DOCSLIB.ORG

Mida Õppida? 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mida Õppida? 1 UKU MASING (1909—1985) Selle aasta 11. augustil oleks < Uku Masing saanud kaheksa- < kümneseks. Raske on kirjuta- < da lühidalt geeniusest, kelle < põhitegevusala üle siiamaani < vaieldakse: ühed väidavad < Masingu olnud kõigepealt suu- < re luuletaja, teised folkloristi, < kolmandad teoloogi, neljandad* orientalisti, viiendad ... J Mis luulesse puutub, siis * leppigem täna VincentJ B. Leitch’i arvamusega. «En- < cyclopedia of World Litefature J in th e 20th C en tu ry » ’st (1983): < «...universaalse müstitsismi ja J poeetilise nägemusega kuulub < Masing tänapäeva parimate J usuliste luuletajate hulka.» < Praeguseks hetkeks kindlasti J ilmunud luulekogusid on seit- < AVALIK KIRI se: «Neemed Vihmade Lahte» ] (1935, T a rtu ; 1959, Stockholm ; < TALLINNA TUDENGKONNALE, 1985, T oronto), «D žunglilaulud» ] TALLINNA KÕRGKOOLIDE REKTOREILE, (1965, Stockholm ), «Udu Too- < n ela jõelt» (1974, Room a), ] HARIDUSKOMITEE JUHTIDELE «P iiridele pyydes» (1974, R oo-( ma), «Aerutades hurtsiku- j 1940. aasta anneksioonile järgnenud reformidega m eistriga» (1983, T oronto), i «K irsipuu varjus» (1985, T o- ] katkestati vägivaldselt Eesti üliõpilaskonnas kehtinud ronto), «E hatuule m aa» (1988, i traditsioonid. Korporatsiooniteklitega kõrvu eksisteeri­ Tallinn). Vello Salo poolt on j nud üliõpilaste valge üldmüts oli määratud kadumi­ Torontos kuuldavasti kirjasta-, sele nii nagu kogu tudengisümboolika ja -uusused. misel veel «Hannolaul» ja «Kogutud luuletused», Hando Nüüd, kui tõstame küsimuse kõikide 1940. aasta Runnel valmistab kodumaal suvel alguse saanud seaduste õiguspädevusest, võik­ trükiks ette «Saadik Magellani sime pöörata pilgud ka üliõpilaselu normaalse korral­ pilvest». Nii on vähemalt pool damise poole. ISEGI ON JUBA ENDASJSENDUS U. M. luuleloomingust siiani lugejate eest täiesti varjul. Näeme ilmset vajadust seltside ja korporatsioonide tegevuse legaliseerimise kõrval samavõrra tähelepanu On tõesti rumal end sel kombel narriks panna Avaldaksimegi siinkohal esma­ kordselt kaks luuletust, mis osutada ka neile, kes pole end sidunud akadeemiliste ja lootmist systida, kui meel ei looda enam pärinevad Uku Masingu käsi­ organisatsioonidega — st. meie tudengkonna enami­ ja mõelda, kuis see vastne oleks suur ja kenam, kirjalisest kogust «Surija san - kule. Üheks tähelepanuavalduseks mööndusteta oleks mis, teadagi ei saabu veerel selle ranna. d iristilt» (k irju te t 1955. a. p a i­ ku). Luuletuses «Kunagi» kindlasti eesti üliõpilaste valge üldmütsi ja selle kand­ Ei taha vist, kuid tahan tahta. Seks et veelgi kohtame ilmseid vihjeid kaas- mise korra taastamine. end. luuda noore kord veel jonnin poisi usust, arbujate — Sanga ja Talviku et usku uskuda! Ent unistuste rusust värssidele. INDREK PAJUMAA Üliõpilaskonna endisaegse üldtekli toetuseks võik-* ei suuda läbi tõusta võimatuste meelgi. sime tuua järgmist: Pyyd olla pyydev; usk, et usk ei nendi piiri; loot loota nii, et loodulgi ei oleks kuju — MIDA ÕPPIDA? 1. Valge üliõpilastekkel aitaks kaotada nn. «kasti- eks tähenda, et ammu need ei soontes uju! Tänapäeva muutuvas maa­ vahesid» ning halvustamist eesti erinevais ülikooli­ Jah, kylmetades otsin endast viimseid kiiri, ilmas kasvab pidevalt vajadus des õppijate vahel ja seega neid enam ühendada. kuid teades, et ei neilt saa yheks päevaks sooja. traditsioonilisest erineva hari­ 2. Praeguseid kõrgkoolitekleid kantakse (vähemalt Neist mõeldagi on mõttest vaba endapete, duse järele. KUST SAADA TEADMISI, Tallinnas) vähe, neil puudub väärikas minevik; sel­ sest aeg on käes: ju yle taane jäätund vete MIDA LÄHEB VAJA TURU­ leta aga ei saa neil kunagi olla üliõpilaskonna poo­ võib tyhja juurde tulla tyhi lõputooja. MAJANDUSEGA EESTIS? lehoidu. Uks võimalus on! Kui näed 3. Juba ülalmainitud traditsiooni jätkamine, mis KUNA GI kuulutust, kus seisab: INSTITUUT «HERMES», aitaks kasvõi vormiliselt eesti üliõpilastel end Neil märtsipäevil nyydselt valge lumi, siis tule kohale. Seal õpeta­ Euroopa kultuurisfääris tunda. Valge tekkel on aja­ kui haualgi mind pole m eeles takse, milline on turumajan­ looliselt väljakujunenud Põhjamaade üliõpilaste ning samas tydinenud keeles dus; kuidas müüa seda, mida tunnusmärk. yks kurdab, kuidas kortsub soovi jumi. oskad teha? Peale selle antak­ se teadmisi sotsioloogiast, Kas muudab sadatuhat? Miljon siiski psühholoogiast , ökoloogiast. Korp! «Rotalia» Tallinna osakond ei enam tunne inimesi, Saad teada, mis on sünergeeti- Korp! «Fraternitas Liviensis» Tallinna ei kullerkuppe, kannikesi ka, õpid keeli ning suhtlemist. osakond ia oilvil õhtus tõusvail võõras viiski. Seda kõike esialgu tasuta. Korp! «Leola» Veel ei võeta õppemaksu. õppetöö toimub õhtupooli­ Korp! «Tehnola» Et saabuv võigas nagu hääbund saurus, kul, peale korralist õppetööd. E. 0. S. «Ave» ei kumbki toeks eal kerki mulle, Kui õpid hästi, saad diplomi­ kes jäädvustades seebimulle le lisaeriala. Ka peale lõpeta­ mist hoolitseb sinu eest Insti­ Ma tean ja kaon, sest vigu endas kuulen tuut «Hermes». Aitab leida su põeb tapamaja õuel vereaurus. oskustele ja võimetele õiget ja maitsen jõutust halba muuta. rakendust. Võib juhtuda, et sõidad praktikale teise riiki. Ootame ka lõpukursuse tu­ Ei tohi teadja rohkem suuta dengeid, teie jõuate läbi teha kui surra mõistes, mida endast luulen. arengumänedžeri kursuse. ÜLIÕPILASORGANISATSIOONID LÄBI AEGADE KES PEAKS Esimesed ülikoolid asulal i Eestlastest üliõpilaste koon­ korp! Filiae Patriae NAISKORPORATSIOONID: 12. sajandil Lääne-Euroopas. dumine rahvuslikesse üliõpilas­ (27. okt. 1920. a. T artus). END MUUTMA? õppetöö neis toimus ladina organisatsioonidesse astub esi­ Värvid: valge-punane-roheline; keeles. Juba sajandi lõpuks mesi arglikke samme 1873. a. korp! India tekkisid PARIISI ÜLIKOOLI Esialgu töötati illegaalselt, (7. m ärts 1924. a. T artus). Võime väita, et iseseisvusaja­ (asut. u m b. 1150. a.) ju u res k u id 1881. a. ta o tle ti lu b a om a Värvid: kirsipruun-valge-roheline; ga analoogne diferentseerumi­ esimesed üliõpilasorganisatsioo­ korporatsiooni asutamiseks, ne üliõpilaselus — organiseeri­ nid — natsioonid — mis endi kuid seda ei saadud. Kuna sel­ korp! Amicitia (21. nov. 1924. a. T artus). tuteks ja organiseerimatuteeks ümber koondasid sama keelt lele järgnevat perioodi on meie — on toimunud ka nüüd, mil kõnelevaid üliõpilasi. Natsioo­ ajakirjanduses pikemalt käsit­ Värvid: heleviolett-tumeroheline-kuld. korp! Vironia MEESKORPORATSIOONID: seltside ja korporatsioonide nide püüdeks oli süvendada letud, puudub vajadus selle eluvõimelisuses keegi enam ei üliõpilastes organiseeritust, juures veel kord peatuda. (26. nov. 1900. a. Riias). Värvid: violett-must-valge; kahtle. Organisatsioonide pal­ distsipliinitunnet ja arendada Märkigem vaid, et eesti rah­ jusus aga on demokraatia tek­ üliõpilaste seltskondlikku vilu­ vusest üliõpilaste ESIMENE korp! Fraternitas Estica kimise eeldusena mööndusteta must. Natsioonid võitsid elu­ ORGANISATSIOON — Eesti (9. m ai 1907. a. T artus) väärtus iseenesest. Ainuvõimu õiguse ka hilisematel aastatel Üliõpilaste Selts — registreeri­ Värvid: sinine-roheline-valge; taas kujuneda lastes oleksime mitmel pool (Skandinaavia- takse ülikooli juures kirjandus­ korp! Sakala lihtsalt rumalad. maades, Saksamaal) rajatud lik u seltsin a 1883. a. A astal (14. nov. 1909. a. T artus). rahvuslikes ülikoolides, kus 1900 alu stab R iias teg ev u st esi­ Värvid: Sinine-violett-valge; Rõõmustav oli tõdeda, et Üli­ nad ühendasid ühest piirkon­ mene eestlaste KORPORAT­ õpilasliit oma algaja suundu- nast pärinevaid üliõpilasi. Tä­ SIOON — korp! Vironia. Eesti korp! Ugala musist, nn. «komsomoli ümber­ napäeval tegutsevad natsioonid Vabariigi algusaastal tegutses (9. nov. 1913. a. T artus) nimetamise poliitikast» võitu Rootsi ja Soome ülikoolides. juba 6 eestlaste korporatsioo­ Värvid: must-sinine-valge; sai. Arengu säärane kulg oleks Soomes on kõik üliõpilased ni. korp! Rotalia Liidu kompromiteerinud pääs- kohustatud kuuluma mingisse P ä ra s t 1S05. a. sündm usi (10. nov. 1913. a. P eterb u ris). m a tu lt — on selge, et LKNÜ maakondlikku organisatsiooni, alustavad tegevust ka mitmed Värvid: sinine-must-roheline; katsed end turgutada jäävad nn. osakonda. üliõpilasseltsid (ÜS). korp! Fraternitas Liviensis kõigest vabahärra von Münch- Kõigi 'osakondade üliõpilaste Esimese naiskorporatsioonid (28. jaan . 1918. a. T artus). hauseni ponnistusteks end ra­ välistunnuseks on üliõpilase asutati 1920. a. Tartus korp! Värvid: violett-roheline-valge; bast patsipidi ise v ä lja üldmüts (valge tekkel), mille Filiae Patriae. korp! Leola tõmmata. Lahtiütlemine a/ü ja voodri värvus on osakonniti <16. okt. 1920. a. T allinnas). komsomolitegelastest muutis erin ev . Tallinna Tehnikumis õppiva­ Värvid: violett-kollane-valge; võimalikuks ka akadeemiliste SORBONNET ÜLIKOOLI te tehnikatudengite organisee­ tudengiorganisatsioonide koos­ juures saab alguse teine tüüp rumine kulges esialgu eriradu. korp! Revelia töö Liiduga. üliõpilasorganisatsioone, n. a. Kuna tehnikumi tegevust kor­ (3. dets. 1920. a. T artus). 27. n o vem b ril to im u n u d Ü li­ kolleegiumid, mis ühendavad Värvid: roheline-must-ralge raldavates seadustes pikka õpilasliidu Volikogu istungil ei üliõpilasi õpitavate erialade aega ei leidnud must-valgel korp! Tehnola aktsepteeritud korporantide st järgi. Kolleegiumid on levine- kinnitust selle kohta, et tehni­ (23. okt. 1921. a. T allinnas). ja E. U. S. «Ave» liikmetest de­ nud Inglismaal ja ka teistes Värvid: must-roheline-valge; kumi ülemastmes õppijaid loe­ legaatide ettepanekuid põhikir­ anglo-saksi maades, kus nad on takse üliõpilasteks, siis Tartus korp! Väinla ja parandamiseks.. domineerivaiks
Load more

Recommended publications
  • Estonian Archives in the US -- Book Collection
    Estonian Archives inBy the Author US -- Book Collection Autor Title Date Dewey # Item # 20. augusti Klubi ja Riigi-kogu Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.-20. august 1991 1996 941.19 Kak #117 Kantselei 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992-1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm-sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija-Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri-maastikul 1996 335 Aar Reformatsiooni teedel; usku reformeerivad jutlused, artiklid ja Aarik, Johannes 2003 252.081 Aar #1778 kirjad; an article and some letters in English Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Ilmar Jalgrattaga vabadusse, mälestusi eluteelt 2009 921 Aas #1735 Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843-1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • Kultuuriüritusteks Kasutatavate Saalide Analüüs Tartus
    Kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs Tartus Käesolev analüüs on jätkuteema Tartu südalinna kultuurikeskuse kontseptsiooni analüüsile Tellija: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond HeiVäl ConsultingTM / HeiVäl OÜ Lai 30, 51005 Tartu Teostaja: HeiVäl OÜ Kollane 8-7, 10147 Tallinn GSM: +372 528 0270 Skype: kaidovaljaots 28. jaanuar 2019 e-mail: [email protected] http://www.heival.ee Sisukord Sissejuhatus Saalid Tartus Saalide suhtarvude analüüs Saalide funktsionaalsuse analüüs Kokkuvõte ja soovitused 2 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on kaardistada ja saada teada olemasolevate black box tüüpi saalide ja kultuuriüritusteks kasutatavate saalide arv Tartus ja nende operaatorite kontaktandmed ning peamised kliendid. • Uuringus kajastatakse kõik alates 50 inimest mahutavad saalid, mida renditakse avalike ürituste korraldamiseks, sh muuseumid, Tartu loomemajanduskeskuse saalid, kõrg- ja kutsekoolide aulad ja auditooriumid jne. • Uuringust jäeti üldjuhul välja järgmised objektid: – ööklubid; – pubid; – koolide ja lasteaedade aulad; – muud saalid, mis ei tegele avalikeks üritusteks pinna pakkumisega. 3 Projekti taust • Projekt teostati detsmebris 2018 ja jaanuaris 2019 • Projekti etapid: 1. Tartu saalide esialgse loetelu koostamine 2. Saalide loetelu täiendamine koostöös Tartu LV kultuuriosakonnaga 3. Loetelu täiendamine detsembris ja jaanuaris toimunud avalike kultuuriürituste kalendri alusel 4. Saalide opereerimise eest vastutavate kontaktisikute määratlemine koos kontaktandmetega 5. Aktiivsemate Tartu black box tüüpi teatrisaalide
    [Show full text]
  • Teadusinnovatsiooni Tee Praktikasse. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi
    Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI TEADUSINNOVATSIOONI TEE PRAKTIKASSE Tartu Ülikooli ajaloo muuseum 2013 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Ken Kalling, Sirje Sisask) Resümeede tõlked saksa keelde: Elina Adamson, Liina Uudelt (toetas Tartu Saksa Kultuuri Instituut) Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0772-1 (trükis) ISBN 978-9985-4-0773-8 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Kaanepilt: Fragment J. W. Krause Liivimaa Üldkasuliku ja Öko- noomilise Sotsieteedi diplomi kavandist (TÜR) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Epi Tohvri Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad . 11 The First Articles of Association of Livonian Public Welfare and Economic Society and its Ideological Sources . 29 Das erste Statut von Livländischen Gemeinnützigen Ökonomischen Sozietät und dessen ideelle Quellen . 30 Tiit Rosenberg Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest . 31 Development of a Network of Baltic German Agricultural Societies . 60 Entstehung des Netzwerkes der deutschbaltischen Landwirtschaftsvereine . 63 Märt Uustalu Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792–1918 . 67 On the Members of the Livonian Public Welfare and Economic Society in 1792–1918 . 79 Mitgliedern der Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät in den Jahren 1792–1918 . 80 Malle Salupere Jannseni Eesti Põllumees (1868–1880) . 93 Jannsen’s “Eesti Põllumees” (1868-1880) . 108 Jannsen‘s „Estnischer Landwirt”(1868-1880) .
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Eesti Raamat Välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch Im Ausland 1944–2010
    Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia Estonian Retrospective National Bibliography Estnische retrospektive Nationalbibliographie Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch im Ausland 1944–2010 I Bibliograafia Koostanud Anne Valmas Tallinn 2017 Toimetanud Anne Ainz Pealkirjade registri koostanud Aita Kraut Nimeregistri sidunud numbritega Juta Laasma Nimeregistri elulooandmeid täiendanud Eve Siirman Liigid korrigeerinud Marje Aasmets Küljendanud Tiia Eikholm Ingliskeelse kokkuvõtte tõlkinud Ülle Rebo Saksakeelse kokkuvõtte tõlkinud Helje-Laine Kannik Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programm ja Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-50-429-1 (kogu teos) ISBN 978-9985-50-430-7 (1. köide) Teaduste Akadeemia Kirjastus Sisukord 1. KÖIDE SAATESÕNA . 11 KASUTATUD LÜHENDID . 13 Eesti raamat välismaal 1944-2010 . 16 Estonian Books Abroad 1944-2010 . 34 Das estnische Buch im Ausland 1944-2010 . 65 TEATMETEOSED . 75 SÕNARAAMATUD . 77 RAAMAT. AJAKIRJANDUS. KIRJASTAMINE . 89 BIBLIOGRAAFIAD. RAAMATUKATALOOGID. SISUKORRAD . 91 ARHIIVID . 102 BALTI RIIGID JA BALTLASED . 104 Kongressid, konverentsid, sümpoosiumid . 117 MAAILMA MAADE AJALUGU. POLIITIKA. MAJANDUS . 123 NSV Liit ja sotsialistlikud riigid . 138 EESTI AJALUGU . 143 EESTI POLIITIKA . 159 EESTI VABARIIK . 176 Eesti Vabariigi sümboolika . 185 Eesti Vabariigi aastapäevad . 187 EESTLASED VÄLISMAAL . 193 Eestlased Ameerika Ühendriikides . 194 Eestlased Austraalias .
    [Show full text]
  • Lisainformatsioon
    Tartu Mart Reiniku Kool ÜKS KILOMEETER ISESEISVUMISE EELDUSI Uurimustöö Autorid: Iris Kreinin, 8.a Lisete Nukk, 8.d Juhendaja: Karolina Antons Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Tartu Mart Reinku Kool ...................................................................................................... 6 1.1 Rahvusliku ärkamisaja tegelased Johann Voldmar Jannsen ja Lydia Koidula ........... 9 1.2 Esimene üldlaulupidu ................................................................................................ 11 1.3 Laulu- ja mänguselts Vanemuine ja Eesti kutselise teatri sünd ................................. 12 1.4 Friedrich Reinhold Kreutzwald ................................................................................. 13 1.5 Toomemäe monumendid ja Kuradisild ..................................................................... 16 1.6 Jakob Hurt, Eesti Rahva Muuseum ja Kirjandusmuuseum ....................................... 18 1.7 Miina Härma Gümnaasium ehk Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlastekool ehk esimene eestikeelne keskkool ............................................................................................... 20 1.8 Tartu Ülikool ............................................................................................................. 22 1.9 Eesti Üliõpilaste Selts ehk eestlaste esimene oma üliõpilasorganisatsioon .............. 26 1.10 Eesti lipu sünd ja selle valmistamine
    [Show full text]
  • As of 2013-11-18 Estonian Archives in the US--Book Collection 3.Xlsx
    Estonian Archives in the US -- Book Collection Autor Title Date Dewey # Item # Saar, J 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba- 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII-XIII, 3. Kogud XIV-XIX, dusvõitlejate Abistamis- nd 323 Ees keskus 4. Kogud XX-XXV 1985-1987 Simre, M 1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988-1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888-1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja- 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees Ameerikas 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K 12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 - 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja- 120.a. juubeli laulupeo laulud 1989 780 Ees Ameerikas Loog, Jüri 125 aastat raudteid Eestis 1997 333 Loo Samma, O ed.
    [Show full text]
  • TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylio
    TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön kerrallaan. Oma lähestymiseni on temaattinen, ja vertailen kymmenen Helsingin yliopiston osakunnan ratkaisuja suhteessa pakolaisvirolaisiin. Olen
    [Show full text]
  • MUUSEUMIKOGUD Vabadussõjas
    MUUSEUMIKOGUD Vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärk Tartu Ülikooli aulas KEN IRD, MARIA VÄINSAR Tartu Ülikooli kunstikogusse kuulub pronksskulptuur „Noormehed haavatud võitlejaga“ (KMM S 375), mille on modelleerinud Jaan Koort (1883–1935). Teost eksponeeritakse ülikooli peahoones, täpse- malt aula põhjaseina spetsiaalselt rajatud nišis koos pronksivalus tekstiga „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“ ning sa- mas tehnikas loodud Vabadusristiga. Vahetult enne Eesti annektee- rimist valmis saanud Tartu Ülikooli Vabadussõja mälestusmärk ja selle valmimislugu jäi toona kiiresti muutunud poliitiliste olude tõt- tu kas tahtlikult või tahtmatult paljuski unustusse. Kuigi kuju elas Nõukogude okupatsiooni üle ja paigutati tagasi oma algsele kohale juba varsti pärast Eesti iseseisvuse taastamist, jõudis ülikool ennis- tada pronksist mälestusteksti ning Vabadusristi alles 2019. aastal rahvusülikooli 100. aastapäevaks. Selle artikli eesmärk ongi avada lähemalt ülikooli Vabadussõja mälestusmärgi saamislugu, püüda lei- da vastust küsimusele, millal see aulast kõrvaldati, ning kirjeldada tehniliselt mälestusmärgi terviklikku taastamist. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLVIII (2020) 207 KEN IRD, MARIA VÄINSAR Ühtegi mälestusmärki ei rajata niisama, vaid ikka mingil kindlal eesmärgil. Nii kujunevad inimühiskonnas mälumaastikud, millega selle liikmetel on võimalik ennast samastada või millega riigivõim sihilikult taotleb, et ühiskond end samastaks.1 Ajaloolane Marek Tamm on kirjandusteoreetik Stanley Fishile toetudes kirjeldanud 20. sajandi
    [Show full text]
  • Kalender. Toronto : Orto, 1952-1965
    Eesti Rahvusraamatukogus puuduvad väliseesti raamatud Kalendrid • Maja Sõber… : kalender. Toronto : Orto, 1952-1965. 1955, 1956, 1957, 1958, 1959, 1964. • Taskukalender 1946. Viiking, 1946. 88 lk. • Tasku-kalender 1948. Geislingen : Kultuur, 1947. 135 lk Ühingud, seltsid, organisatsioonid • Albany-Schenectady Eesti Ühing 25 aastat : aja kaja. ASEÜ, 1980. 30 lk. • Austraalia Eesti Seltside Liit 1952-1986. Adelaide, 1986. • Austraalia Eesti Seltside Liit : ajalooline ülevaade 1952-1986. Täiendused I, 1987. Adelaide, 1988. • Eesti Päevade mälestusalbum. (Toim. E. Sööt) EOLL juhatus III Lääneranniku Eesti Päevade puhul. Portland, 1957. • Eesti Üliõpilaste Selts Paguluses : liikmete nimekirjad aastatest 1956, 1961, 1962, 1964, 1965, 1967, 1969, 1974 • EÜS paguluses : liikmete nimekiri pro 1972. New York, 1972. 72 lk. • EÜS Põhjala liikmete nimestikud aastatest 1960-1990. • Franternitas Tartuensis : üld- ja erikommaanid. (Toim V. Hubel) Toronto, 1965. 46 lk. • Hälsingborgi Eesti Ühing 1947-1952. Hälsingborg, 1952. 12 lk. • Hälsingborgi Eesti Ühing 1947-1957. Hälsingborg, 1957. 23 lk. • Korporatsioon Fraternitas Estica : liikmete nimekiri paguluses 1950,1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1957, 1960, 1961,1963, 1965, 1968, 1970,1977,1981,1984. Stockholm : Korp. Fraternitas Estica. • Korporatsioon Fr Estica : liikmete nimekiri pro 1959. Toronto, 1959. 40 lk. • Korporatsioon Fraternitas Estica : liikmete nimekiri 1968, 1970, 1974, 1977. Toronto. • Korp. Fr. Estica põhikiri paguluses. Stockholm : Korp Fr. Estica, 1949. 24 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1965-1966. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1966-1967. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1967-1968. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimestik 1968-1969, 22 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimestik 1969-1970, 23 lk.
    [Show full text]
  • Download Download
    Ajalooline Ajakiri, 2019, 2 (168), 265–290 Allikas ja kommentaar Tartu Riiklik Ülikool julgeolekuorganite huviorbiidis 1950. aastal Tõnu Tannberg Eesti taasokupeerimise järel 1944. aastal alustas punavõim ulatuslikku ja eripalgelist sovetiseerimisprotsessi uue ühiskonna ülesehitamiseks, mille oluliseks instrumendiks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. See võitlus päädis 1950. aasta märtsis toimunud kurikuulsa Eestimaa Kom- munistliku (bolševike) Partei Keskkomitee 8. pleenumiga, kus võeti maha senine Eesti NSV parteijuht Nikolai Karotamm ja anti veelgi vabamad käed juba esimesel nõukogude aastal alanud aktsioonile ühiskonna erine- vate eluvaldkondade puhastamiseks “nõukogudevastastest elementidest”. Võimude silmis oli oluline “kodanliku natsionalismi pesa” ka Tartu Riiklik Ülikool, mistõttu ei ole üllatav, et julgeolekuorganid selle asutuse vastu tavapärasemast suuremat huvi üles näitasid. 1940. aastate lõpus kont- rollis ülikooli Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi (MGB) Tartu osakonna 5. jaoskond, personaalselt aga jaoskonna ülem ja üks julgeoleku vanemoperatiivvolinik.1 Ülikooli isikkoosseisu põhjalik “kaardistamine” viidi julgeolekuorganite poolt läbi 1950. aasta varakevadel. Selle tulemusel valmis mitu mahukat aruannet, mis annavad julgeolekuorganite pilgu läbi ülevaate ülikooli “risustamisest nõukogudevastaste elementidega” ja agen- tuurvõrgust, aga sisaldavad muudki huvitavat informatsiooni. 1950. aasta alguses Eesti NSV julgeolekuministriks nimetatud Valentin Moskalenko 1 Rahvusarhiiv (edaspidi RA), ERAF.131.1.205,
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]