Authors Contents

Richard Antik, Toronto, Canada Director of the Estonian Centra/ Archi­ ves in Canada. Graduated from the Uni­ versity of Tartu. Studied at the Karlovy University in Prague. Subjects: archiva/ and library sciences and history of art. Author of 10 special works, inc/uding "The Estonian Book 1535-1935", Tartu 1936. Arranged Estonian art exhibitions, one in Denmark at the Roya/ Danish Academy of Arts and several others in Canada. Owner of an Art Ga/lery in Cana­ da. Has worked as an art critic and is known as the author of several articles on Estonian art and cu/ture.

Eevi End, Stockholm, Sweden Art history studies at Tartu University, Estonia, 1934-1939. Employed by the 10 Estonian Art in Sweden Estonian National Museum ofArts 1939- 18 Eesti kunstnikest Rootsis 43. Reviewed Estonian Art Exhibitions ja Euroopas. 19 71-1980. Articles on the work of Eevi End Estonian artists. 26 Estonian Art in Canada Paul H. Reets, Boston, USA 28 Eesti kunstnikest ja kunstist Art history studies at Bonn University Kanadas. 1945-1950, F reiburg University 1948, Richard Antik MA-Degree Harvard University 1951-53. Published over 90 articles, reviews and 32 Estonian Art in USA aforisms. 34 Eesti kunst USA-s. Pau/ H. Reets Valdemar Vilder, Sydney, Australia Studied art in Ta/linn under prof. V. 44 Estonian Art in Australia Mellik and in Perth under lvor Hunt, 46 Eesti kunst Austraalias. humanities and librarianship at the uni­ Valdemar Vilder versities of Western Australia, Sydney, 53 Bibliograafia. and New South Wales. Librarian of the Ende/ mks Museum of App/ied Arts and Sciences in Sydney for thirteen years. Author of 61 Lühibigliograafia numerous historical and biographical Austraalia eesti kunstnike kohta. articles, art reviews, contributions to refe­ Valdemar Vilder rence works, bibliographies and a pictorial album "Australian Estonians 1978". Autorite kirjaviis muutmata Ilme Simmul, Australia, Untitled, acrylic, 1978, 46 x 61 cm

Epp Ojamaa, USA, Untitled, oit, 1978, 122 x 213 cm

Vaike Liibus, Austra/ia, Combat, oit

Olev Muska, Australia, Desecration of the Square. acrylic on canvas, 1974, 75x80cm Estonian ~ ~'f tr~~~' \l.\\>(h Art inSweden

Eevi End

ESTO 80 in Stockholm launches three art tions of man's subjective psyche. Mats exhibitions. One of them is a separate Loosrne brought a breath of fresh air into display arranged by Swedish authorities our relatively conservative art with his at the capital's House of Culture. Apart surrealistic paintings. Loosme operates from Estonian artists of the oid and with surprising metamorphoses and unex­ established generation (i.e. Grünberg, pected confrontations in his explorations Haamer, JtJesaar, KtJks, Luts, NtJmmik, into man's subconsciousness. Leida Rives Ole, Talvik) there will be a number of and Ville Tops represent the non-figurative younger artists who have studied in this art to which the first-named is entirely country and have already won a consider­ committed, the latter to some extent only. able recognition by the Swedes themselves. Rives divides her creative power between These are Enno Hal/ek, Mart Org, Olev three genres; oil paintings, large-scale Mikiver, sculptress Maire Männik (now carpet patterns and silk-screen printings. living in Paris), Leida Org and textile Here everything is based on a non-figura­ designer Mai Wellner. Allthese names are tive basis. ln her latter production she has well-known to our public from previous applied the hard edge principle with a exhibitions and illustrated articles in our smoother finish. Tops reveals symbolic cultural magazines "Tulimuld" and subjects by means of a somewhat non­ "Mana". figurative design. His characteristics are a Therefore, the primary aim of this semi-geometrical approach and a uniform article is to present exhibitors outside the coating. He seems to have halted at Swedish House of Culture - artists who geometrical abstractions in which his Iive in this country and other parts of conception of artistic experience is a Europe. Estonian artists from overseas will triangle and a square. An important part be presented by Estonian art critics of of his works comprise collages in clean their respective countries. vivid colours. Arnold Eres has developed into a skilful VidaJuse now living on lbiza, formerly landscape-painter whose dominating warm in London, paints abstractedly and figura­ and yellow tones have been transmitted tively. She has a flowing brush, warm to the canvas with a powerful impasto. colouring and soft change-overs, particular­ Eugen Kask is prima~ily a figure-painter ly as regards her figurative compositions. whether his object isa human being or an ln her abstractions she applies cooler animal. He has a psychological eye in shades. Pille Haamer-Florell is well-known bringing forth the true character of his and highly esteemed as a water-colour objects. Gustav Mägi started h is career with painter. ln Stockholm she has also presen­ abstract compositions. For the past few ted acrylic works. Her water-colours years he has mainly presented strongly representing different plants speak a clear individual inner landscapes, that is, reflec- language of her specific sentiment towards 10 Hermann Talvik, Valley of the Shadow of Death, linocut, 1978, 43,5 x 32 cm Eduard Ole, Sweden, Eduard Rüga, USA, Deer, oi/ on canvas, 1968, Music, colour linocut, 65x 50cm handprinted 1955-56, 63,5x 57cm

Erik Haamer, Sweden "Hen-Party", oi/ Raoul Und, USA, City Outskirts, oi!, 1968, 82 x 101 cm nature. l/on Wikland is another gifted point, on the other hand, depicts the city water-colour painter so far mainly and towers and roofs finding peacefulness widely known as an illustrator of children's even here in the constancy of their own books (including a large number of Astrid permanent location. Moreover, Paju isis one Lindgren's world-famous works). Wikland of our few book artists who has shaped paints chiefly kids - her genre is equally and illustrated a large number of the enjoyable for aduitsasa good children's Estonian literary production in exils. book should be. Silvia Leitu who died in Voldemar Tankis one of our renowned Stockholm some 10 years ago, much too landscape painters from many previous early, is known asa famous water-colour exhibitions. Hugo Lepik was an apprecia­ painter. ted portrait and landscape-painter in pre­ Kristiina Kauri, painter of the younger war independent Estonia. Lembit generation, is known by some of her NtJmmeots is another grand oid man of expertedly executed still-lifes, portraits non-figurative painting. Veronika Keerdoja and landscapes. Mihkel Oit is another is painting realistic landscapes and luxuri­ young artist, born and trained in Sweden. ant flowers. Ada Otema has lately He could be described as a philosophic produced high-level lndian ink paintings symbolist wh·o started with youthfully and sculptures with a detailed structure. pessimistic tones and now seems to have Heiki Niilend, an architect and painter, arrived ata lighter-toned alla prima tech­ presents some memorable fantasies. Er/e nique. Sergo has specialized herself in contrasting Arno Vihalemm, one of our foremost indoor pictures. Toomas Lehes is known graphic artists of the senior generation, is as a painter of flowers. Arva Luik has a Iso known asa painter. His witty graphic concentrated on many different genres, works have become popular as separate yet the best part of his creations are his prints or illustratior:is (in particular to his drawings. Helmer Avasalu reveals a strong own poetry books). Johan Naha is well­ sentiment towards nature in his drawings. known already from Estonia's pre-war Lydia Nordentoft-Lavrov isa mosaic artist independence period. He isa graphic artist and painter from Denmark. Georg Kaplja whose main topic comprises city views in is one of our few sculptors. Nancy woodcut technique. Lives in Munich. Pedersen-NtJmmeots, Jutta Klein and Anne Reet Paris, permanently living in Edith Kotka-Nyman present batik prints. Munich, has by now acquired a stable The first one describes oriental flavoured position as a graphic artist. Otto Paju figures and groups, the second depicts mainly presents the peaceful landscape decorative figures in clean tones and city of Gotland in a series of woodcuts. He views with symbolic backgrounds, where­ describes his surroundings in a simplified as the third artist presents impressive shape and applies earth colours. H is dry- landscapes. Pedersen-Nõmmeots has also 1 Ernst JtJesaar, Resignation, patinated piaster, 1972, 65 x 65 cm Karin Luts, Sweden, Archaeological Landscape, oi/, 1962, 73 x 92cm

Anne-Reet Paris, West Germany, Still-life with Artichoke, oi/, 30 x 40 cm

Nordentoft-Lavrov, Denmark, Mosaic and Paintings, 1979

exhibited a series of drawings tull of rich imaginati on. Let us hope now that the above brief survey - although shortened and summa­ rized for printing reasons - wil l serve our foreign visitors as an introduction to the manifold Estonian art in the Western World. 17 Summary in English by Karin Saarsen Eesti kunstnikest Rootsis ja Euroopas

Eevi End

Eesti päevade sisu üheks oluliseks osaks Rootsi kodanikest. on alati olnud kunstinäitused, kus ini­ Kultuurimajas esinevate kunstnike tut­ mestel teistelt mandritelt ja maadelt vustamise eest hoolitsevad sealsed funkt­ võimaldub näha kohalike kunstnike sionäärid. Pealegi on enamik neist meie töid ja tutvustada oma saavutusi. Kah­ publikule tuttavad näituste, kultuuri­ juks aga jääb kultuurivahetus kunsti ajakirjade (Tulimuld, Mana) ja ka Eesti osas tihti ühekülgseks, kuna osalejad kunstiajaloo kaudu. Seega jääb selle kaugeilt mailt ei saa arvuliselt võistelda artikli esmaseks ülesandeks käsitleda kohalikega. Eriti kahju aga on, et tihti väljaspool Kultuurimaja esinejaid Root­ jääb eemale just neid kunstnikke, kes sist ja mujalt Euroopast, kuna ülemere• tingimata pidanuksid kaasas olema oma maade kunstnike loomingust annavad maa esindusnäitusel. Olgu siis eemale­ ülevaate nende omamaised kriitikud. jäämise põhjuseks siingi transpordiolud, Väärtusi ei saa hinnata grammi pealt Esto ühenduses esinemise mittehin­ ja kunstnike eraldamine valik- ja müügi• damine vmm. ehk üldnäitusteks võib olla mõneti Kunstinäitusi Esto-80 ajal on kolm. suvaline. Loomulikult ongi piirid kõi­ Kuna Rootsi on kogunenud rida juba kuvad ja neid pole põhjust pidada abso­ iseseisvusajast tuntud ja hinnatud kunst­ luutseiks. nikke, siis on ehk põhjendatud nende Valiknäitusel on osalt rohkem ruumi omaette esinemine, eriti kuna rootsi antud kunstnikele teistelt mandritelt, Kultuurimaja nad lahkesti oma hõlma osalt ka kunstnikele väljastpoolt Stock­ .on võtnud. Vanemaile kunstnikele holmi, kus nendega tutvumiseks on (Grünberg, Haamer, J(Jesaar, KIJks, olnud vähem võimalusi. Küll aga on nad Luts, NIJmmik, Ole, Talvik) on selles silmapaistvalt esinenud oma kodukohas, ühenduses lisandunud Rootsis kunsti­ saades hea kriitika ja sooja vastuvõtu hariduse omandanud ning seetõttu ka publikult. pererahva poolel enam tuntud ja tunnus­ Nii on Arnold Eres kujunenud tuse võitnud nimesid: Enno Hallek, maastikumaalijaks, kelle ülekaalukalt Mart Org ja Olev Mikiver, skulptor punased ja kollased soojad toonid on Maire Männik ja tekstiilkunstnik Mai lõuendile kantud jõulise, peagu dramaa­ Wellner. Peale selle meie väga isikupä• tilise pastoossusega. Eres on ka hea rane lühikese tähelennuga kunstnik joonistaja, kellel on silma peente Leida Org. Muidugi on väljaspool Root­ mustrite tabamiseks looduses või ini­ sit asuvate samatasemeliste eesti kunst­ meste valmistatud esemeis. Eugen Kask nike sellelt näituselt väljajätmine ebaloo­ on ülekaalukalt figuurimaaliia, olgu giline ning ülekohtune. Kuid see ei ole kujutusobjektiks inimene või loom. Tal otseselt kunstitoimkonna süü, kuna selle on psühholoogilist silma ja individuaal­ näituse koosseisu määrasid rootslased - set väljendusjõudu, mille abil ta toob 18 Ende/ KfJks, Uranium yellow, acrylic on canvas, 1969, 100 x 79 cm välja asjaomase karakteri. Ta töödele on ja maavärviline. Ühel viimase aja väi• omane eriline maalilisus: värvide kesel näitusel võis märgata pehmemate pehmus ja vormide sujuvus, mis nagu üleminekutega rõhutamata kontuure, märkamatult voolab kujutatavast üle mida võiks ehk pidada uue loomingu­ fooniks ja vastupidigi. Gustav Mägi algas laadi eoks. Topsi maalide sümbolistlik oma kunstnikukarjääri abstraktsete sisu on tihti esitatud nonfiguratiivsusse kompositsioonidega, on viimaseil aastail kalduva vormi kaudu: nendele maalidele ülekaalukalt esitanud väga isikupäraseid on iseloomulik poolgeomeetriline vorm sisemaastikke, s.t. subjektiivse psüühi ja ühetasane värvikate. Edasi ongi Tops peegeldusi. Ta ei ole optimist. Ta maalid jäänud peatuma geomeetrilisse abstrakt­ on jäikade külmade värvidega, kooskõlas siooni, milles ta kunstielamuse vahenda­ seilega on pintslitõmmegi kuiv ja hooli­ jaiks on kolmnurk ja kvadraat. Sellele matu. 50-ndate aastate tihedate abstrakt­ vormiselgusele lisandub puhas rahulik sioonide laadis on ta siiski maalinud ka värv. Topsi loomingu teise pale moodus­ viimasel ajal ja need vormi- ja fantaasia­ tavad ta graafilised kollaazid. Neidki rikkad kompositsioonid on soojemais iseloomustab eriline puhtus ja kirkus toonides. Meie konservatiivsevõitu värvides. kunsti tõi sürrealistliku maali Mats Reljeefne maalijaprofiil on seni Loosme, kelle üllatuslike metamorfoo­ Inglismaal elanud (nüüd lbizal) Vida side ja ootamatute konfrontatsioonidegc: Juse, keda Stockholmis oleme näinud avastusreise inimese alateadvusse oleme paaril korral. Ta maalib nii abstraktselt võinud jälgida ta 60-ndate aastate esi­ kui figuratiivselt. Tal on voolav pintsel, nemistel Stockholmi kunstigaleriides ja soojad värvid ning pehmed üleminekud koos eesti kunstnikega Sveagaleriis ning figuurkompositsioonides. Abstraktsioo­ Eesti Majas. Leida Rives ja Ville Tops nid seevastu on tihti jahedamas skaalas esindavad nonfiguratiivset kunsti, esi­ ja värviefektidele lisandub mõnikord mene täiesti, teine osaliselt. Rives on assamblaazi. Pille Haamer-F/ore/li tunne­ jaganud oma loomisjõu kolme zanri vahel, me ja hindame peamiselt akvarellistina, kuigi esituslaad ei ole just erinev: õli­ kuid ta on esitanud Stockholmi näitus• maalid, suureformaadilised vaibakavan­ tel ka akrüülmaale. Ta taimemaalid did (mis õieti on samuti abstraktsed akvarellis kõnelevad ta erilisest looduse­ maalid) ja graafika (serigraafia) - kõik tundest. Oleme näinud ta lopsakalt on üles ehitatud nonfiguratiivsel pinnal. väänlevat luuderohtu, sooje pakatanud Rivese varasemas loomingus on kergeid kastanivilju ja askeetset merikapsast, kus õhulisi toone, hiljem on ta aga täies igale taimele eriomane värviskaala on ulatuses rakendanud siledate tugevate alati tabatud ja motiiv siiski nähtud läbi toonidega hard edge'i printsiipi, kuigi väga isikupärase prisma. Teise akvarellis­ värvivalik ta vaipades mõnikord on soe tina tunneme l/on Wiklandi, kelle 20 Olev Mikiver, View from Bare Mountain, oi/, 1979, 57 x 64 cm Arno Viha/emm, Birdflower, woodcut, 1969, 32x25cm

Ville Tops, La Guerre, acrylic, 1975, 85x 102cm

zanriks vähemalt seni on olnud illustra­ n ikke, kelle vormilisel ja ühtlasi ka illu­ sioon. Ta töid võib nautida iseseisvate stratiivsel kujundusel on ilmunud terve maalidena, kuigi nad on mõeldud teatava rida maitsekaid teoseid. Johan Nahat kindla teose illustratsioonideks. Viimati tunneme juba iseseisvuspäevilt graafi­ näit. A.Lindgreni"Vennad Lejonhjärta". kuna, kelle peamiseks kujutusobjektiks Wikland maalib esijoones lapsi ja lastele, on linnavaated puulõiketehnikas. kõik on nagu iga vastav hea kirjanduslik Kuid pilt meie kunstnikest poleks teoski nauditav ka täiskasvanuile. Kui täielik, kui me ei nimetaks Vo/demar eesti akvarellistidest on juttu, siis ei saa Tanki, kelle maastikke oleme hindavalt mööda minna varalahkunud Silvia tähele pannud paljudel näitustel. Noore­ Leitust, kelle tundliku pintsli läbipaist• male publikule vähetuntuks on jäänud vad toonid meile kõigile on tuttavad. Hugo Lepik, kes oli hinnatud portree- ja Nooremaist maalijaist tunneme maastikumaalija juba iseseisvas Eestis. Kristina Kaurit, kellelt oleme näinud Teine Göteborgis elunev vanemapõlve mõningaid hästi maalitud vaikelusid, kunstnik on Lembit Nõmmeots, keda maastikke ja portreid. Filosoofilise tunneme nonfiguratiivse maalijana. sümbolistina oleme jälginud noort Tõetruude maastike ja lopsakate lillede Mihkel Otti, kes üle nooruslikult pessi­ maalijana tunneme Veronika Keerdoja. mistlike toonidega kihimaali on jõud­ Ada Otema oma viimasel ulatuslikul mas heledamakõlalise allaprima juurde. näitusel esitas hea tasemega tusimaale ja Vanemasse põlve kuuluvaist graafi­ detailselt ülesehitatud skulptuuri. kuist (ka maalija) tuleb esijoones nime­ Meeldejäävad on ka Heiki Nii/endi soo­ tada Arno Vihalemma, kelle vaimukaid jad fantaasiad õlis ja ErleSergo erinevad töid oleme võinud jälgida iseseisvate interjöörid. Arvo Luik töötab mitmes lehtedena või illustratsioonidena (eriti fanris, ta loomingu paremiku moodus­ koos ta oma värssidega). Kindla koha tavad ehk siiski joonistused. Samas :Zan· graafikuna on saavutanud Anne Reet ris loob hea loodusetundega peen joonis­ Paris, kelle lapidaarselt loodud väljen• taja Helmer Avasalu. Edasi tunneme dusrikkad figuurid must-valges linoolis mitmekülgset skulptorit Georg Kap/jat. on jõudnud Saksamaalt siinseile näitustele. lillemaalijat Toomas Lehest jmt. Vara­ Otto Paju puulõige liigub peamiselt semail aastail oleme näinud maalijat ja Gotlandi rahulikul maastikul, mida ta mosaiigikunstnikku Lydia Nordentoft· näeb äärmiselt lihtsustatud vormis ja Lavrovi Taanist. Erilise grupi moodusta­ maalähedases värvis. Ta kuivnõel seevastu vad batikukunstnikud Nancy Pedersen­ liigub linna tornidel ja katustel, leides Nömmeots. Jutta K lein ja Edith Kotka· nende kindlas paigalisuses seda rahu, mis Nyman. Esimene neist on kujutanud llnnas muidu puudub. Peale selle on idamaiselt säravaid interjööre ja gruppe, O.Paju üks meie väheseid raamatukunst- J. Kleini batikumaalides kohtame de- 22 Vida Juse, Orphan, charcoal, 1979, 76 x 56,5 cm

koratiivseid figuure puhtais värvides ning isikupärase sümboolikaga linna­ vaateid, E.. Kotka-Nymanilt oleme näi• nud meeleolukaid maastikupilte. Pille Haamer-Florell, N. Pedersen-Nõmmeots on esinenud Building on the Beach, ka fantaasiarikka joonistajana. Ruumi watercolour, 1979, piiratus teeb ülekohut paljudele kunst­ 73x92cm nikele, kes oleksid väärinud põhjaliku­ mat käsitlust. Loodetavasti on see Otto Paju, põgus tutvustus siiski väikeseks suuna­ Tree 11, colour woodcut, märgiks, millelt vaataja ise võib edasi handprinted, 1979, arendada oma muljeid ja seisukohti. 24 45x 60cm Estonian Art inCanada

Richard Antik

There are some 50 active Estonian artists Eric Pehap, Rutt Tuiving, Osvald Timmas, in Canada. Twenty of them are either Andres Kingissepp, Abel Lee, the portrait fully-fledged artists who had completed painters Hi/da Mikkelsaar and Ene Fa/ken­ their professional studies in Estonia or berg, as well as cartoonist Henno Arvo. those, whose training was interrupted for Tuiving, Timmas and Vel/o Hube/ have been several reasons. The remaining 30 are seif­ elected members of the Royal Canadian made artistsand people who have received Academy. The last-named in the handi­ proper training in Canadian art schools or craft art section other western countries. Ende/ Kõks from Sweden has had seve­ The most active centre of Estonian art ral exhibitions in Canada. Owing to his is Toronto, a Iso the largest Estonian centre extensive travels and prolonged working­ Eric Pehap, Multicu/ture, oi/, 1979, 53 x 64 cm in Canada. l n 1956 the Estonian Artists periods in many Western countries, Kõks Association in Toronto was founded. Its is called "the three country artist". He main purpose was to promote Estonian was also elected member of Canada's Abel Lee, Butterf/y, monoprint, 1967, 63 x 89 cm art. Apart from annual exhibitions - the oidest association, the Ontario Society 25th is being planned - with 15 par­ of Artists (founded in 1870). ticipants and a total of 50 works, the Five years ago an all-Canadian Estonian Association has arranged and sponsored a Art Centre (Eesti Kunstide Keskus) was large number of other art exhibitions in founded in Toronto. Its aim is to collect Toronto and other places in Canada and art, to arrange exhibitions and finally to the USA. Apart from general exhibitions establish an Estonian Art Museum in there have been individual and sales exhi­ Canada. bitions. The works have comprised natio­ Summary in English by Karin Saarsen nal romantic, conservative and abstract styles. Earlier the Estonian artists had gathered around the Art Club of the New Canad ians, founded in 1952 by artists from seven different minorities, in which the Estonians played an important part. A year later the Club was named Color and Form Society. An important forum for Estonian artists before the Canadian public was the annual spring exhibition at Toronto Uni­ versity's Hart House. These exhibitions ceased five years ago. Among the outstanding and individual Estonian artists, also known outside our own community, are the Toronto artists 26 Eesti kunstnikest ja kunstist Kanadas

Richard Antik

Kanadas eesti kunstnike pere arvuliselt Kiilaspea-Landra, Andres Kingissepp, ja loominguliselt aktiivsena püsib stabiil­ Vello Hubel, Merike Lugus, Merike sena. Kodumaa päivist vana hea Pallase Patrasson, Tiiu Sander, Mooni Purtle­ koolist tulnute osatähtsus on olnud siin AlujtJe, Peeter Sepp, Vold. Saks, Kai tähelepandav. Need on olnud Hilda Kaä'rid, Enn Erisalu, Wilhelm Neuen­ M ikkelsaar, Helmi Kalm,ArturMihkelsoo dorf, Monika Uesson, Margus Lee jt. Jaan Miljan, Eric Pehap, Salme Utsal, Ühine neile on, et nad esinevad eest­ Benita Vomm ja A/fred Hoffmann ning lastena ja tihtigi on neil motiivistik veel mitmeid, kel seal õppeaeg katkes eestiaineline. Neile lisandub veel mit­ - Ene Falkenberg, Lembit Rand, Aksel meid noorkunstnikke, kes on aga eelis­ Tamme ja Evald Voitk. Neist on mana­ tanud siirduda kommertsiaal- ja lasse varisenud Mikkelsaar, Kalm, Tamme tööstusli"'J rakenduskunsti alale. ja Voitk. Tallinna Kunsttööstuskoolis Neid eelpool loetletud loovalt tegut­ õppijaist on siin tegevad olnud Lia Lepik sevaid kunstnikke leiame mitmes kesku­ (siirdunud Rootsi). Helmi Herman, ses üle Kanada, kus enamik intensiivse­ Joann Saarniit, Abel Lee, Ed. Lillepold, malt või vähemal määral jätkavad loo­ Rudo/f Saaring (asus siia mõne aasta mingul ist tegevust, võttes osa koha­ eest Argentiinast) jt. Vanemaist, juba pealsetest näitustest ja korraldades ka kodumaal tuntuist on Kanadas asunud oma eriesinemisi. Osv. Eslon (tJ, Vold. P;its (t), Axel Kanadas elunevate eesti kunstnike Roosmaa (t), K.L. Marley ja Ev. Timusk. elujõuline ja küllaltki aktiivne südamik Nii on kodumaine kunstnikkond siin asub T orontos, mis on eestlaste aruvu lt õige tugevasti olnud esindatud ning suurim keskus. Loetletud kunstnikest jätnud eesti kunstiloosse siinsel uuel kaks kolmandikku asub Torontos. See mandril oma pitsati. Tor.ontosse koondunud kunstnike arv Mitmete põgenike peatusmaadel ja nõudis juba loogiliselt kutselist organi­ Kanadas kursuste ja iseõppimise teel seerimist ühisüritusi korraldavaks endid arendanud on õige mitmed ja ühinguks. Aktiivsena eksisteerib Eesti esinend näitustel: Osvald Timmas, Kunstnike Koondus Torontos (EKKT), Alfred Karu, Marina Alt, Alfons mis originaalselt asutati nimega Eesti Ramma (t), Lembit Tamm, Harri Asi, Kunstnike Klubi Torontos (1956). Enne Jüri Punna, Ervin Milvek, Ende/ Ruberg, seda, peamiselt eesti kunstnike initsia­ Salme Utsal, Ants Vomm, Unda Laanep, Ü/o Kelm­ tiivil organiseeritud ja juhitud Art Club Poppies, acrylic, 1977, ser, Urve Aedna, Walter Lood, Mai of the New Canadians, asutati 1952.a., 50x75cm Vomm-Jiirve jt. seitsmesse rahvusse kuuluva kunstnike Mitmel maal ja Kanadas oma täieliku poolt, milline aasta järele ümber organi­ Walter Saks, kunstihariduse saanuist on märkimis• seerudes Colour and Form Society'ks. Stil/-fife, acrylic, 1978, väärselt esinenud: Rutt Tuiving, Maie Selle algaastatel igakevadised näitused 28 60x 60cm Toronto Ülikooli Hart House'is, kriitika osas, rõhuga vast kü 11 enam tihedama poolt hästi vastu võetud, on olnud täht• loomingulise pingega kuna Toronto sal määral eesti kunstnikele üheks annab ka palju vaid "produktsiooni" oluliseks foorumiks Kanada kunstipub­ - kuidas muidu seletada mõnedelt iga­ liku ees. Hiljem need näitused harvene­ aastaseid erinäitusi poolesaja ja enama sid ja viimase viie aasta möödudes pole eksponaadiga. Enam individuaalsust neid enam olnud. taotlevad ja loominguga esilekerkivarnad Eesti Kunstnike Koondis on suuna­ kahtlemata on Toronto keskusest ja ka tud aga peamiselt rahvuslike eesmärkide väljaspoole ulatuvad: Eric Pehap, Rutt teeninduseks, mis on olnud oma rahvu­ Tuiving, Osv. Timmas,Andres Kingissepp sest kunstnike loomingule õhutamine ja Abel Lee ning portretistidena Hilda selle loomingu oma rahvale esitamine ja Mikkelsaar ja Ene Falkenberg, karika­ levitamine. Koondisel on keskne koht turistina Henn Arvo. Neist Tuiving ja eesti kunstielus. Lisaks iga-aastasele Timmas on valitud Royal Canadian üldnäitusele (käesoleval seisab ees 25-es), Academy (RCA) liikmeks, samuti ka millest osavõtjaid 15 piires ja eksponaate Vello Hubel. Viimane rakendus-kujun­ poolesaja ümber, on Koondis korralda­ dava kunsti sektsioonis. Elevust oma hea nud ja aidanud teostada arvukaid teisigi esinemisega on toonud "kolme maa näitusi Torontos ja väljaspool, nii kunstnik" Ende/ Köks, kellelt olnud Kanadas kui USA-s. Muide ka Põhja­ mitmeid näitusi Kanadasja siin hea hinde Ameerika ja ÜEP '72 näitused ning saanud ning ta on vastu võetud Kanada ulatusliku "Eesti kunst viiskümmend vanima kunstiühingu Ontario Society of aastat, 1918-1968". Koondis on olnud Artists (OSA, asut. 1870) liikmeks. keskne jõud juba seegi tõttu, et on Viis aastat tagasi kutsuti ellu Eesti suudetud pidada oma klubiruumi alates Kunstide Keskus Kanadas (EKK), mille 1956-ndast ligemale 15 aastat ning üheks peamiseks ülesandeks seati eesti korraldatud akti-joonistusõhtuid. Lisaks kunsti ülekanadaliselt kogumine, üldnäitusile on kunstnikud vaheaegadega näituste korraldamine ja kunstimuuseu­ korraldanud oma individuaalnäitusi, mi asutamine. Seni pole nimetamis­ mõned iga-aastaseid, müüginäitustena. väärset tehtud ega ka ennast tarvilikuks Tolerantselt on EKKT koduks olnud suudetud teha. Asjatundjaist on puudu. nii rahvusromantikat ja konservatiivsust kandvaile kui ka abstraktses maailmas otsinguid teostavaile kunstnikele. Ka mujal Kanadas elunevad kunstnikud on korraldanud keskusis nii grupi- kui Benita Vomm, Mai Järve-Vomm, individuaalesinemisi. Üldpilt on üld• Artist's Studio, oi/, 1978, Composition, oi! on canvas, joontes sama, nagu mainitud Toronto 30 155x 93cm 1979, 78 x 58 cm Estonian Art inUSA

Paul H. Reets

On their arrival to the United States the Arville Puström-Uus, Richard Sööt, Kari Estonian artists were forced by decree of Pehme, and Pau/ine Leps-Estam. lise Fate to play the roie of Hamlet: "Tobe Leetaru in her graphical works often or not tobe?" was the question. After this emphasizes the technical art of graphic <*~ ,, problem had been solved in some way or printing rather than the theme of her work. another, a new question arose: "How?" These Estonian artists who had ob­ There were those who remained faithful tained their vocational training on the to their oid conceptions as regards trends American continent entered modem art and styles, whereas the more restiess spirits as in oid times one would have entered soon came into contact with the new l ife the Academy. New and entirely fresh of art. trends and styles were numerous, but none Juhan Hennoste, for example, remained of them were long-lived, however. None a tangible realistin his paintings. His late, of them has been seriously adopted by but nevertheless greatest merit in innova­ Estonian artists. tion, was eollage. Hans Tsirk was one who Epp Ojamaa 's works comprise a specific moved directly into a radically abstract chapter. ln her paintings one is apt to world without any prolonged change-over. discover a practically inexplicable monu­ Most convincing are his charcoal drawings. mental brushwork. The impression is far Adele U/m-Augustas' life, work and spe­ from peacefulness. All her painted images ciality is sculpture and sculpture only. are a perpetuum mobile. Galopping and Somehow one gets the impression that all tarning in one breath. Karin Teksal Deeks her works emanate from pure joy. Eduard prefers smaller, balanced works, even in Rüga's works often disclose the fact that miniature-scale. Harda Kekk is probably he did not submit to abstract influences the only consistent one, preferring the from outside, but to the abstraction of his most vivacious radical trends. They repre­ own works. His latter woodcuts - there is sent the decisive element of his conception, an entire large-scale cycle of these - are in which he feels at ease and at home. profoundly simple. They are self-expressive For him radical abstraction is, however, /?\ as signs, a row of signs. Agaate Veeber not an aim but a means only. Jürg Mikiver, tried in a few of her graphic prints a new most likely the Benjamin among partici­ kind of mannerism, but left it pretty fast. pants in Estonian art exhibitions, shows Instead, she continued her own line acqui­ an entirely different abstract style in red at the "Pallas" Art School in Tartu, painting, based on close-range and detailed Estonia. Her graphic art in exile contains contemplation. many a work which isa treasure of Esto­ nian art. Raoul lind remained faithful to his previous themes and their handling. Traditional art is being carried out by Summary in English by Karin Saarsen 32 1te Veeber, Mexican Motif, drypoint, 1973, 30 x 40 cm Eesti kunst USA-s

Paul H. Reets

See on isegi muretult õnnis soovteadmine ausalt üteldes ei ole rahvuste eriväärtuseid tiivne. Arengut uskudes on selline hoiak Eesti kunstnikud, saabudes USA-sse, et maapaos on olemas eesti kunst. Siin ka tänases kunstis. Kes oskab, kes julgeb puhas negatiivsus ja võrdub arenematu­ paratamatult pidid nagu saatuse lükkel, ja seal, laia ilma peal, ühiselt kokku, on Mondriani maalides otsida, nõuda, leida sega. Kuid paraku on meiega nii ja sedasi mängima Hamleti osa: olla või mitte olemas midagi kõrgemat, mida koi ei hollandlikkust? Tema sinimustvalged ab­ ja samuti päris häbenematult, et suure­ olla? Sai see saatuslikkus nii või teisiti söö ja rooste ei riku. Kui kunst on straktsioonid näiteks, mida seal tunda, ja õige- ja kergeuskumise järele ei ole otsustatud, tuli järgmiseks küsimuseks: midagi kõrgemat, siis on seda õndsust arvata, õiendada? Mis on rahvus? On meie kunagi nii väga maiad olnud. Eelis kuidas? Oli neid kes jäid oma seniste kerge soovida, koos eestiliku omapära• see kuuluvus, reaalsus, ideaalsus või ka see ja ettevaatus on tarkuse ema ja käsitlusviiside juurde, rahutumad vaimud sustega miilised oleksid silma torkavalt koguni ideoloogia? Ideaalsus nõuab kunagi ei tea mis õhinal valituga kaela asusid suhteliselt peatselt uue kunstieluga erinevad teiste maade ja rahvaste kunsti­ kauneid kunste, ideoloogiad on alati võib langeda. Põrsast ei osteta kotis ja asju ajama. Võtta oli palju, kanda tuli dest. Et kunstnikud, nooremate kunst­ kujutamisele suurt rõhku pannud, reaal­ eks ka kunstikraamile tuleb ennem näpp ise. Iga üks erinevalt ja eri suunda, üks nike puhul nende vanemad, pärinevad sus, imeline küll, nõuab tunnetamist peale panna enne kui omaks võtad. Ning veidikene varem, teine hiljem, nii võib Eestist, on see asjaolu küllaldane, et olukorrast. 20.sajandi teise poole kunstivoolude sõnastada eesti kunstiloo algust USA-s. rääkida eesti kunstist, või tuleb leppida Sõda ja rahu, maapagu ja kunstid ... ülirohkus mitte ainult ei meelita vaid ka Juhan Hennoste jäi oma maalides ikkagi vähemaga, et kunstnikud on küll nii või miilised ei ole ammugi enam kujutavad karmilt keelab esimesele ettejuhtuvale konkreetsest reaalsusest lähtumise pin­ teisiti eestlased, kunst aga ühtub asukoha ega kaunid. Maailm ei ole meie ees ainult rumala siirusega järele jooksmise. Pealegi nale, väga isikupäraselt ja kuidagi ka maade kunstidega, ja kõikide muutustega lahti, meie oleme laias maailmas. Paraku on nii, et päris võõrast ja päriselt tund­ väga universaalse põhitunnetusega. Tema ajas ja kohas? on see maailm alatasa ja isegi väga kiirelt matut ei saa keegi omaks võtta. Moes mitmeti hilisem aga selle eest ka suurim Kirjandusega on asi lihtsam, isegi muutuv maailm. Seega põnev ja selle olemine on üks ja moodi on teine, kuid uuenduse teene oli: eollage. Seiles liigis väga selgelt lihtsam ja ka õigem, sest mis sõnaga võib ka ilumõistet ilusasti asen­ moodi ei ole päris, nii palju on teada. oli ta võrratu ja täiesti asendamatu. on kirjutatud ja mida loetakse ühiselt dada. Mitte ainult ilu ja kaunidust vaid Päriselt omaks! ja see näitab et mäng oi i Lihtne, vaikselt rabava selgusega, kaalu­ omases keeles, seal ei pruugi enam päri• ka meeldivust, sest midagi peab ju ja on tõsine. Märkamatult tulevad mängu tud ja tugev. Seda tuleb eriti toonitada, tolu ega kuuluvust eriliselt arutada. kunstide väi isekski määritiuseks ütlema, isegi tundmatuna tunduvad eelduste kuna tollal tavaline eollage kippus saama Kunstides just selline ühiselt mõeldav ja ka siis kui need ei ole enam kaunid ega nõuded, vaistlikud eeldused ise, miilised mingiks väsinult kavalaks mänglemiseks ühisena öeldav väljendamise vahend kujutavad. Siis ehk eriti. Märkida tuleb alles võimaldavad uudsusena näiva oma­ mille lõpptulemus oli kirev igavus. Hans puudub. Nii nimetatud rahvuslikud ka seda, et naljamäng ei ole kunagi põnev, seks võtmist ja muutmist. Tsirk astus ehk kõige järsemalt ja ilma teemad ja motiivid annavad end küll tõsine mäng on seda suurimal määral. Sajandi keskuse kunstide Armageitoni pikemate üleminekuteta otse teed radi­ jõulukaartidel piltlikult rakendada, kuid Ikkagi tõsine olukord see kunstide ja Assamalla lahingutes oli värsket värvi kaalselt abstraktsesse maailma. Erilise seilega ka silma torkavalt eriline üldiselt olukord ja mitte ainult meil, ja põnevus põlvini. Võitlused käisid reaalsuse nimel, veenvuse omavad tema söejoonistused, piirdub. Leinajatele pole ka trööstiks on peaaegu ainukeseks mõõduks. Eelkõi­ kas kunst on kujutamine või kujunda­ milledes joonte moodustised, laigud, meie tõesti esimese maalikunstniku ge eksistentsiaalselt põnev, et mida oleme mine, kujutlus või kujund! Paariks aasta­ tõmbed on põnevalt elavad nagu oleksid J. Köhieri ütelus, et rahvuslikku kunsti teinud, kuidas on olukordadest midagi kümneks sai ja jäi võitjaks abstraktsus, tekkinud iseenesest, sihiga siduda rahu on nii sama vähe (või palju) olemas kui tehtud ja mis moodi on kõik või ainult nii või teisiti. lkonoklasm või reformat­ rahutusega Õlimaalid ja skulptuurid on näiteks rahvuslikku matemaatikat. Kuid mõnda, esile ja nähtavaks on toodud. sioon? Mõlemit, või hoopis midagi kol­ stabiilsema kujundamisega, söejoonis• temal, meie esimesel, oli seda kerge Küsimus: miks? on kunstnike mure; mandat; üks industriaalse revolutsiooni tuste ebamaisus on kinnitunud end kon­ ütelda. Pealegi esindas ta ühte seilist teatud riisiko seega, mis ainult lisab pinnale kerkinud põhjahoovus, mis tõu­ kreetsesse. Skulptuur ja veel kord skulp­ kunstivoolu, õieti küll paleust, milles põnevusele. suna tõstis eelkõige abstraktset, ja tuur on Ade/e Ulm Augustase elu, töö ja rahvusel kui määraval väärtusel küll Põnevus ka selles, et eesti ja eestlaste mõõnana viis realistliku Meduusa parve ala. Millegi pärast jääb tema töödest mingit küsi ega püsi ei olnud. Ning kunst on otse häbenematult konserva- 35 unustuse merele triivima. mulje, et need on puhtast rõõmust kantud. Nende tegemine on küll töö ja hoopis teisiti kui kõik see mis oli ja vaev olnud, aga mingi imeline rõõm on maalides teisendunult taaselustus. Hilised töö ilmestajaks saanud ja jäänud. puulõiked, neid on terve tsükkel ja mõõ­ Töötluseks on eel istatud tiheda koel ise­ dult õigegi suured, on sügavalt lihtsad. maid ja tavalisest värvirikkamaid kivi­ Nendes ei ole kujutatud ... nad on ise meid. Töötlus on erandita puhas ja üli• märk, märkide rida ... nagu kirvega an­ malt viimistletud, seega teadlik osa tud hoobid, märgistamas piire tõelisuse üldmuljest. Kujundite repertuaar ei ole ja kujundamise vahel, olles märgistuseks eriti arvukas, kuid iga skulptuur on oma kõigele millest kujutav elu elas ja elab. ette rikas seal kasutatud varjundite ja Mingi traagiline konkreetsus, mis on kivitoime erinevalt esile toomise poolest. rohkem kui kogemus ja rokem kui mõist· Väga tahelepanelik kunst, samuti väga mine. Lihtsalt märk ja see on kõik. nõudlik kunst on need abstraktsuse Sellest rohkemat ei ole võimalik saada. skulptuurid. Eduard Rüga töid jälgides On oma moodi võlu, isegi suur võlu jääb tihti peale mulje, et tema ei võtnud on nendes töödes, kus tegija ei ole vaada­ abstraktset nii võrra väljast, vaid tuletas nud ei paremale ega vasemale, vaid on abstraktse oma töödest. Muidugi on käinud oma enda tuntud rada, hõlmad kõigel välisel ka tema töödes suur ja vöö vahel ja rahulik õigus südames. otsustav tähendus, nagu kõigil ja kõiki­ Agate Veeber proovis paaril oma graafi­ dele. Rüga nagu tungis asja ja olu süga• lisel lehel uut maneeri ja jättis selle siis vamasse tuuma. Kuidas abstraktselt kus see ja teine, ning jätkas Pallases maalida huvitas teda vähem, kuidas õpitud käsitlemist. Seda varieerides, abstraktset tuletada sai temale problee­ täiendades ja kõige lõpuks lihtsustavaks mide probleemiks. Ülesandeks sai koondades. Kuni jõudis õige väheseni; samm sammult taanduda konkreetsest nähtav nagu kaugus, miiles kõneleb veel kujutamisest olemise ja nähtava piirini, viibe, sõnatult nähtavuse sisse. Tema sealt ja sellest tuli tuletada kujund, mis maapo aastate graafikas on nii mõndagi tähendaks antud juhul abstraktsust. mis kuulub eesti kunsti paremikku. Ka Rööbiti seilega toimus rõhu asetus värvi• Raou/ Lind jäi truuks oma senistele dele, ülekanne seega, kus nähtamatuks teemadele ja nende käsitlusele. Maasti­ taandatud konkreetsus asendus värvide kud, ja mida lähemad merele, seda pare­ ehitusega. Aastaid hiljem kui Rüga pöör• mad. Linnavaated ja vaikelud. Mere dus taas figuraalsele ja maastiku kujutami­ lähedus ja pilvede rohkus, kus neid sele toimus sama teekond ümberpöördud maalides näha, seal kaasneb maalimise suunas. Rüga tööd on pidevalt kasvanud puhas õnn. Tinaselt hallid toonid, too­ iseendast välja-järgmise sisse; nagu aasta­ nide vibreerivad variatsioonid, korra ajad, kus väline küll mõjub aga sisemine peenemalt tõmmatud, teisal nagu läbe• otsustab. Taasnesid ka puulõikes, aga matult löödud, nendest saab isemoodi 36 Hans Tsirk, lnscape, charcoal, 1980, 60 x 45 cm tundlik reaalsus. Arville Puström Uus Need kunstnikud, kes oma kunstihari­ piirdus peamiselt lillede maalimisega, duse said siinsel mandril, astusid nn. saavutas mõnigi kord märkimise väär• moodsasse kunsti nagu vanal ajal astuti set, kuni hiljem otsustas abstraktse akadeemiasse. Lõppude lõpuks on nn. kunsti kasuks, miilest midagi kasu ei abstraktsel väljendamise viisil sama olnud. Richard Sööt tuleb esile tõstmi­ rohked võimalused kui seda on näiteks sele arvatavasti ainukese Kalevipoja tee­ akadeemiliselt figuraalsel käsitluse made kujutajana. Õnnetul kombel on moodusel. Kõik ikkagi oleneb sellest, et see rahvuslikultauväärne ettevõte liigsete mida millestki tehakse. Nii on juba kompromissidega läbiviidud. Tulemused mõnda aega olemas abstraktset kiHi. on mahedalt stiilsed kuid pildilood rah­ Vähemalt näitab see seda, et abstraktne vuslikust-ürgsest vägimehest on pigemini voolus oli tugev küllalt ja omas, ning lise Leetaru, Solitary Beach, graphic, 58 x 75 cm pühapäeva hommikune jänesejaht kui omab edasi küllaldast kestvust, et selle kangelaslugu. Mainimata ei tohi jätta alamatel servadel saab mõnusalt liugu Kari Pehme skulptuure, peamiselt port­ lasta. Samuti seda, et nagu kõik suurema Karin Teksal-Deeks, /ndian Paint Brush, mixed media, 53 x 65 cm reed, millistes on tabatud rahumeelne mõõdulised kestmised omab selline iseloomustus. Näojoonte pildistus seega, nähtus omad õiguse ja õigustamise nor­ aga sellisena hea. Pau/ine Leps Estam on mid. Saades õigustatult lõplikuks, ei ole samuti traditsioone jälgiv, neid isikliku abstraktne enam ka kunstide keskseks tunde ja silmade teravusega elusana probleemiks. Nagu ei ole ka New York hoides. lise Leetaru graafikas, millega ta enam kunstide uuenduste keskuste kes­ küll suhteliselthilja avalikkuse ette astus, kus. Uuemaid ja täiesti uut liiki väljen• on tihtipeale huvide keskpunktiks plaadi, dusi on küll arvukalt tekkinud, aga äratõmbe pind, tehnilised võimalused ja ühelgi ei ole pikemat pidamist olnud. alles teises järjekorras temaatiline esitus. Ega ole neist ka ühtegi eesti kunstnike Sellest siis ühe teema erinevate äratõm• poolt ülevõetud. Seega jällegi on olemas mete arvukus ja kui sellele lisada erivär• teatud uuenduse suundasid, nagu seda vide ja toonidega proovimised, siis on oli näiteks kunagine sürrealism, millistel harjumatul silmal raske otsustada ühe ei ole meie omade juures ei vedu ega edu. või teise suuremas õiguses. Önnestumine Nii võib meie praegune kunst küll näib olevat nendes lehtedes, kus graafili­ moodne ja ajakohane väljanäha, kuid selt küll vägagi õigustatud joonte detaili­ tõeliselt on see alalhoidlikum kui sellele dest on avatud vaade; tee; kaugus ja seda eelnenud ajajärgu oma. Nad maitsevad õige väheste, isegi nappide joontega. Siis kunstirevolutsiooni magusaid viljasid, tundub käes olema see mida on ehk ka kuna maharaputamine toimus juba otsitud: avarus ise. Nendes lehtedes on eelnenute poolt. Kas just seilest, et õige õieti tabatud. Eks ka teistes, aga kergema vaevaga saadud, need kunstivil­ nendes rohkem. jad, et kunstiga tegelejaid on palju. Kuid 38 üsna rohkesti on neid, kes usinalt keer­ vahendiks mõistelise maailma pildistuse levad liigse truudusega oma valitud kunsti­ dimensioonide kujutamiseks. Kui ta jõu­ päikeste ümber. Nendel on amatöörse dis piirini kus maalimine seda enam ei epigooni kaunishing ja kuu tarkus, sest võimaldanud, tulid appi teised ja tõesti nad teavad, et ilma ilusa päikeseta ei ole ebamaalilised vahendid nagu nöör ja ühe ka nendel midagi paista. See on isegi või mitme värvilised kleeppaberi pikad huvitav, aga kaugeltki mitte põnev. ribad. Nende asetus ja jooks seinast seina, Nendest on siis eraldunud üksikud ja põrandale ja lakke andis lapidaarse sel­ oma kunstiga nagu üksindusse jääjad, gusega kujundimaailma dimensioonide või siis üldse eraldi seisjad, kes kunagi olemise loo. Nii tundus see olema. Tema pole eriliselt soovinud üldsuse kunsti­ graafika oli dokumentatsioon, staatiline turu-ja auhindamise soosimist. Palju paralleel, vähemas mõõdus ja erinevas neid ei ole, aga õigustatum ja ka vajalik tehnikas, hetkeks loodud värvjoonte di­ on, juba nende olemasolu kunstide täba• mensioonidest, ja on sellist laadi graafika raks saastunud keskkonnas. paremikku kuuluv. Jürg Mikiver, arva­ Epp Ojamaa tööd nagu oleks eripea­ tavasti üks kõige noorematest eesti tükk. Maalides on temal otse seletamatut kunstinäitustel esinejatest, viitab teise­ monumentaalsuse tõmmet, ja mida male laadile abstraktses maalis. Maali­ suuremas mõõdus ta töötab, seda parem mine nagu oleks jällegi lähema ja isegi see on. See on midagi mida iga päev ja vaikeluliselt detailsema vaatluse alusel iga ühe juures ei näe. Värv huvitab teda tehtud, kuigi on maalitud õige suureski vähemal määral, väljenduse jõud jookseb mõõdus. Samas omab värvidest ehitatu eelkõige joontes ja värvipindade kokku­ küllaldase kokkuvõtlikkuse üldvaateks. puute aladel. Mulje on vaikusest kaugel Edasine käik peaks selguma järgmisel ja maalitud kujutused nagu seisneeksid üldnäitusel. See põnevuse lubadus ei mingis püsivas liikumises. Kihutamine ja maksa ainult viimasena mainitu kohta, taltsutamine ühel hoobil! Karin Teksal see olgu kõikide sooviks ja kõikidele Deeks eelistab oma töödes palju vähe• soovituseks. Kuid paraku on need järje• maid, isegi miniatuurseid mõõtmeid. kordsed näitused suurteks haruldusteks Kuid miiline miniatuursus! Nendes on saanud, mis seda tähendab, et kunsti­ peidus terve maailm. Oma moodi unelev näitused on saamas ainult juhuslikuks Hardu Keck, tõelisus, väheste aga tundlike värvidega ettevõtmiseks. Kuid kunst nagu kirjan­ E/f's Heaven, tõestatud. Hardo Kekk on vist see ainu­ dus ei taha eluneda ainult juhuslikkuses. acry/ic on canvas, kene kes alaliselt eelistab ägedamalt Kunst ja kirjandus on alalised kahekõ­ 1979, 210 x 180 cm radikaalseid suundasid. Nendes on tema ned. Kui seileks võimalused puuduvad ... tunnetuste otsustav element ja nendega siis kunsti ja kirjandust nagu ei olegi. On Pau/ine Leps-Estam, on ta kodus ja kodune. Radikaalselt ainult monoloogid, mida keegi sõnas ei Frogs, etehing, abstraktne ei ole seal juuressihiks vaid kuule ega kunstina ei näe. 40 40x 50cm o' ~- .!;:"' ::s ~ ~ Cl:I ~ .§ ·;::-ClJ ~ (i) Estonian Art in Australia

Valdemar Vilder

Estonian artists in Sydney, 1973. From /eft to right. Tiiu Reissar, Nora Romot­ Öbik, Malle Morley, Valdemar Vilder and Anna P6/lusaar.

The first art exhibition in Australia by Estonian artists was held in Sydney in the year 1929. Since then many more group exhibitions have been held in various Australian cities as well as one-man-shows by individual Estonian artists. An art exhibition forms part of each Estonian Festival. One of the largest exhibitions by Estonian artists was held in Sydney in 1973 when the first Estonian Art Prize in Australia was awarded to the painter Vaike Liibus. Special prizes were awarded to Tiiu Reissar and Kai Romot. ln the Prints Section, Enn Lemits won a "Highly Commended" award; similar awards were given to Kari Manberg in the Sculpture Section, to Malle Morley in the Paintings Section and Anna Pollusaar in the Watercolour Section. Gunnar Neeme, ln reeent years, a great number of Estonian Aqueous Moment, gouache, artists have won art prizes at various Australian 1978, 35 x 27 cm art competitions.

This summary was published in the album "Australian Estonians 1978", Sydney, 1978. Kai Romot, Bibliography of about twenty artists on pages 61-63. 44 lnsight, 1973 Hans Oiderman, Eesti kunst Rose Scarf, oit, 1979, Austraal ias aprox. 90 x 75 cm

Malle Morley, Valdemar Vilder Abstract, acrylic

Va/demar Viideri eestikeelse artikli käsikiri East Sydneys asuvas Riiklikus Kunsti­ ei jtJudnud postitakistuste ttJttu ,., m tu k~lis on viim~se viieteistkü~ne aasta rin- „ • • aa a g1s oma kunstialase ettevahmstuse saanud trukk1mmekuks koha/e. kümmekond eesti kunstnikku. Mitmed neist Artikkel praeguse/ kuju/ esitab osi on pärast koolilõpetamist jõudnud kunstie­ Va/demar Viideri varemilmunud artiklitest l~s ~äli~paistvaile positsioonidele Austraa- .. . . 11as Ja ulemeremaades. Sel/e koostas kaesoleva raamatu toimetaja. Oh k d k k - · . . . . . e s e u ·ama s se 11 est oppeasut1sest Lisaks art1klts ntmetatud seitsme/e kunst- võrsunud nooremapõlve kunstnikuks on nikule leidub bibliograafilisi andmeid Malle Morley, kelle uusima loominguga paarikümne kunstniku kohta raamatu ------­ /{Jpus Va/demar Viideri poo/t koostatud . 1971. a. jõulust asub Malle Morley ta~a­ /üh "b "b/"0 graafias Kun tnikke leidub roh- s1 Sy~neys, kus tegutseb vabak~1tsehse l l ! . • • . . s . . kunstnikuna, esinedes regulaarselt m1tmesu- kem. V1ldert rmgk1rjast eesti kunstntkele guseil niiitusil. Neist üihtsamaina võiks ni-

Austraalias1 kaesoleva aasta veebruaris rnetada riihrnan:iitust Sebert'i kunstigale­ se/gub, et 1973.a. Sydneys toimunud' rii.s Sydneys, 1972 .. a. aprillik.u~s, kus ta ...... esines koos ameerika surreahsl! Joseph Eesti Kujutava Kunsti Na1tuse puhu/ alga- A. Liberrnan'iga (praegune "Open Studio" tatud aktsiooniga „ ... sai identifitseeritud kunstikooli abidirektor Torontos), ja ise- ca tOO eesti kunstnikku ja taidlejat seisvat niiitust Byzantine Gallery's, juunis . . . 1972. Viimase kohta miirkis päeval The Austraa/tas, kes oma loommguga kuskil Australi:m: "Eestis slindinud kunstnik esi- avaliku/ näituse/ esinenud." tab tugevate, väürikate, hiilgavais värvi• des graafika, portreede ja aktide kogu"; näituse kirjeldusi ja pilte avaldasid ka ko­ halikud ajalehed. Sama aasta novembris võttis kunstnik osa üle-austmalialisest naiskunstnike aas­ tanäitusest "On Broadway", Grace Bros. Jntemational Gallery's, kus talle määra• ti l auhind kaasaegse abstraktse maali sektsioonis, ning ''highly recommended" tunnustus portreemaali sektsioonis. Aasta lõpul omandas Marley veel "Waitara Art Valdemar Viideri artikli osad pärinevad Show 1972" auhinna. aastatest 1973-1976. Malle Morley: Malle Morley, märkmeid ühe eesti kunstniku Oma maalides on Morley puhas abstrakt­ loomingust (Meie Kodu, 22.8.1973). Kari sionist, kes teoste loomisel ei lähtu reaal­ seist objektidest. Kesksel kohal on kom­ Manberg: Kuuekümnene Kari Manberg positsioonielementide vormi- ja värvilahen• (Meie Kodu, 27.2.1974). Vaike Liibus, dused, milles võih aimata kunstniku mee­ Hans Oiderman, Vella Pihlak ja Tiiu lcolutsev<1t ja lüürilist põhihoiakut.' Teosed jätab ta nimetusteta, nõnda hoidudes vaa­ Reissar: Eesti Päevade kunstinäitus (Meie taja mõjustamisest või suunamisest suges­ Kodu, 25.2.1976); Colin Parker: Kuiv tiivse tiitli kaudu ja andes vaba voli ku­ kiirgus, markmeid Colin Parkeri kunsti­ jutlusvõimele teose nautimiseks. na/tuste puhu/ (Meie Kodu, 15.10.1975). 46 ' "- ;•

t#"'. •1 :"t· „_ • ;.,·=~„ •. 11• .. .:· ... -' ! <~-· ~ „ • : 1,.- ··"'a :~j'· /. ··-14 Kuuekümnenda• Vaike Liibus esines kahe poolabstraktse l(' te aastate lõpupoole pöördus Manber,g maaliga. Neist väiksem, lindudeta linnupe­ ,.... • Sln intellektuaalsema, optilisest kunstist lähtu• sa meenutav tagasihoidlikult rõõmus kom­ va käsitluslaadi poole. Ohe selle perioodi positsioon oli teostatud meeldivalt peh­ l'.:." meeldejäiivama teosena võiks nimetada • - ·.·ll meist värvides. Diagonaalsete vormiele­ ~ ... -.. u lihtsate must-valgete struktuurielementide mentide rõhutamine andis teosele sisemist perioodilisusele ülesehitatud maali "Suur­ liikumishoogu. Teine, segatehnikas "Rahu" : '··J linn", mille ängistavalt vibreerivas koetises ·.';.t tulvab usuliselt tähendusrikkast sümbooli• "'A ·~ silm alles ajajooksul õpib nligama pilve­ kast. Kortsulisest vaselehest välja taotud ja lõhkujaid nende varjudega. Manbergi pintsli lõuendile liimitud inimpaar on Üle värvi• all omandavad tavaliste, igapäevaste ese­ tud tähenduslike värvitoonidega, mille li­ 'a„, mete kujutised komplitseeritud sümboolsed satud barokse toredusega lehtkulda. See seosed. Oma kõige viimase aja loomingus kunstniku meelelise elavusega tajutud ja t~ ! ·avaldub Manbergil kallak ülirealismi. Siin hästi läbikomponeeritud usuline nägemis• ·~ +""11 on tegemist maailmasündmusist mõjusta­ kujutlus on sisutihe ja oma klassikalises ·. (:·-~1 tud kaasajaainelise kunstiga, fantaasiakül• harmoonias rahulik ning rahustav. last~ - kohati naivistlikus esitusviisis, nii­ ~-,~t,~;.. gemuslike piltidega. Näiteks Vietnami rah­ '• va tragöödiast inspireeritud teos "Rahu": Kõrbemaastik kividega, mille kohal hõljub üle hulga aastate võimaldus jälle eesti :„~t mürkgaasidest saastatud roheline atmos­ näitusel näha Hans Oidermani maale ja fäär. Söestunud ahervarest sirutub taeva joonistusi. Hans Oiderman avaldab mul­ ·):1_1' poole paar ahastavaid kiisi; neile on hooli­ jet olustikumaalijana. Silma paistis väljas• matult üle visatud surilina - kalts! pool kataloogi esitatud "Kings Cross", oma ··~· "._--: teema ja hea värvidekäsitlusega; · õnnestu­ k)~,: Manberg on loonud ka arvukalt skulp­ nud oli ka "Miss Lesley Munro" - näi• ~~~~: tuure - varemail aastail enamasti puust ... tuse ainus portreemaal. Mälestuslik "Vide­ / ,; figuraalskulptuurid, viimasel ajal valdavalt vik Narva rindel" väärinuks suuremat for­ metallist - vasest või roostevabast terasest „~ ~... : dekoratiivkonstruktsioonid. Kooskõlas maati. kunstniku esteetiliste tõekspidamistega ise­ :;~~ loomustab neid väljendusvahendite lakoo­ nilisus ja lihtsus. Mõne uuema teose juures Eksootilise ainevalda viis vahepealseil ~~~„: ilmneb kunstniku irooniline ainekiisillus ja aastail Fidzi saartel elanud Vella Piblak ::.,· :~ ~ Ji enda distantseerimine vaatlusohjcktist. ühe oma monotüüpiatega, millised tõendavad ., ;1 näitena sellest Eesti Kujutava Kunsti Näi• nende Jooja tõhusat kontrolli selle tehni­ •"·· ,„. tusel 1973 zürii tunnustust leidnud "Moe­ liselt raske menetluse üle. Neist parimaks· , •.t~~ daam": nappidest metallribadest armatuuri loen kompositsiooni "India naised", oma "-''l; abil on siin antud õõnsas poosis tühisuse erakordselt hästi balansseeritud positiivsete '~ ,', ja kerglaslikkuse võrdkuju omal aial avali­ ja negatiivsete pindade jaotusega. t• ~ kus elus tuntud elanmist, kes seltskondlikke Meie teine graafiliste tehnikate viljeleja , ,:... ·J lainc:id lõi oma puusani lõhestatud ,et:· Tiiu Reissar tõi näitusele neli väheldases ~r~ likuga. formaadis linoollõiget, mille ühiseks tee­ !'•'"' Roekdnle'i 1962.a. nnstanäitusel sai Man­ maks. on inimene - väljaspool keskkon­ berg skulptuuri osakonnas l auhinna ja sel­ da, oma üksilduses, raskenieelsuse ja prob­ '"J leemidega. Tiiu Reissar on siinseist kunst­ ~~t lest snadik on harva möödunud aastat, mil /Imar Karuso, talle ta skulptuuride eest poleks langenud nikest ainus, kes söandab kujutada alasti vähemalt üks auhind või tunnustuskiri. inimkeha. Kari Manberg, lmprisoned, oi!, 1976, 4 enN'"'an, alum;n;um 106x 45cm Austraallas pole kuigi palju kunstnikke, kes end ainult oma kunstist elatavad. Vt.-cl vähem leidub kunstiloomingu kaudu haljalc oksale jõudamld. Siiski üheks nil~ugu­ seks meheks on 34-aastane eesti päritoluga maalikunstnik Colin Parker, kelle uusimate tööde näitused esitati äsja Sydneys (Prouds Gallery, King St., 4.-18. sept.) ja Mel· bourne'is (Munster Arms Gallery, Litttle Bourke St., 25. sept. - 15. okt.). Colin Parker on neljandat põlve välis· nud Eesti Majas toimunud näitusel. l'ole nrnil elanud eestlaste järeltulija, sest tema huvituseta märkida, et perekonnas, mille ema poolt vaarvanemad rändasid Eestist esivanemad Eestist võõrsile siirdusid roh· välja Tsaari-V encmaale juba ärkamisajal. kem kui sada aastat tagasi, ja kus järgne· Võõrsil tõusis sellest Viijandist võrsunud vate 11õlvede kestel keegi kunagi pole ees· sugupuust rida väljapaistvaid loovisiksusi ja ti koolis käinud, tellitakse praegugi eesti ühtlasi juhtivaid tegelasi Välis-Eesti kultuu­ ajalehte. Tiiu Reissar, Mountain Pastures, woodcut, 1979, 28 x 38 cm ripõllul. Colin Parker oli kõige1>1 20-aastane, kui Üks Colini vanaisadest oli Venemaal kon­ Royal Art Society tolleaegne president, Sir servatooriumi lõpetanud orelikunstnik ja Erik Langker avas tema esimese iseseis· helilooja Joh:mnes Ferdinand Seislcr, kes va kunstinäituse Sydneys 1962. a. Sellest Colin Parker, September Sun in the Valley of Turon, oit sajandivahetusel juhatas l\foskvas tegutse­ ajast -on ta töötanud täisajaliselt kutseli­ nud eesti laulukoori. J. F. Seisleri heliloo­ se kunstnikuna ja korraldanud kokku 16 mingut on hiljem ette kantud ka i~esels­ iseseisvat näitust (9 Sydneys, 6 Melbour· vas Eesti Vabariigis. 1882. a. Moskvas sün• nc'is ja l Brisbane'is). Pealeselle esinenud dinud vanaema Ludmilla Loor-Scisleri an· veel mitmesugustel rühma- ja üldnäitus• dekus avaldus kujutava kunsti alal - 1925. tel (Archibaldri, Wynne'l, Royal Eu~er u. asutas ta Sydne)'S kunsti ja käsitöö kooli. Show jne.) ja omandanud kuus kunsti· SääJt päris kunstiarmastuse ka Colini ema, adhinda. Viimaseil aastail 011 ta ise kor­ samuti Välis-Eestis sündinud rakendus­ duvalt täitnud võistlusnäituste auhinna­ kunstnik llclen Seisler-Parker, omaaegne kohtuniku ülesandeid. Sydne)' Eesti Seltsi "Eesti Kodu" sekretär Praegu ripub üks Colin Parkeri maali· ja koorijuht. Tema hõbesc11ised, email- ja dest Austraalia kindralkubemeri resident.~t vaskdated on tuntud niihästi Eesti Majas seinal. Kaks töiid asuvad Buekinghami pa· väljapandud kui ka mitmesugustelt 11ustraa­ lees - need viis kaasa Edinbnrgh'i hertsog lia niiitustelt. oma külaskäigult austraallasse. Peaml· Nõnda on kunst ümbril~enud Colin Par· nistri kunstiosakond, mille ülesandeks oli kerit juha lapsepõlvest, sest kun.stnik on ka A u.~1raalia rahvusliku kunstikollektsiooni Colini isa, nustraalia akv:irelliammlija Cla­ ko11111lektcerimine, on ostnud mitmeid Co­ rendon l'arker, kes pealeselle oli Sydney lin Parkeri teoseid. Oks ~uurematest kau· vanima ning suurima kunstitarveteäri ja nistah Tull:um1rine rahvusvahelise lennu­ müügigalerii, Clreular Quays asuva "Parker jaama VJP vastuvõtusaali. Galleries" kaasomanikuks. Neljakümnen• Seejuures loeb Colin Parkcr end põhi­ dail aastail, pärast Sydney Eesti Maja vai· füelt iseõ11pinud kunstnikuks. Oma kuns· mimist, hakkas vana-eestlasest kunstnik tialase algõpetuse sai ta kodus, täienda· August Jakobson sinna koondama eesti dcs l'nd lühemat aega Roayl Art Society kunstnikke ja algatas eesti kunsti aastanäi• kursustel, kus saavutas "Associate" (ARAS) tuste korraldamise idee, mis teostuski "Par·· astme. Tema arengus pöördelise täbcndu· ker Galleries" tõhusa praktilise kaasabiga. se omandas 1965. a. sooritatud reis Car- Niihästi noor Colin Parker kui ka mõ· 11entaria lahe piirkonda, metsikus Põh· lemad tema vanemad on oma maale esita- ja-Austraalias. kmi kunstnikule a\·anes uus. 50 Bibliograafia

senitundmata maailm. Colin Parkerist sai laarsus ka teisi teda järgima ja jäljendama• 1. Aasma, Helju - Neli eesti kunstnikku 16. End, Eevi - Eesti kunstihooaeg 1973- A ustraalia sisemaa maastikumaali teeraja­ gi. Möödunud aastal tuli avalikuks skan­ Göteborgis. Mana nr 4, 1959, Visby. 74 Stockholmis. Mana nr 41, 1974, jaid. daalne lugu ühel $1000 auhinnaga võist­ Sestsaadik "kaob" kunstnik igal aastal lusnäitusel, kus üks tähelepanu äratanud 2. Aavik, Edgar - Aeg kunstiloomingus. Alexandria. mõneks kuuks Austraalia väheasustatud töödest osutus tegelikult Colin Parkeri maa­ Tulimuld nr 3, 1955, Lund. 17. End, Eevi - Väliseesti kunstist Stock­ sisemaale, matkates kümneid tuhandeid li koopiaks. Kuna viimase originaalne "Nur­ 3. Aavik, Edgar - Mana kunstiankeet. holmis 1974-1977. Mana nr 43, 1976, kilomeetreid, elades telgis ja püüdes oma gakõrts Tibooburras" oli trükitud repro­ Alexandria. pinl,liga tabada looduses nähtu ja taju­ duktsioonide kaudu laiemalt levinud, õnnes­ Mana nr 3, 1962, Göteborg. tu olemust: kõrbepiiri tolmusust, kiirgavust, tus advokaatidel teose autorsust tõestada 4. Aavik, Edgar - Kunstnik August 18. End, Eevi; Karling,Sten - ErnstJöe• ta horisonditus laotuses rusuvalt. rippuvat ja plagiaatori töö kõrvaldati näituselt. Jakobsoni mälestusnäitus. Etapid mis saar. Kirjastus Välis-Eesti, 1975, Stock­ raskuse vaimu. Mõnelt poolt on täheldatud paralleele tegid ajalugu. Kunstnik Enn Lemits 60. holm. Colin Parkeri ja Austraalia "outhack'i" - 19. Endine, Elmar - Mees piibuga. Tuli­ ianri varasema pioneeri, Sir Russell Drys­ aastane. Maie Kadaja - noore nais­ kunstniku pürgimused. Kunstnik ja muld nr 3, 1963, Lund. Tehniliselt valitseb kunstnik oma väl• dale'i sõjajärgsete maastike vahel. Esimesel jendusvahendeid erakordse kerguse ja täp• pilgul tundub siin tõesti palju sarnasust, kunstiõpetaja Elise Lindsaar. Kungla 20. Frantz, Michel - Eiie et Eux. Le susega, kusjuures teoste kunstiline mõju ometi on nende kahe kunstniku lähenemis• nr 1, 1967, Darling Point. Femme Vue par Cent Artistes Contem­ viis erinev. Drysdale'i loomingu keskne rõ­ tugineb ruumijaotuse klassikalisele struk­ 5. Allgemeine Lexikon der Bildenden poraine. Christian Hais Editeur, 1972. tuursusele ja tundlikult nüansseeritud val­ huasetus on inimesel, keda kujutatakse sise­ maa karmi, vaenuliku ja ähvardava loodu­ Künstler des XX Jahrhunderts. E.A. Monte Carlo. ~usekäsillusele. Colin l'arkcri maalide hinnad Prouds' ga­ se taustal, kusjuures inimlike frustratsiooni­ Seeman Verlag, 1962, Leipzig. 21. G.V. - Eesti moodne kunst Heisingis. de sümboolika võtab paliguti grotesksed leriis algasid 145 dollarist (5x7 tolline mi­ 6. Ambur, Paul - Eesti kunstipärastest Mana nr 3, 1958, Visby. niatuur nr.30) ja ulatusid 3000 dollarini väljendusvormid. Colln Parkeri maalides seevastu puudub sotsiaalne kontekst - ise­ eksliibristest. Eesti Riiklik Kirjastus, 22. Grünberg, Jaan - Mana kunstiankeet. (kahemeetrise läbimõõduga nr. 1). Sellistele gi tema Sydney näitusel esitatud paar kõrt­ hindadele vaatamata müüdi Sydney näitu• 1958, Tallinn. Mana nr 2/3, 1961, Göteborg. siinterjööri (nr-d 4,5), õllejoojatega leti 7. Ameerika kunstikriitika Hans Tsirgust. 23. Haamer, Erik - Mana kunstiankeet. selt 24 maali, koguväärtuses ligi $15.000. ümber, on pigem sünge valguse ja värvi• Ajaleht "Daily Mirror" kirjutab (23. sept. de efektidele tuginevad meeleolupildid. Co­ Mana nr 3, 1964, Göteborg. Mana nr 4, 1960, Göteborg. 1975), kuidas mõned Colin Parkeri näi• lin Parkeri loomingu keskpunktis on maa 8. Art in America. Nov/Dec 1976. 24. Hallek, Enno, Mana nr 38, 1971, tuseks kohaletoodud maalidest osteti täna• ise - selle kuivusest tohtletanud, tuhkjas 9. ArtsCanada.March/April 1977, Toronto Alexandria. val möödaminejate poolt juba autost maha­ pinnas, kuumusest virvendav õhk ja kiirgav laadimise ajal, enne kui neid jõuti gale­ valgus. Inimese osaks selles ajatus keskkon­ 10. Berendsen, Oiga -Eesti Kunstist. Kata­ 25. Hinnov, Vivre - Katalogi eessõna. riisse sisse vüa. nas on vaid anda dimensiooni looduse ava­ log EST0'76 kunst, 1976, Baltimore. Endel Köksi varase loomingu näitus. Veelgi edukamaks kujunes sellele järgnev rusele. Paar-kolm abituna tunduvat, näili• 11. Berendsen, Oiga - Eduard Rüga graa­ Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1969, näitus Melbourne'is, kus üldse väljapandud selt sihitult tühja kaugusse rändavat tillu­ fika. (Eduard Rüga. Graafik ja maalija). Tartu. 35-st tööst 29 osteti ära juba avamispäeval. kest inimkuju, lageda ja lameda mõõtma­ "Eell,taksin, et mu maalid võiks mõn­ tuse taustal, on tüüpiliseks parkeriikuks Kirjastus Maarjamaa, 1979, Rooma. 26. Hinnov, Vivre - Endel Kõksi varasest da aega galeriiseintel rippuda, nii et ka rah­ motiiviks (nr-d 2,7,23). 12. Eesti Kunstinäitus Soomes. Mana nr 3, loomingust. Kunst nr 2, 1969, Tallinn. vas .neid näha saaks," kommenteeris kunst­ Oma isiklikku suhet Austraalia "out­ 1962, Göteborg. 27. Jans, Johannes - Mana kunstiankeet. nik lehemeestele. "Minu probleemiks on, back'iga" iseloomustas Colin Parker Syd­ Mana nr 1, 1960, Göteborg. et mu tööd ostetakse ära lüga kiiresti." ney näituse puhul riigiringhäälingus (10. 13. Eesti Kunstnike rändnäitus Austraalias. Tõsi on, et niisuguse erakordse menu, li­ sept. 1975) antud intervjuus kui "armastuse Mana nr 39, 1972, Alexandria. 28. Kaelas, Aleksander - Mõnda eksliibri­ saks kõrge produktiivsuse, juures varitseb ja kartuse" vahekorda. "Minu sihiks on 14. End, Eevi - Eesti kunstielu Stockhol­ sest. Mana nr 3, 1962, Göteborg. kunstnikku obf. langeda enesekordamisse. oma maalidega öelda, et on olemas hiigel­ mis 1971-1972. Mana nr 39, 1972, 29. Kaelas, Aleksander - Eesti Eksliibris Seda ohtu võis märgata eriti Melbourne'i suur maa-ala Austraalia.'l - tõeline, "pä• näituse töid vaadates, mille seas silm ära ris" - Austraalia - mida suurlinnarahvas Alexandria. Välismaal l, 1963, Stockholm. tundis variante juba tuttavail teemadel. ei tea ega tunne." 15. End, Eevi - Eesti kunstielu Stockhol­ 30. Kangro, Bernard - Eesti kunst ja Austraaila sisemaa ainevald on piiratud. Sellest lähtekohast vaadatuna on tema mis 1972-1973. Mana nr 40, 1973, kunstnikud R ootsis. (Eesti R ootsis). Muidugi meelitab ühe kunstniku popu- maalid autentsed ja mõjuvad. 52 53 Alexandria. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, Lund. 31. Kangro, Bernard et ai. - Eduard Wi ira l t 45. Kõks, Endel - Viis aastat eesti kunsti laiuskraadil. Mana nr 34, 1968, 75. Lavrov, Lydia - Kunstikiri Kopen- 1898-1954. Mälestusteos. Eesti Kirja- Saksamaal. Tulimuld nr 1, 1951, Lund. Alexandria/Göteborg. haagenist. Mana nr 1, 1961, Göteborg. nike Kooperatiiv, 1954, Lund. 46. Kõks, Endel - Kokkupuuteid Läti ja 59. Kõks, Endel ~Au hinnatud kunstiteo- 76. Lavrov, Lydia - Kopenhaageni kevad. 32. Karling, Sten - Estlands mälarkonst Leedu kunstiga. Tulimuld nr 1, 1952, seid. Mana nr 36, 1969, Alexandria. Mana nr 2, 1962, Göteborg. Palette n nr 2, 1944, Göteborg. Lund. 60. Kõks, Endel - Monoloog Milaanos, 77. Lee, Abel et ai. - EKKT Kunstialbum. 33. Karling, Sten - Katalogi eessõna. Est- 47. Kõks, Endel - Juhan Nõmmiku loo- dialoog Stockholmis. Mana nr 42, Society of Estonian Artists in Toronto n isk oeh Lettisk konst. Li ljevalchs mingust. Tulimuld nr 4, 1953, Lund. 1976, Alexandria. 1955-1966. EKKT kirjastus, 1966, Konsthall, 1946, Stockholm. 48. Kõks, Endel - Külaskäik. (H. Talvik), 61. Kõks, Endel; Pehap, Eric; Vihalemm, Toronto. 34. Karling, Sten - Katalogi eessõna. Tulimuld nr 6, 1956, Lund. Arno - Eduard Rüga. Graafik ja maa- 78. Leinjärv, A.J. - Võhiku mõtteid Eduard Ole. Värmlands Museum, 1953, 49. Kõks, Endel - Eesti raamatu välimus lija. Kirjastus Maarjamaa, 1979, Rooma Richard Söödi kunstinäitusest. Tuli- Karistad. 1957. Mana nr 3, 1958, Visby. 62. Laaban, llmar - Epp Ojamaa näituse muld nr 2, 1966, Lund. 35. Karling, Sten - Eesti kunstinäitus 50. Kõks, Endel - Vastus ja arutlus. Tuli- puhul. Mana nr 1/2, 1965, Washington/ 79. Lind, Raoul - Mana kunstiankeet. Örebros. Tulimuld nr 1, 1953, Lund. muld nr 3, 1963, Lund. Göteborg. Mana nr 1, 1961, Lund. 36. Karopun, D. - Eesti kunstinäitus 51. Kõks, Endel - Kaunistatud - kuidas? 63. La Revue Moderne. (A. Veeber), Oct 80. Lindsaar, Peeter - Gunnar Neeme loo- Kopenhaagenis. Tulimuld nr 3, 1950, Mana nr 4/5, 1964, Göteborg. 27, 1957,.Paris. mingust. Tulimuld nr 2, 1963, Lund. Lund. 52. Kõks, Endel -Om 9en estniska bokens 64. La Revue Moderne. (K. Luts), Jan 81. Loodus, Rein - Eesti raamatugraafika. 37. Kartna, Aino - Sovjetestnische Kunst. utseende. Katalog Estniska böcker 1965, Paris. Kirjastus Kunst, 1968, Tallinn. Verlag Eesti Raamat, 1968, Tallinn. utanför Estland. Kungliga Biblioteket, 65. La Revue Moderne. (R. Tuiving), Dec 82. Lugus, Merike - Portrait of the Artist 38. Keck, Hardu - Kommentaar. Mana nr 1966, Stockholm. 1, 1967, Paris. as Woman. City Woman, Febr 1979, 42, 1976, Alexandria. 53. Kõks, Endel - Om lyrikböckernas ut- 66. La Revue Moderne. (L. Lavrov) Nov 1, Toronto. 39. Keck, Hardu, Mana nr 39, 1972, seende. Katalog Estnisk lyrik utanför 1969, Paris. 83. Luts, Karin - Mõeldes Wiiraltile. Tuli- Alexandria. Estland. Göteborgs stads Folkbibliotek, 67. La Revue Moderne. (E. Kõks), Mars muld nr 1, 1954, Lund. 40. Koort, Tui_ - Katalogi eessõna. Karin 1966, Göteborg. 1974, Paris. 84. Luts, Karin - Ernö Koch. Tulimuld nr Luts, varase loomingu näituse katalog. 54. Kõks, Endel - Kevadnäitused Stock- 68. La Revue Moderne. (K. Luts). Feb. 1, 1957, Lund. Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1973, hoimis. Mana nr 29, 1966, Washington/ 1975, Paris. 85. Luts Karin - Raoul Linnu kunstist. Tartu. Göteborg. 69. Laroche, Francoise et Roux, Tristan - Tulimuld nr 6, 1957, Lund. 41. Kultuuriside -Agaate Veeberi graafika 55. Kõks, Endel - Eesti kujutav kunst Les Arts en Europe. Edition Christian 86. Karin Luts - Mana kunstiankeet. ülevaatenäitus. Eesti Kultuurfondi Saksamaal 1945-1950. (Eesti saatusaas- Hais, 1974, Monte Carlo. Mana nr 4, 1959, Göteborg. Teataja nr 12, 1974, New York. tad 1945-1960) Kirjastus EMP, 1966, 70. Lasberg, Max - Vabanev Vihalemm. 87. Luts, Karin - Juhan Nõmmik maasti- 42. Kurlents, A.; Antik, R.; Olvet, J. - Stockholm. Mana nr 4, 1961, Göteborg. kumaalijana. Mana nr 4, 1962, Göte- Eestlased Kanadas. Kanada Eestlaste 56. Kõks, Endel - Mäed, jõed ja näod. 71. Lasberg, Max - Kunstikroonika: Maire borg. Ajaloo Komisjon, 1975, Toronto. (J. Jans) Mana nr 32, 1967, Alexandria/ Männik. Mana nr 1, 1962, Göteborg. 88. Luts, Karin-Jan Grünbergi mälestus- 43. Kõks, Endel - Kunst ja kunstnikud Göteborg. 72. Lasberg, Max - Ystadi muljeid. Mana näitusel. Tulimuld nr 1, 1970, Lund. paguluses. Kauge Kodu nr 6/8, 1946, 57. Kõks, Endel - Kolm näitust: Merike nr 4, 1962, Göteborg. 89. Luts, Karin - Moodsast graafika- Augsburg. Patrason, Kadi Karist, Maie Mandra. 73. Lasberg, Max - Herman Talviku näitus. kunstist. Tulimuld nr 2, 1975, Lund. 44. Kõks, Endel - Comments on Estonian Mana nr 33, 1968, Alexandria/Göte- Mana nr 1, 1964, Göteborg. 90. Luts, Karin - Loodus ja kunst. Tuli- Art. Estonian Magazine Kauge Kodu borg. 74. Lavrov, Lydia - Mana kunstiankeet. muld nr 4, 1977, Lund. nr 14-18, 1947, Augsburg. 58. Köks, Endel - Ateljeesid Toronto 54 55 Mana nr 4, 1959, Göteborg. 91. Meriino, Adrian - Diccinario de artis- tas plastieos de la Argentina. (S. Riig). Mana nr 1, 1961, Göteborg. Torontos. Mana nr 4, 1962, Göteborg. Tulimuld nr 3, 1958, Lund . 1954, Buenos Aires. 109. On no, Mai; Mana nr 30, 1966, 121. Pehap, Eric - Silvia Leitu akvarellide 136. Pütsep, Ervin - Ühest noorest graa- 92. Metmenys. (Leedu kultuuriajakiri). nr Washington/Göteborg. näitus Torontos. Mana nr 4, 1962, fikust. (Vello Erenurm) Tulimuld nr 16, 1968, Chicago. 110. Ontario l ndex of Canadian Artists, Göteborg. 4, 1958, Lund. 93. Miller, V.et ai. - Eesti Raamat 1525- 1974, Toronto. 122. P(ehap). E(ric) - Kuue kunstniku 137. Pütsep, Ervin - Eesti graafika aren- 1975. Kirjastus Valgus, 1978, Tallinn. 111. Paju, Otto - Mana kunstiankeet. näitus Torontos. Mana nr 3/4, 1963, gust. Tulimuld nr 1, 1961, Lund. 94. Mikiver, llmar - Sest rahvusvahelisest Mana nr 1, 1960, Göteborg. Göteborg. 138. Pütsep, Ervin -Architecture and Art. tasemest. Mana nr 4, 1960, Göteborg. 112. Paris, Rudolf - Mana kunstiankeet. 123. P(ehap), E(ric) - Balti kunstinäitus (Aspects of Estonian Culture). Boreas .95. Mikiver, Olev - Mana kunstiankeet. Mana nr 2/3, 1960, Göteborg . Torontos. Mana nr 3/4, 1963, Göte- Publishing Co. 1961, London. Mana nr 2, 1962, Göteborg. 113. Paris, Rudolf - Eesti kunsti üle- borg. 139. Pütsep, Ervin - Johann Naha. Tuli- 96. Mikiver, Olev - H. Talviku näituse vaatenäitus Rootsis. Tulimuld nr 2, 124. Pehap, Eric -3. Eesti Päevade kunsti- muld nr 1, 1962, Lund. punul. Tulimuld nr 4, 1963, Lund. 1963, Lund. näitus Torontos. Mana nr 3, 1964, 140. Pütsep, Ervin - Esimene poolsajand 97. Mikiver, Olev - Arno Vihalemma 114. Paris, Rudolf - Wiiralti graafika Göteborg. eesti kunstinäitusi 11, Mana nr 2, näitusel. Tulimuld nr 4, 1971, Lund. üksikvormi küsimusi. Tulimuld nr 4, 125. Pehap, Eric -Valik graafikat 1932- 1963, Göteborg. 98. Mikiver, Olev; Mana nr 44, 1977, 1963, Lund. 1972. 1972, Toronto. 141. Pütsep, Ervin - Om estniska exlibris. Alexandria. 115. Paris, Rudplf - Om formens förvand- 126. Pennar, Ja.an et ai. - The Estonians Katalogi eessõna, Estniska Exlibris, 99. Murakin, Ants - Mana kunstiankeet. lingar hos Eduard Wiiralt. Katalog in America 1672-1975. Oceana Röhsska Konstsslöjd Museet, 1977, Mana nr 1, 1962, Göteborg. Eduard Wiiralt 1898-1954. 1964, Publications Ine. 1975, New York. Göteborg. 1OO. Mägi, Arva - Eduard Ole. Eesti Stockholm. 127. Pettai, Elmar - Raamatu ja ekslii- 142. Rannit, Aleksis - Arno Vihalemm kultuuri Koondis, 1978, Stockholm. 116. Parrest, Harald - Resurne de l' Art brisenäitus 1965. Tulimuld nr 1, Jaan Oksa taidelise tõlgitsejana. Tuli- 101. Neeme, Gunnar - Mana kunstiankeet. Estonien. Broshüür, 1947, Geislingen. 1966, Lund. muld nr 5, 1958, Lund. Mana nr 4, 1960, Göteborg. 117. Parrest, Harald - Eesti kunst oku- 128. Piccola Enciclopedia della Arti. Karlo 143. Rannit, Aleksis - A Note on some of 102. Neeme, Gunnar - Mõtteid kunstist. patsiooniaastail (1940-44) ja pagu- Editore, 1979, Sanremo. the Estonian Artists. Katalogi eessõna Mana nr 4, 1962, Göteborg. luses. (Teatmeteos Eesti IV), 1949, 129. Pääsusilm - Adelaide eesti kunstnike "Seventeen Estonian Artists. 103. Neeme, Gunnar - Tiiu Reissare näi- Geislingen. näitus. Kungla nr 1, 1967, Darling Riverside Museum, 1960, New York. tus, Melbournes juunis 1964. Mana 118. Pehap, Eric - Märkmeid eesti kunstist Point. 144. Rannit, Aleksis - Eessõna. Agaate nr 3, 1964, Göteborg. Torontos. Mana nr 2/3, 1960, Göte- 130. Pütsep, Ervin - Stockholmi kunsti- Veeberi ja Arno Vihalemma näituse 104. Nurk, Tiina - Kõrgem Kunstikool borg. märkmeid. Tulimuld nr6, 1955, Lund. katalog. 1961, New York. "Pallas" ja selle osa Eesti kunsti " Pehap, Eric - Mana kunstiankeet. 131. Pütsep, Ervin - Karin Lutsust. Tuli- 145. Rannit, Aleksis - Märge Herman arengus. Tartu Riikliku Kunstimuu- Mana nr 2/3, 1960, Göteborg. muld nr 4, 1957, Lund. Talviku graafika üle. Tulimuld nr 4, seumi almanahh 11, 1976, Tartu. " Pehap, Eric - Eesti Kunstnike Koon- 132. Pütsep, Ervin - Estisk kunst i eksil. 1968, Lund. 105. Nurk, Tiina - Kõrgem Kunstikool dis Torontos - sügisnäitus. Mana nr Katalogi eessõna. 1958, Kobenhavn. 146. Rauschenbusch, Helmut - Inter- Pellas. Kirjastus Kunst, 1977, Tallinn. 4, 1960, Göteborg. 133. Pütsep, Ervin - Einleitung. Katalog national Directory of Arts. Deutsche 106. Ole, Eduard - Suurel Maanteel l, " Pehap, Eric - E. K. K. T. sügisnäitus Estnische Kunst in Schweden. 1958, Zentraldruckerei AG., 1970, Berlin. 1973, Stockholm. Torontos. Mana nr 1, 1962, Göteborg. München. 147. Rebas, Rain - Eesti kunst. Minu 107. Ole, Eduard - Suurel Maanteel 11, 119. Pehap, Eric - Kolme kunstniku näitus 134. Pütsep, Ervin - Viiekümnene Haa- Varamu, 1957, Toronto. 1973, Stockholm. Torontos. Mana nr 2, 1962, Göteborg. mer. Tulimuld nr 1, 1958, Lund. 148. Reets, Paul - Mana kunstiankee( 108. Ong, Uno - Mana kunstiankeet. 120. Pehap, Eric - E.K.K.T. sügisnäitus 56 57 135. Pütsep, Ervin - Kuuekümnene Ole. Mana nr 4, 1959, Göteborg. 149. Reets, Paul - Eesti kunst 1960. maalija). Kirjastus Maarjamaa, 1979, 179. Sõmer, Toivo - Kunstiõpilaste välja- 1940. Eesti Kirjanike Kooperativ, Vaba Eesti nr 4, 1961, Stockholm. Rooma. panekud KLENK' i sõpruspäevadel. 1968, Lund. 150. Reets, Paul - Endel Kõksi kunstitee. 164. Rootsi kunstikriitika eesti kunstist. Mana nr 31, 1966, Washington/Göte- 195. Vademan, Lydia - Laikmaa juurest Mana nr 4, 1962, Göteborg. Mana nr 2, 1963, Göteborg. borg. Roerichi juurde. Mana nr 30, 1966, 151. Reets, Paul - Eduard Rüga looming. 165. Rootsi kunstikriitika Herman Talvi- 180. Teatmeteos Eesti, IV osa, Kultuur. Washington/Göteborg. Katalogi eesseina, 1963, New York. kust. Mana nr 2, 1964, Göteborg. 1949, Geislingen. 196. Vaitman, Edmund - Karikaturisti tee. 152. Reets, Paul - Eduard Rüga 60. Mana 166. R.P. - Kuidas Teile meeldib? Mana 181. Teder, lnge et ai. - Eesti NSV Riiklik Mana nr 4/5, 1964, Göteborg. nr 3/4, 1963, Göteborg. nr 2/3, 1961, Göteborg. kunstimuuseum. Kirjastus Perioodika, 197. Vaitman, Edmund - Poliitiline kari- 153. Reets, Pau l - Rutt Tuiving - maalide 167. Saaring, Rudolf et ai. - Rudolf 1977, Tallinn. katuur. Mana nr 39, 1972, Alexandria. näitus New Yorgis. Mana nr 2, 1964, Saaring. Autori kirjastus. 1968, 182. The State Art Museum of the Estonian 198. V.G. - Eesti moodne kunst Heisingis. Göteborg. Buenos Ai res. SSR, Kirjastus Perioodika, 1978, Mana nr 3, 1958, Visby. 154. Reets, Paul - Paralleelid. Arno Viha- 168. Sala, Vello - Eessõna. Estonia (Cata- Tallinn. 199. Vihalemm, Arno - Illustreeritud lemma graafikast 1954-64. Tulimuld logo Esposizione lnternazionale di 183. Timmas, Osvald - Mana kunstian- "Leegitsev süda". Tulimuld nr 1/2, nr 3, 1965, Lund. Arte Sacra MCM-MCM L) 1950, Roma keet. Mana nr 3, 1965, Washington/ 1956, Lund. 155. Reets, Paul - Kunstinäitus Eesti 169. Sepp, Eda - Hea kunstikuu. Ajakiri Göteborg: 200. Vihalemm, Arno - Mana kunstian- Majas, N.Y. 4/5/6111 1966. Mana nr nr 6, 1976, Toronto. 184. Timmas, Osvald - Kunst Estol. keet. Mana nr 2/3, 1962, Göteborg. 29, 1966, Washington/Göteborg. 170. Skribent - l maginaarne kõnelus Her- Ajakiri nr 5, 1976, Tortonto. 201. Vihalemm, Arno - Sest kuldsest 156. Reets, Paul - Kunstinäitus 9.-11. man Talvikuga. Mana nr 2, 1963, 185. Traguardi Dell'Arte '70, vol l. kuuest. Tulimuld nr 2, 1962, Lund. veebr. 68. Eesti Majas New Yorgis. Göteborg. (K. Luts), 1970, Roma. 202. Vihalemm, Arno - Pisut piibujuttu Tulimuld nr 2, 1968, Lund. 171. Solomökova, Irina - Salome Trei 186. Tsirk, Hans; Mana nr 40, 1973, kahest juubilarist. Tulimuld nr 2, 157. Reets, Paul - Epp Ojamaa maalide looming. Kunst nr 3, 1969, Tallinn. Alexandria. 1962, Lund. näitus. Tulimuld nr 1, 1969, Lund. 172. Solomökova, Irina et ai. - Eesti 187. Tuulse, Armin - Kilde eesti kunst 203. Vihalemm, Arno - Vene ja sovjeti 158. Reets, Pau l. - Raoul Lind - maalide kunsti ajalugu. 11 köide, Kirjastus meelest. Tulimuld nr 6, 1952, Lund. kunst Malmös. Tulimuld nr 4, 1964, näitus Eesti Majas. Tulimuld nr 2, Kunst, 1970, Tallinn. 188. Tuulse, Armin - Eesti kunst pagulu- Lund. 1969, Lund. 173. Solomökova, l rina et ai. - Eesti ses. Eesti Kujutavkunstnike Keskuse 204. Vihalemm, Arno - Kogutuist ja teis- 159. Reets, Paul - Rüga töödest 1965- kunsti ajalugu. l köide, 2. osa. Kirjas- väljaanne. 1954, Orebro. test. Tulimuld nr 3, 1965, Lund. 1969. Tulimuld nr 3, 1970, Lund. tus Kunst, 1977, Tallinn. 189. Tuutse, Armin - Juhan Nõmmik 60- 205. Vihalemm, Arno - Täiendavalt. Tuli- 160. Reets, Paul - E. Rüga maalid ja A. 174. Soome kunstikriitika Karin Lutsust. aastane. Tulimuld nr 2, 1962, Lund. muld nr 1, 1966, Lund. Ulm-Augustase skulptuurid New Mana nr 2, 1964, Göteborg. 190. Tuulse, Armin - Skulptor Salme Riig 206. Vihalemm, Arno - Kahest biblio- Yorgi Eesti Majas 15/17 Okt. 1971. 175. Svensk Konstnärslexikon 3. 1957, 60-aastane. Tulirnuld nr 1, 1964, Lund fiilsest raamatust. Tulimuld nr 2. Tulimuld nr 2, 1972, Lund. Malmö. 191. Tuulse, Armin - Jaan Grünberg 75- 1968, Lund. 161. Reets, Paul - Lakewoodi kiriku aita- 176. Svensk Uppslagsbok. Förlagshuset aastane. Tulimuld nr 3, 1964, Lund. 207. Viidang, Juhan - Kunstnikke ja rimaal. Tulimuld nr 3, 1975, Lund. Norden A/B, 1950, Stockholm. 192. Tuulse, Armin - Juhan Nõmmik 70- kunstikogujaid. Tulimuld nr 2, 1955, 162. Reets, Paul - Tagasivaade ühele 177. Svenska konstnärer. Biografisk Hand- ne aastane. Tulimuld nr 3, 1972, Lund Lund. näitusele. (E. Ojamaa, K. Teksal bok. Eden Bokförl., 1976, Stockholm 193. Uustalu, Evald - The History of 208. Viidang, Juhan - Näoilmeid ja mehi Deeks), Ajakiri nr 6, 1978, Toronto. 178. Sööt, Richard - Kunstnik Eduard Estonian People. Boreas Publishing Kunstihoone taustal. Tulimuld nr 4, 163. Reets, Pau l - Teekond .ehk Ed. Rüga Rüga 60. a juubelinäitus. Meie Tee nr Co. 1956, London. 1962, Lund. töödest. (Eduard Rüga. Graafik ja 11/12, 1963, New York. 58 9 194. Uustalu, Evald-Eesti Vabariik 1918- 209. Viidang, Juhan - Kunsti Lõuna-Risti Lühibibliograafia Austraalia eesti kunstnike kohta

Märkused: Käesolevasse nimestikku on AAVIK, Edgar, tema kohta all. Mana nr 2, 1964, Göteborg. eksliibristest. Mana nr 3, 1964, Göte• võetud artiklid ja väljaanded kus on käsitet AAVI K, E. "Creativisme": Le Spirituel 210. Viidang, Juhan - Kunsti Lõunaristi borg. väliseesti kunstnikke, nende loomingut, või s'oppose au Sensuel, 1 repr. (Le alt. Mana nr 34, 1968, Alexandria/ 224. Üürike, Madis - Eesti eksliibris kus on valgustet nendega seoses olevaid Courrier Australien, 4.12.1959). Göteborg. välismaal 11, 1965, Stockholm. olukordi. Kui väljaande või artikli tiitlist AAVIK, E. Võsatules hävis olionistlik 211. Viidang, Juhan - Kultuurimärkmeid 225. Üürike, Madis - Eesti raamatunäitus ei selgu, keda on käsitet, siis on antud skulptuuri park. (Loku/aud nr 1/4, Austraaliast. Mana nr 35, 1969, Rootsi Kuninglikus Raamatukogus. kunstniku nimi sulgudes. Kui artikkel 6.1.1978). Alexandria. Tulimuld nr 1, 1966, Lund. esineb koguteoses, siis on koguteose või l.S. (SALASOO) Edgar Aavik 60-aastane. 212. Viidang, Juhan - Meie kujutav kunst 226. Üürike, Madis - Abel Lee en estisk väljaande tiitel lisatud sulgudes. Eduard 1 portreefoto. (MK, 2.5.1973). enne ja nüüd. Mana nr 36, 1969, exklibriskunstner i Canada. Forlaget Wiiralti kohta ilmunud artiklid ja väljaan• V 11 DANG, J. Mõtteid ühe kunstinäituse Alexandria. Grafolio, 1967, Rudkfi)ping. ded kuni 1954 on dokumenteeritud mäle• puhul. (MK, 19.3.1964). 213. Viidang, Juhan - Mõtteid ülemaailm• 227. Üürike, Madis - Eesti kunstnikest tusteoses "Eduard Wiiralt 1898-1954" sete Eesti Päevade kunstinäituse Rootsis. (Eesti Räevad Stockholmis FOX, Anni Luur (Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, Lund), puhul. Tulimuld nr 4, 1972, Lund. 1968), Eesti Kultuuri Koondis, 1968, DE GROEN, G. Colourful exhibition; hilisemad näitusekatalogis "Eduard Wi iralt 214. Viidang, Juhan - Huvipakkuv eesti Stockholm. Anni Fox, Batiks, Fantasia Galleries 1898-1954'', 1964, Stockholm. Eesti kunstnike näitus Lõuna Risti all. 228. Üürike, Madis - Aune Siim som exli­ to June 21. (Canberra Times, June eksliibriste kohta ilmunud võõrkeelne kir­ Mana nr 41, 1974, Alexandria. briskonstnär. Särtryck ur Svenska 1974). jandus on kuni 1963. a.registreeritud A, 215. Vilms, Arvid -Agate Veeberi ekslii­ Exlibrisföreningens Arsbok 1965-66, LOMP, Helga. Adelaide'i kunstipidustused Kaelase "Eesti eksliibris välismaal l". briste loomingust. Tulimuld nr 1, 1968, Stockholm. '76. 1 repr. (MK, 31.3.1976). Oletatavasti on käesolev nimestik eriti 1965, Lund. 229. Üürike, Madis - Eesti eksliibris välis• võõrkeelsete artiklite osas mittetäielik, LAHM, Hartmut 216. Vomm, Ants - Mana kunstiankeet. maal lii. 1969, Stockholm. koostaja on seepärast tänulik täienduste ja Lahm's Lineup: collection of cartoons. Mana nr 4, 1962, Göteborg. Sydney, Consolidated Press, 1940. lisanduste eest. 217. Vomm, Ants - Ühe juubeli tähistu• E.Kõks V.A.V. (VILDER) Hartmut (Hotpoint) seks. Tulimuld nr 1, 1966, Lund. La hm. (M K, 1.8.1973). Märts, 1980 218. Wretholm, Eugen - Utställningar i Stockholm januari-mars 1963. LAUK, Eha Her first exhibition. 1 foto. (The West Konstrevy nr 2, 1963, Stockholm. J· 219. Üürike, Madis- Intellektuaalne Kõks. Australian, 25.10.1978). Mana nr 2, 1962, Göteborg. LEMITS, Mihkel 220. Üürike. Madis - Kunstniku sisemisest VllDANG, J. Mihkel Lemits Sculpture tungist. (E. Haamer), Mana nr 1, Center'i galeriis. (MK, 6.2.1974). 1963, Göteborg. LIIBUS, Vaike 221. Üürike, Madis - Märkmeid eesti R.A. (ANTIK) Kauge kunstnik Vaike kunsti ülevaatusest Rootsis. Mana nr Liibus. (Meie Elu, sept 1978). 2, 1963. Göteborg. Getting to know your subjects. 222. Üürike, Madis - Eesti kunstnikest ja 1 foto. (TheAustralian, 19.9.1970). kunstikogujaist Ameerikas. Mana nr LEMBERG, Adelaida. Kohtumine ühel 3/4, 1963, Göteborg. Pariisi reisil. Tutvus Vaike Liibusega. 223. Üürike, Madis - Uuematest eestlaste 60 61 1 repr. (Teataja, 24.2.1979). Herald, 23.7.1970). KORRALDAV TOIMKOND. Eesti Kuju­ ÜLDÜLEVAATEID V.A.V. (VILDER) Vaike Liibus, 1 portree­ BEAUMONT, Janise. Not even an ass tava Kunsti Näitus 1973; Eesti TRETT, L. Eesti loova vaimu avaldusi foto, 1 repr. (Olion, 9. ak. nr. 5, would doubt Colin. 1 portr. (Daily Kunstiauhind Austraalias. (MK, Austraalias. 2 repr. (AESL 1. album, sept. 1958). Mirror, 23.9.1975). 5.9.1973). lk. 23-27, 1966). DAVIES, M. Outback art on show. 1 repr. NÄITUSE OLDKORRALDAJA VI LOE R, V. Eesti kunstnikest Austraalias. MANBERG, Kari (The Sun, 26.9.1975). (V. VILDER) Kunstinäituse zürii 5 fotot, 13 reproduktsiooni. PIDEGON, W.E. Art (Sunday Te/egraph, VILDER, V. Kuiv kiirgus:märkmeid Colin leidis kiiduväärseid töid Sydney ( „Austraalia eestlased 1978", lk. 12.10.1975). Parkeri kunstinäituste puhul. 1 portr. Eesti Majas. (MK, 19.9.1973). 49-57, 1978). VILDER, V. Kuuekümnene Kari Manberg. (MK, 15.10.1975). PEIPMAN, l. And now, a question toend 1 portr. (MK, 8.2.1974). our academic year - what's Märkus: Täielik bibliograafia Austraalia VILDER, V. Kunstnik Kari Manbergi saa­ PUUST, Juta E-S-T-0-N-l-A, Estonia? 2 repr. eesti kunstnike kohta hõlmaks ea vutusi. 1 portr. (MK, 5.11.1975). TRETT, L. Lord De L'lsle ostis Juta Puusti (TheUnionRecorder, Nov.1, 1973, 400-500 kirjet. maali. (MK, 18.10.1962). pp. 356-357). MORLEY, Malle Lühendeid: MK= Meie Kodu DUTTON, G. A Walk into a nightmare. VI l DANG, J. Huvipakkuv eesti kunstnike G.S. Ausstellung Malle Morley. (Bonner (News, 22 .5 .1958). näitus Lõuna Risti all. 3 fotot, 5 Rundschau, 27.5.1971). Valdemar Vilder H.L. (LIPPING) Juta Puust 70 a.: ühe reproduktsiooni. (Mana, 41, 1974, FUCHS, R. Vom B iid zur Material-Collage: Aprill, 1980 kunstniku teekonnalt. 1 portr. (MK, lk. 73-79). Malle Morley in der New Gallery. 14. aug. 1974). VllDANG, J. Kunsti Lõuna-Risti alt. (Der Generalanzeiger, 18.5.1971 ). (Teataja, 1973). VI LDER, V. Malle Morley: märkmeid ühe REISSAR, Tiiu VILDER, V. Eesti Kujutava Kunsti Näitus Lühibibliograafia eesti kunstniku loomingust. (MK, VllDANG, J. Mõtteid ühe näituse puhul. Austraal ia eesti (MK, 21.3.1963). 1973: Aruanne, 1974. 2 lk. 22.8.1973). kunstnike kohta NEEME, Gunnar VllDANG,J. Tiiu Reissargraafikagalleriis. 8. EESTI PÄEVADE KUNSTINÄITUS, Valdemar Vilder. Mai, 1980 AI NSAA R, l. Gunnar Neeme kunstiloo­ (MK, 6.6.1968). Melbourne, 1972 VILDER, V. Trotslik optimism: märkmeid NEEME, G. VIIi Eesti Päevade näitused. ming Melbourne'is. 2 repr. (Olion, ANDERSEN, Thomas Tiiu Reissari üheksanda kunstinäi• 8 ak. nr. 3, juuni 1957). (MK, 17.1.1973). Notable accessions. Thomas Andersen: tuse puhul.1 foto. (MK, 19.6.1974). OTS, M. Gunnar Neeme jutustab. 1 foto. 9. EESTI PÄEVADE KUNSTINÄITUS, World Tree, mixed media painting, 1972. lJO R l KE, M. Tiiu Reissari näitusel. 1 repr. (MK, 16.5.1963). Adelaide, 1975 (Tasmanian Museum and Art Gallery (Eesti Päeva/eht, 30.9.1967). TRETT, L. Gunnar Neeme 50 a. 1 portr. FOX, Ann Luur. 9. Eesti Päevad Austraa­ Annual Report 1972-73). ZUSTERS, R. Uus paljutõotav and: Tiiu (MK, 9.5.1968). lias, Adelaide, 1975: Art Committee JAKOBSON, August Reissari maalide näitus Sydney Eesti VllDANG, J. Unistaja värvides. (MK, report. 1975. 11 lk. AAVI K, E. Kunstnik August Jakobsoni Majas. (MK, 21.3.1963). 27.7.1967). VILDER, V. Eesti Päevade kunstinäitus. mälestusnäitus. 1 foto. (Kungla, VllDANG, J. Gunnar Neeme EI Dorado EESTI KUJUTAVA KUNSTI NÄITUS, 1 foto. (MK, 25.2.1976). dets. 1967). galleriis. (MK, 14.3.1968).; Sydney, 1973 10. EESTI PÄEVADE KUNSTINÄITUS, VI l DANG, J. A. Jakobsoni juubelinäitus. V.A.V. (VI LDER) Gunnar Neeme. 1 portr„ JAMES, L. Kunstinäitus 1973. 8 fotot. Sydney, 1978. (MK, 5.5.1955). 2 repr. (Olion, 9.ak. nr. 5, sept. 1958). (MK, 10.10.1973). KÜLASTAJA,pseud. Kunstinäituse ava­ VI l DANG, J. Väsimatu eesti mees: August PARKER, Colin (KIMMEL, P.) Eesti Kujutava Kunsti Näitus mine. 3 fotot, 1 repr. (M K. 17 .1. Jakobson 80 aasta lävel. 1 foto. Artist and wife on safari. (Sydney Morning 1973. 1 foto. (MK, 26.9.1973). 62 63 1979). (MK, 13.5.1965). KADAJA, Maie Keskus, 1954. (Biograafilisi märk• E.A. (AAVIK) Maie Kadaja: noore nais­ meid: lk. 104, 114, 125: 1 repr, lk. kunstniku pürgimused. 1 portr. 1 repr. 65). (Kungla, dets. 1967). VANAMQIS, Heljo LEMITS, Enn MATKAMEES (J. VIIDANGI Külaskäigult AAVIK, E. Kunstnik Enn Lemits 60- kunstnikepaari juurde. (MK, 8.2.1951 ). aastane. 1 portr. (Kungla, dets. 1967). ZEISIG, Hugo Sydney kunstnike perekond. 1 foto. Hugo Zeisig esines ... (MK, 25.8.1955). 2 repr. (Olion, apr. 1959). LI NDSAAR, Elise Kunstnik ja kunstiõpetaja Elise Lindsaar. 1 por'tr. 1 repr. Kungla, dets. 1967). LINDSAAR, Kalju Eesti kunstnikepaari edu Austraalias. (MK, 9,9.1949). MÖLDER, August l.H. Austraaliast siirdunu edukus Amee­ rikas. (MK, 6.10.1960). TULTS, llse. Kunstnik August Mölder. 1foto,3 repr. (MK, 5/12.12.1979). PÖLLUSAAR, Anna Estonian artists. (The Bulletin, 20.6.1951). PIHLAK, Evi. „Nikolai Triik 1884-1940". Tallinn, Kirjastus" Kunst", 1969. (lk. 152, 156, portreemaal N. Trii­ gilt tahvel 66). Triik-Põllusaar, Anna. ("Eesti Entsüklo• peedia," Tartu, 1938. (8.k., 286, veerg; repr. 5. k., tahvel 67). ROMANDI, Kari WALTERS, R.S. Judgments about works of art. 3 repr. (Noise: Magazine of the University of New South Wales, Published by the Art Committee 1963-1964). of the Estonian World Festival ROOSMA, Märt 1980 - ESTO 80 - in Sweden Estonian artists. (Bul/etin, 20.6.1951). c/o Eesti Kultuuri Koondis TUULSE, Armin. „Eesti kunst paguluses. Box 657, 101 29 Stockholm Örebro, Eesti Kujutavkunstnike Sweden 64 Y"oõt'.f!Y'õ cõ1)'UJ·'.l:; ;->:

" 9'1.JUf,']"mJIU ':/'OC 'i?f'. i7J:110c,' )'J:<('U7'f..f ]':t~'"Oõ O-Y7P17!U\

-ol?J roe; õpf1-!00f'\':r<.T: poJtciõ1t on>~v"7v. 0 1' Vo1~ ?f);'P]'o".l' ~-.... ~ (W

!186 l 90·;,-rrn.10 f'Y'lAiT2! f-:9'0; - ('86 l o--"!"li u: +1r:1 '.nryuo.r~j ?''llPJdU.'7J9'2fo 7Y1f .,, vr.<,!f7.t: Ul!,l 9'Vr.o:r0n1:r õ{]'ol oum:J1.J1'!}