Muinsuskaitse Aastaraamat 2014

2014 sisukord AASTARAAMAT

EESSÕNAMUINSUSKAITSEKUNST Muinsuskaitse valikud lähiaastatel Siim Raie 3 Kellele, milleks ja kuidas teha mälestise uuringuid? Hilkka Hiiop, Anneli Randla 46 AASTA SÜNDMUS Kindlustamine kui mälestise ettehooldus Inga Raudvassar 49 Keila-Joa loss. Ülevaade peahoone Maalingud Kostivere mõisa trepihallis restaureerimistöödest Allan Strus, Silja Konsa, Ly Renter 49 Andrei Dvorjaninov 6 Haljala kiriku maalinguleiud Anneli Randla 50 HOONED JA RAJATISED Nõo kiriku maalinguleiud Anneli Randla 50

MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2014 Juuksed püsti! Elektrijaama uus elu Heade lahendusteni ei vii alati otseteed Artur Ümar 14 Rita Peirumaa 51 Nõukogude modernismi restaureerimisest Kindralkuberner Flemingi hauaplaadi Tallinnas Maris Mändel, Kaarel Truu 16 fragment Olevistes Anu Mänd 52 Kotlandi mõisahäärberi ärkamine. Tuhkatriinu-lugu Mihkel Koppel, Rita Peirumaa, Indrek Raudne 20 ARHEOLOOGIA Creativ House, esimene restaureeritud objekt Uurimistööd Kuressaare kindluses aastatel uuenevas Noblessneris Artur Ümar 25 2010–2015 Tõnu Sepp, Garel Püüa 54 Villa Oru 21 Viljandi Trepimäel Kivijärve peitleid Riina Rammo, Nele Kangert 58 Kaari Metslang 26 Väikese Vanemuise uus kuub Leele Välja 28 TEHNIKAPÄRAND Pärnu mudaravila õppetunnid Nele Rent 30 Suur Tõll 100. Jäämurdja renoveerimine ja uue Kunagi ei maksa lootust kaotada. püsinäituse loomine (2013–2014) Mihkel Karu 60 Tina 26 juugendvilla taassünd Marko Bäärs 32 Kaju talu ait Koimla külas Saaremaal PRAKTILIST on üle kahesaja aasta hoitud pärand Viimistluskihtide kinnikatmise metoodikast Alar Läänelaid, Tõnu Talvi 34 Kristiina Ribelus 66 Kirikukatused 2014. Pöide ja teised Tuleohutus ajaloolistes hoonetes Rait Pukk 69 Juhan Kilumets 36 Plekitööd tornikiivritel Ain Pihl 71 Tornikiiver ja -mesi Järva-Jaanis Katrin-Helena Melder 37 Restaureeritud pukktuulik Kuusnõmmes Päevakajalist Saaremaal Mihkel Koppel, Rita Peirumaa 38 Pärand versus keskkonnakaitse. Arhitekt Erich Jacoby elumaja restaureeritud Tammide likvideerimisest Henry Kuningas 74 Henry Kuningas 39 Spordiaasta 2014 ja Saadjärve rattaaia Vana-Posti 2 / Harju 3 Henry Kuningas 40 uus elu Sulev Oll 78 Pajusi mõisa kuivati Sille Raidvere 41 Kutsestandardid ja kultuuripärandi kaitse Lilian Hansar 80 Kuressaare linnapea häärberi uus elu Rita Peirumaa 42 Laevavrakid, taluarhitektuur ja nõukogude aja parimad pärlid. Uued mälestised Pesuköögist vesiravilaks Mikk Mutso 43 aastal 2014 Triin Talk, Maili Roio 82 Vallikraavi 25 puitelamu Tartus Egle Tamm 44 Tallinna ajalooliste plaanide lokaliseerimine Uued sindlikatused Sindis Nele Rent 44 tänapäevasele linnaplaanile Ragnar Nurk 86

KEILA-JOA MÕIS / KOTLANDI MÕIS / NÕUKOGUDE MODERNISMI RESTAUREERIMISEST TALLINNAS PÄRNU MUDARAVILA ÕPPETUNNID / KELLELE, MILLEKS JA KUIDAS TEHA MÄLESTISE UURINGUID 1 SUUR TÕLL 100 / PEETER SUURE SÕJASADAM TALLINNAS MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2014 sisukord KROONIKA JA TRÜKISED

Toimetaja: LEELE VÄLJA Autoriõigused: MUINSUSKAITSEAMET, 1 2 3 Keeletoimetaja: KRISTEL RESS, OÜ PÄEVAKERA TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, Korrektor: AIRI MÄNNIK, OÜ PÄEVAKERA EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE Kujundaja:EESS ÕNATUULI AULE JAKU KONSERVEERIMISENST OSAKOND, 2015 Väljaandjad:Muinsuskaitse MUINSUSKAITSEAMET, valikud lähiaastatel Siim Raie 3 Kellele, milleks ja kuidas teha mälestise TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, Trükkinud:uuringuid? Printon Hilkka Trükikoda Hiiop, Anneli AS Randla 46 EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE ISSN 2228-2033 AASTA SÜNDMUS Kindlustamine kui mälestise ettehooldus JA KONSERVEERIMISE OSAKOND Inga Raudvassar 49 Keila-Joa loss. Ülevaade peahoone Maalingud Kostivere mõisa trepihallis Kolleegium:restaureerimistöödest BORIS DUBOVIK, Allan LILIAN Strus, Silja HANSAR, Konsa, Ly Renter 49 HILKKAAndrei HII DvorjaninovOP, JUHAN KILUMETS, ELLE LEPIK, 6 MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ILME MÄESALU, Haljala kiriku maalinguleiud 50 OLIVER ORRO, CAROLIN PIHLAP, ANNELI RANDLA, Anneli Randla HOONED JA RAJATISED TÕNU SEPP, LEELE VÄLJA Nõo kiriku maalinguleiud Anneli Randla 50 4 5 6 Juuksed püsti! Elektrijaama uus elu Heade lahendusteni ei vii alati otseteed Artur Ümar 14 Esikaanel: Hans Stackenschneideri maal Rita Peirumaa 51 Keila-NõukogudeJoa lossikompleksist. modernismi Tretjakovi restaureerimisest galerii Moskvas Kindralkuberner Flemingi hauaplaadi Tallinnas Maris Mändel, Kaarel Truu 16 Keila-Joa mõisa peahoone jõe poolt fragment Olevistes Anu Mänd 52 FotoKotlandi Asko Salmiainen mõisahäärberi ärkamine. 5

Tuhkatriinu-lugu Mihkel Koppel, Rita Peirumaa, EnergiaIndrek avastuskeskuse Raudne keldrikorrus Tallinnas 20 ARHEOLOOGIA Foto Martin Siplane 13 Creativ House, esimene restaureeritud objekt Uurimistööd Kuressaare kindluses aastatel Maalinguuenevas Nõo Noblessneriskirikus. Foto Peeter Artur SäreÜmar 45 25 2010–2015 Tõnu Sepp, Garel Püüa 54

VaadeVilla Kuressaare Oru 21 Viljandi kindlusele Trepimäel Kivijärve peitleid Riina Rammo, Nele Kangert 58 FotoKaari Margus Metslang Muld 53 26 Väikese Vanemuise uus kuub Leele Välja 28 TEHNIKAPÄRAND Jäälõhkuja Suur Tõll Tallinna lahel 1930. aastatel 7 8 9 FotoPärnu Eesti Meremuusemmudaravila õppetunnid Nele Rent 59 30 Suur Tõll 100. Jäämurdja renoveerimine ja uue püsinäituse loomine (2013–2014) Mihkel Karu 60 TapeedifragmentKunagi ei maksa Hiiu lootust Suuremõisast kaotada. FotoTina Kristiina 26 juugendvilla Ribelus taassünd Marko Bäärs 65 32 Kaju talu ait Koimla külas Saaremaal Saesaare pais Ahja jõel Taevaskojas läheb PRAKTILIST on üle kahesaja aasta hoitud pärand lammutamisele. Foto Leele Välja 73 Viimistluskihtide kinnikatmise metoodikast Alar Läänelaid, Tõnu Talvi 34 Kristiina Ribelus 66 Pesuköök ja teenijatemaja trükikoja õuel Kirikukatused 2014. Pöide ja teised Tuleohutus ajaloolistes hoonetes Rait Pukk 69 HaapsalusJuhan Kilumets Lembitu tänavas. Hävinud 36 Foto 1968, R. Valdre 87 Plekitööd tornikiivritel Ain Pihl 71 Tornikiiver ja -mesi Järva-Jaanis TartuKatrin-Helena Jaani kiriku Melder arheoloogilised kaevamised 37 1983. aastal. Koori lõunaküljele tuleva kaevendi Restaureeritud pukktuulik Kuusnõmmes Päevakajalist kohal seisab uurimistööde grupi juht Udo Tiirmaa Saaremaal Mihkel Koppel, Rita Peirumaa 38 Pärand versus keskkonnakaitse. (paremal) koos arheoloog Romeo Metsallikuga 10 11 12 Arhitekt Erich Jacoby elumaja restaureeritud Tammide likvideerimisest Henry Kuningas 74 Foto Tartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse Henry Kuningas 39 arhiiv 109 Spordiaasta 2014 ja Saadjärve rattaaia

Vana-Posti 2 / Harju 3 Henry Kuningas 40 uus elu Sulev Oll 78 Salme tänav Kalamajas Tallinnas Pajusi mõisa kuivati Sille Raidvere 41 Kutsestandardid ja kultuuripärandi kaitse Foto Martin Siplane 117 Lilian Hansar 80 Kuressaare linnapea häärberi uus elu Loo Ajaveski Jõelähtme vallas Rita Peirumaa 42 Laevavrakid, taluarhitektuur ja nõukogude Foto Margit Pärtel 128 aja parimad pärlid. Uued mälestised Pesuköögist vesiravilaks Mikk Mutso 43 aastal 2014 Triin Talk, Maili Roio 82 Vallikraavi 25 puitelamu Tartus Egle Tamm 44 Tallinna ajalooliste plaanide lokaliseerimine Uued sindlikatused Sindis Nele Rent 44 tänapäevasele linnaplaanile Ragnar Nurk 86

1 sisukord

EESSÕNA KUNST Muinsuskaitse valikud lähiaastatel Siim Raie 3 Kellele, milleks ja kuidas teha mälestise uuringuid? Hilkka Hiiop, Anneli Randla 46 AASTA SÜNDMUS Kindlustamine kui mälestise ettehooldus Inga Raudvassar 49 Keila-Joa loss. Ülevaade peahoone Maalingud Kostivere mõisa trepihallis restaureerimistöödest Allan Strus, Silja Konsa, Ly Renter 49 Andrei Dvorjaninov 6 Haljala kiriku maalinguleiud Anneli Randla 50 HOONED JA RAJATISED Nõo kiriku maalinguleiud Anneli Randla 50 Juuksed püsti! Elektrijaama uus elu Heade lahendusteni ei vii alati otseteed Artur Ümar 14 Rita Peirumaa 51 Nõukogude modernismi restaureerimisest Kindralkuberner Flemingi hauaplaadi Tallinnas Maris Mändel, Kaarel Truu 16 fragment Olevistes Anu Mänd 52 Kotlandi mõisahäärberi ärkamine. Tuhkatriinu-lugu Mihkel Koppel, Rita Peirumaa, Indrek Raudne 20 ARHEOLOOGIA Creativ House, esimene restaureeritud objekt Uurimistööd Kuressaare kindluses aastatel uuenevas Noblessneris Artur Ümar 25 2010–2015 Tõnu Sepp, Garel Püüa 54 Villa Oru 21 Viljandi Trepimäel Kivijärve peitleid Riina Rammo, Nele Kangert 58 Kaari Metslang 26 Väikese Vanemuise uus kuub Leele Välja 28 TEHNIKAPÄRAND Pärnu mudaravila õppetunnid Nele Rent 30 Suur Tõll 100. Jäämurdja renoveerimine ja uue Kunagi ei maksa lootust kaotada. püsinäituse loomine (2013–2014) Mihkel Karu 60 Tina 26 juugendvilla taassünd Marko Bäärs 32 Kaju talu ait Koimla külas Saaremaal PRAKTILIST on üle kahesaja aasta hoitud pärand Viimistluskihtide kinnikatmise metoodikast Alar Läänelaid, Tõnu Talvi 34 Kristiina Ribelus 66 Kirikukatused 2014. Pöide ja teised Tuleohutus ajaloolistes hoonetes Rait Pukk 69 Juhan Kilumets 36 Plekitööd tornikiivritel Ain Pihl 71 Tornikiiver ja -mesi Järva-Jaanis Katrin-Helena Melder 37 Restaureeritud pukktuulik Kuusnõmmes Päevakajalist Saaremaal Mihkel Koppel, Rita Peirumaa 38 Pärand versus keskkonnakaitse. Arhitekt Erich Jacoby elumaja restaureeritud Tammide likvideerimisest Henry Kuningas 74 Henry Kuningas 39 Spordiaasta 2014 ja Saadjärve rattaaia Vana-Posti 2 / Harju 3 Henry Kuningas 40 uus elu Sulev Oll 78 Pajusi mõisa kuivati Sille Raidvere 41 Kutsestandardid ja kultuuripärandi kaitse Lilian Hansar 80 Kuressaare linnapea häärberi uus elu Rita Peirumaa 42 Laevavrakid, taluarhitektuur ja nõukogude aja parimad pärlid. Uued mälestised Pesuköögist vesiravilaks Mikk Mutso 43 aastal 2014 Triin Talk, Maili Roio 82 Vallikraavi 25 puitelamu Tartus Egle Tamm 44 Tallinna ajalooliste plaanide lokaliseerimine Uued sindlikatused Sindis Nele Rent 44 tänapäevasele linnaplaanile Ragnar Nurk 86

1 AJALUGU Autorid Põlisbalti majad on meie linnade väärikaimad Muinsuskaitseamet: peadirektor Siim Raie; vanem- vanakesed Oliver Orro 90 inspektorid Silja Konsa (Lääne-Harjumaa), Nele Rent (Pärnumaa), Sille Raidvere (Jõgevamaa), Mikk Mutso Haruldane Palmse rehemaja võeti riigi (Raplamaa), Kaarel-Truu (Lääne-Virumaa), Ly Renter kaitse alla Heiki Pärdi 98 (Ida-Harjumaa), Inga Raudvassar (Tartumaa), Rita Peeter Suure Sadam, uus sõjasadam Tallinnas Peirumaa (Saaremaa), Maili Roio (veealune pärand); Robert Treufeldt 102 arhitektuurimälestiste peainspektor Triin Talk; registri- osakonna juhataja Urwe Russow, nõunik Ants Kraut PERSOON Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond: professor Lilian Hansar, Udo Tiirmaa – arhitekt, ehitusarheoloog ja dotsent Hilkka Hiiop, teadurid Maris Mändel ja Oliver pomoloog Egle Tamm 110 Orro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Anneli Randla Põlvkonnad muinsuskaitses Madis Tuuder 113 Tallinna Ülikool: ajaloo instituudi vanemteadur Anu Mänd ja doktorant Ragnar Nurk TEADUS JA MÕTE Tartu Ülikool: maastikuökoloogia dotsent Alar Läänelaid Projekt „Rode altar lähivaates”. Eesti teadusressurss pärandiuuringutes Tartu Kõrgem Kunstikool: maalingute osakonna Hilkka Hiiop 118 juhataja Heli Tuksam Keskaegsed kerishüpokaustid Tallinna Tallinna Kultuuriväärtuste Amet: peaspetsialistid vanalinnas Kaarel Truu 120 Henry Kuningas ja Artur Ümar Miljööväärtuslike piirkondade Tartu Linnavalitsus: arhitektuuri ja ehituse osakonna taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm valikute koosmõjus. Kalamaja näitel Narva Linnavalitsus: arhitektuuri ja linnaplaneerimise Tuuli Põldma 123 osakonna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder Kas Tallinna Püha Katariina kiriku Päästeamet: tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja tulevik on konserveeritud vare või toimiv hoone? Rait Pukk Heli Nurger, Lilian Hansar 126 Keskkonnaamet: looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi Eesti Vabaõhumuuseum: teadusdirektor Heiki Pärdi KROONIKA JA TRÜKISED Eesti Meremuuseum: teadur Mihkel Karu Muinsuskaitseamet tunnustab 128 Saaremaa Muuseum: projektijuht Tõnu Sepp ja Mõni mõte pühakodade programmi ekspositsiooniosakonna juhataja Garel Püüa esimesest kümnendist Anneli Randla 130 SA Padise Restauraator: Heli Nurger Kultuurimälestiste riikliku registri Tartu Restaureetor OÜ: maalikonservaator Kristiina arendustööd 2014. aastal Urve Russow 131 Ribelus Eesti, Läti ja Vene arheoloogide Stora Enso AS: kuluanalüütik Tuuli Põldma koostööprojekt Ants Kraut 131 Projekteerijad: arhitektid Allan Strus (AB Allan Strus Uued trükised 132 OÜ), Mihkel Koppel (Koppel Koppel Arhitektid OÜ), In memoriam Tõnis Padu Lilian Hansar 135 sisearhitekt Kaari Metslang (Lennuk Sisearhitektid OÜ), Tapeet Tartu linnakodaniku puitelamus insener Ain Pihl (Rändmeister OÜ) 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Omanikud või nende esindajad: Andrei Dvorjaninov Heli Tuksam 136 (National Heritage Foundation OÜ), Marko Bäärs (OÜ Perton Ehitus), Indrek Raudne (OÜ Gutshof Gotland), Katrin-Helena Melder (EELK Järva-Jaani Ristija Johannese Kogudus) Ajaloolased: Juhan Kilumets (Rändmeister OÜ), Sulev Oll (Tallinna Ülikool), Robert Treufeldt (Castellum OÜ), Leele Välja (Arhitektuuriväljad OÜ)

2 EESSÕNA

Muinsuskaitse valikud lähiaastatel

Siim Raie

„Artefaktid pole lihtsalt kultuuri staatilised kehastused, Objektikesksusest subjekti poole vaid pigem kanal, mille kaudu toodetakse ja Muinsuskaitse on alati sõltuvuses sellest, kuidas me asju, taastoodetakse identiteeti, võimu ja ühiskonda.” kohti ja objekte vaatame, tajume, väärtustame ja tähtsus- Report on Research, Values and Heritage Conservation tame. Tegu on subjektiivse, st inimesest lähtuva tegevu- sega ning pärand on viisil või teisel alati mittemateriaalne. Muinsuskaitse lähiaastate valikud ei puuduta ainult Pärandidiskursus kipub Eestis olema liiga objek- homset ja ülehomset. Vaja on pikaajalisemaid ja põhimõt- tiivne, sest meil jätkub julgust ja jõudu tegutseda ainult telisemaid muudatusi kultuuripärandi hoidmisel, sellest objektilistes ja objektiivselt mõõdetavates, faktidega tões- rääkimisel ning pärandi rolli mõtestamisel ühiskonnas. tatavates või ümberlükatavates raamides. Viiteid muin- Lühidalt öeldes seisab meie ees strateegiline valik, suskaitse teistele rollidele ühiskonnas, mõjust majandu- kas muutuda või marginaliseeruda lõplikult. Eelkõige sele, rahvusidentiteedile, rollile hariduses jne peaaegu ei vajab uuendamist laialt levinud arusaam muinsuskaitsest kuulegi. Pärandi kandja on siiski alati inimene, mitte mõis kui paindumatust ja tüütust, kohati isegi tarbetust riikli- või muuseum. kust sunniinstrumendist. Iseseisvuse taastamise aastate romantilist ja poliitiliselt laetud muinsuskaitset, „Eesti Uue muinsuskaitse poole aja ja asja" renessansi eestvedajat, hakati selle sajandi Pärand on varjatult ja ka varjamatult osa inimeste ene- alguse kinnisvarabuumi ajaks pidama piduriks ning tema semääratlusest. „Konserveerimine ja muinsuskaitse sarjamisest sai kohati moeasi. kui tegevusala riskib kaotada kandepinda ühiskonnas, kui pärandihoiu mittetehniline keerukus – roll, mida ta Muinsuskaitse mängib tänapäeva ühiskonnas, ning selle sotsiaalsed, praeguses kultuurielus majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised mehhanismid, Positiivse poole pealt saab esile tuua kahte aspekti. mille kaudu konserveerimine teostub – ei ole paremini Traditsioonilises tähenduses on riiklik muinsuskaitse mõistetud ja arusaadavaks tehtud.”2 Seda arusaadavust justkui oma ülesande täitnud – meil on olemas ülevaade ja usutavust saab suurendada nii igapäevase töö kui ka kultuuriväärtustest, tähtsamad objektid on kaitse all, on poliitikakujundamise kaudu ning see peaks olema olemas seadus ja seda püütakse jõudumööda täita. Teine Muinsuskaitseameti üks põhilisi eesmärke. positiivne aspekt on filosoofilisem – ühiskond, mis on Olemuslikult on muinsuskaitse politiseeritud ja vaid- teinud kahe kümnendi jooksul läbi suure muutumise, ei lustele avatud protsess. See nagu ka iga teine demokra- otsi tulevikuvisiooni minevikust. Ajas kiivalt tagasi tiseerumisprotsessi läbiv distsipliin peab saama hakkama vaatav ühiskond ei saa olla väga uuendusmeelne ja loov. võimu jagamise ja koostöö katsumustega, mis omakorda Paljud briti autorid on näiteks Suurbritannia kunagise eeldab hoiakute muutmist ja ka koolitust. pärandibuumi põhjusena nimetanud üldist mandumist ja Sissejuhatuses küllap üledramatiseeritud muinsus- loomingulisuse puudumist.1 kaitse maine asemele peab tekkima arusaam kultuuri- Tundub, et Eestis on asjalood tegelikult päris hästi. pärandist kui osast meie identiteedist ja võimali- Me ei tegele ainult minevikuga, vaid kõikides kultuurivald- kust majandusliku väärtuse loomise allikast. Seda kondades (muusika, teater, kino, kujutav kunst ja kirjan- visiooni tuleb ka strateegiliselt kommunikeerida. Selleks dus) toimub kiire ja mitmekülgne areng. See võib olla küll peab Muinsuskaitseamet võtma kultuuripärandi üle pee- pisut spekulatiivne järeldus, aga muinsuskaitse rolli nõrge- tava avaliku arutelu vedamisel aktiivsema rolli. nemises võib näha märki elujõulisest nüüdiskultuurist. Nii kultuuripärandi kaitsjate, loojate kui ka mälestiste Muinsuskaitse rolli vähenemise negatiivne pool on omanike jaoks on parim motivaator see, kui nad mõista- selle marginaliseerumine alla kriitilise piiri, kus jääb vajaka vad ja väärtustavad oma pärandi tähendust praeguses inimestest ja ressurssidest, mis valdkonna rolli hoiaks ja ajas. Pärandihoid saab olla edukas vaid siis, kui see on selle ülesandeid täidaks, isegi juhul, kui need ülesanded tehtud arusaadavaks laiemale hulgale ühiskonnast. ise on kahanenud või ümbermõtestamisel. Kellelgi ei ole Tuleb nõustuda, et kahe abstraktse ja kompamatu vaja leiget ja formaalset, pelgalt vormitäiteks eksisteerivat kontseptsiooni – minevik ja tulevik –korraga „mahamüü- muinsuskaitset, näitamaks, et oleme kultuurriik. mine” ongi keerukas. Enamik meist tunneb tõenäoliselt

3 EESSÕNA

2015. aasta aprillist juhib Muinsuskaitseametit Siim Raie. Foto Raigo Pajula võimetust muuta nii eilset kui ka homset ning seetõttu mineviku ja tuleviku vahel. Digiarhiivist pole mingit kasu, on pärandi tähtsuse ja rolli toomine tajutavasse olevikku kui seda kasutatakse sama vähe kui füüsilist arhiivi. möödapääsmatu. Meil on Eestis olemas üks suurepärane näide, mis Tänasesse päeva aitaks meid uuem arusaam kultuuri- aitab mõista tänapäeva arusaama kultuuripärandist – pärandist. Uue muinsuskaitse (ingl new heritage) laulupidu. Iga kord muutuv ja samas nii muutumatu, mõiste väljapakkujad usuvad, et toimunud on märki- tuhandetele vaimset eneseteostust pakkuv, nii isiklik ja misväärne muutus selles, kuidas me pärandit tajume ja samas ühine, identiteeti loov ja tugevdav, ajalooline ning määratleme. Nad nimetavad põhiliseks erinevuseks seda, samas juba järgmise korra ootusärevust tekitav, tänapäeva et pärand ei ole mitte see, mida me plaanime tule- põlvkondade jaoks tähendusega ja tähtis traditsioon. vastele põlvedele edasi anda ja säilitada, vaid kõik Sama elav võiks olla ka ülejäänud kultuuripärand. see, mis on jõudnud meieni, sõltumata sellest, kas me plaanime seda edasi anda või mitte. Kultuuripärand on palju enamat kui pärandatav vara.

Organisatsiooni uued proovikivid Tänapäevase pärandihoiu arusaamade levitamiseks ja motivatsiooni tekitamiseks kõikide asjaosaliste hulgas on vaja eestvedamist ja eestvedajaid. Viimase aasta jooksul on olnud areng küll positiivne, kuid kui endalt küsida, kes on Eestis mineviku ja pärandi eestkõnelejad, siis ei ole eilsete korüfeede kõrval uut põlvkonda, ehkki potentsiaali on. Edukamalt aitaks tegutseda ka suhe teiste mäluasu- tustega. Muinsuskaitse, muuseumid ja arhiivid võiks toimida ühtse süsteemina ning olla rohkem seotud akadee- milise maailmaga. Käimasolev pärandi digitaliseerimise 1 Wright, Paul. On Living in an Old Country. London: Verso 1985. protsess saaks olla hea ühenduslüli nii asutuste kui ka 2 Report on Research, Values and Heritage Conservation, lk 6.

4 aasta sündmus

5 aasta sündmus

Keila-Joa mõis, Keila-Joa alevik, Keila vald, Harju maakond Muinsuskaitse eritingimused: Aleksander Pantelejev Projekteerija: AB Allan Strus, sisekujundus koostöös Marje Luhalaidiga (Luxor mööblisalong) Maastikuarhitekt: Lootusprojekt; Artes Terrae Ehitaja: National Heritage Foundation OÜ, objektijuht Ants Keel Ehituse järelevalve: Deivy Paavo, Bruno Liik Muinsuskaitseline järelevalve: AB Allan Strus Tellija: National Heritage Foundation OÜ

KEILA-JOA LOSS. ÜLEVAADE PEAHOONE

RESTAUREERI MISTÖÖDEST Allan Strus, Silja Konsa, Andrei Dvorjaninov

Keila-Joa mõis on pikka aega olnud paljude jaoks natuke päraselt Andrei Ivanovitš) Stackenschneiderilt (1802–1865). uinuva kaunitari rollis, sest kogu 20. sajandi teise poole Ta oli sel hetkel veel suhteliselt tundmatu arhitekt, ainult oli see Nõukogude sõjaväe kasutuses ja üldsuse eest mõne aasta Peterburi Iisaku kiriku ehituskomitees ametis mõnevõrra peidus. See mõis on oluline mitmel põhjusel. olnud, kuid hiljem kujunes temast vene 19. sajandi arhi- Esimene põhjus on tema roll meie arhitektuuriloos, sest tektuuri üks kesksemaid kujusid. Stackenschneider, keda Keila-Joa mõis pakub omas ajas ühena esimestest klassit- Benckendorffile oli tõenäoliselt soovitanud arhitekt Auguste sismikaanonist erinevat vormikeelt. Teiseks on tähtis de Montferrand, alustas mõisa projekteerimist varasematele ansambli rajanud kindralleitnant Konstantin Alexander andmetele tuginedes väidetavalt 1831. aasta sügisel, ent Karl Wilhelm Christoph von Benckendorffi positsioon praeguseks selgunu põhjal ilmselt juba 1828. aastal.5 tsaaririigis – temaga seostatakse enamikku Nikolai I Erinevad allikad märgivad kord seda, et Stacken- aegse sisepoliitika reaktsioonilisi samme. schneideril paluti algul uuendada olemasoleva (mõne 1819. aastal oli Benckendorff tõusnud kaardiväe- allika kohaselt puit)hoone fassaade ning anda neile korpuse ülemaks. Dekabristide ülestõusu mahasurumisel moodne ja suursugusem väljanägemine, kui ka seda, et juhtis ta ratsakoondist ning hiljem oli ta ülestõusu ehitati täiesti uus hoone uude kohta. Vana hoone ümber- uurimiskomisjoni liige. 1826. aasta juunis nimetati ehitamise väide pärineb Stackenschneideri tunnustatud Benckendorff sandarmeeria šefiks ja imperaatori kolmanda uurijalt Tatjana Aleksandrovna Petrovalt, kes on ka alla- kantselei ülemaks. Oma eluõhtuni juhtis ta revolutsioo- kirjutanule kinnitanud, et Stackenschneider kasutas lossi nilise tegevuse jälgimist, vastuhakkude mahasurumist. peahoone puhul varasemaid vundamente ning plaani- Tema koordineerida oli ka tsensuur ning ta oli imperaatori lahendust ta peaaegu muuta ei saanud. Aleksander Pante- lähedasemaid nõuandjaid ja ustavamaid käsutäitjaid. lejev on väljendanud selle väite paikapidavuses kahtlust.6 1827. aasta sügisel 65 000 paberrubla eest Keila-Joa Keila-Joast on säilinud küllalt palju graafilist mõisa ostnud1 Benckendorffi on kaasaegsete mälestustes materjali ning lossi eri ajal külastanud või seal elanud kirjeldatud siiski meeldiva, haritud ja vaimuka mehena, kaasaegsete mälestusi. Lisaks leidub hiljem ilmunud sageli on märgitud tema ilumeelt ja peent maitset. Just raamatuid ja kirjutisi, millest mitu sisaldab ka vastu- tema ajal ehitati välja hoonerikas ansambel ja kujundati rääkivusi ja jätab õhku vastamist ootavaid küsimusi. suurejooneline park. Omaniku kõrge positsioon, tulud Muu hulgas on nauditav lugemine inglanna Elizabeth tsaari kingitud 34 000 tiinult2 Bessaraabias3 ja Siberi Rigby-Eastlake’i mälestusteraamat „Letters from the Sho- kullakaevandustes lubasid tal rajada mõisa, mis oli oma res of the Baltic” (London, 1848). Selles kirjeldab autor, rikkuselt ja luksuselt Eesti tähelepanuväärsemaid.4 kuidas mõisahärra Benckendorffi abikaasa Jelizaveta põh- jendab oma külalisele uue lossi asukoha valikut kaunite Uus mõisahoone ja selle joavaadetega. Seega ei pea väide praegusest peahoonest arhitekt Hans StaCkenschneider kui varasema hoone ümberehitusest tõenäoliselt paika. Mõisa peahoone stiil valiti maastikku ning kahtlemata See karjääri7 algul projekteeritud hoone oli Stacken- ka tollel ajal Euroopas valitsenud moevoolusid ja suundu- schneideril esimesi, kus ta pani pearõhu neogooti musi järgides – mõisast pidi saama keskaegne rüütlipesa. eksootilisele dekoorile. Ühtlasi on Keila-Joa mõis üks Projekt telliti noorelt Peterburi arhitektilt Hans (vene- esimesi neogooti stiilis projekteeritud uushooneid Eestis.8

6 aasta sündmus

1. Hans Stackenschneideri maal Keila-Joa lossikompleksis. Tretjakovi galerii

Hoone põhiplaan oli veel klassikalises võtmes, mäletab Keila-Joal möödunud aega „muretu pikniku, st kesktelje suhtes peaaegu sümmeetriline, aga uksed, suure kapriisina”. Olustikukirjelduste kõrval võib tema aknad, valgustid ja seinapaneelid olid juba gootipärased, memuaaridest lugeda üht-teist välja hoone ruumide ja samuti teravkaaraknad, torni ülaosas mašikulii ja sisse- interjööride kohta, näiteks selgub, et vürsti vanaema käikude ažuursed valumalmist baldahhiinkatused. magamistuba asus akendega kose poole ja sealt viis uks Fassaadi dekooris kasutati Märjamaa marmorit ning torni. Mööbel oli gootipäraselt valge mustaga. Peosaali eesruumi sammastel olid mustrisse põimitud Bencken- kõrval asunud sammastega ruumi parkettpõrand oli dorffide vapid (Tallinna skulptori Johann Gottfried Exneri tamme- ja mustpuust maleruudustikuga. Selle ruumi töö). Vapid olid ka peafassaadi frontoonidel. kohal asus suur magamistuba. Kabineti aknast paistsid Mõisa peahoone soolaleivapidu, millest võttis teiste kosk ja „tare” ehk vene stiilis suvemaja teisel jõekaldal11. seas osa tsaar Nikolai I koos kaaskonnaga, peeti vana Ka varasemast, Benckendorffide-aegsest peahoone sisus- kalendri järgi 27. mail 1833. Peahoone projekteerimise tusest on üht-teist teada sisustuse loetelude järgi. algusest kuni soolaleivapeoni kulus seega umbes poolteist Alexander von Benckendorff suri 1844. aasta aastat. Nii lühike ehitusperiood ja lossis tehtud hilisemad 11. septembril laeval, millega ta sõitis Amsterdamist uurimistööd (millest nähtub, et ehitustööd olid teostatud Tallinna. väga heal tasemel) kinnitavad, et ressursipuudust ehita- jatel ilmselt ei olnud. Tsaar jäi nähtuga sedavõrd rahule, Restaureerimiskontseptsioon et tellis Stackenschneiderilt Keila-Joa eeskujul Peterhofi Alates Nõukogude sõjaväe Eestist lahkumisest 1994. aastal arhitekt Adam Menelasi (Menelaws) projekti järgi ehita- seisis Keila-Joa mõisa peahoone tühjana. Lõhutud olid tud Cottage’i suvemaja laienduse. torni hambuline rinnatis, põhjafassaadi rõdu, korstnad Peahoone plaanides on peidus väike matemaatiline ja enamik välisdekoori elemente. Juba nõukogude ajal numbrimäng. Nimelt vastavad esimese korruse mõlema olid vahetatud kõik akna- ja ukseplokid, nii et algsetest suure saali mõõtmed nii pikkuse, laiuse kui ka kõrguse avatäidetest ei olnud midagi säilinud. Ka hoone sise- poolest täpselt kuldlõikelisele suhtele. Samuti vastab nn planeeringut oli osaliselt muudetud, ruume oli vahe- sambaruumi pikkus peaaegu täpselt suurte saalide laiusele. seintega jagatud. Vanema ehitusperioodi ahjud ja kaminad Keila-Joa mõisa õitsenguajast on kasutada üsna olid lammutatud. 1990. aastatel oli peahoonele pandud üksikasjaline materjal mõisa eluolu kohta. Nii on säilinud uus plekk-katus. 1851. aastast mõisas leidunud varade detailne loend9 ja Restaureerimisprojekti koostamine algas 2010. aasta alles on külaliste register10. Ka vürst Sergei Volkonski sügistalvel. Selleks ajaks olid hoone kandekonstruktsioonid

7 aasta sündmus

2 2. Lossikompleks linnulennult. Foto Kaupo Kalda

küllaltki heas olukorras, kuid enamus dekoorist ja detai- Oli teada, et Keila-Joa loss oli suurel määral mõju- lidest hävinud. Nende taastamisel tuli appi võtta säilinud tanud Peterhofi Cottage’i laienduse interjööre ning see- graafiline materjal, fotod ja kirjeldused mälestuste jm pärast lähtuti Keila-Joa lossi sisearhitektuurse lahenduse dokumentide näol. Tellija soovis taastada lossi välisilme restaureerimisel nii mõnelgi pool nende eeskujust. Kuna võimalikult sarnasena valmimisjärgsega. Keldrikorru- sisearhitektuurse projekti koostamise ajaks olid värvi- sele kavandati mõisa ajalooga seotud väljapaneku jaoks uuringud ja sondaažid ka siseseintel tehtud, kuid muuseumiruumid. Esimese korruse ruumid plaaniti suuremamahulised lammutustööd ei olnud veel alanud, kujundada 1830. aastate võtmes, säilitades maksimaal- sai nn Peterhofi paralleelil tugineva lähenemisviisi õigsus selt esialgset plaanilahendust. Teisele korrusele kavan- kinnitust alles restaureerimistööde käigus. Nimelt leiti dati 1–2toalised majutusruumid. Ühe vähese uuendu- sissemüürituna dolomiidist kapiteelid ning üks täis- ja sena muudeti esimesel korrusel peatrepi ja Bencken- üks poolsammas, mis olid peaaegu identsed Peterhofis dorffi kabineti vahel asuv ruum väikeseks köögiks, et säilinud elementidega. seal saaks pakkuda külalistele hommikueinet jm seni, Lisaks säilinud raidkividetailidele tuginesid Stacken- kuni valmivad mõisa teistesse hoonetesse planeeritud schneideri visanditele mõne ruumi (nn muusikatoa ja sam- suuremad toitlustusruumid. baruumi) parketimustrid ning esimese ja teise korruse sise- Kui eksterjööris tundus seatud eesmärkide saavuta- uste kujundus. Veel oli visanditest suur abi nn muusikatoa mine teostatav, sest aluseks oli rohkesti säilinud fotosid jm ja nn vaasitoa lae geomeetria ja stukkdekoori kujundamisel, graafilist materjali, siis interjööri kohta oli alles tunduvalt vaasitoa lambrii ja muusikatoa ukseavade, avade palede vähem infot. Kasutada oli peamiselt kirjeldusi ruumide ning avade kohal olnud vappepitaafide kujundamisel. Eks- sisustuse ja mööbli kohta, kuid fotosid ei olnud interjöörist terjööris oli visandist kasu läänepoolse terrassi plaadistuse peaaegu üldse. kavandamisel. Muude detailide kujundus põhineb võrdlu- Tuleb tunnistada, et tänapäevase restaureerimisteoo- sel ajastuomaste ehitistega ja viimastelt n-ö laenamises. ria ja -filosoofia vaatenurgast nähtuna põhjustas selline teatud mõttes oletuslik restaureerimine esmapilgul hulga Restaureerimistööd küsimusi, eriti interjööris. Erinevalt Veneetsia hartas Restaureerimise käigus tehtud otsuste ja kasutatud sätestatust loobuti teadlikult väheste säilinud originaal- tehniliste lahenduste kohta võib asjast huvitatu saada detailide ning Stackenschneideri suhteliselt raskesti loe- täpsemat teavet restaureerimistööde aruandest. Osa tavate visandite põhjal taastatud elementide eristamisest töö käigus tehtud avastusi ja tekkinud küsimusi, millest analoogide alusel rekonstrueeritutest. mõnigi jäi vastuseta või sai vastuse alles peale restaureeri- Töö käis sammhaaval. Esmalt kujundati need mistööde lõppu, väärib siiski esiletoomist (vt fotod). elemendid, mille kohta oli säilinud originaaldetaile või Restaureerimisprojekti arhitektide jaoks sai väärt Stackenschneideri enam-vähem loetavaid visandeid ja kogemuseks ning ühtlasi varasema veendumuse kinnitu- vinjette. Viimaste kasutamisega kaasnes kahtlus, kas seks asjaolu, et mõnikord annab terviklikuma lõpp- interjööris selliseid detaile ka tegelikult leidus või kajasta- tulemuse selline lähenemine, kus esteetilist ja visuaalset sid need pelgalt arhitekti visiooni. vastavust algupärasele peetakse olulisemaks kui

8 aasta sündmus

3. Lossi esifassaad. Restaureerimistööde alguseks originaalaknaid ega -uksi säilinud ei olnud, seepärast ei olnud teada ka nende täpne värvitoon. Vanadelt fotodelt võis aimata, et vähemalt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli aknaraamide toon fassaaditoonist tunduvalt tumedam. Samuti oli selgelt nähtav ajalooliste avatäidete klaasijaotus. Uued aknad-uksed tehti tammepuidust, peitsiti ja lakiti, lähtudes ajaloolistel fotodel jm graafilisel materjalil nähtuvast. Kremoonide, linkide jm furnituuri kujundamisel lähtuti Benckendorffi vapimotiividest ja need valati tellimustööna Keila-Joa lossi jaoks. Foto Asko Salmiainen

4. Silindervõlvid läänepoolse terrassi all. Läänepoolse terrassi all avastati tööde käigus ida-läänesuunalised silindervõlvid, mis olid suures osas täis ehitusprahti ja pinnast. Andmeid ega jälgi selle kohta, et neid väikesemõõdulisi ruume oleks kunagi kasutatud või et need oleksid olnud ühenduses muude keldriruumidega, ei leitud. Restaureerimise käigus otsustati terrassialuseid võlvikuid mitte avada ega keldriruumiga ühendada. Võlvid konserveeriti ja suleti. Foto Allan Strus

5. Kinnimüüritud aknaava kabineti seinas. Benckendorffi kabineti seintelt krohvi eemaldades avastati selle idapoolses seinas tellistega kinni müüritud aknaava, mis oli identne teise selles ruumis oleva aknaavaga. Säilinud oli ka ava ümbritsenud stukkdekoori fragmente. Restaureerimise käigus aken avati kui arvatavalt hilisemas ehituseta- pis mingil põhjusel kinnimüüritud ava. 2014. aastal leidiski ajaloola- ne Aleksei Kraikowski krahv Benckendorffi kirjavahetuse oma abikaasaga, milles välismaal viibiv krahv palub abikaasat korraldada tema kabinetiakna kinnimüürimine, et vältida kirjutuslaua taga istudes aknast läbi puhuvat tuult. Foto Allan Strus

6.–7. Kinoruumi lammutamisel leitud valumalmist rõdukandur. Hoone põhjapoolsel fassaadil oli algul malmkanduritele toetuv väike konsoolne rõdu, mille Nõukogude sõjaväelased olid kinoseadmete ruumi ehitades lammutanud. Kui restaureerimise ajal kinoruum lammutati, leiti selle põranda alt mõlemad rõdu malmkandurid ja algselt neile toetunud, kuid nüüdseks osaliselt purunenud malmist karniis. Konstruktiivsetel kaalutlustel (ennekõike malmivalu ja malmdetailide parandamise keerukuse tõttu) otsustati konsoolne rõdu taastada oma esialgses asukohas ja esialgse kujuga, kuid selliselt, et kanduritena kasutati vahelae tasapinnas läbi välissei- na väljuvaid terastalasid, millele valati õhuke raudbetoonplaat. Originaalsed malmkandurid ja -karniis paigaldati esialgsele asukohale, ent peale restaureerimise lõppu ei ole nad enam 6 kandvad elemendid. Fotod Allan Strus

9 aasta sündmus nn autentse eksponeerimist. Loobuti uue ja vana selles peetakse võrdselt tähtsaks mistahes ehitusperioodist kontekstis vägivaldsena tundunud eristamisest. pärinevat ja mistahes esteetilise väärtusega ehitise osa. Tellija soovis üritada taastada olukorda või hetke, mis Keila-Joa lossi restaureerimistööde tulemus näitab, et valitses mõisas soolaleivapeo ajal 1833. aasta maikuus. kuigi ülalkirjedatud nn Zeitgeist’i teooria ja kõikide ajas- Asjatundlikule kunstiajaloolasele või uurijale on ka ilma tute elementide võrdne kohtlemine võib mõnes olukorras lisaviideteta selge, kus jookseb piir originaali ja taastatu õigustatud olla, ei saa seda siiski pidada kõikjal ja alati või analoogide põhjal kopeeritu vahel. Interjööris säilinud ainuvõimalikuks lähenemiseks. Ei ole vist ühtki külastajat, dolomiidist originaalkapiteelide 3D-skannimine ja seejärel kes igatseks Keila-Joa lossis taga 1960. aastaist CAM-freespingil valmistatud puuduvate kapiteelide koopiad pärit Nõukogude raketiväelaste lattrauast trepipiiret või on originaalidest selgesti eristatavad. Nende puhul väljenda- silikaattellistest kinoruumi hoone fassaadil. sid restauraatorid nn oma ajastut, ehkki kindlasti tahtmatult. Lossi uut omanikku ja kõiki teisi objektiga seotud Elemente, mida ei saanud täpselt kopeerida, imiteeriti. osapooli tuleb tänada selle eest, et nüüdseks on ühe ainu- Tänapäeva arhitektuuri- ja restaureerimisfilosoofias laadse hoone lagunemine peatatud ning see on äratatud on peetud koopiat ja imitatsiooni sageli kitšiks, millekski uuesti ellu, pakkudes ajastutruud ekskurssi ülemöödunud halvamaitseliseks, ning on soovitud tõmmata piiri origi- sajandisse – loodetavasti võrdväärsena oma esialgsele naali ja hilisemal ajal rekonstrueeritu vahele. Väärtusta- hiilgusele. takse ajastu vaimu väljendamist iga elemendi, nii vana kui ka uue ehitise osa puhul. Leidub aga ka teooriaid, milles

Kommentaar Keila-Joa mõisa peahoone toimivat ja tihedat koostööd. Alates kontseptsiooni välja- restaureerimisele töötamisest kuni teostuseni on olnud läbivateks märksõ- Silja Konsa, Lääne-Harjumaa inspektor nadeks tähelepanuväärselt põhjalikud uuringud, omaniku ülim hool ja nõudlikkus ning restaureerimistööde tippkva- Harjumaal on kaks tähelepanuväärset mõisa, mis ei olnud liteet. varem kaitse all, sest kuni need kuulusid Nõukogude sõja- Üldjuhul on tänapäeva muinsuskaitse fookus mäles- väele, ei pääsenud me nende territooriumile uudistama, tiste konserveerimisel, põhiülesandega säilitada pärandi saati siis hooneid lähemalt uurima. Nendeks on Viimsi ja väärtuslikud kihistused. Keila-Joa mõisa peahoone puhul, Keila-Joa mõis. Siinkirjutaja esmamulje Keila-Joa mõisa kus originaali oli alles ainult vähesel määral ja hilisem peahoonest pärineb 1990. aastate keskpaigast, mil Muin- lisandus pärines põhiliselt nõukogude ajast, kaaluti suskaitseamet asus kaaluma selle kaitse alla võtmist. Paik konserveeriva lähenemise kõrval ka muid lahendusi. oli räämas, tokerdunud ja hoone oma hooldamatuses üsna Restaureeriva lahenduse kontseptsioonini jõuti lähtuvalt ilmetu, ent mõisa kultuuri- ja arhitektuuriajalugu, säilinud eelnevast tõdemusest, mõisa kultuuri- ja arhitektuuriloost hoonemaht ja kõnekad detailid andsid aluse tunnistada ning väli-, arhiivi- ja bibliograafiauuringute tulemustest, hoone mälestiseks. mille käigus leiti arhitekti enda algseid lahendusi, kaas- Asusin hoone säilimise ja hooldamise tagamise aegsete kirjeldusi ning muud ikonograafilist materjali teemal kirjavahetusse mõisa tollase omaniku Välis- määral, mis andsid üsna täpse teabe hoone rajamis- ministeeriumiga, paraku ühepoolselt. 2006. aastal läks aegsest ilmest. Teine ja kolmas märksõna toimisid koos. valdus üle Riigi Kinnisvara ASile, kes mitte ainult ei asu- Omanik viibis objektil peaaegu iga päev – töö- nud Muinsuskaitseameti ettekirjutust täitma, vaid tegi koosolekutel, huvilistega ringkäiku tehes, korrastustöid meiega kaasavat koostööd. Paaril korral aastas tõdesime organiseerides ja ise neist osa võttes. Restauraatorid kohapeal, et jälle on hoonesse sisse murtud. Sündis otsus valiti tööle puhtalt parimate oskuste alusel. Töö hindele panna valdus müüki. „rahuldav” tuli neil ümber teha. 2010. aasta enampakkumisel müük õnnestus. Keila-Joa mõisa peahoone on restaureeritud hoonele Uus omanik oli mõisa ajalooga tutvunud ning tal oli vääriliselt. Õpetlikud ja olulised on olnud nii protsess kui olemas tahe ja visioon kompleks taastada. Ka siinkohal ka tulemus. tuleb märkida juba mõisa omandamisest saati kestvat

10 aasta sündmus

8. Gootipärane kaaristu saalis 9. Keskne hall oma endises hiilguses. Fotod Ardo Kaljuvee

11 aasta sündmus

Schloss Fall kavandatud interjööride taasloomine. Abi saamiseks Andrei Dvorjaninov, National Heritage Foundation OÜ pöördusime Tretjakovi galerii poole Moskvas, kust anti meie käsutusse koopiad A. Stackenschneideri unikaalse- Eesti kirjanik Eduard Vilde kirjutas 1887. aastal ühes test, varem avaldamata maalidest ja graafikast. Järgnes ajalehekirjutises „Lahtised lehed minu päeva-raamatus” uurimistöö Peterburi lossides ja paleedes, et tutvuda kei- Keila-Joa kohta: „Ja tõesti teist sarnast kohta, mis serliku õukonna arhitekti loominguga. Sellest peamised looduse ilu poolest nii rikas oleks, ei taha Eestimaal olid Maria palee Iisaku väljaku ääres, mille tsaar Nikolai I vististi mujalt leida”. Arvatavasti on see Joa kohta esimene tellis kingituseks oma armsale tütrele suurvürstitar eestikeelne kirjutis. Maria Nikolajevnale, Beloselskite-Belozerskite loss, Elades ise mõned sajad meetrid eemal Meremõisas, Novo-Mihhailovski loss ja loomulikult Cottage Peterhofis. saan seda kinnitada. Pikad igapäevased jalutuskäigud Saades aru sisetööde keerukusest, otsustasime mingil pargis, lossi ümber, kaaslaseks Iiri setterist sõber hetkel kaasata protsessi Peterburi Kunstiakadeemia Donna – milline pöörane looduse ilu, kuidas saab seda juures töötavad arhitektid-restauraatorid. kohta mitte imetleda! Reeglid, mis tagavad edu Sergei Mihhailovitš Volkonski on oma mälestustes12 1. Ära kuula neid, kes ütlevad, et see on võimatu. kirjutanud: Kui palju sa oled kuulnud, et toda pole võimalik teha ja see on ka võimatu ning seda pole keegi varem „Fall, imeline Fall Revali lähedal mere ääres. Falli tähe all teinud? Mulle meeldib, kui keegi ütleb, et seda pole puhkes õitsele minu lapsehing ja terveks eluks jäi „Fall”, varem tehtud. See tähendab, et kui mina selle ära selle nime kõla, sümboliseerima kõike kaunist ja puhast, teen, siis olen esimene, kes on selle teinud. Ära pööra mis on vaba reaalsuse taagast. Ta kosutab mind mereõhu tähelepanu inimestele, kes ütlevad, et seda ei ole värskendava paitusega, männimetsa vaiguse lõhnaga. võimalik teha. Ma kuulan alati ainult iseennast ja Mälust kerkivad ähvardavate kaljude teravad kontuurid, ütlen endale Jah, sa suudad! loojangutes lõkendav meri, roheline pehme sammal torssis 2. Anna midagi vastu. Ükskõik, kui palju sul tegemist kuuskede niiskes varjus ja terav hall sammal kuival liival on, sa pead alati leidma aja, et anda midagi ka tagasi punaste mändide all; tormakas jõgi kallaste sügavuses, oma riigile ja rahvale. Teiste inimeste aitamine toob hoolitsetud pargi kaugelelaotuvad orud ja künkad; tohutud sulle rohkem rahuldust kui ükski teine asi, mida sa krampikiskunud okstega kastanid, peened sulgjad lehised; eales teed. vulisev vesi ja sammaldunud kivi, sõbralik mustikas ja nae- rusuine maasikas metsa-aluses vaikuses; väänlevad, põge- nevad, kivitreppidena tõusvad ja langevad teerajad; lehtlad mägedel kobrutava jõe, roheliste tasandike kohal vaatamas kaugele sinisele merele või künklikule metsakaharusele, mille tagant roosa torn heiskab oma sini-kollase lipu...”

Iga kord lossi juures jalutades painas mind mõte, kuidas on võimalik, et sellise ainulaadse asukoha ja ajalooga hoone lihtsalt hävineb. Rõõmusõnum saabus 2007. aastal, kui kuulsime, et Keila-Joale plaanitakse rajada 1 ERA, f 2249, nim 1, s 124, lk 1.1-4. 2 presidendi residents. Paraku riigi plaanid muutusid ja loss Umbes 1,1 ha. 1 tiin on 2400 ruutsülda. 3 Maa-ala Ida-Euroopas Dnestri ja Pruti jõe vahel. pandi taas enampakkumisele. 4 Mõisa ajaloo lühikokkuvõte põhineb A. Pantelejevi koostatud 27. mail 2010 sõlmiti leping ligikaudu 5 hektarile muinsuskaitse eritingimustel ja A. Heina uurimistöödes avaldatul. 5 kahanenud mõisasüdame ja sinna juurde kuuluvate ehitiste Tuginedes A. Kraikowski veel avaldamata artiklile. 6 Praeguseks on välja tulnud mõisa plaanid 1927. aastast (omaniku müümiseks eraisikuile. Huvitaval kombel sattus tehing valduses), kus vana peahoone asukohaga praegusest mõisahoonest joa kuupäevale, mil 1833. aastal valmis uus härrastemaja, mille pool on peale märgitud. Uus peahoone rajati seega täiesti uude asukohta. sisseõnnistamisel viibis ka tsaar Nikolai I koos abikaasaga. 7 Tema projekteeritud suuremaid objekte: Maria palee Peterburis Iisaku väljakul (1839–1844), Novo-Mihhailovski loss (1857–1861) Peter- Sügisel 2010 tuli loomulikult alustada lossi ajaloost, buris, Nikolajevski loss (1853–1861) Peterburis, Beloselskite- olemasolevate materjalidega tutvumisest nii Eesti kui ka Belozerskite loss (1846–1848) Peterburis ning hulk ehitisi Peterhofis välismaa arhiivides. Mida rohkem sai ajalugu uuritud, ja Krimmi Oreandas; hulgaliselt kujundatud interjööre Talvepalees, seda suuremaks kasvas vastutus ja põnevamaks kujunes Vanas Ermitaažis, Anitškovi lossis jm. 8 Stiiliilminguid oli esimest korda näha juba varem, 19. sajandi alguses, restaureerimise alustamise ootus. kui Krause kavandas Tartu toomkiriku varemetesse Tartu ülikooli Restaureerimiskontseptsiooni aluseks oli soov taas- raamatukogu. 9 tada lossi välisilme võimalikult sarnasena valmimisjärgsega. EAM, f 81, n 1, s 92, lk 225–226. 10 EAA, f 2249, n 1, s 122, lk 1–152. Tõeliseks väljakutseks kujunes 19. sajandi esimese poole 11 Князь Сергей Волконский. Родина. Быт и бытие. Том II. М., 2004. kuulsaima Peterburi arhitekti Andrei Stackenschneideri 12 Volonski, Sergei. Kodumaa. Mälestused. Varrak, 2013.

12 hooned ja rajatised

13 hooned ja rajatised

Tallinna elektrijaama turbiinisaal, Põhja pst 27, Tallinn Muinsuskaitse eritingimused: Liivi Künnapu Restaureerimisprojekt: Kaos Arhitektid OÜ, Margit Aule, Margit Argus, Pelle-Sten Viiburg Tööde teostaja: AS Restor Muinsuskaitseline järelevalve: Sulev Mäeväli Tellija: SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus

Juuksed püsti! Elektrijaama uus elu

Artur Ümar

„Inimese töös ja tegewuses tuleb meiepäewil wähe käivitada seda ei saadud, sest katelt ja turbiini ühendava juhtumisi ette, kus elektrimootor kaasa ei aitaks.” aurutorustiku projektis ilmnesid vead ning torustik tuli Insener V. Vaher, 1913 ümber teha. See võttis aega ja alles järgmise aasta algul sai lõpuks kõik korda. Kuigi jaama seadmete peaproov oli Tallinnas energia avastuskeskust külastades tõusevad aprillis, oli esimene abonent elektrivõrku ühendatud juba kõigil külalistel juuksed püsti, see on kindel! Kellel arhi- 11. märtsil (vana kalendri järgi) 1913. Seda päeva loe- tektuurset kvaliteeti nähes, kellel ajaloolises turbiinisaalis takse Tallinna Linna Elektri Keskjaama töö alguseks. jalutades, mõnel planetaariumis või teadusteatris, aga Kuni tsaariaja lõpuni allus elektrijaam Tallinna linna- staatikademonstratsiooni käigus ei jää kellegi kiharad volikogu valgustuse ja veemuretsemise komisjonile. Jaam pealaele. Eriti soovitan viimast naistele – see on elamus! mitte üksnes ei tootnud elektrienergiat, vaid ka jaotas ja Keskusest leiab üle 130 eksponaadi, millest võikski rää- müüs seda ning kõrvaldas elektriseadmete rikkeid. kima jääda, kuid meie keskendume hoonele. „Elektriwoolu vargus. Vladimiri tänav nr. 21 oli Kui elekter jõudis varemalt meieni hirmu ja õudu Johannes Siwo korteri akna kaudu ühe elektrilambi tekitava nähtuse äikesena, siis Tallinna linna kodanikele linna kaabeliga ühendanud ja nii ilma elektrijaama hakati seda kunstlikult tekitama alles 28. märtsil 1913. teadmata woolu tarwitanud. Rahukohtunik mõistis Revali tööstusettevõtetes toodeti elektrienergiat alates Siwo 20 päevaks vangi.” Vaba Maa, 1919 20. sajandi algusest ning suuremad tegijad, nagu AS Kuigi vajadus selle järele oli tekkinud juba palju Volta ja Schuckert & Co, üritasid saada linnalt luba müüa varem, hakati elektrijaama võimsust suurendama alles elektrit tänavavalgustuse, sadama ja eratarbijate jaoks, ent iseseisvunud Eestis 1919. aastal. Toonane direktor Alek- linnavalitsus lükkas taotluse tagasi. Arvamus oli ühene – sander Markson (kes jäi sellele ametikohale kuni 1941. elektrijaam olgu linna oma. aastani) koostas laienduskava, kuna suurema tarbimise Kõigepealt korraldati turbiinide tootmise konkurss, takistamiseks olid korteritesse paigaldatud isegi takistid. mille võitis AS Volta kolme 250hobujõulise Lavalt-tüüpi Georg Hellati projekti järgi paigaldati uued, võimsamad masina valmistamiseks. Kui seadmetega oli asi selge, asuti ja osaliselt tänapäevani säilinud seadmed, mis valmistati hoone projekti koostama. Väljavalituks osutus Hans Sch- Saksamaal Wumagi tehases Siemens-Schuckberti tel- midt, kelle joonestatud projekt kinnitati 18. jaanuaril 1912. limusel. Kuni okupatsioonini võeti peaaegu igal aastal Esimesena püstitati masinamaja (masinasaal), mille jaamas ette ehitus-, laiendus- või võimsamaks muutmise otsa ehitati kolmekorruseline osa. Keldrikorrusel oli 3 kV protseduure. jaotusseade, esimesel korrusel olid meistrite toad ja ruum Kolmapäeval, 27. augustil 1941 laskis taganev jaama valvavale linna kordnikule. Teisel korrusel paiknes Punaarmee elektrijaama õhku – püsti jäi vaid lülitus- töökoda ja kolmandal tööriistakamber. hoone, täielikult purustati masinasaal ja korsten. Generaa- Elektrijaama hoonete ehitust juhatas insener P. Küre- torid olid enne ohtu välja monteeritud ja sadamasse viidud. nius. Masinamajja paigutas AS Fr. Krull 6000 rubla eest Õhku lasti ka kõik teised jaamad kuni Ellamaani välja. sildkraana. Telliskorstna ehituse ülesanne anti J. Russ- Kuigi elektrijaama taastamise (1948) epopöa wurmi ehituskontorile Peterburist ning töö läks maksma on kogu nõukogulikule ehitamisele iseloomulik, võib 8957 rubla ja 50 kopikat. Ehitustööd kulgesid üsna ruttu hoone arhitektuuri pidada siiski küllalt terviklikuks ja oktoobris võidi asuda katlaid paigaldama. 8. detsembril ja esteetiliseks. Uue lahenduse projekteerimisel võeti oli aga vaja katelde all tuli süüdata, sest kontorihoone eeskuju Eugen Habermanni varasematest joonistest. vajas oma küttesüsteemile auru. Tunduvalt muudeti sisseseadet, täiustati masinaparki ja Turboagregaatide montaaž algas novembri lõpus. võeti kasutusele moodne tehnoloogia. Riiklikust Rajooni Esimene agregaat sai kiiresti kohale ja töökorda, kuid Elektrijaamast sai soojus- ja elektrijaam Tallinn (ühendati

14 hooned ja rajatised

1 praeguse Kultuurikatlaga). Turbogeneraatorid tootsid viimased kilovatt-tunnid 1979. aastal ja seejärel tootmine lõppes. Peale pikka pimeduses kobamist on hoone energia avastuskeskusena taas elule ärganud. 2010. aastal korraldatud avaliku ideekonkursi hoone uuendamiseks võitsid Kaos Arhitektid (Margit Aule, Margit Argus, Sander Aas ja Pelle-Sten Viiburg), kes valiti ka hoone restaureerimisprojekti koostama. Maja arhitektuurne kehand jäi muutmata, interjööris toodi aga senisest enam esile 1920. aastatest säilinud mustvalge käsitlus. Mõjusa kontrasti loovad tumedad seadmed ja hoone valged raudbetoonkonstruktsioonid. 2 Konkursi võitmisel sai määravaks ajaloolise hoone eri tasandite ühendamine muuseumile loogilise liikumistra- jektoori loomiseks. Projekteerimise tegi keerukaks asjaolu, et suur osa hoonest asub maa sees, st tänavapinnast madalamal. Peasissepääs viidi korruse võrra tänavast allapoole ja see annab kavala efekti, sest jätab muuseumi parimad pärlid viimaseks. Samuti leidub hoones geniaalseid pisilahendusi, nagu näiteks peidetud ventilatsioon. Minge ja vaadake, kus asub sissepuhe ja väljatõmme!

1., 3. Energiakeskuse hoone Põhja puiesteel peale restaureerimist 2. Energiakeskuse peasaal. Fotod Martin Siplane

15 hooned ja rajatised

NÕUKOGUDE MODERNISMI

RESTAUREERIMIS EST TALLINNAS Maris Mändel, Kaarel Truu

Aastatel 2007–2012 kaardistati Kultuuriministeeriumi Heaks näiteks võib tuua uue raadiomaja ribilise tellimusel Eesti 20. sajandi arhitektuuripärand ja sellest fassaadi, mille kujundamisel seisid arhitektide silme ees uuringust lähtuvalt kavandatakse mitme objekti kaitse alla eeskujuna kahtlemata alumiiniumribide ja läikivate klaas- võtmist. Nõukogudeaegset modernistlikku arhitektuuri oli fassaadidega büroohooned läänes. Nõukogude riigis oli kaitse all ka varem, kuid ainult Tallinnas: olümpiapurje- alumiinium paraku ette nähtud peamiselt sõjatööstuse spordikeskus, linnahall, Kosmose kino, Kalevi spordihall, tarbeks, mistõttu raadiomaja juures seda kasutada ei Lillepaviljon, Teaduste Akadeemia raamatukogu hoone, saanud. Nii asendati alumiiniumprofiil nõukogude ehitus- endise Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegu Tallinna ideoloogiaga märksa paremini haakuvate monteeritavast Tehnikaülikool) peahoone jt. betoonist elementidega, mis hoone ühe arhitekti Ado Eigi See on ehituspärand, mis on küll argiselt tuttav, aga mälestuste järgi valmistati Tallinna raudbetoontoodete erineb põhimassist. Muinsuskaitsepraktikas kanooniliseks tehases eritellimusena. muutunud säästva ja traditsioonilise ehitusviisi põhi- Samalaadne „häkitud” lahendus on ka algselt raa- mõtteid tuleb selliste objektide puhul sageli kohandada. diomaja fassaadi elavdanud tumedad aknaklaasid, kus Modernistlike mälestiste korrastamisel ilmneb probleeme, toonklaasi efekt on saavutatud tavalise kirka 4 mm paksuse mis paljude muude objektide puhul kõne alla ei tuleks. klaasi taha asetatud mustaks värvitud eterniiditahvliga.1 Nende ridade kirjutamise ajal on värskelt lõppenud Selline see meie modernism õigupoolest ongi: kau- Kosmose kino rekonstrueerimine ja tööd on käimas gelt vaadates „nagu päris”, lähemalt uurides siiski veidi Tuljaku restoranis. Eelmisel aastal lõppes renoveerimine abitu, ent tulvil omaaegsete arhitektide leidlikke lahendusi. uues raadiomajas. Linnahall ja Pirita TOP ootavad oma Kindlasti ei peaks seesugust abitust tajuma alaväärsena, aega. Käesolev artikkel on põgus kokkuvõte senistest lääne arhitektuuri hädise kopeerimispüüdena, vaid vastu- kogemustest modernistliku pärandiga tegelemisel. pidi, toonase materjalikasutuse üksikasjad annavad võtme ajaloo mõistmiseks. Ja see on juba lisaväärtus. Modernistlik arhitektuur ENSVs Modernistlik arhitektuur seostub Eestis eeskätt nõuko- Modernismi restaureerimine gude ajaga, täpsemalt 1960.–1970. aastatega. Ehkki Seni tehtud töid vaadates torkab silma, et paljud restau- ka sõdadevahelise aja funktsionalistlikud valged kastid reerimispõhimõtted, mis vanema ehituspärandi puhul kannavad modernistliku mõttelaadi tunnuseid, avaldusid oleksid iseendastmõistetavad, modernistliku arhitektuuri uued ideaalid arhitektuuris kõige ehedamalt just pärast puhul justkui ei kehti. stalinistlikust surutisest vabanemist. Rekonstrueerimine, mida üldiselt muinsuskaitse- Uued konstruktsioonid ja ehitusvõtted, nagu ülemi- ringkondades pigem taunitakse, on modernistliku pärandi nek industrialiseeritud ehitusmeetodile ja standardiseeri- puhul üsna sageli vältimatu teguviis. Sealjuures ei toimu tud detailide juurutamine, muutsid väljakujunenud kesk- tagasiehitamine enamasti isegi mitte originaallahendust konda tugevalt, võimaldades tiražeerida sadu samailmelisi hoolikalt kopeerival teel, vaid viisil, kus ehitise nähtamatu maju. Tüüpprojektide kõrval loodi vähesel määral ka uni- pool ehk peidus tarindid püütakse teha nüüdisaegsete kaalarhitektuuri ning just siin avalduvad ajastu esteetilised materjalidega ja ainult nähtavad pinnad imiteerivad algset taotlused kõige selgemalt. lahendust (meenutab kangesti 1980. aastate butafoo- ENSV modernismis on äratuntav üleilmsete aren- rialembelist restaureerimispraktikat, kas pole?). gusuundade mõju – püüdlus puhta abstraktse esteetika Näiteks sobivad siinkohal Pirita teel asuva kultus- poole, kus ilu sünnib mahtude harmoonilisest kompo- kohviku Tuljak restaureerimistööd, mis artikli kirjutamise sitsioonist ning ausalt eksponeeritud ehitusmaterjalide ajal on alles täies hoos. Lõpptulemust on vara hinnata, omavahelisest kooskõlast. Paraku ei olnud ENSVs küll aga saab mõtiskleda kasutatud lahenduse lähteprint- tegutsenud arhitektid materjalikasutuse valikul sugugi nii siipide üle. vabad kui nende kolleegid läänes ning see vajutas kohali- Tuljaku puhul mindi kompromissile. Hoone tagu- kule arhitektuurile omamoodi eristava pitseri. Defitsiidist mine pool – 1971. aastal Valve Pormeistri enda juurde- tingitud materjalinappus sundis arhitekte olema nutikad ehitusprojekti järgi valminud köögiplokk – otsustati ja leidlikud, saavutamaks soovitud esteetilist lahendust täielikult lammutada ja hiljem rekonstrueerida, et mahu- olemasolevate võimaluste piires. tada selle alla autoparkla. Rekonstrueeritakse samas

16 hooned ja rajatised

1.–2. Uus raadiomaja, Gonsiori 21, Tallinn. Arhitektide Ado Eigi ja Jüri Jaama projekteeritud hoone on ehitatud 1972. aastal. Massehituse ja monteeritavate raudbetoonehitiste õitseajal on suudetud luua tavapäratult kerge ja õhulisena tundunud hoone, vaatamata piiratud konstrukt- sioonivõimalustele. 1970. aastate modernistliku arhitektuuri stiilne näide. Eritingimused: OÜ Vana Tallinn. Projekt: AS Amhold

17 hooned ja rajatised

puudub nii unikaalsus- kui ka vanuseväärtus), vaid objekti autentsust nähakse eeskätt selle arhitektuurses idees. Nõukogude modernismi puhul tuleks ehituslike lahenduste ilmetuks masstoodanguks tembeldamisel siiski mõnevõrra ettevaatlik olla. Kuna ehitusmaterjalide valik oli piiratud, tuli kasutada palju erilahendusi, leidlik- kust ja käsitööd. Eriti ilmekalt väljendub see sisekujunduses. Ühed vähestest säilinud ehitusaegsetest detailidest Kosmose kinos olid spetsiaalselt selle kino saali ustele valmistatud metallist käepidemed. Arhitektuurse idee väärtustamine ei peaks tähen- 3 dama seda, et originaalmaterjali asendamist saab lugeda 3. Tuljaku kohvik, Pirita tee 26e, Tallinn. Kohvik Tuljak on projek- iseendastmõistetavaks tegevuseks. Modernistlike hoonete teeritud Eesti Maaehitusprojektis 1964.–1965. aastal Lillepaviljoni algsed ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid, kuivõrd need juurdeehitusena, sest ülimenukale näitusepaigale ja näidisaiale oli vaja söögi- ja joogikohta. Kohviku interjööri kujundasid sisearhitektid räägivad lugu oma pisut absurdsest ajastust, kannavad Väino Tamm ja Vello Asi. 1970. aastal projekteeriti juurdeehitise- samamoodi ajaloolist väärtust nagu keskaegsete müüride na suurem köögiplokk, endine köögiruum muudeti puhvetiruu- kivid ja mört. Igal juhul läheb materjali väljavahetamisega miks ja garderoobiks. Hiljem kohandati kohvik ümber restoraniks alati osa (aja)loost kaotsi. Carina. Muudeti siseruumide kasutust ja viimistlust. Restoran Just sellest aspektist lähtuvalt tahaksime kriitiliselt tegutses 2002. aastani, pärast selle sulgemist seisis hoone tühja- na. Rekonstrueerimis- ja restaureerimistööd algasid 2014. aastal. mainida uue raadiomaja renoveerimist, mille puhul arhi- Eritingimused: Restklubi OÜ. Projekt: Apex Arhitektuuribüroo OÜ tekti algsele kavatsusele apelleerides (aga usutavasti ees- kätt siiski lihtsuse ja ehitusökonoomika huvides) asendati omaaegsed betoonribid alumiiniumribidega. Tulemuseks mahus ja originaalprojektist lähtuvalt, mistõttu võib on hoone, mis meenutab küll rohkem arhitektide vaimu- uskuda, et tulemus on ehk väljanägemiselt n-ö originaa- silmas seisnud lääne bürooarhitektuuri näiteid, ent mille lilähedasemgi kui ümberehitistega moonutatud olukord materjalides peitunud lugu nõukogudemaa ehitusreaalsu- enne lammutamist. sest, mis muutis raadiomaja maailma arhitektuuriajaloo Pärast valmimist jääb uue ja vana osa piiri reetma kontekstis eriliseks, on kadunud. Raadiomaja mõjub nüüd pisut teist tooni tellisvooder, ent seda, et seina sisekonst- oma sillerdava fassaadiga täiesti anonüümsena, ühena ruktsioon on saanud teistsugune, vaataja ei näe. Tallinna paljudest samalaadsetest ehitistest. Ehituskeraamika Tehase oranžikas toonis kive pole nimelt Omaette probleem on autentse nõukogudeaegse ehi- lihtsalt enam kuskilt saada ning tuleb leppida teiste tusmaterjali halb kvaliteet. Paradoksaalsel kombel on see tootjate veidi külmemat punakat tooni tellistega. See on muutunud mõne hoone puhul lausa iseloomulikuks tunnu- taas üks moodsale arhitektuurile iseloomulik probleem: seks. Kalevi spordihalli kärgtellistest fassaad ei ole ilmas- omal ajal levinud ja laialt kasutatud materjal on vahepeal tikule vastu pidanud ja eelseisvate tööde käigus tuleb suur tootmisest maha võetud ja restaureerimiseks vajaliku ana- osa sellest asendada. Juba korduvalt mainitud raadiomaja loogi leidmine on seetõttu paras peavalu. Lubja, paekivi ja fassaadi betoonribid olid ohtlikult kehvas seisukorras: palgiga on säärast muret märksa vähem. sissepääsude kohale olid paigaldatud isegi metallvõrgud, Kumbki käesoleva artikli autoritest ei katku Tul- et langevad betoonitükid majast väljujat pähe ei tabaks. jaku köögiosaga tehtava tõttu juukseid, küll aga on hea Lisaks materjalide kvaliteedile on nõukogudeaegse kujutada korraks mõttemänguna ette samalaadseid töid arhitektuuri nõrgad kohad ilmnenud tänu üldisele elu- ja näiteks mõne vanalinnamaja puhul: võtame 19. sajan- ühiskonnakorralduse muutumisele. Selle artikli teemaks dist pärit hoovipoolse juurdeehitise kui arhitektuurselt olevad hooned ehitati ajal, mil Nõukogude Liit oli oma vähemväärtusliku maha, rajame maa-aluse parkla ja võimekuse tipul ning hoonete kütmiseks, kasutamiseks ja ehitame juurdeehitise Columbia kividest uuesti tagasi. korrashoiuks kuluvale energiale ei pööratud nii palju tähe- Pärast krohvime muidugi seinad ära, nii et ei saa arugi, lepanu kui tänapäeval. Seetõttu ilmneb restaureerimis- et tegemist on uusehitisega. Vaevalt et selline projekt tööde planeerimisel piirdekonstruktsioonide soojapidavuse Muinsuskaitseametilt heakskiidu saaks. Kust aga tulevad küsimus sama teravalt kui palju vanemate hoonete puhul. topeltstandardid modernismi restaureerimisel? Modernistliku pärandi kaitse alla võtmine vähendab Oma roll on siin arhitektuuri olemuslikul muutu- kaitse all olevate objektide kogumi keskmist vanust ning toob misel 20. sajandil, mil meistri unikaalne käsitöö asendus muinsuskaitse igapäevatöösse uusi materjale, küsimusi ja ühetaoliste masstoodetud elementidega: hoolikalt kokku keerukaid probleeme. Veel on see märk sellest, et tegu on sobitatud paekividest laotud müürid vs. tehases toodetud jätkuvalt elujõulise ja arenemisvõimelise valdkonnaga. ühetaolistest paneelidest kokkumonteeritud majad. See

on viinud nihkeni, kus uuema arhitektuuripärandi puhul ei 1 Tallinna uue raadiomaja muinsuskaitse eritingimused. Koost Triin Ojari. tajuta esmatähtsana sugugi mitte originaalmaterjali (millel Tallinn, 2004. TKVA arhiiv n 9, s 3323.

18 hooned ja rajatised

4.–5. Kosmose kino, Pärnu mnt 45, Tallinn. Sõjajärgse modernistliku tüüpprojekteerimise parimaid näiteid. Moskvas Leedu tarbeks projekteeritud kinohoone ümbertöödeldud variant (arhitekt Ilmar Laasi, 1962–1964). Panoraamkino Kosmos oli valmimisajal Eesti ainus laifor- maatekraaniga kino. Kontrastiprintsiibile ülesehitatud arhitektuurset lahendust iseloomustab saali tumm puhasvuuktellistest sein, millele on vastukaaluks ooteruumi ja vestibüüli klaasipinnad ning sissepääsu julgelt kaarduv betoonist varikatus. Lähiümbruse reljeefi arvestades jätkub kinohoone kujundus sujuvalt terrassi ja Pärnu mnt vahelisel haljasalal, kus paiknevad astmeliselt kolm suurt vaagnakujulist purskkaevu ning hõbekuused. Eritingimused: Aleksandr Pantelejev. Projekt: Urmas Lõokese Arhitektibüroo Osaühing, sisekujundus: Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ

19 hooned ja rajatised

Kotlandi mõisa peahoone, Koki küla, Lääne-Saare vald, Saare maakond Muinsuskaitse eritingimused: Muinassepp OÜ, Tõnu Sepp Viimistlusuuringud: Muinassepp OÜ, Karola Mursu, Tõnu Sepp Põhiprojekt: Koppel Koppel Arhitektid OÜ, arhitekt Mihkel Koppel; sisekujundus Kati Männik (Hea Maja Pood, Nobe OÜ) Dendrokronoloogiline uuring: Alar Läänelaid Tööde teostaja: Mert OÜ Muinsuskaitseline järelevalve: Koppel Koppel Arhitektid OÜ Omaniku järelevalve: Jüri Assafrei Tellija: OÜ Gutshof Gotland

Kotlandi mõisahäärberi ärkamine.

Tuhkatrii nu-lugu Mihkel Koppel, Rita Peirumaa, Indrek Raudne

Väike riigimõis Lääne-Saaremaa rannikul kannab kõla Peale mõisa ja mõisavalla kadumist 19. sajandi lõpus poolest küll naabersaare nime, kuid otsest seost mõisal hakati seda piirkonda nimetama mõisa vana nime järgi Gotlandi saarega ei ole. Võõrapärase nime on mõis koha- Gotlandi või Kotlandi külaks. Kotland on Gotlandi mõisa pealt laenanud ja hiljem ka tagasi andnud. ja mõisavalla eestipärasest hääldusest ja kirjaviisist tuletatud variant. Mõlemad nimekujud – nii G kui ka K-ga – Mõisa nimest ja kujunemisest olid eestikeelsetes dokumentides paralleelselt kasutusel Põhjasõjani asusid hilisema Gotlandi mõisa territooriumi juba mõisa ajal. Seega on mõis kohapealt laenatud nime väikesed külad ja hajatalud Lümanda keskaegse piisko- eestindatud kujul ümbruskonnale tagasi andnud ning pimõisa ja rootsiaegse riigimõisa lõunapoolsel ääremaal. mõisa häärberitki kutsutakse tänapäeval eestipäraselt Põhjasõjale järgnenud katku- ja näljahäda tõttu üpris Kotlandi mõisaks. inimtühjaks jäänud Lümanda ääremaadest ja mõne kõr- Kotlandi mõis oli riigimõis, kuid rentisid ja majanda- valoleva naabermõisa lahustükist moodustatigi 18. sajandi sid seda baltisakslastest rendihärrad. Esimese rendihärra esimesel veerandil uus, Saaremaale mõneti erandlikult Matthias Fromhold Kohli kõrval on arhiivid talletanud ainult ühest terviklikust tükist koosnev riigimõis. pikemaaegsete mõisahärrade ja -prouadena Reinhold Mõisasüda ja häärber rajati toonases jõekäärus Johann von Bergi, Richard von Dittmari, Maria Elsa von asunud ühe adramaa suuruse Gotlandi-nimelise talu või Bützovi, Fabian Reinhold von Schlichtingu ja Juliana taluderühma (sks Gesinde) kohale, mis 1645. aastast Charlotta von Thomsoni nime. pärinevatel andmetel oli veel rootslastega asustatud. Selle Kotlandi mõis oli Saaremaal üks esimesi, mis läks järgi saigi terve mõis endale Gotlandi nime1. Gotlandi üle raharendile ning see oli ilmselt ka üks põhjusi, miks kirjalik esmamainimine Saaremaa kohanimena pärineb mõisa majandamine anti 1869. aastal üle Lümanda õige- aga aastast 1368, kui Rootsi kuningas Albert sõlmis usukirikule. Mõisa talupojad ja Hütsa palvemaja moodus- Lahetaguse ja Pajumõisa kõrval kaubalepingu ka Gotlandi tasid samas paradoksaalsel kombel terve 18.–19. sajandi kogukonnaga. Nimetatud asjaolu viitab Gotlandi-nimelise Lääne-Saaremaa vennastekoguduse liikumise tähtsaima ja tõenäoliselt sama päritolu (ranna)rootslaste asunduse keskuse ning seega kindla luteriusu kantsi. Nii ei saavu- olemasolule siinses jõekäärus mõisasüdame ümbruskon- tanud ka „majanduslik õigeusustamine” ümbruskonna nas seega juba 14. sajandil. talupoegade seas eriti häid tulemusi, küll aga kasutati Carl Russwurmi eestirootslasi käsitleva suurteose mõisa häärberit 19. sajandi viimasel veerandil päris pikalt „Eibolfolke ...”2 järgi sulandusid Lääne-Saaremaa (ranna) õigeusu abikoolina. rootslased juba enne Põhjasõda ümbritsevate eestlaste hulka. Tema mahuka uurimistöö kirjutamise ajaks, 19. sa- Mõisaansambel ja peahoone jandi alguseks seisnes rootslaste pärand vaid mõnevõrra Kotlandi mõisasüda ja peahoone rajati 18. sajandi alguses, erinevates riietumistavades, mõnes kohanimes (Gotlandi, kuid mõisa kõrgaeg oli 19. sajandi esimesel poolel. Kui Rootsiküla) ja mälestustes kaugetest vaarisadest, kes olla veel 1793. aasta kaardilt võib tuvastada peale häärberi rääkinud teist keelt. ainult paar-kolm hoonet, siis pool sajandit hiljem oli mõi- Mõisasüdamest mõni kilomeeter edelasse ranna sal tervelt 15 majandushoonet ja selle territooriumil elas äärde jääv ja tänapäeval Kotlandi nime kandev küla koos- 269 talupoega. Mõis rentis talupoegadele välja ligikaudu neb aga hoopis mõisa territooriumil asunud varasematest 1115 hektarit maad, harides ise sellest 123 hektarit. Kawi ja Hütza (praegune kirjapilt Kaavi ja Hütsa) küladest Suurem osa sissetulekust tuli mõisale renditulu ja ning paarist rannaäärsest põlisest hajatalust. põlluharimise kõrval hoopis põllumajandustoodangu

20 hooned ja rajatised

1 2

3 4

1.–4. Kotlandi mõis enne restaureerimistööde algust ja tööde lõpusirgel. Fotod Raili Nugin 5. Kotlandi mõis peale valmimist 2014. aasta suvel. Foto Karl Nigesen

21 hooned ja rajatised

juba 1793. aasta kaartidelt. Tüüpilise vanabalti mõisa- hoone kasuks rääkisid kõrge kelpkatus, mantelkorsten ja suhteliselt sümmeetriline plaanilahendus. Samas oli mantelkorsten tavalisest väiksem ja asus hoone ühel kül- jel – selline lahendus võimaldas paraadruume lahendada juba klassitsistlike kaanonite järgi amfilaadsena. Uuringuga tehti kindlaks, et kõikide seinapalkide viimane kasvuaasta oli 1839–1840. Peale uuringut Läti Riiklikust Ajalooarhiivist välja tulnud Kotlandi mõisa ehitusplaan ja -dokumendid tõendasid, et praegune häärber ehitatigi 1844. aastal. Arvatavasti varsti peale mõisa asutamist 1716. aastal rajati esimene puidust vanabalti tüüpi –praegusest märksa väiksem – peahoone, mis ilmselt tegi ajavahemikus 1815–1818 läbi tõsise remondi. Sellest ajast pärinebki korstnakivi aastaarvuga 1818. Kui siis 1844. aastal rajati vana häärberi kohale uus ja suurem, sattus vana aastaarvuga korstnakivi soklisse. Ehituse juures kasutati ära muidki vana hoone detaile (siseuksed, vahelaetala, mantelkorstna müüritise osad jne), kuid Kotlandi häärberi ehitusajaks praegusel kujul saame lugeda ikkagi aastat 1844.

Restaureerimine Restaureerimistööd algasid 2013. aasta kevadel ja kestsid poolteist aastat. Kõigepealt eemaldati ettevaatlikult vana laudvooder, põrandalauad, säilinud aknad ja uksed. Pehki- nud palgikorrad asendati: palkkehand tõsteti tungrauaga üles ja lisati alla üks-kaks uut palgirida, mis varati vanade 6 palkidega omavahel kokku. Seinapalgid on 7 tolli paksused ja istuvad omavahel koos ilma salapulkadeta. 6. Kotlandi mõisa plaan. Läti Riiklik Ajalooarhiiv Tungraua abil tuli sirgu lükata paar üle maja ulatuvat vahelaetala, millele ei olnud keskne vahesein pakkunud piisavalt tuge. Vahelaetalade puhul õnnestus tagasi lükata töötlemisest, sellega kauplemisest ja teenuste osutami- 8–10 cm läbipaine. Üks puuduv sisemine vahesein sest. Mõisal olid nii omad rehemajad, härjalaut, piimalaut, valmistati püstpalkseinana, nagu oli eritingimustes ja tuuleveskid, trahter ja tall kui ka väike viinaköök ja meie- projektis ette nähtud. rei, millest on kahjuks säilinud ainult mõned arhiivijooni- Katusekonstruktsioonile valmistati abisarikatega sed ja vundamendikühmud. kõrgendus, mille vahele läks soojustus. Selle tulemusena Viimased aastad tühjana seisnud Kotlandi mõisa on rookatusega hoone sees vanad sarikad nähtaval. Ainult peahoone küll säilis, aga oli veel 2011. aastal sireli- räästakast muutis mõnevõrra proportsioone, see on algsega põõsastesse peitunud hall Tuhkatriinu. Hoonet peeti võrreldes kõrgem. Räästakast tuli loodida ja kohati pandi kinnisvaraturul nii väärtusetuks, et müügikuulutus rippus selle laudadele alla kuni 10 cm paksused rihtimisklotsid. metsatükkidega ühel real. Ehitismälestiste soojustamine on alati kompromiss Uue omaniku jaoks algas kõik koristustalgutest nii hoone algsete konstruktiivsete lahenduste ja nüüdisaja hoones kui ka võsastunud ümbruses. Seejärel sai alustada vajaduste vahel. Kotlandi puhul said tänapäevaselt sooja- viimistlusuuringuid, mille tegid Karola Mursu ja Muinas- ja mürapidavaks aluspõrand, vahelagi, katuslagi ja aknad. sepp OÜ. Üllatuslikult peitus Tuhkatriinu halli undruku Seintele valmistati erilahendus – väljast kaeti palkseinad all helekollane kleit: siseruumidest avastati peegelvõlvlae hingava aluskattega, seestpoolt soojustati palkseinad alt kaunid trafarettmaalingud ning ukselehtedelt tuli välja 50 mm paksuse jäiga pillirooplaadiga, mille peale pai- nii pruune, rohelisi kui ka roosakaid toone. galdati seinaküttetorustik ja seejärel savikrohv. Niisked Mõisahäärberi vanuse määramiseks tehti dendrokro- ruumid said lubikrohvi, samuti hoone laed. noloogiline uuring, sest leidus mitu detaili, mis olid mõisa Välisseinte viimistluseks kasutati ära ettevaatlikult ehitusaja suhtes üksteisele vasturääkivad: sokli sisse oli eemaldatud 30 mm paksused täispunnlauad. Välislaudis laotud sekundaarkasutusega korstnapitsi kivi daatumiga oli 170 aastat suurepäraselt säilinud ja säilib korraliku 1818, mõisa peahoone leiame aga samast asukohast hoolduse korral veel aastakümneid.

22 hooned ja rajatised

8 9

10 11

7.–8. Mantelkorsten enne restaureerimistöid ja peale nende lõppu koos sisseehitatud kööginurgaga 9. Saaremaale iseloomulik dolomiidist korstnapits on saanud traditsioonilise kirje valmimisaastaga 10.–11. Mõisa välisuks restaureerimises ja valmis. Fotod Raili Nugin

23 hooned ja rajatised

Hoonele loovad detailsust ja efekti mõningad lisandu- sed, nagu näiteks sepiskonstruktsioonil varikatused, millest üks kaitseb 170aastast originaaltahvelust. Dolo- miidist Saaremaa korstnapiibu küljele on suurelt raiutud korstna valmistamisdaatum 2013. Korstnakividesse nende paigaldamise, mitte hoone valmimise aastaarvu raiumine on Saaremaal vana tava. See pärineb 1860.–1880. aastatest, mil vanadele rehemajadele hakati massiliselt korst- naid ehitama. Hoone hari on valmistatud kahekihilisest veesoonega tõrvatud katuselaudisest. Selline hari on pisut pidulikum 12 kui traditsioonilised harjamalgad. Kotlandi mõisa sisekujunduses on kasutatud tra- ditsioonilisi viimistlusmaterjale ja ajaloolisse interjööri sobivaid lahendusi. Seinad on krohvitud ja kaetud Eestis toodetud Maalermeistri sarja traditsiooniliste liimvärvi- dega. Värvitootjaks on hakkajad Eesti noored Kati Männik ja Reesi Sild Tartus Hea Maja Poodi pidavast Nobe OÜst. Viimistlusuuringute käigus välja tulnud trafarettmaa- lingutest õnnestus säilitada ühes saalis originaali väike fragment, mis puhastati ja kinnitati. Ülejäänud seintele kanti originaalmustri koopia. Professionaalse töö tegid ära Tartu Restauraator OÜ meistrid Kristiina Ribelus ja Pille Vilgota. Teises saalis, kus ajaloolist mustrit avatuks jätta 13 polnud võimalik, tehti mustri koopia originaaltoonidega. Kolmandasse ruumi maaliti ajastule iseloomulike maalingute eeskujul uus muster. Viimistlusuuringu alusel mää- rati ka seinte värvitoonid. Sobivad värvid segati kohapeal. Restaureeritud akendele leiti vanad kremoonid. Puu- duolevad hinged, lingid, uste käepidemed ja muud detailid asendati ajalooliste eeskujul. Saaremaale omase viimistlusvõttena on peasisse- pääsu eeskoja põrand maalitud. Maalinguks on lihtne ruudustik. Andmeid maalitud põrandate kohta on Saa- remaalt veel, näiteks on teada tsaariaegne foto Taaliku mõisa maalitud põrandast ja siiani on säilinud Võhkse 14 mõisa teise korruse saali põrandamaaling. Vannitubades on kasutatud ajaloolisi jalgadel malm- vanne. Vanas mantelkorstnas asub kööginurk; säilitatud on selle must viimistluskiht, mis annab tunnistust ruumi endisest funktsioonist „musta” köögina. Köögimööbel on valmistatud taaskasutatud materjalist, sh leiab riiulilau- dadena Sõrves kasvanud puitu, mille seest võib avastada maailmasõdade aegse intensiivse lahingutegevuse jälgi. Kotlandi mõisa sisekujunduskontseptsioon on hästi õnnestunud ning loob säilinud ajaloolistele detailidele toetava lahenduse. Hoonesse on loodud kõik nüüdisaja mugavused. Tuhkatriinust on saanud printsess! 15

1 Vt: Baltisches historisches Ortslexikon. Teil 1, Estland (Einschliesslich Nordlivland) / begonnen von H. Feldmann, herausgegeben von Heinz von zur Mühlen, bearbeitet von Gertrud Westermann. Köln; Wien: Böhlau, 1985. 2 Russwurm, Carl. Eibofolke oder die Inselschweden an den Küsten 12.–15. Toad ja trepihall Kotlandi nõisas. Fotod Raili Nugin Ehstlands und auf Runö. Dorpat, 1852.

24 hooned ja rajatised

Noblessneri tehase endine ladu, Põhja pst 48, Tallinn Muinsuskaitse eritingimused: OÜ Eensalu & Pihel, Monika Eensalu Projekteerija: OÜ Ars Projekt, Rasmus Tamme Ehitaja: AS Yit Ehitus Muinsuskaitse järelevalve: Marten Ilves, AS Telora-E Tellija: Noblessner OÜ

CreativE House, esimene restaureeritud

objekt uueneva s Noblessneris Artur Ümar

Väärika ajalooga Noblessneri allveelaevatehast hakati rajama dusest on osaliselt säilinud ja eksponeeritud ka tänapäeval strateegiliselt olulise Miinisadama vahetusse lähedusse väga moodsad kärjemotiiviga täismass-põrandaplaadid. 1913. aastal. Territooriumil paikneva hoonestuse asendi- Need muudab atraktiivseks Eesti tööstushoonetes ainu- plaani on joonestanud tuntud Taani inseneribüroo Christiani laadne neoontoonides värvus. Ilmselt on erinevate värvi- & Nielsen insenerid, kes tegid ilmselt vesilennukite angaa- dega kombineerituna juhtinud plaadid inimesi tööpinkide ride projekteerimisega seoses kõrvalkrundil veidi „lisa”. juurde või tähistanud evakuatsiooniteid. Kuna plaadid olid Kompleksist tervikuna tuleb põhjalikumalt juttu tsaariajale omaselt väga kvaliteetselt põrandasse valatud, edaspidi, kui enamik hooneid on restaureeritud. Märki- õnnestus neid tervelt kätte saada ainult umbes kolmandik mist väärib siiski asjaolu, et see on üks hooneterohkemaid ning neid sai taaskasutada mõnede ilmekamate ruumide ansambleid kultuurimälestiste hulgas. Väärtuslikust arhi- sisekujunduses. tektuuripärandist on praegu restaureeritud vaid käputäis Hoone uue lahenduse autori, Ars Projekti juhtivarhi- hooneid, kuid viimati valminud Noblessneri endine mater- tekti Rasmus Tamme sõnul võeti laohoone rekonstrueerimi- jalide pealadu, uue nimega Creative House on piisavalt sel sihtrühmaks loomingulised kollektiivid, kes vajavad oma atraktiivne, et sellest mõne sõnaga kirjutada. tööks inspireerivat keskkonda ning aitaksid oma kohaloluga Alumise mereäärse platoo lõunaküljel, raudteevia- luua Noblessneri kvartali uut ja tugevat identiteeti. dukti kõrval asuv endine laohoone on laevaehitustehase Territooriumi atraktiivne olemus ja potentsiaal on täieõiguslik liige. Arhitektuurilt on hoone klombitud paest kvartalil kogu aeg olemas olnud tänu visuaalsele, linna- fassaadidega ja kaarakendega historitsistliku stiili esin- ruumilisele ja klimaatilisele kontaktile merega, samuti daja. Fassaade liigendavad rütmiliselt ülalt alla laienevad tänu uhkele tööstuspärandile. Kuigi tulevikus kohtuvad kitsad tugipiilarid. Massiivsete piilaritega jaotati tööstus- siin erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja hoonel lasuvat kasutuskoormust. elamukvartalid, on praegu projektid olemas üksnes vahe- Hoone on projekteeritud toonase ehitusaja kohta tult mereäärse platoo jaoks. suhteliselt traditsioonilises võtmes: betoonist vahelaed ja Endise Noblessneri laevatehase muutumine metallfermidest katusekonstruktsioon koos harjal paik- polüfunktsionaalseks keskuseks on osa perspektiivsest neva pika klaasist valguslaternaga. arengusuunast, mis avab Tallinna veepiiri ja rannajoone. Interjööris võiks ajalooliste detailidena ära märkida Kalamajas asuvat Noblessneri kvartalit võib selles vallas massiivseid needitud kandeposte. Algsest interjöörikujun- pidada teerajajaks ja üsna pea ka ihaldusobjektiks.

Noblessneri laevatehase endine materjalide ladu restaureerituna Creative House’iks. Fotod Martin Siplane

25 hooned ja rajatised

Elamu Oru 1, Viljandi Muinsuskaitse eritingimused: Raivo Mändmaa Projekteerija: Arhitektuuribüroo Harmin OÜ, Andres Mikker Ehitaja: Pärlin AS Sisekujundus: Lennuk Sisearhitektid OÜ, Kaari Metslang Järelevalve: Silindia OÜ, Leili Männik Tellija: Maaelu Edendamise Sihtasutus

VILLA ORU 21 VILJANDI TREPIMÄEL

Kaari Metslang

2014. aasta septembri keskel tervitas Maaelu Edendamise Soklikorruse välisseinad on maakivimüüritisest, mis Sihtasutus Viljandi linnarahvast oma värskelt valminud on seest vooderdatud tellisega ja krohvitud. Maapealsed kontoris Oru tänaval. See oli linna jaoks märkimisväärne korrused on puitkarkass-seintega, mis originaalis olid väl- sündmus, sest Trepimäel pikki aastaid tühjana seisnud jastpoolt viimistletud erisuunalise laudvoodriga. Vahepealse omaaegne arhitektuuripärl Nemwalzi villa on restaureeri- ümberehituse käigus kaeti laudis pritskrohviga, ilmselt soo- tud ja uuesti kasutusele võetud. japidavuse suurendamiseks. Sellega on Viljandi linn paistnud juba teist korda Restaureerimisel taastati maja ehitusaegne välisilme. silma päranditeadliku ja linnakeskkonda väärindava sam- Peasissepääsu raamistavad puidust sambad, millel on muga, kohandades riikliku funktsiooni tarbeks ajaloolise kaunid viljapeamotiiviga sisselõiked. Säilinud oli ka hoone. Uusehitise anonüümsete kontoripindade asemel peauks, mille söövitatud mustriga klaasruudud on osaliselt on loodud töökeskkond lausa luksuslik ja linnaruumi taas- originaalid. elustumine paitab iga mööduja silma. Hoone esialgse plaanilahenduse sobitamine uue funktsiooniga – eramust sai kontorihoone – läks üsna Ajalooline ülevaade valutult ja suuremate ümberehitusteta. Põhimuudatus 19. sajandi lõpus – 20. sajandi alguses rajati tolleaegse tehti esimesel korrusel, kus avati trepihalli ja saali vahe- linnapea Otto von Engelhardti eestvõttel Viljandi kesklinna line sein, mis tõi hoone muidu hämarasse loodepoolsesse järveäärse puhkealaga siduv Trepimägi (projekt Rudolf külge valgust ja kinkis trepihallis viibijatele vaate järvele. Moritz von Engelhardt). Trepimäe väljaehitamine muutis Samuti liideti kaks eraldi tuba järvepoolses hoonetiivas seni põhiliselt aiamaade ala perspektiivseks villapiirkonnaks. suureks esinduslikuks saaliks. Suured krundid ja looduslikult sobivad tingimused võimalda- Sisearhitektuurse lahenduse juures võeti eesmärgiks sid rajada avaraid atraktiivseid iluaedu, mis seda tüüpi ela- võimalikult ajastutruu taastamine, kuid arvestada tuli mute juurde eelduslikult kuulusid. Enamik Trepimäe villasid kliendi soovi jätta ruumid avaraks, valgusküllaseks ja ehitati 1920.–1930. aastatel. heledaks. Et kogu majas pääseks valgus liikuma ja avatud Heimat-stiilis elamu Oru 21 on selle piirkonna üks oleksid kaunid vaated järvele, said kõik siseuksed väljapaistvamaid esindajaid. Maja projekti koostas 1924.– (v.a olmeruumid) klaasi. Siseuste ruudujaotuse eeskujuks 1925. aastal arhitekt Johannes Fuks. Hoone on rikkaliku oli akende tihe ruudujaotus ja lükanduks, mis leiti esimese loomepärandiga arhitekti üks esimesi töid. Nemwalzi villaks korruse saali vaheseina avamisel. hüütakse maja esimese omaniku järgi. Peale Teist maailma- Maja algsest siseviimistlusest ei ole palju teada. sõda eramu riigistati ja muudeti korterelamuks, hiljem rajati Uuringute käigus leiti praeguse köögi seinalt lihtne sinna lasteaed. Eesti iseseisvuse taastamise järel tagastati ruudumotiiviga trafarettmaaling. Ehitustööde ajal tuli hoone endistele omanikele ja lasteaed kolis 1996. aastal trepihalli seinalt nähtavale veidi rikkalikum trafaretimotiiv sealt välja. Sellest ajast seisis maja tühjana. Aastal 2004 ning hoopis üllatuslikust kohast, soklikorruse Trepimäe- hoone edelaosas puhkenud tulekahjus said tugevalt kanna- poolsest koridorist seni kõige rikkalikuma motiiviga trafa- tada eenduv veranda, katuse edelapoolne osa ja katusehari. rettmaaling. Leitud trafaretikatked puhastati ja fikseeriti ning need kopeeriti ka soklikorruse saali. Arhitektuur ja interjöör Originaaltapeetidest leiti vaid killuke ultramariin- Ühepereelamuks kavandatud hoone on mäe poolt kahe- ja sinist seinakatet. Heimat-stiilis elumajas kasutati omal oru poolt kolmekorruseline. Majal on mansardkatus, mis ajal kindlasti julge mustriga ja pigem tumedates toonides algselt oli kaetud punaste tsementvaltskividega. Restaureeri- tapeete, ent klient soovis jääda heledate toonide juurde, mise käigus õnnestus neist osa säilitada ja kasutada taas ära et kabinetid töötajatele liiga raskelt ei mõjuks. Kompro- katuse mansardosa katteks. missina on kasutatud ehitusaegsele ajastule omaselt veidi geomeetrilisi, kuid siiski loodusest inspireeritud mustreid,

26 hooned ja rajatised peamiselt heledates toonides. Kõik viimistlusmaterjalid on naturaalsed: hoones on kasutatud lubikrohvi, kaseiinvärvi, puitpõrandaid ja pabertapeeti. Väärtusliku arhitektuurse detailina oli majas säilinud trepp, mis nüüd restaureerituna hallis troonib. Varem pime trepihall, mis seina avamisega valgust juurde sai, on muutunud omaette esinduslikuks ruumiks, kuhu lisab väärikust avar kamin ning just sellesse ruumi kavandatud kahe korruse vahelist õhuruumi hästi täitev lühter. Majja on kavandatud palju originaalmööblit: köögi ja vannitubade mööbel, kabinettide kirjutuslauad ja raama- tukapid ning nõupidamisruumi lauad. Eeskuju on võetud 1 Saksa Heimat-stiilist ja eestiaegsest mööblist, kasutatud on ka just sellele majale omaseid motiive, näiteks freestriipu (motiiv siseuste ja -akende piirdelaudadelt) ja stiliseeritud viljapea motiivi välisust raamistavatelt sam- mastelt, mis sobib ühtlasi hästi maja kasutava sihtasutuse tegevusvaldkonnaga. Oru 21 villa taassünd sai suuresti võimalikuks tänu väga teadlikule ja osavõtlikule tellijale, Maaelu Edenda- mise Sihtasutuse juhatuse esimehele Raul Rosenbergile. Tema koostöö projekteerijate, ehitajate ja kõigi teiste asjasse puutuvatega oli äärmiselt tihe. Ühiselt jõuti suure- pärase tulemuseni. 2

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Raul Rosenbergi kommentaar Maaelu Edendamise Sihtasutus on loodud 1993. aastal (algse nimega Põllu- ja Maamajanduse Krediteeri- mise Fond) eesmärgiga toetada iseseisvuse taastanud Eesti tärkavat ettevõtlust väljapool Tallinna. Sihtasutuse büroo asus Tallinnas Kadriorus. Aprillis 2012 tegi toona põllumajandusministri ametit pidanud, sihtasutuse asuta- jaõigusi teostanud ja Viljandis elanud Helir-Valdor Seeder 3 sihtasutuse nõukogule ettepaneku viia büroo üle Viljan- disse. Otsus oli regionaalpoliitiline ning selle siht oli tuua töökohti väikelinnadesse ja maale. Juulis 2012 sõitsime Helir-Valdor Seedriga Viljandis ringi ja ta näitas mulle tühjalt seisvaid maju. Neid oli ülla- tavalt palju. Oru 21 ette jõudes tekkis mul kohe tunne, et see on sihtasutusele õige koht. Septembris 2012 langetas juhatus otsuse hoone ära osta. Töötajatele Tallinnas oli kolimisotsus küll šokk, kuid Viljandi juurtega spetsialistidele pakkus see võimaluse saada kodukohas hea töökoht. Töö sihtasutuses pangalaenude kindlustajana on spetsii- filine ja nii käisidki meie praegused töötajad poole aasta vältel Tallinnas oskusi omandamas. Augusti keskpaigas 4 2014. aastal alustasime tegevust Viljandis, oma vast valminud kontoris.

1. Vaade järve poolt. Foto Eva Patune 2. Trepihall kaminaga 3. Tubade liitmisel saadud esinduslik saal 4. Restaureeritud trepi- piirded keskses trepihallis. Fotod Sandra Urvak

27 hooned ja rajatised

Endine Tartu saksa teatri hoone, Vanemuise 45a, Tartu Muinsuskaitse eritingimused: Raul Vaiksoo Restaureerimisprojekt: OÜ Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo Tööde teostaja: Riito Ehituse AS Muinsuskaitseline järelevalve: Marek Mitri

Väikese Vanemuise

uus kuub Leele Välja

Väike Vanemuine on kaunim kui kunagi varem. Seda Palju poleemikat tekitas fassaadilahendus. Algset arvavad üsna üksmeelselt kõik, nii inimesed tänavalt kui ühtlast kollast ei olnud seal ette näinud Arved Eichhorn ka asjatundjad. Saksa Käsitööliste Seltsi rajatud teatri- ning hoopiski ei tahtnud seda aktsepteerida restauree- maja keeruline ajalugu ei ole lasknud sel oma kavandatud rimisprojekti autor Raul Vaiksoo. Nii sai hoone täiesti hiilguses õieti kunagi särada – nüüd siis lõpuks. uue, arhitektoonikat rõhutava värvilahenduse, mis annab Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi aias asunud puust varem väga magusana mõjunud teatrimajale hoopis suveteater põles maani maha 1904. aastal. Et 1906. aastal rohkem iseloomu: mustvalgele värvigammale lisavad oli valminud eestlastest koosneva Tartu Vanemuise Seltsi teatraalset pidulikkust kuldsed aktsendid. Arhitekti sõnul uus uhke kivihoone, mille projekteeris Soome arhitekt oli otseseks inspiratsiooniallikaks hiline juugend, kerge Armas Lindgren, ei saanud sakslased kehvemad olla. üleminekuga art déco’le. Nii korraldatagi 1909. aastal arhitektuurivõistlus, millele Tegu on positiivse pretsedendiga. Liiga sageli klam- esitati 52 projekti. Esimese preemia said arhitektid merdutakse algse värvilahenduse külge ka siis, kui selle E. Hoffmann ja F. Schultze Berliinist ning teise arhitektid loojaks olid pelgalt vaesed olud ja hetkel kättesaadavad N. Vassiljev ja A. Bubõr Peterburist. materjalid, mitte arhitekti mõte või valitsev traditsioon. Maja lõpliku projekti koostas linnaarhitekt Arved Lihtsam ei olnud interjööri värvilahendusega. Raul Eichhorn võidutöö alusel. Saksa neobiidermeieriga haa- Vaiksoo ise ütleb selle kohta nii: „Värve on teadaolevalt kuv juugendlik projekt sobis hästi toetama baltisakslaste neli: punane, sinine, roheline ja kollane. Pasakollane oli ta identiteeti. algselt, vahepeal mingeid pruune toone. Poolakad värvisid Hoone ehitusega samal aastal algas I maailmasõda rohekaks. Need olid kõik päris hirmsad. Mina valisin kaks ning see jättis kogu ettevõtmisele pitseri. Sõja-aastate ülejäänud värvi: sinise ja punase. Teatrisaal on punane ja nappides oludes tehti palju n-ö käepärastest materjalidest, publikuruumid sinised. Ja et see kõik stiilsena välja pais- nii valiti ilmselt ka välisvärv, mis osutus sondaažide taks ja oleks teatrilikult suursugune, raamisin-ääristasin põhjal ühtlaselt kollaseks. Maja valmis sõja lõpuga samal neid toone musta, valge ja kullaga.” aastal – 1918. Suuremaid ruumimuutusi elasid läbi publikualade 1939. aastal Umsiedlungi ajal Tartu linnale müüdud koridorid. Et hoonesse rohkem valgust saada, eemaldati hoone sai Vanemuise teatri koduks peale II maailmasõda, senised kaarjad koridoriseinad ja võeti kasutusele nende sest seltsi senine teatrihoone oli sõjas põlema läinud. Kui taga olnud kasutuseta seisnud kitsad käigud. Nii paistab 1967. aastal valmis Vanemuise uus hoone, sai mõtlema päevavalgus suurtest akendest otse koridori ja ka ruumi hakata vana maja remondile. Remont lõppes kahjuks on rohkem. halvasti: 1978. aasta septembris süttis tööde lõppjärgus Nüüd on väike Vanemuine väärikas, pidulik, mängu- olnud hoone ja püsti jäid ainult kivimüürid. line ja teatraalne – nagu teatrile kohane. Hoone sai taas kasutuskõlblikuks alles 1990. aastal, kui Poola restauraatorid seal töö lõpetasid. Paraku tähen- das see ka nende viimistluskihtide eemaldamist, mis tulekahjus veel loetavaks olid jäänud. Aastail 2012–2014 läbis teatrihoone taas põhjaliku remondi. Nagu paljudel sarnastel juhtudel oli ka siin remondi viimaseks ajendiks Päästeameti ähvardus tule- ohutusnõuete ebapiisava täitmise tõttu maja sulgeda. Riigi süsihappegaasikvootide müügist teenitud rahaga vahetati 2012. aastal katus ning remonditi kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Välja ehitati ka tuletõkkealad, et need vastaksid Päästeameti nõuetele.

28 hooned ja rajatised

3 4

1. Restaureeritud Väike Vanemuine. Foto Toomas Tuul 2. Uuenenud publikuruumid on esinduslikumad kui kunagi varem 3. Koridorid on senisest avaramad ja valgusküllasemad 4. Tartu kõige pidulikum saal asub nüüdsest väikeses Vanemuises. Fotod Tõnu Tunnel

29 hooned ja rajatised

Pärnu mudaravila, Ranna pst 1, Pärnu Muinsuskaitse eritingimused: Leele Välja Projekt: OÜ Arhitektuuriagentuur / Allianss Arhitektid OÜ, Niina Mäger ja Helle-Triin Hansumäe (vana osa), Inga Raukas, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulman (uus osa) Ehitaja: OÜ Astlanda Ehitus, objektijuht Janno Nurme Muinsuskaitseline järelevalve: Tiit Raev Sisekujundus: Vaikla Stuudio OÜ, Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla Tellija: Mudaravila Investeeringud OÜ

Pärnu Mudaravi la õppetunnid Nele Rent

Pärnu linna kuurordiks kasvamisel on oluline roll olnud Välja 2007. aasta oktoobris uued muinsuskaitse eritin- mudaravilal, seda nii sisuliselt ravivõimaluste arengu gimused, mis täpsustasid juurdeehitise mahte, kõrgust, seisukohast kui ka linnaruumiliselt.1 Hoone sisuliste ehitusjoont ja materjale. Ühtlasi tõstsid need fookusse funktsioonide kadumine ei tähenda aga automaatselt ruu- nüüdisaegse muinsuskaitselise vaatenurga uusehitistele milise tähtsuse minetamist. Kümmekond segast aastat – tähtsaks said avatus, eristumine ja mittedominantsus ning ajalooline hoone on linnapildis taas väärilisel kohal. ajaloolise hoonestuse suhtes. Peaaegu. Arhitektuurikonkursi võitis Inga Raukase, Tarmo Veel 2005. aasta aprillis, kui kunagises mudara- Teedumäe ja Paco Ulmani töö. Ehkki võidutöö oli eri- vila hoones jaanuaritormi kahjusid likvideeriti, kinnitas tingimustega mõnevõrra vastuolus, võeti see siiski uue taastusravikeskuse Estonia juhataja Vello Järvesalu ravi- detailplaneeringu koostamise aluseks. protseduuride jätkumist ning peatsete restaureerimis- ja 25. mail 2009 kehtestati detailplaneering, kus juur- ümberehitustööde algust. Nüüdisaegne keha- ja tervise- deehitatava hoonestuse lubatud suurim ehitusalune pind hooldus vajas majutusvõimalusi. on 2365 m2 (täisehitus 44,2%), olemasolevate hoonete Paraku vahetus linnavalitsus ja 78 aastat taastus- suurim kõrgus olemasolevast maapinnast 11 m ja kupli ravi sai ajalooks. Hoone kestmise võimalust nähti selle osas 14,5 m ning kavandatava hoonestuse lubatud suurim üleandmises kunsti ja turismi kasutusse kultuuriinku- kõrgus samuti 11 m (13,5 m abs). baatorina. Volikogu esimees Ahti Kõo plaanis remontida Planeeringu kooskõlastamisel meenutas vaidlus, kas maja linna rahaga ja võimaluse korral kaasata Euroopa uus hoone hakkab paistma üle nn sümbolvaate Supeluse abifonde. 2006. aasta suvel toimusidki mudaravilas erine- tänavalt (keeld on eritingimustes), Toscana nähtamatu vad kunsti-, kino- ja muusikaprojektid, seejärel jäi hoone juuksenõela sketši kultuslavastusest „Armastus kolme tühjaks. Välja lülitati küte, vesi ja elekter. Kitsikuses linna- apelsini vastu”. Juriidiliselt oli 11 meetrit olemasolevast eelarve täitmiseks algatati hoonestusõiguse müük. maapinnast korrektne, kuid küsimus oli uue hooneosa Pärast mitut nurjunud enampakkumist ja pakkumis- kauguses olemasolevast. hinna alandamist õnnestus linnal sõlmida 2008. aasta Restaureerimis- ja ehitusprojektid valmisid juulis 36 miljoni krooni eest hoonestusõigusleping ette- 2011. aastal ja töid alustati 2013. aastal. Vahepealsesse võttega Mudaravila Investeeringud. aega jäid äripartnerite ja investorite vahetused ning Kinnistul oli 2000. aastast kehtiv detailplaneering, vaidlused ja eksperdihinnangud teemal, kui palju ja mida mis võimaldas kinnistule täpselt konfigureeritud alaga ikkagi saab säilitada ja peab säilitama. Õhenenud rahakott uue juurdeehitise ehitusaluse pinnaga 1800 m2 ja 50% ja muutunud ruumiprogramm võimaldas säilitada näiteks täisehituse. põrandaid ja kesktiiva trepikonstruktsiooni, jätta ära lää- 25. septembril 2006 algatas Pärnu Linnavalitsus alale netiiva soojustamise ja esitiiva koridori sulgemise. uue detailplaneeringu. Arhitekt Rein Raie koostas sama Ajaloolisele mudaravila hoonele uue võimaluse aasta oktoobris projekteerimiseks muinsuskaitse eritin- andmine on kindlasti märkimisväärne tegu (Mudaravila gimused, mis kohustasid maketeerima 1932. aastal Olev Investeeringud OÜ juhatuse liige Margus Kangur pärjati Siinmaa kavandatud, kuid realiseerimata jäänud juurdeehi- Pärnu aasta mehe 2014 tiitliga) ja paljude spetsialistide tise. 31. jaanuaril 2007 väljastas linnavalitsus mudaravila koostöö. ümberehituseks ja laienduseks projekteerimistingimused, mis nägid ette arhitektuurikonkursi korraldamise ja võima- 1 Pärnu linna kuurordiks kasvamise loo on kirja pannud Aldur Vunk ja luse mitte lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Tiit Kask, vt Pärnu kuurort. Valikud ja otsused. Pärnu: Pärnu Muuseum, Kuivõrd kehtivate ja välja antud dokumentide vahel 2014. Kuurordi sümboli mudaravila ajaloo ning hoone projekteerimise oli vasturääkivusi, koostas arhitektuuriajaloolane Leele ja ehitamise värvikat lugu on detailirohkelt kirjeldanud Leele Välja, vt Jalutaja teejuht. Pärnu. Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2008.

30 hooned ja rajatised

Kas mälestise säilimise tagamiseks tehtud ruumilised ohverdused korvavad aga kuurordi sümbolvaate „rikku- mise”, näitab aeg. Inimese silm harjub üllatavalt ruttu. Istutage puu, on naljatletud. Aga võib-olla on Pärnu linnal aeg järele mõelda, kus algab ja kus lõpeb Pärnu kuurort ning milline avalik ruum – millised pargid ja hoonestus – see on?

KOMMENTAAR MUDARAVILA JUURDEEHITUSELE Leele Välja, eritingimuste autor 1

Eritingimused olid aluseks ka arhitektuurivõistluse tingimustele. Eritingimuste ruumilised piirid ehitusõiguse ja kõrguse näol tulenesid kehtivast detailplaneeringust ning põhimõttelise eesmärgina oli oluline säilitada mudaravila märgiline väärtus. Põhipunktid selleks oli uue ehitusmahu paigutamine võimalikult kaugele ajaloolisest hooneosast n-ö kitsa ristkülikulise mahuna kinnistu mereäärsele piirile. Nii väheneks selle mõju kaugvaadetele Supeluse tänavalt. Valitud kompaktne lahendus, mis paigutub täpselt mudaravila taha, lähtub küll põhiplaaniliselt efektselt mudaravila laiendamisplaanidest, mis olid päevakorral 1930. aastatel. Et aga toona kavandatud ühekorruselise hoone asemel on tegu kolmekorruselisega, kipub uus 2 maht vana hoonet vägisi lämmatama, rääkimata rikutud sümbolvaatest fassaadile. Eritingimustes oli rõhutatud, et uue mahu arhitektuurne lahendus ei tohi olla ajaloolise mudaravila suhtes dominantne, materjalikasutuses peaksid olema ülekaalus kuurordile sobilikud kerged ja ažuursed materjalid. Et luua uue ja vana osa vahele mõttelist silda, oli soovitatav kasutada fassaadidel krohvitud pindu – eriti otstel ja mudaravilapoolsel küljel; merepoolne tegelikult iseseis- vana mõjuv fassaad võib olla vabamalt kujundatud. Välis- tatud on imiteerivad materjalid. Siinkohal kerkib esile klassikaline küsimus uue ja vana ühendamisest. Muinsuskaitseliselt turvalisem on kindlasti n-ö neutraalne lähenemine, kus uue ehitusmahu 3 tagasihoidlik ja neutraalne kujundus laseb domineerida ajaloolisel hoonel. Intrigeerivama ja õnnestunud lahenduse korral mõlemat vääristav on kontrastimeetod, vähem õnnestunud juhtudel tekitab see aga ka rohkem ebaõn- nestumisi. Käesolev lahendus ei ole õieti üks ega teine, vaid paistab silma pigem ignorantsiga väärika vana hoone suhtes. Selles lahenduses oleks mudaravilapoolne sein võinud 1. Vaidlus selle üle, kas hoone hakkab paistma üle olemasoleva hoo- olla pigem ühtlase viimistlusega (nt klaasfassaad) neut- neosa, on saanud vastuse: lähivaates pole viga, kaugvaates paistva raalne ekraan. See kahandanuks kaugvaadete probleeme majamüraka katab aga suvehoojal Supeluse tänava allee rohelus 2. Mudaravila ühendus hotellikorpusega kuursaalipoolsel tiival ei ja vähendanuks jonnakat vägikaikavedu, mis näib praegu olnud eritingimustega lubatud. Siiski rajatud ühenduse arhitektuur- kahe hoone vahel toimuvat. ne vormistus ei veena vastupidises 3. Dialoogi uue ja vana hoone vahel on raske hoomata, pigem on tegemist naabritega, kes on sunnitud üksteist taluma. Fotod Leele Välja

31 hooned ja rajatised

Elamu, Tina 26, Tallinn Muinsuskaitse eritingimused: Andres Sildre Restaureerimisprojekt: Apex Arhitektuuribüroo OÜ Tööde teostaja: OÜ Perton Ehitus Muinsuskaitseline järelevalve: Andres Sildre Tellija: OÜ Perton Ehitus

Kunagi ei maksa lootust kaotada.

Tina 26 juugendvi lla taassünd Marko Bäärs

1914. aastal valminud hoone Tallinnas aadressil Tina 26 meeldib hoone ainulaadsus ning eksterjööri ja interjööri oli seisnud juba aastaid tühjana, kui selle 2013. aasta erakordsus. suvel omandas OÜ Perton Ehitus. Tegu on arhitektuuri- Tina 26 taastamine oli mahukas ja aeganõudev mälestisega, mida iseloomustab arhitektuurne keerukus ettevõtmine, ent tulemusega on Perton Ehitus OÜ rahul. ja läbimõeldus. Suutsime päästa ainulaadse hoone ja anda Tallinna Tihedaruudulise raamijaotusega aknad, kumerad ja avalikku ruumi tagasi ühe vähestest praeguseni säilinud polügonaalsed ärklid, kõrge mansardina lahendatud teine juugendvilladest. korrus ning võimas trepp peaukse ees annavad hoonele ajatult idüllilise ilme. Eestis harukordne kahe korteriga Tina 26 projekti tellis J. Sihver 1913. aastal ahitektuuri- planeeringulahendus oli nõukogude ajal muudetud büroost K. Burman ja A. Perna. Selle kahekorruselise kaheksa korteriga variandiks. krohvitud puithoone viiluväljade vahvärki jäljendav Vaatamata hoone keerukusele olid arhitektuursed dekoor viitab saksapärasele heimatkunsti laadile. detailid lakoonilised ja paljuski säilinud. Hoone tehniline Hoone on lülitatud Tina tänava majadeseina, külg- seisukord oli pika hooldamatuse tõttu muutunud paraku fassaad on jõuliselt liigendatud ja eraldatud aiaga väga halvaks. Lisaks olid seal tegutsenud marodöörid: Kreutzwaldi tänavast. Tina tänava poolset sissekäiku lõhutud oli ahjusid ja varastatud metallist ahjuuksed, piiravad kaks murdviiluga külgrisaliiti. Need omakorda kremoonid, käepidemed jne. on plastiliselt liigendatud kaht korrust hõlmavate ärk- Hoone taastamine võimalikult originaali säilitades litega. Samasugune ärkel ilmestab Kreutzwaldi tänava oludes, kus keerukatest kandekonstruktsioonidest märki- poolset fassaadi. Majas on kaks läbi kahe korruse misväärne osa vajas vahetust, kujunes suureks katsumu- ulatuvat korterit. Elu- ja söögituba paiknevad ühel seks. Kui algul kavandati säilitada olemasolevad põran- teljel, elutoa nurgas on esinduslik kamin. Magamis- dakatted, krohvseinad ja -laed, siis ehitustööde käigus toad asuvad teisel korrusel. Selle hoone arhitektuur on selgus, et konstruktiivseid osi tuleb siiski suures mahus iseloomulik pigem Riia saksa orientatsiooniga koolis asendada. Enamik põranda-, seina- ja laekatteid õppinud Pernale kui Burmanile. Perna 1920. aastatel ei olnud seetõttu säilitatavad. kavandatud elamuis jätkub Tina 26 stiilisuund. Sellest hoolimata otsustasime taastada võimalikult Leo Gens, Karl Burman. Tallinn, 1998. suurel määral hoone algilme ja taastasime muu hulgas peegelvõlvid. Järelevalvet teinud Andres Sildre ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialisti Artur Ümaraga laabus koostöö kenasti. Muudatused planeeriti ja tehti ühiste otsuste tagajärjel. Esimesel korrusel korteris 2 õnnestus peale põran- dakonstruktsiooni korrastamist taaskasutada suures osas originaalparketti koos ajalooliste õhutuskatetega. Tagumise trepikoja alumises osas taaskasutati ajaloolisi põrandaplaate. Esimese ja teise korruse aknad taastati ning soojapidavuse parandamiseks paigaldati raamidesse pakett- 1.–2. Tina 26 taastatud fassaadid ja peatrepp 3. Esimesel korrusel klaasid. Samuti restaureeriti kõik uksed. Taastati kõik viis õnnestus taaskasutada originaalne tammeparkett 4. Sisekujunduses on ajastutruud tapeeti 5.–7. Puidust tahveldised seintel, siseuksed, säilinud ahju – neid kasutakse nüüd kaminatena. põrandaplaadid – kõik lähtuvad ajastule iseloomulikest eeskujudest Praeguseks on hoone viiest korterist kolm omaniku 8. Mitmel pool esimese korruse põrandates õnnestus taaskasutada leidnud, kahe viimase vastu on huvi olnud suur. Ostjatele algupäraseid õhutusreste. Fotod OÜ Perton Ehitus

32 hooned ja rajatised

1 2

3 4

5 6

7 8

33 hooned ja rajatised

Kaju talu ait Koimla külas Saaremaal on üle kahesaja aasta hoitud pärand

Alar Läänelaid, Tõnu Talvi

Lääne-Saaremaal Koimla küla Kaju talu õuel seisab vana Kaju aida ehitustehnikaid arvestades võib üsna kindlalt ait1. Mööduva külatee uuendamise ja sellega kaasnenud oletada, et see ehitati toorest puidust taluhoovis koha- kasutusintensiivsuse kasvu tagajärjel jäi väärikas ehitis peal4. liialt teest lähtuva kahjuliku mõju ulatusse. Aida palkseintest võeti 2013. aasta juulis hoone Põlistalu peremees, hea puutöömeister Kalmet vanuse selgitamiseks dendrokronoloogilisel meetodil Valge otsustas vana aida iga pikendada. Ta tõstis hoone 15 erinevast palgist õõnespuuriga puursüdamikud. tervikuna kraanaga teest kaugemale taluõue, vahetas välja Puurproovidest selgus, et 15 puuritud palgist 5 osutusid üksikud pehkinud lagipuud ja sarikad ning tegi hoonele kuuse- ja 10 männipalgiks. uue kimmkatuse. Puursüdamikelt mõõdeti kõigi aastarõngaste laiused. Teadmist aida vanusest ja väärtusest oli Kaju pere- Nende ridu keskmistati (kuused ja männid eraldi) ning rahva meeltes alati loomulikuks peetud. Nüüd, seoses keskmisi kõrvutati arvutis Eestis koostatud mitmesaja iidse hoone kohendamisega, tekkis kindlam soov määrat- aasta pikkuste kuuse ja männi aastarõngaste võrdlus- leda selle vanus täpsemalt. kronoloogiatega. Saaremaa, eriti Kihelkonna kandi vanadele aitadele Nii Kaju aida ehitamisel kasutatud kuuse- kui ka omaselt koosneb Kaju talu ait kolmest eri otstarbega männipalkide aastarõngalaiuste read andsid puude osast: vilja-, liha-kala- ja riideaidast (saare keeles viimaseks kasvuaastaks 1789. aasta. Seega, eeldusel et hoonest). kasutati arvatavasti toorest puitu, on Kaju talu ait ehitatud Otstes paiknevatel vilja- ja riidehoonel (viimast 1790. aastal. Aidaseinte ladumisel tarvitatud puud olid kasutati suvel ka magamiskambrina) oli laudadest põrand, kasvama hakanud 1720.–1730. aastatel. keskmisel ja mõõtmetelt kõige väiksemal liha-kalaaidal 1790. aastal, aida tõenäolisel ehitamisaastal, elas pidi jaheduse hoidmiseks olema maapinnal tihedaks tam- Saaremaal üle 33 000 inimese, seega ligikaudu sama palju bitud kivi-savipõrand. kui on praegu saarel elanikke registreeritud. Saaremaa Ilmselt on Kaju talu ait ehitatud vaid kirve abil. Sel- läbis tollal asehalduri Balthasar von Campenhauseni lele viitavad kirvega mõlemast küljest tahutud seinapalgid, (1745–1800) eestvedamisel uuenduste aega. Lõppemas kirve abil järgatud palgiotsad ja kirvega järsknurka raiutud oli maarevisjon oma maade hindamise ja ümberjagami- seinad. Lisaks osutavad Kaju aida arhailisusele2 keskelt sega, toimus esimene metsakorraldus, uuendati üldist lamedalt kaardu lõigatud uste pealispuud, madalad uksed provintsi valitsemise korda5. Kihelkonna kihelkonna Koimla massiivsete puidust sagarhingedega, tammepuidust ham- küla maad kuulusid sellel ajal Kärla kroonumõisale. buline riivlukk lihaaida uksel jne. 1790. aastal oli Kaju talu peremeheks Kaju (Kajo) Kõik puitosade (põrandalaudade-talade, ukselauda- Andrus, kes sai sel aastal 47 aastat vanaks ja oli abielus de-põõnade ja uksesagarate) omavahelised ühendused on Ingeliga. Lapsi neil ei olnud. Peale Andruse ja tema naise teostatud puitnagade abil. Metalli on aida küljes kasuta- elasid aida ehitamise aastal talus meeshingedest veel tud ilmselt kunagi hiljem: lihaaida uksele on lisatud puu- Andruse vennad: temast kaks aastat noorem Leemet ja korpusega aidaluku keel ja lukukorpust seinale kinnitavad 11 aastat noorem Mats6. sepapoldid. Usutavasti olidki Kaju talus 1790. aastal elanud Aida vanus tehti kindlaks dendrokronoloogilise mee- kolm venda aida ehitajateks. Ilmselt ei olnud uue, talu todi abil3. Ehituspalgid langetati varem tavaliselt talvel toimimises väga olulise ja mitme funktsiooniga majandus- ja veeti metsast välja kohe peale raiumist. Hoone ehitati hoone ehitamise ajend mitte niivõrd kogu saart vallanud sageli järgmisel kevadel-suvel toorestest palkidest – uuenduste tuuled kui peremehevahetus. Vendade isa Kaju neid on hõlpsam töödelda, eriti juhul, kui kasutada on (Kajo) Mihkel oli nimelt 1789. aastal surnud. ainult kirves. Aida vanuse dendrokronoloogiline dateering kinnitab Toore palgi kasutamisel on ehitusaastaks viimase hoone ehitusstiilist ja -võtetest tuletatud vanusehinnan- terve aastarõnga kasvuaastale järgnev aasta (kuiva puidu guid. Saag võeti Eestis metsatöödel ja palkide järkamisel kasutamisel ehitati hoone kuivamisaastate võrra hiljem). kasutusse alles 18. sajandi lõpus, ennekõike kroonu-

34 hooned ja rajatised metsade majandamisel. Laiemalt talupoegade kätte jõudis metsa- ja ehitustöödel kasutatav saag siiski alles 19. sajandi teises pooles7. Kohapeal 1930. aastatel kogutud rahvapärimuse järgi tuli saag Lääne-Saaremaal tavakasutusse 19. sajandi keskel8. Võib oletada, et rannikuäärsete piirkondade maarahvani jõudiski see oluline tööriist ülemerekontaktide kaudu juba mõnevõrra varem. Kihelkonna kihelkonnas asuvat Koimla küla võib Saaremaa kontekstis pidada sisemaa külaks ning küllap tuli saag siinsetes taludes tavakasutusse suhteliselt hiljem. Kaju talu aida kahest küljest kirvega tahutud ja järsk- 1 nurgaga laotud seinapalgid kinnitavad juba korduvalt esile tõstetud tähelepanekuid Lääne-Saaremaa taluehitiste eripärast ning meist läänes ja lõunas asuvate piirkondade, ennekõike Rootsi ehituskultuuri olulistest mõjutustest9. Kõrvuti etnograafilise väärtusega on Kaju talu aida lugu väärikas tunnistus ühe Lääne-Saaremaa pere hoiakutest ja pärandiga seotud väärtushinnangutest10. Kakssada aastat on ühe algkodus igapäevases kasutuses püsinud hoone jaoks auväärne iga. Kaju talu ait kinnitab nii muinsus- kui ka looduskaitses sageli kinnitust leidvat tõdemust, et väärtuslik pärand säilib kõige paremini siis, kui temaga elatakse igapäevaselt loomulikuna koos. 2

1 Kaju talu on tõenäoliselt üks küla põlisemaid talukohti, mis on nime saanud kaevu asukoha (kaju ’kaev’) järgi. Talu süda paikneb ümbritse- vast madalamast ja märjemast maast eenduva moreenseljandiku nõlval, mille alumisest küljest väljub mitu allikat. 1592. aasta taaniaegse maa- raamatu järgi pidas Koimla (Koymell) külas kahe vakamaaga talu Kaju Jaak (Kajo Jack) (EAA.1.2.936, 4). 3 2 Ränk, Gustav 1939. Saaremaa taluehitised. Etnograafiline uurimus I. Õpetatud Eesti Selts, Tartu. 3 Dendrokronoloogia on puude aastarõngaste uurimise teadus. Aasta- rõngaste laiuse mustreid võrreldakse piirkonna (Eesti) aastarõngaste referentsridadega, mille tulemusel tehakse kindlaks ridade sarnasus ja uuritavate palkide kasvamise aeg. Läänelaid, Alar 1999. Aastarõngad ajaloouurimise teenistuses. – Akadeemia 11 (2): 362–371; Läänelaid, Alar 2012. Mida kasulikku annab aastarõngaste uurimine. – Eesti Mets 1: 20–25. 4 Kohati, eriti ehituspuidu kaugematest kohtadest hankimise juhtudel raiuti väiksemad hooned metsas üles. Palgid nummerdati, veeti lahtivõetuna hoone tulevasse asukohta ja laoti seal taas üles. Kaju aidal sellise meetodi kasutamise märgid puuduvad. 5 Laur, Mati 2007. Saaremaa Vene impeeriumi koosseisus Põhjasõjast 18. sajandi lõpuni. – Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Koolibri, 4 Tallinn, 202–215. 6 EAA.1865.1.87, 3p – Viies hingerevisjon, Kihelkonna kihelkond, 1795. 1. Koimla küla Kaju talu ait üldvaates 2. Algselt on ait ehitatud ilma 7 Meikar, Toivo, Nurk, Teet 1999. Saag. – Akadeemia 11 (2): 347–361. naelu jm rauast materjale kasutamata. Uksed on puust hingedel, 8 Ränk, 21. uste ja põrandate lauad kinnitatud puust nagadega 3. Aida ustel 9 Ränk, 28–34. 10 Kaju talu praegune peremees Kalmet Valge on aida ehitusaegse talu- on ees erinevat tüüpi lukkusid: vanem ja arhailisem, hammastega peremehe Kaju Andruse venna ja ühtlasi järgmise taluperemehe Kaju riivlukk ning uuemaaegsem, puidust korpuses, kuid juba sepa Matsi pojapoja abikaasa tütre pojapoja poeg. See tähendab, et aida valmistatud osadega puukorpuses aidalukk 4. Aidas on tallel hoitud ehitasid sama pere kuus põlve tagasi elanud mehed. vanade pirdude kimp ja ürgvana raiepakk. Fotod Tõnu Talvi

35 hooned ja rajatised

Pöide kirik, Pöide küla, Pöide vald, Saare maakond Muinsuskaitse eritingimused: Juhan Kilumets Restaureerimisprojekt: Ain Pihl Töö teostaja: OÜ Rändmeister Muinsuskaitseline järelevalve: Tõnu Sepp Tellija: EELK Pöide kogudus

Kirikukatused 2014.

Pöide ja teised Juhan Kilumets

Mulle meenuvad paljud Pöide kiriku tutvustused, veel aastakümneid hiljem ja kui löödud selle hävinemist tehtud omadele ja võõrastele, tippspetsidele ja turistidele: nähes. Siin meie vanim kirik, 13. sajandi esimene pool, üks Kui 2004. aastal tehti katuse esimene restaureeri- meie vähestest romaani portaalidest, siin haruldane misprojekt, näis, et osa viiekümnendate lõpu katusefermi- romaani aken, sellel konsoolil eesti talupojad, seal dest on veel päästetavad. kõrgel on krohv keskajast … vabandage, oli. Ja jutu Kaheksa aastat hiljem projekteeriti katus uuesti, sest taustal justkui igavene tilk-tilk-tilk. seisukorra tõttu oli nüüd juba mõistlikum vana päris maha Võlvikandadesse kogunenud lume sulamise ajal võtta ja uued fermid teha. Mõistagi tähendas see sõja- sai tilkumisest hoopis midagi muud ning kuivemal ajal järgsete kümnendite insenerimõtte ühe näite kadumist. masendasid varisevad kilpkaare tellised, mis lõpututele Lohutuseks – sama koolkonna käekirjanäiteid on säilinud külmumistele-sulamistele enam vastu ei pannud. Roheve- veel, näiteks Muhu ja Märjamaa kirikus. tikast rääkimata. Pöide katusetööd jaotati kolme aasta peale ning raha Ning ikka nägin oma kuulajate pilgust: Räägite siin, (296 000 eurot) tuli Kultuuriministeeriumist ja pühako- et rahvuslik aare, vähene romaanika ja erakordne dade programmist. gootika, aga ei klapi nagu – tundub, nagu oleks teil Suurimaks visuaalseks muutuseks on varasema sellist kraami jalaga segada. Mingil ajal hakkasin seda- S-katusekivi asendumine „munkade-nunnadega”. Suu- laadi grupijuhtimisi piinlikkusest vältima. rim sisuline pööre on see, et maja on hakanud kuivama ja Teisalt oli see õnnetuks muutunud katus monument. saab mõelda muule kui niiskusele. Selle kavandasid Kalvi Aluve, Heino Uuetalu, Vello Bul- 2014. aastal sai uue katusekatte ka Nõva kirik. das ja Siberist naasnud Villem Raam. Aeg: 1957–1959. Eterniidi all säilinud ajaloolise lahenduse eeskujul taastati Hoolikad väliuuringud, perfektne mõõdistamine, geomet- laudkatus. Kulud kandis kogudus, osa raha koguti nime- riseerimine, peened rekonstruktsioonijoonised, idee taas- liste uute katuselaudade müügiga. tada algne katusekuju – see oli selgelt midagi enamat kui Veel lõppesid katusetööd kahes õigeusukirikus – lihtsalt katuse tegemine. See oli värske õhk ja ka puhas Kihnus ja Priipalus. mängurõõm; lootus, et ristiga majadele kehtestatud range režiim leebub. Ma tean, kui uhke oli Heino selle töö üle

1 2

1. Uue katusekonstruktsiooni rajamine Pöide kirikule 2013. aastal 2. Pöide kiriku uus katus 2014. aastal. Fotod Peeter Säre

36 hooned ja rajatised

Järva-Jaani kirik, Pikk 27a, Järva-Jaani alev, Järva-Jaani vald, Järva maakond Muinsuskaitse eritingimused: Juhan Kilumets Restaureerimisprojekt: Ain Pihl Tööde teostajad: OÜ Rändmeister, Kuldstar KS OÜ, Tornimees OÜ Risti ja muna restaureerimine: Sepatööd OÜ Muinsuskaitseline järelevalve: Einar Kaldam Tellija: EELK Järva-Jaani kogudus

Tornikiiver ja -mesi Järva-Jaanis

Katrin-Helena Melder

Koguja sõnadega on igale asjale määratud oma aeg – aeg Tänu Muinsuskaitseameti pühakodade program- maha kiskuda ja aeg üles ehitada (Kg 3:3). Nii oli mist eraldatud riiklikule toetusele algasid 2013. aasta 2014. aastal Järva-Jaani Ristija Johannese kiriku tornikiivri detsembris tornikiivri restaureerimistööd. Esimese etapi jaoks saabunud aeg, mil tuli maha kiskuda vana, vett läbi- teostas Rändmeister OÜ ning 30. jaanuariks 2014 pro- laskev plekk ning pehkinud ja rohketest läbisadudest seen- teesisid Viktor Erm ja Kalev Kuusksalu tornikiivri puit- ja puidumardikakahjustustega laudis ning torn uuesti üles kandekonstruktsiooni, ankurdasid tornikiivri ja ehitasid ehitada. Selleks tuli parandada torni kandekonstruktsioon, kellatoale uue puidust lae. 31. märtsist 2014 jätkas tööd välja vahetada hävinenud risttalastiku otsad, sarikakannad Kuldstar KS OÜ. Välja vahetati tornikiivri pehkinud laudis ja müürilatid ning ankurdada tornikiiver, mis oli kahjus- ja Tornimees OÜ kattis kiivri uue plekiga. tuste tõttu juba mõningal määral viltu vajunud. Oma lugu oli meile jutustada torni tippu paigaldatud Vanade materjalide mahakiskumine on väga huvitav kuulil ja ristil. Õpetaja August Heina kirjutatud kroonika ja üllatusterohke tegevus, mis rullib su ees lahti otsekui 1958. aasta sissekandest võime lugeda täpset kirjeldust. ajalooraamatu, kuhu on oma sissekanded teinud väga Nimelt tõi 26. juunil 1958. aastal Aksel Sirk risti ja kuuli erinevate põlvkondade inimesed. Kõiki neid on ühendanud kiivri tipust alla, kuna need olid vintpüssi kuulidest läbi soov lagunev pühakoda korda teha, et see säiliks tulevas- lastud ja vajasid parandamist. Risti kõrgus on 110 cm, tele põlvedele. Huvitavaks ja üllatusterohkeks kujunes see põikpuu pikkus 68 cm ja haarade laius 11 cm, kuuli läbi- ka Järva-Jaanis. mõõt 53 cm ja kõrgus 112 cm. Kohalikud mehed tinutasid Ette oli teada, et pseudogooti stiilis torn ehitati ja lappisid vaskplekiga 81 kuuliauku tornimunal ja 7 kuu- Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi 1881. aastal liauku ristil. 19. sajandi dokumendid munas olid kuuliga korjanduste ja kingituste abiga. Torni kiviosa kõrgus on läbi lastud ja täielikult hävinud. Parandatud ja korrastatud 23,5 m ja kiivri kõrgus 21,5 m, seega võib torni kõrguseks rist ja kuul viidi tornitippu tagasi 2. juulil 1958. kokku lugeda 45 m. Läänetorni välisfassaad on liigen- 8. aprillil 2014 tõi Harry Jõemees risti ja kuuli taas datud ülespoole ahenevalt kolmekorruseliseks. Portaali tornikiivri tipust alla, et viia need restaureerimisele. kohal on ehisviil ja selle sees roosaken. Ehisviil tipneb rist- Seda ajaloolist hetke tulid uudistama nii lapsed kui ka lillikuga, millele on kirjutatud torni ehitamise aasta 1881. täiskasvanud. Kõige enam huvitas meid, kas ja mida panid Tornikiiver on sale ja kuuetahuline. Restauraator Juhan koguduse liikmed torni munasse 1958. aastal. Paraku Kilumetsa sõnul on Järva-Jaanile kõige lähedasem Väike- kordus sama lugu, mis varasemategi ürikutega: klaas- Maarja kiriku tornikiiver, mis on üks Mühlhauseni kavandatud ja ehitatud kümmekonnast tornikiivrist. Enamasti lähtusid need Tallinna Oleviste kiriku torni eeskujust. Tornikiivri katust oli varem vahetatud neli korda. Kahel korral oli kattematerjaliks olnud pilbas ja ühel korral sindel. 1922. aastal kattis ehitusmeister Hans Tommingas kiivri kuusepuust pilbastega ja „mustas kübara mustaga üle”. Neljas ehk plekk-katus tehti tornile aastatel 1974–1975. Torn oli siis varisemisohtlik, kuna ligemale pool kandekonstruktsioonist oli kõdunenud. Torni katuse tegi plekksepp Vello Krela. Puuseppade ja abitöölistena töötasid Ivan Kubri, Eeri Reinula, Rein Puusepp, Rein Lukas, Aleksei Ossipov, Olev Sutt ja Einar Ilumets. Torni kandekonstruktsiooni remontis Uno Voolmaa. Nurgator- nid tehti täielikult uued. 1974.–1977. aasta remondiaega Järva-Jaani kiriku vastne plekkkatus. Üks nurgatornidest oli olnud kuulus ka raudbetoonist vahelagi. koduks mesilastele. Foto Peeter Säre

37 hooned ja rajatised pudelisse pandud dokument oli taas kuulist läbi lastud Restaureeritud pukktuulik ning ilmastiku käes loetamatuks muutunud. Kuusnõmmes Saaremaal Tornikiivri restaureerimine pakkus veelgi üllatusi. Nimelt leiti ühest väikesest nurgatornist mesilaste maha- Tuuliku söömrile on kirjutatud ehitusaasta 1891. jäetud pesa, milles oli rikkalik meesaak. Piiblilugudest Kui traditsiooniliselt on Saaremaal levinud tava kasutada teame, kuidas Ristija Johannes, Jeesuse eelkäija, toitus uue tuuliku ehitamisel ära vanade tuulikute detaile, siis kõrbes elades metsmeest ja rohutirtsudest. Selline leid oli siin neid ei näe. Tegu on täiesti uue pukktuulikuga. otsekui taeva kingitus ning tähendas meie jaoks Jumala 1950. aastatel läbis tuulik uuenduskuuri. Suure hoolimise ja armastuse märki. tõenäosusega oli selle taga soov kasutada tuulikus ära Tornimett pakkusime tänutäheks külalistele kirikus Kihelkonna alevikus lammutatud Hollandi tüüpi tuuliku jaanipäeval, 24. juunil 2014, Ristija Johannese sünni- silinderpüülimasin, mille tuulikusse mahtumiseks oli vaja päeva ja meie kiriku nimepäeva tänujumalateenistusele laiendada olemasolevaid seinu. järgneval koosviibimisel. Väikese purgi tornimett said Ilaste talu tuulikust on säilinud palju fotosid ja kingituseks suuremad annetajad ja tööde teostajad. Sellel piltpostkaarte. Üks selle põhjusi on nõukogudeaegse jumalateenistusel asetasime meened ja dokumendid kuuli raudtee ehitamine läbi taluõue – tuulik, mis enne asus silindrisse ning 20. juulil viis Harry Jõemees need oma taluhoonestuse taga, jäi nüüd otse raudteetammi äärde. kohale, kus rist taas õnnistuse, lunastuse ja õiget teed Raudteed kasutati lühikest aega, kuid liiprite ülesvõtmise näitava märgina meie alevi ja kihelkonna üle kõrgub. järel muudeti tamm sõiduteeks ning tuulik sai tänu oma Sellega oleks võinud suure töö lõpetatuks lugeda, küljelaiendustest tulenevale erilisele kujule ja fassaadil kuid ajal oli meile varuks veel üks üllatus. 9. detsembril olevatele rihmaratastele paljude möödasõitjate jaoks huvi- 2014 leidis Piret Laidre Jõgevamaalt Vägevalt endise pakkuvaks pildistamisobjektiks. Sepa talu hoones asunud kirjade hulgast 28. veebruaril Enne restaureerimist oli tuuliku seisukord üpris halb: 1881. aastal sõlmitud lepingu „Kontrakt Jakob Tamme ja läbi oli saanud ajutise lahendusena katusele paigaldatud Jaani kiriku vöörmündri Roseni vahel kiriku torni ehituse ruberoidi eluiga ja viltuvajunud hoonet aitasid püsti hoida ja remonditööde kohta“. nurgapostide alla pandud toed. Restaureerimise käigus Dokumendis antakse üksikasjalik ülevaade torni ehi- tuli kivijalg raampakkudeni lahti võtta, et asendada need tuse, selle maksumuse ning ka 1882. aastale planeeritud tammest pakkudega. Tammest tehti ka uued titsid. Loo- kiriku krohvimise ning nii seest kui ka väljast lupjamise, diti ja tõrvati emapuu, restaureeriti kerelaudis, taastati kiriku akende pikendamise ja altari korrastamise kohta. katuselaudis, välistrepp, ümbriskartsas (piire) ja põlvede- Nõnda andis endast märku meie kiriku torni ehitanud pealne platvorm. Tiivad valmistati igede ja aardamite süs- meister, kes töö omal ajal teostas ja kellest siiani midagi teemil, mille puhul on detailid omavahel seotud rangide ja ei teatud. Täpsem teave Jakob Tamme kohta jääb esialgu poltide abil. Tuuliku mehhanismid puhastati. veel saladuseks ja vajab lähemat uurimist. Tuulik taastati Altia Eesti AS rahastamisel ning Kulli ja Kuusnõmme küla seltside eestvedamisel. Muinsus- kaitse eritingimused ja põhiprojekti koostas Mihkel Kop- pel ning restaureeris Viktor Tammsaar Lükkepakk OÜst.

Mihkel Koppel, Rita Peirumaa

Järva-Jaani tornimesi. Foto Juhan Kilumets Ilaste talu tuulik Kuusnõmme külas. Foto Tõnu Sepp

38 hooned ja rajatised

Elamu Wismari 11, Tallinn Muinsuskaitse eritingimused ja järelevalve: Liivi Künnapu Restaureerimisprojekt: Arhitektuuribüroo Enn Rajasaar OÜ Tööde teostaja: 1Partner Ehitus OÜ Tellija: Anton Soldunov

Arhitekt Erich Jacoby

elumaja resta ureeritud Henry Kuningas

Tallinnas Wismari tänava ja Toompuiestee nurgal asuv ja pergola pool aga avatud elu- ja söögituba. Teisel korru- hoone kuulub õigupoolest kolmest eramust koosnevasse sel paiknesid magamistoad ja peremehe kabinet. Hoone mõttelisse ansamblisse. Aastal 1921 ostsid naaberkin- plaanilahendus on ökonoomne ja detailselt läbimõeldud, nistust eraldatud väiksed krundid Aleksander Martin mis on arhitekti enda kodu puhul ka loomulik. ning tunnustatud arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Arhitekt Jacoby elumaja hoolimatu remondi käigus Habermann. Kaks aastat hiljem ostis Aleksander Martini eemaldati 1990. aastal kahjuks suurem osa algdetaile, krundi ära arhitekt Erich Jacoby ja projekteeris sellele oma sh uksed, aknad ja elutoa väärikas kamin. 2011. aastal kodumaja. vahetas hoone järjekordselt omanikku. Uus peremees võt- Nii Johansoni (Wismari 9) kui ka Jacoby (Wismari 11) tis sihiks hoone restaureerida ja uuesti ühepereelamuks traditsionalistlikud elamud valmisid 1924. aastal ning kohandada. Säilinud olid mõningad algupärased detailid, moodustasid oma saksapärast Heimat-arhitektuuri neist kõige uhkemana baroklik trepipiire. meenutava ilmega ühtse ansambli. Seda iseloomustasid Hoone restaureerimisel võeti eluruumidena kasutu- kõrged punaste kividega viilkatused, tiheda jaotuse ja sele väike pööning, kuhu seati sisse lastetoad, ja abiruu- aknaluukidega väikesed aknad ning väikevormidega rõhu- midena kelder. Kõige olulisem muudatus on majaga hoovi tatud peasissepääsud. poolt liituva pergola klaasistamine, mis võimaldab kasu- Otsene viide vanalinnale on Wismari 11 puhul ba- tada seda siseruumina. Eraldi esiletõstmist väärib eramu roksed aknanurgikud ja krundi piirdemüüri sisse müüritud sisearhitektuurselt tipptasemel ja pieteeditundeline lahen- vanalinnast pärinev hiliskeskaegne silluskivi, mis viidi dus, kus ajalooline interjöör harmoneerub nüüdisaegsete 1995. aastal Tallinna Linnamuuseumisse. Peasissepääsu lahendustega nagu valatult. markeerivad tollal populaarsed olnud kivikuulid. Esimesel korrusel asusid Toompuiestee pool köök ja teenijatuba, aia

Delikaatselt restaureeritud Wismari 11. Foto Martin Siplane

39 hooned ja rajatised

Elamu Vana-Posti 2 / Harju 3, Tallinn Muinsuskaitse eritingimused ja järelevalve: Aleksandr Pantelejev Projekt: OÜ Inrestauraator Projekt Tellija: Hepsor Vanalinna OÜ

Vana-Posti 2 / Harju 3 Henry Kuningas

Tallinna vanalinna kvartal, mille nurgal asub Vana-Posti 2 hoone, on Niguliste kvartali kõrval üks kõige kurvema saatusega piirkondi all-linnas. Kvartali hoonestus hävis suures ulatuses 1944. aasta lauspommitamise käigus, kuid selle struktuur alles sõjajärgse rekonstrueerimise tagajärjel. Juba keskajast pärinevate kinnistute ja tänava- joonte piire muudeti nii põhjalikult, et rekonstrueerimist on raske nimetada taastamiseks. Vana-Posti 2 on üks väheseid selle kvartali hooneid, mille põlenud müüre ei lammutatud, vaid maja rekonstrueeriti hädapäraselt. Peale välismüüride säilitati ainult trepikojad. 1912. aastal valminud kolmekordne mansardkorru- sega elamu, mille esimesel korrusel asusid suurte vitriin- akendega äripinnad, tõi tollasele aktiivsele äritänavale veidi suurlinliku joont. Senised osaliselt keskaegsed hooned lammutati. Hans Schmidt, kes muu hulgas kavandas samal ajal Pagari 1 asuva mastaapse korterelamu, projekteeris levinud juugendliku klassitsismi vaimus ka selle kitsal nurgakrundil asuva maja. Hoone vertikaalsust ja elavat liigendust rõhutavad värvilahendus, tiheda raamijaotusega kitsad aknad, läbi kahe korruse ulatuvad ärklid ning friisi ja rustikaga eraldatud esimene korrus. Harju tänava poolse mansardkorruse akna frontoonis asub kar- tušš hoone tellija initsiaalide ja ehitusaastaga. 2014. aastal lõppenud rekonstrueerimise käigus taastati hoone oma algses funktsioonis. Lisaks võeti kasutusele pööningukorrus, mistõttu ei ole katuse arhitektuurne lahendus sedavõrd elegantne kui algsel hoonel. Sellest hoolimata on rõõm tõdeda, et aastaid Harju tänava nurgal tühjalt seisnud ilmetu ehitis on läbinud põhjaliku noorenduskuuri ja särab nüüdsest täies ilus.

Vana-Posti 2 läbi sajandi: peale valmimist I maailmasõja eel, 2007. ja 2014. aastal. Fotod Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

40 hooned ja rajatised

Pajusi mõisa kuivati, Pajusi küla, Pajusi vald, Jõgeva maakond Muinsuskaitse eritingimused: Maskaron OÜ, Andres Sildre Projekteerija: Projektgrupp Rosenberg OÜ, Peep Rosenberg Restauraator: Põltsamaa Ehirest OÜ, tööde juhataja Heino Puide Vastutav spetsialist: Jüri Noška Tellija: Paalakalda OÜ, Lembit Paal

Pajusi mõis a kuivati Sille Raidvere

Pajusi mõisakompleksi kuulunud paekivihoone ehitati 2014. aasta kevadel jätkati katusekonstruktsioonide 19. sajandi keskel viljaaidaks. Järgnenud sajandivahetuse ja karniiside restaureerimist ning suve jooksul sai mõisa- ümberehitustes sai ait kuivatifunktsiooni ja praeguseni aegne kuivatihoone uue katusekatte. Arvestades hoone säilinud mahu. 1969. aastal rajati kuivati lõunaküljele pui- suurt mahtu ning vahepeal omaniku valdusse jõudnud dust ja silikaattellistest juurde- ja pealeehitis, mille käigus veel kolme olulise mõisa majandushoone peatselt algavaid lõhuti osaliselt ka varasemaid müüre. Avade ümbrused restaureerimistöid, lubas Muinsuskaitseamet kuivatihoo- ja kaaristu on laotud punastest tellistest. Katust kattis nel ajutise katusekattena kasutada profiilplekki Klassik. esialgu sindel. Hiljem selle peale laotud eterniit oli väga Üles laoti ka punastest savitellistest korstnate pitsid. halvas seisukorras, ohustades läbijooksude tõttu alumist Olemasolevad avatäited, aknad ja luugid restaureeriti ning puitkonstruktsiooni. puuduvad avatäited telliti projekti järgi algsete koopiatena. Tööde aluseks oli Pajusi mõisa kuivati seinte, vahelae Hoone sisemuses remonditi puidust toolvärk ja tugikäp- ja katuse avariiolukorra likvideerimise projekt. 2012. aasta padega postid. Hoones tegutsemiseks ja liikumiseks taas- sügisel lammutati nõukogudeaegne silikaattellistest juur- tati ning ehitati korrustevahelised puitvahelaed, -trepid ja deehitis ja järgmisel kevadel taastati juurdeehitise tõttu -piirded. lõhutud paekivimüürid koos punastest tellistest avadega. Restaureerimistöid on teostatud asjatundlikult Materjalina kasutati hoone lähistelt kogutud ja puhasta- ja säästlikult, kasutades nii hoone juurest leitud kui ka tud algset paekivi ja punast tellist, sideainena lubimörti. ümbruskonnast kogutud sobivaid vanu materjale. Müüri- Kandeseinte ulatuslike pragude sulgemisel ja seinte ladu on teostatud lähedaselt algsetele töövõtetele ja heale stabiliseerimisel kasutati metallkiile, misjärel täideti lõhed kvaliteedile. Tellija-omanik on näidanud head tahet võtta paekivitükkide ja lubimördiga. Müüripärlini kinnitamiseks unarusse jäänud mõisakompleksi ehitis taaskasutusse betoneeriti tasandusvöö koos ankruvarrastega. Pehkinud vanade veski- ja kuivatiseadmete eksponeerimiseks, mis katusekonstruktsioonide osad eemaldati ning proteesiti nn vaieldamatult rikastab kogu mõisakompleksi tervikuna. pool-poolega-meetodil, kasutades nii polte, puupunne kui Muinsuskaitseamet toetas töid 2013. ja 2014. aastal, ka sepisnaelu. Vajaduse korral asendati konstruktsioone mõlemal aastal 7000 euro ulatuses. sama läbilõikega puitmaterjaliga. Osaliselt säilinud sindel- kate korrastati ja roovitus taastati olemasoleva eeskujul.

Pajusi mõisa kuivati enne ja pärast restaureerimist. Fotod Sille Raidvere

41 hooned ja rajatised

Elamu Pargi 1, Kuressaare Muinsuskaitse eritingimused: Mihkel Koppel Projekt ja muinsuskaitseline järelevalve: Mihkel Koppel Ehitaja: WinEstro OÜ Tellija: Esruco OÜ

Kuressaare linnapea häärberi uus elu

Rita Peirumaa

Pargi 1 kinnistul asuv hoone on rajatud vähemalt kuues kontekstis eriliseks ja väga väärtuslikuks detailiks võib järgus. Esimesed kaks siiani väljaloetavat ehitusetappi lugeda veel draakonipeasarnaseid sarikaotsi. asuvad hoovipoolses tiivas ja pärinevad 19. sajandist. Hoolimata sellest, et hoone seisis pikka aega tühjana Funktsionalistlikus stiilis uus hooneosa on rajatud ja oli tembeldatud kolemajaks, on suudetud see taas aastatel 1935–1940. Enne 1935. aastat oli samal kohal särama panna. Restaureerimistööd algasid 2014. aastal. väiksem, rikkalikult dekoreeritud kahekorruseline puit- Eesmärk oli tuua esile mõlema, nii 19. sajandist pärineva hoone. trempelseinaga linnapeaelamu kui ka puitfunktsionalist- Krundi omanik oli aastatel 1857–1900 raehärra, liku hooneosa ajalooline ilme. Lähtuti originaaldetailide hilisem linnapea Ernst Gottlieb Schmidt ja tema pere. säilitamise põhimõttest ja Kuressaare vanalinnale iseloo- Schmidtile kuulus ka kõrvalkinnistu Lossi 14, kus asusid mulikust detailikäsitlusest. restoran, võõrastemaja ja muud ärid. Ette tuli võtta ulatuslik palkide vahetus. Hoone laud- Linnapea esinduslikust kodust annavad aimu hoone vooder eemaldati ettevaatlikult, saagides elektrilise tiigel- interjööris säilinud detailid. Kõige uhkem oli paraadruumi saega naelad tagantpoolt läbi. Sõrgkangi uudne alternatiiv talalagi, mis oli vormistatud kassettidena ja mille põhju võimaldas kätte saada kogu voodri. Mõni laud oli siiski vooderdas kalasabamustris profileeritud nn Poola laudis. mädanikkahjustusega, seepärast õnnestus taaskasutada Äramärkimist väärivad veel põhikorruse seinavooder ja umbes 70% vanast laudisest. katusekorruse šabloonornament, siseuksed – mõni neist Hoone soojustati ja varustati nüüdisaegsete tehno- aaderdusega –, samuti parkett. süsteemidega. Enamik akendest restaureeriti, sh säilitati Värvigamma oli tume: domineerisid pruunid toonid, kõik lainetavad 1930. aastate klaasid. Esimest korda esines ka samblarohelist ja mahagonipunast. Ühes ruumis kasutati Kuressaare vanalinnas objektil alternatiivkütte oli kasutatud hele- ja tumesinist vooderdust. Kuressaare variandina puuraukudega spiraalset maaküttetorustikku.

Kunagise linnapea häärber Pargi 1a. Foto Tõnu Sepp

42 hooned ja rajatised

Seli mõisa teenijatemaja, Seli mõis, Seli küla, Rapla vald, Rapla maakond Muinsuskaitse eritingimused: Mivo Ehitus OÜ Uuringud: Mivo Ehitus OÜ, Inseneribüroo Reib OÜ, OÜ Geoengineering Projekteerijad: OÜ Arhitektuuribüroo A & K, EEB Projekt OÜ, Nordecon AS, Napal AS, FIE Raili Uustalu, AS EA Reng, FIE Küllike Reimaa, Hiieko AS jt Tööde teostaja: OÜ Oma Fassaad, Nordecon AS, OÜ Langeproon Inseneriehitus Omaniku järelevalve: Telora-E AS Muinsuskaitseline järelevalve: OÜ M.Kriveli Projektijuhtimine Tellija: Kaitseministeerium

Pesuköögist vesiravilaks Mikk Mutso

Seli mõis esineb kirjalikes allikates esimest korda tuberkuloosi sanatoorium. Praegu asub hoones Kaitseväe 1474. aastal, mil see müüdi Pirita kloostrile. Põhjasõda rehabilitatsiooni- ja tervisekeskus. laastas 18. sajandi alul sedagi mõisa, kuid sellest toibuti Pesuköögi korrastamine sai 2013. aastal alguse sise- kiiresti, sest sajandi teise poole piiritusepõletamistulu hak- ruumidest. Eemaldati kivimüüre seestpoolt soojustama kas ka Selisse voolama. 1905. aasta revolutsioon ei jätnud pidanud, kuid hallitama läinud kivivillakihid, looditi seinad Seli peahoonet puutumata, ent kõrvalhooned säilisid. ja põrandad ning ehitati üles uuele funktsioonile kohased Võimalik, et mõisa asupaiga valikul oli oma roll sisepinnad. 2014. aastal pandi hoonele korralik valtsple- mängida selgeveelisel allikal. Hiljem, mõisa hoonete kist katus ja restaureeriti välisseinte lubikrohv. ehitamisel jäi see auringi serva. Allikas ei jäätu talvel ja Peale ümberehitus- ja restaureerimistöid paiknevad toimib tänapäevalgi. 1930. aastaist säilinud fotol on näha hoones nüüd veevannid, turbaravi ja soolakamber ning allikakohale rajatud puitpitsiline kaevumaja, mis kattis teised veega seotud raviprotseduuride ruumid. Selle järgi veevõtukohta ilmastiku meelevalla eest. Allikas on olnud on hoonet hakatud kutsuma vesiravilaks. sedavõrd produktiivne, et toitis ära üsna suure tiigi. Tiigist Vesiravila ees on taastatud allikatoiteline tiik, mille liigvee ärajuhtimiseks rajatud raudkividega vooderdatud restaureerimiseks lammutati nõukogudeaegne gaasihoidla. renn on säilinud ning suubub peahoone taguses pargis Pesuköögi-vesiravila siseruumis on kunagine kividest jätkuvasse tiikide süsteemi. 19. sajandi teisel poolel ehitati laotud pesupali restaureeritud ja valgustatud ning läbi liigvee ärajuhtimise renni peale mõisa abihoonena pesu- põrandapinnas asuva klaasi eksponeeritud. köök. Võimalik, et mingil ajal on sedagi hoonet teenijate- Lõpetuseks tuleb tunnustada muinsuskaitselise majaks nimetatud (nagu praegu registris). järelevalve tegijat Mati Krivelit, kes pani projekteerimis- Mõisa peahoone on terviseasutusena kasutusel olnud ja ehitustööde meisterliku juhtimise abil eri töölõikude alates 1920. a sügisest, mil seal hakkas tegutsema kopsu- arvukad tegijad ühe eesmärgi heaks koos toimima.

1 2

1. Seli mõisa endine pesuköök, nüüdne vesiravila 2. Plaanis on eksponeerida ka tiigi süvendamise käigus leitud ajaloolisi esemeid. Fotod Mikk Mutso

43 hooned ja rajatised

Vallikraavi 25 puitelamu Tartus Uued sindlikatused Sindis

Elamu Vallikraavi 25, Tartu Sindi linna ehituspärand annab ilmeka ülevaate Muinsuskaitse eritingimused: ARC Projekt OÜ, 1832. aastal rajatud vabriku juurde planeeritud tervikliku Maret Eimre, Toomas Varik tööstusasula ajaloolisest, majanduslikust, sotsiaalsest Restaureerimisprojekt: Maverick Investments OÜ, ja kultuurilisest arengust. Esindatud on erinevad koostajad Aivar Roosaar, Priit Lõhmus Omanik: Marteburg OÜ hoonetüübid, arhitektuuristiilid ja materjaliloogika. Tööde teostaja: Vennad Ehitus OÜ, vastutav spetsialist Aeg ja inimesed on ehitistele jätnud värvikaid jälgi. Andrus Mutli Pärnule iseloomuliku kikkis katuse ja Muinsuskaitseline järelevalve: Deckol OÜ, vastutav spetsialist nurgalahenduse, sindelkatuse ja rahvusromantilise Olavi Lääne triiplaudisega maja koos kõrvalhoonega ehitas oma perekonnale Häädemeestelt Sinti kolinud Jüri Soontalu Tartu linn on saanud taas rikkamaks ühe eeskujulikult (aastani 1935 Georg Sontag). Aastal 1934 oli ta restaureeritud puitmaja võrra. Vallikraavi 25 omanik õiendanud selleks Pärnu tööoskusametis ehituspuusepa osutus muinsuskaitsjate unistuste omanikuks, kes soovis kutseeksami. kõike ajaloolist ja ehedat säilitada maksimaalsel määral ja Ehitusprojekt kannab nime „Hr G.Sontag’u sindli parimal moel. Ka kõikide uute lisandite puhul sai läbivaks katusega elumaja ja kõrvalhoone ehitusplaan Sindi alevis jooneks kvaliteet ja hea maitse. Kooli tn kvartal 9 krunt nr 76 Pärnumaal”. Projekti on Klassitsismile omase kolmnurkfrontooniga Pärnus 1. juulil 1933 signeerinud arhitekt J. Soosaar. puithoone ehitati aastail 1876–1878 Tartu ülikooli Ehitusmeistri ja kahe järgmise põlvkonna inimeste koguduse pastoraadiks. Algul oli maja kasutusel ainult toimetamine nende hoonete juures on olnud kui koguduse õpetajate elukohana, kuid 1909. aastal rajati muinsuskaitsemantra „Järjepidev hooldus hoiab ära katusekorruse keskossa leerisaal. kuluka remondi” kehastus. Regulaarselt on värvitud uksi- Pärast II maailmasõda jäi maja ülikoolile, ent kuna aknaid ja laudist ning hoitud korras vihmaveesüsteem. algsel funktsioonil nõukogude ajal enam kohta polnud, sai Katuse kestmiseks keerati 1970. aastail katusesindlid majast üliõpilaste ühiselamu. Ligikaudu kümme aastat ümber. enne restaureerimist tühjana seisnud ja pärast mitme Uue sindlikatte sai kõrvalhoone 2011. ja elamu uue omapärase kasutusvõimaluse (spaa, ökokeskus) 2014. aastal. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise kaalumist sai hoone lõpuks tagasi algupärasele sarnase puhul sindlite ostu. Tõestamaks, et isa ja vanaisa pärand funktsiooni: esimene korrus on kasutusel ühepereelamuna on edasi antud ja kantud, tegid töö ära omanikud ise. ja teine kontoriruumidena. Nele Rent Egle Tamm

Elamu Vallikraavi 25 Tartus. Foto Egle Tamm Elamu Pikk 2 Sindis. Foto Nele Rent

44 kunst

45 KUNST

Kellele, milleks ja kuidas

teha mälestis e uuringuid? Hilkka Hiiop, Anneli Randla

Kõigile, kel on olnud muinsuskaitsega vähegi kokkupuu- Aruküla mõisas Harjumaal tehti 2000. aastal pea- det, on iseenesestmõistetav, et pärandi säilitamine algab hoone siseviimistlusuuringud, mille käigus tuvastati kahes selle uurimisest ja mõistmisest. Uuringud annavad võtme ruumis tagasihoidlikud historitsistlikud (trafarett)maalin- järgnevateks tegevusteks nii eetilises, esteetilises, metoo- gud. Seinamaalingute konservaatorid kaasati 2014. aastal dilises kui ka majanduslikus plaanis. Uuringute alusel ehitustööde ajal maalinguid „taastama”, kusjuures seda, otsustatakse teadlikult ja kaalutletult nii see, mida pärandi mida täpselt saada sooviti, ei osanud keegi selgitada. säilitamiseks teha, kui ka see, mis tegemata jätta. Täiesti Arvestades mõisa arhitektuurse kehandi kvaliteeti ja elementaarne? Teoorias küll, kuid kas alati ka praktikas? kuulsusrikast ajalugu, tekkis kahtlus, et siseviimistlus ei Järgnevad näited tuginevad Eesti Kunstiakadeemia saanud olla nii tagasihoidlik, nagu uuringud olid näidanud. (EKA) muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning Osaliste kokkuleppel oli sel korral võimalik teha uued H&M Restuudio OÜ kogemusele mälestiste interjööri uuringud, ehkki arhitekti ja ehitaja jaoks olid olnud aluseks uurimisel. korrektsed lähteandmed (ehitusliku restaureerimise eelsed uuringud). Lisauuringute tulemusena leiti, et mõisa vara- Ebapiisavate uuringute tagajärjed semad (klassitsistlikud) siseviimistluskihid on kaetud paksu Sageli pööratakse arhitektuuripärandi uuringutele konser- ja raskesti eemaldatava krohvikihiga, mistõttu on mõistetav, veerimisprotsessis liiga vähe tähelepanu nii finantsilises miks need seni leidmata olid jäänud. Samuti osutusid kui ka sisulises plaanis ega teadvustata, millise majan- märksa rikkalikumaks historitsistlikud viimistluskihid. dusliku tagasilöögi võivad kesiselt korraldatud uuringud Arukülas oli lõpplahendus positiivne, sest fragmentaar- hilisemas etapis anda – olgu selleks siis ajaloolise info selt säilinud siseviimistluse väärtuslikuimad osad on või- hävimine või finants- ja ajaplaani kokkukukkumine. malik avada ja eksponeerida, kuid kogu protsess on toonud Uuringud lükkavad käima ulatusliku protsessi, mille kaasa terve rea keerukaid muudatusi planeeritud tegevuses. esimese lüli nõrkus võib kogu skeemi kõikuma lüüa. Õnnelikult on läinud ka Lihula mõisas, kus Ajalooliste objektide puhul tuleb restaureerimise vältel 2008. aasta uuringute käigus ei leitud peasaali laest väär- ikka ette ootamatusi, kuid põhjalike eeluuringute abil saab tuslikku ajaloolist viimistlust. Uus sisekujundusprojekt nende tõenäosust vähendada. Loomulikult on ka selliseid sündis ühe kehva kvaliteediga ajaloolise foto põhjal. uuringuid, mida ongi võimalik teha vaid konserveeri- Aastal 2014 avastati Haapsalu Kutsehariduskeskuse mis- või restaureerimistööde käigus – näiteks neid, mis ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna nõuavad konstruktsioonide avamist, või avariiolukorras siseviimistlusuuringute töötoa käigus lage üle kontrollides tehtavaid, millega peab kohe kaasnema konserveerimine. ometi peenelt viimistletud maalingud. Uuringud on aluseks muinsuskaitse eritingimustele, Sama kordus Nõo kirikus, kus 2012. aasta uurin- need omakorda projekteerimisele, projekti eelarvestami- gud osutusid tegijate käsutuses olnud ebapiisava aja- ja sele ja konserveerimis- või restaureerimistööde hankele. finantsressursi tõttu pealiskaudseteks. Enne suuremate Kui alles restaureerimise käigus ilmnevad uued asjaolud, tööde algust leiti 2014. aastal siiski võimalus korraldada mis tegelikult ei ole põhjustatud mitte niivõrd juhusest, uued uuringud (vt eraldi artiklit tagapool). kuivõrd piisava põhjalikkuseta tehtud uuringutest, võib Kui palju jääb aga väärtuslikke tarindeid, detaile ja see tuua kaasa väga keeruliselt lahendatavate probleemide viimistluskihte avastamata ning hävib ehitusliku restau- ringi, mis läheb kokkuvõttes märksa rohkem maksma kui reerimise käigus, sest neid pole ebapiisavate uuringute ennetavalt tehtud põhjalikud uuringud. Halvimal juhul tõttu lihtsalt tuvastatud? valib ehitaja taktika ootamatuid leide lihtsalt varjata (või need hävitada), kuna nendega kaasnevad lisakulud Uuringud kui pärandi säilitamise võti ja -kohustused tunduvad (või ongi) ülejõukäivad. Sellisel Väliuuringuid välditakse tihti põhjusel, et peljatakse nii juhul kiputakse hiljem süükoormat veeretama ainult nende kallidust kui ka seda, et nende tulemused toovad hoolimatute ehitajate õlule, ehkki algpõhjust tuleb otsida konserveerimisel-restaureerimisel kaasa lisakulusid. Ometi esimese lüli nõrkusest ehk ebapiisavatest uuringutest. Olgu ei pruugi see nii olla. Uuringud võivad anda lähtekoha ka toodud ajaloolise siseviimistluse vallast ka mõni näide. passiivseks säilitamiseks või ennetavaks konserveerimiseks.

46 KUNST

1. Aruküla mõisa pealmise krohvikihi alt leitud klassitsistlikud maalingufragmendid. Foto Peeter Säre 2. Lihula mõisa saali laest uuringute käigus leitud maalingufragment. Foto Kristiina Aas

47 KUNST

Sageli ei kaasne uuringutega kohustust leitu füüsili- lused ja vahendid ning vahendada seda teavet võimalikult selt avada, konserveerida ja restaureerida. Näiteks kui hoo- laiale pärandiga tegelevale ringile temaatiliste õpitubade nes tuvastatakse ulatuslikud maalingu- või tapeedileiud, kaudu (vt pikemalt eraldi artiklist). Õpitubade mõte ei ole ei tähenda see automaatselt kohustust neid täismahus näidata mitte ainult väga keerukaid metoodikaid, mida eksponeerida, vaid pigem hilisemate kihtide all teadlikult saab rakendada üksnes suurte uurimisprojektide raames, säilitada ja esitleda sondaažidena ainult näitealad. Näiteks vaid õpetada ka seda, kuidas koguda maksimaalselt infot, Koeru kiriku uuringutel 2011. aastal leitud maalinguid alustades lihtsatest ja käepärastest vahenditest. pole põhjust ulatuslikumalt avada kui näidissondaažidena Näiteks ultraviolett- ja infrapunavalguses tehtud (vt ka artiklit 2011. a muinsuskaitse aastaraamatus). Veelgi vaatlused või külgvalguses fotod annavad mälestist mit- aktuaalsem on see teema habraste ja enamasti mitme- telõhkuval viisil olulist lisateavet nii kunstiteose loomise kihiliste tapeedileidude puhul. Neid võib eksponeerida hoo- kui ka tema edasise ajaloo ja seisukorra kohta ning ei ole pis digitaalse ja interaktiivse rekonstruktsioonina. Seega samas keerulised teostada. Ka portatiivse XRF-spektro- võib põhjalikele uuringutele tuginev lõpptulemus osutuda meetriga saadav info on suureks abiks dateerimisel või märksa säästvamaks ja odavamaks lahenduseks. materjalikoostist puudutavate andmete hankimisel, kus- Äärmiselt oluline on ka väliuuringutega kaasnev juures meetod ei ole seejuures keeruline ega kallis. Nagu analüütiline, tõlgendav ja üldistav osa. Kahjuks kohtab muude uuringute puhul kehtib ka siin reegel, et saadud viimaste aastate uuringute aruannetes sageli ainult pea- tulemused mõtestab tõlgendus ja konteksti asetamine. liskaudseid sondaažikirjeldusi (isegi kui need on korrekt- Veel üks probleem, millele selles kontekstis tasub selt vormistatud), mis on sidumata nii omavahel kui ka tähelepanu pöörata, on uurimistööde tulemuste vor- hoone arhitektuuri ja ajalooga, rääkimata põhjalikumast mistamine. Tihti kipub see olema konservaatorite jaoks kunstiajaloolisest või tehnilisest analüüsist. Kõik see on tüütu lisakohustus ja uuringute aruanne jääb formaalseks aga vajalik uuringute käigus leitu mõistmiseks, väärtuste dokumendiks. Tuleb teadvustada, et uuringute puhul on määratlemiseks ning säilitamiskontseptsiooni ja dokumentatsioonil ääretult suur roll, kuna mitte alati konserveerimislahenduste väljatöötamiseks. ei ole uuringutest maha jäävad füüsilised märgid hiljem Pinnapealsuse põhjuseks on enamasti see, et objektil loetavad – kogu töö tulemus ongi edasi antud mälestiste in situ-uuringute käigus ei saa interpreteeriv interpreteerivas aruandluses. Dokumentatsioon ei ole (kunstiajaloolane) ja fikseeriv (konservaator) pool kokku ainult fikseeriv, vaid ka tõlgendav, üldistusi tegev ning kas säästmiskaalutlustel või selle seose vajalikkuse mitte- edasise säilitamise kontseptsioone ja visioone loov mõistmise tõttu. Niikaua kui tellijad ei nõua analüütilisi dokument. Uurijate abistamiseks on Muinsuskaitseamet uuringuid kõigilt, jäävadki need pelgalt nende uurijate andnud välja brošüüri „Viimistluskihtide uuringud ja pärusmaaks, kes oma huvist või missioonitundest selliseid aruande koostamise põhimõtted”. uuringuid teevad. Kokkuvõte Uuringute võimalused Eestis on palju heal tasemel konservaatoreid ja materjali- Eestis on välja kujunenud kaks erinevat kultuuripärandi tundjaid ning lisaks kasvab hoogsalt peale noorem spet- uurimise tava. sialistide põlvkond. Kindlasti ei seisne uurimistegevuse Muuseumides (eriti suurtes riigimuuseumides, nt nõrkuse põhjus oskusteabe, kogemuse või suutlikkuse Eesti Kunstimuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis) ning puudumises, pigem on asi väljakujunenud tavas ja lähte- nendega seotud asutustes (nt Eesti Vabaõhumuuseumi ülesannete seadmises, millega alahinnatakse uuringute ennistuskojas Kanut) eelnevad pärandi konserveerimisele tähtsust säilitamise tervikus. Liiga sageli taandub kõik üldjuhul põhjalikud tehnoloogiapõhised uuringud. Näiteks pragmaatilisele nendingule, et raha nagunii ei ole. tehakse maalidele instrumentaalsed ja mikroskoopilised Ehk tasub asja hoopis teistpidi vaadata – väärtus- punktuuringud, millega tuvastatakse kihtide koostis ja hinnangud ja eesmärgid ümber sõnastada ning tõdeda, et võimalik dateering, või valguspõhised pinnauuringud, uurimistegevuse parendamiseks ei pea tingimata üldises millega saab visualiseerida objekti erinevaid kihistusi. plaanis summasid suurendama, vaid uuringute kvaliteeti Samaväärsete kunstimälestiste puhul väljaspool parandades saab võib-olla hoopis säästlikumalt tegutseda. muuseume (nt kirikute altarimaalid) tuginetakse seevastu valdavalt vaatlusele ja kihistuste (mehaanilisele) avami- sele. Arvestades mahukate tehnoloogiapõhiste uuringute keerukust ja kallidust, ei ole need alati ja ilmtingimata põhjendatud, kuid kui ollakse kursis erinevate võimaluste ja vahenditega, võivad need, vastupidi, osutuda hoopis lihtsamateks ja vähem lõhkuvateks meetoditeks. Eesti Kunstimuuseumis 2013. aastal algatatud projekti „Rode altar lähivaates” eesmärk on selgitada välja ja koondada Eestis selle valdkonna olemasolevad võima-

48 KUNST

Kindlustamine kui Maalingud Kostivere mõisa mälestise ettehooldus trepihallis

Kui sageli tabame end mõttelt, et meiega ei juhtu midagi, Varaseimad teated Harjumaal asuva Kostivere mõisa ja kui juhtubki, küll siis vaatame, mis saab ... Uderna olemasolust pärinevad 1379. aastast. Aastal 1776 valmis mõisa peahoone eest heaperemehelikult hoolitsenud praegune peahoone, mida ehitati 19. sajandil ümber. sihtasutus Uderna Hooldekodu õnneks nii ei mõelnud Aastal 1905 põletati peahoone maha ja seejärel taastati ja oli kindlustanud mälestise, mis on praegu paljudele muudetud kujul. inimestele peavarjuks, erinevate riskide vastu. Praegu kuulub mõis Jõelähtme Vallavalitsusele ja on 13. oktoobril 2013 juhtunud õnnetus tõestas ilme- tuntud kultuurimõisana. Hoones on omale tegevuskoha kalt, kui vajalik on mälestise nn ettehooldus kindlustamise leidnud hulk vabaühendusi, Jõelähtme Muusika- ja kaudu. Teise korruse ulatusliku veeavarii tõttu said kah- Kunstikool ning Kostivere Kool. justada mõisa peahoone vahelaekonstruktsioonid, saali 2014. aastal restaureeris mõisa peahoone esimese lagi, seinad, põrand ja papjeemašeedekoor. Kahjustuse ja teise korruse trepihalli ettevõte Bau Ehitus. Töö käigus ulatuse täpsustamiseks avati teise korruse põrandad ja tulid mõlemal korrusel nähtavale maalingud. Need arva- eemaldati vahelael olnud niiskunud täidis. Igaks juhuks takse pärinevat 1909. aastast – see aastaarv oli hariliku tehti ka mükoloogiline uuring. Ruumide restaureerimist pliiatsiga kirjutatud ukselengile. sai alustada alles pärast liigse niiskuse eemaldamist niis- Esimese korruse vestibüülist leiti trafarettmaaling: kuseimurite abil. sinistes toonides maleruudustik oli maalitud kinniehitatud Selle õnnetusjuhtumi puhul tagas kindlustuskaitse trepialuse panipaiga seinale. Kogu ruumi seintelt avastati teise korruse eluruumi ja vannitoa, saali põranda ja lae lihtsa maalingu fragmendid. Teise korruse vestibüüli sein- remondi ning papjeemašeeroseti ning ühe seinatahveldise telt tulid päevavalgele vaba käega maalitud roosivanikud ja restaureerimise. Kui põranda ja lae puhul oli tegu tavalise -pärjad ning range tumesinine triibustik. remondi-restaureerimistööga, siis papjeemašee puhul läks Treppi katvate värvikihtide all oli peidus aaderdus. vaja asjatundjaoskusi. Töö võttis ette Kadri Kallaste, kes Maalingud ja trepi puhastas välja, konserveeris ja uuris Uderna mõisa papjeemašee-laerosetti ja üht seina- lõppviimistlemise tegi OÜ Wieseland. Maalingute kinni- tahveldist ning restaureeris need täies ulatuses. Töö käigus tused ja pindade ettevalmistuse teostas Toomas Aasmaa tuli õrnalt ja detailirohkelt rosetilt eemaldada seda aasta- ning maalingud ja aaderduse Eve Ermann ja Kerli Püt- kümneid katnud mürkroheline õlivärv ning puhastada ka sepp. Muinsuskaitselist järelevalvet tegi arhitekt Nele seinatahveldis erksatest õlivärvikihtidest. Lõpptulemusena Rohtla OÜst Mõisaprojekt. avaneb mõisa saalis nüüd vaatepilt, mis annab värvikalt edasi erinevate ajastute meeleolu ja kihistusi. Ly Renter

Inga Raudvassar

Restaureerimistööd Uderna mõisas. Foto Inga Raudvassar Kostivere trepihalli maalingud. Foto Ly Renter

49 KUNST

Haljala kiriku maalinguleiud Nõo kiriku maalinguleiud

Haljala kirik kui üks uhkemaid hiliskeskaegseid püha- Lõuna-Eestis on keskaegset sakraalarhitektuuri alles kodasid Virumaal on pälvinud kunstiajaloolaste tähele- ainult fragmentaarselt ja selle taustal on erandlik Nõo panu ennekõike tänu oma militaarsete joontega arhitek- kirik, mis on peaaegu tervikuna säilitanud oma ehitus- tuurile. Kiriku ajaloolise sakraalruumi esteetika on jäänud aegse vormi ning seetõttu olnud arhitektuuriuurijate tähe- tagaplaanile. Seda lünka püüti täita 2014. aasta augustis lepanu all juba sajandi. Kiriku ajaloolise siseviimistluse Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise vastu on huvi tekkinud siiski alles lähiminevikus. Aastal osakonna magistriõppe tudengite töötoas siseviimistluse 2012 tehtud uuringutega tuvastati küll 19. ja 20. sajandi uuringuid tehes. viimistluslahendusi, kuid midagi varasemat ei leitud. Kiriku keskaegsest siseviimistlusest jälgi ei leitud – 2014. aasta kevadel Nõo kirikus käies sai selgeks, võimalik, et need on mitme tulekahju ja sõjapurustuste et eelnevad uuringud ei olnud ammendavad, sest maa- tagajärjel hävinud. Seevastu õnnestus leida kiriku uus- litud dekoori katkeid oli võimalik paaris võlvipäises näha aegse kujunduse mitu erinevat viimistlusskeemi. Neist palja silmagagi. Seetõttu tegid Eesti Kunstiakadeemia kõige ulatuslikum ja dekoratiivsem hõlmab kooriruumi muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõud ja idaakent, võidukaart ja pikihoone piilareid, võib-olla ka tudengid pühakodade riikliku programmi raames uued teisi kiriku interjööri osi.Tegu on kvaadermaalinguga, mis viimistlusuuringud. Keskenduti kiriku piirkondadele, mis on kõige paremini säilinud võidukaarel. Helehalle vahel- eelmisel korral uurimata olid jäänud, sest tellinguteta ligi duva kõrgusega „kvaadreid” ümbritseb tumehall kontuur, ei pääsetud. Tulemused olid üle ootuste rikkalikud. „vuugid” on maalitud valgeks. Kui kooriruumis leitu oli ootuspärane – osutus, et See siseviimistlus võib pärineda 1730. aastatest, mil võlviroided olid värvitud punaseks ning idaakent ümbritses kirik sai uue kantsli ja krutsifiksigrupi ning uuendati root- maalitud kardin, siis pikihoone võlvid pakkusid üllatuse. siaegset altariretaablit. Maalingud kujundasid ühelt poolt Iga võlvi päisesse oli maalitud kaheksaharuline kujund, mis polükroomsetele taiestele tausta, teisalt rõhutasid kiriku- koosneb stiliseeritud taimemotiividest. Varieeruva tooniga ruumi olulisimaid aktsente. Kuivõrd teave Eesti kirikute ookerpunane vabakäeline maaling on vernakulaarset laadi varauusaegse siseviimistluse kohta on seni väga kasin, ning viitab maalija mõningasele kimbatusele ornamendi siis andsid need uuringud olulist uut infot pühakodade valikul ja teostuses. Olukorra tegi keeruliseks see, et osa kujundusest sellel ajajärgul. võlvikute roided olid maalimise ajaks hävinud ning seetõttu Järgmised viimistlusskeemid kuuluvad 19. sajandi tuli autoril hakkama saada nii kaheksa, nelja või kolme teise poolde ning on piirdunud tumedate värvipaneelidega roidega kui ka päris ilma roieteta võlvi kaunistamisega. kiriku seinte alumises tsoonis ja valge lubiviimistlusega Midagi taolist ei ole Eesti kirikutest varem leitud. ülejäänud kirikus. Üks paneelidest kuulub kokku prae- Tõenäoliselt on tegu dekoorilahendusega, mis kuulus guse neogooti altariseinaga, järgmine arvestab historit- kiriku taastamise aega peale Poola-Rootsi sõdu. Jääb sistlikke vääre ja pingistikku. Selline napp ja valdavalt mulje, et maalija soovis anda hädapäraselt parandatud monokroomne kujundus sai Eesti kirikutes valdavaks juba hoonele barokset pidulikkust, kuid ei olnud monumentaal- valgustusajal ning on jäänud domineerima siiani. sete ruumide kujundamisel kuigi kogenud. Viimaste aastate sisetööde tulemusel on eksponee- Maalingute olukord on erinev: osaliselt hästi säilinud ritud kiriku ajaloo erinevaid järke kajastavaid elemente: ja kergelt avatavad, teisal küll säilinud, kuid vaevaliselt keskaegne altarimensa, kooriruumi kivipõrand ja tervi- välja puhastatavad, mõnes kohas aga äärmiselt pudedad. kuna 17. sajandi hauaplaat kooriruumi seinal. Selle kont- Uuringute sondaažid vormistati maalingute seisukorrast septsiooni loogiline jätk oleks ka leitud maalingute ulatus- lähtudes. Kiriku kavandatava remondi käigus oleks soovi- likum avamine, eriti arvestades värvikihi head säilivust ja tatav maalingud ulatuslikumalt avada ning konserveerida kiriku stabiliseeruvat sisekliimat. kõigis võlvikutes.

Anneli Randla Anneli Randla

Kvaadermaaling Haljala kiriku võidukaarel. Foto Peeter Säre Kaheksaharuline kujund võlvi päises. Foto Peeter Säre

50 KUNST

Heade lahendusteni ei vii alati otseteed Rita Peirumaa

Kuressaare Laurentiuse kirikus pole lahendused tulnud ja hauaplaatide eksponeerimine algsest 40 cm kõrgemal, alati otseteid pidi. Erinevatel põhjustel on tulnud restau- uue põranda tasapinnal. Töid teostas Rändmeister OÜ. reerimiskontseptsiooni mitu korda ümber teha. 2012. aastal jõuti ka altari ja kantsli restaureerimi- Ühest sellisest ootamatust „kontseptsioonimuut- seni. Altarimaali kattis tumenenud lakikiht, lõuend oli jast” kirjutas 2009. aasta muinsuskaitse aastaraamatus deformeerunud ja värvikiht tugevate kahjustustega. Pro- Kai Merilain. Teadmine, et Laurentiuse kiriku askeetlik fessionaalse restaureerimistöö tegid OÜ H&M Restuudio olemus on vaid pindmine kihistus, oli küll olemas, aga et konservaatorid Merike Kallas ja Hilkka Hiiop. kooriruumi valge lae all peitus Eesti sakraalarhitektuuris 2014. aastal valmis OÜ Vana Tallinn arhitekti Svea ainulaadne bordüüriga ümbritsetud kassettmaaling, tuli Volmeri koostatud kiriku sisekujundusprojekt, mille eesmärk üllatusena isegi ekspertidele. oli kujundada kirik ühtseks tervikuks. Klassitsistliku üldil- Järgmine uudis varjas end kiriku põranda all ning mega tuli sobitada nii barokne kooriruum, eksponeeritud ilmutas end hoolimata põhjalikest eeluuringutest alles hauaplaadid kui ka kunstnik Urmo Rausi abstraktsed kulla- 2012. aastal, kui restaureerimise käigus eemaldati puitpõ- sulamiga aknaklaasid. Ühendavaks ideeks sai rõdu ja kantsli randaalust rusukihti – ilmsiks tulid nii Põhjasõja-eelne kui kullavärvi profiilvöö taastamine ning selle sidumine altari- ka -järgne põrandapind. Esimene oli väga kehvas seisukor- maali raami ja detailide kuldse tooniga (praktikas tähendas ras, ent Põhjasõja-järgne põrand oli säilinud paremini ja see küll viimaste uuesti toneerimist). Taastada otsustati ka peaaegu terviklikult. Ilmselt raha ja materjali puuduse tõttu altari ja kantsli algne ilme. Selleks puhastati varem värvi alla ei olnud tollal võimalik kogu põrandat paeplaatidega katta, jäetud dolomiidipinnad ja konserveeriti marmoreeringud. mistõttu tehti seda ainult pikihoone käiguteedel. Ehitus- Meisterliku restaureerimistöö tegid OÜ Rändmeister materjalina kasutati seejuures omaaegsete linnakodanike restauraatorid Eva Mölder ja Mirjam Averin, toneerimis- ja hauaplaate. See oli ühtaegu väga pragmaatiline ja teisalt kuldamistöö Madli Viires, Ann Mikk ja Sirje Thaling ning tollast mentaliteeti peegeldav lahendus. dolomiidipindade survepuhastuse Indrek Gross Reno OÜst. Avastuse järel tuli muuta kontseptsiooni, mis oli näi- Muinsuskaitseamet hindas tehtut kõrgelt ning nud ette uue, vesiküttega dolomiitplaatidest põranda raja- nimetas Kuressaare Laurentiuse kiriku altari ja kantsli mise. Erinevaid lahendusi kaaludes läks töösse põranda- 2014. aasta kunstimälestiseks.

Kuressaare Laurentiuse kiriku kooriruum. Foto Tõnu Sepp

51 KUNST

Kindralkuberner Flemingi

hauaplaadi fragment Olevistes Anu Mänd

2014. aasta suvel, kui siinkirjutaja palvel tõsteti laiali Tõlge: „Issanda aastal 1562, 2[7]. veebruaril suri Tallinna Tallinna Oleviste kiriku eeskoja lõunaseina ääres mitmes kindluses õilis ja helde isand, isand Laurentius Flemming, kihis paiknenud raidkivitükke, tuli nende hulgast välja Sundholmi ja Nynäsi vabahärra, Rootsi kuningliku üllatav leid. See oli 1562. aastaga dateeritud hauaplaadi- majesteedi Tallinna kuberner, kes seejärel maeti siia fragment, mida säilinud pealiskirjakatke abil oli võimalik märtsi 4. päeval. Kelle hing puhaku Kristuses.” omistada Tallinna kindralkubernerile Lars Flemingile. Lars Ivarsson Fleming oli kõrgest soost Rootsi Hauatähis oli purunenud 1820. aastal kiriku põlengus ja riigitegelane, kes tegutses diplomaadi, saadiku, väejuhi, seda oli seni peetud täiesti hävinuks.1 kindralkuberneri ja admiralina. Asjaolu, et ta oli maetud Tänu E. Ph. Körberi 19. sajandi alguses tehtud jooni- Olevistesse ja et tema hauatähisest on siiski midagi sele on siiski teada, kuidas omal ajal uudne, renessanss- alles, vääriks kahtlemata esiletõstmist – huvi selle vastu stiilis hauaplaat välja nägi2 (samas, lk 194). Kadunukest ulatuks küllap rahvusvahelise tasemeni. Leitud fragment kujutati turvises, käsi mõõgal, jalge ees kiiver ja vapp tuleks kaitse alla võtta ja eksponeerida. – see peegeldas tema aadliseisust ja kõrget ametiposti. Figuuri ümbritses paradiisiväravat sümboliseeriv arhitektuurne raamistik: sammastele toetuv kolmnurkviil tiivulise putopeaga. Sammaste baasidel ja kapiteelide kohal paiknes neli vapikilpi: vasakul (heraldiliselt paremal) Flemingi 1 Vt Johann Christoph Brotze, koostajad (Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat, Ants Viires) Estonica, Tallinn 2006, lk 195. isapoolse, paremal emapoolse suguvõsa omad. Suurejoo- 2 Samas lk 194. nelise hauatähise oli kujundanud Tallinna kindlustustöid juhatanud kunstnik Anders Larsson Målare. Leitud fragment (mõõdud u 84 × 53 cm) on pärit plaadi allosast, kus asus ladinakeelne tekstitahvel. Sellest on säilinud järgmised katked:

ANNO DOMINI 1562 / ARCE REVALIENSI OB / NEROSVS DOMINVS DO / MING. LIBER. BARO. DE / ES REGIAE MAIESTAT / BERNATOR REVALIE / EQUENTI 4 MARTII / LTVS EST CVIVS A / STO REQVIESCAT.

Körberi joonise abil saab pealiskirja rekonstrueerida järgmiselt:

ANNO DOMINI 1562 FEBRVARII DIE 2[7] / IN ARCE REVALIENSI OBIIT NOBILIS AC / GENEROSVS DOMINVS DOMINVS LAVRENTIVS / FLEMMING. LIBER. BARO. DE SVNTHOLM ET / NIMES REGIAE MAIESTATIS SVVETICAE / GUBERNATOR REVALIENSIS QVI / SVBSEQUENTI 4 MARTII DIE HIC / SEPVLTVS EST CVIVS ANIMA IN / CHRISTO REQVIESCAT. Foto Stanislav Stepaško

52 arheoloogia

53 arheoloogia

Projekt: „Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” Tellija: Saaremaa Muuseum Projektijuht ja muinsuskaitseline järelevalve: Tõnu Sepp Arheoloog: Garel Püüa (OÜ Agu EMS)

UURIMISTÖÖD KURESSAARE

KINDLUSES AASTATEL 2010–2015 Tõnu Sepp, Garel Püüa

Ehkki Kuressaare kindlust restaureeriti 20. sajandil põh- Ajalooarhiivis ei suudetud kahjuks leida ühtegi Kuressaare jalikult, on selle uurimislugu üsna lünklik. Nõukogude kindlusega seotud säilikut ning ka Taani Riigiarhiivis ei ajal tehti küll mahukaid arhiivi- ja bibliograafilisi uurin- tulnud juba teadaolevatele dokumentidele lisaks midagi guid, mille tulemused võeti kokku ajaloolises õiendis1 uut päevavalgele. ning publitseeriti isegi osa taaniaegseid allikmaterjale2, Samuti tehti järelepärimine Venemaa Riikliku kuid väliuuringute maht jäi küllalt piiratuks. Väiksemad Sõjaajaloo Keskarhiivi, kuid sealne veel küllalt nõukogu- arheoloogilised ning arhitektuuri stiilikriitilised uuringud, delik asjaajamine ja arhiivisüsteem ei võimalda ilma ise mis keskendusid linnuse vanimale osale (peamiselt kon- arhiivis kohapeal töötamata täpsemat teavet saada. vendihoone ja esimene ringmüür), tehti enamikus aastatel 1969–1974. Uusaegseid muldkindlustusi need väliuurin- Ehitustehnilised uuringud gud ei puudutanud. Töid kavandades ei olnud plaanis teha peale arheoloogi- 2009. aastal algas kindluse uurimis- ja restaureerimis- liste uuringute ka ehitusajaloolisi või -tehnilisi uuringuid loos uus etapp. Veebruaris võeti valitsuskabineti koosolekul (üsna võimatu on tõmmata täpset piiri, kus lõpevad vastu otsus, millega Kuressaare kindlus arvati kuue eelis- arheoloogilised ja algavad ehitustehnilised uuringud). järjekorras Euroopa tõukefondide toel arendatava üleriigi- Tööde käigus kogunes siiski palju infot, mis puudutab liselt olulise kultuuri- ja turismiobjekti hulka. Sama aasta eelkõige müüride eri aegadest pärinevaid ehitustehnilisi septembris rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nüansse. Selle tulemusena on nüüdseks tekkinud süs- Saaremaa Muuseumi projekti „Kuressaare kindluse kui teemne ülevaade eri aegade müüritööde iseärasustest. turismiobjekti arendamine” taotluse ja aasta lõpus korral- Üsna täpselt saab kirjeldada keskaegsete ning taani-, dati juba töövõtjate leidmiseks esimesed riigihanked. rootsi- ja veneaegsete müüride materjalikasutust, müüri- Projekt koosnes seitsmest tegevusest, millest kõige tüüpe ja viimistlemist ning nende teadmiste alusel erine- mahukam oli kindluse bastionaalvööndi konserveerimine vaid müüre ka dateerida. ja restaureerimine. Sellega seoses planeeriti põhjalikud Nende uuringute esialgsed tulemused on artiklina arheoloogilised uuringud. Konserveerimis- ja restauree- kokku võetud 2015. aastal ilmunud Saaremaa Muuseumi rimistööde käigus uurimistööde maht aga järjest kasvas. kaheaastaraamatus. Lisaks on nii ehitus- kui ka arheoloo- Kavandatust rohkem tuli tähelepanu pöörata arhiiviuurin- giliste uuringute käigus mõõdistatud ja kirjeldatud kõik gutele ning uue suunana ka müüride ehitusajaloolistele olulisemad konstruktiivsed detailid ning need arhiveeritud ja -tehnilistele uuringutele. iga-aastastes uurimistööde aruannetes. Huvitava materjalina võeti eri aegade müüridest 21 mördiproovi, mis alles Arhiiviuuringud ootavad lähemat analüüsimist. Projekti käigus keskenduti eelkõige teadaoleva plaani- ja kaardimaterjali analüüsile. Rootsi Sõjaarhiivist Arheoloogilised uuringud (Krigsarkivet) telliti 45 plaani kõrge resolutsiooniga digi- Kõige mahukamateks kujunesid kaheldamatult OÜ koopiad ajavahemikust 1641–1711.3 Need andsid tun- Agu EMS tehtud arheoloogilised uuringud. Välitöödele duvalt üksikasjalikumat teavet kui nende plaanide varase- Kuressaare piiskopilinnuse territooriumil aastatel 2010– mad, 1970. aastatest pärinevad must-valged fotokoopiad. 2012 eelnesid põhjalikud arhiivi- ja georadariuuringud. Uuesti töötati läbi ka Venemaa Riiklikus Sõjaajaloo Järgmisel kahel aastal uuriti ja dokumenteeriti eriaegseid Keskarhiivis umbes 40 aastat tagasi kopeeritud plaanid ja ehituskonstruktsioone kindluse uusaegses bastionaal- kaardid kindluse arengust alates Põhjasõjast kuni 1836. vööndis tehtud kaevetöödel. aastani.4 Kogu saadud info leiab kajastamist tõenäoliselt Kokku rajati linnuses 20 planeeritud kaevandit 2015. aastal avaldatavas Kuressaare kindluse ehituslugu (vt jn 1, kaevandid nr I–V, X–XV, XXII–XXX). käsitlevas monograafias.5 Neile lisandus seoses ehitustöödega 10 arheoloogilise Lootuses leida uusi allikaid pöörduti järelepärimis- järelevalve piirkonda (jn 1, kaevandid VI–IX, XVI–XXI). tega Läti Ajalooarhiivi ja Taani Riigiarhiivi poole. Läti Telliti 26 radiosüsiniku ja 2 dendrokronoloogilist uuringut

54 arheoloogia

Väliuuringud Kuressaare linnus-kindluses. Kaevandid ja arheoloogilise järelevalve piirkond 2010–2014.

I–XXX – kaevandi number 1 – torn Sturvolt (Stirvoldt) – 2010–2014 välja kaevatud müürid 2 – torn Pikk Hermann – müürid ajaloolistel plaanidel 3 – idatorn – K. Aluve poolt taastatud keskaegsed müürilõigud 4 – edelatorn – I vallikraav 5 – kagutorn (Piperi torn) – hooned 6 – Püssirohutorn (Kutheri torn) – kaevdanite piirid 2010–2012 7 – Suurtükitorn (Fortenau, Forsnau) – II vallkiraavi piirid 8 – torn Kakelborch (Kakelburg) – ehituskonstruktsioonide arvatav jätk 9 – Wolffi (Wulffi) torn 10 – I ringmüüri sisse ehitatud käimlašaht 11 – väravad 12 – kaevud 13 – sillad

55 arheoloogia

1. Kuressaare linnus-kindlus mais 2014. Foto Margus Muld.

ning saadi 2541 esemeleidu. Selle aastaraamatu koosta- 1970.–1980. aastate restaureerimistöid ja esimesi mise ajaks on valminud viis mahukat aruannet6 ja ilmunud väliuuringuid juhendanud Kalvi Aluve hinnangul algas esimesed artiklid erialaväljaannetes.7 Trükki on minemas eeslinnuse laiendamine ning teise ringmüüri rajamine monograafia Kuressaare linnus-kindluse ehitusloost. juba 14. sajandi viimasel veerandil; uus kaitsemüür valmis Arheoloogiliste uuringute tulemusena oli võimalik tervikuna 1430. aastaiks.9 Praeguseks on selge, et eeslin- tunduvalt täpsustada nii keskaegse konvendihoone ning nuse laiendamine ja suure ringmüüri rajamine ei toimu- seda ümbritsenud esimese ja teise ringmüüri ehituslugu nud siiski korraga ja ühe ehitusetapina, nagu siiani arvati. kui ka muldkindlustuste kujunemist. Esmalt laiendati eeslinnust kontreskarbile rajatud Kuressaare linnuse keskmeks on konvendihoone, kõrgema müüri baasil vallikraavi ida- ja põhjanurgast mille põhjanurgas asub massiivne torn Sturvolt ja idanur- kraavi linnapoolsele küljele (vt jn 1, II eeslinnus). Hiljem gas torn Pikk Hermann. Pealinnuse kujunemisloo kohta on suure ringmüüriga liidetud II eeslinnuse idanurka ja kesk- senised uurijad avaldanud küllaltki erinevaid seisukohti.8 ossa – kindluse praeguse peasissepääsu kohale – püs- Viimaste väliuuringute põhjal võib nüüd väita, et titati koos müüriga arvatavalt 15. sajandi teisel veerandil Kuressaare algne pealinnus oli tüübilt nurgatorniga juba tulirelvade kasutamiseks mõeldud tornid (vt jn 1, nr (Sturvolt) kastell, mille välismõõtmed kattusid hilisema 3 ja 8). Kolmas torn tekkis vallikraavi merepoolsele edela- konvendihoonega. Tõenäoliselt algas kastell-linnuse ehita- küljele (vt jn 1, nr 4) mine 1320. aastate lõpus ja katkes saarlaste ülestõusu tõttu 15. sajandi keskel ja teisel poolel jätkus teise ring- aastail 1343–1345. müüri ehitus linnuse loode- (III eeslinnus) ja kaguküljel Seejärel tehti ehituskavades suur muutus ja 14. sajandi (IV eeslinnus), kus valmis ilmselt 15. sajandi viimasel teisel poolel rajati konvendihoone, mille välisseinad toetu- veerandil kagutorn. Usutavasti täiendati sama sajandi vad varasema kastelli ringmüürile. Koos konvendihoonega lõpus suurt ringmüüri veel kahe torniga: Suurtükitorniga rajati selle ümber ringmüüri ja peaaegu 20 meetri laiuse põhjanurgas ja Püssirohutorniga lõunanurgas. Nii tekkis vallikraaviga kaitstud I eeslinnus. Kraavist välja kaevatud kolm uut ja üksteisest müüridega eraldatud eeslinnust, savipinnast kasutati selle kolmele välisküljele kavandatud mis võimaldas hoida aidad ja kaubandusega seotud hoo- ja merele suhteliselt avatud uues eeslinnuses täitema- ned, kaitsemeeskonna elamud, tallid jms üksteisest lahus. terjalina enne suure (teise) flankeerivate nurgatornidega Sellega võib Kuressaare linnuse keskaegsetele kindlus- ringmüüri ehitamist. Nimelt osutus looduslik maapind tustöödele sümboolselt joone alla tõmmata, sest 16. sajandi kõrgendikule rajatud konvendihoone ümber elamiseks teisel poolel algas siin juba muldkindlustuste ajajärk. liiga madalaks ja ebatasaseks ning hoovipinda tõsteti Liivi sõja puhkedes müüs Saare-Lääne piiskop seetõttu kohati üle 2 meetri. Täitepinnase kooshoidmiseks Johann(es) V Münchhausen 1559. aastal oma ametikoha püstitati võimsad tugimüürid nii uue eeslinnuse sise- taanlastele, kes alustasid 16. sajandi lõpus muldkindlus- (nn kontreskarp) kui ka välisküljele (hilisema teise ring- tuste ehitamist. Bastionaalvööndi rajamisel lähtuti kesk- müüri vundament). aegse teise ringmüüri välisperimeetrist. Väliuuringutele ja

56 arheoloogia

2 3

4 5

3. Keskaegse ringmüüri välisküljel, kunagise peavärava kohal paiknev konsool, mis leiti 2010. aastal. Foto Tõnu Sepp 4.Pinnasekihtide puhastamine kindluse edelakurtiini läbiva uue väravakäigu kaevandis. Vasakul 2010. a muldvallist leitud keskaegne edelatorn ja paremal 17. saj lõpus rajatud eskarpmüür. Foto Garel Püüa 5. Kirdekurtiini muldest välja kaevatud keskaegne idatorn pärast konserveerimistööde lõppu. Säilinud on kaks esimese korruse ja üks teise korruse laskeava. 6. 15. saj lõpust pärinev kagutorn ja sellega liituvad ringmüürilõigud on praeguseks kõigile huvilistele näha. Pinnase kõrgus tornis markeerib peale põranda ka keskaegse maapinna kõrgust linnuse kaguküljel. Fotod Tõnu Sepp

arhiivimaterjalidele tuginedes võib öelda, et juba 1 Hermat, Magda. 1970. Kuressaare linnus ja kindlustused. Ajalooline 1612. aastaks olid olemas oriljoonidega bastionid, mille õiend. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis (P–1261). Tallinn; Hermat, Magda. 1973. Uurimusi Kuressaare linnuse ja kindlustuste eriperioodidest. taandflankides asusid ambrasuuridega kasematid. Täiendusi ajaloolise õiendi juurde. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis Hiljem ehitati flangid sirgeks. (P–1809). Tallinn. 2 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Aluve, Kalvi. 1978. Arhivaale Kuressaare linnuse kohta aastaist 1573–1612. Köide I. Käsikiri. Muinsuskaitseameti arhiivis (P–3790). Tallinn; Kaplinski, Saaremaa rootslaste valdusse ning nad alustasid 1684. aas- Küllike. 1978. Arhivaale Kuressaare linnuse kohta aastaist 1573–1612. tal Erik Dahlberghi projekti põhjal Kuressaare kindluse Köide II. Käsikiri. Muinsuskaitseameti arhiivis (P–3790). Tallinn. moderniseerimist. Plaan nägi ette bastionide ja kurtiinide 3 KrA 0414:0013:0237–0256; KrA 0406:28:002:001–025. 4 RGVIA 349:3:1492–1659. põhjalikku ümberehitamist ning nelja raveliini rajamist val- 5 Autorid Garel Püüa, Ragnar Nurk ja Tõnu Sepp. likraavi. 2010.–2015. aasta uuringud näitasidki, et bastio- 6 Püüa, Garel. 2011. Arheoloogilised uuringud ja järelevalve Kuressaare neid laiendati ning hakati rajama madalaid alumisi flanke. kindluse territooriumil 2010. aastal. Kuressaare; Püüa, G. 2012. Tunduvalt tugevdati ka kolme bastionidevahelist kurtiini ja Arheoloogilised uuringud ja järelevalve Kuressaare kindluse territooriumil 2011. aastal. Kuressaare; Püüa, G. 2013. Arheoloogilised uuringud ja rajati kolm raveliini. Põhjasõja ajal jäid küll kõik kavandatud järelevalve Kuressaare kindluse territooriumil 2012. aastal. Kuressaare; tööd lõpetamata ning 1711. aastal said linnus ja selle uus- Püüa, G. 2013. Arheoloogilised uuringud ja järelevalve Kuressaare aegsed kindlustused venelaste õhkimistööde tõttu tõsiselt kindluse territooriumil 2010. aasta kevadel. Kuressaare; Püüa, Garel. 2014. Arheoloogilised uuringud Kuressaare kindluse bastionaalvööndis kannatada, kuid just 17. sajandi lõpu ehitustööde käigus 2013.–2014. aastal. Kuressaare. (Käsikirjad Saare Arhiivraamatukogus ja omandas kindlus enam-vähem praegusaja väljanägemise. Muinsuskaitseameti arhiivis.) Viimase viie aasta uurimistööd on märkimisväärselt 7 Püüa, Garel; Kadakas, Villu; Toos, Guido; Nurk, Ragnar. 2012. Recent studies in Kuressaare bishop’s castle. – AVE (Arheoloogilised Välitööd täpsustanud Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu ning Eestis = Archeological fieldwork in Estonia), 2011. Tallinn, 93–112; praeguseks on see ilmselt kõige põhjalikumalt doku- Püüa, Garel; Toos, Guido; Alttoa, Kaur; Kadakas, Villu. 2013. Additions menteeritud kesk- ja uusaegne militaarrajatis Eestis. Kui to the early construction history of the Kuressaare bishop’s castle. – AVE senised ülevaated kindluse ajaloost olid suuresti hüpotee- (Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia), 2012, 171–184; Alttoa, Kaur; Püüa, Garel. 2013. Märkmeid Kuressaare tilised, toetudes esmajoones vähestele kirjalikele allikatele pealinnuse varasemast ehitusloost. – Saaremaa Muuseum. Kaheaasta- ja arhitektuuri stiilikriitilisele analüüsile, siis koostamisel raamat 2011–2012. Kuressaare, 58–67; Mäesalu, Ain; Püüa, Garel. olev monograafia tugineb nende kõrval ka väga mahu- 2013. Üliharuldane ammunooleots Kuressaare linnusest. Tutulus, 22–23. 8 Vt Tuulse, Armin. 1942. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpat, katele väliuuringutele. Seejuures on kogutud hulgaliselt 211–221; Aluve, Kalvi. 1980. Kuressaare linnus. Arhitektuuriajalooline spetsiifilisi ehitustehnilisi andmeid, mis annavad üldise- uurimus. Tallinn; Alttoa, Kaur; Dubovik, Boris. 1995. Veel kord mat teavet ehituskunsti arengu kohta läbi aegade. Kuressaare linnusest. – Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. Tallinn, 87–100. 9 Aluve 1980, 35.

57 arheoloogia

Kivijärve peitleid

Riina Rammo, Nele Kangert

2014 oli arheoloogidele ja detektoritega hobiotsijatele jäänuseid, mille külge olid punase lõngaga kinnitatud spi- avastusterikas ning teaduse seisukohast põnev aasta. Üks raaltorudest mustrid ja kuljustest serv. Ese oli moodustatud tähelepanuväärsemaid arheoloogilisi leide tuli päevaval- neljakordsest kangast, mis oli omakorda kokku murtud. gele keset lumevaest jaanuarikuud Jõgeva maakonnast Kanga paiknemise, eseme konstruktsiooni ja vasesu- Kivijärve külast, kui Jõgevamaa Detektoristide Klubi liige lamist kaunistuste põhjal võib eset tõlgendada tanulaadse Andres Keske sattus metalliotsijaga põllul otsingu käigus peaehtena. Etnograafiast teada olevate paralleelide 16. sajandist pärinevale peitleiule. Pinnasesse auku kae- põhjal sobib selline uhke kroonilaadne tanu pulmade ja vates nägi ta arheoloogilisi esemeid, katkestas kaevetööd noorikustaatusega. Et kuljustele ja spiraalidele lisaks olid ning teavitas viivitamatult Muinsuskaitseametit. Kohale eseme külge kinnitatud neli Nürnbergi arvestuspenni saabunud Tartu Ülikooli (TÜ) arheoloogide Ester Orase ja üks mündiimitatsioon, võib oletada, et kasetohuvakk ja Andres Tvauri eestvedamisel õnnestus metallesemete jäi maapõue 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses. kontsentratsiooni ala täpsemalt määratleda ning leid Esialgu jääb lahtiseks, millised esemed peale peaehte veel monoliidina välja võtta. Kõrgemas osas kuni 57 cm kõr- vakas olid, sest spiraaltorudest mustreid on rohkem, kui gust ja 30 cm läbimõõduga monoliiti asus TÜ arheoloo- ühe peaehte kaunistamiseks vaja läheb. Kas näiteks pikad gialaboris avama doktorant Riina Rammo. rullikeeratud mustriribad pärinesid mõnest teisest rõivas- Monoliidist tuli välja laastudest seinte ning kase- tuse juurde kuuluvast aksessuaarist või olid need lihtsalt tohust põhja ja kaanega vakk, millesarnaseid on varem kasutusele võtmist oodanud ilustused? leitud näiteks Lõhavere linnamäelt. Vakka olid paigutatud Lahendamata küsimusi Kivijärve peitleiuga on veel. hoolikalt kokku pakitud spiraaltorukestest mustriribad ja Vahetult vaka peale oli asetatud kaks uhket plekist peal- metallkaunistustega tekstiilesemed, millest olid peitleiu disega noatuppe, mille servad olid kaunistatud kuljustest avastamise hetkeks säilinud spiraalide-kuljuste, neid reaga. Sarnaseid noatuppesid on peetud seni tunduvalt ühendavate hobusejõhvide ja linase niidi pundar, mille varasemateks, kui näitab arvestuspennidel põhinev datee- vahel leidus ka sinise labase kanga fragmente. ring. Kas see osutab vanade noatuppede taaskasutusele, Aeganõudva ja ettevaatliku puhastamise järel selgus, järjepidevale kasutuselolekule või tuleb senised vanuse- et kõige paremini on spiraaltorukestest mustrid jälgitavad määrangud ümber hinnata? kõige all. Vaka põhja oli paigutatud kaks rullikeeratud Loodetavasti aitavad edasised uuringud ja uued leiud mustririba, mis olid põimitud vasesulamist valmistatud spi- neile küsimustele vastuse leida. Igal juhul on Kivijärve raaltorukestest ning hobusejõhvist. Kumbagi rulli tervikuna peitleid oluline arheoloogiline avastus. Tänu leidja kiirele lahti kerida paraku ei õnnestunud, kuna spiraale ühendav ja teadlikule tegutsemisele on õnnestunud see laboritin- hobusejõhv oli liiga pude. Umbkaudsed mõõtmised osuta- gimustes terviklikult lahti puhastada ja dokumenteerida. sid, et mustriribad võisid algselt olla kuni 140 cm pikkused. Leiule anti Muinsuskaitseameti aastapäevaüritusel ka Vaka pealmistes kihtides võis eristada tekstiileseme 2014. aasta leiu tiitel.

1 2

1. Peaehte jäänused. Foto Edgar Laksa 2. Spiraalid ja kuljused. Foto Riina Rammo

58 TEHNIKAPÄRAND

59 TEHNIKAPÄRAND

Suur Tõll 100. Jäämurdja renoveerimine ja uue püsinäituse loomine

(2013–2014) Mihkel Karu

2014. aasta suvel tähistas Eesti Meremuuseum auriku- Jäämurdja-ajaloomälestis jäämurdja Suur Tõll saja aasta juubelit. Tähtpäeva puhul Eesti Riikliku Meremuuseumi direktori käskkirjaga renoveeris muuseum selle Eesti ühe ainulaadseima 21. novembrist 1988 sai laev taas nimeks Suur Tõll ning ajaloo- ja tehnikamälestise põhjalikult ning valmis ka sellest sai Eesti Riikliku Meremuuseumi filiaal. Ühtlasi uus püsiekspositsioon. tekkis jäämurdja registreerimise ja klassifitseerimise küsi- mus, mis lahenes alles 1991. aastal Eesti Vabariigi laeva- Suure Tõllu lugu registri loomisega, kui laevmuuseumile anti üle omandiõi- Algset nime Tsar Mihhail Feodorovitš1 kandnud jäämurdja guse tunnistus ja nn liputunnistus. 1998. aasta lipuõiguse ehitati Venemaa Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi tellija laevaregistrite seaduse alusel6 moodustatud uues laeva- musel 1913.–1914. aastal Stettinis2 Vulcan-Werke Ham- registris on Suur Tõll registreeritud jäämurdja-muuseumi- burg und Stettin AG laevatehases. Laev oli mõeldud Tal- laevana.7 Aasta hiljem võeti alus ka muinsuskaitse alla, linna sadama tarbeks, asendama senist jäämurdjat Stadt sest see tunnistati kultuuriministri määrusega ajaloo- Reval3. Järgnenud 74 teenistusaastal sõitis laev viie eri- mälestiseks.8 neva lipu ja nime all, osales kahes maailmasõjas ning elas Jäämurdja Suur Tõll käsitamine ajaloomälestisena seejuures üle ohvriterohkeimaks merelahinguks peetava tuleneb tema rollist rahvusliku merendussümboli ja Eesti Juminda miinilahingu4. Oma viimased sõidud jäämurdjana merenduse järjepidevuse kandjana.9 Need rollid omandas tegi laev 1970. aastatel, misjärel kasutati teda sadamatöö- laev 1990. aastatel, kui varem nõukogudeliku ajalookä- del puksiiri ja abilaevana kuni 1980. aastate lõpuni. sitlusega sobimatu laeva elulugu taas tähelepanu pälvis10 Suurel Tõllul on Eesti ajaloos oluline koht sellest ning tema panus omariikluse ajalukku nüüdseks teada- hoolimata, et valdav osa tema tegutsemisaastatest möö- olevad raamid sai. dus teiste riikide valduses ja võõra nime all. Vabadussõja Nõukogude ajal tuli rõhutada eelkõige laeva väärtust ajal aitas toona Soome valduses olnud ja Wäinämöise- tehnikamälestisena, sest toonases ajalookäsitluses oli nimeline laev pidada sidet Tallinna ja Helsingi vahel. Tema tegu reeturlaevaga, mis 1918. aastal punalipu langetas ja pardal veeti sõjavarustust ning toodi Eesti vägedele appi Soome vabariiklaste poolele üle läks. Tehnilisele väärtu- Taani ja Soome vabatahtlikke. sele viidates õnnestus laeva säilitamise ja Tallinna Alates talvest 1922/1923 sõitis jäämurdja Eesti lipu tagasitoomise vajalikkuses veenda ka Sõjalaevastiku abi- ja Suure Tõllu nime all5 ning mängis noore riigi majandu- laevastiku juhtkonda.11 Tähenduste ja väärtuse teisene- ses tähtsat rolli. Ligikaudu 80% Eesti väliskaubandusest mine on 1990. aastate rahvuslikkuse tuhinas mõistetavad, käis tollal läbi Tallinna sadama, mistõttu oli võimsa jää- kuid jäämurdja Suur Tõll üldisema ajaloolise tähtsuse murdja olemasolu kaubanduse aasta ringi käigushoidmi- vaatepunktist ei tohi kindlasti unustada ka tema olulisust seks ülimalt vajalik. Jõudsid ju lääne importkaubad siin- 20. sajandi algupoole tehnikamälestisena. sele turule ning eksportkaup (peamiselt põllumajandus- Kultuurilis-rahvuslikule tähtsusele tagasivaatavalt on saadused, näiteks või, peekon ja munad) välisturgudele koostatud ka Suure Tõllu renoveerimise kontseptsioonid,12 just selle sadama kaudu. millest esimene pandi kirja juba 1989. aastal. Laeva välis- 1988. aasta lõpul õnnestus Eesti Riiklikul Mere- kuju suhtes valitseb nende redaktsioonides valdavalt üks- muuseumil hoida ära jäämurdja vanarauaks lõikamine. meel – laev otsustati väliselt taastada esimese iseseisvus- Mahakantud laeva päästmiseks pöörduti ENSV Ministrite aja väljanägemises. Kui alul peeti silmas laeva välimust Nõukogu abil sõjalaevastiku poole leidmaks võimalus laev aastail 1924–1926, siis nüüdseks on selleks 1930. aas- tagasi kodusadamasse tuua ja muuseumlaevaks muuta. tate lõpu seisund. Palve rahuldati ning küllaltki trööstitus seisukorras laev Suuremal määral erinevad renoveerimisseisukohad õnnestuski Tallinna tuua. Vaevalt osati toona aimata, mida siseruumide puhul: Teise maailmasõja eelset kehandit tähendab töö ühe niivõrd suure ja keeruka laevaga. esineb pistelisemalt, eelkõige mööbli jms väiksemate

60 TEHNIKAPÄRAND

1 2

4 5

1. Jäämurdja enne dokiremondi algust, september 2013. Foto Mihkel Karu, Eesti Meremuuseum 2. Jäämurdja pärast dokiremonti, oktoober 2013. Foto Vahur Lõhmus, Eesti Meremuuseum 3. Ohvitseride salongi vaade, ehituse ajal koostatud tehasealbumist, 1914. Foto Eesti Meremuuseum 4. Ohvitseride salong enne restaureerimist, juuni 2013. Foto Andres Teiss, Eesti Meremuuseum 5. Ohvitseride salong peale restaureerimist, november 2014. Foto Vahur Lõhmus, Eesti Meremuuseum

61 TEHNIKAPÄRAND detailide osas. Seetõttu otsustati 2013. aastal taastada ning väiksemate ajalooliste detailide korrastamine. Laeva laeva eluruumides olukord peale 1952. aasta kapitaalre- ehitusaegset sisustust on kõige suuremas mahus säilinud monti.13 Ainuke erand on ohvitseride salong, kus ajaloo- ohvitseride kajutites, sest 1952. aasta kapitaalremondi lise pildimaterjali ja plaanide abil oli võimalik taastada käigus oli taaskasutust leidnud kogu algsisustus. ehitusaegne sisekujundus. Kõige keerukamaks ootamatuseks oli laeva peateki ja masinaruumide vahelise metallpõranda väga halb olu- Renoveerimine ja kord. Katlaruumide kohal paiknev tekk oli aastate jooksul püsiekspositsiooni loomine kümnete ruutmeetrite ulatuses niiskuse ja kuumuse mõjul Alates laeva kodusadamasse naasmisest 1988. aastal on peaaegu olematuks roostetanud. Suurt Tõllu pidevalt korrastatud ja renoveeritud. Esimesi Laeva kõige uhkem ja esinduslikum ruum on renoveerimiskontseptsioone ja tööde nimekirju vaadates ohvitseride salong. Seal taastati ehitusjärgne Deutcher on selge, et toona puudus muuseumil paljuski praktiline Werkbund’i vaimus hilisjuugendlik sisekujundus Kadri oskusteave sellise objekti käsitsemiseks ning tööde Pärtelpoja koostatud projekti järgi, mis põhines ajaloolis- ajakava koostati kogemuse puudumise tõttu ülimalt tel fotodel ja joonisel. Otsus taasluua 1914. aasta kujun- optimistlikuna.14 dus tulenes mitmest asjaolust: säilinud oli ajalooline alus- Aastatel 1988–2013 õnnestus teostada suur osa materjal ja kogu ajalooline mööbel ning ka 1952. aasta välistekiga seotud töödest (kaptenisilla, reelingu, mastide, remondi järel suletud keilutite ja illuminaatorite taas- vööri ja ahtri kuju taastamine), mille tulemusel sai laev avamine lõi eeldused kunagise kujunduslahenduse taasta- tagasi oma 1930. aastate lõpu väljanägemise. Paljud pla- miseks. Mahukaimaks tööks kujunes seinte ja lagede neeritud sisetööd jäid aga esmajoones elu- ja abiruumides ajaloolise vineertahvelduse taasloomine. puudulikuks. Sel ajavahemikul tehti kõige rohkem just Remondi ajal uuriti ühtlasi laeva ehitus- ja teenistus- laeva säilimiseks möödapääsmatuid töid. ajalugu, pidades silmas nii renoveerimist kui ka uue Aastail 2013–2014 teostatud laiaulatusliku renovee- püsiekspositsiooni koostamist. Püsinäitusel on esikohale rimise ajendiks olid nii elu- ja abiruumide korrastamine seatud ajalooline laev ise, see tähendab selle kajutid, kui ka jätkuv säilimiseks möödapääsmatute tööde vajadus masinaruumid jms. Sellele sekundeerib endisse söe- ning Veeteede Ameti ettekirjutused laeva külastajatele punkrisse rajatud ajalooekspositsioon, mis oma mitme- lahtioleku võimaldamiseks.15 Esmajärjekorras võeti külgse visuaalse ja esemelise materjaliga annab ülevaate 2013. aasta septembris-oktoobris ette laeva dokiremont, laeva loost läbi saja aasta. Ekspositsiooni on kujundanud kus põhitöödeks olid väliskere puhastamine ja korrasta- Laika, Belka & Strelka OÜ. mine, ballasttankide ja mahutite puhastamine ning kere- Tööd jäämurdja Suur Tõll säilitamise ja muuseumi- plaadistuse senise kulumise ultrahelimõõdistused. laevana käigushoidmise nimel pole veel lõppenud. Eesti Samal ajal dokitöödega tehti algust tehnosüsteemide Meremuuseumi eesmärk on, et see väärikas laev, mille remondiga. Kuna eelmine dokiremont toimus 1997. aas- sajandipikkuses loos peegeldub Eesti enda ajalugu, tal, oli kere olukord kohati küllaltki trööstitu – paksu bio- kestaks võimalikult kaua. Olukorra muudab keeruliseks loogilise massi kihi alt tuli päevavalgele põhjalikult roos- asjaolu, et laeva tuleb jätkuvalt hoida vees. Suur Tõll on test puretud kohti. Samas näitasid ultrahelimõõdistused, kaheksa korda raskem kui allveelaev Lembit, mistõttu et saja aasta jooksul on kereplaadistuse paksus vähenenud on tema väljatoomine sisuliselt välistatud. üle 50% ainult üksikutes kohtades. Puhastamise ja prob- Tähtis osa laeva välisilme taastamisest on puitteki leemkohtade parandamise järel kaeti kere uuesti spetsiaal- paigaldamine. Renoveerimisjärge ootab veel mitu põnevat sete värvidega ning sellele kinnitati korrosiooni tõkestami- ruumi põhitekil, näiteks arsti kajut ja laatsaret. Tehniliselt seks tsinkprotektorid. poolelt soovib meremuuseum viia laeva küttesüsteemi Juba dokiremondi ajal alustati esimesi siseruumitöid, elektriküttelt üle mõnele keskkonna- ja kulusäästlikumale näiteks taastati ohvitseride salongi keilutid ja kaks illumi- lahendusele. Seega kehtib ka Suure Tõllu kohta ütlus, et naatorit. Täismahus algas põhiteki ruumide renoveerimine tööd laevas ei lõppe kunagi. 2014. aasta alguses. Samal ajal uuendati tehnosüsteeme, et tagada nii ohutus kui ka külastajate mugavus. Eelarvelt ja mahult moodustasid need n-ö kulissidetagused tööd ligikaudu poole. Kõik elektri-, veevarustuse-, ventilatsiooni- ja tuletõrjesignalisatsiooni tööd ning tsirkulatsioo- nipumpade paigaldamine ballasttankide veetaseme regu- leerimiseks tehti Veeteede Ameti järelevalve all ning need vastavad IMO16 ja SOLASi17 nõuetele. Põhitekil taastati enamik elu- ja abiruume, millest külastajaile on avatud üle 20. Suurimateks töödeks kujunesid ruumide seinte, lagede ja põrandate autentse välja- nägemise taastamine, ajaloolise mööbli renoveerimine

62 TEHNIKAPÄRAND

6 7

8 9

6. 6-kohaline meeskonna kajut enne renoveerimist, juuni 2013. Foto Andres Teiss, Eesti Meremuuseum 7. 6-kohaline meeskonna kajut peale renoveerimist, november 2014. Foto Vahur Lõhmus, Eesti Meremuuseum 8. Paremparda koridor enne renoveerimist, juuni 2013. Foto Andres Teiss, Eesti Meremuuseum 9. Paremparda koridor peale renoveerimist, november, 2014. Foto Vahur Lõhmus, Eesti Meremuuseum

63 TEHNIKAPÄRAND

10. Uus püsiekspositsioon endises söepunkris, november 2014. Foto Vahur Lõhmus, Eesti Meremuuseum

1 Vene keeles Царь Михаилъ Ѳеодоровичъ; laev sai selle nime 11 Einberg, T. 2014, lk 10. Romanovite dünastia rajaja tsaar Mihhail I Fjodorovitš Romanovi (1596– 12 Eesti Meremuuseum. Laev-Muuseum jäämurdja „Suur Tõll”. 1645) auks. Aastal 1913 tähistas Vene keisririik suurte pidustustega Restaureerimise kontseptsioon. Tallinn 1989-1992-1997-2014. dünastia 300. aastapäeva. Dokument Eesti Meremuuseumi valduses. Vt lisa: Dresen, Urmas. 2 Tänapäeva Szczecin Loode-Poolas. „Suure Tõllu” restaureerimise kontseptsioon ja ettevalmistused restau- 3 Ehitatud 1899. aastal Tallinna Börsikomitee tellimusel, samuti reerimiseks. – Aurulaev ajaloomälestisena. Eesti Meremuuseumi Vulcan-Werke AG tehases. Selle võimekusest ei piisanud raskematel toimetised, 1. Tallinn; Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999, lk 59–89 ja talvedel Tallinna sadama laevatatavana hoidmiseks. Einberg, Tiit. Jäämurdja „Suur Tõll” muuseumlaevana 1989–2014. – 4 27.–31. august 1941. Suur Tõll – muuseumlaev või laevmuuseum? Eesti Meremuuseumi 5 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu XI artikkel nägi ette, et toimetised 7. Tallinn 2014, lk 7–24. kogu Venemaa vara, mis 24. veebruari 1918. aasta seisuga asus Eesti 13 Laeva kapitaalremont teostati Soome Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Vabariigi territooriumil või sellega piirnevates territoriaalvetes, kuulub Ühendkuningriigi vahel 1944. aasta 19. septembril sõlmitud ja alates 15. novembrist 1917 Eesti riigile. Artikli lisaga määrati ära Jätkusõja lõpetanud nn Moskva vaherahuga määratud sõjareparatsioonide 23 laeva, nende hulgas toona Volõnetsi nime kandnud jäämurdja, mis vahenditest Rauma–Raahe OY laevatehases. pidid edaspidi kuuluma Eestile. 1918. aastast Soome valduses olnud laev 14 Einberg, T. 2014, lk 19–23. anti Eestile üle 30. novembril 1922. Pikemalt loe: Saar, Teele. Laevad 15 Niikaua kui Suur Tõll on vees ja laevaregistris arvel, peab ta vastama Tartu rahulepingus. – Suur Tõll – muuseumlaev või laevmuuseum? Veeteede Ameti esitatud (tule)ohutus ja turvanõuetele ning teistele Eesti Eesti Meremuuseumi toimetised 7. Tallinn 2014, lk 67–90. Vabariigis kehtestatud veesõidukitele esitatud tingimustele. Näiteks tuleb 6 Vabariigi Valitsuse määrus Eesti Vabariigi laevaregistri asutamise kohta. regulaarselt teostada laeva dokkimine ja kere korrastamine (iga laeva – Riigi Teataja 1991, 44, 541. puhul määrab selle sageduse laeva tüübi / registrijaotise alusel 7 Registri nr 1V00D02. Eesti Laevaregistrid 2014. Veeteede Amet, klassifikatsiooniühing). Tallinn 2014. 16 Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (ingl International Maritime 8 Kultuuriministri 24.03.1999. a määrus nr 13 „Kultuurimälestiseks Organization) on ÜRO juurde kuuluv agentuur, mille vastutusalaks on tunnistamine” (RTL 1999, 63, 844); mälestise registri number on 22267, laevanduse turvalisus ja ohutus maailmameredel ning laevade põhjusta- liigitus: ajaloomälestis (vt kultuurimälestiste riiklik register). tava merereostuse ärahoidmine. 9 Einberg, Tiit. Jäämurdja „Suur Tõll” muuseumlaevana 1989–2014. – 17 Rahvusvaheline mereturvalisuse ja ohutuse konventsioon (ingl Inter- Suur Tõll – muuseumlaev või laevmuuseum? Eesti Meremuuseumi national Convention for the Safety of Life at Sea; SOLAS Convention). toimetised 7. Tallinn 2014, lk 10. Sellega liitunud riigid tagavad, et nende lippude all sõitvad laevad vastavad 10 1997. aasta oktoobris korraldas Eesti Meremuuseum Suure Tõllu ja minimaalsetele konventsiooniga kehtestatud nõuetele laeva ehituse, ajalooliste laevade teemalise teaduskonverentsi. 1999. aastal anti varustuse ja tegevust puudutavate nõuete kohta. konverentsimaterjalide põhjal välja Eesti Meremuuseumi toimetised nr 1 pealkirjaga „Aurulaev ajaloomälestisena” (Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999).

64 praktilist

65 praktilist

Viimistluskihtide

kinnikatmise metoodikast Kristiina Ribelus

Maalinguid ja teisi väärtuslikke ajaloolisi viimistluskihte, seda eksponeeritakse osaliselt sondaažiakendes, ning näiteks tapeete, ei pruugi alati olla võimalik või otstarbe- uuele viimistluskihile maalitakse koopia. Seda meetodit kas eksponeerida. Põhjuseks võib olla rahaline piirang, kasutatakse siis, kui avatavat pinda on palju ja tegu on nähtavaks jätmist välistav kujunduskontseptsioon või korduva mustriskeemiga, mistõttu on lihtsam ja soodsam muu. Alljärgnevas käsitletakse väärtuslike viimistluskih- see rekonstrueerida, või kui originaal on halvasti säilinud, tide säilitamist juhtudel, kui neid ei avata või kui need pealmisi kihte eemaldada on keeruline, destruktiivne ja kaetakse kinni. otstarbetult töömahukas. See meetod on põhjendatud Eestis on ajaloolised maalingud sageli juba üle näiteks lihtsate trafaretimustrite või muude korduvate värvitud või tapetseeritud või on seinad kaetud tapeedikih- elementide puhul. tidega, mida võib olla kokku kuni 20 – aegade jooksul on Käsmu kabelit restaureerides kasutati kirjeldatud ikka remonti tehtud ja viimistlust uuendatud. Enne res- võtet aaderdatud puitpindadel ja tapetseeritud seintel. taureerimistööde kontseptsiooni väljatöötamist on oluline Algsed viimistluskihid on uue kihi all täies mahus säilita- korraldada viimistluskihtide põhjalik uuring, mille alusel tud, interjöör teise kihi eeskujul rekonstrueeritud ja origi- saab langetada edasisi otsuseid. naalviimistlus sondaažiakendes eksponeeritud.1 Väärtuslike viimistluskihtide täies mahus avamine on Vahel ei tehta mitte rekonstruktsiooni, vaid eks- kulukas ja aeganõudev töö ning alati ei pruugi need kihid poneeritakse originaalist väike ala, mis viitab selle ole- olla nii hästi säilinud, et neid täies mahus eksponeerida. masolule, ning ülejäänud pind kaetakse uue lakoonilise, Kui vanu kihistusi ei eksponeerita, aga on tarvis need ühetoonilise viimistluskihiga. Kui eksponeeritakse ainult säilitada, on valida erinevaid meetodeid. Konkreetsel juhul osa originaalist, tuleks uue viimistluse toonivalikul võtta parim lahendus valitakse alati objektipõhiselt. eeskujuks originaali foonitoon, et sondaažiaknad ja uus Kui restaureerimisele eelnenud uuringuga on selgi- pind moodustaksid esteetiliselt nauditava terviku. Selline tatud väärtuslike viimistluskihtide olemasolu ja säilivuse lahendus on välja pakutud Suuremõisa mõisa peahoone ulatus, on kõige lihtsam võimalus neid kihte mitte avada hiljuti avastatud tapeetide eksponeerimiseks. ning kanda uus viimistluskiht nende peale. Sellise mit- On ka juhtumeid, kus originaalviimistlus on algkujul teeksponeeriva säilitamise probleemiks võivad osutuda säilinud, kuid see soovitakse kinni katta, põhjuseks näi- määrdunud ja aluspinnast lahti olevad pealmised kihid, teks ruumi funktsiooni muutumine ajas. Originaalviimist- millele on uut viimistluskihti raske peale kanda. Remonti luse kinnikatmisel tuleb teha teadlikke ja kalkuleeritud tehes tavaliselt eemaldatakse aluspinnast lahtiolev otsuseid nii materjalide kui ka töömeetodite valikul. viimistluskiht, mille järel pinnad tasandatakse näiteks Oluline on viimistlus enne kinnikatmist ka täpselt ja pahtliga. Seejärel kantakse peale uus viimistluskiht või põhjalikult dokumenteerida, sest igasugune sekkumine eemaldatakse varasemad kihid täies ulatuses. võib originaali mingil määral muuta, ent iial ei või teada, Selline meetod võib osutuda varasematele, väärtusli- millal – kui üldse – soovitakse seda taas avada. Seega on kele kihtidele destruktiivseks, rääkimata kogu viimistluse tähtis, et info oleks põhjalikult tõendatud ja arhiveeritud. eemaldamisest enne uue kihi pealekandmist. Lahtist vii- Maalingute kinnikatmiseks leidub ka meetod, mille mistluskihti eemaldades võidakse eemaldada ka väärtuslik puhul originaalpind kaetakse kaitsva kleebisega, kasuta- kihistus või seda kaitsev kihistus. Seega tuleks olenevalt des kas Jaapani siidipaberit või kangast, mis tekitab uue säilitatava kihi väärtusest valida pealmise, mitteväär- viimistluskihi ja originaali vahele kaitsekihi ning võimal- tusliku viimistluskihi kinnitamise ja eemaldamise vahel dab pinna üle värvida või tapetseerida. Nii välditakse uue – teinekord tuleb ka mitteväärtuslikku konserveerida või viimistluskihi vahetut kontakti originaaliga ja sellest tule- kinnitada, et väärtuslikku kaitsta. nevaid võimalikke kahjustusi. Materjalide ja töömeetodite Teine meetod on viimistluskihtide osaline avamine, valikul tuleb tähelepanu pöörata originaalmaterjalidele ja mille puhul avatakse originaalkihti vaid nii palju, et tekiks ülekatmisel kasutatavate materjalide eemaldatavusele. ülevaade näiteks maalingu skemaatilisest ülesehitusest, Pealekantud materjali eemaldamine ei tohi maalingut mille alusel on seejärel võimalik teostada ka rekonstrukt- kahjustada. sioon. Sellisel juhul toimitakse nii nagu ka esimese näite Sellist kinnikatmismeetodit on kasutatud näiteks puhul: originaal säilitatakse uue viimistluskihi all, kuid Tallinna vanalinnas Rüütli 12a – majas, mis kuulus

66 praktilist

1 2

3 4

1. Sondaažiaken Käsmu kabeli kantslil 2. Käsmu kabeli kantsli rekonstrueeritud aaderdus 3. Puitliistudele kinnitatud kipsplaadi all hästi säilinud trafarettmaaling Tartus Veski tänaval 4. Krohvi alt välja tulnud tapeet Tartus Kroonuaia tänaval

67 praktilist

5 6

Niguliste kogudusele ning kus ühe ruumi seinale oli maalitud krutsifiksil Kristus. Maalingut ei soovitud enam eksponeerida ja see kaeti kaitsva kleebisega kinni; selle peale tehti tavaline remont.2 Kokkuvõttes on originaalpinna ülevärvimine destruktiivne meetod, kuna värv imendub pinna pooridesse ning hiljem, kui maalingut või muud viimistluskihti soovitakse taas avada, ei ole värvi eemaldada lihtne. Seepärast tasub juhtudel, mil originaali ei ole veel üle värvitud, kaaluda selle kinnikatmisel ka variante, mis on hiljem lihtsamad eemaldada kui värv – sellised on näiteks pingupapp ja tapeet, kipskiudplaat ja puitplaadid, millest saab säilitatavale pinnale peale ehitada (ajutise) seina. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu õhutu- 7 sele, sest umbses ruumis tekkiv niiskus kahjustab säilitatavat 5.–7. Hiiumaa Suuremõisa mõisa peahoone eksponeeritavad pinda. Seda kahjustab ka plaadi kinnitamine, kuid maalingud tapeedid. Fotod Kristiina Ribelus ja tapeedid, mis on avastatud plaatidega kaetud seinapindade alt, on üldjuhul siiski hästi säilinud. Mitteteadvustatud restaureerimine ehk lihtne ja odav remont, mille puhul varasemad viimistluskihid on kas puitpaneelide või kipsplaatidega kinni kaetud või lihtsalt üle värvitud või tapetseeritud, on mõnel juhul vanade hoonete väärtuslikke viimistluskihte isegi hästi säilitanud.

1 Käsmu kabeli siseviimistluse restaureerimistööde aruanne. Koostaja: Tartu Restauraator OÜ, K. Ribelus, 2012. Muinsuskaitse ameti arhiiv A-10892. ERA.5025.2.12573. 2 Seinamaali „Kristus ristil” uuringu aruanne. Vana Tallinn OÜ, 2005. Restaureerimistööde aruanne. AS Restor, 2007. Tallinna Kultuuri- väärtuste Ameti arhiiv.

68 praktilist

Tuleohutus

ajalooliste s hoonetes Rait Pukk

Eesti õigusaktid ja võrdlus teiste majutusruumid koos pööningukorruse väljaehitamisega, on Euroopa Liidu riikide õigusaktidega loomulik, et tarvitusele tuleb võtta lisameetmed. Eestis kehtib praegusesarnane tuleohutusõigus juba Et õigusnormid ei näe muinsuskaitselistele ehitistele 1995. aastast, seega täitub tänavu 20 aastat ajast, mil ette erisusi, rakendatakse olemasolevates ajaloolistes hoo- ilmusid Eesti esimesed projekteerimisnormid. Need olid netes norme samadel alustel kui uutes. Erisuseks on üks- sisuliselt Soome tuleohutusnormide tõlked. Oma riiklike nes asjaolu, et hetkeolukord ja muinsuskaitselised piiran- normide kehtestamisega pandi alus tuleohutusvaldkonna gud seavad omamoodi raamistiku, mille sees saab valikuid arengusuundadele. Meie taustsüsteemist tulenevalt teha. Rääkides arhitektiga alternatiividest või kompromis- otsustati suhteliselt täpse normatiivse regulatsiooni sidest, seisneb Päästeameti huvi selles, et muinsuskaitse- kasuks, mistõttu puudus edasine vajadus arendada tõen- lised piirangud oleksid arusaadavalt fikseeritud. damispõhist suunda. Kõikidele küsimustele otsiti vastust Väga suures pildis vaadatuna seisneb ehitiste tule- normist näpuga rida ajades. ohutuse tagamise loogika selles, et inimesed peavad Vabariigi Valitsuse määruse kujul on „Ehitisele ja selle saama suitsuses ja süttinud hoones liikuda piisavalt kiiresti. osale esitatavad tuleohutusnõuded” sätestatud 2004. aastal Samuti peavad mõistliku aja jooksul tulekahjuteate saanud ja need kehtivad väikeste muudatustega praeguseni. Mää- ja sündmuskohale saabunud päästjad saama etteantud aja ruses rõhutati seitset põhilist tuleohutusnõuet, mille täit- jooksul ohutult korraldada päästetöid. Hoone ei tohi ka mine peab olema tõendatud kõikides Euroopa Liidu (EL) kujutada endast varingu korral ohtu naaberehitistele. riikides. Sama määrus täpsustab seda, kuidas neid nõudeid Alternatiivset tõendamist on Eestis kasutatud näiteks täita, ning lahti on kirjutatud ka põhinõuded ehitistele. evakuatsiooni simulatsiooniprogramme rakendades. Tulemu- Nõudeid täiendavad ja selgitavad tuleohutusstandardid. sed võivad tavalise, normipõhise lahendusega võrreldes eri- Kuna peamiste tuleohutusnõuete sisustamine on jäetud neda nii evakuatsiooniteede laiuse kui ka asukoha poolest. iga ELi liikmesriigi otsustada, on riikide normides erisusi, Teine näide alternatiivsest tõendamisest on arvutus- eelkõige puudutab see viimase viie aasta jooksul tehtud lik meetod. Suurte avalike-ühiskondlike kaubandushoo- muudatusi puidu kasutamise kohta. Riikide õigusnorme võr- nete kandekonstruktsioonid tuleb projekteerida selliselt, reldes võib väita, et nende nõuded ja piirangud peegeldavad et need peaksid tulekahju ajal vastu vähemalt 60 minutit. riigi ehitussektori arengu hetkeseisu – see puudutab oma- Kaubanduskeskuses, kus on palju põlevmaterjali, läh- nikujärelevalvet, projekteerijaid, ehitajaid, haridusasutusi, tutakse rusikareeglist ja näiteks teraskonstruktsioonid täiendõppesüsteemi jms. Mida kõrgem on teadlikkuse tase kaetakse tulekaitsevärviga. Täpselt samasuguse teras- ja praktilisem on teadustöötugi või mida pikem on puidust konstruktsiooni võib väikse põlemiskoormusega tennise- ehitamise traditsioon, seda avaramad on võimalused. hallis jätta kaitseta – juhul, kui arvutuste alusel on kindel, Kui üksikud erandid välja jätta, osutab Päästeameti et ruumis oleva põlevmaterjali süttimisest tekkiv soojus ei inspektorite tööstatistikas nähtav kooskõlastamata pro- ohusta kandekonstruktsioone. jektide arv tõsiasjale, et Eestil on, mille poole püüelda. Niinimetatud kompromisside tegemine seisneb Huvi korral saab normide erinevustest riigiti väga täpse üldjuhul selles, et nõue, mida pole võimalik täita, asenda- ülevaate raamatust „Tuleohutud puitmajad”. Selles leidub takse teise, kompenseeriva nõudega või seatakse ehitisele ühtlasi hulgaliselt selgitusi, soovitusi ja lahendusi puidu kasutuspiirangud. See võib olla seotud näiteks kõnealuse kasutamise ohutuse tagamiseks. hooneosa kasutajate arvu piiramisega. Kõige levinum ja vaieldamatult ka üks kallimaid kompensatsioonimeetmeid Alternatiivid ja kompromissid on sprinklersüsteem. Seda on kulukas paigaldada ja Tihti on kuulda, et mõnes ELi riigis olevat „kõik lubatud”. keeruline varjata, ent see võimaldab teha mööndusi päris Tegelikkuses on paljud tuleohutuspaigaldised võimalik paljudes probleemsetes olukordades. tänapäeval kasutusele võtta nii, et need ei ole silmaga näha. Minu kokkupuude miljööväärtuslike piirkondade Küsimus on esmajoones nende maksumuses. Vahel võrrel- ehitistega näitab, et hoonete kasutajad ja valdajad ei ole dakse ka võrreldamatut. Kui renoveerida vana puidust vesi- tuleohutusest piisavalt teadlikud. Peamiselt tekitavad veski olemasoleval kujul, ei ole tõenäoliselt vaja teha tule- probleeme aastate jooksul tehtud muutused majas ja selle ohutusele suuri lisakulutusi. Kui aga sinna planeeritakse tehnosüsteemides. Näiteks puudus varem köögis pliidi

69 praktilist kohal kohtäratõmme; nüüd on see rajatud, aga suunatud normide kohaselt peaks paljudel juhtudel katma puitkonst- otse pööningule. Kui torustikus süttiks rasv või pliidil toit, ruktsioonid tulekaitsekihiga ka juhul, kui kandevõime on leviks tuli otse pööningule ja edasi mööda hoone tuulutus- tagatud. Vanade majade juures on hea see, et valdavalt kanaleid uuesti allapoole. Samamoodi on uus plastist ongi neis kasutatud massiivseid puitkonstruktsioone. kanalisatsioonitorustik keldris nõrk lüli keldritulekahju korral, Viimastel aastatel on olnud palju juttu sellest, et sest kui puuduvad tuletõkestid, võib tuli levida šahtidesse ja puitu võiks kasutada laialdasemalt ja piirangud sellele ei korteritesse. Korteris seinte lammutamine võib põhjustada ole põhjendatud. Esimese arvamusega saan vaid nõus- maja vajumise, mis omakorda võib mõjutada kütteseadmete tuda. Selle toetuseks oleme loonud Sisekaitseakadeemia tuleohutust jne. Kõik see tingib selle, et mitme omanikuga juurde töörühma, mille ülesanne on koguda muu maailma hoones tehakse ilma tuleohutusseisukorra usaldusväärse teadmisi suuremahuliste puitehitiste rajamisest ja põleta- kirjelduseta kompromisse ettevaatlikumalt. misest. Just nimelt – on riike, kus ehitatakse valmis mit- Ilmekas näide on Päästeameti enda peamaja Tal- mekorruselisi hooneid, need sisustatakse kasutusviisile linnas Raua 2. Vähemalt kuus aastat on maja uhkuseks vastavalt ja seejärel pannakse hoone põlema eesmärgiga peetav voolikutorn seisnud kasutuseta – just tuleohu- analüüsida tule levikut. Katse tulemuste põhjal tehakse tusnõuded on olnud põhjus, miks see ei ole meie tuletõr- muudatusi hoone konstruktiivsetes lahendustes, ehita- jemuuseumi osana avatud. Hoone kõrguse tõttu peaks takse uus hoone ning jätkatakse katsetamist kuni soovitud selles olema kustutussüsteem ja muuseumiruumil kaks tulemuseni. Osas riikides on põhirõhk hoopis esmastel evakuatsioonitrepikoda. Kui paigaldada torni praeguse süttimisallikatel, milleks on siseviimistlus ja mööbel. seisuga eksponaadid, oleks üks klassikaline kompromiss Puidu kasutamise piirangud on nimetatud siinse piirata seal viibivate inimeste arv kümneni ning ruumid artikli alguses viidatud määruse lisades 6 ja 7. Puidu võiks kasutusse võtta. Kahjuks selline piirang ei sobi, tähiseks tabelites on D-s2,d2 või DFL-s1. sest meie külastajate rühmad on tihti suuremad. Kui Kokkuvõttes on puidu kasutamine viimistlusmater- sooviksime torni kasutada, peaksime tegema tuleriskide jalina tõepoolest piiratud, kuid mitte välistatud. Puidu analüüsi, koostama selle alusel riskide maandamise meet- kasutamise ja eksponeerimise võimalused kandekonst- mete paketi ja tõendama torni ohutust. ruktsioonides eeldatavalt laienevad juba lähitulevikus. Ajaloolise hoone puhul ongi kõige parem lahendus see, kui olemasolevast hoonest ja planeeritavast kasutusviisist Teave ja võimalused lähtuvalt koostatakse tuleriskide analüüs. Selleks kaardista- • Häid mõtteid ja lahendusi pakutakse käsiraamatus takse ehitise kõik probleemkohad alates varjatud tühimikest „Tuleohutud puitmajad”, mille tutvustuse ja tellimis- seintes ja vahelagedes, mille kaudu saaks kahjutuli levida, info leiab aadressilt www.ehituskeskus.ee. kuni kavandatavate igapäevategevusteni välja. Seejärel • Päästeamet on abiks projekteerijale, ehitajale, hakatakse otsima meetmeid riskide maandamiseks. See on omanikujärelevalve teostajale ja tellijale ellu kutsunud keerukas ja aeganõudev töö, aga tagab selle, et raha kuluta- kutse „Tuleohutusekspert, tase 6”. Selle artikli takse õigete toodete, seadmete ja vahendite soetamiseks. kirjutamise ajaks on väljastatud ka esimesed kutsed, Eesti peamine mure seisnebki selles, et siinne ehi- mille omanike loetelu asub kutsekoja kodulehel tusturg on niivõrd väike, et sellise analüütilis-arvutusliku aadressil www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/ võimekuse väljaarendamine projektbüroode juures ei tasu kutsetunnistused. ennast ära ning arhitektid lähtuvad rusikareeglitest. Alter- • Küttesüsteemi ehitamise ja uuendamise kohta saab natiivset lähenemist kasutatakse väga harva. infot aadressilt www.paasteamet.ee/dotAsset/ Selle teemaploki võiks kokku võtta sõnadega „ohutus d6a0daf3-7e29-4b26-a047-aa89482d9c89.pdf. maksab”. Probleemiks kujuneb ohutus juhul, kui investee- • Päästeameti juures tegutsev töörühm on arhitektile ringu maksumus ületab vara väärtuse. Paraku on teistpidi toeks eriti keerukate ehitiste korral, juhtides tähe- reaalsus asjaolu, et ilma omaniku huvita tühjalt seisma jää- lepanu projekti nõrkadele külgedele ja andes soovi- nud majad sattuvad iga päev meie tulekahjustatistikasse. tusi edasiliikumise kohta. Valikud teeb ja lahenduse leiab ikkagi arhitekt. Töörühmaga ühenduse võtmi- Puidu kasutamine ajaloolistes ehitistes seks palutakse saata sooviavaldus ja probleemi sisu- Ajalooliste hoonete uuendamisel tekib tänapäeva nõuetega kirjeldus e-posti aadressile [email protected]. kaks peamist vastuolu, mis vajavad lahendamist: esiteks • Sisekaitseakadeemia juures töötav puitehitiste hoone intensiivsemast kasutamisest või kasutusviisi muutu- töörühm teeb vähemalt kord aastas kokkuvõtte oma sest tingituna evakuatsioonilahenduse leidmine ning teiseks tegevusest. Ka selle töörühmaga saab ühendust puidust kandekonstruktsioonide ja viimistluse tulekaitse. Päästeameti üldaadressil [email protected]. Küsida Kui lähtuda normidest, ei erine piirangud puidu kasu- võib lahendusi või järeldusi, mida saab teha kogutud tamisele ajaloolistes ja uutes hoonetes. Lähiajal on oodata materjalide põhjal. nende normide avardamist massiivsete puitkonstruktsioonide eksponeerimisel lisakaitseta eeldusel, et nende kandevõime on tuleohutuse seisukohast piisav. Praeguste

70 praktilist

PLEKITÖÖD

TORNIKIIVRI TEL Ain Pihl

Kahes eelmises muinsuskaitse aastaraamatus on kirju- 2. Alus tatud tornikiivrite ankurdusest. Tornikiivreid üle vaadates Kasutatakse tihelaudist. Lauad peavad olema hakkas silma veel üks probleem – nende plekk-katted täiskantsed, nende niiskusesisaldus ei tohi ületada lasevad vett läbi. 20%, paksus vähemalt 30 mm ja laius 80-160 mm. Alates 1920. aastatest on Eesti kirikute tornikiivritel Viilkatustel on lubatud vähim laua paksus 27 mm. enamasti kasutatud tsingitud terasplekki, esinduslikumal 3. Teostus juhul vaske. Peale amortiseerumise on tsinkplekist katte pea- Eristatakse kahte teostusviisi: mine puudus ühekordsed püstvaltsid, mis kipuvad avanema. • kate tahvlitena – eriti sobiv suurema tuulekoor- Mõnel juhul on mureks ka napp kinnitus, mille tõttu rebeneb muse korral (vaatleme allpool lähemalt); plekk-kate suuremal või vähemal määral aluse küljest lahti. • kate paanidena – kasutatakse väiksema tuule- Omaette probleemne rühm on u 25 aastat tagasi koormuse korral. vaskplekist katte saanud kiivrid, näiteks Haljala, Pilistvere 4. Paigaldusviisid ja Harju-Madise kirikul. Lisaks pleki ebapiisavale kin- Eristatakse viit paigaldusviisi. nitamisele on nende juures tüüpiline liiga õhukeste (0,5 4.1. Kate tahvlitena, sarika pikkus kuni 8 m mm) ja liiga suurte mõõtmetega tahvlite kasutamine ning Püstvaltsides kasutatakse kinnist klambrit (riba), lohakas teostus. Tagajärg: plekk on täis rebendeid ja auke, klambrid või läbiv kinnitusriba on lisaks ka alusest irdumise tõttu deformeerunud ja mõistagi ei pea lamavaltsides. Paani (mitte tahvli) laius võib olla vett. Materjalist, mis võiks püsida 250 aastat, on seetõttu kuni 520 mm ja pikkus kuni 1000 mm. Kogemus saanud 25 aastaga sisuliselt vanametall. näitab, et väikeste mõõtmetega tahvlite korral ei Viimasel ajal on meie plekkseppadel kasutada soome tekita temperatuurist tingitud deformatsioonid keelest tõlgitud juhendteatmik RT 85-10862-et „Valtsitud probleeme. Püstvaltsid on kahekordsed. See metallist katusekate” ja katuseehitusreeglite sarja stan- kinnitusviis on Eestis üldlevinud ja osutunud dard EVS 920-2:2013. „Osa 2: Metallkatused”. vähemalt tsingitud teraspleki kasutamisel töö- Tornikiivritele mõjuv tuulekoormus on kiivri kõrguse kindlaks. Töökindluse üheks tagajaks on kindlasti ja kuju tõttu küllalt suur – tavakatuste reeglitest siin ei terase suhteliselt väike joonpaisumine. Kinnised piisa. Seetõttu on Saksamaal antud tornikiivrite pleki- klambrid on pandud tipust räästani, olenemata tööde jaoks välja eraldi reeglid „Turm- und Tafeldeckung sarika pikkusest. in Klempnertechnik”. Teine põhjus erireegliteks on see, et 4.2. Kate tahvlitena, sarika pikkus üle 8 m lääne pool kasutatakse kiivrite katmiseks peamiselt suure Paani laius võib olla kuni 520 mm ja pikkus kuni joonpaisumisega täistsink- ja vaskplekki (täistsink on tun- 2000 mm. Temperatuurimuutustest põhjustatud tud ka kui titaantsink). Reegleid kasutatakse veel juhul, pikisuunalise liikumise vastuvõtmiseks viiakse kui on vaja katta kõrget ja suurt katust, mille tüüpnäide on lamavaltsid 200–300 mm võrra lahku ja sellesse kiriku pikihoone viilkatus. alasse püstvaltsi klambreid ei panda (vt joonis 1). Järgnevalt kirjeldame neid reegleid lähemalt, esitades Pleki kinnitamiseks paigaldatakse püstvaltsidesse olulisima ja ajaloolistele hoonetele sobivaima. Kaldkirjas libisevad klambrid ja lamavaltsidesse läbivad on lisatud artikli autori kommentaarid ja soovitused. kinnitusribad (vt joonis 2). Temperatuurimuutustest 1. Materjali vähim paksus tingitud pikisuunaliste deformatsioonide Vt. tabel 1. Pliiplekitöödele koostatud eraldi reeglid vastuvõtmiseks ei tohi püstvaltse liiga tugevasti on kirjas saksakeelses käsiraamatus „Blei im kokku valtsida. Püstvaltsid on kahekordsed. Bauwesen. Handbuch für Verarbeitung von Blei”1. Selle paigaldusviisiga tuleb arvestada suurema

Tabel 1. Materjali vähim paksus mm

Vask Täistsink Plii Roostevaba teras Kuumtsingitud teras

7 8 25 5 6

71 praktilist

Horisontaalne valts on läbiva kinnitusribaga (vt joonis 2), vertikaalsed tehakse kahekordse lamavaltsina. Siledal pinnal ei tohi paani laius ületada (vertikaalsuunas) 520 mm ja pikkus (horisontaalsuunas) 1500 mm. 4.5. Püst- ja lamavaltside teostus Püstvaltsid valtsitakse valitsevaid tuuli ja nendega kaasnevaid vihmasadusid arvestades. Püstvaltside painutused tehakse tuulealusesse külge (põhimõte on sarnane püstvaltside painutuse suunaga neeludes). Püstvaltsi kõrgus ei tohi ületada 35 mm.

5. Kinnitus Kuna tornidele mõjub suur tuulekoormus tugevalt, Joonis 1. Kate tahvlitena, sarika pikkus üle 8 m on vaja pöörata erilist tähelepanu paanide kinnitusele. Klambrite samm ei tohi ületada 250 mm. joonpaisumisega vase ja täistsingi korral. Kasutatav tahvlimõõt on ühelt poolt ette antud Tabel 2. Klambrite materjal ja paksus tooraine mõõtmetega (peamiselt plekirulli laiusega). Teisest küljest on vaja arvestada Klambrid Materjal Vähim paksus muinsuskaitsenõudeid. Näiteks vaskplekki tarni- takse 610 mm laiustes rullides. Ajalooliselt levinud Kinnine klamber Vask 0,7 mm 1 × 2 arssinaste tahvlite proportsioone vähenda- Roostevaba teras 0,4 mm des saame tahvli mõõtudeks 610 × 1220 mm. Libisev klamber Vask 0,7 mm Igal juhul on arssinmõõdus (arssin on 0,71 m) Roostevaba teras 0,4 mm Läbiv kinnitusriba Vask 0,7 mm plekitahvel tornikiivri jaoks liiga suur. Roostevaba teras 0,5 mm 4.3. Kate paanidena Lamavaltsidesse klambreid ei panda. Püstvaltsides on Kinnitusvahendid ülemises kolmandikus kinnised ja alumistes Kinnitusvahenditeks on roostevabast terasest rihvelnaelad kolmandikes libisevad klambrid. Paani laius võib 2,5 × 28 mm või roostevabast terasest peitpeaga kruvid olla kuni 420 mm. Üksikutest kuni 2000 mm 4,5 × 25 mm. pikkustest tahvlitest kokkuvaltsitud paan võib olla Mõistagi võivad kinnitusvahendid olla paksema kuni 8 m pikk, seejuures kasutatakse kahekordseid laudise (roovi) korral pikemad. Kui projektis on antud lamavaltse. Iga 8 m järel peab olema deformatsioone kinnitusvahendite arv ruutmeetri kohta, arvutatakse ehk pikenemist võimaldav lamavalts. klambrite samm 4.4. Kate põikisuunaliste tahvlitena (m) valemiga Kasutatakse eelkõige kumeratel pindadel. aklamber = 1 / n × apaan, kus n on klambrite arv (tk/m2) ja

apaan on paani laius ehk püstvaltside vahekaugus (m). Tulemus ümardatakse. Viimastel aastatel on meil tornikiivrite tsingitud terasplekist katete all kasutatud 38 × 125 mm roov- lauda, kusjuures selle samm on 250 mm. Reeglite kohaselt peab klamber olema igas roovlauas.

1 Blei im Bauwesen. Handbuch für Verarbeitung von Blei. I Teil. Technische Regeln. Krefeld, 2003

Kasutatud kirjandus 1. Merkblatt - Turm- und Tafeldeckung in Klempnertechnik: 2012-02. ZVSHK. 2. Windsogsicherung am geneigten Dach. Grundlagen – Berechnungen – Projekte. Dipl.-Ing. Friedhelm Maßong. VERLAGSGESELLSCHAFT Joonis 2. Läbiva kinnitusribaga ühekordne lamavalts RUDOLF MÜLLER GmbH & Co. KG, 2012, Köln.

72 PÄEVAKAJALIST

73 PÄEVAKAJALIST

Pärand versus keskkonnakaitse.

Tammide likvid eerimisest Henry Kuningas

Viimastel aastatel on Eesti muinsus- ja looduskaitse kogumite hindamine ja lõplik kindlaksmääramine”, kust asjatundjaid ning kohati avalikkustki erutanud jõetammide selgub, et Lääne-Eesti ja Koiva vesikonnas asub vastavalt lammutamise teema. Kalakaitse ja keskkonnahoiu ees- 140 ja 10 ning Ida-Eesti vesikonnas 142 tugevasti muu- märkidele pürgimise juures on aga ka kultuuripärandiga detud veekogumit (sh Narva veehoidla)4, millest 11 jõge seonduvad aspektid, millest on senistes aruteludes pigem on tugevasti muudetud paisutuste tulemusel5. Neil tehti mööda vaadatud. omakorda kindlaks 18 paisu6, mille puhul hea ökoloogilise seisundi saavutamine eeldab seniste kasutusviiside – Proloog hüdroenergia tootmine, kalakasvatus ja tööstuslik vee- 2004. aastal liitus Eesti Vabariik Euroopa Liiduga (EL) haare – lõpetamist. ja asus innukalt viima ellu ELi kehtestatud õigust, teiste Mainitud analüüsile järgnes aastatel 2010–2013 aktide seas 2000. aastast pärinevat veepoliitikadirektiivi1, Keskkonnaagentuuri projekti „Tõkestusrajatiste inven- mille eesmärk oli saavutada 2015. aastaks veekogude hea tariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste seisund. Muu hulgas oli sellega plaanis parandada voolu- parandamiseks” raames Eesti jõgede ja ojade paisude veekogude looduslikku seisundit, mille üheks kõige silma- ulatuslik inventariseerimine. Töö teostati kahes etapis. torkavamaks avaldumisvormiks oleks kalamehi rõõmustav Kokku kirjeldati ja fotografeeriti ligikaudu 1000 paisu, kalapopulatsiooni kasv jõgedes. Loomulikult eeldas see tammi ja truupi. paljude tammide likvideerimist ja paisjärvede allalaskmist, Kahjuks ei olnud projekti kaasatud kultuuriajaloolise kuid ka selleks olid ELi vahendid olemas. pädevusega inimesi, mistõttu on sellest mastaapsest and- Samal, 2004. aastal kirjutas Eesti lähiajaloo üks mebaasist puudu kultuuriajalooline info nii paisude kui ka värvikamaid poliitikuid, maadevahetajana tuntust kogu- nendega seotud taristute ja hoonestuse kohta. Sellest hoo- nud keskkonnaminister Villu Reiljan alla määrusele2, kus limata peab tunnistama, et tegu on seni kõige põhjalikuma loetleti 112 jõge ja oja, mida asustavad lõhelised. Neile Eesti paisude inventariseerimisega, mis on toekas lähte- jõgedele ja ojadele on looduskaitseseaduse kohaselt keela- koht kultuuri- ja tehnikaajaloolaste edasistele uuringutele. tud rajada uusi paise ja rekonstrueerida seal olemasolevaid Kuigi kultuuriajaloolise info kogumine ei ole otseselt ulatuses, mis tõstaks nende veetaset, samuti on keelatud looduskaitsjate eesmärk, oleks Eesti piiratud inim- ja muuta nende veekogude hüdroloogilist režiimi. finantsressursse arvestades edaspidi mõistlik teha selle- Suurel osal selle nimekirja jõgedest on üks, enamasti taolisi kaardistamistöid huvitatud osapooltel (nt loodus- ja aga mitu veskitammi ning mitu seisvat või töötavat hüdro- muinsuskaitsjatel) ühiselt. Nii saaks koguda vajalikku elektrijaama, lisaks tööstusi teenindanud tammid. Kalan- teavet märksa tõhusamalt, seda enam, et näiteks parkide dusspetsialistidele võib tunduda selline piirang kalavarude ja muistsete pühakohtade uurimisel on tehtud kõnealust ja loodusliku mitmekesisuse säilimiseks vajalik. Isegi koostööd edukalt juba aastaid. Ka edasiste tegevuste profaan mõistab, et paisude rajamine tõepoolest takistab kavandamisel oleks kohe võimalik arvestada kultuuripä- kalade loomulikku liikumist mööda jõgesid, niisamuti kui randist tulenevate piirangutega. mitmerealised maanteed takistavad metsloomade vaba Kindlasti võiks ühistegevust laiendada tööstus- rännet. Samas on paisude ja tammide tähendus laiem pärandi ja nõukogude militaarpärandi uurimisele ning vaid kalarändega seonduvast. Eesti jõgedele on rajatud edasise tegevuse kavandamisele. Peale aja ja raha märki- paisusid alates keskajast, nendega kaasnevad rajatised ja misväärse kokkuhoiu saavutamise laiendaks selline ühis- ehitised on osa kultuuripärandist, paisutamisega muutuv tegevus ehk muidu spetsiifilistele teemadele keskendunud veetase kujundab maastikku ja selle kasutust. Paisu spetsialistide silmaringi. likvideerimisega loodetav panus kalavarude olukorra parendamisse tähendaks sageli märkimisväärseid ohvreid Valulikud lahendused kultuuripärandi vallas. 2012. aastal otsustas Keskkonnaamet pärast uuringuid ja hoovõtmist haarata härjal sarvist. Muu hulgas pöörduti Paisude ja tammide inventariseerimine Muinsuskaitseameti poole nimekirjaga paisudest, mida 2008. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi3 tellimusel soovitakse lammutada või oluliselt rekonstrueerida. Järg- dokument „Tugevasti muudetud veekogumite ja tehisvee- nes hulk teineteise seisukohtade kompamise koosolekuid

74 PÄEVAKAJALIST

1 2

3 4

1. Maastikuliselt ja kultuurilooliselt oluline on Leevaku HEJ pais Põlvamaal. Foto Leele Välja 2. 1893. aastal valminud Kunda tsemenditehase hüdroelektrijaam koos samal ajal rajatud tammiga on kultuurilooliselt prominentne mitmel põhjusel: tegu oli Baltimaade esimese hüdro- elektrijaamaga, esimese tööstusliku otstarbega elektrijaamaga Eestis ja esimese sedavõrd mastaapse raudbetoonist ehitusobjektiga siinmail. Foto Henry Kuningas 3. Sindi paisu kõrval asub Sindi kalevitehase rajatud 1931. aastal valminud hüdroelektrijaam, mis soovitati „Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamise ja analüüsi” projektis ehitismälestisena kaitse alla võtta 4. Palju vaidlusi tekitanud Sindi pais on ehitatud 1977. aastal ning tal ei ole iseseisvat arhitektuuri- või tehnikaajaloolist väärtust, kuid kohalik omavalitsus on tammi lammutamise vastu 5. 1947. aastal rajatud Tudulinna HEJ paisu lammutamine ei ohusta. Fotod Leele Välja

75 PÄEVAKAJALIST

7. Aastal 1924 Axel Juseliuse projekti järgi valminud Linnamäe hüdroelektrijaama koos tammiga peeti valmides Eesti üheks silmapaistvaimaks tööstushooneks. Aastal 1941 õhkisid taganevad venelased jaama, hoolimata pingutustest tammi õhku lasta ei suudetud. Nüüd on aga oht, et seda teeb oma riik, kuigi 2001. aastal jaam taastati ja toodab hüdroenergiat. On algatatud paisu võtmine riiklikuks kultuurimälestiseks. Foto Henry Kuningas

ja kirjavahetust, mille läbivateks teemadeks olid ka halvas Tuntuimatest juhtumitest, mis pole siiani lahendust seisus kaitsealuste tammide väljaarvamine mälestiste saanud, on üleriiklikus meediaski kajastatud Sindi, Kunda nimekirjast ning muinsuskaitsealuste paisude restaureerija Linnamäe tammi likvideerimise kava. Sindi paisu mise rahastamine. kõrval asub Sindi kalevitehase rajatud hüdroelektrijaam, Muinsuskaitseameti seisukohad 16 kaitsealuse mille kohta „Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri 7 tammi kohta kujunesid laias laastus välja 2014. aasta kaardistamise ja analüüsi” projekti raames koostatud kevadeks, mil tõdeti jätkuvalt vajadust need tammid säili- eksperdihinnang (2010) soovitab 1931. aastal valminud tada ja korrastada. Kompromissina arutati siiski erinevat elektrijaam ehitismälestisena kaitse alla võtta. Vaidlus- tüüpi kalapääsude rajamist. alune Sindi pais on ehitatud alles 1977. aastal8 ning tal ei Paljude nii kultuuripärandi, kohaliku identiteedi ole iseseisvat arhitektuuri- või tehnikaajaloolist väärtust. kui ka majanduse vaatevinklist vähem tähtsate paisude Sellest hoolimata on kohalik omavalitsus tammi lammu- likvideerimist ei ole kultuuripärandi kaitsjad ega kohalikud tamise vastu, osaliselt ilmselt hüdroelektri tootmisest elanikud vaidlustanud. Nii lammutati näiteks 2014. aastal huvitatud firma lubatud investeeringu tõttu. Are jõel nõukogude ajal rajatud otstarbeta Pärivere pais. Hoopis teine lugu on ainulaadse Kunda hüdroelekt- Mõne tammi puhul on aga tekkinud tõsine polee- rijaama tammiga, mille likvideerimist on samuti välja mika. Vastuseisu üksikute paisude likvideerimisele on pakutud. 1893. aastal valminud Kunda tsemenditehase väljendanud eriti tugevalt kas otseselt huvitatud isikud hüdroelektrijaam koos samal ajal rajatud tammiga on – vesiveskite omanikud, hüdroenergia väiketootjad – või kultuurilooliselt prominentne mitmel põhjusel: tegu oli Bal- kohalik kogukond, kes tajub tammi ja selle tekitatud timaade esimese hüdroelektrijaamaga, esimese tööstusliku paisjärve olulise osana kohaidentiteedist. Lisaks on paljud otstarbega elektrijaamaga Eestis ja esimese sedavõrd mas- ülespaisutatud järvekesed populaarsed ujumiskohad. taapse raudbetoonist ehitusobjektiga siinmail. Lausa liigne Paisjärve kaotamisel tekkiva poolsoostunud ala sünge on lisada, et selle riikliku kaitse all oleva kompleksi säilimine perspektiiv on süvendanud kohalike elanike seas tugevate on eesti kultuuripärandi seisukohalt äärmiselt tähtis. vastureaktsioonide teket. Mitu kaasust, näiteks Saesaare Muinsuskaitse, omaniku ja kohaliku omavalitsuse hüdroelektrijaama tammi lammutamise plaan on pidevalt seisukohast oleks kõige mõistlikum jätkata seni veel kohaliku ajakirjanduse vaateväljas, tekitades teinekord heas tehnilises seisus jaamas hüdroelektri tootmist, ent kogukondade sees lõhenemist. juba 2011. aastast kestab selleks kohustusliku „Kunda

76 PÄEVAKAJALIST hüdroelektrijaama rekonstrueerimise keskkonnamõju 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober hindamise” koostamise ja läbivaatamise protsess. Arves- 2000 (EÜT L 327, 22.12.2000). 2 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. tades, et Keskkonnaamet on väljendanud soovi kaitse- 3 Looduskaitsega, sh Eesti vooluveekogude hea ökoloogilise seisundi alune tamm hoopis lammutada, on vee erikasutusloa taastamisega tegeleb Eestis arvukalt riiklikke ja vabasektori saamine (kui hüdroenergia tootmise eeltingimus) Kunda organisatsioone. Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsevad Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaagentuur, riikliku hüdroelektrijaama töölerakendamiseks algses funktsioonis sihtasutusena Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja tulundus- usutavasti ebatõenäoline. asutusena Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Muinsuskaitseameti poolt sunnitud kompromissina 4 Tugevasti muudetud veekogumite ja tehisveekogumite hindamine ja lõplik kindlaksmääramine. Töö lõpparuanne. Koostaja: Sweco Projekt AS, heaks kiidetud kalalifti rajamine moonutaks vältimatult väär- 2008, lk 8. tusliku kompleksi ilmet. See oleks ühtlasi kallis ja ilmselt 5 Kunda, Võhandu, Pedja, Elva, Ahja, Leevi, Rannapungerja, Sõtke ja kaunis vähetulemuslik, seda enam, et paari kilomeetri jook- Purtse jõgi, Mustoja ja Narva veehoidla. 6 sul ülesvoolu on veel kolm kalade rännet takistavat paisu. Kunda jõel Kunda hüdroelektrijaama (HEJ) pais, ASi Estonian Cell veehaarde pais, Kunda tsemenditehase pais ja Aravuse (Rahkla) kala- Silmas pidades selle asukohta, on Kunda hüdroelekt- kasvatuse pais; Võhandu jõel Räpina ja Leevaku paisud; Pedja jõel rijaama kompleksile uue funktsiooni leidmine vähetõenäo- Härjanurme, Painküla ja Jõgeva veskijärve paisud; Elva jõel Kera line. Kasutuseta ja perspektiivita kompleksi (mille juurde (Tõravere) pais; Ahja jõel Saesaare pais; Leevi jõel Leevi ja Poka paisud; Rannapungerja jõel Tudulinna pais; Sõtke jõel Sillamäe (alumine) pais; kuulub peale jaamahoone veel tamm ja äravoolukanal) Purtse jõel Viru HEJ ja Purtse paisud; Mustojal Vihula III (ülemine) pais. hooldamiseks ja restaureerimiseks puudub omanikul 7 Tartumaal Suure-Kambja mõisa vesiveski pais, Paaslangi vesiveski kardetavasti soov. Juba praegu on otsustamatuse tõttu tammiga, Viljandimaal Tarvastu vesiveski varemed, Viljandi linnas Uueveski vesiveski ja Kösti vesiveski paisud, Järvamaal Jändja vesiveski tegu järjekordse funktsioonita ja seetõttu paratamatult varemed ja Jändja puumassivabriku tamm, Raplamaal Kabala mõisa ja laguneva kultuuripärandi objektiga. Purila mõisa vesiveskite tammid, Läänemaal Kullamaa vesiveski pais, Keskkonnaamet on sihikule võtnud ka Eesti suu- Lääne-Virumaal Vihula ja Pada mõisa vesiveskite tammid ning Kunda rima hüdroelektrijaama – Jägala jõel asuva Linnamäe tsemenditehase HEJ tamm, Valgamaal Hellenurme mõisa vesiveski pais, Põlvamaal Rosma vesiveski ja Räpina mõisa vesiveski paisud ning hüdroelektrijaama paisu. Aastal 1924 Axel Juseliuse Jõgevamaal Jõgeva mõisa veskiveski tamm. projekti järgi valminud jaamahoonet koos imposantse 8 Esimene Sindi kalevitehase tamm rajati jõele juba 1834. aastal. 9 tammiga peeti toona Eesti üheks silmapaistvaimaks töös- Seal filmiti osa stseene Andrei Tarkovski filmi „Stalker” (1979) jaoks. tushooneks. Aastal 1941 õhitud hüdroelektrijaam seisis romantilise varena9 kuni 2001. aastani, mil Eesti Energia taastas jaama Raine Karbi projekti järgi. Viimastel aastatel Keskkonnaameti korduvalt avaldatud tammi lammutamise soov on kohanud nii Muinsuskaitseameti (kuigi kompleks ei ole kaitse all), elektritootja kui ka Jõelähtme valla vastuseisu. See soov tundub isegi sotsiaal-majanduslikke ja kultuuriloolisi tahke arvesse võtmata kummaline, kuna juba paar kilomeetrit ülesjõge asub kaladele ületamatu Jägala juga. Sarnaselt teiste juhtumitega on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kohta lõplik otsus langetamata ning seni toodetakse Linnamäel elektrit edasi.

Lõpetuseks Analoogseid näiteid paisude lammutamise kavadest on Eestis veelgi. Tammide, olgu siis veskitammide või hilisemal ajal rajatud tööstusliku otstarbega tammide puhul on looduskaitseaspektide kõrval kõigiti kohane rääkida nende kultuuriväärtusest. Eestis on juba keskajast alates rajatud jõgedele kala- kasvandusi, vesiveskeid ja paise, millele lisandus 19. sajandi lõpust saati hüdroelektrijaamade ehitamine. Usun, et suurem osa ühiskonnast on võtnud teadmiseks, et jõgedele uusi tamme ei rajata, sest Eesti vooluveekogud on hüdroenergia tootmiseks teadupärast väikese potentsiaaliga. Teisalt on teatud hulga paisude säilitamine tähtis nii kultuuripärandi, kohaliku identiteedi kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse vaatenurgast. Loodetavasti on jõgede ökoloogiliselt hea seisund võimalik saavutada kultuuripärandit säilitades.

77 PÄEVAKAJALIST

spordiaasta 2014 JA Saadjärve rattaaia uus elu

Sulev Oll

Sada aastat tagasi uinunud Saadjärve rattaaed Tabivere Juba enne kevadisi põllutöid korrastasid talumehed vallas Jõgevamaal ärkas üles aastal 2014, mil Eesti platsi, vedasid selle katteks kruusa ning lõikasid tribüüni, vanima velotreki sisse ehitati moodne BMXi rattarada. aia ja riietusruumi tarvis puitmaterjali. Kulus palju hili- Sellega tõestati, et ka vana jalgrataste võidusõidutee saab seid tunde ja pühapäevi, enne kui töödega valmis saadi. uuesti kasutusele võtta. Toona talumeeste juures tööpoisiks olnud Gustav Kuusk Jõgevamaa Voldi küla kaupmees Karl Vestel oli on meenutanud, et kruusa toodi hobustega Lähte mäelt, 19. sajandi lõpuaastatel usin jalgrattasõitja. Legendi mulda ja savi lähemalt. Ametis olid 15–16aastased poisid kohaselt üritas ta koos paari oma valla mehega jõuda labidate ja rehadega, appi tulid ka paljud ümbruskonna Tartu rattasõitjate hulka, ent paraku saadetud maamehed talumehed. Pinnas siluti raske kivirulliga, mida vedasid koju tagasi. „Teeme oma seltsi. Pole meil neid saksu kaks hobust. tarviski,” öelnud Vestel seepeale. Rattaaia avavõistlus peeti 27. juulil 1897. Postimees Esimene nõupidamine toimus 1896. aasta sügisel ja soovitas ka „linnarahval maa pidu vaatamas käia” ning nii sündiski Saadjärve Jalgrattasõitjate Selts, mis oli esikohale tuligi arvukas publik. Rada oli ehitatud 355,6 meetri mene eestlaste spordiselts maal. Tõsi, kinnitust selle põhi- ehk 1/3 versta pikkune. Avamispeol sai Karl Vestel kahe kirjale tuli asjaosalistel oodata kaua, sest Vene riik polnud ringi sõidus ajaks 2.37,2. talupoegade seltsidega harjunud, peale selle ei mõistetud, 19. ja 20. sajandi vahetusel hakkas seltsi tegevus miks on vaja rattaga sõitmiseks seltsi. Võib-olla pani just vaikselt kustuma. „Saadjärve jalgrattasõitjate selts oli see selts aluse tõsiasjale, et rohkem kui sada aastat hiljem omal ajal kaunis tegev. Ta asutas omale Voldi jaama sõidetakse Jõgevamaal ikka veel jalgratastega võidu. ligidale võidusõitmise aia, kus iga aasta jalgratastel võidu- Sellessamas Voldi külas, kus omaaegse seltsi asutaja sõitmisi ja ka pidusi näitemängudega toime pandi,” kir- kaupmeheametit pidas, on praegu registreeritud jalgrat- jutas Päevaleht aastal 1907. „Maaomaniku ja seltsi vahel taklubi Vooremaa Centrum. Kõrvuti rattasõiduga tegeleb ette tulnud õerumiste tagajärjel lõhuti võidusõitmiste aed klubi pärimuskultuuriga, sest ajalugu pole unustatud. maha ja sest ajast saadik pole selts enesest enam mingit Klubi rajas 1897. aastal avatud, ent vahepeal vaid mäles- elumärki annud.” tuseks muutunud Saadjärve rattaaia kõrvale vana velotreki 1910. aastal sõideti Voldi lähedal maanteel, seejärel sisse BMXi raja. Valmis sai see detsembris 2014. Selgi- seltsi tegevus lõpetati. Karl Vestel sai endale 108 jaga- tuseks: BMX (ingl bicycle motocross) on ekstreemsport, mata jäänud hõbedast auhinda ja Carl Ilves velodroomi mille eesmärk on sõita eriliste jalgratastega krossirajal plangu materjali. 1912. aasta suvel velodroom siiski kor- võidu või läbida seal takistusi ning trikke teha. rastati ning seal ka võisteldi. 1914. aastal valla pääsenud Aastaid 1897 ja 2014 ühendab lisaks see, et kum- I maailmasõda tõmbas aga jalgrattameeste ühistegevusele malgi puhul panustasid rattasporti oma aju- ja käteram- lõplikult kriipsu peale. muga – rahaga muidugi ka – kohalikud mehed. Mälus hoiti seltsi ja rattaaeda kaua. 1986. aastal, Ajaloolise rattaaia sünni kohta on teada järgmist. kui möödus sajand seltsi asutamisest, panid Jõgeva 1897. aasta alguses valiti Saadjärve Jalgrattasõitjate spordiveteranid rattaaia juurde mälestuskivi. Seltsile juhatus ning „kuulu järele tahtis selts kohe haka- Ühel päeval hakati rattaaia kandis jällegi askeldama tuseks õppijate tarvis 3-4 jalgratast muretseda”, nagu ning 2014. aastal sündis uus rattaaed. MTÜ Jalgratta- kirjutas Postimees. Valiti välja sobiv maalapp, kuhu rajada klubi Vooremaa Centrum taotles „Leader”-programmist sõidutee ehk velodroom. Kuna maa kuulus Tormi talule, raja projekteerimise toetust ja sellega kaeti projekti 2592- küsiti selle peremehelt nõusolekut maa kasutamiseks. eurosest maksumusest väga suur osa. Projekteeris Artes Ringrada sooviti ümbritseda plankaiaga, et „oleks kaitse Terrae OÜ. Heaks kiideti ka Vooremaa Centrumi järgmine tuule ja kurja silma eest”. Mälestuste kohaselt otsustati projekt, BMXi raja väljaehitamine. See on võidusõidu- osta 50 posti ja 2500 plangulauda. rada, millel on erinevaid hüppeid, kurve ja takistusi. Raja „Möödus mõni päev, kui Carl võttis kaks raudposti ja loomine maksis 23 490 eurot, millest „Leader”-meetme 43-meetrise nööri ja hakkas Tormi karjamaal sirgeldama, kaudu saadud toetus oli 20 000 eurot ja ülejäänu klubi et kujundada rattasõiduringi,” kirjeldatakse mälestustes omaosalus. Rada on kõigile avatud ning aitab mitme- rattaentusiasti Carl Ilvese tegevust. kesistada noorte vaba aja veetmise võimalusi.

78 PÄEVAKAJALIST

1. MTÜ Jalgrattaklubi Vooremaa Centrum rattaaia eelprojekt 2. Uus maastikurada BMX-ratastele vanas rattaaias. Foto Tõnu Sepp

79 PÄEVAKAJALIST

Kutsestandardid

ja kultuuripä randi kaitse Lilian Hansar

Mis on kutsestandard? VI taseme APS on erialase ettevalmistusega, kuid Kuna kutsestandardeid kajastab hulk õigusdokumente ja väheste kogemustega töötaja, kes vajab kõrgema taseme nüüd ka uue muinsuskaitseseaduse eelnõu, vajavad need spetsialisti juhendamist. Ta uurib, dokumenteerib ja ana- tutvustamist. lüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda ja Kutsestandardite koostamist koordineerib Kutsekoda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. lähtudes Eesti kutseseadusest ning Euroopa Parlamendi VII taseme APS on erialase ettevalmistuse ja koge- ja nõukogu soovitustest elukestva õppe kvalifikatsiooni- mustega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt ja raamistiku (EQF) kohta. juhendab madalama tasemega spetsialisti. Peale ehitiste Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutse- ja hoonestatud alade ajaloo ja seisukorra uurimise, tegevust ning kutsealal tegutsemiseks vajalike oskuste, dokumenteerimise ja analüüsimise määratleb ta väärtusi, teadmiste ja hoiakute kogumit. See on aluseks tööturu koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasu- nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogram- tustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, mide koostamisel ning kompetentsuse hindamisel. Seega konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisvii- seob kutsesüsteem tööturu haridussüsteemiga. mistluslahendusi ning teostab muinsuskaitselist järeleval- Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR) on kaheksa vet. Suudab nõustada ja juhtida ehituspärandi säilitamise taset, mis lähtuvad haridustasemest: VI tasemega spet- ja kaitsega seonduvaid töid ning on kursis ehitiste konser- sialisti kutse saamise eelduseks on bakalaureusekraad või veerimise nüüdisaegsete teooriate ja uute metoodikatega. rakenduskõrghariduse diplom, VII taseme juhtiv spetsia- VIII taseme APS on suurte praktiliste kogemuste, list peab olema magistrikraadiga ja VIII tasemele vastavad laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, üldjuhul doktorikraadiga tippspetsialistid. kes on kursis ehitiste konserveerimise nüüdisaegsete Eestis on koostatud üle poolesaja kutsestandardi teooriate ja uute metoodikatega. Ta võib uurida kõrge umbes sajale kutsealale. Nende hulgas on ka arhitektide, väärtusega ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisu- ehitusinseneride, maastikuarhitektide ja konservaatorite korda, selgitada väärtusi ning koostada ja hinnata kaitse kutsestandardid. Alates 24. aprillist 2014 kehtib arhitek- tingimusi, säilitus- ja konserveerimisjuhiseid, metoodikaid tuuripärandi spetsialisti VI, VII ja VIII kutsestandard. ja restaureerimiskontseptsioone ning on võimeline andma Seega on kõigil restaureerimise ja konserveerimisega keerulisemaid eksperdihinnanguid. Kõrgema tasemega seotud erialadel oma kutsekvalifikatsiooni hindamise spetsialist analüüsib ja üldistab erialapraktikast saadud dokumendid olemas, kuid mitmel puudub seos kultuuri- kogemusi ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalik- pärandi kaitsega. kusega, osaledes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, Maastikuarhitektide kutsestandardis on esitatud töögruppides ja erialasündmustel. valitav kompetents, mis lubab koostada muinsuskaitse APSi kutsestandardis on hulk nõudeid alates töö- eritingimusi ja projekteerida muinsuskaitsealust objekti keskkonnast ja lõpetades isikuomadustega. Esitan neist ainult sellekohase tegevusloa alusel. Arhitektide ja ehitus- järgnevalt ainult olulisemad, täpsemalt töö kirjeldused ja inseneride standardites ei ole seevastu mälestistel tegut- kompetentsinõuded. semise erisusi nimetatud. Uue muinsuskaitseseaduse Väga üldistatult tegeleb APS ehitiste ja hoonestatud jõustumisel oleks ka neis standardites vajalik täpsustada alade uuringutega, juhendite, tingimuste ja ettepanekute mälestise projekteerimise ja restaureerimise nõudeid. koostamisega, nende kultuuriväärtustele eksperdihinnan- Konservaatori kutsestandardid annavad võimaluse spet- gute andmisega, muinsuskaitselise järelevalvega, juhen- sialiseeruda erinevatele kultuuripärandi liikidele, nagu damise ja nõustamisega ning eriala edendamisega. Seega paberi-, köite-, puidu- ja maalikonservaator ning monu- ei ole APSi kutse seotud mitte üksnes mälestistega, vaid mentaalmaali konservaator. kultuuriväärtusliku keskkonnaga laiemalt. Kõigi eelnimetatud tööosade kohta on standardis Kes on arhitektuuripärandi spetsialist? täpsemad kompetentsinõuded. Üks spetsiifilisemaid osi Arhitektuuripärandi spetsialisti (APS) kutsestandard APSi töös on ehitiste ja hoonestatud alade uuringud. koostati Kutsekoja juhtimisel koostöös erialaesindajatega. See tähendab, et APS kogub uuringuobjekti kohta alus- Selles on kolm kutsetaset. andmeid arhiivimaterjalidest ja paikvaatlustest, koostab

80 PÄEVAKAJALIST ehitiste ja hoonestatud alade uuringute tegevuskava, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, restaureerimis- või milles näitab uuringute eesmärgid, ulatuse ja meetodid. tehnikaalase kõrghariduse ja nelja-aastase töökogemu- Tegevuskava koostamisel arvestab ta tasakaalu uuringu sega või tegevusalase täienduskoolitusega. tulemuslikkuse ja arhitektuuripärandi säilimise vahel. Need nõuded on sisuliselt samad mis seni kehtivas APS dokumenteerib uuringute käigu ja koostab seaduses. Praegune tegevusluba on asendatud kvalifi- uuringute aruande, milles annab ülevaate teostatud katsiooni ja pädevuse nõudega. Seega peab Muinsus- uuringutest ja kasutatud uurimismeetoditest ning hindab kaitseametil olema ülevaade dokumentidest, mis tõen- uurimiskavas püstitatud eesmärkide täitmist. Ta koostab davad haridust, kutset ja pädevust, mistõttu peaks tal ka analüütilise kokkuvõtte uurimistulemustest koos järel- edaspidi säilima koordineeriv roll. duste ja hinnanguga ning teeb ettepanekud lisauuringu- Kuna uues muinsuskaitseseaduses on sätestatud, et teks ja järgnevateks tegevusteks. kvalifikatsiooninõuded täpsustab valdkonna eest vastutav Põhjalik vajalike tegevuste loetelu on esitatud ministeerium määrusega, siis juhin tähelepanu mõnele APSi kutsestandardis uurimisele järgnevate juhendite, küsimusele, mis on just ehituspärandi valdkonnas tegut- tingimuste ja ettepanekute koostamise ning ka teiste sedes seni esile kerkinud. kompetentside kohta. Sellest saab järeldada, et arhi- Probleemi näen nii erineva kõrgharidusega spetsia- tektuuripärandi uurimine, väärtustamine ja kaitsmine listidele nelja-aastase töökogemuse alusel kui ka täien- vajab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mille puhul ei piisa duskoolituse läbinutele antavas õiguses koostada ehitiste ajaloolase, arhitekti või inseneri haridusest, seda enam, eritingimusi ja neile eelnevaid uuringuid. Ajaloolase haridu- et nende õppekavades puuduvad üldjuhul kultuuripärandi sega suudetakse asjatundlikult teha küll allika- ja arhiivi- kaitsega seonduvad õppeained. uuringuid, kuid selleks, et koostada hoonete väliuurimisi APSi kutsestandardis on esitatud kutset läbivad ja eritingimusi, puuduvad neil spetsiifilised teadmised. kompetentsid ja vajalikud teadmised. Nendeks on näiteks Ka arhitektidel ja ehitusinseneridel ei ole piisavalt eri- muinsuskaitse filosoofia, teooria ja ajalugu, arhitektuuri-, alaseid teadmisi, et koostada mälestiste uuringuid ja kunsti- ja linnaehitusajalugu, arhitektuuri- ja ehituster- esitada kaitse tingimusi. Nagu näitab senine praktika, ei minoloogia, kutsealaga seonduvad õigusaktid ja rahvus- pruugi anda nelja-aastane töökogemus mälestistel ega ka vahelised dokumendid, ehituspärandi säilitamise, kon- täienduskoolituse läbimine anda selliseks tööks vajalikku serveerimise, restaureerimise ja hooldamise tunnustatud pädevust. põhimõtted, meetodid ja praktikad. Töökogemuse saaks arvesse võtta vaid siis, kui need APS peab tundma ajaloolisi konstruktsioone, tradit- inimesed on ise teinud nõuetele vastavaid uuringuid ja sioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale, nende omadusi ja koostanud eritingimusi. Seetõttu peaksid arhitektid ja kasutuskohti, sobivaid hooldusviise ning konserveerimis- ehitusinsenerid saama üldjuhul pärast täienduskoolituse ja restaureerimismeetodeid. Ta peab teadma ehitus- ja läbimist ainult õiguse eritingimuste alusel planeerida, viimistlusmaterjalide kahjustuste tekkepõhjuseid ja projekteerida või ehitada või teha muinsuskaitselist järe- lagunemist ennetavad tegevusi, konserveerimiskeemia ja levalvet. -bioloogia aluseid jms. Kultuuripärandiga seonduvate uuringute ning Lisaks teadmiste omamisele peab APS oskama säilitamis- ja kaitsetingimuste koostamiseks vajalikud analüüsida, sünteesida ja kriitiliselt hinnata erialast infot, kompetentsid on esitatud arhitektuuripärandi spetsialisti tegema tasakaalustatud otsuseid, nii et säiliks objekti ja kutsestandardis. See dokument on aluseks Eesti Kuns- selle konteksti arhitektuuriline, kunstiline ja kultuuriline tiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna sidusus ning terviklikkus. Ta tunneb ära olukorrad, mis õppekava koostamisel eesmärgiga koolitada oma ala hästi vajavad teiste erialade kompetentsust, ekspertiiside tundvaid ja pädevaid spetsialiste. tegemist ning kaasab vastavad spetsialistid (kunstiajaloolane, kunsti konservaator, materjaliteadlane, arheoloog, arhitekt, maastikuarhitekt, ehitusinsener, dendroloog, geograaf jt), määratleb ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtuse ning suudab seda vahendada ka eriala- välistele isikutele. APS juhindub oma töös konservaatori/ restauraatori kutse-eetikast.

Kutsestandardid ja muinsuskaitseseadus Uue muinsuskaitseseaduse eelnõus esitatakse kaitse- alustel objektidel töötamisele kvalifikatsiooninõuded, mis eeldavad kutsestandardi olemasolu. Kui tegevusalale vastavat kutset ei ole välja antud, võib seaduse järgi kvalifikatsiooni tõendada ka tegevusala liigile vastava ajaloo-,

81 PÄEVAKAJALIST

Laevavrakid, taluarhitektuur ja nõukogude aja parimad pärlid.

Uued mälestise d aastal 2014 Triin Talk, Maili Roio

2014. aastal võeti riikliku kaitse alla 28 uut mälestist, kirju ja lükkavad neid läbi kooskõlastusringidest. Varem, neist 17 ehitist ja 11 laevavrakki. Uute objektide mäles- kui ministeeriumis otseselt selle valdkonna eest vastuta- tiseks tunnistamise poolest oli see viimase aja viljakaim vaid töötajaid polnud, võisid ametist saadetud dokumen- aasta. Enne seda võeti kaks hoonet kaitse alla 2011. aasta did seal aastateks seisma jääda. jaanuaris, ent aastatel 2012–2013 mitte ühtegi objekti. Niisiis oli 2014. aasta see, mil „tropp tuli eest ära” 2011. aastal tunnistas kohus õigustühiseks Tallinna ja mälestiste nimekirja jõudsid viimaks objektid, mis olid endise Turisti poe mälestiseks tunnistamise käskkirja. muudatuste ajal erinevatele lauanurkadele seisma jäänud. See lõi olulise pretsedendi, mis näitas, et senine praktika Eelnõud liiguvad, kui on olemas selgus, kuidas seda tuleb mälestiseks tunnistamisel ei olnud enam tänapäevases teha, ja inimesi, kes seda järjekindlalt teevad, ent pikka õigusruumis pädev, kuna ei kaasatud piisavalt omanikku aega ei olnud õieti kumbagi. ega analüüsitud otsuse mõjusid. Kohtuasja otsese taga- järjena ehitatakse Turisti poe asemele varsti kõrghoone, Ehitised kaudse tulemusena muudeti aga kaitse alla võtmise menet- 2014. aastal täienes mälestiste nimekiri 17 ehitise võrra, luse nõudeid, et omanikku enam protsessi kaasata. nende hulgas on maa-arhitektuuri (tuulikud ja talud), Seega said 2011. aasta alguses kaitse alla võetud militaararhitektuuri ning 20. sajandi silmapaistvaid ehitisi. objektid mälestiseks veel vana, lihtsama korra järgi ning Viis Saaremaal mälestiseks tunnistatud tuulikut on uue õiguskorra alusel ei oldud enne 2014. aastat midagi välja valitud kogu maakonda hõlmanud uuringute tulemu- kaitse alla võetud. Keerukama õiguskorraga kaasneb see, sena. Aastail 2004–2005 inventeeriti Saaremaa tuulikuid et menetlus on aeganõudvam ja keegi peab sellega päe- ja 2009. aastal koostati eksperdihinnangud, millega tehti vade ja kuude kaupa tegelema. Vastupidiselt lähiriikidele, ettepanekud neist 42 kaitse alla võtmiseks. Kuigi kultuu- kus pärandi väljaselgitamise ja kaitse alla võtmisega tege- riväärtus on kindlasti igal ajaloolisel tuulikul, otsustati nii levad terved osakonnad, on Eesti Muinsuskaitseametis suurt hulka sama tüüpi ehitisi siiski mitte kaitse alla võtta. see töö peainspektorite kanda. Neid on aga iga mälestise- Mälestiseks tunnistamise menetlus viidi lõpule viie väär- liigi peale üksainus ja selline menetlus moodustab kogu tuslikuima tuulikuga, need on Anetsi ja Sassi pukktuulik, tööst ainult murdosa. Vainu talu tuulik ning Välja-Aadu ja Jaagu pukktuulik. Vähemalt on nüüd Kultuuriministeeriumis olemas 1. Anetsi pukktuulik (reg-nr 30055) on ajaloolises muinsuskaitsenõunik (sellenimeline ametikoht loodi alles Leedri sumbkülas viimane allesjäänud tuulik, ehi- 2013. aastal!) ja üks muinsuskaitsevaldkonnaga tegelev tatud 19. sajandi lõpus. See esindab Saaremaa jurist, kes koostavad muu hulgas kaitse alla võtmise käsk- tüüpilise pukktuuliku konstruktiivseid lahendusi,

1 2

1. Anetsi pukktuulik Leedri külas. Foto Mihkel Koppel 2. Miniatuurne Hollandi tuulik Vainu talus. Foto Keidi Saks

82 PÄEVAKAJALIST

4 5

3. Loksa bussijaam. Foto Leele Välja4. Viljandi tuletõrjedepoo. Foto Epp Lankots 5. Hagumäe taluhäärber. Foto Heiki Pärdi

kuid paistab silma ebatüüpilise materjalikäsitluse menetluse ajal, paigaldatud on uus laudkatus ja (valtsplekk-katus ja krohvitud kivijalg) ning tervik- kerelaudis. likult säilinud sisseseade poolest. Anetsi pukktuulik 5. Jaagu pukktuulik (reg-nr 30125) on ehitatud oli külaseltsi eestvedamisel juba mälestiseks tunnis- 1822. aastal ja kuulub viie vanima Saaremaal tamise menetluse ajal restaureeritud. säilinud pukktuuliku hulka. See stiilipuhas, kvali- 2. Sassi pukktuulik (reg-nr 30119) on ehitatud teetselt laotud kivijalaga tüüpiline Saaremaa pukk- 1911. aastal. See keskmiste keregabariitidega, peene tuulik esindab vanemat tuulikuehitustraditsiooni. detailitöötlusega ja erandliku tuulekoluga tuulamis- Jaagu pukktuuliku katus parandati kaitse alla süsteemiga tuulik esindab uuemat tuulikuehitustra- võtmise menetluse ajal talgu korras. ditsiooni. Omanik kavatseb Sassi pukktuulikut restaureerimistoetuse abiga korrastama hakata. Seni mälestiste hulgas napilt esindatud taluarhitektuuri 3. Vainu talu tuulik (reg-nr 30120), ehitatud näidetena võeti kaitse alla Lahemaa rahvuspargis paikne- 1920.–1930. aastatel, on miniatuurne lõhatud raud- vad Hansurahva talu rehielamu ja Hagumäe taluhäärber. kivist Hollandi tüüpi tuulik. Tegu on nii mõõtmetelt 6. Hansurahva talu rehielamu (reg-nr 30231) on kui ka materjalikasutuselt haruldase, kõige väik- 1868. aastal Palmse mõisniku Carl Magnus von sema Hollandi tüüpi tuulikuga Eestis. Ehitis on der Pahleni korraldusel ehitatud uuenduslik korst- säilinud sisseseadeta. Omanik kavatseb Vainu talu naga reheahjuga hoone. Selliseid massiivse korst- tuulikut restaureerimistoetuse abiga korrastama naga reheahjuga elamuid ehitati umbes kaksküm- hakata, rajades ka ligipääsutee ja pingid. mend, kuid Hansurahva talu on ainus, kus see on 4. Välja-Aadu pukktuulik (reg-nr 30057) on autentsel kujul säilinud. Ettepaneku hoone kaitse ehitatud 1900. aastal. See konstruktsioonilise alla võtta tegi selle omanik. Hoone katuse avariilise erilahendusega ehitis esindab tuulikut, mis on seisukorra parandamiseks on Muinsuskaitseamet ajalooliselt kuulunud mitmele talule. Välja-Aadu koostanud tegevuskava ja eraldanud ka restauree- pukktuuliku kere restaureeriti kaitse alla võtmise rimistoetust (vt ka artiklit lk 98).

83 PÄEVAKAJALIST

(Pikemalt vt rubriigis „Ajalugu” Robert Treufeldti artikkel „Peeter Suure Sõjasadam Tallinnas”.) Ettepaneku hooned kaitse alla võtta tegi Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Hooned kuuluvad riigile ja neid kasutab endiselt Kaitse- vägi. Laohoone on juba restaureerimisel, teiste korrastamine on samuti lähiajal plaanis. Mälestiseks tunnistati: 13. Miinisadama ladu (reg-nr 28773), 14. Miinisadama aku- ja torpeedokoda (reg-nr 28774), 15. Miinisadama katlamaja koos korstnaga (reg-nr 28775).

Ulatusliku uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870– 6 1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” 6. Osmussaare kabel. Foto Leele Välja raames tehtud eksperdihinnangute alusel jõudsid mäles- tiste nimekirja 2014. aastal esimesed kaks hoonet. Juhuse tahtel on mõlemad punasest tellisest utilitaarsed ehitised. 7. Hagumäe taluhäärber (reg-nr 30228) paikneb 16. Loksa autobussijaam (reg-nr 30353) on Kuusalu vallas. See on erakordselt uhke rahvus- 1939. aastal ehitatud ainulaadne art déco ja funkt- romantilise puitpitsiga hoone, mille ehitamist alustas sionalismi mõjuline hoone, mille projekteeris peentisler Joosep Oberg 1914. aastal. Taluhäärberi tõenäoliselt arhitekt Elmar Lohk. See oli esimene mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi omanik. spetsiaalselt bussijaamaks ehitatud hoone Eestis. 8. Osmussaare kalmistu ja kabel (reg-nr 30230) Hoone on osaliselt kasutuses kohvikuna. on viimased jäljed noarootslaste sajandipikkusest 17. Viljandi tuletõrjedepoo (reg-nr 30342) on asustusest saarel. 18. sajandist pärit kabeli vare ja arhitekt Toomas Reinu üks eripärasemaid teoseid ja kalmistu on külaühingu eestvedamisel korrastatud. ehitatud 1977. aastal. Hoone välisarhitektuur on Ettepaneku need mälestiseks tunnistada tegi kohalik inspireeritud toonastest punastest ümarate omavalitsus omanikuna. vormidega tuletõrjeautodest – kumerad tellised valmistati Tallinna Keraamikatehases spetsiaalselt Rocca al Mare ja Liberty suvemõisa hooned olid varem selle maja jaoks. Tuletõrjedepoo on endiselt kasutu- suure kompleksmälestise „Eesti Vabaõhumuuseumi eks- sel algses funktsioonis. Uute, suuremate tuletõrje- ponaathooned, -rajatised, maa-ala ja „Liberty” suvemõisa autode mahutamiseks kavandatakse juurdeehitist. hooned, 1699. a, 18.–20. saj.” koosseisus. Kogu vaba- õhumuuseumi ala hõlmanud kompleksmälestise kaitse Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamise lõpetati, sest muuseumi eksponaathooned on kaitstud ja analüüsi projekti käigus koostatud eksperdihinnangute museaalidena ja seega ei ole neid tarvis mälestisena topelt alusel on algatatud menetlused üle 100 ehitise või komp- kaitsta. Endise kompleksmälestise alal tunnistati mälesti- leksi kaitse alla võtmiseks. Lähiaastatel jõuavad paljud seks neli väärtuslikuimat suvemõisahoonet; tagasihoid- neist loodetavasti positiivse lõpuni. likumad suvemõisahooned jäid mälestiste kaitsevööndi- Projekti käigus tehti ettepanekuid väärtuslike ehitiste tesse. Seega ei olnud nende puhul sisuliselt tegu mitte kaitse alla võtmiseks tegelikult mitu korda rohkem, kuid uute kaitse alla võetavate ehitistega – need olid varemgi kõikide ehitiste kohta ei jõutud eksperdihinnanguid koos- mälestise osad –, vaid süsteemi korrastamisega. tada. Ettepanekud, mille taga ei ole eksperdihinnangut, Mälestiseks said/jäid: jäävad esialgu ootele, kuna ametil pole raha ega inimesi, 9. Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja et arvukalt uusi hinnanguid tellida või veel mitusada (reg-nr 30242), mälestiseks tunnistamise menetlust korraga käsile võtta. 10. Liberty suvemõisa Egon Kochi suvila Tuleb loota, et ka omavalitsuste teavitamine nende terri- (reg-nr 30243), tooriumil asuvatest väärtuslikest ehitistest avaldab oma 11. Liberty suvemõisa Egbert Kochi suvila mõju ning et aktiivselt hakatakse kasutama uue planeeri- (reg-nr 30244), misseadusega tekkivat võimalust kaitsta väärtuslikke 12. Liberty suvemõisa Daheimi maja ehitisi üldplaneeringu kaudu. (reg-nr 30245). Mälestiseks tunnistati ka kolm hoonet Tallinna Miinisa- dama alal. See on tsaariaegse militaararhitektuuri esinduslik kompleks, mis kuulus Peeter Suure Merekindluse juurde ja oli pikalt arhitektuuriajaloolaste jaoks „avastamata” jäänud, sest on alati asunud suletud territooriumil.

84 PÄEVAKAJALIST

7. Laeva E. Russ vrakk. Foto Maili Roio

Laevavrakid 3. detsembril 1941 Soome lahes miini otsa ja uppus. 2014. aastal tunnistati mälestiseks 11 laevavrakki (koos Koos laevaga läks põhja ligikaudu 130 meeskonna- varem kaitse alla võetutega on neid nüüd registris 47), liiget ja maaväelast. mis on rahvusvahelise tähtsusega arheoloogilised aja- 6. Kaubalaeva E. Russ vrakk (reg-nr 30210). looallikad. Neid uurides saadakse infot nii omaaegse Aurulaev E. Russ sõitis 1919. aastal Apollo madala laevaehituse, meresõidu, kaubanduse, meresõja, veeteede lähedal ujuvale miinile ja uppus. Laeva lastiks oli ja rahvusvaheliste suhete kui ka meremeeste igapäevaelu varustus Eesti sõjaväele. ja uskumuste kohta. 7. Laevavrakk (reg-nr 30229). Tõenäoliselt Esimest korda kuulutati kultuurimälestiseks all- 18. sajandist pärineva fregati jäänused asuvad veelaevad – kaks neist Esimese maailmasõja ajast ja üks Tallinna lahes umbes 4 meetri sügavusel. Teise maailmasõja aegne. Nende allikaväärtusele lisandub 8. Laevavrakk (reg-nr 30233). Naissaare ja merehaua staatus. Vrakkide mälestiseks tunnistamine Uusmadala vahel asuva Hollandi päritolu purjelaeva annab võimaluse piirata nendele sukeldumist ja keelata vrakk on dateeritud 17. sajandi algusesse. nende hävitamist kaevetöödega. 9. Allveelaeva U 479 vrakk (reg-nr 30234). 1. Laevavrakk (reg-nr 30188), mis on dateeritud Teise maailmasõja aegne Saksa allveelaev U 479 jäi 13. sajandisse, asub Tallinnas Lootsi tänaval umbes kadunuks 1941. aastal. Allveelaev uppus koos mees- 4 meetri sügavusel maa sees. 2009. aastal kinnistul konnaga miiniplahvatuse tagajärjel Osmussaare tehtud kaevetööde käigus lõhuti vrakk osaliselt. lähedal. Tegu on Eesti alal vanima teadaoleva in situ säilinud 10. Allveelaeva HMS E18 vrakk (reg-nr 30237). laevavrakiga. Esimese maailmasõja aegne Briti E-klassi allveelaev 2. Laevavrakk (reg-nr 30189) Tallinna Vanasadama jäi koos meeskonnaga kadunuks 1916. aastal. Asub akvatooriumil 1. kai rambi ees. Purjelaeva vrakk on Hiiumaast läänes majandusvööndis. dateeritud 16. sajandi lõppu – 17. sajandi algusse. 11. Allveelaeva Akula vrakk (reg-nr 30392). 3. Laevavrakk (reg-nr 30190) Tallinna Vanasadama Tsaari-Venemaa allveelaev hukkus koos mees- akvatooriumil 3. kai ees. Purjelaeva vrakk on dateeri- konnaga Hiiumaast põhjas 1915. aastal. tud 19. sajandisse. 4. Laevavrakk (reg-nr 30194) asub Tallinna lahes. Purjelaeva vrakk on dateeritud 17. sajandi lõppu – 18. sajandi algusse. 5. Miinitraaleri Virsaitis vrakk (reg-nr 30209). 1941. aasta hilissügisel võttis Virsaitis osa Hanko sõjaväebaasi evakueerimisest Kroonlinna, sõitis

85 PÄEVAKAJALIST

Tallinna ajalooliste plaanide lokaliseerimine tänapäevasele

linnaplaan ile Ragnar Nurk

2011. aastal teostas OÜ Agu EMS Tallinna Kultuuri- mustesse suhtuda ettevaatusega – need eeldavad asja- väärtuste Ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakonna tundlikku ja kriitikavõimega kasutajat. tellimisel valiku Tallinna vanade linnaplaanide sidumise Eesmärk ei olnud võtta töösse kõiki võimalikke ole- tänapäevase situatsiooniga, rõhuga ajalooliste eeslinnade masolevaid ajaloolisi linnaplaane, mis katavad üht või teist territooriumil. Väiksemaid täiendusi tehti töösse osa linnast, rääkimata minekust arhiivis säilinud kinnistu- 2014. aasta alguses. plaanide tasandile. Pigem oli realistlik ja ka kasutus- Varem olid osakonna töötajad projektide ja loataot- lihtsuse huvides kasutada väiksemat arvu plaane, mis luste kinnitamisel kasutanud ajaloolise taustinfo saamiseks siiski kataksid võimalikult suure osa Tallinna kesklinnast. mõningate plaanide skaneeringuid (olgu näitena nimetatud Need pidid olema võrdlemisi detailsed ning loomulikult 1885. aastast pärinev nn Eurichi plaan, vt tabeli positsioon 4), suhteliselt usaldusväärsed – päris silma järgi joonista- kuid need ei olnud seotud linna tänavate ja hoonestuse tud ajaloolist kaarti oleks keeruline praeguse olukorraga praeguse seisuga. Nüüd oli eesmärgiks teha ametnike siduda (sel põhjusel jäid välja kõik 18. sajandi Vene pärit- elu veidi kergemaks, et nad ei peaks enam iga kord eraldi olu linnaplaanid). üritama aru saada, kus mingi ajalooline kinnistu või hoone On selge, et tegelikult ei ole ühtegi ajaloolist plaani tänapäevase linnaplaani taustal on paiknenud. võimalik tänapäevasega ideaalselt kokku sobitada. Nende Töö tehnilise teostuse ja väljundi formaadi valik oli plaanide pildifailidega manipuleerimine aitab sellest suhteliselt vaba. Varem olin väiksemate maa-alade sidu- üksnes mingil määral üle saada. Püüdsin valiku tegemi- misel kasutanud enim levinud arhitektuurse joonestamise sel jälgida sedagi, et ajatelg oleks kaetud enam-vähem programmi AutoCAD, sidudes plaani kahe teadaoleva ühtlaselt, st et oleksid kajastatud linnaehituse arengu punkti abil ja vajaduse korral seda operatsiooni järgmiste seisukohalt tähtsaimad hetked ja teisalt kasutatud oma aja punktide najal korrates. Suuremate maa-alade puhul, kus parimaid (piisavalt detailseid ja täpseid) kaarte. punkte on kümneid ja sadu, selline lahendus mõistagi ei Tänapäevaseks linnaplaaniks valisin Tallinna Linnaplanee- toimi. Samas olid kättesaadavaks saanud GIS-platvor- rimise Ameti linnaplaani mõõtkavas 1 : 2000 (2005. a sei- mil töötavad programmid, mis muu hulgas võimaldavad suga) ja lisasin sellele kinnistupiiride kihi 2012. a seisuga rasterfaile (nt ajalooliste kaartide skaneeringuid) teatud (mõlemad vektorkujul). Ka ükski ajaloolistest plaanidest sisseehitatud valemite abil modifitseerida või – lihtsamini pole koostatud palju täpsemas mõõtkavas. Töösse valitud öeldes – väänata. Seda nimetatakse koordineerimiseks ajahetkedest ja neile vastavatest ajaloolistest plaanidest või georefereerimiseks. Kahtlemata tuleb sellise töö tule- annab ülevaate allpool olev tabel.

Kasutatud kaardid

Ajahetk Plaani autor ja nimetus Mõõtkava Arhiiv Täpsusaste

1. 1699 Põhiallikaks S. v. Stadeni nn krundiplaanide u 2000 Tallinna Linnaarhiiv Kinnistu atlas (39 lehel), asendiplaan puudub 2. 1825 Tallinna Insenerikomando plaanid eraldi 2100 Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Hoone vanalinnast (1 lehel) ja eeslinnadest (3 lehel) Arhiiv 3. 1856 F. F. Adamsoni linnaplaan 8400 Trükitud linnaplaan, Hoone Tallinna Linnamuuseum 4. 1885 F. J. Eurichi ja A. Mickwitzi andmetele tuginev 4200 Trükitud linnaplaan, Osalt kinnistu, linnaplaan Tallinna Linnamuuseum osalt hoone 5. 1944 Linnaplaan (planšetid), kesklinna 9 lehte, 2000 Tallinna Linnaplaneerimise Hoone arvatavalt sõjaeelsel situatsiooniplaanil markeeritud Ameti arhiiv sõjapurustused 6. 1985 Linnaplaan (planšetid), kesklinna 12 lehte 2000 Tallinna Linnaplaneerimise Hoone Ameti arhiiv

86 PÄEVAKAJALIST

1. 1699. a: huvitav asustusmuster Maakri ja Kivisilla kandis kummalgi pool Härjapea jõge. Paljud kinnistupiirid olid siin sarnased veel 19. sajandi keskelgi 2. 1825. a: Kalamajas Väike- ja Suur-Laagri, Vana-Kalamaja ja Soo tänavate vahelises kvartalis paiknenud Fjodor Stratilati kirik

87 PÄEVAKAJALIST

3 3

3. 1856. a: praeguse Falgi pargi eelkäijaks olnud haljasala koos Värvali tiigiga

Piltide sidumist praeguse plaaniga alustasin uue- kaugemale. Ehkki osa plaane hõlmab ka vanalinna, panin matest, liikudes ajas tagasi, sest vanimatel kaartidel on rõhu eeslinnadele, kus muutused on olnud suuremad. vähe praeguse olukorraga otse seostatavaid punkte. Sidu- Siiski võib plaanide uurimisel paljudes piirkondades tähel- mispunktidena (iga kaardi kohta mitusada) tulid arvesse dada ka ajas üllatavalt kaugele jälgitavaid struktuure (kui eeskätt kvartali-, kinnistu- ja majanurgad. Ideaalis eeldaks mitte hooneid, siis krundipiire või vähemalt tänavavõrku). kahel erineval plaanil esineva punkti üheks ja samaks Vanalinna kohta kasutatud mõõtkavas plaanid palju uut tunnistamine põhjalikumat uurimistööd arhiivis kinnistute infot ei anna (erandiks on 1825. aasta plaan, vt tabeli ajaloo alal. Kuna see ei olnud ala suuruse tõttu mõeldav, positsioon 2). tuginesin pigem oma subjektiivsele visuaalsele muljele, Töö täpsusastet tõsiteaduslikul meetodil mõõta on mis mõistagi võis põhjustada vigu, sh võib olla ajaloolist raske, sest ajalooliste plaanide tase, sidumispunktide jao- kaarti väänatud ekslikumaks, kui see originaalis oli. Seda tumine teatud piirkondade vahel ja usaldatavus on väga võimalust silmas pidades lisasin tööle kontrolli võimalda- erinevad. Seda võivad aidata edaspidi hinnata võrdlev vad originaalskaneeringud. Säilitatud on andmed sidumi- analüüs üksikkinnistuid puudutavate detailsemate plaani- sel kasutatud punktide koordinaatide kohta. materjalidega või näiteks arheoloogiliste uuringute käigus Kogu töö on teostatud L-EST 97 koordinaatsüstee- dokumenteeritavad kinnistupiire tähistavad rajatised ja mis. Sisuliseks tööks kasutati programmi ArcMap ja tule- hoonevundamendid. Kui tahta siiski nimetada mingit usal- mus n-ö publitseeriti ehk tehti vaatamiskõlblikuks tasuta datavuse orientiiri, näib, et vähemalt vanalinna ja suuremate allalaaditava ArcReaderi programmi abil. Ajaloolisi (raster- maanteede ümbruses on täpsus keskmiselt 5–10 m piires. kujul) ja tänapäevaseid (vektorkujul) kaardikihte saab arvu- Praeguseks on kõnealune töö elektroonilisel kujul tiekraanil sisse ja välja lülitada ning kaardil saab liikuda tehtud kättesaadavaks ka uurijatele Tallinna Linnaarhiivi sarnaselt näiteks Maa-ameti internetikaardiga. Erinevaid lugemissaali arvutis. Kahtlemata on tegu ainult ühe vahe- ajaloolisi kaarte on võimalik muuta koos kuvamiseks ja etapiga töös olemasolevate linnaplaanidega ning tehtu paremaks võrdlemiseks soovitaval määral läbipaistvaks. peegeldab praegusi tehnoloogilisi võimalusi. Loodetavasti Kasutajal on võimalik saada viie minutiga ülevaade on Tallinna ajaloolise topograafia ja linnastruktuuride mingi parajasti huvi pakkuva tänapäevase kinnistu maa- uurijatel sellest kasu, eriti mis puudutab uusaegseid ees- ala ruumilisest kujunemisest viimase 300 aasta jooksul – linnu. Potentsiaalsete järelduste arv näib olevat peaaegu teatud tinglikkusega tagasi projitseerituna võib-olla veelgi piiramatu sõltuvalt kasutaja huvist.

88 ajalugu

89 AJALUGU

Põlisbalti majad on meie

linnade väärika imad vanakesed Oliver Orro

Mis on põlisbalti majad? märksa rohkem kohtab neid aga Pärnus, Valgas, Viljandis, Meie vanim üsna ulatuslikult säilinud majatüüp on Haapsalus jt maakonnalinnades. Võrus on sedalaadi maju ühekorruseline kõrge poolkelpkatuse ja riskülikukujulise linna tekkimise ajal olnud tõenäoliselt palju, kuid alles on põhiplaaniga mantelkorstnaga hoone, mida möödunud vaid üksikuid. Vast kõige ilusam valik ootab arhitektuu- sajandi saksakeelses teaduskirjanduses nimetati väljen- rihuvilist uudistajat Rakveres. Põlisbalti majatüüp levis diga urbaltisches Haus. peale linnade ka alevites, nii võib leida neid maju Ote- Eesti keeli on seda kutsutud algbalti, ürgbalti ja ka päält, Tõrvast, Rõngust jm. vanabalti majaks. Siinkirjutaja on pakkunud välja nime- Põlisbalti maja kujunes välja 17. sajandiks, enamik tuse põlisbalti majatüüp, mis peaks ehk kõige paremini praeguseni säilinud näiteid on 18.–19. sajandist. Mitmel edasi andma saksakeelse termini urbaltisch sisu, samas pool kohtab siiski maju, mille puhul võiks oletada päri- justkui rõhutades kontinuiteeti – nende majade kuulu- nemist Põhjasõja-eelsest ajast. Käsitlustes on väidetud, mist mitte ainult minevikku, vaid ka olevikku ja tulevikku. et selles sõjas hävis kogu puithoonestus, kuid allikatest Põline on ju miski, mis oli, on ja jääb (vrd kasvõi fraasiga tuleb välja, et vahetult sõja järel olid üksikud majad alles priiuse põlistumise päev jmt käibeväljendite tähendus- ja ei saa välistada, et mõni neist seisab siiani (paaril juhul ruumiga). toetab seda ka dendrokronoloogiline dateering).6 Nimetus iseenesest on saksakeelsetes ringkondades Koos baroki hääbumisega põlisbalti ehitusviis siiski tuntud olnud ilmselt juba õige ammu. Teaduskirjanduses ei kadunud. Üksikuid selliseid hooneid ehitati väikelinna- pärineb see baltisaksa mõisauurijalt Heinrich Pirangilt1 ja des veel 19. sajandi esimesel poolel ja isegi keskpaigas, eesti uurijate käsitlusse on see jõudnud etnoloog Gustav eirates toona kehtinud klassitsistlikke tüüpfassaade ja Ränga2, arhitektuuriajaloolaste Helmi Üpruse, Juhan viidates neile üksnes detailides. Valdavalt on põlisbalti Maiste, Epi Tohvri3 jt tööde kaudu. Lisaks konkreetsele majad (erinevalt neile järgnenud tüüpfassaadide ajastu hoonetüübile on terminiga urbaltisch iseloomustatud ka hoonetest) ehitatud veel kohalike ehitusmeistrite juhtimi- laiemalt siinset talupoeglike sugemetega maa- ja väikelin- sel ilma ametlikult kinnitatud ehitusprojektita.7 nabaroki arhitektuuri- ning ehitusvõttestikku. Enamik neist hoonetest asub muinsuskaitsealal, Kohaliku maalähedase ja raskepärase baroki ehi- mõni on eraldi mälestisena kaitse all (sageli juba nõuko- tuslaadiga seostatav põlisbalti majatüüp esindab meil gude ajast), kuid on ka neid, mis muinsuskaitsjate pilgu saksapärast ehituskoolkonda ning selle eeskujuks oli ilm- alt kõrvale jäänud. Mõne ehedamalt säilinud näite puhul selt Preisi talupojaelamu. Samas ei saa eitada ka Rootsi võiks kaaluda mälestiseks tunnistamist. Põlisbalti majad talupojaarhitektuuri ja lihtsamate linnaelamute mõju. kui kohaliku asustus- ja ehitustraditsiooni tunnistajad Hoonetüübi genees vajaks lähemat selgitamist.4 on kindlasti väärt säilitamist ning eeldavad arhitektuuri Üldvormilt sarnasena ehitati Eestis 17.–19. sajandil konserveerimise seisukohalt professionaalset kohtlemist, mõisate härrastemaju, valitseja- ja moonakamaju, kiriku- mida on ilma riikliku kaitseta raske tagada. mõisu ja köstrimaju, hiljem ka kihelkonnakoole, vanemaid Ka kaitse all olevate majade puhul ei ole restauree- vallamaju ning erandina taluhäärbereidki. Käesolevas rimine kulgenud alati viperusteta. Lammutamine neid artiklis keskendutakse linnamajadele. hooneid enamasti ei ähvarda (tühjaks jäänutena on nii mõnigi küll maha põlenud), kuid säilimist ohustab kohati Levik, ehitusaeg ja kaitstus restaureerimistööde küsitav kvaliteet. Nii on see eriti Põlisbalti maju leidub kõigis Eesti linnades, mille hoo- juhtudel, mil hoone paikneb muinsuskaitsealal, kuid pole nestus on hakanud kujunema enne 19. sajandi keskpaika. eraldi mälestis või kui ei suudeta tagada piisavaid uurin- Nende majade säilivus on erinev; võib öelda, et mida guid. Raskusi on ajaloolise substantsi väärtustamisega: suurem linn, seda halvemini on vanimad puithoonetüübid juhuslikke lahendusi esineb nii värvivaliku, juurde- ja säilinud. ümberehituste, avatäidete kui ka interjööri puhul. Tallinnas võib kohata selliseid maju veel vaid vanadel Kuna tegu on tavavaataja jaoks mitte väga atraktiiv- fotodel – alles on ainult J. Poska 19 krundi hoonestus5. sete ja sageli kehvas seisus hoonetega, vajaksid need seni- Tartus on mõni maja siin-seal alles (kesklinnas Jaani sest enam teadvustamist ning professionaalide tähelepanu kiriku ümbruses, Karlova kandis Kalevi tänaval jm), ja toetust. Rohkem kui n-ö surnuks restaureeritud maju

90 AJALUGU

1 2

3 4

1. Varem üsna sagedane murdkelpkatus on meie linnadest kadumas, aga seda leidub veel Lätis. Restaureeritud maja Ventspilsis 2. 1770. aasta paiku ehitatud elamu Viljandis aadressil Tartu 19 oli üks esimesi kodanikumaju, mis kerkis väljapoole endist vanalinnaala. Klassitsismiajastul lisati hoonele sissekäigu ette pisike sammasportikus 3. Sellel majal Kuressaares on taastatud rajamisajastule omane ülekattega püstlaudis. Tumepunane värvitoon mõjub vernakulaarse baroki traditsioonis üsna usutavalt 4. Hoone Kohtu 16 Kuressaares, kus on teiste Eesti linnadega võrreldes üldse rohkem põlisbalti-tüüpi kivimaju. Fotod Oliver Orro 5. On ka otsaga tänava poole pööratud pool- kelpkatusega maju (esiplaanil), mis nn slobodaa-tüüpi tänavaseintesse liitudes toimisid omalaadse üleminekuvariandina vanemate kohalike ehitustraditsioonide ning Vene tüüpfassaadidest mõjutatud agulihoonete vahel. Jõe tänav Tallinnas, foto 1920. aastatest. Hooned on hävinud. Foto Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv

91 AJALUGU leidub selliseid, mis vaikselt hääbuvad, surres hoolima- Mõistagi on nüüdisaegsel projekteerijal kiusatus tuse ja hooldamatuse aeglast surma. Sama iseloomustab hoone sekundaarkihistustest vabastada, kuid siin peituvad teisigi ajaloolisi hoonetüüpe väikelinnades. See on pigem omad ohud. See võib tähendada vajadust rekonstrueerida regionaalpoliitiline kui muinsuskaitseprobleem, ent kõige pikki fassaadilõike oletuste järgi. Teiseks muutuvad just vanemate ja väärtuslikumate ehitiste puhul torkab selline hooviküljed selle käigus mõnikord ebausutavalt lagedaks unustus eriti valusasti silma. ja kaotavad suure osa oma ehedalt agulilikust võlust.

Mahud ja tüübid Põhikonstruktsioonid Põlisbalti maju saab jagada mitmeks alatüübiks. Epi ja katusekatted Tohvri on pidanud pikaks venitatud raskepäraseid variante Puitmajad ehitati rõhtpalkhoonetena. Kiviehitised, mida (nn pikad baltlased) kõige vanemateks ning kompaktsema selle hoonetüübi seas samuti leidub, võivad olenevalt mahuga, ruudulähedase põhiplaaniga ja enamate stiiliar- piirkonnast olla nii tellis- kui ka paeseintega ning need hitektuuri tunnustega hooneid mõnevõrra hilisemateks.8 olid üldjuhul krohvitud. Mõnel majal on mõni hooneosa, Siinkirjutajale tundub, et Eestis on samal ajajärgul näiteks üks otsasein, ehitatud vahvärkkonstruktsioonis. ehitatud väga erineva mahu ja proportsiooniga põlisbalti Palkhoonete juures kasutati kohati suhteliselt arhailisi maju. See on siiski vaid hüpotees, millel tõestus puudub, nurgaliiteid, mis moodustasid seinapinnast eenduvad nur- sest enamiku hoonete ehitusaeg on teada ainult umb- gapähikud. Kaitseks ja linlikuma üldilme saavutamiseks kaudselt, ka on nende üldkuju ajas muutunud. kaeti need püstlaudadega. Hiljem tõrjusid moodsamad Küll aga on linnati näha eripära nii detailikäsitluses ehitusviisid need nn üleehitusnurgad linnadest välja, kuid kui ka hoonemahtudes. Valgas on näiteks pikemate ja provintsis ehitati selliseid maju veel 19. sajandi keskelgi. tüüpilisemate põlisbalti majade kõrval ehitatud üsna palju Puitkonstruktsioonide seisukord on kõikuv, ehkki tõeliselt pisikesi maju, nii-öelda minieksemplare, millest paljudel juhtudel üllatavalt hea, isegi majade puhul, mis on säilinud üksikud. Võrus on olnud levinud ulualusetaoli- väljast näivad väga rääbakad. sed katusealused hoovikülgedel jne. Kuressaares ja Haap- Eritähelepanu väärivad katusekonstruktsioonid. salus on hooneid, millel on põlisbalti majadele omase Kuigi suur osa neist on hilisemad, leidub ka väga vanu raskepärase poolkelpkatuse asemel tavaline viilkatus, mis ja põnevaid konstruktsioone, kus näeb harvaesinevaid näib olevat algne lahendus, kuid detailikäsitluse, man- tappliiteid ning vanade puidukaitse- ja viimistlusvõtete telkorstna, plaanilahenduse ja ehitusaja poolest liigituks jälgi. Siin-seal on ilma lähema uurimiseta lammutatud või need muidu igati urbaltisch-rühma.9 täielikult ümber ehitatud 18. sajandi konstruktsioone, mis Varem üsna sagedast murdkelp- või mansardkatust vajaksid senisest teadlikumat lähenemist. ei kohta Eestis põlisbalti linnamajadel enam peaaegu Katusekattematerjalidest levisid eelkõige kivikatused. üldse. Seda on praegu näha üksnes mõne mõisahoone Plekk on valdavalt hilisem ja seostub 20. sajandi alguse puhul ning Läti väikelinnades, kus vanemaid väikeelamuid ümberehitustega. Vanadel fotodel on paljudel majadel on rohkem alles. Pärnus leidub tüüpiliste põlisbalti ela- näha hoopis pappkatused, millest praeguseks on mõni mute kõrval teisigi suhteliselt tagasihoidlike linnamajade säilinud eterniidi all. Puitkatustest esinesid nii pilpa-, tüüpe, mis moodustavad omalaadse ülemineku verna- laastu- kui ka laudkatused. Kuigi tuleohutuseeskirjadega kulaarsemate põlisbalti hoonete ja uhkemate baroksete püüti tiheasustuses puitkatuseid keelata, püsisid need linnaelamute, st kohalike ehituskommete ja n-ö päris väikelinnades visalt. Enamik praegu hilisemate kihtide alt stiiliarhitektuuri vahel.10 leitavaid laudkatuseid on siiski algusest peale mõeldud Samasugused erivariandid, mida ei saa taandada aluskatuseks. päris krestomaatilisteks urbaltisch-hoonetüübi esinda- Kui võimsate, tänapäeva arusaamade järgi täiesti jateks, kuid mis kuuluvad oma rajamisaja, mõningate tarbetult üledimensioneeritud vahelaetalade pealt otsus- ehitustehniliste ja arhitektuursete joonte poolest siiski tatakse liivtäidis eemaldada (alati tuleb mõelda, kas see samasse ooperisse, on ka praegused Tartu Mänguasja- on ikka vajalik!), on sedavõrd vanade hoonete puhul tarvis muuseumi majad.11 jälgida, mis selle seest välja tuleb. Sealt võib ilmneda Esialgu oli tegu üsna kompaktse mahuga hoonetega, mõndagi ootamatut ja väärtuslikku, nii juhuleide kui ka kuid õige pea hakati hoovikülgedele ehitama lisatiibu teadlikult peidetut. Mõisahoonete ja kirikute puhul on ja eeskodasid, trepikäike, keldrisissepääse ja muid lisa- nn pööninguarheoloogia ehk juba harjumuseks saamas mahte, mis muudavad õuemaastikud väga dünaamiliseks. ning lihtsate, kuid pika ajalooga linnaelamute puhul ei ole Klassitsismiajastul ehitati tänavakülgedele sissekäigu ette asjatu selle vajadust eraldi rõhutada. miniatuurse sammasportikusena kujundatud eeskodasid- varikatuseid (säilinud näiteid on Viljandis ja Paides, mujal Paigutus linnaruumis valdavalt hiljem uuesti lammutatud). Nii ei paista algne Harilikult paigutuvad põlisbalti majad tänavajoonele. iseloomulik maht kõiksuguste „putkade” tagant enam Mõnel pool võis tänava ja maja vahel kulgeda kraav ning väljagi. seepärast leidub ka üksikuid tagasiastega või isegi rohkem krundi sügavuses asetsevaid hooneid.

92 AJALUGU

6 7

9 10

6. Pärnus leidub väga huvitavaid barokse vormiga maju, ent paljud neist on 1970.–1980. aastail valdavas osas uuest materjalist üles ehitatud. Seejuures tugineti siiski põhjalikele uuringutele 7. Suhteliselt heas seisus ja suure restaureerimispotentsiaaliga elamu Valgas Põllu 4 võiks võtta mälestisena kaitse alla 8. Ilmselt 18. sajandil ehitatud elamu Rakveres Õllepruuli 6 on vaatamata ulatuslikule restaureerimisele säilita- nud arhailise ilme, millele aitab kaasa linnakontekstis haruldane laastukatus 9. Linnakodaniku muuseum Rakveres Pikk 50 on välistunnustelt üks kõige täiuslikumaid põlisbalti majatüübi esindajaid, ehkki hoone taastati nõukogude aja lõpus koopiana. Algsest säilis ainult mantelkorsten 10. Massiivse mantelkorstnaga elamu Haapsalus Rüütli 4, kus olevat peatunud tsaar Peeter I. Hoone on kannatanud nõukogudeaegse nn majavalitsuse remondi tõttu, kuid ajalooline tüüakas kehand on hästi loetav. Fotod Oliver Orro

93 AJALUGU

Valdav oli traditsioon paigutada hoone tänava poole vikihtidega), mõnel juhul seevastu väga vana, vahest isegi pikiküljega, kuid esineb ka otsaga tänavale suunatud algne viimistlusviis. maju. Arvamus, et sellised majad on hilisemad ja seotud Kivimajad olid enamasti krohvitud ja napi dekooriga. juba klassitsistlike vene tüüpfassaadide mõjuga, ei pea Suuremate üldistuste tegemiseks on neid ümberehita- täielikult paika, ehkki teatud üleminekutüüp tõepoolest mata kujul säilinud liiga vähe. Värvilahendusi on seni esines. Selline asend on enamasti tingitud kinnistu üldse napilt uuritud. Ühe tähelepanekuna võib märkida kujust, võib olla aga tekkinud ka siis, kui krundile püüti sügavroheliste toonide korduva esinemise puitmajade paigutada mitu maja.12 alumistes viimistluskihtides, ent 19. sajandi teise poole Tuleb arvestada, et põlisbalti majad mõjusid linnamajade puhul jääb see märksa harvemaks. ruumis hoopis teisiti ajal, mil nende lähiümbrus polnud veel nii tihedalt täis ehitatud kui tänapäeval. Üldiselt on Avatäited tunda 18. sajandil oluliseks saanud püüdu korrastatuma Küllalt probleemseks kujuneb restaureerimisel avatäidete ja reguleerituma linnaruumi poole, seda ka puithoonestu- mitmekesisus. Varem „barokiseeriti” enamik seda tüüpi sega väikelinnades. maju restaureerimise käigus üsna iseenesestmõistetavalt, vahel julgelt fantaasiat rakendades. Tänapäeval on lahen- Vundament ja kelder dusi leida palju keerulisem. Sagedaseks probleemiks on n-ö pinnasesse uppumine, Põlisbalti hoonetele iseloomulikud väikeseruudulised sest enamik põlisbalti maju linnades on ehitatud väga baroksed aknad on tavaliselt alles ainult otsaviiludel pöö- madalal soklil, mõnelgi puhul peaaegu ilma vundamen- ninguakendena, vahel sealhulgas juhtudel, kui pööning dita. Seetõttu on need hooned eriti tundlikud tänavare- on osaliselt eluruumidena välja ehitatud (nn lakatubadega mondi käigus pinnase tõstmise suhtes13. Kõige halve- majades). Põhikorruse akendena on need originaalkujul masse olukorda on nii sattunud mõned nõlvadele ehitatud pigem harv erand. majad, nagu eriti grotesksel kujul võib näha Valgas. Esimesel korrusel kui peamisel elukorrusel tehti Teisalt leidub ka maju, mis on täiskeldriga (vahel rohkem ümberehitusi ja selle käigus muudeti ka aknaid. võlvitud; mõnel asub keldris kaev) ja väga korralikult vun- Samuti võisid mõnel majal olla algusest peale moodsa- deeritud. Päris paljudel juhtudel võib oletada praegu näh- mad, klassitsistliku kuueruudulise jaotusega aknad. Siiski tava hoonekehandi püstitamist mingi veel vanema ehitise on avad siin-seal säilitanud vana ruudulähedase üldkuju, vundamendile. Seetõttu on kellerdatud hoone suuremate mõnel pool on alles suisa ürgvanad raamid (sellele osu- ümberehitustööde eel alati tarvis kaaluda arheoloogilise tavad peene vormiga baroksed või varaklassitsistlikud järelevalve vajadust. nurgikud).14 Paljude majade avasid on suurendatud 20. sajandi algul äriruumideks muutmise käigus, samuti Välisviimistlus nõukogude ajal. Väliselt olid majad tüüpiliselt kaetud laia voodrilauaga. Selgelt baroki või varaklassitsismiga seostatavaid Laudade laius, paksus, puidu kvaliteet ja võimsad sepa- algseid välisuksi näeb vähe. Osa uksi on tajutavalt arhaili- naelad, millega lauad omal ajal seina löödud, on seejuures sed, kuid oma rustikaalsuses suure stiiliajaloo kaanoniga kokku vägagi muljetavaldavad. Tegu võib olla nii rõht- kui raskesti seostatavad. Hoovikülgedel ja interjöörides koh- ka püstlaudisega, viimast esineb rohkem hoonete otsa- ja tab õige lihtsaid püstplankudest uksi, mida vahel ei osata hoovikülgedel. väärtustada ja mis restaureerimistööde käigus asenda- Esineb väga erilisi ja vanaaegseid vooderdusviise, takse. Vahel võib ajalooline, isegi algsena mõjuv uks olla näiteks nn kõrvulaudist: tuleb ette, et profileerimata lauad oma asukohas hoopis sekundaarkasutuses. Paljud uksed on lihtsalt tihedalt teineteise kõrvale seina löödud, vahel on (sh väga dekoratiivsed) asendati nõukogude ajal iseloo- tegu täispunnlaudadega (nagu oleks põrandalauad seinas). mutute, nn majavalitsuse ustega. Seda võtet kohtab siin-seal isegi veel klassitsismiajastu Originaalavatäiteid tuleb teinekord tööde käigus välja puumajadel. Erandina on kasutatud kisklaudu, mis on seinte seest – avad on ümberehituse käigus suletud ja ainult välisküljelt siledaks hööveldatud ja servadest soon- aknad-uksed jäänud uute konstruktsioonide sisse. Vahel höövliga käsitsi soonitud. Paljudel majadel on laudis hiljem, võib projekteerija sattuda seetõttu rumalasse olukorda: historitsismiajastul või nõukogude ajal vahetatud. kogu majale on juba mõne hilisema akna või analoogmaja Millal hooneid linnades laudisega üldse katma järgi kavandatud ja tellitud uued aknaraamid, nüüd aga hakati, ei ole täpselt teada. Ilmselt sai see valdavaks selgub, et algsed aknad olid sootuks teistsugused. 19. sajandil. Pärnust on avastatud elamuid, millel on krundinumbrid kirjutatud otse palkseinale, seega pidi Mantelkorsten ehitis vähemalt mõnda aega olema laudiseta. Teisal on Põlisbalti majadele oli iseloomulik keskne mantelkorsten. palkidele kantud värv, enamjaolt on see ookerkollane Mõnes väiksemas majas võib see hõlmata peaaegu kaht või Rootsi punane, nn keeduvärv (nt Lihulas). kolmandikku hoonest. Hilisemaid maju ehitati ka ilma Tuleb ette ka krohvitud palkhooneid. Krohvimine on mantelkorstnata, kuigi mantelkorstna traditsioon püsis harilikult selgelt hilisem (krohvi all on laudis paljude vär- hämmastavalt kaua – väikelinnades veel 19. sajandi

94 AJALUGU

11 12

13 14

11. Kunagine Arensite maja Tartus Lai 24 on ehitatud üsna varsti pärast Põhjasõda. Krohvitud puithoone restaureeriti juba 1980. aastatel 12. Põlisbalti maja Otepääl. Alevites kerkis selliseid maju veel 19. sajandi keskel ja teisel poolelgi 13. J. Kunderi 7 Rakveres – maja, kus olevat elanud legendaarne ärkamisaegne koolmeister ja literaat Juhan Kunder. Nii pinnase tõstmine kui ka erinevate avatäidete hulk teevad hoonest restaureerimise seisukohalt kõva pähkli 14. Päris paljudele põlisbalti majadele ja nii ka sellele hoonele Võrus on hiljem lisatud kõrgem kolmnurkfrontooniga keskosa, mis annab ehitisele klassitsistliku ilme 15. Roovialusega kalurielamu Kuressaares Lootsi 14. Algselt roo-, see- järel kimm- ja praegu pappkatusega maja, kus 1885. aastal peatus puhkusel olles Lydia Koidula, on uuema dendrokronoloogilise dateeringu järgi ehitatud 1820. aastail. Fotod Oliver Orro

95 AJALUGU

16. Tallinnas on põlisbalti majad nüüdseks haruldus – üks vähestest on Poska 19, mis mõni aasta tagasi restaureeriti. Foto Martin Siplane

keskelgi.15 Leidus kahe mantelkorstnaga maju ja selliseid, Eluskeemid ja sissepääsud kus korsten paikneb hoopis ühes otsas. Eluskeemid võisid olla küllalt vaheldusrikkad, sõltudes Paljud mantelkorstnad on aja jooksul välja lõhutud, hoone asukohast, suurusest ja tellijast. sest kütmissüsteemide muutumise tõttu kaotasid nad Algselt oli valdavalt tegu ühepereelamuga, vahel koos oma funktsiooni ja võtsid tarbetult ruumi. Vahel on töötoa või äriruumiga. Enamik hooneid oli lihtsa põhiplaa- korstna kehandist säilinud ainult mingi osa ning mantel- niga, nelja sümmeetriliselt ümber mantelkorstna koon- korstnale viitavad üksnes inventeerimisjoonisel tuvastata- duva toaga. Mõnikord oli tänava pool suurem, saali mõõtu vad kiviseinad keset puitmaja või suur pime ruum hoone elutuba. Nagu maal, paiknesid ka linnaelamutel vahel keskel. otstes kütmata, ainult suvel kasutatavad lisakambrid. Korstnate algne roll kadus 19. sajandi teisel poolel Sissepääsud võisid paikneda nii tänavaküljel, hoone koos köögi moderniseerumisega. Tavaliselt ehitati tollal otstes kui ka ainult hooviküljel, asetusega nii fassaadi korstnasse lõõrid (vahel koos ülaosa lammutamisega), nii keskel kui ka servades. Sageli on sissekäigu asukohta et korsten jäi korstnaks, kuid sageli paigutati sinna näi- korduvalt muudetud. Mingil juhul ei tasu naiivselt arvata, teks vannituba. Paljud korstnaalused ruumid on seniajani et algul oli igal majal välisuks just tänavafassaadi kesktel- lummavalt tahmased. Mõnel majal on korsten olnud nii jel. Juba 19. sajandil hakati hooneid kohandama korter- jõuliselt domineeriv, et ümbruskonna rahvas on mõnda elamuteks ja peaaegu igale korterile üritati tekitada eraldi hilisemate hoonete keskel säilinud urbaltisch-elamut sissepääs õuest. kutsunud hüüdnimega korstnamaja. Korstnad (ka hilisemad) moodustavad olulise katu- Pisut ka interjöörist sepinda liigendava elemendi. Hoonetel, mis on viidud üle Mõistagi ei ole säilinud autentseid interjööre. Mõnes keskküttele ja kus korstnad on restaureerimisel üldse ära majas on aga eriti rikkalikult erinevaid viimistluskihte, jäetud, mõjub kõrge katus ühegi korstnapitsita ehmatavalt selgelt võib eristada historitsismiajastu, 1920.–1930. tühjana. aastate ja nõukogude aja muudatusi. Sageli on iga ajastu

96 AJALUGU pakkunud midagi väärtuslikku ning see seab restaureerija 1 Pirang, Heinrich. Das Baltische Herrenhaus I. Riga, 1926, lk 32. 2 keeruliste valikute ette, milliseid kihistusi eksponeerida. Ränk, Gustav. Die älterenbaltischen Herrenhöfe in Estland, Uppsala, 1971. Palju näeb aampalklagesid, Poola laudist, laiu põranda- 3 Vt lisaks publitseeritud töödele näiteks: Tohvri, Epi. Linnaplaanide laudu, kummaliste proportsioonide ja oinasarvhingedega kujunemine ja puitarhitektuuri näited Lõuna-Eesti linnades: Viljandis, uksi jne. Päris uhkeid barokseid detaile (uksed, ahjud) on Võrus, Tartus, Valgas ja vastavates maakondades 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi keskpaigani. Tartu, 1997. MKA A-4941. vaid mõnes üksikus majas. Teisal võib interjöör valmistada 4 Tohvri, Epi. Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutüüpidest. – Eesti pettumuse – domineerib igav Nõukogude-aegne remont puitarhitektuur, Tallinn, 1999, lk 87–89. Preisimaa mõju kõrval rõhutab või on maja seest koguni ära „eurostatud”. Tohvri, et sarnaseid talupoja- ja alevielamuid on ka Hollandis, Inglismaal jm. Tuleb rõhutada uuringute vajadust, sest mõnigi kord 5 Nende kohta vt täpsemalt: Orro, Oliver. Head rootsiaegset tolmu on on varasemad kihistused hilisemate all peidus. Lihtsate pööningutel veel ehk ürgonnid Kadriorus. – Muinsuskaitse aastaraamat majade puhul kiputakse seda võimalust unustama. Olu- 2011. Tallinn, 2012, lk 27–29. 6 lised on ka tapeediuuringud, kuna on karta, et seda tüüpi Tõsi, need Kalvi Aluve tehtud kunagised dateeringud tuleks nüüdisaegsete meetoditega üle kontrollida. majade remonditöödes on meie vanema tapeediajaloo 7 Mingid ehitusjoonised olid paljudel juhtudel ilmselt siiski olemas, kuid kohta läinud kaduma hindamatuid teadmisi. Lisaks võib pole sageli säilinud. 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi esimese poole mõneski majas kahtlustada maalingute olemasolu – kubermanguvalitsuse ja magistraatide ehitusarhiivid on väga lünklikud. 8 Tohvri, Epi. Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutüüpidest. – rohkem on neid välja tulnud küll põlisbalti tüüpi mõisa- Eesti puitarhitektuur. Tallinn, 1999, lk 88. hoonetest (Pidulas Saaremaal, Loodil Viljandimaal, Albus 9 Kuressaare vanemate hoonete kohta vt lähemalt: Kallaste, Helen. Järvamaal jm), kuid fragmente on leitud ka linnamajadest. Kuressaare puitelamute tüübid. Bakalaureusetöö. Tallinn, 2007. Käsikiri Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas. Kahjuks on muinsuskaitsealal paiknevate hoonete 10 Parek, Elsbet. Pärnu barokk. – Ehitus ja Arhitektuur, 1975, nr 2, siseremont tehtud sageli ilma järelevalveta või on nende lk 48–50. Pärnu vanemate puit- ja kivielamute kohta on põhjalikud tööd kohta koostatud aruanded ääretult lakoonilised, mistõttu koostanud ka arhitekt Rein Raie, käsikirjad asuvad Muinsuskaitseameti info interjööridetailide kohta on kaduma läinud. arhiivis. 11 Hoonekompleksi ja selle restaureerimise kohta: Tamm, Egle. Kas Tartu Tuleb leppida ka võimalusega, et hoolikatest uurin- mänguasjamuuseumi teatrimajal on mälestise tunnused? – Muinsus- gutest hoolimata ei leita majast siiski midagi huvitavat kaitse aastaraamat 2010. Tallinn, 2011, lk 36–40. 12 ning ka paljusid originaaldetaile ja -pindu ei saa restau- Eriti juhtudel, mil krundil oli üks maja juba olemas ja teine ehitati hiljem juurde. Sealjuures võib vanem maja olla hiljem lammutatud või ümber reerida ega eksponeerida – omaniku vähese finantsvõi- ehitatud, mistõttu hoonestuse genees pole visuaalselt loetav. Otsaga mekuse või ruumide funktsioonide tõttu. See ei peaks aga tänava poole suunatud majad lähevad kinnistu sügavuses küllalt tihti üle tähendama originaali hävitamist, vaid pigem kinnikatmist. sama katuse all paiknevaks abihooneks. Tänava ääres võis asuda kauplus või töökoda, millest mitmeid näiteid on Paides. 13 Selliste majade päästmise mooduseid vt: Uuetalu, Heino. Pinnasesse Kokkuvõtteks uppunud majade uuendamine: puithoone soklipiirkonna kahjustatud Põlisbalti majad on meie linnade ühed vanimad ja kihistu- seina- ja põrandakonstruktsioonide uuendamine. Paide, 2008. 14 serikkaimad elamud, väärides sellisena erilist tähelepanu Sageli on vanadest raamidest hiljem osa prossipulki välja saetud, mistõttu võib neid olla esmapilgul raske ära tunda. ja hoidmist. Mõistagi peab muinsuskaitse tegema teatud 15 Tavaliselt on tegu vahevõlviga või roovialuse-tüüpi korstnaga. juhtudel kompromisse. Eriti väikelinnade puhul tuleb Mantelkorstnate tüpoloogiat on uuritud maa-arhitektuuris (vt Aluve, olla tänulik, kui keegi üldse jaksab ja soovib neid ürgvanu Kalvi. Mantelkorsten ja roovialune Eesti arhitektuuris. – Ehitus ja Arhitektuur, nr 2, 1970, lk 65–70), nii maakonda kui ka Kuressaare linna hooneid korrastada. Nõudmistega ei tohiks liiale minna. hõlmates hiljuti ka Saaremaal: Saks, Keidi. Mantelkorstnad Saare Seal, kus võimalik, tuleks pöörata siiski senisest maakonnas. Bakalaureusetöö. Tallinn, 2014. Käsikiri Eesti Kunsti- rohkem tähelepanu uuringutele, projektidokumentide akadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas. kvaliteedile, headele restaureerimistavadele ja protsesside dokumenteerimisele, samuti hoolimatute omanike korrale kutsumisele. On ju kahju, kui nii väärikad hooned kaotavad oma näo mõistmatuse ja teadmatuse tõttu või kui neil lastakse meie silme all lihtsalt kokku kukkuda. Seetõttu ei olnud ehk asjatu meelde tuletada mõningaid algtõdesid, mis kirikute ja mõisatega tegeledes tunduvad iseenesest- mõistetavad, ent argisema arhitektuuri puhul kipuvad vahel ununema.

97 AJALUGU

Haruldane Palmse rehemaja

võeti riigi k aitse alla Heiki Pärdi

Taluehitisi on Eestis muinsuskaitse all väga napilt: Uus oli Palmse-tüüpi rehemajade juures seegi, et 5260 ehitismälestise seast ainult 248 ehk alla 5%. Selle suurem osa neist ehitati üleni paekivist. Selliseid olid taustal, kui palju räägitakse talurahvakultuurist meie Uuskülas Toomal ja Jaanil (praegu varemeis), Ilumäel identiteedi ühe alustalana, on seda vähem kui vähe. Kui Jürirahva ja Kivikatku talus (varemeis, põles 1970. aastail lisada, et neist vähestestki kaitsealustest taluhoonetest maha), Tõugu külas Jürirahval (varemeis), Võhma külas asub üle kolmandiku (88 mälestist) ühesainsamas Koguva Pearnal, Võsuperes Ojaäärsel (1970. aastail põhjalikult külas, ei ole suureks rõõmuks põhjust. Pealegi jääb mulje, ümber ehitatud) ja Palmses Põismal. Kolmes talus – et ametnikel pole olnud taluarhitektuurist ei ülevaadet Uuskülas Pitkal ja Prassi-Jaagupil (1960. aastail lammu- ega arusaama, sest registris on teiste seas hooneid, mille tatud) ning Tõugu Hansurahval – on rehetuba ja kambrid puhul ei ole just nende sinna väljavalimine mõistetav. tavakohaselt rõhtpalkidest ning rehealune paekivist. Seda suurem on heameel, et 2014. aastal kanti Välismõõtudelt on kõnesolevad rehemajad üpris mälestiste registrisse üks tõesti haruldane, ainsana oma- ühesuurused: pikkus kõikus 26,5 ja 29,5 meetri ning laius suguste hulgas terviklikult säilinud rehemaja Lahemaal. 10,2 ja 12 meetri vahel. Palju rohkem erinesid majad üks- Üldjuhul ei paista meie rehielamud silma ainulaadsusega, teisest siseruumide suuruse poolest. Näiteks rehetoa suu- pigem hinnatakse neid kui siinse pärimusarhitektuuri rus võis erineda kaks korda: väikseim rehetuba oli Pearnal põhialust. Kaitse alla võetud Hansurahva talu rehemaja (36,2 m²) ja suurim Ojaäärsel (72 m²). Tõenäoliselt võeti Tõugu külas Vihula vallas Lääne-Virumaal on üks Palmse ehitamisel arvesse nii pere suurust kui ka majapidamise kandi uuenduslikest ja omalaadseist rehemajadest. laadi ja vajadusi.2 Pärast kümmekonna moodsa paekivist taluelamu Avaramate rehetubade-kambritega hoonetel olid (lahkelamu) ehitamist aastail 1840–1850 hakkasid selle võrra väiksemad rehealused. Kõige suuremad elu- Palmse mõisa omanik Carl Magnus von der Pahlen ja ruumid olid Ojaäärsel ja Põismal. Koos kahe esiku ja kahe tema poeg Alexander ajakohastama ka Eesti põlist rehi- sahvriga (ees ja taga) oli Ojaäärse rehetoa suurus 94,5 m² elamut.1 Võib ainult oletada, miks nad selle töö ette võt- ning kahe kambri pindala kokku 63 m², rehealune 121 m². sid. Arvatavasti oli peapõhjus selles, et tollane talurahvas Põismal oli rehetuba (selle hulka olid ilmselt samuti arva- eelistas eraldi elamule siiski rehemaja, sest see sobis tema tud nii esikud kui ka sahvrid) väiksem (68 m²), toa enda eluviisiga palju paremini. Vaatamata oma puudustele – suurus oli pigem alla 60 m². Seevastu olid kambrid veidi suur küttekulu, jahedad ja hämarad eluruumid, liiga palju suuremad kui Ojaäärsel (68 m²) ja rehealune tunduvalt erinevaid rakendusi – oli rehemaja ehitis, mis vastas suurem (143 m²). Teistes majades oli suurkambri pindala kõige paremini tolleaegse taluelu vajadustele. ligikaudu 30 m², väikese mõõdud kõikusid 14 ja 22 m² Aastail 1855–1870 lasksid Pahlenid ehitada ümber- vahel. kaudseisse küladesse Võhmale, Ilumäele, Uuskülla, Põhiplaanilt sarnanesid Palmse moderniseeritud Tõugule, Võsuperre ja Palmsesse mõniteist uutmoodi rehemajad üksteisega, kuid ei olnud täpselt ühesugused. rehielamut. Neid võib meie rehemajade hulgas pidada Näiteks Uusküla Prassi-Jaagupil, Ilumäe Jürirahval, lausa omaette Palmse-tüüpi rehielamuiks, millest vanim Palmse Põismal3 ja Tõugu Hansurahval on rehetoa ees asub ilmselt Ojaäärse talus (esiseinas on kivi raidkirjaga Põhja-Eesti rehemajale iseloomulik tagasiastega lahtine „1855 A”) ja noorim Põismal (hoone korstnajalal seisab ulualune, teistel see aga puudub. aastaarv 1870). Uus asi oli tollal korralik kelder, veelgi enam kelder Kõige tähtsam uuendus sellise rehielamu juures oli maja all. Mõnes Palmse talus, näiteks Põismal ja Ojaäär- omapärane reheahi kinnise kerise ja võimsa korstnaga. sel, on võlvkelder rajatud maja kambritepoolse otsa alla, Ainus terviklikult säilinud Palmse-tüüpi ahi asubki kaitse Toomal seevastu maja tagaküljele ehitatud väljaastesse. alla võetud Hansurahva talu rehielamu rehetoas. Nagu Üldse on meil ka hiljem rehemajade alla keldreid rajatud mujal Eestis, lammutati ka Palmses 1960.–1970. aastail väga harva. Majade juures oli veel hulk muid, väiksemaid suures uuendamistuhinas hulganisti reheahje. Mitmes erinevusi. majas (Pearnal, Pitkal, Põismal, Toomal) on küll alles Ehituslikus mõttes on huvitav, et kivihooneis olid kõik korstnajalas asuva ahju esikülg koos kaarja leeavaga, aga siseseinad ja rehekast laotud paest, kuid rehekasti lagi ahju ennast enam mitte. tehtud palkidest ning paekivivoodriga pealt kinni kaetud.

98 AJALUGU

1. Väliselt on Palmse uut tüüpi rehemaja kõige ehedamana säilinud Palmse ligidal Põismal (1870). Siin on ainsana alles ka võimas paekivist korstnapits. 2. Tõugu küla Hansurahva rehemaja ja perenaine Sirje Nõmme. Fotod Heiki Pärdi

99 AJALUGU

hiljem uks, kust pääseb puidust juurdeehitisse. Hansurahva rehemaja võimas korsten, mis asub lee kohal ja aheneb sujuvalt ülespoole, ning kogukas ahi on laotud paekivist ja krohvitud valgeks. Kaks aampalki, millele toetuvad parred, on müüritud otsapidi ahjukere sisse. Ahju külgseina ülaosas on uksega peldiava, mille kaudu sai lasta keriselt rehetuppa lisasoojust. Kinnise kerisega ahju tulepesa võlvid on laotud Palmse mõisa tellisetehases põletatud S-katusekividest. Metallist keriseuks asub ahju- suu kohal. Ahju leeava on ülalt kumer, ahjusuud ümbritseb ümmargune metallvõru. Korstnajalas on kaks suitsulõõri: 3 vasakpoolne ahju jaoks, parempoolse kaudu juhti ära lee (hiljem ahju küljele lisatud pliidi ja tagakambri ahju) suits. Leeava kohal korstna esiküljel on orv kahe poolviltu asetseva siibriga, millest üks oli ahju- ja teine leelõõri sulgemiseks. Väikeses kambris on ahju tagaküljel umbes 70 sentimeetri kõrgune eraldi siibriga lesosarnane soepink. Palmse-tüüpi korstnaga rehemajade juures äratab tähelepanu tõik, et kõikide rehetubade seinad ja laed on nõest süsimustad. Usutavasti on asi selles, et sügisese viljakuivatamise ajal köeti paari nädala jooksul ahju kinnise siibriga, et lasta suits tuppa. Ainult nõnda võis talumehe süda jääda rahule, et vili on kuivatatud nagu kord ja kohus. Palmse rehemaju iseloomustab veel üks ja üldse 4 mitte ebaoluline uuendus – köetavad kambrid. Ehkki 3. Kivimajadel oli ka kivist rehekasti palklagi kaetud kivivoodriga. Tooma kõigi tollaste majade kohta ei ole andmeid, sest osa neist talu Uuskülas. 2011 4. Uue asjana tekkisid Palmse rehemaja kambrite on hävinud ja kõik teised ümber ehitatud, on üht-teist alla korralikud võlvkeldrid. Põisma talu. 2012. Fotod Heiki Pärdi siiski teada. Näiteks Tooma talu rehemajas on reheahju tagaküljele ehitatud kambritevahelise kiviseina sisse oma- Rehemajade algse sisestruktuuri kohta ei saa öelda pärased kanalid. Need nõgised käigud viitavad selgesti midagi täpsemat, sest aja jooksul on kõiki neid maju oma otstarbele. Tollases Eestis leidus veel erakordselt vähem või rohkem ümber ehitatud. Üldjoontes oli ruu- vähe rehemaju, kus kambreid köeti ja kus sai elada ka mijaotus selline nagu Põhja-Eesti rehielamus tavaliselt: külmal ajal. rehealuse kõrval asus kitsam ja kõrgem rehetuba, mille Kokkuvõtvalt võib öelda, et Palmse mõisnike ees ja taga paiknesid aganikud, panipaigad ja lahtine 19. sajandi keskel ette võetud katse parendada kohaliku ulualune ning otsas kaks kambrit. Otse ahju taga oli talurahva elamuid õnnestus rehemajade puhul hästi. väike tagakamber, kus magasid peremees-perenaine ja Nad jõudsid meie rehielamute üldisest arengust mitme väiksemad lapsed; selle kõrval asuv suurem eeskamber aastakümne võrra ette. oli rohkem elutoa eest. Põismal oli suures kambris olnud kitsas tellisahi, mille esine oli 1,5 × 1,5 m ulatuses laotud servitellistest, ülejäänud põrand oli kaetud laudadega. Väi-

keses kambris ei olevat algul küttekollet olnud, alles Eesti 1 Väga tõenäoliselt said Pahlenid innustust 19. sajandi alguses Liivimaa Vabariigi ajal tuli sinna väike plekkahi. helgeimate peade ja edumeelseimate mõisnike (Tartu ülikooli professorid Tõugu Jürirahval4, Toomal, Pitkal ja Pearnal on Parrot ja Krause, Hellenurme mõisa omanik Bruiningk jt) katsest parandada Eesti talurahva elutingimusi. Tähtsaimaks pidasid nad muuta rehetuba nii eest kui ka tagant ümbritsetud kahekordse eestlaste elumajad suitsuvabaks ja selleks tuli need varustada korstnatega. seinaga. Sama plaani järgi näib olevat ehitatud Jaani talu Mõisnikud avaldasid trükistes mitu korstnaga lahkelamu ja rehemaja paekivist rehemaja Uuskülas. Esiküljel oli kahe seina vahel joonist, mis võisid pälvida ka Pahlenite tähelepanu, kui need hakkasid oma ühte kätt väike esik, kust üks uks viib rehetuppa ja teine mõisas ehitusuuendusi tegema. 2 Ojaäärse ja Põisma olid vabadikukohad. Neil oli maad üle kahe korra suurkambrisse, ning teist kätt sahver. Esialgu on kõigil vähem kui teistel taludel, nad asusid mõisamaal ja erinesid enamikust siinseil rehetubadel olnud paeplaatidest põrand. Ahi ulatus päristaludest ka oma seisundilt. 3 vastu rehetoa tagaseina, mille taga oli rehealuse poole Põisma ja Ilumäe Jürirahva majad olid algul väga sarnased, nüüdseks on mõlemad ümber ehitatud. Jürirahval kohandati rehetuba ja kambrid avatud aganik. Toomal ja Pearnal asus aganiku kõrval juba 1920. aastail loomapidamisruumideks, Põisma maja aga pisike kamber, kuhu pääses nii rehetoast kui ka tagakamb- 1980. aastail suvekoduks. Reheahi oli siit juba varem välja lõhutud ning rist. Tõugu Hansurahval on ahjutagune kamber hiljem rehetoa kõrge lae ehk rehekasti alla ehitatud uus, madalam lagi. 4 Siin on põhiplaani jooniselt näha, et tagumine aganik on kaotatud ja muudetud köögiks – sinna ehitati pliit ja välissein nihutati selle võrra rehetuba suurendatud. 5 vahepeal väljapoole . Pearnal on sama koha peale tekkinud 5 1990. aastate algul väljaaste lammutati ja algne tagasein taastati.

100 AJALUGU

7 8

5. Hansurahva reheahju lõiked. Joonis Joosep Metslang, 2011 6. Hansurahva võimsa korstnaga ainulaadne reheahi on siiani täiesti töökorras 7. Hansurahva reheahju võlv on laotud Palmse tellisetehase katusekivisest 8. Massiivne paekivist korstnajalg Põisma rehemaja pööningul. Fotod Heiki Pärdi

101 AJALUGU

Peeter Suure Sadam,

uus sõjasadam Tallinnas Robert Treufeldt

2014. aastal täitus 100 aastat maailmasõja algusest (alles PSSi suure rajamisulatuse ja olemuslikult eri osades tagantjärele selgus, et 28. juulil 1914 alanu oli kõigest ilmnenud probleemide tõttu ei tulnud midagi välja ühest Esimene maailmasõda). 2014. aastal võeti ka üle hulga kompleksist, mis koosneks samal ajal valmivatest osadest. aja mälestisena kaitse all rühm ehitisi, mis asuvad prae- Seetõttu on mõistlik vaadelda kompleksi osade kaupa. guse Mereväebaasi alal Tallinna Miinisadamas. Need ehitised, algne Miinisadam ise ja kogu tollane Tallinna Vanasadam ja Admiraliteet sõjasadam on olemuslikult seotud protsessidega, millest PSSi alluvusse jäi ka Admiraliteedi töökodadena tuntud algas Esimene maailmasõda. tehas Vanasadamas. Nende tootmis- ja remondivõimsus oli Pärast Jaapani sõda koostatud Vene uue laevastiku- väike ning ümberkorraldused oleksid olnud kallid, vajalikku programmi täitmiseks otsustati rajada aastail 1907–1909 laienemist oleks aga takistanud piiratud maa-ala. Niisiis uus, Läänemere tähtsuselt teine laevastikubaas Tallinna.1 hakati ehitama uut sadamat ja tehaseid (tinglik hilisem Vana sõjasadamat tarvitas kaubalaevastik ja too olnuks nimetus Remondisadam), et tulla toime sõja tõttu kasvanud uute laevade jaoks niikuinii väike. Nüüd hakati omandama töömahuga. Arvatavasti oleks uue sõjasadama valmimise vabasid alasid kesklinnast lääne pool alates Kalaranna järel viidud sinna üle ka Vanasadama Admiraliteedi töökojad. fordi (mis oli juba harilik kasarmulinnak) läänenurgast.2 Vanasadamas sai sõja ajal (1916) suuri alasid endale Uue sõjasadama umbes 2,2 km2 suurust ala piirasid hoopis Peeter Suure Merekindlus (PSM), mis rajas veel Kalamaja kalmistu, Volta tehas, Tallinna manöövri- olemasolevatesse ehitistesse oma suurtükiväe laske- jaamast (praegune Tallinna Kopli kaubajaam) 1890. aas- moonaladusid, garaaži, hobuste hoovi jms ning kesklao. tatel ehitatud sadamaraudtee haru ja Kopli tee. Läänes Viimase uus kitsarööpmelise raudtee võrgustik ühendati piirnes ala linnale kuuluva Kopli mõisa maaga. Sadamaala Tallinn-Sadama jaamaga, mis omakorda oli ühenduses hõlmas asustamata Tükipealse poolsaare3, edasi pöördus kogu PSMi raudteevõrguga. piir põhja, jõudes madalmerd pidi Suure ja Väikese Paljas-saareni. Põhjamuul (hiljem Kivisild ja Väikese Paljassaare idaküljelt kavandati 1911. aasta Katariina muul), Suur Puusild ja plaani4 järgi Tallinna lahele umbes 2,5 km pikkune murtud linnak Väikesel Paljassaarel kujuga muul, mis oleks põhjapiirina kaitsnud sadamaala Muul kavatseti ehitada suuresti sarnasena 1911. aasta (pindala u 3,5–4 km2) lainete eest. Hundipea poolsaarest projektis olevaga, ent veidi rohkem liigendatuna. See idas olev lõunaranniku osa määrati miinilaevastiku sada- rajati risti saare idarannaga, kus polnud erilisi looduslikke male, loodes asuv osa hooldelaevastiku sadamale ja lääne- eeldusi. Muul oli kavandatud ainult lainemurdjana ja seal osa kuni Tükipealse poolsaareni remondisadamale. polnud kaikohti. Kokku saadi muuli valmis umbes pool Tükipealse ja Väikese Paljassaare vaheline madalmeri kilomeetrit (kavandatud oli u 2,5 km). pidi täidetama ning saadud maismaatüki kaldapealsele Muulist 100 m lõuna poole rajati sellega rööbiti pui- rajatama söe-, õli- jms kaid ning kogu alale erinevate dust lai sadamasild (hiljem tuntud kui Suur Puusild, mille kütuste ladusid. Mõlema Paljassaare rannikut ja nende- varemed on tänapäevalgi näha). Sillale paigaldati 750 mm vahelist madalmerd oleks samuti suurel määral täidetud, kitsarööpmeline raudtee ning rannikule kerkisid vajalikud kuid siia taheti rajada peamiselt laskemoonaladusid ja ehitised (veetorn, pumbajaam, vedurikuur jm), mis tee- nende varustusteid. nindasid lähikonnas olevaid, peamiselt ehitusmaterjalide Sadama haldus-, majutus- ja eluhooned, töökojad, tehaseid ja ladusid. Raudteed oli kokku umbes 300 m. elektrijaamad jms oleks paigutatud alale, mis jäi sadama- Muuliehituse peamine element oli eelvalmistatud raudtee, Kopli tee, Sitsi mäel kulgeva Kopli mõisa piiri kivikbetoonist tahukas.7 Neid valmistati Suure Puusilla ja mere vahele. Venemaa Läänemere-laevastiku juhataja lähikonnas. Sealt toodi tahukad raudteed mööda sillale, aseadmiral (maist 1913 admiral) Nikolai von Esseni laaditi ujuvkraanade abil pargastele ja lossiti graniit- (1860–1915) juhendamisel tehti aga sõjasadama (edas- puistega tasandatud alusele meres, taas ujuvkraanadega.8 pidi Peeter Suure Sadam, PSS5) kava 1912. aastal ümber.6 Ühe tahuka mass oli erinevatel andmetel 25–30 t. Elluviimine tekitas kärbitud ja tegelikkusega pare- Veel 1920. aastatel loendati Väikese Paljassaare sadamas mini kohandatud kavadessegi veel suuremaid muudatusi. vedelemas 280 kivitervikut.9

102 AJALUGU

1. Üks üsnagi haruldane joonis lubab aimata, kuidas kavandati dokkide ehitamist. Joonisel on kujutatud 1. doki kaevetöödeks ülesseatud masinapark, laadimis- ja lossimislaevade asetus, varustusraudteede võrk ning kambriseinte ehituse betoonitehas. Dokikambri põhjas oli kaks köisteed, mille lastivankrid tõmmati kallakut mööda üles otse töömaa taha lahesoppi ehitatud sillale. Kärgkastidele ja vaiadele rajatud sillal paiknes ka köistee masinjaam. Silla mõlemal pool oli kaks kaikohta, mida teenindasid kaks portaalkraanat ja üks vantidega mastnoolkraana. Dokikambri lastivankreid teenindas süvendi põhjas neli ja pikiäärtel neli portaalkraanat. Süvendi nurkadel seisis neli vantidega mastnool- kraanat, mis tõenäoliselt teenindasid kambriseinte betoneerimistöid. Betoonitehase varustamiseks oli paigaldatud Eesti oludes teadaolevalt esimene kaabelkraana. Kraana algpüloon ja masinjaam oli paigutatud lahesoppi kärgkastidele. Kraanajaama ja kaldapealse vahele jäi parasja- gu ruumi, et betoonitooret toovad laevad saaksid seal ankrusse jääda. Kaldapealsel oli kraanatee vahepüloon, sealt läks kaabel otse üle samal ajal süvendatava doki. Teisel pool dokitöömaad oli betoonitehase putsolaani, tsemendi ja liiva (küllap ka jämetäite) punkrid. Betooniseguri alt sõitis läbi kitsarööpmeline rong. Tehase taga oli kaabelkraana jäikjalgadega toestatud lõpp-püloon. Kraana sille oli mere pool 250 m ja maa pool 450 m, kokku 700 m. Lastivankri kandevõime oli 6 t. Kogu see toredus teenindas ainult ühe suure (1. doki) kambriehitust. Tõsi, varustusraudtee ja reidi kraanajaam oleksid jäänud kohale, kui oleks hakatud kaevama kõrvalasuva 2. doki süvendit, kuid muu paigaldis oleks mahukate tööde käigus ümber tõstetud. 1912. EAA 2479-2-8 2. Allveelaevnike meeskonnakasarmu vaated, lõige ja plaan. Ehitati kaks kasar- mut, kumbki 192 mehe (nelja allveelaeva) jaoks. 1930 lammutati üks kasarm ja 1932 teine. Projekt 1913?, ehitatud 1916? EAA 2479-2-10 (negatiiv sinitrükist)

103 AJALUGU

Toorehitisele kinnitati hiljem separauast kobadega kontorina Belgia ehitusettevõte AvH. Aastal 1922 jäeti graniitkvaadritest vooder. Graniit toodi Upinnieme ühekorruseline paviljon kui riigile vajalik müümata, kuid karjääridest Kirkkonumme aladelt Helsingist läänes. sõnastati märkus selle kehva seisukorra kohta. Tõenäoli- Muuliehitustöid juhtisid belglased, kes kogenud vesi- selt lammutati paviljon aastail 1925–1926 muuli ümber- ehitajatena võisid selle tehnoloogia endaga kaasa tuua. ehituse käigus. Belgia ehitusettevõte Ackermans & van Haaren (AvH, tänapäevalgi üks maailma juhtivamaid vesiehitus- Laskemoonalaod ja süvendustööde kontserne)10 tegi peale Tallinna sõja- 1911. aasta projekti järgi kavatseti PSSi kesklaskemoo- sadama ja laevatehaste ehitustöid ka Viaporis (tänapäeval naladu paigutada mere arvelt tublisti laiendatavatele Suomenlinna Helsingis), Peterburis ning Mõntu sadamas Paljassaartele,13 ent kompleksi ohtlik lähedus sõjasada- Sõrve poolsaarel. Sõja algusest alates juhiti AvH tööd male sundis sellest plaanist loobuma. 1914. aastal hakati Haagi kontori kaudu, sest Saksamaa sõdis Belgiaga, aga Katleri mõisa lähedale Maarjamäe klindinõlva loodus- või Holland oli sõjas neutraalne. tehisjäärakutesse ehitama nelja ladu, mis oleksid hiljem Belglased rajasid saare idarannikule oma ehitusaegse kaetud pinnasega. linnaku. 1918. aastal jäid muuli ja linnaku ehitustööd PSMi jaoks rajati kõrvale kaks tunnelit-ladu. Hiljem seisma. 1921. aastal ehitas Tallinna Sadamavalitsus jäid need pooleli ja on nüüdseks osaliselt sisse varisenud, Suurelt Puusillalt läbi madalmere Suurele Paljassaarele kuid vähemalt PSMi tunnelid peaksid olema kaitse all raudtee (kokku umbes 3 km), et viia Vanasadamast ära (mälestis nr 8787). Praegusest Nõmme turust kirdes linna ohustavad miinilaod. Valdavalt puitehitistega linnak hakati Mustamäe nõlva ehitama kolme tunnelit-ladu – müüdi 1920. aastatel peamiselt Paljassaarte asukaile kaks mereväe (nii PSSi kui ka PSMi Mererinde) ja üks ehitusmaterjaliks, osa ehitisi kasutasid Eesti merevägi ja maaväe (PSMi Maarinde) jaoks. Nüüdseks on need kõik piirivalve. Lõplikult lammutas vanad rajatised Nõukogude kokku varisenud. Tunneleid-ladusid kavandati ka Viimsi merevägi. Tänapäeval on linnakust oletatav ainult ühe kõviku nõlva, kuid nende ehitust isegi ei alustatud. sepikoja vare. Suurim PSSi laokompleks pidi tulema paeklindi 1925.–1926. aastal valmisid suurel saarel uued nõlva Kadaka küla ja Tabasalu vahele. Esialgu oli kavas kivist miinilaod. Kivisild ehitati ümber ja sinna rajati rajada kuni 39 tunnelit-ladu, hiljem otsustati neid teha kaikohad (pollarid võeti teadmata tsaariaegselt ehitiselt 15. Ehitusmahtu vähendati taas 1916. aasta lõpus ja ja need on säilinud). Raudtee viidi Suurelt Puusillalt kokkuvõttes hakati rajama kuut U-kujulist tunnelit-ladu. üle Kivisillale. Muul on tänapäeval kaitse all (mälestis Neistki said enam-vähem toorehitisena valmis vaid kaks nr 8793), kuid miks tuntakse seda hoopis Katariina esimest. 1945. aastal üritati võtta need uuesti laskemoo- muulina, pole selge. Ka Paljassaarte sõjaväeraudtee nalaona kasutusele, ent juba järgmisel aastal jäeti ehitus on kaitse all (mälestis nr 8792), ent tsaariajaga pole sel kalliduse tõttu pooleli. Tänapäeval teatakse neid Astangu raudteel mingit pistmist. tunnelitena, mis on maha jäetud ja osalt sisse varisenud, kuid enamikus kaitse all (mälestis nr 8721). Keisri külaskäik ja Keisripaviljon Muul ja selle ehituslinnak olid tõenäoliselt esimesed, Elamislinnak mida sõjasadamas rajama hakati. Arvatavasti seepärast Praeguse Erika ja Tööstuse tänava ristist lõunas asus korraldatigi siin 12. juulil (vkj 29. juunil) 1912 sõjasadama elamislinnak. Tööstuse tänava ääres asus üks kasarm ning nurgakivi (resp. põhjakivi) paigaldamise tseremoonia.11 risti sellega – otsaga Tööstuse ja esiküljega Erika tänaval Programm kestis Tallinnas muidugi mitu päeva. Kohale – täpselt samasugune teine kasarm. Siia kavatseti rajada tulnud keiser Nikolai II paigaldas oma käega põhjakivi teisigi eluhooneid, kuid nende kohta pole praegu täpse- ja nimetas uue laevastikubaasi ametlikult Peeter Suure mat teavet. Sadamaks.12 Tööstuse tänava kasarmust jõuti valmis ainult keld- Mõnikord on aetud seda ehitamise pidulikku algust rikorrus ja selle vahelagi. Sellele ehitati Eesti Vabariigi segi kaks aastat hiljem Peeter Suure Merekindluses ajal peale üks korrus (keskosas kaks) ning hoonest tehti kavandatuga. Merekindluse (see oli PSSiga küll mitmeti Arsenali sõjatehase kontori- ja tehasehoone. Erika tänava seotud) nurgakivi paneku tseremoonia pidi toimuma kasarm oli tsaariajal toorehitisena valmis, sellest sai Meresektori osas 1914. aasta 13. juuli (vkj 30. juuni) nüüd samuti Arsenali tehase- ja kontorihoone. Tehasele ennelõunal Naissaarel ning Lõunasektori osas Mere- ja ehitati 1920.–1930. aastatel juurde uusi hooneid ning Maarinde ühendjuhtimiskeskuses Vääna-Vitil pärast- seda laiendati ka lõuna poole, kus algselt olid sõjasadama lõunal. Läheneva sõja tõttu jäi keisri osalemine aga ära muud ehitised. ja Merekindluses pidulikku üritust ei toimunudki. Kogu sõjasadama jaoks olulises ühendehitises leidsid Keisrile ja tema kaaskonnale rajati tseremoonia ajaks koha veetorn, pumbamaja ja elamislinnaku katlamaja. uued (ehkki ajutist laadi) ehitised. Peahoone püstitati Veetornist-katlamajast lõunas asusid pooleldi maa-alused tulevase peamuuli alguskohale ja veel 1920. aastatel raudbetoonist mageveehoidlad. Katlamajast sai 1920. aasta- teati seda Keisripaviljonina. Hiljem kasutas hoonet oma tel Arsenali suurtükkide remondikoda, veehoidlatest

104 AJALUGU

3. Õhuvaate esiplaanil on Karavani- ja Miinisadam. Taga vasakul on Noblessneri (Peetri) ja Lennusadam, taga keskel on Kalamaja kalmistu, Noblessneri (Peetri) ja Volta tehas ning taga paremal Krulli tehas ja sõjasadama elamislinnaku kasarmud. Foto: enne 1927. ERA 628-1-161, leht 19p, foto 71 4. Allveelaevnike linnaku ohvitseride kasarm vaatega Kopli teelt. Alates 1919. aastast oli siin Mereväe Ekipaaži staabihoone, mis lammutati millalgi pärast 1940. aastat. Foto: pärast 1919. EFA 10.3-2098

105 AJALUGU

aga 1925. aastal bensiinihoidlad. Veetorn ehitati 1950. aastatel tunduvalt kõrgemaks ja veehoidlad on nüüdseks lammutatud. Elamisala edelanurgas, praeguse Kopli ja Erika tänava ristil asus alamate auastmete üleajateenijate linnak. Siia kavandati kümme elamut, igasse 42 korterit, põhiliselt ühetoalised. Nende majade projekti (1913) autor oli mereväeinsener polkovnik Aleksandr Jaron.14 Maju jõuti rajada ainult kolm, kuid need kõik on põhiosas säilinud ja kaitse all (mälestised nr 8724, 8750 ja 8751). Elamisala kagunurgas (tänapäeval üldiselt Kopli 76 5 krundil) paiknes allveelaevnike linnak. Kopli tänava ääres asus piduliku sissesõidutee ääres ohvitseride kasarm ning selle taga kaks meeskonnakasarmut, kumbki mõeldud 192 mehele. Linnakus oli veel arsenal, ühendhoonena pesu- ja katlamaja ning saun, meeskonna köök ja söökla, tall, küün jm. Meeskonnakasarmutesse ja majandushoonetesse olid pääsud praeguselt Erika tänavalt, n-ö ohvitseride kasarmu hoovi poolt. 1924. aastal kerkis siia Mereväe Ekipaaži jaoks uus suur kasarm. Ohvitseride kasarmust sai ekipaaži staabihoone, ent meeskonnakasarmud lammutati 1930. ja 1932. aastal. Tänapäeval on allveelaevnike 6 linnakust säilinud ainult pesu- ja katlamaja ning ekipaa- žist uus kasarm.

Miinisadam Sõjasadama idapoolne bassein anti Miinisadamale, et seal saaks laadida ja hooldada miinilaevu jt aluseid. Kaldale ehitati suur kolmekorruseline miiniladu, muud laod ja töökojad ning kaks katlamaja-elektrijaama, kumbki oma korstnaga – väiksem ala idanurgas, suurem ala keskel suure miinilao juures. Katlamaju ja elektrijaamu oli usutavasti vaja seetõttu, et pikemaks ajaks seisma jäänud kaiäärseid laevu oli kergem hoida kaldakütte ja -voolu peal 7 kui kulutada laevade oma süsteeme. Keskmisest laost jõuti rajada ainult osa raudbetoon- sõrestikku; ladu ehitati hiljem ümber. Ka üks ruudu- ja üks ringikujuline ning huvitava tarindiga pooleldi maa- alune kütusehoidla (mistõttu rahvas kutsus seda kohta Munamäeks) oli vähemalt 1920. aastateks valminud (tänapäeval Lume 18c alal). Tööstuse tänava äärde hakati rajama veel kolme maa-alust kütusehoidlat, mis olid nähtavasti sarnased Hundipea ümarhoidlaga. Hooneid kasutati hiljem ladude ja Mereväebaasi töökodadena. 2014. aastal võeti kaitse alla suur miiniladu, läänepoolne ladu-töökoda ja suur katlamaja korstnaga (mälestised nr 28773, 28774 ja 28775). Lagunenud 8 välisvoodriga idapoolne ladu-kantselei ehitati 2009. aastal ümber ja jäeti vähese autentsuse tõttu kaitse alt välja. 5. Sadama põhjamuuli (praegu Katariina muuli) graniitkvaadritest Kaitse alt jäeti välja ka väike katlamaja korstnaga. Hundi- vooder. Graniit on pärit Soome lahe põhjakaldalt, praeguse pea ümarast kütusehoidlast on saanud garaaž, teised Kirkkonumme valla Upinnieme karjääridest 6. Miinisadama suur hooned on arvatavasti lammutatud. Praegu valdab neid miiniladu (tänapäeval Vahipataljoni kasarm) 7. Karavanisadama mehaanikakoda (tänapäeval ladu Hundipea sadamas) 8. Allvee- ehitisi Mereväebaas ja neisse pole avalikku pääsu. laevnike linnaku pesu- ja katlamaja ning saun. Fotod Robert Treufeldt

106 AJALUGU

Karavanisadam 1920. aastatel viidi osa töid hädapärasena lõpuni ja Hundipea poolsaare loodeotsa kavandati hooldelaevastiku garaažist ehitati Eesti lennuväe staabihoone. Arvatavasti sadam. Kui töid 1912. aastal alustati, kasvas nõudlus 1940. aastate lõpus olid sadamas viimast korda vesilen- süvendajate järele. Neid toodi juurde Peterburist Liibavini, nukid, hiljem kasutati sadamat peamiselt mereväe ehi- kokku oli sadamas töötamas umbes 20 süvendajat. Nen- tustarvete laona. Ehituslikult ülihuvitav angaar lagunes, dest moodustatud karavanid andsidki sadamale rahva seas ent võeti 1988. aastal siiski kaitse alla (mälestis nr 3115), tuntud nime; hiljem paiknes seal Hüdrograafia-, Kabo- nagu 2005. aastal ka staabihoone ja kasarm (mälestis taaži- jm sadamaid. nr 27354). Karavanisadamas valmis üks silinderja betoonkatu- 2009. aastal hakati angaari kavandama Eesti Mere- sega mehaanikakoda ja sellega kokkuehitatud sepikoda muuseumi näitusesaali, mis valmis 2012. aastal. Angaari (tänapäeval Lume 7 alal), mis on praegu osaliselt kasu- kohta leidub erikäsitlusi, mistõttu seda siin – väljapaist- tusel laona. Nüüdisaegse nimega Hundipea sadamat vusest hoolimata – lähemalt ei vaadelda. Ülejäänud kasutab Veeteede Amet. Lennusadama hooned on praegu hüljatud ja kasutuseta.

Remondisadam Pirita lennujaam Sõjasadama ehk kõige tähtsamgi osa oli Hundipea ja Tallinna merelennujaam kavandati Piritale jõe suudme Tükipealse poolsaare vaheline lahesopp, kuhu kavandati vasakule kaldale 1913. aastal. Üksusel oli peale selle 1911. aasta plaani järgi kogu PSSi uus sadamatehas. Siin jaam Osmussaarel ning hiljem Naissaarel ja Paldiskis. pidi paiknema neli suurt avariidokki, kaks keskmist ja Jaam oli mõeldud ajutisena, sest uut lennusadamat alles mitu väiksemat dokki miinilaevadele, kaatritele jm väikse- ehitati. Kasutati olemasolevaid hooneid, näiteks kasarm ja matele alustele, peale selle tehasele vajalikke töökodasid laatsaret asusid Kalevi seltsimajas16 ning ohvitserid elasid ja ladusid, sealhulgas kütusehoidlaid. Siia oleks arvata- Peterseni võõrastemajas. vasti hiljem toodud üle ka Vanasadama tehased. Vesilennukite ja nende hoolduse jaoks rajati peami- 1912. aasta muudatustega kärbiti plaane, kuid suu- selt puitsõrestikuga hooneid, mida katsid puit ja present. remat osa hakati ellu viima. Suuri dokke otsustati rajada 1920. aastate algul võeti hooned koost lahti ja püstitati kolm, keskmisi kaks ja väikseid neli. Valmis jõuti ainult mujale. Seltsimaja põles 1941. aastal17, võõrastemaja kagupoolse suure (1. dokk) ja loodepoolse keskmise 1944. aastal ning lammutati aastail 1948–1951. Täna- (4. dokk), seejärel keskmise suure (2. doki) ja kagupoolse päeval pole Pirita jaamast midagi alles. keskmise (5. doki) ning ühe miinilaeva doki süvend. Väikestest dokkidest põhja poole kuni Väikese Paljas- Laevatehased ja nende linnakud saareni alustati uute sadamabasseinide süvendamist. Suure laevaehituskava täitmiseks ehitati Tallinna kolm Neid oli kavas ehitada 12. Kerkis veel kaks suuremat uut laevatehast – küll erakapitali (sh välismaise) toel ja tehasehoonet, vähemalt kolm hoonet jäi pooleli. Sadama suuresti linna aladele, kuid olemuslikult on need tehased laevateedelt, basseinidest ja dokkidest saadud pinnas seotud sõjasadamaga. Kopli poolsaare lõppu linna maale veeti Tükipealse poolsaare ja Väikese Paljassaare vahelisse rajati Vene-Balti ja Bekkeri tehas ning elamislinnakud. madalmerre – nii ühendati Väike Paljassaar mandriga. Need on säilinud küllaltki märkimisväärses osas ja Süvendajate korrashoid andis tollal alles poolikule nendest on hulk ehitisi kaitse all. Remondisadamale tublisti tööd. Noblessneri tehas paiknes sõjasadama alal, seetõttu Pärast sõda leotati dokkides Lutheri vabriku puitu on see ehitatud välja suhteliselt kokkusurutult. Kõrval ning miinilaeva dokki rajas Jakob Kiil oma kuulsa paadi- asuvas Kalamajas oli elamispinda saadaval, niisiis tööstuse. Nüüdseks on keskmiste dokkide kohal sadama- rajati ainult üks inseneride elamu koos kõrvalehitistega. väljakud, suurte kohal Lahesuu sadam ja Kiili doki kohal Kõikidest nendest on samuti saadaval erikäsitlusi ja neid Paljassaare sadama nimetu bassein. Tehasehooned on ei vaadelda siin põhjalikumalt. kas ümber ehitatud või lammutatud. Ühtegi Karavani- või Remondisadama ehitist pole kaitse all, kuid selle mõttega Kirikud, haiglad ja kalmistud pole seda ala tegelikult uuritudki. Mereväehaigla paiknes Juhkentalis, kus oli mereväehos- pidal olnud juba alates 1772. aastast. Sõjasadama ajal Lennusadam sinna tõenäoliselt midagi uut ei ehitatud. Mereväelastele Sõjasadama algse ala kavas ei olnud ei lennusadamat oli seal juba algusaegadest olemas Kolmainu kirik (pole ega isegi mitte jaama.15 1915. aastal hakati sõjasadama säilinud). Praegu asub haigla alal Kaitsejõudude Pea- idapiirile plaanima suurt merelennusadamat. Kavas oli staap. Kaitse all on kaks algset ehitist (mälestised nr 8737 kuni kolm angaari, kasarm, hiljem töökoda, garaaž jm, ja 8739) ning 1925. aastast pärinev haigla uus peahoone samuti slipid, muulid jms. Suvel 1916 alustati töid ning (mälestis nr 8738). 1918. aastaks olid valminud ühe angaari toorehitis ja teise Haigla lähedale loodi 1887. aastal sõjaväekalmistu vundament, kolmandat polnud alustatud. Ka kasarmu ja ja selle alale 1898. aastal Kristuse Ülestõusmise kirik. garaaži rajamine jäi pooleli. Vähemalt Esimese maailmasõja ajal maeti kalmistule ka

107 AJALUGU mereväelasi. Praegu on tegu Eesti Kaitseväe kalmistuga 1 Jaapani sõja järgsetes Vere mereväe ehituskavades aitas autoril (mälestis nr 27300), mida on varem paraku usinasti orienteeruda Ove Enqvist. Suur tänu talle! 2 Kaarte, plaane ja pilte aitasid leida ning tõlgendada Ragnar Nurk, kasutanud ka mitu okupatsioonivõimu. Kirik on mõeldud Oliver Orro ja Maksim Truts. Aitäh neile! kalmistu kabeliks. 3 Selline nimi on nt Friedrich Eurichi 1880.–1882. a Tallinna kaardil Vanasadamas paiknes juba 1752. aastal mereväelas- (TLA 149-5-1415). Enamikul tolleaegsetel kaartidel on see poolsaar ilma nimeta. tele rajatud Siimeoni ja Hanna kirik (mälestis nr 8740). 4 RGAVMF-326-2-1604. Restaureeritud hoonet kasutab praegu Eesti Apostlik 5 Ametliku nimega alates 1912. aastast Keiser Peeter Suure sadam. Õigeusu Kirik. Koplis paiknes linnalt saadud maal asunud 6 Nt sadamabasseinide plaan: EAA 3724-5-3184. 7 Nt 1916. aastal paigaldatuna Vene-Balti tehase sadamaehitusel: haiglalinnak, mida ilmselt kasutas ka sõjasadam. Sinna EAA 1804-3-1959, foto 3. ehitati 1914. aastal kirik. Hiljem kasutas linnakut Kalevi 8 EMM F 9281. Ehitamise lahendust aitas leida Kaido Peremees. pataljon ja kirikut lõpuks Kopli luteri kogudus. 1941. aas- Suur tänu talle! 9 tal põletas taganev punavägi linnaku maha. Säilinud on Nerman, Robert. Kopli. 2. trükk. Tallinn 2002. Lk 296. 10 Nicolaas van Haaren (1835–1904) ja Hendrik Willem Ackermans ainult veetorni kiviosa, mis pole aga kaitse all. (1855–1945) olid tihedate peresidemetega hollandlastest ettevõtjad, kes lõid 1876. aastal ühisfirma. Ettevõte tegutses alates 1888. aastast Laskemoonaladude paigutuse Belgias ja alates 1893. aastast Antwerpenis, kuhu hiljem toodi üle ka peakorter. Tänapäeval on AvH kontsern, mis kuulub Belgia ettevõtete ja ohutuse lahendamine tippu (on Brüsseli börsil noteeritavate nn B20 hulgas). Peamised tütar- Eesti Vabariigi ajal võeti PSMi Mererinde 12. patarei ettevõtted ehituse alal on maailma üks suurimaid vesiehitusettevõtteid varjendid Suurel Paljassaarel kasutusele miiniladudena. DEME ja Belgia suurim ehituse peatöövõtja Van Laere. 11 Keiser Peeter Suure sõjasadama põhjakiwi panemine. Päevaleht, 30. juuni 1921. aastal rajati Väikese Paljassaare Suure Puusilla ja 1912 (ukj 13. juuli 1912). suure saare ladude vahele 750 mm raudtee ning saared 12 Päewauudised. Keiserlik käsukiri Tallinna sõjasadama nurgakiwi said omavahelise maismaaühenduse. Suure saare edela- panemise puhul. Tallinna Teataja, 2. juuli 1912 (ukj 15. juuli 1912). 13 rannikule kerkis 1923. aastal uue raudtee äärde lisaks RGAVMF-326-2-1604. 14 Jevgeni Kaljundi järgi: RGAVMF 950-5-53, leht L-7. kolm puidust miiniladu. Aastail 1925–1926 ehitati suure 15 Lennusadam oli kompleks, kus oli kõik vajalik vesilennukite hoidmiseks, saare endistest patareiehitistest kagu poole neli uut remondiks jm. Lennujaam oli lihtsam kompleks, kus võis samuti asuda betoonkivist miiniladu. mõni ajutist laadi slipp, staapel, angaar vms. Eesti alal oli ainult kaks lennusadamat: Tallinna Sõjasadamas ja Papissaare sadamas Kihelkonnal Vanasadamast ja mujaltki sai seejärel tuua lageda Saaremaal. Kõik ülejäänud olid lennujaamad. taeva alt ära kõik miinid ning hoiustada need tolleaegsete 16 Nt ERA 2479-2-19, leht 6. nõuete kohaselt. Algul Suurele Paljassaarele kavandatud 17 Makett on olemas Eesti Arhitektuurimuuseumis. laskemoona keskladu jäi sinna ehitamata eelkõige uue sõjasadama ohutuse pärast. Nüüd paiknesid laod taas suurel saarel – just linna ohutuse pärast turvaliselt linnast eemal. Ring oli täis saanud. Tsaariajal ühendas kõiki neid eripalgelisi osi nende püstitamise ühtne eesmärk ja selleks projekteeritud kompleks. Eesti Vabariigil ei läinud sellist hiigelkomp- leksi vaja ja PSSi osad hakkasid elama oma elu – mõni sõjalisemat, mõni tsiviilsemat. Hilisematel okupatsiooni- aegadel eristus kompleksi osade areng veelgi ja režiimide militaarsusest hoolimata jäi mõnigi neist kestvasse tsiviil- kasutusse. Pärast Eesti Vabariigi taastamist tuntakse kompleksi üksikosi küllalt hästi, samuti on säilinu võetud mitmel pool kaitse alla ning Lennusadamas isegi hiilgavate tulemustega restaureeritud. Sõjalisse kasutusse on jää- nud ainult Miinisadam. Tasapisi on hääbunud teadmine kompleksi algeesmärgist ja ulatusest. Sealsete ehitiste kaitse alla võtmine annab niisiis loodetavasti hoogu ka Peeter Suure Sadama kui terviku ning seal kavandatud ja säilinud pärandi teadvustamisele.

108 PERSOON

109 PERSOON

Udo Tiirmaa – arhitekt,

ehitusarheoloo g ja pomoloog Egle Tamm

Udo Tiirmaa, kes võtab praegugi ette väiksemaid kus me Kivi tänaval elades käisime. Pargi saunas olid aga projekteerimisülesandeid ja mäletab kadedakste- malmvannid. geva täpsusega möödunut, sai 2014. aastal Mis Sul on meeles lapsepõlvest ja kooliajast? 86aastaseks. Tema mälu kontrollisid intervjuu- 1937. aastal osteti meile raadio. Algul anti meile mitu vormis Romeo Metsallik ja Egle Tamm. aparaati koju proovida, et sobivaim välja valida. Kuna raa- diot kõigil ei olnud, siis sai uudiseid lugeda äride akendele Sul on arhitektuuri ja ehitusarheoloogia valdkon- ja kuulutusetulpadele kleebitud ajaleheteadetelt, ning nas tohutu kogemus. Kui kaua Sa oled selle alaga poisikesed hüüdsid tänaval teateid. Näiteks näts oli tegelenud? olemas juba 1938. aastal. Nätsu ostes pandi see mon- Tulin Tartusse Matteuse [Tartu peaarhitekti Arnold pansjeekommidega1 ühte kilekotti. Matteuse tootmisgruppi, ET] juurde 1953. aastal. Kooli läksin Treffneri gümnaasiumi algkooli Rüütli Nii et Sa ei olegi põline tartlane? tänaval. Kooli direktor oli vana Hugo Treffneri poeg. Selle Olen küll, sündisin siin. 1947. aasta sügisel läksin õppima kooli ka lõpetasin. Tallinna Polütehnilisse Instituuti, kust mind peale lõpeta- Kas arhitektuur oli Sinu ainuke erialavalik pärast mist suunati Maaehitusprojekti. Kuna mul Tallinnas aga keskkooli? kuskil elada ei olnud, siis tahtsin tulla tagasi Tartusse, kus Mulle pakkusid huvi aiandus ja ehitus. Proovisin ja mul oleksin saanud elada vanemate juures. Minu kursuse- õnnestus saada sisse Tallinna Polütehnilisse Instituuti. kaaslane Ilmar Kalmet suunati jälle Tartu linnavalitsusse Selle lõpetasin 1953. aastal arhitektuuri osakonnas ehi- tööle. Temaga siis vahetasimegi töökohad ja 1953. aastal tusteaduskonna juures, sain arhitektikutse. tulin tagasi Tartusse. Millega Sa Matteuse juurde tulles algul tegelesid? Kes olid Sinu vanemad? Ehitustegevus oli tookord tagasihoidlik. Kõige rohkem oli Mu isa sündis Peterburi kubermangus Luuga jõgikonnas algul individuaalehitisi. Kõik oli defitsiit: metalli, klaasi, ja ema Tartu kreisis. Ema oli pesuõmbleja, isa rätsep. midagi ei olnud saada. Väga raske oli ehitada, kõik oli Isaisa omandas kroonus vene keele ja seejärel rändas normeeritud. 1950. aastate algul toimus üksikute tüüp- Peipsi taha, kus ostis koos sugulastega mõisa, mille nad projektide sidumine ja kohandamine, üksikud individuaal- tükeldasid taludeks. Neil oli seal oma luteri kirik ja eesti lahendused ... Suuremaid maju rajasid riiklikud projek- kool. Kirik kuulus Võnnu kihelkonna alla, talvel oli Võn- teerimisorganisatsioonid. Planeerisime kruntideks eral- nuga üle Peipsi järve talitee kaudu ühendus. Nii et tagasi datavaid alasid, näiteks Tähtveret ja Ropkat. 1954. aastal tulles [Eesti Vabariigi algusaastatel, ET] said nad Võnnu algas kruntide tihendamine. Algul oli antud suuremaid kirikukirjade järgi Eesti passi. krunte, 1200 m2 suuruseid ja suuremaid, kuid siis hakati Kus Sina sündisid? suuri krunte, mis Raadile ja Võru maantee äärde oli antud, Mina sündisin juba Tartus 1928. aastal Mäe tänaval. Esi- tükeldama. Toona pidid olema 600 m2 suurused krundid mesed sammud tegin Kivi 14 hoovimajas, kus meil oli esi- ja me püüdsime neid eesaedadega suurendada. Seoses mesel korrusel korter – tuba, kööktuba ja veranda. Hiljem projekteerimisvajadusega mõõdistati ka varemeid. elasime samal krundil, kuid juba tänavaäärses majas, kus Sinu abikaasa Virve Tiirmaa on samuti arhitekt. oli avaram korter. Klientide juurdemeelitamiseks oli see Kuidas Sa temaga kohtusid? sobivam. 1938. aastal kolisime Lodja (praegusele Riia) 1954. aastal tuli Virve Tartusse ja 1956. aastal me abiel- tänavale ja 1940. aastal samasse kõrvale Aleksandri 19 lusime. Tema sai algul tööle Eesti Projekti, aasta hiljem majja Aleksandri-Riia nurgal. aga Matteuse juurde, kus töötasimegi koos. Ülikooli ajal Millised olid tookord elamistingimused? teadsime teineteist, kuid et kunagi abiellume, seda küll Kivi ja Riia tänava majas tuli vesi kaevust tuua, aga ette ei kujutanud. Tütar Imma sündis 1957. aastal, ta on Aleksandri tänaval oli veevärk sees. Uuemad majad olid praegu lastearst. Tütrel on poeg Silver Tiirmaa, tema on enamasti kõik vee ja kanalisatsiooniga. Vannitubasid oli lõpetanud Eesti Maaülikoolis aianduse eriala ja tegeleb hoonetes ka varem. Näiteks Raadi mõisa esimesel korru- planeerimisega. sel oli kuni hävimiseni tsaariajal ehitatud vannituba, mille Sa oled kunagi öelnud, et tulid restaureerimisalale vann oli ehitatud ahjupottidest. Samasugused valgetest tööle, sest tahtsid uurida Jaani kirikut. Kuidas siis ahju glasuurpottidest vannid olid Pika tänava saunas, Sinust kui arhitektist sai ehitusarheoloog?

110 PERSOON

1. Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Tartu grupi töötajad 1975. aasta juunis. Udo Tiirmaa tagareas keskel. Esireas vasakult alates Ago Lüüs, Niina Raid, Elsbet Parek, Ago Breede. Teises reas Jüri Kulasalu, Ene Alttoa, Kristiina Sachris, Lagle Parek, Maie Siilivask, Ülle Einasto, Arvi Soonsein. Kolmandas reas Raul-Levroit Kivi, Kaur Alttoa, Tiit Niklus, Udo Tiirmaa, Uno Hermann, Ülo Subbi, Rein Parts. Foto ARC Projekti arhiiv

Ma nägin, kuidas Olev Prints2 hakkas Jaani kirikus tegut- oma tööst nii huvitavalt, et see kallutaski mind 1970. aastal sema, mina siis veel seal ei olnud. Olli [insener Nikolai tulema Vabariiklikusse Restaureerimisvalitsusse. Oll, ET] uuringud näitasid vastuolusid: mõnes kohas olid Tol ajal olid restaureerimisvalitsuses ehitajad, uurijad parvalused ja teisal jälle ei olnud. Prints uuris seda edasi ja ja projekteerijad ühes grupis. Hiljem, 1980. aastatel löödi selgitas, et pikihoone torn ja Lüübeki kabel seisavad nad lahku: uurijad ja projekteerijad jäid kokku, ehitajad parvalustel, koor ja käärkamber aga maakivialusel. olid eraldi. Kui nad lahku löödi, tekkis Kultuurimälestiste Käisime Virvega lõuna ajal Werneris söömas, Prints Riiklik Projekteerimise Instituut. Hinnaskaala võeti aga samuti ning seal hakkasimegi rääkima. Ta töötas Teadus- ehitajate järgi. Eriti soodne oli töötada pensionil olijatel, liku Restaureerimise Töökoja3 Tartu grupis. Ta uuris, pil- sest nemad said nii pensioni kui ka töötasu. distas, tegi arhiivitööd ja juhatas ehitustöid; komplitseeri- Mis on Sinu olulisimad kaevamis- ja restaureeri- tumate asjade jaoks sai ta joonised Tallinnast. Et objektil misprojektid? kohal olla, ehitas ta varemetesse midagi suvemajalaadset, Eks ikka Jaani kirik ja toomkirik. Sain paljudes kohtades kus sai elada ja magada. Seal oli tal joonestuslaud, et tööd osaleda: Werneri kvartalis ja Kaubahalli juures Mare Auna teha, ja seal kasvatas ta ka metsmaasikaid. Need võib-olla abilisena, kommunikatsioonide kaevamisel Raekoja plat- kasvasid seal juba enne, kuid tema korrastas ümbrust ja sil, Aleksandri ja Rüütli tänaval, Toomel. See andis võrd- istutas need päikeserikkamasse kohta. lusvõimaluse. Kas Prints kutsus Sind restaureerimisalale Mis oli Sinu jaoks Jaani kiriku juures kõige tööle? huvitavam ja märkimisväärsem? Võib-olla oli suurem mõjutaja Zobel [arhitekt ja arhitektuu- Kõige põrutavam oli, et esimese kivikiriku pikihoone oli riajaloolane Rein Zobel, ET]. Tema töötas Tallinnas Vaba- ühelööviline. Teine oli laiendatud kolmelööviliseks ja riiklikus Restaureerimisvalitsuses, uurides linnakindlustusi. oli väga kitsaste külglöövidega nagu Halliste varane kirik. Kuna erialainimesi oli vähe, siis ta käis komandeeringu See on iseloomulik Ida kirikutele. Varaseim altar, õigemini korras Tartus toomkiriku ja Jaani kiriku uurimissuundasid püha õhtusöögi laud, ei asunud mitte idas, vaid koori täpsustamas. Ta puhastas välja Jaani kiriku torni põhjaseina lõunaseinas, hilisem koori põhjaseinas. Ilmselt oli siin trepikäigu. Zobel oli siin ja ööbis meie juures. Ta rääkis samamoodi nagu Saalomoni templis ja varakristlikes

111 PERSOON

Kolmas oli Supilinnas Kartuli tänava kohal olnud haru, mis sai alguse Tähtvere mäe all. 1790. aasta plaanidel [1787. ja 1811. a kaardid, ET] on näha vana süvendit. Vanad asemed on mullatöödega kinni kaetud. See haru piiras linna põhjast. Vaatamata sellele, et pärast keskkooli lõppu aianduse ja arhitektuuri vahel valides jäi peale arhitektuur, oled Sa sügavuti tegelenud ka aiandusega. Sul on oma Riia tänava kodus suur ja paljude sortidega viljapuuaed, mida sa abikaasaga koos järjekindlalt 2 hooldad. Mis ajast see pärineb? Minu äi oli pedagoog [Aleksander Kurvits, 1885–1970, 2. Udo Tiirmaa Jaani kirikus – oma olulisima restaureerimisprojekti asupaigas. Foto Toomas Tamm, jaanuar 2015 ET] ja tema kõrvalharrastus oli pomoloogia ja sordiare- tus. Algul oli tal viljapuuaed Võru tänaval [Võru 47a, ET]. 1924. aastal ehitas äi selle maja Riia tänavale, kus meie kirikutes, et idas istusid vaimulikud, läänes oli usklike praegu elame, ja rajas viljapuuaia siia. Meie püüame seda austusobjekt. Arvan, et algselt oli kesklöövi kaaristu olnud hooldada. Pomoloogia on meie hobi. Kaitse alla võeti aed tükk maad madalam, kapiteelid inimestele lähemal – 1957. aastal. Põhiliselt kasvavad siin pirnid ja ploomid. praegused plokid on üksteisega sobitatud. Kaaristu oli Sul on elu jooksul kogunenud hulganisti kaks korda madalam, selle jälg torniseinal on olemas. Tartu kohta käivat materjali. Mis seisus see on? Oled Sa rohkem arhitekt või arheoloog? Osa käsikirju olen andnud Riigiarhiivi, teisi valmistan arhiivi Kurb on öelda, aga Jaani kiriku väärtusest saime teada andmiseks ette. Plaanimaterjalid ja kirjatöö on juba üle antud. tänu sõjale – kes oleks muidu lubanud kirikut lõhkuma Nüüd pean hakkama sortima vanu fotonegatiivide rulle. hakata ... Mina jõudsin arheoloogia juurde arhitektuuri kaudu. Sul on oma teooriad varase Tartu ajaloo kohta, räägi neist. Tartu Raekoja platsilt tuli palksillutise alt välja neli kihti KOLLEEG ARVAB laudsillutist. Need olid kõdutriibud, kuid see oli sellepärast, Udo Tiirmaa kolleeg viimasest tööpaigast et need olid sellises keskkonnas, kus toimus iga aasta maa ARC Projektist, arhitektuuriajaloolane ja ARC Projekti külmumine ja sulamine, nii et sellest jäigi järele ainult kõdu. juhatuse esimees Olev Suuder Rüütli tänava põhjapoolses otsas tuli samuti välja laudsillutis. Laudsillutis pidi olema ainult jalakäijatele, sest kui Mis on Udo tugevad küljed restaureerimis- kitsed ja lehmad selle peale lasta, läheks see katki. Loo- arhitektina? mad võisid linnas olla, kuid Trummal [Vilma Trummal, Põhjalikkus ja pühendumus. Udo viib ennast objektiga ET] kaevas Tallinnas Pühavaimu kiriku juures ja leidis üksikasjalikult kurssi. Ta tunneb detailselt keskaegseid aluskihist väga palju hagu. Seal võidi hoida kariloomi arhitektuurivõtteid ja materjale. Arhitektuuriteooria hea tarandikes, aga tänavale neid ei lastud. Linnatänavad olid tundmine, eriti gootika ja klassitsismi puhul. Hilisematest puhtad nagu toapõrandad. kombineeritud stiilidest ta eriti ei hooli, need jäävad Mis Sa arvad viimase aja arheoloogilistel kaeva- temast kaugemale. Udo oskab interpreteerida ja tal on hea mistel välja tulnud puitkastidest? vaist. Semiootilise lähenemisega viib ta kokku arhitektuuri Nendest said jäätmekastid hiljem, algselt olid need tehtud ja kombed – kui otsene teave puudub, nagu see vanema tehnoloogilisel eesmärgil. Kui me vaatame tänapäeva arhitektuuri puhul on tavaline, siis kaudsete materjalide Marokot, siis seal on need vanades linnades säilinud alusel pakub ta välja põhjendatud lahenduse. parkalite kvartalites kivibasseinid. Neid eksponeeritakse Märksõnadeks on veel kiire mõtlemine, analüütilisus turistidele kui vana aja käsitööpiirkonda. Need kastid olid ja otsustusvõime. Mõnel jääbki töö pooleli, sest ta ei kasutusel naha töötlemisel ja värvimisel. Meil oli puit suuda otsustada, kuid Udol pole seda probleemi. Udot kättesaadav materjal. iseloomustab ka järjekindlus – kui ta on teema läbi Reisikirjeldustes on öeldud, et Tartu on ilus mõelnud ja milleski veendunud, siis on raske teda ümber linn kolme jõe ääres. Esimene on Emajõgi idas. veenda. Samas, kui ta ei tea, siis ta seda ka tunnistab, ja Mida Sa pead teiseks ja kolmandaks? kaasab teisi lahenduse leidmisse. Tartu vanalinn asub väga allikarohkes piirkonnas, ent muldkindlustuste rajamine muutis seda tugevasti. Prae- 1 guse Püssirohukeldri kohal oli vagum, kust voolas oja, Täidisega karamellikommid. 2 Kunstiajaloolane. mis kulges alul läbi Raekoja platsi, hiljem mööda Ülikooli 3 Tegemist on sisuliselt sama asutusega, mis 1950–1968 kandis nime tänavat ja voolas kaubahalli piirkonnas jõkke. Hiljem Teaduslik Restaureerimise Töökoda, 1968–1978 Vabariiklik Restaureerimis- kasutati seda linna lõunapoolse kaitsekraavina. valitsus ja 1978–1988 Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut (lühend KRPI).

112 PERSOON

Põlvkonnad m uinsuskaitses Madis Tuuder

2014. aastal andis Muinsuskaitseamet teist korda pidin juhtima Niguliste taastamist. See oli hull aeg: töö- välja elutööpreemia, mille pälvis pikaajalise päevad kella 6st hommikul kuni 10ni õhtul, ähvardused pühendunud töö eest Ülo Puustak. Esimest korda ja kahtlustamised. Kogu see asi võttis mult viis eluaastat anti välja Agne Trummali nimeline noore muinsus- kindlasti vähemaks. Samal ajal olid veel ka Draamateatri kaitsja preemia, mille laureaadiks sai Narva linna ja vabaõhumuuseumi põlengud ... Aga mul on hea meel, muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder – laia et sain nõukogude ajal midagi meie ehituspärandi heaks silmaringiga kirglik professionaal, väsimatu Ida- ära teha. Virumaa populariseerija. Järgnev vestlus on loode- MT: Muinsuskaitse ja restaureerimine oli tol ajal peaaegu tavasti esimene sarnaste kohtumiste sarjas. nagu ametlik dissidentlus. ÜP: Jah, see sai võimalikuks tänu sellele, et isegi tota- Ülo Puustaku (ÜP) ja Madis Tuuderi (MT) vestlus litaarsel riigil pidi olema midagi rahvuslikku ja eripärast. Eks see sõltus ka inimestest, kes tüüri juures olid. Üks MT: Alustame sellest, kuidas sa üldse muinsuskaitsevald- selline oli Edgar Tõnurist (Eesti NSV Ministrite Nõukogu konda tööle sattusid. esimehe esimene asetäitja), tänu kellele loodi Lahemaa ÜP: Lõpetasin instituudi ehitusinsenerina. Olin siis juba rahvuspark. Koos Helmi Üprusega ta sisuliselt rehabi- abielus ja mu naine, tekstiilikunstnik Maasike Maasik liteeris meie mõisad, nii sai nendega kui ajaloo- ja arhi- lasi ennast pärast kooli lõpetamist suunata Narva Kreen- tektuuriväärtustega tegelema hakata. Mõisatesse suhtuti holmi Manufaktuuri. Võtsin siis ka suunamise Narva toona kui meie esivanemate kurnajate pärandisse. Ehitustrusti. Seejärel võeti mind sõjaväkke ja pärast seda MT: See on sama, nagu me praegu suhtume stalinismi sattusin tööle Vabariiklikusse Restaureerimisvalitsusse – MKAd ja erialainimesi on oi kui palju kritiseeritud selle (VRV). Mu naise õde Aet Maasik töötas juba seal, samuti pärast, et nad tahavad seda kaitse alla võtta. Ma olen ka oli seal tuttavaid ehitusmaleva päevilt. Nii ma sellele reele ise Narvas mitme nn eestimeelse inimese käest nahutada sattusingi. saanud, et miks ma tahan seda õudset stalinismi kaitsta. MT: Mina läksin õppima Eesti Kunstiakadeemiasse Meie ühiskond ei oska veel seda ajavahemikku objektiiv- (EKA) muinsuskaitse ja restaureerimise erialale. Sealt selt hinnata. Sama lugu on hilisemate aegadega, näiteks sattusin läbi erasektori kuidagi sujuvalt Muinsuskaitse- 1980. aastate postmodernism on alles eilne päev. ametisse (MKA), paljuski pisut enne mind ametisse tööle ÜP: Veel 30 aastat tagasi peeti juugenditki rämpsuks. läinud kursuseõe Kais Matteuse mahitusel. Edasi läksin Mõisatega oli 1920. aastatel samamoodi – see oli väär- juba Peeter Tambu kutsel Narva Linnavalitsusse. tusetu Saksa pärand, kogu taagast oldi alles vabanetud. ÜP: VRVs olin algul projekti peainsener, peagi sain juha- Taheti ju ka Nevski katedraali kui venestamise sümbolit tajaks ja olin sel kohal kuni Niguliste kiriku põlemiseni maha võtta. Stalinismi nagu ka teisi ajastuid tuleks vaa- 1982. aastal. Siis siirdusin Vabariiklikusse Arhitektuuri- delda kui kunsti ja ajaloo osa, sest juurde seda enam ei mälestiste Kaitse Inspektsiooni, kusjuures paralleelselt teki.

1 2

1. Ülo Puustak. Foto Muinsuskaitseamet 2. Madis Tuuder. Foto Anna Markova

113 PERSOON

MT: Stalinismi tegid omal ajal ka Eesti tipparhitektid, MT: Koopia ülesehitamine võiks olla põhjendatud siis, isegi eestiaegsed, mis sest, et nad ei tahtnud. See oli kui sellel on sümboolne väärtus, st kui vorm on olulisem ametlik tellimus ja valikuid ei olnud. Baltisaksa mõisaar- kui ehituskehandi enda ajalooline väärtus. Seda on mõtet hitektuuri peavad nüüd kõik omaks ja väärtuslikuks, kuigi teha juhul, kui objektist oli enne hävingut kujunenud meie esiisad põletasid neid hooneid innukalt maha. Sama ikoon. paralleeli võiks tuua keskaegsete linnuste ja miks mitte ka ÜP: Nagu meil on näiteks Paide vallitorn – täielik koopia, kihelkonnakirikutega. aga see oli Paide sümbol. Sama on Narva linnusega, kuigi Põlvkonnad on vahetunud ning vahetu mälu ja seal on ka mingi osa originaali säilinud. negatiivne kontakt nende hoonetega seoses on kadunud. Millalgi tekkis restauraatorite eestvõttel selline Ilmselt läheb samamoodi stalinismiga, mis saab lihtsalt lähenemine, et teeme vana maja küll korda, aga sääraselt, üheks ajalooliseks kihistuseks ja keegi ei hakka enam selle et võtame maani maha ja ehitame nn tuhaplokist üles, üle juurdlema, kas see on oma või võõras. Meil Narvas ikka selleks, et vältida uue arhitektuuriga asendamist ja peale Kreenholmi historitsismi ja modernistlike mikrora- samas säilitada vana miljöö. Vähehaaval hakkas see ka joonide muud ju polegi – barokne vanalinn, millest kõik väärtuslikumatele objektidele levima, aga siis sai sellele räägivad, on füüsiliselt kadunud. kriips peale tõmmatud. Olemasolevat kehandit tuleks Kui palju on sinu tööaja jooksul Narva vanalinna ikka restaureerida. Sama käis kunagiste kõdurajoonide teema üldse üleval olnud? Kuidas te kujutasite selle tule- kohta – oli ju kampaania, et tõmbame maha ja ehitame vikku oma tsunftis ette näiteks 1980. aastatel, kui teema uue asemele! Käisin just Kalamajas ja kosutav oli vaadata, elavamalt üles kerkis? kuidas vanu maju korda tehakse, eriti veel teades, mis ÜP: Narva tollane linnavõim tegeles selle teemaga väga selle asemele oleks pidanud tulema. See nn Kalamaja aktiivselt. Oli plaanis hakata mingeid kvartaleid üles ehi- maja, mida kogu asum taheti täis panna, nägi nii õnnetu tama, rakendades nn Varssavi printsiipi, mis oli hävinud ja hädine välja. Vaidlesin omal ajal kõvasti Irina Rauaga, linnade puhul meie kultuuriruumis tol ajal tavaline praktika. kes seal planeeris, näitasin talle ka Washingtoni hartat, See pole mitte restaureerimine, vaid mahuline taastamine. aga teda see ei huvitanud. Nüüd on ta poolt vahetanud ja Paar objekti oligi töös, aga siis jäi see seisma. Peale maa- räägib täitsa korralikku juttu. ala kaitsmise ei oskagi praegu seal muud teha, sest kust MT: Kes oleks tookord osanud arvata, et puitasumitest neid finantse saada? Samas on seal uushoonestus vana asja saab – suurem osa taheti ju uuega asendada. Nüüd kihistuse peal. Tervikuna ongi seal raske midagi saavutada, on säilinud keskkond kohutavalt populaarne. Tallinn kui sest hruštšovkasid ei võta ka sinu põlvkond veel maha. rikas linn saab puitasumite kaitset endale lubada, tal on MT: Eks hruštšovkadelgi on oma väärtus ja lugu, ka maksujõulisi elanikke, seevastu näiteks Valga on väga Narva vanalinna kontekstis sümboliseerivad need midagi. nutuses seisus, kuigi huvitavat ja väärtuslikku keskkonda Aga kui teoreetiliselt rääkida, siis hoonestada võiks neid on seal palju. Inimesed põgenevad äärealadelt. tükke, mis vabad on. Mil moel seda teha? Kas tuleks läh- ÜP: Elu kaob maalt ära. Suur probleem on ka maakiriku- tuda paljuräägitud kadunud barokist? tega. Näen ise, kuidas kogudused kuivavad kokku, talud ÜP: Vabu krunte võiks hoonestada küll, mõne sellise jäävad tühjaks ja mets kasvab peale. printsiibiga, nagu olen näiteks Rootsis Visbys näinud – MT: Perifeersemates piirkondades jäävad tühjaks muudki vana säilinud substants konserveeritakse ja sellest võe- hooned: koolimajad, haiglad, kultuurimajad ... See on olu- takse kasutusele nii palju kui võimalik. Peale võiks tulla line küsimus, kuidas meie asustust päästa ja hoida. Kui 21. sajandi kihistus. Kontrastina võiks see olla, isegi see käest ära läheb, ei õnnestu ka ehituspärandit kaitsta, Washingtoni harta soovitab nii. Vastuolusid selles, et tuua paratamatult jääb kogu ehitatud keskkond ripakile. sisse uusi elemente, ei ole. ÜP: See on poliitikute viga. Ma ei saa aru, mida on 23 MT: Väga nõus, linna kunagist struktuuri ja ruumi saab ka aastaga riigis selles küsimuses üldse tehtud. Meil puudub uue hoonestusega tagasi tuua, seda enam olukorras, kus perspektiivitundega regionaalpoliitika. Raha ei paigutata Narva vanalinnas vanu elemente väga säilinud ei olegi. ratsionaalselt, näiteks häirivad mind poliitilised katuse- Samas on vanalinna üldplaneeringuga nähtud ette võima- rahad. Raha on vähe ja seda enam peaks olema paigas, lus taastada näiteks ka Peetri maja koopiana. Iseenesest kuhu ja mis alustel seda piskut suunata, kas või näiteks on see vaidluse küsimus, kas peaks üleüldse kopeerima. MKA kaudu, kes teab oma valdkonna objektide olukorda Kui kopeerida, siis peaks sinna sildi juurde panema, et ja vajadusi. Selle valguses on olemas mingid poliitilised see on koopia, mitte originaal – sel juhul oleks asi aus. rahad, mida ei jagata mitte otstarbekuse, vaid teenete Arhitektuuri saaks ka koopiana edasi anda, vähemalt kas järgi – antakse sinna, kuhu polegi hädasti vaja. või nn metoodilise näitena. MT: Just, jagatakse n-ö oma jopedele. Argument või ÜP: Kui koopia, siis võiks selle kohta info juures olla. kriteerium on see, kas taotleja on sobiva partei liige või Näiteks poolakaid on Varssavi ja Gdanski pärast palju niisama ustav tegelane. See näeb inetu välja, rahvas saab kritiseeritud, kuid neil oli mõjuv põhjus nende linnade sellest aru. Ja see käib kõik nii avalikult. ülesehitamiseks. Poolakate jaoks oli see ideoloogiline ÜP: Mina nimetan seda poliitiliseks korruptsiooniks. Ka küsimus, rahvusliku uhkuse ja eneseväärikuse asi. riigikontroll on sellele tähelepanu juhtinud, see on moraa-

114 PERSOON

3. Niguliste kiriku tornikiivri taastamise arutelu 1973. a. Fotol Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse direktor Valeri Saks, insener V. Buldas, insener-konstruktor U. Kesa, arhitekt T. Böckler, direktori asetäitja Ü. Puustak. Foto Muinsuskaitseameti arhiivist litus. Kuidas ma saan tipp-poliitikuid usaldada, kui nad nii ÜP: See on aruteluküsimus ja sõltub sellest, kaua kirik on käituvad? tühjana seisnud. Aga miks mitte – nõukogude ajal olid ju MT: Ma imestan, kuidas Eestis see asi üldse toimib. kirikud riigi käes, neist tehti laod ja spordisaalid. Siis oli Oleme uhked oma liberaalse majanduse ja ühiskonnakor- ka aeg teine. Kui leiaks mingi funktsiooni, oleks hea. Päris ralduse üle, vähemalt nii mõnegi naaberriigiga võrreldes lõbumaja ei tahaks, aga ööklubi võiks olla küll, kui hoone oleme üldiselt seadusekuulekad. Püüame oma riigiga seeläbi säilib. Tuleb loota sellele, et saabuvad paremad kangesti head välja näha, rõhume läbipaistvusele jne. Ja ajad ja võimalused. Kui me oleksime 30 aastat tagasi siis toimib meil selline odav rahaline prostitutsioon ilma Kalamaja ära solkinud, poleks meil seal praegu millestki erilise piinlikkuseta ... rääkida. Isegi Kuressaarde tehti vanalinna hoonestami- ÜP: Maapiirkonnad on jäetud vaeslapse ossa. Kui näiteks seks uus tüüpmajalahendus ja hea, et asi olude sunnil kool kaob, läheb terve sotsiaalstruktuur järele. Isegi Ote- katki jäi. pääl, mis on ometi maailma tasemel suusakeskus, rah- MT: Õnneks on need ajad möödas, mil kiputi liiga kerge- vusvahelist seltskonda täis, suleti pangakontorid ja nüüd käeliselt kõike vana uuega asendama, selle asemel et seda käib seal vaid pangabuss. Ka niisugused kohad käivad alla. korda teha. Hävinud keskkonna asemele uue kihistuse MT: Mis kirikutesse puutub, siis nende tühjenemist on rajamine on teine asi, see on loomulik. mõjutanud inimeste suhtumine religiooni. Ei käida isegi ÜP: Siit jõuame kohe teemani, mis mind praegu muin- neis kirikuis, kus elu ümberringi olemas on. suskaitses väga häirib – terminite vale kasutamine. Ma arvan, et kui kirikuhoone on tühjaks jäänud, võiks Termin konserveerimine peaks olema mälestise puhul selle säilimise huvides vabalt aktsepteerida sinna näiteks primaarne, ent selle asemel räägivad kõik renoveeri- ööklubi rajamist, kui selline soov on ja see muinsuskait- misest. See termin on ju mälestiste puhul keelatud! Ka senõuetega vastuollu ei lähe. Samas me pole vist selleks restaureerimist ei taheta kasutada. veel valmis. Usun, et kirikuisad ja konservatiivsem osa MT: Ilmselt on see bürokraatiamasina jäänuk, sest ühiskonnast hakkaks mässama ja näiteks ööklubi funkt- muidu ei osata kõrgemal pool raha otstarvet kirjeldada ja sioon praegu veel läbi ei läheks. Teisalt endal pole jõudu küsijagi jääb ilma, kui ei kasuta moesõnarenoveerimine . neid maju pidada, maakirikutega hakkab see varsti pihta. Konserveerimist ei peeta üldse ehitustööks. Mäletan, Maale ei tee ka ööklubi. et meil koolis rõhutati üsna selgelt konserveerimise ja

115 PERSOON

ÜP: Jah, muinsuskaitset surutakse ka muus osas nurka. Nüüd kuuleb kahjuks maja seestki aina rohkem seda, kuidas pisike punt muinsuskaitsjaid peab olema aina liberaal- sem ja omanikega rohkem sõbrustama, peame tohutult oma mainet parandama jne. Ega kontrolliinstitutsioonide maine pole kusagil hea! Muinsuskaitseamet on ju loodud esmajoones selleks, et teostada riiklikku järelevalvet. Ini- mestele, kes selles valdkonnas töötavad, on selline kriitika minu meelest solvav – justkui oled püüdnud kõigest jõust ja nüüd heidetakse ette, et sa pole inimsõbralik. MT: Ma olen nõus, et distants peab säilima, muidu süs- teem ei tööta ja seda hakatakse teiselt poolt ära kasutama. Ega politseinik ei käi ka igal külapeol pidutsemas, sest tema roll ei võimalda seda, kui ta tahab oma tööd teha. ÜP: Aeg-ajalt tuleb meediast välja, et muinsuskaitse ei lase omanikel tegutseda, ja just need avaldused on jäänud kõlama. Sealt ilmselt see surve. MT: Ühiskonnal on ootus, et MKA on repressiivorgan ja ajakirjanikele selle kultiveerimine meeldib, siis saab avalikult süsteemi materdada. Selline uudis müüb. Posi- tiivsena jääb kõlama vaid see, mida MKA ise välja laseb. MKA üldine foon meedias on viimasel ajal minu meelest siiski vähehaaval paranenud. Oma osa on ilmselt selles, et 4 on tekkinud mingi traditsioon – noore riigi sünnitusvalud 4. Ülo Puustak Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse juhatajana on läbitud ja asjad rohkem paika loksunud. 1982. Foto Verner Puhm, Eesti Filmiarhiiv ÜP: 1998. aastal taheti MKA ära kaotada, ma tõusin tagajalgadele. Enne valimisi oli vaja poliitikutel lubadusi restaureerimise vahet ning kui neid sassi ajasid, võis tulla jagada ja ametnike arvu vähendada ning kogu MKA läks õppejõududega tõsisem vaidlus. Renoveerimine oli meie löögi alla. Tegime kõva lobitööd, rõhusime muu hulgas kateedris peaaegu nagu sõimusõna – Juhan Maiste sellele, et muinsuste riiklik kaitse on iga riigi kohus ja kuuldes oli parem seda mitte kasutada. sellised institutsioonid on riigi elementaarne osa. Tõin ÜP: Renoveerimise võidukäik sai alguse rahandusmi- esile ka selle, et ainus nn tsiviliseeritud riik, millel oma nisteeriumist, kus tekitati bürokraatlik vorm toetusraha muinsuskaitse institutsiooni toona ei olnud, oli Valgevene. jaoks. Ilmselt mõeldi nende tööde all seda, mida nõuko- Kas me oleksime tahtnud siis nendega ühel pulgal olla? gude ajal peeti kapitaalremondiks. Tegin ministeeriu- MT: Ja mis oli poliitikute reaktsioon Valgevene-jutu miametnikele selgeks, et mälestiste puhul saame rääkida peale? ikka restaureerimisest – millegipärast seda häbenetakse. ÜP: Vaevalt see kõige suurem argument oli, aga vähemalt Ainuke lähedane mõiste sellele on ehk rekonstrueeri- asutus jäi alles, küll kärbetega. Poliitilise populismi ham- mine, kuid see on suuremahuline ümberehitus. Mäles- bus oleme olnud kogu aeg. Suur asi, mis muinsuskaitse tisel võib seda ette tulla, näiteks Firenze hartas on see positsiooni tugevdab, on see, et EKAs on olemas muin- parkide puhul olemas kui endise olukorra taastamine. Aga suskaitse eriala. kõige hullem on seda oma kolleegidelt kuulda. MT: Looduna riikliku ülikooli juurde võib siin mingil mää- Ma ei räägi riigisüsteemi apsudest seetõttu, et riiki ral ka riikliku prioriteeti näha, kuigi vahepeal rippus terva kritiseerida. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et positsioo- EKA saatus niidi otsas. Sinna õppima minek on paljudele nidele on sattunud inimesed, kes on ebakompetentsed, teadlik valik. See laiendab kandepinda: on tekkinud noor ja mida aeg edasi, seda rohkem neist apsudest kuuleb. põlvkond erialainimesi ning täiendõppesse on kaasatud ka Oleme ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, vanemaid tegijaid. See aitab inimesi koondada ja asjadega mille mõte ongi selles, et kõik, kes asjaga tegelevad, kursis hoida ning igal juhul muinsuskaitse sisulist kasutaksid samu termineid. Kahju on sellest, et väike kvaliteeti säilitada ja kasvatada. Eesti, kes nõukogude ajal oli selles valdkonnas pioneer ja ÜP: Ajakirjanikke võiks ka seal täiendkoolitusel käia. Nad eeskuju – muidugi koos teiste Balti riikidega –, on oma ei tunne sisu, aga see on ilmselt paljude eluvaldkondadega pädevust kaotamas. nii. Näiteks minu koolitajaks oli omal ajal Villem Raam. MT: Kahjuks on muinsuskaitse, vähemalt meie noores Ta oli kõva väliuurija ja tegi mulle just kunstiajaloo aspek- kapitalistlikus ühiskonnas, suuresti vaeslapse osas, sealt tist asjad selgeks. Ta oskas mind kui lolli ehitusinseneri ilmselt need segadused juriidiliste terminitega. Teised (naerab) koolitada. Pean teda oma õpetajaks. nõuded ja valdkonnad sõidavad üle.

116 TEADUS JA MÕTE

117 teadus ja mõte

PROJEKT „RODE ALTAR LÄHIVAATES”.

Eesti teadusressurss pärandiuuringutes Hilkka Hiiop

Eesti Kunstimuuseum alustas 2013. aasta sügisel mahu- Ühe näitena olgu nimetatud koostöös Eesti Maksu- kat uurimis- ja konserveerimisprojekti, mille fookuses on ja Tolliametiga korraldatud röntgenuuringud, kus pärandi Tallinna Niguliste kiriku peaaltari tehnilised uuringud ja uurimisel rakendati piiripunktides kasutatavaid porta- konserveerimine.1 tiivseid röntgenaparaate. Teine valdkonnaülene näide on Niguliste altar on üks uhkemaid ja paremini säilinud koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskusega tehtud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa retaableid Euroopas. See röntgenfluorestsentsuuringud (XRF). Selleks vajalik telliti 1478. aastal Lübecki meistri Hermen Rode töö- samuti portatiivne seade tuvastab röntgenikiire abil teatud kojast ja jõudis Tallinnasse 1481. aastal. Suurejoonelise punkti elementide koostise. Aparaat on mõeldud kasu- kunstiteose ulatuslikud konserveerimistööd võeti ette tamiseks esmajoones tarbijakaitses, kus selle abil mää- aastatel 1975–1992 tollase N. Liidu juhtivrestauraatori ratakse ohtlike metallide (nt plii ja elavhõbeda) sisaldus Nikolai Bregmani juhendamisel. Kuigi põhiosas jõuti mänguasjades, elektroonikatoodetes vm. teos restaureerida, on kappaltari uhked skulptuurid siiani puhastatud üksnes osaliselt. Pildindus- ja infotehnoloogia pärandiuuringutes Loodusteaduste abil Täppisteaduste kõrval on Rode-projektiga alustatud teose kihtide vahele pärandivaldkonnas uuendusliku pildindus- ja infotehno- Lisaks konserveerimistöödele, mis toimuvad Niguliste loogia kasutamist. Sellel on esiteks teaduslik eesmärk muuseumis külastajate silme all, on kavas altari põhja- (nt multispektraal-, külgvalgusfotograafia), sest nii likud materjalitehnilised uuringud. Nende eesmärk on saab avada objektide neid tasandeid, mida tavavaatlus ei ühelt poolt asetada teos laiemasse kunstiajaloolisse kon- võimalda. Teiseks annab infotehnoloogia võimaluse koon- teksti, sest tegu on küll stiililt Rode töökojale omistatud dada, kontekstualiseerida, visualiseerida ja arhiveerida tööga, kuid autorsus pole kinnitatud ei signatuuri ega pärandi uurimisega kaasneva mahuka ja eriformaadilise ka dokumentidega. Võrdlusuuringud teiste Rode töökoja uurimisandmestiku. Rakendusi saab kasutada nii teaduse teostega toovad sellele atribueeringule loodetavasti kinni- arendamise kui ka tutvustamis- ja esitlusvahendina. tuse ning aitavad vaadelda laiemalt ühe tuntuima Lübecki kunstitöökoja loometavasid. Tehnilised teadusuuringud laiemasse Teiselt poolt on Rode-projekti suur eesmärk peale pärandiga tegelevate spetsialistide altari enese uurimise selgitada välja ja koondada tehniliste ringi uuringute valdkondlik teadusressurss Eestis, et rakendada Projekti üks oluline osa on haridus- ja teavitustöö, et seda teavet ja teadmist hiljem üldisemas pärandiga seotud loodud teave ei jääks vaid ühe objekti ja projekti keskseks uurimistegevuses. Praeguses uurimisseisus võib julgelt ning seda saaks rakendada mitmesuguste pärandiliikide kinnitada, et Eestis on olemas rahvusvahelisel tasemel uurimisel. võimalused, kuid need on killustatud erinevate asutuste ja Projektiga on seotud kõrgkoolide erialaõppuritele ja uurijate vahel. -spetsialistidele mõeldud rahvusvaheliste õpitubade sari, mida sõltuvalt fookusest korraldatakse koostöös Eesti Valdkonnasisesed ja -ülesed Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tal- teadusuuringud linna Tehnikaülikooliga. Selle aastaraamatu koostamise Rode altari uuringutega on seotud nii ootuspärased ajaks on õpitube toimunud neli ning Eestis on esinemas teadusasutused (näiteks Tartu Ülikooli analüütilise käinud oma ala tõeline rahvusvaheline raskekahurvägi. keemia õppetool, Eesti Vabaõhumuuseumi ennistuskoda Õpitubade sarja ja kogu projekti avas polükroomia Kanut, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konser- konserveerimismetoodikate programm „Question of veerimise osakond) kui ka pealtnäha valdkonnakauged conservation” (11.–15. november 2013), mida juhen- institutsioonid. Enamasti ei ole kunstiuuringutes dasid dr Arnulf von Ulmann Saksamaalt ja Nikolai Breg- kasutatava aparatuuri esimene eesmärk kunstiteoste man Venemaalt. Teise õpitoa „Rode Imaging Event” uurimine, mistõttu on põhjust vaadata valdkonnast (15.–18. mai 2014) fookuses olid info-, kommunikat- kaugemale. siooni- ja pildindustehnoloogia kokkupuutepunktid kul-

118 teadus ja mõte

1 4

1. Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Hermen Rode töökoda. 1478–1481. 3,5 × 6 m 2.–4. Valdkonnaülesed teadusuuringud: röntgenuurin- gud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, pildindus- ja infotehnoloogilised rakendused pärandi uurimisel koostöös MTÜ Arheovisiooniga (Hembo Pagi ja Andres Uueni), elementide kaardistus XRF-meetodil koostöös Eesti Keskonnauuringute Keskusega (fotol Riin Rebane viimas läbi uuringuid Lübecki St Annen Museumis asuvale H. Rode altarile, kus Eesti teadlaste grupp teostas 2014. aasta oktoobris võrdlevad tehnilised analüüsid)

tuuripärandiga. Üritus tõi esinema kümme tippspetsialisti eesmärk, kasutegur ja kulu ning millised võimalused on Euroopast, kes jagasid teadmisi ja kogemusi nii omavahel selleks kohalike ressurssidega. kui ka siinsetele erialaringkondadele. Gümnasistidele mõeldud õpiprogrammid toovad Õpitoas „Rode Investigation Workshop” pärandi juurde aga tulevased uurijad, kes saavad Nigulistes (20.–23. oktoober 2014) tegeldi keemia- ja füüsikavald- õppida riiklike õppekavadega seotud orgaanilist ja anor- konda kuuluva instrumentaalanalüütilise metoodika ning gaanilist keemiat Rode altaril kasutatud materjaliuuringute selle rolliga pärandiuuringutes (nt pigmendi, sideaine ja abil. Tunnid aitavad õpilastel mõista keemia ja füüsika kattekihtide uuringud). Õpituba korraldati koostöös seoseid muinsuskaitsega ning on kindlasti nauditavamad Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga. Õpituba kui tavaline valemeid ja arve tulvil keemiatund koolipingis. juhtisid oma ala rahvusvahelised tippspetsialistid: konser- Kõik Rode-projektiga seotu edastatakse ka laiemale vaator-kunstiteadlane prof. emer. Anne van Grevenstein publikule erinevate meediumide, näiteks filmilõikude, (Holland) ning keemikud dr Ulla Knuutinen (Soome), multimeediavahendite ning projekti igapäevategevust prof Ivo Leito ja dr Signe Vahur Tartu Ülikoolist. kajastava blogi kaudu. Ka õpitubade info tehakse veebi Õpitoa „Wood and Art” (16.–18. veebruar 2015) vahendusel kättesaadavaks – nii on loodud teave jätku- keskmes olid puidu kui pärandobjektide loomematerjali suutlik ja sellega panustatakse Eesti tegelikku uurimiste- uurimise võimalused, näiteks dendrokronoloogia ja selle gevusse. Selle kõigega saab tutvuda Niguliste muuseumi rakendused, puidumärkide ja -liikide interpretatsioon. kodulehel aadressil www.nigulistemuuseum.ee. Õpituba juhendasid valdkonna tippspetsialistid dr Alar Läänelaid Tartu Ülikoolist ning dr Aoife Daly ja prof dr Jorgen Wadum Kopenhaageni pärandiuuringute instituu- dist CATS. Kõik õpitoad on osutunud väga populaarseks nii

õppurite kui ka Eesti spetsialistide hulgas. Et need on 1 Projekt „Rode altar lähivaates. Niguliste peaaltari retaabli ajalugu, praktilise suunitlusega, tehakse kohapeal Niguliste muu- tehnilised uuringud ja konserveerimine”, Eesti Kunstimuuseum, seumis läbi reaalne uurimisprotsess, et rakendada seda Niguliste museum, 2013–2016. Projekti koordinaator: Hilkka Hiiop. Projekti töögrupp: Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp, Kaisa-Piia oskust hiljem teadlikult juba oma igapäevatöös. Õppega Pedajas, Tarmo Saaret. Projekti uurimisgrupp: Hembo Pagi, Riin Rebane, kaasneb analüüs teemal, mis on ühe või teise meetodi Andres Uueni, Signe Vahur. Kujundaja: Villu Plink.

119 teadus ja mõte

KESKAEGSED KERISHUPOKAUSTID

TALLINNA V ANALINNAS Kaarel Truu

Tallinna keskaegse arhitektuuri oluline osa on keris- arhitektuuriparandit kasitlev kirjandus sisaldab samuti hupokaustid ehk ohkkuttesusteemid, mida kasutati ela- hüpokaustide kohta infokilde. mute, kloostrite, seekide, gildimajade jt hoonete kütmi- Kerishüpokauste on leitud mitme Eesti linna keskseks. Eesti alal ja mujal Pohja-Euroopas olid seda tüpi aegsete elamute keldritest ning kloostritest ja linnustest. kutteseadeldised kasutusel peamiselt 14.–16. sajandil. Seni kirjanduses nimetatud ligikaudu sajast Eesti kesk- Erialakirjanduses ja arhiividokumentides on nende aegsest kalorifeerahjust rohkem kui pooled paiknevad seadeldiste kohta kasutatud mitut terminit: kerisahi, Tallinnas, neist omakorda enamik keskaegses all-linnas.3 kerishupokaust, hupokaust, kalorifeer, ohkkutte- Vaatamata Tallinna vanalinnas aastakümnete vältel susteem jms. Eesti keele seletava sonaraamatu koha- toimunud suhteliselt põhjalikule uurimistegevusele selt on kalorifeer ’seade ohu soojendamiseks ohkkutte-, puudus säilinud kerishüpokaustide olukorrast siiani ventilatsiooni- voi kuivatussusteemis; keskaegne selge ülevaade. ohkkuttesusteem’. Hupokaust on Rooma impeeriumis Sellest ajendatud magistritöö eesmark oli saa- levinud kutteseadeldis, mida peetakse keskaegse da ulevaade Tallinna vanalinnas sailinud keskaegsete kerishupokausti eelkaijaks. Viimane termin on tapseim ja ohkkuttesusteemide hulgast, sailivusest ja praegusest eelistatult kasutatakse seda ka alljargnevas tekstis. olukorrast. Üheks olulisemaks ulesandeks kujunes Hupokaust oli kasutusel antiikajal. See soojendas arhiivimaterjali labitötamine, et saada ettekujutus Rooma terme Vahemere äres ja hiljem, impeeriumi sellest, kus ahjud asuvad. Arhiiviuuringute, publitseeri- laienedes, ka pohja pool Alpe. Keskajal kasutati sarnase tud allikate ja paikvaatluste tulemusel oli voimalik selgi- töpohimottega kuttesusteemi pohjapoolse Kesk-Euroo- tada valja ahjude ehituse isearasused ja jälgida muutusi, pa suurtes kloostrites. Seal koeti calefactorium’iks mis on keskaegsete ohkkuttesusteemide puhul viimaste nimetatud ruumi, kus segati tinti, lasti aadrit ja tehti aastasadade valtel toimunud. muud. Allikmaterjalist moodustasid suure osa uksikobjekte Kristluse ja kloostrite levik uha kaugemale pohja toi puudutavad aruanded ja ehitusprojektid. Selles osas ilmsiks hupokaustahju norgad kohad: see pusis soe sisu- tugineti tös peamiselt Tallinna Kultuurivärtuste Ameti liselt ainult kutmise ajal ega olnud kulma kliimaga aladel arhiivile, kus on kompaktselt koos suurem osa Tallinna kuigi otstarbekas. Voimalik, et kloostrite ahjude ehitajad vanalinna hoonete restaureerimist ja uurimist puuduta- kuhjasid just Länemere-ärsete polisrahvaste ees- vast projektdokumentatsioonist. kujul kolde peale soojuse salvestamiseks kerise. Sel Tallinna vanalinnas viimase sajandi vältel toimunud viisil taiustatud ahi – kerishupokaust – oli tollases ehitustegevus on suhteliselt hasti dokumenteeritud. Pea- (14.–16. sajandi) Pohja-Euroopas ning saksa kultuuri- le ehitusdokumentides jädvustatu on alates 1960. aasta- ruumis laialt levinud. See muutus valdavaks kloostrite ja test hooneid ka teaduslikult uuritud ja dokumenteeritud. linnuste kutmisel, kuid seda kasutati ka elamutes. Uuringute ja restaureerimistöde aruannetes on sageli Kalorifeerahjusid kasitlevat spetsiifilist kirjandust kirjeldatud hoones asuvat keskaegset kuttesusteemi. Tal- on ilmunud vahe nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Olu- linna Linnaarhiivis (TLA) sailitatakse Rasmus Kangro- lisimad Eesti ala ahjusid puudutavad tekstid on Andres pooli kasikirjalisi markmeid, millest osa puudutab tema Tvauri artiklid1, mis kasitlevad hupokauste Eestis, kes- tähelepanekuid kalorifeeride kohta.4 kendudes peamiselt arheoloogilistele leidudele Viljandis Juhul kui muinsuskaitsedokumentide info on kesk- ja Tartus. Tvauri on andnud ülevaate ka keskaegsete küt- aegse kuttesusteemi osas ebaselge, on hoone korruste tesüsteemide jõudmisest eesti ja baltisaksa uurijate hu- plaanide abil voimalik kullaltki suure kindlusega selgi- viorbiiti ning kirjeldanud küttesüsteemi toimimist. tada hupokaustahju olemasolu. Kui keskaegne ruumis- Seni koige pohjalikum kasitlus sel teemal on Klaus Bin- keem on loetav, on aimatav ka ahju asukoht – eeskoja genheimeri mastaapne teos „Die Luftheizungen des diele ja koetava dornse vahelise seina piirkonnas. Mond Mittelalters”2, milles tehakse nii aja- ja arengulooli- vahem levinud elamutüpi esindava hoone puhul ne ülevaade kui ka loetletakse kataloogi vormis tüüpi- on asukoht raskemini aimatav, ent elufunktsioon on de kaupa kõik teadaolevad õhkkütteseadeldised Euroo- 14. ja 15. sajandil enamasti eeldanud just sedalaadi pas (sh Eestis). Eesti ja Euroopa eri autorite keskaegset kutte-susteemi olemasolu.

120 teadus ja mõte

1 2

1. Kerishüpokaustide asukohad Tallinna vanalinna plaanil. Koostas Kaarel Truu 2. Kerishüpokausti jäänused Pika Hermanni tornis Toompeal. Näha on koldevõlvi kaar ja keris. Villem Raami foto. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv 3. Kerishüpokaust lõikes

121 teadus ja mõte

Tallinna vanalinna kujunemise uheks olulisemaks ei ole parast hupokausti hulgamist mingisugust ots- ajajärguks võib pidada 15. sajandit. Sel ajal ehitati tarvet. Tallinnas on sailinud ka peaaegu komplektseid loplikult valja linnamür ja tänavavõrk ning linnakodani- ahjusid (Pikk 60 ja 66). ke elamud said sellised proportsioonid ja mõtmed, mille Keskaegses Tallinnas suurel arvul kasutatud poolest paljud neist on tuntud praeguseni. Hilisematest kütteseadeldis näib Euroopa kontekstis pigem erandlik umberehitustest hoolimata on teada keskaegse elamu või on Tallinna ahjud erakordselt hästi säilinud ja pohilised tüüpjooned ja ruumiskeem. Suur osa sellest dokumenteeritud. Tallinna vanalinnas on säilinud parandist on sailinud, seda on uuritud ja dokumenteeri- 90 kerishupokausti jänused, kusjuures vahemalt kuuel tud. ahjul on sailinud ka sisekonstruktsioonid. Peale Tallinna Kerishupokaustist ja mantelkorstnast koosnev on kerishupokaustide jänuseid arvukalt teada Lubeckist, kuttesusteem oli eluhoonetes tavaparaseim ja peaaegu kus neid on 19. ainumoeldav lahendus. Otsaviiluga tanava poole asetuva On tahelepanuvärne, et eespool korduvalt viidatud kitsa kivimaja pohikorrusel paiknes harilikult kaks suu- K. Bingenheimeri andmetel on kogu Euroopas sailinud remat ruumi: diele ja dornse. Laias laastus voib diele’t 206 eri tüpi keskaegset ohkkuttesusteemi ja vahemalt pidada tö- ja eluruumiks ning dornse’t magamistoaks. 87 neist on kerishupokaustid nagu Tallinnas. Bingenhei- Pohikorruse all oli kelder, kus peale muude ruumide asus meril on hea ülevaade saksa autorite uurimustest. Võiks kerishupokausti kutteruum (üldjuhul mantelkorstna all) arvata, et muude riikide kohta on andmete saamise taja ahi ise (koetava ruumi all). Soe ohk tousis koetavasse kistuseks olnud keelebarjäär või publitseeritud materjali ruumi (dornse) labi spetsiaalse avadega plaadi, mis hari- vähene levik (Eestit puudutavad andmed pärinevad pea- likult asus poranda tasapinnal voi sellest veidi korgemal. miselt V. Vaga 1961. aastal ilmunud Tallinna keskaegseid Diele’t kuttis mantelkorstna all asunud avatud kolle. elamuid puudutavast artiklist6). Lisaks on Tallinna keskaegsetest hoonetest leitud kami- Magistritöö koostamise käigus kaardistati naid, ent need paistavad olevat pigem erandlikud. Palju- seniste uuringute käigus leitud säilinud ahjujäänused. des hoonetes on sellise küttesüsteemi osad siiani alles: Edaspidi on voimalik keskenduda konkreetsete ahjude korruseid läbivad massiivsed korstnad ilmestavad katu- pohjalikumale uurimisele. Tallinna keskaegsete elamute semaastikku ja keldrites on hupokaustahjusid, mis on kerishupokaustid on ehituselt sarnased ning praegu tea- sailinud alates viimasest kutmisest peaaegu puutuma- da olevate erinevuste alusel ei ole võimalik ahjusid datee- tuna. rida ega selgelt ruhmitada. Sailinud kuttesusteemide ja Kuni 19. sajandini Tallinnas toimunud ümberehitu- nende osade uurimine, inventeerimine ja mõdistamine sed näivad olevat olnud suures osas säästlikud. Hoone voib anda infot, mis aitab kerishupokauste dateerida. kandekonstruktsioonid on jäetud puutumata ning mood- Tallinna keskaegsete elamute eripara arvestades voib said elunorme on kohaldatud vastavalt olemasolevale oelda, et kerishupokaustide rohkearvuline esinemine siin hoonele, mitte vastupidi. Sellisel alalhoidlikul muudatus- on ootusparane, aga (osaliselt) sailinud ahjude hulk te tegemisel on kindlasti hulk põhjuseid, ent sellele Euroopa kontekstis on ikkagi muljetavaldav. tendentsile on (mõnevõrra erinevas kontekstis) juhtinud tähelepanu ka Krista Kodres5. Uut tüüpi kütteseadeldi- sedki – pottahjud – lõimiti varasemasse süsteemi. Ahi ehitati sageli otse kerishüpokausti kütteplaadi peale ja ühendati vanade lõõride kaudu mantelkorstnaga. Kerishüpokaustide ümberehitamine algas põhi- mõtteliselt kohe pärast nende hülgamist küttesüsteemi- na. Raekoja plats 13 hoones ehitati kuplikujulise laega leivaahi. Sarnane leid tuli 2014. aastal ilmsiks Lai 38 keldris asuva ahjukehandi uurimisel. Kerishupokaustide ja nende kutteruumide tanapaevaste funktsioonide puhul ei ole suuri erinevusi. 1 Tvauri, Andres. Ohkkute keskaegses Viljandis ja mujal Eestis. – Viljandi Kui ahjukehand on tuhi, on see kasutusel panipaigana. muuseumi aastaraamat 2007. Viljandi, 2008, lk 75–100 ja A. Tvauri, Late medieval hypocausts with heat storage in Estonia. – Baltic Journal Üksikud ahjud on labimurrete abil muudetud koridoriks, of Art History, Autumn 2009, lk 53. mis uhendab kutteruumi ja koetava ruumi alust keldrit. 2 Birgenheimer, Klaus. Die Luftheizungen des Mittelalters. Zur Typologie Levinud vote on ka WC paigutamine kutteruumi voi und Entwicklung eines technikgeschichtlichen Phanomens. Hamburg: ahjukehandisse (Rataskaevu 10 ja 16). Massiivsel ahju- Verlag Dr Kovac, 1998. 3 Tvauri, Andres. Late medieval hypocausts with heat storage in Estonia. – kehandil on sageli kogu maja seisukohalt tähtis ehituslik Baltic Journal of Art History, Autumn 2009, lk 53. ulesanne ning see on seetottu ahju osadest koige vastu- 4 TLA, R-242-1-270, 90. 5 pidavam. Hupokausti sisekonstruktsioon – tellisvolvid Kodres, Krista. Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal, lk 58. ja kerisekivid – oli n-o kulumaterjal, mis kasutamise 6 Vaga, Voldemar. Das mittelalterliche Wohnhaus in Tallinn. Tartu: kaigus aastate valtel labi poles ja valja vahetati ning millel Staatliche Universität zu Tartu, 1961.

122 teadus ja mõte

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE PIIRKONDADE TAASELUSTAMINE KULTUURILISTE JA MAJANDUSLIKE VALIKUTE KOOSMÕJUS.

KALAMAJA NÄITEL Tuuli Põldma

Tallinna miljööasumeid on aastaraamatutes käsitletud loobus majaomanik ehitise vastuvõtmisest selle halva siiani muinsuskaitse vaatenurgast. Oma magistritöös ja seisukorra tõttu ning see andis elanikele võimaluse korter sellel põhinevas artiklis vaatlen neid aga kui linnauurija ja ja kinnistu erastada. Uuematest linnapiirkondadest pärit peegeldan elanike ehk miljööalade tarbijate arvamusi. või hilisemal ajal Kalamajja kolinud inimestele omandire- Taaselustamine (ingl gentrification) on protsess, form enam otsest mõju ei avaldanud, sest 2000. aastateks mille käigus toimub piirkonnas muutus sellisel viisil, et olid omandisuhted tagastatavates majades valdavalt kor- uutel elanikel on kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus kui rastunud. varasematel. Priit-Kalev Parts on kasutanud ka terminit Just Kalamaja oma elupiirkonnaks valimise põhju- aadeldamine. Sellega kaasneb ehitusliku keskkonna sena tõstsid intervjueeritud enim esile asukohta. Suur osa kvaliteedi muutumine kinnisvarasse ja naabruskonda teh- töökohti koondub kesklinna, seega nimetati põhjendusena tavate investeeringute kaudu. lähedust töökohale ja sellest tulenevat lihtsamat logistilist Eesti kontekstis saab taaselustamisest rääkima hakata planeerimist seoses töökoha, laste koolide ja huviala- alles peale 1990. aastate omandireformi, mille käigus eras- ringidega. Mugav on tarbida ka kesklinnas pakutavaid tati ja tagastati enne 1940. aastat Nõukogude võimu poolt teenuseid. eksproprieeritud kinnisvara. Okupatsiooniaja nappide inves- Kui taaselustajad võrdlesid kesklinnalähedast teeringute tõttu vanematesse linnaosadesse amortiseerus piirkonda linnast välja eramajja kolimisega, selgus, et sealne ehituslik keskkond ja kahanes kinnisvara väärtus. ehkki nad hindasid rohelust ja rahulikku keskkonda ning See võimaldas tekkida ka Kalamaja taaselustamisprotsessil. eramajas elamisega kaasnevat privaatsust, pidasid nad Nüüdseks on endisest halva mainega nn kõdupiirkonnast linnalähedasse maapiirkonda kolimist ebaratsionaalseks saanud eelistatud eluasemevalik inimeste jaoks, kes väär- seoses igapäevase vajadusega liikuda maa ja linna vahel. tustavad kesklinnalähedast asukohta ja erilist miljööd. Elupiirkonna valiku juures said määravaks ka majandusli- Artikkel põhinebki sellise inimese ehk taaselustaja kud kaalutlused. hinnangul oma eluasemekogemusele taaselustamisprot- Intervjueeritud, kes oleksid eelistanud privaatset sessis. Taaselustajatena analüüsisin Kalamaja miljöö- oma aia või hooviga eramaja, mis asuks siiski linnas, väärtuslikuks määratletud eluasemete omanikke, kellest pidid rahanappuse tõttu piirduma ideaalile võimalikult enamikul oli oma elupaiga renoveerimise kogemus. lähedasega, milleks oli Kalamajale iseloomulike väheste Nende eluasemestrateegiate analüüsimiseks tegin üheksa korteritega maja koos hooviga. Piirkonna spetsiifilised süvaintervjuud, mille põhirõhk oli elanike hinnangul arhitektuurilised omadused – vaiksed agulitänavad ja eluasemele, piirkonnale, toetavate institutsioonide kinnised hoovid – pakuvad nii lastele kui ka täiskasvanu- tegevusele ja valitud renoveerimisstrateegiale. tele rohkem võimalusi välitegevusteks. Ka peeti puumajas elamist tervislikumaks kui kodu paneelmajas. Kalamaja elukoha valikuna. Valiku puhul oli otsustav juba renoveeritud maja Otsustusprotsessi kujunemine ja korteri viimistlus. Siseruumide remondiks kasutatud Nende eluasemekogemust, kes on asunud Kalamajja autentsed looduslikud materjalid, mis moodustasid üle- elama varem kui intervjueeritud inimesed, on tugevalt jäänud majaga terviku, osutusid ühe intervjueeritava jaoks mõjutanud 1990. aastate omandireformiga kaasnenud peamisteks atraktiivseteks omadusteks. Renoveerimata kinnisvara tagastamine endistele omanikele. See pani elamu ja korteri puhul avaldus intervjueeritute hinnangul elanikud keerulisse olukorda, sest oma koduks peetud teatud potentsiaal, milline võiks füüsiliselt halvas seisu- eluasemest võidi ootamatult ilma jääda ja tuli hakata korras maja ja korter peale remonti välja näha. Alahinnata otsima uut. Samas tekkis võimalus soetada kinnisvara. ei tasu ka emotsioonide mõju, st esmamuljet, mis korterit Omanik võis eluaseme kaotuse sundüürnikele hüvi- nähes tekib. Vana ja lagunenud maja mõjub romantiliselt, tada samaväärse korteri näol või rahas, ent tuli ette ka seda tahetakse oma kätega korda teha ja päästa edasisest olukordi, kus nad sunniti lahkuma hüvitiseta. Mõnikord lagunemisest.

123 teadus ja mõte

Taaselustamisprotsessi iseloomustab elanike vahetu- sest tingitud tarbimiskäitumise ja -eelistuste muutumine, mis mõjutab ka piirkonnas teenuseid pakkuvaid ettevõt- teid. Väikesed toidupoed soklikorrustel küll kaovad, samas tekivad asemele spetsiifilisemad taaselustajate eluviisi toetavad asutused ja uued kultuurivaldkonna võimalused. Lisandub kohvikuid ning Kalamaja lähistele on rajatud loometegevust soodustavaid asutusi, näiteks Telliskivi loomelinnak ja Eesti disaini maja. Negatiivsena nähti piirkonna autostumist. Tiheda liiklusega tänavate ääres elavatel inimestel on müra ja saastunud õhu tõttu rohkem põhjust rahulolematuseks. Kuna Kalamaja asub kesklinnale nii lähedal, on linnavõi- mud kaalunud seal parkimise tasuliseks muutmist. Tasulise parkimise korral sooviks üha enam elanikke parkida oma Vabriku tänav, populaarne piirkond Kalamaja uusasukate seas. auto hoovi, mille tõttu muudetaks hoovid tõenäoliselt veelgi Foto Martin Siplane rohkem parkimisplatsideks, Kalamajale iseloomulik haljastus väheneks ja sellega kahjustuks linnaosa identiteet. Kinnisvaraturu tekke algusaastatel iseloomustas Kalamaja paiknemine Balti jaama ja sama negatiivse Kalamaja kortereid küllaltki soodne keskmine hind kuvandiga Kopli asumi lähedal avaldas algul mõju ka võrreldes kesklinnaga, mille põhjuseks oli asumi amorti- Kalamaja mainele. Asumiga vähem tuttavatel elanikel oli seerunud ehituslik keskkond ja halb maine. Nüüdseks on sinna kolides kartus, et Kalamaja on ebaturvaline koht piirkonna populaarsemaks muutumise tõttu kinnisvara ning seal esineb palju kuritegevust ja narkomaaniat. Piir- hind tõusnud juba liiga kõrgele selleks, et Kalamaja tõm- konnas elades on siiski märgatud, et see on üldiselt küllalt beteguriks saaks odavus. Endiselt on oluline kriteerium turvaline ja rahulik koht. Ei täheldata, et kuritegevus oleks kesklinna lähedus, samas hakkab üha suuremat rolli män- sagedasem kui muudes elupiirkondades. gima naabruskond ise ja sealne arenev kogukonnatunne. Turvalisustundele aitab kaasa veel see, et Kalamajas teatakse, kes on naabrid. Väiksemate kortermajadega Hinnang Kalamajale kui elupiirkonnale piirkonna eelis on asjaolu, et läbikäimine naabritega on Naabruskonna tasandil on inimesed valitud elupiirkon- tihedam kui suurtes magalarajoonides või kesklinnas. naga rahul, eriti kuna alates 2000. aastate algusest on Väiksem elanike arv majas soodustab naabrite suhtlust ja Kalamaja kvaliteet kiiresti paranenud. Sellele on kaasa koostööd ning aitab omakorda kaasa tugevama kogukon- aidanud ka linnaosavalitsus, näiteks endisele kalmistule natunde ja ühisidentiteedi tekkele. rajatud haljasala on korrastatud. Teisedki selle asumiga seotud avaliku ja erasektori Muutused füüsilises keskkonnas on kaasa toonud institutsioonid peavad rohkem arvestama aktiivse kogu- uute elanike huvi kasvu ja sellega seoses on asumis mär- konna arvamust. See aitab kaasa kohalike elanike soovi- gatud elanikkonna vahetumist. Intervjueeritud täheldasid, tud elukvaliteedi hoidmisele või isegi parandamisele. et lahkuvate vene rahvusest elanike ja madalama sotsiaal- majandusliku staatusega inimeste asemele tulevad pigem Renoveerimisstrateegiad ja hinnang loomevaldkonnas tegutsejad ja noored perekonnad. toetavate institutsioonide tegevusele Kalamaja elupiirkonna arhitektuurilist terviklikkust Kalamajja soetasid intervjueeritud korteri peamiselt laenu rikuvad vaid vähesed miljöösse mittesobituvad uusehiti- abil, kombineerides seda säästude, perelt saadud rahalise sed. Terviklikkus on ehk tingitud sellest, et arendus- ja toetuse või mõne muu vara müügiga. Nende otsus eluase ehitustegevus keskendus majandusbuumi ajal uusela- üürimise asemel osta kujunes ratsionaalsetel kaalutlustel: murajoonidele. Intervjueeritud elanikud peavad Kalamaja näiteks laenumakseid ja üürile kuluvaid summasid võrrel- tunduvalt õnnestunumaks piirkonnaks kui uusasumeid. des oli majanduslikult otstarbekam korter soetada. Otsust Elanikud usuvad isegi, et arengu jätkudes võib Kalamajast mõjutas ka kindlustunne, mida kinnisvarasse investeeri- kujuneda eliitrajoon, kuna eeldused selleks on nende hin- mine pikaajalises mõttes pakub. Arvati, et tänu kodu asu- nangul olemas: arhitektuuriliselt esteetilised hoovidega misele niivõrd kesklinna lähedal ja rangemate ehituslike eluasemed, rahulikud tänavad, haljastus ja mere lähedus. piirangutega miljööväärtuslikus piirkonnas võib loota, et Intervjueeritud elanikud hindasid asumi taristu piirkonna väärtus püsib ja investeering kinnisvarasse on üsna rahuldavaks – lasteaiad, koolid ja poed on lähedal, paremini kaitstud. Prognoositi, et Kalamaja kui eluaseme- ühistransport on kättesaadav, samuti on olemas kultuuri piirkonna väärtus pigem tõuseb aja jooksul. tarbimise võimalused. Suuremad toidupoed asuvad asumi Et soetatud eluase oli ostuhetkel halvas seisundis, servades ja lähedal on Balti jaama turg. Siiski leiti, et äri- tuli enamikul intervjueeritutel teha siseruumides lisaku- tegevus võiks hoogustuda. lutusi remondile, et saavutada soovitud kvaliteet. Korteri

124 teadus ja mõte vilets füüsiline olukord võis olla isegi positiivne, seda Taaselustamine on Eesti kontekstis tihedalt seotud juhul, kui sooviti kodu oma maitse järgi kujundada või just miljööväärtuslike elupiirkondadega, mille eripära kaits- isegi eelistati vana ja pisut lagunenud muljet. miseks on kindlad planeeringulised ja ehituslikud nõuded. Aastakümneid alarahastuse all kannatanud elamud Kuna selliste alade haldus kuulub kohaliku omavalitsuse olid tehniliselt amortiseerunud, mistõttu vajasid need uusi pädevusse, on linna tegevuse mõju oluline. Analüüsi elektrisüsteeme, torusid, soojustamist, küttesüsteemi tulemustest võib järeldada, et avaliku sektori finantspanus väljavahetamist ja katuseremonti. Elanike jaoks oli tähtis, miljööalade väärtustamisse on üsna vähene. Seetõttu on et eluase oleks mugav ja vastaks tänapäeval nõutavale taaselustatavas piirkonnas maju renoveeritud peamiselt elukvaliteedile ja oleks energiasäästlikum. Maja terviklik eraisikute enda rahaga, ent seda on võimalik kombineerida renoveerimine on keeruline protsess, mida on võimalik avaliku sektori toetuste ja laenusoodustustega. võtta ette juhul, kui elanikud saavutavad üksmeele. Tänu Avaliku sektori tähtsus avaldub pigem elanike sellele, et Kalamaja majades on vähe kortereid ja omava- teadlikkuse suurendamises, säästva renoveerimise pro- heline suhtlemine on lihtsam, võivad korteriühistud pare- pageerimises ja arhitektuuripärandi säilitamises õiguslike mini toimida, aga sellises elamus on teisalt keerulisem piirangute sätestamisega selleks, et ajalooliselt väljakuju- renoveerimistöödeks vajalik summa kokku saada. nenud eluasemepiirkondi hakataks rohkem teadvustama Elamute renoveerimise rahastamiseks kasutati erine- ja väärtustama ning seeläbi ka rohkem hoidma. vaid strateegiaid. Levinuim oli kombineerida laenu omava- hendite või toetustega (sihtasutuselt KredEx, Tallinna Kul- Suhtumine miljööväärtustesse tuuriväärtuste Ametilt ja „Hoovid korda” projekti raames). Intervjueeritud hindasid miljööväärtusi kõrgelt. Nad tund- Lisaraha saamiseks kasutati ka võimalust müüa pööningu- sid, et nende elupiirkonda väärtustavad ka need rühmad, või keldripind eluasemeteks ning arendajate pakutavaid kes elavad väljaspool piirkonda. Positiivne hinnang Kalama- lahendusi. Näiteks ostis arendaja maja, renoveeris selle ja jale tekitas taaselustajates uhkusetunde, kuna nad tundsid, hiljem müüs korteri intervjueeritule. Teise variandina sai et see hinnang kandub üle ka neile. Rõhutati, et peetakse arendaja maja renoveerimise eest õiguse ehitada maja pöö- haruldaseks, et nii suur puitmajadega asum on veel alles. ningukorrusele korterid ja need maha müüa. Teistes riikides olevat sarnased asumid tihtipeale hävinud, Ajaloolise ehituspärandi renoveerimine on vajalik mistõttu väärib asumi miljöö hoolikamat hoidmist. selleks, et miljööle iseloomulike majade kadumine ei Kalamajas nähti ka kvaliteetset ja inimsõbralikku hävitaks piirkonna väljakujunenud struktuuri. Ehitiste elukeskkonda, mille miljööle on iseloomulikud korterela- miljööväärtuslike karakteristikute säilimiseks on Tallinna muid ümbritsevad spetsiifilise haljastusega hoovid. Selli- Kultuuriväärtuste Amet näinud renoveerimisele ette tea- seid hoove leidub pigem aedlinnalistes eramurajoonides. tud nõuded. Kalamaja on ühtlasi oma ajastu sümbol, mis muudab Intervjueeritud olid rahanappuse tõttu sunnitud linnamaastiku mitmekülgsemaks. ekspertide teenusest ja autentsetest ehitusmaterjalidest Küsimusele, miks miljööpiirkondi on vaja hoida, loobuma ning kasutasid odavamaid viise kortermaja nimetati vastuses peamiste põhjustena ajalugu, piirkonna korrastamiseks. Mõnikord tehti soovitud elukvaliteedi arhitektuurset tervikilmet ja omapära, mis võimaldab tagamiseks teadlikult reeglitevastane valik selleks, et saa- taaselustajatel kujundada identiteedi, millega ennast teis- vutada maksimaalne tulemus minimaalse rahakuluga. test eristada. Üldjuhul pidasid intervjueeritud miljööalade kaitseks Oskus ja teadlikkus miljööväärtuslikke piirkondi hin- määratud reegleid õigustatuks selleks, et arendustegevus nata kujuneb ajaga ja kodanikuühiskonna arenguga, mida ei rikuks piirkonda sobimatute ehitiste rajamisega arhi- on võimalik saavutada tänu tihedamale koostööle ja ühis- tektuurilist ühtsust. Teisest küljest leiti, et institutsioon üritustele naabruskonna elanikega. Miljööalade väheste võiks teha rohkem järeleandmisi täieliku autentsuse poole korteritega elamud, ühiskasutuses hoovid ja sellest tingi- püüdlemise puhul, st leida kompromissi nüüdisaja muga- tud tihedam kokkupuude naabritega võimaldab piirkonnas vuste ja ajaloolise väärtuse säilitamise vahel. kogukonnatundel paremini areneda. Intervjueeritud inimesed hindasid kõrgelt Tallinna Kogukonnatunne ja Kalamaja identiteet sõltub Kultuuriväärtuste Ameti tegevust miljöö ja ajaloolise ehi- sellest, kuidas elanikud oma piirkonda tajuvad ja kui tusliku pärandi kaitsel, eriti pakutavaid renoveerimisnõu- väärtuslikuks nad seda peavad. Kokkuvõtvalt on Kalamaja andeid, põhjalikkust ja initsiatiivi tunnustada terviklikult taaselustamist kujundanud nii majanduslikud põhjused renoveeritud elamuid. Teisalt pidasid nad ameti ressursse kui ka kultuuriline mõju, mis avaldub elanike oskuses ebapiisavaks, kuna märkasid tänavapildis kas teadmatu- väärtustada ajaloolist ehituspärandit. sest või hoolimatusest põhjustatud rikkumisi. Ka hinnati miljööväärtuslikule elamule pakutavaid toetusi liiga väike- seks, peale selle on neile tugev konkurents. Soodsamaks isetegemiseks pakub renoveerimiskoolitusi Kalamajas tegutsev Säästva Renoveerimise Infokeskus, mille teenuseid on kasutanud ka osa intervjuudel osalenutest.

125 teadus ja mõte

Kas Tallinna Püha Katariina kiriku tulevik

on konserveeritud va re või toimiv hoone? Heli Nurger, Lilian Hansar

Tallinna suurima keskaegse kirikuhoone säilinud ruumid Teise projekti autorid lähtusid kiriku omaaegse kõr- on praegu alakasutatud ja igapäevaselt külastajatele guse otsingust – nimelt pole säilinud ühtki dokumenti, suletud. Püha Katariina kiriku tõhusama toimimise osa mis tõestaks hoone algkõrgust. Seetõttu jaotati katus eri- eeldusi oleksid esiteks avalikkusele suunatud funktsioon neva kõrgusega viiludeks. Lääneportaali kohale moodustuv ning teiseks uus ja otstarbekam katus. kõrge teravnurkne viil ulatuks tõenäoliselt omaaegse kiriku Võimalike arhitektuursete lahenduste leidmiseks kor- räästani ning iga järgnev viil oleks eelmisest madalam, raldati 2014. aasta jaanuaris Eesti Kunstiakadeemia (EKA) taandudes idaseina kohal nürinurkseks „garaažikatuseks”. muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisekujunduse ning Tallinna Viilud oleksid omavahel ühendatud klaasiga, et tuua ruumi Tehnikaülikooli (TTÜ) ehitusinseneride magistriõppe põnevat valgust. Kirikusse kavandati teater ja kohvik. tudengite ühine töötuba. Juhendajateks olid EKA õppejõud Kolmanda kavandi kandev idee on säilitada vana Maris Mändel, Lilian Hansar, Tüüne-Kristin Vaikla, And- kirikuosa konserveeritud varemena, mille kohal asub uus res Ojari ja Martin Melioranski ning TTÜ õppejõud Targo hoone, toetatuna kunagiste sammaste asukohast lähtuva- Kalamees ja Alar Just. Üliõpilased jaotusid kolme rühma tele liimpuitsammastele. Varemeosa oleks päeval kõigile põhimõttel, et neis oleksid esindatud kõik erialad. huvilistele avatud. Ümber perimeetri sisse langev valgus, Enne ideekavandite loomist olid kõik kolm rühma tuul, vihm ja aastaaegade vaheldumine võimaldaksid tun- tutvunud Katariina kiriku kompleksi ajaloo ja praeguste netada ruumi kui aeda. See oleks vaimne oaas kesk kom- kasutajate soovidega, töötanud läbi hulgaliselt ideid ning mertsist pulbitsevat vanalinna. Soojemal aastaajal saaks arvestanud muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ning inse- kirikus korraldada ka üritusi. Sammaste kohale kavandatud ner-tehnilisi poolt- ja vastuargumente. Kuna tegu oli üli- hoone moodustub viiest üksteise külge ehitatud viilkatu- õpilaste loomingulise ühistööga, olid avalikul väljapanekul sega majast. Hoone sees on üks suur ruum, mis võimaldab esitletud tööd küllalt ootamatud ja lennukad. sel kanda kõiki avalikke funktsioone alates kogunemisko- Esimese ideekavandi peamine juhtmõte oli markee- hast ja teatri-kontserdisaalist kuni näitusepaigani. rida kiriku omaaegne maht teraspostidest ja -trossidest Töötoa peamine eesmärk oli õpetada erinevate vald- koosneva õhulise konstruktsiooni abil. Praegune avalikus kondade üliõpilasi märkama ja arvestama pärandi väärtust kasutuses olev kirikuosa kaetaks eri tasapinnas katuste ja ja eripära, teisalt aga saada vaba mõttelendu võimaldava- neid ühendavate klaaskonstruktsioonidega, mis lasevad test tudengitöödest intrigeerivaid ideid tulevikuks. Tähtis läbi kumada kirikuruumi markeerival õhulisel teraskonst- on, et muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja inseneritudengid ruktsioonil. Ruum jaotataks neljaks alaks, mille tõstetavad mõistaksid juba õppimise ajal teiste erialade rõhuasetusi ja langetatavad põrandatasapinnad võimaldavad moodus- ning õpiksid tegema koostööd. 2013. aastal toimus sar- tada erinevaid ruume lähtuvalt funktsionaalsetest vaja- nane ühistöötuba Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanas dustest. Selline ruum töötaks hästi kogunemiskohana, õlitornis ning 2015. aastal on kavas leida lahendusi Sindi teatri-, kontserdi- ja näitusesaalina. kalevivabriku varemete säilitamiseks.

Maketid tudengite lennukate ideedega. Fotod Eesti Kunstiakadeemia

126 kroonika ja trükised

127 kroonika ja trükised

MUINSUSKAITSEAMET TUNNUSTAB

Muinsuskaitseamet tähistas 8. oktoobril 2014 oma Parima uurija tiitel läks seekord H&M Restuudio 21. sünnipäeva traditsiooniliselt – parimate tunnustami- OÜ-le, mis on tuntud nii kunstimälestiste konserveeri- sega. Energia avastuskeskuses, endises Tallinna elektri- mise kui ka ehitis- ja kunstimälestiste põhjalike uuringute jaama turbiinisaalis anti üle auhinnad terves hulgas kate- poolest. Ettevõte kaasab töödesse ka Eesti Kunstiaka- gooriates. Tunnustamisürituse eesmärk on olnud märgata deemia tudengeid, kelle jaoks on see väärtuslik kogemus. ja tõsta esile inimesi, kes panustavad muinsuskaitse ja 2014. aastal tehti uuringuid Aruküla ja Kolga mõisa pea- restaureerimise hüvangusse väljaspool riiklikku süsteemi. hoones ning Põlva kirikus. Preemia nominendid olid veel Garel Püüa ja Rändmeister OÜ. Aasta ehitismälestise tiitli pälvis Keila-Joa mõisa peahoone (vt lk 5). Võttes aluseks hoone ajaloolisi Parimad eritingimused: Kristiina Hellström, kes kirjeldusi, graafilist materjali ja säilinud detaile, restau- koostas Hiiumaal asuva Suuremõisa mõisa pargi rekonst- reeriti peahoone võimalikult lähedasena 1833. aasta val- rueerimise eritingimused. mimisjärgsele olukorrale. Töid teostati korrektselt ja hea kvaliteediga. Erilise tänu ja tunnustuse pälvis osaühingu Parim muinsuskaitseline järelevalve: juhatuse liige Andrei Dvorjaninov, kes igapäevaselt koha- OÜ Muinassepp (Kuressaare linnuse bastionid, raveliinid peal viibides koondas restaureerimistööde jaoks oma ala ja vallikraav). Nominendid olid veel Asum Arhitektid parimad ehitajad, restauraatorid ja töödejuhatajad. Muin- OÜ (Anetsi pukktuulik Saaremaal) ja Helve Ilves suskaitse eritingimused koostas Aleksandr Pantelejev (Viimsi mõis). ja restaureerimisprojekti Arhitektuuribüroo Allan Strus. Preemia nominendid olid veel villa Viljandis Oru 21 Parimaks restauraatoriks tunnistati Vladimir (vt lk 26) ja Tallinna elektrijaama turbiinisaali rajatud Smeško, kes pälvis tunnustuse kõrgel professionaalsel Energia avastuskeskus (vt lk 14). tasemel teostatud stukist dekoratiivelementide ja krohvi- tööde eest Keila-Joa mõisa peahoone jaoks. Aasta kunstimälestiseks valiti Kuressaare Laurentiuse kiriku altarisein ja kantsel (vt lk 41). Aastail Parimaks pärandit väärtustavaks uus- 2012–2014 kestnud restaureerimistööde käigus restau- ehitiseks valiti Harjumaal Rebala muinsuskaitsealal reeriti altarimaal (H&M Restuudio konservaator Merike asuv Loo küla Ajaveski (pilt vt lk 127). Lagunenud tuule- Kallase juhendamisel). OÜ Vana Tallinn arhitekti Svea veski kehandisse rajati kultuurikeskus ainulaadse restau- Volmeri koostatud interjööri restaureerimise projekti reerimislahenduse tulemusena, kus vanad veskimüürid on kohaselt taastati kantsli ja altari algne ilme. Restaureerisid oskuslikult sobitatud uute klaasseintega. Ehitusprojekti OÜ Rändmeister restauraatorid Mirjam Averin ja koostas Arhitektuuribüroo Eek & Mutso. Nominendiks Eva Mölder. Toneerimis- ja kuldamistöö autorid on oli veel Jõhvi promenaad. Madli Viires, Ann Mikk ja Sirje Thaling. Aasta omanikuks valiti Lääne-Virumaal asuva Inju Aasta arheoloogiamälestiseks valiti mõisa peahoone omanik Jari-Vesa Isokotamägi, kes on Kahutsi maalinn Saaremaal, kus Pöide Vallavalitsuse tellinud põhjalikke uuringuid ja väga heal tasemel restau- ja Maire Kääride eestvõttel puhastas kohalik kogukond reerimistöid. Mõisa peahoone ehitusprojektid koostas ja linnusevallid võsast ning suve jooksul niideti õue ja valle järelevalvet tegi Mare Rähni, tööd teostas OÜ Restaure. mitu korda. Maalinnast on kujunenud kohalikele elani- Nominendiks oli veel Saaremaal asuva Kotlandi mõisa kele ja külalistele meeldiv ja mõttessesüüvimist pakkuv omanik Indrek Raudne (mõisa restaureerimise lugu vt puhkekoht, kus saavad kokku mineviku hiilgus ja oleviku lk 20). elavus. Nominendid olid veel Truuta kivikalmed Valgamaal ja Lõhavere linnamägi Viljandimaal. Aasta tegutsejaks valiti Inna Ligi, kelle algatusel on uuesti ellu ärganud Muhu pastoraat Liival, kuhu on Aasta ajaloomälestiseks said Roosna-Alliku loodud Muhu pärandikool. Kogukonna toel on restauree- mõisa kalmistu ja kabel. Kabeli restaureeris OÜ Gromell ritud pastoraadi peahoone aknaid, korraldatud koolitusi ja Jarkko Kalevi Arhilahti juhtimisel ning kalmistu hauatähi- talguid. Restaureeritud on pastoraadi aida katus ja alus- sed konserveeris OÜ Mandragora Jaak Sarapi eestvõttel. tatud mitme projektiga. Nominentideks olid veel Jarkko Kalevi Arhilahti ja SA Uderna Hooldekodu.

128 kroonika ja trükised

Hea koostööpartneri tiitliga pärjati Elutöö auhinnaga tunnustati Ülo Puustakut, Päästeamet konverentsi „Ajalooliste hoonete tuleohutus” kes on Eesti muinsuskaitses tegutsenud 42 aastat. korraldamise eest ning Soome erafirma SubZone Oy, Restaureerimisvalitsuse juhatajana oli ta paljude Eesti kelle abil on viimastel aastatel põhjalikult dokumenteeri- olulisimate mälestiste restaureerimise juures, lisaks on tud Hiiumaa lähistel meres asuvaid vrakke. ta Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige, Muinsuskait- seameti tööle alusepanija ja selle pikaaegne juhtivtöötaja. Pärandi populariseerijana tõsteti esile ajalehte Ülo Puustak on elav leksikon, kes teab ja mäletab kõike Põhjarannik, kus ajakirjanikud Külli Kriis ja Teet Korsten mälestiste restaureerimise kohta, ning ühtlasi meeldiv on avaldanud kirjutisi Muinsuskaitseameti tegevuse, kolleeg, kes oma teadmisi alati lahkelt jagab (vt ka lk 113). mälestiste ja arheoloogiliste leidude teemal, aidates selgitada muinsuskaitse aktuaalseid teemasid avalikkusele. Agne Trummali nimeline noore muinsus- Nominentideks olid veel MTÜ Hiiumaa Muinsuskaitse kaitsja preemia anti välja esimest korda. Selle Selts ja MTÜ Arheopolis. pälvis aktiivne muinsuskaitsja Madis Tuuder, kes töötab praegu Narva Linnavalitsuses muinsuskaitse vanem- Aasta leiuks tunnistati Jõgevamaalt välja tul- inspektorina ja on olnud Ida-Virumaa vaneminspektor. nud 16. sajandist pärinev Kivijärve peitleid, mis tänu leidja Põhjalik oma töös, on ta tulihingeline Ida-Virumaa Andres Keske teadlikule tegutsemisele jõudis tervikliku populariseerija, leides aega ka soome-ugri kultuuride leiukogumina Tartu Ülikooli arheoloogialaborisse. Puhas- uurimiseks, esinemisteks, ekskursioonide juhtimiseks tamise käigus paljastus kasetohuvakk, kuhu olid omal ja artiklite kirjutamiseks, tutvustades neis Ida-Virumaa ajal asetatud vasesulamist valmistatud spiraaltorudest ja kultuuripärandit ja muinsuskaitse põhimõtteid (vt lk 113). kuljustest mustriribad ning nendega kaunistatud tekstiil- Noore muinsuskaitsja preemia eesmärk on tunnustada esemed. Varasematele paralleelidele toetudes on arvatud, ja motiveerida noori teenistujaid, kes on muinsuskaitse et osaliselt võivad spiraalid ja sinise kanga fragmendid valdkonda tööle asudes andnud olulise panuse eriala aren- pärineda naiste pidulikust peakattest. gusse, aidanud kaasa muinsuskaitse üldisele arengule, selle maine parandamisele üldsuse silmis ning innusta- nud oma kolleege ja kodanikke.

Restaureeritud Roosna-Alliku kabel. Foto Jaan Vali

129 kroonika ja trükised

Mõni mõte pühakodade programmi esimesest kümnendist

Anneli Randla

Kui 2002. aastal hakati mõisakoolide riikliku programmi Nii programmiga seotud inimestel kui ka Riigikont- eeskujul kavandama sarnast programmi kirikutele, olid rollil tegi meele mõruks kirikutele eraldatud poliitraha. ootused ja lootused suured. See idealism kajastub selgelt Kuna summad olid päris suured ja objektide valik ei läh- ka aasta hiljem kokku kirjutatud pühakodade riikliku prog- tunud kuidagi programmi põhimõtetest, siis õõnestas see rammi tekstis. Eesmärgiks seati süsteemne ja terviklik programmi usaldusväärsust. Kui programmi juhtnõukogu lähenemine kiriklikule pärandile ning loomulikult ka selle koostas kokkulepitud kriteeriumide alusel pingeridu ja aru- jaoks adekvaatsete rahasummade eraldamine. Tegelikkus tas kõik taotlused üksikasjalikult läbi ning otsustas selle osutus – nagu ikka – plaanitust mõneti erinevaks. põhjal, milline avariiline katus toetust saab ja milline peab Programmi tulemusi hinnates sõltub vaatepunktist, järgmist aastat ootama, siis Riigikogus otse eelarvesse kir- kas tass on pooltäis või pooltühi. Katsungi järgnevalt jutatud objektide puhul ei eelnenud rahaeraldusele mingit vaagida mõnd programmi aspekti mõlematpidi. Kuna analüüsi ega võrdlust. Samuti olid summad ebaproport- pühakodade programmi kokkuvõtteks avaldas Muinsus- sionaalselt suured võrreldes programmi omadega. Näiteks kaitseamet 2013. aastal eraldi raamatu („Pühakodade 2006. aastal tuli Tallinna Jaani kiriku interjööritöödeks säilitamine ja areng. Riiklik programm 2003–2013”), otsetoetus summas 5 miljonit krooni, samal ajal kui kogu pole siin põhjust käsitleda kogu programmi. programmi maht (koos poliitrahaga!) oli 19 miljonit krooni. Kui alustada positiivsest, siis tööd 197 kirikus kokku Programmi õnnestumiste poolel asuvad põhjalikud 9,23 miljoni euro eest on loomulikult saavutus. Ootuspä- monograafiad kahes sarjas – „Eesti kirikud” ja „Eesti rane on katusetööde suur osakaal – 65% töödest tähen- kirikute sisustus” – ning kogudustele mõeldud eesti- ja das just tornide ja katuste restaureerimist (suurematest nt venekeelne „Kirikute hooldusraamat”. Nii erialaringkon- Pöide, Väike-Maarja, Järva-Peetri ja Avinurme). Vähemal dade kui ka laiema publiku jaoks on loodud kirikute ehi- määral tehti vundamendi- ja interjööritöid. Plusspoolele tusloo ja konserveerimise internetipõhine andmebaas, mis tuleks arvata seegi, et raha jagus ka väiksemateks töödeks koondab erinevates arhiivides oleva info ja täieneb pidevalt ja varem vähem tähelepanu pälvinud pühakodadele uute uuringute andmetega. (nt palvemajad ja tsässonad). Õpetlik on olnud programmi juhtnõukogu töö. Nõu- Teisalt tuli nii kogutud algandmetest kui ka kogus olid ja on ühe laua taga suuremad konfessioonid, jooksvalt esitatud taotlustest välja, et kirikute vajadused Eesti Kirikute Nõukogu, mitu ministeeriumi, omavalitsuste olid mitu korda suuremad kui programmi võimalused: liidud ja eksperdid, seega on tegu igati kaasava demokraat- 2003. aastal arvutati vajaduseks kümne aasta peale liku otsustusprotsessiga. Üksmeele saavutamine ei ole nii 40 miljonit eurot, tegelikult eraldatud 9,23 miljonit eripalgeliste huvide esindajate vahel sugugi kerge olnud, moodustas sellest ainult 22,8%. Kõige suuremad käärid kuid kümne aastaga on õpitud mõistma kõigi osaliste vaja- jooksvate taotluste ja reaalse raha vahel olid 2009. aastal, dusi ja võimalusi ning jõutud kompromisslahendusteni. kui taotlusi esitati 4,5 miljoni euro ulatuses, aga kasu- Kõige suuremaks võiduks võib pidada programmi tada oli vaid 0,6 miljonit. Seega selgus juba programmi jätkamist. Riigi tasandil on ehk lõpuks hakatud mõistma, esimestel aastatel, et püstitatud eesmärke ei suudeta et ajaloolised pühakojad ei vääri toetust mitte ainult ligilähedaseltki saavutada. mälestistena, vaid Eesti kultuuri (ja turismimajanduse) Samas tuleb kordaminekuks lugeda see, et kandjatena ka tulevikus. Kuigi uus rahastus on esimese programmi vahendite abiga õnnestus pääseda üksikutel programmi kümne aasta asemel antud viieks aastaks ning juhtudel ligi palju suurematele Euroopa Liidu rahastamis- mahus, mis on võrdne esimese programmi viimase aas- võimalustele, nt Harju-Risti kiriku ja Varnja vanausuliste taga (722 800 eurot), on sellest siiski kirikutele abi. palvemaja puhul, või innustada eraannetuste tegijaid, nt Nõutuks teeb aga olukord, kus ühelt poolt tuli program- Haljala kiriku puhul. Programmi omamoodi satelliidina mist toetuste eraldamiseks kehtestada veelgi põhjalikumad võib vaadelda INTERREG IVA rahastusega rahvusvahelist reeglid, mis on peletanud palju väiksema haldussuutlikku- uurimisprojekti „Sustainable Management of Historic sega kogudusi taotlusi esitamast, ent teisalt jätkub Riigikogu Rural Churches” (http://smcproject.org.ee), millega nn katuseraha maksmine küsitava sisuga toetusteks. otsiti maakirikute haldamiseks uusi võimalusi.

130 kroonika ja trükised

Kultuurimälestiste Eesti, Läti ja Vene riikliku registri arendustööd arheoloogide koostööprojekt 2014. aastal Kolme naaberriigi arheoloogid tegid detsembris 2014 Pihkvas kokkuvõtteid piiriülesest koostööst. Lõppev 2014. aastal valmis esimene e-teenus mälestiste oma- kolmeaastane arheoloogiaprojekt „Arheoloogia, võim nikele. ID-kaardiga sisse logides saab esitada toetuste ja ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” sai taotlusi mälestiste remontimiseks, hooldamiseks ja teoks Euroopa naaberluse ja partnerluse instrumendi restaureerimiseks. Seda võimalust kasutas 27% taotluse 2007–2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi esitanutest, mis on esimese aasta kohta väga hea tule- „EstLatRus” prioriteedi „Ühised väljakutsed” alameet- mus. Kodanikuna registrisse sisse logides on võimalik me „Ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamine ning kohalike vaadata, kas olete mälestise omanik ja milline mälestis traditsiooniliste oskuste toetamine” raames. teile kuulub või kas teile kuuluv kinnistu jääb mõne muin- Kolme riigi partnerid esindasid projektis nii teadus- suskaitseala piiridesse. Samuti saate sealt teada, kas teile likku, muinsuskaitselist kui ka teavitusaspekti. Eestist oli on väljastatud mälestisel tehtavate tööde lubasid või antud juhtpartner ja teaduspoole kandja Tartu Ülikool, võimu kooskõlastusi. Teie töölauale salvestuvad ühtlasi kõik teie esindaja Muinsuskaitseamet ning ühiskonna teavitaja esitatud taotlused toetuse saamiseks. Toetuse või otsin- MTÜ Arheoloogiakeskus. Venemaad esindasid sarnaste ülesannetega asutused Pihkvast ning Pihkva muuseum- guloa saanu saab e-teenusena sisestada ka aruande. kaitseala, Lätit aga Alūksne ja Ludza muuseum ning Avalikkusele huvitava teemana kaasasime Google’i keskne uurimisasutus Läti Ajaloo Instituut. kaardirakenduse, kuhu kuvatakse kõik arheoloogia-, Projekti eesmärk oli kaitsta ühist arheoloogiapäran- ehitis- ja ajaloomälestised. Aastast 2003 on kõik kin- dit, suurendada avalikkuse teadlikkust selle kaitse vajalik- nismälestised küll ka Maa-ameti kaardirakenduses ja kusest ja arendada piiriülest koostööd. iga mälestise juures võib avada kaardi selle asukohaga. Ühisekspeditsioonidele ja väljakaevamistele lisaks Google’i rakendus võimaldab aga vaadata registris tehtud üllitati arvukalt trükiseid kolme riigi piirialade arheoloo- päringu järgi mälestiste asukohti üle Eesti teemakaardina. giamälestiste teemal, täiendati Tartu Ülikooli muinaslei- Otsinguid mälestiste hulgas peaks lihtsustama ehitismä- dude kogu, uuendati Pihkva, Alūksne ja Ludza muuseumi lestiste märksõnastamise lõpuleviimine. Ehitismälestised laboreid, hoidlaid ja eksponaate ning kerkimist jätkas on jaotatud kolme kategooriasse: ehitiste liigid, ehitus- Rõuge muinasküla. Ilmus kolm numbrit rikkalikult illust- perioodid ja kompleksid. Teiste mälestiseliikide puhul on reeritud arheoloogia aastakirja Tutulus. Muinsuskaitseameti arheoloogid Ingmar Noorlaid märksõnastamistöö veel pooleli. Registris on kättesaadav ja Anu Kivirüüt keskendusid projektijuhi Helle-Silvia ka hulk digiteeritud arhiivimaterjale ja fotosid. Solnaski koordineerimisel detektorileidude inspektee- 2014. aasta lõpuks jõuti vrakiregistris üle kontrollida, rimisele, andmekogumisele ning teavitustööle ida- ja avalikustada ja inglise keelde tõlkida kõik kirjed hukkunud lõunanaabritega piirneval projektialal. Lisaväärtust andsid laevade kohta. Kirjeid on 1249 vraki kohta ja need olid aerofotolennud, samuti õppekäigud muististele põimituna kokku kogutud rahvusvahelise projekti Shipwher käigus. heakorratalgutega koos infomaterjalide esitlemise ja eks- 2014. aastal oli kultuurimälestiste registri kasutajaid pertide selgitustega kohapeal. 120 593 ja selles vaadati 2 miljonit lehte. Nendest pide- Rahvusvahelist arheoloogiaprojekti kajastavad kodu- vaid kasutajaid oli 53% ja uusi kasutajaid 46%. Enamik leheküljed http://www.estlatrus.eu, http://www.aac- kasutajaid on Eestist: 92%. Tänapäeva nutivahendeid project.eu/et/ ja http://tutulus.ee/. Üks olulisi eesmärke kasutades on registrit vaadanud ligikaudu 10% kasuta- pärast projekti lõppu on luua Pihkvasse keskus piiriülese jatest. Kultuurimälestiste registril on ka mobiiliversiooni koostöö jätkamiseks. leht (m.register. muinas.ee). Ants Kraut Urve Russow

131 kroonika ja trükised

UUED TRÜKISED

100 sammu läbi 20. sajandi kahes laines terrorirünnaku, mille käigus hävis hinnangu- Eesti arhitektuuri liselt pool toonasest elamispinnast – Tallinna ilme muu- Koostaja ja toimetaja: Leele Välja tus igaveseks. Aeg teeb aga oma töö ja õige pea mälestus Sammude autorid: Lilian Hansar, kaob. Seda tähtsam on tuua avalikkuse ette arhiividest ja Jaak Huimerind, Karen Jagodin, Liina erakogudest pärit vanad fotod, mis seda mäletavad. Jänes, Mart Kalm, Epp Lankots, Maris Mändel, Triin Ojari, Oliver Orro, Heiki Fotodel on rääkida oma tumm, ent väga kõnekas lugu. Pärdi, Anneli Randla, Leele Välja ja Et me ei unustaks. Mait Väljas. Kujundajad: Tiiu Pirsko ja Sõjajärgne individuaal- Mati Veermets maja. Hoonetüübi areng Väljaandja: Eesti Arhitektuurimuuseum ja säästev uuendamine Koostajad: Mariette Aavik ja Raamatus on 100 märksõna, mis iseloomustavad ajavahe- Tallinna Kultuuriväärtuste Amet mikku 1870–1992. Need on hoonetüübid või valdkonnad Kujundaja: Andra Aaloe (raudteearhitektuur, vallamaja, individuaalelamu jne), konk- Väljaandja: Tallinna Kultuuriväärtuste reetsed hooned (Riigikogu hoone, Munamäe vaatetorn, Amet vesilennukite angaarid jne), asustustüübid (mikrorajoon, Trükis tutvustab 1940.–1960. alev, suvilakooperatiiv jne), arhitektid (Karl Burman, Edgar aastatel kerkinud individuaal- Velbri, Raine Karp jt), ehitusmaterjalid (silikaat, raudbetoon elamuid, milles kajastub eestlasliku koduideaali kujune- jne) või stiilid (historitsism, funktsionalism, stalinism jne). mine. Ajaloolise tausta avab ülevaade krundi taotlemisest ja planeerimisest, elamu projekteerimisest ja ehitamisest. Tallinna Tutvustatakse individuaalmajade tüüpe, põnevamaid puitarhitektuur eriprojekte ja arhitektide enda kodusid. Käsitletakse sise- Koostaja ja toimetaja: Leele Välja Artiklite autorid: Monika Eensalu, Liina planeeringut ja interjööre, juttu on maja ümbritseva aia Jänes, Jüri Kuuskemaa, Epp Lankots, kujundamise traditsioonidest. Olev Liivik, Madle Lippus, Anni Nool, Oliver Orro, Risto Paju, Aleksandr Tallinna Kunstihoone Pantelejev, Krista Sarv, Liisi Selg, Mark 1934–1940. Ehitamine Sepp, Triin Talk, Egle Tamm, Marje Tammert, Madis Tuuder, Leele Välja ja ja arhitektuur Mait Väljas Autor: Karin Hallas-Murula Kujundaja: Kristo Kooskora Kujundaja: Tiit Jürna Väljaandjad: Eesti Väljaandja: Tallinna Kunstihoone Fond Arhitektuurimuuseum, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Ülevaade Tallinna Kunstihoone (1934) ehitusloost ja arhitektuu- Raamatu eesmärk on vaadata puitarhitektuuri läbi tüpo- rist, alustades selle tollal uudse loogia ja ajaloo, pakkudes sissevaateid kadunud agulitesse funktsiooniga hoone kavandamisest ning lõpetades 1930. ja värskelt restaureeritud hoonetesse, aga ka viimaste aastate näitusetegevusega. Raamatusse on kogutud roh- kümnendite uusehitistesse. Raamat on pühendatud Agne kelt 1930. aastate arhiivimaterjale, omaaegseid fotosid ja Trummalile (1973–2005), Tallinna Kultuuriväärtuste projekte, millest paljud publitseeritakse esimest korda. Ameti juhatajale aastatel 2000–2004. Esitledes iseend. Tallinna märtsi- Tallinlane ja tema pommitamine 1944 elamu varauusajal Autor: Jaak Juske Autor: Krista Kodres Kujundaja: Mart Kivisild Kujundaja: Andres Tali Väljaandja: Pegasus Väljaandja: Tallinna Ülikooli Kirjastus

1944. aasta 9. märtsi ööl sooritas Monograafia näitab, kuidas Nõukogude lennuvägi Tallinnale varauusajal (1550–1750) asusid

132 kroonika ja trükised kohalik kõrgkodanlus ja aadelkond vanalinna keskaegseid Eesti kirikud. hooneid umber kujundama, et need vastaksid paremini Kirikud, pastoraadid, omanike muutunud enesekäsitusele ja Euroopa uuema- kloostrid, kabelid, tele maitsetrendidele. Peale elamute välisvormides toimu- kalmistud. Reisijuht nud muutuste vaadeldakse siseruume, tubade planeerin- Autor: Ivar Sakk gut ja mööblit. Kujundaja: Ivar Sakk Väljaandja: Sakk & Sakk

Arhitektuuri Reisijuhis leidub rohkelt pilte ja seitse lampi Autor: John Ruskin andmeid Eesti luteri ja õigeusu pühako- Kujundaja: Eve Kask dade, pastoraatide, kabelite, kloostrite Väljaandja: Ilmamaa ja kalmistute kohta. Kokku käsitletakse 545 objekti alates uhketest linnakatedraalidest ja lõpetades setude väikeste Sarjas „Avatud Eesti raamat” külakabelite tsässonatega. Arhitektuuri- ja ajaloolise ilmunud John Ruskini teos andmestiku esitamise kõrval on juttu usutegelastest, kes on oluline arhitektuuri ja kuns- on mõjutanud meie kultuuri- ja hariduslugu. Lisatud on tiväärtuste säilitamisega tegele- kaardid ning koha- ja nimeregister. vatele inimestele. John Ruskin määratleb selles arhitektuuri ja Vesilennukite angaar. kunstiobjektide säilitamise teoreetilised põhialused. Tema Lennukuurist sõnastatud teooriale toetub terve läänemaailma restau- muuseumiks raatorite konserveeriv ja autentsust väärtustav suund. Koostaja: Mihkel Karu Teos nägi esimest korda ilmavalgust 1849. Eestikeel- Artiklite autorid: Urmas Dresen, Mihkel sele väljaandele on kirjutanud saatesõna Jaak Kangilaski. Karu, Andrus Kõresaar, Carl-Dag Lige, Maris Mändel, Oliver Orro, Robert Treufeldt, Toomas Türk, Karl Õiger ja Ado Eigi Artur Ümar. Autor: Karin Paulus Kujundaja: Martin Pedanik Kujundaja: Tanel Eigi Väljaandja: Eesti Meremuuseum Väljaandja: Solnessi Arhitektuurikirjastus Ajalooliste ja tänapäeva fotode ja joonistega illustreeritud Ado Eigi (26. VIII 1938 – teos kirjeldab Peeter Suure merekindluse ja Tallinna Lennu- 28. I 2008) oli Eesti arhitektuu- sadama vesilennukite angaari ehitust ning ajalugu kuni riklassik, kes on projekteerinud tänapäevani. Juttu on ka angaari unikaalsusest insener- mitmeid Eesti jaoks olulisi maju, nagu uus raadiomaja, tehnilisest vaatenurgast ja naabruses asuvast Patareist. Suurem Haapsalu kultuurikeskus ja Kirovi kalurikolhoos. 1980. osa fotodest ja joonistest jõuab lugejateni esimest korda. aastatel oli ta Eesti postmodernismi liidrite seas. Kolum- nistina tõstatas Eigi hulga arhitektuuri ja ühiskonna jaoks Lood unustatud tähtsaid teemasid. Lisaks tema loomingu käsitlusele on Narvast võimalik tutvuda arhitekti kaasteeliste meenutuste, Ado Autor: Jaak Juske Kujundaja: Mart Kivisild Eigi viimase süvaintervjuu ja loomeliitude pleenumil Väljaandja: Pegasus (1988) peetud kõnega. Laiale lugejaskonnale mõeldud Eesti betoonehituse raamat sisaldab viit jalutuskäiku, ajalugu mis algavad nüüdseks linna- Autorid: Uno Trumm, Paavo Kangur, ruumist kadunud keskaegsetest Maris Mändel Kujundaja: Tarmo Rajamets linnaväravatest ja lõpevad Narva Väljaandja: In Nomine lähikonnas asuvates ajalooliselt olulistes kohtades, sh Narva-Jõesuus. Juttu tuleb ka legendidest ja piirilinna Mahukas teos võtab kokku saatust mõjutanud inimestest. Teosest leiab üle saja betooni võiduloo Eestis alates foto omaaegsest Narvast ning ajaloolise linnakaardi. tsemenditootmiste algusest kuni nüüdisaja betoonelementideni. Vaatluse all on nii ajalugu, tootmine kui ka arhitektuur, sekka ajakirjanduslikke memuaare. Võrdselt saavad tähe- lepanu tsaariaeg, iseseisvusaeg ja nõukogude aeg, lisaks tehakse ülevaade iseseisvusaja arengusuundadest ja pari- matest näidetest. Teksti illustreerib rikkalik pildimaterjal.

133 kroonika ja trükised

Põhja-Viljandimaa Kogumik pakub esimest korda laia ülevaate maastike ja vanadel fotodel mälu suhetest Eestis keskajast kuni tänapäevani. Huvilisele Koostaja ja tekstide autor: annab see lisaks hea sissejuhatuse maastiku ja ajaloomälu Ain-Andris Vislapuu suhete tõlgendamise võimalustest eri teadusvaldkondades. Kujundaja: Herki Helves Raamatus kohtuvad ajaloolase ja arheoloogi, kunstiaja- Väljaandja: Viljandi Muuseum loolase ja semiootiku, antropoloogi ja etnograafi ning kul- tuurigeograafi vaatenurk maastiku, mälu ja pärandiloome Raamat tutvustab Viljandimaa suhetele. fotokogudes säilinud kujutiste vahendusel ajaloolise Põhja-Vil- Laulupidu ja verivorst. jandimaa Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Põltsa- 21. sajandi vaade maa kihelkonda. Valitud 400 fotot täiendavad pildiallkirjad kultuuripärandile ja kihelkondi iseloomustavad tekstid. Autor: Kurmo Konsa Kujundaja: Meelis Friedenthal Pärnu kuurort. Väljaandja: Tartu Kõrgem Kunstikool Valikud ja otsused Autorid: Aldur Vunk, Tiit Kask Raamat annab ülevaate pärandi Väljaandja: Pärnu Muuseum nüüdisaegsetest käsitlustest. Lähtutakse ideest, mille kohaselt Sõnad Pärnu ja kuurort on kokku on pärand inimeste poolt praegu- kõlanud alates 19. sajandist, sel hetkel loodav nähtus. Raamat on kasutatav nii õpiku ometi tähistab see sõnapaar kui ka käsiraamatuna. Iga peatüki lõpus on viited kirjan- linna ühte noorematest majandusharudest. Raamatus dusele, mis aitavad teemasse põhjalikumalt süüvida. on otsestele allikatele toetudes võimalik taastada ühe linnamajanduse haru kujunemise lugu. Kuressaare. Jalutaja teejuht Kunstniku Autor: Leele Välja käepuudutus. Kujundaja: Tanel Eigi Johann Köleri Väljaandja: Solnessi freskomaal Arhitektuurikirjastus „Tulge minu juurde kõik ...” Koostaja: Hilkka Hiiop Teosest saab ülevaate Kuressaa- Artiklite autorid: Vootele Hansen, rest rõhuga arhitektuuril: teemad Tiina-Mall Kreem ja Hilkka Hiiop. ulatuvad piiskopilinnusest kuu- Kujundaja: Villu Plink Väljaandja: EELK Tallinna Toompea rordini ja kunagistest kalurihüt- Kaarli kogudus tidest moodsate majadeni. Kesk- linna ja teatud-tuntud objektide kõrval suunab teejuht Väike ülevaade Johann Kölerist kui esimesest eesti soost huvilise jalutuskäikudele ka vähem tuntud ajaloolistesse professionaalsest maalikunstnikust ja rahvusliku maali- linnaosadesse. Raamatu ees on linna ajaloo lühikronoloo- koolkonna loojast. Juttu on Tallinna Kaarli kiriku fresko- gia, tähtsaimad persoonid ja kümme märksõna Kuressaa- maali saamisloost ja Köleri autoritehnikast, apsiidimaali rele iseloomulikest arhitektuuriilmingutest. ajaloolisest taustast ja tehnilisest ülesehitusest, 2013. aasta konserveerimistöödest jms. Viimistluskihtide uuringud ja aruande Maastik ja mälu. koostamise põhimõtted Pärandiloome Koostajad: Eva Mölder ja Nele Rohtla arengujooni Eestis Kujundaja: Aili Paat Väljaandja: Muinsuskaitseamet Koostanud ja toimetanud Linda Ilmumisaeg: 2014 Kaljundi ja Helen Sooväli-Sepping Artiklite autorid: Valter Lang, Marek Tamm, Ulrike Plath, Ants Hein, Raamatu eesmärk on abistada Kristina Jõekalda, Riin Magnus, neid, kes korraldavad ajaloolises Heiki Pärdi, Hannes Palang, Mariann hoones viimistlusuuringuid ja Raisma, Helen Sooväli-Sepping, Anu koostavad saadud andmete põhjal aruandeid. Uus, täien- Printsmann, Tiina Peil, Aet Annist, Marju Kõivupuu, Tarmo Jüristo, datud trükk. Väljaannet saab tasuta Muinsuskaitseameti Daniel Vaarik ja Linda Kaljundi. raamatukogust ja maakondlikest kontoritest. Kujundaja: Sirje Ratso Väljaandja: Tallinna Ülikool

134 kroonika ja trükised

In memoriam: Tõnis Padu 25. X 1950 – 26. III 2014

Tõnis Padu sündis ja kasvas Haapsalus, kus ta juba kooli- poisina tundis huvi ajaloo vastu. Aastatel 1973–1978 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuriteaduskon- nas, mille lõpetas kiitusega. Arhitekti esimeseks töökohaks sai Riiklik Ehitusmälestiste Projekteerimise Instituut. Aastatel 1980–2004 töötas ta Lääne Maavalitsuses maa- konna peaarhitektina ja seejärel Haapsalu Linnavalitsuse linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialistina. Alates 2001. aastast oli Tõnis Padu Muinsuskaitse- 1 ameti juures tegutseva arhitektuurimälestiste ekspertnõu- kogu liige ja 2004. aastast Kultuuriministeeriumi juures objekte süvitsi, oli valmis kulutama tunde väikseimategi tegutseva vabariikliku arhitektuurikomisjoni ekspert. detailide lahendustele. Oma seisukohti kaitses ta tuliselt. Ta oli ajavahemikul 1999–2002 Haapsalu Linnavolikogu Teinekord kestsid vaidlused pealtnäha tühiste küsimuste liige Isamaaliidu nimekirjas. pärast mitu päeva, aga kunagi ei läinud need üle tülitse- Tõnis Padu osales Haapsalu generaalplaani (RPI miseks. Kolleegide suhtes oli Tõnis ebatavaliselt tähelepa- Eesti Projekt 1986), Haapsalu vanalinna detailplaneeri- nelik, peale pikka koosolekut ei pidanud ta näiteks paljuks mise projekti (KRPI 1987), Läänemaa maakonnaplanee- helistada ja tänada. Tõnis näitas meile, et puude taga on ringu (1998) ja paljude teiste Haapsaluga seotud projek- mets. Tema sõnal oli kaalu. tide koostamisel. Haapsalu miljöö on suuresti tänu just Tõnise üks ajaloohuviga kaasnenud hobisid oli fotogra- Tõnis Padu teadmistele ja asjatundlikule tööle säilitanud feerimine. 2010. aastal Haapsalu piiskopilinnuses üles pan- oma inimkesksuse ja romantika. Inimene ja linnaelanik dud näitusel esitas ta fotomontaažid linnusest, mille abil olid alati tema tähelepanu keskpunktis. seletas ta lahti paljud linnuse arhitektuursed osad ja detailid Suurt huvi kultuuriajaloo vastu peegeldab Tõnis Padu või esitas nende kohta küsimusi. Haapsalu linnusest oli koostatud väljaanne „Läänemaa väärtuslikud maastikud” arhitekti jaoks kujunenud otsekui kivist raamat, mida ta (2006). Maastike muutusi uuris ta geoloogia, kultuuripä- rida-realt ikka jälle uuris ja kust ta uusi seoseid leidis. Oma randi, taimekoosluse, veekogude jms kaudu. Raamatu illust- viimaseks jäänud tööpäeval näitas Tõnis kolleegile läinud ratiivsed plaanid näitavad Tõnis Padu oskust kasutada ajaloo- suvel tehtud fotot Haapsalu valgest daamist. Säriaeg oli lisi kaarte ja moodsaid kaarditöötlemise meetodeid. Rikkali- olnud pikk. Tõnise enda säriaeg jäi kahjuks lühikeseks. kest erialateadmistest annab tunnistust tema inventeeritud Mäletan Tõnist juba ajast, kui olime rajooniarhitek- väärtuslik arhitektuur Hiiumaal, Läänemaal ja Jõgevamaal. tidena kolleegid. Paljud meist lahkusid sellest ametist, Vabariigi president andis Tõnis Padule 2006. aastal Tõnis aga jäi Haapsalu arhitektuurielu juhtima vaatamata Valgetähe V klassi teenetemärgi. Eesti luteri kirik andis poliitiliste tuulte muutumisele – ajendiks missiooni- talle 2012. aastal kiriku arhitektuuri ja kunstipärandi tunne. Viimastel aastatel käisime restaureerimistudengi- hoidmise eest teeneteristi. tega regulaarselt Haapsalus, et kuulata ja näha arhitekti ja Kolleegid mäletavad Tõnist kui rahulikku ja sõb- muinsuskaitsjat, kes tundis oma ala meist kõige paremini, ralikku inimest, kellega oli turvaline koos töötada. Tema ning et temalt teadmisi saada. sügavad teadmised ajaloost ja talletatud materjalikogu olid projekteerimisel alati abiks. Tõnis oli väga põhjalik, uuris Lilian Hansar

1. Tõnis Padu oma lemmiktegevuse juures – pildistamas 2. Tõnise elutööks oli suunata Haapsalu arhitektuuripärandi saatust. Fotod Lilian Hansar

135 TAPEET

Tapeet Tartu linnakodaniku puitelamus

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Heli Tuksam

Tapeedivahetus on üks hõlpsamaid meetodeid tuua koju Ehitusjärgsed tapeedid on napi koloriidiga ning trükitud uuendust ja värskendust. Vanade majade tapeedikihistuste väga õhukesele, puitmassist toodetud tselluloosist pabe- rikkalik arv viitab sellele, et mitte alati ei püütud eelmist rile (foto 3). Luksuslikumatel tapeetidel on juba juugen- kihti täielikult eemaldada. Tavaks oli, et üksnes lahtised dile iseloomulikud detailid (foto 4). Erinevates mustrites osad eemaldati ja asendati makulatuuriga. ja kihistustes on kasutatud kuld- ja pärlmutter-efektvärvi. Moodsad materjalid ja uued kujundustrendid on Elamu teise korruse korterist võib esile tuua 1920.– vanade ehitiste renoveerimise viise muutnud. 1990. aas- 1930. aastate art déco stiilile omaste lihtsate mustrite, tatel levima hakanud tava remondi käigus avada seinad kuid intensiivse tonaalsusega tapeete, mis varieeruvad kuni konstruktsioonideni on märkimisväärselt vähenda- kogu korteris eri värvitoonides (fotod 5, 6). Neid valides nud ajaloolise tapeedi uurimise võimalusi. Väärtuseks on järgiti tavaks saanud reeglit kasutada elutoa kujunduses saanud renoveerimistööde käigus vana seinakatte kildude kõige heledamaid värvitoone (foto 7). 1930. aastate lõpust kogumine, mõnigi kord neid omamoodi hullusena lausa leiame seevastu teistsugused kujunduspõhimõtted: funkt- prügihunnikust üles korjates. Nüüdseks on tähenduse sionalismile omase rahuliku tausta loovad lihtsad, samas omandanud isegi nõukogudeaegsed tapeedinäited. mitmesuguseid faktuure imiteerivad tapeedid. Leidude Seoses ülevaatliku näitusega Tartu Linnamuuseumis hulgas on ka Soome märgistusega Toijala tapeeditehase koondati kokku seni erakogujate kätes olnud materjalid. toodangut ja niinimetatud kasetohumustriga tapeete Tapeet kui eelistatud siseviimistlusmaterjal oli interjööri- (foto 8). des rohkelt kasutuses 19. ja 20. sajandil. Kõige varasemad Teine näide on hoone aadressil Õpetaja (endine Pas- leiud Tartust pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi toraadi) tänav 7, mis ehitati omal ajal Maarja kiriku pasto- esimesest kümnendist. Põnevaimad leiud haakuvad pea- raadiks. Projekt kinnitati 1894. aastal ja selle tellis August miselt kesklinna hoonetega, kuid huvitavaid ja terviklikke Kannov. Ajastule tüüpiliselt on sellegi hoone alumised leide on registreeritud ka puitasumitest, näiteks Karlova tapeedikihid kleebitud otse palgile (foto 9). Neid varase- linnaosast, samuti Karlova mõisast. Viimase aja köitvai- maid kihistusi on vähemalt kaks, järgneb juba kohustus- mad tapeedileiud pärinevad kahest 19. sajandil ehitatud likuna pingutatud papp ja seejärel kuni 13 tapeedikihti. Tartu linnakodaniku puitelamust. Selgelt eristuvad historitsismile omaste tapeetide kasutus Ajalooliste tapeedikihtide tervikuuring tehti (foto 10), aga ka stiilsed 20. sajandi avakümnendi 2012. aastal K. E. von Baeri tänav 5 asuvas hoones, mis heleda tapeedi näited (foto 11). Üks ilusamaid leide on on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi keskel. Vanust kinni- 1930. aastate lõpus kasutatud tumepruun tapeet (foto 12). tab huvitav leid hoone trepikoja teise korruse seinal, kus Selleski hoones leidub Soome algupära, 1930. aastate kaks varaseimat tapeedikihti imiteerivad marmoreeringut lihtsa kujundusega tapeeti, mille helerohelisel taustal ning nende alla jääb – samuti marmorit jäljendav – ristuvad graafilised oksaraod. liimvärvides maaling, mis on kantud otse palgipinnale. Hoonete siseviimistlusuuringud aitavad tajuda konk- Marmori või kivirustika jäljendamine oli Tartu trepikodade reetse kultuuriväärtusliku objekti kontekstis toimunud kujundamisel tol ajal üldlevinud (foto 1). muutusi, neis majades elanud inimeste stiilieelistusi ning Baeri 5 hoones oli tapeet peamine viimistlusmaterjal muutusi elujärjes. Üha haruldasemaks muutuvate tervik- – enamikus ruumides oli suures ulatuses säilinud ehituse objektide leiumaterjal on toeks enim levinud suundumuste järel palkidele kleebitud õhukesi tapeedikihte. Nii toimiti määratlemisel kümnendi täpsusega 19. ja 20. sajandi omal ajal selleks, et puitmaterjal saaks läbi teha loomuliku jooksul. kuivamisprotsessi ja maja rahulikult paika vajuda. Seinu krohvida või pingutatud papiga katta sai alles pärast seda. Baeri 5 on seintel papi all vähemalt kaks tapeedikihti, pingutatud papi peal on neid kihistunud aga kümmekond. Põneva leiuna tulid päevavalgele 19. sajandil levinud mustritega tapeedijäägid, mis olid kleebitud tagurpidi 1.–8. Baeri 5 hoone tapeedinäidised, 9.–12. Õpetaja tänav 7 otse segutäitele, et tasandada palgipragusid (foto 2). hoone tapeedinäidised

136 MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2014 sisukord KROONIKA JA TRÜKISED

Toimetaja: LEELE VÄLJA Autoriõigused: MUINSUSKAITSEAMET, 1 2 3 Keeletoimetaja: KRISTEL RESS, OÜ PÄEVAKERA TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, Korrektor: AIRI MÄNNIK, OÜ PÄEVAKERA EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE Kujundaja: TUULI AULE JA KONSERVEERIMISE OSAKOND, 2015 EESSÕNA KUNST Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, Muinsuskaitse valikud lähiaastatel Siim Raie 3 Kellele, milleks ja kuidas teha mälestise TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, Trükkinud: Printon Trükikoda AS uuringuid? Hilkka Hiiop, Anneli Randla 46 EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE ISSN 2228-2033 AASTA SÜNDMUS Kindlustamine kui mälestise ettehooldus JA KONSERVEERIMISE OSAKOND Inga Raudvassar 49 Keila-Joa loss. Ülevaade peahoone Maalingud Kostivere mõisa trepihallis Kolleegium: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, restaureerimistöödest Allan Strus, Silja Konsa, Ly Renter 49 HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, ELLE LEPIK, Andrei Dvorjaninov 6 MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ILME MÄESALU, Haljala kiriku maalinguleiud 50 OLIVER ORRO, CAROLIN PIHLAP, ANNELI RANDLA, Anneli Randla HOONED JA RAJATISED TÕNU SEPP, LEELE VÄLJA 4 5 Nõo kiriku maalinguleiud Anneli Randla 50 6 Juuksed püsti! Elektrijaama uus elu Heade lahendusteni ei vii alati otseteed Artur Ümar 14 Esikaanel: Hans Stackenschneideri maal Rita Peirumaa 51 Keila-Joa lossikompleksist. Tretjakovi galerii Moskvas Nõukogude modernismi restaureerimisest Kindralkuberner Flemingi hauaplaadi Tallinnas Maris Mändel, Kaarel Truu 16 Keila-Joa mõisa peahoone jõe poolt fragment Olevistes Anu Mänd 52 Foto Asko Salmiainen 5 Kotlandi mõisahäärberi ärkamine.

Tuhkatriinu-lugu Mihkel Koppel, Rita Peirumaa, Energia avastuskeskuse keldrikorrus Tallinnas Indrek Raudne 20 ARHEOLOOGIA Foto Martin Siplane 13 Creativ House, esimene restaureeritud objekt Uurimistööd Kuressaare kindluses aastatel Maaling Nõo kirikus. Foto Peeter Säre 45 uuenevas Noblessneris Artur Ümar 25 2010–2015 Tõnu Sepp, Garel Püüa 54

Vaade Kuressaare kindlusele Villa Oru 21 Viljandi Trepimäel Kivijärve peitleid Riina Rammo, Nele Kangert 58 Foto Margus Muld 53 Kaari Metslang 26 Väikese Vanemuise uus kuub Leele Välja 28 TEHNIKAPÄRAND Jäälõhkuja Suur Tõll Tallinna lahel 1930. aastatel 7 8 9 Foto Eesti Meremuusem 59 Pärnu mudaravila õppetunnid Nele Rent 30 Suur Tõll 100. Jäämurdja renoveerimine ja uue püsinäituse loomine (2013–2014) Mihkel Karu 60 Tapeedifragment Hiiu Suuremõisast Kunagi ei maksa lootust kaotada. Foto Kristiina Ribelus 65 Tina 26 juugendvilla taassünd Marko Bäärs 32 Kaju talu ait Koimla külas Saaremaal Saesaare pais Ahja jõel Taevaskojas läheb PRAKTILIST on üle kahesaja aasta hoitud pärand lammutamisele. Foto Leele Välja 73 Viimistluskihtide kinnikatmise metoodikast Alar Läänelaid, Tõnu Talvi 34 Kristiina Ribelus 66 Pesuköök ja teenijatemaja trükikoja õuel Kirikukatused 2014. Pöide ja teised Tuleohutus ajaloolistes hoonetes Rait Pukk 69 Haapsalus Lembitu tänavas. Hävinud Juhan Kilumets 36 Foto 1968, R. Valdre 87 Plekitööd tornikiivritel Ain Pihl 71 Tornikiiver ja -mesi Järva-Jaanis Tartu Jaani kiriku arheoloogilised kaevamised Katrin-Helena Melder 37 1983. aastal. Koori lõunaküljele tuleva kaevendi Restaureeritud pukktuulik Kuusnõmmes Päevakajalist kohal seisab uurimistööde grupi juht Udo Tiirmaa Saaremaal Mihkel Koppel, Rita Peirumaa 38 Pärand versus keskkonnakaitse. (paremal) koos arheoloog Romeo Metsallikuga 10 11 12 Arhitekt Erich Jacoby elumaja restaureeritud Tammide likvideerimisest Henry Kuningas 74 Foto Tartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse Henry Kuningas 39 arhiiv 109 Spordiaasta 2014 ja Saadjärve rattaaia

1 sisukord 2014 AASTARAAMAT

EESSÕNA KUNST MUINSUSKAITSE Muinsuskaitse valikud lähiaastatel Siim Raie 3 Kellele, milleks ja kuidas teha mälestise uuringuid? Hilkka Hiiop, Anneli Randla 46 AASTA SÜNDMUS Kindlustamine kui mälestise ettehooldus Inga Raudvassar 49 Keila-Joa loss. Ülevaade peahoone Maalingud Kostivere mõisa trepihallis restaureerimistöödest Allan Strus, Silja Konsa, Ly Renter 49 Andrei Dvorjaninov 6 Haljala kiriku maalinguleiud Anneli Randla 50 HOONED JA RAJATISED Nõo kiriku maalinguleiud Anneli Randla 50

Juuksed püsti! Elektrijaama uus elu MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2014 Heade lahendusteni ei vii alati otseteed Artur Ümar 14 Rita Peirumaa 51 Nõukogude modernismi restaureerimisest Kindralkuberner Flemingi hauaplaadi Tallinnas Maris Mändel, Kaarel Truu 16 fragment Olevistes Anu Mänd 52 Kotlandi mõisahäärberi ärkamine. Tuhkatriinu-lugu Mihkel Koppel, Rita Peirumaa, Indrek Raudne 20 ARHEOLOOGIA Creativ House, esimene restaureeritud objekt Uurimistööd Kuressaare kindluses aastatel uuenevas Noblessneris Artur Ümar 25 2010–2015 Tõnu Sepp, Garel Püüa 54 Villa Oru 21 Viljandi Trepimäel Kivijärve peitleid Riina Rammo, Nele Kangert 58 Kaari Metslang 26 Väikese Vanemuise uus kuub Leele Välja 28 TEHNIKAPÄRAND Pärnu mudaravila õppetunnid Nele Rent 30 Suur Tõll 100. Jäämurdja renoveerimine ja uue Kunagi ei maksa lootust kaotada. püsinäituse loomine (2013–2014) Mihkel Karu 60 Tina 26 juugendvilla taassünd Marko Bäärs 32 Kaju talu ait Koimla külas Saaremaal PRAKTILIST on üle kahesaja aasta hoitud pärand Viimistluskihtide kinnikatmise metoodikast Alar Läänelaid, Tõnu Talvi 34 Kristiina Ribelus 66 Kirikukatused 2014. Pöide ja teised Tuleohutus ajaloolistes hoonetes Rait Pukk 69 Juhan Kilumets 36 Plekitööd tornikiivritel Ain Pihl 71 Tornikiiver ja -mesi Järva-Jaanis Katrin-Helena Melder 37 Restaureeritud pukktuulik Kuusnõmmes Päevakajalist Saaremaal Mihkel Koppel, Rita Peirumaa 38 Pärand versus keskkonnakaitse. Arhitekt Erich Jacoby elumaja restaureeritud Tammide likvideerimisest Henry Kuningas 74 Henry Kuningas 39 Spordiaasta 2014 ja Saadjärve rattaaia Vana-Posti 2 / Harju 3 Henry Kuningas 40 uus elu Sulev Oll 78 Pajusi mõisa kuivati Sille Raidvere 41 Kutsestandardid ja kultuuripärandi kaitse Lilian Hansar 80 Kuressaare linnapea häärberi uus elu Rita Peirumaa 42 Laevavrakid, taluarhitektuur ja nõukogude aja parimad pärlid. Uued mälestised Pesuköögist vesiravilaks Mikk Mutso 43 aastal 2014 Triin Talk, Maili Roio 82 Vallikraavi 25 puitelamu Tartus Egle Tamm 44 Tallinna ajalooliste plaanide lokaliseerimine Uued sindlikatused Sindis Nele Rent 44 tänapäevasele linnaplaanile Ragnar Nurk 86