DOCSLIB.ORG

Restoration Advancement Assessment of Project Development by An

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Restoration Advancement Assessment of Project Development by An Restoration advancement Assessment of project development by an external expert, Action C.1. LIFE to Alvars project Helena Lager, Eje Rosen June, 2017 LIFE to alvars project is implemented with the contribution of the LIFE+ financial instrument of the European Union Introduction. This paper is a report from the visit in March 2017, compiled in the frames of LIFE+ project called LIFE to Alvars carried out in West Estonia. The main aim of the project is to restore 2500 hectares of alvar grasslands together with reintroduction of traditional management, livestock grazing. The goal of the report is to summarize the impression got during the field visits of the project areas in Mach 2017 and give some suggestion about the restoration work implementation. To assess the success and the quality of alvar grassland restoration carried out in the frames of the LIFE to Alvars project a fieldwork tour together with the project coordinator of Environmental Board, Annely Esko, Bert Holm and several other stakeholders was carried out from 11th to 16th of June 2017 in Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Island. Project areas visited 12. May – Hiiumaa island project areas Aruküla project area in Hiiumaa island (nr 4 on the map) 128,1 hectares of alvars are restored on Aruküla project area. Work is carried out by using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2015-2017. First better reserved areas were cleaned and grazing restarted in the project area. Then in the second stage pine stands were removed and grazing continued. Area is grazed with sheep for 2 seasons. Some parts of the project areas were recently finished and vegetation cover was still in recovery stage. No major issues were found on the site. Sarve project area in Hiiumaa island (nr 5 on the map) 77,1 hectares of alvars are restored on Sarve project area. Work is carried out by using guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Some birch stands are left growing as these are characteristic to Hiiumaa alvars. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with sheep for 1 season. Some parts of the restored are have a problem with leafy shrubs regrowth. Pulling up the shrubs could be a more permanent solution for the problem. This could be tested on some sites if there would be a possibility to do it mechanically. Käina-lahe - Kassari project area in Hiiumaa island (nr 6 on the map) 13 hectares of alvars are restored on Käin-lahe – Kassari project area. Work is carried out by using guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with sheep/horses for 2 season. This site is popular tourist destination during the summer season. Some parts of the restored are have a problem with leafy shrubs regrowth. Heltermaa-Vahtrepa project area in Hiiumaa island (nr 3 on the map) 115,6 hectares of alvars are restored on Heltermaa-Vahtrepa project area. Work is carried out by using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with highland cattle for 2 season. This area is quite wet as during the Soviet time communication cable was buried along the coastline creating higher ground between the alvar and sea area thus preventing the excess water from reaching to the sea. No major issues were found on the site. Kallaste-Vohilaiu project area in Hiiumaa island (nr 2 on the map) 55 hectares of alvars are restored on Kallaste-Vohilaiu project area. Work is carried out by using guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with highland cattle for 2 season on Vohilaiu islet and 1 season with Aberdeen angus cattle on Kallaste. No major issues were found on the site. 13. May – Saaremaa island project areas Atla-Eeriksaare project area in Saaremaa island (nr 9 on the map) 28 hectares of alvars are restored on Atla-Eeriksaare project area. Work is carried out by using harvester and guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers. Self-built swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with sheep/horses for 2 seasons. No major issues were found on the site. Türju project area in Saaremaa island (nr 8 on the map) 19,2 hectares of alvars are restored on Türju project area. Work is carried out manually. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with highland cattle for 2 seasons. Comments: mowing with chain swipe mower could reduce the tussocks on the area and is recommended to improve this area. Lõu project area in Saaremaa island (nr 7 on the map) 136 hectares of alvars are restored on Lõu project area. Work is carried out using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with highland cattle for 1 seasons. Area was within the grazed area – pine stands were removed. No major issues were found on the site. 14. May- Saaremaa ja Muhu island project areas Vanamõisa- Suure-Rootsi project area in Saaremaa island (nr 5 on the map) 187 hectares of alvars are restored on Vanamõisa- Suure-Rootsi project area. Work is carried out using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2014-2017. Area is grazed with Angus and Aubrac cattle for 2 seasons. No major issues were found on the site. Ilpla project area in Saaremaa island (nr 4 on the map) 56 hectares of alvars are restored on Ilpla project area. Work is carried out using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Part of the restored area was a pine plantation and visible soil disturbance from the planting holes is visible on the site. Restoration work is carried out 2016-2017. Area is grazed with Hereford cattle for 1 seasons. No major issues were found on the site. Võrsna project area in Saaremaa island (nr 3 on the map) 54 hectares of alvars are restored on Võrsna project area. Work is carried out partly manually and partly using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Part of the restored area was a pine plantation and visible soil disturbance from the planting holes is visible on the site. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with Hereford cattle for 2 seasons. No major issues were found on the site. Some parts of the restored are have a problem with leafy shrubs regrowth. Pulling up the shrubs could be a more permanent solution for the problem. This could be tested on some sites if there would be a possibility to do it mechanically. Kahtla-Kübassaare project area in Saaremaa island (nr 1 on the map) 49 hectares of alvars are restored on Kahtla-Kübassaare project area. Work is carried out using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with Highland cattle for 2 seasons. No major issues were found on the site. Paenase project area in Muhu island (nr 2 on the map) 16,5 hectares of alvars are restored on Paenase project area. Work is carried out using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with Hereford cattle for 2 seasons. Some pine stumps could be cut lower. No major issues were found on the site. Nõmmküla-Üügu project area in Muhu island (nr 3 on the map) 25 hectares of alvars are restored on Nõmmküla- Üügu project area. Work is carried out partly manually and partly using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Part of the area is a Üügu cliff. This area is not accessible with machinery and work was carried out manually. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with sheep for 2 seasons. Manually restored areas has some juniper stumps. No major issues were found on the site. Lõetsa project area in Muhu island (nr 4 on the map) 70 hectares of alvars are restored on Lõetsa project area. Work is carried out partly manually and partly using harvester, guillotine cutter to remove pine trees and bigger junipers and chain swipe mower is used for chopping smaller junipers and stumps. Part of the area is a Rannaniidi cliff. This area is not accessible with machinery and work was carried out manually. Restoration work is carried out 2015-2017. Area is grazed with sheep, cattle and horses for 2 seasons.
Load more

Recommended publications
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • BALTICA Volume 24 Number 1 June 2011 : 37-44
    BALTICA Volume 24 Number 1 June 2011 : 37-44 On the age of the Kaali craters, Island of Saaremaa, Estonia Anto Raukas, Wojciech Stankowski Raukas, A., Stankowski, W., 2011. On the age of the Kaali craters, Island of Saaremaa, Estonia. Baltica, 24 (1), 37-44. Vilnius. ISSN 0067-3064. Abstract The meteoritic origin of the Kaali craters was proved in 1937. At that time these craters were the first in Europe clearly shown to be generated by extraterrestrial forces. Up to now there have been great disagree- ments about the age of the craters. Reinwald (Reinvaldt 1933) maintained that the Kaali craters were formed some 4000–5000 yr BP (before present). Pollen analyses and radiocarbon dates from the bottom sediments in the main crater suggest that the Kaali crater group is at least 4000 years old. Based on the iridium content in peat Rasmussen et al. (2000) and Veski et al. (2001, 2001a, 2002) concluded that this event took place much later, about 800–400 BC (before Christ) or 2800–2400 yr BP. An investigation of impact spherules in surrounding mires (Raukas et al. 1995) put the age at about 7500–7600 yr BP. Optically Stimulated Luminescence (OSL) dates from satellite craters samples indicate the craters’ age to be about 7000 yr BP. The most realistic estimate of the craters age is 7600±50 yr BP; younger ages are not sufficiently supported. Keywords Meteorite craters, explosive energy, iridium distribution, impact spherules, OSL dates, craters age, Saaremaa Island, Estonia. Anto Raukas [[email protected]], Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn; Wojciech Stankowski [[email protected]], Institute of Geology, Adam Mickiewicz University, Makow Polnych 16, 61- 606 Poznan, Poland.
    [Show full text]
  • JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr 20
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 20 Pihtla, JAH1000049 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pihtla Jahiselts 1.2. Registrikood 80034993 1.3. Aadress Püha küla, Pihtla vald, Saare maakond, 94117 1.4. Esindaja nimi Rain Metsmaker 1.5. Kontaktinfo Telefoni number +372 5283100 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Riho Mägi Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kasti MKA Vabariigi Valitsuse 27.07.2000 määruse nr 251 § 4 lg 3, § 5 lg 1 ning Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht. • Kaitsealal on keelatud jalgrattaga piirangu sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukite liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud kirjeldus teid ja parklaid.
    [Show full text]
  • Taavi Tuisk Reeküla Tõnu Talu Kanalisatsioonisüsteemi Rajamine 3 308,12 Kirsi Väli Saare Mk, Saaremaa Valla, Kärdu Küla, L
    2019 HAJAASUSTUSE PROGRAMMIST TOETATAVAD PROJEKTID - SAAREMAA VALD Toetuse Toetuse Jrk nr Taotleja Projekti nimi summa summa (RIIK+KOV) (KOV) 1 Taavi Tuisk Reeküla Tõnu talu kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3 308,12 Saare mk, Saaremaa valla, Kärdu küla, Lause mü, 2 Kirsi Väli väliskanalisatsiooni ümberehitus 4390,52 3 Gerli Vahter Kandla küla Vahtra kinnistu biopuhasti paigaldamine 2 906,46 4 Kairi Niit Endla talu reoveesüsteemi rekonstrueerimine 3987,00 5 Taavi Tuisk Reeküla Tõnu talu veevarustuse rajamine 3 191,88 6 Saaremaa vallas , Ilpla külas reovee väikepuhasti ehitus Kalver Kirs koos pumpla ja tõstetud imbväljaku rajamisega 4 865,80 7 Maario Eeriksoo Tõnija küla Mäemardi talu juurdepääsutee korrastamine 2086,98 8 Mariliis Saat Valga talu reoveesüsteemi kaasajastamine 4 753,25 Saare maakond, Saaremaa vald, Röösa küla, Tammiku 9 veesüsteemide valdkond/puurkaevu rajamine Kristel Koovisk 1680,36 Lembitu talu, Kasti küla, biopuhasti koos pumpla ja 10 Sirje Paakspuu tõstetud imbväljaku rajamisega 6 233,41 11 Karin Mägi Uuetalu uus kanalisatsioon 5 070,83 12 Sandra Kuus Laugu küla Kaasiku kanalisatsioonisüsteemi rajamine 5996,00 Kõrkvere küla Muia talu reovee kogumismahuti 13 Endrik Kula paigaldamine 3833,47 14 Meelis Pilv Lille Liigalaskma küla kanalisatsioon 3 388,06 15 Argo Paiste Kõljala küla Kivinurga kinnistu kanalisatsioonissüteem 4840,08 Laugu küla, Pärna talu kinnistule biopuhasti ja 16 Maris Uussaar imbväljaku rajamine 4896,36 17 Maimu Johanson Ärma talu kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3 175,00 18 Angela Kiil Rebase puurkaev
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Reoveepuhastite Ja -Pumplate Kujad
    PIHTLA VALLA RANNALA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................................4 1 ÜLDOSA .........................................................................................................................................5 1.1 ASUKOHT JA KUJUNEMINE..................................................................................................5 1.2 LOODUSKESKKOND...............................................................................................................5 1.3 RAHVASTIK JA ASUSTUS......................................................................................................6 2 ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2010 .......................................................7 2.1 KOOSTÖÖVÕIMALUSED........................................................................................................7 3 AVALIKULT KASUTATAVAD ALAD......................................................................................8 3.1 MUINSUSKAITSEALUSED OBJEKTID .................................................................................8 3.2 PUHKEALAD, TURISM............................................................................................................8 4 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR...........................................................................................10 4.1 JÄÄTMEKÄITLUS ..................................................................................................................11
    [Show full text]
  • JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr 20
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 20 Pihtla, JAH1000049 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pihtla Jahiselts 1.2. Registrikood 80034993 1.3. Aadress Püha küla, Pihtla vald, Saare maakond, 94117 1.4. Esindaja nimi Rain Metsmaker 1.5. Kontaktinfo Telefoni number +372 5283100 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Riho Mägi Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kasti MKA. Vabariigi Valitsuse 27.07.2000 määruse nr 251 § 4 lg 3, § 5 lg 1, lg 2 p 6, LKS § 14 lg 1 p 10 lähtuvad nimetus/ piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht. • Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga piirangu sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud jahipidamise käigus kütitud ulukite väljaveoks kirjeldus tingimusel, et selle käigus ei kahjustata pinnast.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]