Kaheksa Valla Ümarlaual Räägiti Koostööst

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kaheksa Valla Ümarlaual Räägiti Koostööst ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald P U K A vald O T E P Ä Ä Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja vald SANGASTE Reede, 21. november 2014 Nr 19 (392) vald Kaheksa valla ümarlaual räägiti www.otepaa.ee/ot koostööst 11. novembril toimus Otepää Raekojas Andres Arike ja Lõuna-Eesti Hoolde- ümarlaud Otepää piirkonna naaberval- keskuse tegevjuht Vambola Sipelgas, dadega, kus arutati edaspidist koostööd. uusi tegevusi tutvustas Otepää Turis- Ümarlaual osalesid volikogude esi- miinfokeskuse juhataja Ene Reedi. Üle- mehed ja vallavanemad Valga maa- vaate politseireformist andis Otepää konnast Otepäält, Sangastest, Pukast piirkonnapolitseinik Jaanus Kokkonen. ja Paluperast, Põlvamaalt Valgjärvelt Elavat arutelu tekitas ettekanne Lää- ja Kanepist, Võrumaalt Urvastest ning ne-Tartumaa üldhariduse arengukavast, Tartumaalt Rõngust. mille tegi Taivo Tali. Omavalitsusjuhid Eelmine kord said kaheksa valla tõdesid, et lapsi jääb üha vähemaks, esindajad kokku veebruaris, kui samuti ning tulevikus on tõsine oht koolide räägiti koostööst ning lepiti kokku, kadumisele. Üksmeelselt lepiti kokku, et Otepää, Puka, Palupera ja Sangas- et tehakse pöördumine Võru, Valga, te valdade ühine häälekandja Otepää Põlva ja Tartu maavanematele, et leiaks Teataja jõuab proovinumbrina ka toetust ühise haridusstrateegia väljatöö- Urvaste, Rõngu, Kanepi ja Valgjärve tamine sellele piirkonnale. lugejateni. Otepää Teataja toimetaja „Hea meel oli tõdeda, et naabrite- Arvo Saal (pildil) andis nüüd ülevaate vaheline piiriülene koostöö on häda- proovinumbri levitamisest. Proovinum- vajalik. Kõik kokkutulnud nentisid, ber ilmus tänavu märtsis, tagasiside selle et Otepää kui tõmbekeskus, peab siin kohta oli positiivne. Seekord leppisid näitama initsiatiivi,“ sõnas Otepää val- del, kuna kõik seisavad silmitsi olukor- otsima võimalusi ühiste projektide läbi- valdade esindajad kokku, et 1. detsem- lavolikogu esimees Jaanus Raidal. „Hea raga, et lapsi jääb ühe vähemaks, sellele viimises. Järgmine kord on kaheksa briks esitatakse oma seisukoht osale- tahte koostöö algatamist ja käivitamist tuleb leida üheskoos lahendus. Olen valla omavalitsusjuhil plaanis kokku misest järgmises Otepää Teataja proo- pidasid kõik hädavajalikuks, tulevikus nõus Palupera vallavanema Terje Korsi saada järgmise aasta aprillis. vinumbris, peaks ilmuma 2015. aasta tahame koostööd juba teha spetsialisti- öelduga, et meil tuleb teha ühine hari- jaanuaris. de tasandil, seda just sotsiaal-tervishoiu dusstrateegia.“ Otepää Vallavalitsuse kommunikatsioo- Ümarlaual rääkisid oma valdkonda- ja haridusevaldkonnas. Eriti oluliseks Koostöös lepiti kokku ka sotsiaal-ter- nijuht MONIKA OTROKOVA dest SA Otepää Tervisekeskuse juhataja kujunes arutelu koolivõrgustiku teema- vishoiu valdkonnas, kus hakatakse Eesti lipulugu Otepääl saab täienduse Isadepäeva kontserdil esinesid isad ja lapsed 8. novemrbil toimus Otepää Gümnaasiu- mis Otepää valla aasta isa tunnustamine. Toimus ka traditsiooniline laste sünnikir- jade üleandmine. Isadepäeva kontserdil esinesid teistele isad ja lapsed. Otepää Naisselts valis valla 2014. aasta isaks Otepää päästekomando pealik Heiki Musta. Valla isa nominentideks olid veel Ainar Kukk, Toivo Ilves, Priit Jaagant ja Heido Meema. Aasta isa ja nominente tunnustasid vallavolikogu esimees Jaanus Raidal ja vallavanem Kalev Laul, aasta isa meene andis üle Otepää Naisseltsi esinai- ne Ene Raudsepp. Kontserdil said sünnikirjad valla lapsed, kes on sündinud 01.04.-30.09.2014. Sellel ajavahemikul sündis 30 uut last, neist 18 poissi ja 12 tüdrukut. Lisaks sünnikirja- dele said lapsed mälestuseks fotoalbumi, lasteraamatu ja MTÜ Karukäpa poolt kootud papud. Aasta isa kontserdil astusid muusikapa- ladega üles isad ja lapsed: Aivar, Katriin ja Andre Ostrak, Margo ja Karl-Gus- tav Krüünvald, Elmo ja Lee Saul ning Valla aasta isaks sai Otepää päästekomando Andre, Veronika ja Erika Maide. Esines pealik Heikki Must. ka eelmise aasta valla aasta isa Kuno Oja koos oma tütre Anne-Grethega ning abi- Kontserdi korraldasid Otepää Nais- kaasa Lembi Ojaga. selts, Otepää Kultuurikeskus, Otepää äna, 21. novembril kell 12.00 avatakse Otepääl kaks uut Teine bareljeef selgitab Eesti lipu sünnipäevade tähistami- Laule poistest ja isadest esitasid Otepää Gümnaasium ja Otepää Vallavalitsus. bareljeefi, millega skulpturaalselt jutustatakse edasi se traditsiooni, mille käigus toovad Eesti Üliõpilaste Seltsi gümnaasiumi poistekoor (dirigent Eve Kontserti juhtis valla kultuurijuht Sirje T sinimustvalge Eesti lipu lugu. Eesti lipu 130. aasta- liikmed sinimustvalge Eesti lipu hobuvankril taas Otepääle. Eljand, kontsertmeister Inna Samuilov) ja Ginter. päevale pühendatud bareljeefid paiknevad koos kahe vara- „On väga sümboolne, et avame bareljeefid 21. novembril, Eveko koor (dirigent Vilve Maide, kont- semaga Otepää Maarja kiriku juures. sest just sellel päeval 1918. aastal kinnitati sinimustvalge rah- sertmeister Inna Samuilov). MONIKA OTROKOVA Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas vuslipp Eesti riigi lipuks,“ ütles Otepää vallavanem Kalev kevadel Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, Laul. „Uued bareljeefid jutustavad sinimustvalge lipu loo mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen. Konkursi eesmärk kuni tänase päevani.“ oli jutustada Eesti lipu lugu tervikuna lipu õnnistamispaigas. Esimese sinimustvalge lipu pidulik pühitsemine toimus Juba 1934. aastast jutustavad lipulugu kaks skulptor Vol- 4. juunil 1884. Aastal Otepääl. Lipu tõid Eesti Üliõpilaste Head Otepää valla elanikud! demar Melliku loodud bareljeefi kirikuseinal. Esimene neist Seltsi liikmed – 16 üliõpilast ja 6 vilistlast, Tartust Otepääle märgib sinimustvalge lipu õnnistamist 4. juunil 1884. aastal, kaheksahobuselisel vankril. Esialgu oli lipp peidetult vankris, Otepää vald on pikemat aega tunnus tunnustamaks valla edukaid ja tublisid ettevõt- teine sinimustvalge trikoloori riigi- ja rahvuslipuks saamist. kuid umbes 6 km enne Otepääd päästeti suuremõõtmeline jaid, kelle tegevus on jätnud olulise jälje kogukonna ellu ja mõjutanud positiivselt Lipu 130. sünniaastal loodud bareljeefidest esimene kajas- siidlipp sõidutuulde lehvima. Hiljem toimus pastoraadis lipu piirkonna arengut. tab okupatsioonirežiimipoolt keelatud sinimustvalgete rah- pühitsemis- ja õnnistamistseremoonia. Ootame ettepanekuid tunnustamiseks kuni 24. novembrini 2014 e-posti aadressil: vuslippude massilist väljatoomist öölaulupididudel 1988. [email protected]. aastal ning Eesti rahva üksmeelt vaba Eesti taastamisel. MONIKA OTROKOVA Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 2 Tel 766 4800, e-post: [email protected] O T E P Ä Ä 21. november 2014 www.otepaa.ee AMETLIK INFO Muudatustest Otepää Head spordisõbrad! Otepää Vallavalitsus soovib tunnustada 2014. aasta kõige tublimaid sportlasi. Selleks ootame Otepää Vallavalitsuses vallasisestel bussiliinidel kõigilt spordihuvilistelt ettepanekuid järgmistes kategooriates: 10.11.2014 Seoses lepingu lõppemisega kuulutab Otepää Val- et liinil nr 73 toimuks reisijate vedu tasuta. Parim meessportlane lavalitsus järgmisel nädalal välja riigihanke Otepää Lisaks vallasisesele liinile väljub Otepäält Kää- Parim naissportlane • Väljastati Magnar Alevile projekteerimistingimused vallasisestel bussiliinidel vedaja leidmiseks. Seni rikule buss kell 10.45 (liin nr 112, Tallinn – Tartu Parim võistkond (ka noortevõistkond) Pühajärve külas ühisveevärgiga liitumise ehitusprojekti teenindas liine AS GoBus. – Otepää – Kääriku – Sangaste – Antsla, käigus Parim treener koostamiseks. Hanke ettevalmistamise käigus läbiviidud esmaspäevast pühapäevani), kell 11.35 (liin nr 71 Parim noorsportlane (neiu kuni 19a) • Väljastati Elektrilevi OÜle ehitusluba Otepää valla- analüüsist selgus, et otstarbekas on teha vallasise- Tartu – Kambja – Pangodi – Kääriku – Otepää, Parim noorsportlane (noormees kuni 19a) siseses linnas Kasesalu alajaama 0,4kV maakaabelliini, ses bussitranspordis mõned muudatused. käigus esmaspäevast pühapäevani), kell 13.30 (liin Parim veteran kaablikilbi ja liitumiskilbi püstitamiseks. Piletimüügi viimase kaheksa kuu aruanne näitas, nr 71 Otepää - Kääriku – Pangodi – Kambja – NB! Palun märkida ettepanekutes sportlaste saa- • Väljastati Elektrilevi OÜle ehitusluba Otepää vallasi- et liini Otepää – Vidrike – Anne – Otepää, mis Tartu, käigus esmaspäevast pühapäevani). vutused 2014. aastal, treeneri puhul lisada lühike seses linnas Vaateratta alajaama 0,4kV maakaabelliini, väljus kaks korda nädalas, kasutas keskmiselt vaid Senine liinigraafik kehtib kuni 31.12.2014. iseloomustus. kaablikilbi ja liitumiskilbi püstitamiseks. kaks inimest. Seetõttu jäetakse liin nr 75 käigust ära. Teiepoolset tagasisidet ootame 10. detsembriks • Väljastati Marko Palmile ehitusluba Otepää vallasi- Muudatusi sõidugraafikusse on kavas sisse viia Infot uute sõidugraafikute kohta saab küsida ning 2014. a meiliaadressil: [email protected]. seses linnas Kopli tn 13 maaüksusel ehitise (üksikela- liinil nr 73 – Otepää – Kääriku – Otepää. Selleks, ettepanekuid vallasisese bussitranspordi korral- Spordispetsialist HARALD LAIDRE mu, ehitisregistri kood 111037115) rekonstrueerimiseks. et ei toimuks dubleerimist maakonna- ja kom- damiseks saab teha telefonil 766 4810; 5303 3035 • Väljastati Marko Palmile ehitusluba Otepää vallasi- mertsliinidega, mis samal ajavahemikul Käärikule või e-posti aadressil: [email protected] seses linnas Kopli tn 13 maaüksusel ehitise (saun, ehitis- väljuvad, jääb käigust ära väljumine kell 10.00 (tei- (Mairo Kangro). registri kood 111033758) rekonstrueerimiseks. sipäev, reede). Kell
Recommended publications
  • Otepää Perepäeval Spunkisid Nii Väikesed Kui Suured
    Asutatud 1932 Otepää, Nõuni, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Neljapäev, 13. september 2018 Nr 15 (474) Kontsert "Armastu- Otepää perepäeval spunkisid sega Toksovost" nii väikesed kui suured 8. septembril kogunesid Otepää kul- tuurimajja suured ja väikesed spunki- jad, toimus suur ülevallaline perepäev, kus lustimist jagus kõigile. Perepäev algas laste enda kontserdi ehk vaba lavaga, kus sai näha esine- jaid nagu KanadonMuhedad, Maarja All, Orelipoiss, Loore All, Michael Jackson, Esteetika ja Tantsukool ning peale laste esinemist sai nautida Birgiti ja Peteri laulmist. Lapsed tantsisid, laulsid kaasa ja spunkisid koos Pipiga lava ees. Pärast said soovijad Birgit Sarrapiga koos pilti teha ja juttu vesta. Perepäeva käis tervitamas ka vallava- 8. septembril olid Otepääl külas sõprus- nem Kaido Tamberg. valla Toksovo vallavanema nõunik Alek- Kultuurimaja galerii nurka oli ehita- sei Izmailov ja tema abikaasa Jekaterina. tud lebola, kus sai vahetada mänguas- Külalised tutvusid Otepää valla vaatamis- ju, mänge ja raamatuid. Perepäeval väärsustega. võis kohata Pipit ja Annikat, karu, Kõigile vallakodanikele kingiti kontsert jänest, lõvi Leod ja Tekikotti, Väikest „Armastusega Toksovost“ Ugandi Restos. Nõida, kes lapsi lõbustasid. AssaRaks ja Eva tegid lastele näomaalinguid. MONIKA OTROKOVA Värviline ja tuledega fotosein ootas kõiki peresid koos pildile. Otepää kultuurimajas prooviti veel disko töötoas kätt diskorina, punuti patse, tehti õhupallidest loomanägu- laste etendus „Hiired pööningul“ läks igati korda. „Selliste perepäevade kor- sid. Ühes töötoas oli postkaardi meis- (juhendaja Tiie Jaaniste). raldamine näitab veelkord, kui oluline on hea terdamise võimalus, mille sai ka kohe Kogu melu vaatas Kalju Ruuveni koostöö erinevate osapoolte vahel. Kutsun vanavanemate päeva puhul vanaema- pronksbüst, mis toimuva rõõmsa ka teisi Otepääl tegutsevaid organisatsioone le või vanaisale teele saata.
    [Show full text]
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
    [Show full text]
  • OT 8 2007 Uus.Indd
    ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald PUKA vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 25. mai 2007 Nr 8 (232) vald Pühajärve rand on suplus- Kultuurkapitali Valgamaa ekspert- hooajaks valmis grupi uus koosseis Suvine aeg on Otepääle Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas toonud ikka rohkelt neid uued maakondlike ekspertgruppide koosseisud järgnevaks kaheks aastaks. suvitajaid, kes naudivad Maakondlik ekspertide grupp kogu- rannamõnusid Pühajärve neb neli korda aastas, et läbi vaadata ääres. esitatud taotlused ja otsustada raha ja- gamine. Keskmiselt on igal maakonnal aastas jagada ligi 1,4 miljonit krooni. lates 2000. aastast lehvib Valgamaa ekspertgrupi koosseisu Püha-järve rannas suvel esitati 14 kandidaati, kellest Kultuur- Asinilipp. See annab märku kapitali Nõukogu valis viis liiget. Kan- usaldusväärsusest ja näitab, et meil on didaate said esitada maakondade järgitud paljudes riikides randadele kultuurialade ühendused ja organisat- kehtivaid ühtseid kriteeriume. Need sioonid. on: hea ja puhas keskkond, puhas vesi, tasemel teenindus, rannavalve, Valgamaa ekspertgruppi kuuluvad: esmaabi, turvalisus, vajaliku infor- Anne Pai, Põdrala valla arendusnõunik Lenel Rand, Valga muusikakooli õpe- matsiooni kättesaadavus. Sinilipu taja eesmärgiks ongi pakkuda võimalikult Margus Möll, Otepää valla kultuurijuht häid tingimusi ranna külastajatele. Viljo Grauding, Spordiklubi „Viraaž” Samas on sinilipp tunnustuseks kogu juhatuse esimees piirkonnale, sest supelrannal on ko- Heikki Kadaja, Puka vallavanem halikus elus väga oluline osa. Eelmisel suvel käis järve ääres tadesse paigutati välisvalgusteid ja kahekümne viie meetrini. sportliku ürituse. Kuhu ootame vilgas ehitustegevus, mille eesmär- istepinke, korrastati laululava ja Sinilipu pidulikuks heiskamiseks kõiki suuri ja väikseid randa seda giks oli anda Pühajärve rannale jalgpalliväljak.
    [Show full text]
  • 79115331.Pdf
    Viktor Niitsoo VASTUPANU 1955-1985 Viktor Niitsoo VASTUPANU 1955-1985 TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Keeletoimetaja Katrin Raid Kaane kujundanud Peeter Paasmäe © Viktor Niitsoo, 1997 ISBN 9985-56-281- Tartu Ülikooli Kirjastus Tiigi 78, Tartu, EE-2400 Kaas: Postimehe reprokeskus/ Tõravere Trükikoda Trükk: OÜ Greif Köide: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tellimus nr. 336 Sisukord EESSÕNA 7 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1955-1962 13 Kotkad 20 Eesti Vabariigi Noorte Partisanide Põrandaalune Komitee 24 Kuperjanovlaste Salk 27 Noorte Kuperjanovlaste Salk 29 Eesti Noorte Malev 30 Vabad Eestlased 35 Roheline Kolmnurk 36 Ühinenud Eestimaa Pojad 38 Eesti Vabadusvõitlejate Liit 39 Keskstaap Eesti Vabadusrinde Olemasolu Eest 43 Eesti Rahvuslaste Liit 45 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1968-1975 55 Profašistlikud noorterühmitused 67 Üksik võitleja Sven Kreek 72 Demokraatlikud liikumised 75 VASTUPANULIIKUMINE AASTAIL 1977-1985 99 1980. aasta noorterahutusedja "Neljakümne kiri" 108 Kirik vastupanuliikumises 112 Vastupanuliikumine tuleb põranda alt välja 117 Helsingi-grupi loomise katse. Eesti—Läti—Leedu Rahvusliikumiste Peakomitee 126 Ühemeheavaldustest kollektiivsete märgukirjadeni Poliitilised kohtuprotsessid 140 VIITED 158 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 173 LISAD 180 INDEKS 200 Eessõna Vahetult pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta juunis algas eesti rahva vastupanu võõr­ võimule, mis kestis katkematult kuni Eesti iseseisvuse taastamise­ ni 1991. aasta augustis. Esialgu väljendus see passiivses vastu­ seisus Eestis läbiviidavate
    [Show full text]
  • 365Otnr13 30082013.Pdf
    ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald P U K A vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 30. august 2013 Nr 13 (365) vald Otepää tähistas taasiseseisvumispäeva www.otepaa.ee/ot Naiskodukaitset tutvustava perepäevaga 20. augustil, Eesti taasiseseisvu- President tunnustas mispäeval, peeti Otepääl pere- kodukaunistamis- päeva. Vaatamata vihmasele konkursi võitjaid ilmale oli kultuurikeskuse parki kogunenud palju huvilisi. 25. augustil tunnustas ja tänas president Toomas Hendrik Ilves Räpina Aiandus- koolis konkursi „Eesti kaunis kodu 2013“ eekordne perepäev oli mõeldud parimaid. Otepäält pälvisid presidendi eelkõige Naiskodukaitse tegevuse tunnustuse Juta ja Ando Meema eramu Stutvustamisele läbi nelja mooduli ning Raivo Kalda Oti pubi. nii intervjuude kui ka praktilise tegevuse- „Kaunis kodu on omanäoline, enda ga. Päeva juhtis kaitseliitlane Marko Tiir- käte ja hingega tehtud – ainult siis muu- maa, perepäeva avas Otepää vallavoliko- tubki kodu soojaks ja hubaseks. Ainult siis gu esimees Aivar Nigol. muutubki maja koduks,“ ütles president Otepää kaitseliitlased ja naiskodu- Toomas Hendrik Ilves. kaitsjad tutvustasid oma tegevusi ja Pöördudes parimate kodukaunistajate organisatsiooni; näidati, kuidas anda poole, kinnitas riigipea, et „oma kodu ja esmaabi ning esitleti sõdurivarustust. kodupaiga eest hoolt kandes olete teinud Vaatamiseks oli kaitseliidu relvanäi- Eesti meie kõigi jaoks palju kodusemaks“ tus ja naiskodukaitse fotonäitus, oma ning tuletas meelde, mida ütles kord Rä- tehnikaga olid väljas Otepää päästjad pina Aianduskooli armastatud õpetaja ja ja politsei ning oma tegemisi tutvustas sordiaretaja Adolf Vaigla: „Kõik aianduse- Otepää kiirabi. ga tegelevad inimesed on õnnelikud.“ Naiskodukaitsjad Rita Pärnik ja Kersti Tamm tutvustasid organisatsioo- Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei ava- ni tervikuna, jagasid lastele õhupalle, like suhete talitus, EKKÜ Valgamaa piirkond emadele infomaterjali ning suunasid isad ja pojad relvadega tutvust tegema.
    [Show full text]
  • Vidrikel Avati Külamaja Vald SANGASTE Vald
    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja ILMUB 2 KORDA KUUS! Neljapäev, 31. august 2017 Nr 14 (450) P A L U P E R A vald P U K A vald O T E P Ä Ä Vidrikel avati külamaja vald SANGASTE vald Otepää vallas Vidrike külas avas reedel, 25. augustil, oma uksed Vidrike külamaja. Külalisi rõõmustas Pühajär- ve Puhkpilliorkester ja Itaalia laulja Maurizio TOGO Pianoclub-ist. Kooliminek Vidrike külamaja peremees ja perenaine Urmas Hiie ja Küllike Lili- enberg ostsid pikalt tühjana seisnud külamaja ära eelmisel sügisel. Maja on pika ajalooga – see ehitati 1880ndatel lähedal asuva Vidrike mõisa valitse- jamajaks. Majas olid hiljem korterid, kauplus, sidejaoskond ja ka raama- tukogu. Kümmekond aastat tühjana seisnud maja sai uue hingamise kogu- konna koosolemise majana. Maja üks pool on planeeritud küla kogukonna ürituste läbiviimiseks, teises pooles saavad kõik külalised Ernst Enno maitsvaid toitusid nautida – seal on köök ning puudega köetav pitsaahi. Vaatke meest, kuis tema astub, Külamaja peremees Urmas Hiie seljas leivakott, ütles tervituskõnes, et koos külarah- kaenlas raamatud ja tahvel, vaga peeti plaani, mis sellest majast taskus tindipott. saada võiks. „Pakutigi välja ühe toreda Ema aitas uksest välja, külakõrtsi, poe ja mängutoa idee ning Otepää vallavanem Kalev Laul (vasakul) kinkis Vidrike külamaja peremehele ja perenaisele ütles: “Õpi sa! nii see külamaja valmis saigi,“ lausus Urmas Hiiele ja Küllike Lilienbergile lumehelbekujulise kella. Tarkus tarviline vara, Urmas Hiie. „Tänan kõiki, kes nõu õpi hoolega! ja jõuga kaasa aitasid ja ootame väga sõnas, et Vidrike külamaja avamine kõiki otepäälasi ning ka kaugemalt on kindlasti tõukeks ka teistele kogu- Sirgud meheks, siis on sinul kandi inimesi meile külla.“ kondadele.
    [Show full text]
  • Peaminister Jüri Ratas Õpetas Otepää Gümnaasiumis Koolilapsi
    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja ILMUB 2 KORDA KUUS! Neljapäev, 11. mail 2017 Nr 9 (445) P A L U P E R A vald P U K A vald O T E P Ä Ä Peaminister Jüri Ratas õpetas vald SANGASTE Otepää Gümnaasiumis koolilapsi vald 5. mail külastas Otepää Gümnaasiu- tõetera, millest iga inimene, nii noor Jooksumaratoni võitis mit Eesti Vabariigi peaminister Jüri kui vana, võiks joonduda: "Eksimus Ratas. Vestluses, mille teemaks oli on inimlik!" ning "Oluline on kuulata keenialane Ibrahim "Eetika ja poliitika", arutati olulisi ja märgata enda ümber toimuvat." faktoreid poliitilises elus, mille puhul Pärast ametlikku ettekannet Mukunga Wachira paljuski tõi peaminister paralleele nõustus härra Ratas andma telein- spordist. tervjuu ka koolimeedia meeskonna- Veel tuli juttu erakondadevahelis- le. Peaministrilt küsiti nii isiklikku test suhetest, Eesti Vabariigi juubeli karjääri, Rail Balticut kui haridussüs- ettevalmistustest ning nendega seotud teemi puudutavaid küsimusi. Teleaja- üritustest. Kohtumise muutis huvita- kirjaniku rolli täitis 11. klassi õpilane vamaks Jüri Ratase aktiivne suhtle- Karl-August Soonberg ning operaato- mine kooliõpilastega, mille käigus sai ri ametis oli Janno Puurits 10. klassist. sarnasusi tuua ka gümnaasiumiõpilase Koolitund vabariigi peaministriga ning poliitiku elust. Olulisimaks võib kujunes väga meeldivaks ja harivaks pidada seda, et elus on tähtis roll isik- kohtumiseks ning tõestas ilmekalt, likul eeskujul ning erinevad maailma- et kõrge poliitik on hea suhtleja ning vaated tulevad ainult kasuks. leiab kõikidega kiiresti ühise keele. Kohtumise lõpetuseks soovis pea- Peaminister Jüri ratas andis intervjuu koolimeediale. minister gümnasistidele edu eksami- PILLE-RIIN MERILO, Teleajakirjaniku rolli täitis Karl-August Soonberg (11. kl.) ning operaatori ametis oli Janno Puurits (10.
    [Show full text]
  • Kääriku Spordikeskus Alustab Võistkonnamajade Ehitusega
    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 Otepää, Nõuni, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Neljapäev, 19. detsember 2019 Nr 22 (503) Kääriku Spordikeskus alustab Terevisioon saadab vana aasta ära Lõuna-Eestist, võistkonnamajade ehitusega Otepäält ETV hommikusaade Terevisioon liigub 3. detsembril allkirjastasid SA Tehvandi aasta lõpus stuudiost välja – kaks viimast Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan saadet 19. ja 20. detsembril lähevad eet- Karis ja Energia ja Ehitus OÜ juhatu- risse Tartust ja Otepäält. se liige Kaido Kurvits Kääriku Spordi- „Nagu hooaja alguses lubasime, on keskuse väljaehitamise viienda etapi meie hommikune saade lisaks tavapära- projekteerimise- ja ehituse riigihanke sele stuudiole aeg-ajalt eetris ka uutest ja lepingu. üllatavatest kohtadest – koguni Berliinist Lepingu objektiks on Kääriku Spor- oleme sel sügisel eetrisse läinud,“ rääkis dikeskuses viie võistkonnamaja ehitus Terevisiooni vastutav toimetaja Reimo ja ning viimastega seotud teede-plat- Sildvee. Nüüd on järg Tartu käes, aasta side ja kommunikatsiooide rajamine viimane saade läheb aga eetrisse talve- Kääriku Spordikeskuses. pealinnast Otepäält. Ehitustegevused kestavad peamiselt „Tartus läheme 19. detsembri varahom- 2020. a jooksul, et sama aasta sügis- ja mikul eetrisse Raekoja platsilt. Kohtume talvehooajaks oleks uued majutushoo- tuntud tartlastega, räägime Tartu võima- ned. Igasse hoonesse mahub majutuma lustest ettevõtluspaigana ja 2024. aasta 12 külastajat ning külastajate kasutuses kultuuripealinnana, meisterdame jõulu- puule kaunistusi ning õpime päkapiku- saab olema maja koos sauna ja puhke- kooli kasvandikelt hiilimist,“ kergitas ta ruumiga. Majad hakkavad paikneva saateplaanidelt katet. vastvalminud Kääriku pallimängude Otepääl tuleb 20. detsembril mõistagi hoone kõrval nõlva peal. Asukohast juttu sportlikest talverõõmudest. „Aga on mugav ligipääs liikumisradadele, võib kohata ka tuntud inimesi avalikkuse- Kekkose rajale ning pallimängude halli. le võib-olla mitte nii tuntud rollides.
    [Show full text]
  • Valga Tõrva Valga Tõrva
    Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! !
    [Show full text]
  • 5 Kagu-Eesti Linnused Ja Muistised Uusaegsete Teede Taustal
    Tartu Ülikool Filosoofia teadusond Ajaloo ja arheoloogia instituut Arheoloogia õppetool Martti Veldi Keskused ja kommunikatsioon Kagu-Eestis rauaajal (vara)uusaegsete kaartide taustal Magistritöö Juhendaja: Vanem-teadur Heiki Valk (Phd) Tartu 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1.1 Töö eesmärgid ja ajalised ning ruumilised raamid ...................................................... 4 1.2 Töö ülesehitus .............................................................................................................. 5 1.3 Allikad ......................................................................................................................... 6 1.3.1 Arheoloogilised allikad ........................................................................................ 6 1.3.2 Kartograafilised allikad ........................................................................................ 6 2 Uurimislugu ja üldiseid arengujooni teedevõrgu kujunemises ...................... 8 2.1.1 Uurimisest Eestis .................................................................................................. 8 2.1.2 Uurimisest väljaspool Eestit .............................................................................. 11 2.2 Euroopa muinasaegsete teede üldisi arengujooni ...................................................... 14 3 Teooria ja metoodika .................................................................................... 20 3.1 Teede uurimine
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]