DOCSLIB.ORG

Lahtirakendamine Eesti Vabariigi Majanduse Stabiliseerimine 1918–1924

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lahtirakendamine Eesti Vabariigi Majanduse Stabiliseerimine 1918–1924 Lahtirakendamine Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924 Toimetanud Ott Raun ja Reeli Ziius, kaane kujundanud Kristjan Mändmaa. Korrektor Anu Seidla. Kui Eesti maksumaksja ei oleks toetanud uurimistööd Eesti Teadusfondi grantidega 2263 ja 4034, Eesti Panga teadusstipendiumiga ning Rahvusarhiivi kaudu trükikulusid katnud, poleks ka seda raamatut. See raamat oleks sisult märksa halvem, kui head kolleegid Eestist ning Rootsist poleks mu abipalvetele nii vastutulelikult reageerinud, kui mu praegused ja varasemad töökaaslased poleks suhtunud nii mõistvalt mu hajevilolekusse ning kui mu lähedased poleks jätnud nõudmata neile täie õigusega kuuluvat täit tähelepanu. Tänan kõiki, kes selle raamatu sünnile on kas otse või kaudselt ning otse ja kaudselt kaasa aidanud. Sisukord Sissejuhatus Interregnum 1920. aastate stabiliseerimismehhanism ja baasmõisted Historiograafia Probleem Allikad I peatükk. Raamid Eesti majandus Euroopa taustal Esimese maailmasõja eel Sõjakaotused Euroopa majandusprobleemid 1920. aastatel Euroopa riikide stabiliseerimispoliitika II peatükk. Eesti majandus Vabadussõja teenistuses Võimu ülevõtmine. Toitlustuskriisi lahendamine Finantskaos. Poolraha Pärisraha käibelelaskmine. Välislaenude otsingud. Eesti Panga asutamine Tööstuse finantseerimine. Riigi Majandusnõukogu asutamine. Väliskaubandus Raha juurdetrükkimine. Inflatsioon Tartu rahulepingu majandusküsimused III peatükk. Sild Lääne ja Ida vahel Poliitiline foon Kullavahendus Tallinnas. Äri Venemaal. Piirikaubandus Eestisse jäänud summad Riigi eelarve ja väliskaubandus Rahamassi kasv. Inflatsioon. Kursi esialgne stabiliseerimine Eesti Panga laenupoliitika IV peatükk. Lahtijäetud rahakraan Majandustausta muutumine. Finantspoliitika võtmeisikud. Eesti Panga laenude jaotus Eraäri riigipangas Eesti Panga poliitika ummik Kullatagavarade kulutamise avalikukstulek. Sisepoliitiline kriis Majanduse tervendamise kavad. Pätsi valitsuse langus V peatükk. Murrang Majanduspoliitiline võitlus Võlgade valoriseerimine Uued sihid. Finantsolukorra halvenemine. Tollitõstmine Rünnakud paremalt, vasakult ja idast. Finantspoliitika täpsustamine. Majanduse tervenemine VI peatükk. Ülemineku lõpetamine Rahareformi lõpuleviimine. Uue majandussuuna kinnistumine Majandusmuutus 1920. aastatel Alternatiivid Lahtirakendamine Economic Separation: Stabilizing the Estonian Economy 1918-1924 Lisad Kasutatud kirjandus ja allikad Isikunimede register SISSEJUHATUS Interregnum Eesti Vabariik tekkis ilma omariikluse ülesehitamise strateegiata. Seda eelkõige äärmiselt kiiresti kulgenud sündmuste tõttu. Kuid puudusid ka pidepunktid ja eeskujud, millele taoline kontseptsioon saanuks tugineda. Sõjast nii materiaalselt kui psühholoogiliselt räsitud Euroopa otsis iseennast. Esimese maailmasõjaga oli senine maailmakorraldus kokku varisenud ja õhtumaise intelligentsi usk maailma peaaegu iseeneslikku täienemisse purunenud. Tööliste ja sõjast šokeeritud intelligentsi hulgas levis kommunism – uus atraktiivne poliitiline ideoloogia ning ei olnud teada, kui kaugele selle võidukäik ulatub. Kuid ka paljud konservatiivsed idealistid nagu Jaan Tõnisson arvasid, et maailm muutub põhjalikult, pidades senist, riikide poliitilisele ebavõrdsusele rajatud maailmakorraldust möödanikku vajuvaks ja nähes maailmasõja vapustust kogenud ning moraalset puhastumist otsiva Euroopa tulevikku õiglasema ning aatelisemana kui kunagi varem. Kuidas või kunas ja millises vormis selline Euroopa kujunema peab, ei teadnud keegi. Pidetus ja käärimine hõlmasid kõike, ka kultuuri ja vaimu. Aeg oli liigestest lahti. Tekkinud probleemid olid varasematele põlvkondadele tundmatud, oma kestvuse ja intensiivsega muutsid nad senist, põlvkondade kogemustega talletatud elutarkust. Paljud pidasid ainsaks toeks sõjast ja kommunismist nihestunud maailmas tagasipöördumist religiooni juurde. Veelgi rohkem oli aga võitlevaid ateiste. Oli täieliku karskuse apologeete, teiste hulgas tunnustatud poliitikuid, ja oli liberaalse alkoholipoliitika pooldajaid. Sõja ja sellega kaasnenud kannatuste põhjuseks pidasid ühed traditsioonide kehva järgimist, teised aga traditsioonide kehvust. Ükskõikseid oli vähe. Eesti poliitikuid ei saanud algul aidata ka rahvusvahelised eksperdid, sest ei olnud teada, mis on õige. Pealegi oli neil tegemist hoopis tähtsamate asjadega. Õhtumaa silmade läbi polnud nood perifeerias asuvad Balti riigikesed esialgu ekspertiisi väärtki, sest näisid ajutistena või vähemalt tähtsusetute anomaaliatena ega olnud Euroopa riikide sekka oodatud. Kui sõjahaavades Lääne-Euroopast üldse ida poole vaadati, siis Venemaa peale. Suur idariik pakkus huvi eksperimentaalmaana, võimaliku sõjalise ja ideoloogilise ohu allikana, aga ka turuna ning varasemate laenude tagasimaksjana. Ekspertide kutsumist ei peetud väärikakski. Kahe maailmasõja vaheline Euroopa oli kalk, tema riigid uhked ja iseseisvad. Eesti rahvas oli vasakpoolne, kuid patriootiline. Eesti riigimehed ei teadnud sedagi, kas maailmapoliitiline olukord üldse lubab Eesti iseseisvust. Kas poliitiline ühendus Soomega on võimalik ja vajalik? Kui tihe peaks olema Balti naabrite vaheline poliitiline liitlus ning millistes vormides peaks toimuma majanduslik koostöö? Palju sõltus Venemaa edasisest arengust ning selles varieerusid prognoosid ühest äärmusest teise – tsaarivõimu taastumisest kuni anarhistliku Venemaani. Nende raamide vahele mahtusid veel täiesti reaalsetena näivad demokraatlik Venemaa ja bolševike valitsetud riik. Iga variant võinuks tähendada Eestile erinevat saatust. Ka majanduspoliitika kujundamisel puudusid pidepunktid. Ei olnud teada, kas senised majandusseadused üldse kehtivad. Raudreegel, et kulutada võib sama palju kui teenitakse, oli löönud kõikuma. Raha ja kuld, mis varem olid olnud täiesti üks ja seesama, olid nüüd kahestunud. Mõned arvasid, et nad sulavad taas kokku. Teised seda ei uskunud. Saksa välisminister Walther Rathenau kuulutas, et riik võib vajadusel ilma, et see halbu tagajärgi kaasa tooks, paisata turule tohutus koguses paberraha. Tal oli teoreetikutest ja praktikutest järgijaid Austrias, Ungaris, Poolas ja Eestiski. Kommunistlik süsteem eksperimenteeris oma mudelitega. Puudus ettekujutus Euroopa riikide sõjajärgse majandusliku koostöö vormidest. Ei olnud teada, kas Euroopa viimase viiekümne aasta üldine suund vabamale majandusele jätkub või mitte. Kuid mis kõige olulisem – kui ka iseseisvuseks vajalikud poliitilised tingimused kestavad – kas ka siis suudab Eesti rahvas üldse oma riiki ise pidada? Eesti majandusliku toimetulemise üle kaheldi loomulikult Venemaal, aga ka Lääne-Euroopas. Nikolai Köstner pidi isegi Eestis tippjuhtkonda julgustama, et Eesti on majandussuutlik. 1 Kuid kas sellele aitab kaasa Lääne-Euroopa ja Venemaa vahendajaks olemine? Kas Eesti peaks olema vabakaubandusmaa või kaitsma oma põllumajandust ja tööstust? Kas Venemaa turg avaneb Eestile? Mida tuleks eelistada, kas põllumajandust või tööstust? Reegleid oli nii vähe, et riigi majanduspoliitilisest peenhäälestamisest ei saanud juttugi olla. Ent enesetunnetus tuli kätte saada, sest vastasel korral saanuks toimetulematuse tunne identiteedi osaks. See kõik tähendas, et eksperimendid olid äärmiselt ohtlikud ja riigi majandus tuli kiiresti tasakaalustada vastavalt uuele olukorrale. See oli oluline. 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas ei olnud küll otseselt näljas, sest peatoidus suudeti ikka muretseda ning kui viljasalv ja lihaastjas päris tühjaks said, aitasid naabrid. Küll võis aga muudest hädatarvilikest vahenditest nagu koolilaste saabastest või petrooleumist ja üldse sellest, mida raha eest osta tuli, otsene puudus kätte tulla. Linnarahva olukord oli kõikuvam. Kehvemad kihid elasid toimetuleku piiril. Töölistel oli harva võimalik säästa ning kui sääste oligi, siis sõja- ja revolutsiooniaegne inflatsioon oli need hävitanud. Nii tähendas töölisele töö kaotus või isegi palga alanemine juba otsest näljaohtu. Sama võis juhtuda isegi esmatarbekaupade tollide järsu tõstmise ja toiduainete kallinemise korral. Majanduse tasakaalustamine oli oluline ka teises mõttes. Ida pool Peipsi järve käis kommunismiehitamine. Eesti tööline oli küll vaene, kuid mingil juhul ei tohtinud tema elatustase langeda allapoole Vene töölise omast. Käis ju ka majandusideoloogiline võitlus, milles väiksema kaotus ähvardanuks Eesti riikluse olemasolu. Riigivõimu ja sellest tulenevalt ka riigi majanduspoliitika tähendus maa majandusele oli hoopis väiksem kui tänapäeval. Kui võrrelda riigieelarve ja sisemajanduse kogutoodangu 1 Riigi Majandusnõukogu koosoleku protokoll 27.11.1919. ERA, f. 990, n. 1, s. 1, l. 18p. (SKT) suhet, siis selgub, et 1920. aastate Eesti oli üle kahe korra naturaalmajanduslikum ja sellevõrra ka riigi poliitikast vähem juhitud kui taasiseseisvunud Eesti. 2 Eesti oli agraarmaa, kaks kolmandikku elanikkonnast oli hõivatud põllumajanduses. Talu majandas aga suhteliselt omaette. Keskmiselt vaid kolmandik talu toodangust läks turule, ülejäänu tarvitati ära talus endas. Kahte kolmandikku osa talumajandusest, või kui arvestada ka sekundaar- ja tertsiaarsektorit, siis poolt kogu Eesti rahvamajandusest mõjutas riigivõim väga vähe. See talumajandus nohistas omasoodu oma teed minna, hoolimata, kas oli inflatsioon või deflatsioon, missugune raha parajasti käibis või missugune üldse riigivõim parasjagu oli. Otsesemalt mõjutasid talu toimimist riigi agraarkrediidid. Ka kogu rahvamajanduses valis suuna peamiselt majanduslik inerts, mis poliitilisele tüürimisele halvasti allus. Kiireks pöördeks polnud tüürsüsteem vahendite nappuse tõttu üldse võimeline. Riigivõimu oli nii vähe, et veel
Load more

Recommended publications
  • Michael H. Clemmesen Version 6.10.2013
    Michael H. Clemmesen Version 6.10.2013 1 Prologue: The British 1918 path towards some help to Balts. Initial remarks to the intervention and its hesitant and half-hearted character. It mirrored the situation of governments involved in the limited interventions during the last In the conference paper “The 1918-20 International Intervention in the Baltic twenty years. Region. Revisited through the Prism of Recent Experience” published in Baltic Security and Defence Review 2:2011, I outlined a research and book project. The This intervention against Bolshevik Russia and German ambitions would never Entente intervention in the Baltic Provinces and Lithuania from late 1918 to early have been reality without the British decision to send the navy to the Baltic 1920 would be seen through the prism of the Post-Cold War Western experience Provinces. The U.S. would later play its strangely partly independent role, and the with limited interventions, from Croatia and Bosnia to Libya, motivated by the operation would not have ended as it did without a clear a convincing French wish to build peace, reduce suffering and promote just and effective effort. However, the hesitant first step originated in London. government. This first part about the background, discourse and experience of the first four months of Britain’s effort has been prepared to be read as an independent contribution. However, it is also an early version of the first chapters of the book.1 It is important to note – especially for Baltic readers – that the book is not meant to give a balanced description of what we now know happened.
    [Show full text]
  • Crols, Dirk (2006) from Tsarist Empire to League of Nations and from USSR to EU: Two Eras in the Construction of Baltic State Sovereignty
    Crols, Dirk (2006) From Tsarist empire to League of Nations and from USSR to EU: two eras in the construction of Baltic state sovereignty. PhD thesis. http://theses.gla.ac.uk/2453/ Copyright and moral rights for this thesis are retained by the author A copy can be downloaded for personal non-commercial research or study, without prior permission or charge This thesis cannot be reproduced or quoted extensively from without first obtaining permission in writing from the Author The content must not be changed in any way or sold commercially in any format or medium without the formal permission of the Author When referring to this work, full bibliographic details including the author, title, awarding institution and date of the thesis must be given Glasgow Theses Service http://theses.gla.ac.uk/ [email protected] FROM TSARIST EMPIRE TO LEAGUE OF NATIONS AND FROM USSR TO EU: TWO ERAS IN THE CONSTRUCTION OF BALTIC STATE SOVEREIGNTY Thesis submitted by Dirk Crols to obtain the degree of Doctor of Philosophy (PhD). Date of submission: 23 July 2006 Department of Central and East European Studies, University of Glasgow Supervisor: Dr. David Smith, Senior Lecturer, Department of Central and East European Studies, University of Glasgow. 1 ABSTRACT This thesis examines how the three Baltic countries constructed their internal and external sovereign statehood in the interwar period and the post Cold War era. Twice in one century, Estonia, Latvia and Lithuania were namely confronted with strongly divided multiethnic societies, requiring a bold and wide-ranging ethnic policy. In 1918 all three Baltic countries promised their minorities cultural autonomy.
    [Show full text]
  • STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Mihkel Martna Internatsionalismi Ja Rahvusluse Vahel: Sotsialismivoolude Kohandumine Eestis 19
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT UUSIMA AJA OSAKOND Timo Aava MIHKEL MARTNA INTERNATSIONALISMI JA RAHVUSLUSE VAHEL: SOTSIALISMIVOOLUDE KOHANDUMINE EESTIS 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES Magistritöö Juhendaja: dots. Pärtel Piirimäe Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Historiograafiast..............................................................................................................................5 Allikad..........................................................................................................................................10 Metodoloogiast.............................................................................................................................12 1. Biograafiline skits.........................................................................................................................14 2. Rahvusküsimus.............................................................................................................................26 2.1. Marksism ja rahvusküsimus...................................................................................................26 2.2. Rahvuse määratlus Martnal...................................................................................................28 2.3. Väikse rahvuse probleemid....................................................................................................35
    [Show full text]
  • Kindralmajor Johannes Orasmaa, Kaitseväe Suurtükiväe Inspektor Kindralmajor Hugo Eduard Kauler
    ÜHINE TAHE Pilguheit Kaitseliidu minevikku 1925-1940 Tallinn 2012 Väljaandja: Kaitseliit Koostaja: Tanel Lään Keelenõu: Piret Pääsuke Toimetaja: major Tanel Rütman Kujundus: Hepter Grupp OÜ Trükk: Hepter Grupp OÜ Fotod: Kaitseliidu Muuseumi fotokogu Esikaanel: Kaitseliidu Tallinna Maleva rivistus enne kaitseväelisele jalutuskäigule minekut 1. mail 1933. aastal ISBN 978-9949-30-788-3 Ühine tahe. Kaitseliit 1925-1940 Hea Lugeja! Sa hoiad käes raamatut, mis püüab anda lühikese ajaloolise ülevaate Kaitse- liidu tegevusest ajajärgul 1925 – 1940. Tegu ei ole mitte ainult Kaitseliidu aja- looga, vaid selle üldrahvaliku organisatsiooni kaudu sissevaatega ühte perioodi kogu Eesti kultuuriloost. Maailmasõdadevahelisel ajajärgul kui ka tänapäeval on riigikaitsesektoris meil otseseks kaitsepoliitikas osalejaks ka Kaitseliit. Raamatus leiab kajastamist pärast 1924. aasta detsembrimässu Kaitseliidus alanud plaanipärane korraldamine ja arendamine, mille tulemusena oli Teise maailmasõja alguseks Kaitseliidust saanud sõjaline organisatsioon, mida Eesti riigi hävitajad kaitseväest isegi rohkem kartsid. Kuna arhiivimaterjale on väga vähe alles (Kaitseliidu arhiiv hävis Tallinna pom- mitamise ajal 1944. aastal), ei ole tänapäevases ajalookirjutuses leidnud Kait- seliidu tegevus nimetatud ajajärgul piisavalt kajastamist. Raamatu koostamisel on oluliseks allikmaterjaliks 1925-st – 1940. aastani välja antud Kaitseliidu ametlik häälekandja Kaitse Kodu! ja malevate Teatajad, kust leiab sellel ajavahe- mikul välja antud Kaitseliidu ülema ja peastaabi käskkirju,
    [Show full text]
  • Violence and Activism in the Baltic Provinces During the Revolution of 1905
    Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 48–59 VIOLENCE AND ACTIVISM IN THE BALTIC PROVINCES DURING THE REVOLUTION OF 1905 Toivo U. RAUN Indiana University, Department of Central Eurasian Studies, Goodbody Hall, Bloomington, IN 47401, USA; [email protected] This article focuses on the phenomena of violence and activism in the Baltic Provinces during 1905. The level of violence was substantially greater in the Latvian areas than in the Estonians ones for the following reasons: more advanced economic development, especially in the metropolis of Riga; a much stronger social democratic movement; and greater social and ethnic tensions in the relations between Latvians and Baltic Germans. On the other hand, various manifestations of activism in the form of political and social mobilization, e.g., petition campaigns, the holding of national congresses, and the strike and trade union movements, were essentially comparable in the two cases. The one major contrast in political mobilization was the much more sweeping reorganization of rural government in the Latvian areas. In assessing the experience of the Revolution of 1905 in the Baltic region, both contemporary and later observers have often noted a striking difference between the Latvian and Estonian halves of the Baltic Provinces: the level of violence, i.e., attacks on persons and the destruction of property, was much greater in Kurland and southern Livland than in Estland and northern Livland. The first major Baltic German treatment of this issue by Astaf von Transehe-Roseneck in 1906– 1907, pointedly entitled Die lettische Revolution, devoted only a few pages to events in the Estonian areas and dismissed them as merely “disturbances” (Unruhen).1 With the passing of the hundredth anniversary of the Revolution of 1905, it seems appropriate to take a fresh look at this issue and to offer a reassessment of how best to explain the more extensive violence and destruction in the Latvian case.
    [Show full text]
  • The Role of Helsinki in the Estonian Agenda of Modernizing Tallinn at the Beginning of the Twentieth Century
    ZfO JECES 67 ı 2018 ı 4 ı 485-506 485 The Role of Helsinki in the Estonian Agenda of Modernizing Tallinn at the Beginning of the Twentieth Century Karin Hallas-Murula ZUSAMMENFASSUNG Die Rolle Helsinkis im Rahmen der estnischen Modernisierungspläne für Tallinn zu Beginn des 20. Jahrhunderts Aufgrund der geografischen, ethnischen und kulturellen Nähe spielte Finnland eine wich- tige Rolle bei der kulturellen und politischen Entwicklung Estlands. In den Jahren 1904- 1914 erlebte die estnische Architektur ihre Finnische Periode. Wichtige staatliche Gebäude in Estland wurden von finnischen Architekten entworfen. Für viele Esten war Helsinki die nächstgelegene europäische Großstadt; ein Besuch dort lag nur 80 Kilometer über die Ostsee entfernt. Helsinkis Stadtentwicklung fand seit den 1890er Jahren in estnischen Zeitungen ihren Widerhall. Zu den urbanen Errungen- schaften Helsinkis, die dort hervorgehoben wurden, zählten die Boulevards, Parks und Denkmale, die Neubauten, der moderne Straßenverkehr und vor allem die Sauberkeit im Stadtbild sowie das zivilisierte Auftreten seiner Einwohner. Im Jahr 1904 errangen die Esten bei der Wahl zur Tallinner Stadtverordnetenversamm- lung erstmals die Mehrheit. Orientierten sie sich im Folgenden, konfrontiert mit der prakti- schen Verwaltungsarbeit, an Helsinki als dem Modell einer europäischen Stadt? Ange- sichts des immer dichter werdenden kommunikativen Netzwerks zwischen den beiden Stadtverwaltungen wird in dem vorliegenden Beitrag der Standpunkt vertreten, dass beim Transfer von Wissen bezüglich kommunaler Verwaltung auch Städte an der geografischen Peripherie als Vermittler von Innovation auftreten konnten. Der internationale Wettbewerb eines Generalplans für Tallinn (1913) war der erste sei- ner Art im Russischen Reich. Bedenkt man den finnischen Einfluss auf die estnische Architektur, war es nur zu natürlich, dass der finnische Architekt Eliel Saarinen eingeladen wurde, um den Wettbewerb vorzubereiten.
    [Show full text]
  • Impact of Alleged Russian Cyber Attacks
    Volume 11, 2009 Baltic Security & Defence Review Impact of Alleged Russian Cyber Attacks By William C. Ashmore* During a two week period in April and May of 2007 Estonia was the victim of a sustained massive cyber attack on its information infrastructure. While the cyber attack was not the first nor was it the largest, it was the first cyber attack that was directed at the national security of a country. (Davis, 2009) The significance of a cyber attack on a small country can be difficult to measure for a casual observer. Estonia is a small country that can be seen as a model for the future. Estonians have developed and used internet technology for voting, education, security and banking (ninety-five percent of banking operations are done electronically) (Collier, 2007). It is not uncommon to see a sign for free Wi-Fi internet access at a pub, restaurant or on public transportation.1 Imagine going to an Automated Teller Machine (ATM), while on a business trip, to get money for meals and lodging and the system is down. Restaurants and hotels are unable to process your credit card. You try to send a message to your bank, your work, and your family but the computer servers are all down. The government is unable to communicate with the public and its different departments. News agencies are having difficulties publishing information. The aftermath of a cyber attack can impact anyone that uses the internet, whether it is an individual, business, or government that has been affected. By investigating the attack, how it happened, and Estonia’s reaction, states can decide whether their internet defences and strategies are adequate.2 The cyber attacks on Estonia have implications for both its allies and adversaries.
    [Show full text]
  • Social Democracy & State Foundation: Estonia, Latvia, Lithuania
    Social Democracy & State Foundation Estonia Latvia Lithuania SOCIAL DEMOCRACY AND STATE FOUNDATION ESTONIA, LATVIA, LITHUANIA Table of content Foreword: Social Democracy and the Founding of Estonia, Latvia and Lithuania Tobias Mörschel . 2 Authors . .. 4 The Inception of Social Democracy and Statehood in Estonia Tõnu Ints / Kristjan Saharov . .5 1 | Social Democracy prior to Independence . 7 2 | The Road to Independence . 15 3 | Building the New State . 27 4 | The Subsequent Role of the Social Democrats . 39 5 | A Look Back at the Achievements of the Social Democrats . 48 Literature . 51 Latvian Statehood and Social Democracy Ivars Ījabs . 53 1 | The New Agenda: Socialism and Latvian National Movement . .. 57 2 | Social Democracy and Statehood . 73 3 | Social Democracy and 18 November . 85 4 | The LSDSP and the Independent State . .. 93 5 | The Demise and Legacy of the LSDSP . 107 6 | Conclusion . 113 Literature . 118 Social Democracy in the Formation of the Modern Lithuanian State Gintaras Mitrulevičius . 119 1 | Historical Context of Lithuanian Social Democracy and Ideological-Programmatic Assumptions and Political Aspirations . .. 121 2 | Role of the Social Democrats in the (Re)Construction of the Lithuanian State (1914–1919) . 139 3 | Social Democracy in the Consolidation of Lithuanian Statehood (1920–1922) . 153 Literature . 163 Summaries of the country studies . 165 1 SOCIAL DEMOCRACY AND STATE FOUNDATION Foreword Social Democracy and the Founding of Estonia, Latvia and Lithuania Nineteen eighteen was a pivotal year in the history of the Baltic states . Estonia and Latvia achieved statehood and independence for the first time and Lithuania regained them after a long interruption . The proclamation and founding of the three republics occurred at the end of the First World War when the map of Europe was being reshaped and democratisation was surging across the board .
    [Show full text]
  • Intriigid, Provokatsioonid Ja Iseseisvuse Sünd: Eesti Välisdelegatsioon Ja Aleksander Kesküla
    Ajalooline Ajakiri, 2013, 3 (145), 321–374 Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla Mart Kuldkepp Kui tekkiva Eesti Vabariigi esimesed välissaadikud 1918. aastal Stockholmi jõudsid, selgus seal nende mitte just rõõmsaks üllatuseks, et Eesti asja aja- misega oli Rootsi pealinnas juba mõnda aega tegeldud – seda aga mitte Maapäeva ja Ajutise Valitsuse volitatud esindajate, vaid kahtlase kuulsu- sega seikleja ning tõenäolise Saksa agendi Aleksander Kesküla poolt. Visast “ebaesitajast” vabanemine osutus keeruliseks ning järgneva aasta jooksul valmistas Kesküla omavoliline tegevus välisdelegatsioonile omajagu pea- valu, kuni ta 1919. aasta kevadel lõpuks silmapiirilt kadus. Umbes taoline pilt Kesküla ja välisdelegatsiooni kokkupuudetest ava- neb esimeste välisesindajate mälestustest ning neile tuginevatest sõdade- vahelisel ajal ilmunud standardkäsitlustest. Eduard Laaman nimetab oma “Eesti iseseisvuse sünnis” Kesküla poliitiliseks seiklejaks, kes ühendas endas enamlast ja Saksa agenti ning katsus välisdelegatsiooni oma Eesti büroo rakkesse panna.1 Ants Piip “Tormises aastas” jätab Mihkel Martna ja Ferdinand Kulli teadetele toetudes lahtiseks, kas Kesküla oli Saksa agent või lihtsalt hoopleja, kuid märgib, et Gustav Suitsu juhtimisel Stockholmi “Eesti informatsiooni büroo” asutamine osutus vajalikuks just selleks, et “A. Keskküla “Eesti Komiteele” vastukaalu pakkuda.2 Praeguseks on mitmeid aspekte Aleksander Kesküla sõjaaegsest tege- vusest juba lähemalt uuritud, eriti tema suhteid enamlaste ja Saksa või- mudega.3 Küllalt hästi on tuntud ka esimese välisdelegatsiooni tegevus Käesolev artikkel on valminud Rootsi Instituudi (Svenska Institutet, Visbyprogrammet) ja Rootsi kirjanduse Seltsi Soomes (Svenska Litteratursällskapet i Finland, Historiska nämnden) uurimistoetuse abil. 1 Eduard Laaman, Eesti iseseisvuse sünd, teine trükk (Stockholm: Vaba Eesti, 1964), 320–322. 2 Ants Piip, Tormine aasta: ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917–1918.
    [Show full text]
  • 2018 Sada Aastat Eesti Riiki · Xxiii Aastakäik 1928
    VÄLIS-EESTI ÜHINGU AJAKIRI • ASUTATUD 1928 2018 SADA AASTAT EESTI RIIKI · XXIII AASTAKÄIK VÄLIS-EESTI Välis-Eesti Ühingu ajakiri 2018 XXIII aastakäik Pühendatud Välis-Eesti Ühingu 90. sünnipäevale SISUKORD Toimetuse veerg 1 Lõpetuseks Eesti kuulsaimat kirjanikku Anton-Hansen Tammsaaret I osa Kaasaegne Eesti tsiteerides: Ago Paju 28.november – Kas iseseisvuspäev? 3 Luule Sakkeus Peamised muutused Eesti rahvastikuarengus -ette ja tahavaade 200-aastases raamistikus. 11 „Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Toomas Varrak Demokraatia teooria ja praktika 21 Rein Einasto Loodusteadlase pilguga: rahvusriik on ökosüsteem 27 Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, Sulev Mäeltsamees Kohaliku omavalitsuse osast Eesti Vabariigi loomisel ja lätlane armastab pisut lätlast, taastamisel 32 Jüri Raudsepp Eesti ühiskond – meenutusi, mõtteid ja võrdlusi 37 aga eestlane eestlast ei armasta. Tema armastab venelast ja sakslast, niisugune on eestlane.... II osa Välis-Eesti Lauri Suurmaa Eesti riikliku järjepidavuse idee alalhoidmisest paguluses 41 Aga eestlane peab eestlast armastama, nagu armastab teda Evelin Tamm, Ivar Paljak Kolmveerand sajandit eesti teadlaste koostööd Rootsis 45 härra Maurus... Alida Zigmunde Naabritel lätlastel ja eestlastel on palju ühist 49 Leili Utno Estofiile Riias 53 Jah, ka väikesed peavad armastame, nad peavad armastama, nagu oleksid nad suured, sest armastus on see, III osa Välis-Eesti Ühingus milles ka väikesed võivad olla suured, kõige suuremad. Välis-Eesti Päev 25.11. 2017:Konverents „Sada aastat Eesti riiki“ Rahvusraamatukogus. 59 Välis-Eesti Ühingu liikmete uusi teoseid : Ja ütle nüüd ise: kas on eesti rahval midagi karta. Mats Traat „Valge Maja“, kirjastus EKSA , 2017. 64 kui meie teda kõigest südamest armastame ?“ Leili Utno „Eestlased Lätis“ 3. raamat, kirjastus „Välis-Eesti“ , 2017.
    [Show full text]