DOCSLIB.ORG

Võru Valla Arengukava Aastateks 2004

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Võru Valla Arengukava Aastateks 2004 1 2 Võru Vallavolikogu 15.oktoobri 2014 määruse nr 13 „Võru valla arengukava aastateks 2014-2020“ LISA 3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2014- 2020 Võru 2014 Võru valla arengukava 2014-2020 1 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED VÕRU VALLA 5 AJALOOLINE ARENG ...................................................................................................................... 2 6 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED........................................................................ 2 7 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG ....................................................................................... 3 8 1. VÕRU VALLA ASEND, TERRITOORIUMI JAOTUS. VALLA OMAPÄRA ................... 4 9 1.1. VÕRU VALLA ASEND .......................................................................................................... 4 10 1.2. TERRITOORIUMI JAOTUS ................................................................................................... 4 11 1.3. VALLA OMAPÄRA ................................................................................................................ 5 12 2.5. SUHTED NAABRITEGA ....................................................................................................... 8 13 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR. NOORSOOTÖÖ, 14 SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS. TURISM. VAATAMISVÄÄRSUSED. 15 SOTSIAALHOOLEKANNE. MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID ................ 9 16 3.1. ALUSHARIDUSE STRUKTUUR ........................................................................................... 9 17 3.3. NOORSOOTÖÖ ..................................................................................................................... 12 18 3.4. KULTUURI INFRASTRUKTUUR ....................................................................................... 13 19 3.5. SPORT .................................................................................................................................... 15 20 3.6. PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS ........................................................................... 16 21 3.7. TURISM.................................................................................................................................. 17 22 3.8. VAATAMISVÄÄRSUSED.................................................................................................... 18 23 3.9. SOTSIAALHOOLEKANNE .................................................................................................. 19 24 3.10. MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID .................................................. 21 25 4. MAAREFORM, VALLA TEED ................................................................................................... 22 26 4.1. MAAREFORM ....................................................................................................................... 23 27 4.2. VALLA TEED ........................................................................................................................ 23 28 5. ELAMUMAJANDUS: SOOJAVARUSTUS, ÜHISVEEVÄRK- .............................................. 24 29 KANALISATSIOON JA PUHASTUSSEADMED. ETTEVÕTLUS. KAUBANDUS. VALLA 30 EELARVE ......................................................................................................................................... 24 31 5.1. ELAMUMAJANDUS ............................................................................................................. 24 32 5.2. SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................... 25 33 5.4. ETTEVÕTLUS ....................................................................................................................... 27 34 5.6. VALLA EELARVE ................................................................................................................ 29 35 1 Võru valla arengukava 2014-2020 1 2 3 SISSEJUHATUS 4 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED 5 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG 6 SISSEJUHATUS 7 8 Võru valla arengukava koostamisel lähtuti omavalitsuste arengukavade koostamisel välja kujunenud ja 9 rakendatavast metoodikast. Arengukava on valla arengueesmärke ja nende elluviimiseks vajalikke 10 tegevusi kajastav kokkuleppeline dokument. Uue Võru valla arengukava koostamise tingis see, et 11 varasemas arengukavas olevad peamised eesmärgid on ellu viidud. Arengukava on valminud 12 erinevate huvigruppide, vallaelanike, vallaametnike, volikogu liikmete ja komisjonide koostöös. 13 Paljud investeeringute plaanis kajastatud tegevused on projektipõhised ja olenevad rahataotluste 14 rahuldamisest. Arengukava uuendatakse ja selle elluviimise edukust hinnatakse igal aastal. 15 16 Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud varasemast arengukavast. Arengukava kajastab 17 Võru valla arenguprognoose ja -perspektiive aastateks 2014–2020. 18 Arengukava koostamisel on arvestatud valla asukohta maakonnas: vald piirab rõngana 19 maakonnakeskust Võru linna, mistõttu on vallal linnaga palju kokkupuutekohti nii majanduses, 20 sotsiaalsfääris, meditsiinis ja tervishoius kui ka kultuuri- ja hariduselus. 21 Võru valla arengukava on koostanud vallavalitsuse korraldusega moodustatud töögrupp ja selles on 22 arvestatud valla elanike igapäevaprobleemidest tingitud ettepanekuid, mis on kooskõlas Eesti 23 Vabariigi seadustega. 24 Valla arengukava on kõigi valla allasutuste ning vallavalitsuse töö ja tegevuse aluseks. Vajaduse 25 korral valla arengukava täiendatakse ja parandatakse. 26 Arengukavas planeeritakse koostööd teiste omavalitsustega (infovahetus, vajaduse korral ka 27 abistamine). Valla mitmekülgse arengu huvides on vaja säilitada sõprussuhted Saaremaa Leisi 28 vallaga, samuti on plaanis luua uusi kontakte ühe-kahe omavalitsusüksusega välisriikidest. 29 30 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED 31 Arengukava on dokument, mis sätestab Võru valla arengu põhisuunad, üld- ja detailplaneeringu 32 ning infrastruktuuri arendamise alused ja vajadused. 33 Elu edendamisel Võru vallas on peaeesmärgiks kogu valla tasakaalustatud areng. 34 35 Võru valla arenguprioriteetideks on: 36 1. Koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide nüüdisajastamine ja igakülgne 37 arendamine ning nende majandusliku olukorra parandamine. 38 2. Valla elanikele kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks, spordiga tegelemiseks ning 39 vaba aja veetmiseks tingimuste loomine. 40 3. Valla teedevõrgu korrashoid ja renoveerimine ning infrastruktuuri arendamine. 41 4. Valla elanikele oluliste tugiteenuste osutamine, avatud suhtlemine ja kodanike 42 suurem kaasamine. 43 44 45 46 47 48 2 Võru valla arengukava 2014-2020 1 2 3 Arengukava kajastab valla elu hetkeolukorda, määrab iga konkreetse eluvaldkonna arengu 4 sisu ja suuna aastate lõikes. Rahalised vahendid planeeritakse pikemaks ajaks valla 5 eelarvestrateegias ning iga-aastase eelarvega. 6 Asukohast tingituna on Võru valla elanikkonna vähenemine olnud viimastel aastatel 7 naaberomavalitsustega võrreldes tagasihoidlikum. Praegu on Võru vald elanike arvu järgi 8 maakonna suurim vald. Kümne aasta jooksul on Võru valla elanikkond Võru maakonnas vähenenud 9 kõige vähem (4,9% ehk 248 inimest). Valla sees on prognoositav inimeste ümberasumine 10 suurematesse asulatesse Väimelasse, Kosele, Parkseppa ja Puigale ning suvilapiirkondadesse 11 (elamutesse, mis on ümber ehitatud suvemajadest). Väiksemate asulate elanikkond väheneb: 12 lahkuvad ennekõike noored ja ettevõtlikud inimesed. 13 Kõigest sellest tulenevalt on nii Võru valla kui ka maakonna suurimaks väljakutseks ühelt poolt 14 väheneva rahvaarvu tingimustes vajalike teenuste pakkumine ning teisalt töökohtade loomine, et 15 pidurdada elanikkonna vähenemist. 16 17 Suurema osa sisemajanduse kogutoodangust annavad nii maakonnas kui ka Võru vallas tööstus- ja 18 ehitussektor (36,6%), teenuste osutajad (52,6%) ja põllumajandus (10,6%). 19 Neid arengusuundi arvestades saab piiritleda valla eri piirkondade vajadused infrastruktuuri 20 väljaarendamisel. See on olnud aluseks ka valla üldplaneeringu koostamisel. 21 Võru valla elanike keskmine brutopalk oli 2013. aastal 789 eurot. Maakonnas edestasid sellega 22 Võru valda Sõmerpalu vald (815 eurot) ja Haanja vald (813 eurot). Eesti keskmine brutopalk oli 23 2013. aastal 900 eurot. 24 25 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG 26 Võru valla territooriumil Roosisaarel (Tamula järve läänekaldal) tehtud väljakaevamised viitavad 27 inimeste elutegevusele siin juba II aastatuhande algul. 28 Võhandu jõe paremal kaldal asus Kirumpää linnus, mille kohta mainitakse ajaloolistes andmetes, et 29 see ehitati 1322. aastal kaitseks ohustava idanaabri vastu. Venemaa tsaari Ivan Groznõi sõjakäigul 30 läänealadele 1558. aastal see Tartu piiskopkonna haldusse kuulunud tornlinnus hävitati. 31 Rootslaste valitsemisajal linnus taastati ja see tegutses maakaitse halduskeskusena, mille ümber 32 kerkis taas kaupmeeste ja käsitööliste asula. Uuesti hävis linnus Põhjasõja ajal 1700–l721. 33 Hävitatud kantsi lähiümbruskonda tekkisid uued halduskeskused: Võru, Vastse- ja Vana-Kasaritsa, 34 Väimela. Võrumõisast on esimest korda juttu 1590. aastal, Puiga (Puika) kohta on andmeid 1638. 35 aastast, Väimela kohta 1403. aastast. Võru linn asutati Võrumõisa keskuses 1784. aastal. Õigus 36 linnale maad osta saadi Katariina II ukaasiga Riia kindralkuberneri makstud 57 000 kuldrubla eest. 37 Iseseisev Võru maakond loodi 1783. aastal Kanepi, Põlva, Rõuge, Räpina Urvaste ja Vastseliina 38 kihelkonnast. Võru vald kuulus Põlva kihelkonda. Ajalooliselt tekkis Võru vald Võru ja Aleksandri 39 valla liitmisel Põlva ja Rõuge
Load more

Recommended publications
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Võru Valla Arengukava Aastateks 2004
    Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9
    [Show full text]
  • Elektrooniline Kuukiri
    Juuni 2011 Nr: 30 Elektrooniline kuukiri Võrtsjärve kalurid ja ettevõtjad käisid Soomes 13. – 16 juunini korraldas MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond Võrtsjärve kaluritele ja ettevõtjatele õppereisi Soome tutvumaks sealse sisevete kalanduse korraldusega ja praktilise kalandusalase ettevõtlusega. Õppereis oli väga hästi organiseeritud ja suhteliselt lühikese aja jooksul saime hea ülevaate Soome sisevete kalandusest. Saime ka hulgaliselt uusi ideid, mida võiks ka Eestis, sh ka Võrtsjärve piirkonnas rakendada. Soome riiklik sisevete kalastuskorraldus reorganiseeriti suhteliselt hiljuti. Sellest tulenevalt ei ole kõik juhtimisahelad veel lõplikult paika loksunud ja ka asjaosalistele lõplikult selged. Samas saime selgeks, et Soomes on kalastuskorraldus viidud tavainimese juurde ning looduskaitse roll sekkumiseks väikene. Sisevete kalanduspiirkonnad korraldavad ise järelevalvet kalavarude, vee kvaliteedi, kalavete, vesiviljeluse (kala- ja vähikasvatused) ja elukutseliste kalurite üle. Nagu meile jagatud infomaterjalist selgub, on põllumaade kuivendamine ja veeolude reguleerimine koos kalamajanduse arendamisega liidetud ühtseks tervikuks kus „ellu jäävad“ nii põllumehed, kalurid ja ka looduslik mitmekesisus ning turismiarendaja. Just Soome sisevete ühtne ja kompleksne haldamine (vee kvaliteet, kalavarud, vesiviljelus, veeteed, laevalüüsid, regulaatorid, kalatrepid, hüdroelektrijaamad jne) tagab vee ressursside ratsionaalse ja sihipärase kasutamise. Selles osas peaks omad järeldused tegema ka Eesti valitsus ning likvideerima veemajanduses ja www.agri.ee/ekf
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Võru Valla Kaugkütte Piirkondade Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2015–2025
    Töö nr ENE1513 Võru valla kaugkütte piirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2015–2025 Tallinn 2015 Meie oskused on Teie edu !™ Võru Vallavalitsus ÅF-Consulting AS Võrumõisa tee 4a Väike-Paala 1 65605 Võru 11415 Tallinn Tel. 782 1576 Tel. 605 3150 www.voruvald.ee www.estivo.ee Võru valla kaugkütte piirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2015–2025 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Eessõna ...................................................................................................................................... 6 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 7 1. Võru valla üldiseloomustus ja sotsiaalmajanduslik areng ............................................... 12 2. Parksepa aleviku kaugküttepiirkond ................................................................................ 16 2.1. Parksepa aleviku soojusvarustussüsteemide iseloomustus ....................................... 16 2.1.1. Parksepa aleviku kaugkütte katlamaja ............................................................... 16 2.1.2. Parksepa aleviku kaugküttevõrk ........................................................................ 18 2.2. Parksepa aleviku soojuse tarbijad ............................................................................. 20 2.2.1. Soojuse tarbijad .................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Omavalitsuste Ühine Jäätmekava 2020-2025
    Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025 Võru maakond 2020 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Võru maakonna üldine iseloomustus................................................................................................... 7 1.1. Asustus ja rahvastik ...................................................................................................................... 7 1.2. Omavalitsuste üldine iseloomustus .............................................................................................. 9 2. Jäätmehoolduse õiguslikud ning keskkonnapoliitilised alused ......................................................... 13 2.1. Riigi õigusaktid .......................................................................................................................... 13 2.1.1. Jäätmeseadus ....................................................................................................................... 13 2.1.2. Muud seadused .................................................................................................................... 16 2.1.3. Vabariigi Valitsuse määrused .............................................................................................. 18 2.1.4. Keskkonnaministri määrused .............................................................................................. 19 2.2. Riiklikud strateegilised dokumendid .........................................................................................
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu Määrusega Nr 57 10
    Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu määrusega nr 57 10. oktoober 2012.a. VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012- 2017 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG .......................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED ....................................................................... 3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG ........................................................................................ 4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA ............... 4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND .......................................................................................................... 4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS ................................................................................................... 5 1. 3 VALLA OMAPÄRA ................................................................................................................ 5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA ....................................................................................................... 8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID ................................................................................................. 9
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]