<<

No 6/ 7 juuni-juuli 2012 hind 2.20 €

Eesti muusika päevad 2012

Unsuk Chin

Suvefestivalid

Eesti muusika patrioot Takahiro Akiba

Muusika 10 Üllatused! Vambola Kingitused! Krigul 6-7/2012 59 Maano Männi

k

60 6-7/2012 6-7/2012Intro 12/2011 KAVA Nii elus kui muusikas on olulised avastused ja millegi uue KES? Käes on taas jõulukuu rohkete jõulukontsertide ja jõulu­ 2 Ia Remmel. Löökpillidest, uuest muusikast kogemine. Muusika ja maailm on suur ja lõputu ning on ja inimeseks olemisest. Intervjuu Vambola heaaskeldustega. teada, et ka Detsember avastusi jaguboleks justkui lõpmatult. rõõmuaeg, Seda kingituste, numbrit Kriguliga küünlasära ja ehitud jõulukuuskedega, samas on see aasta tehes olid minu avastused löökpillid ja nende kasutus UUDISEID MAAILMAST Vambolapimedaim Krigulit kuu, kus intervjueerides valgus kaob juba ja kell vestlused neli pärast Takahiro lõunat. 10 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Muusika­ Akibaga,Novembris eesti muusika olin ühel patrioodigajumalateenistusel Jaapanis. Tallinna Minu Jaani jaoks uudiseid maailmast oli kirikus.väga huvitav Sinna oli kogeda, toodud millisenaklaver Georg näeb Otsa jaapani nimelisest muusik Tal­ TÄHT eestilinna muusikat Muusikakoolist ja põnev ning oli teenistuse ka teada lõpul saada, andsid et lääne kooli 14 Elis Vesik. Unsuk Chini korrastatud kõlakao- klaveriõpilased väikese kontserdi. Kontserdi järel tänas õpetaja sed muusikaharidus on Jaapani elu loomulik osa. Jaan Tammsalu ilusate sõnadega ja kinkis kõigile asjaosalistele VESTLUS Avastusrohkedraamatuid. Mina, keson kaka sealselle pisut suve tegev olin, sain endale tema 17 Ia Remmel. Eesti muusikas hoitakse oma pärandit. Intervjuu Takahiro Akibaga muusikafestivalid.jutluste kogu. Loen Selles seda ikka aeg-ajalt linna ja linnast tagasi ajakirjanumbrissõites. Jõuluajast leiab ütleb ta aga järgmist: “Need, kes on targad, FESTIVAL nende ülevaateid, nii et 21 Heili Vaus-Tamm. Birgitta festival kes leiavad aega, et selles lühikeses päevade ja pikkade õhtute 22 Arne Mikk. Miks tulla Saaremaa ooperipäe- igaüksajas süüdatasaab valida küünal endale ja rännata mälestusteMuusika radadel, mõistavad vadele? sobiva.mõeldes ehk seda, et me kõik oleme saanud palju enam, 23 Erki Pruul. XX Viljandi pärimusmuusika festi- 10 vali pealkiri on “Mehe laul” kui oleme andnud. Kui mõistame, siis saame olla tänulikud 23 Eva Punder. Haapsalu keelpillifestival Ia Remmelteekäijad, kes muudavad maailma elamisväärsemaks paigaks, 24 Kristi Hinsberg. Kuressaare kammermuusika kinkides seda, mis meile on kingitud.” päevad Üllatused! 24 Nargen-festival 2012 Ia Remmel 25 Kristo Rajasaare. Järvakandi kutsub “Raba­ rockile” Kingitused! 26 Virge Joamets. Haapsalu vanamuusikafestival 27 Neeme Punder. XXVII Viljandi vanamuusika Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] festival küsib küsimusi Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 28 Kristjan Hallik. Järvi Suvefestival Toimetaja Joosep Sang [email protected] 29 Inna Kivi. “Klaaspärlimäng 2012” Turundusjuht Herje Tamm [email protected] 30 Virge Joamets. XXVI Tallinna rahvusvaheline Kujundaja Ande Kaalep [email protected] orelifestival Keeletoimetaja Kulla Sisask 30 Tiit Peterson. Tallinna kitarrifestival 31 Virge Joamets. XV Suure-Jaani muusikafes- Rahastaja EV Kultuuriministeerium tival Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht MULJE Voorimehe 9, 10146 32 Ivo Heinloo. “Jazzkaar 2012” – Garbarek ja teised Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 32 Marje Ingel. Lauljad, kes andsid “Jazzkaarele” Toimetus: Roosikrantsi 11, II korrus, tuba 256, Tallinn 10119 hääle Toimetuse telefon 6 416 016 34 Gerhard Lock. Bändi vaimu ja kalliskivide jäl- Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee gedel. Eesti muusika päevad 2012 Trükitud Pajo trükikojas 38 Farištamo Susi. Kammermuusika meil ja Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa mujal. Rahvusvahelisest kammermuusika fes- ISSN 1406-9466 tivalist ja Euroopa Kammermuusikaõpetajate © Eesti Muusikanõukogu Ühingu konverentsist Tellimine: AS Express Post 40 Virge Joamets. Tundetulvad Vanemuise Maakri 23A, 10145 Tallinn väikese maja laval. Massenet’ ooperi “Werther” Tel 617 7717, www.tellimine.ee lavastusest Tellimisindeks 00679 42 Mari Tammar. Sõnavabadust avardav Folk Otsekorraldus 1,47 eurot number Orchestra Aastatellimus 20,50 eurot Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse UUDISEID EESTIST soodushind 16 eurot. 44 Muusikauudiseid Eestist Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. P L A A T Tellimine: [email protected], 52 Heliplaatide tutvustus [email protected],

6 416 016, 55 56 18 94 Vambola Krigul muusika PILL FOTO mait jüriado 55 Madis Vilgats. Tuuba

6-7/2012 1 Löökpillidest, uuest muusi- kast ja inimeseks olemisest

FOTO Mait Jüriado

2 6-7/20123/2012 Löökpillidest,Löökpillidest,Löökpillidest, uuestuuestuuest muusikastmuusikast muusi- jaja inimeseksinimesekskast ja inimeseksolemisestolemisest olemisestI A R E M M E l

uulsin Vambola Krigulit esma­ ta hakkama ei saa. See esinemine, kus kordselt 2000. aastal Eesti Vambola Krigul mängis oma venna Ülo K Klassika-Eurovisiooni finaalis. teost “Ringing Options”, oli minu jaoks nii Ma pole just nii väga eelarvamustega ini­ mitmeski mõttes silmi avav. Loodan, et mene, aga sinnamaani ei olnud ma eriti ka see, mida järgnevalt räägib Vambola, süvenenud löökpillidesse, ega kujutlenud aitab ehk veelgi rohkem aru saada ja neid soolopillina orkestri ees, kuigi tead­ süveneda löökpillide väga omapärasesse, sin, et ega ükski suurem nüüdismuusikat kõlavõimalusterohkesse ja meie aja muu­ esitav koosseis naljalt ilma löökpillide­ sikale olulisse maailma.

6-7/2012 3 selliseid objekte, mida ei lööda, vaid puhutakse, poogendatakse või Löökpillimängija peab olema tehakse muud sellist. Mu kolleeg pildistas kord ühte NYYD- “kõigesööja”, valmis igasugu- festivali proovi. Minust ei olnud seal ühtegi pilti, kus ma oleksin pulgaga midagi löönud. Küll oli aga näha igasuguseid alternatiiv- seks erinevaks tegevuseks. seid mänguvõtteid, ka klaveri sees mängimist. Aga millised on sinu põhipillid? Sinu ametinimetus on löökpillimängija. Pean tunnistama, et ega ma esimesel hetkel ei teagi, millised on kõik need pillid, Neid on küll raske üles lugeda. On ka neid löökpillimängijaid, mida löökpillimängija mängib. Kuidas sina kirjeldaksid löökpil- kes spetsialiseeruvad teatud kindlale instrumendile, mina aga le ja löökpillimängija elukutset? olen löökpillimängija just selle sõna laiemas tähenduses. Kõige­ pealt on seal traditsioonilised löökpillid: marimbad, vibrafonid, Tõepoolest, ega ühegi teise pilli mängijat ei nimetata niimoodi. timpanid, trummid – nimekiri tuleks pikk. Aga ma olen ka ehi- Ei öelda ju puhkpillimängija flöödi, klarneti või oboemängija tanud eksperimentaalseid pille, nii lihtsalt oma lõbuks kui ka he- kohta või keelpillimängija viiuldaja, tšellisti või aldimängija koh- liloojatele, konstrueerinud neid vastavalt nende kõlasoovile. ta. Kui ütled viiul, siis tekib peas kohe pilt viiulist. Aga kui ütled löökpillid… Kellele ja milliseid pille sa oled valmistanud? … siis ei tule kohe trumm silme ette. Tanja Kozlovale, Toivo Tulevile. Toivo näiteks otsis kord sellist heli, mille lähtekohaks oli kõlapulk ehk claves, aga ta tahtis, et see Pigem tuleb silme ette veoauto ja palju tõstmist. On küllaltki ku- oleks pehmema atakiga, õhulisema karakteriga ja et seal oleksid rioosne, et vaid löökpillimängijad, kuigi, tõsi küll, olude sunnil võimalikud erinevad helikõrgused. Proovisin nii ja naa ja lõpuks vahel ka pianistid/klahvpillimängijad, on tänapäeval justkui ain- leidsin, et kõige paremini sobib materjalina bambus. Kinnitasin sad järelejäänud keskaegsed linnamuusikud, kes peavad valdama ühe bambustoru spetsiaalselt valmistatud rakise külge rippuma ja kõiki oma kategooria instrumente. Mõni aasta tagasi, kui me seda kahe erineva pikkusega bambustoruga lüües oli võimalik PaukenfEstiga ringreisil olime, jõudsime teha kolm kontserti. erinevaid helikõrgusi tekitada. Selline kõla sobis talle. Aga sarna- Rohkem lihtsalt ei jaksanud. Sõitsime ringi furgoonautoga, lava seid näiteid on veel mitmeid. ülesehitamine võttis kuus-seitse tundi aega. See logistika on mee- letu, löökpillimängija jaoks algab proov alati varem ja lõpeb hil- Tundub, et viimasel sajandil on instrumentide kasutuses toi- jem kui teistel. munud nihe. Varasemad juhtivad pillid, näiteks klaver, viiul Löökpillimängija peab olema “kõigesööja”, valmis igasuguseks jne, on nüüdismuusikas oma liidripositsiooni minetanud. erinevaks tegevuseks. Löökpillide hulka arvatakse väga palju ka

Ansambliga U:. Vasakult: Helena Tuuling, Vambola Krigul, Merje Roomere, Taavi Kerikmäe, Levi-Danel Mägila ja Tarmo Johannes. FOTO TARVO HANNO VARRES

4 6-7/2012 Reichil on muidugi veel hulgaliselt väga häid lugusid. Mõni Löökpillid on XXI sajandi aasta tagasi oli mul heameel koos teistega esitada tema esimesed viiulid. “Drummingut” – seda küll mitte Eesti esiettekandena. (New York Ja siis on veel mõned lood, mida olen esitanud lihtsalt sellepä- Times) rast, et kuulda, kuidas nad kõlavad. Nad võivad pealtnäha olla täiesti mittemidagiütlevad. Selline lugu oli näiteks tšehhi helilooja Tomas Svoboda pala “Ajataju” suurele gongile. Morton Feldmani Milline kasutus ja roll on löökpillidel nüüdismuusikas? “The King of Denmark” on kindlasti lugu, mis tasub kuulamist, Järgnev võib kõlada uhkelt ja suurustavalt, aga lugesin New York eriti et lõhkuda stereotüüpset arvamust löökpillimuusikast. Ena­ Timesist ühte artiklit, kus oli öeldud, et löökpillid on XXI sajandi masti arvatakse, et see on pidevalt väga vali, aga “The King of esimesed viiulid. Löökpille kasutatakse nüüdismuusikas tõesti Denmark” on ekstreemselt vaikne teos. Steven Schick rääkis kord, palju, nende maailm on väga värvikas ja kogu aeg tehakse pille kuidas ta Carnegie Hallis seda mängis, alustas, inimesed muudkui juurde. Ja näiteks kui mõnes instrumentaalkontserdis on soolo- sumisesid saalis. Umbes kolmanda minuti lõpul hakati aru saama, partii kakskümmend lehekülge, siis löökpillipartii võib täiesti va- et see nüüd ongi see lugu. Viis minutit ta umbes kestabki… balt olla kolmkümmend lehekülge. Ka saatja rollis on meil vaja erinevaid lünki täita. Publik ei ole harjunud kuulama midagi, mis on vaikne ja teist- moodi. Nimeta mõni endale eriti oluline teos. Mis on need löökpilli- Ma ise kogesin samalaadset situatsiooni, kui Udo Kasemets oli muusika “must hear” teosed sinu listis? 2006. aastal NYYD-festivali külaline. Mängisin üht tema soolo- Üks väga märgilise tähtsusega lugu oli mulle Xenakise “Psappha”. teost ja Udo soov oli, et see käiks juba sel ajal, kui publik saali tu- Õppisin siis veel Muusikakeskkoolis ja sain kord loa minna raa- leb. Publik hakkas tulema, lugu juba käis. Kõik seletasid suure matukokku riiulite vahele löökpillinoote vaatama. Leidsin sealt häälega. Üks mu hea tuttav istus mu lähedusse ja ütles, et ära siis selle noodi, midagi niisugust ei olnud ma kunagi varem näinud. väga kõvasti ka mängi. Vastasin, et ega see sellest kõvemaks ei lä- Vahetult enne seda olin ma tutvunud ka Steve Reichi loominguga hegi. Läks aega, enne kui aru saadi, et lugu juba käib. Aga Udo ja hakkasin tasapisi aru saama, et klassikaline muusika ei pea tin- oli õnnelik, see oli just see, mida ta soovis. Üleminek mürast gimata olema, parukas peas, elevandiluust kaabitsaga sügamine. muusikasse. Jäin Xenakise partituuri lõksu ja ei ole sealt siiamaani välja saa- Kindlasti tahaks veel mängida Helmut Lachenmanni “Intérieu­ nud. Kirjutasin sellest teosest lõpuks ka magistritöö. Loo mängi- ri”. Stockhauseni “Zyklus” on üks esimesi suuri märgilise tähtsu- miseni jõudsin siis, kui olin seda aastaid lihtsalt uurinud ja vaa- sega teoseid. Aga nagu selliste lugudega mõnikord on – ma ei danud. Pärast selgus, et see ongi üks kõige suuremaid lugusid tea, kas nad kõik on publikule nii huvitavad. klassikalises löökpillirepertuaaris, aga siis ma seda veel ei tead- nud. Löökpillimuusikas on minu jaoks peale Xenakise veel väga Mäletan sinu Reichi-esitusi PaukenfEstiga. Mul oli neid era- märgilise tähtsusega Claude Vivier’ “Cinq chansons”, seda just kordselt huvitav kuulata. oma hapruse poolest. Ja siis muidugi Kaija Saariaho “Six Japanese Löökpillidega võib muidugi kehtida ka see, et kuulajale on ka gardens” ja veel mitmed teised. Klassikalise löökpillimuusika nn lihtsalt huvitav kõiki neid pille näha ja vaadata pillimängija liiku- käiberepertuaari hulgas on muidugi paras ports mängijate enda mist. See on visuaalselt atraktiivne. Aga kui olla seda juba piisa- komponeeritud mugavaid/pillipäraseid/toretsevaid teoseid, mis valt näinud, siis ühel hetkel hakkab see häirima. Ma ise panen on sageli muusikaliselt nii küündimatud, et ajavad kiiresti igasu- mõnd lugu kuulates juba silmad kinni. guse pillimängu isu ära. On väga selge kvaliteedi vahe, kas teose Aga tegelikult ma kodus kuulan löökpillimuusikat ja üldse on loonud “päris”- või “mängu”-helilooja. klassikat väga harva. Uskumatu, et see Xenakise noot siis üldse noodikogus olemas Mida sa siis kodus vabal hetkel armastad kuulata? oli. 1970ndate aastate progerocki, pisut keerukamaid kompositsioo- See oli 1997. aastal, praegu on muidugi juba igasuguseid noote ne. House’ist kuni kõige käredama norra metal’ini. Mulle tundub, saada. et levimuusika, eriti intellektuaalne levimuusika on klassikaliste muusikute ringkonnas põhjendamatult alahinnatud. Kõik, mis Kas seda oli siis Eestis esitatud? on professionaalselt tehtud, väärib vähemalt üks kord kuulamist. Ei. Minu ettekanne 2000. aastal oli Eesti esiettekanne. Kõigil on muidugi omad maitse-eelistused. Aga kvaliteet kostab alati välja ja see on olenemata stiilist mulle vastuvõetav. Missuguseid selliseid esiettekandeid oled sa veel teinud? Sama tahaksin tegelikult öelda klassikaliste muusikute suhtu- Näiteks Xenakise “Rebonds”, David Langi “The Anvil Chorus”, misest niinimetatud kerge muusika tegijatesse, kes sageli on iseõp- löökpilliansambli lugudest Steve Reichi “Nagoya Marimbas”. Kõiki pijad. Ma pean ütlema, et ma siiralt kadestan neid, kes on mõnda neid oli mujal maailmas juba väga palju mängitud. Aga meil oli pilli ise mängima õppinud. Nad ei alusta harjutustest, mida metoo- pikka aega löökpillimängimise kuvand selline, et need on sellised dik on välja mõelnud, vaid lihtsalt võtavad pilli ja õpivad seda mehed, kes seisavad orkestri tagumises reas ja teevad vahel oma mängima ning saavutavad oma instrumendiga mingi väga isikliku triangliga paar kõlksu. Nõukogudeaegne löökpillikool oli kõike kontakti. Vahel on iseõppijate esitused siiramad, vabamad poosi- muud kui hetkesituatsiooniga arvestav ja erialatundides mängiti dest. Nende eelis on muidugi see, et valdavalt esitavad nad iseenese põhiliselt ksülofoniga viiulirepertuaari. Praeguseks on Mark loomingut. “Klassikute” hulgas võib sageli märgata suisa erinevate Pekarski Venemaal väga suure töö ära teinud, ainsa mohikaanlase- žestide ja pooside koolkondi. na juba sügaval nõukogude ajal uuenduste eest võideldes.

6-7/2012 5 Heinavankriga. FOTO HEINAVANKRI KODULEHEKÜLJELT

Mulle tundub, et akadeemiline haridus vahel isegi lämmatab te bändidega, aga mulle avaldas see bänditegemine n-ö olemus- midagi. likku mõju – olen hiljem alati üritanud oma asju teha nagu bän- Selleks, et saada lämmatatud, peavad isiksusel olema kõigepealt di, mitte käsu korras, vaid huvist lähtuvalt. Loomulikult on aegu, ka lämbumist soodustavad eeldused. Akadeemiline muusikaõp- kui istun klassis ja harjutan kuni ümberkukkumiseni. Aga see ei pimise süsteem on kehtinud kaua ja annab muidugi väga häid tu- ole mulle pooltki nii huvitav kui mängida kellegagi koos. Sot­ lemusi, aga andekad tulevad ka väljastpoolt süsteemi. Karu saab siaalne aspekt muusikategemise juures on mulle väga oluline. tantsima õpetada, aga kas seda ka vaja on? Kasvatuslikus mõttes Algul õppisin muusikakoolis flööti. Aga siis hakati seal tegema on tark panna laps muusikakooli, see distsiplineerib teda, annab puhkpilliorkestrit. Flöödimängijaid oli palju, aga trummimängijaid talle tegevust, õpetab keskenduma. Aga akadeemilisest haridusest mitte ühtegi. Nii mind pandigi puhkpilliorkestrisse trumme män- ei maksa teha tingimata ideaali, on ka teisi võimalusi. Ja teistsu- gima. Siis leiti, et võiksin ka löökpillitunnis käia, ja õppisingi mitu gust muusikat. aastat Madis Kaupmehe juures. Flööt ei osutunud aga minu instru- mendiks ja ema saatis mind klarnetit õppima Villu Mustingu juur- Räägi natuke lähemalt ka oma muusikaõpingutest. Sinu isa de, kes oli sel ajal muusikakooli direktor, suur autoriteet, äärmiselt on RAMi laulja ja ema muusikaõpetaja, vend on helilooja. soe ja meeldiv inimene, samas range õpetaja. Õpetaja Musting an- Alustasid Nõmme Muusikakoolis – kas muusikaõppimine oli dis mulle väga palju ja tema juures õppimine on tegelikult minu loomulik valik või rohkem juhus? arvates üks põhilisi põhjusi, miks minust hiljem muusik sai. Aga Nõmme Muusikakool oli otse meie kodu vastas ja see oli muidu- Nõmme Muusikakooli ma lõpetasin löökpillidega ja läksin neid ka gi täiesti loomulik, et mind sinna pandi. Ma küll ei mäleta, et ma ise oleksin väga soovi avaldanud. Küll aga hakkasime juba enne seda vennaga bändi tegema. Isa lindikogus oli üks eriline lint, Olen üritanud oma asju teha koodnimetusega “sinine lint”, mis oli minu elus erilise tähtsusega. nagu bändi, mitte käsu kor- Seal olid Rolling Stones, Jimi Hendrix, Cream, biitlid. Isa oli need juba 1960ndatel raadiost lindistanud, seda kuulasime ven- ras, vaid huvist lähtuvalt. naga ikka iga päev. Ülo on hiljem olnud aktiivselt seotud mitme-

6 6-7/2012 õppima Muusikakeskkooli X klassi. Käisin ka Otsa kooli katsetel, et džässiosakonda sisse astuda ja pidin siis valima. Ma olin juba Lauldes üht lugu kontserdil peaaegu otsustanud ja vanemad ütlesid ka, et mine Muusikakesk­ juba viiekümnendat korda, kooli. Siis aga sattusin ühest laagrist koos koju sõitma Ott Kasega, kes oli minu jaoks suur autoriteet. Küsisin siis temalt ka, et mida ta jõuad selle teose puhul tasan- soovitab. Ja Ott ütles umbes niimoodi: džässi on sul hiljem võima- lik piisava töö korral ka klassika põhjalt mängida, aga kui sa tahad dile, millest ei oleks osanud päriselt klassikalise muusikuna tegutseda, siis mine Muusikakesk­ kooli. Käisin veel mõnda aega Nõmmel klarnetitunnis edasi, aga varem mõeldagi. lõpuks ei olnud enam aega kahes koolis käia. gi kirjutatud. Esimesel kontserdil oli meil neli esiettekannet neljalt Asutasid 1999. aastal löökpilliansambli PaukenfEst. Maailmas eesti heliloojalt: Lepo Sumera, Eino Tamberg, Timo Steiner ja mu on mõned väga head löökpilliansamblid, aga Eestis olete teie vend Ülo Krigul. Meile on kirjutanud veel Märt-Matis Lill, Sven esimene ja ainuke. Kuidas PaukenfEst võimalikuks sai? Grünberg, Margo Kõlar… Löökpilliansambel oli minu suur unistus. 1998. aastal Muusika­ kesk­kooli viimases klassis oli mul ja mu tulevastel ansamblikaas- Sellisele erilisele koosseisule kirjutamine on kindlasti väga lastel võimalus minna Stockholmi suurele rahvusvahelisele löök- spetsiifiline. Kas helilooja vajab lugu kirjutades ka koostööd pillifestivalile. Stockholm oli sel aastal Euroopa kultuuripealinn ja pillimängijaga, selgitust ja tutvustust, mis tema instrumendil festivali kunstiline juht Anders Loguin Kroumatast. Kohal olid on võimalik? kõik maailma tipud: Evelyn Glennie, Keiko Abe, Sylvio Gualda, Ma olen alati palunud võimalust selgitada. Näitan mänguvõtteid kellele Xenakis kõik oma löökpilliteosed on kirjutanud. Krouma­ta ja seda, kuidas mingit kõla saab tekitada. Selgitama peab vahel ka ise mängis, Nexus, Amadinda. Nädal aega kontserdid ja meistri- seda, et kõlatekitamise võimalused ei oleks kirjutatud sellises jär- klassid. Sain sellest heas mõttes šoki ja tulin tagasi teise inimesena. jekorras, et pillimängijal ei jää aega nuiade vahetamiseks. Aasta hiljem avati Muusikaakadeemia uus hoone ja koos uue majaga tekkis võimalus pillide hankeks. Nii saime kokku piisavalt Sa ei ole ju ka ainult pillimängimisega tegelnud – oled pikka instrumente ja oli võimalik sellist ansamblit kokku panna. Meie aega olnud laulja Heinavankris. Kuidas Heinavanker sinu ellu esimene esinemine toimus Eesti Kontserdi löökpillimuusika festi- tuli? valil “Pauken” 2000. aastal. Meie kindel soov oli ka tellida eesti he- Varajane muusika on mind alati väga tõmmanud. Tegin muusi- liloojatelt. Sellisele koosseisule polnudki eesti muusikas õieti mida- kaakadeemias kaasa ühes Toomas Siitani Schützi motettide pro-

Sven Grünbergiga Suure-Jaani muusikafestivalil. FOTO JAANUS SIIM

6-7/2012 7 Pere. Vasakult Tuule-Helin, abikaasa Triin, Liisi-Mai, Vambola. FOTO ERAKOGUST

jektis. Ukse vahelt sattus sisse vaatama Margo Kõlar, kutsus mind Aga “erialaseks” ansambliks on sulle praegu ansambel U:… hiljem kõrvale ja küsis, miks sa siin oled. Ütlesin, et mulle meel- Ansambel U: ongi minu jaoks praegu selliseks “bändiks”, mida dib, tema vastas selle peale – mul on sulle üks ansambel pakku- eespool mainisin. See on “bänd” parimas mõttes. Meil puuduvad da. asendatavad inimesed ja teeme seda muusikat, mis meile meel- Heinavanker on järjekordne näide sellest, mida tähendab oma- dib. vaheline sobivus. Ansamblis on juba pikka aega ühed ja samad ini- Ansambli U: kõla on väga värviline ja kindlasti on see väga mesed. See on väga mõnus seltskond, oleme mida kõike “koos ära ebakonventsionaalne. Mängime palju spektraalmuusikat – söönud” ja kümneid tuhandeid kilomeetreid kitsas autos sõitnud. Grisey’d, Murail’d, oleme kõlale orienteeritud. Meie huvi on leida kõlasid ka alternatiivsetest allikatest. Eesti heliloojatest on meil ti- Heinavanker on selline ansambel, kes end ei afišeeri, ei tüki hedam koostöö Tanja Kozlova ja Märt-Matis Lillega, aga ka muude esile. maade heliloojatega, Antti Auvineni, Jarkko Hartikaineni ja Absoluutselt mitte! Margo ei tee kontserte publiku pärast, teda Kimmo Kuituneniga Soomest, ameeriklaste Benjamin Broeningi ja huvitab varane kirikumuusika ja palvetamine ja ta suurim lem- Bryan Christianiga, kes oli siin vahetusüliõpilane. mik muusikas on Johannes Ockeghem. Teine suur teema, millega Üks erilisemaid kogemusi Ansambliga U: oli mulle Stock­ me tegeleme, on eesti vaimulikud rahvaviisid. Seaded, mida me hauseni “Aus den sieben Tagen” esitamine, mis eeldas nelja päeva laulame, on natuke isevärki. Neid pole kirja pandud, nad on na- paastu absoluutselt kõiges: söömises, joomises, magamises ja mõt- gu improvisatsioon, mis fikseerub teatud aja möödudes enam- lemises. Need tingimused on Stockhauseni partituuris kirjas. Me vähem kindlasse vormi. See on nagu suuline traditsioon. Margo pidime kõigest paastuma, et tundlikkus viimase peale keerata. ütleb naljatades, et see on kõige parem autorikaitse, kui partiid Mõtete peletamiseks lugesin vahepeal lihtsalt numbreid; nelja päe- eksisteerivad ainult lauljate peas. Heinavanker on mulle oluliselt va kohta magasin kokku kümme tundi. Kogu selle aja jooksul sõin õpetanud ka teostesse süvenemist – lauldes näiteks üht lugu kolm basiilikulehte. Aga see oli kogemus, mis oli iga minutit väärt. kontserdil juba viiekümnendat korda, jõuad selle teose puhul ta- Kui me siis lõpuks kuidagi hõljudes ja komberdades lavale läksime, sandile, millest ei oleks osanud varem mõeldagi. Ja ette vastates oli erakordne see kahin, mis tekkis, kui võtsin ära oma kõrvatropid tekkivale küsimusele: ei hakka igav. Aga eeskätt olen Heina­ ja panin käed sülle. See oli lihtsalt kõrvulukustavalt vali. Tajud olid vankris õppinud kuulama ja hingama koos teistega – see on tase, nii erksaks muutunud. millest projektikoosseisude puhul ei tasu mõtlema hakatagi. See Me ei ole kunagi olnud väga tugevad vastama kontserdikorral- on üle kandunud ka minu pillimängu – harjumus hingata vasta- daja ootustele, sellepärast oleme oma kontserte ise korraldanud. valt fraasijoonele ja see aitab alati mõtestada ka kõige “labase- Meie publik ei ole olnud väga rohkearvuline, aga oleme saanud te- mat” löökpillipartiid. ha seda, mida soovime, ja ei ole pidanud kellestki sõltuma.

8 6-7/2012 Kes või mis on sind veel mõjutanud ja sulle oluline olnud? Pöördepunkt mu elus oli seesama eespool mainitud Stockholmi Päeva lõpuks on ikkagi kõige festival. olulisem, kes sa lihtsalt ini- Meenutaksin veel üht sellist kogemust. Olime Üloga Tšehhi­ maal ühes laagris. Seda pidas meie tuttav Tomas Ondrusek oma mesena oled. kodutalus. Laagri teemaks oli kirjutada muusikat löökpillidele. Heliloojad ja pillimängijad jagati paarideks ja loositi välja ruumid. nule nii vajalikku rahulikkust, ilma milleta kipuksin küll sageli Igas ruumis olid pillid, mida kasutada, nädala pärast pidi lugu val- üle kuumenema. Ja lapsed on meil toredad – oma loomult küll mis olema. Meil Üloga läks veel hästi, meie saime viis pisikest me- väga erinevad, täiendavad teineteist hästi. Minu jaoks on mu pere tallist kaussi. Kes pille juurde tahtis, pidi need ise ehitama. Seal oli ja mu lähedased olnud alati mu tegemiste ja tegemata jätmiste suur tööruum, kus oli metalli, puitu, nahka, kive – igasugust mater- planeerimise lähtekohaks ning ilma pere ja lähedaste sõprade jali. Konventsionaalseid löökpille polnud. See oli ekstreemne, aga toeta ei oleks ma kindlasti oma elus ja inimeseks olemises seal, väga avardav kogemus. Töötasime selle viie metallkausiga, see oli kus ma praegu olen. nagu kivist vee välja pigistamine. Väga huvitav oli, viis väga huvita- vat päeva! foto mait jüriado Inimesena on mulle väga sügavat mõju avaldanud Sven Grünberg. Meie suhtlemine algas, kui tal oli vaja ühe loo jaoks löökpillimängijat. Ta on minu jaoks väga tugev suunanäitaja. Kuigi tal on palju tööd, jätkub tal aega istuda ja rääkida, mitte asistest as- jadest, vaid elust ja inimeseks olemisest. Kohtumised ja jutuajami- sed temaga on alati ühest küljest virgutavad, teisest küljest rahusta- vad ja annavad lootust, et tänapäeva virvarris on ikkagi olemas mingid püsivad väärtused.

Meie aja elustiil killustab ja keskendumine on üha raskem. Kipun ka ise ennast killustama. Mul tekib alatasa erinevaid huvi- sid ja kui miski haarab, hakkan sellesse kohe süvenema. Kui ma aga siis näen, et tundmaõppimine võtab rohkem aega kui üks elu, jätan ma ta sinnapaika, saan aru, et see on võimatu. Vahepeal tundsin huvi näiteks kingade tegemise vastu. Mul oli kinnisidee teha ideaalseid kingi. Uurisin kinga valmistamise õpetusi, vaata- sin õppevideoid, aga lõpuks selgus, et see on ikkagi väga keeruli- ne kunst. Sellega seoses tahangi öelda, et mind sageli häirib, kui muusi- Mõjutanud muusika kud kipuvad end mõne teise eluala inimestest paremaks pidama. Loomulikult on muusikuks olemine väga suur töö iseendaga, suur Rolling Stones, Jimi Hendrix, pühendumine, aga nagu öeldakse – päeva lõpuks on ikkagi kõige The Beatles, Korallid, Led Zeppelin olulisem, kes sa lihtsalt inimesena oled. Ma ei oska nüüd küll pärast Iron Maiden “Number of the Beast” seda, kui ma olen vaadanud ja üritanud õppida kingade valmista- Mozart Reekviem mist ja näinud, kui raske see on, ennast muusikuna paremaks pida- Emerson, Lake & Palmer “Tarkus” da. Ma austan väga neid, kes kingi valmistavad. Ma olen väga tänu- Genesis “Trick of the tail” lik neile, kes linna tänavad lumest puhtaks lükkavad või mulle koh- vikus koogi ulatavad. Kõik on võrdselt väärtuslikud. Ei ole nii, et Iannis Xenakis “Psappha” muusiku töö hulk vabandab näiteks tema halba iseloomu. Inimlik Igor Stravinski “Kevadpühitsus” tasand ja sotsiaalne külg on muusikategemise juures väga oluline ja Steve Reich “Proverb” muusikategemist ei saa inimeseks olemisest lahutada. Louis Andriessen “De Tijd” Wayne Siegel “Savanna” Kes on sind toetanud tavaelus ja muusikuks olemisel? Johannes Ockeghem “Salve Regina” Ma olen oma olemuselt küllaltki perekeskne inimene ja sellega on Claude Vivier “Cinq chansons” mul väga vedanud. Mul on maailma parimad vanemad, kes hoid- Kaija Saariaho “Six Japanese gardens” sid mind kasvatades just paraja pikkusega keti otsas – vahel siku- Tomas Svoboda “Ajataju” tades, vahel järele andes. Ma olen ikka mõelnud, et kui ma ise Morton Feldman “The King of Denmark” suudaksin oma lastele pooltki nii hea vanem olla, on ka minu las- Helmut Lachenmann “Intérieur” tel põhjust tulevikus rõõmustada. Ülo on olnud mulle vanem vend selle sõna kõige paremas tähenduses. Karlheinz Stockhausen “Zyklus” Saatus andis mulle võimaluse kohtuda oma tulevase abikaasaga Toivo Tulev “Leave, alas, this tormenting” juba 14-aastaselt ja seda võimalust ma käest ei lasknud. Ma väga Iannis Xenakis “Pleiades” imetlen tema võimet minu vahetevahel küllaltki ebastabiilse iseloo- Brian Ferneyhough “Bone Alphabet” muga toime tulla – temas on kõige muu toreda kõrval mingit mi-

6-7/2012 9 NELE-EVA STEINFELD muusikaajakirjanik

Plaadifirma Naxos sai 25-aas- suse ja detailsusega, siis Reinvere on koos- taseks tatud libretos hoopis üldistavam ja suurele plaanile keskenduv. Firma asutaja on saksa päritolu Hong­ Ooperis osalesid eesti lauljad Heli kongi resident Klaus Heymann, kes peab Veskus (sopran, vana Aliide), Andres Naxose kõige olulisemateks tunnusjoon- Köster (tenor, Hans Pekk) ja Koit Soasepp teks ulatuslikku repertuaari, plaatide oda- (bass, Lavrenti) ning ooperit juhatas diri- vat hinda ja toodete uudsust. Plaatide väl- gent Paul Mägi. jaandmisel teoseid enamasti ei korrata ja seepärast on sealne teoste valik võrreldes Louis Langrée saab Cincinnati teiste plaadifirmadega oluliselt suurem. Naxos on tuntud ühtlasi odavaima firma- sümfooniaorkestri uueks pea- na plaaditurul. dirigendiks Firma 25. aastapäeva puhul anti välja Saja seitsmeteist aastase Cincinnati süm- oma tegevust tutvustav raamat “The Story fooniaorkestri uueks, 13. peadirigendiks of Naxos”. Aprillis ilmus üheksa temaatilist saab alates hooajast 2013/14 prantsuse pä- CD-komplekti, igaühes kümme plaati. ritolu dirigent Louis Langrée. Lepin­gu esi- Nendel kõlab nii ooperi-, balleti- kui ka algseks kehtivusajaks on neli aastat. Enne sümfooniline muusika, samuti klaveri- ja teda töötas peadirigendina Paavo Järvi, kes viiulikontserdid ja vaimulik muusika. Sel oli orkestri eesotsas kokku kümme aastat, aastal ilmutab plaadifirma Naxos umbes lõpetades seal oma tegevuse möödunud 300 heliplaati. aasta mais. Varem on selles ametis olnud veel näiteks Leopold Sto­kows­ki, Eugène Jüri Reinvere ooper “Puhastus” Ysaÿe, Fritz Reiner ja Michael Gielen. Louis Langrée, Cincinnati sümfooniaorkestri Soome Rahvusooperis Langrée debüüt Cincinnati orkestri ees uus peadirigent. toimus möödunud aasta märtsis. 1961. aas- Soome Rahvusooperis esietendus 20. ap- tal sündinud Louis Langrée on varasematel nimelt sai temast Briti impeeriumi rüütli- rillil Jüri Reinvere ooper “Puhastus”, mis aegadel olnud seotud Lyoni sümfoonia­ ordu komandör (CBE). Jiří Bělohlávek te- põhineb menukirjaniku ja Jüri Reinvere orkestriga ning kollektiiviga Orchestra of gutseb BBC sümfooniaorkestri peadirigen- hea tuttava Sofi Oksaneni samanimelisel the Age of Enlightenment, aga ka Glynden­ dina alates 2005. aastast. Tema leping lõpeb romaanil. Soomes tekitas Reinvere ooper bourne’i ja Bayreuthi festivalidega, hetkel pärast tänavust BBC Promsi festivali, mil ta palju kõneainet ja oli tänavuse kevade üks on ta Camerata Salzburgi peadirigent. siirdub oma kodumaale Tšehhi Filhar­ oodatuim lavastus Rahvusooperis. Toimus moonikute peadirigendiks. kümme etendust, neid vaadanud soome haritlaskonnale pakkus ooper suurt huvi Sir Antonio Pappano ja Jiří ning sealses ajakirjanduses said teos ja la- Tokyo keelpillikvartett lõpetab vastus palju positiivset vastukaja. Bělohlávek pälvisid kõrge tun- tegevuse 2013. aastal nustuse Tööprotsess oli väga intensiivne ning Tokyo keelpillikvartett andis teada, et lõ- Reinvere sõnul sisenenud ta sellesse ühe Kaks maailmakuulsat dirigenti said tänavu petab tuleval aastal oma tegevuse. Kui inimesena ja väljunud hoopis teisena. maikuus suure tunnustuse osaliseks. möödunud aasta lõpul teatati, et 2013. Reinvere väitel toetub ooper, mille libreto Londoni Kuningliku Ooperimaja ja ühtla- aasta juunis lahkub koosseisust kaks vii- autor ta ühtlasi on, laiemalt kogu ajastule ja si Accademia Nazionale di Santa Cecilia mast jaapanlasest liiget, vioolamängija olustikule, mida Oksanen oma raamatus orkestri muusikaline juht Sir Antonio Kazuhide Isomura ja viiuldaja Kikuei kirjeldab. Helilooja sõnul on teost läbiv aja- Pappano pälvis Itaalia kõige kõrgema au- Ikeda, ja et nende asemele otsitakse täna- looline taust talle ja tema perele väga tuttav tasu, milleks on Cavaliere di Gran Croce vu kevadel uued mängijad, siis nüüd mais ning tema meelest on oma mineviku läbi- Ordine al Merito della Repubblica Ita­ öeldi, et järgmisel aastal kavatsetakse oma tunnetamine ja analüüsimine väga oluli- liana. Tegemist on rüütli auastmega, mis tegevus ja resideerimine Yale’i ülikooli ne. Lavastaja Tiina Puumalaineni sõnul oli on varasematel aastatel osaks saanud sel- juures siiski lõpetada. koostöö Reinverega väga põnev. Oksaneni listele muusikutele nagu Plácido Domin­ Ansambel loodi 1969. aastal, salvestatud ja Reinvere kontseptsiooni erinevustest go, Claudio Abbado ja Daniel Barenboim. on üle 40 heliplaadi firmadele Harmo­nia toob ta esile, et kui Oksanen kirjeldab tea- BBC sümfooniaorkestri peadirigent Jiří Mundi, EMI ja Deutsche Grammop­hon, tud sündmusi või tegelasi üksikasjaliku täp- Bělohlávek ülendati samuti rüütliseisusse, seitse korda on oldud Grammy nominent.

10 6-7/2012 Öökontserdid Wigmore Hallis vanemas vanuserühmas tulid võitjaks USA viiuldajad. Nooremas rühmas saavu- Londonis asub Wigmore’i tänaval majas tas esikoha 11-aastane Kevin Zhu, kes on nr 36 maailmakuulus kontserdisaal konkursi 20-aastases ajaloos seni noorim Wigmore Hall. Tänavu juunis ja juulis esikoha pälvinu. Vanemas rühmas saavu- plaanitakse külastajatele uksed avada ka tas esikoha 18-aastane Kenneth Arthur öösiti, sest tulemas on öösari nimega Renshaw. Võiduga kaasnevad rahaline “Wigmore Lates @ 36” . Tund aega kest- preemia ja esinemisvõimalused maailma vad kontserdid hakkavad toimuma reede erinevates paikades. õhtuti algusega kell 22 ja õhtu jätkub kell Esimest korda Menuhini konkursi aja- 23.15 Wigmore Halli keldrikorrusel asu- loos toimus see tänavu väljaspool Euroo­ vas baaris. Nimetatud kontsertide kava on pat. Kahe aasta pärast plaanitakse konkurss väga laiaulatuslik: seal on nii Monteverdi korraldada Texases. Menuhini konkursi on madrigale kui ka Schuberti laule, aga ka varasematel aastatel võitnud näiteks Julia näiteks džässi, improvisatsiooni ja maail- Wigmore Hall plaanib tänavu suvel külastaja- tele uksed avada ka öösiti. Fischer, Ilya Gringolts, Nikolaj Znaider ja mamuusikat. Ray Chen. Sarja “Wigmore Lates @ 36” puhul on tegemist ühe osakesega uuemast suundu- kaitsta nii esinejate kui ka pileti ostnud musest, mis püüab esitleda klassikalise Kõrgeima auhinnaga Joseph kuulajate huve. Kvarteti vioolamängija muusika kontserte uues ja senisest erinevas Joachimi konkurss Ori Kam saatis avaliku kirja, milles rõhu- formaadis. Sarnaseid kontserte on korral- tab, et Iisraeli riik ei toeta kvarteti kont- Kui tänaseni olid maailma tähtsaimad danud näiteks kuulus kollektiiv Orchestra serte majanduslikult ning et ansamblil ei viiuldajate konkursid Tšaikovski-nimeline of the Age of Enlightenment ja Berliinis on ole mingeid seoseid Iisraeli sõjaväe ega konkurss Moskvas, kuninganna Elisabethi selliste kontsertide tarvis näiteks koht ni- kaitsejõududega. Tema sõnul ei kasuta konkurss Brüsselis ja Sibeliuse-nimeline mega Yellow Lounge, mis rajati juba ligi Iisraeli riik kvartetti ka selleks, et saata konkurss Helsingis, siis Saksamaal plaani- kümme aastat tagasi. Wigmore Hall korral- maailma poliitilisi sõnumeid. takse rajada uus ja võimsam. Hannoveris dab aga neid õhtukontserte just oma saalis, Viimati valitses Londoni muusikute tänavu 30. septembrist 13. oktoobrini toi- et pakkuda publikule midagi uut ja oodata seas rahulolematus möödunud sügisel, mil muva Joseph Joachimi nimelise konkursi oma saali ka uut publikut. Londonis esines Iisraeli Filharmoo­nia­ auhinnafond on kokku 140 000 eurot. orkester. Neli muusikut Londoni süm­ Esikoha preemia on 50 000 eurot, millele Jeruusalemma keelpillikvarteti fooniaorkestrist kirjutasid eelnevalt protes- lisanduvad plaadistus ja kontserdid ning esinemine häiritud tikirja, milles väljendasid, et nad ei soovi lisaks Giovanni Battista Guadagnini 1765. aastast pärineva viiuli kolmeaastane ren- Suurbritannias Brightoni festivalil esine- Iisraeli orkestri esinemist Londonis. Nime­ dileping. Võrdluseks: viimase Sibeliuse ja nud Jeruusalemma keelpillikvartetti häi- tatud neli muusikut kõrvaldati ajutiselt or- Tšaikovski viiuldajate konkursi esikoha risid Iisraeli vastased palestiinlastest pro- kestri tööst. võitjale vastavalt 2010. ja 2011. aastal oli testijad. Seekord kontsert siiski jätkus, ette nähtud 20 000 eurot, tänavu 21.–26. ent see oli juba kolmas kord, kui ansamb- Yehudi Menuhini konkursi maini toimunud kuninganna Elisabethi li esinemist Suurbritannias segati. Üks võitsid Kevin Zhu ja Kenneth konkursi võitjale 25 000 eurot, plaadistus selline toimus mõne aasta eest Londoni Arthur Renshaw ja kontserdid ning võimalus kolmeks aas- Wigmore Halli lõunakontsertide sarjas, taks rentida 1708. aastast pärit Stradi­ mil muusikutel tuli mängimine pooleli Aprillis toimus Pekingis kümme päeva varius. jätta. Kont­serdikorraldajad on igatahes kestnud Yehudi Menuhini nimeline viiul- Joseph Joachimi konkursil võivad osa- asunud mõtlema, kuidas protestijaid dajate konkurss, mille finaalvoor leidis leda muusikud vanuses 16–27 aastat. kontsertidest edaspidi eemale hoida, et aset 14. aprillil ja kus nii nooremas kui ka

Suurtoetajad:SuSuuS rtort etaett jadjaadd: Täname:TänTänameamamem ::P Postimees,Postosos imemees,s, MaMMaaleht,alealleht,htt, KuKKukukuk RaaRRaadio,adioio, EEestiestesestti E Ekspress,kspksksppresress,s MeeMMeedius,diud us,s, EesEestititi RahRRahvusringhääling,a vusususrinininghäghg äliäling,g, SaSSakala,kalkkala,a EcoEcEcoprint,coopriprp nt,ntt EdEdelaraudtee,delaelarauraaudtedtdt e,e, MarMMaririiniiiinene A Auto,utoutut , KKultuurkapital,ultulltuuruuuru kapkaapitaital,l ViljandiVilVililjanjajandidi LinLiLinn,n,n VilViVViljandimaajanjana dimdidimaaa OmaOmOmavalitsustemavalvavallitsititssustusu te LLiit,iitiiiit, TTartuartartu Ü Ülikoolilikikoolooolli V Viljandiiljljl andn i KKultuuriakadeemia,ultulu uuru riakiaaka adeadeeemieme a,a USAU A SuSSuursaatkond,uursrssaataaa konkoond,d PooPPoolaoolala VabVVabariigiababariara igigig SuSSuuursuurrsrsaatkond,aataaaatkkonond,d, IirIiIIirimaairimaimmaaa SSuursaatkond,uurursaasaaaaatkotktkond,ndd Haridus-HarHaHarridudud s-s jaja TeaTeTTeadusministeerium,adusd sminminististeere iiuiumumum, KKultuuriministeeriumultulu tuuuuruururimiimmim nisnin teeteteeeriuium

6-7/2012 11 iv o hein l o o VARIA jazzikriitik

Hispaanias kukkus tükkideks 22 miljonit ja Unsuk Chin. Tegemist on Lõuna- eurot maksev Stradivari tšello. Instrument Korea suurima kunstivaldkonna pree- on pärit aastast 1600 ja tegu on ühega um- miaga, mida nimetatakse ka kohalikuks bes 60-st säilinud Stradivari tšellost. Õnne­ Nobeli preemiaks. tus juhtus pildistamissessiooni käigus, mille eesmärgiks oli jäädvustada kuninglikku Korea muusikud on viimasel ajal ol- kollektsiooni kuuluvaid instrumente. nud väga edukad, sest hiljuti määrati Väide­tavalt on võimalik seda väärtuslikku korealanna Jasmine Nakyung Choi pilli siiski taastada. Viini süm­fooniaorkestri sooloflötistiks. Detroidi sümfooniaorkester määras en- Venelanna Svetlana Voronina nõudis koh- dale aga uue kontsertmeistri, kelleks on tus miljon rubla valuraha, sest ta ei olnud Yoonshin Song. Korea muusikud olid Teistmoodi jazzidiiva Cassandra Wilson rahul Moskva Suure Teatri uue lavastusega silmapaistvad ka mullusel Tšaikovski- annab välja uue plaadi. Glinka ooperist “Ruslan ja Lud­milla”. Ta ni- nimelisel konkursil, kus saavutasid mi- metas selle lavastuse vaatamist moraalseks tu auhinnalist kohta. Uusi jazziplaate agooniaks. Lisaks nõudis ta uut piletit oo- peri klassikalises stiilis lavastuse versiooni- Inglismaa Interpreetide Liit hoiatab Juunis annab järjekorras juba kaheksateist- le. Tegu on Dmitri Tšer­njakovi lavastusega, oma muusikuid, et keegi ei võtaks kümnenda albumi välja USA jazzilauljan- millega teatrimaja avas mullu uksed pärast Londoni olümpiamängudega seotud na, kahekordne Grammy võitja Cassandra kuus aastat kestnud renoveerimistöid. kontsertidest osa, ilma et neile selle eest Wilson, kes on ajakirja Down Beat maine- Kohus Voronina rahalist nõuet ei rahulda- makstakse. Liiduni on jõudnud mitmed ka küsitluse põhjal juba aastaid maailma nud. juhtumid, kus muusikutel palutakse su- parim naisvokalist. Plaadi “Anot­her viste olümpia­mängudega seotud kul- Country” kõlapildis mängib suurt rolli ki- Tänavu 9. juunil tuleb Hollandi ooperima- tuuriprogrammis mängida tasuta, küll tarr, mille taga on jazzkitarrist ning produt- jas lavale ooper nimega “Waiting for Miss aga makstakse näiteks turvameestele, sent Fabrizio Sotti. Suur osa albumist on Monroe”, mille keskmes on legendaarne lavaehitajatele ja pillide rentijatele. salvestatud Firenzes ning Wilsoni origi- staar Marilyn Monroe. Teose muusika au- naalloomingu kõrval kuuleb sellel ka näi- tor on Robin de Raaff ja libretist Janine teks tõlgendust klassikapalast “O sole mio”. Brogt. Nimiosa laulab sopran Laura Aikin. Ühtlasi vahetab Wilson selle albumiga plaadifirmat – kaua Blue Note’iga koostööd Teatro Massimo Bellini uueks kunstiliseks teinud jazzidiiva sõlmis lepingu tõusva juhiks määrati hiina dirigent Xu Zhong, label’iga eOne Music, mis kuulub suurde tema eelkäija selles ametis oli Will Hum­ rahvusvahelisse meelelahutuskonglomeraa- burg. Teadaolevalt on see esimene juhus ti Entertainment One. Järjekordse albumi ajaloos, kui Itaalia ooperimaja kunstiliseks annab neil päevil välja ka legendaarne fu- juhiks saab hiina dirigent. sion-jazzi ansambel Return to Forever. Seitsmekümnendatel sündinud ning 1983. ja 2008. aastal comeback’i teinud bändiga Internetikeskkonnas loodi uus tsentralisee- liitusid 2010. aastal Jean-Luc Ponty ja ritud veebilehekülg Amati Inter­national Kurt Masur. Frank Gambale. Uus “The Mothership Directory, mis tegeleb erinevate vahenda- Returns” on duubelplaat, mis on kokku jate poolt müüki pandud kvaliteetsete keel- Kaheksakümne nelja aastane dirigent Kurt Masur sai möödunud nädalal pandud 2011. aasta kontserdisalvestustest. pillide müügiga. 2014. aasta jaanuarini on Plaadiga on kaasas DVD, kus saavad sõna müügikuulutuste lisamine veebileheküljele Pariisis toimunud Orchestre National de France’i kontserdil vigastada. Ta ka muusikud ise. Samuti tutvustatakse tasuta. Infot pillide kohta saab aadressilt peatselt linastuva filmi “The Return to www.amati.com. kukkus kontserdi teises pooles Tšai­ kovski Kuuendat sümfooniat juhatades Forever Story” treilerit. Plaadi­firma

laval kokku. Kukku­mise tagajärjel tek- Nonesuch andis mõni kuu tagasi välja Brad Lõuna-Korea suurima muusikaauhinna kisid mõrad vasakusse õlaluusse ja Mehldau uue, kauaoodatud trioalbumi ehk 200 000 euro suuruse Ho-Am’i pree- maestro peab kuni tänavu juulini jätma “Ode”. Trioga, kuhu kuuluvad peale mia võitis sealne kuulsaim naisheliloo- ära kõik kontserdid. Mehldau Larry Grenadier ja Jeff Ballard,

12 6-7/2012 salvestas Mehldau viimati 2005. aastal, kui Duran esindab Inglismaad ja ülejäänud an- sündis CD “Day is Done”. Vahepealsesse ae- samblid teisi Ühendkuningriigi territooriu- Pille Lille Muusikute ga on jäänud eripalgelised projektid koos oo- me, Põhja-Iirimaad, Walesi ja Šotimaad. Fond perilaulja Renée Flemingi ja kitarrist Pat Peavoolumeedias on selline valik pälvinud Methenyga ning duoplaat pianist Kevin tugevat kriitikat, eriti mis puutub Duran MEISTRITE AKADEEMIA Haysiga, millel tõlgendati helilooja Patrick Durani, kaheksakümnendatel küll ülipopu- 21. juuni kell 19.00 Zimmerli loomingut. Samuti valmis kaks laarsesse, ent praegu mitte enam nii ak- Tallinna raekoda aastat tagasi plaat “Highway Rider”, mille tar- tuaalsesse kollektiivi, kes on müünud üle Oksana Sinkova (flööt), Andreas beks kirjutas Mehldau orkestrisüidi ning käis saja miljoni plaadi ja vallutanud raadiojaa- Lend (tšello), Anna Maria ka plaadiesitlustuuril. Mehldau, keda peetak- mu hittidega nagu “Hungry like a Wolf” ja McElwain (klavikord, Soome/USA), se juba eluajal 20. sajandi suurte jazzpianisti- “Rio”. Arvata võib, et mängude lõputsere- dr Michael Tsalka (klaver, Iisrael/ de sekka kuuluvaks, jätkab Bill Evansi, Keith moonia tuleb muusikalises mõttes veel suu- Jarretti ja teiste legendide traditsiooni. Peale rejoonelisem. Kava “A Symphony on British Rootsi) sisutiheda originaalloomingu on Mehldau Music” kohta räägitakse, et selles võivad MEISTRITE AKADEEMIA ja kaverdanud alternatiivrocki artiste, nagu näi- üles astuda nii mõnedki Suurbritannia pop- HINGEMUUSIKA kontserdid teks Sound­garden, Radiohead ja Nirvana. muusika tipud, nagu näiteks Coldplay, suvel erinevates Eestimaa paikades 2003. aastal esines Mehldau trio ka “Jazz­ Adele, Spice Girls jne. Kolmetunnise show (jälgi infot: www.plmf.ee) kaarel”, siis oli lisaks Larry Grenadierile an- soundtrack’i salvestab Londoni sümfoonia- samblis Jorge Rossy. orkester. Korraldajate plaan on anda pano- XX RAPLA KIRIKUMUUSIKA raamne ülevaade sellest, mis on juhtunud FESTIVAL Plaadifirma ACT sai kaheküm- saareriigi muusikaelus viimase poole sajan- 7. –22. juuli neaastaseks di jooksul, alates 1948. aastast, kui inglased Rapla, Juuru, Järvakandi, viimati olümpiamänge korraldasid. Kuid Vahastu, Velise ja Käru kirik Saksa plaadifirma ACT, mis on läbi aasta- mitte kõik Briti muusikaikoonid ei vastanud kümnete tutvustanud selliseid Euroopa jazzi kutsele osaleda olümpiamängudel jaatavalt. Siiri Sisask, Ville Urponen (orel, tippnimesid nagu Esbjörn Svensson Trio, Näiteks keeldus võimalusest miljardite ini- Soome), Sigrid Kuulmann (viiul), Lars Danielsson, Viktoria Tolstoy jt ning on meste ees esineda legendaarne punkbänd Johanna Vahermägi (vioola), hästi tuntud ka Eestis, tähistab sel aastal juu- Sex Pistols, mida asendab samas žanris Andreas Lend (tšello), Eesti belit. 1992. aastal pani ACTile aluse muusi- muusikat tegev The Clash. Olümpia­män­ Filharmoonia Kammerkoor, katööstuses suurte kogemustega Siegfried gude ajal toimub mitmeid teisigi märkimis- Jaak Lutsoja (akordion), Taavo Loch, kes peab firma osaliseks teeneks seda, väärseid muusikasündmusi. Näiteks Blur on Remmel (kontrabass), Oleg et paljude arusaam jazz­ist kui millestki kee- lubanud anda Hyde Parkis oma viimase Pissarenko (kitarr), Guido rulisest ja mõistmatust on muutunud. Seda kontserdi. Kangur (luule), Helen Lokuta tõestab näiteks Bugge Wesseltofti jõululaulu- (metsosopran), Henry-David de plaat “It’s Snowing on My Piano” (1998), Saksa jazzansambel tunnistati mida saatis plaadifirma ajaloo suurim müü- Varema (tšello), Heinavanker, giedu. Ka Esbjörn Svenssoni karjääris män- Euroopa parimaks festivali kammerorkester, dirigent gis ACT olulist rolli. Esbjörn Svensson Trio Kevadel aset leidnud Burghauseni jazzinä- Lauri Sirp jt debüüt­album “From Gagarin’s Point of dala raames anti välja järjekordne Euroo­pa View” (1999) tekitas maailmas nii suurt fu- noore jazziartisti auhind (European Young VIII TALLINNA roori, et E.S.T. jõudis esimese Euroopa bän- Jazz Artists Award). Seekord võitis Malte KAMMERMUUSIKA FESTIVAL dina Ameerika ajakirja Down Beat esikaane- Schilleri juhitav bänd Red Balloon Berliinist 22.–31. august le. Just Rootsi jazzi ongi Loch ning tema – nimi, mida tasub tuleviku tarbeks meelde Tallinna raekoda, Jaani kirik, plaadifirma enim toetanud. Selle eest ülen- jätta. Eelmisel aastal premeeriti Manches­ Hopneri maja das Rootsi kuningas Lochi 2010. aastal rüüt- terist pärit ansamblit nimega Beats and Oksana Sinkova (flööt), Andreas liseisusse. Uutest staaridest on ACTi toel Pieces Big Band. Tänavu oli kandidaate tuule tiibadesse saanud korealanna Youn Sun üheksakümmend kolm. Finaal­­vooru jõudsid Lend (tšello), Madis Kari (klarnet), Nah ja üks USA parimaid altsaksofoniste peale Saksa kollektiivide ka Šveitsi, Prantsus­ Sigrid Kuulmann (viiul), Virgo Veldi Rudresh Mahant­happa. maa ja Islandi ansamblid. Võitja sai pree- (saksofon), Johanna Vahermägi miaks 15 000 eurot. (vioola), Henry-David Varema Londoni olümpia on ka muusi- Saksofonistil, heliloojal ja arranžeerijal (tšello), Irina Zahharenkova ka pidu Malte Schilleril on oma kvartett ning ta (klaver), Kristina Kriit (viiul), mängib ka mitmes Saksa bigbändis. Kollek­ Toomas Nestor (vioola), Levi- Mais selgus, millistele artistidele langeb tiivi Red Balloon eeskujuks oli väidetavalt Danel Mägila (tšello), Anna Maria osaks au esineda Londoni olümpiamängude Gerry Mulligan Concert Band, kuid ansam- McElwain (klavessiin, Soome/USA), avatseremoonial. Paljude jaoks üllatuslikult bel esitab algupärast, Bob Brook­meyeri ja dr Michael Tsalka (klaver, Iisrael/ valisid korraldajad peaesinejaks ansambli Maria Schneideri orkestriseadetest inspiree- Rootsi), Magdalena Filipczak (viiul, Duran Duran, kellele lisaks osalevad muu- ritud muusikat. Tegemist on bigbändiga sar- sikalise etenduse kokkupanemisel Snow­ naneva koosseisuga, kus on lisaks rütmisekt- Poola), Ula Ulijona (vioola, Leedu) jt patrol, Stereophonix ja Paolo Nutini. Duran sioonile kaheksa puhkpilli.

6-7/2012 13 Unsuk Chini korrastatud kõlakaosed

E L I S V E S I K EMTA kompositsiooniüliõpilane

Uutel helimaastikel rän­ FOTO INTERNETIST damine, fantaasiast tulvil tekstilise materjali mängu­ line ärakasutamine, seoste otsimine traditsioonilise ja uue, ida ja lääne, instru­ mentaalse ja elektroonilise vahel –see kõik kokku on midagi tohutult omanäo­ list, köites 1961. aastal sündinud Koreast pärit helilooja Unsuk Chini juu­ res paljusid.

sja Korea kõige kõrgema muusi- kapreemia Ho-Am Prize’i pälvi- nud Unsuk Chini külluslik muusi- Äka kõlab kõikjal maailmas tipporkestrite ja -ansamblite esituses. Ta on teinud koos- tööd selliste uue muusika ansamblitega na- gu Ensemble Modern, Ictus, Kronos Quartet ja Ensemble Intercontemporain, mis salvestas eelmisel aastal ka Chini uue albumi. Ta on olnud resideeriv helilooja Berliini sümfooniaorkestri ja Söuli filhar- mooniaorkestri juures. Chini paljude tun- nustuste hulgas on ka Grawemeyeri heli- loomingupreemia, mille ta sai 2004. aastal viiulikontserdi eest. Unsuk Chini rahvusva- heline läbimurre toimus 1991. aastal teose- ga “Akrostichon-Wortspiel” (sopranile ja ansamblile). Tegemist on tihedakoelise Carolli muinaslugudel. Teose tegevus on teni. Tekstidega on ümber käidud erinevalt. kompositsiooniga, mille seitsme stseeni te- rajatud seitsme emotsionaalse seisundi üm- Mõnikord on kaashäälikud ja vokaalid ju- maatika põhineb Michael Ende ja Lewis ber, varieerudes erksaist olekuist groteskse- huslikult kokku liidetud, teinekord on sõnu

14 6-7/2012 (1994/98) löökpillidele ja fonogrammile. “Minu muusika on mu unenägude peegel- Mängulistel elementidel on tähtis osa ka dus. Püüan talletada seda tohutut valgust Chini ooperis “Alice imedemaal”, mis vali- ti pärast esietendust Baieri Riigiooperis ja neid uskumatult võimsaid värve, mida 2007. aasta olulisimaks muusikateatri teo- seks. Teost esitati edukalt möödunud sügi- näen kõigis oma unenägudes. Valguse ja sel ka Eestis “NYYD-festivalil” Olari Eltsi dirigeerimisel. Eesti dirigentidest on Chin värvide mäng hõljub läbi ruumi, moodus- teadaolevalt koostööd teinud ka Neeme tades voolava muutliku kõlaskulptuuri. Järviga. Alice’i fantaasiamaailmas Selle ilu on väga abstraktne ja kauge, Unsuk Chin avastas Carrolli lood küpse- kuid just seepärast väga liigutav.” mas eas tänu teaduskirjandusele, mis uu- ris seoseid teadvuste vormide ja masinkäi- tumise vahel. Alice’i lugudes köitis Chini (Unsuk Chin) tegevuste mitmetasandilisus ja võime köi- ta erinevaid inimrühmi. Alates sellest teo- sest imbusid sürreaalse fantaasiamaailma loetud tagurpidi, nii, et neil on vaid süm- viiulikontsert, mis on küll loodud ligi mõjul Chini muusikasse ka paroodia, boolne tähendus. Teose esmaversiooni kan- kümneaastase vahega (esiettekanded huumori ja sarkasmi elemendid. Möö­ dis 1991. aastal Gaudeamuse auhinna saa- vastvalt 1990 ja 2002) on kõlamaailma dunud sügisel “NYYD-festivalil” ette kan- jate kontserdil Amsterdamis ette ansambel poolest äravahetamiseni sarnased. Võiks tud helilooja seni ainus ooper oli Chini Nieuw. ju küsida – kelle helikeel suurema muu- muusikaga mitte kokku puutunud Eesti tuse läbi tegi? publikule tema loomingu tutvustamiseks Koreast Saksamaale Unsuk Chini helikeel peegeldab tema üsna spetsiifiline valik. Teos eristub pal- Chin, kes on paljuski autodidakt, alustas etnilist pärandit, sealt imbub teostesse ka juski Chini muust loomingust, kuid annab muusikaõpinguid lapsepõlvekodus Lõuna- gamelanimuusika rikkalik löökpilliarsenal, aimu tema laiast instrumendivalikust, mil- Koreas Söulis. Chinile õpetas muusika põ- mis sulab isikupäraselt kokku lääne muusi- les ta avaldab sama palju fantaasiat nagu hitõdesid (sh nooditundmist ja klaveri- ka traditsioonidega. Chini muusika on mo- tekstide puhul, lisades nagunii rikkalikule mängu) isa. Kuna isa oli presbüteri prees- dernne, samal ajal lüüriline ja kommuni- instrumentaariumile näiteks liivapabereid, ter, mängis Chin tihtipeale pühakojas kiri- keeruv. Ta katsetab tihti polürütmikaga, kahvleid, lusikaid, äratuskelli, sireene, kulaule, kaaslaseks õde, kes samal ajal lau- mida võib leida rohkem tema klaveripala- kastruleid jne. Alice’i fantaasiamaailma lurida ajas. Veidi teistsuguse repertuaariga des, kuid ka instrumentaalkontsertides kontektis on need lisadetailid muidugi esines ta pulmades ja teistel sellistel üri- ning orkestri- ja ansambliteostes. Orkest­ rohkem eksponeeritud, kuid paljudes teis- tustel. Teismelisena harjutas Chin kompo- riteoses “Miroirs des temps” (“Aegade tes lugudes, näiteks “Topeltkontserdis et- neerimist partituure uurides, vastavalt sel- peeglid”, 1999/2001) on Chin juhindunud tevalmistatud klaverile, löökpillidele ja an- lele, mida oli võimalik hankida. Tahte ju- aga hoopis hiliskeskaja muusika võtetest, samblile” (2002) sulavad lisapillid impres- husel pääses Chin kolmandal katsel kom- näiteks Machaut’ rangest stiilist, muidugi sionistlikeks laikudeks, mida on juba kee- positsiooni õppima Söuli Rahvuslikku enda kontseptsiooni raames. Chini vokaal- rulisem eristada. Kuid olgu tegemist elekt- Ülikooli Sukhi Kangi juurde. Seal puutus teosed toetuvad tihti eksperimentaalsetele roonilisi võimalusi kasutavate teoste või ta kokku sõjajärgse Euroopa ja USA avan- tekstidele, kus on kasutatatud näiteks ana- akustilise loominguga, Chini puhul võib gardmuusikaga, mida Koreas sel ajal veel gramme ja palindroome. Fantaasiaküllaseid alati rääkida püüdlustest luua illusiooni ei tuntud. 1985. aastal asus Unsuk Chin ja teatraalseid elemente on ta kaasanud ka ühest superinstrumendist, mis hägustab elama Saksamaale ning õppis kolm aastat instrumentaalteostesse. Sellist mänglevust erinevusi ning piire “loomuliku” ja “tehis- Hamburgis György Ligeti juures. Chin on võib kohata teoses “Allegro ma non troppo” liku” vahel. mitmes intervjuus maininud, et tema jaoks olid need õpingud suur šokk. Nimelt oli ta sel hetkel juba edukas helilooja, kes paistnud silma kahel olulisel rahvusvaheli- “Chini jaoks on muusika tuumaks liikuv, sel konkursil. Ent olles näinud pärjatud muutuv, haihtuv heli – nagu illusioon. töid, raputas Ligeti vaid pead ja ütles: “Viska see kõik minema. Nendes töödes ei Tema värviküllases maailmas on orkester leidu midagi originaalset.” Selle peale ta- bas Chini loominguline kriis ning ta ei taas kord see võlulaegas nagu Rimski- suutnud kolm aastat midagi kirjutada. Huvitav on see, et Ligeti helikeeles toi- Korsakovi või Raveli aegadel.” musid samal ajal suured muutused ning võib isegi täheldada, et õpetaja ja õpilase (Paul Griffiths)

6-7/2012 15 16 6-7/2012 Eesti sõprusühingu. Eesti suursaadik Jaapanis Toivo Tasa on mind alati julgus- Eesti muusikas tanud minu tegemistes nii Jaapanis kui ka Eestis. hoitakse oma Kui mitmel korral olete Eestit külasta- nud? Olen Eestis olnud kaks korda. Võlgnen tä- nu Heikki Vallastele ja Taimi Pavesile pärandit Jaapani-Eesti sõprusühingust. Sõbralikku toetust olen saanud Lauri Väinmaalt ja Intervjuu Takahiro Akibaga Tõnu Kõrvit­salt. Mul on väga soojad mä- lestused EMTA rektori professor Peep Lassmanni, EMTA prorektorite Marje I A R E M M E L Lohuaru ja Margus Pärtlase, Tiia-Ester Loitme, Vardo Rumesseni, Urmas Sisaski, Evi Arujärve ja mu hea sõbra Eva Verbiashi lahkusest. Kuulsin Takahiro Akibast, noorest jaapani pianistist, kes olevat huvitatud eesti muusikast, mõni aasta tagasi Vardo Rumessenilt. Hiljem, kui temaga lähemalt tutvusin, selgus, et tegu pole mitte ainult lihtsalt huviga – Akiba on eesti muusikasse põhjalikult süvenenud, seda suurel hulgal esitanud ja populariseerinud ning Jaapanis on ka tema initsiatiivil rajatud grupp Estonian Music Project. Ka Akiba magistritöö teemaks oli eesti muusika, “Tubina klaveriteoste orgaanilistest struktuuridest”, ning ta on ka Eduard Tubina ühingu liige. Eelmise aasta juulikuus andis Akiba Tallinnas soolo­ kontserdi, kus esitas Tubina Ballaadi Mart Saare teema­ le, Tõnu Kõrvitsa “Talve tee”, jaapani muusikat, Bachi Prantsuse uvertüüri ja Rahmaninovi Variatsioonid Corelli teemale. Järgnevas intervjuus räägib ta lähemalt oma Eesti avastamisest ning eesti muusikas kogetust.

Kuidas avastasite Eestimaa ja eesti muu- antoloogia. 2002. aastal elas ta läbi insuldi sika? ning selle tagajärjel tekkisid tal problee- See juhtus 2001. aastal ühel unustamatul mid parema käega. Ta leidis aga selles ras- õhtul kuulsa jaapani pianisti Izumi Tateno kes olukorras lahenduse ja on nüüd tun- kontserdil. Tateno mängis seal Sisaski tud kui vasakukäeline pianist. Selle aasta “Tähistaeva tsüklit” ja Schuberti viimast augustis annab ta Eestis sooloõhtu ja seal sonaati. Tateno on üks meie maa auväär- tuleb esiettekandele Urmas Sisaski klave- semaid muusikuid. Tal on põhjamaade ritsükkel vasakule käele. vastu ammune huvi ja ta elabki 1964. aas- tast Helsingis. Tateno on välja andnud ja Kust leidsite toetust oma Eesti-huvile? redigeerinud Urmas Sisaski klaveripalade Lähemad sidemed sõlmusid läbi Jaapani-

6-7/2012 17 Hooli­mata raskus- test näen ma aga, kuidas eestlased on kogu aeg säilitanud oma vaimset pä- randit tulevastele põlvedele.

Millisena tundub teile eesti muusika ja mis pakub teile seal eriti huvi? Eesti on üle elanud raskeid aegu. Hooli­ mata raskustest näen ma aga, kuidas eest- lased on kogu aeg säilitanud oma vaimset pärandit tulevastele põlvedele. Mulle jätab sügava mulje, kuidas teie heliloojad hoia- vad oma eelkäijate loodut ja peegeldavad seda oma originaalloomingu eri stiilides. Pärast kontserti “Vaikivad meeleolud” 9. veebruaril 2011. Paremalt: Eesti suursaadik Jaapanis See teeb eesti muusika erakordselt kütkes- Toivo Tasa, Yuko Yoshioka, Takahiro Akiba, suursaadik Toivo Tasa abikaasa, Jaapani-Eesti tavaks ja huvitab mind väga. Sõprusühingu esimees Tadahiko Yoshino. Missuguseid eesti heliloojaid te eriti ar- mastate ja kes neist on teile lähedased? töötasin läbi ka nende varasemad lõpeta- professori, Mihhail Olenevi, Viktor Bunini Kes on teie lemmikinterpreedid? mata versioonid ning vaatlesin orgaanilis- ja Viktor Meržanovi juures. Selline otsene Mu kaks kõige armastatumat eesti heliloo- te struktuuride arengut sonaadivormis. kokkupuude suure vene klaverikooli tra- jat on Eduard Tubin ja Tõnu Kõrvits. Nad Andsin sel ajal ka sooloõhtu eesti muusi- ditsioonidega mõjutas mind väga sügavalt. on kahtlemata geniaalsed loojad. Mulle on kast. Selline magistritöö teema ja kontsert Erakordselt oluline oli kokkupuude sellise väga lähedane Tõnu Kõrvitsa muusika. eesti muusikast oli Jaapanis esmakordne. isiksusega nagu Viktor Meržanov. Ka mi- Tema muusika on nagu loodusmaal, nagu 2004. aastast alates olen õppinud ühe jaa- nu õpetaja Hideyo Harada on Meržanovi Ivan Šiškini pildid, nagu kristall, milles pani väljapaistvaima pianisti, Hideyo õpilane. Meržanovi koolkond ulatub taga- peituvad sügavad poeetilised kujundid, Harada juures, kes on mulle suurt mõju si Samuel Feinbergi ja Rahmaninovi tra- värvid reaalsest ja kujuteldavast maail- avaldanud. ditsioonideni. mast, muusikakeele elavad intonatsioonid ja peenelt välja töötatud kunstilised kont- Miks valisite sellise magistritöö teema? Kus olete eesti muusikat viimasel ajal septsioonid. Kes teid abistas selle teema käsitlemisel esitanud? Mu lemmikinterpreedid on Bruno ja kust saite infot? Oma viimaste aastate kontsertidest tahak- Lukk ja Peep Lassmann. Põhjus, miks ma Minu teemavalikul on väga lihtne põhjus. sin kõigepealt meenutada kahte klaveriõh- neid nii austan, peitub Bruno Luki sõnades: Tubina muusikast ei olnud siiani jaapani tut Tartus ja Tallinnas. Seal mängisin “Meie aja suur muusik on see, kes jääb keeles mitte midagi kirjutatud. Kuna esial- Tubina, Pärdi ja Tõnu Kõrvitsa teoseid. truuks nooditekstile ja […] püüab leida iga gu ei olnud mul kellegagi konsulteerida, 2011. aasta veebruaris oli mul oma kaua- teose olemuslikku sügavamat sisu ning esi- võtsin ühendust Eduard Tubina poja Eino aegse mõttekaaslase Yuko Yoshiokaga eesti tab seda parimal viisil, nii nagu seda on tei- Tubinaga Türgis. Eino Tubin andis mulle muusikale pühendatud kontsert “Vaikivad nud meie sajandi tõeliselt suured pianistid lahkesti kasutada kõiki oma materjale, mil- meeleolud”. Esitasime seal eesti muusikat – artistid ja inimesed.” lest oli erakordselt suur abi. Väga abistas Rudolf Tobiasest René Eespereni. mind ka Tadaaki Tsuda Hiroshima Nordic Kuulsime publikult väga kiitvaid arva- Kuidas teie muusikutee alguse sai? Kus Soundist; tema tutvustas mulle ka esma- musi. Öeldi ka, et jaapani ja eesti muusika alustasite muusikaõpinguid? kordselt Tubina muusikat. vahel on mingi sarnasus. Selle positiivse Muusikat hakkasin õppima üheksa-aasta- vastukaja üle oleme muidugi väga rõõmsad selt. Lõpetasin kiitusega Tokyo Kunstide Olete ennast täiendanud ka Moskva ja meile teeb heameelt huvi eesti muusika Ülikooli (TUA), jätkasin sealsamas ma- Tšaikovski-nimelises Konservatooriumis. vastu. gistrantuuris ja kirjutasin oma magistritöö Millised on teie muljed Venemaast ja Eduard Tubinast, teemal “Tubina klaveri- kuidas hindate vene muusikahariduse Kas ka teie arvates on eesti ja jaapani teoste orgaanilistest struktuuridest”. mõju teile? muusika vahel mingit sarnasust? Analüüsisin kõiki Tubina klaverisonaate, Mul oli õnn õppida Moskvas kolme suure Ma ise pigem nii ei arva. See on ehk liiga

18 6-7/2012 Takahiro Akiba Peep Lassmanni ja Tõnu Kõrvitsaga. FOTOD ERAKOGUST

lihtsustatud järeldus, kuna iga helilooja on eelkõige suur individuaalsus, kelle puhul ei ole kõige tähtsam millise maaga ta on seotud. Heliloojaid nende rahvuse järgi iseloomustades peaks olema väga ettevaatlik.

Millega tegeleb Estonian Music Project? See on rühm inimesi, kes on huvitatud Eesti muusikast. Rühma eestvedaja olen mina ja pianist Yuko Yoshioka. Meie esimene esinemine toimus 2005. aastal, kui mängi- sime Tokyos Sisaski “Lõunataevast”. Tegime seda stiilis “muusika ja lugu” koos jaapani näitleja Hiromichi Takagiga. See oli selle teose Jaapani esiettekanne. 2008. aastal oli meie teine kontsert Sisaski teosega “Põhja­ taevas” samade esitajatega. 2010. aastal oli meie aukülali- seks Lauri Väinmaa ja toimus seni suurim projekt “Vaikivad meeleolud”, mille kontseptsioon oli näidata eesti muusika laia horisonti klaverimuusikakultuuris. See kontsert oli pühendatud Jaapani ja Eesti kultuurisidemete 20. aastapäevale ning oli seotud “Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011” projektidega.

Lääne klassikaline muusika on Jaapanis väga popu- laarne. Oma olemuselt on see muusika aga erinev jaapani traditsioonilisest muusikast. Kuidas teie hin- nangul Jaapanis lääne klassikalist muusikat vastu võetakse? Tegelikult on nii, et Jaapanis on praegu väga vähe või- malusi oma traditsioonilist muusikat õppida. Muidugi on see muusika osa meie igapäevasest elust, kuid muusi- kahariduse mõttes me kuulame, mängime ja laulame lääne stiilis muusikat. Nii et Jaapanis on lääne muusikat- raditsioon midagi täiesti loomulikku.

6-7/2012 19 Rahvusvaheline Järvi Suvefestival 26.juuli-2.august 2012 Pärnus www.jarvifestival.ee

Paavo Järvi

Neeme Järvi

20 6-7/2012 Birgitta festival

Tänavuse Birgitta festiva- tu: fookuses pole mitte tavapärased pea- suhted ei ole tavapäraselt sirgjoonelised. tegelased, vaid armukolmnurk donna Nii peigmees kui ka pruut on täis kahtlu- li märksõnaks on koostöö. Anna – don Ottavio – don Giovanni. si ja hirme, tee teineteise juurde on kee- Haare on võimas: üks haru viib Don Juani teemat uurinud psühholoo- ruline ja kõik laheneb alles finaalis.” Euroopa kõige läänepoolsema gid väidavad, et donna Anna ei jälita Lisaks näeb Marimaa teatri esituses bal- oma võrgutajat mitte kättemaksuks, letti, kus Pirita kloostri müürid muutu- riigini ja teine kaugele itta. vaid seetõttu, et kohtas esimest korda vad Pariisi Juma­laema kirikuks. Laval aheksas Birgitta festival jõuab meest, kelle juurest ta mõtteid enam ee- on Hugo romaani ainetel loodud ballett koostööni tunnustatud inglise male ei saa. “Esmeralda”. Vastu­kaaluks kolmele tu- ooperilavastaja Daniel Sla­te­ Festival aga algab 11. augustil teose- liuuele lavastusele pakume Vene teatri Kriga. 17. ja 18. augustil etenduv Mozar­ti ga, mida Eestis seni lavastatud ei ole. Kui legendaarset lavastust aastast 1974, “Don Giovanni” on Inglismaal Garsing­ Carl Orffi “Carmina Buranat” tehakse Mosk­va Pokrovski-nimelise Kammer­ ton Operas valminud lavastuse Eesti va- Eestimaa eri paigus peaaegu igal suvel teatri ooperit “Nina”, mis ühendab kol- riant. Dirigeerib maestro Eri Klas, kand- kellegi seatuna, siis tema kuulsa triloogia me vene kultuuri suurkuju loomingut – vates rollides on ka mitmed Eesti solis- teist osa, “Aphrodite triumfi” näeme la- Gogoli teksti, Šostakovitši muusikat ja tid: nimiosas Lauri Vasar, Elvira rollis val esmakordselt. Mõlemad lood on Pokrovski lavastust. 14. augustil võlub Aile Asszonyi ja Komtuuri rollis Ain Marimaa Ooperi- ja Balletiteatriga la- sama teatri virtuoossete näitlejate selts- Anger. Sellist ooperietendust pole siin vastanud Mai Murdmaa. Solistid on kond Puccini traagilise ooperiga lähiminevikus kindlasti nähtud, kuhu Eestist, Soomest ja Venemaalt, koor ja “Mantel” ja koomilise “Gianni Schic­ oleksid kokku tulnud sellised armastatud orkester Eestist. Mai Murdmaa arvates chiga”. Lõpuõhtul naerutavad publikut ja Euroo­pas nime teinud lauljad. “Don ühendab Orffi tsüklit sama teema – -ar muusikutest tulnukad Iisraeli ansamb- Giovanni” kaaslavastaja on Ran Arthur mastus. “Ainult et igas osas on autoril list Voca People. Braun, Aile Asszonyi abikaasa, kes sea- erinev lähtekoht. Orff justkui mõtiskleks dis Rahvusooper Estonias lavale köitva selle teema üle, otsides oma kohta. lavapildiga dünaamilise “Boheemi”. “Don Heili Vaus-Tamm “Aphrodite triumfis” on keskmes mees ja festivali pressiesindaja Giovanni” on eriline ka rõhuasetuse tõt- naine, pruut ja peigmees, kuid nende

Stseen Don Giovanni lavastusest. FOTO TALLINNA FILHARMOONIA

6-7/2012 21 Miks tulla Saaremaa ooperipäevadele?

õigepealt juba etenduste pärast, Saaremaa ooperipäevade üks kuul- mida Moskva ooperiteater Heli­ samaid külalisi, soome sopran Karita kon saarele toob. Kui “Boriss Mattila. Godunovi”K ja “Sevilla habemeajajat” tunne- FOTO INTERNETIST vad kõik, siis ameerika helilooja Jay Reise ooper “Rasputin” on Dmitri Bertmani la- vastuses tõeline tulevärk, kus kohtuvad Nikolai II, Rasputin ja Lenin! Vanemuise teater lisab ajaloolist hõngu Donizetti oo- periga “Maria Stuarda”. Festivalil üles astuvatest solistidest on kindlasti nimekaim soome sopran Karita Mattila. Tänu ülekannetele New Yorgi Metropolitan Operast on eesti publik võinud teda näha nimiosalisena Meti “Salo­mes” ja “Toscas”. Karita Mattila on peaesineja galakontserdil, kus on kaaste- gevad veel “Helikoni” solistid, orkester ja koor. Kontserti dirigeerib Markus Lehtinen. Metsosopran Monica Groop sai kõige- pealt tuntuks barokkheliloojate interpree- dina. Seejärel tulid ka ooperiosad, mis vii- sid teda juba Soomest palju kaugemale. Saaremaal annab Monica Groop kaks kont- serti koos Tallinna Kammerorkestriga, di- rigent on Juha Kangas. Kavas kõlavad Bachi, Glucki, Händeli ja Mozarti igihaljad teosed ning eesti ja soome heliloojate loo- ming. Saaremaal sündinud Ain Anger on meie lauljatest tänapäevases ooperimaail- mas jõudnud kindlasti kõige kõrgemale ja kaugemale. Ooperipäevadele saabub ta otse Münchenist ja 2013. aasta alguseks on tal taskus leping Dalandi osa laulmiseks Lokuta, Hele Kõrve, Ingel Marlen Mikk, Soasepp on mees, kes “tuli, nägi ja võitis”. Milano La Scalas. Lendavat Hollandlast esi- Heldur Harry Põlda, Rahvusooper Pärast lühiajalisi õpinguid Jaakko Ryhäneni tab samas lavastuses Bryn Terfel. Ain poistekoor, Saaremaa neidude­ juures sai temast varsti Soome Rahvus­ Anger annab kaks kontserti koos Tallinna koor ja G. Otsa nimelise Tallinna Muu­ ooperi solist. Järgmiseks hooajaks on talle Kammerorkestriga (dirigent Risto Joost). sikakooli sümfooniaorkester. Diri­gendid seal usaldatud juba Sarastro, Ramfise ja Esimese osa ühisnimetaja on Don Quijote. on Eri Klas ja Mikk Murdvee. Suurinkvisiitori tuntud rollid. Saaremaal Orkester mängib katkendeid Telemanni Kaks noort lauljat aga annavad esitab Soasepp koos pianist Hans-Otto süidist ning Anger laulab Raveli ja Ibert’i Saaremaal oma elu esimese soolokontserdi. Ehrströmiga Mart Saare, Toivo Kuula, tsükleid. Kontserdi teises osas on kavas ees- Sopran Arete Teemets on lõpetanud Tšaikovski ja Mozarti loomingut. ti autorite looming, nende hulgas uhiuus EMTA ning pärast edukaid esinemisi lau- Kohvijoomise ajal võib Saaremaal aga vokaalteos Tõnu Kõrvitsalt. Ain Anger lau- luvõistlustel Itaalias sai temast eelmisel aas- kuulata veel Bachi “Kohvikantaati” ning lab ka ooperipäevade lastegalal, mille lõ- tal solist Spoleto ooperiteatris Itaalias. nautida ooperimuusikat ka džässilikus võt- punumbriks kirjutab Olav Ehala “Oodi Saaremaa kontserdiks on Arete Teemets mes. Ooperisaarele”. Teksti autor on Leelo koos pianist Mihkel Polliga koostanud põ- Tungal ja loo esitavad , Helen neva kava Bellini, Donizetti, Verdi, Res­ Arne Mikk pighi ja Wagneri loomingust. Bass Koit Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht

22 6-7/2012 XX Viljandi pärimusmuusika festivali pealkiri on “Mehe laul”

Viljandis tuuakse sel suvel 26.– jate hulka kuuluvad meeslauljad Zimbab­ publikule huvi näppepillikvarteti Gjangsta 29. juulil esile laulud, mis on west, Mongooliast, Soomest kui ka mujalt ja Ott Leplandi ühisesinemine. Lisaks rõõ- maailmast. mustavad folgipublikut Zetod, Paabel, meestele auasjaks ning mis süti- Mustanahalistest koosneva Black Um­ Svjata Vatra, Liinatsuraq ja paljud teised. tavad ka naisi ja lapsi. Kui kont- folosi koori liikmed laulavad peamiselt bassi- Festivali programmist ei puudu ka juba serdilaval on mehed ja naised registris ning nende muusikat iseloomustab traditsioonilised sussisahistamise ööd harjunud oma lugusid ühtviisi pehme harmoonia ja häälte sulandumine. Viljandi pärimusaidas, käsitööhoovid ja Ansambli laulmisstiil on alati seotud kindla muinasjututuba. Aastase vahe järel on ühe kirkalt jagama, siis tantsupõran- koreograafiaga. Šamanistlikku joigu põimib platsina jälle kasutusel kultuurimaja hoov, dal ja õpitubades on naised ena- moodsate heliväljadega saam Wimme, keda kus saab lisaks päevastele kontsertidele õh- masti hakkajamad. Nüüd õhuta- Noormaa soovitab tähele panna just müstilise tul plaadimuusika saatel jalga keerutada ja ja arhailise laulmisstiili tõttu. Tuleb ka meil ööd hommikusse saata. takse mehi härjal sarvist haara- alati hästi vastu võetud meeskoor Tbilisi Kuigi enamik esinejaid on paigas, soo- ma, üritatakse leida märsipõhjast Gruusiast, kelle muusika võib olla ühel hetkel vitavad korraldajad kodulehel programmi üles mehelikkus ja vaadata, mis õrn ja südamlik ning järgmisel hetkel kõma- piilumas käia, sest uut informatsiooni ja ül- juhtuma hakkab. tada kui kõu. Väljast­poolt Eestit on tulemas latavaid kooslusi lisandub peaaegu iga veel Water Tower Bucket Boys Ühend­ päev. Kodulehel saab näha ka kontsertide rogrammijuht Tarmo Noormaa on riikidest, The Begeley’s Iirimaalt, Kazatsii täpset ajakava; juba on festivalipasside kõr- sellesuvise kava koostanud nii, et Krug Venemaalt, Toorama Mordvast, L’Alba val müügis ka päevapassid. peale mõne erandi on tänavused esi- Korsikalt ja teised. Mehe laul teeb mehele au ja paneb nai- nejadP meessoost (mis aga ei tähenda, et kava Eesti esinejatest juhib Tarmo Noormaa sel silmad särama! Selles võib veenduda sel oleks ühekülgne). Kuuleb nii jõulist ja bra- tähelepanu Tuulelõõtsutajate ja Inse­ suvel Viljandis. vuurset kui ka tundlikku meestelaulu ning neride Meeskoori koostööprojektile, kus üks eesmärke ongi inspireerida mehi roh- “lõõtsutajate” energilisele tantsumuusikale Erki Pruul kem oma häält kasutama. Tänavuste esine- lisanduvad meeshääled. Kindlasti pakub festivali korraldustiimi liige Haapsalu keelpillifestival

XIX rahvusvaheline Haapsalu maa ooperipäevadel. Neljapäev kuulub keelpillifestival toimub tavapära- kammermuusikale. “Kahekesi ja kaheksa- kesi” – sellist nime kandev kontsert selt 25.–29. juulini, juuli viimasel paistnud noored keelpillimängijad, samu- Uuemõisa valges saalis toob kuulajateni ti praegu Inglismaal õppiv kontrabassimän- täisnädalal. Kokku on festivalil keelpilliduod ja taani viiuldaja-helilooja gija Siret Luht ja Kädy Plaas. seitse kontserti seitsmes paigas. Niels Gade Okteti Haapsalu suvekursuste Sügav austus ja kummardus juubilar Uudseks kohaks festivali jaoks on pedagoogide esituses. Ester Mägile! Pühapäeval festivali lõpp- Vennad Joametsad: Lasse (viiul, Soo­ Jaani kirik, kus saab reede hilis- kontserdil kuursaalis tuleb esiettekandele me) ja Tanel (klaver, Eesti) improviseeri- tema “Kuus eesti rahvaviisi” viiulile ja kla- õhtul nautida barokkmuusikat. vad reedel Kultuurikeskuses. Kell 22 aga verile Andres Lemba orkestriseades. kõlavad Jaani kirikus Händeli “Saksa aa- Mängib Haapsalu suvekursuse orkester, vakontserdil toomkirikus pakume riad” koos instrumentaalsete vahepaladega, ooperigalat, kus esineb G. Otsa dirigent Mikk Murdvee. Ester Mägi teo- solist Kädy Plaas. Laupäeval kell 12 esine- seid saab kuulata ka eelnevate kontsertide nimelise Tallinna Muusikakooli vad Haapsalu suvekursuse osavõtjad kont- sümfooniaorkesterA Mikk Murdvee juha- kavades Uuemõisas ja toomkirikus. serdil “Koosmängud” Haapsalu Gümnaa­ tusel, solistideks RO Estoniast Mart Madis­ Kontsertide algus on õhtuti kell 19.00. siumi aulas. Õhtul on kontsert toomkiri- Täpsem info kodulehel. te ja praegu Eestist eemal elav Kädy Plaas, kus ja galakontserdil astuvad festivali or­ samuti noored Otsa koolist. See on finaal kestriga Mikk Murdvee juhatusel üles Eva Punder kavale, mis on selleks ajaks kõlanud RO möödunud hooaja konkurssidel silma Estonias, Peterburi Jaani kirikus ja Saare­ festivali kunstiline juht

6-7/2012 23 Kuressaare Nargen- kammer­ festival muusika 2012 päevad

31. juulist 4. augustini kestev Eesti üks populaarseim ja tun- Nargen-festivalile omaselt toi- tuim kammermuusikafestival muvad festivali sündmused pakub taas mitmekesist ka- merele võimalikult lähedal ja va ja huvitavat esinejavalikut. kavas leidub alati eesti autori- Festivali avaakordiks on välja- te uudisloomingut. paistvate eesti muusikute trio. estival avatakse juunis Cyrillus Festivali ellu­kutsuja, peakorral- Waleczek, kes on saanud preemiaid mit- FKreegi päevadega Haapsalus. metel rahvusvahelistel konkurssidel. Tema Juulis esietendub Naissaarel Omari küü- daja ja kunstiline juht Andres muusikaline ampluaa on lai, ulatudes vana- Paas on romantilise ja hinges- nis Urmas Lennuki kirjutatud ning muusikast filmimuusikani. Kavas on huvi- Hendrik Toompere jun lavastatud tatud esituslaadiga pianist. tav valik Schumanni, Chopini, Liszti jt “Naissaare Wabariigi Referendum”. Avakontsertidel on ta erinevates teostest. Festivali lõpetavad Arvo Pärdi päevad, Lossikontserdi raames saab kuulda kus tehakse kummardus ka Pärdi õpeta- koosseisudes musitseerinud ju- Ungari 1994. aastal loodud vokaalsekstetti ba aastaid ning sellest on saanud jale Heino Ellerile, kelle 125. sünniaas- Unicum Laude. Grupp on pühendunud tapäeva tähistatakse eraldi kontserdisar- ürituse publiku poolt hinnatud erinevate ajastute muusikateoste esitamise- jaga. tava. Tema seekordsed lavapart- le. Kõik ansambli liikmed on kogenud laul- “Eller 125” raames toimuvad mit- jad ning seksteti puhul väärib märkimist, et nerid Anna-Liisa Bezrodny (viiul) med kammermuusikakontserdid, män- 2010. aastal valis Ungari Raadio nad välja gitakse Indrek Hirve Elleri-teemalist ja Silver Ainomäe (tšello) on en- rohkem kui 10 000 kandidaadi seast esin- mononäidendit “Pauluse kiriku kel­ dale maailmas mängijatena juba dama Euroopa kultuuripealinna Pécsi lad” ning kinos Artis linastub heliloo- Euroraadio muusikaprogrammis. jast muusikaline dokumentaalfilm nime teinud. Trio esituses kuuleb Lõunamaiste toonide nautlejaid tervi- Schuberti, Raveli, Schumanni ja “Quinta essentia”. “Eller 125” kroo- tab seekordsel festivalil Neapolis Ensemble niks on helilooja kolme sümfoonia et­ Smetana loomingut. Itaaliast, kes esitavad põnevaid Napoli villa- tekanne 1. septembril Noblessneri va- nellasid ja tarantellasid. lukojas, esitab ERSO Tõnu Kaljuste ammermuusika duožanrit esinda- Festivali lõpetab staažikas Vilniuse vad Oksana Sinkova (flööt) ja juhatusel. Keelpillikvartett. 1965. aastal debüüdi tei- 7.–9. septembrini etendub Arvo Jelena Ossipova (kitarr). Üle kahe- nud koosseis on esinenud üle terve maail- teistkümneK konkursi võitnud Oksana Pärdi päevadel Noblessneri valukojas ma Ameerika ja Aafrikani. Neil on seljata- Pärdi vaimulikele heliteostele loodud Sinkova on oodatud külaline maailma tipp- ga rohke koostöö erinevate orkestrite, artis- klassi kontserdilavadel ja Jelena Ossipova unikaalne ja vaatemänguline kontsert­ tide ja raadiojaamadega ning nad on saa- etendus “Passio”, mille esiettekanne on pälvinud positiivset vastukaja paljudel nud palju konkursivõite. Kvartett esitab tuntud kitarrifestivalidel. Ansambli esituses toimus eelmisel aastal Turus Euroopa Mozarti, Elleri, Čiurlionise ja Schulhoffi kultuuripealinna sündmuste raames. kuuleb haaravat kava, kus kõlab nii Bach loomingut. kui ka Piazzolla. Nargen-festival 2012 lõpeb 11. sep- Klassikalise sooloõhtu täidab noorema tembril Tallinna Jaani kirikus Arvo Kristi Hinsberg Pärdi sünnipäevakontserdiga. põlvkonna poola pianist Wojciech festivali pressiesindaja

24 6-7/2012 Järvakandi kutsub “Rabarockile”

Eesti suurim rockifestival Ewert Sundja: “Meil on hea meel olla andekat õpilast. Andrew klaverimäng on “Rabarock” toimub tänavu 15.– üks kodumaise rockifestivali peaesinejaid. vaatamisväärsus omaette, see mees taob Oleme tänulikud usalduse eest ning võta- klahve nagu teeks ta kätekõverdusi kiiruse- 16. juunil. Juba seitsmendat kor- me seda kui võimalust anda oma toetajatele ga kakssada pumpa minutis.” da tuhandeid muusikasõpru suurepärane suurkontsert”. Juba järgmisel Veel esinevad pealaval briti indie-rocki Järvakanti kutsuv rockipidu toob hommikul lendavad “draakonid” Rootsi sensatsioon ja superhiti “Dominos” autor ka tänavu lavale arvukalt välis- festivalile “Hultsfred” ja sealt Soome “Pro­ The Big Pink, ameerika punkarid ansamb- vinssirockile”; ka kogu ülejäänud suvi on list The Dwarves ja Liis Lemsalu. Telgi­ ja kodumaiseid esinejaid. tihedalt välisesinemisi täis. lava kütavad kuumaks Genka, Kosmikud vapäeval astuvad pealavale Laupäevasteks peaesinejateks on amee- ja Metsatöll, psühhedeelset rock’n’roll’i “Rabarockil” ainsa suvise kodu- rika peorokkar, nn ABBA-metal’it viljelev mängiv The Experimental Tropic Blues maise festivalikontserdi andev Andrew W.K. ning legendaarne inglise Band Belgiast ja eksootiline Menwho­ EwertA and The Two Dragons, Austraaliast punk-kollektiiv The Stranglers, kellel ilmus pause, India parim rockbänd. Öötundidel pärit dubstep-artist Dub Fx & Flower äsja kriitikutelt kiitust pälvinud album jätkavad rabarokkarite tantsutamist Fairy, Soome glämmrocki uue laine ere- “Giants”. Multitalent Andrew W.K. esitab Kukerpillid ja Legshaker, toimuvad etteas- daim täht Reckless Love ja “Eesti laulu” täies pikkuses oma 2001. aasta läbilöögial- ted Red Bulli tuuribussi katuselt ja Aapo konkursil komeedina inimeste teadvusse bumi “I Get Wet”. Ilvese kureeritud kirjanduslavalt, kus roki- tuisanud Tenfold Rabbit. Telgilaval tulevad Muusikakriitik ja humorist Mart Juur: vad eesti luuletajad. Kuni üheksa-aastased publiku ette “Jägermeistri Rock Liiga” lau- “I Get Wet” oli 2001. aasta ägedaim plaat ja ja pensionärid pääsevad festivalile tasuta, reaadid Dramamama ja Nevesis, Läti folk- tegelikult on see üks läbi aegade ägedamaid kuni 15-aastased saavad kohapeal osta metal’i täht Skyforger ning progressiivse plaate. Andrew W.K. räpases glämmis koh- soodsa päevapileti. rocki austajate lemmik, virtuoosne Von tuvad punkrock ja muusikal, metal ja disko, Hertzen Brothers Soomest. pidu ja kahetsus, musta mehe gruuv ja val- Kristo Rajasaare ge mehe koorem. Meat Loafil pole teist nii “Rabarocki” korraldaja

“Rabarocki” üks oodatumaid külalisi, Andrew W.K. FOTO INTERNETIST

6-7/2012 25 Haapsalu vanamuusikafestival 11.–15. juuli

aapsalu ja Viljandi vanamuusika- tult palju. Arvan, et me sisuliselt ei kata Viimastel aastatel oleme järjepanu esi- festival toimuvad täpselt ühel üksteist. Mulle tundub, et samaaegsus pi- tanud Händeli oratooriume. Seekord pole H ajal. Kui inimene on vaagimas, gem toetab mõlemat, sest saame jagada Händeli muusikast aga mitte tervikkava, kummale neist minna, siis miks ta võiks mõnda suuremat projekti, tänavu näiteks vaid galakontsert valikuga aariatest ja oreli- eelistada Haapsalu? Eric Ericsoni Kammerkoori. Varem, kui kontsertidest, solistideks Kädy Plaas, Teele Festivali kunstiline juht Toomas Siitan: festivalid olid nädalase vahega, siis selline Jõks ja Ene Salumäe. Meil on Viljandiga siiski väga erinevad jagamine ei õnnestunud. Tihtipeale on aga profiilid. Vanamuusika on ju lai mõiste, külalisansambli tingimus, et tahetakse an- Millise esineja saabumise üle on eriti hea mille alla da mitu kontserti. Samuti jagame omava- meel? Või keda oli kõige keerulisem kät- mahub hel vist päris sõbralikult ära Eesti eri re- te saada? tohu- gioonide publiku. Aga Haapsallu tasub Selle aasta peakülaline on Eric Ericsoni juuli keskel ikka tulla kuulama eel- Kammerkoor. Nende Eestisse toomine oli miste sajandite meistriteoseid heas suur töö ja see on ka õige kallis projekt, ja elavas esituses. nii et see võttis teisi võimalusi vähemaks – mitut tippkollektiivi ei saa ühel aastal Millest seekordse kava koos- tuua. tamisel lähtusid? Ise ootan siiski suure huviga ka an- Kava koostamisel tuleb va- sambli Pentagonale kava hiliskeskaja muu- lida väga paljude soovide sikast. See on eri maadelt pärit ja hiljaaegu ja pakkumiste vahel ning Euroopa parimates koolides oma stuudiu- eks ka rahakott mõõda, mi lõpetanud noortest muusikutest koos- mis on jõukohane ja nev ansambel, kelle tegevus on Lääne- mis mitte. Aga alati Euroopa festivalidel juba äratanud sooja tä- on üheks otsustavaks helepanu. argumendiks oma- Väga põneva elamuse tõotab pakkuda enese hetkehuvi. ka Markus Kuikka kontsert, kus ta mängib Mulle oli seekord haruldast pilli lüüra-gambat (inglise k. lyra üheks tõukeks viol). Ma pole päris kindel, kas sellist reso- Bach. Tema kan- nantskeeltega gambat on Eestis varem üld- taatide kavu se kuuldud. Vaid lühikest aega, 17. sajandi esitasime algul, kirjutati sellele Inglismaal kaunist kümmekonna soolomuusikat, mida on hakatud alles vii- aasta eest mastel aegadel avastama. päris mit- Haapsalu festivali peamiseks taotluseks meid, aga on olnud siiski algusest peale tuua kuulaja nüüd ei ole ette parimaid Eesti muusikuid ja luua neile ma mitu koostöövõimalusi teiste maade kolleegide- aastat Bachi ga. Nii on ansambli Studio Vocale koossei- teinud ja taht- sus tänavu kaks võrratut inglise solisti – sin proovida sopran Anna Dennis ja tenor Simon Wall. pisut teist- Ja nagu alati, on üheks põhijõuks Tallinna moodi ning Barokkorkester, kes esineb seekord erine- uuel tasemel vas suuruses ja koosseisus taas koguni kol- tema muusi- mel kontserdil. Markus Kuikka ja resonantskeeltega ka juurde lüüra-gamba. tagasi tulla. Küsinud Virge Joamets FOTO INTERNETIST

26 6-7/2012 XXVII Viljandi vanamuusika festival küsib küsimusi 10. juuli–15. juuli

Kas varajane muusika on täna- ühe tuntuima plokkflötisti Conrad Stein­ 19. sajandi muusikat mängitakse Eestis päeval aktuaalne? Millist rolli manni soolokontsert Jaani kirikus, kus ta autentsete pillidega vähe. Selle lünga täi- mängib vanu puhkpille (nt Kreeka aulost), davad Oleg Khudyakov ja Elina etendab kaugete sajandite muu- kuid ka nüüdisaegseid flööte ja muidugi Katchalova (haamerklaver, klaver), kes sika tänapäeva muusikaelus? Mis igasuguseid plokkflööte. Tema muusikava- teevad jalutuskäigu Haydni, Moschelesi ja on autentsus? Mis on ajastutruu lik haarab tuhandet aastat. Beethoveni muusika juurde. Üle piiride esitus? Festivali üheks tähtsündmuseks on le- jalutab ka Ameerikast õppereisilt naasev gendaarse Eric Ericsoni Kammerkoori Sofia Rubina, kelle armastus vanade juudi eed on sõlmküsimused, mida kontsert, kus kõlab nii Bachi, hispaania re- viiside vastu on teada. Arvatavasti on te- Viljandi vanamuusika festival esi- nessansiheliloojate kui ka rootsi nüüdis­ ma kavasse “Kaks roosi” lisandunud uusi tab 10. juulil Kondase keskuses autorite looming. Festivalil on hea meel värve. Ntoimuval sümpoosionil. Kogemusi ja mõt- esitleda ka uue nimega orkestrit Klaas­ Viljandi vanamuusika festivali silmate- teid vahendavad plokkflöödi guru Conrad pärli­mäng Sinfonietta. Eelmisel aastal ra on olnud alati noorte muusikute projekt. Steinmann Šveitsist, Oleg Khudjakov, kes Amster­dami Concertgebouw’s, Brüsseli fes- Olen ikka imetlenud laste kiirust, vastuvõ- on Moskva konservatooriumi ajaloolise ja tivalil “Ars musica” ja Itaalias menukaid tuvõimet ja motivatsiooni. Seekord etenda- nüüdisaegse muusika esituskunstide tea- kontserte andnud Tallinn Sinfonietta me Pärimusmuusika Aidas kava “Muusade duskonna dekaan ja flöödiõpetaja, muusi- Andres Mus­toneni juhatusel on otsusta- lood”. Kuna see valmib töö käigus, pole ka kateadlane Maret Tomson, kontserdiagen- nud vahetada kollektiivi nime. Kõlab lõpptulemus paigas, kuid kava räägib ühek- tuuri Festivitas Artium kunstiline juht programm “Kol­manda aastatuhande vana- sast jumalikust muusast. Muusika on pärit Raho Langsepp, muusikateadlane Lilian muusika”, mis koosneb Mozarti ja eesti Michael Praetoriuse tantsumuusa Terp­ Langsepp ning allakirjutanu. autorite teostest. sicho­re järgi nime saanud kogumikust. Festivali kava kõigub vana ja tänapäe- Kindlasti on intrigeeriv maineka Unga­ Kuna sajaliikmelise vanamuusikute selts- vase piiril. Vanamuusika ei tähenda ainult ri Riikliku Folkansambli esinemine. konna jaoks on Pärimusmuusika Aida lava keskaegseid viise või baroki suurmeistrite Kuue­kümneaastase ajalooga kahekümne väike, kasutame ka multimeediat. teoseid. Ammusesse aega võib juhatada ka viiest tantsijast ja muusikust koosneva an- kannel, klavessiin või harf. Või kõik kolm sambli kirevas repertuaaris on ühendatud Neeme Punder, koos, nagu juhtub ansambli Una Corda rahvamuusika pärand ning Liszti, Brahmsi, Viljandi vanamuusika festivali kunstiline kontserdil. Märkimisväärne on maailma Kodály ja Bartóki looming. juht

Tallinna Muusikakeskkooli XLVIII lennu kontsert-aktus

20. juuni kell 17.00 KAVAS: Triin Kala (2012. aasta lõpetaja), Ludwig van ESTONIA KONTSERDISAAL Beethoven, Ferdinand David, Carl Reinecke, Camille Saint-Saëns, Jean Sibelius, Aleksander Skrjabin, Pjotr Solistid: Sten Heinoja, Georg Mirek King, Ingvar- Tšaikovski, Henryk Wieniawski Vilmar Leerimaa, Kaarin Lehemets, Karl Peterson, Johannes Põlda, Anni Ruugla, Linda-Anette Suss Pilet 3. -/ 1.50 TMKK sümfooniaorkester, dirigent Mikk Murdvee

6-7/2012 27 Järvi Suvefestival 26. juuli–2. august

Sellel aastal teeb Järvi Suve­ meister Florian Donderer ning sooloklar- nud Helena Tulve uudisteos. Huvitavad festivali eriliseks Neeme Järvi netist Matthew Hunt, Euroo­pa Liidu kavad on koostanud Martin Kuuskmann Kammerorkestri esiflötist Clara Andrada ning Kalle Randalu: esimene toob 27. juu- 75. sünnipäeva tähistamine. de la Calle, Haagi Residentie-orkestri vioo- lil Ammende villa õuel publikuni bossa- Maestro õpetab festivali jook- la kontsertmeister Mikhail Zemtsov, Wei­ noovamuusika võlud ning teine 31. juulil sul nii noori dirigente kui astub mari Staatskapelle soolometsasarvemängija Pärnu kontserdimajas hõrgu kammermuu- ka publiku ette pidulikul lõpp- Fritz Pahlmann, eestlastest Martin Kuusk­ sikakava. Loomulikult ei puudu festivalilt mann, Kalev Kuljus, Anna-Liisa ka suur Järvi muusikapere. 30. juuli on lau- kontserdil Üle-eestilise Noorte Bezrodny, Teet Järvi, Toomas Vavilov, sa nimetatud Järvide päevaks, siis astutakse Sümfooniaorkestri ees. Marius Järvi, Arvo Leibur, Mari-Liis üles mitmel kontserdil erinevates koossei- Päkk, Indrek Leivategija, Juta Õunapuu sudes. Sellel aastal on mõeldud ka järelkas- eine oluline märksõna on Järvi fes- ja paljud teised. Peale orkestris mängimise vule, nii publiku kui muusikute poole pealt. tivali orkester, mida saab kuulata astutakse koos üles ka kammermuusika- 29. juulil on Ammende villas kontsert las- festivali kunstilise nõustaja Paavo kontsertidel ning mitmed mängijad anna- tele, kus esinevad festivalil osalenud muusi- TJärvi juhatusel 26. ja 29. juulil. See on kol- vad noortele muusikutele oma teadmisi kute lapsed ning mida juhib Raivo Järvi. lektiiv, mille ümber festival on koondatud edasi festivali ajal toimuvatel meistrikur- Publikule on seekord avatud ka osa dirigee- ning mis kannab kõige otsesemalt Järvi fes- sustel. Loodud kontaktid avavad võimalusi rimise meistriklasse, kus on võimalik näha, tivali üldisemat mõtet. Orkestri erakordset edaspidiseks koostööks (näiteid on juba mida siis dirigentidele ikkagi õpetatakse. kõla tõid eelmisel aastal esile nii publik kui käesolevast hooajast). Eestis ning välismaal Toimuvad ka aina laienenud Järvi festivali ka arvustajad. Selles mängivad kõrvuti pa- tegutsevate muusikute vahel koostöövõrgus- meistrikursused, mahukaimad Eestis, sisal- rimad Eesti orkestrandid, välismaal karjää- tiku loomine kannab ühtlasi viimasel ajal dades lisaks instrumendi- ning dirigeeri- ri tegevad eestlased ning neile täienduseks populaarseks saanud termini “muusikaeks- miskursusele sellel aastal ka heliloomingu- soolomängijad Euroopa tipporkestritest. port” vaimu. õpet. Orkestri ning festivali kõla kujundavad Kammermuusikakontsertidest on suu- teiste seas Berliini Filharmoonikute soo- rejoonelisim 28. juulil Pärnu kontserdima- Kristjan Hallik loaldimängija Mate Szücs, Bremeni jas toimuv galakontsert, kus tuleb muu hul- Järvi Suvefestivali korraldaja Deutsche Kammerphilhar­monie kontsert- gas esiettekandele festivali tellimusel valmi-

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid juunis

5. juuni kell 18.00 8. juuni kell 18.00 9. juuni kell 18.00 Ülikooli aula Tartu Ülikooli aula Tallinna Rootsi-Mihkli kirik DOKTORIKONTSERT DOKTORIKONTSERT JOSE ANTONIO PAGE JORMA TOOTS (klaver, IVI OTS (viiul) RAMIREZ (trompet) kammeransambel) AGE JUURIKAS (klaver) MAILA LAIDNA (orel) Kaastegevad: Ebe Müntel (klaver), Tiit Joamets ja Brita Reinmann (löökpillid)

28 6-7/2012 “KLAASPÄRLIMÄNG 2012” 19.–24. juuli

Hermann Hesse samanimelisest nende suveõhtu romantikat pakkuvas kavas romaanist inspireeritud muusi- kuuleme Schumanni, Schuberti, Enescu jt romantilist muusikat; ning keelpillikvartett kafestival, mis Peeter Vähi eest- Prezioso, kes astub üles koos Konstantia vedamisel sai alguse aastal 1995, Gourzi ansambliga, esitades selle omapära- Anna-Liisa Bezrodny. jätkab ka eeloleval suvel juba se helilooja bütsantsi vaimulikust muusi- FOTO DANIEL HERENDI välja kujunenud suunas. Festival kast inspireeritud loomingut. Peaaegu iga kava pakub kuulajale nii rõhutab mängulisust, otsib muu- traditsioonilist kui ka üllatuslikku. Nii sika seoseid teiste kultuurivald- saab festivalil kuulda 8-aastase Mozarti kondadega ning kompab erine- kirjutatud sümfooniat nr 1 Es-duur, Stravinski värvikat kontserti kammeror- vate muusikastiilide vahelisi pii- kestrile “Dumbarton Oaks”, prantsuse re. “Klaas­pärli­mäng” on üks Eesti barokiajastu helilooja Jean-Féry Rebeli suvemuusika olulisemaid sünd- orkestriteost “Elemendid“, mille maail- musi, mis toob siia maailma tipp- ma tekkimist sümboliseerivat esimest osa “Kaost” võiks helilooja nime muusikuid ja kollektiive, kelle teadmata pidada 20. sajandi avan- kõrval astub üles ka meie muusi- gardmuusikaks, Antonio Salieri kute paremik. vähetuntud flöödikontserti ja Peeter Vähi flöödikontserti el aastal on festivali külalisteks noor “Taevase järve laul”, imp- perspektiivikas dirigent, Peterburi rovisatsioone 17. sajan- konservatooriumi kasvandik Mihhail di basso ostinato tee- SLeontjev, kes juhatab avakontserdil Klaas­ madel Peterburi an- pärlimäng Sinfoniettat; kreeka helilooja ja sambli kavas pealkir- dirigent Konstantia Gourzi, keda peetakse jaga “Barock’n’roll”, Pierre Boulezi ja György Ligeti kõrval samuti Rein Rannapi üheks tuntumaks uue muusika eestvõitle- uue orkestriteose esi- jaks tänapäeva maailmas; itaalia esiflötist ettekannet ja palju Massimo Mercelli; maalikunstnik, heliloo- muud huvitavat. ja ja pianist Kalev Mark Kostabi; Euroopa Enamik festivali Liidu Barok­korkester Lars Ulrik Morten­ kontserte toimub seni juhatusel, kes mängib kontserdil ka Tartu Jaani kirikus. klavessiini; Peterburi ansambel Musica “Kalev Mark Kostabi Antiqua Russica autentsetel barokkpillidel kohtub klaveriga” koos sopran Viktoria Jevdot­jevaga ning aga Tartu Ülikooli kuulus USA-Saksamaa Rascher Saxophone Ajaloomuuseumis. Quartet. Festivali korraldab OÜ Eesti muusikutest esinevad Klaas­ ERP koostöös Tartu pärlimäng Sinfonietta kõrval, mida teisel linnavalitsusega. kontserdil juhatab Andres Mustonen, üks eesti säravamaid noori viiuldajaid Anna- Liisa Bezrodny, kes soleerib avakontserdil Mozarti Viiulikontserdis nr 3; Liisa Inna Kivi Randalu (vioola) koos Kalle Rand­aluga, ERPi produtsent

6-7/2012 29 XXVI Tallinna rahvus­ vaheline orelifestival 26. juuli–5. august

änavune orelifestival on pühenda- Kas Peterburist tuleb ka mõni mängija? rite mängu, omavaheline suhtlemine veel tud Peterburi konservatooriumi Jaa, professor Daniel Zaretsky, Peterburi pealekauba. 150. aastapäevale. Kas see kajas- konservatooriumi orelikateedri juhataja. T Kas kõik registreerunud saavad mängida tub ka kuidagi festivali repertuaaris? Ta annab kontserdi ja peab siin ka loengu Festivali kunstiline juht Andres Uibo: Peterburi konservatooriumist. või on ka mingi sõel? Meie professionaalse helikunsti juured pä- Aga tänavuse festivali raames on veel Ma usun küll. Meil ei ole täpselt teada, mil- rinevad 19. sajandi lõpu, 20. sajandi algu- teinegi muusikapidu, I Tallinna rahvusva­ lised on nende kõigi erioskused, aga olen se Peterburist. Paljud nendest, kes seal õp- heline noorte orelifestival. olnud paljudes žüriides ja mingi ettekuju- pisid, olid organistid – Rudolf Tobias, tus on mul olemas. Repertuaari osas ei ole Mart Saar, Artur Kapp jne. Aga teistpidi, Kuidas selle idee tekkis? noortele mitte mingisuguseid piiranguid Peterburis jällegi töötas Lääne-Euroopast Festivalil peaks alati midagi uut olema. seatud. Kuna nad osalevad meistrikursus- pärit õppejõude, näiteks Louis Homilius, Kakskümmend viis aastat sai orelifestivalil tel, siis professorid valivad kontsertidele Jacques Handschin jt. Nii et toonane möödunud aastal täis ja tundus, et nüüd teosed välja. Need kontserdid on tasuta. Peterburi oli huvitav teede ristumispunkt. peaks midagi lisanduma. Minu mõte oli Seoses noorte festivaliga lisandub ka Kuid seoseid Eesti ja Peterburi vahel leiab tuua juurde noorte festival vanusele kuni kaks uut kontserdipaika – Nõmme Lunas­ ka 20. sajandi hilisemast ajast, näiteks 19 aastat ning see leidis maailmas kohe taja kirik ja Tallinna metodisti kirik. Neis Ester Mägi, kelle õpetaja Mart Saar oli seal suurt kõlapinda. Midagi säärast kusagil on toredad, hiljuti valminud pillid, nendel õppinud, või Igor Garšnek, kes on õppi- mujal ei ole. Seetõttu on meile tulemas ei ole varem meie kontserte olnud. Eks siis nud Leningradis Sergei Slonimski kompo- palju noori andekaid mängijaid, praegu paista, kas nad ka edaspidi festivali plaani sitsiooniklassis. Nii et meil on palju kon- on registreerunuid ligi 30 – Venemaalt, jäävad, selle kohta ei oska praegu midagi takte selle õppeasutusega ja sünnipäeva Hollandist, Tšehhist, Ameerikast jne. öelda. igati põhjust tähistada. Noortel on siin võimalik anda kontserte, osaleda meistrikursustel ja kuulata meist- Küsinud Virge Joamets Tallinna kitarrifestival 10.–16. juuni

itarrifestival pakub kitarrimuusikat kontsertidest räägitakse ainult ülivõrretes. flamenkomuusikast tema aegade algusest kogu oma stiilirohkuses. Kuulda Tallinnas kuuleme tema esituses Lõuna- tänaseni. Brasiilia muusika kõrgeima autasu saab flamenkot ja fingerstyle’i, Ameerika 20. sajandi suurkujude kitarri- “Premio da musica Brasileira” võitja Daniel BrasiiliaK džässi ja karnevalimuusikat, head muusikat. Üheks omanäolisemaks esinejaks Marques koos brasiilia löökpillimängija kitarriklassikat, tangomuusikat, mehhiko ja festivalil on argentiinlanna Mirta Alvarez, Tiago Loeiga sisustavad festivali lõppkont- kuuba muusikat ning meie põhjamaist ki- säravamaid ja ehedamaid tangotähti kitarril. serdi brasiilia karnevalimuusikaga. tarrimuusikat. Eesti muusikast tuleb festivalil ettekandele Nagu alati, saame kuulda Eesti noori ta- Festivali avab Kanada fingerstyle’i le- Urmas Sisaski “Nüüdisaegne sodiaak”, esi- lente, ansambleid ja kitarriorkestreid kolmel gend, laulja ja helilooja Don Ross. Festivali tavad flötist Neeme Punder ja kitarril Tiit päeval mängimas Lauluväljaku klaassaalis. suurim üllataja on Yamandu Costa, brasii- Peterson. Hispaania flamenkokitarrist Lähem info www.kitarrifestival.ee lia muusika üks suuremaid geeniusi läbi ae- Oscar Herrero on viimaste kümnendite gade. Hiljuti Carnegie Hallis debüüdi tei- teerajajaks flamenkomuusikas. Koos laulja Tiit Peterson nud mehhiko kitarristi Cecilio Perera Natalia Melladoga annavad nad kontserdi Tallinna Kitarrifestivali kunstiline juht

30 6-7/2012 XV Suure-Jaani muusikafestival 16.–23. juuni

estivali korraldustoimkonna liige festivali päevil on kohtumised heliloojate, koos RAM ja dirigent Anu Tali. Leili Kuusk: Suure-Jaani muusika- muusikute või muul moel huvitavate ini- Teine koht, kuhu inimesi klassikalist festival toimub tänavu juba 15. kor- mestega. Festivali raskuspunkt on eesti muusikat kuulama meelitada saab, on da.F Igal aastal oleme püüdnud midagi uut muusikal, esimesel aastal kantigi ette ainult Hüpassaare rabasaarel öösel toimuv välja mõelda, seekord on uueks nähtuseks Kappide ja Mart Saare muusikat. Kuid juba Päikesetõusu kontsert. Sealt tullakse ehk vaimulik laulupäev, mis toimub 17. juunil. teisel aastal liiguti kaugemale ja esitati näi- otsima mingit muud elamust, aga leitakse Oleme otsinud ka uusi kontserdipaiku. teks Bachi, kes oli Mart Saarele ja Artur üles hoopis klassikaline muusika ja mõiste- Tänavu lisandub Energia talu teemaja, kus Kapile peaaegu et iidol. Nõnda kõlab meil takse, et see ei olegi nii raske, arusaamatu on 20. juunil Suvealguse kontsert. Ent eesti muusika kõrvuti teiste maade heliloo- ja hirmutav, kui võib-olla kardeti. Ma ar- kontserte on jätkuvalt juba traditsioonilis- jatega. Samas on kontserte seinast seina ja van, et klassikalise muusika laiema kuula- tes kohtades. Kõige rohkem on kasutatud igale maitsele, näiteks selle aasta festivali jaskonna juurde viimine ongi aastatega ku- Suure-Jaani kirikut, varasematel aastatel lõpetab ansambel Untsakad. junenud meie missiooniks ja aja jooksul olidki kontserdid põhiliselt seal. Seejärel li- Võib öelda, et aastatega on kasvanud tekkinud muutusi on kindlasti märgata. sandusid näiteks kohvik “Arturi juures” ja festivalile publik. Suure-Jaani pole ju kuigi Näiteks eelmisel aastal mängis Lubjassaare Suure-Jaani gümnaasiumi aula, mis on te- suur koht. Inimene arvab klassikalist talus Johann Köleri muuseumis Tobiase- gelikult spordisaal, ent restaureeritud ja muusikat muu tegevuse taustaks kuulates, nimeline keelpillikvartett. Keelpillimuusika omapärase interjööriga. Tulemus on ilus ja et ta ei mõista seda ja et see ei meeldi tal- peale inimesed enamasti suurte hulkadena muusikud on seda nimetanud Kesk-Eesti le. Aga kui ta kuidagi kontserdile meelita- kokku ei torma, isegi Tallinnas mitte. Nii et parima akustikaga kontserdisaaliks. Seegi da, siis ta leiab, et tegelikult oli päris meel- üle saja inimese kontserdil oli üllatus. kord on seal mitu kontserti ning festivali div. ERSO kontsert on selline, kuhu oleme Rahvas mahtus vaevu ära ruumi, mille pe- raames toimub seal ka Mart Saare nimeline püüdnud võimalikult palju inimesi tuua. rerahvas oli kontserdipaigaks kohandanud. III lauljate konkurss. Kuulajaid on olnud 300–400 inimese rin- Meie festivali üheks erijooneks on lõu- gis, see on Suure-Jaani kohta päris palju. natunnid. Ei ole väga traditsiooniline, et Seegi kord on meil külas ERSO, nendega Kirja pannud Virge Joamets

Päikesetõusu kontsert rabasaarel. FOTO LEILI KUUSK

6-7/2012 31 tunni möödudes, kui bänd kutsuti tagasi li- serdi nii Tallinnas kui ka Viljandis. Ansam­ salugu esitama, tõusis terve saal püsti. bel, kuhu kuuluvad rootslane, kuubalane ja “Jazzkaar” Kava oli koostatud nii, et need, kes tu- sakslane, pälvis publikult vaid kiidusõnu. lid otsima “vana head Garbarekit”, seda ka Trio esituses võis kuulda nii jazzi, rocki kui 2012 – leidsid. Esitusele tulid kõik Garbareki hitid ka folkmuusika mõju ning kolmiku “Jazz­ – lood, mis on juba aastakümneid kujun- kaare” visiit tõestas, et selline vabameelne, Garbarek ja danud ECMi plaadifirmale omast kõlapilti. kuid samal ajal maitsekas lähenemine või- Garbarekile omaselt olid mitmed kompo- dab uusi sõpru just noorema kuulajaskon- sitsioonid ühendatud sujuvate ülemineku- na seas. Juba praegu võrreldakse bändi teised tega. Jan Garbarek Group on selles koos- kuulsa Esbjörn Svensson Trioga, kuigi see IV O H E I N l o o seisus mänginud juba aastaid. Paljuski lisas võrdlus peab paika ainult teatud määral, jazzikriitik põhjamaiselt aeglasele ja meditatiivsele sest E.S.T. kasutas oma hiilgeaegadel ka muusikale temperamentsemat värvingut elektroonikat. i saa öelda, et tänavune “Jazzkaar” mitmekülgse löökpilliarsenaliga Trilok Sellised olid “Jazzkaarel” kuuldud inst- oleks kulgenud täiesti plaanipära- Gurtu, kes võlus publikut samamoodi nagu rumentaaljazzi magusamad palad. Lisaks selt, kuna kahe peaesineja kontsert eelmise aasta Viljandi folgil, kastes näiteks neile tuleks välismaistest esinejatest maini- jäiE erinevatel põhjustel ära. Kui Mali duole taldrikuid veega täidetud ämbrisse jne. da veel arvatavasti tuntuimat Luksemburgi Amadou & Mariam leiti Belgia grupi Zap Garbarekiga kõige pikemat aega koostööd jazzmuusikut, vibrafonist Pascal Schu­ Mama näol ülikiiresti võrdväärne asendaja, teinud ansambliliige Rainer Brüninghaus mache­rit, lustlikult eksperimenteerinud siis Christian McBride’i trio kontserdiga nii demonstreeris oma sooloetteastes mitme- Taani-Saksa-Prantsuse projekti Das Kapital hästi ei läinud. Vaid paar tundi enne kont- külgsust ja leidlikkust, kaldudes kohati stri- ning miks mitte ka muhedat Statoili bi- serdi algust selgus, et ameeriklastel pole de-klaveri ja boogie-woogie radadele, lähe­ gbändi Norrast. Kõiki, kes festivalil esine- lootust õigeks ajaks Eestisse jõuda. Hooli­ nedes hetk hiljem hoopis free jazz’ile. sid, ei jõua üles lugedagi…Latt oli igatahes mata kõigest oli tegemist üsna mitmes Rudresh Mahanthappa esitles oma harjumuspäraselt kõrgel ning muusikaline mõt­tes korda läinud festivaliga ja usutavasti värsket projekti Samdhi, mis ühendab fun- spekter lai, pakkudes igat masti maitseela- kompenseeris kümne päeva jooksul kuuldu ki, maailmamuusikat ja teatud määral ka musi. ning nii meie kui ka välismaiste artistide elektroonikat mõjutustega Lõuna-India pakutu ka kõige tulihingelisemate Christian karnaatilise muusika traditsioonist ning McBride’i fännide pettumuse. mujalt. Bassist Rich Browni sissejuhatus Lauljad, Linnaruumi projekti raames toimus palale “Playing with Stones” tundus olevat kümneid sündmusi, mille kaudu said jazzi- pigem Aafrikast inspireeritud. Pikad soo- kes andsid peost osa ka need, kes ei leidnud kontserti- lod andsid ansambliliikmetele võimaluse de külastamiseks aega, tahtmist või raha. demonstreerida oma tehnilist virtuoossust. Igati positiivseks algatuseks tuleb pidada Eelkõige kehtib see kitarrist David “Jazzkaarele” NO 99 jazziklubi lõunakontserte, millega Gilmore’i kohta (mitte segamini ajada Pink anti esinemisväljund Otsa koolis ja Tartu Floydi liikme David Gilmouriga), kes on hääle Elleri koolis õppivatele noortele muusiku- mänginud näiteks Meshell Ndegeocello ja M A R J E I N G E L tele. Järgnevalt keskendun aga kolmele Wayne Shorteri ansamblites. Laval oli ka kirjutamishuviline enim kõneainet pakkunud ja silma paist- läptop ning Mahanthappa kasutas meeleolu nud artistile, tänu kellele jääb see “Jazz­ loomiseks paaril korral sämpleid. eekordne “Jazzkaar” kujunes varase- kaar” ilmselt paljudele kauaks meelde. Ajakirja Down Beat kriitikute poolt eel- matest ootamatusterohkemaks. Juba Jan Garbareki sound on nii äratuntav, mise aasta parimaks altsaksofonistiks vali- festivali avaesineja tuli asendada ning et tihti öeldakse, et üks või teine saksofo- tud Rudresh Mahanthappa seisab oma niiS jõudis Amadou & Mariami asemel Eesti nist mängib nagu Garbarek. Tänavuse identiteedi tõttu kahe maailma vahel. Ta on publiku ette Zap Mama. Vilunud meelela- “Jazzkaare” peaesineja oli Eestis kolmandat üks USA hindu kogukonna tuntumaid hutajaile ei valmistanud kiire ümberorien- korda. Norra jazzi suurkuju on olnud eest- muusikalisi esindajaid ning mänginud pal- teerumine ja publiku kuumaks kütmine laste seas kaua palavalt armastatud ja meie ju koos rahvuskaaslase Vijay Iyeriga. Ise mingeid raskusi. Nii võib spekuleerida, et muusikutele suureks eeskujuks. 2003. aastal peab ta end siiski pigem ameeriklaseks. On ehk oli asendusansambel festivali avajana andis ta siin koguni kaks kontserti, ühe ta ju Ameerikas hariduse omandanud ja planeeritud esinejast efektiivsemgi. Spet­ Estonia kontserdisaalis ja teise Kaarli kiri- jazz-rocki ning fusion’it kuulates üles kas- siaalselt “Jazzkaare” jaoks rajatud uues kus. Kiriku atmosfääri ja akustikaga haaku- vanud, mis peegeldus ka Mahanthappa re- Merepaviljonis tundis küllap ka publik end vad Garbareki melanhoolsed meloodiad pertuaaris. Kontserdi märksõnadeks olid algul veidi ujedalt, kuid Zap Mama pühkis ilmselt ehk kõige paremini. Garbareki kont- plahvatuslik energia ja intensiivsus, spordi- selle ujeduse mõne minutiga minema. Zap serdist kujuneski kogu festivali vaieldamatu keeli väljendudes pidev, pausideta spurt. Mama valdas lisaks meelelahutamisele suu- tipphetk, teda tervitati juba tema saabudes Suurima üllatuse pakkus välismaistest repäraselt ka kolmehäälset laulmist, pan- juubeldamise ja ovatsioonidega ning kahe külalistest Tingvall Trio, mis andis kont-

32 6-7/2012 “Jazzkaare” kontrastid: jazz suures... (Jan Garbarek Group) ...ja väikeses saalis (Pascal Schumacher Trio). FOTOd RAINER OJASTE, RENE JAKOBSON

nes ka publiku eri kõrgusel kaasa laulma. Võrdleksin teda Annie Lennoxiga, kelle Mõlemat tema esituses kõlanud laulu olin Võime­­kate solistidena näitasid end kont- hääl sarnaneb kohati Wrighti omaga, ja kes samas versioonis kuulnud juba vähemalt serdi jooksul nii esilaulja Marie Daulne kui suudab oma kargema ja jahedama interpre- kakskümmend aastat tagasi. ka tavapäraselt taustalauljatena tagaplaanile tatsiooniga ikkagi kuulajale naha vahele Õnnestunud etteastete hulka võib kind- hoiduvad Stefi Rika ja Nia Saw. pugeda. lasti arvata Liisi Koiksoni esitatud Raun Järgmise päeva kontsert “Muus-Bluus” Eesti naislauljate panust jazzi püüdis Juurika “Mängu”. Klubijazzi viljeleva ning tõi esile Tõnis Mäe kaua varjul püsinud kokku võtta kontsert “Jazzis ainult tüdru- “Talvejazzil” eesti luuletajate tekstidele loo- poole, mida paljud polnud näinud Music kud”. Pealkirjas sisalduv väide oli samas ai- dud kavaga tähelepanu äratanud Anneliis Seifi aegadest saadik. Mulluseks “Augusti­ nult pooltõde, sest saateansambel koosnes Kits näitas oma loojanatuuri mõlemat kül- bluusiks” valminud kavas oli hulk tolle an- meestest. Küsimusi tekitas solistide valik, ge samuti veenvalt. sambli lugusid ning Mägi tõi aastatetagus- sest puudus mitu nimekat naislauljat, kelle Maarja-Liis Ilus on varemgi kõrva jää- telt salvestistelt mällu sööbinud kõrgeid fal- karjääris on jazz kandvat rolli mänginud, nud suure musikaalsusega. Nüüdselgi kont- setinoote nüüdki vaevata kuuldavale, kom- näiteks Mare Väljataga ja Els Himma. serdil improviseeris ta eesti kõige rohkem bineerides neid efektse kärinaga. Kavas oli Viimast käisin täpselt aasta tagasi Teatri ekspluateeritud jazzvalssi “Oma laulu ei leia ka uuemaid lugusid, eredaimalt jäi meelde Puhvetis kuulamas ja rõõmustasin tema ma üles” esitades nii vabalt nagu oleks jazz Artur Alliksaare tekstile kirjutatud “On soe hääle pikaealisuse üle. Mitte iga laulja ei tema põhiampluaa. Mõnusalt kõlas ka jazz­i­­ ja sädelev kui vaselõige”, kus esitas kõneka suuda läbi aastakümnete vokaalset vormi lik tõlgendus eurolaulust “”. soolo üks Eesti pädevamaid bluusikitarriste säilitada, Himma on aga sellega toime tul- Oma panuse kontserdi õnnestumisse and- Raul Ukareda. Mulle pakkusid suurimat nud. Noorematest solistidest puudusid sid ka jazzilauljatena tuntud Helin-Mari naudingut siiski vanad lood, kus Mäks noo- kontserdilt ja Marvi Vallaste, Arder ja Kadri Voorand. Viimane näitas ruslikku hoogu sattus. Kirgedest laetud vo- kaasata oleks võinuks ka Hannaliisa Uus­ teistelegi lauljatele, kuidas olla loov ja are- kaalse esituse kõrval ei unustanud Mägi ka ma, kelle jõuline hääl sobis mõne aasta ta- nev ning tõlgendada värskelt laulu, mida visuaalseid efekte, lennutades mikrofonista- gusel Sinatra galal bigbändi ette suurepära- oled juba kümneid kordi esitanud. Tema tiivi jalahoobiga mitme meetri kaugusele – selt. Kahe generatsiooni vahele mahub “Little Love Song, Dear Old Friend of ilmselt nooruses õpitud trikk, mis töötas Kare Kauks, kes samuti kontserdilt puudus. Mine” oli saanud täiesti uue sissejuhatuse. nüüdki. Kontserdi lõpul tänas nii vanu aegu Kui minna “oleksite” juurest kontserdi Suurim ja meeldivaim üllataja oli Anna mäletav kui ka noor publik Tõnis Mäge üks- juurde, siis jäi paari osaleja potentsiaal Põldvee, keda olin mõni aasta tagasi kuul- meelselt püsti seistes. jazz­ilauljana lõpuni esile toomata. Poplaulja nud Tõnu Naissoo ansamblis Uno Naissoo “Jazzkaare” viimase nädalavahetuse ju- karjääri kõrval jazzis oma teed otsiva laule esitamas. Lauljatar on vahepeal astu- hatas sisse Nokia kontserdimajas üles astu- Laura Põldvere sooritus jäi tagasihoidli- nud suure sammu edasi ning tookordsest, nud Lizz Wright. Erilise, sügavatämbrilise kuks, võrreldes näiteks mulluse “Tudengi­ värskelt Otsa kooli lõpetanu õpilaslikkusest häälega õnnistatud lauljatar kasutas oma jazzi” jämmiga, kus tema improvisatsioon pole enam jälgegi. Tegemist on küpse inter- töövahendit nüansirikkalt, sametpehmest jättis mulle sügava mulje. Airi Allvee tun- preediga, kes valib ja esitab repertuaari mõ- kõrva paitavast esitusest jõulise, peaaegu neb end jazzi lauldes kui kala vees ja seda testatult ja vääristatult. meheliku hääleni. Stilistiliselt väga kirju, nautis ka publik. Temas kui jazziinterpree- “Jazzkaare” viimasel päeval astus Mere­ rockist jazzi ja isegi kantrini ulatuva kava dis on kahtlemata varjul veel märksa enam, paviljoni lavale veel üks vokalist, Eivør Fääri sidus ühtseks tervikuks lauljatari mõtesta- kui “Jazzkaare” kontserdil kahe loo jooksul saartelt, kes on “Jazzkaart” varemgi väisanud tud esitus ja ainulaadne hääl. Eriliselt söö- kuulda võis. Oma tavalisel kõrgel tasemel ja siinsele publikule armsaks saanud. Kont­ bisid meelde mõtlikuma alatooniga armas- esines ka , kelle kohta sõnaosav rastiks oma rahvalaululikule loomingule esi- tuslaulud “A Lover is Forever” ja “Stop”. ansamblijuht Siim Aimla ütles, et mitmed tas ta lisapalana isikupärase versiooni Gersh­ Siin näitas Wright oskust anda tunnete in- neegritest bluusilauljad lausa kahvatuvad wini loost “Summertime”, viies kuulajad taga- tensiivsust edasi teisiti kui tema tempera- tema kõrval. Kui veidi norida, siis olnuks si jazzi juurte juurde. Nagu ikka, algab ka mentsemad mustanahalised kolleegid. tore kuulda Vraidi suust mõnd uut lugu. järgmine “Jazzkaar” aasta pärast algusest.

6-7/2012 33 Videomuusika kinos Sõprus Bändi vaimu ja Ekraanil näidati parimate kodumais­ te kunstnike muusikavideoid, mis mõjusid kohati kodukootult ja ülla­ kalliskivide jälgedel tavalt, kokku võttes väga meeldi­ valt. Oli hea meel näha, et väikeses Eestis võib nii palju andekaid inimesi Mõtisklusi 2012. aasta Eesti muusika olla. päevadest Heldena Kabel Enamik selle aasta festivaliüritusi toimus GERHARD LOCK pigem süvamuusikale iseloomulikus kesk- muusikateadlane konnas.1 Mammutkontsert EMTA kammersaa- 19.–24. märtsini toimunud Eesti muusika päevad alga­ lis hõlmas nelja iseseisvat ja omalaadset sid suurejooneliselt taaselustatud Mammutkontserdiga kontserti. Konveier Ensemble esitas eesti ning Eestiga tihedalt seotud noorte hispaa- EMTA kammersaalis, kulgesid intensiivselt kolmeteist­ nia, Põhja-Ameerika ja islandi heliloojate loomingut. Hoolimata autoristiilide erine- kümne kontserdiga kuuel päeval, pakkudes palju põne­ vusest võis ühendava aspektina leida peent vaid hetki, ning lõppesid vaikselt ja kontemplatiivselt kõlakäsitlust, intensiivset väljenduslaadi ning äärmuslikke väljendusvahendeid. kontserdiga “Õhtune laul” Rootsi-Mihkli kirikus. Javier Elipe Gimeneo, Bryan Christian ja Páll Ragnar Pálsson suutsid aluseks võe- Festivali kava oli formaadilt ja sisult mitmekesine tud tekstid ja oma ideed muusikaliselt ning mulje, et pärast eelmise aasta kultuuripealinna veenvaks lihvida ning ansambli esitus toe- tas nende mõjule pääsemist. Sander sündmuste tulva oleksid heliloojatel ja korraldajatel Saarmetsa “Pram Tak Mir” (2011) soolo- ideed otsas või võhm väljas, ei saanud tekkida, sest ava­ viiulile ja elektroonikale videoga eristus hu- vitavalt nii koosseisu ja kaasatud visuaal- kontserdist peale esitleti eesti ja muu maailma heliloo­ meediumi poolest kui ka heliesteetiliselt. Pálssoni kaheosalist teost “Lõbus teadus” jate loomingut laias spektris ja tipptasemel. (2010–2011) sopranile, harfile ja löökpilli- dele iseloomustasid intrigeerivalt absurd- seloomustamaks nüüdismuusikat ja maks muuta maailma harmoonilisemaks. sed tekstid ning veidi mikrohelid, täistoo- selle esitust võib kasutada metafoorset Festivali peateema – bänd, bändi vaim, nilisus ja oktatoonika. Uus Tallinna Trio võrdlust kalliskividega – nende lihvi- eesti muusika bändiga – jäi hoolimata sel- esitas kolme tuntud eesti helilooja, Tõnu Itusastme, värvi, valguse peegeldamise, lega seotud headest ideedest siiski mingil Kõrvitsa, Erkki-Sven Tüüri ja Galina struktuuri, väärtuse ja tahulisusega. määral küsitavaks ning seda näis olevat ras- Grigorjeva loomingut. Esiettekandena ära- Kalliskive kantakse ühest küljest eesmärgi- ke seostada läbivalt festivalil toimunuga. tas tähelepanu Grigorjeva “Postluud” ga esitleda nende ilu ning tõsta nende väär- Nähtavasti oli korraldajate eesmärk avada (2012), milles helilooja on lihvinud oma tusega kandja enesetunnet ja uhkust. muusika tegemise diskursust tavapärasest muusikalist materjali peaaegu perfektselt Teisalt aga võib kalliskivide ja ka muusika erinevalt, alternatiivsest vaatenurgast; bän- kontrastseks, harmooniliselt ilusaks ja tu- funktsioon ning mõju jääda ka väga isikli- ditegemise vaimu ja vaimustust uuriti heli- gevat igatsust väljendavaks paljutahuliseks kule tasandile, kus kumbki ei vajagi suurt lises ja sõnalises vormis, sisutihedate ja ees- juveeliks. publikut. Erinevalt pärlitest, mis tekivad ti muusika hetkeseisu talletavates inter­ Ansambel Una Corda äratas tähelepa- looduses seni teadmata tingimustes ilma vjuudes (avaldatud festivalibukletis) arutle- nu nii koosseisu (harf, kannel ja klavessiin) inimese sekkumisteta, on kalliskivide pu- ti, mis asi see ansambli ehk bändi tegemine kui ka oma stiilse riietusega, kuid fookusse hul inimtegevus oluline selleks, et nende üldse on ja kuidas näevad seda erineva jäid heliloojad ja nende looming, sageli an- väärtus saaks tulla piisavalt esile. Nii võibki tausta ja kogemusega muusikud. Tegelikult sambli enda seades. Nõnda säilitas Ester võrrelda heliloomingut, selle loomist ja esi- on aga sedasama bändivaimu, mis on pi- 1 tamist kalliskivide ja nende erineva lihvi- gem sotsiaalne nähtus, väga raske tuua nii- Bändivaimu oleks võinud mõjuvalt esile tuua, minnes süvamuusika sündmustega rohkem tusastmega, olgugi mõni neist n-ö loodus- suguse festivali konteksti. Lavalolek kui sel- alternatiivsetesse esinemiskontekstidesse ning lik või tahumatu, teine aga lausa perfektselt line on levi- või süvamuusika ansamblitel/ kas või näidata bändivaimu oma loomulikus, sot- lihvitud. Nii kalliskividele kui ka muusikale bändidel iseenesest ju paljuski sama, küll siaalselt adekvaatses keskkonnas. Pean siinkohal omistatakse salapärast jõudu parandada aga erinevad esinemiskohad ning nendega silmas näiteks kontsertide peaproovide avamist õhkkonda ja luua positiivset energiat aita- kaasas käiv spetsiifiline atmosfäär ja publik. publikule näitamaks bänditegevuses võrdselt olulisi protsessuaalseid ja sotsiaalseid aspekte.

34 6-7/2012 Mägi teos “A Tre” heliloojale iseloomulikud jooned ja seade tundus igati loomulik. Meeldivat üllatust ja avastust pakkus seade Jaan Räätsa Sonaadi op 82 esimesest osast, mis veidi absurdsena mõjudes meenutas osalt multifilmi või lausa mustvalge tumm- filmi muusikat – seade muutis teose võrrel- des originaalversiooniga kindlasti huvitava- maks. Raimo Kangro “Display IV: Tund­ matu muusiku portree” omandas põnevalt eksootilise kõla, säilitades heliloojale ise- loomuliku motoorse popilikkuse. Repoo Ensemble’i kava sisaldas iseloo- mult kõige vastandlikumaid teoseid. Monika Mattieseni teose “Mis-en-scene” (2012) esiettekanne tõi kuulajate-vaatajate ette kahe teineteist peegeldava flötisti teat- raalse dueti, kus esitajad ei peljanud mängi- Unikaalse koosseisuga ansambel Una Corda. da ebaharilikes asendites ja kasutada efekt- seid mänguvõtteid. Andrus Kallastu “Melodia accompagnato” uus versioon viiulile ja klaverile (2012) kõlas Kristina Kriidi vapustavalt hingestatud ja (peaaegu romantiliselt) virtuoosses tõlgenduses; viiu- likõla oli tihe ja täidlane, reljeefselt kont- rastne ning peaaegu katkematu. Malle Maltise teose “Kolm väikest sammu… teadmata suunas” näol oli tegemist kolme erilise kalliskiviga, mis vaadatuna õiges val- guses ehk lihvitud interpretatsioonis lõid särama just oma vahetu loomulikkuse tõt- tu. Hans-Gunter Locki teose “2012!” taga on helilooja programmeeritud ja arvuti ge- nereeritud algoritmilised struktuurid, mis- tõttu võis seda pidada n-ö tehisjuveeliks. Kuid seda esitasid elavad mängijad tradit- sioonilisest partituurist ja kummalisel kom- Ülo Kriguli teoses “Luigeluulinn” soleeris Iiris Vesik, ERSO dirigendipuldis oli Risto Joost. bel hakkas see aegamisi meenutama reaal- selt eksisteeriva avangardhelilooja loomin- gut, mida tuleks ometi avastada. Kõige ma- hukam ning oma teatraalsuse ja vanaaja- hõngulisusega tähelepanu äratav oli Märt- Matis Lille esiettekandena kõlanud “Ääre­ märkusi Andromachele” (2012), mis, vaa- deldes sõjatemaatikat naise positsioonilt, jättis materjalist kummaliselt distantseeruva ja veidi kvaasi-filmiliku mulje.

Esbjerg Ensemble Estonia kontserdisaalis Üldmulje oli hea, see värskendas meeli. Kuid kohavalik polnud kõige parem – kontserdil ei tekkinud head atmosfääri, oli pigem peaproovi mulje. Kristine Kivimäe Gérard Pape’i loomingut esitades paiknesid ERSO ja ansambel U: nii publiku keskel kui ka ümber.

6-7/2012 35 väikeseks ja nappis õhku. Kontserdi jätkuvat populaarsust arvestades tasuks korraldajatel edaspidi suurema ruumi peale mõelda. Ansambli Resonabilis kontsert “Kolm lugu” Hobuveskis viis kuulajaid esiettekan- netega unenäolistesse ja muinasjutulistesse maailmadesse. Erilisele atmosfäärile aitas kaasa efektse valgustusega ringikujuline esinemispaik, kus mustadesse keepidesse riietatud muusikud jäid paljuski vaid tume- dateks varjudeks andmaks ruumi just muu- sikale. Liisa Hirschi “Sinise koera silmad” (2012) avas õhtu põranda alt kiirgavate sa- lapäraste valguskiirte ja häältega fonogram- milt. Kummitama jäi lause “Ära tee seda ust lahti!”, misjärel algul staatiline muusika hoogustus. Kristjan Kõrveri peatükke Grimmide muinasjutust “Raud-Ants” ise- Hubasel audiovisuaalse muusika kontserdil võis publik lesida patjadel. loomustas motoorsus ja markantselt kor- duv hüüd “Raud-Ants!”, mille ajal näidati teleekraanidelt kohati ka dirigent Andrus makordselt audiovisuaalsete sümbioosteos- Kallastu põnevat miimikat. Ka Tatjana Audiovisuaalne muusika te ja ainuautorluse kontseptsioonil põhine- Kozlova “Kolm sulekest” põhines samani- Kanuti gildi saalis vat kontserti, mis oli igati tähelepanuväär- melisel Grimmide muinasjutul ning selle ne ja aktuaalne, ehkki sellist lähenemist on psühhoanalüütilisel tõlgendusel. Heliloojal Tavapärase saali asemel leidsin eest Eestis viljeldud ka juba varem. Jonathan õnnestuski oma sugestiivse muusika ja eri- hubase miljöö hämaras valguses, Harvey Eesti esiettekandes kõlanud listest heliallikatest pärinevate kõlavärvide- kus olid istumiseks mugavad pad­ “Mortuos plango, vivos voco” (1980) on ga (veerevate kuulidega kolmemeetrine jad. Tekkis meeldiv ootusärevus – perfektselt viimistletud teemant, kuid jäi papptoru ja kristallkausid) kuulajat täieli- mis saama hakkab, kuhu vaadata, selle kontserdi põhiideest visuaali puudu- kult haarata. Video funktsioon ja seotus mida kuulata? Kustutati tuled ning mise tõttu kaugemale. Siiski võimaldas see muusikaga jäi aga paraku salapäraseks. ruum täitus pimedusega, iseloomu­ patjadel istuvatel või lamavatel kuulajatel Kontserti “Areaal live” ansambliga likud visuaalid ekraanil ning publikut tänu oskuslikult muundatud helide kujund­ Kreatiivmootor Raadiomaja esimeses ümbritsev orkester moodustasid likkusele luua igaühel oma isikliku sisemise stuudios iseloomustasid sugestiivselt osti- ruumitunnetuse, mis pani unustama visuaali. Paolo Giroli, Einike Leppiku, naatsed struktuurid, tugev biit ja lahedalt argielu ning tekitas täielikult uue Sander Tuvikese ja Taavi Tulevi osaliselt aktiivselt esinev vokaalsolist Roomet ning unustamatult meeldiva kont­ live-muusikuid kaasavate teoste puhul võis Jakapi, kelle rõõmuküllane energia oli sertelamuse. nautida, imetleda või siis pidada küsitavaks imetlusväärne ja nakatav. Muusika ja efek- Elisa Geraldine Vesterinen helide ja visuaalide otsest, liigset või kaud- tid olid küll osaliselt veidi lihvimatud, semat paralleelsust; leida kohati ka värs- kuid alliteratsiooniline luule ja ekstsentri- Kultuurifoorumil “Eetikast kultuu­ kendavat kontrastsust, kummalisi perspek- line hääleimprovisatsioon ei lubanud het- ris” Kanuti gildi saalis arutati teemat, mis tiive ja filmikaadreid ning muutuvaid ek- kekski kahelda, et siin tegutsevad profes- ühest küljest ärgitab, teisalt aga võib piirata raanisuurusi, põnevalt programmeeritud sionaalid, kes teevad oma nimele igati au. kunsti ja kunstitegijaid. Kirjanduse, muusi- tehismaailmu, unenäolisust ja (kõla)värvi- list dünaamilisust. ka, kunsti, arhitektuuri ja filmi esindajad Eesti muusika öö F-hoones (Jan Kaus, Märt-Matis Lill, Kaido Ole, Videomuusika filmiõhtul kinos Villem Tomiste, Sulev Keedus ja Jaan Sõprus näidati tänavu ja varem loodut lü- Võiksin öelda, et sattusin EMPi kõi­ Tootsen) tutvustasid oma nägemust, tugi- hidokfilmidest rahvusvaheliste videokunsti ge mitmekesisemale üritusele, sest nedes isiklikele kogemustele ja erinevatele projektideni, mis osaliselt olid juba varase- esindatud oli mitmeid artiste ja kuu­ eetikakoodeksitele (sh Lääne maailma me- mastki tuttavad. Tegemist oli tõepoolest pi- lamist leidus igale maitsele. Kui al­ ditsiini isaks peetud Hippokratese vanne). gem EMPi tagasivaatava filmiprogrammi- guses võis tunduda, et rahvast oli Muu hulgas puudutati ka poliitilisi, ühis- ga, videomuusikat originaalse kontsept- kohati vähe ning üritus näis veidi kondlikke, kodanikukohustuse ja kunstni- sioonina võis kuulda-näha vaid üksikutel elutu, siis Mart Juure tulekuga see ku vabaduse teemasid; samuti toodi välja, hetkedel. kõik muutus. et juba Platoni õpetuses oli liiga vali muusi- EMTA kompositsioonitudengite Kontserdilaval oli suurim üllataja ka taunitav ja et Penderecki sonoristlik kontsert EMTA ooperistuudios kujutas en- Kadi Uibo, enim publikut kogus aga muusika võib mõjuda vägivaldselt. dast, nagu igal aastal, põnevat, kuid erineva Kosmofon. lihvitusastmega kalliskivide esitlust, kus ka Audiovisuaalne muusika Kanuti gildi Aia Valentin saalis pakkus Eesti muusika päevadel es- sel aastal jäi publiku rohkuse tõttu ruum

36 6-7/2012 “Areaal live” Eesti Raadio esimeses stuudios Agressiivselt ja rütmikalt pulseeriv spontaansus on minu arvates Krea­ tiiv­mootori kõige imponeerivam külg. Maarja Endjärv

Kom­positsiooniõpilaste loomingu kont- serdil Tallinna Inglise Kolledžis kuuldud teoste enamik oli juba varem mujal ette kantud, seetõttu jäi publiku hulk ja seda noortele olulist sündmust tavaliselt saatev huvi seekord kahjuks tagasihoidlikuks. Üldjuhul aga leidis ka sel aastal kinnitust, et noortest heliloojatest Eestis puudu ei tule ning iga kõlanud vääriskivi, sõltumata selle lihvitusastmest oli näitamist väärt. Tallinna Kammerorkestri ja Risto Joosti esituses kõlanud kaverite seaded pärinesid teiste seas Timo Steinerilt, Kristo Matsonilt ja Margo Kõlarilt. Kontsert Esbjerg Ensemble’iga (Taani) FOTOD MAIT JÜRIADO Estonia kontserdisaalis kujutas endast intel- lektuaalset avangardmuusika tähtsünd- must, mille esituslik-kõlaline jõud jäi aga des sellele vaimustava kerguse ja pakkudes Esko Maimetsa teose “Media vita” (2012) paljuski publikust eemale Estonia kontser- efektseid pianistlikke võtteid. Oma loomin- esiettekanne. disaali lavale. Per Nørgårdi nelja kontsep- gut interpreteerivat heliloojat võis justkui * tuaalse teose (osaliselt uute versioonide esi- läbi ajamasina kujutada ette Liszti, Chopini Festivali ülevaadet täiendab valik Tallinna ettekanded) kõrval jätsid Liis Jürgensi kaks ja Rahmaninovina ning avastada tema Ülikooli kunstide instituudi muusika osa- esiettekandes kõlanud teost, ilusate har- muusikas nii Glassi kui ka veidi Elgarit, konna muusikakriitika erikursuse üliõpilas- mooniate, kohati romantiliselt mahlerlike mis lisas sellele mõjuva eepilisuse. (Kol­ te vahetuid muljeid EMPi kontsertidelt. ja virtuoossete harfipartiide ning efektsete man­das osas meenutas filmilik lõik koguni Kursus toimus esmakordselt 2007. aasta sü- eksootiliste löökpillidega “Liblikapüüdjad” veidi “Kariibi mere piraatide” muusikat.) gisel ning see on avatud mis tahes taustaga (2002/2012) ja “Liivaterade raamat” (2011– Õhtu kulminatsiooniks kujunes aga nüüdismuusikat austavatele bakalaureuse- 2012), võrdselt tugeva mulje. Jürgensi enda Gérard Pape’i “Vormi ja aja harmooniad” ja magistriõppe üliõpilastele. Kursuse aforistlikke “liivaterasid” lähemalt vaadates (2011–2012), mille läbimõeldud avan- raames on oma muusikaajakirjaniku- ja osutusid nad paljutahulisteks ja väärtusli- gardne kontseptuaalsus (struktuur ning toime­tajatööd tutvustanud mitmed tuntud keks kalliskivideks, mis kindlasti äratavad kuue solisti ja kuue kammerorkestri pai- spetsialistid. Kursuse jooksul läbivad edaspidi tähelepanu ka rahvusvaheliselt. gutus ruumis) ning kõlaline jõud oli va- tudengid arvustamise protsessi tervikuna Festivali üheks tippsündmuseks kuju- pustav. On tähelepanuväärne, et niisuguse alates ideede sünnist ja tekstiloomest kuni nes ERSO kontsert koos ansambliga U: kaliibriga prantsuse helilooja maailmaesi- avaldamiseni internetis. Estonia kontserdisaalis (dirigent Risto ettekanne leidis aset just EMPi ajal. www.tlu.ee/muusikaarvustaja/muusi- Joost), kus esitati viie ealt ja stiililt erineva Motoorselt mänguline Jaan Räätsa kakriitika/MuKriErikursus.html helilooja muusikat. Sümfoonia nr 7 op 47 raamistas kontserti Neist neli olid esiettekanded. Õhtu avas väärikalt. Kaverikontsert Mustpeade kõige noorema, Peedu Kassi värske mo- Eesti muusika öö Telliskivi loomelin- majas toorne orkestriteos “7 fragmenti” (2012), naku F-hoones algas vaikselt, kuid hoogus- Kaverikontsert oli igati ülla eesmärgi­ mis meenutas Eesti 1950. aastate nn uue tus iga esinejaga ning pakkus head ülevaa- ga ning pakkus meeldivat ajaviidet, laine heliloojate muusikat, jäädes autori es- det Eesti alternatiivbändide muusikast. pani kaasa elama ja andis küllaga makatsetusena kahtlemata lõpuni lihvima- Kaverikontsert Tallinna Kammerorkestri­ mõtteainet teemal “Klassikaline ver­ ta, kuid ilmutades helilooja tugevat talenti ga Mustpeade majas kujunes Risto Joosti sus levimuusika” ning muusikateoste ja julgust rinda pista orkestrifaktuuridega. juhatusel vaimukaks ja nostalgitsevaks üldise paindlikkuse üle. Tallinna Kam­ Järgmisena kõlas Ülo Kriguli poeetilis-dra- kvaliteetse levimuusika õhtuks, millele ta- merorkestri (dirigent Risto Joost) ja maatiline, tämbririkas ja hoogne “Luige­ sub kindlasti järge oodata. “Õhtune laul” kaasatud bändi (Tõnis Leemets, Raun luulinn” (2012), milles solisti Iiris Vesiku ansambliga Heinavanker Rootsi-Mihkli Juurikas, Eno Kollom) esinemine oli hääl, hoolimata headest kavatsustest, kah- kirikus sulandas mõjuvalt ja kontempla­ kvaliteetne ja kõlanud palad üllatasid juks piisavalt välja ei kandnud. tiivselt Cyrillus Kreegi ja Margo Kõlari meeldivalt, kuid kontsert ise jäi kohati Rein Rannap mängis oma Klaveri­ loomingu ning regilaulude seaded Hilde­ liiga tõsimeelseks. kontserdis (2012) teadlikult ja oskuslikult gard von Bingeni muusikaga, kuhu suure­ auväärse virtuooside kontsertžanriga, an- päraselt sobis noore eesti helilooja Riho Sandra Laura Luhtein

6-7/2012 37 Dalia Balsytė Vilniusest, Anna Pra­bucka- Firlej ja Krzystof Sperski Gdańs­kist, Maja Kammermuusika Nosowska Varssavi Chopini-nimelisest Muusikaülikoolist, Bernd Zack Rostockist, David Dolan Londoni Guildhalli Muusika- meil ja mujal ja Teatrikoolist, Roberto­ Galletto Rooma Santa Cecilia konservatooriumist ja Filippo Faes Castel­fran­co konservatooriumist. FARIŠTA M O S U SI EMTA sumiseb tegelikult iga päev: pianist klassiruumides toimub vilgas õppetöö, neis harjutatakse, saalides esinetakse või tehakse esinemisteks proove, vaiksema häälega 4. – 6. maini sumises Eesti Muusika- ja esinemispingeid, andes noortele interpree- instrumente harjutatakse isegi koridoride Teatriakadeemia rohkem kui tavaliselt, seal tidele võimaluse esineda konkurentsivabas, lõpus väikestes soppides. Samas on heliiso- toimus rahvusvaheline üliõpilaste kammer- inspireerivas ja sõbralikus õhkkonnas. latsiooni tõttu koridorid suhteliselt vaiksed. muusika festival koostöös Eesti akadeemia, Edaspidi toimusid sellised festivalid vahel- Suvalisel ajal klassidesse siseneda pole ilus, Vītolsi-nimelise Läti Muusikaakadeemia, dumisi Tallinnas, Riias ja Vilniuses. 1990. see segab õpetajaid ja õpilasi. Neil kolmel Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, aastate algusest on festival liikunud Balti päeval aga toimusid väliskülaliste tunnid Gdańs­ki Moniuszko-nimelise Muusika­ riikidest kaugemale (1993 Helsingi, 1995 väga paljudes klassides samaaegselt ja keegi akadeemia, Moskva Tšaikovski-nimelise Berliin, 1998 Stockholm, 2009 Stuttgart). ei vaadanud viltu, kui siseneti ühte, kuulati, konservatooriumi ja Rostocki kõrgema 1995. aastal lisandusid kontsertidele kam- mindi järgmisse. Nii sai kuulda erinevat Muusika- ja Teatrikooliga. Üritust toetas mermuusika meistrikursused. Kammer­ muusikat, mängijaid, õpetust, mis tohutult Eesti Kultuurkapital. muusika festival on korraldajate silmis eel- inspireeris. Kammermuusika festivalide traditsioon kõige õppimise koht nii tudengitele (esine- Kammermuusikakontsertidel esinesid sai alguse 1966. aastal Eestis. Tõravere ob- misvõimalus, teiste kuulamine, meistrikur- iga päev kahe muusikakõrgkooli üliõpila- servatooriumis peeti tolleaegse Tallinna sused) kui ka pedagoogidele (võimalus sed. Esimesel päeval mängisid EMTA ja Riikliku Konservatooriumi üliõpilaste kla- mõtteid ja kogemusi vahetada). Korral­ Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpi- veritriode konkurssi, kuhu olid osalema dajamaa saab võimaluse tutvustada oma lased, juhendajateks prof Matti Reimann, kutsutud tudengid ka Läti, Valgevene ja kammermuusikakultuuri, maad ja kooli. dots Henry-David Varema, dots Nata-Ly Moldaavia muusikakõrgkoolidest. Edaspidi Kuulda saab ka iga osalejamaa oma heli- Sakkos, dots Marrit Gerretz-Traksmann, kujunes sellest konkursist professor Villem loojate loomingut. prof Marje Lohuaru (EMTA) ja prof Reimanni algatusel Balti riikide muusika- Seekordse festivali meistrikursusi tegid Augustinas Vasiliauskas (Leedu Muusika- kõrgkoolidevaheline kammermuusika festi- Aleksander Bondurjanski ja Maxim ja Teatriakadeemia). Eestlaste kavavalik oli val (esimest korda 1975. aastal). Ees­mär­ Purõzhinskiy Moskvast, Gunta Sproge ja intrigeeriv. Esimese teose flöödile, oboele, giks oli vältida võistlemisega kaasnevaid Jānis Maļeckis Riiast, Petras Kunca ja kontrabassile ja klaverile “Fishes for Four”

Moskva klaveriduo Olga Kozlova ja Nikolai Kožin. FOTO HARRI ROSPU

38 6-7/2012 (2012) on kirjutanud neli heliloojat: Pille klaverile” ja Lutosławski “Variatsioonid muusika psühholoogilised aspektid” ja Kangur (“Merekarp”), Tatjana Kozlova Paganini teemal”. Braavohüüded ja tuline Euroopa Kammermuusikaõpetajate (“Tindikala”) , Malle Maltis (“Mõõn”) ja aplaus ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Ühingu liikmete üldkogu. Mirjam Tally (“Väike kala”). Lisaks mängiti Festivali lõpetasid Stephan Hempeli, Seekordse ürituse peakorraldaja, veel Kuldar Singi “Kaht väikest kvartetti” Felix Schwartzi ja Joseph Schwabi juhenda- EMTA välissuhete prorektor Marje keelpillikvartetile ja “Monotemaatilisi etüü- tud keelpillikvartett Rostockist ja teises Lohuaru rääkis foorumil kammermuusika de” klaverikvartetile. Seejärel oli kavas pooles klaverikvartett AKME Gdański olukorrast Ees­tis. Jana Peäske ja Piret Saint-Saënsi “Caprice sur des airs Danois et Muusikaakadeemiast prof Anna Prabucka- Väinmaa tutvustasid noorte muusikute Russes” ja Tüüri “Dedication”, esitajateks Firlej klassist. Nende esituses sai kuulda kammermuusika konkurssfestivali “In Anna Kelder (flööt), Heli Ernits (oboe), Beethoveni Keelpillikvartetist “Harfen­ corpore”. Tutvustati veel teisi konkursse ja Mirjam Avango (klarnet), Indrek Pajus quartett” Es-duur esimest osa ja Šosta­ festivale. Savonlinna Muusikaakadeemia (kontrabass), pianistid Liidia Ilves, Jakob kovitši Keelpillikvartetti fis-moll. Vaheajal tegevjuht Matti Mak­konen rääkis meistri- Teppo ja Talvi Hunt ning ansambel Ad arvamusi vahetades kuulsin, et ega sellest kursustest Soomes ja mujal (Egiptuses ja Libitum koosseisus Mari Targo (viiul), paremini vist küll enam mängida ei saa. Aserbaidžaanis), Dalia Balsytė Leedu Maaren Randvere (viiul), Eva-Maria Aga pärast järgmist koosseisu, kes esitasid Muusika- ja Teatriakadee­ ­miast tutvustas Sumera (vioola), Theodor Sink (tšello) ja kõigepealt Zygmunt Noskowski Klaveri­ kammermuusika olukorda Leedus. Ümar­ Kristjan Veermäe (klaver). kvarteti d-moll esimese osa ja seejärel laua ettekanded olid teaduslikud, pikemad Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast Brahmsi Klaverikvarteti g-moll op 25 nr 1, ja põhjalikumad. Muu hulgas vaadeldi esines keelpillikvartett Toto, kavas Beet­ oli tunne, et saab küll. Kui siin oleks jaga- õpilase-õpetaja suhet, inimsuhteid ja orga- hoveni Keelpillikvartetti F-duur op 59 nr 7 tud auhindu, oleks neile küll kuulunud nisatsioonikäitumise jooni keelpillikvarte- ning Osvaldas Balakauskase Keelpilli­kvar­ grand prix. Eriti Brahmsi kvarteti viimane ti koosluses. Kunsti uurimise ja -korraldu- tett nr 2. osa “Rondo alla Zingarese: Presto” vapustas se professor Martin Tröndle Zeppelini üli- Teisel päeval esines prof Jānis Malecki­ lõppematu energia, esimesest hetkest lah- koolist Friedrichshafenist pidas ettekande se juhendatud klaverikvartett Lätist, kelle vatanud tule, täpsuse ja põnevate kõladega. programmist “Concerto21”; Urve Lippus kavas oli Tālivaldis Ķeniņši Klaverikvartett * andis üldkogu avamisel põneva ülevaate nr 1, Tanejevi Klaverikvartett op 20 II osa Kammermuusika festivaliga samal ajal toi- eesti kammermuusikast. ning Dan Dediu (1967) 2010. aastal loodud mus EMTAs ka Euroopa Kammer­ Festivali lõppedes tõdes peakorraldaja “Pirouettes pierrotiennes”. Kontserdi teises muusikaõpetajate Ühingu (European Marje Lohuaru, et konverentsi ja festivali ja kolmandas pooles mängisid Aleksander Chamber Music Teachers Association) aas- sobib planeerida toimuma üheaegselt. Nii Bondurjanski juhendatud duod Moskvast, takonverents, kuhu olid kokku tulnud saavad kokku teoreetiline arutlus ja kont- kavas Schuberti Sonatiin a-moll op 137 nr kammermuusikaspetsialistid (pedagoogid, serdid. Kuulati oma kolleegide tunde, nau- 2 ja Prokofjevi Sonaat f-moll op 80 nr 1. festivalide ja konkursside esindajad) diti kontserte, arutleti, mõeldi, vahetati Klaveriduo tulevärki pakkusid Olga Koz­ Inglismaalt, Soomest, Belgiast, Itaaliast, kontakte ja mindi koju loodetavasti emot- lova ja Nikolai Kožin, kavas Šostakovitši Poolast, Venemaalt ja mujalt. Toimusid sionaalselt rikkamana ja uute mõtetega “Kontsertiino”, Stravinski “Kontsert kahele foorumid, ümarlaud teemal “Kammer­ edaspidiseks.

6-7/20126-7/2012 3939 Siin vähem tuntud muusikat esitada, nagu on prantsuse või inglise ooper, on mi- nu meelest väga tänuväärne. “Werther” on Tundetulvad kuulsa kirjandusteose aineline kammerlik lugu, tundeline ja traagiline suhtedraama, ülimalt emotsionaalne tükk. Ooper valmis Vanemuise väikese 1887, esietendus 1892 Viinis saksakeelsena ja alles järgmisel aastal tuli lavale originaal- variant. Eestis seda ooperit varem lavasta- tud ei ole. Albert-André Lheureux on tei- maja laval nud lavastajatöö delikaatselt, ise vaat et var- ju jäädes, üksnes tegelaste omavahelisi suh- V I R G E J O AMETS teid harutades, midagi välist või kummas- tavat juurde pookimata. “Wertheri” võib julgelt nimetada teno- ri-ooperiks. Vanemuises tenorisolisti palgal pole, teatri eelmise ooperilavastuse ainus nõrk lüli oli just see hääl. Riskile minek on end aga kuhjaga ära tasunud ja laval on vä- ga ilusa muusikaga õnnestunud lavastus. Esimestel etendustel laulis peaosa Ivan Magri Itaaliast, kes on Tartu-taolisele oope- rimaailma äärealale tõeline õnnelik leid, olemata samal ajal nii suur staar, et teised laval varjutaks või siis provintsilinna üle- olevalt suhtuks. Siinset publikut oli ta “Rigoletto” edeva hertsogi ulja laulukesega juba varem hullutanud. Werther on aga hoopis teisest puust, luuleline ja tundeline ja oma tundeid dramaatiliselt välja elav te- gelane. See on äärmiselt mahukas, väga suurt füüsilist vastupidavust nõudev ja to- hutult rikas partii. Magri mõtles kogu aeg teksti sisule ja andis seda edasi lõpmata nüansseeritult ja detailirikkalt, fraase paind­likult eri toonides värvides. Osa oli lauljale uus ja lavaline vabadus ei olnud kerge tulema, ent etendusest etendusse jär- jest parem, nii et oma kolmandal ülesastu- misel sai ta siinse jahedavõitu publiku juba I vaatuses pihku ja plaksutama. Aprilli lõpu etendusel oli peaosas Juhan Tralla, kes on seda partiid oma praeguses koduteatris Charlotte (Karmen Puis) ja Mannheimis laulnud. Tema Werther oli ju- Werther (Ivan Magri) varasuvel, ba häälelise erinevuse tõttu teistsugune. tunnete ärkamise aegu. Kui Magri hääles oli enam pehmust ja lüü- rikat, mis andis kogu karakterile melan- Jules Massenet’ ooper “Werther”. Lavastaja: mistega loorbereid lõiganud Donizetti hoolse, pigem allaheitliku iseloomu, siis Albert-André Lheureux (Belgia). Kunstnik: “Maria Stuarda” (veel mõni itaallane kuulub Tralla vokaal oli intensiivsema tooniga, sä- Liina Keevallik. Valguskujundaja: Andres samuti alati asja juurde); täiesti pöörase la- risevam ning tegelane sai iseloomult kan- Sarv. Esietendus 10. märtsil 2012 Vane­ vastusena jääb Vanemuise ja tegelikult kogu gem, pea-ees-tulle-sööstvam. See pani teda muise väikeses majas. Eesti muusikateatri ajalukku Purcelli ka plahvatuslikumalt käituma, intensiivse- “Haldjakuninganna” (millel Sada­mateatris mates kohtades mõnel korral ka dirigenti ui vaadata Vanemuise käesoleva lavastununa on Tartus ka ooperi kohta era- (tookord Lauri Sirp) kiiremale tempole hooaja ooperivalikut, on see vägagi kordne publikumenu) ning selle kõrval kaks sundima. huvitav. Kuuest repertuaaris olevast prantslase Jules Massenet’ ooperit, kolm aas- Wertheri armastatu, kauni ja südamli- teosestK kaks on varasemast ajast laval olevad tat repertuaaris olnud ja nüüd maha läinud ku Charlotte’i partii on psühholoogiliselt Verdi “Trubaduur” ja “Rigoletto” (ilma “Manon” ning tänavune ainus uuslavastus keerulisem. Tema kohusetundest abiellu- Verdi­ta vist ei saa); eelmisel hooajal lisandus “Werther”, uue muusikajuhi ja peadirigendi mine on sünnitanud suure segaduse. Oma väga õnnestunud lavastuse ja naispeaosatäit- Paul Mäe esimene ooper Tartus.

40 6-7/2012 Charlotte (Katarina Giotas) ja Werther (Ivan Magri) ooperi lõpul, talves ja surmas. FOTOD ALAN PROOSA

tundeid tuleb varjata kummagi meestegela- etenduses näis talle ette kasvavat isegi väike- et taas muusikaliselt üldiselt väga hästi teh- se eest, on kohti, kus sõnad räägivad ühte, kodanlikkust ja mugavust rõhutav kõht. tud lavastus. kehakeel teist. Esimestel etendustel laulis Charlotte’i noorem õde Sophie ei saa Liina Keevalliku lavapilt on leidlik, rootslanna Katarina Giotas. Tal on väga samuti asjadest tükk aega aru ja loodab sümboliseerides kõige mööduvust või ilus vioolalik tämber. Väga võimsalt oli hoopis ise Wertheriga suhet seada. Alla pöörduvust, sealhulgas elusast surnuks – lauldud kirjade lugemise aaria III vaatuse Popova on juba suure lavakogemusega nii avavaatuses laval laiutav hall kivine pursk- algul, kus kõik need seni allasurutud tun- vokaalselt kui ka näitlemiselt ja hästi sta- kaev muutub järgmises kiriku surnuaiaks, ded ja hirmud eri värvides välja tulid. biilne, tundub, et tema peale võib alati kin- III vaatuses ripub see tagurpidi, ornamenti- Karmen Puis on üldiselt tugevama natuu- del olla. Nõnda on ka Sophie, rõõmsameel- dega laena ning IV vaatuses talvise pilve- riga ja ka küpsem. Temas oli vähem lapse- ne naiivne tütarlaps, tal värvikalt tehtud. massiivina. Kuid sellele väga intiimsele ja likku rõõmsameelsust, algusest peale oli Ent Pirjo Püvi sobib pelgalt oma vanuse lüürilisele loole mõeldes tundub mulle see rohkem tõsiseid toone, mis rõhutas just tõttu sellesse ossa paremini. Neidude isa kamakas, vähemalt alguses, liiga kobakas ja vastutuse liini – hoolitseda emata jäänud laulab Märt Jakobson, samuti väga heasse domineeriv, lauljatel on algul lausa kitsas. õdede-vendade eest ja hoida kinni lubadu- laulu- ja mänguvormi tõusnud, igati im- Ajaloost inspireeritud kostüümid on aga sest abielluda Albert’iga. posantne bass, ning seegi pisike roll on väga kenad. Kolmas suhtedraama osaline on esmalt lauldud ereda karakteriga ja meeldejäävalt. Väike, juba järjejutuks muutuv virin ka. kavaler, seejärel vastne abielumees Albert, (Kas ei võiks mõni Vanemuise järgmine la- Alles 28. aprillil, 49 päeva esietendusest hil- enese ja oma maailmaga rahul olev tegelane, vastus olla valitud tema oskusi võimenda- jem, tuli lavale teine koosseis, sealhulgas kes arvab end midagi Charlotte’i suhtes tun­d­ ma? Peamiselt ooperit jälginud, on mul ku- uus külalissolist peaosalisena. Kahjuks ei vat, ent tegelikult ei tea ta tunnetest midagi, junenud mulje, et ta suudab rohkem, kui olnud teatrist mitte kellelgi meeles sellest muidu ei läheks tal dramaatilistest asjaolu- praegu Vanemuises kasutatakse. Selle pähe vaatajaile teada anda. Isegi teatri koduleht dest arusaamisega nii kaua aega. Taavi Tam­ turgatanud mõtte kontrollimiseks heitsin juhtis sel päeval jätkuvalt tähelepanu puu Albert oli just selline soliidne mühakas, pilgu teatri veebilehele Jakobsoni rollini- “Hald­jakuninganna” hooaja viimastele mistule – koduteatris käesoleval hooajal ai- etendustele, mis olid selleks ajaks pealegi Lavastajatöö on nult kaheksa, külalisena Estonias tervelt juba ära olnud! Et seesama “Wertheri” seitse osa!) Valmar Saar jäi samas osas ta- etendus oli ühtlasi hooaja viimane, seal tehtud delikaatselt, gasihoidlikumaks. Tema hääl on kena äramärkimist ei pälvinud. Kui omalt poolt tämbriga, aga kui lõug laulmisel vastu rin- midagi ei tehta, et kuulajaid saali juurde üksnes tegelaste da vajutada, on “pill” “murtud”, heli kokku tuua, siis pole minu meelest ka õigust käsi pigistatud ja tekib isegi probleeme vajaliku laiutada ja nentida, et sellel žanril tõepoo- omavahelisi suh- helikõrguseni küündimisega. Hea lavasar- lest pole Lõuna-Eestis rohkem vaatajaid kui teid harutades, mi- miga esinesid pisirollides Rasmus Kull, nii vähe nagu praegu (kolme-nelja etendu- Reigo Tamm, Simo Breede ning lapsed. se jagu tüki kohta hooajal pooltühjale saali- dagi välist juurde Orkester on sageli etenduse alguses hajevil le). Ma tõesti ei saa aru, kuidas saab unus- ja harali, ent tuure kogudes läheb mäng tada kõige rohkem sellekohast hoolitsust ja pookimata. käima ja pakub väga nauditavaid hetki. Nii tähelepanu vajava žanri!

6-7/2012 41 Folk Orchestra liikmed koos Jonas Knutssoniga. Sõnavabadust FOTO ELMO RIIG / SCANPIX avardav Folk Orchestra

MARI TAMMAR pärimusmuusika üliõpilane

21. ja 22. aprillil andis loonud folk- ja jazzmuusik Jonas Knuts­ tantsida poleks olnud võimalik, sest tant- son, kes on Stockholm Folk Big Bandi suline rütm ja pulss oli asendatud vormi- Viljandis ja Tallinnas kont­ asutajaliige. Tuulikki Bartosiki vaimustus mängudega. See kõik ei saanud märkama- ühendada erinevaid instrumente ja kõla- ta jääda nii professionaalsete tegijate pu- serte Eesti esimene­ Folk pilte nakatas ka teda. Koostöö noorte hul. Vägisi tuleb meelde pärimuskultuuri Orchestra, mis liitis Viljandi Eesti muusikutega tundus huvitav välja- spetsialisti Ene Lukka-Jegikjani muusika- kutse ning eesti pärimusmuusika ja meie triaadil antud soovitus, et nad võtaksid Kultuuri­akadeemia ja iseäralikud instrumendid inspireerisid te- pärimuslikku pala mitte kui vahendit, vaid da niivõrd, et just sellele koosseisule sün- kui võimalust süveneda sellega kaasas käi- Eesti Muusika- ja Teatri­ dis tema sulest uut loomingut ning eesti ja vasse traditsiooni: “Otsige üles oma kul- akadeemia pärimusmuu­ Skandinaavia pärimusmuusikat siduvaid tuur ja selle eripära ning tooge ta lavale seadeid. Kõlakooslustes oli õhkõrna ruu- nii, et rahvamuusika detailirohkus ja oma- sika üliõpilasi. Projekti mi, läbivaid detaile, nüüdisaegset ja esiva- näolisus ei kaoks – muidu võib tehtu jääda eestvedajaks oli Tuulikki nematelt päritut. Kohtus eri rahvaste pealispindseks.” muu­sikaline keel: kokku olid pandud Knutssoni seadete vahel kõlas ka Bartosik ning orkestri diri­ rootsi koraal ja saami joig, eesti noor luule Tuulikki Bartosiki, Robert Jürjendali ning ja hällilaul. tudengite enda looming, mis osalt sündis gendiks Jonas Knutsson. Möödunud suvel laulupeol koondor- ühises koostöös. Siin oli tunda sisulisemat kestrile polka ja labajala seadnud Tonio lähenemist, mis tabas rohkem eesti päri- Sügava deviisiga projekt Tamra oli kuulduga väga rahul: “Ma leidsin musmuusika olemust. Ometi jäi kogu kont- Ootused selle erakordse projekti osas olid endale mõttekaaslase. Knutssoni seaded serdi ajal pärimusmuusika tõeline ürgsus ja väga suured. Laval oli kolmkümmend kaks võimendasid ja miksisid kokku erinevaid vägi vaka alla, osalt ehk tingituna ettekirju- noort muusikut, juhendajad ning hulk põ- viise, mida on väga keeruline teha. Oli ko- tatud partituuridest, mida pärimusmuusi- nevaid instrumente, pilt oli vägev. he tunda, et laval olid stiili valdavad män- kud, kes harilikult peast mängivad, järje- Harilikult ajavad eri koolkonnad oma asju gijad ning seaded väärtustasid seda. Publik kindlalt lugema olid sunnitud. Siiski olid ning ühise mütsi alla ei koondu. Erinevate aplodeeris püsti seistes, mis, arvestades noorte muusikute näod ilu ja rõõmu täis. pärimus- ja rahvamuusikaorganisatsiooni- Viljandi väga kriitilist ja pärimusmuusika- Tuulikki Bartosiki sõnul polnud projek- de, seltside ja initsiatiivgruppide vahel puu- teadlikku kuulajaskonda, on haruldane.” ti eesmärk jälgida autentsust. Sooviti hoo- dub hea kommunikatsioon, õlg-õla-tunne Pärimusmuusik ja õppejõud Celia pis kummutada seisukohta, et peab end pi- ning ühtne kontseptsioon pärimusmuusika Roose tunnustas head vokaali, mis kumas devalt sellega piiritlema. “Kui teha muusi- jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Selles sidusa liinina instrumentaalpartiist läbi. kat südamega, on selles ka traditsioon ole- kontekstis oli kahe erineva kooli ühine loo- See, et orkestriseadetes nii palju vokaali ka- mas,” kinnitas ta veendunult. “Kui üliõpila- ming ning lavaline rõõm muljetavaldav sutatakse, pole tavapärane. si pidevalt hoida traditsiooni raamides, ei ning annab lootust, et need noored loovad hakka neist tõeliselt elavat muusikat tule- oma hilisemates tegemistes ka edaspidi Süda on tähtsam kui autentsus ma.” Mindki jäid kummitama ühes seades ühiseid terviklahendusi. Lavalt kõlanud Nii mõnelegi pärimusmuusikatundjale ette loetud noore luuletaja Eda Ahi sõnad: seaded olid keerulised, nõudsid head inst- võis aga välismaalase pilk eesti muusikale “kitsas karp oled, ära tahtmisi täis”. Hirm rumendi valdamist ning tugevat tehnilist siiski meelehärmi valmistada. Liialt läbi- eksida pärimuskorüfeede väärtushinnangu- pagasit. See tõestab, et pärimusmuusikud ei komponeerituna läks kaduma regilaulule te vastu ning olla pidevalt üksteisega võr- ole klassikutest kehvemad ega vähem tõsi- omane meetrum ja meditatiivsus. Eri reldud, võib võtta noorelt tahtmise mängi- selt võetavad muusikud. paikkonna polkad ja labajalad segati ühte da, oma nägemust luua ning näidata oma suppi ja maitsestati džässilike saksofoni- tunnetust sellest muusikast. See projekt tõs- Üllatav kooskõla soolodega. Regilaulu laulmise hingamis- tis kindlasti noorte enesekindlust ning Suure osa orkestri esitatud lugudest oli põhimõtetest kinni ei peetud, seadete järgi avardas sõnavabadust.

42 6-7/2012 85. juubelihooaeg TALLINNA KITARRIFESTIVAL Hooaja peasponsor 10.–16. juuni www.kitarrifestival.ee kunstiline juht Tiit Peterson 10. juuni 19.00 Kumu Auditoorium Fingerstyle kitarrilegend, laulja ja helilooja ERSO korraldatud kontserdid Don Ross Canada märts-juuli 2012. 11. juuni 19.00 Kumu Auditoorium Yamandu Costa Brasiilia dþäss Ajakirja Muusika lugejatele on kõik ERSO korraldatud kontserdid 15% soodsamad. 12. juuni 19.00 Mustpeade maja Cecilio Perera Mehhiko Pakkumine kehtib kuni 05.07.2012. Kavas: Ponce, Brouwer, Ginastera Soodustus kehtib Piletilevist ostes, sisestades 13. juuni 19.00 Mustpeade maja sooduskoodi: muusika Mirta Alvarez Argentina Traditsioonilisest tangost Astor Piazzollani

14. juuni 22.00 Mustpeade maja KEVADPÜHITSUS LAUL METSADEST flööt R, 9.03.2012 kell 19, R, 20.04.2012 kell 19, Neeme Punder Estonia kontserdisaal Estonia kontserdisaal Tiit Peterson kitarr Debussy. “Kevadised ringmängud” Šostakovitš. Kantaat “Meie kodu- Urmas Sisask. Nüüdisaegne sodiaak Bernstein. Serenaad viiulile ja maa kohal särab päike” orkestrile Oratoorium “Laul metsadest” 15. juuni 19.00 Kumu Auditoorium Stravinski. Ballett “Kevadpühitsus” Poeem “Stepan Razini hukkamine” Flamenko läbi aegade Sandis Šteinbergs (viiul), ERSO, Konstantin Andrejev (tenor), Oscar Herrero flamenkokitarr, Hispaania dirigent OLARI ELTS Aleksei Tanovitski (bass), Natalia Mellado flamenkolaul, Hispaania Eesti Kontsertkoor, ERSO, TULILIND dirigent PAAVO JÄRVI 16. juuni 19.00 Kumu Auditoorium R, 16.03.2012 kell 19, Brasiilia karnevalimuusika PIANISSIMO Estonia kontserdisaal Daniel Marques kitarr, Brasiilia Pacius. Avamäng ooperile N, 26.04.2012 kell 19, piletid Piletilevist www.piletilevi.ee ja “Kuningas Karli jahiretk” Estonia kontserdisaal Tiago Loei löökpillid, Brasiilia tund enne kontserdi algust kohapealt Šostakovitš. Viiulikontsert nr 1 Scharwenka. Klaverikontsert nr 4 Stravinski. Ballett “Tulilind” Brahms. Sümfoonia nr 3 Anna-Liisa Bezrodny (viiul), ERSO, Aleksandr Markovitš (klaver), ERSO, dirigent MIKK MURDVEE dirigent NEEME JÄRVI

EESTI MUUSIKA PÄEVAD HOOAJA LÕPPKONTSERT. R, 23.03.2012 kell 19, IMPERAATOR Estonia kontserdisaal R, 4.05.2012 kell 19, Eesti heliloojate uudislooming Estonia kontserdisaal Iris Vesik (vokaal), Ansambel U:, Beethoven. Klaverikontsert nr 5 Rein Rannap, ERSO, dirigent RISTO “Imperaator” JOOST Brahms. Sümfoonia nr 4 Kalle Randalu (klaver), ERSO, PASSACAGLIA dirigent NEEME JÄRVI R, 13.04.2012 kell 19, Estonia kontserdisaal SUUR SUVINE KOHTUMINE Vasks. “Viatore” (Hommage à Arvo SÕBRAD ÜLLATUS- Pärt) N, 05.07.2012 kell 20, KONTSERT! Pärt. “Concerto Piccolo teemale Estonia kontserdisaal B-A-C-H” ja “Kui Bach oleks ERSO, dirigent NEEME JÄRVI mesilasi pidanud” Kontserdi patroon: Eesti Vabariigi Bach/Stokowski. “Passakalja ja fuuga” president Toomas Hendrik Ilves Sibelius. Sümfoonia nr 1 Indrek Vau (trompet), ERSO, dirigent DANIEL RAISKIN

JUBILATE - ERSO 85. juubelile pühendatud sari MEISTRIKLASS - meistriteosed parimas esituses SAAGA - põneva tausta ja süžeega teosed CONCERTO - suurepärased solistid, atraktiivsed instumentaal- kontserdid

Piletid on müügil Estonia kontserdisaali kassas, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning Internetis www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. Täpsem info: www.erso.ee ja telefonil 614 7788

6-7/2012 43 Majesteetlik nii laval kui elus Mati Palm 70

Tõeliselt suured tähistavad mitte Neeme Järvi ja Roman Matsov said meie tate areenile tulemas praeguseid suurusi, juubelisünnipäeva, vaid juubeli- oma vokalistidest alati head ja töökindlad nagu Olga Borodina, Maria Guleghina ja ansamblid kokku. Kuid samas olen ise ol- Dmitri Hvorostovski jt. Samuti näed aasta- aastat. Ka Mati Palmil on tänavu- nud palju kordi külalissolistiks välismaal. kümnete jooksul, kuidas muutuvad suun- ne aasta majesteetlikult juubeli- Oratooriumides-kantaatides laulmist tuleb dumused ja kuidas vene lauljad on nüüd aasta, sest ei õnnitle teda ainult mul ka kokku üle poolesaja.” kooli mõttes pilgu pööranud Saksa ja kolleegid, sõbrad ning austajad Toon jutu tänasesse päeva. Väikeseks Austria poole, Itaalias käimine oli ju ammu õigustuseks ütlen, et sellise faktirikkuse ees, moes. Keelekeskkonna tundmine ja tunne- kodumaalt, vaid ka mitmest tei- nagu on Mati Palmi tööde-saavutuste loe- tamine on vene kõrgkultuuris väga olulisele sest riigist. Kaks paksu päeva- telu, tunnen end abituna. Ainuüksi leksiko- kohale tõstetud. Maria teatris näiteks on raamatutäit fakte kõnelevad us- nis hõlmab see neli veergu imetihedat kir- saksakeelse ooperi jaoks ammu enne proo- ja! Rõhutaksin tema tööstiili juures veel üht vide algust palgatud coach, treener, kes teeb kumatust hulgast esinemistest aspekti – harjumust asjadest sportlikult lauljatega kõva keeletrenni. Tegelikult on poole sajandi jooksul, millistes mõelda. Nagu ta ütleb – esimese poole iseenesestmõistetav, et laulja kõneleb ema- koosseisudes ja mis lavadel, kes elust tegi ta tule- keelele lisaks vähe- dirigendipuldis ja kes partneri- muslikult pärisspor- malt kolme-nelja ti, sportlaste ja keelt. teks. Unikaalne materjal teatriloo ühingutega on ta Juubeliaasta tõttu ja muusikateatri uurijatele, rääki- seotud tänini. on mul kontsertide mata baasmaterjalist sellele, kes Küllap enesedistsip- hulk suurem kui ta- maestro Mati Palmist raamatu liin ja püüd “kiire- va-aastal: Eestis, mini-kõrgemale- Vene­maal ja kirjutada võtab. kaugemale” on talle Ukrainas. Ma olingi ma kunstnikutee alguseks pean andnud oskuse ja seadnud endale ees- “Okontserti Tartu ülikooli aulas koos jõu oma energiat ja- märgi, et neliküm- Maarja Haameriga 1964. aastal. Minu teat- gada nii Muusika­ mend aastat põhiko- ristardiks oli leitnant Champlatreux’ osa akadeemia üliõpi- haga teatritööd on Hervé operetis “Mamzelle Nitouche” 1966. laste kui ka teatri- täiesti piisav. Nüüd aastal, olin siis veel IV kursuse üliõpilane. töö vahel. Ja üks on raskuspunktid Seda osa mängisin mitukümmend korda eriline töölõik tema mujal. Veebruaris Estonia teatris koos tolleaegsete opere- biograafias on töö- andsin Peep tistaaridega, ka Endel Pärnaga. See on tege- tamine rahvusvahe- Lassmanniga soolo- likult pannud aluse ka minu teatrieetikale. liste vokalistide kontserdi Peter­buri Teater on püha. See austus väljendus nii konkursside žürii- Jaani kirikus, märtsis suhtlemises kui ka kümnetes igapäeva pisi- des. See on väga Moskvas, veel oli asjades. Konservatooriumi lõputöö oli kõrgelt koteeritud kunstnike ja pedagoogi- kaks esinemist Peterburis, üks neist Sparafucile Verdi “Rigolettos”, nimiosas de privileeg. Kokku on neid žüriisid nüüd Filharmoonia väikeses saalis konkursi ava- Georg Ots ja Tiit Kuusik. Need olid algus- juba 35. Mõned näited: “Voci verdiani” kontserdil. Samuti oli mul Harkovis rah- momendid, mis sügavalt mõjusid ja ei kao Bussetos 1986, “Min On” Tokios 1987, vusvahelise Rahmaninovi ürituse raames kuhugi. Edasi tulid rollid, igal aastal paar- Tšaikovski konkurss Moskvas 1990, 1998, kontsert, kus ma laulsin vene romansiklas- kolm, nii on neid kokku saanud üle seits- 2000 ja 2002, Rimski-Korsakovi konkurss sika kõrval ka Artur ja Villem Kapi ning mekümne.” Peterburis 1998, 2000, 2002, Jelena Mart Saare laule. Tuleb veel teisigi esinemisi. Mati Palm oma hästivalitsetud sügava Obraztsova konkurss Peterburis. Ta on ol- Suutmise ja tahtega on nii, et kõigepealt bassbaritoniga on aastakümneid olnud nud žürii liige kuuel Glinka-nimelisel kon- see on geenidega kaasa antud ja teiseks õp- Estonia teatri tugisammas. Ka kümnetes kursil ja paljudel lauluvõistlustel Eestis. peprotsessiga välja arendatud. Võrdlused vokaalsümfooniliste suurvormide solistide Juubeliaastal oli ta žürii kaasesimees märt- teiste artistidega mobiliseerivad keskendu- ansamblites on ta olnud asendamatu. sis III rahvusvahelisel Štokolovi-nimelisel ma: kui tema suudab, siis miks mina ei “1960ndatest kuni 1990ndate aastateni vokalistide konkursil Peterburis. võiks suuta!” ei olnud nii väga kombeks laenata soliste “Konkurssidel saad tuttavaks järjest uu- mujalt. Ja nad ei õigustagi alati ootusi. te põlvkondadega. Olen ju näinud läbi aas- Virve Normet

44 6-7/2012 Tallinn Music Weeki 2012 Skype’i auhinna võitis Talbot

allinn Music Weeki peatoetaja “Talbot tõuseb esile kui tervik. Nende Kooriühingu T Skype’i neljandat aastat väljaantava puhul rokib kõik ühes rütmis – muusika auhinna võitjaks valiti sel korral Talbot, on vinge, veebileht tasemel ning sotsiaal- uueks esi­ bänd, kellel on lisaks kodumaistele kont- se turunduse pool läbimõeldud. Bänd sertidele tänaseks selja taga Ida-Euroopa vaatab selgelt tulevikku ning on aktiivne meheks valiti tuur ning kontsertreisid Venemaale ja esineja kogu maailmas. Just nii, nagu Ukrainasse, Balkanimaadesse, Austraa­ meile meeldib,” ütles Skype Eesti juht Tiit Veronika liasse ning Jaapanisse. Maineka tiitliga Paananen. Võistlust Eesti Heliloojate Skype’s Go Change The World Award Liidu esindajana hinnanud Maria Möldri Portsmuth kaasnes ka preemia 3500 eurot. sõnul täitis Talbot kõik ekspordikriteeriu- Skype’i maailmavallutuse auhinna mid – etteaste oli “ilus ja raputav”. prilli lõpul valiti Kooriühingu uueks võitja selgitati välja festivali delegaatide, Magnus Andre ja Jarmo Nuutre Aesimeheks Veronika Portsmuth väike- välispressi, Skype’i töötajate ja Eesti pub- 2008. aastal loodud Talbot on välja and- se häälteenamusega teise kandidaadi Raul liku ühisel valikul. Talboti järel pälvisid nud kaks albumit – “Tundra” (2008) ja Talmari ees. Mõlemad kandidaadid esita- TMW delegaatidelt enim nominatsioone “Eos” (2010). 2010. aastal esitati bänd nud kooriühingu senine esimees Aarne veel Estonian Voices, Paabel, Mart Avi Eesti Muusikaauhindade aasta metal-ar- Saluveer taandas enda kandidatuuri. ning Väljasõit Rohelisse. Publiku­hää­ tisti nominendiks. Tänavu esineb duo Kooriühingu uus juhatus kinnitati letuse võitis sel aastal Tenfold Rabbit. klubides ja festivalidel nii Eestis kui ka koosseisus: Veronika Portsmuth, Arvi TMW Skype’i auhinna on varasema- välismaal ning tegeleb kolmanda albumi Karotam, Aivar Leštšinski, Aarne Saluveer, tel aastatel võitnud Popidiot (2009), Iiris lindistamisega. Tõnu Kaljuste, Heli Jürgenson, Aet Maatee, (2010) ja Ewert and the Two Dragons Kaie Tanner, René Eespere, Ando Kiviberg (2011). ja Peep Ratas. Kul­tuuri­minis­ tee­riu­mi uus muusika­ nõunik on Siiri Siimer ultuuriministeeriumi uueks muusika- Knõunikuks valiti Siiri Siimer, kes alustab tööd 25. juunil. Konkurss kuulutati välja seoses ministeeriumi senise muusika- nõuniku Eero Rauna siirdumisega Ette­ võtluse Arendamise Sihtasutuse turismi- arenduskeskusesse. Siiri Siimer on lõpetanud Tallinna kon- servatooriumi klaveri erialal ning jätkab praegu õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal. Siimer on NYYD Ensemble’i direktor ja MTÜ NYYD Grupp juhataja ning varem on ta töötanud Vanalinna Hariduskolleegiumi muusika- kooli juhatajana. FOTO MAE MARKS

6-7/2012 45 Türi Klassikaraadio tuleb külla kevadfestival lassikaraadio programmi üks suure- Sütevaka Humanitaar­güm­naa­siumis. üri kevadfestivalil andis menuka kont- Kmaid väärtusi on edastada oma kuu- Klassikaraadio saadab koolidesse esinema Tserdi Venemaa noor tõusev täht, pia- lajatele elavat muusikat, seetõttu on eetris noored interpreedid, valdavalt Eesti nist Aleksander Lubjantsev. Tallinna olulisel kohal otseülekanded Eesti kont- Muu­si­ka- ja Teatriakadeemia tudengid, Barokkorkester Risto Joosti juhatusel esitas serdisaalidest. Nende osakaal on tõusnud kes vanuse poolest ei erine väga palju värvika kava Bachi, Vivaldi ja Rebeli teos- ning seoses möödunud kultuuripealinna oma kuulajatest. Samas on tegemist muu- test, solistideks Reet Sukk (barokkflööt) ja aastaga salvestas ja vahendas Klassika­ sikutega, kes on end heast küljest näida- Risto Joost (kontratenor). Festivali viimasel raadio rekordarvu kontserte. nud nii konkurssidel kui ka kontserdisaa- päeval tuli ettekandele Paavo Piigi ja Klassikaraadio on enamasti vahenda- lides. Anna­­liisa Pillaku glamuurne ja vaimukas nud teiste institutsioonide korraldatud Sarjas esinev viiuldaja Marike Kruup kontsertetendus “Diiva” soome pianisti sündmusi, samas peetakse oluliseks tuua pälvis hiljuti grand prix’ rahvusvahelisel Marko Hilpo osalusel. Lisaks kontsertidele raadiomaja stuudiosse tagasi klassikalise konkurssfestivalil “Renaissance” Armee­ linastus festivalil Eesti Aasta Film 2011 muusika publik ning sel otstarbel korral- nias, pianist Johan Randvere on edukalt “Uus Maailm”, “Ööülikoolis” pidasid loen- dati aprillis kolm kontserti, kus esinesid esinenud mitmel konkursil ning klarne- guid Kristiina Ehin ja Enn Kasak ning sai ansambel Resonabilis, keelpillikvartett tist Marten Altrov säras viimasel “Con käia looduses festivali patrooni Fred Prezioso ning G. Otsa nimelise Tallinna brio” konkursil. Sarja avakontsertide ka- Jüssiga. Muusikakooli õpilased. vas kõlasid klassikalise muusika näited, Käesolev aasta on Klassikaraadios esindatud oli ka eesti heliloojate looming. noorteaasta, mille eesmärk on kaasata Muusikud tutvustasid kontserdil kõlavaid noort publikut klassikalise muusika ins- teoseid ja oma pille ning suhtlesid kuula- pireerivasse maailma. Euroopa klassikali- jatega.Vastuvõtt koolide poole pealt oli se muusika raadiojaamade üks keskseid väga positiivne. Üllatav on olnud suur küsimusi on, kuidas hõlmata noort publi- huvi nüüdismuusika vastu. Mais andsid kut ning muuta oma keskmise kuulaja koolides kontserte veel pianist Holger vanust natukenegi nooremaks. Klassika­ Marjamaa, kes osales vahetult kontserdi- raadio jaoks on oluline teha koostööd sarja eel rahvusvahelisel konkursil, ning Eesti koolide, õpetajate ning õpilastega. tšellist Theodor Sink, kes esines edukalt Maikuus alanud koolikontsertide sa­ äsja lõppenud rahvusvahelisel üliõpilaste ri “Klassikaraadio tuleb külla” tutvustab kammermuusika festivalil. nii raadiojaama kui ka klassikalist muusi- Klassikaraadiol on kavas sarja sügisel kat. Sarja avakontsert toimus Saku Muu­ jätkata. Teavet sarja “Klassikaraadio tuleb sikakoolis, edasi anti kontserte Pärnu külla” kohta leiab kodulehelt http://klas- Pianist Aleksander Lubjantsev Ülejõe Gümnaasiumis, millest Klassi­ka­ sikaraadio.err.ee/klassik/ktk2012.html esinemas Türi kevadfestivalil. raadio tegi otseülekande, ning Pärnu FOTO ERAKOGUST (Klassikaraadio)

Marike Kruup, Johan Randvere ja Marten Altrov enne kontserti Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis.

Plaadi esitlus 5. juunil kell 14.00 Rahvusooper Estonia Talveaias.

46 6-7/2012 I rahvusvaheline muusikaõpetuse olümpiaad

allinnas toimus 25. – 27. aprillini esimene lilled. Neil on erinev taust ja erinevad kogemu- Rahvusvahelise Trahvusvaheline muusikaõpetuse olüm­ sed. Oma­loomingus oli kuulda nii kõrgetase- muusikaõpetuse piaad. Olümpiaadi algatasid Eesti Muusika­ melist nüüdismuusikat, aga ka traditsioonilise- õpetajate Liit ning Eesti Muusika- ja Teatri­ mat stiili, kuid kõik oli aga väga originaalne, ei olümpiaadi akadeemia koostöös Euroopa Kooli­muu­sika olnud mingeid plagiaate. Noortel on palju tulemused Assotsiat­siooniga. Korraldus­toim­konda kuulu- ideid, on huvitav näha, kuidas nad ennast sid Ene Kangron, Janne Fridolin Inge Raud­ identifitseerivad.” Ruta Girdzijaus­kiėnė Noorem vanuserühm sepp, Aarne Saluveer, Kristi Kiilu, Anu Sepp, Klaipeda ülikoolist ütles olümpiaadi lõppedes, I koht ja kulddiplom: Saimi Kadi Härma, Jaanus Kann, Eve Karp, Katrin et ta tunneb uhkust selle üle, et esimene rah- Ester Kortelainen (Tartu Raamat, Aive Skuin ja Liivi Urbel. Välisliikme­ vusvaheline muusikaolümpiaad nüüd teoks Karlova Gümnaasium, õpetaja tena osalesid korraldustöös esindajad Poolast, sai. Teistes ainetes on olümpiaaditraditsioonid Sirje Vassmann-Perend) Sloveeniast, Hollandist, Lätist, Leedust ja juba mitmekümne aasta vanused. Ta mainis, et II koht ja kulddiplom: Julija Soomest. Rahvus­vahelise olümpiaadi patroo- õhkkond olümpiaadil oli sõbralik ja loomingu- Stopar (Sloveenia, õpetaja Ana niks oli EMTA rektor Peep Lassmann ning line, muusika ongi ju universaalne keel ning li- Tori) olümpiaadi heliloojaks Arvo Pärt. sas, et kogu üritus oli väga hästi korraldatud. III koht ja kulddiplom: Laura Olümpiaadil võisteldi kahes vanuserüh- Väga olulise olümpiaadi osana tõstis ka tema Elizabete Godiņa (Läti, õpeta- mas: 12–14-aastased ja 15–18-aastased; olüm- esile omaloomingut: “Maade kaupa võivad jad Elina Seja, Inta Godiņa) piaad koosnes kirjalikust teadmiste testist, lau- õpilaste oskused olla mõnevõrra erinevad: mõ- lu esitusest ja omaloomingust. Eesti õpilastest nel pool on head lauljad, teisal heade teoreeti- Teised Eesti esindajad Hanna- osalesid nooremas vanuserühmas Saimi Ester liste teadmistega õpilased. Aga loomingu osa Ingrid Nurm (Tallinna Kortelainen, Hanna-Ingrid Nurm ja Anita on sellisel olümpiaadil erakordselt oluline.” Reaalkool, õpetaja Heli Roos) ja Maasalu ning vanemas vanuserühmas Helen Gabriela Konkol Gdański Muusika­aka­ Anita Maasalu (Jõgeva Aluvee, Piret Pajusaar ja Helis Oidekivi. Eesti deemiast rõhutas samuti rahvusvahelise võist- Gümnaasium, õpetaja Riina õpilaste tase oli üldises konkurentsis kõrge. luse olulisust muusikaõpetuse arengus ning üt- Lind) pälvisid II koha ja hõbe- Noore­mas vanuserühmas läks olümpiaadi üld- les, et siit saadi tõuge sellist olümpiaadi ka oma diplomi võit Saimi Ester Kortelainenile, vanemas va- maal korraldada. “Siinsed kontaktid ja koge- Vanem vanuserühm nuserühmas sai III koha Rocca al Mare kooli muste vahetamine on hindamatu väärtusega. I koht ja kulddiplom: Eriks õpilane Helis Oidekivi. Kui saime võistluse toimumisest teada, hakka- Zeps (Läti, õpetaja Anita Järgmise olümpiaadi teatepulk anti üle Lätile, sime õpetajatega arutama, keda saata, kuidas Lipkova) kus 2014. aastal toimub järgmine võistlus. lapsi ette valmistada. Olime algul mures oma- II koht ja kulddiplom: Jone Olümpiaadi järel toimunud vestluses tõstis loomingu pärast. Paljud õpilased loovad ise Girdzijauskaitė (Leedu, õpeta- Branka Rotar Pance Ljubljana Muusika­ muusikat ja improviseerivad, aga nüüd innus- ja Arvydas Girdzijauskas) akadeemiast esile rahvusvahelise olümpiaadi tasime neid lugusid üles kirjutama. See kõik oli III koht ja kulddiplom: Helis olulisust muusikaõpetuse väärtustamisel ning väga huvitav, uudne ja rikastav.” Gabriela Oidekivi (Rocca al Mare kool, lisas: “See on suurepärane väljakutse muusika- Konkol osales ka žürii töös ning lausus, et õpi- õpetaja Hanna Renter Rein­ liselt andekatele noortele ja samuti ka nende laste oskused olid väga head ja punktid kõrged. tamm) õpetajatele.” Olüm­piaadil kuuldu kohta ütles ta: “Kõik osalejad olid kui kaunid erivärvilised Ia Remmel Teised Eesti esindajad Piret Pajusaar (Tallinna Inglise Rahvusvahelise muusikaolümpiaadi pere. Kolledž, õpetaja Margot Keskel žürii esimees Olav Ehala. Peterson) ja Helen Aluvee FOTO MADLI-LIIS PARTS (Otepää Gümnaasium, õpetaja Eve Eljand) pälvisid II koha ja hõbediplomi Žürii: esimees Olav Ehala (Eesti); žürii liikmed: Janne Fridolin, Ruta Girdzijauskiėnė (Leedu), Kadi Härma, Kristi Kiilu, Gabriela Konkol (Poola), Irena Nelsone (Läti), Branka Rotar Pance (Sloveenia), Satu Ristlakki (Soome), Vilja Sliževski.

6-7/2012 47 VI “Suveaaria” Rahvusvaheline Skrjabini Pärnus konverents Moskvas

10. juulist 10. augustini toimub Pärnu ardo Rumessen osales 24.– 27. ap- Vardo Rumessen Skrjabini Vanalinna õues kuuendat korda vabaõhu- rillini Moskvas Skrjabini muuseu­ haual koos helilooja onu- festival “Suveaaria”. V mi korraldatud rahvusvahelisel konve­ pojapojapoja Aleksandr Festivali avaetenduses “Kauge armas­ rentsil, mis oli pühendatud Aleksander Serafimovitš Skrjabiniga. tus” kõlavad Kaija Saariaho “Lonh”, Sohrab FOTO ERAKOGUST Skrjabini 140. sünniaastapäevale. Ta esi- Udumani “Cassandra” ja Lubawa Sydo­ nes seal ettekandega “Skrjabini mõjutusi renko “Valge ingel” sopranile ja elektrooni- eesti muusikas” ning mängis kontserdil kale ning Hans-Gunter Locki kaks teost Skrjabini, Saare, Elleri, Oja ja Tubina teo- elektroonikale. “Kauge armastus” on eten- seid. Kontserdi lõpul esitles ta oma uut dus igatsusest, lootusetusest ja müstikast. Skrjabini neljast CD-st koosnevat heli- Laval on sopran Kai Kallastu. Etenduse la- plaadialbumit ja kinkis selle ka Skrjabini vastab Liis Kolle, visuaalkunstnik on Liina muuseumile. Konverentsile oli tulnud et- Vedler ning muusikajuht Andrus Kallastu. tekandjaid lisaks Venemaale veel Hispaa­ Festivali kavva mahuvad veel audiovi- niast, Bulgaariast, Iisraelist, Ukrainast, suaalne kontsert “Anima mea” (Andrus Saksamaalt, Valgevenest jm. Käsitletava­te Kallastu, Malle Maltis ja ansambel Post­ teemade hulgas oli Skrjabini muusika stii- instrumentum), “Bach Pärnus”, kus kõla- lilised iseärasused, seosed oma kaasaegse- vad orelimuusika ja “Ave Mariad”, ning õh­ tega (Rudolf Steiner, Konstantin Balmont, tu tuntud ooperiaariatega. teadustöö osakonna juhataja professor Aleksandr Goldenweiser jt), tema muusika Festivali tipphetki pakuvad Mozarti oo- Valentina Rubtsova on ka kirjastuse interpretatsioon, interpreedid jm. Konve­ peri “Tituse halastus” etendused augusti Muzõka ja Skrjabini “Kogutud teoste” rentsil pidasid ettekande rohkem kui viis- algul. Peaosades soome tenor Petri Vesa, peatoimetaja. Muuseumi direktor Lazarev kümmend muusikateadlast üheksast rii- sopran Kai Kallastu ja metsosopran Anna­ kinnitas konverentsi avamisel, et järgmisel gist. Toimus kolm pianistide kontserti, kes liisa Pillak. Lavastab Sven Kivisildnik, aastal valmib muuseumil juurdeehitus, esinesid ka ettekannetega. Kon­verentsil Pärnu Ooperi orkestrit dirigeerib Andrus kuhu tuleb ka 180-kohaline kontserdisaal teatati kurb sõnum ühe parima Skrjabini Kallastu. ja näitusesaal. Muuseumit rahastab Mosk­ interpreedi, pianist Igor Nikono­vitši sur- va linna kultuuriosakond, prioriteediks www.ooper.parnu.ee mast. Viimane päev oli Skrjabini mälestus- on teadustöö, töötajateks on oma ala pro- päev, mil konverentsist osavõtjad külasta- fessionaalid ning leitakse raha laiendus- sid Skrjabini hauda. Samale hauaplatsile on töödeks. Moskvas on väga palju muusiku- maetud ka helilooja abikaasa Tatjana, tema tega seotud muuseume; sellega võrreldes Noored flöödi- vanaema, kasvatajast tädi ja tütred. on eesti muusikutega seotud muuseumid Skrjabini muuseumis töötab viis muu- palju raskemas olukorras, näiteks Tobiase mängijad sikateadlast ja kaks pianisti. Muuseumi muuseumi Käinas ähvardab sulgemine. võistlesid Riias Kinnipüütud hääled: eesti heli­ salvestused Saksa vangilaagritest 18.–20. aprillini toimus Riias Karlis Strahli nim noorte flöödimängijate konkurss ustria-Saksa kirjastuselt Böhlau on CD-l, sisaldavad eesti- ja venekeelset kõ- “Jaunais flautists”. Rahvusvaheline konkurss Asarjas “Das Baltikum in Geschichte net ning muusikat, sealhulgas Eesti toimus juba 13. korda ning oli Eesti noor- und Gegenwart” ilmunud raamat “En­ Vabariigi hümni kahes erinevas ettekan- tele flöödimängijatele seni kõige edukam. capsu­lated Voices: Estonian Sound des, üks nendest kahehäälne. Eestisse toodi kaks esikohta. 14–15-aas- Recordings from the German Prisoner- Raamatu autoriteks on peale Jaan taste seas võidutses Anete Vinkel (TMKK, of-War Camps in 1916–1918”, mille Rossi ja Janika Orase ajaloolane Rein­ õp Mihkel Peäske), 16–18-aastaste arvestu- koostaja ja toimetaja on Jaan Ross. hard Nachtigal, arhivistid Jürgen- ses Pipilota Neostus (TMKK, õp Raivo Raamatus analüüsitakse eesti rahvu- Kornelius Mahrenholz, Aadu Must ja Peäske). Auhinnalise koha said ka Tuule- sest sõjavangidelt Esimese maailmasõja Kadri Too­ming, keeleteadlased Pärtel Helin Krigul (kuni 11-aastaste vanuserüh- ajast pärit ning kahest Berliini arhiivist Lippus, Karl Pajusalu ja Kristiina Ross mas III koht, õp Mihkel Peäske) ja Kristin 2006. aastal avastatud helisalvestisi. Neid ning folklorist Arvo Krikmann. Müürsepp (16–18-aastaste II koht, õp on kokku veidi üle ühe tunni. Grammo­ Raamatut saab tellida Böhlau kirjas- Mihkel Peäske). Kõiki Eesti laureaate saatis foni ja fonograafi abil tehtud salvestused, tuse kodulehelt www.boehlau-verlag. klaveril Jana Peäske. mis avaldatakse koos raamatuga ilmuval com.

48 6-7/2012 EMTA viiulitudeng võitis rah- Valmis DVD vusvahelise konkurssfestivali “Mängime

esti Muusika- ja Teatriakadeemia ka instrumendid, rahvalaul ja kammer­ Pärti” Eviiuliüliõpilane Marike ansambel. Žüriis osales EMTA Kruup võitis Armeenias keelpilliosakonna juhataja pro- Gjumris 11.–14. aprillini toi- fessor Peeter Paemurru. 23. aprillil esitleti Mustpeade majas munud IV rahvusvahelise Marike Kruup on õppi- DVD-komplekti “Mängime Pärti”, mis noorte muusikute konkur­ss­ nud viiulit Nõmme valmis Rahvusvahelise Arvo Pärdi festivali “Renaissance” Muusikakoolis Maire Otsa Keskuse, Vanalinna Hariduskollee­ grand prix’ ja I preemia juures ning Tallinna giumi, filmistuudio Minor Film ja keelpillide kategoorias. Muusikakeskkoolis Kristina muusikakirjastuse Universal Edition Konkursil võistlesid noo- Kriidi ja Mari Tampere- koostööna. DVD toob vaatajani 2011. red muusikud neljas vanuse- Bezrodny juhendamisel. aasta juunis Tallinna Rootsi-Mihkli kiri- rühmas ning järgmistes kategoo- Alates 2011. aastast õpib ta kus toimunud VHK noorte muusikute riates: klaver, keelpillid, puhkpillid, EMTAs professor Mari Tampere- kontserdi Arvo Pärdi loomingust ning džässlaul, klassikaline laul, pärimusmuusi- Bezrodny viiuliklassis. sellele eelnenud proovid, kus osales ka helilooja, juhendades esinejaid lasteaiast gümnaasiumieani. Kontserdi 18 teose Parim Modigliani seas on nii palju mängitud ja armastatud Rahvusooper stiilis portree kui ka üsna vähetuntud näiteid helilooja Toomas Edurist loomingust, sealhulgas koori- ja instru- Estonia korraldas tunnistati ka mentaalmuusikat. konkursi võitjaks. “Muusikud ja muusikateadlased on maalikonkursi Autor Viktoria läbi aegade unistanud: kui oleks võima- Monžossova. lik küsida heliloojalt endalt... Käesoleval DVD-l on need unistused täitunud,” ja- ahvusooper Estonias esietendus 11. seumi kunstiteadlane Juta gab oma muljeid VHK Muusikakooli ju- Rmail Tauno Aintsi muusikale loodud Kivimäe, teatrikunstnik hataja Peeter Sarapuu. “Valminud Toomas Eduri ballett “Modigliani – nee­ Mart Sander, balletijuhid DVD, eriti esimene plaat, millele on tud kunstnik”. Ballett jutustab värvika loo Toomas Edur ja Age Oks, jäädvustatud protsess, kuidas helilooja 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest Estonia dekoratsiooniala juhendas oma lugude õppimist, vahen- kunstniku Amedeo Modigliani (1884– juhataja Külli Root ja dades taustateadmisi, oma mõtteid ja 1920) tormilisest elust. reklaamijuht Triinu nägemust, aga ka seda, millisena näeb ta Toimus ka maalikonkurss. Kunsti­huvi­ Soikmets. Parimatest töödest komplektee- neid teoseid praegu, on väärtuslik doku- l­is­­tele vanuses 15–35-aastat anti võimalus riti teatri sinises saalis ka näitus, mis jääb ment. See on väga eriline infoallikas maalida teatrikunstnike tegelikus töökesk- avatuks hooaja lõpuni. Uuel hooajal või- mitte ainult muusikaõppuritele, vaid ka konnas, Estonia maalisaalis. Modelliks oli vad mõned maalid leida kasutust ka lavas- küpsetele interpreetidele, samuti muusi- lavastuse koreograaf, Eesti Rahvusballeti tuses. kateadlastele – seega kõigile, kes soovi- kunstiline juht Toomas Edur. Rohkem infot Rahvusooperi kodule- vad süveneda Arvo Pärdi loomingusse. Žüriisse kuulusid Eesti Kunstimuu­ hel www.opera.ee. Teades, kui arvukalt leiab Arvo Pärdi muusika ettekandmist ning uurimist üle maailma, leian, et võimalus saada DVD- le salvestatud informatsioonist osa ka- Tartu ülikoolis avati Ferenc Liszti mälestus- heksas keeles, lisab sellele dokumendile tahvel. laiema mõõtme,” sõnas Sarapuu. foto internetist Salvestuse režissöör on Dorian Supin. Projekti valmimisele panid õla alla Kultuurkapital ja Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse suurtoetaja Swed­ bank, kelle abil jõuab DVD ka kõikides- se Eesti muusikakoolidesse. DVD- komp­lekti, mis on varustatud subtiitrite- ga inglise, saksa, vene, soome, hispaania, itaalia ja prantsuse keeles, on võimalik tellida Arvo Pärdi Keskuse kodulehelt. (APK)

6-7/2012 49 VII Eesti noorte Kammerkoor HUIK! pianistide konkurss

13.–17. aprillini toimus Tartus Eesti noorte pianistide konkurss. Vaheldumisi kolme- ja neljaaastaste intervallidega toimuvat võist- lust peeti seitsmendat korda. Konkurss toi- mus kolmes vanuseastmes ja kahes voorus, osalejaid oli 75. Vanima vanuseastme re- pertuaaris oli kaks uudisteost; Alo Põld­ mäe “Ääri mööda” ja René Eespere “Alter Kammerkooride konkursi ego”. Lõppkontsert toimus 17. aprillil Tartu ülikooli aulas. võitis segakoor HUIK! Žüriis olid Ivari Ilja (žürii esimees, EMTA), Marja Jürisson (Tallinna Muusika­ evadpealinnas Türil toimunud Eesti A-kategooria kooride grand prix’ tase keskkool), Lembit Orgse (Georg Otsa nim Kkammerkooride 12. festivalil tegid rõõmustav. “Ka B-kategooria võitnud Tallinna Muusika­kool), Ruth Ernstson ilma noorte dirigentide juhendatavad ja kammerkoor Crede (dirigent Sander (Heino Elleri nim Tartu Muu­sika­kool) ja üsna lühikest aega tegutsenud koorid. Tamm) näitas väga head taset,” kiitis Age Juurikas (EMTA). Kahe päeva jooksul käis žürii eest läbi 15 Üleoja. Võistluse korraldajateks olid Heino kammerkoori 430 lauljaga. Elleri nim Tartu Muusikakool ja MTÜ Kuigi rahvusvaheline žürii pidas TULEMUSED: Elleri Loomekeskus. grand prix’ voorus kolme koori taset A-kategooria enam-vähem võrdseks, kuulutati festivali I koht – segakoor HUIK! TULEMUSED: võitjaks segakoor HUIK!. Dirigent II koht – kammerkoor Head Ööd, Vend Noorem rühm Kaspar Mänd ütleb, et tema koor peab III koht – segakoor Suisapäisa I koht – Tähe-Lee Liiv (TMKK, õp Maigi oma missiooniks esitada eesti noorte Pakri) nüüdisautorite loomingut. Koor on osale- B-kategooria II koht – Hanna-Liisa Kuusing (Kehtna nud Pärt Uusbergi autorikontserdil ning I koht – EELK Püha Vaimu kiriku kam- Kunstide Kool, õp Hele Saarse) Evelin Seppari kammerooperi “Teine” merkoor Crede III koht – Maria Kirillova (Ahtme esiettekandel. II koht – EBSi kammerkoor Kunstide Kool, õp Nadežda Petropavlova), Žürii liikme, Eesti Rahvusmeeskoori III koht – kammerkoor Solare Mait Peterson (TMKK, õp Ira Floss) ja peadirigendi Mikk Üleoja sõnul oli Miriam Peterson (VHK muusikakool, õp Karin Suss) Keskmine rühm “Peeglitrikid” I koht – Arko Narits (Tartu I muusikakool, õp Tiiu Noor) 11. mail esitlesid kirjastus SE&JS ja Maire II koht – Eva Lotta Lepp (H. Elleri nim Tamberg Eesti Teatri- ja Muusikamuuseu­mis Tartu Muusikakool, õp Kadri Leivategija) kogumikku “Peeglitrikid”, mis sisaldab Eino ja Brigitta-Selestine Petropavlova Tambergi mõtteid ja luulet. Raamatu koostajad (Ahtme Kunstide Kool, õp Alevtina Kill) on Kerttu Liina Tuju ja Laine Randjärv, saate- III koht – Uliyana Safiullina (Sillamäe sõna on kirjutanud Tiia Järg, kujundanud Rein Muusikakool, õp Svetlana Rosseva) ja Seppius. Uku Kert Paidra (TMKK, õp Marju Roots) Helilooja Eino Tambergi (1930–2010) loo- Vanem rühm mingut läbivaks teemaks on armastus. Raamatu I koht – Rasmus Andreas Raide (TMKK, saatesõnas tõdeb Tiia Järg, et Tamberg armastas õp Ell Saviauk ja Martti Raide) kõiki oma teoseid ja õpilasi, kaotamata seejuu- II koht – Algis Pauljukaitis (H. Elleri nim res oma objektiivsust. Armastuse kõrval on raa- Tartu Muusikakool, õp Kadri Leivategija ja matus mõtteid loomingust ja loomisest, õpeta- Lauri Väinmaa) misest ja õnnest ning loomulikult muusikast. III koht – Arno Gabriel Humal (H. Elleri Esmakordselt jõuavad kaante vahele ka nim Tartu Muusikakool, õp Pille Taniloo ja Tambergi noorpõlveluuletused 1940. aastate lõ- Lauri Väinmaa) ning Julius Maaten pust, mille avaldamiseks helilooja 2010. aasta (TMKK, õp Mati Mikalai) sügisel loa andis.

50 6-7/2012 Jonas Tarmi järjekordne võit USA heliloomingukonkursil

estist pärit Jonas Tarmile anti USA au- Sel aastal on Tarm võitnud veel mitu torikaitseühingu ASCAP maineka olulist heliloomingukonkurssi Ameerika E FOTO ARNO SAAR / ÕHTULEHT noorte heliloomingukonkursi auhind. Kahe Ühendriikides, nende hulgas esikoha palaga viiulile ja klaverile oli 18-aastane Amee­rika Üleriigilise Muusikaõpetajate Tarm üks 29-st esikohta jaganud võitjast Assotsiatsiooni (MTNA) üleriigilisel kon- sellel tunnustatud USA üleriigilisel konkur- kursil, Illinoisi osariigi Muusikaõpetajate Ewert and the sil, kuhu esitati tänavu üle 700 teose. Kon­ Assotsiatsiooni (IMEA) konkursil ja kursil osalesid noored heliloojad kuni 30. Muusikainstituudi konkursil Two Dragons eluaastani, Tarm oli noorimate võitjate “Generation Next”. seas. Saja-aastasel ASCAPil on üle 360 000 rahvusvaheli- Tarm, kes on ka silmapaistev viiuldaja, heliloojast ja muusikakirjastajast liikme. kolis vanematega Eestist Ameerika Ühend­ Tänavuse konkursi žüriis olid heliloojad sel turneel riikidesse 10-aastaselt. Tänavu lõpetab ta Samuel Adler, Eve Beglarian, Yotam Haber, Highland Parki keskkooli ja Chicago Tamar Muskal, Roberto Sierra, Augusta prillikuu jooksul on ansambel Muusikainstituudi andekaid noori ülikoo- Read Thomas ja Randall Woolf. AEwert and The Two Dragons vii- liks ettevalmistava programmi ning asub Tarmi võidupala ning teisi teoseid saab binud kahel kontinendil, neljas riigis ja seejärel õppima New Englandi konserva- kuulata Chicago klassikaraadio WFMT ko- andnud kokku 15 kontserti. Aprilli lõ- tooriumis Bostonis, kuhu ta sel kevadel dulehel www.wfmt.com. pust augusti alguseni on ansamblil kin- vastu võeti. nitatud üle kahekümne kontserdi mit- mel pool Euroopas – see on rahvusva- heline turnee, millisega pole pikka aega kal. Tamberg lubas oma esimese opereti hakkama saanud ükski eesti popbänd. Tambergi “üles soojendada“. Osad, mis polnud enam Seni on menukaimad olnud etteas- säilinud, taastas ta mälu järgi. Klaviir ja lib- ted Prantsusmaal, kus plaadifirma “Odüsseus” reto (libreto autor Kulno Süvalepp) asuvad Talitres väljastas aasta algul ka bändi al- Kuusalu Kunstide Koolis. “Odüsseuse” uus bumi “Good Man Down”. Trummar Kuusalu versioon jäi ühtlasi helilooja viimaseks teo- Kristjan Kallas meenutas, et umbes seks. Eino Tamberg lahkus meie hulgast aasta tagasi kuulas bändi plaadipresen- Kunstide Koolis 2010. aasta detsembris. tatsiooni Sõpruse kinos vaevu saalitäis Kuusalu Kunstide Koolis tegutseb süm- inimesi. Nüüd, Pariisi kontserdil, täitus uusalu Kunstide Koolis tuli ettekan- fooniaorkester, keskkoolis õpivad tublid saal kiirelt ning paljud fännid jäid isegi Kdele Eino Tambergi noorpõlveoperett lauljad ja tegutseb näitering. “Odüsseust” ukse taha. “Odüsseus”. Tamberg kirjutas selle 15-aas- mängiti Kuusalu Kunstide Koolis 22. – 26. Draakonitest on kirjutanud mitmed taselt Nõmme Gümnaasiumis õppides oma aprillini. Opereti lavastajaks oli Kuusalu Prantsuse suured ajalehed, ajakirjad ja klassiga esitamiseks. 2009. aastal tuli heli- Keskkooli näiteringi juht Saima Kallion­ veebiväljaanded. Nad andsid intervjuu looja Kuusalu Kunstide Kooli muusikaloo sivu, koormeister Taavi Esko, klaviiri or- rahvusvahelise telekanali France24 kul- õpetaja Olev Oja kutsel kohtuma muusika- kestreerija ja dirigent Ott Kask. Idee autor tuurisaatele ning esinesid suuruselt teise kooli õpetajate ja õpilastega, kus pärast väi- ja orkestri kontsertmeister oli Kuusalu telekanali France3 jutusaates “Ce coir kest kontserti õpetajate toas vesteldes tek- Kunstide Kooli direktor Kadi Katariina (ou jamais)”, mida jälgib keskmiselt 600 kis idee tuua Kuusalus lavale koolimuusi- Sarapik. 000 silmapaari. Mees, kes Eesti draakonid Prant­sus­­ “Odüsseuse” lõpuhetk. maale tõi ja kõik kontserdid ning mee- FOTO TIIT BLAAT diaesinemised organiseeris, on plaadi- firma Talitres omanik Sean Bouchard, kes usub bändi edusse ja arvab, et Eesti poisid võivad müüa Prantsusmaal üle 10 000 plaadi. Peale Prantsusmaa esineb Ewert and The Two Dragons tänavu Soomes, Rootsis, Lätis, Tšehhis, Saksamaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Belgias, Islandil, USAs ja Kana­das. Bändi ainus kodumaine ülesastumine sel suvel toi- mub 15. juunil “Rabarockil”. (ERR)

6-7/2012 51 muiste too muusikakoolist saadud praegu Londoni Kuningliku Muu­ sida maestra Heljo Sepalt, k u i lähe­ pidev, vaid ikka karusem ja kat­ sikakadeemia doktorantuuris, tee­ dale on n-ö pedagoogiline kolmas kendlikum. Vahel muutub too kor­ maks Heino Elleri klaverilooming ja põlvkond (ehk Sten Peebu poeg ralikkus mulle natuke igavaks. Kui selle täismahus salvestamine seits­ Lassmann) Ellerile kui muusikule ja mõni diasporaa materjali plaadistus mele CD-le. kunstnikule jõudnud. Sepp õppis on emamaa rahvamuusika matriitsi­ Käesoleva plaadi avalood on Ellerite peres helilooja abikaasa ga liiga sarnane, siis peaks ju kysi­ 1950. aastal kirjutatud sonatiin fis- Anna juures klaverit, teisi muusi­ ma, kas selle rahvakillu helimaail­ moll ja “Kaheksa pala” (1948). Eriti kaaineid õpetas Heino Eller ise. mas nende Aibolandis elatud aasta­ viimased on justkui koolitükiks 1938. aastal pälvis Sepp Briti Nõu­ sadade jooksul tõesti midagi ei mõeldud, nende rõhutatud rahvus­ kogu muusikastipendiumi õpingu­ muutunud. Keeles ja kommetes nih­ likkus on Elleri fantaasia ja kompo­ teks Londonis, ta on kogu elu olnud Strand... Rand II kus mõndagi, sellele viitab teise il­ sitsioonitehnika põnev proovilepa­ kirglik Elleri interpreet. Peep Las­s­ Strand... Rand masõja sunnil Rootsi läinud eesti­ nek. Ta oli tõeline meister, mida ta­ mann oli aga Heljo Sepa õpilane. rootslaste kohanematus. Ent unus­ hes komponeerides. Sellise muusi­ tagem kius. Selle plaadi puhul tu­ ka ettekandmine nõuab interpree­ VIRVE NORMET Meie maa on nii väike, et sidemed leks avada syda, tunnetada laulude dilt suurt tõsidust või erku huumori­ muusikaajakirjanik ulatuvad yhest kaarest teise. Mu hingevärinat ning pillilugude ker­ meelt. Lassmannis prevaleerib esi­ isaema-poolse vanavanaisa nimi oli gust. Näha neis vilksatamas pilte nii mene. Sellepärast tunduvadki täius­ Salström ja onu eest oli Naissaare arhiividest ellu tõusnud minevikust likumad edasised, varasemast ajast rootslastest pärinev mees, Sofia kui ka esitajate tänapäevast. Sulam (1909–1939) pärit väikepalad ning kauge sugulane. Kiindusin mõne ta ju on, kaua valminud ja hoolikalt ka ulatuslikumad teosed nagu leina­ Strand... Randi esikplaadi koraali tehtud. marssi meenutav “Episood revolut­ usutundesse. Kuni selleni, et olen siooniajast” (1917) ning “Teema ja viisi “Kas sureb nyyd mu kõige arm­ LAURI SOMMER variatsioonid” (1939). Kolme­ sam elu” oma vanaema ja sõbra kirjanik ja muusik kümneaastase Elleri “Episood” ligi kirstu juures laulnud. Hiljem rahva­ kolmekümnese Lassmanni esituses luule arhiivis vaharulle mängitades on süvatõsine, traagilis-mõtliku all­ selgus, et mõni sealne viis kõlas ori­ tekstiga. Hõrgult kaunid ja samas ginaalis meesterahva suust ja tiba lihtsad-siirad on 1909–1910 loodud teisiti, aga yletulekus loebki tundlik­ imelühike “Sostenuto g-moll”, kus, mitte noodipilti klammerdumi­ “Allegretto moderato c-moll”, ne. Mullu Ruhnu sattudes armusin Kes sa oled. Oleg “Kurb laul” ja “Andante E-duur”. sealse vana puukiriku akustikasse. Minu meelest on see plokk eriti võ­ Pissarenko. Nyydseks on rannarootsi koraale luv, noore Lassmanni parimat mina laulnud veel Heinavanker, Triskele Oleg Pissarenko “reetev”, CD parim osa. Elleri pee­ ja Linnamuusikud. See on teisest ne muusikalise koe hillitsetud ro­ Kui arvestada ka tunamullu kitarrist Strand... Randist rääkimise lähte­ mantilisus, mis maksab lõivu ka tol­ Ain Aganaga kahasse salvestatud alus. lastele suundumustele ekspressio­ duoplaati, on käesolev juba seits­ Nii esitajail kui kuulajail on oma nismi ja impressionismi vallas, jääb mes Oleg Pissarenko album alates eestirootsluse ulmad. Yks võlu on isikupäraseks. 2002. aastast. Instrumentaalse niši­ kindlasti koraalide pitsilised melis­ Heino Eller. Complete Mainitud teostele järgnevad muusika kohta (ja seda ju jazz kaht­ mid. Mõnede viiside (“Ma olen maa Piano Music Volume neli prelüüdi kolmandast prelüüdi­ lemata on) on tegemist võrdlemisi peal võõras”, “Mig dagen flyr”) Two. Sten Lassmann. de raamatust. Selle järel tulev haruldase produktiivsusega, ja mit­ võimsad kujundid joonistuvad see­ “Moderato assai ehk teema ja küm­ te ainult Eesti kultuurilist, rahalist ja kord täpsemalt välja. Ka paralleelid Toccata Classics me variatsiooni” on kirjapildis küll demograafilist konteksti silmas pi­ kõnelevad. Meelika Hainsoo laulab üheteistminutine (suur)teos, ent dades. Aga tublidust tuleb tunnus­ elegantset Vormsi versiooni yldtun­ Briti plaadifirma Elleri klaverimuusi­ koosneb taas alla minuti kestvatest tada, seda enam, et Pissarenko sal­ tud loost “Mu syda ärka yles”. ka sari on tunnustus noore pianisti pisipaladest. Plaadi lõpetab ulatusli­ vestusi saadab alati kõrge kvaliteet. Muidu on see puhas ylistuslaul, siin Sten Lassmanni söakusele ja võime­ ku arendusega “Eesti tants” (1934). Festivalil “Jazzkaar” esitletud aga nukra helguse ja Robert Jür­ kusele. Mängida väikese Eesti kla­ Tahan rõhutada, et miniatuuridest “Kes sa oled” vältab napid kolm­ jendali lautoliku kitarriga tembitud veriklassika huviäratavaks Inglis­ koosneva seitsmekümneminutise kümmnend üheksa minutit ja sisal­ ajasygavusest ilmunud teine hääl. maal on saavutus. Vormistada oma terviku koostamine on keeruline ja dab kuut pala, millest kaks (“Loo­ Sofia Joons lisab “Nu vilar hela jor­ õpingu- ja uurimisaastate tulemus nõuab niihästi maitset kui ka tar­ du” ja “WM”) on juba ilmunud mai­ denis” toreda lisamyndi muiste nauditavateks helisalvestisteks on kust. Tunnen intuitiivselt, et Elleri nitud duoplaadil “A2O”. Ülejäänud koolitundideski käibinud palale aga etappi loov nii meie muusika­ hingelaad harmoneerub noore neli kompositsiooni näikse olevat “Nyyd hingvad inimesed”. Hiiu kultuuris kui ka interpreedi enda Lassmanni omaga. uus, varem plaadistamata materjal. kandle laineil liikuv saladuslik “När loomingumaastikul. 2004. aastal Tahaksin näha-kuulda (andku Pissarenko ansamblikaaslasteks on solen...” on teine juveel. Vemmal­ määras Briti Nõukogu noorele eesti Sten Lassmann mulle andeks) noo­ trummar Ahto Abner, bassist Mih­ värsilikes “laululeikides” kõlab lust, pianistile Sten Lassmannile stipen­ re inimese avatust rõõmule. Tema kel Mälgand ja klahvpillimängija instrumentaalides on kelmi tantsuli­ diumi. Eelnevalt Eesti muusikaaka­ tõsimeelsus kannab juba praegu Raun Juurikas, kes loovad paeluva sust ja rannalist meditatsiooni. deemias ja Pariisi konservatooriu­ justkui (elu)traagikast pärinevaid bändikeemia. Eriti värskeid värve li­ Ainult viiuli poognatöö polnud mis õppinud Sten Lassmann on allhoovusi. Ja veel oleks huvitav kü­ sab Juurikas, kelle helimaailm mõ­

52 6-7/2012 jub lausa kinematograafiliselt. Kuid et plaadile valitud teosed on kavas esteetikaga. See võib ju olla noore si järel on ansambel tagasi teise grupi kõla kaalukaim komponent juba mitu aastat, korduvalt esitatud muusiku natuke idealistlik debüüt, kauamängivaga, suhtudes seekord on muidugi siiski Pissarenko metall­ ja korralikult sisse mängitud. Ja ei kuid ta kõlab sellegipoolest küpselt oma tiitlisse mõneti eneseiroonili­ keeltega akustiline kitarr, mis lisab saa öelda, et ansambli eesmärk ja veenvalt. selt, isegi distantseeruvalt. “Ake­ lugude unistavale, unelevale hämar­ oleks üksnes ülim “pretsiissus”, na­ Aleksandra Kremenetski akt­ dia” näitab kollektiivi liikumist eks­ olekule veidi reaalsema dimensioo­ gu pretensioonikast nimest võiks sendid trummidel on delikaatsed ja perimentaalsema, ambient-elekt­ ni. Pissarenko muusika puhul on arvata. Mäng mõjub loominguliselt, kohati vaevu märgatavad, tema roonilisema muusika poole. räägitud minimalismist ja ega see lähtub teoste karakterist ja vormist mängus on kogu tagasihoidlikkuse Minimalism on Maikameikersi märksõna väga vale olegi. Siiski on ning on emotsionaalne ja paeluv. juures väga palju kõlavärvinguid. meetodiks terve plaadi vältel. Plaati kuue pala seas ka aktiivsemaid ja Plaadile salvestatud muusika Tähelepanu pälvib ka lüüriline, kuid alustav nimilugu ratsutab korduva kontrastirikkamaid. Näiteks loo on kirjutatud viimase saja kümne samas tehniliselt täpne bassist fuzz-bassi käigu seljas, trummid küt­ “Eriline tavaline” lõpuosas kogub aasta jooksul. Esmalt Erwin Schul­ Heikko Remmel, kes joonistab mas motoorset funk’i. Skeletilise tuure ka üsna korralik gruuv. hoffi “Viis pala keelpillikvartetile” poognaga unelevaid passaaže ja fooni taustal “mikrofoneerib” (1923) – naksakate rütmidega tant­ loob omalaadse melanhoolse mee­ Indrek Spungin, püüdes kuulaja tä­ JOOSEP SANG susüit. Siis vanim teos, Anton leolu. Mitu pala manab silme ette helepanu oma veidi moonutatud Weberni üllatuslikult romantiline konkreetseid visuaalseid kujundeid. tämbriga spoken word esitusega. “Langsamer Satz” (1905). Jaan Nii võib nostalgilise kõlaga nimi­ Sürreaalses loos “Kevadega peak­ Räätsa kuulsa kammerorkestrikont­ loost “Lumekristall” leida midagi sid asjad liikvele minema” soleerib serdi (1961, Mihkel Keremi seade vanaaegset talvist piltpostkaarti Alan Proosa. Eneseiroonilised, urba­ kvartetile) esitus hämmastas oma meenutavat. Kõrvu hakkab ka müs­ nistlikud ja ängistavad tekstid pane­ kohatise orkestraalsusega. Näiteks tiline ja eriline eestipärasus, mida vadki mõlemal puhul kõige enam kuulus teema kõlab nii tihedalt, et sellises kosmopoliitilises main­ kuulama. Plaadi esimene põige am­ kahtlustaks helitöötlust, mida usu­ stream-jazzis üsna harva leiab. bient-muusika territooriumile tavasti siiski tehtud ei ole. Uusim Rahvusvahelises jazzis on Rem­ (“Alajaamade tume taevas”) on teos on meie armsaima lätlase melile olnud suureks inspiratsiooni­ ühtlasi köitvaim. Diskoliku hi-hat’i Pēteris Vasksi keelpillikvartett nr 4 allikaks Brad Mehldau, kelle osku­ mustriga gruuv on endiselt olemas, (2000). sest meloodiaid kujundada on ent leebem, sünteetilisema bassiga. Valitud kava on nüüdisaegne, Remmel tõepoolest midagi ka plaa­ Esile tõusevad mahedad süntesaa­ kuid kergemini vastuvõetav osa sel­ dile kaasa võtnud. Näiteks kõlab pi­ tori-sound’id ja krõbinad. Varajane Schulhoff, Webern, lest: Schulhoffi ja Weberniga vähem sut mehldaulikult “Oodatud oota­ Tortoise oleks sellise tulemuse üle tuntut pakkuv, Räätsa ja Vasksiga matus”, minu lemmikpala sellel CDl. uhke. Alles loos “Elektriisa” kuuleb Rääts, Vasks. Prezioso siinse piirkonna häid palu tutvustav, Ansambliliikmete omaloomingu Maikameikersi klassikalist stiili. See String Quartet. Schulhoffi süidiga vist ka veidi meel­ kõrval on plaadil ka üks vaimuliku on ka plaadi lühim pala, selge singli­ ERP dida tahtev. Aga selle pisipatu võib rahvaviisi töötlus; kaasa teeb ka potentsiaaliga. Järgmises loos loob kõige muu hea juures andeks anda. lauljanna Jana Abzalon. Kokku võt­ rütmi vaid metronoomi tiksumine Keelpillikvartett Prezioso on välja tes, oma peaülesande tekitada ning viies pala on kuusteist minutit andnud oma esimese albumi. 2005. VIRGE JOAMETS emotsioone on “Lumekristall” täit­ puhast ambient’i: dissonantne, hä­ aastast tegutsevasse ansamblisse muusikateadlane nud. mar ja abrasiivne, kõike muud kui kuuluvad Hanna-Liis Nahkur, Mari- kerge kuulamine. Kui plaadil “8Hz” Katrina Suss, Anne Ilves ja Andreas IVO HEINLOO tundusid gruuvivabad palad täite­ Lend. jazzikriitik materjalina, siis “Luunja hümn” kõ­ Plaadi mängima pannud, olin lab tõsise kunstilise statement’ina. ausalt öeldes hämmingus. Kui keegi Selle helimaastik on liustikuline, ent oleks andnud mõistatada, poleks heliklastrite osas on areng jälgitav. ma eluski osanud pakkuda Eesti Kui poole pealt tulebki sisse indust­ keelpillikvartetti... Ansambli kont­ riaalne rütm, kõlab selle perkussiiv­ serdile polnud ma varem sattunud, sus moonutatult. Võib-olla selline kõlakogemus puudus. Esmalt tor­ ongi dub-muusika nägu, justkui pä­ kab kõrva tohutu ühtsus kõlas ja rast Jamaika igavese suve asendu­ mõtlemises. See ei ole mitte nelja mist pika tuumatalvega. Enese­kor­ proove teinud muusiku koosmäng, damises Maikameikersit kindlasti vaid tervikorganismi esitus. Teiseks, süüdistada ei saa. repertuaar tundub üdini omane – Lumekristall. Joel mängus pole mitte midagi juhuslik­ Remmel Trio. ERKKI HÕBE ku, läbi tunnetamatut või mõtlema­ muusik tut. Seletuse leidsin ansambli kodu­ Klaveritrio on kuninglikeim kõigist leheküljelt, kust vastu vaatav kont­ jazzikoosseisudest, kus on eriti täh­ Akedia. Maikameikers. Seeing is Deceiving. serdigraafik on üllatavalt tihe. Tõsi, tis, et kolm muusikut tasakaalustak­ Maikans Flavor. hulk kontserte on koos levimuusi­ sid üksteist ning mõjuksid ühtse ter­ kutega. Aga mis sellest, nii kaua kui Flavor vikuna. Joel-Rasmus Remmeli trio Aastast 2004 tegutsev Maika­ see ei mõjuta negatiivselt põhitege­ esimene plaat on selles mõttes po­ vust, klassikalise muusika esitamist, meikers Tartust kujunes esimeste Kvartetis Flavor musitseerivad sak­ sitiivne üllatus. Tegemist on iseära­ väljaannetega (“8Hz”, EP “Top­ sofonist Indrek Varend, klahvpilli­ vaid usutavasti toetab, annab esine­ nis õhulise muusikaga, mille tonaal­ miskogemust, aitab maha võtta üle­ leva” ja singel “Elevandid”) eesti mängija Madis Muul, bassist Rai­ sust on meie trükiajakirjandus juba dub’i lipulaevaks. Paariaastase pau­ mond Mägi ja trummar Peep Kallas, arust lavanärvi. Kalendrist näeb ka, seostatud kuulsa plaadifirma ECM

6-7/2012 53 plaadil teeb kolmes loos kaasa ka sioon, helikujundus vaesustab tun­ les, mida on suudetud (või ei ole lauljatar Tuuli Velling ja ühes palas tavalt üldilmet, see on kuiv, üheül­ suudetud) ette võtta arranžeerimi­ kitarrist Endrik Maripuu. Noorte pil­ baline, kõlavaene. Näiteks lugu se-produtseerimise faasis. Plaadi limeeste muusika passib vahest kõi­ “Antarctica” võiks olemuselt, mee­ parim pala on muusikaliste sünd­ ge paremini nu jazz’i lahtrisse. leolult olla ehtne kosmosereis, kuid muste poolest rikas nimilugu Omaloomingulistes palades on häid ta ei kerki kuigi kõrgele. Sellele järg­ “Seeing is Deceiving”, mis meeldib mõtteid ja võtteid, loomingulisi am­ neva laulu “Can You Do It?” selg­ kindlasti neile, kes armastavad fu­ bitsioone ja mastaapset mõtlemist. rooks on toimiv biit, kuid kaasakis­ sion-jazzi ja proge sõpruskohtumisi. Ühesõnaga – sisu on. Mis on prob­ kuvat klubijazzi ühekülgse kõlapildi Üldiselt võiks aga albumil rohkem leem, minu jaoks üsna suur ja häiriv, tõttu ei sünni. Ütlen veel kord, et värvi ja maitset olla. More flavor! on nende loovmõtete pakend ja asi pole muusikalises materjalis ega presentatsioon. Plaadi produkt­ loomingulises mõtlemises, vaid sel­ JOOSEP SANG

K u u L A K A N E I D

VIP. Dramamama. Sea Colours. Alexey Fono Music OÜ Disko kuul. Supernatural. Tiger Kruglov and Jaak & The Moon. Sooäär Trio. Milk. Väga veenvalt vana bluusrocki ja XEQT Group Tohuwabohu Music hard rock’i atmosfääri taaselus­ SoLyd Records tav album sisaldab kümmet, val­ Gerli Padari uus ansambel esitab Tiger Milk on trio, kuhu kuuluvad Mullu Tallinnas salvestatud ja tä­ davalt ühisloominguna sündinud svingi- ja bossanoovarütmi valatud lauljatar Eva K (Eva Vaino) ning navu Venemaal välja antud plaa­ laulu. Dramamama kesksed jõud tõlgendusi sellistest üheksaküm­ muusikud Meelis Meri ja Ville dil esitavad vene saksofonist on kitarrist Laur Joamets ning nendate aastate hittidest nagu Veering. “Supernatural” sisaldab ning eesti kitarrist (koos bassist laulja ja kõikide laulusõnade au­ Best B4 “Sa valisid mind”, ühiselt loodud vokaalelektroonilisi Mihkel Mälgandi ja trummar tor Mikk Tammepõld. Tuberkuloitedi “Lilleke rohus”, palu, sealhulgas singleid “Another Tanel Rubeniga) omaloomingut Nancy “Keegi teine”, Smilersi World” ja “Define Love”. ning palu Võssotski ja Sviridovi “Tantsin sinuga taevas” jne. sulest.

Electric Dixieland. The Finck Album. Andres Roots Theatre Bel-Etage & Roundabout. Mart Sander. Roots Art OÜ Theatre Bel-Etage

Ülitegusa bluuskitarristi Andres Mart Sanderi juhitud orkester esi­ Rootsi värskeim üllitis on nelja tab briti kergemuusika looja instrumentaalpalaga EP, kus pea­ Herman Fincki (1872–1938) meloo­ le ansamblijuhi mängivad kitar­ diaid. Kaastegevad on lauljatarid rist Martin Eessalu ja trummar Pirjo Levandi ja Kelli Uustani. Raul Terep.

54 6-7/2012 Tuuba M ADIS VILGATS tuubamängija

Kunagi sattusime ühe Saksa­ maa sümfooniaorkestri las­ tekontserdi vaheajal koos teiste kolleegidega tutvus­ tama publikule oma inst­ rumente. Minu suurimaks rõõmuks osutus väikeste laste seas väga populaarseks pilliks just tuuba. Suur ja läi­ kiv hunnik krussi keeratud torusid ja nuppe, mis tegi veel naljakat madalat häält, ei jätnud vanemaidki ini­ mesi külmaks. Tõenäoliselt oli paljudel tänastel tuu­ bamängijatelgi just selline esmakohtumine oma pilliga. Järgnevaga prooviksin natu­ tromboonide kõlaga ning pakkusid jõulise- liiga kõrgele (Mussorgski “Pildid näituselt” mat ja toetavamat tämbrit just madalamas osa “Bydlo”). ke tutvustada seda kentsa­ registris. Kuna muusikud on tihti lõbusad ini- kat, suurt ja säravat pilli, Klassikalises muusikas kasutatavad tuu- mesed, on kolleegide kohta aastakümnete bad võib üldiselt jagada kahte rühma: bass- jooksul tekkinud erinevate pillide töö- ja mis on üks paganama suur ja kontrabasstuubad. Basstuubad on Es- ja mänguspetsiifika tõttu mitmeid nalju. nuhtlus, kui temaga on vaja F-, kontrabasstuubad C- ja B-häälestusega. Nendes naljades paistavad tuubamängijad Tuubakunstniku arsenali kuulub tavaliselt silma üldiselt oma lihtsameelsuse ja aeglu- koos kuhugi reisida. kaks pilli: Ameerikas ja Skandinaavias sega. See on tõenäoliselt seotud tuuba üles- enamjaolt F- ja C-tuuba, Saksamaal F- ja andega orkestris. Kui näiteks viiulitel on lustuseks veidike ajaloost. Esimene B-tuuba. Heliteosed, kuhu on madalaid emotsioonidest nõretavad meloodiad, siis tuuba patenteeriti 1835. aastal, vaskpille rohkem ja suurekõlaliselt sisse tuubamängija mängib (kui ta just parasjagu sümfooniaorkestrites hakati teda komponeeritud, näiteks Prokofjevi “Romeo pause ei loe) toonika-dominant-toonika. Akasutama veidi hiljem. Siiani täitis vaskpil- ja Julia”, Bruckneri Kaheksas sümfoonia, See on võib-olla küll natuke liialdatud, aga lirühma bassi ülesannet tavaliselt ofikleid Šostakovitši Viies sümfoonia jt, mängitakse väga tihti on tuubal orkestris üsna vähe (ophicleide) või veel varematest aegadest kontrabasstuubaga, kuna sellel on suurem mängida. Näiteks terves Dvořáki Ühek­ pärit serpent. Need instrumendid aga ei ning natuke tumedam kõla just madalamas sandas sümfoonias saab tubist mängida ai- suutnud end sümfooniaorkestris õigustada. registris. Basstuuba on väiksema kerega, nult teise osa alguses ja lõpus, kokku kuus- Hector Berlioz oli üks esimesi heliloojaid, kõlalt väiksem ning paindlikum, sellega teist takti. Räägitakse, et kui Dvořák oma kes oma “Fantastilises sümfoonias” otsustas mängitakse teoseid, kus tuuba ei lähe väga Üheksandat sümfooniat kirjutas, oli seda hiljem ofikleidide asemel kasutada tuuba- madalale, näiteks Delibes’i “Coppelia”, lugu mängiva orkestri tuubamängijal Dvo­ sid, sest tuubad sobisid paremini kokku Berliozi “Fantastiline sümfoonia”, või läheb řáki naisega salajane armusuhe. Dvořák

6-7/20126-7/2012 55 teadis sellest ja kirjutas tuubamängijale kät- temaksuks ainult teise osasse partii, et too Suhtumine tuubasse kui muusikainst- ei saaks proovide ajal minema hiilida, kui rumenti ja mitte ainult bassifunktsiooni helilooja ise seal viibis. Nali naljaks, kuid üsna tihti ettetulevate lihtsamate partiide täitvasse pilli on sünnitanud maailma tõttu ei olnud tuubamängijatelt veel lähimi- nevikuski harjutud ootama virtuoossust või nii mõnegi tuubamängija, keda võib tõsi- sügavamat musikaalsust. Teatava tõuke tuuba arenguks tõsiselt meeli kunstnikuks nimetada. võetavaks muusikainstrumendiks on kind- lasti andnud soolorepertuaari teke. Kuna tuuba on klassikalises sümfooniaorkestris ter on ju üks instrument. Vägagi nauditav Uinuvate Tuubade Kvartett. Sellisele koos- üks nooremaid pille ning mängijate tase oli on mängida koraaliosi ja muid lõike näi- lusele kirjutasid muusikat näiteks Mati veel 20. sajandi keskpaigani üsna kõikuv, teks koos tromboonirühmaga, kui kõik pil- Kuulberg, Eino Tamberg ja Enn Vetemaa. kirjutati esimene kontsert tuubale alles lid on väga hästi hääles ja balansis. Sellised Viimasel ajal on tekkinud ka ansambleid, 1954. aastal, heliloojaks Ralph Vaughan õnnestumised rühmaga või ka soolodega kus kõiki partiisid mängivad ikkagi tuubad. Williams. Paul Hindemithi tuubasonaat, tekitavad alati suurepärase tunde, et on pa- Peale klassikalise muusika on tuuba ka- mida peetakse samuti üheks esimeseks, kir- nustatud kogu orkestri esitusse, olles osa sutust leidnud ka džässmuusikas ja seda ju- jutati 1955. aastal. Järgnenud aastakümne- publikule pakutud elamusest. ba žanri sünnist alates. Algupäraselt kasu- tel lisandus mitmeid teoseid, tuntumatest Üks levinumaid kammermuusikavor- tati tuubat põhiliselt väljas mängides, kuid heliloojatest võiks nimetada John William­ me, kus tuuba figureerib, on vahest vaskpil- praegugi on ta erinevates džässkoosseisu- sit, Krzysztof Pendereckit, Bruce Brough­ likvintett, kus mängitakse koos metsasarve, des täiesti omal kohal. tonit, Aleksander Arutjunjani, eestlastest trombooni ja kahe trompetiga. Laiemale Paar korda, olles koormatud kahe tuu- Eino Tambergi ja Mati Kuulbergi. Just tä- üldsusele on ilmselt natuke tundmatum ba ja väikese kohvriga, ronides rongi või napäevasemad teosed on kombanud ja tuubakvartett. Traditsioonilisse tuubakvar- seistes lennujaamas järjekorras, olen taba- avardanud nii instrumendi kui ka mängija tetti kuulub tegelikult ainult kaks tuubat, nud end mõttelt, miks ma seda kõike teen. piire ja on lõpptulemusena nii mõnestki ülejäänud kaks on B-tuubast oktav kõrge- Vastus on lihtne: sest see meeldib mulle vä- orkestripartiist oma loomult meeletult kau- mad sugulaspillid eufooniumid. Eestiski te- ga, ja mitte ainult sellepärast, et pill on gel. gutses 1990. aastate teisel poolel ansambel suur, särav ja teeb naljakat madalat häält. Kuna tuuba originaalrepertuaarist on puudu väga suur osa erinevatest ajastutest pärit suurepärast ja olulist muusikat, kasu- tatakse tuubaõppes ning ka kontsertidel palju arranžeeritud muusikat. Mängitakse näiteks flöödi-, oboe-, fagoti- või tšelloso- naate barokiajastust, erinevaid palu roman- tismiperioodist. See võib eespool mainitud instrumentide mängijatele tunduda püha- duseteotusena, aga tuleb kahjuks “varasta- da”, kui endal pole. On ju loogiline, et pilli- de mängima õppimise ja interpreedi muu- sikalise arengu juurde kuulub erinevatest ajastutest erinevate teoste mängimine. Suhtumine tuubasse kui muusikainstru- menti ja mitte ainult bassifunktsiooni täit- vasse pilli on sünnitanud maailma nii mõ- negi tuubamängija, keda võib tõsimeeli kunstnikuks nimetada. Meenub paari aasta tagune rahvusvaheline “Aeoluse” konkurss Saksamaal, kus finaali jäid võistlema trom- pet, tromboon ja tuuba ning võitjaks pärja- ti tuubamängija, või kui 2005. aastal võitis Saksamaal noorte muusikakonkursil, kus osalesid kõikide instrumentide esindajad, esimese koha samuti tuubamängija. Orkestris mängides teevad tuubamän- gijale suurt rõõmu teosed, kus saab palju ja valjusti mängida. Muidugi tuleb koosmän- Ofikleid, pill mida kasutati orkestris enne tuubat. gul arvestada oma kolleegidega, sest orkes- FOTOD INTERNETIST

56 6-7/20126-7/2012 corelli muusikasuvi ad 2012

Barokkansambel Corelli Consort 20! Suur juubelikontsert 27. juuni 2012 Mustpeade Maja J. S. Bach – KOHVIKANTAAT 20 19.07.2012 Suure-Kõpu mõis 20.07.2012 Saka mõis 21.07.2012 Vihula mõis 22.07.2012 Uderna mõis TOETAMET KOOS Uderna hooldekodu Corelli Consort, Guido Kangur, vanakesi! Jüri Kuuskemaa

23.-25. august 2012 Erinevad Tallinna tornid ja säravad esinejad! Avakontsert 23.08.2012 TALLINNA TELETORNIS

Info mõisatest ja festivali kava www.corelli.ee Piletid: , Statoil ja võimalusel tund enne algust kohapeal

6-7/2012 57

corelli_210x270.indd 1 22.05.12 11:56 

58 6-7/2012