Teejuht Aegna Loodusesse Teejuht Aegna Loodusesse

Home , Aegna, Kopli, Kumbli

Teejuht Aegna loodusesse Teejuht Aegna loodusesse

Väljaandja Tallinna Keskkonnaamet, 2013

Autorid Hugo Udusaar, Sirje Aher, Georg Aher

Ingliskeelne kokkuvõte Martin Aher

Fotod Hugo Udusaar (esikaas, lk 5-27, lk 80), Georg Aher (lk 28-79)

Illustratsioonid Hugo Udusaare erakogust

Toimetanud ja kujundanud Ajakirjade Kirjastus

TRÜKK Printall

Tallinna Keskkonnaamet 2013 admiral, 64 humal, 54, 64 merikilk, 60 Rhamnus frangula, 49 adru, 13, 47 Humulus lupulus, 54 merikotkas, 16, 33 ristämblik, 62 aed-lepalind, 67 hõbekajakas, 73 meririst, 60 rohukonn, 27 Alnus incana, 55 Inachis io, 64 merisk, 27, 75 roosa merikann, 49 alpi põdrasamblik, 42 Iris pseudacorus, 54 Mesidothea entomon, 60 Rosa rugosa, 46 Anas platyrhynchos, 75 islandi käokõrv, 42 metsakuklane, 27, 34 Rumex sp., 50 Aporia crataegi, 64 jõgitiir, 77 metsasitikas, 63 rästik, 26 Araneus sp., 62 jänesekapsas, 45 mets-karihiir, 27 saarmas, 27 Ardea cinerea, 77 jääkoskel, 76 metskits, 20, 26, 79 Salsola kali, 47 Armeria maritima subsp. kadakatäks, 67 metssiga, 26 Sambucus racemosa, 55 elongata, 49 kaelustuvi, 27, 71 metsvint, 66 sanglepp, 35 arusisalik, 27, 65 kahlajad, 77 millimallikas, 60 Saxicola rubetra, 67 Atriplex littoralis, 47 kalakajakas, 73 Motacilla alba, 68 siil, 26 Sisukord aul, 26, 27 karukold, 44 munajas punntigu, 61 sinikael, 75 Aurelia aurita, 60 kask, 35 mustikas, 55, 56 sipelgakiil, 62 Balanus improvisus, 60 kassiristik, 57 must-kärbsenäpp, 27, 68 sipelgalõvi, 62 Ülevaade Aegna ajaloost ja tänapäevast. Hugo Udusaar...... 6 balti lamekarp, 61 kiil, 62 musträstas, 27, 69 sipelgas, 27, 62 Bidens tripartita, 54 kivi-imar, 44 Myrmeleon formicarius, 62 sirel, 35 Aegna maastikud. Sirje Aher...... 28 Bucephala clangula, 75 kivinugis, 26 nastik, 27, 65 sirelane, 64 Cakile maritima, 48 kobras, 26 Natrix natrix, 65 Sitta europaea, 78 Aegna taimestik. Sirje Aher ...... 40 Capreolus capreolus, 79 kollane võhumõõk, 54 niidu-uruhiir, 27 Somateria mollissima, 20 Cerastoderma glaucum, 61 kolmisruse, 54 nõges, 64 Sorbus aucuparia, 55 Aegna loomastik. Sirje Aher ja Georg Aher ...... 58 Cetraria islandica, 42 koonlane, 62 nälkjas, 63 Sorex minutus, 79 Charadrius dubius, 76 kormoran, 74 Nyctereutes procyonoides, 79 Sterna sp, 77 Charadrius hiaticula, 76 koskel, 74 Nymphalis antiopa, 64 suitsupääsuke, 27, 73 Cladina mitis, 42 kukemari, 56 oblikas, 50 suur seatigu, 63 Cladina rangiferina, 42 kurdlehine kibuvits, 32, 46 ohakaliblikas, 64 suur-kirjurähn, 27, 71 Cladina stellaris, 42 kurdlehine roos, 46 orav, 53 sõtkas, 75 Columba palumbus, 71 kuusk, 33, 35, 53 Oxalis acetosella, 45 sääsk, 27, 63 Corvus cornix, 72 kõrvukräts, 27 Panorpa communis, 62 söödav rannakarp, 60 Crambe maritima, 51 käblik, 27 parm, 63 söödav südakarp, 61 Cygnus olor, 74 kägu, 27 pasknäär, 27, 72 Sylvia communis, 78 Dendrocopus major, 71 kährik, 26, 79 Phalacrocorax carbo, 74 Syrphidae, 64 Dicranum, 43 kühmnokk-luik, 27, 74 Phoenicurus phoenicurus, 67 Empetrum nigrum, 56 laanelill, 57 Picea abies, 53 Zootoca vivipara, 65 Epipactis atrorubens, 51 Lactuca tatarica, 45 pihlakas, 55 tatari piimikas, 45 Erithacus rubecula, 66 Lanius collurio, 70 Pinus sylvestris, 52 Theodoxus fluviatilis, 61 Ficedula hypoleuca, 68 lapsuliblikas, 45 pohl, 33, 56 tiir, 77 Fringilla coelebs, 66 Larus argentatus, 73 Polygonum persicaria, 50 Trientalis europaea, 57 Fucus vesiculosa, 43 Larus canus, 73 Polypodium vulgare, 44 Trifolium arvense, 57 Garrulus glandarius, 72 Lathyrus maritimus, 49 pruunselg-põõsalind, 78 tumepunane neiuvaip, 51 Geotrupes stercorosus, 63 leinaliblikas, 64 punajalg-tilder, 27 Turdus merula, 69 Gonepteryx rhamni, 45 Leucobryum glaucum, 44 punane leeder, 55 Turdus pilaris, 69 habesamblik, 43 Leymus arenarius, 47 punarind, 66 tutt-tiir, 77 hahk, 20 Libellula quadrimaculata, 62 punaselg-õgija, 27, 70 tõruvähk, 60 Haliaeëtus albicilla, 78 liivatüll, 27, 76 puuk, 63 Usnea sp., 43 hall lepp, 55 liiv-merisinep, 48 puukoristaja, 78 Vaccinum myrtillus, 55 hallhaigur, 27, 77 liiv-vareskaer, 47 põdrasamblik, 42 Vaccinum vitis-idaea, 56 hallrästas, 69 Limax maximus, 63 põisadru, 43 valgetäpp-kuldtiib, 49 hallvares, 72 linavästrik, 68 põualiblikas, 64 Vanessa atlanta, 64 harilik hiirehernes, 48 luik, 26, 74 päevapaabusilm, 64 Vanessa cardui, 64 harilik kirburohi, 50 Lycaena virgaurea, 49 pöialpoiss, 27, 66 vesiking, 61 harilik mänd, 52 Lycopodium clavatum, 44 Pyrola rotundifolia, 57 Vicia cracca, 48 harilik paakspuu, 49 Macoma balthica, 61 Radix baltica, 61 Vulpes vulpes, 79 harilik põdrasamblik, 42 mahe põdrasamblik, 42 randmalts, 47 võrkurlane, 62 harilik valvik, 44 meigas, 71 rand-ogamalts, 47 väike-karihiir, 79 harilik vesikiil, 62 Mergus merganser, 76 rand-seahernes, 49 väiketüll, 76 hiireviu, 27 Mergus sp., 74 randtiir, 77 õunapuu, 35 Hirundo rustica, 73 merikapsas, 51 rebane, 26, 79 ümaralehine uibuleht, 57 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

ÜLEVAADE AEGNA AJALOOST JA TÄNAPÄEVAST

Hugo Udusaar

7 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

esti rannikuvetes on veidi üle 1500 gendiku maa-ala tingliku kõrgusmõõdu, mitte saare, kuid suuremat osa neist võib kõrgendiku enda mõõduga, mis on maa-ameti saareks pidada siiski vaid tinglikult. andmetel 14,6 m üle merepinna. 12,8 m pu- E Suurusest lähtuvalt on tegemist pi- hul on aga tegu saare põhjapool asuva endise gem laidude, rahude, karede, nasvade ja liht- kaitserajatisega (patarei nr 2). Olgu lisatud, et salt kividega. Ühest hektarist suuremaid saari kõrgemaks punktiks on saarel rannakaitsepata- on vaid 400, millest enamik kuulub Lääne- rei nr 1 tulejuhtimispunkt, kõrgusega 19 m üle Eesti saarestikku, moodustades saarte kogu- merepinna. Seega, võttes aluseks Aegna kõr- pindalast üle 97%. gendiku, võib oletada, Aegna saar on 3 km2 suurune, platseeru- et Aegna hakkas merest des sellega Eesti saarte seas auväärsele 17 kerkima umbes 5500 kohale. Tallinna Kesklinna Valitsuse haldus- aastat tagasi. Esmalt alasse kuuluv Aegna asub 14 km kaugusel maismaastus Karnapi Aegna kivikülv 2014. aastal ning Tallinnast. Viimsi poolsaare ja Aegna vahele tee ja kalmistu vahe- 1920. aastatel. jäävad Kräsuli (0,17 km2 ) ja Kumbli (0,02 line kõrgendik, mis km2). Lähim sadam Aegnale on 2,5 km kau- jätkas neotektoonilise

gusel asuv Rohuneeme sadam. N eeme M öll, Hugo U dusaar kerke mõjul kasvamist. Aegna polnud varem kaugeltki selline Umbes 700 aastat ta- nagu tänapäeval. Tallinna lahe kirdeküljel Aegna kujunemisest rääkides ei pääse üle gasi ühinesid Aegnaga asuva saare kujunemislugu algas jääajajärgse ega ümber saare kõrgusest. Kuni selle trüki- Lemmiku laiud, moo- maakerkeprotsessi tulemusena, jää taandumi- seni on Aegna suurimaks looduslikuks kõr- dustades ühtse Lemmi- sega Eesti looderannikult umbes 11 600 - 10 guseks merepinnast arvatud 10,8 m, viimastel ku kaela. Saare laienemine jätkub tänapäevalgi dumisel. Neist 24 on kaitsealused. Üks rah- 700 aastat tagasi. Jääajal surus raske jääkoorik aastatel ka 12,8 m. Paraku ei pea kumbki arv – Põhja-Eesti aastaseks maapinnakerkeks on nudest, 4 m kõrgune ja 23 m ümbermõõduga maapinna allapoole ning jää taandudes hakkas paika. 10,8 m puhul on tegemist läinud sajandi arvatud keskmiselt 2,5 mm. Eeriku- ehk Maiekivi, asub Eerikneeme ran- see uuesti aeglaselt kerkima. 20. aastatel kasutusele võetud Aegna keskkõr- Kui veel 1930. aastate alguses arvati, et naäärses männikus. Ülejäänud 23 kaitsealust Aegnal on graniitsüdamik, siis tegelikkuses kivi paiknevad saare idaosas Lemmikneeme asub saare aluspõhi 20-40 meetrit allpool (Lemmiku) kaelal. merepinda, selle moodustavad Kambriumi On tähelepanuväärne, et 23 kaitsealust Lontova lademe sinakashallid aleuroliidid ja kivi (ja lisaks kümmekond väikest kivi) paik- savid. Saare pealispind on valdavas osas kae- nevad suhteliselt väikesel, 170 x 140 m alal tud liiva ja veeriselise kruusaka liivaga, mis ja moodustavad Eesti suurima tiheasetusega katab liustikusetteid. kivikülvi. Lemmiku kivikülvis asub saa- Lisaks pinnasekerkele, merelisele asen- re suurim kivi – Tulekivi ehk Sihi Suurkivi. dile, iseäralikule pinnamoele ja veerežiimile, Kui 1986. aasta mõõtmistulemuste järgi oli on Aegna kujunemisel aastasadu olnud oluline kivi ümbermõõduks märgitud 35,1 ja kõrgu- roll ka inimtegevusel. Võib arvata, et Aegnat seks 3,8 m, siis läinudaasta mõõtmistulemuse külastasid esmakordselt sealt mööduvad me- järgi on kivi kõrguseks 4 meetrit. Erinevuse resõitjad, kuna on teada, et juba nooremal põhjuseks on ilmselt liivapinnase mõningane pronksiajal (1100-500 eKr) olid Lääneme- erosioon. reäärsete hõimude vahel kaubandussuhted. Suurimast rändrahnust mõneti olulise- Aegna lähistel asunud mereteedega oli seotud maks kiviks kivikülvis ja ehk ka kogu saarel ka 5.-11. sajandil tähtsa keskusena toiminud on kultusekivi. Ovaalse, 5,5-6 cm läbimõõ- Iru linnus koos Pirita jõe suudmes asunud sa- duga ja 0,9 cm sügavuse lohu kivil tuvastas damaga ning edaspidi juba Toompea linnus. 1964. aastal kodu-uurija Oskar Raudmets, Aegnal leidub arvukalt rändrahne, mis mille järel kivi võeti 1973. aastal arheoloogia- 2 3 km Aegna saar linnulennult. kandusid siia Skandinaaviast liustikujää taan- mälestisena nr 2475 riikliku kaitse alla. arto

8 9 A ndres T ÜLEVAADE ÜLEVAADE

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis säilitatakse sadakonda Aegnalt pärit leidu. Vasakul on 12-13. sajandist pärit hoburaudsõlg (53 x 45 x 11 mm), pildi keskel sama dateeringuga ripats (54 x 3 mm) ning paremal 13-14. sajandist pärit sõrmus (21 x 4 mm).

Omamoodi huvipakkuv on 1297. aasta, kui 1433-1442. aasta Rae dokumentidest sel- Taani kuningas Erik Menved keelas Aegnal gub, et saarel toimusid regulaarsed raietööd. ja Naissaarel metsaraie. Seda keeldu on aeg- Kuid tulemus ei lasknud end kaua oodata, sest ajalt käsitletud kui esimest looduskaitse-akti 1552. aastal märgitakse, et Aegnal jagub met- Eestis. Ent nii see siiski ei ole. Kuigi Aegna sa vaid raehärrade jaoks. metsal võis olla ka algselt mõningane päevase Peale metsa varus linn Aegnalt ka heina. meremärgi tähendus, käsitleti seda siiski pea- Näiteks 1457. aastal sai rae ametimees selle 2013. aastal kivi inspekteerinud Tallinna Kultuuriväärtuste Ame- Rändrahnud asjalikult tavapärase tulundusmetsana, sest eest 11 veeringut ja 1 killingi. Hiljem heina- ti arheoloogi Toomas Tamla hinnangul võib tegemist olla vanemal on nagu arvuti Toompea võimukandjatele ja Tallinna raele veost loobuti ja Tallinna hobuseid hoiti suviti rauaajal (50-200 pKr) tehtud lohuga. See dateering on ühtlasi seni kõvakettad, Taani kuninga raiekeeld ei kehtinud. saarel. mis hoiavad Varasemad teated kalandusest pärinevad teadaolevalt vanimaks inimtegevuse tähiseks Aegnal. endas ajatut Aegna kultuskivi on võrreldes teiste Eestis leiduvate lohukivi- informatsiooni. 1447. aasta oktoobrist, kui kalurid said raelt dega suhteliselt kõrge – 3,2 meetrit ja sinna ronimine pole kergete Paraku pole ½ marka. Aastatel 1544-1552 kasvatati Aeg- killast. Võib ju küsida, miks lohu tegemiseks mõnda lähedalasuvat kultusekivi lohu nal kokri, suure tõenäosusega saare loodeosas madalamat kivi ei valitud. Arvestades vahetut meresuunalist pin- saladust veel „lahti asuvas Järv(e)soos. muugitud“. naselangust, võib oletada, et kivile lohu tegemise ajaperioodil ei pruukinud toona tõenäoliselt vahetul kaldaalal asunud kivi võrreldes tänasega pinnasest kaugeltki nii palju välja ulatuda. Saarelt leitud vanim tööriist Kõige enam leiab Aegnaga seonduvat infot alates 13. sajandist, – 13.(14.) sajandist pärit kui 1265. aastal moodustati Taani kuninganna Margarete Sambori kirves (160 x 107 x 56 mm). korraldusel komisjon, et määrata Tallinna piirid, kuhu arvati ka Aeg- Kui palju sellega Toompea na. Toona kandis saar Wulvesöö nime. Tõenäoliselt kasutati Aegnat ja raehärradele omal ajal saarel puid langetati, teab lähedal asunud külade, eelkõige aga Viimsi kogukonnamaana. vaid kirves ise.

10 11 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

Esimesed kirjalikud andmed Hävinuks peetud labürint leiti 2009. aas- 7 põrsast ja 5 härga. Mis puutub Aegna metsa, püsiasustusest Aegnal pärine- tal. 43% ulatuses säilinud labürint on nüüdseks siis see oli suuremalt jaolt Tallinna rae korral- vad aastatest 1469-1470, kui oma algsel kujul taastatud ning see on kujune- dusel maha võetud. Revideerimise andmeil aegnalased tasusid Tallinna nud saare üheks külastatavamaks objektiks. leidus vaid mõningal määral mände ja kuuski. raele koormist. Arvatavasti Saarest mööduvate laevateede tõttu oli Saare metsloomade kohta info puudub. Arva- oli tegu valdavalt rannaroots- Aegna ümbrus ning Sihiotsaaluses asunud ta võib, et hõreda metsasusega saarel toona lastega, kes asusid saarel juba ankrupaik ja tormisadam 15. sajandist kuni metsloomi ei leidunud ning kes ka üle ujus või märksa varem. Näiteks 2008. 16. sajandi lõpuni tihedalt seotud ka mere- üle jää tuli, sattus kergeks jahisaagiks. aasta „Aegna“ raamatus peab röövlitega. Näiteks 1577. aastal rüüstasid 1689. aastal võttis Rootsi võim Tallinna Robert Nerman tõenäoliseks, rootsi mereröövlid koguni saart ennast, mille alluvusest Aegna koos Naissaare ja Paljassaa- et 1420. aastal Tallinna ko- käigus ei piirdutud üksnes kohalike varandu- rega, mis toona koosnes veel kahest saarest danikuks võetud sepp Hinrik sega, vaid kaasa võeti ka saare rahvas. (Suur- ja Väike-Paljassaare). Wuluesbuw oli pärit Aegna Aegna metsa kasutati ehitus- ja kütte- saarelt. Mõistagi eeldas sepa puude tarvis ka Rootsi ajal. Nõnda sai 1620. 1689. aasta Aegna kaardilt näeme, et saare ida- olemasolu saarel ka vastavat aastatel raehärra Hermann Römer Lasnamäel osas, Külaniidu mereäärses elas kümme leib- nõudlust. 16. sajandil ei olnud võrreldes tänasega nõnda asunud lubjaahju tarvis Aegnalt ja Naissaarelt konda, seda tähistavad punased täpid. Kaks Pole välistatud, et toonasel kinni kasvanud ning kujutas endast ilusat järve. tasuta küttepuid. Ka varustasid mõlemad saa- punast täppi leiame ka Lemmiku kaelalt, ent ajajärgul rajati ka Eerikneeme red küttepuudega Kopli telliselöövi. need hooned olid mõeldud meremeestele, kes 11 käiguringiga kivilabürint. 1687. aasta 4. juuli revideerimisest sel- tormi või tugeva vastutuule tõttu Suursalmes Üle maailma aastatuhandete Labürindiretke sooritatakse üksi, häirimatus keskkonnas, gub, et kalapüük andis saarlastele vähe tulu. (tähistatud kaardil ankruga) ankrusse jäid. Li- jooksul levinud labürinte on labaründitarandeid ületamata. Nagu 2013. aasta fotolt Liivase pinnase tõttu sai saarel kasvatada üks- saks leiame kaardilt kümme punktiirjoonega näha, on siin tegu mitme üleastumisega. Tegu on siiski piiratud rohekat laiku, need on heinamaad. peetud maagilisteks jõukesk- erandliku olukorraga – Aegna ajaloos esimese nes heina. Ent saarel elanud kümnele leibkon- meteks ja pühapaikadeks. (lühi)mängufilmi “Üleastumine” võtetega. nale, kellest kõik peale ühe tegelesid ka ko- 17. sajandi ürikutest selgub, et lauritsa- duloomade kasvatamisega, jäi sellest väheks. päeva paiku (10. august) sõideti üle mere Seetõttu toodi heina mandrilt juurde. Kodu- Soome, kus püüti kala kuni pärtlipäevani (24. loomadest peeti kokku 4 hobust, 18 lehma, 6 august). Seejärel sõideti koju ja vahetati kala vasikat, 25 lammast, 15 talle, 11 oinast, 8 siga, vilja vastu, see aitas talve üle elada.

Aegna kaart 1689. aastast. K aartide in f os ü steem

12 13 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

1700. aastal alanud Põhjasõjas vallutasid tsaa- tast elanikkond siiski tasapisi kasvas. Oma riväed 1710. aastal Tallinna. panus oli siin Viimsi mõisnikul, kes hakkas 1710. aastal suri katku ainuüksi Tallinnas 1790. aastate lõpul Aegnat elavamaks muut-

15 000 inimest. Kui Heino Gustavson mär- ma. 1798. aastal rajati Aegna idaserva Elisa I lamr Võtti kis 1998. aasta “Aegna” raamatus, et katku kabel ning juba 1882. aastal õnnistati sisse epideemia nõudis ohvreid ka Aegna elanike uus puidust kabel saare kalmistu kõrval. Ka seast, siis Robert Nerman kirjutab 2008. aasta said uued asunikud mõisnikult tasuta ehitus- raamatus vastupidist: Aegna koos Hiiumaa, puitu. Ent niipea, kui maja katuse sai, omas- Ruhnu ja Naissaarega jäi 115 päeva kestnud tas selle mõis ning ehitajast sai rentnik. katkust puutumata. Samas puhkes 1720. aastal Lõuna-Prant- Aastatel 1874-1882 võttis Viimsi mõisnik susmaal uus katk ja selle hirmus määrati Peeter nõuks metsastamise eesmärgil kuivendada I korraldusel 1721. aastal Tallinna karantiini- Järvesoo. Selleks kaevati merre suubuv kui- saareks Aegna. Saare lääneranda ehitati selleks venduskraav, mida praegu tuntakse Vanaoja otstarbeks kaks koridoriga ühendatud barakki. nime all. Mõnda aega lasti järvepõhjal kui- Lisaks ehitati hoone arsti ja vahtkonna tarvis. vada ning seejärel istutati sinna metsapuud. Kas barakke katkuliste tarbeks kasutati, selle Metsastamisega tegeleti ka teistes saare piir- kohta teave puudub. Katkuohu lõppedes muu- kondades. deti barakid saare garnisoni elamuteks. 1721. aastal Põhjasõda lõppes ning vaa- 19. sajandi keskpaiku räägitakse Aegnast kui tamata Tallinna rae palvele tagastati 1728. metsaga kaetud saarest, kus kasvas peami- aastal linnale Rootsi poolt võõrandatud saar- selt kuuse- ja männimets. 1888. aastal pandi test vaid Väike- ja Suur-Paljassaar. Aegna ja Viimsi mõisniku algatusel paika esimene Aeg- Viimsi mõisniku Naissaar jäid Viimsi mõisa alla. na metsandiku plaan, mis jäi 1920. aastateni korraldusel Järvesoole 1726. aasta andmeil elas varasema küm- ainsaks metsakorralduseks. Balti Metsaseltsi tehtud kuivenduskraav ne leibkonna asemel Aegna külas vaid kolm andmetel aastast 1901 metsakultuure Aegnal on umbes ning vesi on visa kaduma. peret, kokku 18 inimest. Kas elanike arvu ei olnud. Peale selle fikseeriti 1889. aastast drastiline langus oli seotud katkukartuse või kuni sajandivahetuseni umbes 500 ha metsa- Põhjasõjaga, pole täpselt teada. 1856. aas- kuivendusi.

Aegna kalmistu esmakasutusest info puudub. On teada, et ajavahemikul 1736-1784 toimus 26 matust. Saarele maeti ka Rohuneeme ja Püünsi elanikke. Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. aasta Valik Aegna saare leidudest (vasakult paremale): 13.-17. sajandi määrusega on pronkshelmes (13 x 7 mm), 1515-1518. aasta Cristian Bomhoweri kalmistu tunnistatud killing, 17. sajandi pronksist pitsatsõrmus (22 x 26 mm). kultuurimälestiseks.

14 15 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

Tallinna hõivanud sakslased maa- Vaade Külaniidul asunud külale. busid kohe ka Aegnale, ent mitte Ehituse tarbeks kivide eemaldamine Karnapi kauaks. 11. novembril 1918 lõppes rannaalalt sillutas tee jõulistele tormilainetele ja tulemused ei lasknud end kaua oodata. Esimene maailmasõda ning 13. novembril 1918. aastal võttis Eesti Vabariik saare enda valdusse. Seda küll kuni 1940. aasta septembrini, kui Eesti kaitsevägi oli sunnitud 17. juunil 1940. aastal sõlmitud protokolli alusel saare Punaarmeele loovutama. 1914.-1940. aastatel toimusid saarel põhjalikud muutused. Saare- le rajati sadamasild, ehitati arvukalt kaitserajatisi, hooneid sõdurite ja Raudtee võimaldas vedada nii ehitusmaterjali, varus- ohvitseri tarvis, ambulants, saun- tust kui ka isikkooseisu. Looduslikku ehitusmaterjali pesumaja, staap koos algkooliga veeti Kurikneemelt, Lemmikult, aga ka mujalt rannalä- jpm. Saarele rajati ka tihe teedevõr- hedastelt aladelt, nagu näiteks Karnapi rannast. Sellega 19. sajandi viimasel veerandil kala- gustik ja kitsarööpmeline raudtee. nõrgestati ranna looduslikku kaitsevõimet. Ka algselt püügiga tegelevate aegnalaste olu- Vaade Kalaväljale. Algselt oli saarel raudteed veidi üle Karnapile ehitatud sadamasild sai seeläbi tormilainetest kord paranes. Suureks uuenduseks 3 kilomeetri, Eesti Vabariigi ajal märksa rohkem kannata ning tuli uude kohta ehitada – oli kilupüügivõrkude kasutusele- ehitati raudtee 5,5 km pikkuseks. praeguse sadamakai kohale Lohknase tippu. võtt, lisaks suurendati tunduvalt kalakonservide valmistamist suure- male turule. Seeläbi kasvas järsult nõudlus kala järele. Oma osa oli Ajateenijate saabumine saarele. Saarel kasutati kahte siin ka Tallinna elanikkonna kiirel auruvedurit, mida toona kasvul. Tänu turu lähedusele olid kutsut sussiks ja suslaks. Aegna kalurid võrreldes teistega eelistatud olukorras. Lisaks kala- püügile tegeleti hülgepüügiga, loo- makasvatuse ja heinateoga. Peredel olid omad pisikesed põllulapid. 1912. aastal, kui Tallinn muudeti Balti laevastiku Saarlaste sissetulekuid suuren- baasiks, aeti Aegna elanikud mandrile. das ka meremuda kogumine Kräsu- 1913. aastal signeeris Nikolai II Tallinn-Porkkala li saare piirkonnas. Muda pidavat merekaitseliinide ehituskava, mis kandis Imperaator olema tervislik ja see toimetati Ka- Peeter Suure Merekindluse nime. Kindluse mererinde larannas asunud kümblusasutusse. osaks oli ka Aegna, kus alustati 1914. aastal ulatuslike 1900. aastal oli Aegnal seitse ehitustöödega, mis kestsid 1918. aastani. 20. veebruaril talu. Koos sissetulekute suurene- Virtsus maabunud saksa väed liikusid Tallinna peale, misega aktiveerus saarel ka ehitus- mistõttu enamlased olid sunnitud lahkuma. Enne seda tegevus, vanade hoonete lammuta- saadeti Aegnale õhkimiskomandod ning 24.-26. veeb- mine ja uute ehitamine. Hooneid ruarini õhiti olemasolevaid kaitserajatisi ning süüdati ehitati lisaks Külaniidule ka Karna- hooneid. Samal ajal, 24. veebruaril kuulutati välja Eesti pile ja Kalaväljale. Vabariik.

16 17 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

Praegu on saarel kaitsealuseid en- diseid militaarobjekte 18. Lisaks patarei nr 1-le torkavad siinsel maastikul silma läänerannas rannapatarei nr 2, loodeosas asuv patarei nr 1 helgiheitja varjend, põhjarannas patarei nr 3 ning 1927. aastal Eerikneemele ehitatud keskkomandopunkt. Toonastest suuri- matest hoonetest väärib äramärkimist patareist nr 1 veidi kagupool asuv sõ- durite ühiskasarmu-söökla. Veeteede Sõdurite ühiskasarmu 1920. aastatel. Valitsuse 1919. aastal ehitatud 1446,5 m2 hoone mahutas kuni 250 meest. Kuigi selle idatiib on hävinud, on sel- legipoolest tänini tegu saare suurima hoonega. Hoones peeti 1920.-1930. aastatel jõulupidusid ning tähistati vabariigi aastapäevi. Nõukogude perioodil oli see keskusehoone, seal asus söökla. 1922. aastal ehitati saare lääneos- Nõiakivi kivitükkide asetus ja suhteliselt sarnane suurus ei viita õhkimisele. sa (Kalavälja tee 12) 926,6 m2 suurune ohvitseride kasiino. Ühekordse puit- Võimalik, et ehitustegevuse maja keskseks ruumiks oli saal suuru- ohvriks langes ka põhjaran- Patarei nr 1 idapoolne betoonkoloss sega 44 m2, lisaks kaks võõrastetuba, na ääres olnud Nõiakivide oma täishiilguses. Laupäevane koristuspäev ühiskasarmus 1927. aastal. söögituba, köök, abiruumid. Kasiinos kogum. Heino Gustavson asus mõnda aega ka staap, kool ja on oletanud, et läänerannas, väeosa raamatukogu, kus 1924. aasta Punakivikari juures oleva 1915. aastal alustati põhjarannas 305 mm ehk 12-tol- seisuga oli ühtekokku 2242 raamatut. punaka kivimüraka ehk Pu- lise rannapatarei ehitust (algselt Aleksandr Nevski, nakivi ja põhjaranna Nõiaki- hiljem patarei nr 1) , mis on kogu järgnenud mili- vid võisid õhata nõukogude taartegevuse perioodil jäänud saare suurimaks kait- mundrimehed, et vältida serajatiseks. Patarei kogupikkus oli 200 meetrit ning mere poolt saarele hiilivaid selle kummaski otsas asus kaks 9 meetri kõrgust be- vaenlase luurajaid. Ent ni- toonkolossi, mille peal suurtel kuullaagritel pöörlesid metatud kivide ümbruses kahe kahuriga soomustornid. Rajatise keskosas asus võimalikust õhkimisest ee- Kahurilask patarei nr 1 idapoolsest kahurist 1924. aastal. komandotorn. Rajatise alaosa oli kogupikkuses ühen- 1926-1934 kaeti patarei betoonosa liivaga. male paisatud kivitükke ei datud betoonkoridori ning eriotstarbeliste ruumidega. leia. Pealegi on Punakivi Ühe soomustorni metallkonstruktsioon kaalus puhul tegu rabakiviga, mis 770 tonni ning tornis olevate suurtükiraudade pikkus on äärmiselt rabe ning selle oli 15,85 meetrit, üks kahuritoru kaalus 50,8 tonni. tõttu viimase kaheksa aasta Suurtüki mürsud olid kahe kaaluga. 446,4 ja 470 kg. jooksul niivõrd lagunenud, Algselt oli mürsu lennukaugus 27 km, 1930. aastal et selle varjus enam looma- vähendati mürsu kaalu ja viidi raskuskese tahapoole Veel voodrilaudadeta ohvitseride dele ja lindudele fotojahti ning laskekaugus suurenes juba 42-43 km. Üks kahu- kasiino vahetult pärast valmimist pidada ei saa. rilask maksis tänases vääringus 10 000 eurot. 1922. aastal.

18 19 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

Aegna ajateenijad hiiglaslikul 5. novembril 1937. aastal pöördus loo- rüsijääkuhjatisel. 1925. aasta duskaitseinspektor Gustav Vilbaste me- seisuga elas saarel 275 rejõudude juhataja poole ettepanekuga üleaja- ja ajateenijat, lisaks ohvitserid, ohvitseride ja kehtestada Lemmiku neemele loodus- üleajateenijate pereliikmed kaitselised piirangud. Paraku oli vastus ning saarel töötanud eitav, kuna kinnisel garnisoni maa-alal eraisikud. peeti looduskaitselisi piiranguid vastu- võetamatuks. 1940. aasta septembrist oli Aegna juba nõukogude vägede pärusmaa, kuid Aegna algkooli tunnistus mitte kauaks. Sakslaste pealetungi eest (1926-1940 tegutses taganedes õhkis Punaarmee 29. augustil saarel algkool). 1941 Aegna patareid ja suure osa muudest rajatistest ning hoonetest. 1944. aasta sügisel oli Aegna taaskord punavägede päralt. Kuna eelnevalt Korduvalt Aegnat väisanud Henn Sarapi 1962. aasta jäädvustus rannapatarei nr 1 läänepoolsest õhitud patareide taastamist ei peetud Mis saare püsielanikesse puutub, siis Ees- õhitud osast. enam otstarbekaks, siis kaotas ka neid ti Vabariigi moodustamise järgselt lubati teenindanud raudtee oma otstarbe ja see elanikud taas saarele. 1922. aastal elas võeti üles. saarel 52 eraisikut, neist 29 meest ja 23 Harulised 1947. aastal asus Aegnale Balti mere 1957. aastast hakati saarele naist, saarel oli 6 talu (elumajad ja abi- männiladvad korraldama ekskursioone. laevastikule allunud umbes sajaliikmeline saare põhja- hooned). Seoses merekindluse väljaehi- õhutõrjeväeosa. Väeosa käsutusse sattus rannas anna- 1959. aastal andis sõjaväeosa tamisega pidi osa Aegna elanikke 1923. rohkesti 1941. aasta augustis hävitamata vad mõista nr 10717 Tallinna ettevõtetele aastal lahkuma. 1922. aastal demonteeriti lähedalasuvast jäänud eluhooneid. 1955-1956 õhutõrje- üle Aegnal asunud hooned. surnuaia juures olnud kabel ja viidi üle jää rannapatarei vägi lahkus ja saarele tulid piirivalvurid, Sellega algas saarel uus etapp Rohuneeme. nr 2 laskesek- – saar muutus populaarseks kes viibisid siin kuni 1992. aastani. torist. 1919. aastast kuulus Aegna mets puhketsooniks. Olemasole- Viimsi metskonnale. 1920. aasta met- vad hooned korrastati, mõned sandiku kirjelduse järgi oli Aegna metsa ehitati isegi juurde. 1960. üldsuuruseks 285,6 ha, sellest metsamaad 1933. aastal korraldatud metsapäeval osales aastal valmisid praegune Kü- 188,4 ha, tarbemaad veidi üle 3 ha, kõlb- 179 sõdurit. 0,4 ha suurusele maa-alale istutati 2417 laniidu tee 3, 8 ja 11 hooned. matut maad 94,2 ha. Metsamaa omakorda männi- ja kuusetaime. Samuti osteti metsa elusta- Hiljem ehitati omaaegse me- jagus 142,2 ha ulatuses metsaga ja 46,1 miseks säästurahade arvelt 3 metskitsetalle. rekindluse betoonrajatisele ha ulatuses metsata maaks. Männimetsas 1937. aastal tegi Loodusuurijate Seltsi Tallinna Kurikneeme 7 hoone, mets- kasutati 100 ja kuusemetsas 80-aastast osakond Looduskaitse Nõukogule ettepaneku kaa- konnahooned aadressil Küla- raieringi. Aastaseks kasutusnormiks mää- luda Kumbli, Kräsuli ja Aegna loodeosa võtmist niidu tee 12, Kalavälja tee 4 rati 200 tihumeetrit, aastaseks puistuste looduskaitse alla, kuna seal oli pesitsenud haruldasi ja Karnapi tee 7 hoone. juurdekasvuks arvestati 318 tihumeetrit. liike, näiteks hahk (Somateria mollissima). Samuti 1961. aastal anti Aeg- Aegna metsa kasutati lisaks küttele ka sooviti, et pesitsemisajal maist augustini keelusta- na metsad riigimetsafondi ehituspuude saamiseks. Näiteks aastatel taks munade korjamine ja lindude laskmine erilise kooseisu. Viimsi metskond 1929-1930 raiuti saarel 1282 puud. Mere- vajaduseta ning kõnealuste piirkondade külastami- määras samal aastal saarele kindluse tõttu tuli puid langetada ka ran- ne, niitmine ja karjatamine ilma looduskaitseisiku ka metsniku, kelle ülesandeks napatareide laskesektorite juures. Sageli nõusolekuta. Looduskaitsjad võtnuks enda peale oli metsakaitse ja -hooldus. piirduti siiski puude kärpimisega, et väl- piirkondade looduse teadusliku jälgimise, lindude Metsavaht tegutses Aegnal tida rajatiste liigset eraldatust maastikust. rõngastamise jms. 1996. aastani.

20 21 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

1961. aastal avas Riiklik Me- Saarel tänaseni tegutsev ja püsielanikega relaevandus suvise laevaliik- keskkonnakaitseorganisatsioon Roheline luse. Saarele said vaid need, Rügement tegi oma esimese väljasõidu kellel Tallinna või Harjumaa saarele 1990. aastal. Pilt, mis avanes, pol- sissekirjutus. 1964. aastal oli nud kiita: prügi väljavedu saarelt ei toi- saarel puhkemaju ja suvilaid munud, see kas põletati või maeti lihtsalt 23 Tallinna ettevõttel. Kok- maja taha, metsaalustes ja rannaäärsetes ku oli 700 voodikohta ning vedeles prügi. Palju oli aastakümnetega puhkehooajal viibis saarel iga kogunenud rauaprügi. Telkimiskohad olid päev tuhatkond inimest, puh- välja ehitamata, telkimine oli lubatud vaid kepäevadel rohkemgi. Niivõrd saare keskel, endisel kultuuriplatsil, puu- suur külastatavus ületas kor- de vahel ja merest eemal. See omakorda dades saare koormustaluvust soodustas isetegevust, rannaäärsete prü- ja mõjus looduskeskkonnale gistamist ja kõrgendatud tuleohtu. laastavalt. Nüüdseks on nendest probleemidest Eesti taasiseseisvumisega üle saadud. Tallinna Linnavolikogu mää- Saare kevadised talgud on ühtlasi suvehooaja avaüritus. majandusmaastik muutus ning rusega nr 83 1991. aasta 12. aprillist moo- see mõjutas ka Aegnat. Suurem dustati Aegna saare maastikukaitseala. Oluliseks ettevõtmiseks on kujunenud traditsioo- osa saarel puhkemaju omanud Tallinna Linnavalitsuse otsusega nr 16 niliste heakorratalgute korraldamine 2005. aastast. ettevõtetest ei pidanud 1990. 29. jaanuarist 1993 kinnitati Aegna saare Iga-aastaste talgute käigus koristatakse kogu 10 aastate teisel poolel hoonete maastikukaitseala nõukogu. km pikkune rannajoon sinna sügis-talviste tormi- ülalpidamist otstarbekaks ning 2003. aastast elavad saarel taaskord dega sattunud prügist, metsaprügist puhastatakse need pandi müüki. Mitmed üle pika aja püsielanikud. Kujunes välja teed, rändrahnude ümbrus, kivilabürint ja vana on nüüd aga taaskord müügis, saare aktiivne kogukond ning keskkonna- kalmistu. Vahel tuleb osavõtusooviga inimestele sest vanade ja amortiseerunud alane tegevus sai hoo sisse. 2005. aastal isegi ära öelda, kuna saareline olukord seab popu- hoonete remont ning vajaliku paigaldati saarele 30 prügikonteinerit Laevasõidu laarsele üritusele omad piirangud. materjali ülevedu on võrreldes eest tuli ning sellest peale on prügi äravedu regu- Lisaks erinevatele ühisüritustele peetakse varasemaga märgatavalt kulu- välja käia laarne. Aastas veetakse mandrile umbes püsielanike eestvedamisel saarel aastaringset jä- 50 kopikat. 3 kamaks muutunud. 30-40 m prügi. relvalvet, nii avaliku korra, keskkonnakaitse, tu- leohutuse kui ka esmaabi valdkonnas. Näiliselt Mandrilt toodud prügi tagasiteel mandrile. vaiksel ajal, talvel, korraldatakse jääseiret. Aegna ja Viimsi poolsaare vaheline jäätee on aktiivsete hoovuste ja kiirlaevalainete tõttu visa tekkima ning kui tekib, on see suhteliselt ebastabiilne. 2007. aastal paigaldati saarele 24 matkaraja infoposti. 2008. aastal rajati lokaalsed telkimis- lõkkekohad saare põhjaranda ja Sihiotsaalusesse. Viimane sai koos sellega ka ametlikult uue su- pelranna staatuse. Peale telkimiskohtade rajamist pole tarvidust metsakustutamiseks olnud. 2008. aastal valmis endise Külaniidu tee 12 neljast kahekorruselisest hoonest ja 15st kämpin- Esmaabi osutamine kannatanule, kes gust koosnev looduskeskus, kus korraldatakse su- libastus puutüvel nii õnnetult, et selle veti eelregistreeritud gruppidele loodusõpet. Loo- oks tungis talle jalga. duskeskust haldab Tallinna Keskkonnaamet.

22 23 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

Saare ilmet on oluliselt muutnud 2011. aastal maha võetud poolkõdunenud elektripostid ning õhuliini asendamine maakaabliga. Ühtlasi on seeläbi vähe- nenud ka tuleoht. Samal aastal koguti saarelt pea 30 tonni metsaalustes ve- delenud rauarisu ning veeti mandrile. 27. mail 2010. aastal Sügis-talvistele kinnitas Vabariigi Valitsus tormidele on uue, märksa enam saare- kuused kerge olusid ja väärtusi kajastava saak. kaitse-eekirja, mille ees- Foto 1930. aastatest. Puid pole ja taamalt paistab Viimsi poolsaar. märgiks on kaitsta saare Aegnal esineb kõige rohkem männikut Erinevalt männist on kuusk oma pinnalähedaste metsa- ja rannikukooslusi, (umbes 60%), kuusikut on 25%, mustlepi- juurtega ja tiheda võrastikuga sügis-talvistele tor- samuti haruldasi liike ning kut 10% ja kaasikut 5%. Männiku osakaal midele vastuvõtlik. Eriti ulatuslikult esineb kuus- nende elupaiku. Uue ees- on mitmeti seletatav – mänd on kasvutingi- kede tuulemurdu saare läänepoolel. kirja järgi on Aegna maas- mustelt vähenõudlik, männi peajuur koos 2005. aasta 8-9. jaanuari torm pani saare met- tikukaitseala maa-ala vas- ülejäänud juurestikuga tungib pinnasüga- sa, sadamakai ja rannaäärse tõsiselt proovile. Kõr- tavalt kaitsekorra eripärale vusse, selle tõttu on männid tormituultele ge mereveetase ja tugev lainetus räsisid silmnäh- ja majandustegevuse pii- vastupidavad. Peale selle jõuti nõukogude tavalt kaldaääri ning torm viis merre ligi sadakond ramise astmele tsoneeritud perioodil metsaistutusplaani täitmisega ka meetrit Kalavälja teed. 2005. aasta jaanuari torm kaheks sihtkaitsevööndiks Aegnale ning Külaniidu ja merevaheline murdis saarel hinnanguliselt ka 400 puud. Toonast ning kolmeks piirangu- maa-ala, aga ka Lemmiku kael tikiti tihe- tormi ägedust kirjeldab hästi Aegna sadamakaist vööndiks. Kaitseala valit- dalt männiistikuid täis. Nüüdseks on need tehtud foto, õigemini pilt sellest, mis kaist pärast seja on Keskkonnaamet. kasvanud arvestatavaks männikuteks. tormi alles oli. Muutused Aegna loo- duskeskkonnas on pidevad ning saare metsasus on Foto 1970. aastatest. Kivi on ümbritsetud noortest mändidest. kasvanud 85%-le. Võrrel- des eelmise sajandi algu- sega on vähenenud liivi- kute ja suurenenud hõreda taimkattega alade osakaal. Tormijärgse Aegna Niisamuti on põõsastike sadamakai arvelt vähenenud rohumaa fotole osakaal. kirjutati Aegna metsastumise kommentaar: heaks võrdlusmaterjaliks “Ma käisin eelmine aasta on kolm, ligi 40-aastase Aegnal, see vahega kivikülvi rahnust ei saa olla jäädvustatud fotot. Vaade kivile 2014. aastal. Aegna kai!”

24 25 ÜLEVAADE ÜLEVAADE

Hülgeid kohtab siin Kui liikuda aeglaselt Aegna suurim sipelgapesa. varasemast märksa ja vaikselt, ei pruugi harvem. rebane plehku pannagi.

Aegna merikotkapaar. Mõni kits on sõbralik ja laseb end ka lähemalt Kõrvukräts. Saarmas pildistada. Aegna sadamakai juures söömas.

Veidi ka Aegna faunast. Siinkandis on sa- Siile ja kivinugiseid ei ole Aegnal ammu pärast kai põhjalikku remonti on mingid asen- gur, must- ja suur-kirjurähn, kõrvukräts, kägu, jandeid tegeldud kala- ja kuni läinud sajandi kohatud. Üksikuid mustoravaid võis viimati dunud saarmastega. must-kärbsenäpp, hall- kärbsenäpp, väike-kärb- alguseni ka hülgepüügiga. Paari viimase aas- näha Karnapi kandis 2004. aastal. 2011. aasta Mis roomajatesse puutub, siis rästikuid saa- senäpp, punaselg-õgija, musträstas, pasknäär, takümnega on kala jäänud järjest vähemaks, pakase ajal viisid püsielanikud kitsedele veidi rel tõesti ei ole, nastikuid aga küll. Viimsed ei ole suitsupääsuke, kaelustuvi, pruunselg-põõsalind, võrku satuvad mõned üksikud siiad ja forellid, toidupoolist ning siis loendati kokku kümme mürgised ega ohtlikud. Vastupidi, vanasti peeti mustpea-põõsalind, väike-põõsalind, käblik jpt. veidi rohkem lesta, mingil määral ahvenat, vii- kitse. Viimaste arv kõigub ning 2013. aasta sei- nastikuid kodukaitsjateks ja varanduse valvaja- Samuti esineb saarel mets-karihiirt, niidu-uru- mase paari aastaga on mudila levik silmnähtav. suga on neid saarel veidi vähem. teks. Liikumas võib neid heal juhul näha kevadel hiirt, rohukonna, arusisalikku. Puudust ei tule Angerjaid tuletab meelde veel vaid Aegna ja Metssiga pole saarel üle kümne aasta näh- kuni mai keskpaigani ja septembris-oktoobris. sääskedest, on ka puuke. Rohuneeme vahel asuva Angerjakari nimi. tud, küll aga paaril korral nende korjuseid lää- Aegna saarel on palju okasmetsa ning Aegna maastikukaitseala on nagu looduslik Võimalik, et üheks kalade vähenemise põhju- nekaldal. Ilmselgelt on need Naissaarelt üle uju- kuivemates metsaalustes leidub arvukalt met- sanatoorium, külastajad leiavad siit hea või- seks on varasemast tihedam reisi- ja kaubalae- des mingil põhjusel hukka saanud. Käesoleval sakuklaste kuhilaid. Neist suurima pesaaluse maluse puhkuseks ja hingekosutuseks. Sellist vade liiklus. sajandil on mõnel kevadel ka üksikud põdrad läbimõõt on umbes 3,5 meetrit ja kõrgus pea 2 ravilat ühegi summa eest ei raja, küll aga saab Heino Gustavson kirjutab 1998. aastal trü- saarele ujunud, jälgede järgi jällegi Naissaarelt. meetrit. Metsakuklase elujõulistes pesades võib seda väärtustada. Aastatel 2010-2011 Aegnal kivalgust näinud raamatus „Aegna“, et Aegna Ent üle paari nädala pole saarele pidama jäädud. olla 1000-2000 munevat emasipelgat ja 4-6 läbi viidud rekreatiivse koormustaluvuse uurin- „selgroogset faunat esindavad siilid, kivinugi- Jäneseidki pole saarel pikka aega näha olnud, miljonit töösipelgat. Keskmine sipelgas kaalub gutes osutatakse, et praeguse kasutuskoormuse sed, mustoravad, mõni metskits, harva ka mets- küll aga on kährikuid ja rebaseid. umbes 5 milligrammi ning on arvestatud, et üks juures esineb Aegnal mitmeid piirkondi, kus siga, rebased ja jänesed. Harva juhtub üle vee Mõned aastad tagasi pesitses saare lääne- elujõuline sipelgapesa tarbib aastas 1 tonni le- metsa alustaimestik on kahjustunud või hävinud ujuma mandrilt põder“. Lindude kohta kirjutab osas ka kobras. Ühel kevadel võttis ta aga nõuks hetäide nestet ja kuni 75 kg (kahjur)putukaid. teeradadel, mis laienevad aasta-aastalt. Esineb Heino Gustavson, et “lindusid jätkub. Üsna Aegna sadamakai õõnsustesse üle kolida ning Suurimateks saare lindudeks on 1990. ka piirkondi, kus kogu metsaalune on suures palju on veelinde, ent tugevasti on kahanenud alustas hoogsalt seal pesa tarvis okste kuhja- aastate lõpul siin paikseks jäänud kaitsealune ulatuses kahjustunud… 2011. aastal oli mär- luikede arv. Eriti suurel hulgal ujus lähivetes misega. Ent aprilli teisel poolel sõitu alustanud merikotkapaar, kõige väiksemad on aga pöial- gatav väikeste radade suur kulumus – tõenäo- varem aule. Ja lõpuks ka midagi roomajaist. kiirlaevade lained sundisid kopra lahkuma. Sa- poisid. Levinud on kühmnokk-luik, merisk, liselt rattamatka gruppide liikumise tagajärjel.“ Nimelt pole Aegnal ei rästikuid ega nastikuid.” mas on seal tükk aega pesitsenud mingid, aga punajalg-tilder, liivatüll, aul, hiireviu, hallhai- (Urve Ratas, Laimdota Truus, Elise Perle.) l

26 27 MAASTIKUD MAASTIKUD

MAASTIKUD

Sirje Aher

28 29 MAASTIKUD MAASTIKUD

Euroopa maastike konventsioo- ni järgi on maastik inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inim- tekkeliste tegurite toimel ja vastas- mõjul kujunenud iseloomulik ala. Maastiku juurde kuulub kindlasti inimene – nii need, kes aja jooksul on selle ala ilmet kujundanud kui ka need, kes praegu annavad hinnangu, kas maastik meeldib või ei. Aegnal näeb praegusajal peamiselt loodus- maastikke ning vähemal määral kultuur- ja tehismaastikke. Aegna rannajoonele on iseloomulikud sujuvad kaared.

Inimese kohalolek on maastikul selgelt näha korrastatud teerada- dest, viitadest, piknikuplatsidest ja infotahvlitest ning ka sellest, et teedele langenud tuulest murtud puud on eemale tõstetud või läbi saetud. Aegna maastikud on ajas pe- Suvel näeb saare lähedal tihti purjekaid seilamas. riooditi suuresti muutunud. Algselt metsane saar on oma ajaloo jooksul olnud paljudele inimestele koduks või töökohaks, seda on asustanud erinevad sõjaväed. Praegu katavad enamikku saarest eri tüüpi metsad. Lagendikke on vähe. Kuigi saare rannajoone pikkus on vaid 10 km, paikneb siin üle kümne erineva rannatüübi. Suhteliselt lühikese jalutuskäigu kestel võib näha kolme eri tüüpi liivaranda, nelja tüüpi kruusa-veeristikuranda, kahte tüüpi Pankrannikut Aegnal pole, kuid moreenranda, randa aktiivse murru- aktiivse murrutusega rannad on tuse ja kuhjega ning sadamas antro- vahel samuti päris kõrged. pogeenranda.

30 31 MAASTIKUD MAASTIKUD

Tallinna siluett Aegnalt nähtuna.

Paljudes kohtades on kurdlehine kibuvits hõivanud suure osa rannast, ulatudes peaaegu veepiirile välja. Kuna see taim on väga tihe ja kiiresti leviv, kahaneb teiste Vees olevatele rahnudele rannikutaimede kasvuala iga aastaga. kogunevad puhkama veelinnud.

Aegnal näeb väga erinevat tüüpi metsi. Liivasel pinnal kasvavate valgusküllaste män- Kõrgete mastimändidega palumets on nikute alune on talla- marjuliste lemmikala. Sealt korjatakse igal misõrn, sest samblikud aastal rohkesti pohli ja mustikaid. Suuremad ja samblad ei ole liivas mustikad kasvavad küll natuke niiskemates tugevasti kinnitunud. kohtades soolaikude lähedal, kuid palumet- Kui seal kõnnib palju sas on neid kõige meeldivam korjata. Saare inimesi, võib juhtuda, keskosas olevad tihedad, suurte kuuskede ja et samblikud ja samblad mändidega kõdusoo– ja laanemetsad on see- hävivad ning alles jääb nerohked. Nobedate näppudega head seene- paljas liiv. Seetõttu tu- tundjad saavad seeneaastal korvid täis ilma, leb neil aladel kõndida et peaks sadamast kuigi kaugele minema. Ka ainult mööda radu ja jät- eksimisoht on väike – teid on palju ja kui ka ta metsaalune sipelgate- ei oska matkaraja postidel oleva kaardi järgi le ja teistele loomadele Rannajoon on pidevas muutumises. Murrutusele ette jäävad puud õiget suunda võtta, saab alati lühikese ajaga kõndimiseks. peavad merele teed andma. mere äärde ja sealt sadama poole keerata.

32 33 MAASTIKUD MAASTIKUD

Inimtegevus on kujundanud osade vanade puude väljanägemist. Väändunud mänd surnuaia lähedal.

Suuremate teede Matkaraja punktides ristumiskohas on on lisaks loodusinfole Saare „Seelikuga“ teeviidad, mille järgi saare kaart ning suviti metsades on kuuskede on saarel kerge ka päästerühma palju teid ja alumised oksad orienteeruda. telefoninumber. radu. juurduvad ning neist kasvavad uued puud. Liivased Maastikukaitseala männikud metsades tuulemurdu on väga ei koristata. Vaid tallamisõrnad. teedele langenud Neil aladel puud tõstetakse Saar on väike, kuid maasti- tohib kõndida kõrvale. Kuivanud kelt mosaiikne. Väga iseloomu- ainult mööda puud ja lamapuit on likuks maastikuelemendiks on teid. metsa ökosüsteemis väga olulised. Neis Aegnal niinimetatud „seelikuga“ elavad putukad on kuused. Nende alumised oksad toiduks paljudele juurduvad ning kasvatavad uued lindudele ja tüved. Seega on taime vanust pisiimetajatele. praktiliselt võimatu määrata, sest vanad tüved võivad olla murdu- nud ja kõdunenud, uute puude alumistest okstest kasvab aga järjest uusi noori puid. Metsades on enamuses männid ja kuused,

Hugo U dusaar kuid leidub ka lehtpuid. Üsna sagedased on kased, aga ka pih- lakad, hallid lepad ja sanglepad. Vanadel taluasemetel näeb õuna- puid ja sireleid. Lisaks kuivadele okasmetsadele ja segametsade- le võib saarel siin-seal näha ka lehtmetsatukki. Soostunud alade Metsakuklased teevad tihti oma pesad Sanglepad moodustavad soostunud alade lähedal läheduses olevates rohusoomet- kändude sisse ja nende ümber. sanglepikuid. Kevadel on seal puude ümber vesised alad. sades kasvab sangleppi.

34 35 MAASTIKUD MAASTIKUD

Saarel olnud militaarob- Aegna Paljude laste ja täiskasvanute jektid kujundavad omapärase loodusmajas jaoks on Aegna maastike lahuta- militaarmaastiku, mille välja- saavad matuks osaks Tallinna Keskkon- nägemine kinnitab teadmist, tallinlased naametile kuuluv loodusmaja. et loodus võidab alati inimese tasuta Suveperioodil pakutakse seal ehitatu. Vanad sõjaväelinnaku loodusõpet. loodus- ja keskkonnaharidust ligi majad on tühjaks jäänud, osa 3000-le inimesele. Loodusma- katuseid juba sisse langenud. jas on välja töötatud üldhariduse Kunagiste põrandate pragudes- riiklikele õppekavadele vastavad se langenud seemnetest kasva- kogu päeva kestvad õppeprog- Kui õppetöö nud taimed võtavad võimust lõpeb, on rammid, millega õpetajatel on ning katavad ja lõpuks lagun- loodusmaja võimalik tutvuda ja mida on või- davad hooned. Sama saatus on õppuritel malik tellida Tallinna Keskkon- ka muudel vanadel militaar võimalik naametist. Erinevad programmid rajatistel. aktiivselt on lasteaialastele, algklassidele ja aega veeta. vanematele põhikooliõpilastele, gümnaasiumiõpilastele ja täis- kasvanutele. Pikemat õpet soovi- jad saavad majutuse loodusmaja kämpingus. Õpe toimub peamiselt looduses, õppeklassid on kasutu- Loodusmajja sel vaid väga halva ilmaga või las- M aie Zernask tullakse tihti teaialastele päevase puhkeaja pak- kiirkaatriga. kumiseks, kui nad on tulnud kogu päeva kestvale loodusõppele. Nii lapsed kui täiskasvanud õpivad Aegna loodust, taimi ja loomi tundma aktiivselt ja mänguliselt.

Looduslaagris viibijad saavad ööbida neljakohalistes kämpingumajakestes.

36 37 MAASTIKUD MAASTIKUD Hugo U dusaar

Lahutamatu osa Aegna metsastest maastikest on leheküljel 9 kirjeldatud kivikülv ja selle lähedal paiknev vana surnuaed. Kalmistul puhkajate rahu ei häiri tänapäeval enam miski. Aegna talvised maastikud on imelised, kuid kuna liinilaev käib saarele hiliskevadest varasügiseni, näevad seda ilu peamiselt vaid püsielanikud. Hugo U dusaar

38 39 TAIMED TAIMED

SAMBLIKUD JA TAIMED

Sirje Aher

41 TAIMED TAIMED

Aegna taimestikule annavad Samblikes elavad ilme puud ning nende peal mikroskoopilised ja all kasvavad samblad ja vetikad, kuid nende samblikud. Tõsi, samblikud suuremad sugula- pole mitte taimed, vaid see- sed, niitjad roheve- ned, kes elavad koos vetika- tikad moodustavad tega. Nende keha nimetatak- madalas rannavees se talluseks. Samblikke leiab kividele kinnitudes kasvamas kividelt, puudelt, kauneid romantilisi hoonetelt ning maapinnalt. mustreid. Nad eritavad aineid, mis hõlbustavad siledale kivile kinnitumist, koguvad niiskust ning lõhuvad aeglaselt kuid järjekindlalt kivi, luues nii kasvuvõimalusi sammaldele ja hiljem ka teistele taimedele. Pildil olevad rahnukillud ei ole küll samblike tõttu tek- kinud, kuid neile kinnitunud samblikud aitavad kive edasi Habesamblik Usnea sp. lagundada, kuni neist saab Habesamblikega puud on kui aegamisi liiv ja muld. muinasjutumetsast. Vahel arvatakse ekslikult, et samblikud põhjustavad puude kui- vamist. Tegelikult asustavad habesamblikud juba kuivanud okstega puid, seal on neile rohkesti kasvupinda ja val- Põisadru Fucus vesiculosa tallus kinnitub merepõhja väi- gust, mida vajab üks sambliku kese plaadiga. Kinnitus pole kuigi tugev, seepärast võib see kehas elunev partner – ve- tormiga lahti tulla. Siis kannavad lained nad randa ja õhus tikas – fotosünteesimiseks. levib tugev joodilõhn. Põisadru sisaldab rohkesti mine- Habesamblikke on kasutatud raale, seepärast kasutatakse seda väetisena. Vanematel lõngade värvimiseks, aga ka isenditel on tallusel hästi näha õhupõied, mis tallust vees arstirohuks. püstises asendis hoiavad, noortel neid pole.

Metsa all näeb tihti paljudest erineva- test samblaliikidest moodustunud Põdrasamblikke leiab Alpi põdrasamblik Nõmme- või palumetsas maa- mõnusat pehmet Eestis 7 liiki, nad erinevad Cladina stellaris kasvab pinnal kasvavat pruunikat islandi samblavaipa. üksteisest värvuse ja talluse liivasel pinnasel. Tema käokõrva Cetraria islandica Kaksikhammas harunemise viisi järgi. Põd- tallus meenutab väi- tuntakse rahvasuus ka islandi Dicranum kasvab rasamblikud kasvavad tihti kesi helehalle kaharaid sambliku ja islandi põdrasamb- maapinnal, kivide nõmmemetsades, maapin- põõsakesi. Seda liiki likuna. Tema tallusest on tehtud lohkudes või nal. Harilik põdrasamblik on kasutatud kalmis- kurguvalu ja köha vastast teed, puude jalamil ti- Cladina rangiferina on halli tupärgade tegemisel mis on küll väga mõru, kuid hedate tumerohe- värvi, tema kõik talluseharud ning puude ja põõsaste aitab terveks saada. Islandi käo- liste padjanditena. on pööratud ühte suunda. kujutamiseks mingi kõrva kasutab ka ravimitööstus, Sammaldel pole Mahe põdrasamblik Cladina piirkonna maketil. temast on tehtud Isla-nimelised juuri, nad võtavad mitis on kollakashalli värvi. kurgupastillid. vajalikud mineraa- lid sademeveest.

42 43 TAIMED TAIMED

Taimed ei kasva alati ootuspärastes kohtades. Jänesekap- sas Oxalis acetosella on leidnud endale puu harude vahel tavatu kasvukoha. Ilmselt on tänu sammaldele puu koo- repragudes piisavalt niiskust ja toitaineid, et sinna sattunud jänesekapsa seeme sai arenema hakata. Edasine uute taimede kasv sai võimalikuks risoomi abil. Jänesekapsal on maa sees peenike lihakate soomustega risoom, millest kasvavad välja lehekimbud ja õied. Kuigi ta armastab kasvada pisut niiskemates metsades, varuvad eelmise aasta lehtede jäänukitest moodustunud soomused põuaperioo- diks vett. Jänesekapsa lehed ei ole kogu aeg ühes asendis. Ööseks painduvad nad allapoole ja tõmbavad lehekesed kokku. Sama juhtub äkiliste keskkonnamuutuste puhul. Jänesekapsal on suve hakul suhteliselt suured roosakas- valged triibuliste kroonlehtedega õied, mis meelitavad ligi Aegnal kasvab ka kaitsealuseid samblaliike. Hästi silmator- putukaid. Neis moodustunud seemned paiskuvad ema- kav on nende hulgas harilik valvik Leucobryum glaucum. Ta taimest suhteliselt kaugele. Suve jooksul tekivad risoomi kasvab väga aeglaselt, moodustab aja jooksul mitmekümne- lähedal teised õied, kuid need ei avane. Neis moodustuvad sentimeetrise läbimõõduga tihedaid kõrgeid valkjasrohelisi seemned isetolmlemise abiga. padjandeid. Padjandid kasvavad pealt kõrgemaks, sambla- taimede alumised varreosad surevad ja hakkavad kõdunema. See loob soodsa arengukeskkonna teistele sammaldele, seepärast võib vahel padjandis näha ka teisi samblaliike.

Lapsuliblikas Gonepteryx rhamni tatari piimikal Lactuca tatarica. Lapsuliblika olemasolu näitab, et saarel kasvab ka Karukold Lycopodium paakspuid või türnpuid, sest clavatum on Eestis loo- selle liblika röövikud muud ei duskaitse all. Tema arene- söö. Valmikud ei vali, milliste mine eosest täiskasvanud liikide õitest nektarit imeda. taimeks võtab aega paar- Lapsuliblikas talvitub valmi- kümmend aastat. Kunagi kuna, seepärast on ta üks armastati dekoreerida esimesi liblikaid, kes kevadeti ruume koldadest vaniku- meile silma jääb. Tatari piimi- tega. Aeglase kasvu tõttu kas on meil tulnukliik. Aegna tekitas see meie metsades liivastel randadel suureneb kollapõua ja peaaegu tema arvukus iga aastaga. Kui kõik neist tuli kaitse alla Varjus ja poolvarjus kasvav kivi-imar Polypodium vulgare on ca 40 aastat tagasi tuli rannal võtta. Rohkem kui meetri sõnajalg, kelle horisontaalne mustjaspruun risoom kasutab tatari piimika leidmiseks pikkuseks kasvav, pehme kasvamiseks hästi ära kivirahnudes või tellistest ehitatud ringi vaadata, siis praegu ja kohev karukold oli eriti ja lagunenud rajatistes olevaid pragusid, vahel ka kõdu- on ta väga sage. Tallinna ohustatud. Karukold on nevaid kände. Ühest risoomist kasvab välja mitmeid lehti. Ülikoolis töötava bioloo- pehme, sest iga tema leht Kivi-imarat võib vahel leida kasvamas ka maapinnal. Nagu gi Tõnu Ploompuu väitel lõpeb pika valge karvake- sammaldel, nii on ka sõnajalgadel tuulega levivad tolmpee- paljuneb tatari piimikas meie sega. Karukolla eoseid on ned eosed, mis satuvad kõikjale ja on soodsates tingimustes oludes peamiselt risoomi, kasutatud beebipuudrina, valmis kiiresti kasvama hakkama. Kivi-imarale on soodsaks mitte seemnete abil. Aegna aga ka ilutulestiku valmis- kasvukohaks kivides olevad lõhed ja lohud. Kivi-imar on randa on ta risoomitükkidega tamisel. roheline ka talvel. Põuaperioodil näivad nad elutuna, kuid jõudnud tõenäoliselt Pirita pärast korralikku vihma muutuvad taas kauniteks. rannast.

44 45 TAIMED TAIMED Hugo U dusaar

Liiv-vareskaer Leymus arenarius on lageda liivaranna tüüpiline asustaja. Tema risoom ja tuge- vad, kuni meetri kõrguseks kasvavad varred hoiavad luidete liiva paigal. Isegi kui varte vahele kuhjub rohkesti liiva, ei mattu taim selle alla, vaid suudab taas pinnale tõusta ja edasi kasvada. Sinakashalli varjundiga lehed on jäigad ja teravatipulised, nendesse kergekäeliselt suhtuja võib hõlpsalt oma käe või jala katki tõmmata. Liiv-vareskaer levib nii risoomi kui seemnete abil. Niiskes liivas idanevad seemned väga hästi. Seemneid on nälja-aegadel ka inimeste toiduks Teine invasiivselt leviv tulnukliik kasutatud. Liiv-vareskaer kasvab hästi veidi soolases pinnases, seepärast sobib talle rannik. Aegna randadel on kurdlehine ki- Mujal Eestis kasvab ta vahel ka talvel soolatavate teede kruusastes servades. buvits Rosa rugosa ehk kurdlehine roos, mida lehtede sarnasuse Rand-ogamalts

tõttu kutsutakse ka kartuliroosiks. Hugo U dusaar Salsola kali on Tulnukliigid on inimese kaasabil lihakas, tillukes- toodud väljapoole oma loodus- te valkjate õite ja likku leviala. Kui osa liikidest satub lehtede tippudes inimese tahtmatul kaasabil uude olevate nõelteravate piirkonda kasvama, siis kaunite ogadega üheaastane õite ja ilusate söödavate marjade- taim, mis suvitajate ga Kirde-Aasiast pärit kurdlehine meelehärmiks kasvab kibuvits on esmaselt tahtlikult liivastel randadel. istutatud ja seejärel kontrollima- Tema esinemissage- tult levima hakanud. Aegna ran- dus oleneb sellest, dadel moodustab ta mõnel pool kui hea oli eelmi- pikki läbimatuid tihnikud. Ta levib ne suvi seemnete risoomi abil, aga ka seemnetega. moodustamiseks. Viljad ja seemned võivad vees Taime suurus oleneb kaua aega ujuda, läbides niimoodi aga sellest, kas tal pikki vahemaid. Seemneid levita- õnnestus kasvama vad ka linnud nii seedekulglas kui hakata puhtas liivas ka sulgede vahel. Seemnete kül- Hallikasroheline kollakate õisikutega või leida liiva seest randmalts Atriplex littoralis armastab jes on teravad jäigad karvakesed, toitainerikkam koht, mis takerduvad lindude sulgede kasvada toitainerikastel adruvallidel, Kuklasepesa kus on näiteks kõdu- aga saab hästi hakkama ka liiva sees. või hiirte karvade külge. Nii trans- kurdlehise nevat adru, lindude porditakse seemned emataimest Adruvallil kasvades võib tal kõrgust olla kibuvitsa vahel. väljaheiteid või muud ligi meeter. kaugemale. selletaolist.

46 47 TAIMED TAIMED

Harilikul paaks- puul Rhamnus frangula on iga mari oksale eraldi kinnitunud. Väike- sed valkjaskolla- sed õied õitsevad kaua, seepärast algab viljade moo- dustumine eri- neval ajal ja oksal võib üheaegselt näha nii tooreid rohekaid, poolval- mis punaseid kui Emane kuldtiib liiv- ka küpseid musti merisinepi õitel. vilju. Marjad on inimesele väga mürgised, kuid Roosa merikann Armeria Liiv-merisinep Cakile linnud söövad maritima subsp. elongata maritima on üks vähestest neid meelsasti. on Eestis kaitse all. Talle on lillaõielistest ristõielistest. Paakspuu kasvab toituma laskunud emane Tema viljad ei upu. Seemned kas põõsa või valgetäpp-kuldtiib (Lycaena levivad lumesulamisvee või väikese puuna nii virgaurea). Kauni välimuse ja kõrgvee abiga. leht- kui okasmet- vähenõudlikkuse tõttu on me- sa alusmetsas, aga rikannid hinnatud kiviktaimla- ka niitudel. tes. Aga loodusest neid selleks võtta ei tohi.

Merest pisut kaugemal, metsa ja luidete piiril, aga vahel ka liiv-vareskaera taimede vahel, leiab kasvamas hariliku hiireherne Vicia cracca. Rannaniidud on tema jaoks suurepärased kasvukohad. Seal kasvavate hiireherne taimede lehed on vahel kaetud siidjate karvadega ja seetõttu hõbejad, eristudes nii aruniitudel kasvavatest sama liigi taimedest. Kui hiireherne taim Rand-seahernes Lathyrus maritimus on kaitsealune taim. on madal, siis püsib ta omal jõul püsti. Suuremaks kasvades haarab ta köitraagudega teistest Ta kasvab peamiselt liivastel ja kruusastel randadel. Kurd- taimedest. Vahel kasvab ta vars varjulisemates ja niiskemates paikades sel juhul isegi meetri lehine kibuvits on juba vallutanud paljud tema varase- pikkuseks. Hiirehernes talub nii kuivust kui ajutist üleujutust. Tema pisikest liblikat meenuta- mad kasvukohad ning kui kibuvitsa levikut ei piirata, siis vaid lillakassiniseid õisi tolmeldavad peamiselt kiletiivalised. Umbes kahe sentimeetri pikkuste jätkub rand-seaherne kasvukohtade vähenemine veelgi. kaunade mustjaks muutumine annab märku seemnete valmimisest.

48 49 TAIMED TAIMED

Tavaliselt tagasihoidlike ja märkamatute väikesekasvuliste Merikapsas Crambe ma- oblikate Rumex sp. seemned võivad mererannas vägagi ritima on oma nime väärt. erksa värvuse omandada. Tema suured hallikad lehed meenutavad tõesti kapsa- lehti. Ka maitse on sarnane, kuid seda taimeliiki pole meil kunagi nii palju olnud, et ta omandaks kulinaarse väärtuse. Merikapsas kasvab meil enamasti umbes poole meetri kõrguseks ja kuni pooleteise meetri laiuseks. Nagu liiv-merisinep, nii armastab ka soolalem- bene merikapsas selliseid liiva- või kruusarandu, mille merevesi aeg-ajalt üle ujutab. Seal on neile piisavalt nii niiskust kui soola. Neil aastatel, kui suurte tormidega on Taani väinade kaudu Läänemerre palju soolast vett tulnud, on ka merikapsaid rannas rohkem leida. Valgete õitega õisikud lõhnavad tugevasti.

Liivast ja kruusast pinnast armastav tumepunane Harilik kirburohi neiuvaip Epipactis Polygonum atrorubens on persicaria on looduskaitse all, tatra sugulane. nagu teisedki Mererannas aitab meie käpalised. tal kasvada tugev Kuna ta on süm- risoom, millega bioosis seenega, ta kinnitub kõ- siis võib ta jääda vasti pinnasesse. mitmeks aastaks Tavaliselt kasvab pinnasesse sood- ta mõneküm- said tingimusi ne sentimeetri ootama, enne kui kõrguseks, kuid taas õisikuvarre mererannas maapinnast välja võib ta madalaks ajab, õitsema jääda. hakkab ja seemned moodustab.

50 51 TAIMED TAIMED

Mänd Pinus sylvestris on oluline mitte ainult pesapaikade pakkujana, vaid ka mere öko- Harilik kuusk Picea abies on väga hästi kohastunud kasva- süsteemis. Männi õietolm on varustatud õhupõitega ning kandub seetõttu isegi sadade miseks lumistel aladel. Kuusel on teravatipuline võra ja lume kilomeetrite kaugusele. Merre langedes on see toiduks kalamaimudele ja teistele pisikeste- raskuse all painduvad, kuid mitte murduvad oksad. Ilmselt le mereloomadele. Nii toetavad maismaal loodud toitained ka meres olevaid toiduahelaid. on Aegna kuuskedel tihti esinev „seelik“ vajalik juurte külma Männil on õietolmu väga suurtes kogustes, sellest jätkub nii läheduses olevates emaskä- eest kaitsmiseks. Juurdunud okstest võivad kasvada uued bides olevate munarakkude viljastamiseks kui paljude loomade toiduks. Suvel võib männi tüved ning sel viisil paljunevad seelikuga kuused erinevalt oksal näha kolme aasta käbisid: väikesed punased on sellel suvel arenema hakkavad käbid, tavalistest kuuskedest vegetatiivselt. Kuusk on üks kõige rohelised pärinevad eelmisest aastast ja pruunid üle-eelmisest aastast. Umbes novembris varieeruvama ilmega puid meie metsas. Osadel neist ripuvad Orav sööb peamiselt on kõige vanematest käbidest seemned laiali lennanud ja käbid varisevad okstelt. okste külgharud allapoole, teiste külgoksad on laiuvad. Mõ- kuuseseemneid, aga kui nede okkad on pisikesed ja kollakasrohelised, teistel läikivad neid pole, siis sobivad ka tumerohelised. Kuusk on olnud tuntud ka ravimtaimena. männiseemned.

Kuuse tipupungade kõrval olevaid külg- Männi õietolm pungi söövad tihti merevees. oravad. Pärast on kuuskedealune kaetud eelmise aasta võrsetega, sest orav on need pungade juurest läbi ham- mustanud. Noored kuusevõrsed on heaks toiduks ka inimesele, sest sisaldavad rohkesti Vanad männid on Aegnal vitamiine. Kui võrse Männi ja kuuse seemnetel tunda saanud suurtükituld puitub, siis ta enam on üsna suur lennutiib, et ja teisi militaarsest ajaloost süüa ei kõlba. nad leviksid tuulega ema- tingitud vigastusi. Sellele taimest võimalikult kaugele. vaatamata on paljud neist ka Kui seemned lumevaibale praegu täies elujõus, kuigi langevad, siis levitavad neid moondunud kujuga. edasi lumesulamisveed. Hugo U dusaar

52 53 TAIMED TAIMED

Lepikutes on kevadeti niiskuslembestele taimedele piisavalt vett. Hall lepp Alnus incana moodustab tithti vaid lepavõsa, kuid vahel kasvab ka suuremaks puuks. Leppade emasõisikud näevad välja

Hugo U dusaar nagu käbid, seetõttu kutsutaksegi neid lepakä- bideks. Leppade lehed ei värvu sügiseti kollaseks ega punaseks, sest neil pole lämmastikupuudust. Juurte küljes elavad lämmastikku siduvad bakterid toodavad seda piisavalt ning lepad ei kuluta sügisel energiat lehtedest lämmastikuühendite teistesse taimekudedesse ümberpaigutamiseks. Maa, millel lepad kasvavad, on viljakas. Lühiealise puuna jätab ta peagi „väetatud“ maa teistele puudele.

Punane leeder ehk Harilik pihlakas. leedripuu.

Kevadsuvel õitsevad kollased võhumõõgad Iris pseudacorus ilmestavad varasu- viseid väikesi madalaid toitainerikkaid veekogusid. Nagu teistelgi iiristel, koosneb ka kollase võhumõõga ühe õiena paistev õisik tegelikult kolmest eraldi õiest. Iga õie alumisel kroonlehel on oranžikad nektariviidad, mis juhatavad õiele laskunud putuka nektarini ja möödaminnes saab õis ka tolmeldatud.

Punane leeder Sambucus racemosa võib vahel põgusal vaatlemisel pihlakaga Sorbus aucuparia segi minna. Kui eksija punase leedri marju suhu paneb ja koos seemnetega ära sööb, saab ta mürgistuse. Parem oleks neil kahel punaste marjadega liigil kindlalt vahet teha. Ka pihlakaid soovitatakse süüa alles pärast seda, kui külm on neid näpistanud. Siis on marjad magusamad ja kahjulikud ained kadunud. Vaatamata pisut sarnasele välimuse- le ei ole need kaks liiki lähedalt sugulased.

Laanemetsas, sooservades ja vahel ka palumetsas kasvava mustika Vacci- Niiske kasvukoht meeldib ka kolmisrusele Saare niiskemates metsades näeb kas- num myrtillus puhul pole eksimist Bidens tripartita. Varasuvel võib temast vamas humalat Humulus lupulus. Humal ega mürgistust karta. Hallika vaha- nii mööda minna, et ei pane seda tagasi- on meie looduslik ronitaim, kes võib kirmega tumesinised marjad võivad hoidliku välimusega taime kraavipervel või kasvada kuni 6 meetri pikkuseks. Tema ainult korjaja riietele ja nahale plekke sooservas tähelegi, kuid kui tema seemned emasõisikud meenutavad käbi ning neid jätta, muud kahju neist pole. Mustikas on kasutatud õlle tegemisel. Humala on valminud, tõmbavad nad vägisi endale langetab talveks lehed, kuid soojade suvised võrsed hukkuvad talvel, kevadel tähelepanu, sest hallid kolme terava ogaga talveilmadega jätkab oma rohelise kavavad risoomist taas uued. Humala ligikaudu sentimeetri pikkused seemned ei varre abil fotosünteesimist. Kui aga talv lehed ja varred on karedad, nendega on saa püksisäärtel kuidagi märkamata jääda. on lumeta ja ilm läheb järsult külmaks, hea eelmise aasta võrsetele toetudes Kolmisruse on üheaastane taim. Ta paljuneb siis saavad mustikavarred külmakah- tõusta puudele või põõsaste okstele. seemnetega ja on oma liigi arengu jooksul justusi. Need mustikad, kes talve üle Humal kasvab soodsates oludes väga kujundanud kindla viisi, kuidas seemned elavad, kasvatavad kevadel uued lehed kiiresti, isegi kuni 10 cm päevas. laiali levitada, kasutades selleks mööda ja kaunid kelluka moodi roosad õied. kõndivaid loomi.

54 55 TAIMED TAIMED

Laanelill Trientalis Kukemari Empetrum europaea on varjulise nigrum kasvab nii laanemetsa taim. Kuus- kuivades kasvukoh- kedealune sobib talle tades kui rabades. väga hästi. Laanelille õied Aegnal rabasid pole, on kui valged tähekesed seda läikivate mustade hämaras metsaaluses. söödavate marjadega Kuigi õied torkavad hästi taime näeb kasvamas silma, ei looda laanelill palu- või nõmme- ainult tolmeldajatele ja metsades. Kukemarja levib pigem risoomi kui suhteliselt kuivas viljas seemnete abil. Teravasil- on suured seemned. malised vaatajad märka- Võib-olla just seepä- vad laanelille ka siis, kui rast ei ole teda meie kaunite tähekeste asemel kultuuris palju toiduks on varre tipus tema vili, kasutatud, kuid ta on mis meenutab pisikest matkadel hea janukus- hõbedast pallikest. tutaja. Seevastu põhja- poolsed rahvad peavad kukemarja vägagi heaks. Seda on lisatud liha- ja kalatoitudele Kuivades liivastes kasvukohtades kasvab ning piimatoodetele, kassiristik Trifolium arvense, kellest ei saagi külmunud marjade esimesel pilgul aru, kas ta õitseb või ei. Peh- ümber on erineva metes kassikäppi meenutavates nuttides on tehnoloogiaga kogu- kassiküünte asemel pisikesed õied, kuid nutid tud rasva ja söödud on tänu pikkade karvadega tupplehtedele ka selliseid pallikesi kui kuivanult kaunid. Nutid lagunevad alles talvel, komme. Kukemarjast et seemned jõuaksid lumesulamisvetega tehakse põhjamaades uutesse kasvukohtadesse. ka mahla.

Marjakorjajate rõõmuks kasvab Aeg- na männikutes palju pohli Vaccinum vitis-idaea. Pohl talub vägagi hästi külma, kuid väga kuumad suved talle ei meeldi. Kevadel õitsemisajal ilmestavad pohla väikesed roosad kellukad nõmme- ja palumetsi. Tõsi küll, see, kes metsas lihtsalt kiire tempoga matkab, ei pruugi neid kauneid õisi üldse märgata- gi. Pohla hapud marjad säilivad väga hästi. Kuigi pohlamarjades on isegi rohkem suhkruid kui mustikas, peidavad happed magususe ja meie maitsemeel väidab, et mustikas on magusam. Pohladest tehakse moosi Laanelillega samades kasvukohtades kas- ja salatit lihatoitude juurde. Poh- vavad uibulehed. Nemad õitsevad hiljem lalehti on kasutatud ravimina, kuid kui laanelill. Pildil on ümaralehine uibuleht seda teed ei tohi palju juua, siis võib Pyrola rotundifolia. Tema lehed on igihal- kahju kasust suurem olla. jad ja õitel on meeldiv lõhn.

56 57 LOOMAD LOOMAD

LOOMAD

Sirje Aher ja Georg Aher

58 59 LOOMAD LOOMAD

Millimallikas ehk meririst Aurelia aurita Rannal võib tihti näha erinevate on meduus, kes tuleb suve lõpul mere limuste kodasid. sügavamatest kihtidest pinnavette palju- nema ja jõuab lainetusega ka madalatesse rannikuvetesse. Vahel satub ta ka Aegna rannavette. Tema keha on poolläbipaistev, sealt kumavad läbi neli poolkaart. Need on sugunäärmed – isastel lillakad, emastel kollakasoranžid. Meduusi keha nimetatakse kuju tõttu kummikuks. Selle all on lima, mis toitu püüab ja kummiku alapoole keskel olevasse suuavasse suunab. Suuava juures on neli pikemat kombitsat, kummiku servas väiksemad niitjad kombitsad, mille külge Lained on kaldale toonud söödava ran- jäävad kinni väikesed selgrootud, kalamai- nakarbi Mytilus edulis koos tõruvähkide mud ja muu vees olev toiduks sobiv kraam. Balanus improvisus väikese kolooniaga. Söödav südakarp Cerastoderma glaucum elab liivase põhjaga alla 10 m sügavuses rannavees. Suurema saagi halvamiseks on tal kombit- Tõruvähi keha pole pildil näha, säilinud on satel kõrverakud, kuid need ei ole inimesele ainult tema tugev lubikoda. Koda moo- ohtlikud. Pärast millimallika katsumist peab dustavad plaadid on liikuvalt ühendatud. siiski käed pesema, et kõrverakkudest kätele Vähk saab nendevahelisest avast oma jäänud mürk silma ei satuks ja neid kipitama rindmikujalad saagi haaramiseks välja ei paneks. sirutada.

Lained toovad vahel rannaliivale meres elavaid loomi. Merikilk Mesidothea entomon on kuni 6 sentimeetri pikkune rööveluviisiga kakandiline, kes elab merepõhjal, tavaliselt 50- 85 meetri sügavusel, kuid vahel ka ainult ligikaudu 5 meetri sügavusel. Isased on suuremad, emased väiksemad. Merikilk püüab aktiivselt mitmesuguseid Balti lamekarp Macoma Vesiking Theodoxus Munajas punntigu selgrootuid nagu ussid, balthica elab kuni 40 meetri fluviatilis elab tavaliselt Radix baltica. Nii vähilaadsed ja mitmesugused sügavusel, kuid teatud veepiiri lähedal kividel ja vesiking kui munajas vastsed, aga sööb ka surnud tingimustel võib ta laskuda taimestikul. punntigu on kogu orgaanilist ainet. ligikaudu 100 meetri süga- Läänemere rannikul vusele. levinud liigid.

60 61 LOOMAD LOOMAD

Sipelgalõvi Myrmeleon Sipelgakiil Myrmeleon Harilik vesikiil Libellula Metsasitikaid Geotrupes stercorosus näeb Suur seatigu Limax maximus on meie formicarius. formicarius. quadrimaculata lendab Aegna metsateedel tihti. Peab isegi ettevaatlik suurim nälkjas. Kui ta ennast välja si- tavaliselt kiireid sööste olema, et neile peale ei astuks. Metsasitikad rutab, siis võib ta pikkus olla isegi kuni Merest kaugemal, kuhu lained ei jõua, aga ka mu- tehes tiikide ja teiste seisva toituvad loomade väljaheidetest. 15 cm. Ta on kahjutu, toitub seentest jal liivasel pinnal näeb tihti liiva sees korrapäraseid veega veekogude juures. ja kõdunevatest taimedest. mõnesentimeetrise läbimõõduga kraatreid. Need on Aegna väikeste soode sipelgalõvi püünised. Sipelgalõvi on sipelgakiili vastne. juures olevad veekogud Ta ootab kraatri põhjas kannatlikult, kuni servale tulnud Sääsed lootusrikkalt baretti Parmudel on sobivad neile hästi. Saaki sipelgas või muu väike kerge putukas tasakaalu kaotab ründamas. kaunid kirjud püüdmas näeb teda maist ja järsul serval alla veereb. Seal ootavad õnnetut tuge- silmad. juulini. vad suised, mis temast kinni haaravad ja putukas saab sipelgalõvi toiduks. Valmikud meenutavad välimuselt pisut kiili.

Puukide pärast ei maksa Aeg- nale minemata jätta, kuid nende suhtes peab tähelepanelik olema, et nad ei jõuaks end sisse imeda. Koonlane Panorpa communis toitub Ristämblik Araneus sp. surnud putukatest, aga ka lehe- on võrkurlane. täidest ja kõdunevatest taimedest. Vahel näppab ta putuka ämblikuvõr- Võrkurlased koovad gust. Isaste koonlaste tagakehal on ümmargusi võrke, mis on Aegnalt ei puudu puugid, parmud ega sääsed. Viima- skorpioni astelt meenutav moodus- kinnitatud kiirjalt paigu- seid on mõnel kevadsuvel vägagi palju. Puuke märkab tis, kuid see on vajalik vaid paljune- tatud niitidega. kergesti, kui looduses heledaid riideid kanda ja enda misel, ta ei ründa sellega kedagi. ja kaaslase peal liikuvaid „täpikesi“ jälgida.

62 63 LOOMAD LOOMAD

Arusisalik Zootoca vivipara, nagu teisedki roomajad, on kõigusoojane ja tema aktiivsus oleneb välistem- peratuurist. Jahedamatel päikesepaistelistel ilmadel näeb teda ennast päike- sepaistel soojendamas. Noorte sisalike saba on mustjas, vanadel sisalikel kehaga sama värvi. Ta sööb peamiselt putukaid, Ohakaliblikas Vanessa cardui. Admiral Vanessa atlanta. Päevapaabusilma Inachis io sealhulgas isegi lepatriinu- röövikud toituvad nõgestel sid, kes halva maitse pärast Ohakaliblikas ja admiral teevad pikki rändeid ja ja humalatel, valmikud kellelegi teisele söögiks ei võivad tulla kaugelt. Suve teisel poolel näeb ka siin söövad nektarit ja käärivaid kõlba. Arusisalik on loodus- kasvanud põlvkonda. puuvilju. kaitse all.

Leinaliblikas Nymphalis antiopa. Nastik otsib tihti vees toitu.

Põualiblikaid Aporia crataegi võib mõnel aastal sageli näha, teistel aastatel aga vaid üksi- Hirmunud nastik kuid või üldse mitte. Nad vaja- paisutab pea vad rohkesti soola, seepärast kolmnurkseks, võib neid toitumas näha lisaks et paistaks õitele ka loomade väljaheide- nagu seal oleks tel või mudasel pinnasel. mürginäärmed.

Teine Aegnal elav roomaja on nastik Natrix natrix. Nastikut Sirelased võib tihti näha kaldaäärses Syrphidae taimestikus või madalas vees meenutavad toitu otsimas. Nastik sööb välimuselt konni, kalu, hiiri ja selgroo- herilasi, mesilasi tuid, ei ütle ära ka linnupoe- või kimalasi, gadest. Nastik ei ole mürgine. kuid tegelikult Ta püüab inimest vältida. kuuluvad nad Kui see ei õnnestu, siis algul kahetiivaliste hulka hirmutab sisisedes ja paisuta- nagu kärbsedki. des pea tagaosa mürkmaole Sirelastel ei ole sarnaseks. Kui see ka ei aita, astelt. siis teeskleb surnut. Nastik on looduskaitse all.

64 65 LOOMAD LOOMAD

Aegna mit- mekesine loodus pakub pesitsusvõimalusi Aed-lepalindu paljudele lindu- Phoenicurus dele. Okasmetsas phoenicurus kuuleb meie kohtab seal, kus kõige väiksema on lehtpuid. linnu kõrget Pesa teeb ta „viiuldamist“. See puuõõnsustesse, on pöialpoiss. pesakastidesse, Pöialpoiss tuulemurru Regulus regulus poolt loodud teeb oma pesa varjupaikadesse okaspuude okste või puujuurte vahele. vahele.

Kadakatäks Sageli võib Saxicola rubetra kuulda otsib putukaid ja näha põõsaste ja puude metsvinti alumistel okstel Fringilla ja kõrgematel coelebs. rohttaimedel. Pesa Metsvint teeb ta maapinnale teeb pesa või puujuurte põõsaste vahele. või puude okste vahele, tihti tüve lähedale.

Punarind Erithacus rubecula tegutseb peamiselt rohus või põõsaste madalatel okstel. Tema pesa võib paikneda kõige eriskummalisemates paikades, kust kaitset võib leida või kuhu see vähegi mahub.

66 67 LOOMAD LOOMAD

Linavästrik Motacilla alba otsib putukaid, ämblikke ja ussikesi maapinnalt, aga tihti ka vee äärest. Tema pesa on Musträstas Turdus merula liigub maapinnal kahel jalal hüpates. Pesa teeb poollahtistes õõnsustes ja ta maapinnale või põõsastesse, kuid võib ka muid sobivaid paiku asustada. mitmesuguste varjete all. Ta vooderdab pesa seest mudaga.

Hallrästas Turdus pilaris otsib toitu peamiselt maapinnalt. Ta saab jagu tigudest, meelsasti sikutab vihmausse maa seest välja, Must-kärbsenäpp sööb putukaid Ficedula ja ämblikke. hypoleuca Suve lõpu poole pesitseb eelistab ta puuõõnsustes marju. Ta levitab ja pesakastides. paljude marju Ta toitub kandvate puude putukatest, keda ja põõsaste otsib peamiselt seemneid. puuokstelt ja tüvedelt, vahel ka lehtedelt ja maapinnalt või püüab õhust.

68 69 LOOMAD LOOMAD

Punaselg-õgija Lanius collurio sööb Kaelustuvi suuri putukaid nagu kiile, tirtse, ritsikaid Columba ja mardikaid. Pesa teeb oksaharude palumbus ehk vahele. meigas on meie kõige suurem tuvi. Pesa teeb ta kõrgele kuuse otsa. Ta on kiire ja osav lendaja. Toiduks on peamiselt taimed, aga ka röövikud, sipelgad ja teised putukad. Pildil on kaelustuvi poeg.

Suur-kirjurähn Dend- rocopus major. Meie metsade kõige tavalisem rähn. Aeg-ajalt jõuab meile ida poolt suuri räh- nide invasioone. Viimane taoline oli 2013. aastal. Rähni trummeldamine on kõigile tuttav ning treenitud kõrv võib juba trummeldamise järgi liigi ära määrata. Selle signaa- liga antakse liigikaaslaste- le märku ala hõivatusest. Suvel on suur-kirjurähni toiduks põhiliselt putukad, aga ka väiksemate lindude munad ja pojad. Talvel taob ta „rähni se- pikodades“ käbidest välja seemneid ning toitub nendest. Pesa raiub puu sisse. Järgnevatel aastatel kasutavad rähnist maha jäetud pesa juba teised metsalinnud.

70 71 LOOMAD LOOMAD

Pasknäär Garrulus glandarius on ilus ja huvitav arg metsalind. Sügiseti kogub ta tammetõrusid ja matab need talveks maha. Kuigi tal on väga hea mälu oma varude Hõbekajakas Larus argentatus saagiga. leidmiseks, jääb osa siiski söömata ning nii levitavad pasknäärid tammesid. Pulmamängu Hõbekajakad pesitsevad hõredate ajal pakub isalind emalinnule toitu. Pesa ehitatakse koos ja haudutakse kordamööda. Pesa kolooniatena, kuhu võib kuuluda mitusada tehakse okstest ja vooderdatakse pehmema materjali, ka oma sulgedega. paari. Ta lendab kiiresti ja osavalt, toitu võib Eesti rahvuslind suitsupääsuke Hirundo otsida pesitsuspaigast kaugel. Pesa jaoks rustica leidis endale Aegnal sobiva kasutab hõbekajakas adrut ja rohukõrsi. pesapaiga sadamas oleva varjualuse Hõbekajakas on suur, tema kaal võib olla Hallvares nurgas. Pesa vajab pidevat kohendamist. 700-1800 grammi. Corvus cornix on kõigetoi- duline nutikas Kalakajakas Larus canus sarnaneb ja hea mäluga pildi peal hõbekajakaga, kuid lind. Tõenäo- tegelikult on temast poole liselt on talvel väiksem. Aegnal põhja poolt tulnud hallvaresed, suvised on rännanud lõuna poole. Hallvarese pesa on kõrgel puu otsas.

72 73 LOOMAD LOOMAD

Kühmnokk-luik Cygnus olor on meil tavaline nii suvel kui ka pehmematel talvedel. Tegemist on Eesti ühe suurema linnuga, kelle kehamass võib ulatuda 10 kiloni ning tiibade siruulatus ligi kahe ja poole meetrini. Oma oranži musta laubakühmuga nokaga on ta teiste luikede hulgast kergesti äratuntav. Kui lind ujub, on Sinikael Anas platyrhynchos tema kuni meetripikkune otsib sarnaselt luikedega kael sageli kõverdunud. Pikk küünitades vee alt toitu. kael võimaldab veekogu Toiduks on talle veetaimed, põhjast küünitades toitu limused, ussid ja teised otsida. Kühmnokk-luik selgrootud. pesitseb saartel ja rannikul, ehitades kõrge roovartest või mereheidetest pesa. Poegi on Sõtkas Buce- tal enamasti kolm kuni viis. phala clangula on väikse- mat kasvu sukelpart, kes pole inimeste läheduses nii julge kui sinikael. Pesa teeb puuõõn- sustesse või ka suurtesse pesakastidesse.

Merisk Haematopus ostralegus elab rannaniitudel. Pika nokaga on tal hea merekarpidest toitu kätte saada. Ta kiilub oma noka karbi poolmete vahele ja lõikab läbi neid koos hoidva sulgurlihase. Karbi poolmed jäävad niiviisi poolavatuks ja meriski saab toidu kergesti kätte. Selline keeruline Meres olevatel kividel istuvad tihti kormoranid Phalacrocorax carbo ja kosklad Mergus sp. toitumisviis vajab vanemate Kormoranide suled pole vetthülgavad, et oleks kergem lennata, peavad nad sulestiku kõrval pikka aega õppimist. pärast sukeldumist õhu käes ära kuivatama. Kormoranid suudavad sukelduda kuni 30 Merisk teeb pesa maapinnale. meetri sügavusele. Ka kosklad puhkavad kividel pärast kalade järele sukeldumist. Nad Pesas on enamasti kolm söövad lisaks kaladele ka konni, putukaid, limuseid ja usse. muna.

74 75 LOOMAD LOOMAD

Väiketüllil Charadrius dubius on iseloomuliku tunnusena kollane silmarõngas. Kuigi raamatud väidavad, et liivatüll väldib pesitsusajal mererannikut, võib seda väikest linnukest Aegna saarel ka pesitsusajal kohata. Põhjuseks on ehk Soome lahe suhteliselt mage vesi. Tänu suurepärasele varjevärvusele on lindu raske märgata. Kui inimene või mõni muu linnule ohtlikuna näiv elusolend satub pesale liiga lähedale tulema, siis võib ta teeselda vigastatut ning niiviisi häirija pesast eemale meelitada.

Liivatüll Charadrius hiaticula on väiketüllist suurem ning tugevama oranži nokaga. Oma käitumiselt on ta väiketüllile üpris sarnane. Liivatüll kasutab lisaks Tiirud Sterna sp. tavalisele „seisa-jookse- Saarel on kohatud kolme tiiruliiki. nopi“ toiduhankimisviisile Randtiiru nokk on üleni punane, omapärast jalavõdistamise Hallhaigur Ardea cinerea on toonekurest pisut jõgitiiru noka ots on must. Neist tehnikat. Seistes ühel jalal, väiksem. Lennul tõmbab kaela kõverasse, nii veidi suurem on tutt-tiir, kellel võdistavad nad teisega liiva et vaatlejale jääb mulje lühikesest kaelast. on must kollase tipuga nokk ning või mudapinda, liikvele läinud Saaki varitseb veekogu ääres või madalas vees kuklas must tutt. Tiirud pesitsevad selgrootud korjavad endale seistes. Sageli on kael kõverdunud ka seistes kolooniatena ning kaitsevad toiduks. või saaki varitsedes. Pesitseb kõrgetel mändidel. agressiivselt oma pesi, rünnates Pesapuud hukkuvad mõne aasta jooksul isegi inimest. Randtiir talvitub lindude väljaheidete mõjul. Haigruid näeb kõige Antarktika ümbruses. sagedamini rannikul hommiku- või õhtutundidel. Jääkoskel Mergus merganser pesitseb mujal Euroopas peamiselt mageveekogude ääres. Eestis võib teda kohata ka mererannikul ja saartel. Kosklad teevad pesa puuõõnsustesse, vahel ka pesakastidesse. Emalinnud on hallikad, pruuni peaga, kuklas on neil sulgedest tutt. Isalinnud on peaaegu valged, ainult pea ja kael on mustjasrohekad. Jääkoskel Kahlajad on pikkade jalgade ja nokaga on osav sukelduja. rannikul tegutsevad kurvitsalised. Väljaspool pesitsusaega Rände ajal on kahlajate salkades tihti moodustab suuri parvi. mitmeid eri liike.

76 77 LOOMAD LOOMAD

Umbes 5 cm Merikotkas kehapikkusega Haliaeëtus albicilla väike-karihiir on Eesti suurim Sorex minutus kotkas. Hea on vaatamata õnne korral võib väljanägemisele Aegna rannas lähemalt suguluses jalutades näha kivil siiliga kui hiirtega. puhkavat või mere Ta toitub putukatest kohal lendavat ja elab samblases merikotkast. okasmetsas. Täiskasvanud linnul on iseloomulik valge saba. Noortel on saba pruunikas. Merikotkad toituvad peamiselt kaladest, aga ei põlga ära ka raipeid. Kõik Eesti kotkad on range kaitse all. Hugo U dusaar

Pruunselg-põõsalind Sylvia communis on umbes rasvatihase suurune hallika pea ja pruunika kehasulestikuga lind, kelle kurgualune on säravalt valge. Ta on üks tavalisemaid põõsalinde. Lihtne karedahäälne lauluke jääb hõlpsasti meelde ja on kergesti äratuntav. Ta valib pesitsusalaks madala põõsastiku. Hugo U dusaar Isased laulavad innukalt, püüdes emaseid enda valitud territooriumile meelitada. Enamasti Puukoristaja Sitta europaea on ainuke meie lindudest, kes jäävad umbes pooled liigub puutüvel pea alaspidi. Selline liikumisviis võimaldab tal nendest siiski partnerita, leida putukaid, mis teiste lindude poolt märkamata on jäänud. kuna emaseid on Nad koguvad toitu ka varuks, mida on eeskätt talvel hea oluliselt vähem. kasutada. Pesitsevad puuõõntes ja pesakastides. Ainukesena Suuremad imetajad nagu metskitsed Capreolus capreolus, rebased Vulpes vulpes meie lindudest kasutab savi pesaava parajaks tegemisel. ja kährikud Nyctereutes procyonoides tulevad saarele talvel üle jää.

78 79 ÜLEVAADE ÜLEVAADE Summary

egna holds the modest title of being the The remaining defensive structures are worth a 17th largest of Estonia’s 1500 tiny is- visit, and the historical structures are crowned A lands. But Aegna is most notable for its by the gun battery Aleksandr Nevski (modestly proximity to Tallinn, the capital. In fact, when renamed battery 1). This 200m fortification was the Danish queen Margarete Sambori commis- armed with two colossal heavy guns, both firing sioned the demarcation of Tallinn’s borders, roughly 450kg shells. Calculated into today’s Aegna (then known as Wulvesöö) was merged currency, firing such a cannon once cost 10 000 with Tallinn. euros. The island is mostly covered in sand, with During the first Estonian Republic the is- a core of clay, giving it a pleasant natural profile land received its first quay, but the mining of popular with tourists. building resources made the island more vulne- Aegna has been inhabited since at least the rable to natural disasters, and the this quay was 15th century, according to Tallinn’s tax records. lost in a storm. This led to the building of the The fact also reaffirms the old saying that tax quay you can see and use today. To counteract records are the most accurate source for historic the damage, especially to the forests of Aegna, in information. It is believed that this period saw 1933 the Estonian army organized a tree-plan- the building of one of the island’s most visited ting day during which 2417 pines and fir trees sights, the eleven circle labyrinth. This labyrinth were planted. was considered destroyed until it was acciden- Since 1950’s, the island reoriented towards tally found in 2009 and consequently comple- tourism welcoming around a thousand people tely restored. per day. Such numbers were well beyond the Due to Tallinn being a prosperous sea-trade island’s natural tolerance levels. With the inde- town, the bay was assailed by pirates, and when pendence of Estonia, the tourism sector went they looted the island in 1577, not only did they bankrupt and the island was declared a nature take all valuables, they also kidnapped all its in- reserve. The large amounts of trash and iron habitants. But the island quickly repopulated. from the military bases were hauled off the is- Unfortunately, the people could not live land. Since 2003 the island also regained perma- there in piece. Despite the plague of 1710 alle- nent residents. They make a living maintaining gedly leaving the island unscathed, during the the nature and tourist attractions of the island. plague of 1720-21, Peter the First of Russia or- The building of a nature center with as- dered Aegna to be turned into a plague quaran- sociated camping areas was completed in 2008. tine zone. Subsequently, the number of inhabi- Alongside the once again lush forests, visitors tants fell to 18. can see a large number of animals. As the island The population never blossomed again, is close to mainland, animals can swim across, and the remaining fishermen and foresters were so that most animals that can be found near Tal- driven off the island in 1912 when Aegna was linn are also represented on Aegna. turned into a naval Base for the Russian navy. This book contains a large number of pho- Several naval fortifications were built on the is- tos of the plant and animal life on Aegna, with land between 1914 and 1918, but many of these their Latin names included for the benefit of fo- were demolished by the German army in 1918. reign visitors. l

80 81 Kasutatud kirjandus:

Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskiri – https://riigiteataja.ee/akt/13321831 Aegna saare veebileht – www.aegna.ee Gustavson, H. 1998. Aegna. Tallinn: Maalehe Raamat. Ratas, U., Truus, L., Kannukene, L.,Käärt, K., Pärn, H. 2007. EGS-i Aastaraamat, 144-155 Nerman, R. 2008. Aegna. Tallinn. Uustal, M., SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2011. Inimmõju Tallinna Keskkonnale VI, 79-83. Tallinn. Loodusuurijate Selts. 1973. X Eesti Loodusuurijate päev. Lühiettekanded. Tallinn. Udusaar, H. eraarhiiv. Kaartide infosüsteem – www.ra.ee/kaardid/ Maa-ameti geoportaal – www.geoportaal.maaamet.ee/est/kaardiserver-p2.html http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=2;1383049117;est;eelisand;;&comp=objresult=a la.tyyp.Y&obj_id=929 vaadatud 16.11.2013 Hinneri, S., Hämet-Ahti, L., Kurtto, A., Vuokko, S., Lahdenperä, S.- Maarianheinä, mesimarja ja timotei. Suomen luonnonvaraisia kasveja. Otava, 1995 Ploompuu, T. Tallinna taimestik: aedmaasikad ja pohlad kõrvuti. Eesti Loodus, 5/2008. Luonnossa. Kasvit. Weilin&Göös Oy, 2009 http://www.luontoportti.com/suomi/fi/itameri/korvameduusa vaadatud 16.11.2013 http://www.sekj.org/PDF/anzf27/anz27-269-278.pdf vaadatud 16.11.2013 http://www.sea.ee/huvitavat/10834/ vaadatud 16.11.2013 Martin, M. Eesti kiilide määraja. Tallinn, 2013, Keskkonnaamet – LIFE08NAT/EE/000257 DRAGONLIFE http://www.learnaboutbutterflies.com/Europe%20-%20Aporia%20crataegi.htm vaadatud 16.11.2013 http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=184 vaadatud 17.11.2013 http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Garrulus_glandarius/ vaadatud 17.11.2013 Couzens, D. Linnud. Euroopa linnuliikide täielik käsiraamat. Varrak, 2005 19 Eerikneem Abneeme metsad Külaase Looduskeskus Lemmiku kael Lemmiku ots Tagaloome ots Sihiotsaalune Kivikülv Kalmistu Palumetsad Karnapi rand 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 N eeme M öll, Hugo U dusaar

Pardilõugas Sihiotsaalune k i m m e L wc 18 Sadam Talneem Tuulemurd Järv(e)soo Läänerand Kurikneem Patarei nr 1 Keskus Samelikusoo Põhjarand Soometsad Eerikukivi 20 1 2 3 4 5 6 7 8 9 MATKARADADE INFOPOSTID MATKARADADE Suurepaadiauk 10 11 12 Lemmiku nina 17

500m

21 äe rand äe 22

Külalaht RÄNDRAHNUD Mustam KALMISTU 23 16 KIVILABÜRINT Hallikivi rand LOODUSKESKUS KÜLANIIDU 15

Saunasoo RANNAKAITSE KOMANDOPUNKT

I KARNAP 14 TEE Karnapi neem 13 Eerikneem 24

12 KARNAPI TEE KARNAPI Sadamasild Lohknase ots

TEE wc EERIKUKIVI

1 EERIKNEEME TEE EERIKNEEME RANNAKAITSE- NR 2 PATAREI Krõnkasoo

KÜLANIIDU 11 NÕIAKIVID Lõhekari TAGAMAA TEE

TEE KIVID 9 Samelikusoo VOORIMEHE 8 wc

AVÄLJA 10

TEE KAL 7 3 RANNAKAITSE- NR 1 PATAREI 2

KURIKNEEME Järvesoo Talneem 4 HELGIHEITJA NR1 VARJEND 6 RANNAKAITSE- NR 3 PATAREI 5 Kurikneem veevõtu koht supelrand telkimis-lõkkekohad kuivkäimla suur kivi Punakivikari wc AEGNA MAASTIKUKAITSEALA ÜLDKAART www.aegna.ee