LIU'11"..! TARTU ÜLIKOOUI AJAUOO KÜSIMUSI XXXVII Tartu Ülikool TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXVII Tartu 2009 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Monika Salo Resümeede tõlked: Mall Tamm Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Maiju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design / Atko Remmel Autoriõigus Tartu Ülikool, 2009 ISSN 0206-2798 Kaanepilt: 1908. aastal anti Vene impeeriumis luba eraülikoolide ra­ jamiseks. Tartus alustas kohe tegevust kaks erakõrgkooli. Meditsii­ niprofessor Mihhail Rostovtsev rajas oma koolile peagi ka moodsad hooned. Pildil: Rostovtsevi eraülikooli hoone peafassaad valmimisjär­ gus 1911. aastal. Tänapäeval on hoone TÜ õigusteaduskonna käsutu­ ses. (TÜ ajaloo muuseum, UAMF 233-22). Sisukord Saateks................................................................................................. 5 Giorgi Khubua Development of the University Idea in the South of Caucasus . 7 Ulikoolimõtte areng Lõuna-Kaukaasias...................................18 Lea Leppik Mida me teame Rootsi-aegse Tartu ülikooli teadusest praegu rohkem kui 25 aastat tagasi?............................................... 20 Research at the University of Tartu at the Swedish times (The study of the theme during 25 years since 1982)............. 36 Katre Kaju Laurentius Ludenius (1592-1654), Greifswaldi ja Tartu Ülikooli professor......................................... 39 Laurentius Ludenius (1592-1654) - professor at the universities of Greifswald and T a rtu .............65 Peeter Järvelaid Professor Jüri Uluots ja Eesti Teaduste Akadeemia...................... 68 Professor Jüri Uluots at the time of establishing the Academy of sciences of Estonia.........................................82 Monika Tasa Elulähedane akadeemik Oskar L o o rits.........................................84 Academician Oskar Loorits and his closeness to l i f e .............106 Tiit Rosenberg Akadeemik Hendrik Sepp (1888-1943), sõj a- j a maj andusaj aloolane............................................................108 Academician Hendrik Sepp (1888-1943), a historian of military and economic affairs............................ 123 Ott Kurs Akadeemik Edgar Kanti teaduspärandist......................................124 Scholarly legacy of the Estonian Academician Edgar Kant . .145 Tarmo Kulmar Pent Nurmekunna elu ja tö ö ............................................................146 Pent Nurmekund’s life and work............................................... 154 Kaarina Rein Pent Nurmekund ja uuskreeka k e e l................................................155 Pent Nurmekund and the New Greek Language...................... 168 Toomas Pung Königi akustikainstrumendid Tartu ülikooli fuüsikakabinetis. .170 Koenig’s Acoustical Instruments in the Physical Cabinet of Tartu (Dorpat) University......................... 188 Erki Tammiksaar 50 aastat Baltimaade teadusloolaste konverentse......................... 189 Fifty Years of Conferences of Baltic Science Historians. .192 Saateks Tartu ülikooli ajaloo küsimuste XXXVII number sisaldab artikleid mitmest valdkonnast. Artiklite aluseks on muuseumi konverentsidel ja teaduspäevadel peetud ettekanded, kuid väljaanne on avatud ka teistele teemakohastele artiklitele ning autoritele nii mujalt Eestist kui väljastpoolt. Koostajad on loobunud võõrkeelsete artiklite tõlkimisest, eeldades, et Tartu ülikooli ajalooga tegelejad üldjuhul peavad valdama vähemalt vene, saksa ja inglise keelt, kuid kõik võõrkeeles ilmuvad artiklid on varustatud eestikeelse sisukokkuvõttega ja eestikeelsed ingliskeelsega. Avaartikliks on Tbilisi ülikooli rektori Giorgi Khubua ülevaade ülikoolimõtte arengust Kaukaasias. Vene impeeriumi lagunedes oldi sama probleemi ees nagu Baltikumiski - kas üks ühine ülikool Kau- kaasiale või rahvuskeelsed ülikoolid igale suuremale rahvusele eraldi. Valik gruusia ülikooli kasuks tähendas ka emakeelse kultuuri tugev­ nemist järgnevatel aastakümnetel. Tekst oli mõeldud ette kandmiseks ülikooli 375. sünnipäevale pühendatud konverentsil (oktoobris 2007), kuid kriitilise poliitilise olukorra tõttu jäi rektor Tartusse saabumata ja ettekanne pidamata. Kaks artiklit on pühendatud teadusele rootsiaegses Tartu ülikoolis, nende aluseks on 6. detsembril 2007 peetud konverentsi ettekanded. Ühes vaadeldakse viimase 25 aasta jooksul, st kahe juubeli vahel il­ munud teemakohast kirjandust, teises aga põhjalikult ühe 17. sajandi professori - Laurentius Ludeniuse - elu ja tegevust Greifswaldis ja Tartus. Seoses 70 aasta möödumisega Eesti Teaduste Akadeemia avaistun- gist Tartus peeti muuseumis teaduspäev, kus tutvustati kõiki 12 tol korral valitud esimest eesti akadeemikut. Nende ettekannete põhjal valmis neli pikemat artiklit - jurist Jüri Uluotsast, ajaloolane Henrik Sepast, geograaf Edgar Kantist ja folklorist Oskar Looritsast. Haruldase polügloti Pent Nurmekunna 100. sünniaastapäeva tä­ histamiseks korraldatud teaduspäevalt (2007) jõudis kogumikku kaks artiklit - elulooline ülevaade, kus esmakordselt ka tema tööde loetelu, ja analüüsiv artikkel Pent Nurmekunna õpetajatest ja õpilastest uus- kreeka keele vallas. 6 Et kogumikku annab välja ülikooli ajaloo muuseum, on selles nüüd ja edaspidi rubriik, mis tutvustab muuseumi eksponaate, nende loo­ jaid ja kasutajaid. Siinkohal on juttu tuntud füüsikaprofessori Artur Oettingeni kontaktidest omaaegse Euroopa ühe kuulsaima akustika- instrumentide valmistaja Rudolf Königiga ja Tartus säilinud Königi akustikainstrumentidest. Kogumiku lõpetab ülevaade 50 aasta jooksul toimunud Balti tea- dusajaloolaste konverentsidest. Tulevikus lisandub rubriik dokumendipublikatsioonidega. Alates sellest numbrist (XXXVII) on väljaande toimetuskolleegium rahvus­ vaheline ja selles avaldatavad artiklid hakkavad läbima eelretsenseeri­ mist. Ilmumissageduseks jääb üks kord aastas, siinne number kuulub aastasse 2008. Development of the University Idea in the South of Caucasus Giorgi Khubua Rector, Ivane Javakhishvili Tbilisi State University (Georgia) Due to its geopolitical location, Georgia has always served as the cen­ ter of the Caucasus. The famous epithet of Alexander Dumas, com­ paring Georgia with the double-faced Janus, precisely depicted the function of Tbilisi as a determiner of the direction of the Caucasian vector to Eastern Europe. Georgia was the hub of numerous political and cultural events including the idea of the university foundation. From the end of the first half of the 19th century, the university movement in the South of Caucasus, particularly in Georgia, evolved in a powerful wave. The governor-general, nobleman Yevgeni Golo­ vin (1782-1858, governor-general 1838-1842), was forced to lobby with the Emperor of Russia the establishment of a higher education institution in Tbilisi that would function as a university. Obviously, the Russian leadership suggested the foundation of the institution for the growing generation with the Russian education and orientation. However, Golovin’s lobby was futile. In a while, General Ivan Fyodorovich Paskevich (1782-1856) sub­ mitted a new project of governance in the South of Caucasus to Em­ peror Nikolai I. Because of the ending of the war in Transcaucasia (Russia versus Iran 1826-1828 and Russia versus Turkey 1828-1829), “Paskevich regarded it reasonable to put into practice the pure Rus­ sian system o f civil governance instead o f the military-occupation re­ gime. An exception was made only for Muslim provinces, where local law would be maintained. Paskevich ’s above mentioned project was o f the Russification spirit and aimed at total economic and political subordination o f the land. ”1 Paskevich’s project did not find support. The Senate Revision headed by Baron Pavel Gann (1793-1862) was sent to Tbilisi again. He correctly assessed an extremely aggravated 1 Ilja Antelava. Colonial Policy of Czarism in Georgia in the 30s and 50s of 19th century. System of Governance. Sketches of Georgian history. Book V. Tbilisi, 1972. P. 120. 8 Giorgi Khubua economic-political situation in Transcaucasia that was directly linked with the Russian authority circles and he elaborated a new governance plan in the Caucasus. Nikolai 1 approved that project in 1837, during his visit to Tbilisi. In 1849 the State Council of the Empire also accep­ ted Gann’s project. As a result, Transcaucasia was divided into the Georgia-Imereti Province and the Caspian District. Parts of Armenia and Azerbaijan appeared in the Georgia-Imereti Province. Such kind of admini strati onal division intended the collapse of the national unity, the assimilation and degradation of the nation. The door to the govemance-administration circles was completely closed for locals. The Georgian law was withdrawn from the public law. Baron Gann’s reform was based on the formation of three regu­ lations in particular: 1. The Supreme approved regulation towards the Caucasus Governance, 2. The Regulation on the city public gover­ nance in Tbilisi and 3. The Regulation on the nation taxation commit­ tees in Transcaucasia.2 The so-called state arrangement finally broke down the fragile administration borders of the Caucasus countries. Since that time the ongoing processes in Georgia had a common Sou­ thern Caucasus character. Gann’s reform turned out to be irrelevant since the issue of the East became active in the international politics. The Russian Emperor needed safeguarding of peace in Transcaucasia as well as the support