DOCSLIB.ORG

Ttü Raamatukogu Publikatsioonid 1989-2004

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ttü Raamatukogu Publikatsioonid 1989-2004 RAAMATUKOGU VÄLJAANDED RAAMATUKOGU VÄLJAANDED TTÜ RAAMATUKOGU PUBLIKATSIOONID 1989–2004 RAAMATUKOGU VÄLJAANDED 1989 1. Erialakirjandus ja selle otsing : tulevasele teedeinsenerile / Tallinna Polütehniline Instituut, Teaduslik Raamatukogu ; [koostanud Ingrid Kuusk, Anne Talts]. Tallinn, 1989. 47 lk. : ill. 2. Lugejateenindus ja töökorraldus : [artiklikogumik / toimetanud: Konrad Kikas, Gerda Koidla (vastutav toimetaja), Signe Ringo, Maret Teetlaus]. Tallinn, 1989. 71 lk. – Bibliogr. artiklite lõpus. 3. Raamatukogu ja lugeja : [artiklikogumik / toimetanud Konrad Kikas (vastutav toime- taja), Gerda Koidla, Merike Leesment, Anne Talts, Maret Teetlaus]. Tallinn, 1989. 75 lk. : ill. – Bibliogr. artiklite lõpus. 4. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu, 1919–1989 : [ülevaade tegevusest / toime- tanud: Meelis Ideon (vastutav toimetaja) ja Marje Võrk]. Tallinn, 1989. 58 lk. : fot. Bibliogr. lk. 25-58 (302 nim.). 5. TPI Teaduslikku Raamatukokku saabunud ajakirjad 1981–1985 = Журналы, посту- пившие в Научную библиотеку ТПИ за гг. 1981–1985 / [koostaja Mare Soidla ; toimetuse kolleegium: Aino Ellandi (vastutav toimetaja), Mare Soidla, Helje Riives]. Tallinn, 1989. 156 lk. – Osa teksti vene keeles. 6. TPI Teaduslikus Raamatukogus kasutatavad lühendid [TPI struktuuriüksuste kohta] / koostas: J. Järs. Tallinn, 1989. [6] l. – Paljundatud TTÜRis. 1990 7. Kuidas leida kirjandust : soovitusi esmakursuslasele / [koostanud Imbi Kaasik, Anne Talts ; vastutav toimetaja Taimi Nurmiste]. Tallinn, 1990. 22 lk. : ill. 8. Ilmar Mikk : publikatsioonid ja käsikirjad : nimestik = Ильмар Микк : публикации и рукописи : персональный указатель литературы = Ilmar Mikk : list of publications and manuscripts / Tallinna Tehnikaülikool, soojusenergeetika kateeder [ja] teaduslik raamatukogu ; [koostaja Marje Võrk ; vastutav toimetaja Mare Soidla]. Tallinn, 1990. 72 lk. : portr. – Tekst eesti, vene ja inglise keeles. Kaasautorite register lk. 69-72. 1991 9. Erialakirjandus ja selle otsing : tulevasele mäeinsenerile / Tallinna Tehnikaülikool, Teaduslik Raamatukogu ; [koostanud Epp Kaarelson ja Anne Talts ; vastutav toime- taja Anne Talts]. Tallinn, 1991. 47 lk. : ill. 10. Leo Jürgenson : publikatsioonide ja käsikirjade nimestik = List of publications and manuscripts = Лео Юргенсон : публикации и рукописи : персональный указатель литературы / [koostaja Daisy Eek ; vastutav toimetaja Helje Riives]. Tallinn, 1991. 71, [1] lk. Tutvustus: Tähistati L. Jürgensoni 90. sünniaastapäeva // Tehnika ja Tootmine (1991) 5, lk. 48. (Ühingutes ja tehnikaülikoolis). 1 RAAMATUKOGU VÄLJAANDED 11. Kuidas leida kirjandust : soovitusi esmakursuslasele / [koostanud Imbi Kaasik, Anne Talts ; vastutav toimetaja Taimi Nurmiste]. Tallinn, 1991. 22 lk. : ill. 1992 12. CDS/ISISMicro Vers. 2.3 : kasutamisjuhend / Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu automatiseerimise töögrupp ; [koostas: Jüri Järs]. Tallinn, 1992. 19, [5] l. – Paljunda- tud TTÜRis. 1993 13. Erialapäeva ettekannete teesid : (Tallinn, 13. dets. 1993) / Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu. Tallinn, 1993. 38, [4] lk. – Paljundatud TTÜRis. 14. Tallinna Tehnikumi ja Tallinna Tehnikaülikooli ajalugu 1918–1944 : bibliograafia- nimestik / [koostaja Aiki Tibar ; vastutav toimetaja Anne Talts]. Tallinn, 1993. 69 lk. 15. Tallinna Tehnikumi ja Tallinna Tehnikaülikooli õppe- ja abijõud 1918–1944 : eluloo- lisi lühiandmeid / [koostanud Imbi Kaasik ; toimetanud Helje Riives]. Tallinn, 1993. 90, [1] lk. 1994 16. The Integration of European Technological Libraries : conference : September, 5–8, 1994, at the Tallinn Technical University Library : abstracts. [Tallinn, 1994]. 27 p. – Paljundatud TTÜRis. 1995 17. The Integration of European Technological Libraries : proceedings of the conference : Tallinn, Estonia, September 6–7, 1994 / edited by Konrad Kikas, Maret Teetlaus and Merike Leesment ; [foreword by Konrad Kikas]. Tallinn, 1995. 156 p. – Bibliogr. ettekannete lõpus. – ISBN 9985-59-017-1 1997 Vt 238. 1998 18. Eesti tehnikaartiklid 1936–1940 : bibliograafia / [koostajad Riina Prööm, Helje Rii- ves, Anne Talts, Aiki Tibar ; toimetaja Aiki Tibar]. Tallinn, 1998. 566 lk. (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid. B, ISSN 1406-3751 ; 1). – ISBN 9985-894-01-4 Vastukaja: Esimesed bibliograafia auhinnad jagatud : [EARi ja ERÜ auhinna sai ka väljaanne "Eesti tehnikaartiklid 1936-1940", mille koostasid Riina Prööm, Helje Rii- ves, Anne Talts ja Aiki Tibar : lühisõnum] // Eesti Päevaleht (2000) 19. veebr., lk. 7. Vastukaja: Lauring Vaska, Sirje. Bibliograafiapäev EARis : [lühisõnum] // Sirp (2000) 3. märts, lk. 4. – Mainitud ka bibliograafiat “Eesti tehnikaartiklid 1936–1940”. Vastukaja: Kümnik, Maare. Bibliograafid vaekausil // Raamatukogu (2000) 2, lk. 40- 42. – Auhinna sai ka bibliograafia “Eesti tehnikaartiklid 1936–1940”, lk. 40-41. 1999 19. Muutuv ülikooliraamatukogu : Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverents 11. novembril 1999 : ettekannete teesid. Tallinn, 1999. [23] l. : ill. – Osa teksti inglise keeles. Paljundatud TTÜRis. 2 RAAMATUKOGU VÄLJAANDED RAAMATUKOGU VÄLJAANDED 2000 20. Muutuv ülikooliraamatukogu : Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverents 11. novembril 1999 : [ettekanded] / toimetanud Gerda Koidla ; [toimetuskolleegium: Konrad Kikas, Gerda Koidla, Helje Riives, Maret Teetlaus, Aiki Tibar]. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 2000. 197 lk. : ill. (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid. A, ISSN 1406-2747 ; 2). – Sisaldab bibliogr. Osa teksti inglise keeles. – ISBN 9985-59-192-5 21. Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937–1994. I, Bibliograafia / [koostaja Helje Riives]. Tallinn, 2000. 227 lk. (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid. B, ISSN 1406-3751 ; 2). – ISBN 9985-894-27-8 2001 22. Jüri Järs : personaalnimestik 1978–2001 / [nimestiku koostas Helje Riives ; eluloolise andmestiku pani kokku Signe Ringo ; teksti toimetas Maret Teetlaus]. Tallinn, 2001. 20 lk. : portr. (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid. B, ISSN 1406-3751 ; 4). – ISBN 9985-894-35-9 23. Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937–1994. II, Registrid / [koostaja Helje Riives ; süstemaatilise registri toimetajad: Ine Leinuste, Küllike Märtmaa, Maie Pih- lakas, Liidia Šeina, Alla Žukova, Marje Võrk ; konsultant Vahur Mägi]. Tallinn, 2001. 199 lk. (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid. B, ISSN 1406-3751 ; 3). – ISBN 9985-894-31-6 Vastukaja: Liivak, Krõõt. Taas auhinnati bibliograafe : [võistlusele esitatud töödest, sealhulgas TTÜ Toimetiste bibliograafia- ja registriköitest] // Raamatukogu (2002) 2, lk. 40-41. Vt ka 441. 2004 24. Eesti tehnikaartiklid 1928–1935 : bibliograafia / koostanud Riina Prööm ; toimetanud Helje Riives. Tallinn, 2004. 555 lk. (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid. B, ISSN 1406-3751 ; 5). – ISBN 9985-894-71-5 Tutvustus: Raamatututvustus // Mente et Manu (2004) 15. dets., lk. 4 : ill. 25. Ülikooliraamatukogu täna : Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 85. aastapäeva teaduskonverents : 11. november 2004 : ettekannete teesid = Conference “University Library Today” : dedicated to the 85th anniversary of the Tallinn University of Technology Library : November 11, 2004 : abstracts. Tallinn, 2004. 38 lk. – ISBN 9985-59-485-1. – ISBN 9985-59-486-X (vale). 3 KOOSTÖÖVÄLJAANDED KOOSTÖÖVÄLJAANDED 26. Raamatukogude osa tehnikahariduse ja tehnikauuringute arengus Eestis : Tehnikaüli- kooli Raamatukogu 70. aastapäevale pühendatud vabariiklik teaduskonverents 22.– 23. novembril 1989 : ettekannete teesid / Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu [ja] Eesti Informatsiooni Instituut. Tallinn, 1989. 47, [1] lk. 27. EKF : Eesti Kommunikatiivformaat : esimene versioon / Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ; koostanud Uuno Vallner ; [väljatöötamisel osalesid: ... Jüri Järs jt.]. Tallinn, 1991. 77 lk. 28. ERÜ : Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu infoleht / toimetaja: Jüri Järs. Nr. 14–19. [Tallinn], 1992–1993. 29. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1995 / Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ; [toimetus: Anne Ainz, Linda Kask, Konrad Kikas, Gerda Koidla, Helje Riives (koostaja ja üldtoimetaja), Inna Saaret (keeletoimetaja)]. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 1996. 160 lk. (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aasta- raamat, ISSN 1406-0876 ; 7). – ISBN 9985-9093-0-5 Vastukaja: ERÜ aastaraamat // ERÜ : Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu infoleht. 24 (1996) lk. 3. Vastukaja: Kask, Linda. Kümme aastat ERÜ aastaraamatut // Raamatukogu (1999) 4, lk. 30-31. – 1995. aasta aastaraamatu kohta lk. 31. 30. UDK : universaalne detsimaalklassifikatsioon : liigitustabelid / Eesti Vabariigi Kul- tuuriministeerium ; [toimetuskolleegium: ... Arda-Maria Kirsel (peatoimetaja), Malle Lang ... ; tõlkinud: ... Ave Kaldas, ... Malle Lang, ... Eevi Raas, Sirje Riimaa, ... Anne Talts jt.]. Tallinn : Kultuuriministeerium, 1999. V, 1084, [4] lk. – ISBN 9985607546 31. Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseisvunud Eestis 1991–2001 : artiklite kogumik = Libraries and librarianship in newly independent Estonia : collection of articles / Eesti Rahvusraamatukogu ; koostanud Anu Nuut ; [toimetuskolleegium: Margit Jõgi, ... Konrad Kikas jt.]. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2002. 238 lk. : ill., portr. – Artiklite kokkuvõtted ja osa teksti inglise keeles. 32. Rektorid : 1918-2003 / Tallinna Tehnikaülikool ; [koostanud: Imbi Kaasik, Väino Rajangu ; toimetanud Mai Meriste]. Tallinn, 2003. 33 lk. : portr. – ISBN 9985-894- 57-X 4 TÖÖTAJATE PUBLIKATSIOONID Eek, Daisy TÖÖTAJATE PUBLIKATSIOONID Ader, Jaak 33. Wroclawis külas "Solidaarsusel" // Tehnikaülikool (1990) 30. märts, lk. 4 : ill. 34. TTÜ rahvarinde ühenduses
Load more

Recommended publications
  • Kindralmajor Johannes Orasmaa, Kaitseväe Suurtükiväe Inspektor Kindralmajor Hugo Eduard Kauler
    ÜHINE TAHE Pilguheit Kaitseliidu minevikku 1925-1940 Tallinn 2012 Väljaandja: Kaitseliit Koostaja: Tanel Lään Keelenõu: Piret Pääsuke Toimetaja: major Tanel Rütman Kujundus: Hepter Grupp OÜ Trükk: Hepter Grupp OÜ Fotod: Kaitseliidu Muuseumi fotokogu Esikaanel: Kaitseliidu Tallinna Maleva rivistus enne kaitseväelisele jalutuskäigule minekut 1. mail 1933. aastal ISBN 978-9949-30-788-3 Ühine tahe. Kaitseliit 1925-1940 Hea Lugeja! Sa hoiad käes raamatut, mis püüab anda lühikese ajaloolise ülevaate Kaitse- liidu tegevusest ajajärgul 1925 – 1940. Tegu ei ole mitte ainult Kaitseliidu aja- looga, vaid selle üldrahvaliku organisatsiooni kaudu sissevaatega ühte perioodi kogu Eesti kultuuriloost. Maailmasõdadevahelisel ajajärgul kui ka tänapäeval on riigikaitsesektoris meil otseseks kaitsepoliitikas osalejaks ka Kaitseliit. Raamatus leiab kajastamist pärast 1924. aasta detsembrimässu Kaitseliidus alanud plaanipärane korraldamine ja arendamine, mille tulemusena oli Teise maailmasõja alguseks Kaitseliidust saanud sõjaline organisatsioon, mida Eesti riigi hävitajad kaitseväest isegi rohkem kartsid. Kuna arhiivimaterjale on väga vähe alles (Kaitseliidu arhiiv hävis Tallinna pom- mitamise ajal 1944. aastal), ei ole tänapäevases ajalookirjutuses leidnud Kait- seliidu tegevus nimetatud ajajärgul piisavalt kajastamist. Raamatu koostamisel on oluliseks allikmaterjaliks 1925-st – 1940. aastani välja antud Kaitseliidu ametlik häälekandja Kaitse Kodu! ja malevate Teatajad, kust leiab sellel ajavahe- mikul välja antud Kaitseliidu ülema ja peastaabi käskkirju,
    [Show full text]
  • 2018 Sada Aastat Eesti Riiki · Xxiii Aastakäik 1928
    VÄLIS-EESTI ÜHINGU AJAKIRI • ASUTATUD 1928 2018 SADA AASTAT EESTI RIIKI · XXIII AASTAKÄIK VÄLIS-EESTI Välis-Eesti Ühingu ajakiri 2018 XXIII aastakäik Pühendatud Välis-Eesti Ühingu 90. sünnipäevale SISUKORD Toimetuse veerg 1 Lõpetuseks Eesti kuulsaimat kirjanikku Anton-Hansen Tammsaaret I osa Kaasaegne Eesti tsiteerides: Ago Paju 28.november – Kas iseseisvuspäev? 3 Luule Sakkeus Peamised muutused Eesti rahvastikuarengus -ette ja tahavaade 200-aastases raamistikus. 11 „Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Toomas Varrak Demokraatia teooria ja praktika 21 Rein Einasto Loodusteadlase pilguga: rahvusriik on ökosüsteem 27 Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, Sulev Mäeltsamees Kohaliku omavalitsuse osast Eesti Vabariigi loomisel ja lätlane armastab pisut lätlast, taastamisel 32 Jüri Raudsepp Eesti ühiskond – meenutusi, mõtteid ja võrdlusi 37 aga eestlane eestlast ei armasta. Tema armastab venelast ja sakslast, niisugune on eestlane.... II osa Välis-Eesti Lauri Suurmaa Eesti riikliku järjepidavuse idee alalhoidmisest paguluses 41 Aga eestlane peab eestlast armastama, nagu armastab teda Evelin Tamm, Ivar Paljak Kolmveerand sajandit eesti teadlaste koostööd Rootsis 45 härra Maurus... Alida Zigmunde Naabritel lätlastel ja eestlastel on palju ühist 49 Leili Utno Estofiile Riias 53 Jah, ka väikesed peavad armastame, nad peavad armastama, nagu oleksid nad suured, sest armastus on see, III osa Välis-Eesti Ühingus milles ka väikesed võivad olla suured, kõige suuremad. Välis-Eesti Päev 25.11. 2017:Konverents „Sada aastat Eesti riiki“ Rahvusraamatukogus. 59 Välis-Eesti Ühingu liikmete uusi teoseid : Ja ütle nüüd ise: kas on eesti rahval midagi karta. Mats Traat „Valge Maja“, kirjastus EKSA , 2017. 64 kui meie teda kõigest südamest armastame ?“ Leili Utno „Eestlased Lätis“ 3. raamat, kirjastus „Välis-Eesti“ , 2017.
    [Show full text]
  • Anni Nool TALLINNAS 20. SAJANDI ALGUL EHITATUD TÖÖLISELAMU
    Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimisteaduskond Anni Nool TALLINNAS 20. SAJANDI ALGUL EHITATUD TÖÖLISELAMU HOONETÜÜBI KUJUNEMINE JA SÄÄSTEV RENOVEERIMINE Magistritöö Juhendaja: professor Mart Kalm Tallinn 2007 TÖÖ ÕIGSUSE KINNITUS Olen koostanud magistritöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ________________________ /allkiri/ Töö vastab magistritöö kohta kehtivatele nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. ________________________ /juhendaja allkiri/ 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1.1. TÖÖ EESMÄRK ..........................................................................................................5 1.2. HISTORIOGRAAFIA JA ALLIKMATERJALID .................................................................7 1.3. TÖÖ ÜLESEHITUS ....................................................................................................10 2. TALLINN TÖÖSTUSLINNANA 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL................11 2.1. TÖÖSTUS ................................................................................................................11 2.2. TÖÖLISKLASSI KUJUNEMINE ..................................................................................14 2.3. EESLINNADE KUJUNEMINE .....................................................................................17 2.4. TÖÖLISTE ELAMISTINGIMUSED ...............................................................................20
    [Show full text]
  • Consultative Assembly Council of Europe
    CONSULTATIVE ASSEMBLY ASSEMBLÉE CONSULTATIVE OF THE DU COUNCIL OF EUROPE CONSEIL DE L'EUROPE EIGHTH ORDINARY SESSION HUITIÈME SESSION ORDINAIRE 6th October 1956 Doc. 547 6 octobre 1956 Doc. 547 REPORT RAPPORT on action to secure sur l'action en vue d'obtenir la libération the release des prisonniers politiques of political prisoners in Eastern Europe1 en Europe orientale 1 presented, on behalf of the présenté, au nom de la commission spéciale Special Committee to watch over the interests chargée de veiller of European nations not represented aux intérêts des Nations européennes 2 in the Council of Europe , non représentées au Conseil de l'Europe 2, by M. GOEDHART par M. GOEDHART Explanatory Memorandum Exposé des motifs 1. On the 21st April 1956, the Assembly 1. Le 21 avril 1956, l'Assemblée a ren­ referred to the Special Committee to watch over voyé à la commission spéciale chargée de veiller the interests of European nations not repre­ aux intérêts des Nations européennes non repré­ sented in the Council of Europe a motion pre­ sentées au Conseil de l'Europe une proposition sented by M. Wistrand and others calling for de résolution, présentée par M. Wistrand et the release of political prisoners in Eastern plusieurs de ses collègues, demandant la libé­ Europe. (Document 513). ration des prisonniers politiques en Europe orientale (Doc. 513). 3 2. The draft resolution which is submitted 2. Le projet de résolution3 qui est soumis to the Assembly was given a first reading by à l'Assemblée a été examiné en première lecture the Special Committee on 31st August and par la commission spéciale les 31 août et 1st September 1956.
    [Show full text]
  • FROM DESTRUCTION to DEMOCRATIC REVIVAL: Local Government in Estonia
    Liia Laanes FROM DESTRUCTION TO DEMOCRATIC REVIVAL: Local government in Estonia ISBN 978-951-653-422-3 (pbk.) ISBN 978-951-423-0 (PDF) ABSTRACT Institutions are shaped by history. Hence, in order to understand why local government institutions in Estonia were designed the way they were at the beginning of the 1990s after the collapse of communism, we should take into account both the history and the context of that time. To this end, the current thesis aims to analyse the re-establishment of local government in Estonia in the 1990s in the light of the past. For this purpose, a historical institutionalist approach is applied, with a particular focus on a path dependence and legacies framework. The interwar local government in Estonia was based on the structure created during the Russian era. Despite numerous legislative proposals, the special laws on local government were only enacted in 1937/38 under authoritarianism. During the communist period, the system used in the other Soviet republics was introduced in Estonia and local government became a state authority. The rebuilding of democratic local government in Estonia started at the end of the 1980s, not so much based on the interwar legislation on local government, but rather on the idea of interwar democratic local government. For some of the facets of local government institutions, the path had already been paved a century ago or earlier, making some choices in the post-communist period more likely while simultaneously reducing other available alternatives. The communist legacy of incomplete nation-building was a focal point for many parliamentary debates at the beginning of the 1990s, with the result that in some cases less attention was paid to other details in the legislative process.
    [Show full text]
  • Lahtirakendamine Eesti Vabariigi Majanduse Stabiliseerimine 1918–1924
    Lahtirakendamine Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924 Toimetanud Ott Raun ja Reeli Ziius, kaane kujundanud Kristjan Mändmaa. Korrektor Anu Seidla. Kui Eesti maksumaksja ei oleks toetanud uurimistööd Eesti Teadusfondi grantidega 2263 ja 4034, Eesti Panga teadusstipendiumiga ning Rahvusarhiivi kaudu trükikulusid katnud, poleks ka seda raamatut. See raamat oleks sisult märksa halvem, kui head kolleegid Eestist ning Rootsist poleks mu abipalvetele nii vastutulelikult reageerinud, kui mu praegused ja varasemad töökaaslased poleks suhtunud nii mõistvalt mu hajevilolekusse ning kui mu lähedased poleks jätnud nõudmata neile täie õigusega kuuluvat täit tähelepanu. Tänan kõiki, kes selle raamatu sünnile on kas otse või kaudselt ning otse ja kaudselt kaasa aidanud. Sisukord Sissejuhatus Interregnum 1920. aastate stabiliseerimismehhanism ja baasmõisted Historiograafia Probleem Allikad I peatükk. Raamid Eesti majandus Euroopa taustal Esimese maailmasõja eel Sõjakaotused Euroopa majandusprobleemid 1920. aastatel Euroopa riikide stabiliseerimispoliitika II peatükk. Eesti majandus Vabadussõja teenistuses Võimu ülevõtmine. Toitlustuskriisi lahendamine Finantskaos. Poolraha Pärisraha käibelelaskmine. Välislaenude otsingud. Eesti Panga asutamine Tööstuse finantseerimine. Riigi Majandusnõukogu asutamine. Väliskaubandus Raha juurdetrükkimine. Inflatsioon Tartu rahulepingu majandusküsimused III peatükk. Sild Lääne ja Ida vahel Poliitiline foon Kullavahendus Tallinnas. Äri Venemaal. Piirikaubandus Eestisse jäänud summad Riigi eelarve ja väliskaubandus
    [Show full text]
  • Eastern Estonia Case Study Report
    SOUTH-EASTERN ESTONIA CASE STUDY REPORT Tartu 2014 SOUTH-EASTERN ESTONIA CASE STUDY REPORT INTRODUCTION (Objective - to identify different regional contexts of CBC – historical, socio- economic, administrative) Defining border areas: The study will be carried out in two trans-border networks, to the North and to the South from the Lake Peipus. South-East Estonian Border area (SEEBA) – Setomaa: rural municipalities of Mikitamäe, Värska, Meremäe and Misso located in immediate vicinity of Russian border- Pechory rajon. South-East Estonia (SEE) – Põlva, Valga and Võru counties. South-Estonia (SE) – additionally Tartu, Jõgeva and VilJandi counties. North-East Estonia – (NEE) Ida-Viru County 1.1. Historical background (origin of the current border, historic relationships, linguistic issues, minorities and ethnic issues, a sense of shared social and cultural capital) Q1.1.1) What is the origin of the border? Estonia shares with Russia a border line of total length of 460,6 km. 122,0 km of the border (26 %) goes through the sea; 200,6 km (or 49,3%) through large surface water bodies, including Lake Peipsi/Chudskoe and Narva River; and 138 km on land (29,9%). The Estonian – Russian land-border area is mostly rural area with total population on both sides under one million people. Narva and Ivangorod (Jaanilinn in Estonian) are two cities situated on opposite sides of the river Narva. Narva is the third biggest town in Estonia with a population of 57 650 inhabitants, 97% of whom are Russian speakers. Ivangorod, on its part, has around 11,000 inhabitants. Both cities had historically been the battle field for the Catholic/Protestant world and Orthodox Russia and had been passed from hands to hands several times, being a part of Danish, Swedish, Polish Kingdom, and the Russian Empire.
    [Show full text]
  • Aastaraamat 2012
    AASTARAAMAT 2012 AASTARAAMAT 2012 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AASTARAAMAT 2012 XX Koostaja ja peatoimetaja Vahur Mägi Toimetuskolleegium: Kai Aviksoo (ülikooli nõukogu, struktuur), Olari Paadimeister (üliõpilaskond), Tiia Vihand (õppetegevus), Pille Kasepuu (teadus- ja arendustegevus), Heidi Pihlak (innovatsioon, rahvusvahelis- tumine), Jüri Järs (raamatukogu), Jüri Veerits (kirjastus), Johanna Tukk (rahvusvaheline koostöö), Ülle Põder (majandustegevus), Kerly Orulaid (arengufond, vilistlaskogu); Ene Kahro, Mirjam Piik ja Milvi Vahtra (publikatsioonid) Fotod TTÜ Muuseumi ja TAMi fotokogust Kaane kujundanud Ann Gornischeff ISSN 1406-4529 Autoriõigus: Tallinna Tehnikaülikool, 2013 Sisukord Vaateid ja visandeid Kalle Tammemäe. Homne insener atraktiivse Euroopa nimel .............................. 11 Arvi Hamburg. Haritus, inseneeria ja energeetika ................................................ 18 Tõnu Lehtla, Juhan Valtin. Energiastrateegia, energiajulgeolek ja töökindlad elektrivõrgud ........................................................................................................ 22 Argo Rosin. 100% taastuvenergiat – kas rikkus või vaesus? ................................ 26 Kuno Janson, Ants Kallaste. Stiihilise taastuvenergia kohandamine inimeste tehiskeskkonna vajadustele ................................................................................... 29 Andres Öpik, Jekaterina Reut, Vitali Syritski, Aleksei Tretjakov. Biotundlikud süsteemid molekulaarselt jäljendatud elektrit juhtivatest polümeeridest .............. 40 Riia
    [Show full text]
  • A German Town in the Russian Empire Becomes Estonian Bradley Woodworth University of New Haven, [email protected]
    University of New Haven Digital Commons @ New Haven History Faculty Publications History 2-2006 Patterns of Civil Society in a Modernizing Multiethnic City: A German Town in the Russian Empire Becomes Estonian Bradley Woodworth University of New Haven, [email protected] Follow this and additional works at: http://digitalcommons.newhaven.edu/history-facpubs Part of the History Commons Publisher Citation Woodworth, B. D. (2006). Patterns of Civil Society in a Modernizing Multiethnic City: A German Town in the Russian Empire Becomes Estonian. Ab Imperio, 2006(2), 135-162. Comments © 2006 Ab Imperio. Posted with permission. Woodworth, B. D. (2006). Patterns of Civil Society in a Modernizing Multiethnic City: A German Town in the Russian Empire Becomes Estonian. Ab Imperio, 2006(2), 135-162.Journal website: http://abimperio.net/cgi-bin/ aishow.pl?state=index_eng&idlang=1 Ab Imperio, 2/2006 Bradley D. WOODWORTH PATTERNS OF CIVIL SOCIETY IN THE MODERNIZING MULTIETHNIC CITY: A GERMAN TOWN IN THE RUSSIAN EMPIRE BECOMES ESTONIAN Although modernization has long been a topic in the historiography of Russia, scholars have only recently applied the interpretive and heuristic category of civil society to Russia and the Russian Empire. Indeed, as long as the Russian Empire was viewed as an authoritarian and politically back- ward monolith, there was little reason to look for civil society – one could only expect to confirm its disappointing absence. But the weakening and collapse of authoritarian governments in eastern Europe in the late 1980s and early 1990s surprised us by revealing that even the most comprehen- sively controlling regimes may produce unexpected undercurrents of un- sanctioned popular organization.
    [Show full text]