Keskväljaku Ehitustööd Algasid Lammutamisega

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Keskväljaku Ehitustööd Algasid Lammutamisega Otepää, Palupera Asutatud ja Puka 1932 valla ajaleht Neljapäev, 22. september 2005 Nr 9 (200) Otepää tunnistati Valga- maa kauneima valla tiitli Keskväljaku ehitustööd algasid vääriliseks Eesti kodude kaunistamine on lammutamisega aasta-aastalt muutmas üldrah- valikuks liikumiseks. Tänavu oli 76 esiletõstetu hulgas kõikidest maakondadest nii linna- kui maakodusid, asutusi kui avalik- ke hooneid. Hinnati ka paremini heakorrastatud valdu ja väikelin- nu. Valgamaa kauneimaks val- laks ja Eesti kauni kodu konkursi võitjaks osutus Otepää vald. Tunnustus tuli tänu pidevale tähelepanule ning tegevusele val- la kaunimaks muutmisel. Aastate jooksul on kauni looduse rüpes asuvas turismi- ja spordikeskuses panustatud linna heakorrastami- Kesklinnas liikujad on sele, keskosa ja haljasalade hool- kindlasti märganud Tartu ja Valga mnt dusele, Otepää kiriku ümbrusele, vahelisele platsile püstitatud piirdeid, mille mäe poolsele parklale. Et mitte korraga sulgeda tervet keskväl- gümnaasiumi, põhikooli ja muude taha kaevatud suur auk. Võime tõdeda, et Kõige ma- munitsipaalobjektide välisilme lõpuks on alanud linna keskväljaku, külastus- jakut, toimub ehitustegevus platsil kahes jaos: 3. oktoobrist algab tegevus Oti pubi poolses hukam on uue külastus- parandamisele. keskuse, turuplatsi ja promenaadi ehitus. keskuse hoone (pildil) ehitamine, mis peab Palju tähelepanu on suunatud Kogu objekti peatöövõtjaks on Facio Ehituse osas ning pärast tööde lõppu jätkatakse 17. oktoobril ehitusega platsi raekojapoolses küljes. valmima tänavu 23. detsembriks. Uuel aastal spordirajatiste korrashoiule. AS. Töödega alustati mõne nädala eest, kui asuti kolivad külastuskeskusesse turismiinfokeskus Rajatud on valgustatud jalgrat- lammutama vana bussijaama varikatust. Keskväljaku ja turuplatsi kommunikatsioonid ning uus tänavakate valmivad 15. novembriks. ja bussijaam koos vajalike teenustega. tatee Otepäält Käärikuni, re- Suuremad tööd algavad keskväljakul 3. KRISTJAN RÕIVASSEPP, konstrueeritud Nüpli sporditee, oktoobril ning selleks ajaks viiakse bussijaam Järgmisel aastal rajatakse haljastus ning pai- galdatakse väikevormid ja valgustitd. abivallavanem korrastatud mänguväljakuid ja ajutiselt üle Valga mnt kõrval asuvale Linna- liikumisradasid. Aastaid on Pühajärve rannas lehvinud sinilipp, mis on tun- nustuseks omavalitsuse kesk- Vastavatud Otepää gümnaasiumi õpilaskodus konnaalasele tegevusele ning loodushoiule. on head olme- ja õppimistingimused Tiitli võitmisele on oma panuse andnud nii linna- kui maamajapi- 8. septembril avas taas tulnud õpilastele kehtestatakse kaupa diferentseeritud. Esime- divused. Näiteks kui üks lastest damiste omanikud, kes on hoole uksed Otepää gümnaasiumi edaspidi 250 krooni suurune kuu- ne kuni viies klass saadetakse ei julge toanaabritele öelda, et ja armastusega hoidnud oma õpilaskodu, mille kogumak- maks. «See summa ei tohiks olla magama kell 21, kuuenda kuni ta sooviks külalise kohaloleku kodu ümbrused korras ja hoonete sumus ulatub 3,2 miljoni kedagi hirmutav, sest siiamaani kaheteistkümnenda klassi õpi- ajal õppida või magada. «Minu välisilmed kaunina. kroonini. on Otepää vald oma naabervalda- lase jaoks algab öörahu kell 23. kodu on minu kindlus!» põhjen- Valgamaa kauni kodu tiitli Mullu sügisel alanud ning de laste majutamise kinni maks- Õpilaste heaolu eest hoolitsevad dab Meema lühidalt privaatsuse ja Eesti kauni kodu konkursi jõuludeni väldanud ehitustööde nud. See tundub olevat õiglane, kasvataja, õpilaskodu pedagoog, tagamise vajalikkust. Õpilase võitjateks osutus tänavu neli esimesel etapil remonditi ruu- tegemist ei ole ärihinnaga. Hind kaks abikasvatajat (öökasvata- arengu jälgimiseks täidetakse ka majapidamist, mille hulgas oli mid, mis pakuvad varjualust katab elektri, vee, pesu pesemise,» jat), koristaja. Just kasvataja on nn toimikuid, et vaadata, mis on ka Angela ja Andrus Veerpalu neljakümnele Otepää gümnaa- arutleb Meema. see isik, kellega tuleb väljamine- õpilaskodus veedetud aja jooksul kodu Otepää vallast. Siinkohal siumi õpilasele. Projekti teisel Lisaks hoolikalt sisustatud mise soovi korral eelnevalt kokku paranenud, mis aga tagasilööke tahan vallavalitsuse nimel neid etapil sisustati toad ning reno- tubadele on õpilaskodus teisel leppida. Varasem internaadikord, andnud. tänada, tänan ka kõiki teisi ote- veeriti fassaad, milleks kulus pea korrusel nn avatud köök, kus kus õpilase lahkumisest ja saa- Kuna just paljud naabervalda- päälasi, ettevõtjaid, kes on aida- 900 000 krooni. Projekti toetasid võimalus ise süüa valmistada bumisest sai teada vastavast vi- de lapsed on huvitatud Otepää nud kaasa koduvalla kaunimaks rahaliselt Haridus- ja Teadus- ning suure laua taga ka ühiselt hikust, ei täitnud oma eesmärki. gümnaasiumis õppimisest, on õpi- muutmisele. ministeeriumi koolivõrgu büroo, einestada. Õpilaste igapäevaseid Aivo Meema sõnul ei ole esimese laskodu olemasolu vajalik. «See Tänu ka valla heakorra eest Otepää vallavalitsus, Hasart- vajadusi rahuldavad mikrolaine- kahe koolinädala jooksul lastega on tegelikult koolile lisaväärtus. vastutavale firmale Teho, Ülle mängu Nõukogu ning Hollandi ahi, keraamilise tööpinnaga pliit, probleeme tulnud. «Õpilaskoduga Koolil ei pea olema õpilaskodu. Kübarsepale, kes on hoolitsenud Kesk- ja Ida-Euroopa fondide kohvimasin, veekeetja, külm- on sama lugu nagu Otepää güm- Hea, et Otepää gümnaasiumil keskväljaku lillede eest ning ka ühendus. kapp. Puhketuba on sisustatud naasiumiga. Keegi ei pea õppima on. Näiteks Tartu koolidel ei heakorrakoordinaator Aarne Alates 1. septembrist kasuta- aga erinevaid võimalusi pakkuva Otepää gümnaasiumis. Kui talle ole,» ütleb Aivo Meema, kelle Steinbachile. vad õpilaskodu 16 gümnaasiumi televiisoriga, kus võimalik vaa- ei meeldi õpilaskodu kord, ei pea jaoks alanud kooliaasta on esi- AIVAR NIGOL, kasvandikku, kellest osa on riigi data ka DVD filme ning CDsid ta siin elama. Meil ei ole tegu mene direktori ametis. Ideaalis vallavanem toetatavatel kohtadel ning osa kuulata. Olemas on ka inter- vanglaga,» räägib Meema dist- näeb ta ette, et kõik 40 kohta naabervaldadest või Otepää valla netiühendus. Mõlemal korrusel sipliini tagamisest. on täidetud ning lapsed rahul ja Äripäeva Valgamaa TOPi kaugematest nurkadest tulnud asuvad duširuumid. Õpilaskodus kehtib alkoholi- õnnelikud. Kui küsida, milline on esikolmikus on kaks Otepää lapsed, kelle elamiskulude eest Distsipliini hoidmiseks on õpi- ja tubakakeeld, ka külalised ei keskmine Otepää gümnaasiumi ettevõtet kannab hoolt Otepää vald. Ote- laskodul oma kodukord, mida ole lubatud. Samuti ei tohi kas- õpilaskodu kasvandik, vastab pää gümnaasiumi direktori Aivo õpilane peab hoolega järgima. vandikud vastastikku üksteise Meema lühidalt: «Tubli! Või ta Juba mitmendat aastat korral- Meema sõnul kaalutakse võima- Hommikune äratus on kõigile tubades käia. Meema arvates saab tubliks!» dab majandusleht Äripäev igas maakonnas arengukonverentsi, lust, et väljastpoolt Otepää valda kell seitse, öörahu on aga vanuste hoiab see ära mitmed ebameel- LY AUNAPU kus kuulutatakse välja ka maa- konna edukaimad ettevõtted. Tänavu olid esikohaväärilised tulemused taas UPM Kymmene Otepää ASil (Otepää vineerite- has). Kolmandale kohale tõusis oma majandusnäitajate poolest põllumajandusmasinate müüja Trako Valduse AS. Valla kahe ettevõtte platseeru- mine esikolmikusse rõõmustab lisaks firmade juhtkonnale ja omanikele ka kohalikku oma- valitsust. Vallavalitsus õnnitleb mõlemat ettevõtet ning soovib edukat arengut edaspidiseks. AIVAR NIGOL, Uus õpilaskodu on igati kaasaegne ja mugav. Loodame, et õpilased neile loodut hindavad ja hoiavad ning ennast nagu kodus tunnevad. vallavanem 2 22. september 2005 Väikese Munamäe arendajad ja keskkonnaametnikud tõsises vastasseisus Milles peitub kahe suusakeskuse arengu takistamise tegelik põhjus? ANTS MANGLUS, Otepää Looduspargi direktor: On kummaline, et keskkonnains- pektsioon pole Väikesel Muna- mäel toimuva ebaseadusliku Juba aastaid on Väikese ehitustegevuse kohta seisukohta Munamäe ümbruse aren- avaldanud. Samaaegselt asus damine tekitanud tõsiseid keskkonnainspetsioon põhjali- probleeme looduskeskkon- kult uurima naabruses asuva nale, piirkonna mainele, rii- Ansomäe arendaja Aivar Kul- gi- ja vallaametnikele ning lamäe tegevust, kes likvideeris arendajaile endile. Mõne Marguse oja kallastel paikneva nädala eest lahvatas uue tü- võsa, avas looduslikud vaated lina kahel naaberkinnistul ning rajas paistiigi. Kavandatav toimuv ehitustegevus. tiik ja teostatud tööd toimusid Otepää Teataja on seisu- Anso 9 ja Kullamaa kinnistute kohal, et ümbruskonna piires, tiigi rajamine oli kavan- inimestel on õigus teada datud Tehvandi keskuse detail- probleemiga seonduvaid planeeringuga. Tööde teostami- asjaolusid. Kas tegemist on seks on olemas kõik vajalikud tüüpilise Andrese-Pearu kooskõlastused. Koostatud on tüli, valimiseelse võitluse tööprojekt ja keskkonnamõjude või millegi kolmandaga, jää- ekspertarvamus. gu meist igaühe arvata. Paistiigi rajamisega ei ohustata Otepää looduspargi kaitstavaid Anso 9 kinnistu omanik Aivar väärtusi, vaid hoopis luuakse Kullamaa on alustanud Margu- uus omalaadne elupaik harive- se ojale tiigi rajamist. Selleks silikule. Rikastatakse maastikku tegevuseks on vallavalitsuselt valgusele avatud tehisveekoguga, ja Otepää looduspargilt saadud hoitakse maastik avatuna, tõstes ka vastavad load. Keskkonna- piirkonna rekreatiivset väärtust. inspektsiooni Võrumaa osakon- Võsastunud oja lammialad ei ole na juhataja kt Rainer Kuuba ajalooliselt olnud antud piirkon- on aga seisukohal, et luba on nas domineerivad, seetõttu ei ole antud seadusevastaselt ehitus- Üheks
Recommended publications
  • OT 8 2007 Uus.Indd
    ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald PUKA vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 25. mai 2007 Nr 8 (232) vald Pühajärve rand on suplus- Kultuurkapitali Valgamaa ekspert- hooajaks valmis grupi uus koosseis Suvine aeg on Otepääle Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas toonud ikka rohkelt neid uued maakondlike ekspertgruppide koosseisud järgnevaks kaheks aastaks. suvitajaid, kes naudivad Maakondlik ekspertide grupp kogu- rannamõnusid Pühajärve neb neli korda aastas, et läbi vaadata ääres. esitatud taotlused ja otsustada raha ja- gamine. Keskmiselt on igal maakonnal aastas jagada ligi 1,4 miljonit krooni. lates 2000. aastast lehvib Valgamaa ekspertgrupi koosseisu Püha-järve rannas suvel esitati 14 kandidaati, kellest Kultuur- Asinilipp. See annab märku kapitali Nõukogu valis viis liiget. Kan- usaldusväärsusest ja näitab, et meil on didaate said esitada maakondade järgitud paljudes riikides randadele kultuurialade ühendused ja organisat- kehtivaid ühtseid kriteeriume. Need sioonid. on: hea ja puhas keskkond, puhas vesi, tasemel teenindus, rannavalve, Valgamaa ekspertgruppi kuuluvad: esmaabi, turvalisus, vajaliku infor- Anne Pai, Põdrala valla arendusnõunik Lenel Rand, Valga muusikakooli õpe- matsiooni kättesaadavus. Sinilipu taja eesmärgiks ongi pakkuda võimalikult Margus Möll, Otepää valla kultuurijuht häid tingimusi ranna külastajatele. Viljo Grauding, Spordiklubi „Viraaž” Samas on sinilipp tunnustuseks kogu juhatuse esimees piirkonnale, sest supelrannal on ko- Heikki Kadaja, Puka vallavanem halikus elus väga oluline osa. Eelmisel suvel käis järve ääres tadesse paigutati välisvalgusteid ja kahekümne viie meetrini. sportliku ürituse. Kuhu ootame vilgas ehitustegevus, mille eesmär- istepinke, korrastati laululava ja Sinilipu pidulikuks heiskamiseks kõiki suuri ja väikseid randa seda giks oli anda Pühajärve rannale jalgpalliväljak.
    [Show full text]
  • 365Otnr13 30082013.Pdf
    ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald P U K A vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 30. august 2013 Nr 13 (365) vald Otepää tähistas taasiseseisvumispäeva www.otepaa.ee/ot Naiskodukaitset tutvustava perepäevaga 20. augustil, Eesti taasiseseisvu- President tunnustas mispäeval, peeti Otepääl pere- kodukaunistamis- päeva. Vaatamata vihmasele konkursi võitjaid ilmale oli kultuurikeskuse parki kogunenud palju huvilisi. 25. augustil tunnustas ja tänas president Toomas Hendrik Ilves Räpina Aiandus- koolis konkursi „Eesti kaunis kodu 2013“ eekordne perepäev oli mõeldud parimaid. Otepäält pälvisid presidendi eelkõige Naiskodukaitse tegevuse tunnustuse Juta ja Ando Meema eramu Stutvustamisele läbi nelja mooduli ning Raivo Kalda Oti pubi. nii intervjuude kui ka praktilise tegevuse- „Kaunis kodu on omanäoline, enda ga. Päeva juhtis kaitseliitlane Marko Tiir- käte ja hingega tehtud – ainult siis muu- maa, perepäeva avas Otepää vallavoliko- tubki kodu soojaks ja hubaseks. Ainult siis gu esimees Aivar Nigol. muutubki maja koduks,“ ütles president Otepää kaitseliitlased ja naiskodu- Toomas Hendrik Ilves. kaitsjad tutvustasid oma tegevusi ja Pöördudes parimate kodukaunistajate organisatsiooni; näidati, kuidas anda poole, kinnitas riigipea, et „oma kodu ja esmaabi ning esitleti sõdurivarustust. kodupaiga eest hoolt kandes olete teinud Vaatamiseks oli kaitseliidu relvanäi- Eesti meie kõigi jaoks palju kodusemaks“ tus ja naiskodukaitse fotonäitus, oma ning tuletas meelde, mida ütles kord Rä- tehnikaga olid väljas Otepää päästjad pina Aianduskooli armastatud õpetaja ja ja politsei ning oma tegemisi tutvustas sordiaretaja Adolf Vaigla: „Kõik aianduse- Otepää kiirabi. ga tegelevad inimesed on õnnelikud.“ Naiskodukaitsjad Rita Pärnik ja Kersti Tamm tutvustasid organisatsioo- Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei ava- ni tervikuna, jagasid lastele õhupalle, like suhete talitus, EKKÜ Valgamaa piirkond emadele infomaterjali ning suunasid isad ja pojad relvadega tutvust tegema.
    [Show full text]
  • Vidrikel Avati Külamaja Vald SANGASTE Vald
    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja ILMUB 2 KORDA KUUS! Neljapäev, 31. august 2017 Nr 14 (450) P A L U P E R A vald P U K A vald O T E P Ä Ä Vidrikel avati külamaja vald SANGASTE vald Otepää vallas Vidrike külas avas reedel, 25. augustil, oma uksed Vidrike külamaja. Külalisi rõõmustas Pühajär- ve Puhkpilliorkester ja Itaalia laulja Maurizio TOGO Pianoclub-ist. Kooliminek Vidrike külamaja peremees ja perenaine Urmas Hiie ja Küllike Lili- enberg ostsid pikalt tühjana seisnud külamaja ära eelmisel sügisel. Maja on pika ajalooga – see ehitati 1880ndatel lähedal asuva Vidrike mõisa valitse- jamajaks. Majas olid hiljem korterid, kauplus, sidejaoskond ja ka raama- tukogu. Kümmekond aastat tühjana seisnud maja sai uue hingamise kogu- konna koosolemise majana. Maja üks pool on planeeritud küla kogukonna ürituste läbiviimiseks, teises pooles saavad kõik külalised Ernst Enno maitsvaid toitusid nautida – seal on köök ning puudega köetav pitsaahi. Vaatke meest, kuis tema astub, Külamaja peremees Urmas Hiie seljas leivakott, ütles tervituskõnes, et koos külarah- kaenlas raamatud ja tahvel, vaga peeti plaani, mis sellest majast taskus tindipott. saada võiks. „Pakutigi välja ühe toreda Ema aitas uksest välja, külakõrtsi, poe ja mängutoa idee ning Otepää vallavanem Kalev Laul (vasakul) kinkis Vidrike külamaja peremehele ja perenaisele ütles: “Õpi sa! nii see külamaja valmis saigi,“ lausus Urmas Hiiele ja Küllike Lilienbergile lumehelbekujulise kella. Tarkus tarviline vara, Urmas Hiie. „Tänan kõiki, kes nõu õpi hoolega! ja jõuga kaasa aitasid ja ootame väga sõnas, et Vidrike külamaja avamine kõiki otepäälasi ning ka kaugemalt on kindlasti tõukeks ka teistele kogu- Sirgud meheks, siis on sinul kandi inimesi meile külla.“ kondadele.
    [Show full text]
  • Kääriku Spordikeskus Alustab Võistkonnamajade Ehitusega
    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 Otepää, Nõuni, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Neljapäev, 19. detsember 2019 Nr 22 (503) Kääriku Spordikeskus alustab Terevisioon saadab vana aasta ära Lõuna-Eestist, võistkonnamajade ehitusega Otepäält ETV hommikusaade Terevisioon liigub 3. detsembril allkirjastasid SA Tehvandi aasta lõpus stuudiost välja – kaks viimast Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan saadet 19. ja 20. detsembril lähevad eet- Karis ja Energia ja Ehitus OÜ juhatu- risse Tartust ja Otepäält. se liige Kaido Kurvits Kääriku Spordi- „Nagu hooaja alguses lubasime, on keskuse väljaehitamise viienda etapi meie hommikune saade lisaks tavapära- projekteerimise- ja ehituse riigihanke sele stuudiole aeg-ajalt eetris ka uutest ja lepingu. üllatavatest kohtadest – koguni Berliinist Lepingu objektiks on Kääriku Spor- oleme sel sügisel eetrisse läinud,“ rääkis dikeskuses viie võistkonnamaja ehitus Terevisiooni vastutav toimetaja Reimo ja ning viimastega seotud teede-plat- Sildvee. Nüüd on järg Tartu käes, aasta side ja kommunikatsiooide rajamine viimane saade läheb aga eetrisse talve- Kääriku Spordikeskuses. pealinnast Otepäält. Ehitustegevused kestavad peamiselt „Tartus läheme 19. detsembri varahom- 2020. a jooksul, et sama aasta sügis- ja mikul eetrisse Raekoja platsilt. Kohtume talvehooajaks oleks uued majutushoo- tuntud tartlastega, räägime Tartu võima- ned. Igasse hoonesse mahub majutuma lustest ettevõtluspaigana ja 2024. aasta 12 külastajat ning külastajate kasutuses kultuuripealinnana, meisterdame jõulu- puule kaunistusi ning õpime päkapiku- saab olema maja koos sauna ja puhke- kooli kasvandikelt hiilimist,“ kergitas ta ruumiga. Majad hakkavad paikneva saateplaanidelt katet. vastvalminud Kääriku pallimängude Otepääl tuleb 20. detsembril mõistagi hoone kõrval nõlva peal. Asukohast juttu sportlikest talverõõmudest. „Aga on mugav ligipääs liikumisradadele, võib kohata ka tuntud inimesi avalikkuse- Kekkose rajale ning pallimängude halli. le võib-olla mitte nii tuntud rollides.
    [Show full text]
  • Valga Tõrva Valga Tõrva
    Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! !
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]
  • Otepää Valla Kaunid Kodud Said Tunnustuse
    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 ILMUB 2 KORDA KUUS Otepää, Nõuni, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Neljapäev, 10. september 2020 N 15 (519) Otepää valla kaunid kodud said tunnustuse Dokumentaalsari "Mina, õpetaja" tuli külla Otepää Gümnaasiumile 28. septembril tunnustati Puka Kultuurimajas nii Otepää valla kui ka Valgamaa kauneid kodusid. ETV dokumentaalsari "Mina, õpetaja" võ- Otepää vallavolikogu maaelukomisjon korraldas tab luubi alla inimesed, keda oleme har- sellel aastal Otepää valla kodukaunistamise konkursi, junud nägema klassi ees. Saatesari toob kust välja valitud nominendid esitati maakondlikule vaatajate ette kuue õpetaja lood üle Ees- timaa. komisjonile hindamiseks. Sarja avaosas viibis võttegrupp Otepää Valla konkursil osales 15 nominenti. Meeneplaadi ja Gümnaasiumi kooliaasta avaaktusel ja dekoratiivõunapuu sordi „August Vaga“ istikuga auhin- jäädvustas seda Otepää Gümnaasiumi uue nati kolme kaunist kodu, üks kandidaat sai eriauhinna. bioloogia, inimeseõpetuse ja loodusõpetu- Valla konkursil osalejaid tänasid ja tunnustasid Otepää se õpetaja Anna Katti silmade läbi. vallavanem Jaanus Barkala, maaelukomisjoni esimees Möödunud kevad pani proovile nii meie Karl Mõts, komisjoni liige Uuno Laul ja Nõuni teenus- õpetajate oskused kui raudsed närvid. Sa- keskuse juht Kalev Lõhmus. muti tuli kohustuslikus korras pedagoogi- Maakondlikud tänukirjad andsid üle Eesti kodu- ametiga tutvust teha kõikidel koduõppele kaunistamise ühenduse Valgamaa piirkonnajuht Anne sunnitud laste vanematel. Paremini kui Vaigre ning Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees kunagi varem saime kõik aimu, milline on Agu Kabrits. tänapäeva õpetaja töö. Presidendi tunnustuse saamiseks esitati maakonnast Sarja tegevprodutsent Birgit Rae selgi- Kaire ja Tõnu Hargi kodu Valgas; Sirje ja Koit Alliku tas, et saatesari on kummardus kõikidele kodu Tõrva vallas ning Ruta Reimi ja Silver Liivamäe Eestimaa pühendunud õpetajatele. kodu Otepää vallas Nõuni külas.
    [Show full text]
  • Valgamaa Väärtuslikud Maastikud
    Valgamaa väärtuslikud maastikud Valga Maavalitsus 2002 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. VALGAMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMISE PROTSESS................. 5 2.1 Metoodiline ülesehitus................................................................................................ 5 2.2 Kirjanduse analüüs...................................................................................................... 6 2.3 Kaardianalüüs ............................................................................................................. 6 2.4 Välitööd ...................................................................................................................... 6 2.5 Ankeetküsitlus ............................................................................................................ 7 2.6 Intervjuud.................................................................................................................... 7 2.7 Tulemused................................................................................................................... 7 2.7.1 Kirjanduse põhjal leitud väärtuslike objektide nimistu.................................. 7 2.7.2 Kaardianalüüsi, kontsentratsioonialade leidmise ja algse välitöö tulemus .. 11 2.7.3 Ankeetküsitluse tulemused........................................................................... 14 2.7.4 Intervjuude tulemused .................................................................................
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Highlights Itineraries Current Events
    © Lonely Planet Publications 43 www.lonelyplanet.com ESTONIA •• Highlights 44 HIGHLIGHTS ESTONIA HOW MUCH? Tallinn ( p64 ) Wander the medieval streets, and drink in lovely cafés, eclectic restau- Coffee 30Kr ESTONIA rants and steamy nightclubs. Estonia Taxi fare (10 minutes) 50Kr Pärnu ( p155 ) Join this party town, home to sandy beaches, spa resorts and plenty Bus ticket (Tallinn to Tartu) 80Kr of night-time distractions. Bicycle hire (daily) 150Kr Saaremaa ( p142 ) Escape to Estonia’s larg- Although the smallest of the Baltic countries, Estonia (Eesti) makes its presence felt in the est island, with lovely, long stretches Sauna 65Kr region. of empty coastline and medieval ruins, and abundant opportunities for outdoor LONELY PLANET INDEX Lovely seaside towns, quaint country villages and verdant forests and marshlands set adventure. Litre of petrol 14Kr the scene for discovering many cultural and natural gems. Yet Estonia is also known for Tartu ( p106 ) Discover the magic of this magnificent castles, pristine islands and a cosmopolitan capital amid medieval splendour. splendid town, gateway to the beautiful Litre of bottled water 15Kr land of the mystical Setu community, It’s no wonder Estonia is no longer Europe’s best-kept secret. Half-litre of Saku beer in a store/bar with myriad lakes and forests. 15/28Kr Tallinn, Estonia’s crown jewel, boasts cobbled streets and rejuvenated 14th-century dwell- Lahemaa National Park ( p95 ) Relish the nat- ural beauty of this area’s lush landscape Souvenir T-shirt 150Kr ings. Dozens of cafés and restaurants make for an atmospheric retreat after exploring historic and immaculate coastline. packet of roasted nuts 25Kr churches and scenic ruins, as well as its galleries and boutiques.
    [Show full text]
  • Tõutsi, Kaurutootsi, Kassiratta Ja Ilmjärve Külade Ühine Arengukava Aastateks 2009 – 2014 Sisukord
    TÕUTSI, KAURUTOOTSI, KASSIRATTA JA ILMJÄRVE KÜLADE ÜHINE ARENGUKAVA AASTATEKS 2009 – 2014 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 3 2. KÜLAD ÜLEEILE 3 2.1KOOL 4 2.2.Ilmjärve kirik. 5 2.3. Ilmjärve mõis 5 2.4 Küladega seotud legendid 6 3. Külad täna 7 3.1. Asukoht 7 3.2. Elanikkond 8 3.3.Looduslikud olud 8 3.4.Majandustegevus külas 9 3.5. Infrastruktuur. 9 3.6. Muud huvitavat 10 4. HINNANG KÜLA OLUKORRALE 10 4.1 SWOT-ANALÜÜS 10 4.2. Piirkonna arengu strateegia ja tegevuskava 12 4.2.1. Arengu eesmärgid 12 4.2.2. Eelisarendatavad valdkonnad 13 4.2.3. Eelisarendavate valdkondade arendamisel saavutatavad tulemused. 13 4.2.4.Tegevuskava, arengut võimaldava või tagava tegevuse elluviimiseks arengukava kehtimise ajal 14 1. SISSEJUHATUS Külaelu edendamiseks on vaja läbimõeldud, vajadustest lähtuvat ja samas pikemas perspektiivis tegevusplaani. Aprillis 2008 toimunud MTÜ KAPPERMÄE SELTS loomise avakoosolekul panime paika külaarengu põhisuunad. Järgmisel koosolekul arutasime inimeste vajadusi ja koostasime oma tegevuse lähituleviku plaani. Kolmandal koosolekul jaotasime ülesanded arengukava koostamisel vajaliku lähtematerjali kogumiseks. Neljandal kokkusaamisel tegime vaheülevaate ja täiendasime üksteise kogutud materjale. Viies ja kuues koosolek olid arengukava erinevate etappide läbivaatamine.Eesmärgiks on külaelu väärtustamine ,arendada Tõutsi, Ilmjärve, Kassiratta ja Kaurutootsi külade ühistegevust ja kultuurielu, väärtustada ja säilitada rikast ajaloopärandit, loodusväärtusi ja elu põhiväärtusi Arengukava eesmärgiks on määrata Lõunakülade peamised arengusuunad ja prioriteedid aastani 2014. Arendamisel tuleb eelkõige arvestada elanike vajadusi. Lõunakülade arengkava lähtub Eesti Vabariigi seadustest, Valga maakonna planeeringust ja Otepää valla arengukavast. 2. KÜLAD ÜLEEILE Need neli küla on ajalooliselt kuulunud varem ühisena Ilmjärve kroonumõisa alla, mis koosnes tol ajal ainult ühest külast, Ilmjärve külast.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]