Võru Linnalähiliinide Analüüs Ja Uue Liinivõrgu Planeerimine

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Marko Toomla

VÕRU LINNALÄHILIINIDE ANALÜÜS JA UUE LIINIVÕRGU PLANEERIMINE

ANALYSIS OF VÕRU SUBURBAN BUS LINES AND PLANNING OF THE NEW LINE NETWORK

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekava

Juhendajad: Maikl Aunapuu, MA professor Marina Aunapuu, DSc

Tartu 2020 SISUKORD MÕISTED ...... 8 SISSEJUHATUS ...... 10 1. TEADUSLIK-TEOREETILISED ALUSED ...... 13 1.1. Kirjanduse ülevaade ...... 13 1.2. Lühiülevaade varasemast uuringust ja liinivõrgu kitsaskohtadest ...... 18 1.3. Liinivõrgu teeninduspiirkonna kirjeldus ...... 20 1.3.1. Haldusüksused ja rahvastik ...... 20 1.3.2. Liinivõrgu seisukohalt olulised asutused ja ettevõtted Võru linnas ...... 23 1.3.3. Linnalähedased asulad ...... 24 1.4. Liinivõrgu kujunemine ...... 26 1.5. Liinivõrgu korraldus ...... 29 2. METOODIKA ...... 31 2.1. Töö eesmärgid ...... 31 2.2. Võru linnalähiliinide analüütiline ülevaade ...... 35 2.2.1. Linnalähiliin nr 1 ...... 35 2.2.2. Linnalähiliin nr 11 ...... 39 2.2.3. Linnalähiliin nr 16 ...... 43 2.3. Võtmesihtkohtade määratlemine oluliste asutuste seisukohalt ...... 47 2.4. Ühistranspordi töörühm ...... 49 2.5. Liinivõrgu koostamise tehniline kirjeldus ...... 51 2.6. Liinivõrgukavandi esialgne versioon...... 57 2.7. Sõiduplaanikavandite avalik väljapanek ...... 59 2.8. Laekunud tagasiside analüüs ...... 60 2.9. Liinivõrgu rekonstrueerimine ja kinnitamine ...... 63 2.10. Sõiduplaaniinfo visuaalne esitamine ...... 66 3. TULEMUSED JA ARUTELU ...... 68 3.1. Tulemused uurimisülesannete osas ...... 68 3.2. Tulemuste arutelu uute liinide kaupa...... 70 3.2.1. Linnalähiliin nr 103 roheline ...... 70 3.2.2. Linnalähiliin nr 104 punane ...... 72 3.2.3. Linnalähiliin nr 105 sinine ...... 74 3.2.4. Linnalähiliin nr 106 pruun ...... 76 3.2.5. Linnalähiliin nr 107 hall ...... 78 3.2.6. Linnalähiliin nr 109 kollane ...... 80 3.3. Tulemused kontrastiivses perspektiivis ...... 82 KOKKUVÕTE ...... 86 SUMMARY...... 88 KASUTATUD KIRJANDUS...... 90 LISAD ...... 94 Lisa 1. Linnalähiliini nr 1 peatuste kasutussagedus kujutatud kaardil ...... 95 Lisa 2. Linnalähiliini nr 11 peatuste kasutussagedus kujutatud kaardil ...... 98 Lisa 3. Linnalähiliini nr 16 peatuste kasutussagedus kujutatud kaardil ...... 102 Lisa 4. Võru linnalähiliini nr 1 sõidugraafik 2019. aastal ...... 107 Lisa 5. Võru linnalähiliini nr 11 sõidugraafik 2019. aastal ...... 108 Lisa 6. Võru linnalähiliini nr 16 sõidugraafik 2019. aastal (tööpäevadel) ...... 109

2 Lisa 7. Võru linnalähiliini nr 16 sõidugraafik 2019. aastal (puhkepäevadel)...... 110 Lisa 8. Võru linnalähiliini nr 103 esialgne uus sõiduplaani versioon ...... 111 Lisa 9. Võru linnalähiliini nr 104 esialgne uus sõiduplaani versioon ...... 112 Lisa 10. Võru linnalähiliini nr 105A esialgne uus sõiduplaani versioon...... 114 Lisa 11. Võru linnalähiliini nr 105B esialgne uus sõiduplaani versioon ...... 115 Lisa 12. Võru linnalähiliini nr 106 esialgne uus sõiduplaani versioon ...... 116 Lisa 13. Võru linnalähiliini nr 103 (roheline liin) uus sõiduplaan tööpäeval ...... 117 Lisa 14. Võru linnalähiliini nr 103 (roheline liin) uus sõiduplaan puhkepäeval ...... 118 Lisa 15. Võru linnalähiliini nr 104 (punane liin) uus sõiduplaan tööpäeval ...... 119 Lisa 16. Võru linnalähiliini nr 104 (punane liin) uus sõiduplaan puhkepäeval ...... 120 Lisa 17. Võru linnalähiliini nr 105 (sinine liin) uus sõiduplaan tööpäeval ...... 121 Lisa 18. Võru linnalähiliini nr 105 (sinine liin) uus sõiduplaan puhkepäeval ...... 122 Lisa 19. Võru linnalähiliini nr 106 (pruun liin) uus sõiduplaan tööpäeval...... 123 Lisa 20. Võru linnalähiliini nr 106 (pruun liin) uus sõiduplaan puhkepäeval ...... 124 Lisa 21. Võru linnalähiliini nr 107 (hall liin) uus sõiduplaan ...... 125 Lisa 22. Võru linnalähiliini nr 109 (kollane liin) uus sõiduplaan tööpäeval ...... 126 Lisa 23. Võru linnalähiliini nr 109 (kollane liin) uus sõiduplaan puhkepäeval ...... 127 Lisa 24. KÜTK sõiduplaani dokumendi näidis ...... 128 Lisa 25. Uue liinivõrgu marsruudid bussipeatuste stendile ...... 129 Lisa 26. Busside väljumisaegade poster Maxima peatuse näitel ...... 130 Lisa 27. Kagu Ühistranspordikeskuse käskkiri 26.08.2019 nr 4-1/102-1 ...... 131 Lisa 28. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta ...... 132

Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Marko Toomla Õppekava: Keskkonnakorraldus- ja poliitika Pealkiri: Võru linnalähiliinide analüüs ja uue liinivõrgu planeerimine Lehekülgi: 132 Jooniseid: 24 Tabeleid: 16 Lisasid: 28 Osakond: Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool Uurimisvaldkond: Linna ja maa planeerimine (S240) Juhendaja(d): Maikl Aunapuu, MA ja professor Marina Aunapuu, DSc Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2020 Käesolev magistritöö käsitleb Võru linna ja lähiümbruse liinivõrku, mis on tänaseks aegunud. Probleemiks on Võru linnalähiliinide ebaotstarbekad ja keerulised sõiduplaanid, ebasobivad väljumisajad ja sõitjatele hädavajalike marsruutide puudumine. Varasema uuringu põhjal selgusid vaadeldava piirkonna kitsaskohad, mille kohaselt ei ole Võru piirkonnas ühistransporditeenusega sõitjad rahul (puuduvad sobilikud väljumisajad, liinide marsruudid on arusaamatud ja inimesed ei tea, millisest peatusest buss parasjagu väljub). Töö eesmärgiks on luua Võru linna uus liinivõrk (sisaldab liinide marsruute ja sõiduplaane), mis oleks sõitajatele arusaadav, sobivate väljumisaegadega ning sisaldaks vajalikke ühendusi.

Võru linnalähiliinide analüüsi põhjal leiti suurima kasutussagedusega peatused Võru linnas ja lähipiirkonnas, määratleti olulisemad lähimad bussipeatused oluliste asutuste seisukohalt (koolid ja suured tööandjad) ning määrati sobivamaid uued liinimarsruudid ja väljumisajad uute sõiduplaanide koostamiseks. Ühtlasi olid need eelnevalt nimetatud aspektid käesoleva magistritöö uurimisülesanneteks, mida tuli uue liinivõrgu kavandamisel arvesse võtta. Uue liinivõrgu planeerimisel lähtuti teaduslikust planeerimismudelist ning sõiduplaanide koostamisel kasutati kahte ühistranspordi tarkvaraprogrammi. Ühistranspordi tarkvaraprogramm Remix võimaldas joonistada erinevaid marsruute ning neid võrrelda ja leida sobivaim. Riikliku ühistranspordi alamprogrammiga PIKAS sisestati liinimarsruudid ja kellaajad.

Töö tulemusena leiti suurima kasutussagedusega peatuseid Võru linnas seitse ja lähipiirkonnas neli. Määratletud tähtsamad võtmesihtkohad (lähimad bussipeatused) oluliste asutuste seisukohalt jagati kahte gruppi (koolid ja suuremad ettevõtted). Koolide põhjal määratleti võtmesihtkohti üheksa ning suurimate ettevõtete alusel kümme bussipeatust. Tulemuseks valmis sõiduplaanide komplekt, mis koosneb kuuest uuest liinist (103, 104, 105, 106, 107, 109) ning igale liinile omistati peale liini numbri ka kindel värvitoon, mis muudab liinide meelespidamise sõitjatele lihtsamaks. Vanas liinivõrgus oli kolm linnalähiliini (1, 11, 16) ja liinid jagunesid 17 alammarsruudiks, mis tekitas sõitjates segadust. Uues liinivõrgus sõidab iga buss liinil ühte kindlat marsruuti. Seega uues liinivõrgus on kokku ainult kuus marsruuti ning see muudab sõitjatele marsruudi meelespidamise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Samuti on uues liinivõrgus hilisõhtused väljumised, mis vanas puudusid. Arusaadavalt on kujundatud uued terviksõiduplaanid, mis varem olid keerulised, kuna sisaldasid kuupäevalisi erisusi. Liinivõrgu mahtu varasemaga suurendati ning seetõttu on võtmesihtkohtade vahelised ühendused sagedasemad ja tööpäeviti puuduvad lõunased katkestused enamiku liinide töös. Need nimetatud aspektid tulid välja varasemast uuringust, mis käesolevas magistritöös said lahendatud.

4 Käesoleva magistritöö tulemused määravad suure hulga inimeste igapäevased liikumisvõimalused ning eelduse, et edaspidi ühistranspordi kasutus suureneb veelgi ning sõitjate rahulolu paraneb. Järgmiseks teadustöö uurimisteemaks on võimalik koostada rakendatud Võru linnalähiliinide mõju uuring, kuidas sõitjad on uue liinivõrgu omaks võtnud ja mil määral kasutatavus on kasvanud. Märksõnad: ühistransport, liinimarsruut, sõiduplaan

Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Marko Toomla Specialty: Environmental management and policy Title: Analysis of Võru suburban bus lines and planning of the new line network Pages: 132 Figures: 24 Tables: 16 Appendixes: 28 Department: Chair of Environmental Protection and Landscape management Field of research: Urban and rural planning (S240) Supervisors: Maikl Aunapuu, MA ja professor Marina Aunapuu, DSc Place and date: Tartu 2020 The present Master’s Thesis deals with the bus line network covering Võru town and its environs. The network has become outdated by now. The problem is due to unpractical bus timetables, unsuitable departure times and absence of routes required by passengers on Võru suburban lines. Based on a previous study, shortcomings of the region in question were identified, revealing that passengers were not satisfied with the public transport service in Võru area (no suitable departure times, incomprehensible routes and lack of clarity as to the stop from which a bus is supposed to depart). The aim of the work was to create a new line network for Võru town (including routes and timetables) that would be comprehensible for passengers, offer suitable departure times and include the necessary connections.

Based on the analysis of Võru suburban lines, most frequently used stops in Võru town and its environs, as well as the most important stops from the viewpoint of key establishments (schools and large employers) were identified, and the most suitable new routes and departure times for preparing new timetables were determined. These aspects also constituted the research tasks for the thesis that had to be taken into account in planning the new line network. Planning the new line network was based on a scientific planning model, and two public transport software programs were used in preparing the timetables. The public transport software program Remix enabled drawing different routes, comparing them and finding the most suitable solution. With the national public transport sub-program PIKAS, routes and departure times were entered. As a result of the work, seven most frequently used bus stops in Võru town and four stops in the environs were identified. The identified key destinations (closest bus stops) in terms of key establishments were divided into two groups (schools and larger companies). Nine key destinations based on locations of schools and ten bus stops based on largest companies were identified. As a result, a set of timetables was prepared consisting of six new lines (103, 104, 105, 106, 107, 109), and in addition to the line number each line was also assigned a specific colour tone to make remembering the lines easier for passengers. The old line network had three suburban lines (1, 11, 16) and the lines were further divided into 17 sub-routes which caused confusion among passengers. In the new line network, every bus covers one specific route. Thus, the new line network only includes a total of six routes, making remembering the routes easier and more comprehensible for people. The new line network also includes late night departures which the old network lacked. Naturally, new integrated timetables have been drawn up in contrast to old timetables which were complicated as they contained date-based differences in schedules. The network volume increased as compared to the previous situation, so that connections between key destinations are now more frequent and no interruption of bus traffic during

6 the lunch period occurs. These aspects were revealed in a previous study and a solution to them was found in the present thesis.

The results of the present thesis determine daily movement opportunities for a large number of people, and the presumption is that use of public transport and passenger satisfaction will increase. A next possibble research topic might be to draw up an impact assessment of the new Võru suburban bus lines after implementation, so as to find out how the passengers have adopted the new network and to what extent the use of public transport has increased. Keywords: public transport, bus route, timetable

MÕISTED

Bussipeatuse stend – bussipeatuses paiknev ilmastikukindel infoalus, kuhu paigaldatakse informatsioon bussiliinide marsruutide ja väljumisaegade kohta (bussiinfo postrid). Bussiinfo poster – paberkandjal infoleht bussiliinide väljumisaegade ja marsruutidega, mis paigaldatakse bussipeatustesse stendidele. KÜTK – Kagu Ühistranspordikeskus (ühistransporti korraldav organisatsioon Võru ja Põlva maakondades). Liin – sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel ühissõiduki läbitav liikumiste (Ühistranspordiseadus 2018). Liinilõik – kindla pikkusega vahemaa bussiliini marsruudist (näiteks ühest bussipeatusest järgmiseni). Liinimaht – liini kogupikkus kilomeetrites. Liinivedu – sõitjatevedu ühest sihtkohast teise sõiduplaani alusel (Ühistranspordiseadus 2018). Liinivõrk – piirkonda teenindavate liinide kogum, mis koosneb sõiduplaanidest. Linnalähiliin – maakonnaliin, mille peatused asuvad linna territooriumil ja linna lähipiirkonnas. Linnalähiliinivõrk – linnalähipiirkonda teenindavate liinide kogum. Maakonnaliin – liin, mille peatused asuvad peamiselt ühe maakonna haldusterritooriumil. Maakonnaliin on laiem mõiste ning ka linnalähiliinid kuuluvad maakonnaliinide hulka. Marsruut – liini kulgemise teekond. PIKAS – ÜTRIS alamtööriist. Baasfunktsionaalsus, mis sisaldab ametlikke andmeid bussiliinide marsruutide, bussipeatuste asukohtade ja sõiduplaanide kohta (Tammel s.a). Reis – liini teekond kindlal ajavahemikul algpeatusest lõpp-peatuseni. Päeva jooksul teeb iga linnalähiliin kindla arvu reise. Remix – veebipõhine tasuline ühistranspordi tarkvara, milles on võimalik joonistada ja planeerida liinimarsruute. Ridango – statistiline andmebaas, mis sisaldab muu hulgas andmeid liinide ja bussipeatuste sõitjate arvude kohta (valideerimisandmed). Sõiduplaan – dokument, millega määratakse ühissõiduki liikumistee (liinimarsruudid), bussipeatused ning väljumisajad (Ühistranspordiseadus 2018).

8 Vedaja – ühistranspordi alal tegutsemiseks tegevusluba omav ettevõtja. Võru linnalähipiirkond – ühistransporditeenuse korraldamise territoorium, mis koosneb Võru linna haldusterritooriumist ning selle läheduses asuvatest Võru valla suurematest asulatest – Parksepa, Väimela, Kose, Puiga, Meegomäe (sh territoorium linnapiirist nende asulateni). ÜTRIS – riiklik ühistranspordiinfosüsteem, mis koosneb baasfunktsionaalsusest, reisiplaneerijast, piletimüügisüsteemist ja reaalaja infosüsteemist (Tammel s.a).

SISSEJUHATUS

Ühistransport on ühiskonnas elutähtis teenus. See võimaldab käia tööl ja koolis, pääseda huvitegevuse harrastamiseks vajalikesse paikadesse jne. Mida paremini toimib piirkonna ühistransport, seda vähem on inimesed sõltuvad isikliku transpordi olemasolust. Kui väheneb isikliku transpordi kasutus, väheneb ka liiklustihedus piirkonnas. Seeläbi võidab ühiskond puhtamast ja müravabamast keskkonnast.

Hea ühistransport eeldab tõhusalt korraldatud liinivõrku. See ei sünni iseenesest. Tõhus liinivõrk eeldab suurel hulgal andmete analüüsimist ja tõlgendamist ning planeerimistööd. Selleks on olemas nii teaduslikud mudelid kui ka planeerimistarkvara, mille oskuslikul kasutamisel on võimalik ühistransporti paremaks muuta.

Käesolev töö käsitleb Võru linna ja selle lähiümbruse liinivõrku, mis on tänaseks aegunud ning põhjustab sõitjate rahulolematust. Tallinna Transpordikõrgkoolis on valminud bakalaureusetöö (Kunnus 2019), milles uuriti sõitjate rahulolu vaadeldava piirkonna ühistranspordiga. Uuringu kohaselt ei ole Võru piirkonnas ühistransporditeenuse kasutajad rahul, kuna puuduvad sobilikud väljumisajad, liinide marsruudid on arusaamatud ja inimesed ei tea, millisest peatusest buss väljub.

Käesoleva magistritöö probleemiks on Võru linnalähiliinide aegunud ja ebaotstarbekas korraldus, mis on tingitud sõiduplaanide raskesti mõistetavusest, ebasobivatest väljumisaegadest ja sõitjatele hädavajalike marsruutide puudumisest. Töö eesmärgiks ja ühtlasi magistritöö tulemuseks on uus komplektne liinivõrk, mis töötatakse käesoleva magistritöö raames välja (liinide marsruudid ja sõiduplaanid). See peab olema sõitjatele arusaadav, sobivate väljumisaegadega ja sisaldama vajalikke ühendusi. Probleemi lahendamiseks püstitas autor kolm uurimisülesannet: 1) leida suurima statistilise kasutatavusega bussipeatused; 2) määratleda tähtsamad bussipeatused (võtmesihtkohad) oluliste asutuste seisukohalt (koolid, suured tööandjad); 3) määratleda sobivaimad uued liinimarsruudid ja väljumisajad uute sõiduplaanide koostamiseks.

10 Käesolev magistritöö koosneb kolmest peatükist (teaduslik-teoreetilised alused, metoodika, tulemused ja arutelu), mis on omakorda jaotatud alapeatükkideks. Lisaks defineeritakse töö alguses kasutatavad mõisted. Magistritööl on sissejuhatus, kokkuvõte (eestikeelne ja võõrkeelne), kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad.

Esimese peatüki esimene pool hõlmab liinivõrgu planeerimisalase kirjanduse ülevaadet, kus analüüsitakse, miks ühistranspordi planeerimine on oluline, kuidas liinivõrk on välja kujunenud, millised on olulised faktorid ühistransporditeenuse pakkumisel ning mida tuleb uue liinivõrgu planeerimisel arvestada. Sealhulgas on käsitletud varasemat uuringut, kus on välja toodud Võru linnalähiliinide peamised kitsaskohad. Peatüki järgmises osas on töö autor kirjeldanud töös käsitletud liinivõrgu teeninduspiirkonda, haldusüksuseid, liinivõrgu võtmesihtkohti ning linnalähedasi asulaid. Lisaks on peatükis kirjeldatud Võru linna liinivõrgu kujunemise ajalugu ja korraldust. Uue liinivõrgu väljatöötamisel on autor lähtunud teaduslikust planeerimismudelist, mis hõlmab liinivõrgu planeerimist, liinide määratlemist ja sõiduplaanide koostamist.

Teises peatükis (metoodika) analüüsis töö autor põhjalikult Võru seniseid linnalähiliine. Statistiliste andmete põhjal leiti suurima kasutatavusega bussipeatused. Samuti määratleti võtmesihtkohad. Ühistranspordi töörühmas ja avalikul väljapanekul laekunud tagasiside põhjal töötati välja uus liinivõrk. Uute sobivate liinimarsruutide määramiseks ja kavandamiseks kasutati ühistranspordi tarkvaraprogrammi Remix. Sõiduplaanide sisestamiseks kasutas autor riikliku ühistranspordisüsteemi alamprogrammi PIKAS.

Kolmandas peatükis on esitatud tulemused, mis on jaotatud kolmeks alapeatükiks. Esimeses alapeatükis annab magistritöö autor ülevaate tulemustest uurimisülesannete kaupa. Uurimisülesannete lahendused hõlmavad Võru linna ja valla suurima kasutussagedusega bussipeatuseid (linnalähiliinide teeninduspiirkonna ulatuses). Teine osa tutvustab magistritöö uurimisprobleemi lahendust – Võru linnalähipiirkonna uut liinivõrku, ehk uute sõiduplaanide komplekti, mis on valminud magistritöö tulemusena. Iga liini kohta esitatakse tulemuste ja arutelu osas selgitusega liiniprofiil. Viimases alapeatükis teostati uue liinivõrgu kontrastiivanalüüs, kus võrreldi uut ja vana liinivõrku ning selgitati, millised on vana ja uue liinivõrgu erinevused ja mille poolest on uus liinivõrk senisest tõhusam ja parem.

11 Töö autor soovib tänada juhendajaid Maikl Aunapuud, MA ja professor Marina Aunapuud, DSc teemavaliku soovituse, koostöö ning korrektuuride eest. Lisaks tänab autor Margus Puuseppa, Simo Pähka ning Kagu Ühistranspordikeskuse töörühma liikmeid.

1. TEADUSLIK-TEOREETILISED ALUSED

1.1. Kirjanduse ülevaade

Ühistransport kujutab endast väga olulist liikumisviisi inimühiskonnas. See on olnud üks peamisi liikumisvõimalusi suuremale osale reisijatest ning sedasi on see püsinud läbi aastakümnete (Fujii, Van Tah 2009: 97). Ühistranspordi eesmärk on võimaldada elanikkonnale liikumismobiilsust ja teenuste kättesaadavust eri piirkondades. Selle efektiivsus põhineb suure hulga reisijate korraga vedamisel. Seeläbi saavutatakse ökonoomsus (Рахматуллина 2014: 156) ning väheneb isikliku transpordi vajadus. Uuringutest on selgunud, miks on oluline arendada ühistransporti: see annab võimaluse vähendada liiklusummikuid, CO2 emissiooni ja kasutada tõhusalt energiaressursse (Fujii, Van Tah 2009: 97). Seega on ühistransport oluline vahend linnade jätkusuutliku arengu tagamiseks (Alt, Weidmann 2011: 46).

Enamik ühistranspordisüsteeme ei ole isemajandavad ning seetõttu peavad ühistranspordiliinivõrgud parandama oma efektiivsust ja olema majanduslikumalt säästvamad (Alt, Weidmann 2011: 66). Võrumaal on bussisõit sõitjatele tasuta ning kulud kaetakse täies ulatuses riigieelarvest, mistõttu on efektiivsus seetõttu eriti oluline. Sageli tuleneb sõitja rahulolematus sellest, et reisija soovib sõita temale sobivast kohast vajalikku kohta minimaalsete ümberistumiste ja ajakuluga. Paraku peavad ühistranspordiplaneerijad sõitjate soovidele vastavat ühistranspordiliinivõrku planeerides arvestama minimaalsete võimalike kuludega maksimaalse nõudluse rahuldamiseks. Seega on linnatingimustes tõhusa liinivõrgu planeerimine väga raske ülesanne (Ibid.: 66).

Ühistranspordiseaduse (2018 § 4 lg 1) kohaselt on liin sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel läbitav liikumistee. Piirkonda teenindavate liinide kogum moodustab kohaliku liinivõrgu. Seega koosneb liinivõrk sõiduplaanidest. Ühistranspordiseaduse kohaselt on sõiduplaan dokument, millega määratakse ühissõiduki liikumistee (liinimarsruut), peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks, väljumisajad alg- ja vahepeatustest ning saabumisaeg lõpp- peatusesse. Käesoleva magistritöö raames käsitletakse Võru linnalähipiirkonna liinivõrku ning töö tulemusel luuakse uus liinivõrk.

13 Enamikus maailma linnades on ühistranspordi liinivõrgud välja kujunenud aja jooksul kohaliku teadmise, planeerimiskogemuse ja avalike juhiste põhjal. See tähendab, et enamasti on liinivõrgud välja kujunenud pikema aja vältel ning neid ei ole välja töötatud kui tervikut (Soares et al. 2019: 379). Samal moel on kujunenud välja ka Võru linnalähipiirkonna liinivõrk (vt peatükk 1.4). Mitmed uurimused on näidanud, et selline liinivõrgu kujunemise protsess on ebatõhus ning tegelikkuses oleks vaja tervikliku liinivõrgu süstemaatilist väljatöötamist (Ibid.: 379-380). Seetõttu ongi käesoleva magistritöö eesmärgiks tervikliku analüüsipõhise liinivõrgu väljatöötamine. Selle eelduseks on senise liinivõrgu põhjalik analüüs (marsruudid, statistilised näitajad, liinimahud, võtmesihtkohad).

Paljudes riikides on ühistranspordi rahastamise eelarved pingelised. Loomaks kulutõhusat ühistranspordi liinivõrku, on transpordi planeerijad tänapäeval hakanud kasutama andmeid, mida kogutakse reisijate loendamissüsteemi abil (Oort et al. 2015: 370). Võrus on kasutusel loendamissüsteem, mille raames valideerib iga reisija bussi sisenedes oma reisi sõidukaardiga. Selle abil on võimalik tuvastada iga bussipeatuse kasutatavus. Käesoleva magistritöö autor kasutab neid statistilisi andmeid uue liinivõrgu planeerimisel (protsessi on käsitletud peatükis 2.2).

Ühistransporditeenuse pakkumisel on oluliseks faktoriks kvaliteet. Seejuures tuleb silmas pidada, et see koosneb kahest osast: objektiivne aspekt ja psühholoogiline aspekt (Fujii, Van Tah 2009: 98). Objektiivse aspekti all võime Võru piirkonna kontekstis silmas pidada mõõdetavaid väärtusi (teenuse osutamise mahud, sõitjate arv, ühendussagedused jne), mida tuleb uue liinivõrgu kavandamisel analüüsida. Psühholoogiline aspekt näitab seda, kuidas kasutajad teenust ja selle kvaliteeti tegelikkuses tajuvad (Ibid.: 98). Mitmed uuringud on näidanud, et bussisõit mõjutab üksikisiku füsio-psühholoogilisi parameetreid (näiteks vererõhu muutumine, stress). On leitud, et regulaarne ühistranspordi kasutamine võib põhjustada stressi. Üks peamisi stressi põhjustavaid tegureid on näiteks ülerahvastatus (Cantwell et al. 2009: 3). Seetõttu on oluline planeerida liinivõrk sellisena, et ühendussagedused oleks piisavad ja ülerahvastatuse tõenäosus väiksem. Kindlasti põhjustab stressi ka busside hilinemine. Sõitjad soovivad ühistranspordi kasutamisel kindlustunnet, et nad jõuavad soovitud ajal sihtkohta. Kui sõitjad ei saa sihtkohta jõudmise kellaajas kindlad olla ning buss hakkab hilinema, tõuseb ka kohe nende stressitase (Ibid.: 3-4).

Busside sõidugraafikus püsimise täpsus on üks oluline ühistransporditeenuse kvaliteedi näitaja, eriti linnapiirkonnas (Oort, Nes 2009: 155). Selle aluseks on hästi koostatud

14 sõiduplaanid, kuna need on määrava tähtsusega, et ühistransport oleks tõhus, usaldusväärne ja meelitaks sõitjaid seda kasutama (Ceder et al. 2013: 193). Käesoleva magistritöö raames teostas autor Võru linnas paikvaatlusi, sõites läbi kõik linnalähiliinid, et jälgida liiklusolusid ja seniste liinide sõidugraafikus püsimise täpsust. Kogutud andmeid kasutatakse uue liinivõrgu planeerimisel. Siiski tuleb arvestada, et linnatingimustes on praktiliselt võimatu saavutada teenuse 100% täpsust. Bussid kasutavad samu teid, mida ka ülejäänud sõidukid ning bussid on mõjutatud tihedast liiklusest, valgusfooridest jne (Oort, Nes 2009: 156). Selleks, et busside graafikus püsimise täpsust parendada, tuleb liini marsruudile planeerida mõned sellised peatused, kuhu on jäetud väike seisuaeg enne peatusest väljumist (Furth, Muller 2009: 88). Kui liinil peaks tekkima hilinemine, on sellises peatuses bussil taas võimalik sõidugraafikusse jõuda. Võru linnalähiliinide puhul on selleks mõistlik kasutada suurema kasutussagedusega peatusi (näiteks Kesklinn, Haigla, Puiga jt).

Hästi koostatud sõiduplaanid on olulised ka bussijuhtide seisukohalt, et vältida stressirohkeid olukordi nende töös. On leitud, et olulised tegurid, mis põhjustavad bussijuhtide seas stressi, on liiklusohtlikud situatsioonid, pidev ajaline surve, raskused sõiduplaanis püsimisega, bussi katkiminek ja ebaviisakad reisijad (Argandar-Dorates et al. 2019: 583). Seega on sõiduplaanide koostamisel oluline arvestada ka bussijuhtidega ja planeerida sõiduplaanid sellisena, et liinid oleks hästi sõidetavad ning sõiduplaanides oleksid regulaarsed mõne minuti pikkused puhkepausid bussijuhtidele.

Võru liinivõrgu planeerimisel on oluline arvestada rahvastiku vanuselise jaotuse eripära. Võru linna 2019. aasta rahvastikupüramiidist (vt joonis 3) nähtub, et vanuserühmas 45 kuni 85+ on naiste osakaal rahvastikust oluliselt suurem Eesti keskmisest, meeste osakaal on samas vanuserühmas Eesti keskmise tasemel. Laste ja noorte osakaal Võru rahvastikust on Eesti keskmisest madalam. Vanemate inimeste suure osakaalu tõttu tuleb liinivõrgu ülesehitamisel tähelepanu pöörata eakate vajadustele. On leitud, et jalgsikäiguteekond ja bussipeatuses seistes ootamine võib paljudele eakatele osutuda raskeks. Samuti on oluline väljakutse informatsiooni edastamine eakatele arusaadaval moel. Eakad vajavad informatsiooni nii reisi planeerimiseks kui ka teekonnal viibides (Aty-Abdel 1999: 98, 101). Seetõttu tuleb arvestada uute sõiduplaanide koostamisel, et need oleksid lihtsad ja selgesti arusaadavad.

Käesolevas magistritöös on üheks osaks sõitjatelt kogutav tagasiside, mille analüüsimise käigus on võimalik välja selgitada, kuidas tajuvad Võru piirkonnas sõitjad linnalähiliinide

15 teenust ja milliseks nad hindavad uut planeeritavat liinivõrku. See võimaldab muu hulgas saada infot ühistransporditeenuse psühholoogilise aspekti kohta. Varasema uuringu käigus on selgunud, et sõitjate jaoks on peamised kriteeriumid ühistranspordi kvaliteedi hindamisel Võru piirkonnas väljumisaegade ja sõidumarsruutide sobivus, bussijuhtide käitumine ning bussipeatuste asukohad (Kunnus 2019: 33).

Mida enam parandada ühistransporditeenuse kvaliteeti, seda enam on võimalik meelitada ühistransporti kasutama üha uusi sõitjaid. See omakorda aitab vähendada liiklustihedust, õhu- ja mürareostust ning energiatarbimist (Eboli, Mazzula 2007: 21). Linnakeskkondade üha suurenev autostumine vähendab liiklusohutust ning suurendab terviseprobleemide riski (Cipriani et al. 2012: 57). Võru kesklinnas on probleemiks parkimiskohtade vähesus ning ülemäärane parkivate autode arv. Ühistransporditeenuse arendamine aitab kaasa selle probleemi lahendamisele.

Eboli ja Mazzula (2007: 25) on koostanud loetelu aspektidest, mis mõjutavad sõitjate rahulolu ühistransporditeenusega. Käesolev magistritöö püüab uue liinivõrgu koostamisel parendada järgmisi loetelus sisalduvaid aspekte: 1) bussiliinide marsruudid; 2) teenindatavate bussipeatuste hulk; 3) väljumiste sagedus; 4) sõiduplaanidest kinnipidamine (sõiduplaanide koostamisel tuleb arvestada tegelikke liiklusolusid, et tagada sõidugraafikus püsimine); 5) ülerahvastatuse vältimine; 6) selge ja arusaadav informatsiooniedastus (sõiduplaanide ja marsruutide esitamine sõitjatele arusaadavalt).

Soares jt (2019) toovad oma artiklis välja analoogsed aspektid ning märgivad, et uue liinivõrgu väljatöötamisel tuleb aluseks võtta marsruutide kujundamine, väljumisintervallide määratlemine, sõiduplaanide koostamine, ühissõidukite arvu ja tööjõu planeerimine.

Joonis 1. Liinivõrgu väljatöötamismudel, autori kohandatud (Otto 2019: 53).

Nagu varem defineeritud, moodustab liinide kogum kohaliku liinivõrgu. Liinivõrku planeerides tuleb määratleda vajalike liinide arv, arvestades liiniveo eelarvet (liinimahud) ja nõudlust. Eelneval joonisel (joonis 1) kujutatud mudeli kohaselt hõlmab liinide määratlemise protsess iga liini marsruudi koostamist, väljumisintervallide määramist ning ülevaadet liiklusoludest marsruudil. Sõiduplaani koostamine on liinivõrgu planeerimise viimane etapp, mille käigus omistatakse igale bussipeatusele väljumisaeg (Otto 2019: 54).

Eboli ja Mazzula (2007: 25) toovad välja veel ühistranspordikvaliteeti mõjutavad tegureid, mille parendamisele peaks tulevikus liinivõrgu korraldajad ja kohalikud omavalitsused tähelepanu pöörama. Nendeks teguriteks on: 1) bussipeatuste varustus (ootekoda, pink); 2) busside puhtus, sh istmed ja aknad; 3) turundus ja reklaam, mis julgustaks ühistransporti kasutama; 4) ohutus (sõiduki usaldusväärsus ja bussijuhi kompetents); 5) bussijuhtide abivalmidus ja viisakus; 6) kaebuste lahendamise protsess; 7) keskkonnasäästlike ühissõidukite kasutuselevõtt; 8) bussipeatuste hooldus.

Eboli ja Mazzula (2007: 25) poolt loetletud tegurite seas on nimetatud ka selge ja arusaadava informatsiooniedastuse tähtsus. Kunnus (2019: 31) leidis oma uurimuses, et Võru liinide marsruudid on arusaamatud ja inimesed ei tea, millisest peatusest buss väljub. Uue liinivõrgu kujundamisel käesoleva magistritöö raames on oluline sellele aspektile tähelepanu pöörata. Sollohub (2006: 82) toob välja, et sõidugraafikute väljapanekul peab olema kirjasuurus

17 piisav, sõidugraafikult tuleb eemaldada igasugune üleliigne informatsioon, kõrvuti asetsevate kellaaja tulpade visuaalseks eristamiseks võib kasutada varjutust.

Ühistranspordikorraldajad teevad sõiduplaaniinfo küll sõitjatele kättesaadavaks, kuid sellest hoolimata on sageli selle info kasutatavus madal. Teisisõnu – üksnes info esitamine ei vii automaatselt selle kasutamiseni (Yeboah et al. 2019: 136). Kunnuse (2019: 31) Võru linnalähiliinide uurimusest selgus, et bussipeatuste senised stendid sõidugraafikutega on sõitjatele arusaamatud. Selleks, et ületada lõhet info edastamise ja selle tegeliku kättesaamise ja tajumise vahel, tuleb paremini mõista strateegiaid, kuidas parandada info edastust sellisel moel, et see ka tegelikkuses sõitjatele kasulikuks osutuks. Kui sõitja informatsiooni otsing osutub edukaks, on see kasulik nii teenuse pakkujale kui ka sõitjale (Yeboah et al. 2019: 136).

1.2. Lühiülevaade varasemast uuringust ja liinivõrgu kitsaskohtadest

Varasemalt on Võru bussiliinivõrku analüüsitud 2019. aastal kaitstud bakalaureusetöös „Võru linnalähiliinide analüüs ja parendamine“ Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudis Liisa Kunnuse poolt. Töös on analüüsitud Võru linnalähiliine ning töö metoodilise osa eesmärgiks oli uurida sõitjate rahulolekut bussiliinidega ning anda tagasisidet ühistranspordi korraldajatele. Töö sisaldab kolme uurimisküsimust, milles püütakse leida vastused ühistranspordi kasutatavusele Võru linnalähiliinidel; uuritakse kuidas tasuta ühistransport on mõjutanud kasutatavust ning viidi läbi sõitjate rahulolu uuring, leidmaks kitsaskohad Võru linnalähiliinidel. (Kunnus 2019)

Kirjanduse ülevaates tõi Kunnus välja ühistranspordi tähenduse, olulisuse ning selle korralduse Võru linnas. Metoodika hõlmas nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Autor korraldas intervjuud ühistranspordi korraldaja (KÜTK) liikmetega ning sõitjatega viidi läbi ankeetküsitlus nii interneti vahendusel kui ka kirjalikult. Ankeedis oli kokku 23 küsimust (valikvastustega küsimused, avatud küsimused ja bussiliinide rahuloleku hinnang), milles vastanuid oli 403. Küsitluse läbiviimiseks kasutati juhuvalimit. (Ibid.)

Samuti oli töö koostajal ligipääs Ridango andmebaasile, kust oli võimalik saada informatsiooni sõitjate arvu ja liinide kasutatavuse kohta. Andmete abil oli võimalik

18 analüüsida sõiduplaane ja bussiliinide marsruute. Uuringus vaadeldi 2018. ja 2019. aasta esimest kolme kuud (jaanuar, veebruar, märts). (Ibid.)

Kunnuse (2019: 28-31) läbi viidud küsitlusest selgus, et peamine vastanute vanus jäi vahemikku 17-60 aastat ja suurem osa vastanutest kas töötab, õpib või on pensionil. Ühistransporti kasutavad 403 vastanust 296 (73,4%) ning 107 inimest ühistransporti ei kasuta. Lisaks uuris Kunnus veel, kui oluliseks peavad vastajad tasuta ühistransporti, millele sai anda hinnangut 5-punktilisel skaalal. Selgus, et tasuta transport on oluline kõigile vanusegruppidele. Tasuta ühistranspordi olulisust peetakse kõrgeks ning nõudluse kasv annab suunise parendada liinivõrku.

Vastanud said välja tuua kitsaskohad, mis vajavad muutmist. Peamised kitsaskohad, mis Kunnuse töös (2019: 31-32) selgusid, on esitatud alljärgnevalt. 1. Liinidel on marsruudid arusaamatud ning ei teata, mis peatusest buss parasjagu väljub. Lisaks puuduvad hilisõhtused väljumisajad. 2. Bussid ei sõida sobivatel aegadel ning sõiduplaanides on ooteajad pikad (bussijuhtide lõunapausid). 3. Bussid lõpetavad liiga vara sõitmise ning punktist A punkti B on sõit ajakulukas (võtab liiga palju aega). 4. Bussiliine on vähe ning peatustes puuduvad marsruutide graafilised joonised. Nimetatud kitsaskohad on võetud lähtealuseks käesoleva magistritöö raames uue liinivõrgu kavandamisel.

Samuti said vastajad anda Kunnuse töö (2019: 32-33) küsitluses hinnangu väljumisaegade ja marsruudi sobivuse, peatuste asukoha ning sõiduks kuluva aja kohta liinide lõikes. Nimelt tuli küsitluses välja, et oluliseks peetakse kõigil kolmel liinil (nr 1, 11, 16) väljumisaegu ja marsruutide sobivust ning peatuste asukohti. Vastanud olid enim rahul liini nr 1 väljumisaegade üle, kuid kõige enam tekitas eelnevalt nimetatud kriteeriumite osas rahulolematust liin nr 11.

Kunnuse intervjuus KÜTK liikmetega selgus, et Võru linnas vajab bussivõrk põhjalikke analüüse ja uuringuid, kuna puudub terviklik lahendus, mis muudaks busside kurseerimise sujuvamaks. (Ibid.)

19 1.3. Liinivõrgu teeninduspiirkonna kirjeldus

1.3.1. Haldusüksused ja rahvastik

Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirneb Läti Vabariigi, Vene Föderatsiooni, Põlva ja Valga maakonnaga. Alates 21. oktoobrist 2017 on maakonnas kokku 5 omavalitsust (Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vald ning Võru linn) (Võru maakonna arengustrateegia... 2019). Võru maakonnas elab Statistikaameti andmeil 2019. aasta seisuga 35 782 inimest, mis on umbes 2,6% Eesti rahvastikust. Võrumaa on elanike arvult Kagu-Eesti suurim, kuigi rahvaarvu osakaalult kuulub siiski väikeste maakondade hulka (Võru maakonna arengustrateegia 2014, RV0291U 2019). Võru vald on 2017. aastal loodud uus omavalitsusüksus Võru maakonnas, kus ühinesid Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina vald (Võru vald s.a). Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn, mis on suurim omavalitsus maakonnas (Võru maakonna arengustrateegia... 2019). Võru linn asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel, mida läbib Peterburi – Pihkva – Riia raudtee ning Tallinna – Luhamaa maantee (Võru s.aa). Seetõttu on linna asukoht soodne transiidiks Venemaa ja Lätiga (Võru s.aa). Järgnevas tabelis (tabel 1) on välja toodud Võru valla ja Võru linna rahvaarv, pindala ja asustustihedus.

Tabel 1. Võru valla ja linna rahvaarv, pindala ja asustustihedus 2019. aasta seisuga (autori koostatud Statistikaameti RV0291U 2019 andmete alusel) Piirkond Rahvaarv Pindala (km2) Asustustihedus (elanikku km2 kohta) Võru vald 10 738 952 11,2 Võru linn 11 859 14 846,5

Tabelist 1 nähtub, et elanike arvult on mõlemad omavalitsused küllaltki sarnased, kuid suuremas omavalitsuses, Võru linnas, elab inimesi rohkem (11 859) kui Võru vallas (10 738). Pindalade vahelised erinevused on siiski mitmekordsed. Võru linna asustustihedus võrreldes Võru vallaga on suurem, mis tuleneb samas linna väiksemast pindalast. Kuna Võru linnas on suur asustustihedus ning linna ümber paiknevad mitmed Võru valla suuremad asulad, on oluline sellise ühistranspordivõrgu olemasolu, mis võimaldaks liikumist nii linnasiseste objektide vahel kui ka pääsemist keskusesse linna ümber paiknevatest Võru valla suurtest asulatest.

Võrumaa on keskmiselt linnastunud piirkond, kus viimase 20 aasta jooksul on rahvaarv langustrendis. Peamiselt toimub noorte väljaränne kas suurematesse linnadesse või välismaale, mille põhjuseks on kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade puudus (Võru

20 maakonnaplaneering... 2015). Samas rahvaarv suurenes peale 2017. aasta haldusreformi paari tuhande inimese võrra, kui lisandusid Orava, Mikitamäe ja Värska vallad, mis varasemalt paiknesid Põlva maakonna koosseisus (Võru maakonna arengustrateegia... 2014). Võru maakonnas on rahvastiku osas kasvanud 65+ aastaste grupp ning kahanenud on peamiselt lasteaia- ja kooliealiste grupp. Rahvastikuprognoosi kohaselt (joonis 2) väheneb Võru maakonnas rahvaarv ka järgnevatel aastatel ning ennustatavalt on aastaks 2040 elanike arv ligikaudu 24 000, mis võib pidurdada avalike teenuste pakkumist (näiteks ühistranspordi madal kasutussagedus võib viia bussiliinide vähenemisele) ja uute töökohtade loomist (Võru maakonna arengustrateegia... 2014).

Elanike arv on vähenenud Võru vallas keskmiselt 0,7% aastas. Rahvaarvu kahanemine tuleneb negatiivsest iibest ja väljarändest. Nooremaealiste arv on madalam kui keskealiste ja eakate arv. See tähendab, et valla rahvastik pigem vananeb ning eakate osakaal tõuseb. Seetõttu on oluline hästi toimiv ja kättesaadav ühistransporditeenus eakatele, et oleks võimaldatud liikumine ühest asukohast teise. (Võru valla arengukava 2018)

Kõige rohkem on elanike arv vähenenud Võru linnas, keskmiselt ligikaudu 100 inimest aastas. Kui 2018. aastal oli linnas elanikke 12 022, siis 2019. aastaks oli arv vähenenud 163 inimese võrra (joonis 2). Kahanemine on toimunud väljarände ja negatiivse iibe tõttu. Lasteaiaealiste arv väheneb aastani 2048 ligikaudu 45% ning kooliealiste arv püsib stabiilsena. Samuti väheneb töötavate inimeste arv 2035. aastaks 30%. Vanemaealiste arv püsib stabiilsena. (Võru linna arengukava 2017)

Rahvaarv

Aasta

Joonis 2. Võru maakonna ja Võru linna rahvastikuprognoos 2040. aastani (Võru maakonna arengustrateegia 2014: 9).

21 Jooniselt 2 nähtub, et aastaks 2030 on rahvaarv vähenenud Võru linnas 10 000 inimeseni ning viis aastat hiljem on see kahanenud ligikaudu 9500 elanikuni. Seega saab järeldada, et rahvastik Võru linnas aina kahaneb, mis mõjutab tulevikus ühistranspordi teenuse pakkumise võimalikkust.

Pikemat aega on kestnud Võru linnas nooremaealiste väljaränne, mis on tõstnud vanemaealiste osakaalu. Järgnevalt on välja toodud Võru linna rahvastikupüramiid, kus on täpsemalt esitatud erinevad vanusegrupid. (joonis 3).

Joonis 3. Võru linna rahvastikupüramiid 2019. aastal (Statistikaamet 2019).

Jooniselt 3 ilmneb, et naistest on suurema osakaaluga esindatud vanusegrupid 45 kuni 85+ aastat, mis on oluliselt suurem Eesti keskmisest. Meeste osakaal samas vanusegrupis on samuti kõrge, kuid riigi keskmise lähedal. Võru linna rahvastikupüramiidist nähtub, et tööealise elanikkonna puhul vanuserühmas 30-44 on rahva osakaal oluliselt väiksem riigi keskmisest. Seega saab kokkuvõtlikult öelda, et Võrus on suur vanemaealiste osakaal, kes on ka aktiivne ühistranspordikasutajate sihtrühm, mistõttu tuleb uue liinivõrgu loomisel kindlasti silmas pidada vanemaealiste sõitjate vajadusi.

22 Laste puhul on osakaal rahvastikust riigi keskmisest pisut madalam, eriti tüdrukute puhul. Siiski on ühistranspordi seisukohalt õpilased oluline sihtrühm ning liinivõrk peab pakkuma ühendusi üldhariduskoolidesse ja huviharidusasutustesse kodukoha piirkonnas.

1.3.2. Liinivõrgu seisukohalt olulised asutused ja ettevõtted Võru linnas

Võru linn on Eesti kaguosas Võru maakonna peamine majanduslik keskus. Ühistranspordi seisukohalt on olulised haridusasutused, suuremad ettevõtted, kaubanduskeskused ning teenindus- ja tervishoiuasutused, mille vahel toimub inimeste liikumine. Üldharidus- ja huvikoolide olulisus ühistranspordi seisukohalt kujuneb õpilaste arvu põhjal. Linnas on kokku viis üldhariduskooli: Võru Kesklinna Kool, Võru Kreutzwaldi Kool, Võru Gümnaasium, Võru Täiskasvanute Gümnaasium, Võru Järve Kool ning 18 huviharidusasutust, millest kolm on suuremad ja asuvad kesklinna läheduses (vt tabel 8). Suuremad huvihariduskeskused on Võru Kunstikool, Võru Muusikakool, Võru Spordikool,

(Võru s.aa, Võru s.ab, Võru s.ac, Võru Järve Kool s.a, Võru Kretuzwaldi Kool s.a, Harju 2019, Võru Gümnaasium 2020).

Ettevõtluskeskkond on linnas mitmekesine, kus erinevatel tegevusaladel on kokku 1447 ettevõtet. Peamised tegevusalad on hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, iluteenindus ning renditud kinnisvara üürimine; tööstusvaldkonnast on esindatud puidu- ja metallitööstus ning tootmine; samuti puidutöötlemissaaduste tootmine ning õmblus- ja tekstiiltoodete valmistamine (Invest In Võru s.a, Võru s.ad). Suuremad ettevõtted on Lõuna-Eesti Haigla AS, Võru Tarbijate Ühistu OÜ, Cristella VT OÜ, KPG Kaubanduse OÜ, Valio Eesti AS Võru (E-Krediidiinfo s.a). Uue liinivõrgu väljatöötamisel on väga oluline arvestada suuremate tööandjate asukohtadega, et töötajatel oleks võimalik ühistransporti kasutada töö ja kodu vahel liikumiseks.

Linnas on mõned suuremad kauplused, näiteks Selver, Decora, Maksimarket, Rimi, K- Rauta, Espak ja Võru turg, mis jäävad äärelinna aladele. Kesklinnas asub Kagukeskus, Konsum, Maxima ja elektroonikapood Euronics. Hinnatundlikumale elanikkonnale on väga oluline Grossi toidukaupluse olemasolu. Võru linna keskväljaku ligidal asub kaks suuremat kirkut (Katariina kirik ja Ekateriina kirik). Kesklinnas asub kaks perearstikeskust ning eriarstide vastuvõtt on linnast väljas Kubijal, kus asub Lõuna-Eesti Haigla. Lisaks on linnas kolm hotelli (Georgi hotell, Tamula hotell ja Kubija hotell loodusspaa) ja neli muud majutusasutust.

23 Tervishoiuteenuse ja sotsiaalhoolekande kohapealt on nii Võru linnale kui ka linnalähipiirkonnale oluline Kubijal asuv (täpsustavalt Meegomäe külas) Lõuna-Eesti Haigla. 1982. aastal toimus haiglakompleksi avamine Kubijal, mis võimaldas statsionaarset arstiabi nii linna kui ka kogu piirkonna elanikele. Haiglas olid juba tol ajal uudne aparatuur ja 400 voodikohta ning oli mitmeid osakondi (näiteks südame- ja neurokirurgia). Toona oli haiglas 839 töötajat (Pullat 1984). Haiglal on toimunud nimevahetus mitmeid kordi. Avamise ajal nimetati raviasutust keskhaiglaks, kuid 1990. aastal muudeti nimi Võru Maakonnahaiglaks. 1992. aastal nimetati haigla Võrumaa Haiglaks (Abel 2015).

Aktsiaseltsina registreeriti asutus 2001. aastal ning kannab nüüdsest nime Lõuna-Eesti Haigla (E-Krediidiinfo s.a). Keskusest asub haiglakompleks umbes 5 km kaugusel ning sellest tulenevalt on tegemist ühistranspordi korraldamise seisukohalt ühe olulisima sihtkohaga vaadeldavas piirkonnas, kuna jalgsi liikumiseks on haigla asukoht enamikule väga kauge. Haiglas on kokku 11 üksust (anestesioloogia-, intensiivravi-, kirurgia-, psühhiaatriaosakond, operatsiooniala, sisehaiguste osakond, diagnostika teenistus, sünnitusosakond, hooldekodu ja taastusravikeskus ning erakorraline meditsiin koos kiirabibrigaadiga), kus osutatakse erinevaid meditsiini- või hoolekandeteenuseid. Praegu on haiglas kokku 211 voodikohta. Samuti on keskuse juures päevakeskus haiglaravil olevate inimestele vaba aja veetmiseks (Lõuna-Eesti Haigla AS s.a, Abel 2015, Abel 2017).

Haiglas töötab kokku 451 inimest, osutatakse meditsiiniteenust nii Võru linna kui ka kogu maakonna elanikele. Seetõttu on oluline, et haiglasse on ühistranspordiühendused kättesaadavad nii elanikele kui ka töötajatele igapäevaselt. Haiglasse on senise liinivõrgu puhul võimalik saada kahe linnalähiliiniga (liin nr 1 Seminari väljak – Aiandi tee – Haigla – Seminari väljak; liin nr 16 Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn), mis sõidavad iga päev, kuid mille töös esineb päevasel ajal sõitjate jaoks ebamugavaid katkestusi. See tähendab, et sõidugraafikus on lõunapausid ning sõitjatel ei ole võimalik sellel ajal bussiga sõita soovitud sihtkohta.

1.3.3. Linnalähedased asulad

Võru linnalähiliinid kurseerivad Parksepa, Väimela ja Kose alevike ning Puiga küla ja Võru linna vahel, mida sealsed elanikud kasutavad keskusse ja tagasi jõudmiseks. Seetõttu on linnalähipiirkonna liinivõrgu ülesehitamisel oluline käsitleda ka nende asulate olemust. Parkseppa ja Väimelat läbib senises liinivõrgus liin nr 16 (Kesklinn – Väimela – Parksepa –

24 Haigla – Kesklinn). Kose asula, Puiga küla ning Võru linna vahel sõidab liin nr 11 (Võru kesklinn – Kose – Puiga – Kose – Võru kesklinn).

Parksepa alevik asub Võru maakonnas Võru vallas, seal elab 620 inimest (Statistika kaardirakendus 2019). Võru linnast asub Parksepa 7,5 km kaugusel. Parksepat peetakse kõigist kolmest alevikust kõige tihedama asustusega ning noorima elanikkonnaga alevikuks maakonnas (Võru valla arengukava 2014). Asulas on neli ettevõtet: plastmasstoodete tootmisega tegelev ettevõte Estelaxe OÜ, metallitööstusega tegelev Lapi MT AS, turba tootmisega tegelev Kagu-Eesti Turvas OÜ ning kivitööstus Võru Betoon OÜ (vt tabel 9). Lisaks asub alevikus veel Parksepa lasteaed ja Parksepa Keskkool (vt tabel 8), rahvamaja ning kauplus (E-Krediidiinfo s.a, Parksepa Keskkool s.a).

Väimela alevik asub Võru vallas, Võru keskusest 5,5 km kaugusel. Asulat poolitab Võru- Põlva maantee (Võru valla arengukava 2014). Väimela on üks suurimaid alevikke Võrumaal, kus elab 569 inimest (Statistika kaardirakendus 2019). Väimelas asub valla suurim metallitööstusettevõte Rauameister AS (vt tabel 9). Lisaks asuvad seal valla perearstikeskus, tervisekeskus, lasteaed Rukkilill, Võrumaa Kutsehariduskeskus (vt tabel 8), kaks kauplust, bistroo ja raamatukogu (E-Krediidiinfo s.a, Invest In Võru s.a, Võrumaa Kutsehariduskeskus s.a, Võru valla arengukava 2014).

Kose alevik asub lõuna pool Võru linnast ning alevikust linna keskusse on 4,5 km. Asulat läbib maantee Võru-Veskijärve ning hargnemiskohalt Kose-Käbli maantee. Asulas elab 586 inimest, seal on üks toidukauplus, automaattankla ning mööblitööstusettevõte Meriste Puit OÜ (vt tabel 9) (E-Krediidiinfo s.a, Võru valla arengukava 2014, Statistika kaardirakendus 2019).

Puiga küla asub Võru maakonnas Võru vallas, kus elab 246 inimest (Statistika kaardirakendus 2019). Võru keskusse on Puiga külast 6,5 km. Rahvaarvult on Puiga valla üks suurimaid külasid. Külas asuvad väiksemad ettevõtted tegelevad peamiselt sõiduautode hoolduse või remondiga ning metalli- ja puidutöötlemisega, mis annavad tööd peamiselt kohalikele ja ligidal elavatele inimestele. Külas on lasteaed ja Puiga Põhikool (vt tabel 8) ning hoones töötab lisaks koolile rahvamaja ja raamatukogu. Samuti on külas üks kauplus. (Võru valla arengukava 2014, Harju 2019).

25 Kuna kõigis nimetatud asulates asuvad üldhariduskoolid, siis on ühistranspordi seisukohalt olulised õpilaste liikumisvõimalused kooli ja kodu vahel ning samuti Võru linna (näiteks huviharidus, sportimisvõimalused). Samuti on liinivõrguühenduse olemasolu vajalik tootmistehaste töötajatele, kes kasutavad bussi töökoha ja kodu vahel liikumiseks.

1.4. Liinivõrgu kujunemine

Võru linna- ja linnalähiliinid on aastate vältel kujunenud välja seoses mitmesuguste ümberkorraldustega. Ühe vanimaid fotosid Võru linnaliinidest leiab Võrumaa muuseumi fotokogust juba 1948. aastast, mil linnas sõitis bussiliin marsruudil Tellisetehas-Kubija (joonis 4).

Joonis 4. Võru linna esimesi busse, mis sõitis liinil Tellisetehas-Kubija aastatel 1948-1950 (Võrumaa Muuseum, VK F 1446:3 F).

Võru Autobaas asutati 1944. aastal ja organisatsioon tegeles järjepidevalt Võru linnaliinide teenindamisega. Aastal 1995 autobaas erastati (Ritari 1996). Sel ajal oli ettevõttes üle 230 töötaja (Ibid.). Ettevõte likvideeriti 2004. aastal (Võru Autobaas AS s.a). Sellest ajast on linnaliine teenindanud eraettevõtted. Veebruaris 2004 ostis AS Sebe ära AS Võru Autobaasi ja seejärel hakkas AS Sebe teenindama Võru linnaliine (Sebe 2004). AS Hansa Bussiliinid võttis Võru liinide teenindamise üle 2016. aastal ja teenindab tänaseni.

26 1996. aastal oli Võrus viis linnaliini, mida opereeris Võru Autobaas (Vabar 1996). Aastal 2001 oli probleemiks kütuse hinnatõus ning Võru linnavolikogu andis nõusoleku Võru linnaliinide kokkutõmbamiseks ja intervallide pikendamiseks. Selle tulemusena plaaniti oluliselt vähendada bussiliiklust kesklinna ja linavabriku vahel (Toomsalu 2001).

2003. aastal oligi Võrus järel vaid neli linnaliini: liinid nr 1, 3, 5 ja 6. Põhimõtteline erinevus tänaste linnalähiliinidega võrreldes seisneb selles, et need liinid sõitsid peamiselt linna piires, erandiks vaid linnast väljas paikneva haigla teenindamine ning kolmel korral päevas Parkseppa ja Väimelasse sõit. (Linnaliinide sõiduplaanide... 2003). Aastal 2003 olid Võru linnaliinid järgmised (Ibid.): 1) liin nr 1 Võidu väljak – Autobaas – Haigla – Võidu väljak; 2) liin nr 3 Võidu väljak – Linavabrik – Kaubabaas – Võidu väljak; 3) liin nr 5 Ühispank – Haigla – Autobaas – Ühispank; 4) liin nr 6 Võidu väljak – Parksepa – Võidu väljak.

Juba 2004. aastal esines Võru valla elanike seas rahulolematust liinivõrguga. Tollane maavanem Mait Klaassen ja Võru abilinnapea Andres Kõiv märkisid, et 2005. aastal tuleks maakonna- ja linnaliinid korrastada ning otsida ühildamisvõimalusi linnalähedaste maaliinidega ning teha ümberkorraldusi linnabusside sõidumarsruutides. (Jaakson 2009)

2008. aastal oli linnaliine Võrus kokku endiselt neli. Sama aasta detsembris sõitsid bussid linnas viimased ringid, kuna Võru linnavolikogu otsustas viimaks integreerida ühistranspordisõidukid maakonnaliinidega, mis hakkasid sõitma 2009. aastast (Pors 2008). Sellest ajast ongi kehtinud tänaseni kasutuses olev liinivõrk, milles on tehtud pidevalt väiksemaid korrektuure. Liinivõrgus oli kokku 3 põhiliini (1, 11, 16). Linnalähiliinid sõitsid nii linnasiseselt kui ka linnalähipiirkonnas. 2009. aastal olid Võru linnalähiliinid järgmised: 1) linnalähiliin nr 1 Seminari väljak – Aiandi tee – Haigla – Seminari väljak; 2) linnalähiliin nr 11 Võru kesklinn – Kose – Puiga – Kose – Võru kesklinn; 3) linnalähiliin nr 16 Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn.

Sõitjad ei olnud 2009. aastal rakendatud sõiduplaanidega siiski rahul. 2014. aasta jaanuaris pöördus Lõuna-Eesti Haigla oma töötajate nimel ühistranspordi korraldaja poole seoses linnaliini nr 1 muudetud sõiduplaaniga. Varasemalt sõitis käesolev liin Linavabriku peatusest haiglani 20 minutit ning töötajad jõudsid õigeks ajaks tööle (tööpäev algas kell 8:00). Muudetud sõiduplaanis sõitis buss kauem ning haigla töötajad ei jõudnud enam õigeks

27 ajaks tööle, mis tekitas ebamugavusi nii töötajatele kui ka tööandjale. Samuti pakuti ühistranspordi korraldajale välja kaks võimalikku lahendust, et liini liikumisviis muuta sõitjasõbralikumaks, vähendades marsruudi ajakulu (Pöördumine linnaliini bussi... 2014). Mitmeid ettepanekuid tuli veel hommikuse liini nr 11 kohta linnapiirkonna suurematelt ettevõtetelt, et töötajad jõuaksid õigeks ajaks tööle (tööpäev algas kell 5:30) (Harju 2017).

Linnaelanike rahulolu sõiduplaanide osas oli samuti pigem kehv. Peamised probleemid olid lastel koolist koju saamisega bussiliiniga nr 1, kuna ooteajad olid liiga pikad või oli liiga vähe varuaega bussile jõudmiseks (näiteks Kreutzwaldi koolis lõppes tund 12:55 ja liin nr 1 hakkas Vabaduse tänava peatusest liikuma kell 13:00, kuid koolist Vabaduse peatuseni 5 minutiga kõndida ei jõutud ning järgmist bussi tuli oodata umbes tund aega; hommikul sõitis buss liiga kaua ning peatused ei sobinud kooliminekuks. (Ibid.)

Taara linnaosa, mis asub Võru kesklinnast umbes 5 km kaugusel, oli samuti problemaatiline koolilastele. Nimelt puudus sealses linnaosas pidev bussiühendus, et lapsed saaksid hommikul kooli ja tagasi. Vanemaealised tõid probleemina välja liinid nr 11 ja nr 16 (näiteks nr 11 liiniga ei saanud Kesklinna peatusest tagasi Vilja peatusesse, kuna buss sõitis sel marsruudil päevas 4 korda ning liini nr 16 buss sõitis sihtkohta liiga kaua). (Ibid.)

Lähipiirkondade elanike sõnul väljus linnast viimane buss liiga vara (20:30), mis takistas osa võtta kultuurisündmustest. Sõitjad tõid lisaks sõiduplaanide raskesti mõistetavuse, kuna liinid sõitsid erinevatel kellaaegadel erinevaid (liiga pikki) marsruute ning Haigla peatusesse sõitmine on aeganõudev. Mõned pöördumised viisid sõiduplaanide muutmisele, mis vastaksid sõitjate vajadustele. Viimati sõitjate poolt välja toodud kitsaskohad vajasid aga suuremahulist sõiduplaanide korrigeerimist ja vahendeid. (Ibid.)

2018. aastal hakkas Võru maakonnas ühistransporti korraldama Kagu Ühistranspordikeskus ning plaaniti Võru linnas uut bussiliikluse reformi, millele andis lisatõuke 2019. aastal koostatud linnalähiliinide sõitjate kitsaskohtade uuring, milles tuli esile palju rahulolematust liinidega. (Saluveer 2019)

2020. aasta suvel plaanitava uue bussivõrgu rakendamisel peaks väljumisajad olema arusaadavad ja ühtlustatud ning marsruudid ühtsed. Lisaks on plaanis omistada igale bussiliinile kindel värvitooni, et need oleks lihtsasti eristatavad. (Harju 2017, Saluveer 2019)

28 1.5. Liinivõrgu korraldus

Võru maakonnas korraldab ühistransporti MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus (edaspidi: KÜTK), kelle haldusterritooriumile jääb kogu Võru- ja Põlvamaa. Tegemist on avalikes huvides tegutseva organisatsiooniga, mille liikmeteks on Võru- ja Põlvamaa omavalitsused ning riik. Riiki esindab liikmena Maanteeamet. Organisatsioon ei täida vedaja rolli ning vedajad leitakse riigihangete kaudu. (Kagu Ühistranspordikeskus s.a)

Seisuga detsember 2019 on Võru linna- ja lähiümbruse põhiliine kokku 3 (liinid 1, 11 ja 16). Linnalähiliine teenindab KÜTK tellimusel Hansa Bussiliinid AS. Sõitjatele on liinigraafikud avaldatud üleriigilises sõiduplaaniportaalis peatus.ee ning lisaks on tabeli kujul sõiduplaanid kättesaadavad KÜTK poolt hallatavas portaalis werro.ee. Alljärgnevalt on välja toodud Võru linna 2019. aasta liinivõrk (joonis 5).

Joonis 5. Võru linna 2019. aasta liinivõrk (autori kohandatud Remix põhjal).

Hetkel kehtivate sõiduplaanide (vt lisad 4-7) ja marsruutide kohaselt teenindavad linnalähiliinid kahte omavalitsust – Võru vald (Parksepa, Väimela, Kose, Puiga) ja Võru linn. 2019. aastal kehtivad liinimarsruudid on järgmised: 1) linnalähiliin nr 1 Seminari väljak – Aiandi tee – Haigla – Seminari väljak; 2) linnalähiliin nr 11 Võru kesklinn – Kose - Puiga – Kose – Võru kesklinn; 3) linnalähiliin nr 16 Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn.

Liinid teenindavad kokku 117 peatust. Need liinid moodustavad Võru linnalähiliinide võrgu (joonis 5) ning nende liinide eesmärgiks on pakkuda Võru linnasisest ühistransporti, ühendada suuremaid linnalähedasi asulaid Võru linnaga ning võimaldada ühendust Võru vallas paikneva Lõuna-Eesti haiglaga.

2. METOODIKA

2.1. Töö eesmärgid

Käesoleva magistritöö probleemiks on Võru linnalähiliinide ebaotstarbekas korraldus, mis on tingitud sõiduplaanide raskesti mõistetavusest, ebasobivatest väljumisaegadest ja sõitjatele hädavajalike marsruutide puudumisest. Töö eesmärgiks ja ühtlasi probleemi lahendamise tulemuseks on uus liinivõrk (liinide marsruudid ja täielikud sõiduplaanid), mis oleks sõitjatele arusaadav, sobivate väljumisaegadega ja sisaldaks vajalikke ühendusi. Probleemi lahendamine sisaldab järgmisi uurimisülesandeid: 1) leida suurima statistilise kasutatavusega bussipeatused; 2) määratleda võtmesihtkohad oluliste asutuste seisukohalt (koolid, suured tööandjad); 3) määratleda sobivaimad uued liinimarsruudid ja väljumisajad uute sõiduplaanide koostamiseks.

Käsitletava probleemi lahendamiseks koostas autor strateegilise plaani (joonis 6), kus on välja toodud probleemi lahendamiseks järjestatud etapid, mis on omavahel seotud. Probleemi lahendamisel lähtuti linnalähiliinide analüüsi kaudu töödeldud statistilistest andmetest, võtmesihtkohtadest ja varasema uuringu käigus saadud tulemustest (kitsaskohad).

Joonis 6. Probleemi lahendamise strateegiline skeem (autori koostatud).

32 Alljärgnevalt antakse metoodiliste tegevuste ehk strateegilise skeemi (joonis 6) lühiülevaade. Seejärel käsitletakse järgmistes peatükkides metoodilisi etappe detailselt.

Liinivõrgu hetkeseisu olukorraga tutvumiseks teostas autor Võru linnas paikvaatlused. Selleks valiti iga liini üks alammarsruut ning sõideti läbi kõik linnalähiliinid ja bussipeatused. Paikvaatluste põhjal sai autor hea ülevaate, kuidas linnalähiliinid vana liinivõrgu raames toimivad, kuidas bussid püsivad graafikus ning milline on busside täituvus.

KÜTK-is tutvus autor riikliku ühistranspordi infosüsteemiga (ÜTRIS). See on infosüsteem, mis koosneb neljast etapist: 1) baasfunktsionaalsus, 2) reisiplaneerija, 3) piletimüügisüsteem, 4) reaalaja infosüsteem. Autor kasutas oma töös ÜTRIS-e baasfunktsionaalsust, mis sisaldab alamsüsteemi PIKAS. PIKAS on tööriist, mis sisaldab ametlikke andmeid bussiliinide marsruutide, bussipeatuste asukohtade ja sõiduplaanide kohta (Tammel s.a).

Analüüsimaks andmeid, toodi välja tabelsõiduplaanide põhjal iga liini läbitavad marsruudid, mis tähistati alfabeetiliselt. Statistilise teabe saamiseks võimaldas KÜTK töö autorile ligipääsu Ridango andmebaasile. Võrumaal kehtib sõitjatele bussis valideerimiskohustus. See tähendab, et iga bussi sisenev reisija on kohustatud oma sõidu valideerima. Saadud valideerimisandmed koonduvad andmebaasi, mille kaudu on võimalik saada teavet sisenemiste arvu kohta iga peatuse lõikes.

Esmase ülevaate jaoks ja uue liinivõrgu planeerimiseks grupeeris töö autor 2019. aasta liinimahud ja sõitjate arvud. Andmete põhjal valis autor välja kaks erinevat kuud, et oleks esindatud nii kooliperiood kui ka vaheaeg. Töödeldud andmete põhjal esitati linnalähiliinide (1, 11, 16) peatused ning järjestati peatused kasutatavuse alusel (joonised 8, 10, 12).

Andmete alusel koostati pingerida ning arvutati välja peatuste keskmine kasutatavus ühe peatumiskorra kohta. Pingerea põhjal koostas autor kasutussageduste kaardid, mis näitavad ära olulised peatused, mida tuleb liinivõrgu planeerimisel arvestada (lisad 1-3). Kaartidele märgiti peatuste asukohad kolme erineva värviga (roheline, kollane, punane) vastavalt nende kasutussagedusele. Rohelisega märgiti kõige madalam kasutussagedus, kollasega tähistati keskmine kasutussagedus ning punasega kõige kõrgema kasutussagedusega peatused.

33 Autor kogus andmeid ka vaadeldavate liinide aastase liinimahu kohta kilomeetrites ning koostas vastavad tabelid. Uue liinivõrgu planeerimisel on oluline nende liinimahtude arvestamine, kuna liinivedu peab ka uue liinivõrgu rakendamisel jääma KÜTK eelarve piiridesse.

Kogutud andmete ja esmase kavandi põhjal kutsus KÜTK kokku uue liinivõrgu väljaarendamiseks töörühma. Töörühmas esitleti käesoleva magistritöö autori kogutud andmeid, mille põhjal analüüsiti kitsaskohti ning tehti täiendavaid ettepanekuid uue liinivõrgu sõiduplaanide väljatöötamiseks.

Kogutud andmete ja töörühmas esitatud ettepanekute põhjal kavandas töö autor sõiduplaanide kavandite esialgse versiooni. Selleks kasutati ühistranspordi planeerimise tarkvaraprogrammi Remix, mis võimaldas kavandada uued liinimarsruudid. Iga liini kohta tuli sõidumarsruut eraldi välja joonistada. Uute liinide koostamisel lähtus autor järgmistest teguritest: 1) kellaajad; 2) võtmesihtkohad; 3) varasem uuring; 4) kiirete ühenduste loomine; 5) peatuste kasutussagedus.

Esialgsete sõiduplaanide koostamisel kasutati ÜTRIS-e alamprogrammi PIKAS, kuhu sisestati uued liinimarsruudid ja kellaajad. Kellaaegade määramisel lähtuti koolidest ja suurematest tööandjatest. Kõik etapid kooskõlastati ühistranspordikorraldajaga.

Esialgne uus kavand hõlmas viit erinevat liini (vt peatükk 2.6), mille eesmärgiks oli kiired ühendused oluliste asulate ja võtmesihtkohtade vahel ümberistumiste võimalustega. Sõiduplaanikavandite avalikul väljapanekul oli võimalik huvilistel esialgse versiooniga tutvuda ning arvamust avaldada.

Avalikul väljapanekul laekus tagasisidena 150 kirjalikku arvamust, mille põhjal koostas autor kokkuvõtliku analüüsi. Selle põhjal võeti arvesse sõitjate seisukohad uue liinivõrgu rekonstrueerimisel, mis oli töö järgmiseks etapiks. Kuna selgus, et sõitjate poolt tõstatatud probleeme ei suudeta lahendada olemasoleva liinimahu juures, taotles KÜTK lisavahendeid

34 Maanteeametilt. Liinivõrgu rekonstrueerimisel jõuti magistritöö autori ja KÜTK-ga seisukohtadele, millest lähtuti lõpliku liinivõrguversiooni loomisel (vt peatükk 2.9). Liinivõrgu rekonstrueerimisel kasutati analoogset metoodikat (marsruutide joonistamine, sõiduplaanide koostamine) tarkvaraprogrammidega (vt peatükk 2.5), võeti arvesse käesoleva magistritöö uurimisülesannete lahendusi ning laekunud reisijate tagasisidet. Uusi liine planeeriti kokku kuus ning igale liinile omistati peale liininumbri kindel värvitoon, et hõlbustada liinimarsruutide meelespidamist.

Käesoleva magistritöö tulemusena loodud liinivõrk ehk uued vormistatud sõiduplaanid esitas KÜTK Maanteeametile kooskõlastamiseks. Maanteeamet kooskõlastas uue liinivõrgu 14.05.2020 ning KÜTK plaanib selle reaalselt rakendada 01.07.2020.

2.2. Võru linnalähiliinide analüütiline ülevaade

Käesolevas peatükis antakse detailne ülevaade praegusest liinivõrgust liinide kaupa, käsitledes nii liinide marsruute, mahtusid kui ka statistilisi näitajaid. Alapeatükkides 2.2.1; 2.2.2 ja 2.2.3 lahendatakse magistritöö esimene uurimisülesanne leidmaks suurima statistilise kasutusega peatused senises liinivõrgus.

2.2.1. Linnalähiliin nr 1

Linnalähiliin nr 1 sõidab marsruudil Seminari väljak – Aiandi tee – Haigla – Seminari väljak. Seisuga detsember 2019 kehtib liinil sõidugraafik, mis rakendus 09.09.2019 (Werro.ee s.a). Alljärgneval joonisel (joonis 7) on toodud linnalähiliini nr 1 põhimarsruut. Liin ei sõida põhimarsruudil terve päeva vältel, vaid erinevatel kellaaegadel on kasutusel teatud erisustega alammarsruudid. Seetõttu peavad reisijad sõiduplaani väga tähelepanelikult jälgima, kuna igal kellaajal kõikidesse liini peatustesse sõita pole võimalik.

Joonis 7. Linnalähiliini nr 1 peamine läbitav marsruut 2019. aastal (Peatus.ee s.a).

Liini tabelsõiduplaan on esitatud täpsemalt lisas (lisa 4). Käesolevas ülevaates on läbitavad alammarsruudid tähistatud tähtedega A, B, C, D ning linnalähiliin nr 1 sõidab neljal erineval alammarsruudil: 1) alammarsruut A pikkusega 22 km (teenindatakse iga päev 7 korda ja tööpäeviti lisareis hommikuti); 2) alammarsruut B pikkusega 24 km (teenindatakse iga päev 3 korda); 3) alammarsruut C pikkusega 20 km (teenindatakse iga päev 3 korda); 4) alammarsruut D pikkusega 22 km (teenindatakse iga päev 2 korda).

Linnalähiliinil nr 1 teenindatakse iga päev 330 liinikilomeetrit ning tööpäevadel lisaks 22 km. Järgnevalt on välja toodud linnalähiliini nr 1 läbisõidumahud ja sõitjate arv 2019. aastal (tabel 2.)

Tabel 2. Linnalähiliini nr 1 läbisõidumahud ja sõitjate arv 2019. aasta näitel (autori koostatud Kagu Ühistranspordikeskuse 2019. aasta andmete põhjal) Kuu Liinimaht kilomeetrites Sõitjate arv Jaanuar 2019 10 310,5 14 962 Veebruar 2019 9318,1 14 304

36 Tabel 2 järg Märts 2019 10 269,5 16 775 Aprill 2019 9966 16 189 Mai 2019 10 403,5 16 356 Juuni 2019 9974 15 361 Juuli 2019 10 398 13 759 August 2019 10 316 13 905 September 2019 10 362 14 645 Oktoober 2019 10 736 15 109 November 2019 10 362 15 022 Detsember 2019 10 648 14 002 Kokku 123 063,6 180 389

Keskmiselt sõitis linnalähiliinil nr 1 aastal 2019 ühes kuus 15 032 sõitjat ning ühes kalendripäevas 494 sõitjat. Kõige vähem oli sõitjaid juulis 2019 ning kõige enam märtsis 2019.

Joonisel 8 on antud ülevaade linnalähiliini nr 1 peatustest ning peatuste kasutamise statistikast ühe peatumiskorra kohta (pealetulekud). Välja on toodud perioodid 01.03.2019- 31.03.2019 (märts) ja 01.06.2019-30.06.2019 (juuni). Märtsi puhul on tegemist kooliajaga, juunikuus on nii kooli- kui ka vaheajapäevi. Seega oli võimalik välja selgitada sõitjate sagedus nii kevad- kui ka suveperioodil.

Pealetulijate arv

Joonis 8. Linnalähiliini nr 1 pealetulijad ühe peatumiskorra kohta 2019. aasta kahe kuu lõikes (autori koostatud).

Joonisel 8 nähtub, et linnalähiliin nr 1 läbib kokku 35 erinevat peatust. Kõige enam inimesi siseneb bussi järgnevas kuues peatuses: Seminari väljak, Haigla, Vanalinna, Katariina, Olevi ja Sauna. Kõige vähem leiavad kasutust Wermo, Aida, Kalevi, Vindi, Käbi, Kubija ja

37 Meegomäe peatused. Kahes võrreldud kuus suuri erinevusi ei ole ning juunikuus on enamikus peatustes sisenejaid vähem kui märtsis. See tuleneb tõenäoliselt koolivaheaja ja puhkuse mõjust. Erandiks on Kubija peatus, kus on sõitjate arv suurenenud just suvel. See on tõenäoliselt tingitud puhkeala ja järve lähedusest.

Praeguses liinivõrgus läbib sama liin eri kellaaegadel erinevaid marsruute, seega tuli muuta peatuste kasutusandmed omavahel võrreldavaks. Analüüsimaks, kus paiknevad kõrge ja madala kasutussagedusega peatused, arvutas käesoleva magistritöö autor välja peatuste keskmise kasutatavuse. Selleks loeti kokku iga peatuse puhul, mitu korda buss vaadeldud perioodil (märts ja juuni) seda peatust päevas läbis (loeti kokku peatumiste arv, mis korrutati päevade arvuga), arvestades seejuures, et tööpäevadel ja puhkepäevadel on peatumiskordade arv erinev.

Peatuse keskmise kasutatavuse leidmiseks jagati peatusest sisenenud sõitjate koguarv peatumiste koguarvuga. Iga peatuse kohta leiti peatumiskordade arv märtsis ja juunis. Analoogset arvutusmeetodit kasutas autor ka ülejäänud liinide pingerea koostamisel. Arvutuskäigul kasutati valemit (2.1.), mis on esitatud järgmisel kujul:

s f = (2.1.) pt ∙ dt+pp ∙ dp kus f – peatuse kasutussagedus (inimest peatuse kohta), s – valitud perioodil peatusest peale tulnud inimeste koguarv, pt pp – päevane peatumiste arv töö- ja puhkepäevadel ning dt dp – töö- ja puhkepäevade arv valitud perioodil.

Märtsi ja juuni kasutusandmete alusel on koostatud peatuste kasutatavuse pingerida liinil nr 1 (tabel 3). Pingerea põhjal on töö autoril võimalik tuvastada olulised suure kasutussagedusega peatused, mida uue liinivõrgu planeerimisel arvestada.

Tabel 3. Liini nr 1 peatuste pingerida kasutussageduse alusel (autori koostatud) Nr Peatuse nimi Sagedus Nr Peatuse nimi Sagedus 1 Seminari väljak 4,48 19 Koidula 0,49 2 Haigla 4,08 20 Aiandi tee 0,48 3 Vanalinna 2,6 21 Autobaas 0,47 4 Katariina 2,14 22 KEK 0,43 5 Sauna 1,99 23-24 Leivakombinaat 0,33 6 Olevi 1,95 23-24 Soo 0,33 7 Turu 1,83 25 Soo ristmik 0,29 8 Liiva 1,56 26 Kaubabaas 0,27 9 Nooruse 1,26 27 Luha 0,25

38 Tabel 3 järg 10 Laane 1,22 28 Kooli 0,21 11 Vilja 0,83 29 Koreli 0,19 12 Autobussijaam 0,81 30 Kalevi 0,14 13 Kubija 0,78 31 Käbi 0,13 14 Tellisetehas 0,70 32-33 Wermo 0,11 15 Raudteejaam 0,67 32-33 Vindi 0,11 16 Pärna 0,52 34 Meegomäe 0,06 17 Kalmistu 0,51 35 Aida 0,03 18 Linavabrik 0,50

Märkused: 1. Sagedus – pealetulekute keskmine hulk ühe peatumiskorra kohta. 2. Madal kasutussagedus 0-0,99. 3. Keskmine kasutussagedus 1-1,99. 4. Kõrge kasutussagedus 2-4,48.

Tabelist 3 nähtub, et kõige suurema kasutussagedusega on neli peatust (Seminari väljak, Haigla, Vanalinna ja Katariina) ning keskmiselt tuleb nendest peatustest igal peatumisel peale 2-4 sõitjat. Samas on liinil 25 peatust, mille keskmine sõitjate pealetuleku arv on vähem kui 1. See tähendab, et nendes peatustes ei ole igal läbimiskorral üldse pealetulijat. Kõige väiksem kasutussagedus on Aida peatusel (0,03). See tähendab, et 100 läbimise kohta leidub üks pealetulija kolmel korral ning enamasti peatus kasutust ei leia.

Kuigi liinil on palju peatusi, siis peamiselt on kasutus koondunud kindlatesse peatustesse. Lisas 1 on esitatud liini peatused kaardil kasutussageduste järgi. Kaardile on kantud kolme erineva värviga peatused vastavalt nende kasutussagedusele: 1) rohelisega on kaardile märgitud kõige madalama kasutusega peatused (kasutussagedus 0-0,99); 2) kollasega on märgitud keskmise kasutussagedusega peatused (kasutussagedus 1-1,99); 3) punasega on kõige kõrgema kasutussagedusega peatused (2-4,48).

Kaart võimaldab linnakaardilt visuaalselt näha, millistel liiniosadel paiknevad liini sõlmpunktid ning kus asuvad hõreda kasutusega peatuskohad. Kokkuvõtlikult on võimalik kaardilt järeldada, et kõige olulisemad peatused linnalähiliinil nr 1 on Seminari väljak, Haigla, Katariina ja Vanalinn.

2.2.2. Linnalähiliin nr 11

Linnalähiliin nr 11 sõidab marsruudil Võru kesklinn – Kose - Puiga – Kose – Võru kesklinn. Seisuga detsember 2019 kehtib liinil sõidugraafik, mis rakendus 09.09.2019

39 (Werro.ee s.a). Alljärgneval joonisel (joonis 9) on toodud linnalähiliini nr 11 läbitav marsruut. Analoogselt liiniga nr 1 on ka liinil 11 erinevatel kellaaegadel kasutusel erisustega alammarsruudid.

Joonis 9. Linnalähiliini nr 11 peamine läbitav marsruut 2019. aastal (Peatus.ee s.a).

Käesolevas ülevaates on alammarsruudid tähistatud tähtedega A, B, C, D. Tabelsõiduplaan on esitatud lisas (lisa 5) ning linnalähiliin nr 11 sõidab neljal erineval alammarsruudil: 1) alammarsruut A pikkusega 23 km (teenindatakse 4 korda päevas); 2) alammarsruut B pikkusega 22 km (teenindatakse 1 kord päevas); 3) alammarsruut C pikkusega 20 km (teenindatakse 6 korda päevas ning argipäeval lisareis hommikuti); 4) alammarsruut D pikkusega 21 km (teenindatakse 3 korda päevas).

Linnalähiliin nr 11 teenindab iga päev 297 liinikilomeetrit, kuid tööpäevadel on liinimaht suurem (320 km). Tabelis (tabel 4) on välja toodud linnalähiliini nr 11 läbisõidumahud ja sõitjate arv 2019. aastal.

Tabel 4. Linnalähiliini nr 11 läbisõidumahud ja sõitjate arv 2019. aasta näitel (autori koostatud Kagu Ühistranspordikeskuse 2019. aasta andmete põhjal) Kuu Liinimaht kilomeetrites Sõitjate arv Jaanuar 2019 9626,9 9712 Veebruar 2019 8702,4 9219 Märts 2019 9571,6 10 723 Aprill 2019 9300,3 10 148 Mai 2019 10 403,5 10 884 Juuni 2019 9719,9 8772 Juuli 2019 9279,7 8217 August 2019 9618 8772 September 2019 9393 10 171 Oktoober 2019 9736 10 604 November 2019 9393 10 202 Detsember 2019 9623 9315 Kokku 113 691,8 116 739

Keskmiselt sõitis linnalähiliinil nr 11 aastal 2019 ühes kuus 9728 sõitjat ning ühes kalendripäevas 320 sõitjat. Kõige vähem oli sõitjaid juulis ning kõige enam mais. Kokku oli sõitjaid nr 11 liinil 116 739.

Järgnevalt on antud joonisel (joonis 10) ülevaade linnalähiliini nr 11 peatustest ja pealetulijatest ühe peatumiskorra kohta. Välja on toodud perioodid 01.03.2019-31.03.2019 (märts) ja 01.06.2019-30.06.2019 (juuni).

Pealetulijate arv

Joonis 10. Linnalähiliini nr 11 pealetulijad ühe peatumiskorra kohta 2019. aasta kahe kuu lõikes (autori koostatud).

Jooniselt 10 on näha, et linnalähiliin nr 11 läbib 39 peatust. Kõige rohkem sõitjad sisenes bussi Kesklinna ja Puiga peatustes. Vähem kasutati peatuseid Kalevi, Metsa, Wermo ja Koreli. Aida peatuses esines kahe kuu jooksul pealetulijaid äärmiselt vähe. Võrreldavad

41 kuud suuri erinevusi ei näita, kuid märtsis esineb rohkem sisenejaid kui juunikuus, mis tuleneb tööperioodist ja koolist (näiteks peatus Leivakombinaat asub tööstuspiirkonnas ja Puigas asub Puiga põhikool). Wermo peatuses oli juunikuus pealetulijaid väga vähe, mis tõenäoliselt tuleneb suvekuusse jäävatest puhkustest.

Järgnevalt on koostatud märtsi ja juunikuu andmete põhjal peatuste kasutatavuse pingerida nr 11 liini kohta (tabel 5). Selleks arvutati välja iga peatuse keskmine pealetulekute arv märtsis ja juunis (vt valem 2.1).

Tabel 5. Liini nr 11 peatuste pingerida kasutussageduse alusel (autori koostatud) Nr Peatuse nimi Sagedus Nr Peatuse nimi Sagedus 1 Kesklinn 3,76 21 Soo ristmik 0,34 2 Puiga 2,91 22 Lohu 0,33 3 Maxima 1,62 23-24 Naftabaas 0,26 4 Valgjärve 1,56 23-24 Soo 0,26 5 Seminari väljak 1,46 25 Vanalinna 0,25 6 Polikliinik 1,19 26 Paju 0,23 7 Market 1,13 27 Kaitseväe 0,2 8 Kaubamaja 1,12 28-29 Kose 0,19 9 Leivakombinaat 1,02 28-29 Postimaja 0,19 10 Turu 0,96 30 Luha 0,18 11 Aiandi 0,88 31 Autobussijaam 0,17 12 Vilja 0,69 32-33 Sika 0,15 13 Raudteejaam 0,6 32-33 Tulba 0,15 14 Kirepi 0,56 34 Kasaritsa 0,13 15 Liiva 0,5 35 Metsa 0,1 16 KEK 0,41 36 Wermo 0,05 17-18 Kaubabaas 0,39 37-38 Kalevi 0,04 17-18 Sauna 0,39 37-38 Koreli 0,04 19 Kalmistu 0,38 39 Aida 0,02 20 Autobaas 0,35

Märkused: 1. Sagedus – pealetulekute keskmine hulk ühe peatumiskorra kohta. 2. Madal kasutussagedus 0-0,99. 3. Keskmine kasutussagedus 1-1,99. 4. Kõrge kasutussagedus 2-3,76.

Tabelist 5 nähtub, et kõrge kasutussagedusega on kaks peatust (Kesklinn, Puiga). Keskmiselt tuleb nendes peatustes peale 2-3 sõitjat. Liinil on 39 peatust, millest seitsmel peatusel on keskmine kasutussagedus. Ülejäänud 30 peatust on madala kasutussagedusega, kus pealetulekute arv jääb alla ühe. See tähendab, et nendes peatustes ei ole igal läbimiskorral pealetulijat. Kõige väiksem kasutussagedus esines Aida peatuses (0,02). See tähendab, et 100 läbimise kohta leidub üks pealetulija kahel korral ning enamasti peatus kasutust ei leia.

42 Lisas 2 on esitatud liini peatused kaardil kasutussageduste järgi. Kaardile on kantud kolme erineva värviga peatused vastavalt nende kasutussagedusele: 1) rohelisega on kaardile märgitud kõige madalama kasutusega peatused (kasutussagedus 0-0,99); 2) kollasega on märgitud keskmise kasutussagedusega peatused (kasutussagedus 1-1,99); 3) punasega on kõige kõrgema kasutussagedusega peatused (2-3,76).

Kaart võimaldab visuaalselt hinnata, millistel liiniosadel paiknevad liini sõlmpunktid ning kus asuvad hõreda kasutusega peatuskohad. Kokkuvõtlikult saab kaardilt järeldada, et kaks kõige olulisemat peatust kasutatavuse järgi on Kesklinn ja Puiga.

2.2.3. Linnalähiliin nr 16

Linnalähiliin nr 16 sõidab marsruudil Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn. Seisuga detsember 2019 kehtib liinil sõidugraafik, mis rakendus 09.09.2019 (Werro.ee s.a). Järgneval joonisel (joonis 11) on toodud linnalähiliini nr 16 läbitav marsruut. Täpsemalt on läbitavad alammarsruudid toodud sõiduplaanis. Analoogselt liinidega 1 ja 11 on ka liinil 16 erinevatel kellaaegadel kasutusel erisustega alammarsruudid.

Joonis 11. Linnalähiliini nr 16 peamine läbitav marsruut 2019 aastal (Peatus.ee s.a).

Liinile vastav tabelsõiduplaan on esitatud lisas (lisa 6, lisa 7). Käesolevas ülevaates on eristatud alammarsruudid tähtedega A, B, C, D, E, F, G, H, I. Liin nr 16 sõidab 9 erinevat alammarsruuti, millest 5 teenindatakse tööpäevadel ja 3 alamarsruuti teenindatakse nädalavahetusel ja riigipühal ning 1 alammarsruut iga päev: 1) alammarsruut A pikkusega 31 km (teenindatakse tööpäevadel 3 korda); 2) alammarsruut B pikkusega 11 km (teenindatakse tööpäevadel 1 kord); 3) alammarsruut C pikkusega 29 km (teenindatakse tööpäevadel 2 korda); 4) alammarsruut D pikkusega 19 km (teenindatakse tööpäevadel 1 kord); 5) alammarsruut E pikkusega 28 km (teenindatakse tööpäevadel 2 korda); 6) alammarsruut F pikkusega 31 km (teenindatakse puhkepäeval 3 korda); 7) alammarsruut G pikkusega 12 km (teenindatakse puhkepäeval 1 kord); 8) alammarsruut H pikkusega 18 km (teenindatakse puhkepäeval 2 korda); 9) alammarsruut I pikkusega 29 km. (teenindatakse iga päev 6 korda).

Linnalähiliini nr 16 teenindatakse iga tööpäev 411 km ja puhkepäevadel 315 km ulatuses.

44 Järgnevalt on välja toodud linnalähiliini nr 11 läbisõidumahud ja sõitjate arv 2019. aastal (tabel 6).

Tabel 6. Linnalähiliini nr 16 läbisõidumahud ja sõitjate arv 2019. aasta näitel (autori koostatud Kagu Ühistranspordikeskuse 2019. aasta andmete põhjal) Kuu Liinimaht kilomeetrites Sõitjate arv Jaanuar 2019 12 397,7 20 594 Veebruar 2019 11 213,6 19 426 Märts 2019 12 276,2 21 770 Aprill 2019 11 957,5 20 873 Mai 2019 12 397,7 21 085 Juuni 2019 11 393,6 16 778 Juuli 2019 12 225 14 578 August 2019 12 285 16 296 September 2019 11 466 19 332 Oktoober 2019 11 973 21 209 November 2019 11 466 20 310 Detsember 2019 11 589 18 174 Kokku 142 640,3 230 425

Keskmiselt sõitis linnalähiliinil nr 16 aastal 2019 ühes kuus 19 202 sõitjat ning ühes kalendripäevas 631 sõitjat. Kõige vähem oli sõitjaid juulis ning kõige rohkem märtsis. Kokku oli sõitjaid 230 425.

Järgnevalt on antud ülevaade linnalähiliini nr 16 pealetulekutest peatustes ühe peatumiskorra kohta (joonis 12). Välja on toodud 2019. aasta märts ja juuni, mis hõlmavad nii kooli- kui ka vaheajapäevi.

Pealetulijate arv

Joonis 12. Linnalähiliini nr 16 pealetulijad ühe peatumiskorra kohta 2019. aasta kahe kuu lõikes (autori koostatud).

Jooniselt 12 on näha, et linnalähiliin nr 16 läbib 43 peatust. Kõige rohkem sõitjad sisenes bussi Kesklinna, Parksepa, Haigla, Väimela ja Marketi peatuses. Kõige vähem kasutati peatuseid Wermo, Toome, Kirumpää, Teppo, Kaubabaas, Soo ristmik, Meegomäe ja Lauluväljak. Valla peatuses ei esinenud kahe kuu jooksul üldse pealetulijaid. Võrreldavad kuud suuri erinevusi ei näita, kuid märtsis esineb rohkem sisenejaid kui juunikuus, mis tuleneb tööperioodist ja koolist.

Järgnevalt on koostatud märtsi- ja juunikuu andmete põhjal peatuste kasutatavuse pingerida nr 16 liini kohta (tabel 7). Selleks arvutati välja iga peatuse keskmine pealetulekute arv ühe peatumiskorra kohta nii märtsis ja juunis (vt valem 2.1).

Tabel 7. Liini nr 16 peatuste pingerida kasutussageduse alusel (autori koostatud) Nr Peatuse nimi Sagedus Nr Peatuse nimi Sagedus 1 Kesklinn 6,1 22 Vindi 0,4 2 Haigla 4,77 23 Kalmistu 0,39 3 Parksepa 4,31 24 Aia 0,35 4 Väimela 3,05 25 Kubija 0,27 5 Market 2,64 26 Raudteejaam 0,26 6 Laane 2,07 27-28 Veskijärve 0,2 7 Postimaja 2,01 27-28 Käbi 0,2 8 Maxima 1,96 29 Väimela tee 0,19 9 Turu 1,9 30 KEK 0,16 10 Olevi 1,83 31 Kalevi 0,14 11-12 Vilja 1,46 32 Meegomäe 0,12 11-12 Autobussijaam 1,46 33 Loosu 0,11 13 Õnne 1,07 34 Soo ristmik 0,09 14 Lapi 0,94 35-36 Kaubamaja 0,08 15 Polikliinik 0,88 35-36 Kaubabaas 0,08 16 Paju 0,81 37 Lauluväljak 0,07 17 Koreli 0,73 38 Kirumpää 0,06 18 Soo 0,66 39 Teppo 0,05 19 Luha 0,48 40 Wermo 0,04 20 Linnuse 0,43 41 Toome 0,02 21 Autobaas 0,41 42 Valla 0

Märkused: 1. Sagedus – pealetulekute keskmine hulk ühe peatumiskorra kohta. 2. Madal kasutussagedus 0-0,99. 3. Keskmine kasutussagedus 1-1,99. 4. Kõrge kasutussagedus 2-6,1.

Tabelist 7 nähtub, et kõige suurema kasutussagedusega on seitse peatust (Kesklinn, Haigla, Parksepa, Väimela, Market, Laane, Postimaja). Keskmiselt tuleb nendes peatustes peale 2-6 sõitjat. Samas on liinil 29 peatust, mille keskmine sõitjate pealetuleku arv jääb alla 1 ning

46 nendes peatustes ei ole igal läbimiskorral pealetulijat. Kõige väiksem kasutussagedus esines Toome peatuses (0,02). Lisaks ei esinenud kahel kuul mitte ühtegi sõitjat Valla peatuses.

Lisas 3 on esitatud liini peatused kaardil kasutussageduste järgi. Kaardile on kantud kolme erineva värviga peatused vastavalt nende kasutussagedusele: 1) rohelisega on kaardile märgitud kõige madalama kasutusega peatused (kasutussagedus 0-0,99); 2) kollasega on märgitud keskmise kasutussagedusega peatused (kasutussagedus 1-1,99); 3) punasega on kõige kõrgema kasutussagedusega peatused (2-6,1).

Kokkuvõtteks järeldub, et suure kasutussagedusega peatused on Postimaja, Laane, Market, Väimela, Parksepa, Haigla ja Kesklinn. Nimetatud peatused on olulised sõlmpunktid.

2.3. Võtmesihtkohtade määratlemine oluliste asutuste seisukohalt

Eelmises peatükis leiti suurima statistilise kasutatavusega bussipeatused senise liinivõrgu andmete põhjal. Neid peatusi tuleb oluliseks pidada ka uue liinivõrgu planeerimisel, kuid uute sõiduplaanide loomisel peab arvestama ka veel lisaks oluliste asutuste asukohti. Sellisteks asutusteks on koolid ja suuremad tööandjad. Käesolevas peatükis määratletaksegi olulised võtmesihtkohad (lahendatakse magistritöö uurimisülesanne nr 2). Liinivõrgu teeninduspiirkonna haridusasutused on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 8).

Tabel 8. Võru linna ja valla koolid ning huvihariduskeskused (autori koostatud haridusasutuste kodulehe andmete põhjal) Kool Õpilaste Tundide Tundide lõpp Aadress Lähim arv algus bussipeatus Võru Kesklinna 459 8:00 6. tund 13:55 Vabaduse 12, Kesklinn Kool 7. tund 14:45 Võru Võru Kreutzwaldi 679 8:00 Ajad Kooli 7, Võru Postimaja Kool varieeruvad Võru Gümnaasium 238 8:35 5. tund 15:55 Seminari 1, Võru Seminari väljak Võru 132 8:15 7. tund 14:45 Jüri 42, Võru Paju Täiskasvanute 8. tund 15:35 Gümnaasium Võru Järve Kool 21 8:05 7. tund 14:30 Liiva 12b, Võru Liiva

Parksepa Keskkool 323 8:15 7. tund 15:00 Võru tee 4, Lapi 8. tund 15:55 Parksepa Puiga Põhikool 188 8:15 6. tund 13:45 Järve 7, Puiga Puiga 7. tund 14:40 küla 8. tund 15:35

47 Tabel 8 järg Võrumaa 586 8:30 6. tund 19:10 Väimela, Võru Väimela Kutsehariduskeskus vald Võru Kunstikool 220-240 12:30- -19:00 Tartu 23, Võru Seminari väljak Võru Muusikakool 230 11:45 19:30 Vabaduse 5, Kesklinn Võru Võru Spordikool 400-420 12:00- -19:45 Räpina mnt 3a, Vanalinna Võru

Tabelist 8 nähtub, et koole on kokku kaheksa ning huvihariduskeskusi kolm. Kaheksast koolist kolm asuvad linnalähedastes asulates (Parksepa, Väimela, Puiga). Õpilaste arv määrab haridusasutuste olulisuse ühistranspordi seisukohalt. Liinivõrgu planeerimisel on oluline, et tundide alguse ja lõpu kellaaegadega on arvestatud. Seejuures on oluline arvestada ka lähima bussipeatuse asukohta koolist. Seega võtmesihtkohtade alusel tuleb liinivõrgu väljatöötamisel luua ühendused järgmiste lähimate bussipeatustega: Vanalinna, Kesklinn, Postimaja, Seminari väljak, Paju, Liiva, Lapi, Puiga ja Väimela.

Suuremad ja keskmised ettevõtted järjestati töötajate arvu põhjal (alates suurimast). Suuremad tööandjad Võru linnas ja linnalähipiirkonnas on välja toodud alljärgnevas tabelis (tabel 9).

Tabel 9. Suuremad tööandjad Võru linnas ja linnalähipiirkonnas tegevusvaldkonna järgi (autori koostatud E-Krediidiinfo andmete põhjal) Ettevõtte nimi Tegevusvaldkond Töötajate arv Lähim bussipeatus Lõuna-Eesti Haigla AS Tervishoiuteenus 451 Haigla Võru Tarbijate Ühistu OÜ Hulgi- ja jaekaubandus 326 Market Cristella VT OÜ Töötlev tööstus 280 Leivakombinaat KPG Kaubanduse OÜ Hulgi- ja jaekaubandus 209 Autobaas Valio Eesti AS Võru Juustutööstus 177 Kaubabaas Rauameister AS Metallitööstus 101 Aia AS Wermo Puidutööstus 69 Wermo Estelaxe OÜ Plastmassitööstus 53 Parksepa Lapi MT AS Metallitööstus 49 Parksepa Aigren OÜ Ehitustegevus 48 Autobaas RehPol AS Ukse- ja aknatööstus 41 Sauna Milrem LCM OÜ Kaitsetööstus 41 Autobaas Kagu-Eesti Turvas OÜ Turbatööstus 33 Parksepa Meriste Puit OÜ Mööblitööstus 30 Kose Võru Betoon OÜ Kivitööstus 28 Parksepa

Tabelist 9 nähtub, et suurima töötajate arvuga ettevõtted (100 või enam töötajat) on Lõuna- Eesti Haigla AS, Võru Tarbijate Ühistu OÜ, Cristella VT OÜ, KPG Kaubanduse OÜ, Valio Eesti AS Võru ja Rauameister AS. Viimane asub Väimela asulas. Keskmise suurusega

48 ettevõtteid (alla 100 töötaja) on kokku üheksa, millest viis asuvad linnalähipiirkonnas. Siinkohal on oluline bussiühenduste olemasolu töökohtadele lähimates peatustes, et töötajatel oleks võimalik ühistransporti kasutada töö ja kodu vahel liikumiseks. Seega tuleb liinivõrgu planeerimisel arvestada järgmiste lähimate bussipeatustega: Haigla, Market, Leivakombinaat, Autobaas, Kaubabaas, Wermo, Sauna, Parksepa, Aia, Kose.

2.4. Ühistranspordi töörühm

Võru linnalähiliinide bussiliinivõrgu ümbertöötamiseks kutsus KÜTK kokku ühistranspordi töörühma. Selleks andis KÜTK juhataja 26.08.2019 välja käskkirja nr 4-1/102-1, milles määrati töörühma koosseis. Töörühma kuuluvad kaks KÜTK esindajat, kaks Võru linnavalitsuse esindajat, kolm Võru vallavalitsuse esindajat, vedaja esindaja (Hansa Bussiliinid AS) ning käesoleva magistritöö autor. Käskkiri on leitav lõputöö lisas (lisa 27).

Esimese töörühma istungiks valmistas käesoleva magistritöö autor koostöös KÜTK-ga ette ülevaate praegusest liinivõrgust. Istung toimus 03.09.2019 Võru riigimajas. Töörühma eesmärgiks oli, et erinevad osapooled oleks kaasatud ning tekiks arutelu liinivõrgu osas. Lisaks võisid töögrupi liikmed kaasata teisi huvigruppe ja osapooli väljastpoolt. Koosolekul tutvustasid KÜTK logistikud kolme aktuaalset teemat: 1) liinivõrgu hetkeseis ja kasutussagedus, 2) liinivõrgu muudatuste olulisus ja ülevaade varasemast uuringust (Liisa Kunnuse 2019. aasta bakalaureusetöö) ning magistritöö autori analüüsidest, 3) edasised tegevusplaanid seoses uue liinivõrgu väljatöötamisega.

Hetkeseisu ülevaates käsitleti kolme peamist teenindavat linnalähiliini (nr 1, 11 ja 16), lisaks eelnevalt nimetatud liinidele on võimalik sõita linnas ka maakonnaliinidega, mida inimesed kasutavad järjest rohkem, kuid ülejäänud liinid ei ole selle töörühma ega käesoleva magistritöö uurimisobjektiks.

Liinivõrgu muudatuste vajalikkuse osas tutvustati Tallinna Tehnikakõrgkoolis 2019. aastal kaitstud bakalaureusetööd, kus autor Liisa Kunnus on toonud välja peamised kitsaskohad (vt peatükk 1.2), millest on võimalik teha edasised analüüsid uue bussivõrgu kavandamiseks. Rõhutati sõitjate rahulolematust liini nr 11 osas ning raskusi sõiduplaanide mõistmises sõitjate poolt. Järgnevalt võtsid töörühma liikmed osa 6-minutilisest testist, mille eesmärgiks oli luua visuaalne kuvand sõiduplaanide keerukusest. Testi sooritamise järel nõustusid kõik

49 töörühma liikmed, et praegune liinivõrk on sõitjate jaoks keeruline ja raskesti mõistetav ning vajatakse uut liinivõrku.

Peale testi sooritamist tutvustati liinide nr 1, 11 ja 16 kasutatavust. Liini nr 1 kasutussagedusest ilmneb, et Aiandi tee peatuses on kasutatavus väike ning edasi-tagasi sõidumarsruut võtab liiga palju aega ja vahendeid. Lisaks on Kaubabaasi ringil väike kasutatavus. Aida peatust on kasutatud vaid 0,03 korda iga läbimise kohta. Töörühm pakkus välja idee, et Aiandi tee ümberkeeramise võiks välja arvata ning integreerida sõiduplaani marsruudile jäävad peatused maakonnaliinidega.

Liini nr 11 kohta tegi töörühm ettepaneku, et tuleks ära jätta suur ring Puiga – Valgjärve juures ning buss hakkaks Puigal juba ümber keerama. Samuti tuleks maakonnaliinide marsruudile jäävad peatused lisada sõiduplaanidesse ning tuleks tekitada uus sõiduvõimalus kohtadesse, kus on liiga suured ajalised augud. Eesmärgiks on vähendada dubleerimist sõidugraafikus.

Liini nr 16 puhul ilmnes, et Valla peatuses kasutatavus puudus, mis tõstatas küsimuse peatuse vajalikkusest. Lisaks pakkus töörühm välja, et tuleks vedajaga kokku leppida võimaliku uue pendelliini loomine (Võru kesklinn – Haigla liin), mis oleks käigus iga poole tunni tagant kahel erineval marsruudil (üks suund Olevi tänava kaudu ja teine Jüri tänavalt).

Edasised tegevused hõlmasid esmaste liinikavandite väljatöötamist ning nende tutvustamist järgmisel töörühma kokkusaamisel. Töörühmas pakkusid Võru linna esindajad välja, et leiavad seisukoha, kas uued liinid kohtuvad Kesklinna või Seminari väljaku peatuses. Võru valla eesmärgiks jäi otsustada, kas rakendada uus liin Parksepa – Haigla või toimuvad ümberistumised kesklinna peatuses.

Teine koosolek toimus 19. septembril 2019. Töörühma koosolekuks valmistas käesoleva magistritöö autor koostöös KÜTK-ga ette tutvustamiseks esmase uue liinivõrgu kavandi. Koosolekul tutvustati Remix tarkvara, kus töötati välja uue liinivõrgu marsruudid ja sõiduplaanid. Uues liinivõrgus on vähem dubleerimist, mille tõttu sai lisada uusi väljumisi kohtadesse, kus on suurem kasutussagedus. Uute väljumistega kaasnes vajadus ümberistumiseks. Järgnevalt anti ülevaade esmasest liinivõrgukavandist. Uue liinivõrgu esialgsed kavandid on esitatud lisas (lisad 8-12) ja peatükis 2.6.

50 Töörühm tõstatas asjaolu, et liinivõrgu rekonstrueerimisel tuleb arvestada suuremate ettevõtetega, kus on vahetustega töötamine. Näitena toodi Cristella VT OÜ (töötlev tööstus) ja Valio Eesti AS Võru (juustutööstus). Lisaks tuleb arvestada kauplustega, kus tööpäev lõpeb 22:00 (tekib vajadus bussi järele ajavahemikus 22:10–22:30).

Koosolekul sooviti liinidele lisada täiendav ring õhtusele ajale, mis peaks käigus olema nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel. Põhjuseks toodi, et inimesed töötavad ka nädalavahetustel. Täiendavalt tõstatati küsimus liini nr 104 osas, kus töörühm soovis teada, kas Parksepast tulevat liini on võimalik ühendada liiniga nr 104, kuna neid liine teenindab sama buss. Liini ühendamisega saab välja arvestada ümberistumised.

Ühistranspordi töörühm otsustas uue liinivõrgu esialgsed kavandid suunata avalikule väljapanekule sõitjate tagasiside kogumiseks (vt peatükid 2.7 ja 2.8). Otsustati, et sellele peab järgnema esialgsete sõiduplaanikavandite rekonstrueerimine vastavalt sõitjatelt laekunud tagasisidele.

2.5. Liinivõrgu koostamise tehniline kirjeldus

Võttes aluseks senise liinivõrgu kohta kogutud detailandmeid (vt peatükk 2.2) ning ühistranspordi töörühma nägemust, milline võiks tulevane liinivõrk olla (vt peatükk 2.4), oli töö autoril võimalik asuda konstrueerima uut liinivõrku. Uue liinivõrgu planeerimisel võttis töö autor aluseks Otto (2019: 53) planeerimise skeemi liinivõrgu loomiseks (vt joonis 1). Skeemi kohaselt algab planeerimistöö liinide määratlemisest, mis omakorda sisaldab kolme alametappi (liinide marsruudid, väljumisintervallid, liiklusolud).

Liinide marsruutide koostamiseks kasutati veebipõhist ühistranspordi tarkvara Remix. Tarkvara kasutamist liinide planeerimiseks võimaldas töö autorile KÜTK. Tegemist on tasulise tarkvararakendusega, mille tutvumisversiooni on võimalik proovida tarkvara ettevõtte kodulehel. Remix on kasutusel mitmetes riikides, kuid Eestis on selle kasutamine uudne ning varasemalt on selle tarkvara litsentsi ostnud näiteks Tallinna Transpordiamet (Veebipõhise ühistranspordi... 2018).

Planeerimistarkvara sisaldab andmeid Eesti ühistranspordi infosüsteemist, seega olid programmis kättesaadavad ajakohased kaardiandmed, bussipeatuste asukohad ning senised liinid koos marsruutide ja sõiduplaanidega. Uute liinide planeerimiseks võimaldas

51 programm joonistada erinevaid liinimarsruutide versioone ning kuvada neid kaardil üksikult või kombineerituna. See tähendab, et üksikut liini planeerides oli võimalik seda kaardipõhjal võrrelda ülejäänud liinidega ning selle tulemusel oli võimalik näha visuaalselt kas ja kuidas on olulised sõlmpunktid ühendatud. Alljärgneval joonisel (joonis 13) on autor toonud näite Remix tarkvarast, kus on kujutatud ühe liiniosa marsruut Võru kesklinnas.

Joonis 13. Liinivõrgu liiniosa marsruut Remix programmis (autori koostatud).

Liinide marsruutide joonistamisel võeti aluseks Võru piirkonna võtmesihtkohad ning peatuste kasutusageduste kaardid (vt lisad 1-3). Prioriteediks olid kõrge kasutussagedusega peatused, mille vahel peavad olema tagatud piisavad ühendused. Liinimarsruutide koostamisel pidi ka silmas pidama liinivõrgu piirkonna õppeasutusi ja suuremaid ettevõtteid, et bussiühendus nendeni oleks tagatud (vt peatükk 2.3). Töö käigus tuli potentsiaalseid marsruute korduvalt ümber muuta, kuni kujunes sobiv liinivõrgukavand. Planeerimistarkvara võimaldas korraga kuvada vana ja uut liinivõrku ning näha nende erinevusi.

Liinivõrgu planeerimismudeli järgmiseks sammuks on väljumisintervallide määratlemine (st millise sagedusega iga liini buss väljub). Tarkvaraprogramm Remix arvestab välja iga liini pikkuse kilomeetrites. Võttes arvesse KÜTK-i eelarvet linnalähiliinivõrgu jaoks oli võimalik välja arvestada liinimahud ja väljumisintervallid uute liinide jaoks. Linnalähiliinide 2019.

52 aasta eelarve maht on detailselt esitatud peatükis 2.2 (vt tabelid 2, 4, 6). Kokkuvõtlikult on kasutada olev liinimaht kokku ligikaudu 379 000 kilomeetrit aastas.

Liinimahu leidmiseks arvutas magistritöö autor iga liini aastas läbitava teepikkusse. Selleks tuli valida ühe liini ühe reisi pikkus ning leida, mitu väljumist toimub päevas. Need arvud korrutati omavahel, et saada päevane liinimaht. KÜTK reeglite alusel ümardati päevane liinimaht täiskilomeetriteks (valemis 2.2. kandilised sulud). Järgmiseks korrutati päevane liinimaht aastase sõidu päevade arvuga ning vastuseks saadi ühe marsruudi aastane liinimaht. Arvutuskäiku on kirjeldatud liinimahu valemiga (2.2.) järgnevalt:

L = [l ∙ k] ∙ d (2.2.) kus 퐿 – aastane liinimaht km, 푙 – liini pikkus km, 푘 – päevane reiside arv, d – päevade arv aastas (365).

Juhul, kui liinil on erinev maht tööpäevadel ja puhkepäevadel, tuli aastase liinimahu leidmiseks teha mitu arvutust. Esmalt arvestati välja aastane tööpäevade maht ning seejärel puhkepäevade maht. Saadud tulemused liideti aastase liinimahu saamiseks. Arvutuskäigu valem (2.3.) on järgmine:

L = [lt ∙ kt] ∙ dt + [lp∙ kp] ∙ dp (2.3.)

L – aastane liinimaht km, lt – tööpäevase liini pikkus km, kt – reiside arv ühel tööpäeval, lp

– puhkepäevase liini pikkus km, kp – reiside arv ühel puhkepäeval, dt, dp – töö- ja puhkepäevade arv aastas. 2021. aasta näitel on dt = 251 ja dp = 111.

Analoogne arvutus tehti kõigi liinide kohta. Kui liinivõrgu kavandamisel ületas liinimaht eelarvet, tuli otsida võimalust väljumisintervalli pikendamiseks, et buss väljuks liinil harvemini (pikema intervalli tagant) ja vedu jääks eelarve piiridesse. Liinimaht on näidatud iga liini sõiduplaanis.

Planeerimismudeli järgmiseks sammuks oli liiklusoludega arvestamine. Võru on rahuliku liiklusega linn, kus suuri liiklusseisakuid ei esine. Küll aga tuleb sõiduplaanide koostamisel arvestada suure kasutatavusega peatustega, kus reisijate peale- ja mahatulek võtab kauem aega. Selliste peatuste puhul tuleb sõiduplaani planeerida rohkem aega. Suure kasutusega peatused on toodud lisas (lisad 1-3) olevatel kaartidel. Samuti tuleb arvestada suuremate

53 ristmikega. Võrus on kaks valgusfoori (Vabaduse ja Jüri tänava ristmik) ning raudteeülesõiduga ristmik Kreutzwaldi tänaval.

Järgmiseks suureks etapiks on sõiduplaanikavandite sisestamine riikliku ühistranspordisüsteemi (ÜTRIS) sõiduplaanide alamprogrammi PIKAS. See on tööriist, mis sisaldab andmeid bussiliinide marsruutide, bussipeatuste asukohtade, sõiduplaanide kohta (Tammel s.a).

Süsteemis on sisestatud kõik kohalike omavalitsuste poolt kinnitatud bussipeatused. Bussipeatuste nimed on registreeritud kohanimeregistris ning asukohad Maa-ametis. Ühistranspordikeskused tagavad, et bussipeatuste nimed ja asukohad on sisestatud ühistranspordiregistrisse (Ühissõidukipeatuste nimede... 2020). Tänu sellele on sõiduplaanide sisestamiseks vajalikud bussipeatuste asukohad kaardi põhjal kättesaadavad ÜTRIS-e alamprogrammis PIKAS.

Uue liinivõrgu iga liini sõiduplaani sisestamiseks pidi töö autor läbima teatud etapid. Igale uuele sõiduplaanile sisestati liini korraldava ühistranspordikeskuse nimi, liini teenindav vedaja, liini number, nimi ja käigusoleku päevad. Sõiduplaani nimeks lisati liinimarsruudi nimi.

Seejärel sisestati liinile järjekorras kõik peatused esimesest viimaseni. Selleks valiti andmebaasi kaardilt sobilik peatus ning lisati see liini peatuste loetellu. Seejuures tuleb olla väga tähelepanelik, et valida õige teepoole peatus vastavalt bussi liikumissuunale. Valitud peatustest tekivadki liinilõigud. Sobilike peatuste valimise näide on välja toodud alljärgneval joonisel (joonis 14).

Joonis 14. Sobiliku peatuse valimine PIKAS süsteemis (autori koostatud).

Kui kõik peatused on sisestatud, saab anda süsteemis käskluse liinimarsruudi genereerimiseks ning programm loobki marsruudi, võttes aluseks liinilõigud peatusest peatuseni.

Kui liinimarsruut on sisestatud, siis järgneb kellaaegade sisestamine. Igale peatusele tuleb määrata väljumisaeg. Kui vahemaa ühest peatusest teiseni on vähem kui üks kilomeeter, siis määratakse sõiduajaks reeglina üks minut. Erandiks on suure kasutussagedusega, suuremate ristmike ületusega seotud ning juhtide puhkeajaga seotud peatused – nende peatuste puhul planeeritakse pikemad läbimisajad. Kellaajad sisestatakse ükshaaval igale peatusele terve teeninduspäeva ulatuses (joonis 15).

Joonis 16. Kellaaegade sisestamine PIKAS süsteemis (autori koostatud).

Eraldi alajaotuses on nähtavad liinilõikude pikkused ehk vahemaad ühest peatusest teiseni kilomeetrites ning kogu liini pikkus (joonis 17).

Joonis 17. Liinivõrgu lõikude vahemaad kilomeetrites (autori koostatud).

Sisestatud andmed ei muutu koheselt avalikult nähtavaks. Kui KÜTK sõiduplaanid ametlikult kinnitab ning teeb PIKAS-es vastava märke, muutuvad sõiduplaanid avalikult nähtavaks riiklikus sõiduplaani portaalis peatus.ee. Samuti imporditakse need andmed bussijuhtide pardaarvutitesse. Selle abil teab bussijuht, kuhu sõita ning millal on igas peatuses sõiduplaaniga määratud väljumisaeg.

Kui kõik andmed on sõiduplaani kohta PIKAS-esse sisestatud, kantakse samad andmed KÜTK sõiduplaani dokumendile, mis vormistatakse Exceli formaadis. Sel moel luuakse ametlik juriidilist tähendust omav sõiduplaani dokument (vt lisa 24).

2.6. Liinivõrgukavandi esialgne versioon

Eelnevalt kirjeldatud statistiliste andmete alusel hakkas töö autor koostöös KÜTK-iga välja töötama uue liinivõrgu sõiduplaani kavandeid. Tulenevalt varasema uuringu järeldustest ja

57 ühistranspordi töörühma aruteludest lepiti KÜTK-iga kokku põhimõtted, mida uue liinivõrgu puhul järgida. Need põhimõtted on kirjeldatud alljärgnevalt. 1. Uue liinivõrgu maht kilomeetrites peaks jääma senisele tasemele. 2. Vanas liinivõrgus sõidavad bussid sama liininumbri all erinevaid marsruute, mis teeb liinid sõitjatele raskesti mõistetavaks. Uues liinivõrgus tuleks järgida põhimõtet, et iga liin sõidab ühte kindlat marsruuti mööda, mis on igal kellaajal sama. 3. Sõiduplaanides tuleks vältida tarbetuid erisusi. 4. Luua kiireid bussiühendusi oluliste sõlmpunktide vahel, vältides paljude kõrvaltänavate vahel kurseerimist. 5. Arvestada võtmesihtkohtadega (suured tööandjad, haigla, üldharidus- ja huvikoolid, kaubandus). 6. KÜTK-i soovil määratakse uues liinivõrgus liinidele liininumbrid vahemikus 103-109.

Linnalähiliin nr 103 planeeriti marsruudil Kesklinn – Liiva – Turu – Haigla – Turu – Kesklinn. Liinimarsruudile kavandati 19 peatust. Liinile planeeriti iga päev 19 väljumist intervalliga pool tundi. Lisaks tööpäeval kolm täiendavat väljumist. Liinimahuks kujunes tööpäeval 362 km, nädalavahetusel 319 km päevas. Liini eesmärgiks on pakkuda kiiret ja sagedast ühendust kesklinna ja haigla vahel. Kesklinna ja Seminari väljaku peatuste kellaajad on sobitatud teiste liinidega ümberistumise võimaldamiseks. Sõiduplaan on leitav lisas (lisa 8).

Linnalähiiini nr 104 planeeriti marsruudil Seminari väljak – Haigla – Puiga – Väimela – Seminari väljak. Kokku kavandati liinile 53 peatust. Liinile planeeriti 2 õhtust väljumist ning liinimahuks kujunes 80 km päevas. Liini eesmärgiks on teenindada võtmesihtkohti ning luua hilisõhtused ühendused, et linna- ja lähipiirkonna elanikel oleks võimalik nautida kultuurisündmusi. Hilisõhtused väljumised võimaldavad koju pääseda vahetustega töötavatel inimestel. See liin läbib kõiki olulisemaid linna- ja lähiümbruse peatusi. Sõiduplaanikavand on leitav lisas (lisa 9).

Linnalähiliin nr 105A kavandati marsruudil Kesklinn – Puiga – Haigla – Kesklinn. Liinil planeeriti kokku 31 peatust. Liinil on 9 väljumist ning liiklus toimub tööpäevadel. Liinimahuks kujunes 226 km päevas. Liini eesmärgiks on pakkuda kiiret ühendust Võru linnas paiknevate võtmekohtade ja Puiga asula vahel (haigla, üldharidus- ja huvikoolid).

58 Linnalähiliin nr 105B kavandati marsruudil Kesklinn – Valgjärve – Puiga – Kesklinn. Liinil planeeriti 37 peatust. Liinil on kokku 11 väljumist. Tööpäevadel väljub liin ühel korral varahommikul, seitsmel korral väljub liin iga päev ning kolmel korral täiendavalt nädalavahetustel. Liinimahuks kujunes tööpäeval 206 km ning nädalavahetusel 257 km.

Liinide 105A ja 105B eesmärgiks on luua väljumised ühe tunni pikkuse intervalliga, et rahuldada kõigi sõitjate vajadused. Kesklinna peatuses on kellaajad sobitatud teiste liinidega, et võimaldada ümberistumised. Mõlema liini sõiduplaanid on esitatud lisas (lisad 10, 11).

Linnalähiliin nr 106 kavandati läbima marsruuti Kesklinn – Parksepa – Väimela – Aiandi tee – Kesklinn. Liinil on kokku 33 peatust ning liiklus toimub igapäevaselt. Iga päev on liinil 12 väljumist, lisaks tööpäeviti sõidab liin varahommikul täiendava ringi. Liinimaht on tööpäeval 272 km ja nädalavahetusel 251 km. Liinil on võimaldatud ümberistumised Kesklinna ja Seminari väljaku peatuses. Liini eesmärgiks on pidev ja sujuv kurseerimine Võru keskuse ning Väimela ja Parksepa asula vahel ning võtmesihtkohtadega arvestamine. Väimela ja Parksepa asulaid läbivad ka teised maakonnaliinid, mille sõiduplaane ei plaanita muuta. Liini 106 sõiduplaani koostamisel on arvestatud ka teiste liinidega, et vältida liinide omavahelist dubleerimist. Sõiduplaan on esitatud lisas (lisa 12).

2.7. Sõiduplaanikavandite avalik väljapanek

Eelnevalt kirjeldatud sõiduplaanikavandid avalikustati oktoobris 2019. Huvilistel oli võimalik sõiduplaanidega tutvuda ja avaldada arvamust ning teha ettepanekuid. KÜTK, Võru Linnavalitsus ja Võru Vallavalitsus avalikustasid sõiduplaanid oma kodulehel. Lisaks olid paberkandjal sõiduplaanid kättesaadavad Võru Linnavalitsuse infopunktis, kus huvilised said samuti oma tagasiside kirja panna.

29. oktoobril 2019 toimus avalik koosolek Võru Vallavalitsuse hoones, kus oli samuti võimalus sõitjatel arvamust avaldada. Koosolekule kogunes ligikaudu 50 huvilist, tutvustati esmast uut liinivõrku ning arvamusi oli väga mitmekesiseid. Sõna võtsid muu hulgas pensionäride organisatsioonide esindajad ja Võru abivallavanem.

Tagasiside kogumine toimus 31. oktoobrini ning kõik laekunud elektroonilised ja paberkandjal arvamused koguti kokku ning edastati käesoleva magistritöö autorile süstematiseerimiseks. Kokku laekus 150 pöördumist.

59 2.8. Laekunud tagasiside analüüs

Avaliku väljapaneku jooksul laekus kokku 150 kirjalikku arvamust. Tagasiside põhjal koostas autor kokkuvõtliku analüüsi, kus on välja toodud peamised probleemkohad ning arvamused, mis laekunud vastustes enamasti kordusid. Alljärgnevalt antakse ülevaade tagasisidevoorus laekunud arvamustest. Selle põhjal tuli teha kavandites korrektuure ning jätkata tööd liinivõrgu rekonstrueerimisega, et valmiks lõplik liinivõrgukavand.

Sõitjad olid liinivõrgu uuenduste suhtes nii positiivselt meelestatud kui ka kriitilised. Mitmes vastuskirjas toetati busside tööpäevaste lõunavaheaegade kaotamist ja uue liinivõrgu terviklikkust. Samuti avaldati lootust uue liinivõrgu peatseks rakendumiseks. Paljudel juhtudel olid pöördujad uue liinivõrgu kavandi suhtes kriitilised. Sellised pöördumised koondati neljaks rühmaks: 1) rahulolematus ümberistumise vajadusega ühelt liinilt teisele; 2) pöördumised seoses mõne peatuse kadumise või väiksemas mahus teenindamisega; 3) õpilaste ja töötamisega seotud liikumised; 4) spetsiifilistest isiklikest vajadustest tulenevad soovid ja ettepanekud.

Esimesse rühma koondatud pöördumised olid tingitud rahulolematusest seoses ümberistumise vajadustega ühelt liinilt teisele, selliseid pöördumisi oli mitmeid. Näiteks toodi välja, et vähenenud liikumisvõimega inimestele oleks ühest bussist teise liikumine keeruline. Mitmeid arvamused olid seotud ümberistumistega liini nr 103 osas, paluti ümberistumised võimalusel ära jätta ja teenindada liini Parksepast/Väimelast otseühendusena haiglani. Soovitati lisada Kesklinna ja Seminari väljaku peatused, et Vilja tänava inimesed ei peaks istuma ümber teise bussi. Lisaks leiti, et liin 103 ei teeninda piisavalt peatuseid (näiteks Autobussijaama peatus) ning sõidab Kesklinna peatusest otse Seminari väljakule, kuigi inimesed sooviksid saada bussijaama.

Rahulolematust ümberistumiste suhtes väljendati ka teiste liinide puhul. Kirjalike vastuste ja 29. oktoobril 2019 toimunud kaasamisürituse ning üritusel kuulatud pensionäride esindajate ettekannete järelduseks on, et Võru rahvas on pigem nõus sõitma pikki liine, mis sõidavad läbi palju erinevaid tänavaid, kui ümber istuma. Seda isegi juhul, kui ümberistumisega sõit tähendaks olulist ajavõitu. Näiteks selgus kaasamisüritusel, et Parksepa ja Väimela puhul on vanemaealised reisijad harjunud sisenema bussi esimeste seas ning saama istekohad bussi eesosas. Kesklinnas ümberistumisega tuleks loobuda oma

60 eelistatud istekohast ning siirduda bussi, kus on juba peal eelnevalt sisenenud reisijad ning paratamatult tuleks istekoht leida bussi kesk- või tagaosas. Seda esitleti suure probleemina ja märgiti, et meelepärase istekoha saamine on eaka reisija silmis bussiteenuse üks peamisi kvaliteedikriteeriume. Eakad reisijad moodustavad väga suure sõitjaskonna Võru linnalähiliinidel ning tuleb arvestada, et selle sõitjagrupi silmis on ümberistumiseta ühendus olulisem kui ajakulu. Ühistranspordi töörühma osapooled leidsid pärast omavahelist konsulteerimist, et kuna ümberistumise vastaseid pöördumisi laekus erinevate liinide osas ning kaasamiskoosoleku pensionäride ühenduse esindajad väljendasid oma seisukohti põhjendustega, tuleks esialgsed sõiduplaanikavandid võimalusel rekonstrueerida selliselt, et ümberistumisega reiside asemel pakkuda siiski pikki liine, mis võimaldaksid võtmesihtkohtade vahel sõita ümberistumiseta.

Teise rühma koondati arvamused, mis olid seotud mõne peatuse kadumise või väiksemas mahus teenindamisega. Sellel teemal esines üsna mitmeid arvamusi. Pöördujad tõid välja, et vähendatakse liinidel Nooruse, Sauna, Turu, Tellisetehase, Paju, Kalevi, Kubija, Sika, Valgjärve, Kirepi ja Aia peatuste teenindamist, kuigi sõitjaid esineb. Nendest peatustest vajatakse ühendusi peamiselt haiglaga või Võru keskusega. Täpsustavalt toodi välja, et liin nr 103 ei läbi Männiku tänava peatuseid (Käbi, Vindi, Kubija, Meegomäe) ning liinil nr 106 on Parksepa juures busside ajaline vahe liiga pikk. Lisaks selgus, et Kubija peatusest jõuaks liiga vara Võru keskusse.

Liini nr 105A kohta toodi välja, et ei teenindata Meegomäe piirkonda, kuigi nõudlus tagasiside põhjal esineb. Samuti tuleb tagasisidest esile, et teenindatakse mõnda peatust (näiteks Autobussijaama peatus, Meegomäe piirkond) liiga vähe ning lisada õhtused väljumised Linavabriku tänava suunas. Märgiti veel lisaks, et puudub ühendus Vanalinna peatusest Kaubabaasi peatusesse saamiseks. Kaubabaas on tööstuspiirkond. Nimetatud pöördumise osas konsulteerisid omavahel ühistranspordi töörühma liikmed ning magistritöö autorile anti sisendiks analüüsida nimetatud peatuste teenindamise sagedust uues liinivõrgus ning võimalusel seda suurendada, eriti Männiku tänava peatuste puhul (Käbi, Vindi, Kubija, Meegomäe peatused), kuna nende peatuste kasutajad pöördusid tagasisidevoorus kõige enam.

Kolmandasse rühma koondati arvamused seoses töötajate ja õpilaste liikumisega. Peamiselt toodi välja, et puudub kellaajaliselt hea ühendus haiglasse saamiseks. Selline tagasiside võis olla tingitud asjaolust, et pöördujaid ei olnud kõiki sõiduplaane läbi vaadanud, sest haiglasse

61 sõitvate busside arvu oli suurendatud oluliselt. Leiti, et bussid võiksid nii hommikul kui ka õhutul Kalevi peatuses peatuda, kuna haiglasse liigub töötajaid. Samuti tuli esile probleem, et bussijaamast ei saa haiglasse tööle. Esines rahulolematust ka Väimela asulas, kus töötajad ei jõua hommikul õigeks ajaks tööle ja õhtul tagasi. Samuti ei jõuta Parksepast A/S Empaki õigeks ajaks tööle.

Mitmel korral laekus tagasisidet seoses sellega, et väljumisajad ei ühildu piisavalt koolide (nii üldhariduskoolid kui ka huviringid) õppeplaaniga (tundide algus ja lõppajaga). Näiteks toodi välja mure Luha-Olevi piirkonnast Võru Kreutzwaldi kooli saamisega ja tagasi. Peamiselt leiti mitmete liinide osas üldisemalt, et buss jõuab koolidesse liiga vara või hilja ning ei ole võimalust koolist koju saada (nii Võru keskuses asuvad koolid kui ka linnalähedal asulates, näiteks Kose, Parksepa). Samuti märgiti Taara piirkonda, kust puudub võimalus hommikul kooli saada. Samuti puudub võimalus Puiga peatusest saada Kose peatusesse ja vastupidi. Puiga koolist tuli tagasiside, et Sika, Lohu, Aiandi peatuse ligidal elavad koolilapsed ei saa koolist koju. Kuigi sõiduplaanide koostamisel peeti koolide vajadusi silmas, tuleb magistritöö autoril sõiduplaanide rekonstrueerimisel uuesti vaadata üle sõitjate poolt välja toodud kitsaskohad ja kontrollida, et sõitjate poolt esile toodud ühendused oleksid olemas.

Neljandasse rühma koondati kõikvõimalikud erinevad ettepanekuid ja isiklikust vajadusest tulenevaid soovid. Näiteks liini nr 103 kohta pakuti, et buss sõidaks kesklinna ja Vabaduse tänava kaudu ning peatuks bussijaamas. Samuti sooviti samale liinile lisada kesklinnas asuv Maxima peatus, Seminari väljak ning Kubija piirkonna peatused. Liini nr 103 puhul toodi veel välja, et buss võiks sõita Männiku tänava kaudu haiglasse ning tagasi Autobussijaama peatuseni. Liini nr 104 kohta leiti, et buss võiks sõita Väimelasse.

Liini 105B kohta toodi välja, et Puiga külast väljumine Kesklinna peatusesse ajaliselt ei sobi, kuna ei jõuta kell 10:00 tööle. Lisaks tehti sama liini kohta ettepanek muuta hommikuse väljumise marsruut vastupidiseks ning lisada liinile väljumised iga päev. Veel arvati, et selle liini võiks hommikutel asendada hoopiski liiniga nr 105A, mis muudaks liikumise sujuvamaks. Mõlema liini kohta leiti, et buss võiks läbida nädalavahetusel Kose peatust. Liini nr 106 kohta tehti ettepanek, et buss võiks hommikul sõita Parksepa alevikust Kesklinna peatusesse, muuta graafik tihedamaks ning väljumised igapäevaseks.

62 Mõned ettepanekud hõlmasid üldist arvamust liinivõrgu kohta. Näiteks toodi välja, et haigla poolt tulevad bussid võiks sõita Leivakombinaadi peatusesse ja Kose asulast bussid Kaubamaja peatusesse. Rõhutati, et liinidel oleks vaja lisaväljumisi hommikuti. Sealhulgas leiti, et oleks vaja liini, millega on võimalik saada Parksepa alevikust otse haiglasse. Kirepi peatuse kasutajad tõid tagasisides välja, et bussiühendus võiks selles peatuses olla tihedam.

Spetsiifilisi soove esines samuti, näiteks sooviti nihutada kellaaegu või lisada õhtuseid väljumisi. Näiteks üks avaldatud arvamus hõlmas Olevi ja Turu peatust, kuhu sooviti tihedamat bussiliiklust. Oluline on, et teenindatud saaksid kõik linnalähedased asulad ja Võru linnas paiknevad võtmesihtkohad ning sõiduplaanid oleks tihedad.

Järgmiseks käesoleva töö etapiks on sõiduplaanikavandite rekonstrueerimine vastavalt laekunud tagasisidele. Magistritöö autor võtab selleks arvesse ühistranspordi töörühma esindajate antud soovitusi ning sõitjate poolt ülalkirjeldatud seisukohti, et valmiksid lõplikud sõiduplaanid ning nendest moodustuks uus Võru linnalähiliinivõrk.

2.9. Liinivõrgu rekonstrueerimine ja kinnitamine

Valminud tagasiside kokkuvõtvat analüüsi koguneti arutama KÜTK-i esindajate ja magistritöö autori osavõtul. Ühiselt analüüsiti tagasisidest laekunud probleeme ning jõuti järeldusele, et olemasoleva liinimahu juures on praktiliselt võimatu kõiki sõitjate poolt tõstatatud vajadusi rahuldada, kuna bussi marsruudi ümbersuunamine ühe probleemi lahendamiseks tekitab omakorda probleeme kaotatud liinilõikude osas.

Esialgne liinivõrgu uus versioon lähtus senisest liinimahust ehk 379 396 km aastas. KÜTK otsustas, et liinivõrgu rekonstrueerimiseks taotletakse lisavahendeid liinivedude rahastajalt Maanteeametilt. Esialgse liinivõrgu kavandi avalikustamise ja tagasisidevooru järgselt taotleti vahendeid täiendavalt 34% ulatuses liinimahust ehk ligikaudu 130 000 lisakilomeetrit aastas. Maanteeamet rahuldas taotluse ning eraldaski taotletud täiendava liinimahu kasutamiseks alates 01.07.2020. Sellest tulenevalt otsustati KÜTK-i ja magistritöö autori poolt rekonstrueerida liinivõrk vastavalt täiendavale liinimahule ning lahendada võimalikult paljud sõitjate poolt tagasisidevoorus välja toodud kitsaskohad liinivõrgus. Rahastusotsusele järgnenud KÜTK-i ja magistritöö autori kohtumisel otsustati alljärgnevalt esitatud liinivõrgu rekonstrueerimise põhimõtted.

63 1. Uue liinivõrgu aastane maht planeerida suurusjärgus ligikaudu 509 000 km aastas. 2. Sõitjate soovil loobuda ümberistumisega ühendustest, muuta marsruudid pikemaks ning võimaldada sihtkohta sõitu ühe bussiga, kuigi see võib olla ajaliselt pikem. 3. Rekonstrueeritud liinivõrgus jääda senise põhimõtte juurde vältida erisusi, s.t iga liinil on üks kindel marsruut ning alammarsruute ei kasutata. 4. Sõiduplaanid tuleb esitada visuaalselt ning selgelt. Autori poolt käsitletud teadusartiklites rõhutatakse sõiduplaaniinfo selge visuaalse esitamise tähtsust (Sollohub 2006: 82) ning vajadust ületada lõhe info edastamise ja tegeliku tajumise vahel (Yeboah et al. 2019: 136). Sellest tulenevalt tekkis idee omistada juhuvaliku põhjal igale liinile kindel värvus. See tähendab, et bussipeatustes esitatakse iga liini sõidugraafik vastavas värvitoonis. Bussidele paigaldatakse selle värvitooniga liinisildid ning lisaks on võimalik luua piirkonna kaart, kuhu on kantud liinide marsruudid vastavate värvitoonidega. See kõik aitab inimestel liinivõrgus lihtsamini orienteeruda ning erinevaid liine meelde jätta. 5. Arvestada magistritöö uurimisülesande tulemustega, mille käigus selgitati välja suurima statistilise kasutatavusega bussipeatused piirkonnas. 6. Arvestada magistritöö uurimisülesande tulemustega, mille käigus selgitati välja tähtsaimad võtmesihtkohad koolide ja suuremate tööandjate seisukohalt. 7. Eeltoodu põhjal lahendada kolmas magistritöö uurimisülesanne – leida sobivaimad liinimarsruudid ja väljumisajad.

Liinivõrgu rekonstrueerimisel lähtus töö autor taas liinivõrgu väljatöötamismudelist (Otto 2019: 53). Esimese etapina tuli määratleda liinide marsruudid. Selleks lähtuti eelnevalt koostatud sõiduplaanikavanditest, reisijate tagasisidevoorus laekunud arvamustest ning töö uurimisülesannete raames leitud statistiliselt kõrge kasutatavusega peatustest ning võtmetähtsusega sihtkohtadest. Analüüsi tulemusel määratleti järgmiste ühenduste vajadus: 1) Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn; 2) Seminari väljak – Turu (või Olevi, Kaubamaja) – Haigla – Seminari väljak; 3) Kesklinn – Postimaja – Puiga – Kesklinn; 4) Seminari väljak – KEK – Haigla – KEK – Seminari väljak; 5) hilisõhtune kogu piirkonda kattev bussiühendus.

Kui liinide otspunktid olid paigas, hakati liinide marsruute joonistama Remix programmi abiga. See võimaldas joonistada liinide marsruute erinevatel tänavatel ja seeläbi valida igale

64 liinile sobivaimad tänavad ja läbitavad bussipeatused. Liinide marsruudid sai programmis kuvada eri värvidega korraga ühisel kaardipõhjal, mis võimaldas jälgida, kas kõik piirkonnas paiknevad bussipeatused saavad liinidega kaetud. Jälgiti, et enam oleks esindatud suure statistilise kasutusega peatused ja võtmesihtkohad.

Ühistranspordi tarkvaraprogrammis täpsustusid liinide marsruudid, mis edastati arvamuse saamiseks KÜTK-le ja bussiettevõttele AS Hansa Bussiliinid. Mõlemalt osapoolelt laekus ettepanekuid ning töö tulemusel selgus, et piirkonnas on vajadus 6 bussiliini järele. Seejärel kujunesid välja nende täpsustatud lõplikud marsruudid ning sellega leiti lahendus magistritöö kolmandale uurimisülesandele. Täpsustunud liinimarsruudid uues liinivõrgus osutusid järgmiseks (KÜTK eraldas uutele liinidele vabad liininumbrid, mis ei ole Võru liinivõrgus veel kasutusel, need liininumbrid on 103-109, v.a 108): 1) liin 103 Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn (liinile omistati roheline värv); 2) liin 104 Seminari väljak – Olevi – Haigla – Olevi – Seminari väljak (liinile omistati punane värv); 3) liin 105 Seminari väljak – Haigla – Puiga – Väimela – Seminari väljak (liinile omistati sinine värv); 4) liin 106 Kesklinn – KEK – Puiga – KEK – Kesklinn (liinile omistati pruun värv); 5) liin 107 Kesklinn – Turu – Puiga – KEK – Kesklinn (liinile omistati hall värv); 6) liin 109 Seminari väljak – KEK – Haigla – KEK – Seminari väljak (liinile omistati kollane värv).

Järgmiseks etapiks liinivõrgu rekonstrueerimisel oli vastavalt mudelile väljumisintervallide ja väljumisaegade määratlemine. Selleks kasutati programmi PIKAS ning koolide õppetööaegu (vt tabel 8). Näiteks Puiga koolis lõpeb 6. tund kell 13:45, 7. tund kell 14:40, 8. tund kell 15:35. Kool asub Puiga bussipeatuse läheduses. Seega planeeriti liini nr 107 väljumised Puigalt kell 13:52 (6. tunni järel vabanevatele lastele); 14:52 (7. tunni järel vabanevatele lastele) ja 15:52 (8. tunni järel vabanevatele lastele). Koolitundide lõpuajaga sobitatud bussiajad võimaldavad pärast tundide lõppu lastel koheselt koolist koju või linna huviringidesse pääseda. Analoogselt jälgiti ka teiste koolide kellaaegu ja püüti neid omavahel sobitada ning leida parim lahendus.

Programmi PIKAS abiga arvestati välja iga liini pikkus ja marsruudi läbimiseks kuluv aeg. Seejärel koostati sõiduplaanid terve päeva lõikes ja arvestati välja liinimahud. Kuna

65 liinimahtu ei jätku kõikide liinide teenindamiseks ilma pausideta, koostati laupäevaks ja pühapäevaks sõiduplaanid, kus väljumisi on vähem.

Hilisel õhtusel ajal on nõudlus väiksem kui päeval. Vastavalt sõitjate soovile teenindab sel ajal väljumisi vaid üks liin, milleks on liin 105. See läbib kõiki olulisi võtmesihtkohti ja alustab sõitu ajal, mil teised liinid on oma tööd lõpetamas. Tööpäevadel alustab liin tööd kell 20:25, puhkepäevadel kell 18:00. Liini töö lõpeb iga päev südaööl. See tähendab, et hilisõhtusel ajal on võimalik sõita kõikidesse olulistesse sihtkohtadesse. Sõit võtab küll rohkem aega kui päeval, sest liini marsruut on pikk, kuid siiski võimaldab see hilisel ajal koju saada. Varem sellist võimalust Võru linnalähiliinivõrgus ei olnud.

Liinivõrgu planeerimismudeli järgmiseks etapiks on liiklusoludega arvestamine. Selle analüüsi on töö autor juba liinivõrgu esialgse kavandi koostamisel teinud (vt peatükk 2.5). Selles valdkonnas ei ole olud muutunud ning arvestatakse samade järeldustega.

Eelnevalt kirjeldatud etappide tulemusel valmis uus liinivõrk, s.o kuue uue liini täielikud sõiduplaanid (liinid 103, 104, 105, 106, 107 ja 109). Sõiduplaanid on esitatud lisas (lisad 13- 24.

Töö autor esitas valminud sõiduplaanid KÜTK-le, mille logistikud hindasid uue liinivõrgu sõiduplaanid sobilikuks ning esitasid need seejärel Maanteeametile kooskõlastamiseks. Maanteeamet kooskõlastas uued liinid ametlikult 14.05.2020 ning andis loa uue Võru linnalähiliinivõrgu käivitamiseks alates 01.07.2020. KÜTK-i esindajate sõnul käivitatakse uus liinivõrk käesolevas magistritöös esitatud kujul. Kui KÜTK-il peaks tekkima vajadus, on võimalikud vaid üksikud organisatoorsed täiendused (näiteks on võimalik, et enne liinide käivitamist muudetakse mõne liini numbrit või mõne peatuse väljumisaega). Liinide olemust ja mahtu pole pärast Maanteeameti kooskõlastust võimalik enam muuta ning liinid käivituvad magistritöö raames planeeritud kujul.

2.10. Sõiduplaaniinfo visuaalne esitamine

Kunnuse (2019: 31) uurimisest selgus, et senised bussipeatuste stendid sõiduplaanidega on sõitjatele arusaamatud. Magistritöös on korduvalt rõhutatud sõiduplaaniinfo arusaadava esitamise olulisust. Näiteks Sollohub (2006: 82) toob välja, et sõidugraafikute väljapanekul peab olema kirjasuurus piisav, sõidugraafikult tuleb eemaldada igasugune üleliigne

66 informatsioon, kõrvuti asetsevate kellaaja tulpade visuaalseks eristamiseks võib kasutada varjutust.

Ühistranspordikorraldajad teevad sõiduplaaniinfo küll sõitjatele kättesaadavaks, kuid sellest hoolimata on sageli selle info kasutatavus madal ning üksnes info esitamine ei vii automaatselt selle kasutamiseni (Yeboah et al. 2019: 136). Sellest tulenevalt kujundas magistritöö autor bussipeatuste postrid, mis paigaldatakse kõikidesse Võru linnalähipiirkonna bussipeatustesse. Postrite kujundamisel lähtus autor asjaolust, et igale uuele liinile on omistatud kindel värv. Samuti kujundati postritel sõiduplaaniinfo vastavates värvitoonides, et aidata inimestel infot läbi visuaalsete seoste paremini meelde jätta.

Igasse Võru linnalähipiirkonna bussipeatusesse paigaldatakse kaks postrit. Esimesel postril esitatakse kõigi kuue uue linnalähiliini marsruudid peatuste kaupa (vt lisa 25). Teisel postril esitatakse väljumisajad konkreetsest bussipeatusest. Näitena on toodud Maxima bussipeatuse väljumisaegade poster (lisa 26).

KÜTK tellib piirkonna kaardi, kus kujutatakse uute linnalähiliinide marsruute kaardil vastavates värvitoonides. Sellised kaardid plaanitakse avaldada KÜTK kodulehel ning suurtes bussipeatustes, kus on olemas ootekoda ja võimalus selliste kaartide paigaldamiseks. Vedaja tellib bussidele liinisildid, mis kujundatakse vastavalt liinidele omistatud värvitoonidele. Kõik nimetatud visuaalsed lahendused peaks oluliselt parandama bussiinfo kättesaadavust ja mõistetavust.

3. TULEMUSED JA ARUTELU

3.1. Tulemused uurimisülesannete osas

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli Võru linnalähiliini uue liinivõrgu väljatöötamine. Selleni jõudmise eelduseks oli kolmele uurimisülesandele lahenduse leidmine. Käesolevas peatükis antakse ülevaade uurimisülesannete lahendustest.

Esimeseks ülesandeks oli leida suurima statistilise kasutatavusega bussipeatused. Metoodilised tegevused selle lahendamiseks on kirjeldatud peatükis 2.2 ning visuaalselt on peatuste kasutatavus kujutatud kaartidel (lisad 1-3). Uurimisprotsessi tulemusena selgus, et suurima statistilise kasutatavusega bussipeatused linnalähiliini teeninduspiirkonnas Võru linna territooriumil on järgmised (tähestikulises järjekorras): 1) Katariina; 2) Kesklinn; 3) Laane; 4) Market; 5) Postimaja; 6) Seminari väljak; 7) Vanalinna.

Suurima kasutatavusega bussipeatused Võru valla territooriumil linnalähiliinide teeninduspiirkonnas on järgmised (tähestikulises järjekorras): 1) Haigla; 2) Parksepa; 3) Puiga; 4) Väimela.

Loetletud peatused omavad suurimat kasutajate hulka ja uue liinivõrgu planeerimisel peeti silmas, et nende peatuste teenindamine uute liinide poolt oleks piisav.

Teise uurimisülesandena tuli töö autoril määratleda tähtsamad bussipeatused (võtmesihtkohad) oluliste asutuste seisukohalt (koolid, suured tööandjad). Töö autor

68 määratles tulemused linna ja lähipiirkondade kaupa. Uurimistulemusena selgusid järgmised võtmesihtkohad koolide põhjal: 1) Kesklinn (Võru Kesklinna Kool, Võru Muusikakool); 2) Postimaja (Võru Kreutzwaldi Kool); 3) Seminari väljak (Võru Gümnaasium, Võru Kunstikool); 4) Paju (Võru Täiskasvanute Kool); 5) Liiva (Võru Järve Kool); 6) Lapi (Parksepa Keskkool); 7) Puiga (Puiga Põhikool); 8) Väimela (Võrumaa Kutsehariduskeskus); 9) Vanalinna (Võru Spordikool).

Võtmesihtkohad, mis on seotud suurimate ettevõtetega, on järgmised: 1) Haigla (Lõuna-Eesti Haigla AS); 2) Market (Võru Tarbijate Ühistu OÜ); 3) Leivakombinaat (Cristella VT OÜ); 4) Autobaas (KPG Kaubanduse OÜ, Aigren OÜ, Milrem LCM OÜ); 5) Kaubabaas (Valio Eesti AS Võru); 6) Aia (Rauameister AS); 7) Wermo (AS Wermo); 8) Parksepa (Estelaxe OÜ, Lapi MT AS, Kagu-Eesti Turvas OÜ, Võru Betoon OÜ); 9) Sauna (RehPol AS); 10) Kose (Meriste Puit OÜ).

Loetletud võtmesihtkohti tuli liinivõrgu koostamisel arvestada, et luua ühendused oluliste asutuste ja ettevõtete läheduses.

Kolmanda uurimisülesandena tuli töö autoril määratleda sobivaimad uued liinimarsruudid ja väljumisajad uute sõiduplaanide koostamiseks. Järgnevalt on välja toodud uued liinimarsruudid: 1) liin 103 (roheline) Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn; 2) liin 104 (punane) Seminari väljak – Olevi – Haigla – Olevi – Seminari väljak; 3) liin 105 (sinine) Seminari väljak – Haigla – Puiga – Väimela – Seminari väljak; 4) liin 106 (pruun) Kesklinn – KEK – Puiga – KEK – Kesklinn; 5) liin 107 (hall) Kesklinn – Turu – Puiga – KEK – Kesklinn;

69 6) liin 109 (kollane) Seminari väljak – KEK – Haigla – KEK – Seminari väljak. Uusi liine planeeriti kokku kuus ning iga liin sõidab üht kindlat marsruuti, mis vähendab segadust sõiduplaanide mõistmisel. Igal liinil on väljumised nii tööpäevadel kui ka puhkepäevadel. Väljumisajad on esitatud lisades (lisad 13-23).

3.2. Tulemuste arutelu uute liinide kaupa

Käesoleva magistritöö tulemusena valmis sõiduplaanide komplekt, mis koosneb 6 uuest liinist (nr 103, 104, 105, 106, 107, 109), mida on võimalik eristada lisaks liini numbrile ka värvidega (roheline, punane, sinine, pruun, hall, kollane). Magistritöö tulemused iga uue liini kohta on alljärgnevates tabelites (tabelid 10-15) välja toodud liiniprofiilidena ning iga tabeli järel on töö tulemusi selgitatud vastava liini osas.

3.2.1. Linnalähiliin nr 103 roheline

Liini 103 eesmärgiks on võimaldada regulaarset igapäevast ühendust Võru valla suurte asulate (Väimela ja Parksepa), Võru kesklinna ja erinevate linna piirkondade ning Lõuna- Eesti haigla vahel. Alljärgnevas liiniprofiili tabelis (tabel 10) on esitatud uue liini 103 üldandmed.

Tabel 10. Liini nr 103 (roheline liin) profiil (autori koostatud) Aspekt Liini andmed Liini nr 103 Liini marsruut algpunktist lõpp-punktini Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn Liinil teenindatavad suurima statistilise Kesklinn, Laane, Market, Haigla, Parksepa, kasutatavusega peatused* Väimela Liinil teenindatavad võtmekohad oluliste Võru Kesklinna Kool, Parksepa Keskkool, asutuste seisukohalt** Võrumaa Kutsehariduskeskus, Võru Muusikakool, Võru Täiskasvanute Gümnaasium

Lõuna-Eesti Haigla AS, Võru Tarbijate Ühistu OÜ, Estelaxe OÜ, Lapi MT AS, Kagu-Eesti Turvas OÜ, Võru Betoon OÜ, Rauameister AS Liinile omistatud värvus*** Roheline Liini ühe reisi kilometraaž (algpeatusest 28,7 km lõpp-peatuseni) Liini tööpäevane kogukilometraaž 431 km Liini puhkepäeva kogukilometraaž 230 km Liinil teenindatav kilometraaž aastas (2021. 135 004 km aasta põhjal) Liinil teenindatavate bussipeatuste arv 46

70 Tabel 10 järg Liini teenindamise algusaeg tööpäeval 5:35 Liini teenindamise algusaeg puhkepäeval 6:35 Liini teenindamise lõpuaeg tööpäeval 20:47 Liini teenindamise lõpuaeg puhkepäeval 18:37 Katkestuste esinemine liini teeninduspäeva Tööpäeval katkestusi ei esine, puhkepäeval esineb jooksul Tööpäeval teenindatavate reiside arv 15 Puhkepäeval teenindatavate reiside arv 8 Liini eesmärgi lühikirjeldus Kiire, sage ja terve päeva ulatuses ühendus oluliste võtmekohtade vahel (Väimela, Parksepa, Võru kesklinn, haigla), tööpäevadel katkestuste vältimine

Märkused: 1. *Suurima statistilise kasutatavusega peatused on määratletud magistritöö uurimisülesande nr 1 tulemusel. 2. **Tähtsamad teenindatavad asutused on määratletud magistritöö uurimisülesande nr 2 tulemusel. 3. ***Konkreetsed värvitoonid valiti juhuvalikuga.

Linnalähiliin nr 103 kavandati marsruudil Kesklinn – Väimela – Parksepa – Haigla – Kesklinn (joonis 18). Liin teenindab kokku kuus suurima kasutussagedusega peatust (Kesklinn, Laane, Market, Haigla, Parksepa, Väimela) ning 12 olulise võtmekohaga asutust ja ettevõtet, milleks on üld- ja huvihariduskoolid ning ettevõtted. Liinile omistati peale liini numbri roheline värvitoon, et sõitjatel oleks lihtsam liini meeles pidada ja liinvõrgus orienteeruda. Liinimarsruudile kavandati 46 peatust.

Joonis 18. Linnalähiliini 103 (roheline) marsruut Remix programmis (autori koostatud).

Liinile planeeriti tööpäevadel 15 ning puhkepäevadel 8 väljumist. Ühe reisi kilometraaž on kokku 28,7 km. Liinimahuks kujunes tööpäevas 431 km, nädalavahetusel 230 km päevas. Kokku teenindab liin aastas 135 004 km. Liini eesmärgiks on pakkuda tööpäeval ilma katkestusteta kiiret ja sagedast ühendust linnalähedaste asulate (Väimela, Parksepa) ja Võru kesklinna ning haigla vahel. Uue liini sõiduplaanid on leitavad lisas (lisad 13, 14).

3.2.2. Linnalähiliin nr 104 punane

Liini 104 eesmärgiks on võimaldada regulaarset kiiret igapäevast ühendust Võru linna erinevate piirkondade ja Lõuna-Eesti haigla vahel. Selle liini eripäraks on lühem marsruut ja vähem kõrvalepõikeid, kui teistel liinidel ning seetõttu on selle liiniga võimalik suhteliselt kiirelt võtmesihtkohtade vahel liikuda. Alljärgnevas liiniprofiili tabelis (tabel 11) on esitatud uue liini 104 üldandmed.

72 Tabel 11. Liini nr 104 (punane liin) profiil (autori koostatud) Aspekt Liini andmed Liini nr 104 Liini marsruut algpunktist lõpp-punktini Seminari väljak – Olevi – Haigla – Olevi – Seminari väljak Liinil teenindatavad suurima statistilise Seminari väljak, Katariina, Vanalinna, Laane, kasutatavusega peatused* Haigla Liinil teenindatavad võtmekohad oluliste Võru Gümnaasium, Võru Kunstikool, Võru asutuste seisukohalt** Spordikool, Võru Kreutzwaldi Kool

Lõuna-Eesti Haigla AS, AS Wermo, KPG Kaubanduse OÜ, Aigren OÜ, RehPol AS, Milrem LCM OÜ Liinile omistatud värvus*** Punane Liini ühe reisi kilometraaž (algpeatusest 20,3 km lõpp-peatuseni) Liini tööpäevane kogukilometraaž 305 km Liini puhkepäeva kogukilometraaž 203 km Liinil teenindatav kilometraaž aastas (2021. 100 003 km aasta põhjal) Liinil teenindatavate bussipeatuste arv 42 Liini teenindamise algusaeg tööpäeval 5:25 Liini teenindamise algusaeg puhkepäeval 6:25 Liini teenindamise lõpuaeg tööpäeval 20:21 Liini teenindamise lõpuaeg puhkepäeval 18:21 Katkestuste esinemine liini teeninduspäeva Tööpäeval katkestusi ei esine, puhkepäeval esineb jooksul Tööpäeval teenindatavate reiside arv 15 Puhkepäeval teenindatavate reiside arv 10 Liini eesmärgi lühikirjeldus Kiire ja regulaarne ühendus oluliste võtmesihtkohtade vahel (Seminari väljak, Haigla), väljumised ühe tunni pikkuse intervalliga ning varased väljumised sõitjate jaoks töölemineku tarbeks

Linnalähiliin nr 104 teenindab marsruudil Seminari väljak – Olevi – Haigla – Olevi – Seminari väljak (joonis 19). Liin teenindab viit suurima kasutussagedusega peatust (Seminari väljak, Katariina, Vanalinna, Laane, Haigla) ning 10 olulist võtmekohta (asutused ja ettevõtted, neli haridusasutust). Liinile omistati peale liini numbri punane värvitoon ning marsruudile kavandati 42 peatust.

Joonis 19. Linnalähiliini 104 (punane) marsruut Remix programmis (autori koostatud).

Liinile planeeriti väljumisi tööpäevadel 15 ning puhkepäevadel 10. Ühe reisi kilometraaž on kokku 20,3 km. Liinimahuks kujunes tööpäevas 305 km ja puhkepäeval 203 km päevas. Kokku teenindab liin aastas 100 003 km. Liini eesmärgiks on kiire ja regulaarne ühendus Võru linna keskuse ja Lõuna-Eesti haigla vahel minimaalsete kõrvalepõigetega. Uue punase liini sõiduplaanid on leitavad lisas (lisad 14, 15).

3.2.3. Linnalähiliin nr 105 sinine

Liini 105 eesmärgiks on võimaldada hilisõhtuseid ühendusi. Ajal, mil liin 105 oma tööd alustab, on kõik teised linnalähiliinid tööd lõpetamas ning suurema osa liini 105 tööajast on ta ainukeseks sõitvaks linnalähiliiniks piirkonnas. Liini marsruut on väga pikk, kuna katab kõiki olulisemaid piirkonna võtmesihtkohti või viib sõitja nendest mõistliku jalgsikäigu kaugusele. Liiniprofiil on alljärgnevas tabelis (tabel 12).

74 Tabel 12. Liini nr 105 (sinine liin) profiil (autori koostatud) Aspekt Liini andmed Liini nr 105 Liini marsruut algpunktist lõpp-punktini Seminari väljak – Haigla – Puiga – Väimela – Seminari väljak Liinil teenindatavad suurima statistilise Seminari väljak, Kesklinn, Laane, Market, kasutatavusega peatused* Vanalinna, Haigla, Parksepa, Väimela, Puiga Liinil teenindatavad võtmekohad oluliste Liin töötab (hilis)õhtul ning koolid sel ajal ei tööta asutuste seisukohalt** Lõuna-Eesti Haigla AS, Võru Tarbijate Ühistu OÜ, Cristella VT OÜ, KPG Kaubanduse OÜ, Aigren OÜ, Milrem LCM OÜ, AS Wermo, Estelaxe OÜ, Lapi MT AS, RehPol AS, Kagu- Eesti Turvas OÜ, Meriste Puit OÜ, Võru Betoon OÜ, Rauameister AS Liinile omistatud värvus*** Sinine Liini ühe reisi kilometraaž (algpeatusest 41,6 km lõpp-peatuseni) Liini tööpäevane kogukilometraaž 125 km Liini puhkepäeva kogukilometraaž 208 km Liinil teenindatav kilometraaž aastas 54 838 km Liinil teenindatavate bussipeatuste arv 58 Liini teenindamise algusaeg tööpäeval 20:25 Liini teenindamise algusaeg puhkepäeval 18.00 Liini teenindamise lõpuaeg tööpäeval 23:59 Liini teenindamise lõpuaeg puhkepäeval 00:00 Katkestuste esinemine liini teenindusõhtu Ei jooksul Tööpäeval teenindatavate reiside arv 3 Puhkepäeval teenindatavate reiside arv 5 Liini eesmärgi lühikirjeldus Teenindada olulisi võtmesihtkohti (linnas ja asulates) ning luua hilisõhtused ühendused, et linna ja -lähipiirkonna elanikel oleks võimalus nautida kultuurisündmusi ja vahetustega töötavatel inimestel oleks võimaldatud kojupääs

Linnalähiliin nr 105 planeeriti marsruudil Seminari väljak – Haigla – Puiga – Väimela – Seminari väljak (joonis 20). Liin teenindab üheksat suurima kasutussagedusega peatust (Seminari väljak, Kesklinn, Market, Vanalinna, Laane, Haigla, Parksepa, Väimela, Puiga) ning 14 olulist võtmesihtkohta (ettevõtet). Kuna liin on õhtune, siis koole sellel ajal ei teenindata. Liinile omistati peale liini numbri sinine värvitoon. Liinimarsruudile kavandati 58 bussipeatust.

Joonis 20. Linnalähiliini 105 (sinine) marsruut Remix programmis (autori koostatud).

Liinile planeeriti väljumisi tööpäevadel 3 ning puhkepäevadel 5 väljumist. Ühe reisi kilometraaž on kokku 41,6 km. Liinimahuks kujunes tööpäevas 125 km ja puhkepäeval 208 km päevas. Kokku teenindab liin aastas 54 838 km. Liin alustab tööpäeval teenindamist kell 20:25 ja puhkepäeval 18:00 ning lõpetab südaööl.

Liini eesmärgiks on teenindada kõiki olulisi võtmesihtkohti nii linnas kui ka linnalähipiirkonnas hilisõhtusel ajal, et elanikud saaksid osaleda kultuurisündmustel ning vahetustega töötajatele oleks tagatud kojusaamise võimalus. Sinise liini sõiduplaanid on leitavad lisas (lisad 16, 17).

3.2.4. Linnalähiliin nr 106 pruun

Liini 106 eesmärgiks on võimaldada regulaarset kiiret igapäevast ühendust Võru vallas paikneva Puiga asula ja Võru linna vahel, samuti ühendab liin Võru linna kaubabaasi piirkonda linna teiste osadega. Liini 106 profiil on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 13).

Tabel 13. Liini nr 106 (pruun liin) profiil (autori koostatud) Pealkiri Pealkiri Liini nr 106 Liini marsruut algpunktist lõpp-punktini Kesklinn – KEK – Puiga – KEK – Kesklinn Liinil teenindatavad suurima statistilise Kesklinn, Postimaja, Puiga kasutatavusega peatused* Liinil teenindatavad võtmekohad oluliste Võru Kesklinna Kool, Võru Kreutzwaldi Kool, asutuste seisukohalt** Võru Täiskasvanute Gümnaasium, Puiga Põhikool, Võru Muusikakool

Cristella VT OÜ, KPG Kaubanduse OÜ, Aigren OÜ, Milrem LCM OÜ, Valio Eesti AS Võru, Meriste Puit OÜ Liinile omistatud värvus*** Pruun Liini ühe reisi kilometraaž (algpeatusest 25,8 km lõpp-peatuseni) Liini tööpäevane kogukilometraaž 284 km Liini puhkepäeva kogukilometraaž 155 km Liinil teenindatav kilometraaž aastas 89 341 km Liinil teenindatavate bussipeatuste arv 41 Liini teenindamise algusaeg tööpäeval 5:30 Liini teenindamise algusaeg puhkepäeval 6:35 Liini teenindamise lõpuaeg tööpäeval 20:17 Liini teenindamise lõpuaeg puhkepäeval 18:17 Katkestuste esinemine liini teeninduspäeva Jah, kuid katkestuste ajal teenindab sarnase jooksul marsruudiga liin 107 Tööpäeval teenindatavate reiside arv 11 Puhkepäeval teenindatavate reiside arv 6 Liini eesmärgi lühikirjeldus Regulaarne ühendus oluliste võtmekohtadega (Puiga, Võru kesklinn) ühetunniste intervallidega

Linnalähiliin nr 106 kavandati marsruudil Kesklinn – KEK – Puiga – KEK – Kesklinn (joonis 21). Liin teenindab kolme suurima kasutussagedusega peatust (Kesklinn, Postimaja, Puiga) ning 11 olulist võtmesihtkohta (asutust ja ettevõtet), millest viis on haridusasutused. Liinile omistati peale liini numbri pruun värvitoon ning marsruudile kavandati 41 peatust.

Joonis 21. Linnalähiliini 106 (pruun) marsruut Remix programmis (autori koostatud).

Liinile planeeriti tööpäevadel 11 väljumist ning puhkepäevadel 6. Ühe reisi kilometraaž on kokku 25,8 km. Liinimahuks kujunes tööpäevas 284 km ja puhkepäeval 155 km päevas. Kokku teenindab liin aastas 89 341 km. Liini peamiseks eesmärgiks on regulaarne ühendus Puiga küla ja Võru linna vahel ühetunniste intervallidega. Sõiduplaanid on esitatud lisas (lisad 18, 19).

3.2.5. Linnalähiliin nr 107 hall

Liini 107 eesmärgiks on võimaldada regulaarset kiiret igapäevast ühendust Võru vallas paikneva Puiga asula ja Võru linna vahel, samuti ühendab liin Võru linna kaubabaasi piirkonda linna teiste osadega. See liin sarnaneb liiniga 106, kuid peamiseks erinevuseks liinist 106 on marsruut Kesklinnast Turu kaudu Puigale ja erinev marsruut Kose – Puiga liinilõigul. Liin 107 sõidab Kose – Puiga lõigul pikemat marsruuti kui liin 106, et võimaldada

78 Puiga kooli õpilaste ja kohalike elanike täiendavat liikumist Puiga ja lähedalasuvate külade vahel. Järgnevas tabelis (tabel 14) on toodud liini nr 107 liiniprofiil.

Tabel 14. Liini nr 107 (hall liin) profiil (autori koostatud) Aspekt Liini andmed Liini nr 107 Liini marsruut algpunktist lõpp-punktini Kesklinn – Turu – Puiga – KEK – Kesklinn Liinil teenindatavad suurima statistilise Kesklinn, Seminari väljak, Puiga kasutatavusega peatused* Liinil teenindatavad võtmekohad oluliste Võru Kesklinna Kool, Võru Gümnaasium, Võru asutuste seisukohalt** Täiskasvanute Gümnaasium, Puiga Põhikool, Võru Kunstikool, Võru Muusikakool

Valio Eesti AS Võru, Meriste Puit OÜ Liinile omistatud värvus*** Hall Liini ühe reisi kilometraaž (algpeatusest 30,6 km lõpp-peatuseni) Liini igapäevane kogukilometraaž 122 km Liinil teenindatav kilometraaž aastas 44 530 km Liinil teenindatavate bussipeatuste arv 44 Liini teenindamise algusaeg 7:27 Liini teenindamise lõpuaeg 16:24 Katkestuste esinemine liini teeninduspäeva Jah jooksul Tööpäeval teenindatavate reiside arv 4 Liini eesmärgi lühikirjeldus Tagada Puiga kooli õpilaste liikumisvõimalused kooli ja kodu vahel, ühendada Puiga asulat Võru linna võtmesihtkohtadega

Linnalähiliin nr 107 kavandati marsruudil Kesklinn – Turu – Puiga – KEK – Kesklinn (joonis 22). Liin teenindab kolme suurima kasutussagedusega peatust (Kesklinn, Seminari väljak, Puiga) ning kaheksat olulist võtmesihtkohta, millest kuus on haridusasutused. Liinile omistati peale liini numbri hall värvitoon. Liinimarsruudile kavandati 44 peatust.

Joonis 22. Linnalähiliini 107 (hall) marsruut Remix programmis (autori koostatud).

Liinile planeeriti kokku neli väljumist. Ühe reisi kilometraaž on kokku 30,6 km. Liinimahuks kujunes 122 km päevas. Kokku teenindab liin aastas 44 530 km. Liini eesmärgiks on tagada ühendus Puiga Põhikooli ja kodu vahel ning Puiga ühendused Võru linna keskusega. Sõiduplaan on leitav lisas (lisa 20).

3.2.6. Linnalähiliin nr 109 kollane

Liini 109 eesmärgiks on võimaldada regulaarset igapäevast ühendust Võru keskväljaku (Seminari väljak) ja Lõuna-Eesti haigla vahel, kuid erinevalt kiire marsruudiga liinist 104, sõidab see liin läbi kaubabaasi ning teeb sissesõidu ka Kaubamaja peatusesse, mistõttu selle liiniga võib sõit võtta mõnevõrra rohkem aega. Samas teenindab see liin pikemat teekonda ja tagab ühenduse ka väiksemate peatuste läheduses elavatele sõitjatele. Liini 109 profiil on esitatud tabelis 15.

80 Tabel 15. Liini nr 109 (kollane liin) profiil (autori koostatud) Aspekt Liini andmed Liini nr 109 Liini marsruut algpunktist lõpp-punktini Seminari väljak – KEK – Haigla – KEK – Seminari väljak Liinil teenindatavad suurima statistilise Seminari väljak, Kesklinn, Katariina, Postimaja, kasutatavusega peatused* Laane, Haigla Liinil teenindatavad võtmekohad oluliste Võru Kesklinna Kool, Võru Kreutzwaldi Kool, asutuste seisukohalt** Võru Gümnaasium, Võru Kunstikool, Võru Muusikakool

Lõuna-Eesti Haigla AS, Cristella VT OÜ, KPG Kaubanduse OÜ, Valio Eesti AS Võru, Aigren OÜ, Milrem LCM OÜ Liinile omistatud värvus*** Kollane Liini ühe reisi kilometraaž (algpeatusest 28,8 km lõpp-peatuseni) Liini tööpäevane kogukilometraaž 359 km Liini puhkepäeva kogukilometraaž 173 km Liinil teenindatav kilometraaž aastas 84 989 km Liinil teenindatavate bussipeatuste arv 48 Liini teenindamise algusaeg tööpäeval 8:53 Liini teenindamise algusaeg puhkepäeval 8:53 Liini teenindamise lõpuaeg tööpäeval 17:50 Liini teenindamise lõpuaeg puhkepäeval 14:50 Katkestuste esinemine liini teeninduspäeva Ei jooksul Tööpäeval teenindatavate reiside arv 9 Puhkepäeval teenindatavate reiside arv 6 Liini eesmärgi lühikirjeldus Regulaarne ühendus oluliste võtmekohtade (Seminari väljak, Haigla) vahel hõlmates marsruudil ka väiksemaid peatusi ja kaubabaasi piirkonda

Linnalähiliin nr 109 planeeriti marsruudil Seminari väljak – KEK – Haigla – KEK – Seminari väljak (joonis 23). Liin teenindab kuut suurima kasutussagedusega peatust (Seminari väljak, Kesklinn, Katariina, Postimaja, Laane, Haigla) ning 11 olulist võtmesihtkohta (asutused ja ettevõtted), millest kolm on üldharidusasutused ja kaks huviharidusasutused. Liinile omistati peale liini numbri kollane värvitoon. Liinimarsruudile kavandati 48 peatust.

Joonis 23. Linnalähiliini 109 (kollane) marsruut Remix programmis (autori koostatud).

Liinile planeeriti 9 väljumist tööpäeval ja 6 puhkepäeval. Ühe reisi kilometraaž on kokku 28,8 km. Liinimahuks kujunes tööpäevas 359 km ja puhkepäeval 173 km päevas. Kokku teenindab liin aastas 84 989 km. Liini eesmärgiks on regulaarne ühendus oluliste võtmesihtkohtade vahel, hõlmates ka väiksemaid peatusi. Liini 109 sõiduplaanid on leitavad lisas (lisad 21, 22).

3.3. Tulemused kontrastiivses perspektiivis

Käesoleva magistritöö tulemuseks on uus liinivõrk, mis kujutab endast Võru linnalähiliinide sõiduplaanide komplekti, mis on valmis liiniveo rakendamiseks. Uue liinivõrgu eeliste ja töö tulemuslikkuse näitlikustamiseks viidi läbi kontrastiivanalüüs (võrdlev analüüs), mille tulemused on koondatud alljärgnevasse tabelisse (tabel 16) ning seejärel selgitatud.

82 Tabel 16. Vana ja uue liinivõrgu kokkuvõtlik võrdlus (autori koostatud) Aspekt Vana liinivõrk Uus liinivõrk Liinide arv 3 6 Liinide jagunemine alammarsruutideks Jah Ei Marsruutide koguarv 17 6 Liinide tähistamine värvidega Ei Jah Lihtsasti arusaadavad terviksõiduplaanid Ei Jah Lihtsasti arusaadavad postrid väljumisaegadega Ei Jah bussipeatustes (väljavõte sõiduplaanist) Hiliseima linnalähiliini töö lõpp Kell 21:56 Kell 23:59 Liinimaht kilomeetrites aastas 379 396 km 508 705 km Tööpäeviti lõunased katkestused peamiste liinide Jah Ei töös Võtmesihtkohtade vaheline ühendatus Ebapiisav Piisav

Tabelis 16 on esitatud kokkuvõtlik võrdlus vana liinivõrgu ja magistritöö tulemusena valminud uue liinivõrgu vahel. Vanas liinivõrgus oli kolm linnalähiliini (liinid nr 1, 11, 16). Uues liinivõrgus on kuus linnalähiliini (103, 104, 105, 106, 107, 109). Kuigi liinide arv on suurem, muutus liinivõrk tegelikult tunduvalt lihtsamaks ja arusaadavamaks, kuna vanas liinivõrgus jagunesid liinid alammarsruutideks. Vanad liinid sõitsid eri kellaaegadel erinevaid marsruute ning liinide 1, 11 ja 16 peale oli kokku 17 alammarsruuti. Kunnuse (2019: 31-32) koostatud rahulolu uuringus selgus samuti, et sõitjate jaoks on bussiliine vähe, sõit ajakulukas, marsruudid arusaamatud ning ei teata, millisest peatusest buss parasjagu väljub (vt peatükk 1.2). Uues liinivõrgus sõidab iga liini buss kõigil reisidel ühesugust marsruuti. Seega on uues liinivõrgus kokku ainult kuus erinevat marsruuti ehk 11 võrra vähem kui vanas liinivõrgus. See muudab sõitjatele marsruutide meeles pidamise ja nendes orienteerumise oluliselt lihtsamaks.

Täiesti uudseks lahenduseks on liinide tähistamine värvidega. Magistritöös on korduvalt rõhutatud, et vana liinivõrgu sõiduplaaniinfo oli inimestele raskesti mõistetav ning samuti on käsitletud teaduskirjandust, milles Eboli ja Mazzula (2007: 25) rõhutavad selge sõiduplaani infoedastuse olulistust, sealjuures annab Sollohub (2006: 28) konkreetseid suuniseid sõiduplaanistendide kujundamiseks (vt peatükk 1.1). Selle põhjal tuli töö autoril idee omistada igale liinile juhuvaliku põhjal kindel värv: roheline (nr 103), punane (nr 104), sinine (nr 105), pruun (nr 106), hall (nr 107) ja kollane liin (nr 109). Bussipeatuste stendidele trükib KÜTK liinide marsruutide ja väljumisaegade postri vastavas värvitoonis (vt lisa 25, 26). Bussiettevõte tellib bussidele vastavates värvitoonides liinisildid. KÜTK tellib piirkonna kaardi, kuhu kantakse liinide marsruudid vastavates värvitoonides. Sellised kaardid paigutatakse suuremate peatuste ootepaviljonidesse ja avaldatakse meedias. Selline

83 visuaalne lahendus hõlbustab liinide meelespidamist ja liinivõrgus orienteerumist. Mõistagi jäävad alles ka liininumbrid, seega on sõitjal valikuvõimalus, kuidas liini paremini meelde jätta. Uus liinivõrk on kujutatud alljärgneval joonisel (joonis 24).

Joonis 24. Võru linnalähipiirkonna uus liinivõrk 2020. aastast (autori koostatud).

Uues liinivõrgus on arusaadavalt kujundatud terviksõiduplaanid, mis avaldatakse KÜTK kodulehel (vt lisad 13-23). Vana liinivõrgu terviksõiduplaanides (lisad 4-7) oli palju erisusi, mis muutis need sõitjate jaoks keeruliseks (näiteks mitmete sümbolite kasutamine kuupäevaliste erisuste kohta, segased alammarsruudid). Kunnuse (2019: 31-32) sõitjate rahulolu uuringus selgus samuti, et sõiduplaanid on raskesti arusaadavad ja puuduvad marsruutide graafilised joonised (vt peatükk 1.2). Uue liinivõrgu terviksõiduplaanid selliseid erisusi ei sisalda. Sollohubi (2006: 82) teadusartikli soovituse ja enda järelduste põhjal kujundas magistritöö autor bussipeatuste sõiduplaanipostri. Bussipeatustesse ei paigutata terviksõiduplaane, kuna need on liiga mahukad ja sõitja vajab bussiinfot konkreetse

84 bussipeatuse kohta, kus ta viibib. Seetõttu kujundati postrid, mis annaks infot nii iga liini marsruudi kui ka konkreetse peatuse väljumisaegade kohta (lisad 25, 26).

Vanas liinivõrgus lõpetas viimane linnalähiliin õhtuti sõitmise kell 21:56 ning pärast seda oli võimalik liikuda vaid isikliku transpordi või taksoga. Uues liinivõrgus on bussiliiklust pikendatud kuni südaööni ehk kahe tunni võrra. Hilisem bussiliikluse olemasolu on vajalik vahetustega töötajatele (kauplused, haigla, tootmisettevõtted), samuti võimaldab see koju sõita kultuurisündmustelt või muu vaba aja veetmise tegevustelt. Kunnuse töös (2019: 31- 32) sõitjate uuringus selgus samuti, et bussid lõpetasid liiga vara sõitmise ning puudusid hilisemad busside väljumisajad (peatükk 1.2). Neid kitsaskohti võttis autor käesolevas magistritöös arvesse, lisades sõiduplaani hilisemaid kellaaegu.

Uue liinivõrgu maht on suurem kui vanal liinivõrgul ning võtmesihtkohtade vahelised ühendused on sagedasemad. Vana liinivõrgu raames teenindati aastas 379 396 km, uues liinivõrgus teenindatakse 508 705 km ehk 129 309 km rohkem. Tänu sellele ei ole enamike liinide töös tööpäeviti lõunaseid katkestusi ning võtmesihtkohad on ühendatud regulaarselt. Uus liinivõrk käivitub Võru linnas ja selle lähipiirkonnas 01.07.2020.

KOKKUVÕTE

Käesoleva magistritöö põhiprobleemiks oli Võru linnalähiliinide ebaotstarbekas korraldus, mis olid tingitud sõiduplaanide raskesti mõistetavusest, ebasobivatest väljumisaegadest ja sõitjatele hädavajalike marsruutide puudumisest. Töö eesmärgiks oli välja töötada magistritöö raames täiesti uus liinivõrk (liinide marsruudid ja sõiduplaanid), mis on sõitjatele arusaadav, sobivate väljumisaegadega ja sisaldab vajalikke ühendusi.

Probleemi lahendamiseks koostati strateegiline liinivõrgu kavandamise plaan, mis koosneb kolmest järjestatud etapist (probleem, metoodika, lahendus) ning uurimisprobleemi lahendamiseks püsitati kolm uurimisülesannet. Leiti statistiliselt kõrge kasutussagedusega bussipeatused, määratleti võtmesihtkohad oluliste asutuste seisukohalt ning määrati uued sobivaimad liinimarsruudid ja väljumisajad, mille põhjal koostati uus liinivõrk. Uue liinivõrgu planeerimiseks kasutati teaduslikul alusel põhinevat liinivõrgu väljatöötamise mudelit.

Statistilise teabe saamiseks kasutati Ridango andmebaasi. Võru linnalähiliinide analüüsi käigus leiti suurima kasutussagedusega peatused nii Võru linnas kui ka lähipiirkonnas. Võru linnas leiti kõrge kasutusega peatuseid seitse ja lähipiirkonnas neli. Liinivõrgu planeerimisel tuli arvestada, et nende peatuste teenindamine oleks piisav.

Samuti määratleti tähtsamad võtmesihtkohad (lähimad bussipeatused) oluliste asutuste seisukohalt, mis jagati kahte gruppi (koolid ja suurimad ettevõtted). Koolide põhjal määratleti võtmesihtkohti kokku üheksa ning suurimate ettevõtete läheduses 10 bussipeatust.

Uute liinimarsruutide koostamiseks kasutati ühistranspordi tarkvaraprogrammi Remix, mis võimaldas joonistada erinevaid liinimarsruute, neid visuaalselt võrrelda ning valida sobivam marsruut, mis kooskõlastati ühistranspordikorraldajaga. Liinimarsruutide koostamisel võeti arvesse kõrge kasutussagedusega bussipeatusi ning võtmesihtkohti. Sõiduplaanide kavandamisel kasutati riikliku ühistranspordisüsteemi alamprogrammi PIKAS, kuhu sisestati liinimarsruudid ja kellaajad.

86 Tulemuseks valmis sõiduplaanide komplekt, mis koosneb kuuest liinist (103, 104, 105, 106, 107, 109). Liinide oluliseks eesmärgiks oli võimaldada kiire ja regulaarne igapäevane ühendus Võru linna ja suuremate asulate vahel ning asutuste läheduses. Samuti katkestuste vältimine tööpäevadel ning luua hilisõhtused ühendused, mis varem puudusid. Uudse lahendusena omistati igale liinile peale liini numbri kindel värvitoon, kuna oluliseks on rõhutada sõiduplaanide infoedastust, mis oleks sõitjatele lihtsasti arusaadav.

Probleemi lahendamisel püstitatud uurimisülesanded lahendati ning tulemuseks valmis uus liinivõrk (marsruudid ja sõiduplaanid), mis on sõitjatele arusaadavad, sisaldavad sobilikke väljumisaegu ning vajalikke ühendusi.

Aastal 2019 sõitis Võru linnalähiliinivõrgus kokku 527 553 reisijat. Käesoleva magistritöö raames välja töötatud liinivõrk rakendub 01.07.2020. Seetõttu võib öelda, et selle magistritöö tulemused määravad suure hulga inimeste igapäevased liikumisvõimalused ning see loob eelduse, et edaspidi on sõitjate arv veelgi suurem ning rahulolu Võru linnalähipiirkonna bussiliiklusega paraneb. Millisel määral sõitjate arv kasvab ning kuidas sõitjad uue liinivõrgu vastu võtavad ning sellega rahule jäävad, võiks olla väga huvitavaks järgmise teadustöö uurimisteemaks.

SUMMARY

The main problem of the present Master’s Thesis was related to unpractical timetables for suburban bus lines in Võru town which was due to timetables being difficult to understand, unsuitable departure times and absence of routes required by passengers. The aim of the work in the frame of the thesis was to prepare a completely new line network (routes and timetables) that would be comprehensible for passengers, offer suitable departure times and include the required connections.

To resolve the problem, a strategic plan for preparing the line network was drawn up consisting of three consecutive stages (problem, methodology, solution), and three research tasks were set. Bus stops with the statistically highest frequency of usage and key destinations from the viewpoint of essential establishments were identified, and the most suitable new routes and departure times were determined, based on which the new line network was prepared. To plan the new network, the science-based model suggested by Otto for preparing a line network was used.

To obtain statistical data, the database of the company Ridango was used. In the course of analysis of Võru suburban lines, the most frequently used stops in Võru town and its environs were identified. Seven most frequently used stops in Võru town and four stops in the environs were identified. In planning the network, it had to be taken into account that bus service in those stops should be sufficient.

In addition, key destinations (closest bus stops) in terms of essential establishments were also identified, which were divided into two groups (schools and largest companies). Nine key destinations were identified based on the location of schools and ten bus stops in the vicinity of companies.

The public transport software program Remix was used to prepare the new routes. The program enabled drawing different routes, comparing them visually and choosing the most suitable route for which consent of the public transport organiser was then obtained. In preparing the routes, bus stops with the high frequency of usage and key destinations were taken into account. In planning the timetables, the national public transport sub-programme PIKAS was used to enter the routes and times.

88 As a result, a set of timetables was prepared consisting of six lines (103, 104, 105, 106, 107, 109). An important aim in planning the lines was to enable fast and regular daily connections between Võru town and the largest settlements in its environs and close to essential establishments. The aim was also to avoid interruptions in bus traffic on working days and to create late night connections which did not exist previously. As a novel solution, each line was also assigned a specific colour in addition to the line number so as to improve the presentation of information in timetables and make the information easily understandable for passengers.

The research tasks set initially were carried out and, as a result, a new line network (routes and timetables) was prepared which is comprehensible for passengers, contains suitable departure times and the necessary connections.

In 2019, a total 527 553 passengers travelled on the Võru suburban bus line network. The line network prepared in the frame of the present thesis will be implemented from 1 July 2020. Therefore, it may be claimed that the results of the present thesis will determine the daily movement opportunities of a large number of people, thus also creating the presumption that the use of public transport and passenger satisfaction with Võru suburban bus traffic will increase. To what extent the number of passengers will grow and how the passengers adopt the new line network, might be an interesting research topic for another research project.

KASUTATUD KIRJANDUS

Abel, A. (2015). Lõuna-Eesti Haigla. – Eesti Arst. Nr 94 (6), lk 381. Abel, A. (8. aprill 2017). 190 aastat haiglaravi Võrumaal. – Wõrumaa Teataja. Nr 41, lk 4. Alt, B., Weidmann, U. (2011). A stochastic multiple area approach for public transport network design. – Public Transport. No. 3, pp. 65-87. Argandar-D, G., Vázquez-R, Y. E., Espinoza-C, M. K. (2019). Measuring situations that stress public bus users in Mexico: a case study of Cuernavaca, Morelos. – Public Transport. No. 11, 577-587. Aty-Abdel, A. M. (1999). Modeling Senior Travelers' Acceptance of New Transit Systems. – Journal of Public Transportation. Vol. 2, No. 3, pp. 97-121. Cantwell, M., Caulfield, B., O’Mahony, M. (2009). Examining the Factors that Impact Public Transport Commuting Satisfaction. – Journal of Public Transportation. Vol. 12, No. 2, pp. 1- 21. Ceder, A., Hassold, S., Dano, B. (2013). Approaching even-load and even-headway transit timetables using different bus sizes. – Public Transport. No. 5, pp. 193-217. Cipriani, E., Gori, S., Petrelli, M. (2012). A bus network design procedure with elastic demand for large urban areas. – Public Transport. No. 4, pp. 57-76. E-Krediidiinfo. (s.a). Töölaud. [veebileht] https://www.e-krediidiinfo.ee (21.04.2020). Eboli, L., Mazzula, G. (2007). Service Quality Attributes Affecting Customer Satisfaction for Bus Transit. – Journal of Public Transportation. Vol 10, No. 3, pp. 21-33. Foto. Võru linnaliini esimesi busse, mis sõitis liinil Tellisetehas-Kubija aastatel 1948-1950. – Võrumaa Muuseum. VK F 1446:3 F. Fujii, S., Van Tan, H. (2009). Psychological Determinants of the Intention to Use the Bus in Ho Chi Minh City. – Journal of Public Transportation. Vol. 12, No. 1, pp. 97-99. Furth, G. P., Muller, J. H. T. (2009). Optimality conditions for public transport schedules with timepoint holding. – Public Transport. No. 1, pp. 87-102. Harju, Ü. (2. november 2017). Linnaelanikud: bussiliinid ei vasta sõiduvajadustele! – Lõunaleht. Nr 42, lk 2. Harju, Ü. (2019). Millised plaanid on Kagu-Eesti omavalitsustel koolidega? – Lõunaleht. [e-ajaleht] http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=26317&type=2 (20.04.2020). Invest In Võru. (s.a). Suuremad ettevõtted. [veebileht] https://www.investinvoru.com/suuremad- ettevotted/ (20.04.2020). Jaakson, E. (2009). Dotatsioonide vähenemine ohustab bussisõitja rahakotti. – Lõunaleht. [e- ajaleht] http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=135&type=2 (21.04.2020).

90 Kagu Ühistranspordikeskus. (2019). Valideerimisandmed. – Ridango AS andmebaas. Kagu Ühistranspordikeskus. (s.a). Info ja kontakt. [veebileht] http://kagu.ytk.ee/info-ja-kontakt/ (21.04.2020). Kunnus, Liisa. 2019. Võru linnalähiliinide analüüs ja parendamine. Lõputöö. Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituut. Tallinn. 77 lk. Linnaliinide sõiduplaanide kinnitamine. (vastu võetud 22.06.2003). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/786982 (21.04.2020). Lõuna-Eesti Haigla AS. (s.a). Üksused. [veebileht] https://www.leh.ee/index.php/home/uksused (20.04.2020). Oort, van N., Nes, van Rob. (2009). Regularity analysis for optimizing urban transit network design. – Public Transport. No. 1, pp. 155-168. Oort, van N., Sparing, D., Brands, T., Gevorde, P. M. R. (2015). Data driven improvements in public transport: the Dutch example. – Public Transport. No. 7, pp. 396-389. Otto, B. (2019). Aggregation techniques for frequency assignment in public transportation. – Public Transport. No. 11, pp. 51-87. Parksepa Keskkool. (s.a). Klassid ja klassijuhatajad. [veebileht] https://www.parksepa.werro.ee/sisukaart/kontaktid#h.p_baSHY9Hkj7ao (20.04.2020). Peatus.ee. (s.a). Võrumaa. [veebileht] http://www.peatus.ee/#region;voru (21.04.2020). Pors, M. (2008). Võru linna bussiliinid muudetakse maaliinideks. – Postimees. [e-ajaleht] https://majandus24.postimees.ee/1793679/voru-linna-bussiliinid-muudetakse-maaliinideks (20.04.2020). Pullat, R. (1984). Võru linna ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat. 173 lk. Pöördumine linnaliini bussi nr 1 sõidugraafiku osas. (28. jaanuar 2014). – Wõrumaa Teataja. Nr 11, lk 2. Ritari, T. (1996). Võru linn soovitas Võru vallal ajalehte lugeda, Autobaas tegi maainimestele jõulukingituse, Jagamise värk ei kattu elamise värgiga. – Postimees. [e-ajaleht] https://www.postimees.ee/2467561/voru-linn-soovitas-voru-vallal-ajalehte-lugeda-autobaas- tegi-maainimestele-joulukingituse-jagamise-varkei-kattu-elamise-vargiga (21.04.2020). RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. (andmed uuendatud 19.04.2019). – Eesti Statistika andmebaas. http://andmebaas.stat.ee/?lang=et (20.04.2020). Saluveer, T. (2019). Bussiliine hakatakse eristama värvide järgi. – Lõuna-Eesti Postimees. [e- ajaleht] https://lounapostimees.postimees.ee/6951619/veokijuht-euroopas-poed-on-kinni-teed- tuhjad (20.04.2020). Sebe. (2004). Loome Võru osakonna seoses AS Võru Autobaas ostuga. [veebileht] https://www.sebe.ee/ajalugu-ja-tipphetked (21.04.2020).

91 Soares Heyken, P., Mumford L. C., Amponsah, K., Mao, Y. (2019). An adaptive scaled network for public transport route optimisation. – Public Transport. No. 11, pp. 379-412. Sollohub, D. (2006). Multidisciplinary Approach Toward Improving Bus Schedule Readability. – Journal of Public Transportation. Vol 9, No. 4, pp. 61-63. Statistika kaardirakendus (2019). Rahvastik. [veebileht] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (22.04.2020). Statistikaamet. (2019). Võru linna rahvastikupüramiid. [veebileht] https://www.stat.ee/ppe-55981 (20.04.2020). Tammel, O. (s.a). ÜTRIS juhend maakonnaliinide haldajale. Toomsalu, Ü. (2001). Võrus tõmmatakse bussiliiklust koomale. – Äripäev. [e-ajaleht] https://www.aripaev.ee/uudised/2001/03/08/vorus-tommatakse-bussiliiklust-koomale (21.04.2020). Vabar, S. (1996). Võru linnaliinidel tekib konkurents. – Eesti Päevaleht. [e-ajaleht] https://epl.delfi.ee/eesti/voru-linnaliinidel-tekib-konkurents?id=50733820 (20.04.2020). Vabar, S. (1996). Võru linnaliinidel tekib konkurents. – Eesti Päevaleht. [e-ajaleht] https://epl.delfi.ee/eesti/voru-linnaliinidel-tekib-konkurents?id=50733820 (21.04.2020). Veebipõhise ühistranspordi planeerimistarkvara litsentsi ostmine. (andmed uuendatud 10.09.2018). –Riigihangete register. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/728235/general-info (06.05.2020). Võru Autobaas AS. (s.a). Raportid. [veebileht] https://www.e-krediidiinfo.ee/10085150- VÕRU%20AUTOBAAS%20AS (21.04.2020). Võru Gümnaasium. (2020). Üldinfo. [veebileht] https://voru.edu.ee/index.php/et/koolist/uldinfo1 (20.04.2020). Võru Järve Kool. (s.a). Tutvustus. [veebileht] https://jarvekool.edu.ee (20.04.2020). Võru Kreutzwaldi Kool. (s.a). Koolist. [veebileht] http://www.vkrk.edu.ee/koolist (20.04.2020). Võru linna arengukava 2017-2035. (2017). Võru Linnavolikogu 20.09.2017 määruse nr 14 „Võru linna arengukava 2017–2035“ Lisa 1. [veebileht] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/9201/7003/Lisa_1.pdf (20.04.2020). Võru maakonna arengustrateegia 2014-2025. (2014). Lisa 1 Maakonna sotsiaalmajanduslik analüüs. https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18605510/Võru+maakonna+arengustratee gia+2014-2025_Lisa1_Maakonna+sotsiaalmajanduslik+analüüs.pdf/dc618de6-0715-4c9f- a593-3ac312e2c0e9 (22.04.2020). Võru maakonna arengustrateegia 2035+. (2019). Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4050/1201/9089/SetomaaVVK_27122018_m34_L1.pdf (20.04.2020). Võru maakonnaplaneering 2030+ ruumilise arengu analüüs. (2015). Tartu: Hendrikson & Ko. [veebileht]

92 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19386809/Lisa+2.+Ruumilise+arengu+an alüüs.pdf/749bfd93-599f-4edf-be4f-33a9af2a7a79 (20.04.2020). Võru vald. (s.a). Kontaktid. [veebileht] https://voruvald.kovtp.ee/kontaktid (20.04.2020). Võru valla arengukava 2018-2030. (2018). https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4171/0201/9009/LISA1.pdf (20.04.2020). Võru valla arengukava aastateks 2014-2020. (2014). Võru Vallavolikogu 15.oktoobri 2014 määruse nr 13 „Võru valla arengukava aastateks 2014-2020“ Lisa. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4241/0201/4011/m13_lisa.pdf# (20.04.2020).

Võru. (s.aa). Tutvustus ja ajalugu. [veebileht] http://www.voru.ee/et/tutvustus-ja-ajalugu (20.04.2020).

Võru. (s.ab). Koolid. [veebileht] http://www.voru.ee/et/uldharidus (20.04.2020).

Võru. (s.ac). Huviharidus ja -tegevus. [veebileht] http://www.voru.ee/et/huviharidus (20.04.2020).

Võru. (s.ad). Ettevõtluskeskkond. [veebileht] http://www.voru.ee/et/ettevotluskeskkond (20.04.2020). Võrumaa Kutsehariduskeskus. (s.a). Vastuvõetud õppurite nimekiri. [veebileht] https://www.vkhk.ee/et/content/vastuvoetud-oppurid (20.04.2020). Werro.ee. (s.a). Võrumaa sõiduplaanid. [veebileht] http://werro.ee (21.04.2020). Ühissõidukipeatuste nimede määramise ja muutmise tööprotsess ja nõuded. (2020). – Maa-amet. https://geoportaal.maaamet.ee/docs/aadress/YTRISe_kohanimede_protsess.pdf (14.05.2020). Ühistranspordiseadus. (vastu võetud 18.02.2015, viimati jõustunud 01.10.2015). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018087?leiaKehtiv (19.05.2020). Yeboah, G., Cottrill, D. C., Nelson, D. J., Corsar, D., Markovic, M., Edwards, P. (2019). Understanding factors influencing public transport passengers’ pre‐travel information‐seeking behaviour. – Public Transport. No. 11, pp. 135-158. Рахматуллина, А.Р. (2014). Роль Общественного Транспорта В Развитии Современных Городов. – Вестник Университета. No. 8. 154-156.

LISAD

94 Lisa 1. Linnalähiliini nr 1 peatuste kasutussagedus kujutatud kaardil

Allikas: autori koostatud

95 Lisa 1. järg

Allikas: autori koostatud

96 Lisa 1. järg

Allikas: autori koostatud

97 Lisa 2. Linnalähiliini nr 11 peatuste kasutussagedus kujutatud kaardil

Allikas: autori koostatud

98 Lisa 2. järg

Allikas: autori koostatud

99 Lisa 2. järg

Allikas: autori koostatud

100 Lisa 2. järg

Allikas: autori koostatud

101 Lisa 3. Linnalähiliini nr 16 peatuste kasutussagedus kujutatud kaardil

Allikas: autori koostatud

102 Lisa 3. järg

Allikas: autori koostatud

103 Lisa 3. järg

Allikas: autori koostatud

104 Lisa 3. järg

Allikas: autori koostatud

105 Lisa 3. järg

Allikas: autori koostatud

106 Lisa 4. Võru linnalähiliini nr 1 sõidugraafik 2019. aastal

M A A K O N N A L I I N I N R 1 SEMINARI VÄLJAK – AIANDI TEE – HAIGLA – AUTOBAAS – SEMINARI VÄLJAK S Õ I D U P L A A N 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Autobaas 5:20* Vilja 5:21* Autobussijaam 5:23* Seminari väljak 5:25* 6:25 7:25 8:25 9:25 11:00 12:00 13:00 14:00 15:00 16:00 17:00 18:00* 19:00 20:00 21:00 Koidula 5:26* 6:26 7:26 8:26 9:26 11:01 12:01 13:01 14:01 15:01 16:01 17:01 18:01* 19:01 20:01 21:01 Tellisetehas 5:27* 6:27 7:27 8:27 9:27 11:02 12:02 13:02 14:02 15:02 16:02 17:02 18:02* 19:02 20:02 21:02 Pärna 5:28* 6:28 7:28 8:28 9:28 11:03 12:03 13:03 14:03 15:03 16:03 17:03 18:03* 19:03 20:03 21:03 Linavabrik 5:29* 6:29 7:29 8:29 9:29 11:04 12:04 13:04 14:04 15:04 16:04 17:04 18:04* 19:04 20:04 21:04 Aiandi tee 5:30* 6:30 7:30 8:30 9:30 11:05 12:05 13:05 14:05 15:05 16:05 17:05 18:05* 19:05 20:05 21:05 Linavabrik 5:31* 6:31 7:31 8:31 9:31 11:06 12:06 13:06 14:06 15:06 16:06 17:06 18:06* 19:06 20:06 21:06 Pärna 5:32* 6:32 7:32 8:32 9:32 11:07 12:07 13:07 14:07 15:07 16:07 17:07 18:07* 19:07 20:07 21:07 Tellisetehas 5:33* 6:33 7:33 8:33 9:33 11:08 12:08 13:08 14:08 15:08 16:08 17:08 18:08* 19:08 20:08 21:08 Katariina 5:35* 6:35 7:35 8:35 9:35 11:10 12:10 13:10 14:10 15:10 16:10 17:10 18:10* 19:10 20:10 21:10 Vanalinna 5:37* 6:37 7:37 8:37 9:37 11:12 12:12 13:12 14:12 15:12 16:12 17:12 18:12* 19:12 20:12 21:12 Liiva 5:39* 6:39 7:39 8:39 9:39 11:14 12:14 13:14 14:14 15:14 16:14 17:14 18:14* 19:14 20:14 21:14 Sauna 5:40* 6:40 7:40 8:40 9:40 11:15 12:15 13:15 14:15 15:15 16:15 17:15 18:15* 19:15 20:15 21:15 Nooruse 7:41 8:41 12:16 13:16 19:16 Wermo 7:42 8:42 12:17 13:17 19:17 Autobaas 7:43 8:43 12:18 13:18 19:18 Mustjärve 8:44# Leivakombinaat 7:45 8:45 12:20 13:20 19:20 KEK 7:47 8:47 12:22 13:22 19:22 Kaubabaas 7:48 8:48 12:23 13:23 19:23 Raudteejaam 7:49 8:49 12:24 13:24 19:24 Aida 7:50 8:50 12:25 13:25 19:25 Soo ristmik 7:50 8:50 12:25 13:25 19:25 Turu 5:42* 6:43 9:43 11:18 14:18 15:18 16:18 17:18 18:18* 20:18 21:18 Luha 5:43* 6:44 9:44 11:19 14:19 15:19 16:19 17:19 18:19* 20:19 21:19 Kalevi 5:43* 6:46 9:46 11:21 14:21 15:21 16:21 17:21 18:21* 21:21 21:21 Soo 5:44* 6:48 9:48 11:23 14:23 15:23 16:23 17:23 18:23* 20:23 21:23 Kalmistu 5:45* 6:50 7:50 8:50 9:50 11:25 12:25 13:25 14:25 15:25 16:25 17:25 18:25* 19:25 20:25 21:25 Laane 5:46* 6:52 7:52 8:52 9:52 11:27 12:27 13:27 14:27 15:27 16:27 17:27 18:27* 19:27 20:27 21:27 Vindi 5:47* 6:53 7:53 8:53 9:53 11:28 12:28 13:28 14:28 15:28 16:28 17:28 18:28* 19:28 20:28 21:28 Käbi 5:47* 6:54 7:54 8:54 9:54 11:29 12:29 13:29 14:29 15:29 16:29 17:29 18:29* 19:29 20:29 21:29 Kubija 5:48* 6:55 7:55 8:55 9:55 11:30 12:30 13:30 14:30 15:30 16:30 17:30 18:30* 19:30 20:30 21:30 Meegomäe 5:49* 6:57 7:57 8:57 9:57 11:32 12:32 13:32 14:32 15:32 16:32 17:32 18:32* 19:32 20:32 21:32 Haigla 5:50/6:00* 7:00 8:00 9:00 10:00 11:35 12:35 13:35 14:35 15:35 16:35 17:35 18:35* 19:35 20:35 21:35 Meegomäe 6:01* 7:01 8:01 9:01 10:01 11:36 12:36 13:36 14:36 15:36 16:36 17:36 18:36* 19:36 20:36 21:36 Kooli 6:02* 7:02 8:02 9:02 10:02 11:37 12:37 13:37 14:37 15:37 16:37 17:37 18:37* 19:37 20:37 21:37 Kubija 6:04* 7:04 8:04 9:04 10:04 11:39 12:39 13:39 14:39 15:39 16:39 17:39 18:39* 19:39 20:39 21:39 Käbi 6:05* 7:05 8:05 9:05 10:05 11:40 12:40 13:40 14:40 15:40 16:40 17:40 18:40* 19:40 20:40 21:40 Vindi 6:06* 7:06 8:06 9:06 10:06 11:41 12:41 13:41 14:41 15:41 16:41 17:41 18:41* 19:41 20:41 21:41 Laane 6:07* 7:07 8:07 9:07 10:07 11:42 12:42 13:42 14:42 15:42 16:42 17:42 18:42* 19:42 20:42 21:42 Kalmistu 6:08* 7:08 8:08 9:08 10:08 11:43 12:43 13:43 14:43 15:43 16:43 17:43 18:43* 19:43 20:43 21:43 Soo 6:09* 7:09 8:09 9:09 13:44 14:44 16:44 17:44 18:44* 20:44 21:44 Kalevi 6:11* 7:11 8:11 9:11 13:46 14:46 16:46 17:46 18:46* 20:46 21:46 Luha 6:13* 7:13 8:13 9:13 13:48 14:48 16:48 17:48 18:48* 20:48 21:48 Olevi 6:15* 7:15 8:15 9:15 13:50 14:50 16:50 17:50 18:50* 20:50 21:50 Koreli 6:17* 7:17 8:17 9:17 13:52 14:52 16:52 17:52 18:52* 20:52 21:52 Wermo 6:18* 7:18 8:18 9:18 13:53 14:53 16:53 17:53 18:53* 20:53 21:53 Autobaas 6:19 * 7:19 8:19 9:19 13:54 14:54 16:54 17:54 18:54* 20:54 21:54 Soo ristmik 10:10 11:45 12:45 15:45 19:45 Aida 10:11 11:46 12:46 15:46 19:46 Raudteejaam 10:12 11:47 12:47 15:47 19:47 Kaubabaas 10:14 11:49 12:49 15:49 19:49 KEK 10:15 11:50 12:50 15:50 19:50 Leivakombinaat 10:17 11:52 12:52 15:52 19:52 Autobaas 10:18 11:53 12:53 15:53 19:53 Vilja 6:21 7:21 8:21 9:21 10:21 11:56 12:56 13:56 14:56 15:56 16:56 17:56 18:56* 19:56 20:56 21:56 Autobussijaam 6:23 7:23 8:23 9:23 10:23 11:58 12:58 13:58 14:58 15:58 16:58 17:58 18:58* 19:58 20:58 21:58 Seminari väljak 6:25 7:25 8:25 9:25 10:25 12:00 13:00 14:00 15:00 16:00 17:00 18:00 19:00 20:00 21:00 22:00

Märkused: * - E T K N R , v.a Rp # 01.05.-30.09

Allikas: werro.ee

107 Lisa 5. Võru linnalähiliini nr 11 sõidugraafik 2019. aastal

M A A K O N N A L I I N I NR 11 K E S K L I N N - K O S E - P U I G A - K I R E P I S Õ I D U P L A A N kehtib alates 20.11.2017.a Peatus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Kesklinn 5:30 # 6:40 7:35 8:25 9:20 11:10 11:55 12:45 13:30 # 13:10# 14:00 14:55 16:30 17:30 18:20 19:05 20:35 21:15

Maxima 5:31 # 6:41 7:36 8:26 9:21 11:11 11:56 12:46 13:31 # 13:11# 14:01 14:56 16:31 17:31 18:21 19:06 20:36 21:16

Postimaja 5:33 # 6:43 - - 9:23 11:13 - - 13:33 # 14:03 14:58 16:33 17:33 - - - 21:17

Vilja 5:34 # 6:44 - - 9:24 11:14 - - 13:34 # 14:04 14:59 16:34 17:34 - - - 21:18

Autobaas 5:36 # 6:46 - - 9:26 11:16 - - 13:35 # 14:06 15:01 16:36 17:36 - - - 21:20

Leivakombinaat 5:38 # 6:48 - - 9:28 11:18 - - - 14:08 15:03 16:38 17:38 - - -

KEK 5:40 # 6:50 - - 9:30 11:20 - - - 14:10 15:05 16:40 17:40 - - -

Kaubabaas 5:41 # 6:51 - - 9:31 11:21 - - - 14:11 15:06 16:41 17:41 - - -

Raudteejaam 5:42 # 6:52 - - 9:32 11:22 - - - 14:12 15:07 16:42 17:42 - - -

Aida 5:43 # 6:53 - - 9:33 11:23 - - - 14:13 15:08 16:43 17:43 - - -

Soo ristmik 5:43 # 6:53 - - 9:33 11:23 - - - 14:13 15:08 16:43 17:43 - - -

Autobussijaam - - 7:38 8:28 - - 11:58 12:48 # - - - 18:23 19:08 20:38

Autobussijaam - - 7:38 8:28 - - 12:03 12:48 # 13:13# - - - 18:23 19:53 20:38

Seminari väljak - - 7:40 8:30 - - 12:05 12:50 # 13:15# - - - 18:25 19:55 20:40

Polikliinik - - 7:42 - - - 12:07 12:52 # 13:17# ------

Vanalinna - - - 8:31 ------18:26 19:56 20:41

Liiva - - - 8:32 ------18:27 19:57 20:42

Sauna - - - 8:33 ------18:28 19:58 20:43

Turu - - 7:44 8:34 - - 12:09 12:54 # 13:19# - - - 18:29 19:59 20:44

Luha 7:45 8:35 12:10 12:55 # 13:20# 18:30 20:00 20:45

Kalevi 7:46 8:36 12:11 12:56 # 13:21# 18:31 20:01 20:46

Soo - - 7:48 8:38 - - 12:13 12:58 # 13:23# - - - 18:33 20:03 20:48

Kalmistu 5:44 # 6:54 7:49 8:39 9:34 11:24 12:14 12:59 # 13:24# 14:14 15:09 16:44 17:44 18:34 20:04 20:49

Kaitseväe 5:45 # 6:55 7:50 8:40 9:35 11:25 12:15 13:00 # 13:25# 14:15 15:10 16:45 17:45 18:35 20:05 20:50

Naftabaas 5:46 # 6:56 7:51 8:41 9:36 11:26 12:16 13:01 # 13:26# 14:16 15:11 15:46 17:46 18:36 20:06 20:51

Kose 5:48 # 6:58 7:53 8:43 9:38 11:28 12:18 13:03 # 13:28# 14:18 15:13 16:48 17:48 18:38 20:08 20:53

Metsa 5:50 # 7:00 - 8:45 9:40 11:30 12:20 13:05 # 14:20 15:15 16:50 17:50 18:40 20:10 20:55

Puiga 5:52 # 7:02 - 8:47 9:42 11:32 12:22 13:07 # 14:22 15:17 16:52 17:52 18:42 20:12 20:57

Metsa 5:54 # - - 8:49 9:44 - 12:24 - - - 17:54 - 20:14 20:59

Valgjärve 5:56 # - 7:54 8:51 9:46 - 12:26 - - - 17:56 - 20:16 21:01

Aiandi 5:57 # - 7:55 8:52 9:47 - 12:27 - - - 17:57 - 20:17 21:02

Kasaritsa - 7:04 - - - 11:34 - 13:09 # 14:24 15:19 16:54 - 18:44 - -

Tulba - 7:06 - - - 11:36 - 13:11 # 14:26 15:21 16:56 - 18:46 - -

Sika - 7:08 - - - 11:37 - 13:12 # 14:27 15:22 16:57 - 18:47 - -

Lohu - 7:10 - - - 11:39 - 13:14 # 14:28 15:24 16:59 - 18:49 - -

Kirepi 6:00 # 7:12 - 8:55 9:50 11:40 12:30 13:15 # 14:30 15:25 17:00 18:00 18:50 20:20 21:05

Aiandi 6:01 # 7:13 - 8:56 9:51 11:41 12:31 13:16 # 14:31 15:26 17:01 18:01 18:51 20:21 21:06

Valgjärve 6:02 # 7:14 - 8:57 9:52 11:42 12:32 13:17 # 14:32 15:27 17:02 18:02 18:52 20:22 21:07

Lohu - - 7:57 ------

Sika - - 7:59 ------

Tulba - - 8:01 ------

Kasaritsa - - 8:03 ------

Puiga - - 8:05 ------

Metsa - - 8:07 ------

Kose 6:04 # 7:16 8:09 8:59 9:54 11:44 12:34 13:19 # 13:28# 14:34 15:29 17:04 18:04 18:54 20:24 21:08

Naftabaas 6:05 # 7:17 8:10 9:00 9:55 11:45 12:35 13:20 # 13:29# 14:35 15:30 17:05 18:05 18:55 20:25 21:09

Kaitseväe 6:06 # 7:18 8:11 9:01 9:56 11:46 12:36 13:21 # 13:30# 14:36 15:31 17:06 18:06 18:56 20:26 21:10

Soo ristmik 6:08 # 7:20 8:13 9:03 - - - 13:32 # 14:38 - 17:08 18:08 - - -

Aida 6:09 # 7:21 8:14 9:04 - - - 13:34 # 14:39 - 17:09 18:09 - - -

Raudteejaam 6:094 # 7:21 8:14 9:04 - - - 13:34 # 14:39 - 17:09 18:09 - - -

Kaubabaas 6:10 # 7:22 8:15 9:05 - - - 13:35 # 14:40 - 17:10 18:10 - - -

KEK 6:11 # 7:23 8:16 9:06 - - - 13:36 # 14:41 - 17:11 18:11 - - -

Leivakombinaat 6:13 # 7:25 8:18 - - - - 13:38 # 14:43 - 17:13 18:13 - - -

Mustjärve ------18:14## - - -

Autobaas 5:25 # 6:15#/6:35 7:27 8:20 - - - - 13:40 # 14:45 - 17:15 18:15 - - -

Wermo 5:26 # 6:16#/6:36 7:28 8:21 - - - - 13:41 # 14:46 - 17:16 18:16 - - -

Koreli 5:27 # 6:17#/6:37 7:29 8:22 - - - - 13:42 # 14:47 - 17:17 18:17 - - -

Soo - - - - - 9:58 11:48 12:38 13:23 # 15:33 - - 18:58 20:28 21:11

Market - - - - - 10:00 11:50 12:40 13:25 # 15:35 - - 19:00 20:30 21:12

Kaubamaja 9:09

Turu - - - - 9:11 10:02 11:52 12:42 13:27 # 15:37 - - 19:02 20:32 21:13

Paju 5:28 # 6:18#/6:38 7:30 8:23 9:13 10:04 11:54 12:44 13:29 # 13:43# 14:48 15:39 17:19 18:19 19:04 20:34 21:14

Kesklinn 5:30 # 6:20#/6:40 7:35 8:25 9:15 10:05 11:55 12:45 13:30 # 13:45# 14:50 15:40 17:20 18:20 19:05 20:35 21:15

märkus : käigus # - ETKNR, v.a Rp ## - 01.05 kuni 30.09

Allikas: werro.ee

108 Lisa 6. Võru linnalähiliini nr 16 sõidugraafik 2019. aastal (tööpäevadel)

M A A K O N N A L I I N I NR 16 K E S K L I N N - V Ä I M E L A - P A R K S E P A - H A I G L A S Õ I D U P L A A N ( t ö ö p ä e v i t i )

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Autobaas 5:35 Wermo 5:36 Paju 5:38 Kesklinn 5:40 6:45 - 7:40 8:45 9:50 11:00 12:00 13:10 14:15 15:15 # 16:15 17:15 18:15 19:15 20:15 Maxima 5:41 6:46 - 7:41 8:46 9:51 11:01 12:01 13:11 14:16 15:16# 16:16 17:16 18:16 19:16 20:16 Autobussijaam 5:42 6:47 - 7:42 8:47 9:52 11:02 12:02 13:12 14:17 15:17# 16:17 17:17 18:17 19:17 20:17 Toome 5:44 6:49 - 7:44 8:49 9:54 11:04 12:04 13:14 14:19 15:19# 16:19 17:19 18:19 19:19 20:19 Linnuse 5:45 6:50 - 7:45 8:50 9:55 11:05 12:05 13:15 14:20 15:20# 16:20 17:20 18:20 19:20 20:20 Kirumpää 5:46 6:51 - 7:46 8:51 9:56 11:06 12:06 13:16 14:21 15:21# 16:21 17:21 18:21 19:21 20:21 Loosu 5:48 6:53 - 7:48 8:53 9:58 11:08 12:08 13:18 14:23 15:23# 16:23 17:23 18:23 19:23 20:23 Teppo 5:49 6:55 - 7:49 8:54 9:59 11:09 12:09 13:19 14:24 15:24# 16:24 17:24 18:24 19:24 20:24 Väimela tee 5:50 6:56 - 7:50 8:55 10:00 11:10 12:10 13:20 14:25 15:25# 16:25 17:25 18:25 19:25 20:25 Väimela 5:51 6:57 - 7:51 8:56 10:01 11:11 12:11 13:21 14:26¤¤ 15:26#¤ 16:26 17:26 18:26 19:26 20:26 Aia 5:52 6:58 - 7:53 8:58 10:03 11:13 12:13 13:23 14:28¤¤ 15:28#¤ 16:28 17:28 18:28 19:28 20:28 Õnne 5:53 6:59 - 7:54 8:59 10:04 11:14 12:14 13:24 14:29¤¤ 15:29#¤ 16:29 17:29 18:29 19:29 20:29 Lapi 5:54 7:02 - 7:56 9:01 10:06 11:16 12:16 13:26 14:31 15:31# 16:31 17:31 18:31 19:31 20:31 Parksepa 5:55 7:05 - 7:58 9:03 10:08 11:18 12:20 13:28 14:33 15:33# 16:33 17:33 18:33 19:33 20:33 Lapi 5:56 7:06 - 7:59 9:04 10:09 11:19 12:21 13:30 14:34 15:34# 16:34 17:34 18:34 19:34 20:34 Õnne 5:58 7:08 - 8:01 9:06 10:11 11:21 12:23 13:32 14:36 15:36# 16:36 17:36 18:36 19:36 20:36 Aia 5:59 7:09 - 8:02 9:07 10:12 11:22 12:24 13:33 14:37 15:37# 16:37 17:37 18:37 19:37 20:37 Väimela 6:01 7:11 - 8:04 9:09 10:14 11:24 12:26 13:35 14:39 15:39# 16:39 17:39 18:39 19:39 20:39 Väimela tee 6:02 7:12 - 8:05 9:10 10:15 11:25 12:27 13:37 14:40 15:40# 16:40 17:40 18:40 19:40 20:40 Teppo 6:03 7:13 8:06 9:11 10:16 11:26 12:28 13:38 14:41 15:41# 16:41 17:41 18:41 19:41 20:41 Loosu 6:05 7:15 - 8:08 9:13 10:18 11:28 12:29 13:39 14:43 15:43# 16:43 17:43 18:43 19:43 20:43 Kirumpää 6:07 7:17 - 8:10 9:15 10:20 11:30 12:31 13:49 14:45 15:45# 16:45 17:45 18:45 19:45 20:45 Linnuse 6:08 7:18 - 8:11 9:16 10:21 11:31 12:32 13:41 14:46 15:46# 16:46 17:46 18:46 19:46 20:46 Toome 6:09 7:19 - 8:12 9:17 10:22 11:32 12:33 13:42 14:47 15:47# 16:47 17:47 18:47 19:47 20:47 Valla 6:10 7:20 - 8:13 9:18 10:23 11:33 12:34 13:43 14:48 15:48# 16:48 17:48 18:48 19:48 20:48 Autobussijaam 6:13/6:18 7:23 - 8:13 9:18 10:23 11:33 12:35 13:44 14:48 15:48# 16:48 17:48 18:48 19:48 20:48 Postimaja 6:19 7:24 - 8:14 - 10:24 - 12:36 - 14:49 15:49# - 17:49 - 19:49 Vilja 6:19 7:25 - 8:14 - 10:24 - 12:37 - 14:49 15:49# - 17:49 - 19:49 Autobaas 6:20 7:26 7:05 8:15 - 10:25 - 12:38 - 14:50 15:50# - 17:50 - 19:50 Wermo 6:21 7:27 7:06 8:16 - 10:26 - 12:39 - 14:51 15:51# - 17:51 - 19:51 Koreli 6:22 7:28 7:07 8:17 - 10:27 - 12:40 - 14:52 15:52# - 17:52 - 19:52 Olevi 6:23 7:30 7:08 8:18 - 10:28 - 12:41 - 14:53 15:53# - 17:53 - 19:53 Maxima - - - - 9:19 - 11:34 - 13:46 - - 16:49 - 18:49 - Kesklinn - - - - 9:20 - 11:35 - 13:48 - - 16:50 - 18:50 - Polikliinik - - - - 9:21 - - - 13:50 - - 16:51 - 18:51 - Turu 9:23 - 13:53 16:53 18:53 Luha 6:24 7:32 7:10 8:19 9:24 12:42 13:54 14:54 15:54# 16:54 17:54 18:54 19:54 Kalevi 6:25 7:34 7:11 8:20 9:25 12:43 13:55 14:55 15:55# 16:55 17:55 18:55 19:55 Soo 6:26 7:35 7:11 8:21 9:26 - - 12:44 13:56 14:56 15:56# 16:56 17:56 18:56 19:56 Kaubamaja 10:29 KEK 10:32 Kaubabaas 10:33 Raudteejaam 10:34 Soo ristmik 10:35 Kalmistu 6:27 7:37 7:12 8:22 9:27 10:36 - 12:46 13:57 14:57 15:57# 16:57 17:57 18:57 19:57 Laane 6:28 7:38 7:14 8:24 9:29 10:38 - 12:47 13:59 14:59 15:59# 16:59 17:59 18:59 19:59 Vindi - - 7:15 8:25 9:30 10:39 ------Käbi - - 7:16 8:26 9:31 10:40 ------Kubija - - 7:17 8:27 9:32 10:41 ------Meegomäe - - 7:18 8:29 9:34 10:43 ------Lauluväljak 6:30 7:40 - - - - - 12:49 14:01 15:01 16:01# 17:01 18:01 19:01 20:01 Haigla 6:32 7:42 7:20 8:32 9:36 10:45 - 12:53 14:03 15:03 16:03# 17:03 18:03 19:03 20:03 Meegomäe - - 7:22 ------Kubja - - 7:24 ------Käbi - - 7:25 ------Vindi - - 7:26 ------Lauluväljak 6:33 7:43 - 8:33 9:38 10:46 - 12:54 14:04 15:04 16:04# 17:04 18:04 19:04 20:04 Veskijärve 6:35 7:45 - 8:35 9:40 10:48 - 12:56 14:06 15:06 16:06# 17:06 18:06 19:06 20:06 Laane 6:36 7:46 7:27 8:36 9:41 10:50 - 12:57 14:07 15:07 16:07# 17:07 18:07 19:07 20:07 Kalmistu 6:37 7:47 7:28 8:37 9:42 10:51 - 12:58 14:08 15:08 16:08# 17:08 18:08 19:08 20:08 Soo 6:38 7:48 7:30 8:38 9:43 10:53 - 12:59 14:09 15:09 16:09# 17:09 18:09 19:09 20:09 Marketi 6:39 7:49 7:32 8:40 9:45 10:55 - 13:00 14:10 15:10 16:10# 17:10 18:10 19:10 20:10 Turu 6:40 7:50 7:34 8:42 9:47 10:57 - 13:01 14:11 15:11 16:11# 17:11 18:11 19:11 20:11 Paju 6:42 7:52 7:36 8:44 9:49 10:59 - 13:03 14:13 15:13 16:13# 17:13 18:13 19:13 20:13 Kesklinn 6:45 7:55 7:40 8:45 9:50 11:00 - 13:05 14:15 15:15 16:15# 17:15 18:15 19:15 20:15

märkus käigus :# 01.september - 12.juuni ¤¤ : käigus koolivaheajal #¤ - käigus 01.09 - 12.06 koolivaheajal

Allikas: werro.ee

109 Lisa 7. Võru linnalähiliini nr 16 sõidugraafik 2019. aastal (puhkepäevadel)

M A A K O N N A L I I N I NR 16 H A I G L A – K E S K L I N N - V Ä I M E L A - P A R K S E P A S Õ I D U P L A A N ( p u h k e p ä e v i t i ) alates 18.09.2017.a 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Autobaas 6:35 Wermo 6:36 Paju 6:38 Kesklinn 6:40 7:40 8:45 9:50 12:00 13:10 14:15 16:15 17:15 18:15 19:15 20:15 Maxima 6:41 7:41 8:46 9:51 12:01 13:11 14:16 16:16 17:16 18:16 19:16 20:16 Autobussijaam 6:42 7:42 8:47 9:52 12:02 13:12 14:17 16:17 17:17 18:17 19:17 20:17 Toome 6:44 7:44 8:49 9:54 12:04 13:14 14:19 16:19 17:19 19:19 20:19 Linnuse 6:45 7:45 8:50 9:55 12:05 13:15 14:20 16:20 17:20 19:20 20:20 Kirumpää 6:46 7:46 8:51 9:56 12:06 13:16 14:21 16:21 17:21 19:21 20:21 Loosu 6:48 7:48 8:53 9:58 12:08 13:18 14:23 16:23 17:23 19:23 20:23 Teppo 6:49 7:49 8:54 9:59 12:09 13:19 14:24 16:24 17:24 19:24 20:24 Väimela tee 6:50 7:50 8:55 10:00 12:10 13:20 14:25 16:25 17:25 19:25 20:25 Väimela 6:51 7:51 8:56 10:01 12:11 13:21 14:26 16:26 17:26 19:26 20:26 Aia 6:53 7:53 8:58 10:03 12:13 13:23 14:28 16:28 17:28 19:28 20:28 Õnne 6:54 7:54 8:59 10:04 12:14 13:24 14:29 16:29 17:29 19:29 20:29 Lapi 6:56 7:56 9:01 10:06 12:16 13:26 14:31 16:31 17:31 19:31 20:31 Parksepa 6:58 7:58 9:03 10:08 12:20 13:28 14:33 16:33 17:33 19:33 20:33 Lapi 6:59 7:59 9:04 10:09 12:21 13:30 14:34 16:34 17:34 19:34 20:34 Õnne 7:01 8:01 9:06 10:11 12:23 13:32 14:36 16:36 17:36 19:36 20:36 Aia 7:02 8:02 9:07 10:12 12:24 13:33 14:37 16:37 17:37 19:37 20:37 Väimela 7:04 8:04 9:09 10:14 12:26 13:35 14:39 16:39 17:39 19:39 20:39 Väimela tee 7:05 8:05 9:10 10:15 12:27 13:37 14:40 16:40 17:40 19:40 20:40 Teppo 7:06 8:06 9:11 10:16 12:28 13:38 14:41 16:41 17:41 19:41 20:41 Loosu 7:08 8:08 9:13 10:18 12:29 13:39 14:43 16:43 17:43 19:43 20:43 Kirumpää 7:10 8:10 9:15 10:20 12:31 13:49 14:45 16:45 17:45 19:45 20:45 Linnuse 7:11 8:11 9:16 10:21 12:32 13:41 14:46 16:46 17:46 19:46 20:46 Toome 7:12 8:12 9:17 10:22 12:33 13:42 14:47 16:47 17:47 19:47 20:47 Valla 7:13 8:13 9:18 10:23 12:34 13:43 14:48 16:48 17:48 19:48 20:48 Autobussijaam 7:13 8:13 9:18 10:23 12:35 13:44 14:48 16:48 17:48 18:48 19:48 20:48 Postimaja 7:14 8:14 9:19 - 12:36 - 14:49 - 17:49 - 19:49 Vilja 7:14 8:14 9:19 - 12:37 - 14:49 - 17:49 - 19:49 Autobaas 7:15 8:15 9:20 - 12:38 - 14:50 - 17:50 - 19:50 Wermo 7:16 8:16 9:21 - 12:39 - 14:51 - 17:51 - 19:51 Koreli 7:17 8:17 9:22 - 12:40 - 14:52 - 17:52 - 19:52 Olevi 7:18 8:18 9:23 - 12:41 - 14:53 - 17:53 - 19:53 Maxima - - - 10:24 - 13:46 - 16:49 - 18:49 - Kesklinn - - - 10:25 - 13:48 - 16:50 - 18:50 - Polikliinik - - - - - 13:50 - 16:51 - 18:51 - Turu 13:53 16:53 18:53 Luha 7:19 8:19 9:24 12:42 13:54 14:54 16:54 17:54 18:54 19:54 Kalevi 7:20 8:20 9:25 12:43 13:55 14:55 16:55 17:55 18:55 19:55 Soo 7:21 8:21 9:26 - 12:44 13:56 14:56 16:56 17:56 18:56 19:56 Kalmistu 7:22 8:22 9:27 - 12:46 13:57 14:57 16:57 17:57 18:57 19:57 Laane 7:24 8:24 9:29 - 12:47 13:59 14:59 16:59 17:59 18:59 19:59 Vindi - 8:25 9:30 - Käbi - 8:26 9:31 - Kubja - 8:27 9:32 - Meegomäe - 8:29 9:34 - Lauluväljak 7:26 - - - 12:49 14:01 15:01 17:01 18:01 19:01 20:01 Haigla 7:28 8:32 9:36 - 12:53 14:03 15:03 17:03 18:03 19:03 20:03 Lauluväljak 7:29 8:33 9:38 - 12:54 14:04 15:04 17:04 18:04 19:04 20:04 Veskijärve 7:31 8:35 9:40 - 12:56 14:06 15:06 17:06 18:06 19:06 20:06 Laane 7:32 8:36 9:41 - 12:57 14:07 15:07 17:07 18:07 19:07 20:07 Kalmistu 7:33 8:37 9:42 - 12:58 14:08 15:08 17:08 18:08 19:08 20:08 Soo 7:34 8:38 9:43 - 12:59 14:09 15:09 17:09 18:09 19:09 20:09 Marketi 7:35 8:40 9:45 - 13:00 14:10 15:10 17:10 18:10 19:10 20:10 Turu 7:36 8:42 9:47 - 13:01 14:11 15:11 17:11 18:11 19:11 20:11 Paju 7:38 8:44 9:49 - 13:03 14:13 15:13 17:13 18:13 19:13 20:13 Kesklinn 7:40 8:45 9:50 - 13:05 14:15 15:15 17:15 18:15 19:15 20:15

Allikas: werro.ee

110 Lisa 8. Võru linnalähiliini nr 103 esialgne uus sõiduplaani versioon

Allikas: autori koostatud

111 Lisa 9. Võru linnalähiliini nr 104 esialgne uus sõiduplaani versioon

112 Lisa 9 järg

Allikas: autori koostatud

113 Lisa 10. Võru linnalähiliini nr 105A esialgne uus sõiduplaani versioon

Allikas: autori koostatud

114 Lisa 11. Võru linnalähiliini nr 105B esialgne uus sõiduplaani versioon

Allikas: autori koostatud

115 Lisa 12. Võru linnalähiliini nr 106 esialgne uus sõiduplaani versioon

Allikas: autori koostatud

116 Lisa 13. Võru linnalähiliini nr 103 (roheline liin) uus sõiduplaan tööpäeval

Allikas: autori koostatud

117 Lisa 14. Võru linnalähiliini nr 103 (roheline liin) uus sõiduplaan puhkepäeval

Allikas: autori koostatud

118 Lisa 15. Võru linnalähiliini nr 104 (punane liin) uus sõiduplaan tööpäeval

Allikas: autori koostatud

119 Lisa 16. Võru linnalähiliini nr 104 (punane liin) uus sõiduplaan puhkepäeval

Allikas: autori koostatud

120 Lisa 17. Võru linnalähiliini nr 105 (sinine liin) uus sõiduplaan tööpäeval

Allikas: autori koostatud

121 Lisa 18. Võru linnalähiliini nr 105 (sinine liin) uus sõiduplaan puhkepäeval

Allikas: autori koostatud

122 Lisa 19. Võru linnalähiliini nr 106 (pruun liin) uus sõiduplaan tööpäeval

Allikas: autori koostatud

123 Lisa 20. Võru linnalähiliini nr 106 (pruun liin) uus sõiduplaan puhkepäeval

Allikas: autori koostatud

124 Lisa 21. Võru linnalähiliini nr 107 (hall liin) uus sõiduplaan

Allikas: autori koostatud

125 Lisa 22. Võru linnalähiliini nr 109 (kollane liin) uus sõiduplaan tööpäeval

Allikas: autori koostatud

126 Lisa 23. Võru linnalähiliini nr 109 (kollane liin) uus sõiduplaan puhkepäeval

Allikas: autori koostatud

127 Lisa 24. KÜTK sõiduplaani dokumendi näidis

Allikas: Kagu Ühistranspordikeskus

128 Lisa 25. Uue liinivõrgu marsruudid bussipeatuste stendile

Allikas: autori koostatud

129 Lisa 26. Busside väljumisaegade poster Maxima peatuse näitel

Allikas: autori koostatud

130 Lisa 27. Kagu Ühistranspordikeskuse käskkiri 26.08.2019 nr 4-1/102-1

Allikas: Kagu Ühistranspordikeskus

131 Lisa 28. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, Marko Toomla, sünniaeg 04.12.1990

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö Võru linnalähiliinide analüüs ja uue liinivõrgu planeerimine, mille juhendajad on Maikl Aunapuu, MA ja professor Marina Aunapuu, DSc, 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor Marko Toomla /allkirjastatud digitaalselt/

Tartu, 22.05.2020

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

Maikl Aunapuu, MA 22.05.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)

professor Marina Aunapuu, DSc 22.05.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)

132