DOCSLIB.ORG

Tartu Ülikooui Ajauoo Küsimusi Xxxvii

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tartu Ülikooui Ajauoo Küsimusi Xxxvii LIU'11"..! TARTU ÜLIKOOUI AJAUOO KÜSIMUSI XXXVII Tartu Ülikool TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXVII Tartu 2009 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Monika Salo Resümeede tõlked: Mall Tamm Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Maiju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design / Atko Remmel Autoriõigus Tartu Ülikool, 2009 ISSN 0206-2798 Kaanepilt: 1908. aastal anti Vene impeeriumis luba eraülikoolide ra­ jamiseks. Tartus alustas kohe tegevust kaks erakõrgkooli. Meditsii­ niprofessor Mihhail Rostovtsev rajas oma koolile peagi ka moodsad hooned. Pildil: Rostovtsevi eraülikooli hoone peafassaad valmimisjär­ gus 1911. aastal. Tänapäeval on hoone TÜ õigusteaduskonna käsutu­ ses. (TÜ ajaloo muuseum, UAMF 233-22). Sisukord Saateks................................................................................................. 5 Giorgi Khubua Development of the University Idea in the South of Caucasus . 7 Ulikoolimõtte areng Lõuna-Kaukaasias...................................18 Lea Leppik Mida me teame Rootsi-aegse Tartu ülikooli teadusest praegu rohkem kui 25 aastat tagasi?............................................... 20 Research at the University of Tartu at the Swedish times (The study of the theme during 25 years since 1982)............. 36 Katre Kaju Laurentius Ludenius (1592-1654), Greifswaldi ja Tartu Ülikooli professor......................................... 39 Laurentius Ludenius (1592-1654) - professor at the universities of Greifswald and T a rtu .............65 Peeter Järvelaid Professor Jüri Uluots ja Eesti Teaduste Akadeemia...................... 68 Professor Jüri Uluots at the time of establishing the Academy of sciences of Estonia.........................................82 Monika Tasa Elulähedane akadeemik Oskar L o o rits.........................................84 Academician Oskar Loorits and his closeness to l i f e .............106 Tiit Rosenberg Akadeemik Hendrik Sepp (1888-1943), sõj a- j a maj andusaj aloolane............................................................108 Academician Hendrik Sepp (1888-1943), a historian of military and economic affairs............................ 123 Ott Kurs Akadeemik Edgar Kanti teaduspärandist......................................124 Scholarly legacy of the Estonian Academician Edgar Kant . .145 Tarmo Kulmar Pent Nurmekunna elu ja tö ö ............................................................146 Pent Nurmekund’s life and work............................................... 154 Kaarina Rein Pent Nurmekund ja uuskreeka k e e l................................................155 Pent Nurmekund and the New Greek Language...................... 168 Toomas Pung Königi akustikainstrumendid Tartu ülikooli fuüsikakabinetis. .170 Koenig’s Acoustical Instruments in the Physical Cabinet of Tartu (Dorpat) University......................... 188 Erki Tammiksaar 50 aastat Baltimaade teadusloolaste konverentse......................... 189 Fifty Years of Conferences of Baltic Science Historians. .192 Saateks Tartu ülikooli ajaloo küsimuste XXXVII number sisaldab artikleid mitmest valdkonnast. Artiklite aluseks on muuseumi konverentsidel ja teaduspäevadel peetud ettekanded, kuid väljaanne on avatud ka teistele teemakohastele artiklitele ning autoritele nii mujalt Eestist kui väljastpoolt. Koostajad on loobunud võõrkeelsete artiklite tõlkimisest, eeldades, et Tartu ülikooli ajalooga tegelejad üldjuhul peavad valdama vähemalt vene, saksa ja inglise keelt, kuid kõik võõrkeeles ilmuvad artiklid on varustatud eestikeelse sisukokkuvõttega ja eestikeelsed ingliskeelsega. Avaartikliks on Tbilisi ülikooli rektori Giorgi Khubua ülevaade ülikoolimõtte arengust Kaukaasias. Vene impeeriumi lagunedes oldi sama probleemi ees nagu Baltikumiski - kas üks ühine ülikool Kau- kaasiale või rahvuskeelsed ülikoolid igale suuremale rahvusele eraldi. Valik gruusia ülikooli kasuks tähendas ka emakeelse kultuuri tugev­ nemist järgnevatel aastakümnetel. Tekst oli mõeldud ette kandmiseks ülikooli 375. sünnipäevale pühendatud konverentsil (oktoobris 2007), kuid kriitilise poliitilise olukorra tõttu jäi rektor Tartusse saabumata ja ettekanne pidamata. Kaks artiklit on pühendatud teadusele rootsiaegses Tartu ülikoolis, nende aluseks on 6. detsembril 2007 peetud konverentsi ettekanded. Ühes vaadeldakse viimase 25 aasta jooksul, st kahe juubeli vahel il­ munud teemakohast kirjandust, teises aga põhjalikult ühe 17. sajandi professori - Laurentius Ludeniuse - elu ja tegevust Greifswaldis ja Tartus. Seoses 70 aasta möödumisega Eesti Teaduste Akadeemia avaistun- gist Tartus peeti muuseumis teaduspäev, kus tutvustati kõiki 12 tol korral valitud esimest eesti akadeemikut. Nende ettekannete põhjal valmis neli pikemat artiklit - jurist Jüri Uluotsast, ajaloolane Henrik Sepast, geograaf Edgar Kantist ja folklorist Oskar Looritsast. Haruldase polügloti Pent Nurmekunna 100. sünniaastapäeva tä­ histamiseks korraldatud teaduspäevalt (2007) jõudis kogumikku kaks artiklit - elulooline ülevaade, kus esmakordselt ka tema tööde loetelu, ja analüüsiv artikkel Pent Nurmekunna õpetajatest ja õpilastest uus- kreeka keele vallas. 6 Et kogumikku annab välja ülikooli ajaloo muuseum, on selles nüüd ja edaspidi rubriik, mis tutvustab muuseumi eksponaate, nende loo­ jaid ja kasutajaid. Siinkohal on juttu tuntud füüsikaprofessori Artur Oettingeni kontaktidest omaaegse Euroopa ühe kuulsaima akustika- instrumentide valmistaja Rudolf Königiga ja Tartus säilinud Königi akustikainstrumentidest. Kogumiku lõpetab ülevaade 50 aasta jooksul toimunud Balti tea- dusajaloolaste konverentsidest. Tulevikus lisandub rubriik dokumendipublikatsioonidega. Alates sellest numbrist (XXXVII) on väljaande toimetuskolleegium rahvus­ vaheline ja selles avaldatavad artiklid hakkavad läbima eelretsenseeri­ mist. Ilmumissageduseks jääb üks kord aastas, siinne number kuulub aastasse 2008. Development of the University Idea in the South of Caucasus Giorgi Khubua Rector, Ivane Javakhishvili Tbilisi State University (Georgia) Due to its geopolitical location, Georgia has always served as the cen­ ter of the Caucasus. The famous epithet of Alexander Dumas, com­ paring Georgia with the double-faced Janus, precisely depicted the function of Tbilisi as a determiner of the direction of the Caucasian vector to Eastern Europe. Georgia was the hub of numerous political and cultural events including the idea of the university foundation. From the end of the first half of the 19th century, the university movement in the South of Caucasus, particularly in Georgia, evolved in a powerful wave. The governor-general, nobleman Yevgeni Golo­ vin (1782-1858, governor-general 1838-1842), was forced to lobby with the Emperor of Russia the establishment of a higher education institution in Tbilisi that would function as a university. Obviously, the Russian leadership suggested the foundation of the institution for the growing generation with the Russian education and orientation. However, Golovin’s lobby was futile. In a while, General Ivan Fyodorovich Paskevich (1782-1856) sub­ mitted a new project of governance in the South of Caucasus to Em­ peror Nikolai I. Because of the ending of the war in Transcaucasia (Russia versus Iran 1826-1828 and Russia versus Turkey 1828-1829), “Paskevich regarded it reasonable to put into practice the pure Rus­ sian system o f civil governance instead o f the military-occupation re­ gime. An exception was made only for Muslim provinces, where local law would be maintained. Paskevich ’s above mentioned project was o f the Russification spirit and aimed at total economic and political subordination o f the land. ”1 Paskevich’s project did not find support. The Senate Revision headed by Baron Pavel Gann (1793-1862) was sent to Tbilisi again. He correctly assessed an extremely aggravated 1 Ilja Antelava. Colonial Policy of Czarism in Georgia in the 30s and 50s of 19th century. System of Governance. Sketches of Georgian history. Book V. Tbilisi, 1972. P. 120. 8 Giorgi Khubua economic-political situation in Transcaucasia that was directly linked with the Russian authority circles and he elaborated a new governance plan in the Caucasus. Nikolai 1 approved that project in 1837, during his visit to Tbilisi. In 1849 the State Council of the Empire also accep­ ted Gann’s project. As a result, Transcaucasia was divided into the Georgia-Imereti Province and the Caspian District. Parts of Armenia and Azerbaijan appeared in the Georgia-Imereti Province. Such kind of admini strati onal division intended the collapse of the national unity, the assimilation and degradation of the nation. The door to the govemance-administration circles was completely closed for locals. The Georgian law was withdrawn from the public law. Baron Gann’s reform was based on the formation of three regu­ lations in particular: 1. The Supreme approved regulation towards the Caucasus Governance, 2. The Regulation on the city public gover­ nance in Tbilisi and 3. The Regulation on the nation taxation commit­ tees in Transcaucasia.2 The so-called state arrangement finally broke down the fragile administration borders of the Caucasus countries. Since that time the ongoing processes in Georgia had a common Sou­ thern Caucasus character. Gann’s reform turned out to be irrelevant since the issue of the East became active in the international politics. The Russian Emperor needed safeguarding of peace in Transcaucasia as well as the support
Load more

Recommended publications
  • Professor Paul Nikolai Kogerman and the Success Story of Estonian Kukersite
    ISSN 0208-189X Oil Shale, 2011, Vol. 28, No. 4, pp. 548–553 © 2011 Estonian Academy Publishers in memoriam Professor Paul Nikolai Kogerman and the success story of Estonian kukersite Estonia is a small country on the Eastern border of the European Union. Kukersite oil shale has been an engine of its economy for a long time. The local people have had many rulers from Swedes and Danes to Germans and Russians. Estonia achieved national independence for the first time during the turmoil of World War I and the following War of Independence, also known as the Estonian Liberation War. It was a hard fight but it was even harder to develop the economic base for the newly independent country. In addition to agriculture it was important to develop national industry and energy production. The Swedish king Gustavus Adolphus had founded the University of Tartu in 1632, which became internationally well-known and developed strong scientific traditions. Foreign professors and scientists left because of the war while there weren’t almost any professors or scientists of Estonian nationality. The university had to quickly develop a national group of technical scientists to restart the studies on oil shale. The main prospective natural resource for Estonia at that time was kukersite oil shale. However, oil shale studies were in their beginning stages not only in Estonia but also worldwide. The use of local oil shale in energy production and chemical industry began in 1916, when oil shale mined in Kukruse was taken to St. Petersburg Gas Factory and oil shale gas was used to light the city.
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS from OIL SHALE ORGANIC MATTER – HISTORIC REVIEW REIN VESKI(A)
    Oil Shale, 2019, Vol. 36, No. 1, pp. 76–95 ISSN 0208-189X doi: https://doi.org/10.3176/oil.2019.1.06 © 2019 Estonian Academy Publishers ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS FROM OIL SHALE ORGANIC MATTER ‒ HISTORIC REVIEW REIN VESKI(a)*, SIIM VESKI(b) (a) Peat Info Ltd, Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn, Estonia (b) Department of Geology, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia Abstract. This paper gives a historic overview of the innovation activities in the former Soviet Union, including the Estonian SSR, in the direct chemical processing of organic matter concentrates of Estonian oil shale kukersite (kukersite) as well as other sapropelites. The overview sheds light on the laboratory experiments started in the 1950s and subsequent extensive, triple- shift work on a pilot scale on nitric acid, to produce individual dicarboxylic acids from succinic to sebacic acids, their dimethyl esters or mixtures in the 1980s. Keywords: dicarboxylic acids, nitric acid oxidation, plant growth stimulator, Estonian oil shale kukersite, Krasava oil shale, Budagovo sapropelite. 1. Introduction According to the National Development Plan for the Use of Oil Shale 2016– 2030 [1], the oil shale industry in Estonia will consume 28 or 9.1 million tons of oil shale in the years to come in a “rational manner”, which in today’s context means the production of power, oil and gas. This article discusses the reasonability to produce aliphatic dicarboxylic acids and plant growth stimulators from oil shale organic matter concentrates. The technology to produce said acids and plant growth stimulators was developed by Estonian researchers in the early 1950s, bearing in mind the economic interests and situation of the Soviet Union.
    [Show full text]
  • In Words and Images
    IN WORDS AND IMAGES 2017 Table of Contents 3 Introduction 4 The Academy Is the Academy 50 Estonia as a Source of Inspiration Is the Academy... 5 Its Ponderous Birth 52 Other Bits About Us 6 Its Framework 7 Two Pictures from the Past 52 Top of the World 55 Member Ene Ergma Received a Lifetime Achievement Award for Science 12 About the fragility of truth Communication in the dialogue of science 56 Academy Member Maarja Kruusmaa, Friend and society of Science Journalists and Owl Prize Winner 57 Friend of the Press Award 57 Six small steps 14 The Routine 15 The Annual General Assembly of 19 April 2017 60 Odds and Ends 15 The Academy’s Image is Changing 60 Science Mornings and Afternoons 17 Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum 61 Academy Members at the Postimees Meet-up 20 General Assembly Meeting, 6 December 2017 and at the Nature Cafe 20 Fresh Blood at the Academy 61 Academic Columns at Postimees 21 A Year of Accomplishments 62 New Associated Societies 22 National Research Awards 62 Stately Paintings for the Academy Halls 25 An Inseparable Part of the National Day 63 Varia 27 International Relations 64 Navigating the Minefield of Advising the 29 Researcher Exchange and Science Diplomacy State 30 The Journey to the Lindau Nobel Laureate 65 Europe “Mining” Advice from Academies Meetings of Science 31 Across the Globe 66 Big Initiatives Can Be Controversial 33 Ethics and Good Practices 34 Research Professorship 37 Estonian Academy of Sciences Foundation 38 New Beginnings 38 Endel Lippmaa Memorial Lecture and Memorial Medal 40 Estonian Young Academy of Sciences 44 Three-minute Science 46 For Women in Science 46 Appreciation of Student Research Efforts 48 Student Research Papers’ π-prizes Introduction ife in the Academy has many faces.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • Tallinna Teadlaste Maja 2013
    TALLINNA TEADLASTE MAJA 48. tegevusaasta Juuni 2013 Maailmas tähistatakse 1950. aastast Rahvusvahelise Demokraatliku Naiste Föderatsiooni otsusega igal aastal 1.juunil LASTEKAITSEPÄEVA, lootuses, et see aitab teravdada tähelepanu vajadusele parandada laste tervishoidu, haridust, elutingimusi ning loob nendele rohkem hellust, hoolivust, armastust... * * * 1. Teisipäeval, 4. juunil kell 7 hommikul on meil suurepärane võimalus osa saada Eesti lipu päeva tähistamisest Toompeal lipuheiskamise pidulikul kombetalitusel. Olete oodatud! 2. Kolmapäeval, 5. juunil kell 17.15 meenutame „Strixis” (Rävala pst 10 kohvikus) meie Maja endist liiget, tunnustatud ja tuntud looduskaitsetegelast Jaan Eilartit (24.06.1933 – 18.05.2006); hindame tema panust eesti teaduses ja kultuuris, laiemalt kogu Euroopa kultuuris. Tulge koos sõpradega! Kõik meenutuskillud väga oodatud! Baarist saab osta suupoolist enne meenutusõhtu algust. * * * Esmaspäevast, 10. juunist on kohvik „Strix” avatud ainult kella viieni pärastlõunal. * * * 3. Esmaspäeval, 10. juunil kell 17 peame Teadlaste Maja nõukogu ja revisjonikomisjoni koosoleku nõukogu esimehe Sulev Mäeltsemehe juures . Kohtume kell 16.55 fuajees Akadeemia tee 3). Päevakorra kavas: maikuus tehtu hindamine, mõned üldistused Maja esimese poolaasta tööst, septembrikuu töökava kavandamine, uute liikmete vastuvõtmine, kohalalgatatud küsimused. See ongi kutse! 4. Laupäeval, 15. juunil oleme oodatud Koeru valda seminarile „Puhmu küla ja tuntud isikud” ; korraldajaid on ka meie koostööpartner Konstantin Pätsi Muuseum, seetõttu
    [Show full text]
  • MARIA GROENEVELD of the State and the Role Society Relationship Policy Making Process in the Foreign
    DISSERTATIONES RERUM MARIA GROENEVELD POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 The role of the state and society relationship in the foreign policy making process in the foreign of the state and society relationship The role MARIA GROENEVELD The role of the state and society relationship in the foreign policy making process Tartu 2012 ISSN 1736–4205 ISBN 978–9949–32–174–2 DISSERTATIONES RERUM POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 DISSERTATIONES RERUM POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 MARIA GROENEVELD The role of the state and society relationship in the foreign policy making process Institute of Government and Politics, Faculty of Social Sciences and Education, University of Tartu, Estonia Dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor of Philosophy (in Political Science) on 1 November 2012 by the Council of the Faculty of Social Sciences and Education, University of Tartu. Supervisors: Prof. Andres Kasekamp, University of Tartu, Estonia Dr. Alexander Astrov, Central European University, Hungary Opponent: Prof. Hiski Haukkala, University of Tampere, Finland Commencement: 3 December 2012 Publication of this thesis is granted by the Institute of Government and Politics, University of Tartu and by the Doctoral School of Behavioural, Social and Health Sciences created under the auspices of the European Union Social Fund. ISSN 1736–4205 ISBN 978–9949–32–174–2 (print) ISBN 978–9949–32–175–9 (pdf) Copyright: Maria Groeneveld, 2012 University of Tartu Press www.tyk.ee Order No 559 TABLE OF CONTENTS ACKNOWLEDGEMENTS .......................................................................... 8 INTRODUCTION .......................................................................................... 9 CHAPTER 1. STATE AND SOCIETY RELATIONSHIP IN CONSTRUCTIVISM ............................................................................... 16 1.1. Rationalist approaches of International Relations ............................. 16 1.2. Constructivist approach of International Relations ..........................
    [Show full text]
  • Ekki 17.Indd
    Sõda ja kultuuriline pööre Jüri Kivimäe Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! Gustav Suits, 1905–1915 Ülevaade: Noor-Eesti liikumisega oli Eestis alanud kultuuriline pööre, mis jätkus Esimese maailmasõja aastail. Kui Lääne-Euroopa kirjandus vaatleb reeglina sõda kui kultuuridestruktsiooni (kultuu- rimaastiku, -väärtuste häving, gaasisõda jne), siis Eestis on muute- tegurite koosseis erinev. Sõjatsensuur küll ahistas vaba kultuurilist väljendamist, ent saksavastane propaganda ning baltisakslastele kehtestatud tegevuskeelud avasid tribüüni Eesti avalikkuse suuna- muutuseks. Sõda ei kahjustanud olulisel määral kultuurilise pöörde edenemist, vaid pigem teravdas kultuurilisi vaatenurki (saksa- vastaste ja rahvuslike ideede levik) ning laiendas märgatavalt Eesti ühiskonna kommunikatsiooni (ajakirjandus, uute väljaannete lisandumine) koos ahelmõjudega (lugemis- ja kirjaoskuse levik, geograafi liste teadmiste omandamine rindeteateist ja sõdurite kirja- dest). Artiklis käsitletakse kultuuriliste uuenduste erinevaid tahke alates Noor-Eesti küpsusajast kuni 1917. aastani. Eriline rõhk on pandud ajakirja Vaba Sõna (1914–1916) tekstikogumi analüüsile, kus tõuseb esile rahvusküsimuse ja kultuuri vahekorra arutelu, milles peegeldub kultuurilise pöörde uus kvaliteet, ja mis on üheks ett evalmistavaks teguriks autonoomia küsimuse seadmisele Eesti poliitika keskmesse. Kultuurilise pöörde kandja ja läbiviija oli val- davalt noor haritlaspõlvkond, mistõtt u vaadeldakse lähemalt selle põlvkonna kujunemise ja
    [Show full text]
  • Jaan Teemant (1872-1941?) Prof. Peeter Järvelaid Eessõna Asemel
    Jaan Teemant (1872-1941?) prof. Peeter Järvelaid Eessõna asemel. Eesti Vabariigi Ajutise Valituse otsusel, kohtuministri käsul nimetati Eesti Vabariigi prokuröriks 11. novembrist 1918 a. vannutatud advokaat Jaan Teemant.[1][1] See on ajalooline päev Eesti Prokuratuurile, sest nimetatud kuupäeva loeb prokuratuur oma sünnikuupäevaks. Eesti Prokuratuur saab 2009.a. novembris tähistada oma ametkonna 91. aastapäeva. Jaan Teemanti teeneid Eesti prokuratuuri rajajana ja aatelise riigimehena on raske üle hinnata. Olgugi, et tulevane mitmekordne riigivanem oli prokuratuuri tippjuht napilt viis kuud[2][2], sest valituna Eesti Asutava Kogu liikmeks tuli tal asuda täitma uusi ülesandeid, jääb tema tegevus prokuratuuri algaegadel igavesti selle institutsiooni ajalukku. Jaan Teemantilt ei saa keegi ära võtta tema kohta ajaloos Eesti vabariigi esimese prokurörina. Ajaloo jaoks on ka teada Jaan Teemanti enda suhtumine prokuratuuri. Asutava Kogu protokollidest 21. maist 1919.a. võime lugeda, et võttes sõna kogenud juristina „Põllu- ja metsatööliste teenistuslepingute pikendamise seaduse” esimesel lugemisel heitsid vasakpoolsed saadikud Jaan Teemantile ette, et ta esinevat mitte poliitikuna vaid ikka veel „prokurörina”. Selle etteheite peale J.Teemant vastas oma oponentidele, et ta esineb Estonia teatri saalis rahvasaadikuna, aga..kui ma ka enne prokuröör olen olnud, siis võin ma uhke olla. Et ma Eesti Vabariigi prokuröör olin ”.[3][3] Jaan Teemanti biograafias on seoses prokuratuuriga ka üks traagilisem külg, sest 1940/41.aastal oli uute võimude poolt tema poliitilise süüdistuse kõige olulisemaks asjaoluks just ta tegevus, mis seotud tema ülesannetega, mida ta täitis kui Eesti Vabariigi prokurör. Eesti Vabariigi sünniloos ja riigi kujunemise aastatel tuli Jaan Teemantil täita oma elu jooksul mitmeid olulisi rolle. Jaan Teemant täitis temale saatuse poolt ettenähtud ülesandeid kohusetunde- ja huviga, kuid jäädes alati lihast ja luust inimeseks, kellele polnud võõrad ei väiksemad või suuremad inimlikud nõrkused ja jäädes alati kaasaegsete jaoks eredaks isiksuseks.
    [Show full text]
  • Tuna 59 Sisu.Indb
    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.
    [Show full text]
  • III RIIGIKOGU I
    III RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 1. 1926. a. III Riigikogu koosolek 22. juunil 1926. a. Vene rahva ühendatud Riigikogu kell 12. rühm: Vassili Grigorjev, MihailKurtschinsky, Peeter Baranin. Kokku on tulnud järgmised III Riigikogu Saksa-Balti erakonna nimekirjade liikmed: järgi: Verner Hasselblatt. Eesti sotsialistliku tööliste partei Üleriikliku majaomanikkude selt­ Riigikogu rühm: Karl Ast, Bernhard Ell­ side liidu ja teiste eraomanduse pool­ man, Hendrik Elisson, Karl Freiberg, Oskar dajate nimekirjade järgi: Johannes Mürk, Gustavson, Leopold Johanson, Erich Jonas, Johan Sepp. Aleksander Jõeäär, Johannes Klesment, Alek­ sander Kärner, Mihkel Martna, Aleksander Puuduvad järgmised III Riigikogu liikmed: Oinas, Alma Ostra-Oinas, Anton Palvadre, Põllumeeste kogude Riigikogu rühmast: Jaan Puskar, August Rei, Aksel Rüütli, Peeter Jaan Hünerson. Schütz, Nikita Semjonov, Jaan Tiks, Jaan Tööerakonna Riigikogu rühmast: Theodor Väin, Jüri Voiman, Karl Virma, August Vomm. Pool. Põllumeeste kogude Riigikogu rühm: Eesti tööliste partei Riigikogu rühmast: Hans Ainson, Karl Einbund, Johan Holberg, Paul Abramson, Eduard Pesur. Ado Johanson, Peeter Järve, August Jürman, Aleksander Kaal, August Kohver, Mats Laar- Saksa-Balti erakonna nimekirjade järgi: man, Johan Laidoner, Georg Ottas, Otto Eduard Krüger. Pärlin, Konstantin Päts, Hans Rebane, Jaan Soots, Karl Tamm, Jaan Teemant, Jaan Teet­ Valitsuse looshis: Riigivanem J. Teemant, sov, Kustas Tonkman, Aleksander-Rudolf siseminister K. Einbund, välisminister A. Toomel, Villem Vessart, Richard Vreeman. Piip, sõjaminister J. Soots, haridusminister J. Lattik, põllutööminister H. Laretei, töö- Asunikkude, riigirentnikkude ja hoolekandeminister Chr. Kaarna, teedemi­ väikepõllupidajate koonduse Riigikogu nister O. Amberg, kohtuminister T. Kalbus, rühm: Johannes Fuks, Heinrich Kiiver, kaubandus-tööstusminister E. Veberman, rii­ Oskar Köster, Heinrich Laretei, August Laur, gisekretär K. Terras. Johannes Lehtman, Jakob Loosalu, Villem Välisesitajate looshis: Soome saadik dr.
    [Show full text]