DOCSLIB.ORG

Eerik Haameri Bibliograafia

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eerik Haameri Bibliograafia Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu Eerik Haameri bibliograafia Koostaja Annemaria Onoper Tartu 2008 Koostaja: Annemaria Onoper Keeletoimetaja: Kristi Metste Autoriõigus: Annemaria Onoper, 2008 Autoriõigus: Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, 2008 ISBN 978-9949-446-17-9 2 Sisukord Saateks……………………………………………………………………………4 Eerik Haameri mälestusi, publitsistikat, vesteid, jutte………………………..5 Intervjuusid Eerik Haameriga………………………………………………….6 Illustratsioone ……………………………………………………………………7 Reproduktsioone…………………………………………………………………8 Kirjandust Eerik Haameri kohta Katalooge………………………………………………………………………...43 Arvustusi, tutvustusi, sõnumeid Teatmeteostes, kogumikes……………………………………………………….49 Ajakirjanduses……………………………………………………………………53 Eerik Haamerist teiste seas Kirjutisi kogumikes, teatmeteostes……………………………………………... 69 Ajakirjanduses……………………………………………………………………71 3 Saateks Eerik Haameri bibliograafia on koostatud seoses kunstniku 100. sünniaastapäeva tähistamisega 2008. aastal ja oli mõeldud avaldamiseks Reeli Kõivu raamatus “Eerik Haamer” (Tartu, 2008). Kuna nimestik kujunes oodatust ulatuslikumaks, ei olnud raamatu piiratud mahu tõttu võimalik seda tervikuna avaldada. Seetõttu otsustasime teha kogu bibliograafia huvilistele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi võrguväljaandena. Bibliograafias on esitatud E. Haameri trükis ilmunud tööd ja kirjutised tema kohta. Koostaja taotluseks oli anda neist võimalikult täielik ülevaade. Koostamisel olid aluseks Eesti Kirjandusmuuseumi, Tallinna Akadeemilise Raamatukogu ja Rahvusraamatukogu kartoteegid, elektroonilised andmebaasid, samuti E. Haameri uurija Reeli Kõivu kogutud materjal. Kirjed on järjestatud kronoloogiliselt ilmumisaasta järgi, ühe aasta piires tähestikuliselt. Kõik kirjed on võimalusel de visu kontrollitud. Allikad, mida kontrollida ei õnnestunud, on tähistatud märgiga *. Annemaria Onoper 4 Eerik Haameri mälestusi, publitsistikat, vesteid, jutte 1. Saare Skout : Kuressaare Skoutmaleva aegkiri; vastutav toimetaja S. Shidlovsky; tegevtoimetaja Eerik Haamer. Kuressaare, 1923, nr. 1–4 (15. jaan.–15 apr.). 52 lk. : ill. 2. Crawli ujumine. Tallinn : J. Ploompuu kirjastus, 1931. 48 lk. 3. Rinnuli crawli stiil : diplomitöö / Tartu Ülikool, kehalise kasvatuse instituut. [Tartu], 1931. 23 lk. : ill. 4. Ära saada meid kiusatusse : [palve tähtsusest] // Eesti Kirik (1930) 13. 11., nr. 45, lk. 355–356. 5. Flaadenil // Tulimuld (1951) nr. 6, lk. 423–425. 6. Oskar // Tulimuld (1951) nr. 2, lk. 127–129. 7. Johannes // Kodukolle (1952) nr. 2, lk. 12. 8. Nasva Prits // Kodukolle (1952) nr. 10, lk. 17–18. 9. Naeratav Kuressaare // Meie maa II : Lääne–Eesti. Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, lk. 122–124 : fotod. 10. Proua Larsson // Tulimuld (1958) nr. 1, lk. 37–38. 11. Kunstnik J. Nõmmik 60 a. : [maalikunstnik Juhan Nõmmik] // Eesti Päevaleht (Stockholm) (1962) 7. 08., nr. 180, lk. 2 : fotol Juhan Nõmmik. 12. Tagasihoidlik suurmees : Ed. Wiiralti näituse puhul // Eesti Päevaleht (Stockholm) (1964) 30. 12., nr. 302, lk. 1, 2 : ill. 13. Laisapingil // Tulimuld (1966) nr. 3, lk. 148–150. 14. Mäletades oma õpetajat Nikolai Triiki // Eesti Kirik (1984) nr. 2, lk. 74. 15. Eerik Haamer oma töödest : [„Härg tümas”, „Lofoodid”, „Kivilõhkujad”, „Kunstniku ateljee Mollösundis”, „Regatt ümber Tjörni saare”, „Lastepidu”, „Põdrakarjused, Nazaré”] // Kunst (1987) nr. 2, lk. 29–33 : ill. 16. Esimene kiri : teine kiri : [kirjad Wiiraltist] / kommenteerinud Rain Rebas // Eesti Päevaleht (Stockholm) (1998) 30. 04., nr. 17, lk. 5 : 2 fotot. (100 aastat Eduard Wiiralti sünnist : Haamer ja Wiiralt) – Fotodel : E. Haamer, E. Wiiralt. 5 Intervjuusid Eerik Haameriga 17. „Nagu oleks miski võim selle vastu” : jutuajamine kunstnik Eerik Haameriga // Kodukolle (1946) nr. 1, lk. 8–9, 12 : repro, portreefoto. 18. Ritsikas. Huvi eesti kunsti vastu Göteborgis : vestlus kunstnik E. Haameriga // Eesti Teataja (1949) 16. 11., nr. 51, lk. 6. – Pseud. : Ritsikas. 19. Kokla, Juhan. Kunst ja kominformi kunst : vestlusi moodsa kunsti probleemidest Erik Haameriga // Kodukolle (1952) nr. 6, lk. 11–13 : ill. – Reproduktsioonid : „Göteborgi sadam”, (õli); „Kättemaks” (söepliiats), illustratsioon „Kalevipojale”. 20. Kla. Meister Haameri juures // Eesti Päevaleht (Stockholm) (1960) 23. 11., nr. 273, lk. [2] : foto, ill. – Pseud. : Kla. 21. Mana kunstiankeet IV : Erik Haamer: [küsimused vt. Mana nr. 4/5, lk. 257] // Mana (1960) nr. 4, lk. 226–229 : ill. 22. Üürike, Madis. Kunstniku sisemisest tungist : Erik Haameri varahommikusi pihtimisi // Mana (1963) nr. 1, lk. 30–31. 23. Mr. Kõnetund Erik Haameriga : 1969. a. kultuurilaureaadiga : [E. Haamer oma loomingust] // Eesti Päevaleht (Stockholm) (1969) 4. 03., nr. 52, lk. 1–2 : foto, ill. – Pseud. : Mr. 24. Intervjuu : [interv. Ressi Kaera] // Sirp ja Vasar (1970) 18. 12., nr. 51, lk. 4 : fotol Eerik Haamer näituse avamisel. 25. Vestleme Eerik Haameriga // Kodumaa (1970) 16. 12., nr. 50, lk. 5 : fotoga, 3 reprot. 26. Eerik Haameri kunstinäitus Stockholmis toimub novembris : [toimetuse küsimustele vastab E. Haamer] Välis-Eesti (1971) 30. 10., nr. 6/7, lk. 3. 27. V. P. Saarlane suurte maalidega : kõnelus kunstnik Haameriga // Eesti Päevaleht (1971) 20. 11., nr. 92, lk. 8 : foto. – Pseud. : V. P. 28. Külas Haameril : „Mind huvitavad inimesed – eriti rõõmsad inimesed” : [usutles Karin Saarsen] // Eesti Päevaleht (1984) 4. 05., nr. 33, lk. 1, 11 : foto. 29. Vestlus Eerik Haameriga 28. mail 1986 : [interv. S. Helme] // Kunst (1987) nr. 2, lk. 28–29 : fotoga. 30. Uuskyla, Wello. Talu õu ja uued ajad : kohtumisi Erik Haameriga : [fotod reprodest : osa maalist „Tjörni regatt” (2 fotot); „Talu õu püherdava 6 hobusega”; osa maalist „Peenkultuur”; vasakpoolne nurk maalist „Õunapuu”, „Uued ajad”. Lisaks W. Uusküla foto E. Haamerist] // Teataja (1988) 27. 02., nr. 4, lk. 6–7 : fotod. 31. Uuskyla, Wello. Kohtumine Erik Haameriga : Ruhnu tants // Eesti Päevaleht (Stockholm) (1995) 2. 02., nr. 5, lk. 12 : ill. 32. Uuskyla, Wello. Saatkonna külaskäik : kohtumine Erik Haameriga // Eesti Päevaleht (Stockholm) (1995) 19. 01., nr. 3, lk. 12 : foto, ill. Illustratsioone 33. Haamer, Harri. Vanaema inglilaul : seitse juttu lastele / Kaas : Erik Haamer, siseillustratsioonid autorilt. Tallinn : E.E.L.K Noorsoo Keskus, 1937. 48 lk. 34. Kibuvits, L. Uut liiki ema : [E. Haameri illustratsioon] // Sirp ja Vasar (1941) 26. 04., nr. 17, lk. 2 : ill. 35. Sobolev, Leonid. Kapitaalne remont / Kaas : E. Haamer. Tartu : Ilukirjandus ja Kunst, 1941. 326 lk. 36. Haamer, Harri. Ester : jutt ühest väikesest tüdrukust / Kaas, siseillustratsioonid : Erik Haamer. Tartu : EELK Konsistooriumi Kirjastus, 1943. 40 lk. 37. Gailit, August. Üle rahutu vee : romaan / Kaas : Erik Haamer. Göteborg : Orto, 1951. 375 lk. 38. Õun, Voldemar. Viis paari susse : üks Nõukogude lugu / Kaas : Erik Haamer. Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952. 287 lk. 39. Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Kalevipoeg : üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus / Tehniline toimetaja Andres Laur. Trükiparandaja Helene Veskimäe; Joonised : Eerik Haamer; Puugravüürid : Hando Mugasto. – 7. tr. Toronto : Orto, 1954. 319 lk. – Lk. 319. E. Haameri joonistuste nimestik. Mälk, August. Tuli sinu käes / Kaas : Erik Haamer. Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955. 328 lk. 40. Mägi, Arvo. Ei lasta elada : novelle / Kaas : Erik Haamer. Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956. 304 lk. 7 41. Mälk, August. Jutte lindudest : jutustusi merelindude elust / Kaas : Erik Haamer. Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959. 127 lk. 42. [Repro joonistusest 1981. a.] // Eesti Noorte Meeste Kristlik Ühing : ülevaade NMKÜ-liikumisest Eestis aastail 1920–1940 ja seejärel eksiilis. Zelienople (PA); Oregon (ILL); Stockholm : [s. n.], 1982, lk. 117. – Repro all tekst : Sellisena meenutab Koitjärve laagri ujumisõpetaja Eerik Haamer tema poolt juhitud ujumistundi poolsada aastat tagasi. Joonis on tehtud E. H-i poolt 1981. 43. Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Kalevipoeg : Estlands nationalepos / samlad och på estniska utgiven av Fr. R. Kreutzvald; i svensk tolking av Alex Milits; illustrationer av Erik Haamer. [Borås] : Invandraförlaget, 1999. 325 lk. – Lk. 325 E. Haameri illustratsioonide nimestik. 44. Eesti Üliõpilaste Seltsi album XIII / toimetus : L. Urm, M. Üürike; kaas : Erik Haamer. Stockholm : Eesti Üliõpilaste Seltsi Vanematekogu Kirjastus, 1960. 160 lk.; Viidalepp, Ants. See kunstnik, kes.... Viinistu : Viinistu Kunstimuuseum, 2003. lk. 72 [73], mustv. 45. Haamer, Harri. Ester : jutt ühest väikesest tüdrukust / Kaas, siseillustratsioonid : Erik Haamer. Tallinn, 2006. 40 lk. Reproduktsioone 46. Alati valmis. Õli. 1955. // Eesti Päevaleht (2005) 31. 03., nr. 12, lk. 8. 47. Altaan. 1987. [vanurid lapselapsega kohvilauas]. // Eesti Päevaleht (1998) 8. 10., nr. 40, lk. 7. 48. Altaan. 1988. [uudishimuliku vanaemaga]. // Teataja (1988) 12. 03., nr. 5, lk. 6. // Eesti Päevaleht (1998) 8. 10., nr. 40, lk. 7. // Viidalepp, Ants. See kunstnik, kes... Viinistu : Viinistu Kunstimuuseum, 2003, lk. 94 [95], värv. 49. Andrea portree. // Eerik Haamer 80. [S.l. : s.n.], 1988, lk. 22. // Eesti Üliõpilaste Selts. Bülletään nr. 72. Stockholm, 1988, lk. 22. 8 // Viidalepp, Ants. See kunstnik, kes... Viinistu : Viinistu Kunstimuuseum, 2003, lk. 116 [117], mustv. 50. Angerjamõrra tühjendajad. // Eesti Sõna (1942) 14. 06., nr. 135, lk. 6. 51. Angerjapüüdjad. Õli. 1942. 200x180 cm. // Eesti Sõna (1942) 6. 12., nr. 282, lk. 6. 52. Assamalla lahing. 53x40 cm. Söepliiats. // Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Kalevipoeg : üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus / Tehniline toimetaja Andres Laur. Trükiparandaja Helene Veskimäe;
Load more

Recommended publications
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas
    1 2010 1 Let’s refuse to be what we are (supposed to be)! Let’s Refuse to Be What We Are (Supposed to Be)! Airi Triisberg 5 Eva gives birth to earth Airi Triisberg Johannes Saar 7 Around the Golden Soldier Agne Narusyte 10 An artist and his double Anu Allas Based on the title Let’s Talk About Nationalism!, of identity is almost exclusively addressed as an it would be tempting to look at this exhibition* instrument for engendering normativity rather 13 Work-based solidarity is killed Interview with Eiki Nestor in relation to theories of public space, as it than a potential tool of empowerment that I is precisely the medium of talk that consti- find problematic in this context. At the same 16 Forum Marge Monko tutes a core notion in the liberal concept of time, it should also be noted that even the the public sphere, most notably elaborated by Habermasian definition of the public sphere 18 Art and Identity: The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas. The curatorial statement by appears to be quite operative, insofar as it Michael Schwab Rael Artel seems to support the parallel with allows a conceptual distinction from the state 21 The queue as a social statement Habermas, insofar as it stresses the importance which has effectively been put to use in the Maria-Kristiina Soomre of contemporary art as a site for holding public framework of Let’s Talk About Nationalism! in 24 Five pictures of Flo Kasearu discussions. Nevertheless, the curator’s preoc- order to criticize the ideological and institu- Kaido Ole cupation with conflict actually indicates a dif- tional manifestations of the state.
    [Show full text]
  • Estonian Art 1/2013 (32)
    Estonian 1/2013Art 1 Evident in Advance: the maze of translations Merilin Talumaa, Marie Vellevoog 4 Evident in Advance, or lost (and gained) in translation(s)? Daniele Monticelli 7 Neeme Külm in abstract autarchic ambience Johannes Saar 9 Encyclopaedia of Erki Kasemets Andreas Trossek 12 Portrait of a woman in the post-socialist era (and some thoughts about nationalism) Jaana Kokko 15 An aristocrat’s desires are always pretty Eero Epner 18 Collecting that reassesses value at the 6th Tallinn Applied Art Triennial Ketli Tiitsar 20 Comments on The Art of Collecting Katarina Meister, Lylian Meister, Tiina Sarapu, Marit Ilison, Kaido Ole, Krista Leesi, Jaanus Samma 24 “Anu, you have Estonian eyes”: textile artist Anu Raud and the art of generalisation Elo-Hanna Seljamaa Insert: An Education Veronika Valk 27 Authentic deceleration – smart textiles at an exhibition Thomas Hollstein 29 Fear of architecture Karli Luik 31 When the EU grants are distributed, the muses are silent Piret Lindpere 34 Great expectations Eero Epner’s interview with Mart Laidmets 35 Thoughts on a road about roads Margit Mutso 39 The meaning of crossroads in Estonian folk belief Ülo Valk 42 Between the cult of speed and scenery Katrin Koov 44 The seer meets the maker Giuseppe Provenzano, Arne Maasik 47 The art of living Jan Kaus 49 Endel Kõks against the background of art-historical anti-fantasies Kädi Talvoja 52 Exhibitions Estonian Art is included All issues of Estonian Art are also available on the Internet: http://www.estinst.ee/eng/estonian-art-eng/ in Art and Architecture Complete (EBSCO). Front cover: Dénes Farkas.
    [Show full text]
  • Hegemony As a Visual Rhetorical Signification in Soviet Estonia Photojournalism*
    Rocznik Antropologii Historii, 2014, rok IV, nr 1(6), ss. 119–129 HEGEMONY AS A VISUAL RHETORICAL SIGNIFICATION IN SOVIET ESTONIA PHOTOJOURNALISM* ANDREAS VENTSEL Visual rhetoric, which has become increasingly prevalent in recent years, attempts to apply the instruments of rhetoric to the analysis of visual images, and as such encompasses a wide variety of objects, from architecture to the presentation of interiors and public spaces1. Some scholars seem to consider visual elements only in relation to expressing quantitative relations in charts and graphs, other concentrated solely on the ubiquity of visual elements on Internet, which are important only in online communication.2 Much of the more culturally oriented work based on art theory using the term visual rhetoric to refer to artistic image exclusively3. This paper tackles questions that can be briefly formulated as follows: 1) how to visualise power or hegemonic relationships? and 2) does rhetoric have anything to offer to research on the visualisation processes of hegemony? One of the instruments through which power relations are established in society is photography. The following paper discusses the relationship between the * This paper based on presentation in IX Conference of AIVS „Rhetoric of the Visible”, Venice, 13 – 16 April, 2010. This research was supported by the European Union through the European Regional Development Fund (Centre of Excellence CECT) and IUT2­44. 1 S. Foss, Framing the Study of Visual Rhetoric: Towards a Transformation of Rhetori­ cal Theory, [in:] Defining Visual Rhetoric, ed. M. Helmers, Ch. A. Hill, Mahwah – New York – London 2004, pp. 303 – 311; R. Twigg, Aestheticizing The Home: Textual Strategies of Taste, Self­Identity, and Bourgeois Hegemony in America’s „Gilded Age”, „Text and Perfor­ mance Quarterly”, 1992, vol.
    [Show full text]
  • 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania
    100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania Estonia, of Treasures 100 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 1 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. Authors of texts: Aistė Bimbirytė-Mackevičienė, Janis Zilgalvis, Siim Raie, Triin Reidla Translation: Kristjan Teder, Madli Kullaste, SIA SERRES, Visuomenės specialaus mokymo ir konsultavimo centras Editing: Carolin Pihlap, Janis Zilgalvis, Nijolė Bitinienė, Reelika Niit, Rita Mikelionytė, Triin Reidla Designer: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Laki 26, Tallinn, 12915 ISBN 978-9949-7293-0-2 (printed) ISBN 978-9949-7293-1-9 (pdf) Tallinn, 2018 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 2 3 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia.
    [Show full text]
  • Schools of Estonian Graphic Art in Journalism in the 1930S
    SCHOOLS OF ESTONIAN GRAPHIC ART IN JOURNALISM IN THE 1930S Merle Talvik Abstract: The basis for the development and spread of graphic design in the 1920s and 30s in Estonia was the rapid progress of the country’s economy and commerce. The rise in the number of publications led to a greater need for designers. The need for local staff arose in all fields of applied graphics. In the 1930s, graphic artists were trained at two professional art schools – the State Applied Art School (Riigi Kunsttööstuskool) in Tallinn and the Higher Art School (Kõrgem Kunstikool) Pallas in Tartu. The present article focuses on the analyses of the creative work of the graphic artists of both schools, trying to mark the differences and similarities. The State Applied Art School was established in 1914. In 1920, Günther Reindorff started working as a drawing teacher. His teaching methods and the distinguished style of his creative work became an inspiration for an entire generation of Estonian graphic designers. The three well-known students and followers of G. Reindorff were Johann Naha, Paul Luhtein and Hugo Lepik. The teachers and students of the State Applied Art School shaped greatly the appearance of magazines printed in Tallinn. Of modern art movements, art deco found most followers. National ornament became a source for creative work. Distinct composition and beautifully designed legible script are also the features that resulted from the systematic education of the State School of Applied Art. The curriculum of the Higher Art School Pallas, established in 1919, was based on western European art experience.
    [Show full text]
  • Paul Reets Kui Kunstikriitik
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo õppetool Paul Reets kui kunstikriitik Bakalaureusetöö Koostanud: Gertrud Kikajon Juhendaja: Tiiu Talvistu Tartu 2013 Olen bakalaureusetöö kirjutanud iseseisvalt. Kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele, põhimõttelistele seisukohtadele ning muudest allikaist pärinevatele andmetele on viidatud. Autor: Gertrud Kikajon ................................................................... (allkiri) ....................................................................... (kuupäev) 2 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 4 1. Biograafia ....................................................................................................................................... 7 1.1 Tallinn ja noorus ...................................................................................................................... 7 1.2 Saksa sõjavägi 1943–1945 ....................................................................................................... 8 1.3 Bonni ülikool ............................................................................................................................ 9 1.4 Ameerika ja Harvardi ülikool ................................................................................................. 10
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • Eesti Kunstimuuseumi Toimetised Proceedings of the Art Museum of Estonia
    4 [9] 2014 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA 4 [9] 2014 Naiskunstnik ja tema aeg A Woman Artist and Her Time 4 [9] 2014 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA Naiskunstnik ja tema aeg A Woman Artist and Her Time TALLINN 2014 Esikaanel: Lydia Mei (1896−1965). Natalie Mei portree. 1930. Akvarell. Eesti Kunstimuuseum On the cover: Lydia Mei (1896−1965). Portrait of Natalie Mei. 1930. Watercolour. Art Museum of Estonia Ajakirjas avaldatud artiklid on eelretsenseeritud. All articles published in the journal were peer-reviewed. Toimetuskolleegium / Editorial Board: Kristiāna Ābele, PhD (Läti Kunstiakadeemia Kunstiajaloo Instituut, Riia / Institute of Art History of Latvian Academy of Art, Riga) Natalja Bartels, PhD (Venemaa Kunstide Akadeemia Kunstiajaloo ja -teooria Instituut, Moskva / Research Institute of Theory and History of Arts of the Russian Academy of Arts, Moscow) Dorothee von Hellermann, PhD (Oxford) Irmeli Hautamäki, PhD (Helsingi Ülikool ja Jyväskylä Ülikool / University of Helsinki and University of Jyväskylä) Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn / Art Museum of Estonia, Tallinn) Ljudmila Markina, PhD (Riiklik Tretjakovi Galerii, Moskva / State Tretyakov Gallery, Moscow) Piotr Piotrovski, PhD (Adam Mickiewiczi Ülikool, Poznan / Adam Mickiewicz University, Poznan) Kadi Polli, MA (Tartu Ülikool / University of Tartu) Peatoimetaja / Editor-in-chief: Merike Kurisoo Koostaja / Compiler: Kersti Koll Toimetajad / Editors: Kersti Koll, Merike Kurisoo Keeletoimetaja
    [Show full text]
  • Kadri Asmer LETTERS from the PAST: ARMIN TUULSE's ARCHIVE
    219 Kadri Asmer LETTERS FROM THE PAST: ARMIN TUULSE’S ARCHIVE IN TARTU The creative legacy of Armin Tuulse (1907–1977, Neumann until 1936), the first Estonian art history professor and scholar of art and architecture, is meaningful in the context of Estonia, as well as Western and Northern Europe. He gained international recognition for his works on medieval architecture, in which he focused on the fortresses, castles and churches of the Baltic and Nordic countries. As a professor at the University of Tartu, and later at Stockholm University, he built a bridge between pre-war art history and its future researchers, and more broadly between Estonia and Sweden. Tuulse’s work and teachings became an important guide for his successors, who have continued and supplemented his research work on the Middle Ages. At the University of Tartu, this baton was handed off to Kaur Alttoa, who has been carrying it forward for decades. In 2015, the correspondence of Armin Tuulse, and his wife Liidia Tuulse (1912–2012) arrived at the Estonian Cultural History Archives from Sweden1 and currently needs to be put in order and systematised. Based thereon, it is very difficult to determine the exact size of the archive, but we can speak about hundreds of letters that were sent to Tuulse starting in 1944. A significant part of the archive DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2017.13.10 Translated by Juta Ristsoo. 1 Estonian Cultural History Archives of the Estonian Literary Museum, Reg. 2015/53. 220 K ADRI ASMER ARMIN TUULSE’S ARCHIVE IN TARTU 221 NOTES ON ARMIN TUULSE AND THE TEACHING OF ART HISTORY IN TARTU In order to understand the importance of Armin Tuulse’s work, and more broadly, the developmental direction of art history as an independent discipline at the University of Tartu, one must go back to the last century, to the 1920s and 1930s.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • CONTEMPORARY ART from ESTONIA 28 June – 26 October 2018
    CONTEMPORARY ART FROM ESTONIA 28 June – 26 October 2018 CONTEMPORARY ART FROM ESTONIA 28 June – 26 October 2018 Foreword Ardo Hansson Introduction Mario Draghi and Benoît Cœuré Thoughts on home Writing from Tallinn to Frankfurt Kati Ilves ContentsContents Foreword Katja Novitskova 38 Ardo Hansson 7 Kaido Ole 40 Kristina Õllek & Kert Viiart 42 Introduction Laura Põld 44 Mario Draghi and Benoît Cœuré 11 Taavi Suisalu 46 Sigrid Viir 48 Thoughts on home Writing from Tallinn to Frankfurt Biographies 51 Kati Ilves 15 Imprint 56 Contemporary art from Estonia Merike Estna 22 Flo Kasearu 24 Kristi Kongi 26 Paul Kuimet 28 Kris Lemsalu 30 Marko Mäetamm 32 Marge Monko 34 Krista Mölder 36 ForewordForeword The Republic of Estonia is celebrating its 100th anniversary this year, as the republic was first declared on 24 February 1918. Many different cultures and peoples have passed across the relatively small territory of our state during the centuries, and all have left their traces in some form or another. The twists of history are an eternal subject for artists and writers, and although our country is small in its population, it is great and rich in its art, literature and culture. These recount the story of our people and so help to tell it to the wider world. We are proud to be able to say that art in Estonia continues to develop in many ways. The range of exhibitions at home and the international efforts of Estonian artists and curators shape the contemporary face of Estonian art. It should also be noted that Estonia has had a national pavilion at the Venice Biennale since 1997, one of the great events of cultural affairs and the oldest and best- known of art exhibitions.
    [Show full text]