Täiendatud Luunja Valla Veibri Külas Asuvate Andrese Ja Lillevälja Tee 20 Üldplaneeringu Alusel)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Täiendatud Luunja Valla Veibri Külas Asuvate Andrese Ja Lillevälja Tee 20 Üldplaneeringu Alusel) LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Luunja Vallavalitsus Luunja valla üldplaneering (täiendatud Luunja valla Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 üldplaneeringu alusel) Planeeringu kaardid Seletuskirja terviktekst Koostaja: OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus Tel 7333375, www.gepa.ee Tartu-Luunja 2012 Koostanud: Vahur Nõgene 3 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Sisukord I Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5 1. Eessõna ............................................................................................................................... 5 II Üldplaneeringu lahend ......................................................................................................... 7 2. Luunja valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ................................................... 7 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ja seal seatavad maakasutus- ja ehitustingimused ............................................................................................ 8 TABEL nr 2 Tiheasustusega piirkonnad ................................................................... 8 4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine .......................................... 11 Tabel nr 3 Detailplaneeringu kohustusega alad ...................................................... 11 5. Detailplaneeringute koostamise juhud............................................................................. 14 6. Maakasutus- ja ehitustingimused metsamaal .................................................................. 14 7. Säilitatavad hajaasustusega alad ....................................................................................... 14 8. Miljööväärtuslikud alad ................................................................................................... 15 10. Väärtuslikud põllumaad .................................................................................................. 16 Tabel nr 4 Säilitamisele kuuluvad põllumajandusmaad ....................................................... 16 11.Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine ......................................... 17 12. Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutustingimused ............................................ 18 13. Keskkonnaseire ............................................................................................................... 18 14. Teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine .................................................................. 19 15. Ühistransport .................................................................................................................. 20 16. Veeteed, liiklus veeteedel............................................................................................... 20 17. Muu liiklus ...................................................................................................................... 21 18. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine ........................... 21 18.1. Elektrivarustus ............................................................................................................. 21 18.2. Gaasivarustus ............................................................................................................... 21 18.3. Veevarustus, ühiskanalisatsioon ja puhastid ................................................................ 22 18.4. Tsentraalne soojavarustus ............................................................................................ 22 18.5. Sidevõrgud ................................................................................................................... 23 18.6. Sademevee kanalisatsioonivõrgud ............................................................................... 23 18.7. Maaparandusvõrgud .................................................................................................... 23 19. Puhke- ja virgestusalade määramine .............................................................................. 23 TABEL nr 5 Puhke- ja virgestusalad ..................................................................... 23 20. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ........................... 24 21. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ........................................................................... 24 22. Ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu .............. 24 23. Varemkehtestatud planeeringute muutmisettepanekud................................................... 25 23. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks ............................................. 25 24. Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ..................... 26 25. Planeeringu rakendamine ............................................................................................... 27 26. Üldplaneeringu kaardid .................................................................................................. 27 27. Üldplaneeringu lisade loetelu ......................................................................................... 28 Koostanud: Vahur Nõgene 4 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING I Sissejuhatus 1. Eessõna Üldplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Luunja valla areng juhuslikult toimuvate muutuste kogumist sihipäraselt toimuvaks muutuste reaks. Planeering on Luunja valla arengu suunamise vahendiks. Tiheasustatud aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringutele. Ülejäänud maa osas lähtuvad üldplaneeringust projekteerimistingimused ja sellest lähtuvalt ka maakorraldus. Valla üldplaneeringu koostamine lubab määrata valla arengupõhimõtted ning sätestada konkreetsed ehitustingimused nii haja- kui ka tiheasustusaladele. Üld- planeeringus tuuakse välja ka ehitustegevusega mitteseonduvad maakasutustingimused, mis reguleerivad põllu- ja metsamajandusega tegelemist või sätestavad muid kindlaid reegleid. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitati välja valdkonniti ja piirkonniti probleemid ning küsimused, mis vajasid tähelepanu ja lahendamist edasise planeerimise protsessis. Üldeesmärgid: • kohaliku identiteedi toetamine, • paikkonnale (ainu)omaste maastike (sh kultuurmaastike) säilitamine; • asulate ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine; • asulate atraktiivsuse tõstmine; • asulate või piirkondade spetsialiseerumine, nii et mõnel kitsamal alal suudetaks pakkuda sama head ettevõtluskeskkonda (tööjõud, teenused, koolitus- ja arendustegevus, spetsiifilised tootmispinnad, piirkonnale omaste loodusvarade kasutuselevõtt) kui suurimates keskustes (s.t. innovaatiliste ettevõtluse inkubatsioonikeskuste loomine); • üksteist funktsionaalselt täiendavate asulate võrgu kujundamise (nii oma vallas kui ka kogu paikkonnas koostöös naaberomavalitsustega), tagades nende vahel kiire ja sagedase transpordivõimaluse; • tänapäevaste elamupiirkondade loomine; • maa-asulates suvitajate ja linnas osaajatööl käijate osakaalu suurenemise soodustamine (näiteks infrastruktuuri ja igapäevaste liikumisvõimaluste parandamise kaudu); • hea infoleviku ja infotehnoloogia kasutusvõimaluste tagamine; • rahvusvaheliste asutuste, ettevõtete ning organisatsioonide kohapeal toimimiseks eelduste loomine ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine; • ainulaadses ja perspektiivses ainevaldkonnas hariduse andmise võimaluse loomine; • turismi, raviturismi, spordi või puhkusevõimaluste loomine jne. Eesmärkide valikul on vaagitud neid toetavaid või neid takistavaid asjaolusid ning seda juhinduvalt keskkonna säilitamise ja säästva kasutamise põhimõtetest. Üldplaneeringus on määratud valla territooriumi arengusuunad, prioriteedid ja nihked lähima 15-20 a perspektiivis. Seejuures on suunatud arengut raamidesse, mis avaldaks võimalikult väikest mõju keskkonnale, aitaks kaasa piirkonna korrastatusele ning ei kahjustaks rohelise võrgustiku tuumalasid. Arengustrateegia elluviimise, keskkonna ja maakasutuse korrastamise ning selleks vajalike otsuste langetamise kiirendamise eesmärgil suunatakse ehitustegevust ja maakasutust. Selleks seatakse maakasutus- ja ehitustingimusi. Koostanud: Vahur Nõgene 5 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Käesolevat planeeringut koostas OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus Vahur Nõgene juhtimisel koostöös Luunja Vallavalitsuse ning Luunja Vallavolikogu planeeringukomisjoniga, mille koosseisu kuulusid Heino Saar, Aare Songe, Palbo Vernik, Peeter Kollom, Tamur Tensing ja Neeme Kaurov. Samuti kaasati planeeringu koostamisse vallavolikogu planeeromis- ja keskkonnakomisjon: esimees Juhan Uri, liikmed Kalev Kullamaa, Aarne Kiholane ja Karin Raid. Planeeringut koostati vahemikus september 2004 – jaanuar 2008.a. Planeerimisdokumendile koostati strateegilise keskkonnamõjude hindamine OÜ Alkranel poolt Alar Noorvee eestvedamisel. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat planeeringut üle vaatama iga uus kogunev volikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuse valimisi. Üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest informeerib kohalik omavalitsus avalikkust vastavas
Recommended publications
  • Lisa Luunja Vallavolikogu 29.01.2015 Määrusele Nr 4
    Lisa Luunja vallavolikogu 29.01.2015 määrusele nr 4 LUUNJA VALLA ARENGUKAVA 2015 - 2022 LUUNJA, 2015 SISUKORD EESSÕNA 5 1. SISSEJUHATUS 5 1.1. Arengukava koostamise eesmärgid 5 1.2. Arengukava koostamise lähtealused ja põhimõtted 6 2. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 6 2.1. Asukoht 6 2.2. Ajalooline kujunemine 6 2.3. Looduskeskkond 7 2.4. Rahvastik, asustus ja keskused 8 3. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA ARENGUVISIOON 8 3.1. Üldised strateegilised eesmärgid 9 3.2. Visioon 2022 9 3.3. Missioon 9 4. PLANEERIMINE JA EHITUSTEGEVUS 9 4.1. Ülevaade olukorrast 9 4.2. Eesmärgid 10 4.3. Tegevused 11 5. KESKKONNAKAITSE 11 5.1. Ülevaade olukorrast 11 5.2. Eesmärgid 12 5.3. Tegevused 13 6. MAJANDUS 13 6.1. Energia ja soojamajandus 13 6.1.1. Ülevaade olukorrast 13 6.1.2. Eesmärgid 14 6.1.3. Tegevused 14 6.2. Veevarustus ja kanalisatsioon 14 6.2.1. Ülevaade olukorrast 14 6.2.2. Eesmärgid 14 6.2.3. Tegevused 14 6.3. Teed ja transport 15 6.3.1. Ülevaade olukorrast 15 6.3.2. Eesmärgid 15 6.3.3. Tegevused 15 6.4. Elamu- ja kommunaalmajandus 16 6.4.1. Ülevaade olukorrast 16 6.4.2. Eesmärgid 16 6.4.3. Tegevused 16 6.5. Haljastus ja heakord 17 6.5.1. Ülevaade olukorrast 17 6.5.2. Eesmärgid 17 6.5.3. Tegevused 17 2 7. ETTEVÕTLUS 17 7.1. Ülevaade olukorrast 17 7.2. Eesmärgid 18 7.3. Tegevused 18 8. TURISM JA PUHKEMAJANDUS 19 8.1. Ülevaade olukorrast 19 8.2 Eesmärgid 20 8.3.
    [Show full text]
  • Luunja Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne
    Luunja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tellija : Luunja Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee OÜ Alkranel Tartu 2007 Sisukord SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI NING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ................................................................... 7 1.1 ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK JA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 7 1.2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS .............................................. 7 2 ÜLDPLANEERINGU SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDEGA ................................................................................................................................. 10 2.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ......................................................................................... 10 2.2 TARTU MAAKONNAPLANEERING JA LUUNJA VALLA ARENGUKAVA .............................................. 10 2.3 LUUNJA VALLA JÄÄTMEKAVA ....................................................................................................... 16 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................... 17 3.1 ASUKOHT .....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Luunja Valla Üldplaneering ÜLDPLANEEINGU SELETUSKIRJA
    LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Luunja Vallavalitsus Luunja valla Üldplaneering ÜLDPLANEEINGU SELETUSKIRJA LISA Koostajad: OÜ Gepa maa- ja ehituskorraldus Tel 7333375 www.gepa.ee Luunja Vallavalitsus Tel 7417319 www.luunja.ee Tartu 2005-2008 Sisukord I Andmed planeeringuala kohta..............................................................................................6 1. Asend ..................................................................................................................................6 Joonis 1 Luunja valla asend...................................................................................... 6 2. Valla asustusüksused ja elanikkond....................................................................................7 Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 3 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Foto 1 Luunja alevik................................................................................................. 7 Joonis 2 Luunja valla asustusüksused ..................................................................... 7 TABEL 1 Luunja valla elanikkond asustusüksuste lõikes........................................ 8 TABEL 2 Luunja valla elanikkonna ealine läbilõige................................................ 9 Tabel 3 Elanike ränne ............................................................................................. 10 3. Varemkehtestatud planeeringud........................................................................................10 FOTO 2 Veibri uuselamurajoonid .........................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Luunja Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 03.09.2012 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 27.12.2013, 31 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 30.08.2012 nr 194 Määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 ja § 94 lõike 1 alusel § 1. Üldsätted (1) Elukohajärgne munitsipaalkool (edaspidi elukohajärgne kool) on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel statsionaarset õpet võimaldav kool, mille kaudu Luunja vald tagab Luunja vallas elavale koolikohustuslikule isikule (edaspidi õpilane) võimaluse omandada põhiharidust. (2) Igale õpilasele, kelle elukoha aadress Eesti Rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) järgi on Luunja vallas, tagatakse õppimisvõimalus elukohajärgses koolis. § 2. Luunja valla elukohajärgsed koolid Elukohajärgsed koolid Luunja vallas on Kavastu Algkool-Lasteaed ja Luunja Keskkool. § 3. Luunja vallas elavale lapsele elukohajärgse kooli määramise tingimused (1) Kavastu Algkool-Lastead on Luunja vallas elavale 1.- 4. klassi lapsele elukohajärgseks kooliks, kui ta elab alljärgnevates külades: Kavastu küla, Kikaste küla, Pajukurmu küla, Poksi küla, Viira küla. (2) Luunja Keskkool on Luunja vallas elavale 1.- 4. klassi lapsele elukohajärgseks kooliks, kui ta elab alljärgnevates külades ja alevikus: Kabina küla, Kakumetsa küla, Kõivu küla, Luunja alevik, Lohkva küla, Muri küla, Pilka küla, Põvvatu küla, Rõõmu küla, Sava küla, Savikoja küla, Sirgu küla, Sirgumetsa
    [Show full text]
  • Veebruar 2020
    Luunja valla infoleht Nr. 2 (277) Veebruar 2020 LEHES 2 Volikogu jaanuarikuu istungil Uus registripidaja-sekretär 3 Vallavalitsuse jaanuarikuu istungitel Projektist ,,Kodud tuleohutuks" 4 Hajaasustuse programm 2020 Turunduse koolitus 5 Luunja sadama kai ehitustööd on käimas 6 Luunja jõesadama puhke- ja välispordiala arendamisest 7 Luunja raamatukogu taasavamisest 8 Luunja KK näitering luulepäevadel 9 Eesti koolijuhtide õpireis Hollandisse 10 Luunja KK mütsipäev ja haridusmess Soomes Luunja kool 255 11 Laste nõukogu Midrimaal 12 Tegemistest Kavastu Algkool- Lasteaias 13 Avatud uste päev ja sisseastumine Kavastu Algkool-Lasteaias Lohkva lasteaia rahvusvahelistest koostööprojektidest 14 Noorsootöötajate tunnustamine 15 Luunja Aidateatri juubeliaastast Lugemise väljakutse 16 Valla 2019. a õiguskorra ülevaade 17 Varaka ajaloost ja tulevikust 9. veebruari kabeturniiri tulemused Hooldajatoetus Alates veebruarist 2020 tõusis Luunja eest maksti toetust kuuele hooldajale. puudega lapse hooldajale makstakse vallas hooldajatoetus. Varasemalt maksti raske puudega ini- 120 eurot. Hooldajatoetust makstakse peale mese hooldajale 20 eurot kuus, sügava Vähese hooldusvajadusega inimesed hooldusvajaduse väljaselgitamist raske puudega inimese hooldajale 40 eurot ja saavad vallavalitsuselt lisaabi kodu- ja sügava puudega inimeste hooldajatele, puudega lapse hooldajale 55 eurot kuus. hooldusteenuse või mõne muu vajaliku kes ei saa töötada lähedase ulatusliku Alates veebruarist on hooldajatoe- teenuse kaudu. hooldusvajaduse tõttu ning muul viisil tuse määrad oluliselt tõusnud. Sügava Loodame jõuda selleni, et hooldaja- neid abistada ei ole võimalik. puudega täisealise isiku hooldajale toetus oleks arvestatav rahaline abi hool- Käesoleva aasta jaanuaris maksti makstakse käesoleva aasta veebruarist dajale, kes hoolduskoormuse tõttu ei saa hooldajatoetust 66 raske või sügava hooldajatoetust 100 eurot ja raske puu- ühiskonnas aktiivselt osaleda – õppida puudega inimese hooldamise eest. dega täisealise isiku hooldajale maks- või töötada.
    [Show full text]
  • Luunja Vald Osaleb Eesti-Vene Piiriülese Koostöö Programmis
    Luunja valla infoleht Nr. 3 (266) Märts 2019 LEHES 2 Vallavolikogu istungil veebruaris 3 Vallavalitsuse istungitel veebruaris, planeeringuteated 4 Riigikogu valimistest, uus haridus- nõunik, hajaasustuse programm 5 Projektide konkursid, liikluspiirangu kehtestamine 6 Üksi elava pensionäri toetus 7 Ohvriabi 8–9 Luunja Keskkooli tegemistest 10 Kavastu Algkool-Lasteaia veebruarikuu tegemised ja Luunja lasteaia Midrimaa konkurss Viie omavalitsuse esindajad lõid käed. Foto: www.facebook.com/estoniarussia/ 11 Projektiõpe Lohkva lasteaias 12 Kõnelused lapsevanemaga Luunja vald osaleb Eesti-Vene 13 Kapell ja Aidateater Ameerikas 14 Eesti Vabariigi aastapäeva piiriülese koostöö programmis tähistamisest, Ernsti Hiisi klaveripäev Osalemine Eesti-Vene piiriüleses programmis võimaldab hankida 15 Omavalitsuste talimängud raha Luunja sadama investeeringuteks. 16 Üle-eestiline akende restaureerimise päev 13. märtsil allkirjastasid Eesti partnerid vee ja reovee äraandmiseks, tarbevee ja 17–19 Sündmused, kuu pildis ning üritused (Tartu linn, Luunja vald, Setomaa vald, elektrivõtu kohad. Räpina vald ja Mustvee vald) Common Programmi laiemaks eesmärgiks on Peipsi 2 partnerluslepingu Eesti-Vene toetada Peipsi järve piirkonna arengut Tartumaa Omavalitsuste Liit piiriülese koostöö programmi raames. (uute puhkamisvõimaluste loomine, annab teada, et Leping ootab veel Venemaa Pihkva teenuste pakkumine jm). KOHALIKU OMAALGATUSE regiooni partnerite allkirju. PROGRAMMI Mullu detsembris Euroopa Komis- Projekti partnerid võivad alustada juba taotlusi võetakse vastu joni poolt heaks kiidetud Eesti-Vene praegu hangete ettevalmistamist. Eel- kuni 1. aprill kl 16.30. piiriülese koostöö programmi Esto- datavasti saavad tööd teostatud 2019. a nia-Russia CBC Programme 2014–2020 jooksul. Taotlusi saab esitada kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste jätkuprojekti Common Peipsi 2 raames arendamise meetmesse. Taotlusi võivad esitada viiakse ellu mitmeid projekte Eestis ja Aare Anderson avalikes huvides tegutsevad Vene Föderatsioonis.
    [Show full text]
  • Luunja Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    1 LUUNJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2007-2018 2 1.Sissejuhatus Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 2.Seadusandlik taust Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Luunja Valla Jäätmekava 2018-2024
    Luunja valla jäätmekava 2018-2024 Luunja 2018 Luunja valla jäätmekava 2018-2024 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 1 ÜLDOSA ................................................................................................................................................... 5 1.1 LUUNJA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................................. 5 1.1.1 Asukoht .............................................................................................................................................. 5 1.1.2 Rahvastik ........................................................................................................................................... 5 1.1.3 Elamumajandus ja infrastruktuur ...................................................................................................... 6 1.1.4 Ettevõtlus ........................................................................................................................................... 7 1.1.5 Looduskeskkond ................................................................................................................................. 8 1.2 JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................................................................ 8 1.2.1 Euroopa Liidu õigusaktid ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Linna Ja Selle Lähialade Struktuuri Kujunemine Tartu Linnaregiooni Näitel
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond magistritöö inimgeograafias Linna ja selle lähialade struktuuri kujunemine Tartu linnaregiooni näitel Kertu Anni Juhendaja: prof. Tõnu Oja Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: /allkiri, kuupäev/ Osakonna juhataja: /allkiri, kuupäev/ Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 4 2. TEOREETILINE TAUST 6 2.1. Tartu linna siire ja planeerimistraditsiooni kujunemine 6 2.1.1. Muinasajast keskaega 6 2.1.2. Põhjasõja järel 8 2.1.3. Esimesed planeeringud 18. sajandil 9 2.1.4. Eesti Vabariik 10 2.1.5. „Nõukogude Tartu“ (1940-1991) 11 2.1.6. Tartu arendamise põhijooned 20. ja 21. sajandi vahetusel 16 2.1.7. Tartu linna arengusuunad uuel aastatuhandel 18 2.2. Linna struktuuri kujunemist mõjutavad tegurid 23 2.2.1. Looduslikud olud 23 2.2.2. Inimtekkelised tegurid 23 2.3. Teoreetilised linnamudelid 26 2.3.1. Vajadus idealiseerida 26 2.3.2. Mudelite tunnusjooned 26 2.3.3. Linnamudelid 27 2.4. Varasem teemakäsitlus 36 2.4.1. Tartu. Linn kui ümbrus ja organism 36 2.4.2. Sektormudeli teisenduste võrdlus 37 2.4.3. Uurimused sarnastel teemadel 39 3. ANDMED & METOODIKA 40 3.1. Andmed 40 3.2. Metoodika 44 3.3. Kasutatud maakasutuse klasside tõlgendused 44 3.3.1. Tartu mudelitõlgendustes kasutatud tähtede selgitused 45 4. TULEMUSED & ARUTELU 47 4.1. Linnamudelite tõlgendused Tartu ajaloolistel kaartidel ja varasematel 47 üldplaneeringutel 47 4.1.1. Tartu linna esialgne kujunemine (1640) 47 4.1.2. Mittekontsentriline ringmudel 1732. aasta kaardil 48 4.1.3. Mittekontsentriline ringmudel 19. sajandi II poole kaardil 49 4.1.4. Mittekontsentriline ringmudel 1921.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]