DOCSLIB.ORG

Kultuurielu Põltsamaa Vallas Ülevaade Marika Prave Kultuuriasutused Ja Kultuuriga Tegelevad Sihtasutused

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kultuurielu Põltsamaa Vallas Ülevaade Marika Prave Kultuuriasutused Ja Kultuuriga Tegelevad Sihtasutused Kultuurielu Põltsamaa vallas Ülevaade Marika Prave Kultuuriasutused ja kultuuriga tegelevad sihtasutused Põltsamaa Kultuurikeskus Pajusi Rahvamaja Puurmani Rahvamaja Põltsamaa Muuseum Põltsamaa Raamatukogu Puurmani mõis SA Põltsamaa lossi ja parkide arendus SA Põltsamaa Kultuurikeskus korraldab erinevaid kultuurisündmusi nt. rahvakultuurisündmusi, traditsioonilisi sündmusi, festivale ja näitusi jpt.; korraldab huviringide tööd kõikidele vanusegruppidele; pakub elanikele elukestvat õpet ja enesetäiendamise võimalusi; pakub konverentsi- ja kultuuriteenust, heli- ja valgustehnika teenust; teeb koostööd piirkonna teiste kultuuri- ja haridusasutuste ning muude asutuste ja organisatsioonidega paikkonna kultuuri- ja hariduselu korraldamisel ja edendamisel; vahendab professionaalset kunsti ja kultuuri; koostab ja juhib kultuurivaldkonnaga seotud projekte; korraldab toitlustus-, kaubandus- ja vahendustegevust Kultuurikeskuse territooriumil ja korraldatavatel sündmustel; Kultuurikeskuses on suur saal (max 400 kohta), garderoobid esinejate tarbeks, peeglisaal, galerii, fuajee koos garderoobiga, garaaž, kaks õppeklassi ja kabinetid. Kultuurikeskuses töötavad töölepinguga 10 inimest (direktor, juhiabi (0,6 kohta), kunstiline juht, rahvakultuuri spetsialist, heli- ja valgustehnik (hetkel vaba ametikoht), administraator-kujundaja, administraator, maja perenaised (1,5 kohta), remondimees (0,25 kohta). Tähtajalise lepinguga (10 kuud) töötavad ringijuhid – kokku 16 inimest, neist mõnel on 2 või 3 ringi. Ringe on kokku 23, http://www.kultuurikeskus.eu , millest 3 maksavad ruumide kasutamisest renti (teiste asutuste ringid) tantsutrupid Dance Dream ( 3 erinevat vanuseklassi); Tänavatants J.J. Street ja Peotantsuklubi. Ruume kasutavad tegevusteks veel MTÜ Jõgevamaa Represseeritute ühing ja eakate jututuba, MTÜ Kuldne Iga. Ruume renditakse konverentsideks, erinevateks koolitusteks, sünnipäevadeks, pulmadeks jne. Ringi nimi osalejate arv 1. Taimeseadering 20 2. C- segarahvatantsurühm Zipelgad 18 3. 1. klassi Tõrukesed 20 4. 2-3 klassi Tõrukesed 16 5. 4-6 klassi Murakad 10 6. Laste näitering 12 7. Laste Laulustuudio 12 8. Kangakudumisring 22 9. Breiktantantsutrupp Complete Crew 10 10. Noorte näitering Viribus Unitis 8 11. Täiskasvanute näitering Kuukatsujad 9 12. Linna puhkpilliorkester 30 13. B-segarahvatantsurühm Tulihänd 12 14. D- segarahvatantsurühm Virmalised 18 15. Naisrahvatantsurühm Uhka 13 16. Memmede rahvatantsurühm Tantsurõõm 12 17. Tantsurühm Rõõmusring 16 18. Segaansambel 9 19. Põltsamaa kergemuusikakoor 14 20. Laulukoor leelo 16 21. Vanatantsuklubi 10 22. Tantsustuudio Dance Dream 3 rühma 28 23. JJ Street Tänavatants 17 24. Seltskonnatantsuklubi 12 25. Jututuba eakatele (1 x kuus) 18 26. Represseeritute ühendus (1 x kuus) 20 Kokku 476 Pajusi Rahvamaja https://www.facebook.com/pajusi.rahvamaja/media_set?set=a.2078240209119905.1073741839.100008018382452&type=3 Renoveeritud 2017. aasta septembrist esinduslikuks mõisa peahooneks. Majas töötavad töölepinguga 2 inimest- juhataja ja perenaine. Tähtajalise lepinguga 4 ringijuhti. Tegutseb 10 huviringi kokku 118 osalejaga : segarahvatantsurühm Kaljaan 18, Pajusi naisansambel 11, Pajusi teater 10, etnotantsurühm 12, eakate liikumisring Seltsis segasem ehk etnomemmed 6, Pajusi teatri lastestuudio 15, laste võimlemise projektring 8 ema ja 8 last. Väikeses saalis on näitusegalerii, näitused vahelduvad kord kuus või pooleteise kuu järgi. Toimuvad kammerliku sisuga kontserdid, lisaks Pajusi teatritrupi ja lastestuudio etendustele pakutakse külalisteatrite etendusi. Rahvamajas toimuvad traditsioonilised tähtpäevaüritused. Traditsiooniliselt tehakse ühisüritusi Pisisaare kooliperega. Suur saal mahutab kontsertsaalina 120 inimest, peopodamiseks 110, kohvik 20 inimest. Rahvamaja on võimalik rentida asutuste seminaride jm ürituste ning erapidude pidamiseks. Mõisa pargis on laululava väliürituste läbiviimiseks Aidu Lasteaed-Algkooli saalis tegutseb Aidu segaansambel 2 juhendajat ja 10 osalejat Lisaks zumba ja pilatese treeningud 20 osalejaga. Toimuvad tantsuklubi üritused ja esinevad külalisteatrid. Ruume saab ka rentida. Puurmani Rahvamaja on universaalne kultuuri- ja spordihoone, mille renoveerimine viidi lõpule 2015. aastal. Rahvamaja töötajad on vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna struktuuris. Rahvamaja saalis toimuvad Puurmani Mõisakooli kehalise kasvatuse tunnid, täiskasvanute ja laste sporditreeningud, muusikastuudio tunnid, kontserdid, teatrietendused ning rahvapeod. Majas on suur saal, fuajee, 2. korrusel 2 väiksemat saali, jõusaal ja raamatukogu ruumid. Rahvamajas töötavad töölepingutega juhataja ja perenaine ning aastaringselt muusikaringid (stuudiod- klaveriõpe, akordioniõpe, vokaal, ansamblid ja bändid) 4 erinevat juhendajat ja 40 osalejat, rahvatants 1 juhendaja ja 2 rühma memmed 12 osalejat ja naised 12 osalejat, laulukoor 1 juhendaja ja 10 osalejat ja matkaring 1 juhendaja ja 7 osalejat, naiste võimlemine 1 juhendaja ja 5 osalejat. Kokku 8 ringi, 8 juhendajat ja 86 osalejat. Maja hoitakse piirkonna inimestele sportimiseks avatuna E-N 17.00 - 21.00. Päevasel ajal täidavad maja koolitunnid ning muusikastuudio tegevused. Rahvamaja viib läbi Puurmani piirkonna kultuuri- ja spordiüritusi hoonest olenemata ( suvised väliüritused või talvised kultuuriüritused Puurmani mõisas). Rahvamaja ehitati pigem spartaliku spordihoonena esindusliku mõisa kõrvale, kuigi suurema saali tõttu toimuvad paljud Puurmani piirkonna kultuuriüritused siiski rahvamajas. Põltsamaa Muuseum valla hallatav asutus, asutatud 1997, muuseumiga on hiljem liidetud ka turismiinfopunkt. Muuseum asub Põltsamaa linnuses paiknevas laohoones. Ekspositsioonipinda on 140 m2, fondihoidla 42 m2. Ametikohti on 2,2: juhataja 1,0, varahoidja 0,5 ja turismikonsultant 0,7 kohta. Suviti palgatakse lisaks klienditeenindaja. Muuseumi põhikogus on arvel üle 5000 foto ja 4000 eseme, sh dokumente. Lisaks püsinäitusele on korraldatud ajutisi näitusi oma kogudest ning eksponeeritud külalisnäitusi. On sisustatud Eesti lipu nurk. Uurimist ja eksponeerimist ootab Põltsamaa Ametikoolist toodud muuseumitoa materjal. Kuna püsinäitus on pidevalt täienenud ja täitnud kogu muuseumisaali, pole viimastel aastatel ajutiste näituste jaoks oma majas enam ruumi jätkunud. Muuseum pakub giiditeenust viies keeles, pakub erinevaid ekskursioonimarsruute, muuseumitunde ja pildiprogramme, muuseumitöötajad on eksperdirollis ürituste ning näituste korraldajate ning uurimistöö tegijate jaoks. Põltsamaa Raamatukogu tegutseb Põltsamaa valla rahvaraamatukoguna, mille struktuuri kuulub lisaks pearaamatukogule kuus haruraamatukogu (Adavere, Aidu, Esku, Lustivere, Pajusi, Puurmani) ja üks välisteeninduspunkt (Tapiku teeninduspunkt). Põltsamaa Raamatukogu täidab ka maakonnaraamatukogu ülesandeid Jõgevamaal. Raamatukogude eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Raamatukogus töötab kokku koos haruraamatukogudega 23 inimest koosseisuga 18,75 ametikohta (direktorpeapspetsialist, juhiabi, raamatukoguhoidjad, kogude spetsialist, komplkteerija, teenindusspetsialist, lastekirjanduse spetsialist, koristaja-majahoidja ja tehnik). Raamatukogud on kujunenud omamoodi kogukonna kultuuri- ja teenustekeskusteks, kus raamatukogu põhiteenuste kõrval korraldatakse ka kirjandusüritusi, näitusi, salongi- ja filmiõhtuid, tegeldakse laste lugemishuvi tõstmise ja vaba aja sisustamisega, pakutakse mitmesuguseid teenuseid, sh e-teenuseid, raamatukogude juures tegutsevad erinevad klubid ja ringid nii täiskasvanutele kui lastele. Tegutsevad filmiklubi ja reisiklubi. Rentida saab näituste- ja konverentsisaali. http://www.jkrk.ee/ Puurmani mõis SA SA eesmärkideks on ehitiste ja rajatiste ning muu vara majandamine, rentimine ja üürimine. Tegeleb hariduse-, kultuuri- ja ning turismi edendamisega. Puurmani lossi ja ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti"Unustatud mõisad" raames. Muul ajal toimuvad ekskursioonid giidiga ettetellimisel härrastemajas ja mõisapargis. Lossis on muuseumituba, kus saab tutvuda mõisa ja kooli ajalooga ning Julius Kuperjanovi rühma tegevusega. Toitlustus kokkuleppel. Pakume ja rendime oma ruume erinevateks üritusteks- kontserdid, juubelid, pulmad ja peielauad, koolitused ning seminarid. Oleme koostööd teinud Eesti Kontserdiga . Iga aastane külaline on Corelli Music. Maja kasutab veel eakate laulukoor, täiskasvanute arvutiring ning muusikastuudio. Traditsiooniks on kujunenud Puurmani kandi külade kohvikupäev. Mõisa kompleksi kuulub tõllakuur, kus on tüdrukute käsitöö ning kodundusklass ja all korrusel poiste tööõpetus. Kohalik kogukond kasutab tõllakuuri õpitubade korraldamiseks ja samuti toimuvad seal kokandusringid ning koolitused. SA Põltsamaa lossi ja parkide arendus http://www.poltsamaaloss.ee http://www.poltsamaaloss.ee/index.php Kultuuriga tegelevad MTÜ-d ja seltsingud Adavere Mõisa Selts Lustivere Külaselts Kamari Haridusselts Esku Külaselts Võisiku-Kundrussaare Küla Selts EWA Umbusi Külaselts Pajusi Küla Selts Loopre-Lepiku ratsatalu Vägari Tapiku Külade selts Rõõmust Elu PÕLTSAMAA KUNSTISELTS Põltsamaa Käsitööselts Põltsamaa Jahisarveansambel Kultuuri ja huvitegevusega tegelevad MTÜ-d ja seltsingud Põltsamaa Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing Trollitrall Kogemise Rada Põltsamaa Pensionäride Ühendus Kuldne Iga Luige mõisa seltsing Endise Rutikvere valla ajaloo sõprade ühing seltsing Põltsamaalane FIE Väino Valdmann Kirikud ja kogudused EELK Põltsamaa
Load more

Recommended publications
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Õnne Piimakarjatalu Osaühingu Keskkonnakompleksloa Muutmise Taotluse Keskkonnamõju Hindamine OÜ KB ENVIRON
    Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne TARTU 2012 Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON SISUKORD SISUKORD 2 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 2 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus 5 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja piirkonna keskkonnaseisund 11 4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed 16 4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele 16 4.2 Mõju inimeste heaolule ja tervisele 24 4.3 Mõju õhukvaliteedile (sh lõhna levik) 26 4.4 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale 34 4.5 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele 36 4.6 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ja muud mõjud 37 5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus 38 6. Tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks 40 7. Keskkonnamõju eeldatav toime ja sellega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus 45 8. Ülevaade kavandatava
    [Show full text]
  • 1919. Aasta Maareform Vana-Põltsamaa Vallas Magistritöö
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kadri Tael 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 4 1. Põltsamaa kihelkonna maasuhted enne maareformi 1.1. Lühiülevaade Viljandimaa Põltsamaa kihelkonnast …………………………....... 14 1.2. Maasuhete muutumine 19. sajandil ……………………………………………… 17 1.3. Maasuhted Vana-Põltsamaa vallas 19. sajandi II poolel ………………………… 21 1.4. Maasuhete muutumine 20. sajandi algul ………………………………………… 23 2. Maareform Eestis 2.1. Maasuhete radikaliseerumine 1917 - 1919 …………………………………….... 26 2.2. Maareformi eel …………………………………………………………………... 28 2.3. Maareformi seadusandlus ja üldiseloomustus ………………………………….... 32 3. Maareformi algaastad Viljandimaal 3.1. Maareformi algjärk maakonnas ………………………………………………….. 37 3.2. Maareformi algjärk Põltsamaa kihelkonnas ……………………………………... 40 4. Reformi korraldus Vana-Põltsamaa vallas 4.1. Maa ümberkorraldus ……………………………………………………………... 45 4.2. Maasoovijad ja -saajad …………………………………………………………... 50 4.3. Riigirenditalude korraldamine …………………………………………………… 53 5. Muudest reformitoimingutest Vana-Põltsamaa vallas 5.1. Vana-Põltsamaa peamõis ja Kuningamäe karjamõis hoolekande all ……………. 55 5.2. Hoonete ja inventari ümberjaotamine ……………………………………………. 57 5.3. Võõrandamise edasine käik ja hüvitised ………………………………………… 60 Kadri Tael. 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas 2 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………
    [Show full text]
  • Aakre Lasteaed-Algkool Üldharidus Abja Gümnaasium Üldharidus
    Aakre Lasteaed-Algkool üldharidus Abja Gümnaasium üldharidus Adavere Põhikool üldharidus Aegviidu Kool üldharidus Aidu Lasteaed-Algkool üldharidus Ala Põhikool üldharidus Alavere Põhikool üldharidus Albu Põhikool üldharidus Alu Kool üldharidus Ambla-Aravete Kool üldharidus Anna Haava nim Pala Kool üldharidus Antsla Gümnaasium üldharidus Aravete Keskkool üldharidus Ardu Kool üldharidus Are Kool üldharidus Aruküla Põhikool üldharidus Aruküla Vaba Waldorfkool üldharidus Aste Põhikool üldharidus Audentese Erakool ja Audentese Spordigümnaasium üldharidus Audru Kool üldharidus August Kitzbergi nimeline Gümnaasium üldharidus Avatud Kool üldharidus Carl Robert Jakobsoni nim Torma Põhikool üldharidus EBS Gümnaasium üldharidus Edu Valem Erakool üldharidus Eesti Merekool kutseharidus Eesti Rahvusvaheline Kool üldharidus Ehte Humanitaargümnaasium üldharidus Eidapere Kool üldharidus Elva Gümnaasium üldharidus Emili Kool üldharidus Emmaste Põhikool üldharidus Erakool Intellekt üldharidus Esku-Kamari Kool üldharidus Eurogümnaasium üldharidus Ferdinand von Wrangell' i nimeline Roela Lasteaed-Põhikool üldharidus Friedebert Tuglase nim. Ahja Kool üldharidus G. Otsa nim Tallinna Muusikakool kutseharidus Gaia Kool (Tallinn) ja Gaja Kool (Märjamaa) üldharidus Gustav Adolfi Gümnaasium üldharidus H. Elleri nim Tartu Muusikakool kutseharidus Haabersti Vene Gümnaasium üldharidus Haabneeme Kool üldharidus Haanja Kool üldharidus Haapsalu Kutsehariduskeskus kutseharidus Haapsalu Linna Algkool üldharidus Haapsalu Põhikool üldharidus Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Valla Üldplaneering
    PÕLTSAMAA LINNA ÜLDPLANEERING – SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1. PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS .................................................................................................. 5 1.1 Asend ja looduslikud tingimused ......................................................................................... 5 1.1.1 Asend, linna kujunemine .......................................................................................................... 5 1.1.2 Looduslikud tingimused ........................................................................................................... 5 1.2 Territooriumi jaotus ............................................................................................................... 6 1.2.1 Pindala ja rahvaarv .................................................................................................................. 6 1.2.2 Asustus ja keskused ................................................................................................................ 6 1.2.3 Haljasalad ................................................................................................................................ 6 1.2.4 Veekogud ................................................................................................................................. 6 1.2.5 Puhkealad ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2021-2032
    Põltsamaa valla Puurmani aleviku ja Pikknurme ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 Koostaja: Põltsamaa Vallavalitsus Põltsamaa Vesi OÜ Alkranel OÜ Põltsamaa 2021 SISUKORD 1. ÜLDOSA 5 2. SISSEJUHATUS 6 3. KOKKUVÕTE 7 4. LÄHTEANDMED 9 4.1. Õiguslik baas 9 4.2. Vesikonna veemajanduskava 10 4.3. Põltsamaa valla arengukava 2040 11 4.4. Puurmani valla üldplaneering 12 4.5. Maakonnaplaneering 12 4.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 14 4.7. Puurmani piirkonna veemajandusprojektid 14 4.8. Puurmani aleviku vee-erikasutusload 14 5. KESKKONNASEISUND 15 5.1. Geoloogia ja pinnakate 15 5.2. Põhjavesi 15 5.3. Pinnavesi 16 5.4. Reoveekogumisalad 16 6. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS 18 6.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste kasutajad 18 6.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 19 6.3. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine 19 6.4. Teenindava infrastruktuuri ja ettevõtete/asutuste iseloomustus 19 6.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veekadu 19 6.6. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuseid mittekasutav elanikkond 20 6.7. Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel 20 6.8. Omavalitsuse eelarve ja finantskohustused 20 7. ÜHISVEEVÄRGI OBJEKTID 22 7.1. Puurkaev-pumplad 22 7.1.1. Puurmani aleviku Suurelamute puurkaev-pumpla 22 7.1.2. Puurmani aleviku Lasteaia puurkaev-pumpla 23 7.1.3. Pikknurme küla puurkaev-pumplad 24 7.2. Survetõstepumplad ja reservuaarid 25 7.2.1. Puurmani alevik 25 7.3. Veetornid 26 7.4. Veepuhastus- või veetöötlemisjaamad 26 7.4.1. Puurmani aleviku Suurelamute puurkaev-pumpla 26 7.4.2. Puurmani aleviku Lasteaia puurkaev-pumpla 26 7.4.3. Pikknurme küla puurkaev-pumplad 27 7.5.
    [Show full text]
  • LISA 2 Põltsamaa Vallavolikogu Põltsamaa Vallavalitsus
    Põltsamaa valla arengukava 2040 LISA 2 Põltsamaa Vallavolikogu Põltsamaa Vallavalitsus Hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs Põltsamaa 2018 SISUKORD Sisukord ..................................................................................................................................................... 2 1. PÕLTSAMAA VALLA PAIKNEMINE JA RAHVASTIK ............................................................................ 3 2. AJALUGU .......................................................................................................................................... 8 3. ELUKESKKOND (KESKKOND JA TARISTU) ......................................................................................... 9 3.1. Looduskeskkond ...................................................................................................................... 9 3.2. Haljastus ja heakord .............................................................................................................. 11 3.3. Jäätmemajandus.................................................................................................................... 11 3.4. Teed ja tänavad ..................................................................................................................... 11 3.5. Jalg- ja jalgrattateed .............................................................................................................. 12 3.6. Tänavavalgustus .................................................................................................................... 12 3.7.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 2 Aidu, JAH1000075 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiselts Ott 1.2. Registrikood 80087848 1.3. Aadress Pajusi vald, Kõpu küla, 48208 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Margus Kukk 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5079113 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Margus Kukk Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Aidu looduskaitseala Vabariigi Valitsuse määrus nr 356 „Aidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Aidu looduskaitseala nimetus/ kaitse-eeskiri“ § 4 lg 2 ja § 5 lg 5 lähtuvad piirangud: • keelatud on jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu, piirangu kirjeldus mootorsõidukitega ning maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks määratud teid ja parklaid, välja arvatud teadusalastel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel; • keelatud on teede, liinirajatiste ja uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • Valla Üldplaneering
    PAJUSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS ............................................................................................. 5 1.1 Asend, haldus ................................................................................................................... 5 1.1.1 Pindala ja rahvaarv ............................................................................................................. 5 1.1.2 Valla juhtimisstruktuur ja eelarve ........................................................................................ 5 1.2 Territooriumi jaotus .......................................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja külad .................................................................................................................. 6 1.2.2 Keskused ............................................................................................................................ 7 1.2.3 Puhkealad ............................................................................................................................ 7 1.3 Looduskeskkond .............................................................................................................
    [Show full text]
  • Arendustegevustest Põltsamaa Vallas Uudis
    Nr 2 Jaanuar Põltsamaa valla leht 2018 Arendustegevustest Põltsamaa vallas Uudis 2018. aasta algusest on Sotsiaalosakonnas nelja valla ühinemise tule- musel moodustunud uus jätkub töö väikeste omavalitsus – Põltsamaa vald. Loodud ametiasutuse muudatustega üheks tugevuseks on aren- dustegevuste koondumine Sotsiaalosakond teenindab ühtse juhtimise alla. Selle endise Puurmani, Pajusi ja tulemusena on võimalus Põltsamaa valla ning Põltsa- arendada piirkonda tervikli- maa linna inimesi Põltsamaa kumalt. endise linnavalitsuse hoone (Lossi 9) esimesel korrusel. Uueks väljakutseks on Samuti jätkab sotsiaaltöö olemasolevate võimaluste ja spetsialist vastuvõttu Puurma- eesmärkide ühildamine. Kui varasemad omavalitsused nis. Endises Pajusi vallamajas lähtusid sageli oma arendus- Kalanas vastuvõttu ei toimu. tegevuses pigem “oma mätta Puurmanis ja Põltsamaal otsast vaadates”, siis praegu toimub sotsiaalosakonna vas- saame oma tegevusi planee- tuvõtt teisipäeviti kell 9-12 ja rida piirkonnaüleselt. Looda- 13-16, kolmapäeviti kell 9-12 me, et nii tegutsedes muutub ning neljapäeviti kell 9-12. uus omavalitsus Eesti mõistes Vastuvõtud on korraldatud nähtavamaks ja atraktiivse- maks uute arendustegevuste arvestades ühistranspordikor- ning investeeringute jaoks. raldust ja inimeste loomulikku Selleks, et neid kõiki Vasakult Ain Valu, Kersti Viggor, Kristi Klaos, Maimu Kelder ja Loreida Küppas. liikumist. ootuseid ja eesmärke edu- Praeguse seisuga on Põltsa- kalt täita, on alates 2018. aas- külastuskeskkonnana elavda- toetus on 152 676 eurot ning gümnaasiumi
    [Show full text]
  • Place Attachment in Rural Estonia: Qualitative Samples from Lustivere, Adavere and Obinitsa
    ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences Enri Uusna PLACE ATTACHMENT IN RURAL ESTONIA: QUALITATIVE SAMPLES FROM LUSTIVERE, ADAVERE AND OBINITSA KOHASEOTUS EESTI MAAPIIRKONDADES: KVALITATIIVNE VALIMIUURING LUSTIVERE, ADAVERE JA OBINITSA NÄITEL THE THESIS For applying the degree of Master of Science in Landscape Protection and Preservation Supervisor: Mart Külvik PhD Co-supervisor: Joanna Storie MSc Tartu 2015 ABSTRACT Modern Estonia represents a Post-Soviet society where the framework of participation in local communities is not well organised. This absence in participation practices is related to the lack of participation in the Soviet era and the unawareness of the people-place relationships within the local authorities hampers the successful introduction of participatory practices. To understand these people-place relationships the theory of place attachment (or sense of place) was applied, through Scannell and Gifford‟s “Person-Process-Place” model. A total of 23 qualitative semi-structured interviews were conducted in the study areas of Lustivere, Adavere and Obinitsa to answer 2 research questions: (1) Which factors strengthen or weaken the place attachment of the inhabitants of the study areas; (2) How do these factors influence the inhabitants‟ will to participate in local development processes? Place attachment in Lustivere was demonstrated through the feelings and cognitional experiences of the locals, the cultural setting, the community and the environment, whilst poor local infrastructure was the main issue. Obinitsa strengths were the feelings and cognitional experiences of the locals, the cultural setting, the community and the environment, with the main issue being discord in the local municipal council. The local environment was highlighted in Adavere, but exhibited issues within the local community, culture and infrastructure.
    [Show full text]