkoer, kärp, nirk, mink, tuhkur, metsnugis, mäger, saarmas. Pisiimetajatest on ohtralt mügrit, uruhiiri, kaelushiirt, juttselg-hiirt, karihiiri. Nahkhiirtest leidub nt suurkõrva, põhja- ja veelendlast.

Piirkonnas on esindatud kõik 5 Eesti roomajaliiki, eriti iseloomulikud on rästik, nastik ja vaskuss. Kahepaiksetest leidub Nõva ümbruses harilikku ja juttselg-kärnkonna ehk kõret, rabakonna, rohukonna, tiigikonna, tähnikvesilikku.

2.1.8.2 Linnustik

Talvitujad Talviti on avamereala enamasti jäävaba, mistõttu see on üks peamisi veelindude talvituskohti. Arvukam talvituja on aul. Esialgsete hinnangute kohaselt talvitab Türisalu pangast Osmussaareni kuni 50 000 auli. Teadaolevalt on see suurim liigi talvine koondumispaik Läänemere põhjaosas (Durinck et al. 1994, cf. Kuresoo & Luigujõe 2008). Teiste seas talvitub Nõva-Osmussaare hoiualal ülemaailmselt ohustatud kirjuhahk.

OÜ Corson. Töö nr 0716 30 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jääkoskla talvituskogumid 25.01.2007

300 - 550 (1) 100 - 300 (2) 10 - 50 (1) 1 - 10 (8)

Joonis 2.3. Jääkoskla talvituskogumid Loode-Eestis 2007. a. lennuloenduse põhjal (Allikas: Kuresoo & Luigujõe 2008).

Jääkoskla talvituskogumi suuruseks Loode-Eesti 2007. a. lennuloenduse põhjal (joonis 2.3) Keibu lahes oli 300-550 lindu.

Läbirändajad

1 100

21 345

6 700 16 875

474 3 636 3 600

5

25 270 1 829 5 272 16 10

1 460 3 460 100

58

Auli rändekogumid 26 06.11.1999

32 10 000 - 25 300 (3) 5 000 - 10 000 (2) 1 000 - 5 000 (7) 100 - 500 (2) 1 - 100 (6)

Joonis 2.4. Auli Clangula hyemalis sügisesed koondumispaigad lennuloenduse (6.11.1999) alusel. (Allikas: Kuresoo & Luigujõe 2008).

Sügisese koondumispaikade lennuloenduse (6.11.1999) andmetel (joonis 2.4) oli Keibu lahes rändekogumis 1460 auli. OÜ Corson. Töö nr 0716 31 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Avamerelend 2.04.2008 Aul (Clangula hyemalis)

500 - 550 (2) 100 - 500 (15) 50 - 100 (21) 10 - 50 (128) 1 - 10 (181)

Joonis 2.5. Auli Clangula hyemalis kevadrändekogumid Loode-Eestis (Allikas: Kuresoo & Luigujõe 2008).

Auli kevadrändekogumi suuruseks Loode-Eestis avamerelennu 02.04.2008 loenduse põhjal (joonis 2.5) Keibu lahe põhjaosa ja Ristna poolsaare ees oli 20-100 lindu.

Avamerelend - 02.04.2008 mustvaeras (Melanitta nigra)

100 - 250 (10) 50 - 100 (7) 10 - 50 (21) 5 - 10 (21) 1 - 5 (23)

Joonis 2.6. Mustvaera Melanitta nigra kevadrändekogumid Loode-Eestis (Allikas: Kuresoo & Luigujõe 2008).

Mustvaera kevadrändekogumi suuruseks Loode-Eestis avamerelennu 02.04.2008 loenduse põhjal (joonis 2.6) Keibu lahes oli 50-100 lindu.

OÜ Corson. Töö nr 0716 32 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Peamised pesitsejad I kategooria kaitsealustest liikidest pesitsevad või on pesitsenud piirkonnas must-toonekurg ja kaljukotkas, mererannikul on sage toitekülaline merikotkas, harva võib kohata kala- või madukotkast.

II kategooria liikidest on ümbruskonnast teada mõned soo-loorkulli, mitmed metsise, sookure ja rukkiräägu pesapaigad.

Eesti Punase Raamatu liikidest esineb karvasjalg-kakk, nõmmelõoke, hallõgija, imetajatest hallhüljes ja saarmas (4. kategooria ehk tähelepanu vajavad liigid). Maailma Looduskaitse Liidu Punases Raamatus on ohulähedaste liikidena nimetatud jõesilm, koger, kobras ja orav. Ohuteguritest on levinuimad metsamajanduslik tegevus, avamaade võsastumine ja loomade häirimine.

Peale pesitsemise koguneb piirkonda mitmeid liike ka sulgimisperioodiks. Näiteks Ristinina piirkonnas oli 12.08.2008 haha sulgimiskogumis 10-100 lindu (lisas 5 joonis 2.6)

Piirkonnas pesitseda võivate liikide nimekiri ja P. Vissaku 6 välivaatluste (2008. a sügisest kuni 2009. a hiliskevadeni) materjalid on lisas 5

Piirkonna tähtsus rändeprotsessis Piirkonna tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige tema geograafilisest paiknemisest. See jääb vahetult Ida-Atlandi lindude rändetee keskele. Ala olulisust veelindude rändel on tõestatud süstemaatiliste visuaalsete ja radarvaatlustega juba alates 1950-ndatest aastate lõpust. E. Kumari poolt organiseeritud rahvusvaheline lindude sügisrände vaatlus 1958. a. näitas, et Põõsaspea on arktiliste veelindude sügisrände jälgimiseks kogu Ida-Atlandi rändetee ulatuses parim koht (seda väideti 41 vaatluspunkti alusel, mis olid mehitatud alates Valgest merest kuni Taani väinadeni). Valdav osa lindudest koondub rändel kitsasse koridori Osmussaare ja Põõsaspea neeme vahele. Ellermaa ja Pettay arvutuste alusel läbib seda 5-6 km kitsust sügisrändel vähemalt 1/5 kõikidest rändelistest arktilistest veelindudest. Andres Kuresoo ja Leho Luigujõe andmetel (Kuresoo & Luigujõe 2008) vaadeldi Põõsaspeal 2004. a. Juulist detsembrini kokku 1,7 miljonit rändavat lindu, sealhulgas 1,6 miljonit veelindu. Kevadrändel läbib Põõsaspead samuti hinnanguliselt üle1 miljoni veelinnu, mille tõestuseks on 1993. a. 5- 23. mail läbi viidud vaatlus, mil registreeriti ligikaudu 0,8 miljoni veelinnu läbiränne (Kontkanen 1995).

2.1.9 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid

Keibu-Ristna hoiuala Detailplaneeringuala asub Keibu- Ristna hoiuala edelaosas (joonis 2.7). Hoiuala (registrikood KLO2000131) pindala on 64,3 ha. Hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas. Kaitstava loodusobjekti valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. Planeeringuala moodustab hoiuala pindalast 0,86 %.

Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II lisas nimetatud liigi - soohiilaka (Liparis loeselii) ning III kaitsekategooria liikide - vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), suure

OÜ Corson. Töö nr 0716 33 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne käopõlle (Listera ovata), halli käpa (Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaikade kaitse.

Joonis 2.7. Kaitsealad detailplaneeringu alal ja selle lähi ümbruses. Allikas: Maa-ameti X-GIS

Looduskaitseseaduse § 32 järgi on hoiualal keelatud: • Nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. • Hoiualal on keelatud metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. • Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. • Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või looduskaitseseaduse §-s 33 sätestatud korras.

Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: • Muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet. • Koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid. • Väljastada metsamajandamiskava. • Kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. • Anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Anda projekteerimistingimusi. • Anda ehitusluba.

OÜ Corson. Töö nr 0716 34 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

Keibu-Ristna hoiuala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku.

Lähim kaitsealune üksikobjekt Keibu jugapuu (KLO4000068) jääb planeeringualast kagusse ca 1,8 km kaugusele (joonis 2.7). Kaitse-eeskiri on sätestatud keskkonnaministri 02.04.2003. a määrusega nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri. Üksikobjekti piiranguvöönd on 30 m. Kaitse alla võtmine on sätestatud keskkonnaministri 15.06.2006. a määrusega nr 41 Harjumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid Nõva-Osmussaare hoiuala ja Nõva maastikukaitseala on käsitletud KSH aruande peatüki 5. Natura hindamine alapeatükkides. Nõva-Osmussaare linnuala ja loodusala (EE0040201) on Lääne ja Harju maakonnas kaitse alla võetud Vabariigi valitsuse 05.08.2004. a korraldusega nr 615.

2.2 Sotsiaal-majanduslikud tingimused Peatüki koostamisel on kasutatud Padise valla üldplaneeringu ja Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014 materjale.

2.2.1 Asustus ja veemajandus

Asustus on koondunud eelkõige suuremate liiklusteede lähedusse ja ranna äärde. Asustus vallas on iidne, millele viitab juba keskmisest rauaajast pärinev linnusepaik Kloostri jõe parempoolsel kõrgel kaldaneemikul. Tihedamalt asustatud aladeks on valla äärmine idaosa, kus paikneb valla üks kahest suuremast asulast - Padise küla ja teede sõlmpunkt valla keskel, kus paikneb teine valla suurem asula Harju-Risti küla. Suhteliselt tihe on asustus ka valla lääneosa rannikul. Asustuseta on ulatuslik soode ja metsade ala valla lääne-edela osas, mille tõttu on rahvastiku tihedus Harjumaa väikseim olles vaid 5,1 in/km².

Tähtsamad asulad on Padise, Harju-Risti, Kasepere ja Pae külad, nendes elab üle poole elanikkonnast.

Padise valla hajaasustuse piirkondade elanikkond ning ettevõtted kasutavad olme- majandusveena maapinnalähedast põhjavett 3...7 m sügavustest salv- või puurkaevudest. Nõrga reostuskaitsega aladel on paljud ordoviitsiumi veehorisondi kaevud reostunud, kuna puuduvad nõuetekohaselt ehitatud kogumiskaevud või lokaalsed väikepuhastid.

Kompaktselt hoonestatud aladel (Padise küla, Harju-Risti küla, Kasepere jt) tarbitakse vett 45...180 m sügavustest puurkaevudest, valdavalt kambrium-ordoviitsiumi või vähesel määral kambrium-vendi veehorisondist. Puuduseks on kohati suur rauasisaldus joogivees, kuna veekäitlus kas puudub või on torustikud niivõrd halvas tehnilises seisukorras ja roostetanud, et tarbijani jõuab kvaliteedinõuetele mittevastav joogivesi. Valla lääneosas täheldatakse ka suurt väävelvesiniku sisaldust kambrium-ordoviitsumi veehorisondi kaevudes.

OÜ Corson. Töö nr 0716 35 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.2.2 Kalapüük

Padise vallas kui rannikuvallas on olulise tähtsusega kalandus, rannarahva üks meelis tegevusvaldkondi. Rannaelanikele väljastatud kalapüügilubade arv ja püütud kalakogused: 1997 163 1707 1998 167 1836 1999 184 2423 Kutseliste kalurite aastapüük oli 1997. aastal 29,0984 tonni, millest põhiosa moodustas räim - 15,356 tonni. Olulisteks püügiartikliteks olid veel ahven, siig ja haug mida püüti vastavalt 3,7794; 1,2724 ja 1,1301 tonni (Harjumaa keskkond, 1997).

Kõige kalarikkamad piirkonnad Nõva-Osmussaare hoiualal on Osmussaare rannikumeri ning Hara laht. Kõige tähtsamad töönduslikud püügikalad on lest, räim, kilu ja tuulehaug, siig ja meriforell. Kalurite poolt on hoiuala vetes püütud veel hõbekokre, lõhet, vikerforelli, ahvenat, vimba, teibi, särge, latikat, lutsu, emakala, kammeljast, suurt tobiast, kiiska, turska ja angerjat. TÜ Eesti Mereinstituut on teinud katsepüüke Osmussaare rannikumeres ning hoiuala kõrval asuval Neugrundi madalikul (Vetemaa, 2008). Siinne kalastik on tüüpiline külmaveelistele ja lainetusele avatud piirkondadele. Kahe tähtsama töönduskala (lest, räim) järel on katsepüükides tavalisemad tursk, merivarblane, emakala ning võldaslased.

Loodusdirektiivi lisades nimetatud kalaliikidest esinevad Osmussaare piirkonnas merisiig (Loodusdirektiivi V lisa), võldas (Loodusdirektiivi II lisa), jõesilm (Loodusdirektiivi II, V lisa) ning lõhe (Loodusdirektiivi II, V lisa). Hoiuala vetes esinevad looduskaitseliselt olulistest kalaliikidest veel Eesti Punases Raamatus „määratlemata” kategoorias nimetatud nolgus, meripühvel, merihärg ja suur tobias ning Berni konventsiooni III lisas nimetatud väike mudil, pisimudil ja nolgus.

Seisevpüüniste ja suure avaga (üle 1 m) ääremõrdade traditsioonilised püügileasetamise kohad asuvad Hara lahes, Spithami küla all, Nõva lahes ja Keibu lahe läänepoolses servas. Populaarne lestapüügipiirkond paikneb Nõva ja Keibu lahes. Hara laht ja Riguldi jõe suue on sügisese veelinnujahi piirkond.

2.2.3 Jäätmekäitlus

Padise Vallavolikogu 28.02.2008 määrusega nr 36 kinnitati Padise valla jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse arengusuunad Padise vallas aastateks 2008-2013.

Padise valla jäätmehoolduseeskiri kehtestati 28.02.2008 määrusega nr 37.

Jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud eesmärgiga säilitada Padise vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Padise valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Padise valla haldusterritooriumil. Jäätmehooldust Padise vallas korraldab Padise Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Padise valla põhimäärusele.

Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. Iga tegevuse juures tuleb võimaluse piires rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat

OÜ Corson. Töö nr 0716 36 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid.

Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse.

Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) bituumenit mittesisaldav asfalt; 7) kiled; 8) ohtlikud ehitusjäätmed (asbest, immutatud puit, värvi ja lahusti jäätmed jm.).

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes osutab vastavat teenust. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 12 m3 , tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitavatele dokumentidele lisada tõend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine toimub prügilas. Ehituse tavajäätmete taaskasutamiseks peab olema kinnistu omaniku ja vallavalitsuse nõusolek ning jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Padise vallas tekkinud ladestatavad olmejäätmed kõrvaldatakse AS Tallinna Prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud.

Juhul, kui kinnistu valdaja korraldab ise oma jäätmekäitluse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja jäätmehoolduseeskirjaga sätestatud nõudeid ning ta peab säilitama jäätmekäitleja poolt väljaantud kviitungi jäätmete üleandmise kohta ühe aasta jooksul.

Lähim purgla asub Keila linnas.

OÜ Corson. Töö nr 0716 37 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Peatüki koostamisel on kasutatud detailplaneeringu ja väikesadama eskiisprojekti materjale.

3.1 Kavandatud tegevus

3.1.1 Planeeringu lahend Planeeritavale alale on ette nähtud kaks ühekorruseliste hoonet (lisa 8). Sadamahoonesse on ette nähtud kalurite varustuse hoiuruumid ja pesemise võimalus. Sadamahoone põhjapind on 20x8 meetrit. Teiseks hooneks on paadikuur (15x8), kuhu paigutatakse veesõidukid talveks hoiule.

Hoonete lubatud kõrgus on 6 meetrit ja katuseharja suund paralleelne kailiiniga. Ehitusmaterjalidest kasutada võimalikult looduslikke ümbruskonda sobivaid ehitusmaterjale. Planeeritavale alale on ette nähtud üks krunt, millele antakse sihtotstarve tootmismaa. Planeeringu kohaselt luuakse uued sadamakaid, milleks süvendatakse sadamaalal umbes 25000 m3 pinnast. Väikesadamasse rajatakse 8 kaikohta. Sadamasse on ette nähtud rajada slipp (lisa 9). Väikesadamas ei ole ette nähtud võtta vastu pilsivett ja tankida. Planeeritaval alal hoitakse täisehituse protsent madal – maksimaalselt 18%. Rajatava sadama akvatooriumist mereni ulatuva kanaliosa pikkus on 20 meetrit. Väikesadama akvatoorium on eraldatud piirdeaiaga vastavalt sadamaseadusele.

Planeeritavale alale on hetkel tagatud juurdepääs ja ühendus muu maailmaga piki 3 m laiust metsateed, mis viib olemasoleva avaliku kasutusega teele. Tee vajab rekonstrueerimist.

Väikesadama alale on ette nähtud 10 parkimiskohta (lisa 8).

3.1.2 Tehnovõrgud ja rajatised Planeeritaval alal puuduvad hetkel väikesadama rajamiseks vajalikud tehnovõrgud.

Planeeritava ala veevarustus lahendatakse puurkaevu baasil. Puurkaev on kavandatud planeeritava ala loodenurka (lisa 8). Puurkaevule on nähtud ette sanitaarkaitsetsoon raadiusega 10 m. Veevajadus täpsustub detailplaneeringu valmimise käigus.

Kanaliseeritav heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusega. Planeeritava ala kanalisatsioon lahendatakse kasutades 10 m³ kogumismahutit. Kogumismahutile lähim purgimiskoht on Keilas (25 km).

Planeeringuala varustamine elektriga lahendatakse vastavalt Eesti Energia, OÜ Jaotusvõrgu Tallinn – Harju piirkonna tehnilistele tingimustele. Kuna sideliinid sadama alal puuduvad, siis telekommunikatsiooniühendusega varustamine on otstarbekas lahendada raadiolahendusena.

3.1.3 Tuleohutus Planeeritava ala tuleohutus on kavandatud vastavalt standarditele:

EVS 812-5:2005 – Ehitiste tuleohutus. Osa 5. Kütusterminalide ja tanklate tuleohutus. EVS 812-6:2005 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

OÜ Corson. Töö nr 0716 38 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EVS 812-7:2005 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.

Planeeritavad hooned on tuleohutusklassiga TP2. Teede ja platside planeerimisel on arvestatud tuletõrjemasinate liigipääsuga hoonete juurde. Hoonestustingimustes on määratud maksimaalne korruselisus, mille saavutamine hoonestamisel ei ole kohustuslik vaid maksimaalne võimalik.

Kinnistule tuleb ette näha ka tuletõrjeveevarustus vastavalt EVS 812-6:2005 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele. Tuletõrjevee vooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul, mis määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, konsulteerides kohaliku tuletõrjeinspektoriga. Antud juhul vooluhulka võib vähendada kuini 5 l/s, kuna kinnistu asub hajaasustusega piirkonnas (vt. EVS 812-6:2005 tabel 2 ning tabeli märkus).

Tuletõrjevesi saadakse merest tuletõrje veevarustuse kaevust TVVK-1. Tuletõrje veevõtukaev on projekteeritud vastavalt standardile EVS 812-6:2005 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

Kaev TVVK-1 on projekteeritud soojustatuna ja ehitatakse r/b rõngastest läbimõõduga D=1,0 m. Ülemise kaevurõnga peale asetatakse läbimõõdule vastav r/b kaan ja soojustatud luuk, mis on arvestatud 40 t koormusele. Juurdepääsutee kaevule on projekteeritud tugevdatuna.

3.1.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse planeerimise “häid tavasid” ja Eesti Standardikeskuse 29.11.2002 käskkirjaga nr.116 kinnitatud ja kasutusele võetud Eesti Standardiga EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1. Linnaplaneerimine.” • Kinnistu ja ühendusteed heakorrastatakse ja tagatakse hea juurdepääsu võimalus. • Väikesadama akvatoorium on eraldatakse piirdeaiaga vastavalt Sadamaseadusele. • Eksisteerib territoriaalsuse printsiip selgelt eristatavate eraalade ja üldkasutatavate alade vahel. • Tegevus parkimisplatsil on hõlpsasti jälgitav ja kontrollitav. • Hoonete vastaseid vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke.

3.2 Kavandatud tegevuse alternatiivid

3.2.1 Alternatiivide valik

Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide hindamise objektiks on detailplaneeringuga haaratud ala ja kontaktala, mis on piiritletud detailplaneeringuga ja selle lähteülesandega.

Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad valdavalt 3,5 – 5,1 m vahemikku, erandiks sissesõidukanali Keibu lahepoolne osa absoluutkõrgustega 0 – 2.7 m. KSH programmi lisas 9 oleval Merkolux OÜ (töö nr 2661/300-10) uuringupunktide asukohaplaanil on näha arendusala kõrgused. Töö nr 2661/300-10 andmetel oli pinnaseveetase absoluutkõrgustel 0,8….2,8 m. OÜ Corson. Töö nr 0716 39 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

KSH programmile seisukoha andmisel Keskkonnaameti ja RMK esitasid ettepaneku otsida väikesadama asukohale erinevaid alternatiive (KSH programmi lisad 7 ja 8). Ettepanekuid käsitleti KSH programmi peatükis 7 Asjast huvitatud asutuste ja isikute esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.

Tulenevalt algatatud detailplaneeringust ja selle lähteülesandest oli ainukeseks reaalseks alternatiiviks lisaks kavandatule ja 0-alternatiivile väikesadama rajamine detailplaneeringuala ette Keibu lahte, mis oleks alternatiiviks 2. Selliselt valitud alternatiivil 2 on veel otsene ja vahetu seos detailplaneeringuga kavandatu ning 0-alternatiiviga. Samas riigimetsa kasutusüksusele nr 56201:001:0034 või mujale väikesadama asukoha otsimine ja rajamise kavandamine ei ole antud detailplaneeringu ja seega sellele detailplaneeringule tehtava KSH ülesanne.

3.2.2 Alternatiivid

Alternatiiv 1 (A1) - kavandatud tegevus: Riigimetsast Keibu küla rannakalurite paatidele väikesadama rajamiseks ca 0,55 ha suuruse krundi moodustamine. Krundile moodustatakse sadama akvatoorium pindalaga ca 2550 m2 Lisas 8 on detailplaneeringu põhiplaan.

1. Antud krundil väikesadama rajamisega kaasnevad tegevused: • Väikesadama planeeringualal kasvavate enamiku noorte kultuurmändide likvideerimine. Fotol 2.4 on arendusalale jääv noor kultuurmännik. • Väikesadama rajamiseks on vaja sadama eskiisprojekti järgi eemaldada maismaal ca 25000 m3 pinnast, mis on vaja ära transportida (süvendamine, laadimine ja vedu). • Süvendatud pinnas transporditakse planeeringualast otse põhjasuunas ca ühe km kaugusel olevasse Keibu-Ristna hoiualalt väljajäävasse karjääri. • Väikesadamasse toova rannikumerre jääva paaditee süvendamise maht on arvutuslikult ca 8500 m3. Merest süvendamisel saadud materjal on kavandatud kaadata. • Väikesadamas ja paaditeel on kavandatud vee sügavuseks ca 3 m. • Arendusala piirdel sadama akvatooriumi ümber (absoluutkõrgused 3,71 – 5,30) nõlvsuse tagamine lähtudes ohutusest ja pinnasevee tasemetest. Akvatooriumi põhja ja nõlva kõrgeima punkti kõrguste vahe võib olla maksimaalselt 8,3 m. 2. Maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse seadmine väikesadama rajamiseks. 3. Krundi heakorrastuse, jäätmekäitluse, juurdepääsuteede ja parkimiskorralduse lahendamine. 4. Väikesadamasse rajatakse 8 kaikohta ja rajatakse slipp. 5. Akvatooriumist ühendus merega toimub ca 20 m pikkuse kanali kaudu. 6. Planeeritavale alale on kavandatud ehitada kaks hoonet (sadamahoone + kuur). 7. Planeeritavale alale on juurdepääs mööda metsateed, mis viib avaliku kasutusega teele. Metsatee on kavandatud rekonstrueerida, et võimaldada tuletõrjemasinate ligipääsu hoonetele. Juurdepääsutee äärtest on vajalik kahe meetri laiuselt metsa raadamine. 8. Kavandatud on 10 parkimiskohta. 9. Veevarustus on kavandatud lahendada rajatava puurkaevu baasil. 10. Kanalisatsioon kavandatakse lahendada kasutades 10 m3 kogumismahutit.

OÜ Corson. Töö nr 0716 40 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Alternatiiv 2 (A2) – väikesadam rajatakse Keibu lahte (lisa 10). 1. Vahetult detailplaneeringuala ette Keibu lahte rajatakse väikesadam. 2. Sadamaala rajamisel tuleb teha täitmistöid ja sadamale akvatooriumi ning juurdepääsutee kujundamisel teha süvendustöid. Rajatakse kaitsemuul, kai ja sadama ulatuses rannakindlustus. 3. Hinnanguliselt eskiisprojekti järgi on süvendamise mahud ca 17000 – 21000 m3 ja täitmismahud koos kaide ca 13000 m3. Mahud täpsustuvad ehitusprojekti käigus, kui selgub rannakindlustuse täpsem kõrgus. 4. Süvendatud pinnasest täitmisest ülejääv osa kaadatakse 5. Rajatakse maismaalt sadamale juurdepääsuks tee. 6. Muus osas tulevad planeeringualal lahendada kõik alternatiivi 1 punktides 2-10 toodu.

Alternatiivi 2 olulisemad erinevused võrreldes alternatiiviga 1: • Väikesadam rajatakse tervikuna aktiivsesse rannaprotsesside alale. • Väikesadama kaitseks on tarvis rajada kaitsemuul, sadamaala ümber on vaja rajada rannakindlustus. • Aktiivses rannaprotsesside alas on tarvis teha ulatuslikke täitetöid. • Maismaalt sadamale juurdepääsutee rajamine on oluliselt mahukam, kui alternatiiv 1-e metsatee rekonstrueerimise korral. • Alternatiiv 1 korral läheb vaja 50000 tonni (maht 25000 m3) pinnase veoks 20 tonnise kandejõuga veoki (kallur) 2500 koormat ja 10 tonnise kandejõu puhul 5000 koormat. Sellises mahus pinnase transpordiga võivad kaasneda olulised mõjud metsateedele ja müra ning õhusaaste sh tolmu probleemid. KSH aruandes võimaliku müra ja õhusaaste küsimused kirjutatakse lahti, analüüsitakse ning antakse hinnanguid ja vajadusel esitatakse leevendusmeetmed. • Alternatiiv 2 korral ei ole metsateedel vaja 25000 m3 pinnast transportida. Seega puuduvad pinnase transpordist tulenevad võimalikud olulised mõjud metsateedele ja müra ning õhusaaste probleemid. • Alternatiiv 2 korral säilib suurem osa 0.55 ha planeeringualal olevast metsast. Rajatakse sadamale juurdepääsu tee, ehitatakse sadamahoone ja paadikuur.

Kavandatud tegevuse juures peab kindlasti leidma lahendi, kuidas peale kavandatu elluviimist on tagatud seadusest tulenev kallasraja kasutamine rannas. Alternatiivi 1 korral oli kallasraja kasutamise lahendamise kaalutlusel algul kaks moodust: 1. Üle juurdepääsukanali rajatakse käsipuudega purre või sillake. Puudusteks kallasrajal liiklejate ohutuse tagamise raskus ja tehniline teostatavus ning paaditee kasutamise probleemsus.. 2. Kinnistu äärselt rannaastangult mõlemalt poolt rajatakse trepp (puidust või piirkonda sobivatest kividest) ja rajatakse ümber kinnistu piirdeaia jalgsi kasutada võiv teerada. Enne paaditee ääres peavad olema suunavad viidad treppidele. Paaditee ääres peab olema kallasteel liiklejate ohutust tagav piirdevõrk või -aed nagu ülejäänud sadamaala ümber. Kavandatus jäädi (lisa 8) teise mooduse kui parima lahendi juurde. Alternatiiv 3 (0-alternatiiv): • Detailplaneeringuala jääb praegusesse seisu. • Väikesadamat ei rajata. • Puuduvad mõjud metsale. • Puuduvad mõjud Keibu lahele.

OÜ Corson. Töö nr 0716 41 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu ja arengukavadega

Padise valla üldplaneeringust ja arengukavast Vallas on kaks sadamat Ristnal ja Kurkses, millest viimane on munitsipaalsadam. Väike paadisild asub veel Madise külas, kiriku kohal rannas. Vald pooldab uute erakapitalil baseeruvate väikesadamate rajamist. Valla arengu seisukohalt on oluline Kurkse sadama laiendamine ja arendamine rahvusvahelistele nõuetele vastavaks külalissadamaks.

Üldplaneeringuga on sadamate tarbeks reserveeritud alad rannikul: • Keibu külas; • Alliklepa külas; • Kurkse külas. Reserveeritud maad on kantud sinise kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile. http://www.padise.ee/failid/Padise_planeering.html

AS-le Hanko kuuluv Ristna sadam on erasadam ja asub Ristna ninal Keibu külas. Sadam rajati kalurikolhoos “Lääne Kalur” kalasadamana. Sadama rajatised vajavad rekonstrueerimist. Kurkse sadam asub Kurkse külas. Munitsipaalsadamas on 50 paadikohta. Veesügavus sadamas on 1 meeter. Perspektiivne külalissadam.

Väike paadisild asub veel Madise külas, kiriku kohal rannas. Rajamisel on sildumiskoht Alliklepa külas Pertaninal, hetkel on rajatud kivimuul ja alustatud süvendustöödega.

Valla arengu seisukohalt on oluline Kurkse sadama laiendamine ning Paldiski sadamate arendamine.

Padise vald on mereäärne paljude ajalooliste huviväärsuste, kauni loodusega ja hästi toimivate sadamatega omanäoline vald, mis pakub mitmekülgseid puhkamise, vaba aja veetmise ning meelelahutuse võimalusi kohalikele elanikele ja külalistele.

Vastavalt kehtivale Padise valla üldplaneeringule pooldab vald uute erakapitalil baseeruvate väikesadamate rajamist. Väikesadamate arengu toetamine on ka üks Padise valla arengukava prioriteete.

Üldiselt Keibu väikesadama rajamine ja detailplaneeringus kavandatud väljaarendamine vastab Padise valla huvidele.

OÜ Corson. Töö nr 0716 42 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.2 Hüdrodünaamilised mõjud

4.2.1 Hüdrodünaamilised uuringud

4.2.1.1 Sissejuhatus ja lähteandmed

Matemaatiline modelleerimine on tehtud eesmärgiga hinnata Harjumaal Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas asuva väikesadama ehitamisega Keibu lahe rannal toimuvaid mereprotsesse. Töös hinnatakse detailplaneeringus ette nähtud tegevuste kohaselt järgmisi küsimusi:

1. Kinnistu rannajoonel olemasolevat situatsiooni. 2. Kavandatava tegevuse tagajärjel toimuvaid muutusi lainetuse, hoovuse ja sette liikumisel kasutades matemaatilist modelleerimist. 3. Uuritava ala tuulte ja rannikuprotsesside analüüsi. 4. Hinnangut kavandatava tegevuse võimalikest mõjudest.

Hinnangute andmiseks ja võrdluseks on kasutatud matemaatilise modelleerimise tulemusi. Matemaatiline modelleerimine on teostatud kasutades arvutiprogrammi MIKE 21. Töös ei käsitleta kinnistu aladega piirneval rannajoonel võimaliku merekeskkonna reostusega seotud probleeme.

Lähteandmed: 1. EVA kaart nr. 612, Keibu lahest Suurupi poolsaareni, M 1:50000; 2. Pakri HMJ tuule kiiruse ja suuna mõõtmiste aegread; 3. MerkoluX OÜ töö 2661/300-10, Keibu sadam, Harjumaa Padise vald, Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, Tallinn, Märts 2010.

4.2.1.2 Matemaatiline mudel MIKE 21

Matemaatiline mudel MIKE 21 on loodud Taani Hüdraulika Instituudis ja on ette nähtud mitmesuguste hüdrodünaamiliste probleemide lahendamiseks. Mudel koosneb moodulitest, mille kasutamine erineb ja on sõltuvuses lahendatava ülesande iseloomust. Vaadeldava ülesande jaoks kasutatakse kahte moodulit, mille kirjeldused esitatakse allpool.

MIKE NSW moodul

MIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladel laineväljade arvutamiseks. Laineväljade määramisel on tähtsad järgmised lainete parameetrid: laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund, ehk suurused mis kõik on vajalikud lainetusest rannajoonel tekkivate jõudude määramisel.

Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest tingitud veepinna taseme muutuse ja refraktsiooni, kohaliku valitsevate tuule olukorda ja energia dissipatsiooni, mis on tingitud mere põhjal tekkivatest hõõrdejõududest ning lainete murdumisest. Mudel arvestab ka lainetuse ning hoovuste vastastikust koosmõju. MIKE 21 NSW on statsionaarne, suuna mõju arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestada hoovuste mõjuga on mudeli põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltiheduse jäävuse võrrandist. Selle jäävuse võrrandi parameetriseerimisel sageduse järel on muutujatena OÜ Corson. Töö nr 0716 43 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lisatud nullinda ja esimest järku spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandid lahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja esimese järgu spektri momendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks diskreetseid laine levikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga võrgu punkti piiritingimusena eelmise võrgu punkti arvutustulemusi.

Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine parameetrid: oluline lainekõrgus, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku suuna, suuna standardhälbe ja radiaalpinged.

MIKE 21 HD moodul

MIKE 21 HD voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise mudeli süsteem. MIKE HD 21 abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid arvestavaid probleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. Programmi võib rakendada kõikjal kus stratifikatsioonist võib loobuda.

MIKE HD 21 mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevate probleemide lahendamisel: • Tormiga kaasnev veepinna tõus; • Soojus ja retsirkulatsioon; • Vee kvaliteet.

Hüdrodünaamiline moodul HD on MIKE 21 mudeli põhimoodul. See mudel moodustab hüdrodünaamilise baasi selleks, et kasutada keskkonna mõjusid arvestavat moodulit.

Hüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja voolamist järvedes, jõe suudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt erinevatest voolamist tekitavatest jõududest. Ülalmainitud jõudude hulka kuuluvad:

• Hõõrdepinge põhjal; • Tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal; • Baromeetriline rõhugradient; • Coriolise jõud; • Liikumishulga dispersioon; • Alale lisanduvad sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt; • Aurustumine; • Üleujutus ja kuivendus; • Lainetuse radiaalpinged.

MIKE 21 ST moodul

MIKE 21 ST moodul on üks osa MIKE 21 matemaatilise modelleerimise süsteemist, mis võimaldab arvutada mitte kohesiivse uhtaine (liiva) transpordi hulka, mis tekib kas ainult hoovuste või ka lainetuse ja hoovuste koosmõju tagajärjel. Lisaks sellele võimaldab MIKE 21 ST määrata ajas keskendatud põhja kõrgusmärkide muutumist kasutaja poolt defineeritud ajavahemiku jooksul.

Mooduli kasutamise eelduseks on see, et eelnevalt MIKE 21 HD lahend oleks sisestatud lähteandmetena. Juhul kui soovitakse lainetuse ja hoovuste koosmõjul tekkivat uhtaine

OÜ Corson. Töö nr 0716 44 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne transpordi arvutusi, siis peavad olema sisestatud ka lainevälja parameetrid kasutades MIKE 21 NSW mooduli arvutustulemusi.

MIKE 21 ST kasutusala on lai ja haarab kõiki kahemõõtmelise uhtaine transpordiga seotud probleeme:

• litoraalsed uhtaine transpordi küsimused; • uhtumisi rannajoonele püstitatud ehitiste ümbruses; • jõgede suudmealadel • kombineeritud mõjurite juhtudel, kus esinevad tuule poolt genereeritud lainetus, hoovused ning tõusu-mõõna nähtus.

4.2.2 Matemaatilise modelleerimise lähteandmed

4.2.2.1 Lähteandmed ja matemaatilise modelleerimise tulemused Arvestades väikesadama geograafilist asukohta on siin rannaprotsesside seisukohalt määravateks tuuled, mis puhuvad lõunakaarest (S), läänest (W) ja loodest (NW). Nende tuulte tagajärjel genereeritud laineväljad on need peamised allikad mis määravad rannaprotsesside arengu Keibu lahes.

Matemaatilise modelleerimise aluseks on Pakri HMJ mõõdetud pikaaegse tuule kiiruse ja suuna mõõtmiste aegread. Vastavalt allpool Tabelis 4.1 esitatud andmetele on üle 15 m/s puhuva tuule kiirus erinevatest ilmakaartest väga väikene. Ja moodustab erinevatest suundadest 0,1 kuni 0,3 protsenti kõigist tuule esinemise juhtudest. Seejuures Keibu sadamakoha seisukohalt olulistest suundadest S – 0,3%, W – 0,3% ja NW -0,1%.

Tabel 4.1 Pakri HMJ mõõdetud tuule statistilised andmed

Suund N NE E SE S SW W NW Kokku Üle 15 0,1 0,0 0,2 0,1 0,3 0,1 0,3 0,1 1,2 m/s

Arvestades seda, et Keibu lahes esinevate meteoroloogiliste ja hüdrograafiliste tingimuste arvestamiseks teised arvestatavad mõõtejaamad puuduvad on matemaatilise modelleerimise aluseks ülaltoodud tabeli põhjal suhteliselt harva esinev tuule kiirus 15 m/s.

Settetranspordi modelleerimisel on arvestatud Merkolux OÜ poolt teostatud ehitusgeoloogilise uuringu tulemusi.

Seoses Keibu lahte rajatava väikesadamaga on matemaatiliselt modelleeritud põhiliselt kahte varianti: olemasolev situatsioon ehk „0“ variant; olukord peale väikesadama rajamist. Olgu siinkohal korratud, et selleks et vähendada ehitustegevuse ja võimaliku väikesadama ekspluateerimisega kaasnevat mõju rannaprotsessidele ja vähendada koormusi sadama konstruktsioonidele on väikesadam rajatud rannajoonest eemale ja on ühendatud merega sissesõidu kanali kaudu.

Lisaks nendele kahele põhivariandile on modelleeritud veel alternatiivina 2 olukord, kus sadam on koos lainemurdjatega ehitatud rannajoonest välja Keibu lahte. OÜ Corson. Töö nr 0716 45 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.2.2.2 Selgituseks matemaatilise modelleerimise tulemusena saadud graafikute analüüsiks Numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud, millel on esitatud uuritavate suuruste - olulise lainekõrguse Hmo, hoovuse kiiruse ja setteaine transpordi hulga ja tasakaalu väljad. Siinkohal on vajalik arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad ainult lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud, mis eeldab seda, et tuul on puhunud ühest suunast vähemalt 9 tunni jooksul. Töö lõpus graafilise materjalina esitatud joonistel on kujutatud uuritavate suuruste samajooned, vektoritena on näidatud uuritava suuruse liikumissuund ja vektori pikkus on võrdeline uuritava suuruse arvväärtusena, peale selle on eri värvidega tähistatud uuritava suuruse väärtus, mille kohta legend on esitatud iga joonise serval asuval skaalal.

Töös esitatud setteaine liikumist näitavad graafikud vastavalt arvutuslikule olukorrale mere põhjas toimuvat: joonisel roosakas-punaste toonidega täheldatud aladel toimub põhja kõrguse juurdekasv, roheliste toonidega märgitud kohtades aga põhja erosioon. Seega on vastavatel graafikutel kujutatud setteaine transpordi bilanss. Igal graafikul on esitatud põhja kõrguse muutuse dz/dt skaala mõõtühikutes m/ööpäevas.

Vektorväli igal joonisel näitab antud olukorrale vastavat setteaine liikumise hulka ühikutes m3/s läbi ristlõike jooksva meetri. Toodud arvude käsitlemisel on vaja lähtuda sellest, et kõik graafikutel esinevad arvväärtused, mis kehtivad päeva kohta suurenevad sedavõrd, et kuivõrd näiteks antud tugevusega ja suunaga tuul puhub N päeva jooksul, on graafikul esitatud arvud vajalik korrutada N-ga.

Oluline lainekõrgus Hmo kujutab endast üle keskmise kolmandiku võrra kõrgemate lainete kõrgust. Seega „rusikareegli” kohaselt on üksiklaine kõrguse leidmiseks vajalik oluline lainekõrgus Hmo korrutada 1,7-ga.

4.2.4 Olemasoleva situatsiooni matemaatiline modelleerimine

Olemasolevat situatsiooni kirjeldavatel graafikutel, mis on saadud matemaatilise modelleerimise teel, on esitatud ainult kavandatava sadama rannaala lähedal toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside väljad (mõõtkavas 1:3000 ja 1:5000), mis on saadud kogu Keibu lahe hüdrodünaamilisi välju kujutavatelt graafikutelt mõõtkavas 1:30000.

4.2.4.1 Tuul lõunast

Laineväli lõunakaarest puhuva arvutusliku tuule kiiruse 15 m/s korral on esitatud mõõtkavas 1:5000 (lisas 7 joonis 2).

Siit on näha, et väga madala kõrgusega lainevallid jooksevad kavandatava sadama asukohas randa suuna muutmata so. lõunast otse põhja suunas. Olulised lainekõrgused jäävad piiridesse 0,1-0,11 meetrit. Sellele vastav üksiklaine on sellel juhul 0,17-0,18 meetrit.

Lisas 7 joonisel 3 on esitatud hoovuste väli olemasolevas olukorras, kus kavandatava sadamakoha lähistel puhub lõunatuul kiirusega 15 m/s. Siit on näha, et piki rannajoont liigub lainete poolt tekkinud hoovus lääne suunas kiirusega kuni maksimaalselt 0,36 m/s. Lahe sügavamas osas hoovuse kiirused vähenevad.

OÜ Corson. Töö nr 0716 46 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sette liikumisel arvutusliku tuulega jäävad ööpäeva jooksul mere põhja kõrgusmärkide väga väikesteks (lisas 7 joonis 4). Modelleerimise tulemused näitavad, et suurus põhja kõrgusmärkide muutus ühikutes m/ööpäevas jääb kavandatava sadama ees mitte üle 0,001 m, ehk praktiliselt alla millimeetri.

4.2.4.2 Tuul läänest Laineväli läänekaarest puhuva tuulega (lisas 7 joonis 5) on sadama asukohas kõrgem ja selle suund on madalama lainekõrgusega alas kaldaäärses tsoonis suunatud kirdesse. Juba 150 meetri kaugusel kaldast muutub aga lainevälja iseloom. Lained liiguvad läänest itta ja oluline lainekõrgus Hmo ulatub kuni 1,25 meetrini vastavate üksiklainete kõrgusega kuni 2,1 meetrit. Ranna ääres, seal kus on kavandatud alternatiiv 1 kohaselt sadamasse sissesõit, on Hmo 0,3 meetrit.

Lisas 7 joonis 6 kujutab hoovuste välja olemasolevas situatsioonis. Kavandatava väikesadama piirkonnas on meres arvutusliku tuule korral lainete poolt genereeritud hoovuse kiirused tunduvalt suuremad ulatudes kohati koguni kuni 0,85 m/s. Vahetult sadama ees liikuva hoovuse kiirus piki kallast ida suunas on 0,5 m/s.

Settetranspordi väli (lisas 7 joonis 7) selle läänest puhuva tuulega näitab et enamikul vaadeldavast alast jäävad põhja kõrgusmärkide muutused vahemikku 0,001 kuni 0,1 m/ööpäevas. Sellest suuremaid muutusi võib prognoosida ainult sadama ees asuval seljandikul. Värvide muutus rohelistest toonidest roosadeks näitab kuidas olenevalt hoovuse kiirusest ja vee sügavusest muutuvad alad, kus toimub põhja erosioon ja kuhu materjal põhjal kuhjub.

4.2.4.3 Tuul loodest Loodekaarest arvutusliku tuule kiirusega puhuv tuul viib lainevälja kõrgema olulise lainekõrgusega ala kavandatava sadama asukohast eemale (lisas 7 joonis 8). Mõju avaldab siinkohal loode suunalisele laineväljade liikumisele „ette jääv” neem. Seetõttu on alternatiiviga 1 ette nähtud sissesõidukanali ümbruses selles olukorras Hmo 0,2-0,3 meetrit.

Lisas 7 joonisel 9 kujutatud hoovuste väli kavandatava sadamakoha ees on suunatud siin itta. Hoovuste kiiruste välja maksimaalsed väärtused ulatuvad sellel juhul rannaga piirneval alal kohati kuni 0,4-0,5 m/s.

Settetranspordi välja kujutaval graafikul 10 jäävad loodekaarest puhuva tuulega mere põhja muutused sadama lähistel väikesteks. Enamikul vaadeldavast alast toimub koos hoovusega suspensioonina liikuvate pinnase osakeste settimine mere põhjale.

4.2.5 Matemaatilise modelleerimise tulemused, mis arvestavad olukorda kui väikesadam on välja ehitatud alternatiiv 1 kohaselt

4.2.5.1 Tuul lõunast

Laineväli lõunakaarest puhuva arvutusliku tuule kiiruse 15 m/s korral on esitatud kahes erinevas mõõtkavas:

OÜ Corson. Töö nr 0716 47 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. Kogu Keibu lahte haaravas mõõtkavas 1:30000 (lisas 7 joonis 11). 2. Väikesadama esist ala kirjeldavas mõõtkavas 1:5000 (lisas 7 joonis 12).

Arvutuste tulemusena saadud graafikud näitavad seda, et lõunakaarest puhuva tuulega jooksevad lainevallid lahe suudmest välja põhja suunas (seda näitab graafikutel kujutatud vektorite suund), lainete jooksupikkus Keibu lahe lõunakaldalt kuni suudmeni on suhteliselt väike ja ulatub 4,5 – 5 kilomeetrini. Selle tõttu genereeritakse lahe suudmes madal laineväli, milles oluline lainekõrgus Hmo ei ületa 0,3 - 0,4 meetrit. Olgu märgitud, et sellele vastab üksiklaine kõrgus maksimaalselt kuni 0,65 meetrit.

Lisa 7 jooniselt 12 on näha, et kavandatud väikesadama sissesõidu kanali ees on Hmo võrdne 0,11 meetriga, millele vastav üksiklaine on 0,2 meetrit kõrge.

Arvutuslik hoovuste väli lõunast puhuva tuulega on esitatud lisa 7 joonisel 13. Siit on näha, et lõunast puhuva tuulega on hoovus suunatud ümber Ristinina välja avamere suunas. Hoovuse liikumisega kaasnev tsirkulatsioonis on vee liikumiskiirused vaadeldaval alal olenevalt vee sügavusest vahemikus 0,35 – 0,15 m/s. Väikesadama sissesõidukanali lähedal on hoovuse kiiruseks 0,35 m/s, mida ilmselt on vajalik arvestada navigeerimisel. Sissesõidukanali ulatusel vee sügavuse suurenemisel väheneb hoovus kiirus 0,1 m/s.

Hoovuste välja muutus sissesõidukanali süvenduse tõttu kuni 3 meetrini kutsub esile ka muutuse sette liikumise välja pildis (lisa 7 joonis 14). Üldjoontes jäävad aga põhja kõrgusmärkide muutused samase suurusjärku kui praegu eksisteerivas looduslikus (0- alternatiiv) olukorras.

4.2.5.2 Tuul läänest

Lainevälja modelleerimise tulemused läänest puhuva tuule korral on samuti kui eelnevalt vaadeldud lõunakaarest puhuva tuulega esitatud kahes mõõtkavas:

1. Kogu Keibu lahte haaravas mõõtkavas 1:30000 (lisa 7 joonis 15). 2. Väikesadama esist ala kirjeldavas mõõtkavas 1:5000 (lisa 7 joonis 16).

Lisa 7 jooniselt 15 on näha, et ümber Toomanina tipus asuva Nõva sadama pööravad läänekaarest puhuva arvutusliku 15 m/s puhuva tuulega sisse lainevallid, mille puhul oluline lainekõrgus Hmo Keibu lahte sisenemisel ulatub kuni 2,75 meetrini. Seega ulatuvad oodatavad üksiklained siin koguni kuni 4,6 meetrini. Lahe rannajoonega piirnevatel madalatel aladel lained murduvad ja kaotavad sellega enamiku laineenergiast ja seepärast on Keibu lahe rannajoonel olulised lainekõrgused Hmo enamasti vahemikus 0,75 -1,25 meetrit.

Väikesadama sissesõidukanali lähedal (lisa 7 joonis 16) kahanevad olulised lainekõrgused kiiresti 1 meetrilt 0,6 meetrini, mis tähendab seda, et üksiklained kahanevad 1,7 meetrilt 1 meetrile.

Läänekaarest puhuva arvutusliku tuulega tekib eelnevaga täiesti vastassuunalise liikumisega hoovuste väli (lisa 7 joonis 17). Sellel juhul tekib hoovuse väli, mis pöördub ümber Ristinina ja suundub Keibu lahte lääne-ida suunalisena sisse. Suuremad lainevallide liikumiskiirused põhjustavad ka suuremad hoovuse liikumiskiirused, mis madalama vee sügavusega aladel võivad ulatuda kuni 0,8 m/s. Väikesadama esisel madala veega alal jäävad hoovuse kiirused 0,65 -0,6 m/s piiridesse. Joonisel on ka näha, et sissesõidukanali süvendus vähendab silmnähtavalt hoovuse kiirusi kuni 0,35 m/s. OÜ Corson. Töö nr 0716 48 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 7 joonisel 18 esitatud sette transpordi väli kajastab olukorda mere põhjas, mis tekib läänekaarest puhuva tuulega peale sissesõidu kanali süvendamist. Graafikult on näha sissesõidukanali mõju uhtumise-settimise protsessidele, mis on heas kooskõlas ka lisa 7 joonisel 17 esitatud hoovuste väljaga.

4.2.5.3 Tuul loodest

Lainevälja modelleerimise tulemused loodest (NW) puhuva tuule korral on samuti kui eelnevalt vaadeldud olukordades esitatud kahes mõõtkavas: 1. Kogu Keibu lahte haaravas mõõtkavas 1:30000 (lisa 7 joonis 19). 2. Väikesadama esist ala kirjeldavas mõõtkavas 1:5000 (lisa 7 joonis 20).

Keibu lahte sisenevad ka sellel juhul lainevallid mille oluline lainekõrgus Hmo lahte sisenemisel on samuti kui W tuultega võrdne 2,75 meetriga. Ranna lähedases tsoonis madala sügavusega vees lained murduvad ja laineenergia vähenemine põhja hõõrde tõttu lainekõrgused Hmo jäävad siin piiridesse 1,25 kuni 0,5 meetrit.

Väikesadama esisel alal on aga selgelt märgatav Ristinina mõju, mille tagajärjel see osa rannajoonest jääb Ristinina tõttu varju avamerelt peale jooksvatele kõrgetele lainetele.

Vastavalt lisa 7 joonisel 20 kujutatud arvutusgraafilistele tulemustele on väikesadamasse sissesõidukanali ees arvutusliku tuule kiiruse korral oluline lainekõrgus Hmo= 0,3 – 0,2 meetrit. Olukorrale vastavad üksiklained võivad sellel juhul ulatuda siin kuni 0,5 meetrini,

Hoovuste välja NW suunalt puhuva arvutusliku tuulega (lisa 7 joonis 21) iseloomustavad väiksemad hoovuse kiirused, mis rannaäärses tsoonis on vahemikus 0,5 – 0,1 m/s. Vahetult väikesadamasse sissesõidu ees jäävad hoovuse kiirused väiksemaks kui W tuulega. Joonis näitab, et ennustatav arvutuslik hoovuse kiirus sissesõidukanali lähedal on 0,5 -0,4 m/s.

Lisa 7 joonisel 22 kujutatud sette transpordi väli näitab siingi väikesadamasse sissesõidu kanali mõju, kuigi enamikul vaadeldavast rannaalast mere põhja kõrgusmärgid jäävad praktiliselt muutumatuks. Vastavalt joonisel toodud arvutustulemustele on põhja kõrgusmärkide muutus vahemikus ± 0,0001kuni ± 0,1 m/ööpäevas.

4.2.6 Alternatiiv 2 modelleerimise tulemustest

Alternatiiv 2 kohaselt ehitatakse rannajoonelt välja kaks kaitsemuuli, mis moodustavad väikelaevade sildumiseks ettenähtud väikesadama akvatooriumi.

Kaitsemuulide tipud on pööratud niiviisi, et nende vahele jääb sissesõiduava, mis on avatud lõuna suunas.

Ehituslikust seisukohast on see alternatiiv iseloomustatud suhteliselt suuremahuliste ja majanduslikult palju maksvate hüdrotehniliste konstruktsioonidega, millele mere dünaamikat arvestades mõjuvad suured jõud, mis tulenevad nii lainetusest, veel enam aga jää liikumisel tekkivatest löökidest.

OÜ Corson. Töö nr 0716 49 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kaitsemuulide konstrktsioon peab selle tõttu olema nn. gravitatsiooni tüüpi, mille väliskülgon kaetud graniitkividest kahekihilise filterkihiga.

Selleks, et anda väikesadama alternatiivile 2 hinnangut hüdrodünaamiliste väljade seisukohalt, on teostatud selle alternatiivi matemaatiline modelleerimine NW suunast puhuva arvutusliku tuule korral, mis nagu näitavad eelnevalt teostatud arvutused tekitavad rannajoonelt välja ehitatud sadama konstruktsioonide suhtes kõige iseloomulikuma tööolukorra.

Lisa 7 joonisel 23 esitatud laineväli näitab, et sellise tuule korral tekib rannajoonel, mis asub sadamast ida suunas, ulatuslik ala kus lained puuduvad st. tekib nn. „surnud tsoon”. Väikesadamasse sissesõidu ava ees on oluline lainekõrgus selles olukorras Hmo 0,3 meetrit, mis levib sellel juhul ka sadama akvatooriumisse sisse ja võib tekitada väikelaevade sildumisprobleeme.

Lisa 7 järgmisel joonisel 24, mis esitab samas olukorras tekkivat hoovuste välja, on näha, et lisaks sadamast idas tekkivale „surnud tsoonile” on väiksem hoovuse „0” tsoon ka sadamast lääne pool. Nende tsoonidega on iseloomustatud vee pööriseline liikumine Hoovusega kaasas kantava sette seisukohalt settivad 0 kiirusega liikuvast veest pinnase osakesed välja ja siin on kindlasti oodata selle alternatiivi järele sadama arendamisel rannajoone kuju muutumist.

Settetranspordi väli NW tuulega näitab (lisa 7 joonis 25), et mere põhja moodustava pinnase ümberpaigutus selles olukorras on suhteliselt ühtlane ja jääb piiridesse ± 0,0001 kuni ± 0,1 meetrit/ööpaevas.

Lisa 7 jooniselt 25 selgub, et väikesadama muulide kõrval olevad heledavärvilised alad on piirkond, kus on oodata rannajoonele põhjamaterjali settimist ja kogu senise loodusliku olukorra muutumist.

4.2.7 Süvendustöödel tekkiva heljumi pilve leviku hinnang

3 meetri sügavuse sissesõidu kanali süvendamisel tekib heljumi pilv mille suurus sõltub süvendamise tehnoloogiast, hoovuse liikumise kiirusest ja vette sattunud hõljumis liikuvate pinnase osakeste settimiskiirusest. Projekti käesolevas staadiumis ei ole võimalik rääkida kasutatavast süvendustehnoloogiast ja seetõttu on matemaatiliselt modelleeritud tehnoloogia millega süvendustööde käigus atub vette maksimaalne kogus põhjast ammutatavast materjalist.

Statistiliselt on leitud, et kopaga süvendamisel satub vette kuni 40% süvendatavast materjalist. Võttes selle suuruse aluseks on lisa 7 joonistel 25 – 27 esitatud heljumi pilve suurused ja materjali kontsentratsiooni muutumine piki heljumi pilve liikumist vastavalt S, W ja NW arvutusliku tuule korral.

4.2.7.1 Heljumi pilve levik lõunatuulega

Lisa 7 joonisel 26 on näha, et lõunast puhuva tuulega kantakse heljumi pilv hoovuse mõjul piki rannajoont lääne suunas. On näha kuidas tumedama värviga kaetud pilve suurus väheneb ja piki heljumi liikumisteed muutub heledamaks. See näitab seda, et pinnase osakeste kontsentratsioon piki pilve teekonda väheneb pinnase osakeste põhja settimise tõttu. Selgub,

OÜ Corson. Töö nr 0716 50 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne et märgatava kontsentratsiooniga heljumi pilve pikkus on 260 meetrit, selle järel langeb pinnase osakeste kontsentratsioon vees väärtuseni 0 kg/m3.

4.2.7.2 Heljumi pilve levik läänetuulega

Läänetuulega kannab hoovus heljumi pilve piki rannajoont ida suunas Keibu lahte sisse (lisa 7 joonis 27). Heljumi pilve levikuala on sellel juhul märgatavalt pikem, mis on seotud suurema hoovuse kiirusega ja mille suurus ulatub kohati kuni 0,85 m/s. Suurem hoovuse kiirus kannab pinnase osakesi kaugemale ja ei anna võimalust nende settimiseks mere põhja.

Heljumi pilve levikuala on sellel juhul kuni 600 meetrit.

4.2.7.3 Heljumi pilve levik loodetuulega

Keibu lahte kandub heljumi pilv ka loodest puhuva arvutusliku tuule korral (lisa 7 joonis 28). Väiksema hoovuse kiiruse ja hoovuses valitsevate tsirkulatsioonide tõttu on sellel juhul heljumi pilve levikuala lühem ja laiem. Heljumi pilv levib siin pikirannajoont 300 meetri ulatuses ja on maksimaalselt 120 meetrit lai.

Võttes arvesse modelleerimise settetranspordi ja heljumi leviku tulemusi võib eeldada, et korduvsüvenduse vajadus mahus 500-1500 m3 võiks tekkida kuskil 10 aasta pärast. Samas peab teadma ja arvestama, et mingite erakordsete ilmastikutingimuste (sajandi torm, erakordne rüsijää tekkimine) juures võib süvendusvajadus tulla ka varem või kohe peale selle „erakordse” toimumist.

Kokkuvõtteks võib väikesadama sissesõidukanali süvendustöödel tekkiva heljumi suhtes eeldada, et alternatiiv 1 korral arvestades süvendustööde väikest mahtu, võivad mõne aja pärast heljumi pilve poolt tekkinud lokaalsed settematerjali kuhjumised Keibu lahe rannajoonel meres toimuvate igapäevaste transpordi protsesside mõjul kaduda.

4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele

4.3.1 Rannaprotsessid

Keibu lahe batümeetriline iseloomustus Kaare kujuline Keibu laht asub Eesti looderannikul Rannaküla ja Ristinina vahel. EVA merekaartidelt saadud andmete põhjal iseloomustavad Keibu lahte kaks erineva vee sügavusega ala:

1. Lahe suudmes, eriti selle keskel, ulatuvad vee sügavused kuni 11 meetrini. Lahte sisenemisel sügavused vähenevad ja jäävad enamikus 8 kuni 6 meetri vahele. 2. Kaldaäärne osa, mille laius muutub suurtes piirides on vee sügavustega 4 kuni 0,5 meetrit.

Matemaatilise modelleerimise jaoks arvutisse sisestatud batümeetriline kaart on esitatud lisa 7 joonisel 1.

OÜ Corson. Töö nr 0716 51 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Piirkonnas ja Keibu lahes avaldavad olulist mõju rannale ja rannaprotsessidele ekstreemsete looduslike tingimuste-tegurite koosmõjud.

Klimaatilised ja hüdrodünaamilised tegurid: • Veeseis lahes. • Tuule suund ja tugevus. • Tuule suunast ja tugevusest tingitud lainetus. • Temperatuur. • Jää olemasolu. • Rannaääre seisund (pinnas sula, pinnase niiskusesisaldus ja temperatuur, jääkate).

Keibu ranna praegune hüdrodünaamiline (setete paiknemine, hulk, ranna kulutus) situatsioon on tekkinud ilma loodusliku tasakaalu inimtegevuse poolt mõjutamata.

4.3.2 Hinnang rannaprotsessidele lähtudes matemaatilise modelleerimise tulemustest

Matemaatilise modelleerimise eesmärgiks oli Keibu lahte kavandatava väikesadama kahe alternatiivi võimalikul realiseerimisel võrdlust olemasoleva situatsiooniga, kus rannajoon on ajalooliselt kujunenud looduslikus olukorras.

Töö tulemusena on teostatud Keibu lahes ja rannajoonele kavandatava väikesadama ees toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine.

Väikesadama erinevate alternatiivide ehitamisega kaasnevate rannaprotsesside hindamisel on arvutatud lainetuse, hoovuse ja settetranspordi väljad.

Saadud arvutustulemuste põhjal on hinnatud kahte alternatiivi väikesadama ehitamisel ja sellega seotult tekkivaid mõjusid rannaprotsesside võimalikule kulgemisele võrreldes praegu eksisteeriva olukorraga:

Alternatiiv 1

Väikesadam ehitatakse rannajoonest eemale sisemaale. Väikesadama akvatoorium suurusega 54x42 meetrit ühendatakse merega 20 meetri pikkuse sissesõidu kanaliosa abil. Laineväljad kuju ja iseloom selle alternatiivi korral Keibu lahes ei muutu, kanali süvendamisega tekivad lokaalsed muutused hoovuse ja settete liikumise väljade kujus, küll aga nende arvväärtused jäävad praktiliselt samaks kui looduslikus olukorras.

Rannajoonele mingisuguseid uusi nähtavaid ehitisi ei püstitata ja looduslik olukord rannajoonel säilib endisena.

Alternatiiv 2

Selle alternatiivi korral ehitatakse väikesadama akvatooriumi kaitseks kaks kaitsemuuli, mis ulatuvad seniselt rannajoonelt 140 m välja. Muulid on gravitatsiooni tüüpi, mille välisküljed mere tegevuse kaitseks on kaetud kahekordse graniitkividest kaitsekihiga. Muulide kogupikkus on N meetrit ja arvestades väikesadama asukohas W suunalt puhuva tuule korral tekkiva lainekõrgusega, peaksid muulid olema nii kõrged, et väikesadama asukohas esinevad

OÜ Corson. Töö nr 0716 52 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lained ei tipneks üle kai harja. See tähendab et muulide harja kõrgus üle veepinna „0” seisu peaks olema vähemalt 2,2 meetrit.

Lisaks on alternatiiv 2 puhul oht, et rannajoone kuju muulide piirkonnas võib rannikuprotsesside mõjul hakata muutuma.

Majanduslikult on alternatiiv 2 ehitus tunduvalt kallim ning töömahukam. Alternatiivide vahel lõpliku hinnangu andmiseks on lisaks vajalik arvestada esteetilist külge: seni looduslikule rikkumata rannajoonele kerkib üle vee tasandi 2,2 meetri kõrgune kivirajatis.

Matemaatilise modelleerimise tulemused viitavad, et NW ja eriti W tuultega tuleb Keibu väikesadamasse sissesõidul olla navigeerimisel äärmiselt ettevaatlik suhteliselt suure hoovuse kiiruse tõttu, mis liigub piki rannajoont risti väikesadamasse sissesõidu suunaga.

4.4 Mõju põhja- ja pinnaveele

4.4.1 Veemajanduse korraldamine planeeringualal

Veemajanduse korraldamine vallas ja planeeringualal toimub järgmiste seaduste ja reeglite alusel: • Veeseadus. Vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655), viimane redaktsioon jõustus 18.04.2009. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Vastu võetud 2.06.1993. a seadusega (RT I 1993, 37, 558), viimane redaktsioon jõustus 17.12.2008. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Vastu võetud 10.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 25, 363), viimane redaktsioon jõustus 1.02.2009. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. • Veemajandust korraldavad ka Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministeeriumi poolt joogivett, heitvett, veekaitsenõudeid, sanitaarkaitseala ja reoveekogumisalade moodustamist käsitlevad ning reguleerivad määrused. • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengut ja ekspluatatsiooni valla tasandil reguleerivad Vallavolikogu vastavad määrused ja eeskirjad. • Padise valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK AK) aastateks 2010-2022.

Planeeringualal on vee erikasutuseks tarvis taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba.

OÜ Corson. Töö nr 0716 53 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Veeseadusest: § 8. Vee erikasutus Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. (2) Vee erikasutusluba peab olema, kui: 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas; 4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; (3) Isikliku majapidamise heitvee või vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele. (31) Heitvee pinnasesse juhtimiseks väljaspool oma maatüki piire on vaja võõra maatüki omaniku kirjalikku nõusolekut. § 9. Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba (1) Vee erikasutusõigus tekib tähtajalise vee erikasutusloa alusel. (2) Vee erikasutusloale kantakse sõltuvalt käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud vee erikasutusest: 1) vee võtmise lubatud kogused ja aeg veehaarete ja põhjaveekihtide kaupa; 3) põhjavee kvaliteedi kontrollimise ja põhjavee taseme mõõtmise nõuded; 4) saasteainete suurim lubatav sisaldus ärajuhitavas heitvees; 5) saasteainete suublasse viimise lubatud kogused ja aeg väljalaskude ning saasteainete kaupa, arvestades parimat võimalikku tehnikat; 6) saasteainete suubla seire nõuded; 9) vee erikasutuse mõju põhjaveekihile, veekogule või suublale vähendavad meetmed ja nende rakendamise tähtajad; 10) nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale; 11) parim võimalik tehnika vee kasutamiseks ja reovee puhastamiseks, arvestades selle kaasaegsust ja tõhusust, vee erikasutajale kättesaadavust ning majanduslikku ja tehnilist vastuvõetavust; 12) teave, mis on vajalik kanda vee erikasutusloale tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel kehtestatud korrast. (5) Vee erikasutusloa annab Keskkonnaamet. Vee erikasutusloa tegevuseks merel annab Keskkonnaministeerium, välja arvatud juhul, kui merre juhitakse heitvett, teisi saastavaid aineid või ehitatakse või rekonstrueeritakse lautrikohta või kaldakindlustust. (6) Vee erikasutusloa andmisel arvestatakse vee kasutamise võimalust ühisveevärgist ning reovee puhastamise võimalust ja heitvee ärajuhtimise võimalust ühiskanalisatsiooni kaudu. Kui kasutatud veevaru ei ole piisav, tagatakse esmajärjekorras elanike ning tervishoiu-, hoolekande-, õppe- ja kasvatusasutuste ning toiduainetööstuse joogiveevajadus. (7) Vee erikasutusloa kirjaliku taotluse esitab taotleja vee erikasutusloa andjale, mille alusel vee erikasutusloa andja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Vee erikasutusluba antakse kuni viieks aastaks. Vee erikasutusloa taotlusmaterjalid koostab taotleja oma kulul.

Puurkaevude projekteerimise, puurimise ja konserveerimise ning likvideerimise kord on toodud keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a. määruse nr. 8 lisas 2: 1.2. Puurkaevu projekteerib, puurib ja likvideerib ettevõtja, kellel on selleks vastav tegevuslitsents. Juba enne uue puurkaevu rajamise projekteerima asumist on otstarbekas Keskkonnaametiga uue puurkaevu rajamine läbi arutada, et vältida võimalikke vigu edasiste menetluste läbiviimisel. Olemasoleva või kavandatud puurkaevu sanitaarkaitseala moodustatakse vastavalt Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine. Vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrusega nr 61 (RTL 1997, 3, 8) Viimati muudetud määrusega 21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) jõustus 1.02.2009. OÜ Corson. Töö nr 0716 54 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestab keskkonnaministri 16.12.1996. a määrus nr 61, viimati muudetud 21.01.2009 määrusega nr 8 (RTL 2009,11,131).

Alljärgnevalt väljavõte keskkonnaministri 21.01.2009 määrusest nr 8 2.1.2. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja vajadusteks. 2.1.2.1. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m3/d ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/d kuni 500 m3/d, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis. 2.1.3. Veehaarde või sanitaarkaitseala projekti alusel ja Keskkonnaameti esildisel võib keskkonnaminister sanitaarkaitseala ulatust muuta järgmiselt: 1) juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikku on alla 10 m3 ööpäevas ja vett võetakse ühisveevärgi vajaduseks, vähendada 10 meetrini; 2) juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 10 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud, vähendada 30 meetrini; 2.1.6. Ühe kinnisasja vajaduseks rajatavale põhjaveehaardele, mille ümber sanitaarkaitseala veeseaduse paragrahv 28 lõike 3 alusel ei moodustata, kehtivad käesoleva korra punktis 4 toodud veevõtukoha hooldusnõuded. 2.1.8. Sanitaarkaitseala ulatuse, majandustegevuse kitsendused või veevõtukoha hooldusnõuded lepitakse kokku maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik) ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ja kohaliku omavalitsusega. 2.1.9. Keskkonnaamet võib vajaduse korral veehaarde omanikult või valdajalt nõuda sanitaarkaitseala piiride tähistamist looduses või sanitaarkaitseala piirdeaeda. Vastavad nõuded esitatakse projekteerimistingimustes või olemasolevate veehaarete korral kohustuslikes ettekirjutustes.

4. Veevõtukoha hooldusnõuded 4.1. Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m). 4.2. Puurkaevu suudme manteltoru ots peab jääma vähemalt 30 cm võrra maapinnast kõrgemale. Üldjuhul ei ole soovitav rajada puurkaevu suudme ümber šurfi. Šurfi rajamine tuleb põhjendada veehaarde projektis. Rajatavate või olemasolevate šurfide seinad ja põhi peavad olema vettpidavad ja manteltoru ots peab ulatuma vähemalt 15 cm kõrgemale pinnasevee maksimaalsest tasemest. 4.3. Kaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud. 4.4. Kaevu suudmetagune osa tuleb kindlustada vähemalt 50 cm sügavuseni savilukuga. 4.5. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja).

Planeeritava ala veevarustus lahendatakse puurkaevu baasil. Puurkaev on kavandatud rajada planeeritava ala loodenurka. Puurkaevule on nähtud ette sanitaarkaitsetsoon raadiusega 10 m. Veevajadus täpsustub detailplaneeringu käigus.

OÜ Corson. Töö nr 0716 55 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.4.2 Reo- ja sadevee käitlus

Kanaliseeritava heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusega. Planeeritava ala kanalisatsioon lahendatakse kasutades 10 m3 kogumismahutit. Lähim purgimiskoht asub Keilas.

Sadevete kanalisatsioon Planeeringualal olemasolev sadevete kanalisatsioon puudub. Hoonete projekteerimisel juhitakse sademeveed vertikaalplaneerimisega hoonestusest eemale ning hajutatakse krundil. Parkimisala ning ülejäänud krundi puhtad sademeveed on kavandatud hajutada omal krundil.

Veeseaduse § 24 lõige 7 järgi on kõik Eesti veekogud reostustundlikud heitveesuublad. Planeeringuala sademevee suublaks on Keibu laht.

Sadevete käitlus Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korra sätestab Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269. Alljärgnevalt antud määruses §7 esitatud nõuded: • Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. • Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, kuid mitte lähemale kui 200 m supelranna või supluskoha välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljuvainesisaldust 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l.

Antud määruse §10 lõikele 5 võib sademevett, mis vastab §-s 7 ja lisas 3 esitatud nõuetele immutada pinnasesse, kuid mitte veehaarde sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist.

Eeldame, et 10 kohalisse parklasse saabuvad ja seal parkivad autod on tehniliselt korras ega tekita võimalikku saasteohtu, mis sademeteveega võiks levida ja põhjustada ohtu põhjaveele või pinnasele.

Kuna kinnistul toimuv on seotud kompaktsel alal põhiliselt väikesadama (8 kaikohta) ja sadamahoonega, siis see lubab eeldada ka kinnistul järelevalvet, mis ulatub ka parklaaladele. Järelevalve vähendab ohtu võimaliku reostuse tekkeks ja vajadusel võimaldab koheselt reageerida.

Sademevete käitluse soovitus planeeringualale: • Sademevee käitluse kavandamisel tuleb lähtuda kohalikest tingimustest ja vajadustest, mille juures on võimalik tagada lokaalsete vahenditega sademevee puhtus selliselt, et sademevee keskkonda juhtimise nõuded oleksid ilma sademevee puhastamiseta täidetud. • Planeeringuala sademeteveed on kavandatud hajutada ja immutada kinnistu pinnasesse. • Kinnistutel tuleks võimalikult vähe kasutada kõvakattega pindu. • Parkla parkimiskohad planeeritakse nii, et nendelt on lihtsam sademetevett pinnasesse immutada. • Kinnistute kõvakattega pindu on võimalik vähendada lisaks eelmises punktis toodule ka liiklusteede ja parkimisplatside ning hoonete ümbruse parema planeerimisega.

OÜ Corson. Töö nr 0716 56 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Teede ja parkimisplatside rajamisel tuleb kasutada kattematerjale, mis võimaldavad juba sademetevee tekkealalt sademetevee pinnasesse imbumist. • Parklas võiks katendina kavandada näiteks murukivi kasutamist. Parklani viiva tee ning jalgteede puhul võiks kaaluda siirdekatteid (kruus- ja killustikkatted).

Mõju pinnaveele avaldub akvatooriumi ja juurdepääsukanali kavandatud nõlvade (1:1) murukärg 40 mm ja kasvupinnas 200 mm kattest (lisa 9). Antud katte ülesandeks on minimeerida sadevete ja pinnasevete (nõlvast väljaimbuv) erosioon.

Nõlvadel tekkivad liigveed tulevad koguda, vajadusel drenažeerida ning suunata akvatooriumi.

Akvatooriumi ja juurdepääsukanali nõlvade tipus peab olema selline piire, mis välistab inimeste ja loomade sattumise kinnistu välispiirdel olevatele kaldealadele.

4.5 Kaadamise, süvendamise ja täitmise mõju mere elustikule

4.5.1 Kaadamisala

Keskkonnakaitse praktikas on kinnitust leidnud põhimõte, et süvenduspinnas tuleb kaadata sobivale alale võimalikult süvendustööde lähedal. Vältida tuleb asjatuid pikki sõite pinnast vedavate pargastega. Sellest lähtuvalt on valitud projekti tegevustele lähim ametlik kaadamisala (vt. joonis 4.1).

Kaadamisala Dirhami sadama lähistel on valitud ja kooskõlastatud arvestades meresõidu ohutust, piirkonnas varem toimunud kaadamisi, varasemate erinevate projektide keskkonnamõju hindamiste tulemusi ning majanduslikku otstarbekust. Tegemist on Veeteede Ameti ametliku kaadamisalaga ja projekti käigus ei kavandata uute kaadamisalade avamist.

Valitud kaadamisala asub projektialast ca 8,97 meremiili kaugusel läänes. Maa- Ameti kaardirakenduse andmete kohaselt on mere sügavus alal 6,0 - 10,6 m. Ala on ca 1,63 km2 suurune ja koordinaatidega

59º 12’ 51,04’’ 23º 27’ 43,1’’ 59º 12’ 59,45’’ 23º 28’ 48,54’’ 59º 12’ 6,13’’ 23º 28’ 34,2’’ 59º 11’ 48,09’’ 23º 27’ 38,91’’

Kaadamisega kaasnevat on hinnatud järgmises peatükis koos süvendamisest ja täitmisest tulenevate mõjudega põhjataimestikule, -loomastikule ja kaladele.

Kaadamiskohta toodava pinnase mahuks on maksimaalselt 8500 m3. See pinnasemaht tuuakse vastavalt vajadusele kas ühe või kahe praamitäiega.

OÜ Corson. Töö nr 0716 57 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonis 4.1. Kavandav kaadamisala ja projekti tegevuste asukoht. Allikas: Maa-Ameti X-GIS.

4.5.2 Mõju põhjataimestikule, -loomastikule ja kalastikule

Põhjataimestik omab veeökosüsteemi aine- ja energiaringes suurt tähtsust. Põhjataimestiku vöönd on enamasti kõige liigirikkam merepõhja osa, pakkudes paljudele organismidele nii elupaika kui ka toidubaasi. Põhjataimestikku ja –loomastikku ohustab eelkõige süvendamine ja kaadamine. Kuna põhjataimestik on kudesubstraadina oluline mitmetele kalaliikidele (nt räim), avaldab põhjataimestiku hävimine mõju ka kalastikule.

Planeeringu merealalt süvendatava pinnase kaadamisalaks on valitud Veeteede Ameti ametlik kaadamisala Dirhami sadama lähistel (vt joonis 4.1). Kaadamisala jääb Nõva- Osmussaare hoiualale.

Süvendustöödel väljatõstetud setetega hävib süvenduskoha põhjaloomastik. Samuti meres täidetaval alal põhjaloomastik maetakse täitematerjali alla ja see hävib ning ei taastu. Täitetööde mõju on pöördumatu.

Üldiselt süvendus-, täitmis- ja kaadamistöödega paisatakse vette suurel hulgal põhjasetteid, mis kanduvad hoovustega süvendus-, täitmis- ja kaadamispiirkonnast kaugemale. Osa heljumist settib lähipiirkonnas. Põhjataimestik võib mattuda sette alla, mistõttu vaesustub piirkonna taimestikus elav loomastik (mis omakorda häirib piirkonna taimestikus elavat loomastikku). Heljumi peeneteralisem fraktsioon, mille settimiskiirus on aeglane, püsib kaua põhjalähedases veekihis. Heljum sisaldab orgaanilisi osakesi, mis on toiduobjektiks põhjafaunale. See parandab paljude põhjaloomastiku liikide toitumistingimusi, millega kaasnevad muutused zoobentose koosseisus. Piirkonnas võib suureneda mõnede põhjaloomastiku liikide arvukus ja biomass. Põhjaloomastiku kooslustes toimuvate muutuste suurus ja ulatus sõltub heljumi kogusest ja tööde läbiviimise ajast. Mida suuremad on süvendatavate ja kaadatavate setete kogused ning mida pikemalt kestavad tööd, seda suurem on mõju põhjakooslustele.

Põhjaloomastikku ohustab eelkõige süvendamine ja kaadamine, muutused zoobentose levikus või liigilises struktuuris avaldavad toiduahelate kaudu aga kaudset mõju ka kalastikule ja linnustikule. OÜ Corson. Töö nr 0716 58 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Väikesadama rajamisel vahetult Keibu lahe randa (alternatiiv 2) toimub seoses kaide ehitamise, täite- ja süvendustöödega põhjaloomastiku suurem hävimine, kui alternatiiv 1 korral. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum.

Süvendamise otsest mõju ei saa vältida, kuid seda on võimalik leevendada ekraanide kasutamisega, et takistada heljumi kandumist väljapoole süvendusala.

Heljumi mõju avaldub eeskätt valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovustega kanduda sadamaakvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Viimane häirib omakorda põhjataimestiku kasvutingimusi. Mõju ulatus sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest.

Süvendus-, täitmis- ja kaadamistööde mõju väljendub tekkiva heljumi settimisest kalakoelmutele (kudesubstraadile) ning heljumi kontsentratsiooni suurenemisest põhjustatud kalade (eelkõige larvide) ja nende toiduobjektide hukkumises. G. Alabasteri ja R. Loydi andmeil võib ohtlikuks osutuda kontsentratsiooni tõus võrreldes fooniga 5 mg/l võrra. Tartu Ülikooli Mereinstituudi eelnevad eksperimentaaluuringud näitavad, et räimemari hukkub täielikult, kui teda katab 0,2 mm paksune settekiht. Kunda sadama süvendamise ajal ja järgmisel aastal tehtud seire tulemuste põhjal võib öelda, et veel aasta peale süvendamist olid põhjataimed kaetud settekihiga, mis välistas nendele kalamarja kleepumise (Eesti Mereinstituut, 1997).

Sadama ehitusperioodil täitmisel ja süvendamisel vette paigutatav pinnas paiskab veesambasse setteosakesi, mis põhjustavad veealuse valgusvälja vähenemise.

Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas võib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel (Kotta, I., Kotta, J., 2003). Süvendatud alal on muutused ajutised. Põhjaloomastik taastub 2 kuni 3 aasta möödumisel. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

Süvendamine võib mõjuda teatud organismirühmadele ka positiivselt. Setetest vabanevad orgaanilised osakesed on toiduks põhjafaunale. Sellest lähtuvalt võib süvendamisega kaasneda põhjaloomastiku levikuala ja liigilise koosseisu muutused ning arvukuse ja biomassi tõus lähipiirkonnas.

Mõju kalastikule sõltub tööde teostamise ajast ja kestvusest ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest tööde läbiviimise ajal.

Mõju võib avalduda nii otseses kalade hukkumises, üldseisundi halvenemises kui ka kaudsemalt koelmute hävimises ja toidubaasi kahanemises.

Soome lahe lääneosas domineerib kevadel kudev räim, idapoole liikudes rohkem esineb sügisest räime. Kudemisperioodid on Läänemere avaosast veidi hilisemad (seoses hilisema temperatuuri tõusu ajaga). Kaadamise ja mereala süvendamise piirangud Soome lahes oleksid sellega aprilli teisest poolest juuni lõpuni (kevadine räime kudemisaeg) ja septembri algusest oktoobri lõpuni (sügisese räime kudemisaeg). Mageveekalade osakaal on suurem Soome lahes, nt. ahven koeb aprilli lõpust mai alguseni, lest – maist juunini, sügavamates piirkondades – aprillist maini (TTÜ MSI 2008, TÜ MI, Martin 2008).

Süvendamise ja kaadamise läbiviimine külmal aastaajal ei ole antud planeeringu korral meresõiduohutuse tõttu, keskkonnalistel ja majanduslikel kaalutlustel sobiv. Võimalikuks OÜ Corson. Töö nr 0716 59 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne probleemiks võib olla külm ja jääkate, mis ei võimaldaks töid teostada keskkonna- ja meresõidu ohutult rääkimata avarii korral tekkida võivast reostusohust.

Parim aeg Dirhami sadama lähistel olevale kaadamisalale kaadamiseks oleks juuni lõpust septembrini, mis sobiks nii kevadise räime kudemise kui ka lindude pesitsemisperioodi ja sügisrännete tõttu.

Maksimaalselt 8500 m3 pinnase kaadamise lokaalne ja lühiaegne mõju avaldub eeldatavalt kaadamisalal olevale mere elustikule ja ei ulatu kaasamisel parima võimaliku tehnika ja hea tava korral kaugemale ega põhjusta piirkonnas olulist negatiivset keskkonnamõju.

Sadama ekspluatatsiooniaegne mõju on eelkõige seotud võimalike laevaavariidega. Paatide ja jahtide poolt tekitatud lainetus ei mõjuta oluliselt põhjaloomastiku ja -taimestiku kooslusi.

Juhul, kui süvendamine ja täitmine viiakse läbi kinnisel sadamaakvatooriumil on mõju kalastikule väike ning puudutab eelkõige otseselt suletud süvendatavat piirkonda.

Sadama kasutamine ei mõjuta kalade põhilist toiduobjekti (põhjaloomastik) ja teatud kalaliikidele kudemiseks sobilikku põhjataimestikku.

0-alternatiivi korral süvendamist, täitmist ja kaadamist ei toimu ja seega puuduvad antud tegevustest kaasnevad mõjud.

Alternatiiv 1 (kavandatud tegevus) korral toimub paaditee süvendamine arvutuslikus mahus 8500 m3. Kõik on kavandatud kaadata Dirhami sadama lähistel olevale ametlikule kaadamisalale (joonis 4.1).

Alternatiiv 2 (sadam rajatakse vahetult Keibu lahe äärde) puhul on võimalik sadama rajamiseks vajaliku süvendamise (hinnanguliselt ca 17000 – 21000 m3 ja täitmismahud ca 13000, täpsustuvad sadama ehitusprojekti käigus) käigus saadud pinnasest kasutada omas sadamaalas täitmiseks, rannakindlustuse, kaide rajamisel ca 13000 m3. Kaadamise vajaduseks jääb ca 4000 – 8000 m3, seega kaadamisega kaasnevad mõjud on mõnevõrra väiksemad kui A1 korral.

Alternatiiv 2 korral on mõju mereelustikule oluliselt suurem kui alternatiivi 1 puhul eeskätt süvendus- ja täitmismahtude tõttu. Samas mereelusikule avalduvaid mõjusid on oluliselt võimalik vähendada kasutades heljumi levikut piiravaid kaitseekraane.

4.6 Mõju maastikule Keibu ümbruse liivane ja paiguti kivine rand on kõrge visuaalse ja puhkeväärtusega. Lahtise liivariba ees kasvav metsariba (jääb planeeringualast ca 200 m läänepoole) ning liivariba taga kasvav mets on kõrge esteetilise väärtusega taimkatteüksused. Lisaks sellele on nii mets kui ka liivane ja kivine rand mitmetele linnuliikidele pesitsuskohaks.

Tegelikkuses väikesadama ehitamisega planeeringualale (alternatiiv 1) maastikku märkimisväärselt ei muudeta. Sama ei saa öelda alternatiiv 2 kohta (lisa 10), kus tehisobjekt rajatakse vahetult Keibu lahe looduslikule rannale.

Keibu lahe rannikul on kõrge vaateline (esteetiline) väärtus ning ta esindab piirkonnas tüüpilist ranniku maastikukompleksi koos Ristna poolsaare ja Nõva lahega.

OÜ Corson. Töö nr 0716 60 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vaatamata kõrge kaitseväärtusega taimeliikide ning elupaikade puudumisele planeeringu ja arendusalal, on tegu maastikuliselt kauni alaga, mida aktiivselt kasutatakse puhkuseks nii Ristna liivaranna osas (algab foto 2.1 esitatud liivarannast, mis jätkub põhjapool) kui ka Keibu liivarannas. Nende vahel olev vaheldusrikas kivine rannik (läbib juurdepääsukanal) pakub vajalikku privaatsust, mis puudub ida pool asetseval Keibu liivarannal.

Kaevamis- ja süvendamistööd rikuksid pöördumatult kauni rannikulõigu (vt fotod 2.2 ja 2.3). Fotodel kujutatud rannalõiku rajataks alternatiivi 2 kohaselt väikesadam. Alternatiivi 1 ehk kavandatud tegevuse korral läbiks seda randa 10 m laiune juurdepääsu kanal. Kui antud kanal rajatakse, siis ei tohi mingil tingimusel selle kaldaid tõsta kõrgemale piirnevatest kivistest rannaaladest. Juurdepääsukanali kaldakindlustus tuleb rajada rannaala kividega sarnastest kividest. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada selleks Keibu lahe äärealas olevaid kive.

Rannamaastiku säilimise seisukohast on parimaks 0-alternatiiv, mis tähendab, et väikesadamat Keibu lahe äärde ei rajata.

Oluline oht Ristna poolsaare ranniku maastikukompleksidele oleks, kui kavandatava väikesadama ja Hanko AS-ile kuuluva sadam vahele jäävasse rannalõiku rajataks väikesadamaid, mis võiksid põhjustada Ristna poolsaare ranniku taluvuspiiri ületamist.

4. 7 Mõju mullastikule

Kavandatava tegevusega kaasneb akvatooriumi, sissesõidukanali, teede ja trasside rajamine, mille tulemusena toimub pinnase eemaldamine ja taimestunud alalt taimkatte hävinemine. Väljaehitamine mõjutab pöördumatult otseselt akvatooriumi, kanali ja rajatiste alla jäävat ala.

Oluline ja pöördumatu negatiivne mõju mullastikule avaldub akvatooriumi, kanali, sadamahoone, paadikuuri, teede ja trasside rajamisega (rajatiste alune pinnakate kooritakse). Samas on antud tegevused lühiajalised ja mõjuvad lokaalselt piiratud alale. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas kasutada kinnistu haljastamisel ja kallete nõlvadel kasvupinnasena ning ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel.

10 parkimiskoha katendiks kaaluda murukivi kasutamist.

Akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamisel ning sadamahoone ja paadikuuri ehitamisel ja rajatiste rajamisel on võimalik, et tallatakse mulda ja pinnast ka väljaspool ehitusalasid. Tallamise mõju võib olla oluline (tallamisega hävib rohukamar ja laialdasel alal tallatakse ning osaliselt kantakse transpordivahendite ja ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld minema) või mitteoluline (rohukamar ainult tihendatakse ja kasutatud mehhanismide rööpad ei ole seda oluliselt segamini pööranud). Samas antud mõjud ei pruugi olla väga pikaajalised ja pöördumatud. Peale ehitustegevuse lõppu lükatakse eemaldatud muld tagasi või ala täidetakse mujalt toodud mullaga ja tasandatakse. Siin on võimalik kasutada akvatooriumi alalt kooritud ja kogutud mulda.

0-alternatiivi korral mõju mullastikule puudub.

Kavandatud tegevusega (alternatiiv 1) on mõju planeeringuala mullastikule kõige suurem, rajatakse väikesadama akvatoorium, sissesõidukanal, hooned, teed ja trassid vahetult loodusliku muld kattega alale.

OÜ Corson. Töö nr 0716 61 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Samas alternatiiv 2 (lisa 10) korral on mõju mullastikule oluliselt väiksem, kuna väikesadam rajatakse põhiliselt muldkatteta alale täitmise teel.

4.8 Mõju taimestikule, elupaigatüüpidele ja kaitstavatele loodusobjektidele

4.8.1 Kaitsealuste taimeliikide asukohad ja elupaigatüübid

Taimeliigid A. Palo koostatud ekspertarvamuses (lisa 4) käsitletud arendusala pindalaks oli ca 6 ha sh planeeringu ja lähiala moodustas sellest 1 ha.

Arendusalal leiti üksikuid eksemplare kaitstavatest taimeliikidest: 1. Rand-seahernes (Lathyrus maritimus), 1,5 m² suurune laik koordinaatidel 484920; 6568823. • Jääb detailplaneeringualast välja. Rajatavast sadama akvatooriumi kagutipust jääb rand-seaherne elupaik 24 m kagusse. Antud alale ja selle lähipiirkonda ei ole väikesadama rajamisega kavandatud tegevusi. 2. Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), üksikud isendid liivarannaga (foto 2.1) piirneva männiku serval. • Asukoht on planeeringualast ca 200 m läänepool Ristna rannas. 3. Aas-karukell (Pulsatilla pratensis), üksikud puhmikud arendusalast läänes metsa ja rannavöötme piiril. • Asukoht asub üle 200 m planeeringualast läänepool.

Kooslused Haruldasi taimekooslusi (Paal 1997, lk. 274-277) inventeeritud alal ei leitud.

Taimkatte kasvukohatüüpidest on esindatud: 1161 sinilille metsa kkt, 2131 kuiva paluniidu kkt, 2311 saliinse rannikuniidu kkt.

Tabel 4.2 Elupaigatüüpidest (Paal 2007 järgi) tuvastati planeeringualal ja lähialal järgmised tüübid: Kood Nimetus Hinnang kaitsevajadusele 1210 Üheaastase taimestuga esmased Probleemiks taimkattele võib kujuneda rannavallid tallamine, ehitustegevus rannikul hävitaks elupaiga täielikult 1220 Püsitaimestuga kivirannad Probleemiks taimkattele võib kujuneda tallamine, ehitustegevus rannikul hävitaks elupaiga täielikult 1640 Läänemere kesk- ja põhjaosa Probleemiks taimkattele võib kujuneda püsirohttaimestuga liivarannad tallamine, ehitustegevus ilmselt elupaika ei puuduta.

Leitud rannikuelupaigad pole küll nn tärniga ehk ülisuure kaitsevajadusega Euroopa kontekstis, kuid nende esinemine hoiualal on dokumenteeritud ning võetud arvesse Euroopa Liidule esitatud hoiualade üldpindalas ning vastavate elupaigatüüpide üldpindalas: (RTI,

OÜ Corson. Töö nr 0716 62 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 07.07.2005, 38, 300 , Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas, Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144): …3) Keibu-Ristna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II lisas nimetatud liigi – soohiilaka (Liparis loeselii) ning III kaitsekategooria liikide – vööthuul-sõrmkäpa(Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa ( Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaikade kaitse;

II kategooria liik soohiilakas (Liparis loeselii) kasvab niisketes ja soostunud kasvukohtades ja on taimkatte hulgas küllalt märkamatu väikesekasvuline liik. Planeeringualal ja lähialas eksperdid liiki ei tuvastatud.

Planeeringualal ja selle lähialas tehtud uuringu (lisa 4) käigus väikesadama rajamise mõjupiirkonnas Keibu-Ristna hoiualal vastavalt kaitsekorraldusele kaitstavaid liike ei tuvastatud. Tumepunane neiuvaiba esinemisest on tuvastatud planeeringualast 200 m kaugusel ja kaugemal. Vahetult planeeringualal liik puudub

4.8.2 Mõju kaitsealustele taimeliikidele ja elupaigatüüpidele

Kõik A. Palo (lisa 4) leitud kaitstavad taimeliigid kuuluvad III kategooriasse ja seega otseselt nende leiukohtade säilitamine nõutav ei ole, kui see ei ohusta kogu piirkonna populatsiooni seisundit. Alal on tegu piirkonnale tüüpiliste liikidega, millest aas-karukell ja tumepunane neiuvaip esinevad kohati massiliselt, kuid arendusalal (200 m kaugusel planeeringualast) vaid üksikute isenditena. Rand-seahernes on võrdlemisi haruldasem ja ka ohustatum, sest ei talu suvitusrandades tallamist.

• Aas-karukella ja tumepunast neiuvaipa ei tuvastatud vahetult planeeringualal, vaid sellest ca 200 m läänepool olevas rannas, seega ei ohusta kavandatud tegevus neid liike otseselt.

• Rand-seaherne vilju on võimalik koguda ja külvata need võimalikult sarnasesse kasvukohta vahetult leiukoha läheduses. Sadama rajatistest, akvatooriumi kagutipust jääb leiuala 24 m kaugusele. Leiualale ja selle lähedale vähemalt 20 m kaugusele ei ole kavandatud looduskeskkonda muutvaid tegevusi.

A. Palo poolt leitud Natura 2000 kaitsealuste taimeliikide elupaigad tuleksid rangelt võttes tänases seisundis säilitada. See tähendaks ehitustegevuse välistamist eeltoodud rannikukoosluste piirkonnas. Samas kavandatud tegevuse (alternatiiv 1) kohaselt rajatud väikesadama rajamisel mõjud ei ulatu eeldatavalt eelnimetatud elupaikadeni. Samas alternatiivi 2 puhul on küllaltki reaalne oht rand-seaherne elupaigale.

Kui otsustatakse alternatiiv 2 kohane väikesadama lahendus siis peab jälgima, et rajamise käigus ei ohustataks elupaika pinnase ladustamise ega täitmisega (tekitatud kahjustusi on võimalik kompenseerida uuskülviga).

Kõigi rannikul tehtavate tööde kaigus tuleb püüda muuta rannikut võimalikult vahe ja ei tohi rand-seaherne elupaika (jääb A1 sadama akvatooriumi kagutipust 24 m kaugusele) ladustada

OÜ Corson. Töö nr 0716 63 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne väljakaevatud materjali, samuti ei tohi võtta elupaigast kivimilist materjali. Antud tingimus on oluline eeskätt alternatiivi 2 rakendumise puhul.

Arendusalal kasvav mets ega rannaastangul säilinud niit lagendikul ei oma otsest botaanilist looduskaitselist väärtust, selles osas piirangud arendusele puuduvad.

Oht on ehitustööde ning hilisema rajatise ekspluateerimise käigus kaitstavate püsitaimestikuga liiva- ja kivirandade kahjustamine ning liigne tallamine..

Taimkatte ja metsakoosluste kahjustamiste vältimiseks tuleb väikesadama rajamisel töid (süvendamine, süvendatava materjali laadimine ja transport, ehitusmaterjali ladustus, ehitamine) ruumiliselt täpselt piiritleda ja tuleb vältida liigset ja tarbetut tallamist ümbritseval metsaalal.

Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – soohiilaka (Liparis loeselii) ning III kaitsekategooria liikide – vööthuul- sõrmkäpa(Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa (Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaikade kaitse. Planeeringualal ja selle lähialas tehtud uuringu (lisa 4) käigus väikesadama rajamise mõjupiirkonnas eelloetletud liike ei tuvastatud. Tumepunane neiuvaiba esinemisest on tuvastatud planeeringualast 200 m kaugusel ja kaugemal. Vahetult planeeringualal liik puudub.

Väikesadama rajamine võib muuta setete liikumisrežiimi rannikumeres ja seega põhjustada aja jooksul ka rannikutüübi muutust (liivaranna ning kiviranna asetuse nihkumist, suurenenud purustusi rannikuvööndis või vastupidi, taimmaterjali kogunemist varem orgaanikata püsinud aladele). Võimalikud tagajärjed avalduksid ka rannikuelupaikade (1210, 1220) pindalalises ulatuses ja kvaliteedis Seda aspekti on käsitletud matemaatilise modelleerimise juures ja alljärgnevalt tekstis ning selle tulemusi on arvestatud alternatiivide võrdluses.

Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse. Planeeringualal ja selle arendusalas (6 ha planeeringualale lähiala) A. Palo rohunditerikkaid kuusikuid ei tuvastanud ja planeeringuala tegevustest sellele elupaigatüübile olulist mõju ei kandu kuna planeeringuala tegevused on ruumiliselt piiritletud planeeringuala territooriumile. Antud tingimusest kinni pidades ei ole A1 ega A2 korral olulist mõju hoiualal kaitstavatele rohunditerikastele kuusikutele.

Ka Keibu-Ristna hoiualal kaitstavatele püsitaimestuga liivarandadele (1640) ei ole olulist mõju kuna planeeringuga kavandatud tegevus on kavandatud vahetult planeeringualale.

Planeeringuala juures olevas Keibu lahe rannas olevad elupaigatüübid: üheaastase taimestuga esmased rannavallid (1210) ja Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärkidele vastavalt kaitstavad püsitaimestuga kivirannad (1220) hävivad sadamaala moodustamisega ca 1700 ruutmeetrilisel pinnal alternatiiv 2 korral. Antud ranniku elupaiga tüüpide hävimine toimub ka alternatiiv 1 (kavandatud tegevus) järgse juurdepääsukanali rajamisega. Juurdepääsukanaliga hävib ca 330 m2 eeltoodud elupaigatüüpide ala. Pindalaliselt hävib hoiualal kaitstavat ranniku elupaiga tüüpi alternatiiv 1 korral oluliselt vähem (ca 5 korda) kui alternatiiv 2 järgse sadamaala rajamisega.

OÜ Corson. Töö nr 0716 64 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.8.3 Mõju metsale ja selle leevendus ning metsaraie korraldamine

Mõju metsale avaldub põhiliselt kolmel moel: 1. Akvatooriumi, juurdepääsukanali ja hoonete ning sadamarajatiste aluselt pinnalt puude likvideerimisega. Leevendusmeetmeks – mõjud peavad olema lokaliseeritud põhiliselt ja piirduma planeeringualaga. 2. Mõju metsale avaldub ka süvendatud pinnase transportimisest metsas olevatel pinnaseteede tallamisega. Pinnasteed tulevad kooskõlastatult RMK ja Keskkonnaametiga kruusatada (ettevalmistus transportimise läbiviimiseks). 3. Ettevalmistatud pinnasteedel toimetatav süvendatud pinnase transport tuleks eeldatavalt läbi viia suvisel mitte vihmasel ajal. Ajaliselt algaks see vahetult peale lindude pesitsemisperioodi lõppu juunist oktoobrini. Võimalik on süvendatud pinnase transport teostada ka külmunud pinnasega talvel, aga sellega kaasneb suure tõenäosusega lume ja jääprobleem ning teede korrashoid. Kuna kasutatav metsasiht on kitsas, siis veoteelt lume äralükkamisega võidakse kahjustada sihi kõrval kasvavaid puid. 4. Metsasiseste pinnasteede tallamiskahjustusi võimaldab oluliselt minimeerida eelnimetatud transpordiks kasutatava tee eelnev kruusatamine, piirkiiruse langetamine kahekümnele kilomeetrini tunnis ja veo peatamine pikema vihmalistel perioodidel, kui olemasolev pinnastee ja seda kattev kruusapinnas on läbiligunenud ning pehmeks muutunud. 5. Leevenduseks pinnase transpordil eralduva tolmu korral oleks oluliselt väiksed liikumiskiirused kuni 20 km/tunnis.

Metsas kasutatavate pinnasteede kasutuskoormused ja piirkiirused tulevad kooskõlastada RMK-ga ja Keskkonnaametiga.

Kavandatust tuleneva vajaliku metsaraie korraldamine.

Praegu on kinnistule juurdepääsu tee laiuseks 3 m. Detailplaneeringuga ei kavandata tee laiendamist. Rajatava väikesadama kinnistule päästetehnika juurdepääsuks ja teel liiklemise ohutuse tagamiseks on vajalik mõlemalt poolt teed 2 m laiuselt ribalt metsa raadamine.

Alljärgnevalt on käsitletud ca 0,55 ha detailplaneeringuga loodava kinnistu ja selle juurdepääsutee äärse ohutuse tagamiseks vajaliku 2 m laiuse ribal kasvava metsa raie läbiviimist. • Nagu kinnistu piirid nii ka juurdepääsuteeäärsed 2 m laiused alad tuleb looduses mõõdistada ja tähistada tee äärest looduses. Mõõdistamine ja tähistamine on vajalik raiemahtu väljaselgitamiseks. • Juurdepääsu tee läbib eraomandis olevaid kinnistuid Väljaotsa (56201:001:1300) ca 174 m ja Sireli (56201:001:1300) ca 33 m. Nende kinnistute omanikelt on arendajal vajalik saada nõusolek juurdepääsutee kujaks ja Väljaotsa kinnistu omanikult ka nõusolek mõlemalt poolt teed 2 m laiuse metsariba raadamiseks. • Ülejäänu detailplaneeringuga kavandatu metsaraie (kinnistul ja juurdepääsutee ääres) jääb Harjumaa metskonda. Arendaja peab peale detailplaneeringu kehtestamist pöörduma Harjumaa metskonna poole moodustatud kinnistult (ca 0,55 ha) ja selle juurdepääsutee (ca 393 m) äärse metsariba (ca 0,16 ha) raadamise taotlusega.

OÜ Corson. Töö nr 0716 65 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Harjumaa metskond kontrollib alade piirid üle, määrab raiemahud ja edastab taotluse omapoolsete nõuetega raadamise läbiviimiseks RMK-le.

4.9 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule

Keibu väikesadama väljaarendamine aitab kaasa sadamakasutajate vaba aja veetmise- ja puhkevõimaluste parandamisele, mis on positiivne. Sadama rajamisel eeldatavalt tekib vajadus selle järelevalve korraldamiseks, mis võib pakkuda siis tööhõivet.

Keibu väikesadama rajamise läbi laienevad sadama kasutajate vaba aja veetmise võimalused.

Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Eestis on probleemiks aktiivse puhkuse veetmisega seotud võimaluste ebapiisav kättesaadavus.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata, eelkõige sadama ja mõningaselt ka kommunikatsioonide rajamise ajal. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest.

Ehitustööde käigus võib mõningast õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide vedu, laadimine ning ladustamine ehitusplatsil. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu emissioone põhjustada.

Kuna väikesadama rajamine ja hoonete ehitamine toimuvad looduslikult hästi ventileeritavas rannaalas ja kinnistut ümbritsevad maismaapoolt suured metsaga alad, mis jäävad elamualade vahele, siis võib järeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljas olevatele elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme. Eeldatavalt ei ole ehitustöödel sadamaalalt ka õhu saasteohtu piirkonna elamualadele.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv.

Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad ning seega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks.

Üldiselt Eesti rannikualad on väga pikkade meresõidutraditsioonidega, mis on piirkonna kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuri taasloomist ja edasiarendamist.

OÜ Corson. Töö nr 0716 66 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Väikesadama rajamine koos sadamahoone ehitamisega ettenähtud mahus ja viisil mõjutab meretraditsioonidega kultuuripärandit positiivselt.

Üldiselt väikesadama rajamine ja detailplaneeringus kavandatud väljaarendamine vastab tervikuna Padise valla huvidele.

4.10 Müra Müra peatüki koostamisel on alusmaterjalina kasutatud veesõidukite müra kohta informatsiooni andmisel võimalikult analoogseid Corson OÜ poolt varem tellitud Insinööritoimisto Akukon OY tööde nr 7433-1 (Tallinn 09/2007) ja nr 7450-1 (Tallinn 11/2007) materjale.

4.10.1 Üldosa

Keskkonnamüra normtasemed Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

Määruses on müra mõiste defineeritud kui inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.

Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted). IV kategooria tööstusala

Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi.

Väikelaevade (veesõidukite) liiklusele on kehtestatud samad nõuded, mis muule liiklusmürale. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt.

Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Uutes ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7-23) ja öisest ajavahemikust (23-7). Päevane ajavahemik sisaldab õhtust aega (19-23), millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB.

OÜ Corson. Töö nr 0716 67 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Välismüra taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel I kategooria 50 40 II kategooria 55 45 III kategooria 60 50 IV kategooria 65 55

Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel.

Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel I kategooria 45 35 II kategooria 50 40 III kategooria 55 45 IV kategooria 65 55

Liiklusest põhjustatud müra taotlustasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase hoonetes LpA,eq,T (dB) Elamu Eluruumides päeval 40 (35) Magamisruumides öösel 30 Büroo- ja haldushoone Nõupidamisruumides, töökabinettides päeval 40 (35) Avatud plaanilahendusega tööruumides päeval 45 (40) Kaubandus- ja teenindusettevõte Müügisaalides, teenindusruumides päeval 50

Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel.

Kaubandus- ja teenindusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega uutel planeeritavatel aladel.

4.10.2 Väikelaevade müra

Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid.

Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor; siiski ei ole nende mootorid üldjuhul väga võimsad ja tekitatud müratasemed väga kõrged. Kalalaevade puhul on oluliseks müraallikaks ka heitgaaside väljaheitesüsteem. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra; oluline on märkida, et vanemad laevad on tavaliselt mürarikkamad.

OÜ Corson. Töö nr 0716 68 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhul tonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada arvutatud/mõõdetud väärtustele parandus müra tonaalsusele K1i= +5 dB.

Akukon OY tööde tegemisel aluseks olnud müratasemete hindamise allikates oli arvestatud, et mootorpaatide helivõimsustasemed L„A jäävad vahemikku 96-105 dB.

Keibu väikesadamas on ette nähtud 8-kohta neist 4 suurematele ja 4 väiksematele mootoriga paatidele, mis hooajati võivad liikuda ka igapäevaselt.

Sadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks teguriks sõidukoridorid - mootorlaevade liikumine piki rannikut on ebasoodsam olukord.

Oluliseks teguriks on väikelaevade kiirus: mööda paadikanalit sadama kinnisesse akvatooriumi sissesõitmisel peab olema paatide liikumiskiirus väike maksimaalselt 3 sõlme (5 km/h). Kinnisesse ja väiksesse akvatooriumi ei tohi sisse tuua olulist liikumislainetust. Sadama akvatooriumist ja väljaspool paadikanalist väljumisel võib faarvaatril liikumiskiirust tõsta 10 (19 km/ h) ja avamerel 20 (37 km/h) sõlmeni ja rohkem.

Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele. Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis:

Tabel 4.3. Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = LpASmax detsibellides PN < 10 67 10 < PN < 40 72 PN > 40 75 kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra.

EN ISO 14509 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine näol on tegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt.

Järgnevas tabelis 4.4 on toodud tüüpilise mootorpaadi heli ekspositsioonitase LAE (üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud ette antud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0=1 s suhtes) erinevatel kiirustel ja kaugustel. Toodud väärtused kirjeldavad väikepaadi liikumist ühtlasel kiirusel.

Tabel 4.4. Heli ekspositsioonitase LAE (dB) kiiruse funktsioonina erinevatel kaugustel kiirus, km/h 10 20 30 50 m 73 72 73 100 m 68 68 68 150 m 66

OÜ Corson. Töö nr 0716 69 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kuna müra normitud suuruseks on ekvivalentsed müratasemed LpAeq, siis tuleb heli ekspositsioonitase LAE ümber arvutada ekvivalentseks tasemeks. Seda on võimalik teha kui me teame mööduvate väikelaevade arvu kindlaksmääratud ajavahemikul. Kui arv on N ja ajavahemik T on päevane ajavahemik (kell 7-23 e. T = 57600 s), siis LpAeq = LAE + 10 log N – 10 log T = LAE + 10 log N - 48

Tabelis 4.5 on toodud arvutuslikud ekvivalentsed tasemed LpAeq 50, 100 ja 150 m kaugusel arvestades ülaltoodud LAE ja liiklussagedust (N) 60 väikelaeva.

Tabel 4.5. Päevase ajavahemiku ekvivalentsed müratasemed LpAeq Ekvivalentne müratase LpAeq, dB (päev) kiirus, km/h 10 20 30 kaugus, m 50 43 42 43 100 38 38 38 150 38 41

Ekvivalentsed müratasemed kogu päevase või öise ajavahemiku suhtes ei ole siiski kõrged ja jäävad ≤40 dB. Kui liiklussagedus muutub 2 korda, siis vastavalt muutuvad ka müratasemed 3 dB võrra. Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaks planeeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid; oluline mõju on ka tuule suunal.

Kui me liidame arvutatud väärtustele juurde paranduse müra tonaalsusele +5 dB ja saame selle tulemusena müra hinnatud taseme LR, siis see jääb oluliselt alla kehtestatud müratasemetele.

Väikelaevade (kaatrid, kalalaevad, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja müra hinnatud tasemed Ld ei ole sissesõidutee äärde jäävatele sadamaaladele (päevasel ajavahemikul 65 dB ja öösel 55 dB) ja kaugemasse ümbrusesse jäävatele elamualadele (päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB) kõrged ja jäävad oluliselt alla liiklusmüra taotlustasemetele võimalikel uutel planeeritavatel aladel.

Väikelaevade (kaatrid, kalalaevad, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja müra hinnatud tasemed Ld ei ole planeeritava väikesadama lähiümbruses kõrged ja jäävad alla oluliselt liiklusmüra taotlustasemetele (päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB) uutel planeeritavatel aladel. Väikesadama ekspluateerimine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid.

Merest juurdepääsutee, paadikanali ja akvatooriumi süvendamisega ning süvendatud materjali transpordiga meritsi kaasnev müra võib kõigist tööeeskirjadest kinni pidades mõningaste meteoroloogiliste tingimuste korral (tuul, vaikne) mitte olulise häiringu1 tasemel jõuda Keibu küla mõne elamuni. Sadama rajamise ajal väikelaevade liiklus puudub. 1 Keskkonnahäiring – antud KSH-s on käsitletud häiringu tähendust Jäätmeseaduse § 18 tulenevalt, kus keskkonnahäiring on: 1) arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju; 2) ei ületa reguleeritult arvulist normi nagu hais, tolm või müra.

Paaditee süvendamisega ja setete transpordiga kaasnev müra ei ulatu ehitusnõuetest ja - eeskirjadest kinni pidades ilmselt isegi häiringu1 tasemel lähima elamuni.

OÜ Corson. Töö nr 0716 70 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kuna Keibu väikesadama paaditeel jääb eeldatavalt päevane liiklussagedus üle 3 korra väiksemaks, kui oli tabelis 8, siis see võimaldab eeldada, et ekvivalentsest müratasemest ≤40 dB üle 5 dB - väiksemat mürataset.

Erinevalt reisilaevade sadamast ei tööta väikelaevade sadamas laevade mootorid öisel ajavahemikul elektri ja kütmise eesmärgil; kaidele tuuakse välja elektritoitepistikud, mida laevad saavad vajadusel kasutada.

Arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul ei ületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid (päevasel ajavahemikul LpAeq=55 dB, öisel ajavahemikul LpAeq=45 dB) ja jäävad neist oluliselt madalamaks. Põhjuseks on heli leviku teel olevate planeeritavate sadamahoonete ja -rajatiste poolt tekitatud varjestus, suured vahemaad lähimate hooneteni, väikelaevade väike kiirus ja madal liiklussagedus. Siiski on üksikud sadama mürasündmused planeeritaval alal eristatavad.

Keibu väikesadama lähima mootorpaadi seismiskoht on lähimast Keibu eluhoonest ca 560 m kaugusel. Sellist vahemaad tuleb pidada piisavaks olulise häirivuse vältimiseks. Enamvähem samal kaugusel on ka paadikanalist väljunud paadid. Kuna vesi on väga peegeldav pind, siis soodsatel meteoroloogilistel tingimustel võib olla ehk eristatav mootorpaatide saabumine ja lahkumine. Tõenäoliselt häirivalt ilmselt mitte, kuna selliselt kauguselt üksikute mootorpaatide müra kaob ranniku loodusliku mürafooni sisse.

4.10.3 Autoliiklusmüra ja leevendusmeetmed

Peatüki koostamisel on kasutatud Akukon töö nr 7450-2 Tilgu sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasneva automüra leevendusmeetmed alusmaterjale.

Keibu väikesadama asub Padise vallas, Keibu külas, Keibu lahe põhjakaldal. Planeeritaval alal hoonestus puudub. Keibu väikesadama territooriumile ehitatakse 2 hoonet (sadamahoone ja paadikuur). Sadama territooriumil on ette nähtud 10 parkimiskohta.

Planeeritavale alale on tagatud juurdepääs riigimetsa kinnistut läbivalt avaliku kasutusega teelt läänepoole viiva rekonstrueerida kavandatud metsatee kaudu.

Alljärgnevas tabelis 4.6 on esitatud ekvivalentsed müratasemed vastavalt raskeliikluse liiklustihedusele tunnis ja erinevatel kaugustel teest; arvutused on tehtud arvestades piirkiirust 50 km/h.

Tabel 4.6. Raskeveokite liiklusest põhjustatud müratasemed erinevatel kaugustel teest. Kaugus teest (m) Sagedus Sagedus Sagedus 18 lv/h 14 lv/h 10 lv/h LAeq,dB 10 61 59 58 20 56 55 53 40 49 48 47 80 43 42 41

OÜ Corson. Töö nr 0716 71 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Keibu väikesadama akvatooriumi rajamiseks peab sadama alalt vedama pinnast hinnanguliselt 50 000 tonni (mahuliselt 25 000 m3), mis teeb kahekümnetonnilise kandejõu korral 2500 kallurikoormat. Arvestades, et iga veoauto saabub ja lahkub, siis teeb see kokku 5000 üksikut mürasündmust.

Tabelis 4.7. on toodud hinnanguliselt materjali veole kuluv päevade arv, mürasündmuste arv päevas ja ühes tunnis (arvestatud on 10 tunnilise tööpäevaga), olenevalt mitu 20 tonnist veoautokoormat päevas veab.

Tabel 4.7. Materjali veole kuluv päevade arv, mürasündmuste arv päevas ja tunnis. Veoautode arv Päevade koguarv Päevane müra- Liiklustihedus, päevas sündmuste arv 1h 90 28 180 18 70 36 140 14 50 50 100 10

50 000 tonni veoks kümnetonnilise kandejõuga kalluri korral on vaja 5000 kallurit. Arvestades, et iga kallur saabub ja lahkub, siis teeb see kokku 10000 üksikut mürasündmust.

Tabelis 4.8. on toodud hinnanguliselt materjali veole kuluv päevade arv, mürasündmuste arv päevas ja ühes tunnis (arvestatud on 10 tunnilise tööpäevaga), olenevalt mitu 10 tonnist veoautokoormat päevas veetakse.

Tabel 4.8. Materjali veole kuluv päevade arv, mürasündmuste arv päevas ja tunnis. Veoautode arv Päevade koguarv Päevane müra- Liiklustihedus, päevas sündmuste arv 1h 90 56 180 18 70 72 140 14 50 100 100 10

Kui arvestada (Akukon töö nr 7450-2), et teel liiklussagedus näiteks tõuseb vähemalt kahekordselt ja seda eelkõige raskeveokite arvelt, siis tõuseb ekvivalentne müratase 7-9 dB võrra, olenevalt veokite piirkiirusest. • Piirkiiruse vähendamine 90 km/h tunnikiiruselt 70 km/h tunnikiiruseni väheneb ekvivalentne müratase 3 dB võrra; • 70 km/h tunnikiiruse vähendamine 50 km/h tunnikiiruseni väheneb ekvivalentne müratase 4 dB võrra.

Järgnevalt automüra leevendavad meetmed, mida peab teadma ja müra probleemi korral rakendama: 1. Pinnasetranspordi ja ehitusmaterjalide kohale toomise tee lähedal elavate inimeste häirivust on võimalik vähendada kui veod toimuvad tööpäevadel soovitavalt kell 8-18. 2. Vedusid tuleb vältida puhkepäevadel ja väljaspool tööaega. 3. Sõidetav tee peab olema heas korras. 4. Samuti tuleb kohalikke elanike teavitada planeeritavatest töödest, töödele kuluvast ajast ja veoautode liiklussagedusest. 5. Üheks müra leevendusmeetmeks on süvendatava pinnase äravedu meritsi. 6. Laevadega (pargased) transpordi korral kaasneb laevade tekitatud müra. 7. Liiklusmüra leevendusmeetmeteks on liiklustiheduse ja piirkiiruse vähendamine ning tee hea korrashoid.

OÜ Corson. Töö nr 0716 72 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8. Samas tuleb tõdeda, et ehitustööde teostamisel võivad inimesed ise oma tegevuste ja tehnoloogia valikutega müratasemeid suurendada. 9. Süvendustööde ja ehitustööde korraldamisel on võimalik võtta kasutusele meetmed, et minimaliseerida müraga kokkupuutuvate inimeste arvu. 10. Müravastasteks meetmeteks süvendamisel, süvendatud pinnase äraveol ja ehitustööde ajal on: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinate kasutamine, hoolikas töö ja avalikkuse teavitamine.

Automüra oluliselt leevendavaks meetmeks oleks, kui maismaal tehtud süvendamisel saadud pinnas veetakse kallurautodega põhjapool ca 1 km asuvasse tühja kruusakarjääri. Kuna sellisel juhul süvendamine, laadimine ja vedu toimub Keibu küla lähimast elamust ca 560 m kaugel, siis mingit mürahäiringut eeldatavalt seal elavatele inimestele ei tule. Kindlasti häiriks pinnase transporti müra Keibu küla elanikke, kui vedu toimuks läbi küla. Siin tuleb müra vähendava meetmena seada tingimuseks, et veoautodele on lubatud Keibu küla territooriumi teedel liikuda maksimaalselt kiirusega 50 km/h ja vajadusel (liiklusohutus nõuab, häirib liiga küla elanikke, tee kvaliteet ja ilmastiku tingimused nõuavad) tuleb seda vähendada. Vedu peaks toimuma tööpäevadel ja tööajal. Kindlasti tuleb jälgida liiklusohutust, transportteede korrasolekut ja kahjustuste tekkimisel tuleb need likvideerida.

OÜ Corson. Töö nr 0716 73 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5 NATURA HINDAMINE

5.1 Üldosa

Natura hindamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel esitatud Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele juhendmaterjale arvestades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist käsitlevaid juhismaterjale.

Natura hindamine on tehtud kasutades kõike KSH protsessis saadud informatsiooni, seega Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KSH aruandes esitatule ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KSH aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KSH aruandes kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis.

Natura hindamisel on kasutatud kogu KSH- s osalenud töögrupi (vt ptk 1.3 Informatsioon KSH kohta) poolt KSH protsessis kogutud ja töödeldud materjale. Natura hindamises on otseselt osalenud: KSH töögruppi juht litsentseeritud keskkonnaekspert T. Liiv – veeteede, süvendamise ja kaadamise, hüdrodünaamika ja rannaprotsesside ekspert ning välivaatlustel osalemine; U. Liiv - hüdrodünaamika ja rannaprotsesside ekspert; A. Palo - kaitsealade, kaitsealuste taimete ja elupaigatüüpide ekspert; P. Vissak – linnustiku ja elupaigatüüpide ekspert; M. Saul ja M. Viigisalu - Naturat üldiselt ja vahetult puudutava informatsiooni kogumine, kontrollimine ja eeltöötlus Natura hindamiseks, kohapealsete kohtvaatlust teostamine; A. Männik – matemaatilise modelleerimise kasutamine prognoosimiseks; K-A. Parksepp - erinevate ekspertide vahelise ja Natura hindamise läbiviimise ning koostamise koordinaator, välivaatlused planeeringuala ja selle lähialal, litsentseeritud kaitstavate loodusobjektide mõjuvaldkonnaga keskkonnaekspert.

Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ning nende elupaikade kaitse.

Ala kaitse-eesmärk – Ala kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse-eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel keskkonnaministrimääruses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega.

Hindamise selles etapis uuritakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 alale ja püütakse välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub.

OÜ Corson. Töö nr 0716 74 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.2 Eelhindamine

5.2.1 Esimene samm

Planeeringu- ja selle kontaktala ei piirne ega asu Natura alal. Tegemist on eraalgatusliku arendustegevusega. Projekt ei ole seotud Natura ala kaitsekorraldusliku korraldusega. Peatükis 5.2.2 Teine samm on toodud detailplaneeringule lähimate Natura-alade nimetused, kaugused ja kaitseväärtused.

Detailplaneering ja selle KSH on algatatud Padise Vallavolikogu 31.03.2010 otsusega nr 30. Padise Vallavalitsus kinnitas 05.04.2010 korraldusega nr 82 Keibu küla rannakalurite paatide randumiskoha detailplaneeringu lähteülesande. Keskkonnaministeerium algatas Padise Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse alusel Keibu külla Padise valda väikesadama rajamiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Kuna Padise Vallavolikogu 31.03.2010. a otsuses nr 30 ei viidatud õigetele seadusenormidele, tühistas Padise Vallavolikogu nimetatud otsuse ja algatas detailplaneeringu ja KSH uuesti 16.06.2010 otsusega nr 57.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Harjumaal Padise vallas Keibu külas riigimetsa katastriüksuse (Vihterpalu metskonna mt 3, tunnus 56201:001:0034) edelaosas ca 0,55 ha suuruse krundi moodustamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse seadmine väikesadama ehitamiseks.

Detailplaneeringuala moodustab 0,37% kogu riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 pindalast. Planeeritav krunt asub katastriüksuse edelaosas umbes 20 m kaugusel Keibu lahest

Detailplaneeringuala (0,55 ha) asub Keibu- Ristna hoiualal (joonis 2.7), mille pindala on 64,3 ha. Hoiuala ei kuulu Natura alade võrgustikku.

Planeeritavale alale on ette nähtud kaks ühekorruseliste hoonet (lisa 8). Sadamahoonesse on ette nähtud kalurite varustuse hoiuruumid ja pesemise võimalus. Hoone põhjapind on maksimaalselt 13x8 meetrit. Teiseks hooneks on paadikuur, kuhu paigutatakse veesõidukid talveks hoiule.

KSH protsessi käigus erinevatel aegadel toimunud kohtvaatluste põhjal on andnud hinnanguid looduskeskkonnale ja juba toimunud tegevustele ja kavandatuga lisanduvatele tegevustele. Natura hindamises käsitletakse olemasolevat olukorda ja Keibu väikesadama rajamisega seonduvat.

Vastavalt kehtivale Padise valla üldplaneeringule pooldab vald uute erakapitalil baseeruvate väikesadamate rajamist. Väikesadamate arengu toetamine on ka üks Padise valla arengukava prioriteete. Üldiselt Keibu väikesadama rajamine ja detailplaneeringus kavandatud väljaarendamine vastab Padise valla huvidele.

OÜ Corson. Töö nr 0716 75 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5.2.2 Teine samm

Projekti või kava kirjeldamine ning teiste temaga koos Natura 2000 ala oluliselt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine. (Projekti või kava kirjeldamisel tuleb kindlaks teha kõik need projekti või kava elemendid, mis võivad Natura 2000 alale mõju avaldada.)

Alljärgnevalt on esitatud planeeringuala suhe Natura aladega ja nende kaitse-eesmärkidega

Nõva-Osmussaare hoiuala Nõva-Osmussaare hoiuala asub Loode-Eesti rannikul, kuuludes administratiivselt Lääne maakonda Nõva ja Noarootsi valda. Vaid väike osa hoiualast selle idapiiril, Keibu lahes, asub Harjumaal Padise vallas (186,6 ha). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 35 hõlmab kaitseala osa Nõva-Osmussaare linnualast ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 260 osa Nõva-Osmussaare loodusalast. Nõva-Osmussaare hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06. 2005. a. määrusega nr 144 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas ja Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a määrusega nr 155 Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrusega nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine.

Nõva-Osmussaare hoiuala (Harjumaa) Harjumaale (registrikood KLO2000165) jääva hoiuala lähim kaugus planeeringualast on 0,43 km. Harjumaale veealale jääva hoiuala pindala 186,6 ha. Kaitstava loodusobjekti valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon.

Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaigatüübi - veealused liivamadalad (1110) ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).

Nõva-Osmussaare hoiuala (Läänemaa) Läänemaale (registrikood KLO2000166) jääva hoiuala lähim kaugus planeeringualast on ca 1,2 km.

Hoiuala pindala on kokku 21 980,5 ha, millest 361,3 ha moodustab maismaa ja 21 619,2 ha veeosa pindala. Kaitstava loodusobjekti valitseja on Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon.

Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsirohttaimestuga liivarandade (1640), kadastike (5130) ning alvarite (6280*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala

OÜ Corson. Töö nr 0716 76 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne clangula), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), nõmmelõoke (Lullula arborea), hahk (Somateria mollissima), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), soo-loorkull (Circus pygargus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), hallhüljes (Halichoerus grypus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius).

Nõva-Osmussaare hoiuala maismaaosas (322 ha; 1,3 % hoiuala territooriumist) on tegemist põhiliselt eramaaga (315 ha), 5,3 ha on riigimaad ja 1,3 ha munitsipaalomandis. Vööla kanalis, Riguldi jõe suudme lähistel ning Nõva ja Keibu lahe ääres (Spithami, Peraküla, Rannaküla ja Keibu külas) asuvad lautrikohad, mida kasutavad rannakalurid. Sadamatena on kasutuses Hara, Dirhami, Rannaküla ning Osmussaare sadam.

Põhiline osa Nõva-Osmussaare hoiualal puhkajatest koondub suvekuudel Nõva ja Keibu lahe äärde, kus asub RMK Nõva puhkeala. Nõva ja Keibu lahte kasutatakse suveperioodil aktiivselt suplemiseks ning esimest ka surfamiseks. Suvekuudel ületab mere ääres olevate puhkajate arv nädalavahetusel 1000 inimese piiri, rahvarikkamatel nädalavahetustel ning suurürituste korral on seal mitu tuhat külastajat.

Nõva maastikukaitseala Maastikukaitseala (registrikood KLO1000120) lähim kaugus planeeringualast on ca 1,1 km.

Maastikukaitseala pindala on 1866,5 ha. Nõva maastikukaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21.08. 1985. a otsusega nr 216 Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine Nõva taimestikukaitseala baasil. Esmase kande alusdokument :Haapsalu raj. TSN TK otsus nr 45 10.06.1959 Looduskaitse organiseerimisest Haapsalu rajoonis. Kaitstava loodusobjekti valitsejad on Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon ja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon.

Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri võeti vastu Vabariigi Valitsus 11.04.2005 nr 77 määrusega ja viimane redaktsioon jõustus 01.04.2010.

Nõva maastikukaitseala eesmärk on: 1) Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide ning looduslike metsakoosluste kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisa liigi ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse; 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade: veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), Läänemere kesk- ja põhjaosas püsirohttaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), hallide luidete (kinnistunud rannikuluited) (2130*), ruskete kukemarjaga luidete (2140*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), kuivade kanarbiku ja kukemarjaga liivanõmmede (2320), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lubjarikaste lääne-mõõkrohuga madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

Nõva maastikukaitseala asub Lääne- ja Harjumaal Nõva, Noarootsi ja Padise vallas. Ala võeti kaitse alla 1985. aastal Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks. Kaitsealal esinevad liivikud, luited (rannavall kohati 10 m kõrgune) ja nõmmed, luitemännikud, rabastunud metsad, madalsood, niidud ja puisniidud. Suuremad veekogud on OÜ Corson. Töö nr 0716 77 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kaitsealal Lepajõeauk, Pikane järv, Allikajärv, Toatse järv ja Mustjärv. Põõsaspea neeme otsast kulgeb tähtis lindude rändetee, mis on ka üks paremaid lindude vaatluspaiku Läänemerel. Kaitseala pindala on 1866,5 ha.

Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Anthus campestris, Asio flammeus, Bonasa bonasia, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Ciconia nigra, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pernis apivorus, Porzana porzana, Sterna paradisaea, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola. Läbirändajad: Branta leucopsis, Circaetus gallicus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Haliaeetus albicilla, Sterna caspia. Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Eptesicus nilssoni, Plecotus auritus, Bufo calamita, Lacerta agilis, Rana arvalis. Kaitsealune taimeliik: Pulsatilla patens.

Allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus (18.03.2011).

Natura võrgustikku mittejääval planeeringualal ja vahetult rannas (200 m raadiuses) puuduvad nii Nõva-Osmussaare hoiualal kui ka Nõva maastikukaitsealal kaitstavad elupaigatüübid. Samas kaitstavaid liivaste ja mudaste pagurandade (1140) elupaigatüüpe on Natura alale jäävas Keibu lahe päras ja enne Ristinina neeme nagu on toodud ka Nõva-Osmussaare hoiuala KKK-s. Samas piirkonnas on ka veealuseid liivamadalaid (1110).

Püsirohustuga liivarandu (1640) määratles A.Palo mõlemal pool rannas planeeringualast mõnesaja meetri kaugusel rannas ja pildistas neid (foto 2.1).

Planeeringuala vahetu ranniku (fotod 2.2 ja 2.3) elupaikadeks määratles ta üheaastase taimestuga esmased rannavallid (1210) ja püsitaimestuga kivirand (1220).

5.2.3 Kolmas samm

Võimaliku mõju kindlakstegemine. (Et kindlaks teha mõju Natura 2000 alale, on tarvis kirjeldada ala kui tervikut või siis ala neid piirkondi, kus mõju kõige suurema tõenäosusega avaldub.)

Suurema osa Keibu lahest hõlmab Nõva-Osmussaare hoiuala, mis on peamine rändetee arktilistele veelindudele ja kurvitsalistele, kes pesitsevad Põhja-Venemaal Valgest merest kuni Taimõri poolsaareni. Lääne poole jääv Põõsaspea neem ja Osmussaar on nn „pudelikael“, kus veelindude ränne läbib väga kitsast rändekoridori. Seda rändeteed kasutavad miljonid veelinnud, kellest arvukamad on aul, must- ja tõmmuvaeras, valgepõsk-lagle, mustlagle ning kaurid. Soome ornitoloogide (Margus Ellermaa, Timo Pettay) uuringu kohaselt rändab vähemalt 20% arktilistest veelindudest oma talvituspaikadesse Loode- Euroopas Põõsaspea neeme ning Osmussaare vahelt. Siit rändab läbi 40-50% valgepõsk- laglede, 50-95% mustvaeraste, 30-65% punakurk-kauride, 13-32% merivartide ning 15-20% mustlaglede Loode-Euroopa populatsioonist.

OÜ Corson. Töö nr 0716 78 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5.2.3.1 Kavandatavast tegevusest ja selle alternatiividest tulenevad keskkonnamõjud linnustikule ning nende leevendusvõimalused

Peatükk on esitatud P. Vissaku välivaatluste (lisa 5) ja vahetult peatüki koostamise ajal toimunud konsultatsioonide ja arutluste (viimane 21.03.2011) põhjal.

Alaliselt seotud pesitsevaid haruldasi liike pole arendusala territooriumi ega lähimerealaga seotud. Samal ajal on alaga alaliselt seotud terve rida liike, kes peatuvad arendusala vetes kevad- või sügisrände ajal või talvituvad piirkonnas. Kuigi rändepeatuspaikade korral on linnupopulatsioonide side piirkonnaga kaudsem kui pesitsemise korral, on see siiski pikaajaliselt kujunenud ja baseerub soodsal tingimustekompleksil.

Veeliikluse intensiivistumise ning inimeste sagedasema rannikul viibimise korral suureneb oht häirida või märkimisväärselt halvendada rändepeatusel olevate lindude ning pesitsevate, sulgivate ja toituvate lindude üldist olukorda ja väljakujunenud elurütmi.

Peamine faktor, mis mõjutab rändepeatusel olevaid linde, on inimeste ja liiklusvahendite liikumine kas vahetult lindude tegevusalal või selle kriitilises naabruses. Antud kontekstis on 0-alternatiivi korral olukord kõige soodsam – lindude häirimine ei suurene või suureneb pikaajaliselt koos regiooni üldise inimtegevuse intensiivsuse muutumisega. A1 ja A2 on toimelt peaaegu võrdsed kuna tegemist on paadiliiklusega samas faarvaatris. Teatav eelis on A1 korral, kuivõrd sadamas liikumine jääb rohkem varjule kui A2 puhul, mil see on rohkem eksponeeritud.

Kui inimeste ja paatide liikumiskoormus on väike – ja väikesadama puhul võiks seda eeldada – võivad linnud teataval määral ka kohaneda, hoidudes vahetu liikumise ajal sadamast ja faarvaatrist kaugemale.

Samas on ka oht, et alalise häirimise korral, kui piirkonda rajatakse täiendavalt mitmeid sadamaid ja suureneb oluliselt veeliiklus, siis valitakse alternatiivsed kogunemiskohad, mida piirkonna meres on veel, näiteks Toomanina ja Põõsaspea neeme vaheline ala, Ristininast ida poole jäävad alad, Vintse ja Pedase ümbruse rannikumeri, samuti Osmussaarest edelasse jäävad merealad.

Kaevamis- ja ehitustööde järgselt, kui uus rajatis on valmis ning inimtegevus välja kujuneb, adapteerub sellega ka linnustik ning väikesadama ümber tekib ohutsoon, kus linnud käivad küll toitumas, ent pesitsemine on selles tsoonis välistatud. Mida stabiilsem on väikesadamaga seotud inimtegevus, seda kiiremini harjuvad sellega linnud.

Antud perioodi võib hinnata kui adaptatsiooniaega, mis teataval määral võib lähitulevikus olla lindude käitumisharjumuste suhtes määrava tähtsusega. A1 omab A2 suhtes teatavat eelist, kuivõrd siin kujuneb suurem häirefaktor maismaalindudele, kes tänu metsa kui elupaiga paremale varjatusele saavad väiksema surve osaliseks kui mere- ja ranniku avakoosluste linnud.

Põhiline laevatamine leiab aset kevad-, suve- ja varasel sügisperioodil. Kevadel leiab lindude massiline läbiränne ja kogunemine rannikumeres ja kaugemal aset aprillis-mais. Silmas tuleb pidada ka seda, et juunis, osaliselt juulis toimub mõningate liikide sulgimine piirkonnas, näiteks tagasirändel olevate noorte sõtkaste kogunemine Osmussaare ja mandri vahelises merealas.

OÜ Corson. Töö nr 0716 79 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kevadränne algab jääminekuga ja kestab kuni maikuu viimase dekaadini, kusjuures kogu selle perioodi vältel on olemas oht häirida oluliselt rändepeatusel olevaid lindude salku. Olulisim mõju on aulidele ja mustvaerastele, kelle jaoks Keibu laht on oluliseks rändeaegseks kogunemispaigaks. Aulide rändekogumi suurust on loenduste käigus hinnatud kuni 5000 isendini, mustvaeraste kogumid ulatuvad kuni poolesaja isendini.

Sadama kasutamine terve jäävaba perioodi jooksul kujutab endast ohtu kevad- ja sügisperioodil, mil linnuränne on maksimumis, jäävabadel talvedel ka talveperioodil, mil naabruses asuvates piirkondades peatuvad häirimistundlikud ja kaitstavad linnuliigid. Talveks on kavandatud veesõidukid paigutada selleks kinnistul ehitatavasse paadikuuri (lisa 8).

Veeliikluse suurenemisel ning inimeste rannikul viibimise olulise suurenemise korral on oht häirida või halvendada rändepeatusel olevate lindude ning pesitsevate, sulgivate ja toituvate lindude üldist olukorda ja väljakujunenud elurütmi.

Ülalkirjeldatud kontekstis on o-alternatiiv (A3) selgelt kõige soodsam alternatiiv ning A1 ja A2 pole erilist erinevust.

Sadamakohas kavandatavate tegevuste olulisimaks mõjuks tuleb pidada sadama ehitustööde faasis toimuvat heljumi võimalikku kandumist rannikumere alale. Sellest tulenevalt võivad halveneda lindude toitumistingimused, kuna väheneb vee läbipaistvus ja raskeneb toidu leidmine. Samuti võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused. Samas on kirjeldatud mõju küllaltki lühiajaline ning pöörduva iseloomuga.

Kuna õlireostuste avastamisele, seirele ja järelvalvele pööratakse Eestis tänaseni ebapiisavat tähelepanu, võiks kaaluda viia läbi randa uhutud lindude seiret. Soovitav oleks sadama haldajal kord kuus viia läbi vaatluskäik poole kilomeetri ulatuses kummalgi pool sadamat ning õlireostuse kahtluse või õliga saastunud lindude leidmise korral teavitada keskkonnainspektsiooni, lindudega seotud probleemide korral võib teavitada ka Läänemaa linnuklubi. Seda ka lisas 5 olevat ettepanekut tuleks rakendada, kui otsustatakse alternatiiv 2 järgi sadam rajada Keibu lahe randa (lisa 10) koos tankimise kavandamisega.

Kavandatud tegevuse järgi (A1) jääb väikesadam ja selle akvatoorium vahetult rannast eemale sisemaale (lisa 8). Tankimist ja pilsivee vastuvõttu A1 korral ei ole kavandatud. A1 rakendumisel oleks soovitav sadama omanikul või väikesadama kasutajatel jälgida lisaks oma kinnistul toimuvale ka randa rajatava kanali mõlemat poolt. See ei pea toimuma seirena vaid lihtsalt suurema järelevalvena nii sadama piirkonnas kui ka selle vahetus ümbruses.

A2 on lokaalse kütuse- või õlireostuse osas riskantsem kui A1, kuivõrd asudes rannikumeres, on veevahetus sadama ja mere vahel intensiivsem ning avariitingimustes võimalik reostusainete jõudmine lindudeni on tõenäolisem.

Lisas 5 on ekspert soovitanud tähistada faarvaater, millest väljaspool on laevaliiklus Keibu lahe piirides ning ka kriitilistel aladel väljaspool lahte (väikelaiud, kared, kivikuhjatised, kuhu kogunevad või kus pesitsevad linnud), keelatud või piiratud lindude sealviibimise ajal (eriti auli kogunemisaegadel sügisel novembris ja kevadel aprillis-mais, samuti erinevate liikide talvitamise ajal novembrist aprillini). Erilist tähelepanu tuleks pöörata kirjuhaha Polysticta stelleri talvitamisaladele detsembrist veebruarini Osmussaare läheduses, s.t. vältida võimaluse korral navigeerimist Osmussaarest lõunas. Kuna detailplaneeringuga ei ole võimalik lahendada Veeteede Ameti kompetentsi kuuluvat laevateede tähistamist, siis antud ettepanekut leevendavate meetmete hulka ei ole arvatud. Samas kaadamiseks Dirhami ametlikku pinnase puistekohta pinnase transportimisel peab kirjuhaha talvitumisalaga ja sellel olevate ilmastikutingimustega arvestama. OÜ Corson. Töö nr 0716 80 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Keibu väikesadama omanik (omanikud) ja sadama kasutajad peavad arvestama antud peatüki lõpus ja peatükis 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed esitatud meetmetega.

Rajatise ehitamisega seotud kaevamistööd tuleks läbi viia kas suve teisel poolel pärast pesitsusperioodi ja enne sügisrände algust või talveperioodil sobiva veeseisu korral enne varakevadist linnurände algust. Sobiv aeg oleks juulist septembrini või veebruaris-märtsis.

Suveperioodil tuleks tähelepanu pöörata tööde ruumilisele ja ajalisele piiritlemisele Kuna Keibu ümbruses toimub ka mitmete veelinnuliikide suvine sulgimiskogunemine

Talvise valiku korral tuleks jälgida talvituvate lindude kogunemist nii Keibu lahes kui ka Dirhami ametlikus pinnasepuiste kohas ja neid võimalikult vähe häirida. Jälgima peab kindlasti Keibu lahe, Dirhemi pinnasepuistekoha ja sinna viiva meretee jääolusid. Avariiohu suurenemise tõttu halbade jääolude korral tuleks kavandatud tegevus peatada kuni nende möödumiseni.

Väikesadama tõttu ekspluatatsioonifaasis mereliiklus Keibu lahe suudmes eeldatavalt oluliselt ei tihene ja seetõttu veelindude sadama piirkonnast eemale peletamine ei ole oluline.

Tegelikult sadamate kasutusintensiivsus sõltub sotsiaalmajanduslikust olukorrast ning ühiskonnas aset leidvatest stereotüüpsetest väärtushinnangutest ja käitumismudelitest ning nende dünaamikast. Viimaste aastate jooksul on kohaliku puhkemajandusliku potentsiaali rakendamine märgatavalt intensiivistunud ja majandussurutise tingimustes see tendents oletatavasti ka jätkub. Samuti muutuvad üha populaarsemaks linnuvaatlus ja linnupildistamine, mistõttu üldine surve kergesti ligipääsetavatele ja teadaolevatele lindude kogunemisaladele kasvab pidevalt.

Siin eristub Keibu väikesadama 0-alternatiiv (A3) selgelt alternatiividest A1 ja A2, kuigi olemasoleva ligipääsutee korral pole inimsurve suurenemine lähiaastatel ka A3 puhul välistatud.

Piirkonda pesitsema ja peatuma jäävad linnud harjuvad mõne aja möödudes väikesadamaga.

Leevendavad meetmed: • Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid. Leevendav meede nii Natura alale kui ka üldine looduskeskkonda kaitsev meede. • Süvendus- ja täitetöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s. Leevendav meede nii Natura alale kui ka üldine looduskeskkonda kaitsev meede. • Väikesadama ekspluateerimise käigus tuleb kasutada ainult olemasolevait teid ja parklat. Vältida tuleb transpordivahenditega sõitu väljaspool teid. See on üldine looduskeskkonda kaitsev meede. • Sadamahoone ja paadikuuri ehitamisel kasutada võimalikult looduslikke materjale ja traditsioonilist ehituslaadi. See on leevendav meede piirkonna loodusmaastikule. • Pesitsevate lindude häirimise vähendamiseks rannikul ja metsas tuleks liikuda ja tegutseda põhiliselt kinnistu piires, eriti kevadisel ja varasuvisel pesitusajal (mai- juuni). Inimtegevusele on tundlikud ranniku- ja veelinnud. Sadamarajatiste rajamine ja hilisem kasutamine häirib puistulinde oluliselt vähem. See on üldine looduskeskkonda kaitsev meede.

OÜ Corson. Töö nr 0716 81 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Massilise rände perioodil tuleb lindude häirimise vähendamiseks sadama ekspluatatsiooni ajal jälgida hoiualal kehtestatud režiimi ja navigatsiooni eeskirju. Otsene oluline leevendusmeede Natura alale ja üldine looduskeskkonda kaitsev meede • Rajatiste ja trasside ehitustööde käigus esinevad lindudele lokaalsed mõjud ja häiringud, mis on ajutise iseloomuga. • Süvendustööd on soovitav läbi viia kas suvel pärast lindude pesitsusperioodi ja enne massilist sügisrännet juulist septembrini või talveperioodil, võimalikult lühikese aja jooksul.

Kavandatav tegevus olulisi pöördumatuid keskkonnamõjusid piirkonna linnustikule ei tekita.

5.2.3.2 Kavandatud tegevuse võimalik mõju Natura alal kaitstavatele liikidele ja nende elupaigatüüpidele

Tabel 5.1. Nõva-Osmussaare hoiualal kaitse-eesmärgi kohaselt kaitstavad linnudirektiivi Lisa I nimetatud linnuliikide ja lisas I nimetamata rändlinnuliikide kaitsekategooriad ning elupaikatüübid hoiualal* ja planeeringualal** ning võimalik mõju Linnuliik LKS 79/409/EMÜ Lisas I Planeeringu Kavandatud järgi I lisa nimetamata alal (200 m tegevuse * P, L. T, Tk. linnuliik raadiuses) võimalik mõju * P, L. T, Tk. ** P, L. T, Tk, Natura ala Jk kaitstavale liigile ja elu- paigatüübile *** Merivart (Aythya II L, T, Tk L, Jk 2 marila) Aul (Clangula - T T, Jk 1-2 (3) hyemalis mustvaeras - L, T L, T 1 (Melanitta nigra) Sõtkas (Bucephala - P, L, T, Tk P, L, Tk, T 1 clangula) Kassikakk (Bubo I P 1 bubo) Öösorr III P, L L 1 (Caprimulgus europaeus) Nõmmelõoke III P, L P, L 1 (2) (Lullula arborea) Hahk (Somateria - P, (T) 2 (3) mollissima) Jääkoskel (Mergus - P, T (P), Tk 2 merganser) Rohukoskel - P, L, T Tk, Jk, L 2

OÜ Corson. Töö nr 0716 82 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (Mergus serrator) Mustlagle (Branta - L, Tk, Jk L, Tk, Jk 1 bernicla) Tõmmuvaeras III P, L, T, Tk T, L, Jk 1 (Melanitta fusca) Merikotkas I P Tk, Jk 2 (Haliaeetus albicilla) Soo-loorkull III P Jk 1-2 (Circus pygargus) Nõmmekiur II P Jk, (P) 1-2 (Anthus 3-4+ campestris) Laanepüü (Bonasa III P, T (P), Jk, Tk 1-2 bonasia) Must-toonekurg I P (P), Tk 1-2 (Ciconia nigra) 2-3++

Tabeli koostas P. Vissak Natura hindamise käigus.

* Nõva-Osmussaare hoiualal kaitstav elupaigatüüp ja linnuliik: pesitseja (P), läbirändaja (L), talvituv (T) toitekülaline (Tk)

**Liigi ja elupaiga võimalik esinemine, mitte Natura alale jääval detailplaneeringualal: P, L, T, Tk ja Jk (võimalik juhukülaline).

*** Kavandatud tegevusest (rajamine ja väikesadama kasutamine koos peatükis 4.9 esitatud leevendavate meetmete täitmisega) tulenev võimalik eeldatav mõju Nõva-Osmussaare hoiualal kaitstavtele linnuliikidele ja nende elupaigatüüpidele: 1 - mõju puudub. Tegelikkuses mõju praktiliselt puudub. 2 - väike mõju. Võimalik mõju on väike ja ei too kaasa Natura ala terviklikkusele ning kaitse- eesmärkidele reaalset ohtu. 3 - mõõdukas mõju. Võimalik mõõdukas mõju ei too kaasa olulist ohtu Natura ala terviklikkusele ning kaitse-eesmärkidele. Kuigi ei kaasne olulist ohtu, tuleb tähelepanelikult jälgida mõõdukat mõju põhjustavat tegevust ning kindlasti tuleb asuda kasutama leevendavaid meetmeid. 4 - oluline mõju. Võimalik oluline mõju toob kaasa reaalselt suure ohu Natura ala terviklikkusele ning kaitse-eesmärkidele. Koheselt peab välja selgitama olulist mõju põhjustavad tegevused ja võtma kasutusele leevendusmeetmed. Leevendusmeetmete mittetoimimisel tuleb peatada olulist mõju põhjustav tegevus. 5 - kahjustav mõju. Kahjustav mõju tekitab otseselt olulist kahju Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele ning sellist mõju põhjustav tegevus tuleb koheselt peatada ja asuma koheselt tekitatud kahjusid likvideerima.

3-4+ planeeringuala piirkonnas pesitsemise korral avalduda võiv mõju nõmmekiuri (arg ja ettevaatlik, hoiab inimestest eemale) vahetule elupaigale. Välitööde sh linnuvaatluste käigus vahetult planeeringualal ega selle lähialas pesitsemist ei ole tuvastatud.

OÜ Corson. Töö nr 0716 83 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2-3++ must- toonekurele planeeringuala piirkonnas avalduda võiv mõju sõltub, kas ta pesitseb piirkonnas või toitub. Välitööde käigus vahetult planeeringualal ega selle lähialas pesitsemist ei ole tuvastatud.

5.2.4 Neljas samm

Mõju olulisuse hindamine. Peale esimest etappi tehakse otsus, kas oluline mõju avaldub või mitte. Kui avaldub, tuleb läbi teha ka ülejäänud etapid.

Põhiliselt Keibu väikesadama rajamisega kaasnevad lühiajalised otsesed negatiivsed mõjud, mis avalduvad kavandatud tegevuse (A1) korral vahetult Natura võrgustikku mittekuuluval Keibu-Ristna hoiualal. Väikesadama kasutamise võimalikud mõjud kinni pidades kõigist Keibu-Ristna hoiuala eeskirjadest ja sadamatele esitavatest nõuetest jäävad eeldatavalt väikesteks – mitte olulisteks mõjudeks lindudele ja elupaigatüüpidele. Samas on kavandatud tegevuse reaalseks alternatiiviks sadama rajamine vahetult Keibu randa A2. Antud tegevusega võivad kaasneda olulised muutused Keibu lahe hüdrodünaamikas ja rannaprotsessides.

Mõju Natura aladele võib jõuda Keibu lahe hüdrodünaamiliste- ja rannaprotsesside muutumise läbi (pikaajalised mõjud), rändlindude häirimise (pikaajalised mõjud) ja kaadamise ning süvendamise lühiaegsed mõjud.

Natura hindamises osalenud hüdrodünaamika ja rannaprotsesside eksperdid on teinud matemaatilise modelleerimise ja isiklike kogemuste põhjal arvestades võimalikke analoogiaid kirjanduslikest allikatest prognoosid A1 ja A2 kohta, mille mõjud võivad ulatuda hüdrodünaamiliste- ja rannaprotsesside kaudu Keibu lahe Natura aladele. Eeltoodu on käsitlemist leidnud ptk 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang oleva tabeli 5.2 hinnangutes koos linnustiku eksperdi ja kaitstavate loodusobjektide koondhinnanguna. Natura hindamise alusteks on olnud linnustiku eksperdi eelmise peatüki 5.2.3.1 Kavandatavast tegevusest ja selle alternatiividest tulenevad keskkonnamõjud linnustikule ning nende leevendusvõimalused ja 5.2.3.2 Kavandatud tegevuse võimalik mõju Natura alal kaitstavatele liikidele ja nende elupaigatüüpidele tabel 5.1.

Eksperdid leiavad, et lähtudes ettevaatusprintsiibist ja arvestades eriti A2 kaasneda võivat tuleb läbi viia ka järgmine etapp.

5.3 Natura hindamise tegemise taustmaterjal

Keskkonnamõjude sh mõju Natura aladele hinnangu tegemisel on tuginetud ja kasutatud KSH aruande peatükis 1.6 Lähtematerjalid toodud allikaid, ekspertide hinnanguid ja alljärgnevaid allikaid: 1. Maa-ameti geoportaal: • Maaregister. • Maainfo teenus. • NATURA 2000 alade kaart. • Ajaloolised kaardid. • Avalikustatud detailplaneeringute kaart. • Looduskaitserakenduse kaart. 2. Planeeringud ja teised asjakohased materjalid OÜ Corson. Töö nr 0716 84 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. 2006. • Harju maakonna arengustrateegia 2025. • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. • Padise valla arengukava. • Padise valla üldplaneering. • Padise valla jäätmekava. • Padise valla jäätmehoolduseeskiri. • Padise valla heakorraeeskiri. • Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu KSH programm ja aruanne. • Vee erikasutusloa taotluse materjalid. • Detailplaneeringu ja sadama eskiisprojekti materjalid. • Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Keskkonnaministeerium, 2005. • Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, Tallinn 2006. 3. KSH protsessis tehtud uuringud • Ekspertarvamus Keibu kavandatava paadilautrikoha botaanilised ja maastikulised kaitseväärtused. A. Palo, Tartu 2008 (lisa 4). • Keibu maaüksuse 56201:001:0034 arendusala linnustiku ja loomastiku ülevaade, P. Vissak, 2009 (lisa 5). • Keibu sadam Harjumaa Padise vald Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Merkolux OÜ, töö nr 2661/300-10. Tallinn 2010 (lisa 6). • Hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn 2010 (lisa 7). 4. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. 5. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2010-2014. 6. Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri. 7. Registrite ja Infosüsteemide keskus. 8. Padise valla kodulehekülg.

5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Tabel 5.2. Natura 2000 alade (Nõva-Osmussaare linnuala ja loodusala) terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang Natura alal mitte asuva Keibu väikesadama rajamisest ja selle hilisemast kasutamisest tulenevalt.

Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri

Kaitse-eesmärgid Selgitus

Kas projekt või kava võib: jah/ei aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei kavandatud tegevuse (A1) korral, kui on rakendatud kõik leevendavad meetmed. Samas alternatiiv 2 (A2) rakendumisel - sadam ehitatakse Keibu lahe äärde (lisa 10), mõningane OÜ Corson. Töö nr 0716 85 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne häiring Keibu lahes olevale Natura alale võib tekkida. Samas rajades piirkonda lisaks Keibu väikesadamale veel mitmeid sadamaid tekib oht piirkonnas potentsiaalses ülepinnases inimsurve suurenemises, mille mõju ulatub ja avaldub Natura aladele. katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei - A1 korral. Ka A2 puhul katkemist ei toimu liikumise? aga Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärkide suunas liikumises võib tekkida mõningane häiring. Takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei - A1 korral. Samas, A2 korral eeldatavalt aitavad säilitada ala soodsat seisundit? rikutaks (reaalsed leevendavad meetmed puuduvad) oluliselt Keibu lahes toimuvaid looduslikke rannaprotsesse ja selle mõju ulatub Keibu lahe Natura alale. Kui lisaks Keibu väikesadamale rajatakse piirkonda mitmeid sadamaid sh ka Natura alale, siis inimsurve suurenemise tõttu peavad lindude rändekogumid otsima alternatiivseid peatuspaiku, siis isegi nende olemasolu korral lähiümbruses on tegemist ikkagi ala soodsa seisundi vähenemisega. häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei - A1 korral. Samas A2 rakendumisel on kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja mõningane häiring asustustihedust? Teised indikaatorid

Kas projekt või kava võib: jah/ei põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei - A1 korral. A2 korral rikutakse Keibu lahes olemust määravates aspektides (nt toitainete praegu olevat looduslikku tasakaalu ja see tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga avaldub kindlasti Keibu lahte jäävatele või ökosüsteemina? elupaikadele sh liivased ja mudased pagurannad (1140). muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei - A1 korral. A2 korral rikutakse Keibu lahe määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede looduslikku dünaamikat sh ka Keibu lahte ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? ulatuval Nõva-Osmussaare hoiuala osal. mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei - A1 korral. A2 korral rikutakse Keibu lahe toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks looduslikku veedünaamikat. veedünaamika või keemiline koostis)? vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei - A1 korral. A2 korral on võimalik Keibu lahe pindala? looduslike rannaprotsesside muutmise läbi muuta Keibu lahes olevate Nõva-Osmussaare hoiualal kaitstavate elupaigatüüpide pindala. vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Ei - A1 korral. A2 korral on võimalik Keibu lahe looduslike rannaprotsesside muutmise läbi liikide arvukuse muutumine, aga see ei pea olema tingimata vähenemine – võimalik on ka mõnede liikide arvukuse suurenemine. muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Ei - A1 korral. A2 korral on võimalik Keibu lahe looduslike rannaprotsesside muutmise läbi, et muutub mõningaselt liikide vaheline tasakaal. vähendada ala mitmekesisust? Ei - A1 korral. A2 korral on võimalik Keibu lahe looduslike rannaprotsesside muutmise läbi muutumist ka ala mitmekesisuses. põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei - A1 korral. A2 korral on võimalik Keibu lahe OÜ Corson. Töö nr 0716 86 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne asurkondade suurust või esmatähtsate liikide looduslike rannaprotsesside muutmise läbi vahelist tasakaalu või asustustihedust? muuta liikidevahelist tasakaalu. põhjustada killustatust? Ei - A1 korral. A2 korral on võimalik Keibu lahe looduslike rannaprotsesside muutmise läbi mõningase eeldatavalt mitte olulise killustatuse tekkimist. põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei - A1 korral. A2 korral rikutakse Keibu lahe loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) looduslike rannaprotsesse. vähenemist või hävimist? Kokkuvõte Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et detailplaneeringus kavandatuga ei avaldu Nõva-Osmussaare hoiualale ja Nõva maastikukaitsealale olulist negatiivset mõju. Mingil juhul ei tohi rakenduda alternatiiv 2. Väikesadama rajamisel peab lähtuma seadusandlusest ja kindlasti kasutama KSH aruande ptk 8.1 esitatud leevendavaid meetmeid. Kinnistu hilisemal kasutamisel tuleb rakendada hoiuala valitseja esitatud nõudeid ja KSH aruande peatükis 8.1 toodud leevendavaid meetmeid. Samas mitmete analoogsete projektide lisandumisel piirkonda suureneb oht Nõva-Osmussaare hoiuala ja Nõva maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele.

Selleks, et väikesadama rajamine ja ekspluatatsioon ei kujutaks ohtu Nõva-Osmussaare hoiualale ja Nõva maastikukaitsealale kaitse-eesmärgile ega ümbritsevale looduskeskkonnale, tuleb väikesadama omanikul ja kasutajatel lähtuda KSH aruande peatükis 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed esitatud meetmetest.

OÜ Corson. Töö nr 0716 87 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

6. KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS Alternatiivide võrdlemiseks (paaride meetodil) hinnatakse neid ühtede kriteeriumide järgi. Sellega integreeritakse arvestatavad keskkonnamõjud. Kasutatavad kriteeriumid haaravad kõiki olulisi mõjuvaldkondi, arengutegevuse mõjutegureid ning projekti rakendamist mõjutavaid asjaolusid.

6.1 Kriteeriumid

Kriteeriumid väljendavad mõjusid, mis avalduvad detailplaneeringuga kavandatu teostamisel ja hilisemal kasutamisel.

Kriteeriumid 1. Mõju maastikule. 2. Mõju mereelustikule (põhjataimestik ja –loomaastik ning kalastik): sadama rajamisel, süvendamisel, kaadamisel, täitmisel ja ekspluatatsioonil. 3. Mõju rannaprotsessidele ja Keibu lahe rannale. 4. Mõju Keibu-Ristna hoiuala ja Natura 2000 alade kaitseeesmärkidele. 5. Mõju taimekooslustele ja taimestikule (sh mets ja kaitsealused liigid) ning mullastikule. 6. Mõju linnustikule ja loomastikule. 7. Mõju pinna- ja põhjaveele. 8. Müra ja jäätmekäitlus. 9. Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. 10. Sotsiaalne aspekt (piirkonna areng, mõju inimese tervisele, varale ja heaolule, turvalisus).

Kriteeriumide selgituslik ülevaade Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele – ei ole kriteeriumina kasutatud sellepärast, et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse.

Mõju maastikule on oluline mõju (Keibu looduslikku randa rajatakse tehisobjekt). Teemat on käsitletud ptk 2.1.1 Maastik, 2.1.6 Mullastik ja 4.6 Mõju maastikule.

Mõju mereelustikule on oluline mõju (sadama rajamisel ja kasutamisel tegevus toimub merel). Teemat on käsitletud ptk 2.1.5.1 Keibu lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund , 2.1.5.2 Põhjataimestik ja –loomastik ning kalastik, 2.2.2 Kalapüük, 4.2.7 Süvendustöödel tekkiva heljumi pilve leviku hinnang, 4.5 Kaadamise, süvendamise ja täitmise mõju mere elustikule ja 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed.

Mõju rannaprotsessidele ja Keibu lahe rannale on väga oluline mõju (siin toimuv võib osutada olulist mõju kõigile looduskeskkonda käsitlevatele mõjudele – määratakse Keibu lahe tuleviku arendusvõimalused). Teemat on käsitletud ptk 2.1.4 Rand ja rannaprotsessid , 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele, 4.2 Hüdrodünaamilised mõjud ja 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed.

Mõju Keibu-Ristna hoiuala ja Natura 2000 alade kaitseeesmärkidele on oluline mõju. Planeeringuala asub Keibu-Ristna hoiualal, mis ei kuulu Natura alade võrgustikku. Planeeringualale lähim Natura võrgustikku ala on Keibu lahte ulatuv Nõva-Osmussaare hoiuala veeala. Teemat on käsitletud ptk 2.1.9 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid 4.8.1 Kaitsealuste taimeliikide asukohad ja elupaigatüübid 4.8.2 Mõju kaitsealustele taimeliikidele ja elupaigatüüpidele, 5 Natura hindamine kõigi allpeatükkidega, 4.2.5 Matemaatilise

OÜ Corson. Töö nr 0716 88 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne modelleerimise tulemused, mis arvestavad olukorda kui väikesadam on välja ehitatud alternatiiv 1 kohaselt, 4.2.6 Alternatiiv 2 modelleerimise tulemustest ja 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed.

Mõju taimekooslustele ja taimestikule (sh mets ja kaitsealused liigid) ning mullastikule on oluline mõju. Teemat on käsitletud ptk 2.1.7 Taimestik ja kooslused, 2.1.7.1 Piirkonna metsasus, 2.1.7.2 Planeeringuala taimestik ja taimkate, 4.8.1 Kaitsealuste taimeliikide asukohad ja elupaigatüübid 4.8.2 Mõju kaitsealustele taimeliikidele ja elupaigatüüpidele, 4.8.3 Mõju metsale ja selle leevendus ning metsaraie korraldamine, 4.8 Mõju taimestikule, elupaigatüüpidele ja kaitstavatele loodusobjektidele, 4.7 Mõju mullastikule ja 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed.

Mõju linnustikule ja loomastikule on oluline mõju. Teemat on käsitletud ptk 2.1.8.1 Loomastik 2.1.8.2 Linnustik, 5.2.3.1 Kavandatavast tegevusest ja selle alternatiividest tulenevad keskkonnamõjud linnustikule ning nende leevendusvõimalused 5.2.3.2 Kavandatud tegevuse võimalik mõju Natura alal kaitstavatele liikidele ja nende elupaigatüüpidele ja 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed.

Mõju pinna- ja põhjaveele on oluline mõju. Teemat on käsitletud ptk 2.1.3 Põhjavesi, 3.1.1 Planeeringu lahend, 3.1.2 Tehnovõrgud ja rajatised 4.4 Mõju põhja- ja pinnaveele

Müra ja jäätmekäitlus võivad olla olulise keskkonnamõjuga, kui ei rakendata leevendus meetmeid ja ei täideta eeskirju ning nõudeid. Teemat on käsitletud ptk 4.10 Müra, 4.10.2 Väikelaevade müra, 4.10.3 Autoliiklusmüra ja 2.2.3 Jäätmekäitlus.

Alternatiivide tegevuste vastavust planeeringutele ja arengukavadele on käsitletud eestkätt kui vastavust üldplaneeringule, teemaplaneeringutele, arengukavadele. Samas planeeringule või arengukavale mittevastavus ei välista tingimata veel kavandatut, vaid sunnib kavandatut või vastavat planeeringut muutma. Teemat on käsitletud ptk 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu ja arengukavade.

Sotsiaalse aspekti all on vaadeldud planeeringuala asendit, piirkonna arengut, inimese tervist ja heaolu ning turvalisust. Kavandatud tegevusest ja alternatiividest tulenevad sotsiaalsed mõjud on otsesed ja olulised mõjud. Teemat on käsitletud ptk 2.2 Sotsiaal-majanduslikud tingimused, 3.1.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine, 4.9 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ja 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed.

Kriteeriumide kaalu määramine

Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KMH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid.

Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Samuti on kasutatud vahepealseid väärtusi 0,1. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal.

OÜ Corson. Töö nr 0716 89 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kriteeriumide suhtelised kaalud paaride võrdluse meetodil Tabel 6.1. KRITEERIUMID 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 0,5 0,5 0,3 0,7 0,5 0,5 0,5 0,5 0,6 0,4 0,5 0,5 0,6 0,4 0,5 0,5 T 0,5 0,5 Ä 0,3 0,7 H 0,3 0,7 T 0,3 0,7 S 0,4 0,6 U 0,4 0,6 S 0,4 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 0,7 0,3 0,7 0,3 0,7 0,3 0,7 0,3 0,7 0,3 0,6 0,4 0,6 0,4 0,5 0,5 0,6 0,4 0,7 0,3 0,7 0,3 0,5 0,5 0,5 0,5 0,7 0,3 0,6 0,4 0,7 0,3 0,5 0,5 0,6 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 0,6 0,4 0,6 0,2 0,8 0,5 0,5

OÜ Corson. Töö nr 0716 90 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ∑ - 45 4,5 3,6 6,1 5,0 5,1 3,9 4,0 3,5 4,5 4,8 Krit. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Kaal 0,1 0.08 0,136 0,11 0,113 0,087 0,089 0,078 0,1 0,107

Looduskeskkonda kajastavate mõjude osakaal kriteeriumides on 71,5 % ja sotsiaal- majanduslike mõjude osakaal on 28,5 %.

6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel

Alternatiiv 1 – kavandatud tegevus (lisa 8) Alternatiiv 2 – väikesadam rajatakse Keibu lahe äärde (lisa 10) Alternatiiv 3 – 0-alternatiiv (ala jääb endisesse seisundisse). Alternatiiv 4 – fiktiivne alternatiiv (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõikide teiste alternatiivide väärtused on olulisemad).

Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on paaride viisiliselt kavandatavat tegevust võrreldud kolme alternatiiviga iga kriteeriumi kohta. Hinne näitab alternatiivide suhtelist paremusjärjestust antud kriteeriumi suhtes.

Alternatiivide võrdlus I kriteeriumi alusel (mõju maastikule).

Tabel 6.2. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,9 0,4 1 2,3 0,38 2 0,1 0 1 1,1 0,18 3 0,6 1 1 2,6 0,44 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus II kriteeriumi alusel (mõju mereelustikule- põhjataimestik ja – loomaastik ning kalastik)

Tabel 6.3. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,7 0,2 1 1,9 0,32 2 0,3 0,1 1 1,4 0,23 3 0,8 0,9 1 2,7 0,45 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus III kriteeriumi alusel (mõju rannaprotsessidele ja Keibu lahe rannale)

Tabel 6.4. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 1 0,4 1 2,4 0,4 2 0 0 1 1 0,17 3 0,6 1 1 2,6 0,43 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

OÜ Corson. Töö nr 0716 91 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Alternatiivide võrdlus IV kriteeriumi alusel (mõju Keibu-Ristna hoiuala ja Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele)

Tabel 6.5. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,6 0,3 1 1,9 0,32 2 0,4 0,2 1 1,6 0,27 3 0,7 0,8 1 2,5 0,41 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus V kriteeriumi alusel (mõju taimekooslustele ja taimestikule (sh mets ja kaitsealused liigid) ning mullastikule) Tabel 6.6. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,4 0 1 1,4 0,23 2 0,6 0 1 1,6 0,27 3 1 1 1 3 0,5 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus VI kriteeriumi alusel (mõju linnustikule ja loomastikule) Tabel 6.7. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,6 0,3 1 1,9 0,32 2 0,4 0,3 1 1,7 0,28 3 0,7 0,7 1 2,4 0,4 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus VII kriteeriumi alusel (mõju pinna- ja põhjaveele) Tabel 6.8. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,4 0 1 1,4 0,23 2 0,6 0 1 1,6 0,27 3 1 1 1 3 0,5 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus VIII kriteeriumi alusel ( müra ja jäätmekäitlus) Tabel 6.9. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,5 0,1 1 1,6 0,27 2 0,5 0,1 1 1,6 0,27 3 0,9 0,9 1 2,8 0,46 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

OÜ Corson. Töö nr 0716 92 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Alternatiivide võrdlus IX kriteeriumi alusel (vastavus planeeringutele ja arengukavadele)

Tabel 6.10. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,6 1 1 2,6 0,43 2 0,4 1 1 2,4 0,4 3 0 0 1 1 0,17 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus X kriteeriumi alusel (sotsiaalne aspekt: piirkonna areng, mõju inimese tervisele, varale ja heaolule, turvalisus. Tabel 6.11. A Omistatud olulisus Summa Hinne 1 0,8 1 1 2,8 0,46 2 0,2 1 1 2,2 0,37 3 0 0 1 1 0,17 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne)

Tabel 6.12. Kriteerium Kaal A1 A2 A3 I 0,1 0,038 0,018 0,044 II 0,08 0,0256 0,0184 0,036 III 0,136 0,0544 0.02312 0,05848 IV 0,11 0,0352 0,0297 0,0451 V 0,113 0,02599 0,03051 0,0565 VI 0,087 0,02784 0,02436 0,0348 VII 0,089 0,02047 0,02403 0,0445 VIII 0,078 0,02106 0,02106 0,03588 IX 0,1 0,043 0,04 0,017 X 0,107 0,04922 0,03959 0,01819 Väärtusindeks 0,34078 0,26877 0,39045 Paremusjärjestus

Väärtusindeksi järgi on parimaks alternatiiv 3 (A3) ehk 0-alternatiiv järgmiseks jäi kavandatud tegevus (A1) ja kolmandaks alternatiiv 2.

Looduskeskkonda kajastavate mõjude osakaal kriteeriumides on 71,5 % ja sotsiaal- majanduslike mõjude osakaal on 28,5 %.

KSH käigus kogutud ja analüüsitud andmestiku ning eeltoodud alternatiivide hindamise tulemusena võib väita, et kavandatu teostumine on võimalik ainult kompromissina ja rangete leevendusmeetmete ning nõuete korral.

Ohtu Keibu-Ristna hoiualale on võimalik vastavate leevendusmeetmetega viia minimaalseks – nii, et väikesadama rajamise ja selle kasutamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ega ohtu hoiuala kaitse-eesmärkidele.

OÜ Corson. Töö nr 0716 93 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

7. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU

7.1 Ülevaade

Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga.

Arendus Mõju A

Mõju A Mõju A

Arendus Kumulatiivne mõju Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna saab käesoleva detailplaneeringu puhul vaadelda: 1. Mõju merele ja mereelustikule. 2. Mõju maastikule. 3. Mõju Keibu-Ristna hoiualale ja kaitstavatele üksikobjektidele. 4. Mõju Natura aladele. 5. Mõju metsale ja taimestikule. 6. Mõju linnustikule. 7. Mõju Keibu rannale ja rannaprotsessidele. 8. Mõju õhule. 9. Mõju pinna- ja põhjaveele. 10. Psühho-visuaalne mõju. 11. Mõju tervisele. 12. Mõju sotsiaal-majanduslikele aspektidele. 13. Riskiilmingu võimalikkus. 14. Loodusvarade säästev kasutamine.

Psühho-visuaalset mõju, mõju tervisele ja sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile käsitletakse edaspidi urbaansete üldelamistingimustena.

Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist. Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel 7.1).

OÜ Corson. Töö nr 0716 94 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 7.1. Eksperdi seisukoht MÕJUD Kaudne Koosmõju Kumulatiivne Määratlemine Hindamine

√ √ √ √ √

7.2 Keskkonnamõjude avaldumise astmeline skeem ja maatriks

Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju avaldumise astmelist skeemi (tabel 7.2). Sellega määratletakse toimuv rajamisest – valmimiseni ja ekspluatatsioon: 1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D).

Tabel 7.2. Keskkonnamõju avaldumise alune astmeline skeem. A Arengukomponendid – Sadam. – Hooned ja rajatised. – Teenindav tehnosektor (veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus). – Juurdepääsuteed. – Keibu-Ristna hoiuala. – Natura alad. – Kaitsealused liigid – Säilitatav mets ja kõrghaljastus.

B Tegevused – Ehitamine. – Süvendamine. – Täitmine. – Kaadamine – Infrastruktuuri loomine. – Sotsiaal-majandusliku tegevuse üldine korraldamine. – Planeerimine ja maastikukujundus.

C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning – Kontaktala maastik. koosmõju – Kaitstavad objektid ja kaitsealad. – Loodusliku taimkatte muutused. – Elamualad (müra puhul) – Maastikumuutused. – Sotsiaalalad (puhkealad sh – Muutused rannaprotsessides. üldkasutatavad rannaalad ja – Tootmis-äritingimuste muutused kallasrada). – Elutingimuste muutused, – Teede ja kommunikatsioonialad. keskkonnakahjustused ja –häiringud

Eeltoodud tabel 7.2 käsitleb tabelis käsitletud olulisemate arengukomponentide (A), tegevuste (B) ja retseptorite (C) kaudu kumulatiivsele ja kaudsele mõjule ning koosmõjule (D) avalduvat. OÜ Corson. Töö nr 0716 95 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 7.3) käsitleb kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest lammutamiseni) – ühelt poolt. Teisalt poolt – käsitletakse minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi.

Maatriksi tabelis on tabeli 7.2 keskkonnamõju avaldumise alused kantud üle konkreetsematele tegevusperioodidele, mis päädib võimaliku kumulatiivse mõjuga maatriksi lõpuveerus..

Tabel 7.3. Detailplaneeringu evitamise mõjude maatriks. Potentsiaalne Tegevused Kumula- mõjuala, tiivne mõju, mõjutatav Ehita- Kasuta Leeven- Varasemad Toimuvad Tuleviku sh kaudne ja ressurss ja mine -mine dus tegevused tegevused võimalikud koosmõju tegur tegevused 1 2 3 4 5 6 7 8 Mõju maastikule x..x x x + x x x…x x x..x x x x Mõju metsale. xx .. x + x x..x x x...x x x x xxx Mõju x...xx x + x…xx x…xx x…xx xx mereelustikule Mõju x..xx x + x x x…xx x…xx rannaprotsesside le Põhjavee x x + o x x..x x x…x x kvaliteet Pinnavee x..x x x…x x + x x x…x x x x kvaliteet Linnustik x x + x x..xx x..xx x..xx Õhu kvaliteet x x + x x x x Müra x..xx x + x x x ...x x x..x x Mõju puhke- x x + x x x..x x x..x x x..x x tingimustele Mõju kultuuri- x x + x x x..x x x..x x pärandile Mõju Keibu- x x x + x x...x x x x x x Ristna hoiualale Mõju kaitsta- x..xx x + x x..xx x..xx x..xx vatele liikidele Mõju Natura x o…x + x x x…xxx x..xx KM aladele Kaugmõju sh o o o o o o piiriülene mõju Mikrokliima x..xx x x x x x x x x Mõju o o x x..x x x…x x x..x x maakasutusele Riskiilming x x + x x…x x xx x…x x KM Loodusvarade x x + x..x x x..x x x…x x x säästev kasuta- mine

OÜ Corson. Töö nr 0716 96 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju x x – mõõdukas mõju x x x – oluline mõju KM - koosmõju allikas + – üheselt kasulik mõju

7.3 Ülevaatlik ja selgitav kokkuvõte

Varasemad tegevused on osaliselt käsitlemist leidnud KSH aruandes ja lisades esitatud ülevaadetes, millele on lisainformatsiooni: üldplaneeringutes, arengukavades, vanades kaartides, kirjanduses, meedias, ekspertide varasematest töökogemustest, ekspertide vestlustest arendaja, planeerija, vallaametnikega ja kohalike elanikega.

Toimuvaid tegevusi on käsitlevad KSH aruandes kavandatud tegevus ja selle alternatiivid sh 0-alternatiiv. Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud üldplaneeringutes, arengukavades ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdluse juures.

Väikesadama rajamisel kumulatiivseid mõjusid tekitada võivaid planeeringuid lähipiirkonnas KSH tegemise ajal ei olnud.

Ehitustööde või ekspluatatsiooniga kaasnevaid mõjusid võivad suurendada avariid ja loodusõnnetused, kuid nende esinemistõenäosus on väike, aga planeerimise käigus võiks arvestada võimalikku Läänemere veetaseme tõusutrendi.

1. Detailplaneeringuala on osakeseks Keibu lahe selle lähimereala ja Keibu küla maismaaruumi polüfunktsionaalses koosluses, mis püüdleb loodus-, sotsiaal- ja majandusruumi parimale võimalikule koosmõjule. 2. Tervikuna on Keibu väikesadama detailplaneering mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ja riskitasandiga. 3. Detailplaneeringus ilmnevad mitmed keskkonnaaspektid, millel on oluline mõju keskkonnale. 4. Aspektide koosmõjus väljenduvad planeeringuala minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem. 5. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud : – Keibu-Ristna hoiuala; – ehitustegevuse tulem; – sotsiaal-majandusliku tegevuse tulem (praegune ja tuleviku majandusseis); – rannaprotsessid; – mereelustik; – linnustik; – Natura 2000 alad; – kaitstavad loodusobjektid; – õhuheitmed; – veeheitmed; – jäätmed; – müra; – loodusvarade kasutamine.

OÜ Corson. Töö nr 0716 97 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Võimaliku negatiivse riskiilmingu (oht planeeringuala ja piirkonna looduskeskkonnale) tõenäosust võivad oluliselt tõsta: 1. Erakorralised ilmastikuolud (kõrge veeseis, tugevad loodekaarte tormid, pehmed tormised talved, jää). 2. Sotsiaalsed pinged ja terrorismiaktid. 3. Piirkonnas tehtavad arendustegevused, mis muudavad piirkonnas oluliselt keskkonnatingimusi. 4. KSH aruandes esitatud nõuete ja leevendusmeetmete mittearvestamine.

Detailplaneering ei saa täpselt ette näha looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang.

OÜ Corson. Töö nr 0716 98 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed

Leevendavad meetmed: • Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid. • Süvendus – ja täitetöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s. • Väikesadama ekspluateerimise käigus tuleb kasutada ainult olemasolevait teed ja parklat. Vältida tuleb transpordivahenditega sõitu väljaspool teid. • Sadamahoone ja paadikuuri ehitamisel kasutada võimalikult looduslikke materjale ja traditsioonilist ehituslaadi. • Pesitsevate lindude häirimise vähendamiseks rannikul ja metsas tuleks liikuda ja tegutseda põhiliselt kinnistu piires, eriti kevadisel ja varasuvisel pesitusajal (mai- juuni). Inimtegevusele on tundlikud ranniku- ja veelinnud. Sadamarajatiste rajamine ja hilisem kasutamine häirib puistulinde oluliselt vähem. • Massilise rände perioodil tuleb lindude häirimise vähendamiseks sadama ekspluatatsiooni ajal jälgida hoiualal kehtestatud režiimi ja navigatsiooni eeskirju. • Parim aeg meres tehtavate süvendustöödeks ja kaadamiseks on juuni lõpust septembrini võimalikult lühikese ajaga kuna sobib nii kevadise räime kudemise kui ka lindude pesitsusperioodi ja sügisrännete tõttu. • Kuna Keibu ümbruses toimub ka mitmete veelinnuliikide suvine sulgimiskogunemine, tuleks tähelepanu pöörata tööde ruumilisele ja ajalisele piiritlemisele. • Kõigi rannikul tehtavate tööde kaigus tuleb püüda muuta rannikut võimalikult vahe ja ei tohi rand-seaherne elupaika (jääb A1 sadama akvatooriumi kagutipust 24 m kaugusele) ladustada väljakaevatud materjali, samuti ei tohi võtta elupaigast kivimilist materjali. Antud tingimus on oluline eeskätt alternatiivi 2 rakendumise puhul. • Taimkatte ja metsakoosluste kahjustamiste vältimiseks tuleb väikesadama rajamisel töid (süvendamine, süvendatava materjali laadimine ja transport, ehitusmaterjali ladustus, ehitamine) ruumiliselt täpselt piiritleda ja tuleb vältida liigset ja tarbetut tallamist ümbritseval metsaalal. • Mööda paadikanalit sadama kinnisesse akvatooriumi sissesõitmisel peab olema paatide liikumiskiirus väike maksimaalselt 3 sõlme (5 km/h). Kinnisesse ja väiksesse akvatooriumi ei tohi sisse tuua olulist liikumislainetust. Sadama akvatooriumist ja väljaspool paadikanalist väljumisel võib faarvaatril liikumiskiirust tõsta 10 (19 km/ h) ja avamerel 20 (37 km/h) sõlmeni ja rohkem. • Matemaatilise modelleerimise tulemused viitavad, et NW ja eriti W tuultega tuleb Keibu väikesadamasse sissesõidul olla navigeerimisel äärmiselt ettevaatlik suhteliselt suure hoovuse kiiruse tõttu, mis liigub piki rannajoont risti väikesadamasse sissesõidu suunaga. • Müravastasteks meetmeteks süvendamisel, süvendatud pinnase äraveol ja ehitustööde ajal on: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinate kasutamine, parima tehnoloogia kasutamine, tööde teostamine vastavalt heale tavale ja avalikkuse teavitamine. • Leevendusmeetmeteks sadama rajamisel on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest.

OÜ Corson. Töö nr 0716 99 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kindlasti teab kavandatu elluviimiseks tutvuma ja arvestama peatükis 5.2.3.1 Kavandatavast tegevusest ja selle alternatiividest tulenevad keskkonnamõjud linnustikule ja nende leevendusvõimalused esitatut. Peatükis on esitatud ka meetme suunitlus (Natura alale üldine looduskeskkonda kaitsev).

Planeeringualalt süvendatud pinnase äraviimise parimaks lahendiks on vedu mööda otse põhjapoole suunduvaid pinnasteid pidi katastri üksuse 56201:001:0034 põhjaosas asuvasse kruusakarjääri. Pinnast võib kasutada, kas karjääri täielikuks rekultiveerimiseks või vaheladestuskohana. Joonisel 1.2 riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 põhjaosas heledam valgete teelõikudega on Keibu-Ristna hoiualalt väljajääv karjääriala. • Nii süvendatava pinnase veoks metsavahelisel pinnasteel ja selle kruusatamiseks kui ka ladustamiseks karjääris tuleb arendajal küsida luba RMK-lt ja saada selleks Keskkonnaametilt nõusolek. • Ettevalmistatud pinnasteedel toimetatav süvendatud pinnase transport tuleks eeldatavalt läbi viia suvisel mitte vihmasel ajal. Ajaliselt algaks see vahetult peale lindude pesitsemisperioodi lõppu juunist oktoobrini. Võimalik on süvendatud pinnase transport teostada ka külmunud pinnasega talvel, aga sellega kaasneb suure tõenäosusega lume ja jääprobleem ning teede korrashoiu raskused. Kuna kasutatav metsasiht on kitsas, siis veoteelt lume äralükkamisega võidakse kahjustada sihi kõrval kasvavaid puid. • Metsasiseste pinnasteede tallamiskahjustusi võimaldab oluliselt minimeerida eelnimetatud transpordiks kasutatava tee eelnev kruusatamine, piirkiiruse langetamine kahekümnele kilomeetrini tunnis ja veo peatamine pikema vihmalistel perioodidel, kui olemasolev pinnastee ja seda kattev kruusapinnas on läbiligunenud ning pehmeks muutunud. • Leevenduseks pinnase transpordil eralduva tolmu korral oleks oluliselt väiksed liikumiskiirused kuni 20 km/tunnis. • Metsas kasutatavate pinnasteede kasutuskoormused ja piirkiirused tulevad kooskõlastada RMK-ga ja Keskkonnaametiga.

Praegu on kinnistule juurdepääsu tee laiuseks 3 m. Detailplaneeringuga ei kavandata tee laiendamist. Rajatava väikesadama kinnistule päästetehnika juurdepääsuks ja teel liiklemise ohutuse tagamiseks on vajalik mõlemalt poolt teed 2 m laiuselt ribalt metsa raadamine.

Kavandatud tegevusest tingitud vajaliku metsaraie tuleb korraldada nagu on käsitletud peatükis 4.8.3 Mõju metsale ja selle leevendus ning metsaraie korraldamine.

8.2 Keskkonnaseire

Heljumi leviku seire Heljumi leviku seire läbiviimine ei ole vajalik, kuna kavandatud tegevuse (A1) paaditee süvendamisel ja kaadamisel tekkivad heljumi kogused on väikesed ja arvestades modelleerimise tulemusi ei kujuta olulist ohtu ei põhjataimestikule ja –loomastikule ning kalastikule.

Kasutades süvendamisel ja kaasamisel parimat võimalikku tehnikat ja viies tööd läbi vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas kui tööde läbiviimisel selgub mingi olulise ohuga avariiline olukord (torm, reostus oht, jää, mingil põhjusel lindude

OÜ Corson. Töö nr 0716 100 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kogunemine tööpiirkonda), siis tuleb tegevus peatada ja võtta kasutusele vastavad meetmed. Tööd võib jätkata ainult siis kui oht on kõrvaldatud.

Samas heljumi leviku seiret tuleb kindlasti teha alternatiiv 2 rakendumise korral. Seire tuleks siis läbi viia vahetult süvendus- ja täitetööde ning rannakindlustuste ja kaide rajamisega seotud hüdrotehniliste tööde ajal lähimerealas.

Üldiselt heljumi leviku seire võimaldab saada heljumi levikust süvendus-ja täitetöödel operatiivset ülevaadet ja vajadusel ka operatiivselt sekkuda. Kui süvendus- ja täitetöödel eraldub liiga suures kontsentratsioonis heljumit, mis on olulise ohuga merekeskkonnale, siis tuleb süvendus- või täitetööd peatada, selgitada sellise olukorra tekkimise põhjused ja võtta kasutusele meetmed antud olukorra likvideerimiseks või oluliseks leevendamiseks.

OÜ Corson. Töö nr 0716 101 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

9. KOKKUVÕTE

9.1 Üldosa

1. Detailplaneeringu eesmärgiks on Harjumaal Padise vallas Keibu külas riigimetsa katastriüksuse (Vihterpalu metskonna mt 3, tunnus 56201:001:0034) edelaosas ca 0,55 ha suuruse krundi moodustamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse seadmine väikesadama ehitamiseks. 2. KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast ja selle lähialadest ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Keibu lahes. Detailplaneeringuala moodustab 0,37% kogu riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 pindalast. 3. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad valdavalt 3,5 – 5,1 m vahemikku, erandiks sissesõidukanali Keibu lahepoolne osa absoluutkõrgustega 0 – 2.7 m. 4. Detailplaneering ja selle KSH on algatatud Padise Vallavolikogu 31.03.2010 otsusega nr 30. Padise Vallavalitsus kinnitas 05.04.2010 korraldusega nr 82 detailplaneeringu lähteülesande. Keskkonnaministeerium algatas Padise Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse alusel Keibu külla Padise valda väikesadama rajamiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). 5. Kuna Padise Vallavolikogu 31.03.2010. a otsuses nr 30 ei viidatud õigetele seadusenormidele, tühistas Padise Vallavolikogu nimetatud otsuse ja algatas detailplaneeringu ja KSH uuesti 16.06.2010 otsusega nr 57. 6. Detailplaneeringuala asub Keibu- Ristna hoiualal (joonis 2.7), mille pindala on 64,3 ha. Hoiuala võeti kaitse alla Harju maakonnas Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144. Planeeringuala moodustab hoiuala pindalast 0,86 %. 7. Keibu-Ristna hoiuala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualast mõnevõrra kaugemal ca 400m lõunas on Nõva-Osmussaare hoiuala ning ca 1 km kagus Nõva maastikukaitseala, mis mõlemad kuuluvad Natura 2000 alade alla. Kaitstavate loodusobjektide paiknemine ja kaitseväärtused on toodud KSH aruande tabelis 2.3. 8. Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II lisas nimetatud liigi - soohiilaka (Liparis loeselii) ning III kaitsekategooria liikide - vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa (Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaikade kaitse. 9. Planeeringualast mõnevõrra kaugemal ca 430 m lõunas on Nõva-Osmussaare hoiuala ning ca 1 km kagus Nõva maastikukaitseala, mis mõlemad kuuluvad Natura 2000 alade alla. Kaitstavate loodusobjektide paiknemine ja kaitseväärtused on toodud ptk 5.2.2. 10. Soome lahe lääneosa veekogumisse kuuluvad Nõva, Keibu ning Lohusalu laht jäävad intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Selles piirkonnas on valdavateks settetüüpideks erinevad liivafraktsioonid peenliivast jämeliivani, mudane liiv või kivine aluspõhi kaetud klibu või liivaga. 11. Kaare kujuline Keibu laht asub Eesti looderannikul Rannaküla ja Ristinina vahel. EVA merekaartidelt saadud andmete põhjal iseloomustavad Keibu lahte kaks erineva vee sügavusega ala: • Lahe suudmes, eriti selle keskel, ulatuvad vee sügavused kuni 11 meetrini. Lahte sisenemisel sügavused vähenevad ja jäävad enamikus 8 kuni 6 meetri vahele. • Kaldaäärne osa, mille laius muutub suurtes piirides on vee sügavustega 4 kuni 0,5 meetrit.

OÜ Corson. Töö nr 0716 102 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 12. Keibu asub Lääne-Eesti madalikul. Pinnamood on enamjaolt tasane. Suur osa rannikumere põhjast ja rannast on liivane. Rannikuala on liigestatud endis- ja nüüdisaegsete rannavallide ja -luidetega, mis moodustavad ühe Eesti suurema luiteala. 13. Aluspõhja, Keskordoviitsiumi Keila lademe lubjakivi lasuv pind jääb uurimissügavusest -9.0 m sügavamale. Pinnakate koosneb saviliivmoreenist, millel lasub 0.5...1.0 m paksune kiht kesktihedat kesk- ja jämeliiva. 14. Muldade lähtekivimiks on mitmesuguse päritoluga liivad. Endisaegsetel rannaluidetel on kujunenud leedemullad, mis on tundlikud tallamise suhtes 15. Rannik on mõõdukalt kaitstud rändkividest sillutisega, üldiselt on tegu maalilise moreenrannaga (foto 2.2 ja 2.3), mis piirneb arendusalal umbes 2 m kõrguse murrutatud astanguga (kruus klibul). Ala edelanurgast (planeeringualast ca 170 m) alates rannik muutub, algab liivarand. Kõige laiem on liivarand aerofotol piirkonna läänenurgas Ristna neemest põhjapoole (foto 2.1). 16. Nõva ja Keibu lahe põhjataimestiku kooslustele on omane Läänemere osale ja Soome lahe lääneosale iseloomulik vertikaalne vööndilisus. Ülemine vöönd on 10-50 cm lai rohevetikavöönd. Sellele järgneb 2-4 m lai põisadru vöönd ning sellest sügavamale jääb iseloomulik punavetikavöönd. Rohevetikavööndis esineb olenevalt substraadist Enteromorpha intestinalis ja pruunvetikaliik Pilayella littoralis. Liivasel substraadil on see sügavusvahemik reeglina ilma taimestikuta. Põisadru vöönd on Nõva lahes 0,8 ja 2,1 m vahel ja Keibu lahe idaosas 0,2 ja 3,8 m vahel. Liikidest domineerib peale põisadru veel pruunvetikas Pilayella littoralis ja punavetikad Polysiphonia nigrescens ja Ceramium tenuicorne. Sügavamale jääv merepõhi on kas täiesti ilma taimestikuta sobiva kinnitumissubstraadi puudumise tõttu või agariku Furcellaria lumbricalis domineerimisega.Nõva ja Keibu lahes üldiselt makrovetikate katvus kõval substraadil varieerus 50% ja 100% vahel. Põisadru ja P. littoralis katvused olid vastavalt 20-80% ja 10-90%. 17. Nõva ja Keibu lahe elupaigaline mitmekesisus on madal. Põhjaloomastiku liigirohkus on alla Soome lahe keskmise taseme. Filtreerijatest on esindatud balti lamekarp Cerastoderma glaucum ja söödav rannakarp Mytilus edulis. Esinevad kirpvähk Gammarus spp, tavaline harjasliimukas Hediste diversicolor, balti lamekarp Macoma balthica, tavaline harjaslabalane Monoporeia affinis, põlvikvähk Bathyporeia pilosa, väikeharjasussid, ümarkeermene vesitigu Hydrobia ventrosa, roheline lehtsarv Idotea chelipes, valgelaup-kakand Jaera albifrons ja Theodoxus fluviatilis, harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus, harilik kuulmiksaba Neomysis integer, harilik kalakaan Piscicola geometra ja kärssuss Prostoma obscurum. Üldiselt, herbivoorid domineerivad kuni 4 m sügavusel, veesambast toitu omistavad filtreerijad 6-10 m sügavusel ja detrivoorid sügavam 18. Suur osa planeeringualast on männiga metsastatud (foto 2.4); rannikuäärne mitteregulaarne puistu on männi looduslik uuendus, mis on kasvanud endisele karjamaale (foto 2.5), kus võis varem olla ka üksikuid rannaäärseid puid, puudetukki ja –ribasid. Puistu on üldiselt siiski suhteliselt noor, ilmselt on metsastumine alanud pärast II Maailmasõda. Säilinud on väike lagendik (foto 2.6), mis on nähtav ka aerofotol arendusala lõunaosas ida-lääne suunalise puude varjus paikneva triibuna (lisa 4). 19. Detailplaneeringuala ja selle lähiala välivaatluste käigus registreeritud liikide (sh kaitstavad liigid ja puud-põõsad), ladina ja eestikeelne nimestik on toodud lisas 4. Välivaatluste käigus A. Palo tuvastas 27.-28.07.2008. a planeeringualal ja selle lähialas 130 taimeliiki. 20. Vastavalt kehtivale Padise valla üldplaneeringule pooldab vald uute erakapitalil baseeruvate väikesadamate rajamist. Väikesadamate arengu toetamine on ka üks Padise valla arengukava prioriteete. 21. Talviti on avamereala enamasti jäävaba, mistõttu see on üks peamisi veelindude talvituskohti. Arvukam talvituja on aul. Esialgsete hinnangute kohaselt talvitab OÜ Corson. Töö nr 0716 103 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Türisalu pangast Osmussaareni kuni 50 000 auli. Teadaolevalt on see suurim liigi talvine koondumispaik Läänemere põhjaosas (Durinck et al. 1994, cf. Kuresoo & Luigujõe 2008). Teiste seas talvitub Nõva-Osmussaare hoiualal ülemaailmselt ohustatud kirjuhahk. 22. Jääkoskla talvituskogumi suuruseks Loode-Eesti 2007. a. lennuloenduse põhjal (joonis 2.3) Keibu lahes oli 300-550 lindu. 23. Sügisese koondumispaikade lennuloenduse (6.11.1999) andmetel (joonis 2.4) oli Keibu lahes rändekogumis 1460 auli. 24. Auli kevadrändekogumi suuruseks Loode-Eestis avamerelennu 02.04.2008 loenduse põhjal (joonis 2.5) Keibu lahe põhjaosa ja Ristna poolsaare ees oli 20-100 lindu. 25. Mustvaera kevadrändekogumi suuruseks Loode-Eestis avamerelennu 02.04.2008 loenduse põhjal (joonis 2.6) Keibu lahes oli 50-100 lindu. 26. Peale pesitsemise koguneb piirkonda mitmeid liike ka sulgimisperioodiks. Näiteks Ristinina piirkonnas oli 12.08.2008 haha sulgimiskogumis 10-100 lindu (lisas 5 joonis 2.6) 27. Suurema osa Keibu lahest hõlmab Nõva-Osmussaare hoiuala, mis on peamine rändetee arktilistele veelindudele ja kurvitsalistele, kes pesitsevad Põhja-Venemaal Valgest merest kuni Taimõri poolsaareni. Lääne poole jääv Põõsaspea neem ja Osmussaar on nn „pudelikael“, kus veelindude ränne läbib väga kitsast rändekoridori. Seda rändeteed kasutavad miljonid veelinnud, kellest arvukamad on aul, must- ja tõmmuvaeras, valgepõsk-lagle, mustlagle ning kaurid. Soome ornitoloogide (Margus Ellermaa, Timo Pettay) uuringu kohaselt rändab vähemalt 20% arktilistest veelindudest oma talvituspaikadesse Loode-Euroopas Põõsaspea neeme ning Osmussaare vahelt. Siit rändab läbi 40-50% valgepõsk-laglede, 50-95% mustvaeraste, 30-65% punakurk-kauride, 13-32% merivartide ning 15-20% mustlaglede Loode- Euroopa populatsioonist. 28. Piirkonna tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige tema geograafilisest paiknemisest. See jääb vahetult Ida-Atlandi lindude rändetee keskele. Ala olulisust veelindude rändel on tõestatud süstemaatiliste visuaalsete ja radarvaatlustega juba alates 1950-ndatest aastate lõpust. 29. Talviti on avamereala enamasti jäävaba, mistõttu see on üks peamisi veelindude talvituskohti. Arvukam talvituja on aul. Esialgsete hinnangute kohaselt talvitab Türisalu pangast Osmussaareni kuni 50 000 auli. Teadaolevalt on see suurim liigi talvine koondumispaik Läänemere põhjaosas (Durinck et al. 1994, cf. Kuresoo & Luigujõe 2008). Teiste seas talvitub Nõva-Osmussaare hoiualal ülemaailmselt ohustatud kirjuhahk.

9.2 Kavandatud tegevus

1. Planeeritavale alale on ette nähtud kaks ühekorruseliste hoonet (lisa 8). Sadamahoonesse on ette nähtud kalurite varustuse hoiuruumid ja pesemise võimalus. Hoone põhjapind on maksimaalselt 20x8 meetrit. Teiseks hooneks on paadikuur (15x8), kuhu paigutatakse veesõidukid talveks hoiule. 2. Sadamahoone lubatud kõrgus on 6 meetrit ja katuseharja suund paralleelne kailiiniga. Ehitusmaterjalidest kasutada võimalikult looduslikke ümbruskonda sobivaid ehitusmaterjale. 3. Planeeritavale alale on ette nähtud üks krunt, millele antakse sihtotstarve tootmismaa. Planeeringu kohaselt luuakse uued sadamakaid, milleks süvendatakse sadamaalal umbes 25 000 m3 pinnast. Väikesadamasse rajatakse 8 kaikohta. Sadamasse on ette nähtud rajada slipp (lisa 9). Väikesadamas ei ole ette nähtud pilsivee vastuvõttu ja tankimist. Planeeritaval alal hoitakse täisehituse protsent madal – maksimaalselt 18%.

OÜ Corson. Töö nr 0716 104 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Akvatooriumi ühendus merega tagatakse 20 m kanaliga. Väikesadama akvatoorium on eraldatud piirdeaiaga vastavalt sadamaseadusele. 4. Planeeritavale alale on hetkel tagatud juurdepääs ja ühendus muu maailmaga piki 3 m laiust metsateed, mis viib olemasoleva avaliku kasutusega teele. Tee vajab rekonstrueerimist. 5. Väikesadama alale on ette nähtud 10 parkimiskohta (lisa 8). 6. Planeeritaval alal puuduvad hetkel väikesadama rajamiseks vajalikud tehnovõrgud. 7. Planeeritava ala veevarustus lahendatakse puurkaevu baasil. Puurkaev on kavandatud planeeritava ala loodenurka (lisa 8). Puurkaevule on nähtud ette sanitaarkaitsetsoon raadiusega 10 m. Veevajadus täpsustud detailplaneeringu valmimise käigus. 8. Kanaliseeritav heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusega. Planeeritava ala kanalisatsioon lahendatakse kasutades 10 m³ kogumismahutit. Kogumismahutile lähim purgimiskoht on Keilas (25 km). 9. Planeeringuala varustamine elektriga lahendatakse vastavalt Eesti Energia, OÜ Jaotusvõrgu Tallinn – Harju piirkonna tehnilistele tingimustele. Kuna sideliinid sadama alal puuduvad, siis telekommunikatsiooniühendusega varustamine on otstarbekas lahendada raadiolahendusena 10. KSH senise protsessi käigus tehtud uuringute loend on esitatud ptk 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud. 11. Kõik eelnimetatud uuringud olid kavandatud, nii et nende alusel tehtavad mõjude hindamised annaksid piisavalt detailset teavet nii Padise Vallavolikogule strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks kui ka Keskkonnaministeeriumile vee- erikasutusloa menetlemisel.

9.3 Matemaatiline modelleerimine

1. Matemaatiline modelleerimine on tehtud eesmärgiga hinnata Harjumaal Padise valla Keibu küla riigimetsa kadastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas asuva väikesadama ehitamisega Keibu lahe rannal toimuvaid mereprotsesse. 2. Matemaatilise modelleerimise eesmärgiks oli Keibu lahte kavandatava väikesadama kahe alternatiivi võimalikul realiseerimisel võrdlust olemasoleva situatsiooniga, kus rannajoon on ajalooliselt kujunenud looduslikus olukorras. 3. Väikesadama erinevate alternatiivide ehitamisega kaasnevate rannaprotsesside hindamisel on arvutatud lainetuse, hoovuse ja settetranspordi väljad. 4. Saadud arvutustulemuste põhjal on hinnatud kahte alternatiivi väikesadama ehitamisel ja sellega seotult tekkivaid mõjusid rannaprotsesside võimalikule kulgemisele võrreldes praegu eksisteeriva olukorraga: 5. Kokkuvõtteks võib väikesadama sissesõidukanali süvendustöödel tekkiva heljumi suhtes eeldada, et arvestades süvendustööde väikest mahtu, võivad mõne aja pärast heljumi pilve poolt tekkinud lokaalsed settematerjali kuhjumised Keibu lahe rannajoonel meres toimuvate igapäevaste transpordi protsesside mõjul kaduda. 6. Alternatiiv 1 kohaselt väikesadam ehitatakse rannajoonest eemale sisemaale. Väikesadama akvatoorium suurusega 54x42 meetrit ühendatakse merega 20 meetri pikkuse sissesõidu kanaliosa abil. Laineväljad kuju ja iseloom selle alternatiivi korral Keibu lahes ei muutu, kanali süvendamisega tekivad lokaalsed muutused hoovuse ja settete liikumise väljade kujus, küll aga nende arvväärtused jäävad praktiliselt samaks kui looduslikus olukorras. 7. Rannajoonele mingisuguseid uusi nähtavaid ehitisi ei püstitata ja looduslik olukord rannajoonel säilib endisena. 8. Alternatiiv korral ehitatakse väikesadama akvatooriumi kaitseks kaks kaitsemuuli, mis ulatuvad seniselt rannajoonelt 140 m välja. Muulid on gravitatsiooni tüüpi, mille OÜ Corson. Töö nr 0716 105 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne välisküljed mere tegevuse kaitseks on kaetud kahekordse graniitkividest kaitsekihiga. Muulide kogupikkus on 200 meetrit ja arvestades väikesadama asukohas W suunalt puhuva tuule korral tekkiva lainekõrgusega, peaksid muulid olema nii kõrged, et väikesadama asukohas esinevad lained ei tipneks üle kai harja. See tähendab et muulide harja kõrgus üle veepinna „0” seisu peaks olema vähemalt 2,2 meetrit. 9. Lisaks on alternatiiv 2 puhul oht, et rannajoone kuju muulide piirkonnas võib rannikuprotsesside mõjul hakata muutuma. 10. Majanduslikult on alternatiiv 2 ehitus tunduvalt kallim ning töömahukam. Alternatiivide vahel lõpliku hinnangu andmiseks on lisaks vajalik arvestada esteetilist külge: seni looduslikule rikkumata rannajoonele kerkib üle vee tasandi 2,2 meetri kõrgune kivirajatis. 11. Matemaatilise modelleerimise tulemused viitavad, et NW ja eriti W tuultega tuleb Keibu väikesadamasse sissesõidul olla navigeerimisel äärmiselt ettevaatlik suhteliselt suure hoovuse kiiruse tõttu, mis liigub piki rannajoont risti väikesadamasse sissesõidu suunaga.

9.4 Kavandatust tulenevad keskkonnamõjud

1. Mõju pinnaveele avaldub sadama akvatooriumi ja juurdepääsukanali kavandatud nõlvade (1:1) murukärg 40 mm ja kasvupinnas 200 mm kattest (lisa 9). Antud katte ülesandeks on minimeerida sadevete ja pinnasevete (nõlvast väljaimbuv) erosioon. Nõlvadel tekkivad liigveed tulevad koguda, vajadusel drenažeerida ning suunata akvatooriumi. Akvatooriumi ja juurdepääsukanali nõlvade tipus peab olema selline piire, mis välistab inimeste ja loomade sattumise kinnistu välispiirdel olevatele kaldealadele. 2. Heljumi mõju avaldub eeskätt valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovustega kanduda sadamaakvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Viimane häirib omakorda põhjataimestiku kasvutingimusi. Mõju ulatus sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest. 3. Oluline ja pöördumatu negatiivne mõju mullastikule avaldub akvatooriumi, kanali, sadamahoone, paadikuuri, teede ja trasside rajamisega (rajatiste alune pinnakate kooritakse). Samas on antud tegevused lühiajalised ja mõjuvad lokaalselt piiratud alale. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas kasutada kinnistu haljastamisel ja kallete nõlvadel kasvupinnasena ning ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. 4. Planeeringualal ja selle lähialas A. Palo poolt tehtud uuringu (lisa 4) käigus väikesadama rajamise mõjupiirkonnas Keibu-Ristna hoiualal vastavalt kaitsekorraldusele kaitstavaid liike ei tuvastatud. Tumepunane neiuvaiba esinemisest on tuvastatud planeeringualast 200 m kaugusel ja kaugemal. Vahetult planeeringualal liik puudub 5. Kõigi rannikul tehtavate tööde kaigus tuleb püüda muuta rannikut võimalikult vahe ja ei tohi rand-seaherne elupaika (jääb A1 sadama akvatooriumi kagutipust 24 m kaugusele) ladustada väljakaevatud materjali, samuti ei tohi võtta elupaigast kivimilist materjali. Antud tingimus on oluline eeskätt alternatiivi 2 rakendumise puhul. 6. Keibu-Ristna hoiualal kaitstavatele püsitaimestuga liivarandadele (1640) ei ole olulist mõju kuna planeeringuga kavandatud tegevus on kavandatud vahetult planeeringualale. 7. Arendusalal kasvav mets ega rannaastangul säilinud niit lagendikul ei oma otsest botaanilist looduskaitselist väärtust, selles osas piirangud arendusele puuduvad.

OÜ Corson. Töö nr 0716 106 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8. Mõju metsale avaldub akvatooriumi, juurdepääsukanali ja hoonete ning sadamarajatiste aluselt pinnalt puude likvideerimisega. Leevendusmeetmeks – mõjud peavad olema lokaliseeritud põhiliselt ja piirduma planeeringualaga. 9. Mõju metsale avaldub ka süvendatud pinnase transportimisest metsas olevatel pinnaseteede tallamisega. Pinnasteed tulevad kooskõlastatult RMK ja Keskkonnaametiga kruusatada (ettevalmistus transportimise läbiviimiseks). 10. Ettevalmistatud pinnasteedel toimetatav süvendatud pinnase transport tuleks eeldatavalt läbi viia suvisel mitte vihmasel ajal. Võimalik on süvendatud pinnase transport teostada ka külmunud pinnasega talvel, aga sellega kaasneb suure tõenäosusega lume ja jääprobleem ning teede korrashoiu raskused. 11. Metsasiseste pinnasteede tallamiskahjustusi võimaldab oluliselt minimeerida eelnimetatud transpordiks kasutatava tee eelnev kruusatamine, piirkiiruse langetamine kahekümnele kilomeetrini tunnis ja veo peatamine pikema vihmalistel perioodidel, kui olemasolev pinnastee ja seda kattev kruusapinnas on läbiligunenud ning pehmeks muutunud. 12. Leevenduseks pinnase transpordil eralduva tolmu korral oleks oluliselt väiksed liikumiskiirused kuni 20 km/tunnis. 13. Metsas kasutatavate pinnasteede kasutuskoormused ja piirkiirused tulevad kooskõlastada RMK-ga ja Keskkonnaametiga. 14. Kavandatavate tegevuste olulisimaks mõjuks tuleb pidada sadama ehitustööde faasis toimuvat heljumi võimalikku kandumist rannikumere alale. Sellest tulenevalt võivad halveneda lindude toitumistingimused, kuna väheneb vee läbipaistvus ja raskeneb toidu leidmine. Samuti võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused. Samas on kirjeldatud mõju küllaltki lühiajaline ning pöörduva iseloomuga. 15. Rajatise ehitamisega seotud kaevamistööd tuleks läbi viia kas suve teisel poolel pärast pesitsusperioodi ja enne sügisrände algust või talveperioodil sobiva veeseisu korral enne varakevadist linnurände algust. Sobiv aeg oleks juulist septembrini või veebruaris-märtsis. 16. Väikesadama tõttu ekspluatatsioonifaasis mereliiklus Keibu lahe suudmes eeldatavalt oluliselt ei tihene ja seetõttu veelindude sadama piirkonnast eemale peletamine ei ole oluline. 17. Automüra oluliselt leevendavaks meetmeks oleks, kui maismaal tehtud süvendamisel saadud pinnas veetakse kallurautodega põhjapool asuvasse tühja kruusakarjääri. Kuna sellisel juhul süvendamine, laadimine ja vedu toimub Keibu küla lähimast elamust ca 560 m kaugel, siis mingit mürahäiringut eeldatavalt seal elavatele inimestele ei tule. Kindlasti häiriks pinnase transporti müra Keibu küla elanikke, kui vedu toimuks läbi küla. Siin tuleb müra vähendava meetmena seada tingimuseks, et veoautodele on lubatud Keibu küla territooriumi teedel liikuda maksimaalselt kiirusega 50 km/h ja vajadusel (liiklusohutus nõuab, häirib liiga küla elanikke, tee kvaliteet ja ilmastiku tingimused nõuavad) tuleb seda vähendada. Vedu peaks toimuma tööpäevadel ja tööajal. Kindlasti tuleb jälgida liiklusohutust, transportteede korrasolekut ja kahjustuste tekkimisel tuleb need likvideerida. 18. Põhjataimestik omab veeökosüsteemi aine- ja energiaringes suurt tähtsust. Põhjataimestiku vöönd on enamasti kõige liigirikkam merepõhja osa, pakkudes paljudele organismidele nii elupaika kui ka toidubaasi. Põhjataimestikku ja – loomastikku ohustab eelkõige süvendamine ja kaadamine. Kuna põhjataimestik on kudesubstraadina oluline mitmetele kalaliikidele (nt räim), avaldab põhjataimestiku hävimine mõju ka kalastikule. 19. Põhjaloomastikku ohustab eelkõige süvendamine ja kaadamine, muutused zoobentose levikus või liigilises struktuuris avaldavad toiduahelate kaudu aga kaudset mõju ka kalastikule ja linnustikule.

OÜ Corson. Töö nr 0716 107 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 20. Kaadamisala Dirhami sadama lähistel on valitud ja kooskõlastatud arvestades meresõidu ohutust, piirkonnas varem toimunud kaadamisi, varasemate erinevate projektide keskkonnamõju hindamiste tulemusi ning majanduslikku otstarbekust. Tegemist on Veeteede Ameti ametliku kaadamisalaga ja projekti käigus ei kavandata uute kaadamisalade avamist. 21. Väikesadama rajamisel vahetult Keibu lahe randa (alternatiiv 2) toimub seoses kaide ehitamise, täite- ja süvendustöödega põhjaloomastiku lokaalne hävimine. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum. 22. Kavandatud tegevuse järgseks (alternatiiv 1) väikesadama rajamiseks on vaja sadama eskiisprojekti järgi eemaldada maismaal ca 25000 m3 pinnast, mis on vaja ära transportida (süvendamine, laadimine ja vedu). Väikesadamasse toova rannikumerre jääva paaditee süvendamise maht on arvutuslikult ca 8500 m3. Merest süvendamisel saadud materjal on kavandatud kaadata. Väikesadamas ja paaditeel on kavandatud vee sügavuseks ca 3 m. 23. Alternatiiv 2 (A2) kohaselt väikesadam rajatakse Keibu lahte (lisa 10). Sadamaala rajamisel tuleb teha täitmistöid ja sadamale akvatooriumi ning juurdepääsutee kujundamisel teha süvendustöid. Rajatakse kaitsemuul, kai ja sadama ulatuses rannakindlustus. Hinnanguliselt eskiisprojekti järgi on süvendamise mahud ca 17000 – 21000 m3 ja täitmismahud koos kaide ca 13000 m3. Mahud täpsustuvad ehitusprojekti käigus. Süvendatud pinnasest täitmisest ülejääv osa kaasatakse. 24. Alternatiiv 1 korral läheb vaja 50000 tonni (maht 25000 m3) pinnase veoks 20 tonnise kandejõuga veoki (kallur) 2500 koormat ja 10 tonnise kandejõu puhul 5000 koormat. Sellises mahus pinnase transpordiga võivad kaasneda olulised mõjud metsateedele ja müra ning õhusaaste sh tolmu probleemid.

9.5 Alternatiivide võrdlus ja leevendavad meetmed

1. Alternatiivide võrdluses kasutati kümmet olulise mõjuga kriteeriumi: mõju maastikule, mõju mereelustikule, mõju rannaprotsessidele ja Keibu lahe rannale, mõju Keibu-Ristna hoiuala ja Natura 2000 alade kaitseeesmärkidele, mõju taimekooslustele ja taimestikule ning mullastikule, mõju linnustikule ja loomastikule, mõju pinna- ja põhjaveele, müra ja jäätmekäitlus, vastavus planeeringutele ja arengukavadele, sotsiaalne aspekt. 2. Looduskeskkonda kajastavate mõjude osakaal kriteeriumides on 71,5 % ja sotsiaal- majanduslike mõjude osakaal on 28,5 %. 3. Väärtusindeksi järgi on parimaks alternatiiv 3 (A3) ehk 0-alternatiiv järgmiseks jäi kavandatud tegevus (A1) ja kolmandaks alternatiiv 2. 4. Planeeringuala juures olevas Keibu lahe rannas olevad elupaigatüübid: üheaastase taimestuga esmased rannavallid (1210) ja Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärkidele vastavalt kaitstavad püsitaimestuga kivirannad (1220) hävivad sadamaala moodustamisega ca 1700 ruutmeetrilisel pinnal alternatiiv 2 korral. Antud ranniku elupaiga tüüpide hävimine toimub ka alternatiiv 1 (kavandatud tegevus) järgse juurdepääsukanali rajamisega. Juurdepääsukanaliga hävib ca 330 m2 eeltoodud elupaigatüüpide ala. Pindalaliselt hävib hoiualal kaitstavat ranniku elupaiga tüüpi alternatiiv 1 korral oluliselt vähem (ca 5 korda) kui alternatiiv 2 järgse sadamaala rajamisega. 5. KSH käigus kogutud ja analüüsitud andmestiku ning eeltoodu põhjal võib järeldada, et kavandatu teostumine on võimalik ainult kompromissina ja rangete leevendusmeetmete ning nõuete korral. 6. Ohtu Keibu-Ristna hoiualale on võimalik vastavate leevendusmeetmetega viia minimaalseks – nii, et väikesadama rajamise ja selle kasutamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega ohtu hoiuala kaitse-eesmärkidele. OÜ Corson. Töö nr 0716 108 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid. 8. Süvendus – ja täitetöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s. 9. Väikesadama ekspluateerimise käigus tuleb kasutada ainult olemasolevaid teid ja parklat. Vältida tuleb transpordivahenditega sõitu väljaspool teid. 10. Sadamahoone ja paadikuuri ehitamisel kasutada võimalikult looduslikke materjale ja traditsioonilist ehituslaadi. 11. Pesitsevate lindude häirimise vähendamiseks rannikul ja metsas tuleks liikuda ja tegutseda põhiliselt kinnistu piires, eriti kevadisel ja varasuvisel pesitusajal (mai- juuni). Inimtegevusele on tundlikud ranniku- ja veelinnud. Sadamarajatiste rajamine ja hilisem kasutamine häirib puistulinde oluliselt vähem. 12. Massilise rände perioodil tuleb lindude häirimise vähendamiseks sadama ekspluatatsiooni ajal jälgida hoiualal kehtestatud režiimi ja navigatsiooni eeskirju. 13. Rajatiste ja trasside ehitustööde käigus esinevad lindudele lokaalsed mõjud ja häiringud, mis on ajutise iseloomuga. 14. Parim aeg meres tehtavate süvendustöödeks ja kaadamiseks on juuni lõpust septembrini võimalikult lühikese ajaga kuna sobib nii kevadise räime kudemise kui ka lindude pesitsusperioodi ja sügisrännete tõttu. 15. Taimkatte ja metsakoosluste kahjustamiste vältimiseks tuleb väikesadama rajamisel töid (süvendamine, süvendatava materjali laadimine ja transport, ehitusmaterjali ladustus, ehitamine) ruumiliselt täpselt piiritleda ja tuleb vältida liigset ja tarbetut tallamist ümbritseval metsaalal. 16. Planeeringualalt süvendatud pinnase äraviimise parimaks lahendiks on vedu mööda otse põhjapoole suunduvaid pinnasteid pidi katastri üksuse 56201:001:0034 põhjaosas asuvasse kruusakarjääri. Pinnast võib kasutada, kas karjääri täielikuks rekultiveerimiseks või vaheladestuskohana. Joonisel 1.2 riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 põhjaosas heledam valgete teelõikudega on Keibu-Ristna hoiualalt väljajääv karjääriala. 17. Nii süvendatava pinnase veoks metsavahelisel teel kui ka ladustamiseks karjääris tuleb arendajal küsida luba RMK-lt ja saada selleks Keskkonnaametilt nõusolek.

9.6 Lõppjäreldused ja ettepanekud

1. Vastavalt kehtivale Padise valla üldplaneeringule pooldab vald uute erakapitalil baseeruvate väikesadamate rajamist. Väikesadamate arengu toetamine on ka üks Padise valla arengukava prioriteete. Üldiselt Keibu väikesadama rajamine ja detailplaneeringus kavandatud väljaarendamine vastab Padise valla huvidele. 2. Parim aeg meres tehtavate süvendustöödeks ja kaadamiseks on juuni lõpust septembrini võimalikult lühikese ajaga kuna sobib nii kevadise räime kudemise kui ka lindude pesitsusperioodi ja sügisrännete tõttu. 3. Natura hindamises läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et detailplaneeringus kavandatuga (A1) ei avaldu Nõva-Osmussaare hoiualale ja Nõva maastikukaitsealale olulist negatiivset mõju. Mingil juhul ei tohi rakenduda alternatiiv 2. 4. Väikesadama rajamisel peab lähtuma seadusandlusest ja kindlasti kasutama KSH aruande ptk 8.1 esitatud leevendavaid meetmeid. Kinnistu hilisemal kasutamisel tuleb rakendada hoiuala valitseja esitatud nõudeid ja KSH aruande peatükis 8.1 toodud leevendavaid meetmeid. 5. Mitmete analoogsete projektide lisandumisel piirkonda suureneb oht Nõva- Osmussaare hoiuala ja Nõva maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. 6. Selleks, et väikesadama rajamine ja ekspluatatsioon ei kujutaks ohtu Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärgile, ümbritsevale keskkonnale ja ühtlasi ka Natura 2000 aladele, OÜ Corson. Töö nr 0716 109 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tuleb väikesadama omanikul ja kasutajatel lähtuda KSH aruande peatükis 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed esitatud meetmetest. 7. KSH käigus kogutud ja analüüsitud andmestiku, alternatiivide ja Natura hindamise tulemusena võib väita, et kavandatu teostumine on võimalik ainult kompromissina ja rangete leevendusmeetmete ning nõuete korral.

OÜ Corson. Töö nr 0716 110 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

KASUTATUD KIRJANDUS 1. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014. 2. Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. 3. Martin, G. 2008, Nõva-Osmussaare hoiuala merepõhja elupaikade inventuur. TÜ Eesti Mereinstituut,. Lepingu vastutav täitja Tallinn. 4. Martin, G 2008. Gretagrundi madaliku Nõva-Osmussaare hoiuala mereelupaikade inventuur. TÜ Eesti Mereinstituut. 5. Kaitsejõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2008 6. Järvekülg, A., Velder, I. 1963. Elu Läänemeres. Eesti Riiklik kirjastus, Tallinn 7. Kautsky, H. 1988. Factors structuring phytobenthic communities in the Baltic Sea. Akademitryck, Edsbruk: 1-30. 8. Martin, G. 2000. Phytobenthic communities of the Gulf of Riga and the Inner Sea of the 9. Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon = Classification of Estonian ˇvegetation site types. Tallinn: Keskkonnaministeerium 10. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk 11. Trei, T. 1991a. Matsalu lahe põhjataimestik. EK “Bit” rotaprint, Tallinn 12. Trei, T. 1991b. Taimed Läänemere põhjal. Tallinn, 144. 13. Kuresoo, A. & Luigujõe, L. 2008. Haapsalu-Noarootsi projektialal ning Neugrundi madalaltalvituvate, sulgi ning kevad- ja sügisrändel peatuvate veelindude arvukus ja levikumuster. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu 14. Läänemaa Rannakalanduse Selts. 2009. Läänemaa kalanduspiirkonna strateegia 2009- 2015. Haapsalu 15. Nõva valla arengukava 2004–2006. Nõva Vallavolikogu 7. augusti 2003. a määrus nr 9 (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=673715) 16. Loode-Eesti lindude nimestik (http://www.envir.ee/lk/aewa/upload/birdlist.pdf) 17. Kontkanen, H. 1995. Visual observations of the spring migration of arctic waterfowl along the western coast of Estonia in 1993. IWRB Seaduck Research Group Bulletin 5: 19-24. 18. Vetemaa, M. 2008. Osmussaare piirkonna kalastiku uuring. Tartu 19. MIKE 21 User Manual, 2005. 20. DHI Software, 2005, MIKE 21 Boussinesq Waves Module, Scientific Documentation. 21. DHI Software, 2005, MIKE 21 Nearshore Spectral Wind-Wave Module, User Guide.

OÜ Corson. Töö nr 0716 111 Harjumaa Padise valla Keibu küla riigimetsa katastriüksuse 56201:001:0034 edelaosas väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

LISAD

Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni KSH programmi heakskiitmise kiri 19.11.2010 nr HJR 6-8/39849-5. Lisa 3 Riigimetsa Majandamise Keskuse KSH programmi kooskõlastamine 27.10.2010 nr 3- 1.13/521. Lisa 4 Ekspertarvamus Keibu kavandatava paadilautrikoha botaanilised ja maastikulised kaitseväärtused. A. Palo, Tartu 2008. Lisa 5 Keibu maaüksuse 56201:001:0034 arendusala linnustiku ja loomastiku ülevaade. P. Vissak, 2009 Lisa 6 Keibu sadam Harjumaa Padise vald Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Merkolux OÜ, töö nr 2661/300-10. Tallinn 2010. Lisa 7 Hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn 2010. Lisa 8 Detailplaneeringu põhiplaan. Lisa 9 Lõiked. Lisa 10 Alternatiiv 2. Väikesadama rajamine Keibu lahe randa. Lisa 11 Detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande avalikustamise teade „Ametlikud Teadaanded“ 16.12.2010, Padise vallavalitsuse kodulehel www.padise.ee ja ajalehes „Harju Elu“ 23.12.2010. Lisa 12 Detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande avalikustamise teatega Corson OÜ e-kiri asjast huvitatud asutustele 21.12.2010. Lisa 13 Detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande avaliku arutelu 17.01.2011 protokoll ja arutelul osalenute nimekiri. Lisa 14 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.03.2011 nr HJR 6-8/11/6506-2.KSH aruande täiendamisettepanekud. Lisa 15 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.03.2011 ettepanekute arvestamine KSH aruandes.

OÜ Corson. Töö nr 0716 112