44C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

44C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

44C buss sõiduplaan & liini kaart 44C Viljandi - Mustla Vaata Veebilehe Režiimis 44C buss liinil (Viljandi - Mustla) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Mustla: 9:30 - 19:50 (2) Viljandi (Saabuvad Bussid): 9:30 - 14:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 44C buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 44C buss saabub. Suund: Mustla 44C buss sõiduplaan 21 peatust Mustla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:30 - 19:50 teisipäev 9:30 - 19:50 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 9:30 - 19:50 Muusikakool neljapäev 9:30 - 19:50 14 Carl Robert Jakobsoni Tänav, Viljandi reede 9:30 - 19:50 Kesklinna Kool laupäev 9:30 - 19:50 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi pühapäev Ei sõida Kösti 92 Tartu, Viljandi Viiratsi 44C buss info Pingu Suund: Mustla Peatust: 21 Laidu Reisi kestus: 30 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Muusikakool, Ekseko Kesklinna Kool, Kösti, Viiratsi, Pingu, Laidu, Ekseko, Kangilaski, Nõmme, Pirmastu, Viisu, Holstre, Kangilaski Konsiku, Pulleritsu, Raassilla, Linsi, Lusika, Simmihärma, Sulevi, Mustla Nõmme Pirmastu Viisu Holstre 7 Mustla Tee, Estonia Konsiku Pulleritsu Raassilla Viljandi — Rõngu, Estonia Linsi Lusika Simmihärma Sulevi Mustla 5 Turuplats, Mustla Suund: Viljandi (Saabuvad Bussid) 44C buss sõiduplaan 20 peatust Viljandi (Saabuvad Bussid) marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:30 - 14:35 teisipäev 9:30 - 14:35 Mustla 5 Turuplats, Mustla kolmapäev 9:30 - 14:35 Sulevi neljapäev 9:30 - 14:35 Viljandi — Rõngu, Mustla reede 9:30 - 14:35 Simmihärma laupäev 10:35 - 14:35 Lusika pühapäev Ei sõida Linsi Raassilla 44C buss info Pulleritsu Suund: Viljandi (Saabuvad Bussid) Peatust: 20 Konsiku Reisi kestus: 30 min Liini kokkuvõte: Mustla, Sulevi, Simmihärma, Lusika, Holstre Linsi, Raassilla, Pulleritsu, Konsiku, Holstre, Viisu, Pirmastu, Nõmme, Kangilaski, Ekseko, Laidu, Pingu, 7 Mustla Tee, Estonia Viiratsi, Kösti, Kesklinna Kool, Viljandi (Saabuvad Viisu Bussid) Pirmastu Nõmme Kangilaski Ekseko Laidu Pingu Viiratsi Viiratsi pst, Estonia Kösti 79 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi Kesklinna Kool 21c Uus Tänav, Viljandi Viljandi (Saabuvad Bussid) Uus, Viljandi 44C buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Vaata live saabumisaegu Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.

Copy Link

Recommended publications

Majandusaasta Aruanne 2019
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Osaühing Ramsi VK registrikood: 10357298 tänava/talu nimi, Keskuse tee 1 maja ja korteri number: alevik: Ramsi alevik vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71101 telefon: +372 4340160 e-posti aadress: [email protected] Osaühing Ramsi VK 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Kasumiaruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Kasutusrent 17 Lisa 8 Laenukohustised 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 11 Müügitulu 21 Lisa 12 Muud äritulud 21 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud ärikulud 23 Lisa 16 Intressikulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 23 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2019 OÜ Ramsi VK on asutatud 1994.a. munitsipaalettevõttena ja kujundatud ümber 1997.a. lõpus osaühinguks Ramsi VK. Osaühingu omanikuks on 100%-liselt Viljandi vald. Äriühing on registreeritud Viljandimaal Viljandi vallas Ramsi alevikus aadressil Keskuse tee 1. OÜ Ramsi VK peamiseks tegevusalaks on Viljandi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades tarbijate joogiveega varustamine ja reovee ärajuhtimine ning vee- ja kanalisasioonisüsteemide hooldamine. Teenust osutatakse Ramsi alevikus, Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti ja Karula külades, Puiatu Erikooli piirkonnas, Mustla alevikus, Soe, Suislepa ning Kärstna külades. Kinnistute majandus-joogivee varustamisel on põhieesmärk müüa tarbijatele vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kvaliteediga joogivett ja tagada pidev veega varustamine.
[Show full text]
Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
[Show full text]
Abstract Evaluating Holocene Precipitation
ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
[Show full text]
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
[Show full text]
Lõhmuse Järvistu Detailplaneering
Registreerimisnumber 10696600 MTR: EK, EO, EP 10696600-0001 EEG000179 MATER: MK, MU, MO, MP 0019-00 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 518/2010 Töö nr: IB46/2014 Tellija: Viljandi Vallavalitsus Huvitatud isik: OÜ Forest Haldus Objekti asukoht: Viljandimaa, Holstre ja Pirmastu küla LÕHMUSE JÄRVISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Koostajad: Kristiina Habicht (vastutav planeerija), Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Terko Veensalu (planeerija), Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Elar Põldvere (KSH juhtekspert), Alkranel OÜ TARTU 2015 - 2016 Lõhmuse järvistu detailplaneering Töö nr IB46/2014 SISUKORD SELETUSKIRI ............................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.1. Planeeringuala asukoht ja suurus ......................................................................................... 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise alus ning planeeringu eesmärk ............................................ 3 1.3. Arvestamisele kuuluvad materjalid ja olemasolevad geodeetilised alusplaanid ................. 3 2. PLANEERINGUETTEPANEK .............................................................................................. 3 2.1. Maa-ala kruntideks jaotamine ja planeeritud maakasutus ................................................... 4 2.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed .................................................................. 5 2.3.
[Show full text]
Volikogu Yldplank
VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
[Show full text]
Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
[Show full text]
Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
[Show full text]
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
[Show full text]
43A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
43A buss sõiduplaan & liini kaart 43A Kärstna Vaata Veebilehe Režiimis 43A buss liinil (Kärstna) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärstna: 7:25 - 13:50 (2) Pahuvere: 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 43A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 43A buss saabub. Suund: Kärstna 43A buss sõiduplaan 24 peatust Kärstna marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 - 13:50 teisipäev 7:25 - 13:50 Pahuvere kolmapäev 7:25 - 13:50 Tamme neljapäev 7:25 - 13:50 Kullessa reede 7:25 - 13:50 Kuivati laupäev Ei sõida Anikatsi pühapäev Ei sõida Jürimatsi Kabelimäe 43A buss info Kärstna Suund: Kärstna Peatust: 24 Reisi kestus: 22 min Raassilla Tee Liini kokkuvõte: Pahuvere, Tamme, Kullessa, Kuivati, Mustla — Kärstna, Estonia Anikatsi, Jürimatsi, Kabelimäe, Kärstna, Raassilla Tee, Vaga, Magatsi, Kiltsi Tee, Mäe Tänav, Tarvastu Vaga Gümnaasium, Mustla, Ämmuste Kool, Roti, Matu, Mõru, Mustlase, Miku-Peetri, Nahkle, Raassilla Tee, Magatsi Kärstna Kiltsi Tee Mäe Tänav Mäe, Estonia Tarvastu Gümnaasium 1 Kevade, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Ämmuste Kool Roti Matu Mõru Mustlase Miku-Peetri Nahkle Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia Kärstna Suund: Pahuvere 43A buss sõiduplaan 25 peatust Pahuvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:30 teisipäev 16:30 Kärstna kolmapäev 16:30 Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia neljapäev 16:30 Nahkle reede 16:30 laupäev Ei sõida Miku-Peetri pühapäev Ei sõida Mustlase Mõru Matu 43A buss info Suund: Pahuvere Roti Peatust: 25 Reisi kestus: 62 min Liini
[Show full text]
Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
[Show full text]
Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
[Show full text]