UKU MASING (1909—1985) Selle aasta 11. augustil oleks < Uku Masing saanud kaheksa- < kümneseks. Raske on kirjuta- < da lühidalt geeniusest, kelle < põhitegevusala üle siiamaani < vaieldakse: ühed väidavad < Masingu olnud kõigepealt suu- < re luuletaja, teised folkloristi, < kolmandad teoloogi, neljandad* orientalisti, viiendad ... J Mis luulesse puutub, siis * leppigem täna VincentJ B. Leitch’i arvamusega. «En- < cyclopedia of World Litefature J in th e 20th C en tu ry » ’st (1983): < «...universaalse müstitsismi ja J poeetilise nägemusega kuulub < Masing tänapäeva parimate J usuliste luuletajate hulka.» < Praeguseks hetkeks kindlasti J ilmunud luulekogusid on seit- < AVALIK KIRI se: «Neemed Vihmade Lahte» ] (1935, T a rtu ; 1959, Stockholm ; < TALLINNA TUDENGKONNALE, 1985, T oronto), «D žunglilaulud» ] TALLINNA KÕRGKOOLIDE REKTOREILE, (1965, Stockholm ), «Udu Too- < n ela jõelt» (1974, Room a), ] HARIDUSKOMITEE JUHTIDELE «P iiridele pyydes» (1974, R oo-( ma), «Aerutades hurtsiku- j 1940. aasta anneksioonile järgnenud reformidega m eistriga» (1983, T oronto), i «K irsipuu varjus» (1985, T o- ] katkestati vägivaldselt Eesti üliõpilaskonnas kehtinud ronto), «E hatuule m aa» (1988, i traditsioonid. Korporatsiooniteklitega kõrvu eksisteeri­ Tallinn). Vello Salo poolt on j nud üliõpilaste valge üldmüts oli määratud kadumi­ Torontos kuuldavasti kirjasta-, sele nii nagu kogu tudengisümboolika ja -uusused. misel veel «Hannolaul» ja «Kogutud luuletused», Hando Nüüd, kui tõstame küsimuse kõikide 1940. aasta Runnel valmistab kodumaal suvel alguse saanud seaduste õiguspädevusest, võik­ trükiks ette «Saadik Magellani sime pöörata pilgud ka üliõpilaselu normaalse korral­ pilvest». Nii on vähemalt pool damise poole. ISEGI ON JUBA ENDASJSENDUS U. M. luuleloomingust siiani lugejate eest täiesti varjul. Näeme ilmset vajadust seltside ja korporatsioonide tegevuse legaliseerimise kõrval samavõrra tähelepanu On tõesti rumal end sel kombel narriks panna Avaldaksimegi siinkohal esma­ kordselt kaks luuletust, mis osutada ka neile, kes pole end sidunud akadeemiliste ja lootmist systida, kui meel ei looda enam pärinevad Uku Masingu käsi­ organisatsioonidega — st. meie tudengkonna enami­ ja mõelda, kuis see vastne oleks suur ja kenam, kirjalisest kogust «Surija san - kule. Üheks tähelepanuavalduseks mööndusteta oleks mis, teadagi ei saabu veerel selle ranna. d iristilt» (k irju te t 1955. a. p a i­ ku). Luuletuses «Kunagi» kindlasti eesti üliõpilaste valge üldmütsi ja selle kand­ Ei taha vist, kuid tahan tahta. Seks et veelgi kohtame ilmseid vihjeid kaas- mise korra taastamine. end. luuda noore kord veel jonnin poisi usust, arbujate — Sanga ja Talviku et usku uskuda! Ent unistuste rusust värssidele. INDREK PAJUMAA Üliõpilaskonna endisaegse üldtekli toetuseks võik-* ei suuda läbi tõusta võimatuste meelgi. sime tuua järgmist: Pyyd olla pyydev; usk, et usk ei nendi piiri; loot loota nii, et loodulgi ei oleks kuju — MIDA ÕPPIDA? 1. Valge üliõpilastekkel aitaks kaotada nn. «kasti- eks tähenda, et ammu need ei soontes uju! Tänapäeva muutuvas maa­ vahesid» ning halvustamist eesti erinevais ülikooli­ Jah, kylmetades otsin endast viimseid kiiri, ilmas kasvab pidevalt vajadus des õppijate vahel ja seega neid enam ühendada. kuid teades, et ei neilt saa yheks päevaks sooja. traditsioonilisest erineva hari­ 2. Praeguseid kõrgkoolitekleid kantakse (vähemalt Neist mõeldagi on mõttest vaba endapete, duse järele. KUST SAADA TEADMISI, Tallinnas) vähe, neil puudub väärikas minevik; sel­ sest aeg on käes: ju yle taane jäätund vete MIDA LÄHEB VAJA TURU­ leta aga ei saa neil kunagi olla üliõpilaskonna poo­ võib tyhja juurde tulla tyhi lõputooja. MAJANDUSEGA EESTIS? lehoidu. Uks võimalus on! Kui näed 3. Juba ülalmainitud traditsiooni jätkamine, mis KUNA GI kuulutust, kus seisab: INSTITUUT «HERMES», aitaks kasvõi vormiliselt eesti üliõpilastel end Neil märtsipäevil nyydselt valge lumi, siis tule kohale. Seal õpeta­ Euroopa kultuurisfääris tunda. Valge tekkel on aja­ kui haualgi mind pole m eeles takse, milline on turumajan­ looliselt väljakujunenud Põhjamaade üliõpilaste ning samas tydinenud keeles dus; kuidas müüa seda, mida tunnusmärk. yks kurdab, kuidas kortsub soovi jumi. oskad teha? Peale selle antak­ se teadmisi sotsioloogiast, Kas muudab sadatuhat? Miljon siiski psühholoogiast , ökoloogiast. Korp! «Rotalia» Tallinna osakond ei enam tunne inimesi, Saad teada, mis on sünergeeti- Korp! «Fraternitas Liviensis» Tallinna ei kullerkuppe, kannikesi ka, õpid keeli ning suhtlemist. osakond ia oilvil õhtus tõusvail võõras viiski. Seda kõike esialgu tasuta. Korp! «Leola» Veel ei võeta õppemaksu. õppetöö toimub õhtupooli­ Korp! «Tehnola» Et saabuv võigas nagu hääbund saurus, kul, peale korralist õppetööd. E. 0. S. «Ave» ei kumbki toeks eal kerki mulle, Kui õpid hästi, saad diplomi­ kes jäädvustades seebimulle le lisaeriala. Ka peale lõpeta­ mist hoolitseb sinu eest Insti­ Ma tean ja kaon, sest vigu endas kuulen tuut «Hermes». Aitab leida su põeb tapamaja õuel vereaurus. oskustele ja võimetele õiget ja maitsen jõutust halba muuta. rakendust. Võib juhtuda, et sõidad praktikale teise riiki. Ootame ka lõpukursuse tu­ Ei tohi teadja rohkem suuta dengeid, teie jõuate läbi teha kui surra mõistes, mida endast luulen. arengumänedžeri kursuse. ÜLIÕPILASORGANISATSIOONID LÄBI AEGADE KES PEAKS Esimesed ülikoolid asulal i Eestlastest üliõpilaste koon­ korp! Filiae Patriae NAISKORPORATSIOONID: 12. sajandil Lääne-Euroopas. dumine rahvuslikesse üliõpilas­ (27. okt. 1920. a. T artus). END MUUTMA? õppetöö neis toimus ladina organisatsioonidesse astub esi­ Värvid: valge-punane-roheline; keeles. Juba sajandi lõpuks mesi arglikke samme 1873. a. korp! India tekkisid PARIISI ÜLIKOOLI Esialgu töötati illegaalselt, (7. m ärts 1924. a. T artus). Võime väita, et iseseisvusaja­ (asut. u m b. 1150. a.) ju u res k u id 1881. a. ta o tle ti lu b a om a Värvid: kirsipruun-valge-roheline; ga analoogne diferentseerumi­ esimesed üliõpilasorganisatsioo­ korporatsiooni asutamiseks, ne üliõpilaselus — organiseeri­ nid — natsioonid — mis endi kuid seda ei saadud. Kuna sel­ korp! Amicitia (21. nov. 1924. a. T artus). tuteks ja organiseerimatuteeks ümber koondasid sama keelt lele järgnevat perioodi on meie — on toimunud ka nüüd, mil kõnelevaid üliõpilasi. Natsioo­ ajakirjanduses pikemalt käsit­ Värvid: heleviolett-tumeroheline-kuld. korp! Vironia MEESKORPORATSIOONID: seltside ja korporatsioonide nide püüdeks oli süvendada letud, puudub vajadus selle eluvõimelisuses keegi enam ei üliõpilastes organiseeritust, juures veel kord peatuda. (26. nov. 1900. a. Riias). Värvid: violett-must-valge; kahtle. Organisatsioonide pal­ distsipliinitunnet ja arendada Märkigem vaid, et eesti rah­ jusus aga on demokraatia tek­ üliõpilaste seltskondlikku vilu­ vusest üliõpilaste ESIMENE korp! Fraternitas Estica kimise eeldusena mööndusteta must. Natsioonid võitsid elu­ ORGANISATSIOON — Eesti (9. m ai 1907. a. T artus) väärtus iseenesest. Ainuvõimu õiguse ka hilisematel aastatel Üliõpilaste Selts — registreeri­ Värvid: sinine-roheline-valge; taas kujuneda lastes oleksime mitmel pool (Skandinaavia- takse ülikooli juures kirjandus­ korp! Sakala lihtsalt rumalad. maades, Saksamaal) rajatud lik u seltsin a 1883. a. A astal (14. nov. 1909. a. T artus). rahvuslikes ülikoolides, kus 1900 alu stab R iias teg ev u st esi­ Värvid: Sinine-violett-valge; Rõõmustav oli tõdeda, et Üli­ nad ühendasid ühest piirkon­ mene eestlaste KORPORAT­ õpilasliit oma algaja suundu- nast pärinevaid üliõpilasi. Tä­ SIOON — korp! Vironia. Eesti korp! Ugala musist, nn. «komsomoli ümber­ napäeval tegutsevad natsioonid Vabariigi algusaastal tegutses (9. nov. 1913. a. T artus) nimetamise poliitikast» võitu Rootsi ja Soome ülikoolides. juba 6 eestlaste korporatsioo­ Värvid: must-sinine-valge; sai. Arengu säärane kulg oleks Soomes on kõik üliõpilased ni. korp! Rotalia Liidu kompromiteerinud pääs- kohustatud kuuluma mingisse P ä ra s t 1S05. a. sündm usi (10. nov. 1913. a. P eterb u ris). m a tu lt — on selge, et LKNÜ maakondlikku organisatsiooni, alustavad tegevust ka mitmed Värvid: sinine-must-roheline; katsed end turgutada jäävad nn. osakonda. üliõpilasseltsid (ÜS). korp! Fraternitas Liviensis kõigest vabahärra von Münch- Kõigi 'osakondade üliõpilaste Esimese naiskorporatsioonid (28. jaan . 1918. a. T artus). hauseni ponnistusteks end ra­ välistunnuseks on üliõpilase asutati 1920. a. Tartus korp! Värvid: violett-roheline-valge; bast patsipidi ise v ä lja üldmüts (valge tekkel), mille Filiae Patriae. korp! Leola tõmmata. Lahtiütlemine a/ü ja voodri värvus on osakonniti <16. okt. 1920. a. T allinnas). komsomolitegelastest muutis erin ev . Tallinna Tehnikumis õppiva­ Värvid: violett-kollane-valge; võimalikuks ka akadeemiliste SORBONNET ÜLIKOOLI te tehnikatudengite organisee­ tudengiorganisatsioonide koos­ juures saab alguse teine tüüp rumine kulges esialgu eriradu. korp! Revelia töö Liiduga. üliõpilasorganisatsioone, n. a. Kuna tehnikumi tegevust kor­ (3. dets. 1920. a. T artus). 27. n o vem b ril to im u n u d Ü li­ kolleegiumid, mis ühendavad Värvid: roheline-must-ralge raldavates seadustes pikka õpilasliidu Volikogu istungil ei üliõpilasi õpitavate erialade aega ei leidnud must-valgel korp! Tehnola aktsepteeritud korporantide st järgi. Kolleegiumid on levine- kinnitust selle kohta, et tehni­ (23. okt. 1921. a. T allinnas). ja E. U. S. «Ave» liikmetest de­ nud Inglismaal ja ka teistes Värvid: must-roheline-valge; kumi ülemastmes õppijaid loe­ legaatide ettepanekuid põhikir­ anglo-saksi maades, kus nad on takse üliõpilasteks, siis Tartus korp! Väinla ja parandamiseks.. domineerivaiks